Teie 11.03.2021 */ /*nr 17.4/21-0441/-1T
Riigikantselei
[email protected] Meie 09.04.2021 nr 2-13/21-1583
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse, mis käsitleb rändlust
üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu
piires (uuesti sõnastatud) (COM(2021) 85
final), eelnõu kohta
Esitame 15. aprilli 2021. a Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (uuesti
sõnastatud) (COM(2021) 85 final), eelnõu kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu
Seletuskiri
Lisa 1. Kaasamise tabel
Anna-Liisa Pärnalaas
639 7697
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
„Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb rändlust
üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (uuesti sõnastatud)
(COM(2021) 85 final), eelnõu kohta“
1. Sissejuhatus
24. veebruaril 2021 esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires
(uuesti sõnastatud) (COM(2021) 85 final) (edaspidi määrus).
ELi reguleeriv sekkumine rändluse hulgi- ja jaemüügiturgudel on osutunud vajalikuks viimase
14 aasta vältel, et parandada rändlusteenuste siseturu toimimise tingimusi liidus.
Sätted, millega kehtestati ühine lähenemisviis rändluse reguleerimiseks
üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes ELis, võttis EL esimest korda vastu määrusega
(EÜ) nr 717/20071.
Pärast nende sätete esimest läbivaatamist pikendati 2009. aastal nende kehtivusaega ja
laiendati kohaldamisala2.
Pärast eeskirjade täiendavat läbivaatamist võeti vastu määrus (EL) nr 531/2012.
Kõnealuse määrusega muudeti varasemaid eeskirju, alandades kõnede ja SMSide
rändlushindu ning kehtestades andmeside rändlusteenuse piirhinnad ELis.
Määrusega (EL) 2015/21203 muudeti määrust (EL) nr 531/2012 ja nähti ette, et
jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasud kaotatakse ELis alates 15.
juunist 2017, tingimusel, et rändlusteenuseid kasutatakse mõistlikult ja et kohaldatakse
jätkusuutlikkuse erandi mehhanismi. Selle tulemusel kehtestati põhimõte „rändle nagu
kodus“ (RLAH, roam-like-at-home).
29. novembril 2019 avaldas komisjon oma esimese täieliku ülevaate rändlusturu kohta, mis
näitas, et reisijad kogu ELis on saanud märkimisväärselt kasu rändlustasude kaotamisest 2017.
aasta juunis4. Mobiilsideteenuste (andmeside, kõned, SMS) kasutamine ELis reisides on kiiresti
ja ulatuslikult kasvanud, mis kinnitab rändluseeskirjade positiivset mõju.
Hulgitasandil on piirhindade järsk langetamine aidanud veelgi langetada rändluse hulgihindu,
mis on sageli tunduvalt madalamad reguleeritud piirhindadest, mis omakorda muudab
rändlustasude kaotamise peaaegu kõigi rändlusteenuse osutajate jaoks jätkusuutlikuks.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 717/2007, milles käsitletakse
rändlust üldkasutatavates mobiiltelefonivõrkudes ühenduse piires ja millega muudetakse direktiivi
2002/21/EÜ (ELT L 171, 29.6.2007, lk 32).
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 544/2009, millega muudetakse
määrust (EÜ) nr 717/2007, milles käsitletakse rändlust üldkasutatavates mobiiltelefonivõrkudes ühenduse
piires, ning direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku
kohta (ELT L 167, 29.6.2009, lk 12).
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2120, millega nähakse ette
avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ
universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning
määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L
310, 26.11.2015, lk 1).
4
Aruanne rändlusturu läbivaatamise kohta (COM(2019) 616 final) on kättesaadav siin.
1
Ehkki komisjoni läbivaatamisaruandes kinnitatakse, et ühelt poolt on „rändle nagu kodus“
eeskirjad olnud edukad ja et üldiselt toimib rändlusturg selliste eeskirjade kohaselt hästi,
järeldatakse samas, et hoolimata teatavast konkurentsidünaamikast nii rändluse jae- kui ka
hulgimüügiturgudel ei ole põhilised konkurentsitingimused muutunud ega muutu tõenäoliselt
ka lähitulevikus. Seetõttu on jae- ja hulgimüügi praegune reguleerimine endiselt vajalik ja seda
ei saa lõpetada.
Määruse eesmärk on laiendada ELi hõlmavat rändlusturgu reguleerivaid eeskirju pärast 2022.
aastat, muutes samal ajal maksimaalseid hulgihindu, võttes uusi meetmeid, et tagada tõeline
„rändle nagu kodus“ kogemus rändluse ajal, ning tunnistades kehtetuks muud meetmed, mis ei
ole enam vajalikud. Põhimõtteliselt on peamiste kavandatud muudatuste eesmärk tagada, et
operaatorid saaksid pakkuda „rändle nagu kodus“ teenust ja katta hulgimüügitasandi kulusid
jätkusuutlikul viisil. Ettepanekuga kaasnevad ka uued meetmed, mis käsitlevad läbipaistvust,
teenuste kvaliteeti ja juurdepääsu hädaabiühendusele. Ettepanekuga tühistatakse regulatiivsed
kohustused, kui neid enam ei vajata, ning tehakse mitu muudatust, mille eesmärk on lihtsustada
ja vähendada regulatiivset koormust.
Määruse õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mille kohaselt
võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide
ühtlustamiseks meetmed, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Õigusakti
vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on 19.
mai 2021. Määruse eelnõu menetlemine toimub nõukogu telekommunikatsiooni ja
infoühiskonna töörühmas.
Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik
Raigo Iling (
[email protected]) ja Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik
Anna-Liisa Pärnalaas (
[email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut
(
[email protected]).
2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruses soovitakse kehtestada kogu ELi hõlmavad maksimaalsed rändluse hulgihinnad tehtud
kõnede, SMSide ja andmeside puhul madalamal tasemel kui 30. juunini 2022 kehtivad tasud.
Selleks, et tagada jätkusuutlikkus ja kulude katmine, on ettepanekus ette nähtud andmeside,
kõnede ja SMSide suhtes kohaldatavate maksimaalsete hulgihindade kaheetapiline
järkjärguline vähendamine. Uued maksimaalsed hulgihinnad peaksid toimima kaitsva tasemena
ja tagama, et operaatorid saavad oma kulud tagasi. Samuti peaksid need võimaldama laialdast
jätkusuutlikku „rändle nagu kodus“ teenuste osutamist ning jätma ruumi operaatorite
vahelisteks kaubandusläbirääkimisteks. Mõistliku kasutamise poliitikat ja jätkusuutlikkust
käsitlevad sätted (määruse (EL) nr 531/2012 artiklid 6b ja 6c) ning sellega seotud rakendusakt
(komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/2286), mida jätkuvalt kohaldatakse, jäävad suures osas
samaks, sest jaemüügi tasandi kaitse-eeskirjad toimivad nõuetekohaselt.
Kohaldatavate maksimaalsete hulgihindade vähendamine parandaks ka lõppkasutajate
olukorda, kuna see mõjutab hulgihindade taseme alusel arvutatavaid hinnakomponente, nagu
lisatasude ülemmäär mõistliku kasutamise poliitika raames, jätkusuutlikkuse erandid ning
mõistliku kasutamise poliitika andmemaht avatud andmepakettide ja ettemaksu piirnormide
korral.
Ettepaneku eesmärgid on järgmised:
i) suurendada jaetasandil läbipaistvust seoses:
2
a) teenuse kvaliteediga (kehtestades operaatoritele kohustuse selgitada oma
kliendilepingutes teenuse kvaliteeti, mida kliendid võivad rändlusel ELis mõistlikult
eeldada);
b) teavitusega lisaväärtusteenuste kohta (kohustades operaatoreid esitama oma
kliendilepingutes teavet selle kohta, millist liiki teenuste suhtes võidakse kohaldada
kõrgemaid tasusid, ja sarnast teavet „tervitussõnumis“);
c) juurdepääsuga hädaabiteenustele (kehtestades operaatoritele kohustuse lisada
„tervitussõnumisse“ teave eri võimaluste kohta juurdepääsuks hädaabiteenustele
rändluse ajal);
ii) pakkuda rändlusklientidele tõelist „rändle nagu kodus“ kogemust teenuse kvaliteedi
poolest (kohustades rändlusteenuse osutajaid tagama, kui see on tehniliselt teostatav,
rändlusteenuste osutamise samadel tingimustel nagu neid tarbitaks riigisiseselt, ning
mobiilsideoperaatoreid pakkuma juurdepääsu kõigile olemasolevatele
võrgutehnoloogiatele ja -põlvkondadele);
iii) suurendada hulgimüügi tasandil läbipaistvust seoses lisaväärtusteenuste
numeratsioonialadega, luues lisaväärtusteenuste numeratsioonialade ELi
keskandmebaasi. Andmebaasi eesmärk on pakkuda läbipaistvat vahendit, mis annab
riikide reguleerivatele asutustele ja operaatoritele vahetu juurdepääsu teabele selle
kohta, milliste numeratsioonialadega võivad liikmesriikides kaasneda suuremad
kulud;
iv) tagada klientidele rändluse ajal tasuta juurdepääs hädaabiteenustele, võttes hulgimüügi
tasandil erimeetmeid, nagu a) operaatorite kohustus esitada hulgimüügilepingus kogu
regulatiivne ja tehniline teave, mida on vaja tasuta juurdepääsuks hädaabiteenustele ja
helistaja asukoha tasuta edastamiseks; b) kohustus mitte nõuda rändlusteenuse
osutajalt tasu, mis on seotud hädaabiühenduse ja helistaja asukoha edastamisega.
Artiklis 1 on määratletud määruse reguleerimisese ja kohaldamisala. Selle artikliga
muudetakse varasemat määrust, et teha järgmised sisulised muudatused:
i) artikliga tunnistatakse kehtetuks viide sätetele, mis võimaldavad reguleeritud
rändlusteenuste eraldi müüki, kuna need sätted on muutunud pärast „rändle nagu
kodus“ eeskirjade jõustumist ebatõhusaks;
ii) artikliga tunnistatakse kehtetuks viide üleminekueeskirjadele tasude kohta, mida
rändlusteenuse osutajad võivad nõuda, kuna see aegus, kui jaemüügitasandi
rändlustasud ELis alates 15. juunist 2017 kaotati;
iii) viide raamdirektiivile5 tunnistatakse kehtetuks pärast elektroonilise side
reguleeriva raamistiku horisontaalset uuesti sõnastamist direktiiviga (EL)
2018/1972;
iv) artikliga tehakse ettepanek muuta maksimaalseid hindu muudes vääringutes kui
euro, et ühtlustada kehtivad sätted ELi-sisese side sätetega.
Mõisteid käsitleva artikliga 2 muudetakse kehtivat määrust, tunnistades kehtetuks kaks
mõistet: „alternatiivne rändlusteenuse osutaja“ ja „reguleeritud rändlusteenuste
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja
-teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33).
3
jaemüügitasandil eraldi osutamine“, kuna need muutusid tarbetuks, kui tunnistati kehtetuks
reguleeritud rändlusteenuste eraldi osutamist võimaldavad sätted.
Artikkel 3 sisaldab sätteid rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu, standardpakkumise ja
rändlusteenuste hulgituru lepingute lõpetamise kohta. Artikliga muudetakse kehtivat määrust,
et teha järgmised sisulised muudatused:
i) artiklis viidatakse selgesõnaliselt vajadusele, et juurdepääs rändlusteenuste
hulgiturule peab hõlmama ka mis tahes kasutatavat võrgutehnoloogiat ja -
põlvkonda, ning sätestatakse, et rändlusteenuse osutajal on lubatud rändluses
vähemalt korrata riigisiseselt pakutavaid jaemüügi tasandi mobiilsideteenuseid;
ii) artiklis täpsustatakse, et standardpakkumine peab sisaldama kogu teavet, mida
rändlusteenuse osutajad vajavad, et pakkuda oma klientidele tasuta juurdepääsu
hädaabiteenustele hädaabiühenduse kaudu ja helistaja asukoha teabe tasuta
edastamist rändlusteenuste kasutamise ajal.
Artikkel 5 reguleeritud rändlusteenuste osutamise kohta jaemüügitasandil sisaldab nüüd ka
külastava operaatori sõnaselget kohustust osutada reguleeritud rändlusteenuseid
jaemüügitasandil samadel tingimustel kui riigisiseselt, kui see on tehniliselt teostatav, eelkõige
arvestades teenuse kvaliteeti.
Artiklites 6 ja 7 sätestatakse eeskirjad mõistliku kasutamise poliitika ja jätkusuutlikkuse
erandite kohta, mis jäävad eelmise määrusega võrreldes sisuliselt muutumatuks. Mõistliku
kasutamise ja jätkusuutlikkuse mehhanismi puhul selgitatakse artiklis 8, et komisjoni
rakendusmäärust (EL) 2016/2286 kohaldatakse kuni järgmise rakendusmääruse
vastuvõtmiseni.
Artikliga 9 reguleeritakse jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste lisatasude
erandlikku kohaldamist ja alternatiivsete tariifide kehtestamist. Selle artikliga muudetakse
eelmist määrust järgmiselt:
i) tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt riigisiseste jaehindade ja mis tahes
lisatasude summa, mida kohaldatakse reguleeritud rändluskõnede, reguleeritud
rändlussõnumite või reguleeritud andmeside-rändlusteenuste suhtes, ei tohi
ületada teatavaid piirnorme. Need sätted muutusid ülearuseks, kui 15. juunil
2017 hakati kohaldama „rändle nagu kodus“ eeskirju, ning neil oleks moonutav
mõju;
ii) tunnistatakse kehtetuks säte, millega kehtestatakse ELile kohustus võtta vastu
rakendusakt kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kaalutud
keskmise kohta, et kehtestada vastuvõetud reguleeritud rändluskõnede suhtes
kohaldatava lisatasu piirmäär;
iii) lisaks reguleeritakse selle sättega muu hulgas rändlusteenuseid käsitleva lepingu
sisu. Selles viidatakse selgelt kohustusele anda teavet teenuse kvaliteedi kohta,
mida kliendid võivad rändluse puhul mõistlikult eeldada. Lisaks muudetakse
selle artikliga varasemat määrust, kehtestades rändlusteenuse osutajatele
kohustuse tagada, et lepingus on täpsustatud, milliste teenuste suhtes võidakse
kohaldada kõrgemaid tasusid. Sätte eesmärk on suurendada klientide teadlikkust
sellest, et kui nad kasutavad rändluse ajal lisaväärtusteenuseid, võivad nende
kulud olla suured.
4
Artiklitega 10, 11 ja 12, milles käsitletakse reguleeritud rändluskõnede hulgihindu,
reguleeritud rändlussõnumite hulgihindu ja reguleeritud andmeside-rändlusteenuste
hulgihindu, muudetakse varasemaid eeskirju, et kehtestada uued maksimaalsed hulgihinnad.
Sellega tagatakse, et hulgimüügioperaatorid saavad jätkusuutlikult pakkuda „rändle nagu
kodus“ teenuseid, nii et kulud on kaetud.
Artikkel 13, mille eesmärk on tagada katkematu, tulemuslik ja tasuta juurdepääs
hädaabiühendusele, sisaldab uut sätet, milles täpsustatakse, et rändlusklientide algatatud
hädaabiühenduse eest ei tohi nõuda tasu.
Artikliga 14 muudetakse varasemat määrust, et kehtestada kohustus teavitada kliente SMSi
teel võimalikest suurematest tasudest, kui nad kasutavad lisaväärtusteenuseid.
Artikliga 16 kehtestatakse rändlusteenuste osutajatele uus kohustus anda rändlusklientidele
teavet selle kohta, kuidas pääseda külastatavas liikmesriigis juurde hädaabiteenustele.
Artikkel 17 sisaldab uut sätet, millega antakse BERECile volitused luua ühtne kogu ELi
hõlmav liikmesriikide lisaväärtusteenuste numeratsioonialade andmebaas ja seda hallata.
Eesmärk on luua läbipaistvuse tagamise vahend, et anda riikide reguleerivatele asutustele ja
operaatoritele otsene juurdepääs teabele numeratsioonialade kohta, mis võivad tekitada
suuremaid kulusid, ning vaheetapp, millega suurendada läbipaistvust jaemüügi tasandil.
Artikliga 21 reguleeritakse läbivaatamisprotsessi. Peamine muudatus varasemate eeskirjadega
võrreldes on maksimaalsete hulgihindade läbivaatamise seadusandliku tavamenetluse
asendamine komisjonile antud volitusega muuta tasusid delegeeritud õigusakti vastuvõtmisega.
Artiklid 22 ja 23 sisaldavad uusi sätteid, millega kehtestatakse selle delegeeritud õigusakti
üksikasjalikud kriteeriumid ja parameetrid ning tingimused, mille alusel komisjon võib
kõnealuseid delegeeritud volitusi kasutada.
Ettepanekuga tunnistatakse kehtetuks määruse (EL) nr 531/2012 artiklid 4 ja 5 reguleeritud
rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise kohta ning määruse (EL) nr 531/2012
artikkel 11 reguleeritud rändlussõnumite tehniliste omaduste kohta.
3. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
3.1. Subsidiaarsus
Kuna ELi rändluseeskirjad on siseturu poliitikavaldkonna osa, on ELil kooskõlas Euroopa
Liidu toimimise lepingu artikli 4 lõikega 2 jagatud pädevus liikmesriikidega. Eelnõus toodud
eesmärgid on oma olemuselt riigipiiride ülesed ning seetõttu paremini saavutatavad EL
tasandil. Liikmesriikide tasandil võetavate meetmete rakendamisega kaasneb elektroonilise
side turu killustumise oht.
3.2. Proportsionaalsus
ELi rändluseeskirjade eesmärk on kehtestada ühine lähenemisviis tagamaks, et üldkasutatavate
mobiilsidevõrkude kasutajad ei maksaks kogu liitu hõlmavate rändlusteenuste eest liidus
reisimise ajal helistades ja kõnesid vastu võttes, SMSe saates ja vastu võttes ning
andmesideteenuseid kasutades konkureerivate siseriiklike hindadega võrreldes ülemäära kõrget
hinda. See aitab kaasa siseturu sujuvale toimimisele ning tagab samal ajal tarbijakaitse kõrge
taseme, edendades konkurentsi ja läbipaistvust turul ning pakkudes stiimuleid nii uuendusteks
5
kui ka tarbija valikute suurendamiseks. Lisaks sisaldab ettepanek täiendavaid meetmeid, mille
eesmärk on kõrvaldada püsivad tõkked, mis takistavad tõelist „rändle nagu kodus“ kogemust.
Ettepanekuga tühistatakse ka mitmed senised kohustused ja tehakse muudatusi, mille
tulemusena väheneb regulatiivne koormus (sh maksimaalsete hulgihindade läbivaatamine
delegeeritud õigusakti vastuvõtmise teel, elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste
ameti (BEREC) aruandlusprotsessi lihtsustamine ning reguleeritud rändlusteenuste
jaemüügitasandil eraldi osutamise kohustuse tühistamine). Ettepanekus toodud meetmed
avaldavad eeldatavasti positiivset mõju rändlusturu toimimisele ning lõppkasutajatele, sellest
tulenevalt saab pakutud meetmeid pidada proportsionaalseks.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Antud määruse eelnõu mõjutab suuremal või vähemal määral kõiki ELi kodanikke, kes omavad
mobiiltelefoni, sõltumata sellest, kas ja kui palju reisivad nad teistesse liikmesriikidesse. Samuti
mõjutab see kõiki sideettevõtjaid, kes ELis mobiilsideteenuseid osutavad.
4.1. Mõju kodanikele/tarbijatele
Mõju ELi kodanikele (klientidele) on positiivne, sest hulgihindade regulatsioon jätkub ning
sellest tulenevalt on võimalik kasutada reisides soodsaid rändlusteenuseid. Hulgihindade
edasine langetamine võimaldab sideettevõtjatel pakkuda oma klientidele madalamaid hindu ka
jaetasandil. Lisaks paraneb tarbijate teadlikkus sellest, kuidas pääseda rändluse ajal juurde
hädaabiteenustele ja sellest, millist liiki teenuste suhtes võidakse kohaldada kõrgemaid tasusid
teistes ELi liikmesriikides. Viimase tulemusena langeb n-ö arvešoki tõenäosus ning sellest
tingitud kaebuste arv. Komisjon toob mõjuhinnangus välja, et lõppkasutajate jaoks täiendava
läbipaistvuse tagamise sätete kaudu saavad kliendid parema ettekujutuse, millist teenust
rändluse ajal oodata ning selle tulemusena tõuseb klientide rahuolu ning väheneb kaebuste arv.
Kodanike vaatest omab positiivset mõju ka see, et hädaabiühenduse (sh asukohateabe
edastamise) eest ei tohi küsida tasu.
4.2. Mõju mobiilsideteenuseid pakkuvatele ettevõtetele
Määruse eelnõu mõjutab Eestis tegutsevaid kolme mobiilsideteenuseid pakkuvat sideettevõtjat
- Telia, Tele2 ja Elisa.
Lõppkasutajate jaoks täiendava läbipaistvuse tagamise sätete rakendamine võib tähendada
vajadust sõlmitud lepingutesse täiendatavate punktide või tingimuste lisamist. Küll aga ei
tohiks see olla ajaliselt ja rahaliselt sideettevõtjatele koormav. Täiendava info kuvamine
tervitus-SMSides ei ole samuti sideettevõtjate jaoks keeruline. Küll aga võib see tähendada, et
tulenvalt info hulgast ja SMSi tähemärkide arvu piirangust (160 tähemärki), on vaja saata
rohkem kui üks SMS.
Kõige olulisem mõju on Eesti operaatorite jaoks andmeside hulgihinna lagi. Eesti ning laiemalt
ka kõigi teiste Põhja- ja Baltimaade operaatorite hinnatase on küllaltki soodne, ning sellest
tulenevalt on meile oluline, et keskmiste hulgihindade hinnalaed oleksid võimalikult madalal
ning teistele operaatoritele makstavad hulgitasud oleksid võimalikult palju allpool jaeklientidelt
võetavatest siseriiklikest tasudest. Läbirääkimistel peab olema valmis Lõuna-Euroopa riikide
vastumeelsusega hindade langetamise küsimuses, kuivõrd turismimaade jaoks on
rändlusteenuste hulgimüük arvestatav sissetulekuallikas.
6
4.3. Mõju riigieelarvele
Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavat kulu riigieelarvele. Rändlusteenuste alast
järelevalvet teeb ja statistikat kogub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sarnaselt
praegusega ning olulist töömahu suurenemist pole ette näha.
5. Valitsuse seisukoha selgitus
5.1. Eesti toetab Euroopa Komisjoni esitatud määruse muudatusettepanekute eesmärki
pikendada määruse kehtivust, suurendada läbipaistvust nii lõppkasutajate kui
sideettevõtjate jaoks ning alandada hulgihindade lagesid seni kavandatust
madalamale tasemele.
Selgitus: Siiani kehtinud regulatsioon on tõestanud turutõrke olemasolu rändlusteenuste
pakkumises ning seatud hinnalaed nii jae- kui hulgiturgudel on võimaldanud Euroopa Liidu
kodanikel oluliselt soodsamalt kasutada rändlusteenuseid, kui oleks võimalik ilma määruse
kehtimiseta. Määruse kehtivusaja pikendamine on vajalik, sest ilma selleta tõuseksid rändluse
hinnad.
5.2. Eesti hinnangul tuleks reguleeritud rändluskõnede ja -sõnumite ning andmeside-
rändlusteenuste hulgihindu alates 2022. aastast langetada Euroopa Komisjoni
ettepanekus sätestatust veelgi madalamale tasemele, andmeside hulgihinna puhul
vähemalt 1 euroni gigabaidi eest.
Selgitus: Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku alandada hulgihinna lagesid alljärgnevalt:
Kehtiv määrus (2022) Uus määrus (2022-2025) 2025-2032
Kõne (€/min) 0,032 0,022 0,019
SMS (€/SMS) 0,01 0,004 0,003
Andmeside (€/GB) 2,5 1,5 1,5
Kuigi kõiki neid hindu saab uue määruse ettepaneku alusel delegeeritud aktidega alates 2025.
aastast veelgi muuta, siis Eesti hinnangul tuleks algtasemeid juba enne seda vähendada ning
seda eelkõige andmeside hulgihinna osas. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmete
kohaselt pakuvad Eesti sideettevõtjad juba täna Euroopas andmeside-rändlusteenust jaetasandil
1,5 €/GB (KM-ta). Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu sõnul on ettepandud
hinnatasemed mitu korda kõrgemad kui tänane keskmine kulu, millega Eesti sideteenuse
osutajad Euroopast andmesidet hulgi ostavad. Euroopa Komisjon poolt tellitud üle-Euroopalise
uuringu kohaselt6 oli Eesti sideettevõtjate keskmine kulu, millega andmeside teenust
hulgitasandil ostetakse, 2020. aastal keskmiselt 0,51 €/GB ning eeldatavasti langeb 2025.
aastaks 0,35 €/GB. Samas on see liikmesriigiti väga erinev ning kokkuvõttes ei võimalda väga
suured hulgitasud rändlusteenuse osutajatel oma klientidele EL-is üha populaarsemate
piiramatute andmesidepakkumiste tegemist. Hulgihinna tase on oluline ka mõistliku kasutamise
6
https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/finalisation-mobile-cost-model-roaming-and-delegated-act-
single-eu-wide-mobile-voice-call
7
poliitika rakendamisel, mida reguleerib määruse alusel välja töötatud rakendusakt. Eesti
hinnangul võiks andmeside hulgihinnalagi olla alla 1 €/GB.
5.3. Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut suurendada läbipaistvust
lõppkasutajate jaoks ning anda teavet teenuse kvaliteedi kohta, mida kliendid võivad
rändluse puhul mõistlikult eeldada. Samuti toetame ettepanekut, mis kohustab
sideettevõtjaid võimaldama tehnoloogiliselt neutraalset ligipääsu kõigile
rändlusteenustele ning andma juurdepääsu kõigile võrgutehnoloogiatele.
Selgitus: Teatud juhtudel on ette tulnud, et kliendid saavad rändluses kehvemat teenust, kui
kodus olles. Samuti on märke sellest, et sideettevõtjad ei saa alati teises riigis tagada oma
klientidele juurdepääsu kõigile võrgutehnoloogiatele. Selle probleemi lahenduseks on Euroopa
Komisjon välja pakkunud kaks muudatusettepanekut:
- Määruse ettepaneku kohaselt peavad sideettevõtjad klientidele selgitama, millise
kvaliteediga teenuseid nad rändluses kasutada saavad.
- Ettepanek sätestab sideettevõtjale kohustuse pakkuda kliendile sama kvaliteediga
teenuseid nii kodus kui teistes liikmesriikides.
Lisaks on määruse ettepanekus kirjas, et hulgitasandil peavad sideettevõtjad võimaldama
tehnoloogiliselt neutraalse ligipääsu kõigile rändlusteenustele ning andma juurdepääsu kõigile
võrgutehnoloogiatele, mida nad oma klientidele pakuvad (näiteks 5G tehnoloogia, kui selle
kasutamine on tehniliselt võimalik).
5.4. Eesti toetab klientide paremat teavitamist lisaväärtusteenuste tarbimisega
kaasnevatest kuludest. Peame oluliseks, et vastav teavitamine oleks operaatoritele
võimalikult väikse halduskoormusega ning et see toimuks elektroonilise side Euroopa
reguleerivate asutuste ameti poolt hallatava andmebaasi alusel ja alles siis, kui
andmebaas on tööle hakanud.
Selgitus: Operaatoritel on kohustus teavitada klienti lepingu sõlmimisel lisaväärtusteenuste
(tasuliste numbrite) kasutamisega kaasneda võivatest lisakuludest, mida rändlust reguleeriv
määrus ei hõlma. Lisaks lepingus selgitamisele peab operaator saatma kliendile rändlust
alustades ka vastava tervitus-SMSi. Selleks, et operaator saaks anda kliendile ajakohast infot,
millist liiki teenuste suhtes võivad rändluse korral kehtida suuremad tasud, loob elektroonilise
side Euroopa reguleerivate asutuste amet (BEREC) andmebaasi, mis sisaldab informatsiooni
lisaväärtusteenuste numeratsioonialade kohta igas liikmesriigis ning mille alusel saab
sideettevõtja oma kliendile infot saata. Selline lähenemine tagaks kasutajatele ligipääsu teabele
hoides samal ajal halduskoormuse operaatori jaoks kontrolli all. Määruse ettepanekus on kirjas,
et BEREC loob andmebaasi 31. detsembriks 2023, aga määrus hakkab kehtima 1. juulil 2022.
5.5. Eesti toetab määruse muudatuse ettepanekuid, mis selgitavad lõppkasutajate
ligipääsu hädaabiteenustele ning sätestavad üheselt, et sideettevõtjad ei tohi
hädaabiühenduste eest tasu küsida.
Selgitus: Eelnõu kohaselt peavad rändlusteenuse osutajad teavitama rändluskliente võimalusest
kasutada hädaabiteenuseid tasuta, kui nad helistavad Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 või
kasutavad muid hädaabiühendusevahendeid hädaabinumbriga 112 ühenduse saamiseks, mis
võimaldavad rändlusklientidele, eeskätt puuetega rändlusklientidele juurdepääsu
hädaabiteenustele muude vahendite kaudu kui helistades (nt kasutades hädaabirakendusi,
8
sõnumeid). Määruse eelnõu kohaselt tuleb tervitus-SMSiga saata lõppkasutajale info
hädaabiteenustele juurdepääsu võimaluste kohta. Eelnõus toodud muudatuste kaudu soovitakse
lahendada probleemi, mille kohaselt ei saa kõik lõppkasutajad võrdselt juurdepääsu
hädaabiteenustele - näiteks kohalikult numbrilt hädaabitelefonile helistamine on tasuta, aga
rändlusnumbrilt tasuline vastavalt rändluse hinnakirjale (kuna operaator käsitleb kõiki
rändluskliendi tehtud kõnesid ühte moodi), mis võib tekitada probleeme näiteks kõnekaartide
puhul, kui summa jääk on nullis. Lisaks on praktikas esinenud olukordi, kus rändluskliendile ei
võimaldata asukoha tuvastamise teenust või see on olnud tasuline.
5.6. Eesti eelistab tulevikus maksimaalsete hulgihindade läbivaatamisel
menetlusprotsessina seadusandlikku tavamenetlust, mis tagab liikmesriikide
võimalikult suure kaasatuse otsuste langetamisel.
Selgitus: Kui seni on maksimaalsed hulgihinnad nii reguleeritud kõne-, SMS- kui andmeside-
rändlusteenuste eest olnud kirjas määruses endas ning nende muutmiseks on olnud vajalik
muuta määrust, siis alates 1. jaanuarist 2025 soovib Euroopa Komisjon teha seda delegeeritud
aktide kaudu. See muudaks Komisjoni hinnangul menetluse palju kiiremaks ning võimaldaks
kiiresti muutuvate oludega kiiremini kohaneda.
Enne delegeeritud akti vastuvõtmist peab Euroopa Komisjon järgima määruses sätestatud
põhimõtteid ja konsulteerima liikmesriikidega. Euroopa Liidu Nõukogul ja Euroopa
Parlamendil on õigus pärast delegeeritud akti vastuvõtmist esitada sellele vastuväiteid. Samuti
on Euroopa Liidu Nõukogul ja Euroopa Parlamendil õigus volituste delegeerimine igal ajal
tagasi võtta.
Kokkuvõttes aga tähendaks delegeeritud aktide kasutamine liikmesriikide väiksemat kaasatust
otsustusprotsessi, kui seda oleks rakendusaktide kasutamine või määruse muutmine
kaasotsusprotsessis Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendiga. Eesti ei ole
kategooriliselt vastu delegeeritud või rakendusaktide kasutamisele, kui määruse aruteludel
jõutakse liikmesriikide vahelise kokkuleppeni ning sätestatakse menetlusprotseduur, mis tagab
liikmesriikidel võimalikult suure kaasatuse ning samal ajal võimaldab hulgihindu kohandada
kiiremini ja operatiivsemalt kui siiani on tehtud.
Ideaalis võiks hulgihindu vaadata ELi tasemel üle iga-aastaselt.
6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Määruse kohta koostatavatele seisukohtadele küsiti sisendit Siseministeeriumilt.
Määruse eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liidule.
Info arvamuse saamise ja ettepanekutega arvestamise kohta on lisatud seletuskirjale.
9
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL ………….2021 nr
Tallinn, Stenbocki maja
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb rändlust
üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (uuesti sõnastatud) (COM(2021) 85
final), eelnõu kohta
1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes
liidu piires (uuesti sõnastatud) (COM(2021) 85 final), eelnõu kohta:
1.1. Eesti toetab Euroopa Komisjoni esitatud määruse muudatusettepanekute eesmärki
pikendada määruse kehtivust, suurendada läbipaistvust nii lõppkasutajate kui
sideettevõtjate jaoks ning alandada hulgihindade lagesid seni kavandatust madalamale
tasemele.
1.2. Eesti hinnangul tuleks reguleeritud rändluskõnede ja -sõnumite ning andmeside-
rändlusteenuste hulgihindu alates 2022. aastast langetada Euroopa Komisjoni
ettepanekus sätestatust veelgi madalamale tasemele, andmeside hulgihinna puhul
vähemalt 1 euroni gigabaidi eest.
1.3. Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut suurendada läbipaistvust lõppkasutajate
jaoks ning anda teavet teenuse kvaliteedi kohta, mida kliendid võivad rändluse puhul
mõistlikult eeldada. Samuti toetame ettepanekut, mis kohustab sideettevõtjaid
võimaldama tehnoloogiliselt neutraalset ligipääsu kõigile rändlusteenustele ning andma
juurdepääsu kõigile võrgutehnoloogiatele.
1.4. Eesti toetab klientide paremat teavitamist lisaväärtusteenuste tarbimisega kaasnevatest
kuludest. Peame oluliseks, et vastav teavitamine oleks sideettevõtjatele võimalikult
väikse halduskoormusega ning et see toimuks elektroonilise side Euroopa reguleerivate
asutuste ameti poolt hallatava andmebaasi alusel ja alles siis, kui see andmebaas on tööle
hakanud.
1.5. Eesti toetab määruse muudatuse ettepanekuid, mis selgitavad lõppkasutajate ligipääsu
hädaabiteenustele ning sätestavad üheselt, et sideettevõtjad ei tohi hädaabiühenduste
eest tasu küsida.
1.6. Eesti eelistab tulevikus maksimaalsete hulgihindade läbivaatamisel menetlusprotsessina
seadusandlikku tavamenetlust, mis tagab liikmesriikide võimalikult suure kaasatuse
otsuste langetamisel.
2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni eksperdirühmades, komiteedes ja Euroopa Liidu
Nõukogus väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Siseministeerium Siseministeerium toetab Euroopa Komisjoni 24.02.2021. aastal avaldatud määruse eelnõu COM(2021) 85 eesmärke ja Teadmiseks võetud.
täiendusi.
Hädaabiteenustele juurdepääsu tagamise seisukohast ning hädaabiteadete edastamise võimaluste mitmekesisust 1. Arvestatud
arvestades on väga oluline, et nii häälkõne, SMS-i kui ka andmeside kaudu toimiv hädaabiühendus oleks tasuta seisukohapunktis 5.5.
kättesaadav nii inimese koduriigis kui ka rändlusteenust kasutades. Samuti on vajalik, et kiire abi saamiseks asukoha
täpse tuvastamisega tehnoloogiliste lahenduste abil ei kaasneks lisakulu lõpptarbijale. Lisaks on vajalik, et
rändluskliendini jõuaks info selle kohta, milliseid hädaabiühenduse võimalusi külastatav liikmesriik kasutab ning
millised on erilahendused erivajadustega rändlusklientide jaoks.
Terminoloogiliselt leiame, et inglisekeelse eelnõu väljendi emergency communications eestikeelse tõlkevastena
kasutatud „hädaabi side“ on eksitav. Seetõttu soovitame ka antud määruse kontekstis kasutada eestikeelse vastena
mõistet „hädaabiühendus“ nagu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on juba teinud näiteks Euroopa
elektroonilise side seadustiku muutmise puhul.
Positiivse poole pealt toome välja ka tõiga, et jõustudes aitab määrus kaasa rändlusvõimekuse suurenemisele ning
turvalise kiudoptilise ja 5G-taristu loomisele.
Eesti Infotehnoloogia ja 1. Uue määruse kehtivusaeg 1. Arvestatud
Telekommunikatsiooni Toetame määruse ettepanekuga rändlusalase Euroopa Liidu (EL) ühtse regulatsiooni kehtivusaja pikendamist seisukohapunktis 5.1.
Liit perioodile ka pärast 30.06.2022 a., kuna klientide vaates on „rändle nagu kodus“ kogemuse (RLAH) tagamiseks EL-i
tasemel ühtselt reguleeritud hulgihindu kindlasti vaja.
2. Hulgihindade alandamine 2. Arvestatud
Leiame, et hulgihindade võimalikult kiires tempos alanemine on hädavajalik, et rändlusteenuse osutajad saaksid jätkata seisukohapunktis 5.2.
oma klientidele EL-is üha populaarsemate piiramatute andmesidepakkumiste tegemist.
Määruse ettepaneku kohane hulgihindade alandamine on küll samm õiges suunas, kuid EL-i hulgihindade alandamist
tuleb teha kordades agressiivsemalt: kiiremas tempos (eelistatult kord aastas) ja suuremate hinnasammudega.
Ettepandud hinnatasemed 2.00 €/GB (2022-2024) ja 1.5 €/GB (2025-2032) on mitu korda kõrgemad kui tänane
keskmine kulu, millega Eesti sideteenuse osutajad Euroopast andmesidet hulgi ostavad. Seega on uued ettepandud
hinnatasemed väheambitsioonikad ja pidurdavad EL-i elanikele rändlusteenuste ühtse digitaalse sideturu võimaluste
avamist. Ettepaneku kohased SMS ja häälkõnehindade tasemed võiksid samuti madalamad olla, lähemal MTR-i
hindadele, kuid VoLTE üha laiema levikuga antud komponentide olulisus pikas vaates kahaneb.
Hulgihindade määruse ettepanekus toodust kiirem ja suurem alandamine viiks lähemale Euroopa Komisjoni ühele
peamise eesmärgi täitumisele – tagada koduvõrguga samane kasutuskogemus sideteenuste tarbimisel ka EL-is võõrsil
rändluses olles. Eelpool mainitud suur erisus regulatiivse hulgihinna ja reaalse keskmise kulu vahel tähendab praktikas,
et sideteenuse osutajal on reeglina üks, maksimaalselt kaks eelistatud partnerit teises liikmesriigis ning kliendil ei ole
täit vabadust saada igas asukohas parimat võimalikku kasutuskogemust. Tuues aga regulatiivsed hulgihinnad koduste
jaehindade tasemele, eemaldaks see tänased kuluerinevused ning võimaldaks sideteenuse osutajatel pakkuda oma
klientidele senisest laialdasemat eelisoperaatorite nimistut. Ühtlasi hoogustaks see LTE, 5G ja VoLTE rändluse
kasutuselevõttu.
3. Püsivalt rändluses olemise vältimine 3. Teadmiseks võetud.
Märgime, et keskendudes eelkõige tarbijatele, on Euroopa Komisjon jätnud kahjuks vajaliku tähelepanuta püsivalt Püsiva rändluse teema on
rändluses olemise vältimise probleemi. Tänane vastav kaitsemehhanism on liiga keeruline, vaidlusi tekitav ja kulukas määruses ja rakendusaktis
ning ei täida sellisena oma eesmärki, seda eriti koos uute teenuste (s.h asjade interneti) üha laialdasema levikuga. reguleeritud.
Teeme ettepaneku selgesti eristada tavatarbimine (inimene oma telefoni, tahvli, arvuti ja ruuteriga) masinliidestest.
Euroopa Komisjon peaks lisaks tarbijate huve teenivale hulgihindade alandamisele ka regulatiivset selgelt sätestama,
et masinliideste permanentne rändluses viibimine on eelduslikult keelatud ning lubatud vaid sideteenuse osutajaga
vastavasisulise kokkuleppe korral ning lubades sideteenuse osutajatel sellises spetsiifilises olukorras rakendada näiteiks
reguleeritust kõrgemaid hulgihindu, kuu- ja aastatasusid vms meetmeid.
4. Eritariifsete teenusnumbrite kasutamine 4. Teadmiseks võetud.
Praktikas probleeme tekitav valdkond rändluse kontekstis on ka eritariifsete teenusnumbritega seonduv. Mis puudutab Eritariifidele limiitide
nendest tarbijate teavitamist, siis praktikas on sisuliselt võimatu tarbijat näiteks eile Hispaanias avatud uuest numbrist seadmine on liigne
aegsasti ette teavitada. Homme võib see number olla juba järgmise eritariifse teenuspakkuja käes ning hinnastamise sekkumine
loogika taas muutunud. ettevõtlusvabadusse.
Vähetõenäoline on, et seda probleemi suudetaks lahendada EL-i ülese keskse andmebaasiga. Eritariifsed numbrid on Eritariifsed numbrid ei ole
praktikas märkimisväärne pettusete allikas just rändlusega seonduvalt, kus lisandub sideteenuse osutajate vahelise numbrid, mis tarbijatele
teabevahetuse viibeajast tulenev risk ja kus petturitel sageli õnnestub tekitada suurtes summades kahju enne kui vältimatult vajalikud.
rändlusteenuse osutajad jõuavad reageerida ja kuritegelikul eesmärgil tehtavaid kõnesid blokeerida.
Oleme seisukohal, et lihtsaim ja kuluefektiivseim viis nendega seonduvad probleemid lõpetada on seada siin EL-i
tarbijate kaitseks konkreetsed regulatiivsed eritariifide ülemmäärad. Teeme ettepaneku, et eritariifsus säilida
koduturul – Hispaania numbrilt helistatakse Hispaania eritariifsele numbrile, Eesti numbrilt Eesti eritariifsele jne.
Rändluse korral võiks aga võõrsil rändluses olles eritariifsele numbrile tehtava rändluskliendi kõne hinnapiir olla võrdne
tavalisele numbrile tehtava kõne jaehinna regulatiivse laega vms ühetaoline, automaatselt muutuv ja lihtsalt
rakendatav hinnapiir. See tähendaks, et rändlusklienti võõrustav sideteenuse osutaja annab eritariifse teenuse
osutajale valida - kas eritariifse teenuse osutaja lepib vastava hinnapiiriga või palub välistada rändlusklientide poolt
tema hallatvale eritariifse numbrile helistamise. Arvestades, et eritariifsetena osutatavad teenused on reeglina
meelelahutuslikku laadi ja teenust osutatakse kohalikus keeles, pole nende teenuste osutamine rändlusklientidele ka
eluliselt hädavajalik.
5. Teavitamiskohustused seoses lisaväärtusteenustega
Määruse ettepaneku eesmärgina tuuakse välja jaetasandil läbipaistvuse suurendamine seoses: 5. Teadmiseks võetud ja
a) teenuse kvaliteediga (kehtestades sideteenuse osutajatele kohustuse selgitada oma kliendilepingutes teenuse arvestatud
kvaliteeti, mida kliendid võivad rändlusel EL-is mõistlikult eeldada); seisukohapunktis 5.4.
b) teavitusega lisaväärtusteenuste kohta (kohustades sideteenuse osutajaid esitama oma kliendilepingutes teavet selle
kohta, millist liiki teenuste suhtes võidakse kohaldada kõrgemaid tasusid, ja sarnast teavet „tervitussõnumis“);
c) juurdepääsuga hädaabiteenustele (kehtestades sideteenuse osutajatele kohustuse lisada „tervitussõnumisse“ teave
eri võimaluste kohta juurdepääsuks hädaabiteenustele rändluse ajal).
Määruse ettepaneku töödokumendis kirjeldatakse, et tarbijad ei tea alati, millist teenuse taset oodata (teenuse
kvaliteet) või kuidas tasutakse rändluse puhul lisaväärtusteenustega seotud kõnede eest (suuremad tasud). Pakutava
teenuse kvaliteet on mõnikord halvem kui kodus, isegi kui vastav tase on olemas.
Seejuures jääb arusaamatuks, millise detailsusega tuleb rändluskliendile esitada teenuste info, kuivõrd riigiti on ka
eritariifsete numbrite kombinatsioon erinev ehk rändluskliendile ei ole üheselt selge, millisele numbrile helistades võib
üleüldse rakenduda kõrgem tasu. Lisaks on need muutuvad ehk teenust vahendatakse operaatori vahendusel, sisu ja
hind võib olla kiirelt muutuv. Seega nii liigiti kui ka detailselt puudub ühtne info (nt maksimaalne hind), mida
rändluskliendile edastada.
Seetõttu palume selgitust, mis eesmärki täidab rändluskliendi jaoks kliendilepingutes kokkuleppimine
lisaväärtusteenuste osas (isegi kui need juba praegu kliendi paketi tingimustes olemas on), mille puhul kehtivad
kõrgemad tasud.
Juhime tähelepanu, et määruse artiklisse 14 lisatav kohustus rändlusteenuse osutajale lisada kliendile saadetavasse
teatesse link veebilehele, kus on teave selle kohta, millist liiki teenuste puhul võivad kulud suureneda, peab jõustuma
alles siis, kui BEREC on vastava andmebaasi loonud. BEREC loob selle andmebaasi artikkel 17 kohaselt alles 31.
detsembriks 2023, aga määrus on plaanitud jõustuma 01.07.2022.
6. Mõistliku kasutamise poliitika
Teeme ettepaneku mõistliku kasutamise poliitika (fair use policy ehk FUP-i) osas rändlusteenuse osutajate jaoks 6. Teadmiseks võetud.
efektiivsema meetme lisamist määrusesse. Senine lähenemine, kus on küll rändlusteenuse osutajatele on jäetud Küsimust reguleerib
võimalus erineval viisil kontrollida rändlustarbimist, ei täida praktikas eesmärki. Näiteks püsiva seose olemasolu rakendusakt. Rakendusakti
tõestamise nõue kliendile eeldab igakordselt eraldi kliendiandmete töötlemist ja esitatud tõendite analüüsimist ning muutmisel saame
on sellisena subjektiivsetest hinnangutest lähtuv, asjatuid vaidlusi tekitav, ebaefektiivne ja ülemääraselt koormav. probleemipüstitust arvesse
Lisaks leiame, et lihtne ja arusaadav mõistliku kasutamise poliitika tuleb luua ka kõneminutitele ja SMS-i mahtudele. võtta.
Seejuures saab andmete FUP-i kasutada eeskujuna. See aitaks meie hinnangul tagada jätkusuutliku sissetuleva ja
väljuva rändlusliikluse. Seetõttu teeme ettepaneku kehtestada realistlikud SMS-i ja minuti limiidid. Need peaksid olema
kuupõhiselt ja kohalduma ühetaoliselt kogu EL-is ja kõikidele erinevatele tariifikavadele.