ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Sigre Kuiv Teie 20.01.2023
Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected] Meie 08.02.2023 nr 2.1.-5/23/171-2
Vastus selgitustaotlusele
Olete pöördunud Andmekaitse Inspektsiooni poole selgitustaotlusega seoses koolist lahkunud
töötaja e-postile ligipääsu andmisega kolmandatele isikutele.
Esmalt selgitame, et isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku
kohta. Seega on isikuandmeteks ka nimeline e-posti aadress ja seal sisalduvad kirjad, mis
sisaldavad töötaja ja teiste isikute andmeid.
Isikuandmeid tohib töödelda üksnes siis, kui selleks on mõni isikuandmete kaitse üldmääruse1
artiklis 6 nimetatud seaduslik alus. Üldjuhul antakse töötajale nimeline e-posti aadress töölepingus
ettenähtud ülesannete täitmiseks. Pärast töösuhte lõppu ei ole töötaja nimelise e-posti aadressi
töötlemiseks enam algset seadusest tulenevat alust (leping on lõppenud).
Endiste töötajate nimelisi e-posti aadresse võib avatuna hoida (kirju vastu võtta) peale töösuhte
lõppu üksnes juhul, kui selleks on töötaja andnud eelneva vabatahtliku nõusoleku, selleks on
reaalne vajadus ja see toimub väga lühikest aega. Ka sel juhul peab olema tagatud, et ei rikutaks
sõnumisaladust ega eraelu puutumatust (käsitleme seda teemat vastuses hiljem). Juhul, kui
asutuses on mõned ametikohad, mille puhul aadressi sulgemine võib segada töökorraldust, siis
soovitame kaaluda isikute nimeliste aadressite asemel kasutada ametikohast tulenevat e-posti
aadressi (nt
[email protected]).
Seega, nõusoleku puudumisel, tuleb pärast töösuhte lõppu isiku nimeline e-posti aadress
koheselt sulgeda, sest puudub põhjendatud vajadus isikuandmete edasiseks töötlemiseks.
Käesoleval juhul on kool reguleerinud, mis saab e-posti aadressist pärast töösuhte lõppu (konto
kustutatakse), seega on töötajal õiguspärane ootus, et tema e-post ei jää avatuks ega saa avalikuks
kolmandatele isikutele. Pelgalt kooli väide, et töötajat teavitatakse nii e-posti avatuna hoidmisest
kui ka lugemisest, ei ole piisav, sest töötaja on algselt eeldanud aadressi kohest sulgemist.
Järgnevalt käsitleme suletud e-posti aadressilt (sh arhiveeritud kirjade) andmete töötlemist.
Tööandja poolt töötajale eraldatud e-postkastist kirjade vaatamine ei ole välistatud, aga see peab
olema eelnevalt reguleeritud, sh millistel asjaoludel seda teha tohib, kes toimingu teeb, kuidas
toiming tehakse (sh vormistatakse), millal toiming tehakse ja kuidas töötajat sellest teavitatakse.
Kirjade vaatamine võib olla teatud põhjendatud juhtudel vajalik, aga iga andmetöötleja peab
eelnevalt töötajaid teavitama, mis on need juhud, et nad teaksid sellega arvestada. Sellised reeglid
tuleb kehtestada kirjalikult (näiteks töökorralduse reeglites). Samad reeglid kehtivad ka pärast
töösuhte lõppu. Kui see eelnevalt reguleeritud ei ole, siis ei ole tööandjal õigust töötaja e-
postkastist andmeid vaadata.
1
Euroopa parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Lisaks tuleb täpsustada töösuhte lõppemise korral töötaja poolt tööga seotud dokumentatsiooni, sh
e-postkasti sisu üleandmise nõuet selliselt, et see selgelt hõlmaks ka töötaja e-postkastis olevaid
tööalaseid kirju.
Korrektse regulatsiooni ja õigusliku aluse2 olemasolul saab tööandja teatud juhtudel säilitada ja
lugeda töökohustuste täitmisega seotud e-kirju, mis on töösuhte (lepingu) ajal töötaja tööalase e-
posti aadressi kaudu liikunud. Kuid sel juhul peab lähtuma vajaduspõhisest info otsimisest,
mis on vältimatult vajalik mingi konkreetse avaliku ülesande täitmiseks ning millega
kaasneb kõige väiksem oht töötaja põhiõiguste riivele. Kindlasti ei tähenda see seda, et
lahkunud töötaja e-postkasti võib täies ulatuses anda kolmandale isikule kasutamiseks. Riive ohu
vähendamiseks saab näiteks, kui on teada, et töötajale on saadetud e-kiri, pöörduda saatja poole
ning paluda tal kiri uuesti teisele e-posti aadressile saata. Vajalikke kirju otsides tuleks võimalikult
kitsalt määratleda otsimiskriteeriumid - kindel ajavahemik, kuupäev, adressaat või pealkiri.
Küll aga ei ole õigust töötaja erakirju avada ega lugeda. Isikliku kirjavahetuse hulka tuleb
arvata ka töötajate vaheline kirjavahetus, mis ei seondu tööülesannete täitmisega. Selleks, et
vältida või vähendada tõenäosust, et erakirju loetakse, tulebki kehtestada korrektsed reeglid e-
postkasti kasutamiseks. Näiteks kokku leppida, et erakirjadele tehakse eraldi kaust ja pärast
töösuhte lõppemist kustutab töötaja need postkastist.
Siiski peab arvestama, et kuigi töötajal ei ole mingit üldist õigust töö e-posti isiklikul eesmärgil
kasutamiseks, on Eestis kujunenud tavapäraseks praktikaks, et töötajad kasutavad tööandja
domeeniga e-posti aadresse muuhulgas ka oma erakirjade saatmiseks ja saamiseks (sh kasutades
riigiasutuse või kohtuga suhtlemisel kontaktandmetena). Paljudel juhtudel kasutavad töötajad töö
e-posti isiklikuks otstarbeks mugavuse, aja kokkuhoiu ja turvalisuse tõttu (töö e-posti loetakse
reeglina iga päev või lausa terve päeva jooksul, mistõttu pole vaja erapostkasti pidevalt sisse
logida, et kontrollida, ega pole uusi kirju tulnud). Isegi, kui töötaja ei kasuta e-posti aadressi
isiklikuks otstarbeks, peab tööandja siiski arvestama, et sinna võivad paratamatult sattuda
isikliku sisuga kirjad, sest kunagi ei saa 100% välistada sissetulevaid erakirju, kolleegide kirjad
üksteisele võivad olla eraviisilise sisuga ning kirjad võivad olla eraviisilise sisuga ka ainult
osaliselt.
Eeskirjadega ei saa tööandja siiski kehtestada selliseid piiranguid ega luua endale õigusi, mis
on põhiseaduse või teiste seadustega (eeskätt isikuandmete kaitse seadusega) vastuolus.
Näiteks ei saa tööandja endale kehtestada õigust rikkuda töötaja erakirjade sõnumisaladust või
eraelu puutumatust. Samuti tuleb selliste eeskirjade kehtestamisel austada töötaja inimväärikust.
Eeskirjade kehtestamine ei vabasta tööandjat kohustuste täitmisest ega võimalikust vastutusest
ebaseadusliku tegevuse eest.
Kuid alati eksisteerib oht, et töötaja eraelu puutumatust või sõnumisaladust rikutakse tahtmatult.
Mida vähem on tööandja rakendanud preventiivseid meetmeid (reguleerinud e-posti vaatamist)
seda suurem on tööandja risk töötaja ja töötajaga kirjavahetuses olevate kolmandate isikute
isikuandmete töötlemiseks ja nende sõnumisaladuse või eraelu puutumatuse rikkumiseks. Kui
töötaja erakirjad ei ole mingil moel eristatud või tähistatud ning tööandja poolt eraldatud
domeeniga e-posti aadressi kasutamine eraotstarbel ei ole ka mitte mingil moel piiratud, on
tõenäosus eraelu puutumatuse riiveks väga suur. Sellisest postkastist näiteks kuupäeva või
ajavahemiku alusel otsingu tegemisel võib valikusse sattuda suure tõenäosusega ka erakirju. Juba
ainuüksi erakirjade saatmise või saamise kohta andmete vaatamine kujutab endast eraelu
puutumatuse riivet. Kui tööandja ei ole kehtestanud ka mitte mingeid reegleid selle kohta, kas ja
kuidas toimub tööandja poolt töötaja e-postkastist info hankimine või töökohustuste rikkumiste
menetlemine, ei erine töötaja õiguspärane ootus erasuhtluse privaatsusele tema muudest e-
2
Avaliku sektori asutused saavad õigusliku alusena kasutada ainult üldmääruse artikkel 6 lg 1 p e) ehk isikuandmete
töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.
Artikkel 6 välistab punkti f) ehk õigustatud huvi kasutamise avaliku sektori asutuste puhul.
2 (3)
postkastidest. Asjaolu, et erinevalt erapostkastidest asuvad sellised e-kirjad tööandjale
ligipääsetavas kohas, ei anna õigustust nende uurimiseks.
Muidugi võib töösuhe lõppeda ka ootamatult ja sellisel viisil, et töötajaga ei ole võimalik enam
midagi kokku leppida (nt töötaja surm, konflikt). Seetõttu oleks soovitav e-postkasti sulgemisega
(ja sealt vajaliku info mujale salvestamisega) seotud asjaolud reguleerida töökorraldus eeskirjades,
sh kajastada konkreetsed juhud ja võimalusel töökohad, mil on vaja postkast avatuna hoida.
Eraldi rõhutame, et avaliku teabe seadusest tulenevalt on teabevaldaja kohustatud pidama arvestust
tema valduses olevate dokumentide üle3. See tähendab, et kõik dokumendid, mis on asutus loonud
ning mis on asutusse saabunud ning on seotud avalike ülesannete täitmisega tuleb asutuse
dokumendiregistris registreerida. Sel juhul ei teki ka probleemi, et lahkuv töötaja ei anna vajalikku
teavet üle. Lisaks tasub muu olulise teabe osas kokku leppida, et töötajad tõstavad vajalikud kirjad
juba töösuhte ajal kokkulepitud kohta (nt ühiskettale).
Kokkuvõtlikult, kui e-postkasti avatuna hoidmiseks lahkuv töötaja nõusolekut ei anna ning ühtegi
teist õiguslikku alust ei ole, tuleb e-postkast koheselt pärast töösuhte lõppemist sulgeda. Vastasel
juhul töödeldakse töötaja ja potentsiaalselt ka kolmandate isikute isikuandmeid ilma õigusliku
aluseta.
Teie kaebuse asjaolude pinnalt on tegemist kooli poolse õigusvastase käitumisega ning tegemist
on isikuandmete rikkumisega ning kool peaks esitama esimesel võimalusel Andmekaitse
Inspektsioonile rikkumisteate https://www.aki.ee/et/eraelu-kaitse/rikkumisteade. Samuti on
inimesel endal õigus nõuda endiselt tööandjalt oma isikuandmete (s.o nimelise e-postkasti)
kustutamist isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 17 toetudes. Juhul, kui nõuet ei täideta ja
kustutamata jätmist ei põhjendata, on inimesel õigus selle peale kaevata Andmekaitse
Inspektsiooni. Kaebuse esitamisel soovitame kasutada meie kodulehel olevat sekkumistaotluse
vormi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kirsika Kuutma
jurist
peadirektori volitusel
3
Avaliku teabe seadus § 9 lg 2 p 2 ja § 12 lg 1.
3 (3)