dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad rändluse määruse eelnõu kohta (COM(2021) 85 final)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 9. aprill 2021
Viit
2-13/21-1583
Registreeritud
9. aprill 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Anna-Liisa Pärnalaas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1321-1583 09.04.2021 Väljaminev kiri.asice1775 KB

Sisu (failidest)

Teie 11.03.2021 */ /*nr 17.4/21-0441/-1T Riigikantselei [email protected] Meie 09.04.2021 nr 2-13/21-1583 Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (uuesti sõnastatud) (COM(2021) 85 final), eelnõu kohta Esitame 15. aprilli 2021. a Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (uuesti sõnastatud) (COM(2021) 85 final), eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu Seletuskiri Lisa 1. Kaasamise tabel Anna-Liisa Pärnalaas 639 7697 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (uuesti sõnastatud) (COM(2021) 85 final), eelnõu kohta“ 1. Sissejuhatus 24. veebruaril 2021 esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (uuesti sõnastatud) (COM(2021) 85 final) (edaspidi määrus). ELi reguleeriv sekkumine rändluse hulgi- ja jaemüügiturgudel on osutunud vajalikuks viimase 14 aasta vältel, et parandada rändlusteenuste siseturu toimimise tingimusi liidus.  Sätted, millega kehtestati ühine lähenemisviis rändluse reguleerimiseks üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes ELis, võttis EL esimest korda vastu määrusega (EÜ) nr 717/20071.  Pärast nende sätete esimest läbivaatamist pikendati 2009. aastal nende kehtivusaega ja laiendati kohaldamisala2.  Pärast eeskirjade täiendavat läbivaatamist võeti vastu määrus (EL) nr 531/2012. Kõnealuse määrusega muudeti varasemaid eeskirju, alandades kõnede ja SMSide rändlushindu ning kehtestades andmeside rändlusteenuse piirhinnad ELis.  Määrusega (EL) 2015/21203 muudeti määrust (EL) nr 531/2012 ja nähti ette, et jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasud kaotatakse ELis alates 15. juunist 2017, tingimusel, et rändlusteenuseid kasutatakse mõistlikult ja et kohaldatakse jätkusuutlikkuse erandi mehhanismi. Selle tulemusel kehtestati põhimõte „rändle nagu kodus“ (RLAH, roam-like-at-home). 29. novembril 2019 avaldas komisjon oma esimese täieliku ülevaate rändlusturu kohta, mis näitas, et reisijad kogu ELis on saanud märkimisväärselt kasu rändlustasude kaotamisest 2017. aasta juunis4. Mobiilsideteenuste (andmeside, kõned, SMS) kasutamine ELis reisides on kiiresti ja ulatuslikult kasvanud, mis kinnitab rändluseeskirjade positiivset mõju. Hulgitasandil on piirhindade järsk langetamine aidanud veelgi langetada rändluse hulgihindu, mis on sageli tunduvalt madalamad reguleeritud piirhindadest, mis omakorda muudab rändlustasude kaotamise peaaegu kõigi rändlusteenuse osutajate jaoks jätkusuutlikuks. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 717/2007, milles käsitletakse rändlust üldkasutatavates mobiiltelefonivõrkudes ühenduse piires ja millega muudetakse direktiivi 2002/21/EÜ (ELT L 171, 29.6.2007, lk 32). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 544/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 717/2007, milles käsitletakse rändlust üldkasutatavates mobiiltelefonivõrkudes ühenduse piires, ning direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (ELT L 167, 29.6.2009, lk 12). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 310, 26.11.2015, lk 1). 4 Aruanne rändlusturu läbivaatamise kohta (COM(2019) 616 final) on kättesaadav siin. 1 Ehkki komisjoni läbivaatamisaruandes kinnitatakse, et ühelt poolt on „rändle nagu kodus“ eeskirjad olnud edukad ja et üldiselt toimib rändlusturg selliste eeskirjade kohaselt hästi, järeldatakse samas, et hoolimata teatavast konkurentsidünaamikast nii rändluse jae- kui ka hulgimüügiturgudel ei ole põhilised konkurentsitingimused muutunud ega muutu tõenäoliselt ka lähitulevikus. Seetõttu on jae- ja hulgimüügi praegune reguleerimine endiselt vajalik ja seda ei saa lõpetada. Määruse eesmärk on laiendada ELi hõlmavat rändlusturgu reguleerivaid eeskirju pärast 2022. aastat, muutes samal ajal maksimaalseid hulgihindu, võttes uusi meetmeid, et tagada tõeline „rändle nagu kodus“ kogemus rändluse ajal, ning tunnistades kehtetuks muud meetmed, mis ei ole enam vajalikud. Põhimõtteliselt on peamiste kavandatud muudatuste eesmärk tagada, et operaatorid saaksid pakkuda „rändle nagu kodus“ teenust ja katta hulgimüügitasandi kulusid jätkusuutlikul viisil. Ettepanekuga kaasnevad ka uued meetmed, mis käsitlevad läbipaistvust, teenuste kvaliteeti ja juurdepääsu hädaabiühendusele. Ettepanekuga tühistatakse regulatiivsed kohustused, kui neid enam ei vajata, ning tehakse mitu muudatust, mille eesmärk on lihtsustada ja vähendada regulatiivset koormust. Määruse õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mille kohaselt võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmed, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on 19. mai 2021. Määruse eelnõu menetlemine toimub nõukogu telekommunikatsiooni ja infoühiskonna töörühmas. Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Iling ([email protected]) ja Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Anna-Liisa Pärnalaas ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut ([email protected]). 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruses soovitakse kehtestada kogu ELi hõlmavad maksimaalsed rändluse hulgihinnad tehtud kõnede, SMSide ja andmeside puhul madalamal tasemel kui 30. juunini 2022 kehtivad tasud. Selleks, et tagada jätkusuutlikkus ja kulude katmine, on ettepanekus ette nähtud andmeside, kõnede ja SMSide suhtes kohaldatavate maksimaalsete hulgihindade kaheetapiline järkjärguline vähendamine. Uued maksimaalsed hulgihinnad peaksid toimima kaitsva tasemena ja tagama, et operaatorid saavad oma kulud tagasi. Samuti peaksid need võimaldama laialdast jätkusuutlikku „rändle nagu kodus“ teenuste osutamist ning jätma ruumi operaatorite vahelisteks kaubandusläbirääkimisteks. Mõistliku kasutamise poliitikat ja jätkusuutlikkust käsitlevad sätted (määruse (EL) nr 531/2012 artiklid 6b ja 6c) ning sellega seotud rakendusakt (komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/2286), mida jätkuvalt kohaldatakse, jäävad suures osas samaks, sest jaemüügi tasandi kaitse-eeskirjad toimivad nõuetekohaselt. Kohaldatavate maksimaalsete hulgihindade vähendamine parandaks ka lõppkasutajate olukorda, kuna see mõjutab hulgihindade taseme alusel arvutatavaid hinnakomponente, nagu lisatasude ülemmäär mõistliku kasutamise poliitika raames, jätkusuutlikkuse erandid ning mõistliku kasutamise poliitika andmemaht avatud andmepakettide ja ettemaksu piirnormide korral. Ettepaneku eesmärgid on järgmised: i) suurendada jaetasandil läbipaistvust seoses: 2 a) teenuse kvaliteediga (kehtestades operaatoritele kohustuse selgitada oma kliendilepingutes teenuse kvaliteeti, mida kliendid võivad rändlusel ELis mõistlikult eeldada); b) teavitusega lisaväärtusteenuste kohta (kohustades operaatoreid esitama oma kliendilepingutes teavet selle kohta, millist liiki teenuste suhtes võidakse kohaldada kõrgemaid tasusid, ja sarnast teavet „tervitussõnumis“); c) juurdepääsuga hädaabiteenustele (kehtestades operaatoritele kohustuse lisada „tervitussõnumisse“ teave eri võimaluste kohta juurdepääsuks hädaabiteenustele rändluse ajal); ii) pakkuda rändlusklientidele tõelist „rändle nagu kodus“ kogemust teenuse kvaliteedi poolest (kohustades rändlusteenuse osutajaid tagama, kui see on tehniliselt teostatav, rändlusteenuste osutamise samadel tingimustel nagu neid tarbitaks riigisiseselt, ning mobiilsideoperaatoreid pakkuma juurdepääsu kõigile olemasolevatele võrgutehnoloogiatele ja -põlvkondadele); iii) suurendada hulgimüügi tasandil läbipaistvust seoses lisaväärtusteenuste numeratsioonialadega, luues lisaväärtusteenuste numeratsioonialade ELi keskandmebaasi. Andmebaasi eesmärk on pakkuda läbipaistvat vahendit, mis annab riikide reguleerivatele asutustele ja operaatoritele vahetu juurdepääsu teabele selle kohta, milliste numeratsioonialadega võivad liikmesriikides kaasneda suuremad kulud; iv) tagada klientidele rändluse ajal tasuta juurdepääs hädaabiteenustele, võttes hulgimüügi tasandil erimeetmeid, nagu a) operaatorite kohustus esitada hulgimüügilepingus kogu regulatiivne ja tehniline teave, mida on vaja tasuta juurdepääsuks hädaabiteenustele ja helistaja asukoha tasuta edastamiseks; b) kohustus mitte nõuda rändlusteenuse osutajalt tasu, mis on seotud hädaabiühenduse ja helistaja asukoha edastamisega. Artiklis 1 on määratletud määruse reguleerimisese ja kohaldamisala. Selle artikliga muudetakse varasemat määrust, et teha järgmised sisulised muudatused: i) artikliga tunnistatakse kehtetuks viide sätetele, mis võimaldavad reguleeritud rändlusteenuste eraldi müüki, kuna need sätted on muutunud pärast „rändle nagu kodus“ eeskirjade jõustumist ebatõhusaks; ii) artikliga tunnistatakse kehtetuks viide üleminekueeskirjadele tasude kohta, mida rändlusteenuse osutajad võivad nõuda, kuna see aegus, kui jaemüügitasandi rändlustasud ELis alates 15. juunist 2017 kaotati; iii) viide raamdirektiivile5 tunnistatakse kehtetuks pärast elektroonilise side reguleeriva raamistiku horisontaalset uuesti sõnastamist direktiiviga (EL) 2018/1972; iv) artikliga tehakse ettepanek muuta maksimaalseid hindu muudes vääringutes kui euro, et ühtlustada kehtivad sätted ELi-sisese side sätetega. Mõisteid käsitleva artikliga 2 muudetakse kehtivat määrust, tunnistades kehtetuks kaks mõistet: „alternatiivne rändlusteenuse osutaja“ ja „reguleeritud rändlusteenuste 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33). 3 jaemüügitasandil eraldi osutamine“, kuna need muutusid tarbetuks, kui tunnistati kehtetuks reguleeritud rändlusteenuste eraldi osutamist võimaldavad sätted. Artikkel 3 sisaldab sätteid rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu, standardpakkumise ja rändlusteenuste hulgituru lepingute lõpetamise kohta. Artikliga muudetakse kehtivat määrust, et teha järgmised sisulised muudatused: i) artiklis viidatakse selgesõnaliselt vajadusele, et juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule peab hõlmama ka mis tahes kasutatavat võrgutehnoloogiat ja - põlvkonda, ning sätestatakse, et rändlusteenuse osutajal on lubatud rändluses vähemalt korrata riigisiseselt pakutavaid jaemüügi tasandi mobiilsideteenuseid; ii) artiklis täpsustatakse, et standardpakkumine peab sisaldama kogu teavet, mida rändlusteenuse osutajad vajavad, et pakkuda oma klientidele tasuta juurdepääsu hädaabiteenustele hädaabiühenduse kaudu ja helistaja asukoha teabe tasuta edastamist rändlusteenuste kasutamise ajal. Artikkel 5 reguleeritud rändlusteenuste osutamise kohta jaemüügitasandil sisaldab nüüd ka külastava operaatori sõnaselget kohustust osutada reguleeritud rändlusteenuseid jaemüügitasandil samadel tingimustel kui riigisiseselt, kui see on tehniliselt teostatav, eelkõige arvestades teenuse kvaliteeti. Artiklites 6 ja 7 sätestatakse eeskirjad mõistliku kasutamise poliitika ja jätkusuutlikkuse erandite kohta, mis jäävad eelmise määrusega võrreldes sisuliselt muutumatuks. Mõistliku kasutamise ja jätkusuutlikkuse mehhanismi puhul selgitatakse artiklis 8, et komisjoni rakendusmäärust (EL) 2016/2286 kohaldatakse kuni järgmise rakendusmääruse vastuvõtmiseni. Artikliga 9 reguleeritakse jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste lisatasude erandlikku kohaldamist ja alternatiivsete tariifide kehtestamist. Selle artikliga muudetakse eelmist määrust järgmiselt: i) tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt riigisiseste jaehindade ja mis tahes lisatasude summa, mida kohaldatakse reguleeritud rändluskõnede, reguleeritud rändlussõnumite või reguleeritud andmeside-rändlusteenuste suhtes, ei tohi ületada teatavaid piirnorme. Need sätted muutusid ülearuseks, kui 15. juunil 2017 hakati kohaldama „rändle nagu kodus“ eeskirju, ning neil oleks moonutav mõju; ii) tunnistatakse kehtetuks säte, millega kehtestatakse ELile kohustus võtta vastu rakendusakt kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kaalutud keskmise kohta, et kehtestada vastuvõetud reguleeritud rändluskõnede suhtes kohaldatava lisatasu piirmäär; iii) lisaks reguleeritakse selle sättega muu hulgas rändlusteenuseid käsitleva lepingu sisu. Selles viidatakse selgelt kohustusele anda teavet teenuse kvaliteedi kohta, mida kliendid võivad rändluse puhul mõistlikult eeldada. Lisaks muudetakse selle artikliga varasemat määrust, kehtestades rändlusteenuse osutajatele kohustuse tagada, et lepingus on täpsustatud, milliste teenuste suhtes võidakse kohaldada kõrgemaid tasusid. Sätte eesmärk on suurendada klientide teadlikkust sellest, et kui nad kasutavad rändluse ajal lisaväärtusteenuseid, võivad nende kulud olla suured. 4 Artiklitega 10, 11 ja 12, milles käsitletakse reguleeritud rändluskõnede hulgihindu, reguleeritud rändlussõnumite hulgihindu ja reguleeritud andmeside-rändlusteenuste hulgihindu, muudetakse varasemaid eeskirju, et kehtestada uued maksimaalsed hulgihinnad. Sellega tagatakse, et hulgimüügioperaatorid saavad jätkusuutlikult pakkuda „rändle nagu kodus“ teenuseid, nii et kulud on kaetud. Artikkel 13, mille eesmärk on tagada katkematu, tulemuslik ja tasuta juurdepääs hädaabiühendusele, sisaldab uut sätet, milles täpsustatakse, et rändlusklientide algatatud hädaabiühenduse eest ei tohi nõuda tasu. Artikliga 14 muudetakse varasemat määrust, et kehtestada kohustus teavitada kliente SMSi teel võimalikest suurematest tasudest, kui nad kasutavad lisaväärtusteenuseid. Artikliga 16 kehtestatakse rändlusteenuste osutajatele uus kohustus anda rändlusklientidele teavet selle kohta, kuidas pääseda külastatavas liikmesriigis juurde hädaabiteenustele. Artikkel 17 sisaldab uut sätet, millega antakse BERECile volitused luua ühtne kogu ELi hõlmav liikmesriikide lisaväärtusteenuste numeratsioonialade andmebaas ja seda hallata. Eesmärk on luua läbipaistvuse tagamise vahend, et anda riikide reguleerivatele asutustele ja operaatoritele otsene juurdepääs teabele numeratsioonialade kohta, mis võivad tekitada suuremaid kulusid, ning vaheetapp, millega suurendada läbipaistvust jaemüügi tasandil. Artikliga 21 reguleeritakse läbivaatamisprotsessi. Peamine muudatus varasemate eeskirjadega võrreldes on maksimaalsete hulgihindade läbivaatamise seadusandliku tavamenetluse asendamine komisjonile antud volitusega muuta tasusid delegeeritud õigusakti vastuvõtmisega. Artiklid 22 ja 23 sisaldavad uusi sätteid, millega kehtestatakse selle delegeeritud õigusakti üksikasjalikud kriteeriumid ja parameetrid ning tingimused, mille alusel komisjon võib kõnealuseid delegeeritud volitusi kasutada. Ettepanekuga tunnistatakse kehtetuks määruse (EL) nr 531/2012 artiklid 4 ja 5 reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise kohta ning määruse (EL) nr 531/2012 artikkel 11 reguleeritud rändlussõnumite tehniliste omaduste kohta. 3. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1. Subsidiaarsus Kuna ELi rändluseeskirjad on siseturu poliitikavaldkonna osa, on ELil kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 4 lõikega 2 jagatud pädevus liikmesriikidega. Eelnõus toodud eesmärgid on oma olemuselt riigipiiride ülesed ning seetõttu paremini saavutatavad EL tasandil. Liikmesriikide tasandil võetavate meetmete rakendamisega kaasneb elektroonilise side turu killustumise oht. 3.2. Proportsionaalsus ELi rändluseeskirjade eesmärk on kehtestada ühine lähenemisviis tagamaks, et üldkasutatavate mobiilsidevõrkude kasutajad ei maksaks kogu liitu hõlmavate rändlusteenuste eest liidus reisimise ajal helistades ja kõnesid vastu võttes, SMSe saates ja vastu võttes ning andmesideteenuseid kasutades konkureerivate siseriiklike hindadega võrreldes ülemäära kõrget hinda. See aitab kaasa siseturu sujuvale toimimisele ning tagab samal ajal tarbijakaitse kõrge taseme, edendades konkurentsi ja läbipaistvust turul ning pakkudes stiimuleid nii uuendusteks 5 kui ka tarbija valikute suurendamiseks. Lisaks sisaldab ettepanek täiendavaid meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada püsivad tõkked, mis takistavad tõelist „rändle nagu kodus“ kogemust. Ettepanekuga tühistatakse ka mitmed senised kohustused ja tehakse muudatusi, mille tulemusena väheneb regulatiivne koormus (sh maksimaalsete hulgihindade läbivaatamine delegeeritud õigusakti vastuvõtmise teel, elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ameti (BEREC) aruandlusprotsessi lihtsustamine ning reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise kohustuse tühistamine). Ettepanekus toodud meetmed avaldavad eeldatavasti positiivset mõju rändlusturu toimimisele ning lõppkasutajatele, sellest tulenevalt saab pakutud meetmeid pidada proportsionaalseks. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Antud määruse eelnõu mõjutab suuremal või vähemal määral kõiki ELi kodanikke, kes omavad mobiiltelefoni, sõltumata sellest, kas ja kui palju reisivad nad teistesse liikmesriikidesse. Samuti mõjutab see kõiki sideettevõtjaid, kes ELis mobiilsideteenuseid osutavad. 4.1. Mõju kodanikele/tarbijatele Mõju ELi kodanikele (klientidele) on positiivne, sest hulgihindade regulatsioon jätkub ning sellest tulenevalt on võimalik kasutada reisides soodsaid rändlusteenuseid. Hulgihindade edasine langetamine võimaldab sideettevõtjatel pakkuda oma klientidele madalamaid hindu ka jaetasandil. Lisaks paraneb tarbijate teadlikkus sellest, kuidas pääseda rändluse ajal juurde hädaabiteenustele ja sellest, millist liiki teenuste suhtes võidakse kohaldada kõrgemaid tasusid teistes ELi liikmesriikides. Viimase tulemusena langeb n-ö arvešoki tõenäosus ning sellest tingitud kaebuste arv. Komisjon toob mõjuhinnangus välja, et lõppkasutajate jaoks täiendava läbipaistvuse tagamise sätete kaudu saavad kliendid parema ettekujutuse, millist teenust rändluse ajal oodata ning selle tulemusena tõuseb klientide rahuolu ning väheneb kaebuste arv. Kodanike vaatest omab positiivset mõju ka see, et hädaabiühenduse (sh asukohateabe edastamise) eest ei tohi küsida tasu. 4.2. Mõju mobiilsideteenuseid pakkuvatele ettevõtetele Määruse eelnõu mõjutab Eestis tegutsevaid kolme mobiilsideteenuseid pakkuvat sideettevõtjat - Telia, Tele2 ja Elisa. Lõppkasutajate jaoks täiendava läbipaistvuse tagamise sätete rakendamine võib tähendada vajadust sõlmitud lepingutesse täiendatavate punktide või tingimuste lisamist. Küll aga ei tohiks see olla ajaliselt ja rahaliselt sideettevõtjatele koormav. Täiendava info kuvamine tervitus-SMSides ei ole samuti sideettevõtjate jaoks keeruline. Küll aga võib see tähendada, et tulenvalt info hulgast ja SMSi tähemärkide arvu piirangust (160 tähemärki), on vaja saata rohkem kui üks SMS. Kõige olulisem mõju on Eesti operaatorite jaoks andmeside hulgihinna lagi. Eesti ning laiemalt ka kõigi teiste Põhja- ja Baltimaade operaatorite hinnatase on küllaltki soodne, ning sellest tulenevalt on meile oluline, et keskmiste hulgihindade hinnalaed oleksid võimalikult madalal ning teistele operaatoritele makstavad hulgitasud oleksid võimalikult palju allpool jaeklientidelt võetavatest siseriiklikest tasudest. Läbirääkimistel peab olema valmis Lõuna-Euroopa riikide vastumeelsusega hindade langetamise küsimuses, kuivõrd turismimaade jaoks on rändlusteenuste hulgimüük arvestatav sissetulekuallikas. 6 4.3. Mõju riigieelarvele Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavat kulu riigieelarvele. Rändlusteenuste alast järelevalvet teeb ja statistikat kogub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sarnaselt praegusega ning olulist töömahu suurenemist pole ette näha. 5. Valitsuse seisukoha selgitus 5.1. Eesti toetab Euroopa Komisjoni esitatud määruse muudatusettepanekute eesmärki pikendada määruse kehtivust, suurendada läbipaistvust nii lõppkasutajate kui sideettevõtjate jaoks ning alandada hulgihindade lagesid seni kavandatust madalamale tasemele. Selgitus: Siiani kehtinud regulatsioon on tõestanud turutõrke olemasolu rändlusteenuste pakkumises ning seatud hinnalaed nii jae- kui hulgiturgudel on võimaldanud Euroopa Liidu kodanikel oluliselt soodsamalt kasutada rändlusteenuseid, kui oleks võimalik ilma määruse kehtimiseta. Määruse kehtivusaja pikendamine on vajalik, sest ilma selleta tõuseksid rändluse hinnad. 5.2. Eesti hinnangul tuleks reguleeritud rändluskõnede ja -sõnumite ning andmeside- rändlusteenuste hulgihindu alates 2022. aastast langetada Euroopa Komisjoni ettepanekus sätestatust veelgi madalamale tasemele, andmeside hulgihinna puhul vähemalt 1 euroni gigabaidi eest. Selgitus: Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku alandada hulgihinna lagesid alljärgnevalt: Kehtiv määrus (2022) Uus määrus (2022-2025) 2025-2032 Kõne (€/min) 0,032 0,022 0,019 SMS (€/SMS) 0,01 0,004 0,003 Andmeside (€/GB) 2,5 1,5 1,5 Kuigi kõiki neid hindu saab uue määruse ettepaneku alusel delegeeritud aktidega alates 2025. aastast veelgi muuta, siis Eesti hinnangul tuleks algtasemeid juba enne seda vähendada ning seda eelkõige andmeside hulgihinna osas. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmete kohaselt pakuvad Eesti sideettevõtjad juba täna Euroopas andmeside-rändlusteenust jaetasandil 1,5 €/GB (KM-ta). Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu sõnul on ettepandud hinnatasemed mitu korda kõrgemad kui tänane keskmine kulu, millega Eesti sideteenuse osutajad Euroopast andmesidet hulgi ostavad. Euroopa Komisjon poolt tellitud üle-Euroopalise uuringu kohaselt6 oli Eesti sideettevõtjate keskmine kulu, millega andmeside teenust hulgitasandil ostetakse, 2020. aastal keskmiselt 0,51 €/GB ning eeldatavasti langeb 2025. aastaks 0,35 €/GB. Samas on see liikmesriigiti väga erinev ning kokkuvõttes ei võimalda väga suured hulgitasud rändlusteenuse osutajatel oma klientidele EL-is üha populaarsemate piiramatute andmesidepakkumiste tegemist. Hulgihinna tase on oluline ka mõistliku kasutamise 6 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/finalisation-mobile-cost-model-roaming-and-delegated-act- single-eu-wide-mobile-voice-call 7 poliitika rakendamisel, mida reguleerib määruse alusel välja töötatud rakendusakt. Eesti hinnangul võiks andmeside hulgihinnalagi olla alla 1 €/GB. 5.3. Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut suurendada läbipaistvust lõppkasutajate jaoks ning anda teavet teenuse kvaliteedi kohta, mida kliendid võivad rändluse puhul mõistlikult eeldada. Samuti toetame ettepanekut, mis kohustab sideettevõtjaid võimaldama tehnoloogiliselt neutraalset ligipääsu kõigile rändlusteenustele ning andma juurdepääsu kõigile võrgutehnoloogiatele. Selgitus: Teatud juhtudel on ette tulnud, et kliendid saavad rändluses kehvemat teenust, kui kodus olles. Samuti on märke sellest, et sideettevõtjad ei saa alati teises riigis tagada oma klientidele juurdepääsu kõigile võrgutehnoloogiatele. Selle probleemi lahenduseks on Euroopa Komisjon välja pakkunud kaks muudatusettepanekut: - Määruse ettepaneku kohaselt peavad sideettevõtjad klientidele selgitama, millise kvaliteediga teenuseid nad rändluses kasutada saavad. - Ettepanek sätestab sideettevõtjale kohustuse pakkuda kliendile sama kvaliteediga teenuseid nii kodus kui teistes liikmesriikides. Lisaks on määruse ettepanekus kirjas, et hulgitasandil peavad sideettevõtjad võimaldama tehnoloogiliselt neutraalse ligipääsu kõigile rändlusteenustele ning andma juurdepääsu kõigile võrgutehnoloogiatele, mida nad oma klientidele pakuvad (näiteks 5G tehnoloogia, kui selle kasutamine on tehniliselt võimalik). 5.4. Eesti toetab klientide paremat teavitamist lisaväärtusteenuste tarbimisega kaasnevatest kuludest. Peame oluliseks, et vastav teavitamine oleks operaatoritele võimalikult väikse halduskoormusega ning et see toimuks elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ameti poolt hallatava andmebaasi alusel ja alles siis, kui andmebaas on tööle hakanud. Selgitus: Operaatoritel on kohustus teavitada klienti lepingu sõlmimisel lisaväärtusteenuste (tasuliste numbrite) kasutamisega kaasneda võivatest lisakuludest, mida rändlust reguleeriv määrus ei hõlma. Lisaks lepingus selgitamisele peab operaator saatma kliendile rändlust alustades ka vastava tervitus-SMSi. Selleks, et operaator saaks anda kliendile ajakohast infot, millist liiki teenuste suhtes võivad rändluse korral kehtida suuremad tasud, loob elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste amet (BEREC) andmebaasi, mis sisaldab informatsiooni lisaväärtusteenuste numeratsioonialade kohta igas liikmesriigis ning mille alusel saab sideettevõtja oma kliendile infot saata. Selline lähenemine tagaks kasutajatele ligipääsu teabele hoides samal ajal halduskoormuse operaatori jaoks kontrolli all. Määruse ettepanekus on kirjas, et BEREC loob andmebaasi 31. detsembriks 2023, aga määrus hakkab kehtima 1. juulil 2022. 5.5. Eesti toetab määruse muudatuse ettepanekuid, mis selgitavad lõppkasutajate ligipääsu hädaabiteenustele ning sätestavad üheselt, et sideettevõtjad ei tohi hädaabiühenduste eest tasu küsida. Selgitus: Eelnõu kohaselt peavad rändlusteenuse osutajad teavitama rändluskliente võimalusest kasutada hädaabiteenuseid tasuta, kui nad helistavad Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 või kasutavad muid hädaabiühendusevahendeid hädaabinumbriga 112 ühenduse saamiseks, mis võimaldavad rändlusklientidele, eeskätt puuetega rändlusklientidele juurdepääsu hädaabiteenustele muude vahendite kaudu kui helistades (nt kasutades hädaabirakendusi, 8 sõnumeid). Määruse eelnõu kohaselt tuleb tervitus-SMSiga saata lõppkasutajale info hädaabiteenustele juurdepääsu võimaluste kohta. Eelnõus toodud muudatuste kaudu soovitakse lahendada probleemi, mille kohaselt ei saa kõik lõppkasutajad võrdselt juurdepääsu hädaabiteenustele - näiteks kohalikult numbrilt hädaabitelefonile helistamine on tasuta, aga rändlusnumbrilt tasuline vastavalt rändluse hinnakirjale (kuna operaator käsitleb kõiki rändluskliendi tehtud kõnesid ühte moodi), mis võib tekitada probleeme näiteks kõnekaartide puhul, kui summa jääk on nullis. Lisaks on praktikas esinenud olukordi, kus rändluskliendile ei võimaldata asukoha tuvastamise teenust või see on olnud tasuline. 5.6. Eesti eelistab tulevikus maksimaalsete hulgihindade läbivaatamisel menetlusprotsessina seadusandlikku tavamenetlust, mis tagab liikmesriikide võimalikult suure kaasatuse otsuste langetamisel. Selgitus: Kui seni on maksimaalsed hulgihinnad nii reguleeritud kõne-, SMS- kui andmeside- rändlusteenuste eest olnud kirjas määruses endas ning nende muutmiseks on olnud vajalik muuta määrust, siis alates 1. jaanuarist 2025 soovib Euroopa Komisjon teha seda delegeeritud aktide kaudu. See muudaks Komisjoni hinnangul menetluse palju kiiremaks ning võimaldaks kiiresti muutuvate oludega kiiremini kohaneda. Enne delegeeritud akti vastuvõtmist peab Euroopa Komisjon järgima määruses sätestatud põhimõtteid ja konsulteerima liikmesriikidega. Euroopa Liidu Nõukogul ja Euroopa Parlamendil on õigus pärast delegeeritud akti vastuvõtmist esitada sellele vastuväiteid. Samuti on Euroopa Liidu Nõukogul ja Euroopa Parlamendil õigus volituste delegeerimine igal ajal tagasi võtta. Kokkuvõttes aga tähendaks delegeeritud aktide kasutamine liikmesriikide väiksemat kaasatust otsustusprotsessi, kui seda oleks rakendusaktide kasutamine või määruse muutmine kaasotsusprotsessis Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendiga. Eesti ei ole kategooriliselt vastu delegeeritud või rakendusaktide kasutamisele, kui määruse aruteludel jõutakse liikmesriikide vahelise kokkuleppeni ning sätestatakse menetlusprotseduur, mis tagab liikmesriikidel võimalikult suure kaasatuse ning samal ajal võimaldab hulgihindu kohandada kiiremini ja operatiivsemalt kui siiani on tehtud. Ideaalis võiks hulgihindu vaadata ELi tasemel üle iga-aastaselt. 6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Määruse kohta koostatavatele seisukohtadele küsiti sisendit Siseministeeriumilt. Määruse eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. Info arvamuse saamise ja ettepanekutega arvestamise kohta on lisatud seletuskirjale. 9 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL ………….2021 nr Tallinn, Stenbocki maja Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (uuesti sõnastatud) (COM(2021) 85 final), eelnõu kohta 1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (uuesti sõnastatud) (COM(2021) 85 final), eelnõu kohta: 1.1. Eesti toetab Euroopa Komisjoni esitatud määruse muudatusettepanekute eesmärki pikendada määruse kehtivust, suurendada läbipaistvust nii lõppkasutajate kui sideettevõtjate jaoks ning alandada hulgihindade lagesid seni kavandatust madalamale tasemele. 1.2. Eesti hinnangul tuleks reguleeritud rändluskõnede ja -sõnumite ning andmeside- rändlusteenuste hulgihindu alates 2022. aastast langetada Euroopa Komisjoni ettepanekus sätestatust veelgi madalamale tasemele, andmeside hulgihinna puhul vähemalt 1 euroni gigabaidi eest. 1.3. Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut suurendada läbipaistvust lõppkasutajate jaoks ning anda teavet teenuse kvaliteedi kohta, mida kliendid võivad rändluse puhul mõistlikult eeldada. Samuti toetame ettepanekut, mis kohustab sideettevõtjaid võimaldama tehnoloogiliselt neutraalset ligipääsu kõigile rändlusteenustele ning andma juurdepääsu kõigile võrgutehnoloogiatele. 1.4. Eesti toetab klientide paremat teavitamist lisaväärtusteenuste tarbimisega kaasnevatest kuludest. Peame oluliseks, et vastav teavitamine oleks sideettevõtjatele võimalikult väikse halduskoormusega ning et see toimuks elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ameti poolt hallatava andmebaasi alusel ja alles siis, kui see andmebaas on tööle hakanud. 1.5. Eesti toetab määruse muudatuse ettepanekuid, mis selgitavad lõppkasutajate ligipääsu hädaabiteenustele ning sätestavad üheselt, et sideettevõtjad ei tohi hädaabiühenduste eest tasu küsida. 1.6. Eesti eelistab tulevikus maksimaalsete hulgihindade läbivaatamisel menetlusprotsessina seadusandlikku tavamenetlust, mis tagab liikmesriikide võimalikult suure kaasatuse otsuste langetamisel. 2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni eksperdirühmades, komiteedes ja Euroopa Liidu Nõukogus väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Siseministeerium Siseministeerium toetab Euroopa Komisjoni 24.02.2021. aastal avaldatud määruse eelnõu COM(2021) 85 eesmärke ja Teadmiseks võetud. täiendusi. Hädaabiteenustele juurdepääsu tagamise seisukohast ning hädaabiteadete edastamise võimaluste mitmekesisust 1. Arvestatud arvestades on väga oluline, et nii häälkõne, SMS-i kui ka andmeside kaudu toimiv hädaabiühendus oleks tasuta seisukohapunktis 5.5. kättesaadav nii inimese koduriigis kui ka rändlusteenust kasutades. Samuti on vajalik, et kiire abi saamiseks asukoha täpse tuvastamisega tehnoloogiliste lahenduste abil ei kaasneks lisakulu lõpptarbijale. Lisaks on vajalik, et rändluskliendini jõuaks info selle kohta, milliseid hädaabiühenduse võimalusi külastatav liikmesriik kasutab ning millised on erilahendused erivajadustega rändlusklientide jaoks. Terminoloogiliselt leiame, et inglisekeelse eelnõu väljendi emergency communications eestikeelse tõlkevastena kasutatud „hädaabi side“ on eksitav. Seetõttu soovitame ka antud määruse kontekstis kasutada eestikeelse vastena mõistet „hädaabiühendus“ nagu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on juba teinud näiteks Euroopa elektroonilise side seadustiku muutmise puhul. Positiivse poole pealt toome välja ka tõiga, et jõustudes aitab määrus kaasa rändlusvõimekuse suurenemisele ning turvalise kiudoptilise ja 5G-taristu loomisele. Eesti Infotehnoloogia ja 1. Uue määruse kehtivusaeg 1. Arvestatud Telekommunikatsiooni Toetame määruse ettepanekuga rändlusalase Euroopa Liidu (EL) ühtse regulatsiooni kehtivusaja pikendamist seisukohapunktis 5.1. Liit perioodile ka pärast 30.06.2022 a., kuna klientide vaates on „rändle nagu kodus“ kogemuse (RLAH) tagamiseks EL-i tasemel ühtselt reguleeritud hulgihindu kindlasti vaja. 2. Hulgihindade alandamine 2. Arvestatud Leiame, et hulgihindade võimalikult kiires tempos alanemine on hädavajalik, et rändlusteenuse osutajad saaksid jätkata seisukohapunktis 5.2. oma klientidele EL-is üha populaarsemate piiramatute andmesidepakkumiste tegemist. Määruse ettepaneku kohane hulgihindade alandamine on küll samm õiges suunas, kuid EL-i hulgihindade alandamist tuleb teha kordades agressiivsemalt: kiiremas tempos (eelistatult kord aastas) ja suuremate hinnasammudega. Ettepandud hinnatasemed 2.00 €/GB (2022-2024) ja 1.5 €/GB (2025-2032) on mitu korda kõrgemad kui tänane keskmine kulu, millega Eesti sideteenuse osutajad Euroopast andmesidet hulgi ostavad. Seega on uued ettepandud hinnatasemed väheambitsioonikad ja pidurdavad EL-i elanikele rändlusteenuste ühtse digitaalse sideturu võimaluste avamist. Ettepaneku kohased SMS ja häälkõnehindade tasemed võiksid samuti madalamad olla, lähemal MTR-i hindadele, kuid VoLTE üha laiema levikuga antud komponentide olulisus pikas vaates kahaneb. Hulgihindade määruse ettepanekus toodust kiirem ja suurem alandamine viiks lähemale Euroopa Komisjoni ühele peamise eesmärgi täitumisele – tagada koduvõrguga samane kasutuskogemus sideteenuste tarbimisel ka EL-is võõrsil rändluses olles. Eelpool mainitud suur erisus regulatiivse hulgihinna ja reaalse keskmise kulu vahel tähendab praktikas, et sideteenuse osutajal on reeglina üks, maksimaalselt kaks eelistatud partnerit teises liikmesriigis ning kliendil ei ole täit vabadust saada igas asukohas parimat võimalikku kasutuskogemust. Tuues aga regulatiivsed hulgihinnad koduste jaehindade tasemele, eemaldaks see tänased kuluerinevused ning võimaldaks sideteenuse osutajatel pakkuda oma klientidele senisest laialdasemat eelisoperaatorite nimistut. Ühtlasi hoogustaks see LTE, 5G ja VoLTE rändluse kasutuselevõttu. 3. Püsivalt rändluses olemise vältimine 3. Teadmiseks võetud. Märgime, et keskendudes eelkõige tarbijatele, on Euroopa Komisjon jätnud kahjuks vajaliku tähelepanuta püsivalt Püsiva rändluse teema on rändluses olemise vältimise probleemi. Tänane vastav kaitsemehhanism on liiga keeruline, vaidlusi tekitav ja kulukas määruses ja rakendusaktis ning ei täida sellisena oma eesmärki, seda eriti koos uute teenuste (s.h asjade interneti) üha laialdasema levikuga. reguleeritud. Teeme ettepaneku selgesti eristada tavatarbimine (inimene oma telefoni, tahvli, arvuti ja ruuteriga) masinliidestest. Euroopa Komisjon peaks lisaks tarbijate huve teenivale hulgihindade alandamisele ka regulatiivset selgelt sätestama, et masinliideste permanentne rändluses viibimine on eelduslikult keelatud ning lubatud vaid sideteenuse osutajaga vastavasisulise kokkuleppe korral ning lubades sideteenuse osutajatel sellises spetsiifilises olukorras rakendada näiteiks reguleeritust kõrgemaid hulgihindu, kuu- ja aastatasusid vms meetmeid. 4. Eritariifsete teenusnumbrite kasutamine 4. Teadmiseks võetud. Praktikas probleeme tekitav valdkond rändluse kontekstis on ka eritariifsete teenusnumbritega seonduv. Mis puudutab Eritariifidele limiitide nendest tarbijate teavitamist, siis praktikas on sisuliselt võimatu tarbijat näiteks eile Hispaanias avatud uuest numbrist seadmine on liigne aegsasti ette teavitada. Homme võib see number olla juba järgmise eritariifse teenuspakkuja käes ning hinnastamise sekkumine loogika taas muutunud. ettevõtlusvabadusse. Vähetõenäoline on, et seda probleemi suudetaks lahendada EL-i ülese keskse andmebaasiga. Eritariifsed numbrid on Eritariifsed numbrid ei ole praktikas märkimisväärne pettusete allikas just rändlusega seonduvalt, kus lisandub sideteenuse osutajate vahelise numbrid, mis tarbijatele teabevahetuse viibeajast tulenev risk ja kus petturitel sageli õnnestub tekitada suurtes summades kahju enne kui vältimatult vajalikud. rändlusteenuse osutajad jõuavad reageerida ja kuritegelikul eesmärgil tehtavaid kõnesid blokeerida. Oleme seisukohal, et lihtsaim ja kuluefektiivseim viis nendega seonduvad probleemid lõpetada on seada siin EL-i tarbijate kaitseks konkreetsed regulatiivsed eritariifide ülemmäärad. Teeme ettepaneku, et eritariifsus säilida koduturul – Hispaania numbrilt helistatakse Hispaania eritariifsele numbrile, Eesti numbrilt Eesti eritariifsele jne. Rändluse korral võiks aga võõrsil rändluses olles eritariifsele numbrile tehtava rändluskliendi kõne hinnapiir olla võrdne tavalisele numbrile tehtava kõne jaehinna regulatiivse laega vms ühetaoline, automaatselt muutuv ja lihtsalt rakendatav hinnapiir. See tähendaks, et rändlusklienti võõrustav sideteenuse osutaja annab eritariifse teenuse osutajale valida - kas eritariifse teenuse osutaja lepib vastava hinnapiiriga või palub välistada rändlusklientide poolt tema hallatvale eritariifse numbrile helistamise. Arvestades, et eritariifsetena osutatavad teenused on reeglina meelelahutuslikku laadi ja teenust osutatakse kohalikus keeles, pole nende teenuste osutamine rändlusklientidele ka eluliselt hädavajalik. 5. Teavitamiskohustused seoses lisaväärtusteenustega Määruse ettepaneku eesmärgina tuuakse välja jaetasandil läbipaistvuse suurendamine seoses: 5. Teadmiseks võetud ja a) teenuse kvaliteediga (kehtestades sideteenuse osutajatele kohustuse selgitada oma kliendilepingutes teenuse arvestatud kvaliteeti, mida kliendid võivad rändlusel EL-is mõistlikult eeldada); seisukohapunktis 5.4. b) teavitusega lisaväärtusteenuste kohta (kohustades sideteenuse osutajaid esitama oma kliendilepingutes teavet selle kohta, millist liiki teenuste suhtes võidakse kohaldada kõrgemaid tasusid, ja sarnast teavet „tervitussõnumis“); c) juurdepääsuga hädaabiteenustele (kehtestades sideteenuse osutajatele kohustuse lisada „tervitussõnumisse“ teave eri võimaluste kohta juurdepääsuks hädaabiteenustele rändluse ajal). Määruse ettepaneku töödokumendis kirjeldatakse, et tarbijad ei tea alati, millist teenuse taset oodata (teenuse kvaliteet) või kuidas tasutakse rändluse puhul lisaväärtusteenustega seotud kõnede eest (suuremad tasud). Pakutava teenuse kvaliteet on mõnikord halvem kui kodus, isegi kui vastav tase on olemas. Seejuures jääb arusaamatuks, millise detailsusega tuleb rändluskliendile esitada teenuste info, kuivõrd riigiti on ka eritariifsete numbrite kombinatsioon erinev ehk rändluskliendile ei ole üheselt selge, millisele numbrile helistades võib üleüldse rakenduda kõrgem tasu. Lisaks on need muutuvad ehk teenust vahendatakse operaatori vahendusel, sisu ja hind võib olla kiirelt muutuv. Seega nii liigiti kui ka detailselt puudub ühtne info (nt maksimaalne hind), mida rändluskliendile edastada. Seetõttu palume selgitust, mis eesmärki täidab rändluskliendi jaoks kliendilepingutes kokkuleppimine lisaväärtusteenuste osas (isegi kui need juba praegu kliendi paketi tingimustes olemas on), mille puhul kehtivad kõrgemad tasud. Juhime tähelepanu, et määruse artiklisse 14 lisatav kohustus rändlusteenuse osutajale lisada kliendile saadetavasse teatesse link veebilehele, kus on teave selle kohta, millist liiki teenuste puhul võivad kulud suureneda, peab jõustuma alles siis, kui BEREC on vastava andmebaasi loonud. BEREC loob selle andmebaasi artikkel 17 kohaselt alles 31. detsembriks 2023, aga määrus on plaanitud jõustuma 01.07.2022. 6. Mõistliku kasutamise poliitika Teeme ettepaneku mõistliku kasutamise poliitika (fair use policy ehk FUP-i) osas rändlusteenuse osutajate jaoks 6. Teadmiseks võetud. efektiivsema meetme lisamist määrusesse. Senine lähenemine, kus on küll rändlusteenuse osutajatele on jäetud Küsimust reguleerib võimalus erineval viisil kontrollida rändlustarbimist, ei täida praktikas eesmärki. Näiteks püsiva seose olemasolu rakendusakt. Rakendusakti tõestamise nõue kliendile eeldab igakordselt eraldi kliendiandmete töötlemist ja esitatud tõendite analüüsimist ning muutmisel saame on sellisena subjektiivsetest hinnangutest lähtuv, asjatuid vaidlusi tekitav, ebaefektiivne ja ülemääraselt koormav. probleemipüstitust arvesse Lisaks leiame, et lihtne ja arusaadav mõistliku kasutamise poliitika tuleb luua ka kõneminutitele ja SMS-i mahtudele. võtta. Seejuures saab andmete FUP-i kasutada eeskujuna. See aitaks meie hinnangul tagada jätkusuutliku sissetuleva ja väljuva rändlusliikluse. Seetõttu teeme ettepaneku kehtestada realistlikud SMS-i ja minuti limiidid. Need peaksid olema kuupõhiselt ja kohalduma ühetaoliselt kogu EL-is ja kõikidele erinevatele tariifikavadele.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →