dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

AS Eesti Post korralise üldkoosoleku otsus 29.03.21

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 9. aprill 2021
Viit
1.1-5/21-013
Registreeritud
9. aprill 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-5/S Riigi osaluste valitsemise otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-5/2021
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Eelarveosakond)

Failid

  • 📎1.1-521-013 09.04.2021 Käskkiri.asice1319 KB

Sisu (failidest)

AS Eesti Post 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Aruandeaasta algus: 01.01.2020 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Sisukord TEGEVUSARUANNE ....................................................................................................................... 4 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ............................................................ 22 Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ....................... 26 Lisa 2 Finantsinstrumendid ........................................................................................................ 41 Lisa 3 Raha.. ............................................................................................................................. 41 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded .............................................................................. 41 Lisa 5 Varud.............................................................................................................................. 42 Lisa 6 Tütarettevõtted ............................................................................................................... 42 Lisa 7 Investeeringud sidusettevõttesse ...................................................................................... 43 Lisa 8 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed ................................................................................... 43 Lisa 9 Põhivara.......................................................................................................................... 43 Lisa 10 Rendikohustis .................................................................................................................. 46 Lisa 11 Lühiajaline- ja väheväärtusliku vara rent ........................................................................... 47 Lisa 12 Intressikandvad võlakohustised ........................................................................................ 47 Lisa 13 Lühi- ja pikaajalised võlad ................................................................................................ 48 Lisa 14 Omakapital...................................................................................................................... 49 Lisa 15 Müügitulu ........................................................................................................................ 49 Lisa 16 Saadud toetused ............................................................................................................. 50 Lisa 17 Muud äritulud .................................................................................................................. 50 Lisa 18 Kaubad, toore, materjal ja teenused ................................................................................. 51 Lisa 19 Muud tegevuskulud.......................................................................................................... 51 Lisa 20 Tööjõukulud .................................................................................................................... 51 Lisa 21 Muud ärikulud ................................................................................................................. 51 Lisa 22 Finantstulud ja -kulud ...................................................................................................... 52 Lisa 23 Tulumaks ........................................................................................................................ 52 Lisa 24 Tehingud seotud osapooltega ........................................................................................... 53 Lisa 25 Finantsriskide juhtimise eesmärgid ja põhimõtted .............................................................. 54 Lisa 26 Tingimuslikud kohustused ja varad ................................................................................... 58 Lisa 27 Pandid ............................................................................................................................ 59 Lisa 28 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded ................................................................... 60 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne ................................................................................................ 64 Kasumi jaotamise ettepanek ........................................................................................................ 67 2 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Kontserni lühiiseloomustus ja kontaktandmed AS Eesti Post on rahvusvaheline kontsern, mis pakub postiäri, pakiäri, infoäri ja rahvusvahelise äri teenuseid. AS-i Eesti Post kontserni kuuluvad emaettevõttena AS Eesti Post, tütarettevõtetena AS Maksekeskus, OÜ Finbite, OÜ Omniva, Leedus asuv tütarettevõte UAB Omniva LT, Lätis asuv SIA Omniva ning sidusettevõte OÜ Post11. Kontsern tegutseb Baltimaades. AS-i Eesti Post osalus seisuga 31.12.2020 oli AS-is Maksekeskus 55,65% (31.12.2019 seisuga 55,65%), OÜ-s Finbite 100% (loodud 13.10.2020), OÜ-s Omniva 100% (31.12.2019 seisuga 100%), UAB-s Omniva LT 100% (31.12.2019 seisuga 100%), SIA-s Omniva 100% (31.12.2019 seisuga 100%), OÜ-s Post11 30% (31.12.2019 seisuga 30%). AS Eesti Post on riigile kuuluv äriühing ning kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Kontserni keskmine töötajate arv 2020. aastal oli 2 291 (2019. aastal 2 294). Juriidiline aadress: Pallasti 28 10001 Tallinn Eesti Vabariik Registrikood: 10328799 Telefon: +372 664 3000 Faks: +372 664 3001 E-post: [email protected] Veebileht: www.omniva.ee Audiitor: OÜ KPMG Baltics 3 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 TEGEVUSARUANNE AS-i Eesti Post konsolideeritud aruanded kajastavad AS-i Eesti Post (emaettevõte), AS-i Maksekeskus (AS- i Eesti Posti osalus 55,65%), OÜ Finbite, SIA Omniva ja UAB Omniva LT (tütarettevõtted, AS-i Eesti Post osalus 100%), edaspidi koos nimetatuna „Kontsern“ või „Omniva“, finantsseisundit ja majandustulemusi. AS Eesti Post on 100%-liselt riigile kuuluv äriühing, mille põhitegevusala on logistikateenuste (paki- ja postiteenuste) osutamine. Lisaks tegeleb Kontsern rahvusvaheliste logistikateenuste osutamisega. Finbite OÜ on fokuseerunud infoäri teenustele (e-arved). SIA Omniva ja UAB Omniva LT põhitegevus on pakiautomaadi- ja kullerteenuse pakkumine Läti ja Leedu turul. AS-i Maksekeskus tegevusala on makselahenduste pakkumine e-kaubandusega tegelevatele ettevõtetele Baltikumis. Sidusettevõte OÜ Post11 pakub e-kaupmeestele rahvusvahelisi logistilisi terviklahendusi kaupade kätte toimetamiseks üle kogu maailma. 1. Kontsernist 1.1. Õiguslik raamistik Alates 2009. aasta 1. aprillist tegutseb Eesti Post avatud postiturul. Konkurentsiamet on väljastanud Eesti Postile universaalse postiteenuse (adresseeritud postisaadetise edastamine majandustegevusena) osutamise loa, mis kehtib viis aastat (perioodiks 09.10.2019–08.10.2024). Universaalne postiteenus on postiteenuste järjepidev, kvaliteetne ja taskukohase tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. 1.2. Olulisemad sündmused 2020. aastal 1.2.1. Strateegilised muudatused Kuna 2019. aasta lõpetas kontsern kahjumiga ning keeruline finantsolukord jätkus ka järgneval aastal, oli 2020. aastat iseloomustavateks üldisteks märksõnadeks tegevuses suurema efektiivsuse leidmine ning selle saavutamiseks strateegilise muutuse käivitamine. Strateegilise muutuse eesmärk oli pöörata kontsern näoga kliendi poole, pakkuda kliendi vaates ühtset ja terviklikku teenust, tulla teenusega kliendile lähemale ning muuta teenus kliendile tegelikult kättesaadavaks. Oluline on, et kvaliteetne postiteenus oleks tagatud kõikidele Eesti elanikele, sealhulgas maapiirkonnas ja äärealal elavatele inimestele. Augustis toimus AS-i Eesti Post ainuaktsionäri erakorraline üldkoosolek, kus kinnitati kontserni strateegilised arengusuunad järgmiseks viieks aastaks, et tagada Eesti Posti jätkusuutlik ja tõhus toimimine ning suurendada kliendisõbralikkust. Kinnitatud kaks strateegilist lahendust olid postiteenuse ja pakiteenuse ühendamine ühtseks teenuseks ning e-arve äri eraldamine eraldiseisvaks tütarettevõtteks. Eesmärkide täitmiseks algatas kontsern seni eraldiseisvate posti- ja pakiteenuste ühendamise ning seda toetavad organisatsioonilised muudatused. Senise äriliinide põhise vaate muutmine kliendikeskseks vaateks jõustub 2021. aasta esimese kvartali jooksul. 2020. aasta tegevused on kokku võetud veel äriliinide põhiselt. Universaalse postiteenuse pakkumise parendamiseks alustas septembris tööd Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna, Konkurentsiameti ja Eesti Posti vaheline töörühm. Olulise sammuna nähti üleminekut postivõrku kirjeldavatelt nõuetelt teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti kirjeldavatele nõuetele. Ühine arusaam on, et paindlik ning teenuse tegelikul kättesaadavusel põhinev teenuseosutamine suurendab kliendirahulolu ja aitab pikemas perspektiivis vähendada ka postivõrgu ebamõistlikke kulusid. 2021. aasta esimeses kvartalis paneb töögrupp kokku esmased ettepanekud teenuse viimiseks uutele alustele. 1.2.2. Covid-19 2020. aastal avaldas kontserni tegevusele erakorralist mõju koroonaviiruse Covid-19 pandeemiline levik kogu maailmas, selle leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukord Eestis ja ülemaailmsed piirangud. 12. märtsil 2020 kuulutas Eesti Vabariigi valitsus seoses maailmas ja Eestis leviva viirusega riigis välja eriolukorra. 27. märtsist suleti kõik kaubanduskeskused, sealhulgas ka sealsed postkontorid. Eriolukord kehtis 17. maini 2020. Kaubanduskeskused koos sealsete postkontoritega taasavati 11. mail. 4 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Eriolukorrast tulenevad piirangud vaba aja veetmisele, kaubandus- ja teenindusasutuste tööle, avalike ürituste korraldamisele jne mõjutasid enamikku majanduse sektoreid. Eesti Posti vaates hoogustus e- kaubandusest tellimine ning pakiautomaatide kui välitingimustes asuva kontaktivaba kanali kasutus. Samal ajal langesid otseposti ning rahvusvahelise kirjateenusega seotud tulud. Kontserni hinnangul mõjutab Covid-19 inimeste tarbimisharjumusi ka pikemas perspektiivis, kuna tõi e– kaubandust kasutama palju uusi kliente, kes ka kriisi möödumisel e-kaubanduse kasutajateks jäävad. 1.2.3. Pakiäri 2020. aasta alguses jätkus aastalõpu jõuluperioodi iseloomustanud kõrge pakimaht kogu Baltikumis. Tänu põhjalikele ettevalmistustele jõuluperioodi eel oli teenuse kvaliteet suurtest mahtudest hoolimata kõrge nii Eestis, Lätis kui Leedus. Maailmas levivast koroonaviirusest ja riikide eriolukordadest tingituna vähenesid juba esimeses kvartalis sisenevate rahvusvaheliste sisenevate saadetiste mahud (eeskätt nn Hiina pakk). Põhjuseks oli rahvusvaheliste kaubavedude seiskumine, aga ka tellimuste vähenemine. Samas kasvas hüppeliselt Eesti- siseste e-kaubanduse pakkide osakaal. Mõlema muutuse koosmõjul toimus struktuurne muutus ka pakkide suuruses: varasemate väikepakkide asemel kasvas suuremahuliste pakkide osakaal. Samuti muutus erinevate kanalite kasutus. Pakimahud postkontoris vähenesid ning pakiautomaat, mis varasemaltki oli klientide peamine eelistus pakkide saatmiseks ja kättesaamiseks, kasvatas eriolukorras oma olulisust veelgi. Omniva pakiautomaadid asuvad välitingimustes, on kasutatavad kinnastega ja toimib kontaktivaba viipemakse. Otseselt eriolukorra mõjul toimus muutus ka eelistatud pakiautomaatide valikus: Tallinna kesklinnas nn kontoripiirkonnas asuvaid automaate kasutatakse vähem, kuna suur osa asutusi ja ettevõtteid töötab kodukontorites, samas kui elamupiirkondade pakiautomaadid on ülekoormatud. Ettevõte reageeris muutustele pakiautomaatide ümberpaigutamisega ning ülekoormatud pakiautomaatidele lisamoodulite paigaldamisega. Suurte pakimahtude kiiremaks kättetoimetamiseks jätkas ettevõte täiendavate meetmetega - täitis pakiautomaate mitu korda päevas, kutsus kliente üles pakke pakiautomaadist kiiresti välja võtma, teenindas üle mahus pakiautomaatide juures kliente ka kullerkaubikutest. Lisaks laiendas ettevõtte ka populaarsetes asukohtades asuvaid pakiautomaate ning avas Tallinnas ajutised nn mehitatud pakipunktid, kus pakkide üleandmine toimus sarnaselt pakiautomaadile SMS-i alusel, vabas õhus ning kontaktivabalt. Paralleelselt teenindasid kliente ka eriolukorra tõttu suletud postkontorite asemele loodud pakiväljastuspunktid. Leevendamaks olukorda, kus suur osa Tallinna postkontoritest olid eriolukorra tõttu suletud, alustasid Omniva ja Bolt aprillikuus pilootprojektiga, et testida postkontori pakkide kojuvedu sõidujagamisplatvormi kullerite abil. Koostöö Boltiga võimaldas kliendil tavapärasest kaugemal asuvast postiasutusest pakk hõlpsasti koduukseni tellida. Kahenädalase pilootprojekti ajal pakuti koju tellimise võimalust kõige suurema pakikoormusega postiasutustes - Nurmenuku postkontoris ja Majaka pakiväljastuspunktis. Kliendikogemuse parandamiseks loodi arendus, mis pakiautomaatide loetelus eristab ülemahus pakiautomaate, et klient teaks arvestada võimaliku pikema ooteajaga või saaks kiirema tarne huvides valida teise automaadi. Jätkusid minu.omniva keskkonna edasiarendused, pakkumaks klientidele mugavat võimalust pakkide saatmiseks ning pakkidega seotud info leidmiseks. Eriolukorras kandis minu.omniva keskkond klientide jaoks ka keskse iseteeninduskanali rolli, kus klientidel oli võimalus ise vormistada pakke pakiautomaadist saatmiseks, määrata oma eelistatuid paki kättesaamise kanaleid, lugeda infot eriolukorra teenusemuudatuste kohta, jälgida paki teekonda, suunata postkontoris olev pakk pakiautomaati või pikendada paki hoiutähtaega. Kolmandas kvartalis oli märgiliseks teetähiseks, et Omniva tõusis pakkide mahult pakiturgu juhtivaks ettevõtteks Leedus. Head tulemused Baltikumi pakiäris aitavad ettevõttel tagada ka postiteenuste jätkusuutlikkuse üle Eesti. Baltikumi kasvavad pakimahud tingisid uue sorteerimiskeskuse käivitamise Lätis. Omniva Läti kontor ja sorteerimiskeskus kolisid naaberriigi kõige energiatõhusamasse logistikakeskusse – Mārupes asuvasse Green Parki. Uuel territooriumil on Läti kõige moodsam pakkide sorteerimiskeskus. Ettevõte laiendas 2020. aasta jooksul oma pakiautomaadivõrku 10% võrra. Suurim osa laiendustest läks Baltikumi suurimale turule Leetu. Eestis lisati kappe juba populaarseks osutunud automaatidele, et suuremaid mahte aastalõpus veel paremini ära teenindada. Kogu Baltikumis küündib Omniva 5 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 pakiautomaatide arv juba ligi 800-ni ning sellega on ettevõte suurima võrguga teenusepakkuja kõigis kolmes riigis. Tagamaks pakiautomaatide raames ühesugust head kliendikogemust, viis Omniva pakiautomaadid ühtsele tarkvarale (varasemalt oli kasutusel kaks tarkvara). Omnivas välja arendatud tarkvara omab ka ekspordipotentsiaali: Horvaatia Post võtab kasutusele Omniva poolt arendatud pakiautomaatide tarkvara. Ühtlasi alustatakse strateegilist koostööd, mille käigus nõustab Omniva Horvaatias pakiautomaadivõrgustiku loomist. Eesti E-Kaubanduse Liidu andmetel oli Omniva pakkide maht kogu Eesti pakituru mahust 57%. Liidu hinnangul on Omniva väga korralik turuosa ning kasv tingitud nii viimastel aastatel hästi väljaarendatud pakiautomaatide võrgustikust kui kohalolust ja koostööst üle Baltikumi, samuti mitme suure rahvusvahelise e-gigandi pakkide vahendamine suures ulatuses. Nii näiteks tuli kogu Baltikumis Omniva kliendiks rahvusvaheline e-pood About You. 1.2.4. Postiäri Covid-19 kiire leviku tingimustes oli oluliseks tegevuseks töötajate (kirjakandjad, postikullerid, postkontori klienditeenindajad jt) varustamine isikukaitsevahenditega ning teenuste kohandamine vastavalt eriolukorra tingimustele. Eraldi väljatoomist väärib pensionite ja toetuste kojukande tagamine koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassaga, kuna antud teenuse kliendid kuuluvad viiruse riskirühmadesse. Aasta alguses avaldas postiärile mõju ka eriolukorras kehtestatud liikumispiirang kaubanduskeskustes, mille mõjul pidi sarnaselt teistele teenuseosutajatele ka Eesti Post sulgema kaubanduskeskustes asuvad postkontorid, millel puudub eraldiseisev sissepääs. Erandina võis avatuks jääda 16 kohalikes kaubanduskeskustes asuvat postkontorit, kus sama linna piires ei olnud võimalust saadetist ümber suunata. Tulude poolelt mõjutas riiklik eriolukord enim otseposti tulusid (kauplejad loobusid kampaaniate tegemisest ja seetõttu ka otsepostist) ja rahvusvaheline kirjateenus (turistide ära jäämise tõttu). Otseposti tulude taastamiseks käivitas Eesti Post täiendavaid kampaaniaid ja eripakkumisi. Postiäri märkimisväärseimaks sündmuseks oli mai lõpus jõustunud universaalse postiteenuse hinnamuudatus. Hinnamuudatuse tulemusena sai ettevõte tõsta esmatasandi postitöötajate palka 2020. aastal keskmiselt 6,2% ning tagada postiteenuste jätkusuutlikkus ja kvaliteet. Kuna siseriiklikust hinnast sõltuvad rahvusvahelised tasud, võimaldab hinnamuudatus küsida ka teistelt riikidelt õiglasemat hinda sissetulevate saadetiste käitlemise eest. Alates 31. maist 2020 muutusid universaalse postiteenuse hinnad ja tüüptingimused ning siseriikliku lihtkirja saatmisel tekkis kaks erineva kandekiirusega teenust (kiri ja ekspresskiri). Rahvusvaheliste postipakkide saatmisel lihtsustus kaaluvahemike arvestus ning ühtlustus maksikirja ja standardpaki teenus. Rahvusvaheliste pakiteenuste struktuuri ja hinnastamise muudatuse eesmärk oli kliendi jaoks lihtsustada teenust. Ekspresskirja teenuse täiendamiseks ja klientidele parema teenuse pakkumiseks muutis ettevõte alates novembri lõpust ekspresskirjad ka elektrooniliselt jälgitavaks. Ekspresskirjad kannavad jälgimiseks vajalikku triipkoodi, saadetis väljastatakse saaja postkasti ning saajalt allkirja võtmata. Konkurentsiamet mõõtis siseriiklike lihtsaadetisena edastatavate kirjade kulgemisaega ja selle vastavust postiseaduse nõudele, et vähemalt 90% riigisisestest lihtsaadetisena edastatavatest kirjadest tuleb saajale kätte toimetada vastavalt kas üleandmise päevale järgneval tööpäeval või üleandmise päevale järgneval kolmandal tööpäeval. Kontrolli raames tuvastati, et õigeaegselt toimetati kätte 93% kirjadest. Eelmise aastaga võrreldes langes jätkuvalt ka perioodika tulu, põhjuseks paberväljaannete tiraažide kahanemine ning eriolukorra ajal vähenenud ilmumissagedus. Kolmandas kvartalis hakkasid osad perioodikaväljaanded, mis kevadel olid Covid-19 mõjul oma ilmumissagedust vähendanud, küll taas ilmuma endise sagedusega, kuid näiteks majandusleht Äripäev otsustas jäädagi ilmuma nädalalehena (varasemalt oli tegu esmaspäevast reedeni ilmuva päevalehega). Perioodika jätkusuutlikkuse tagamiseks käivitas ettevõte koostöös väljaandjaid ühendava Meediaettevõtete Liiduga ühiste efektiivsusmeetmete leidmise tarneahela tervikvaates. Ühine eesmärk on kokku leppida pikemaajaline plaan teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks ning jõuda perioodika kojukandekuludega nelja aasta jooksul kahjumist välja. Eesti Post andis 2020. aastal välja erinevaid Eesti kultuuri ja ajalugu väärtustavaid ning tänapäeva suursündmusi kajastavaid postmarke. Eesti esimese olümpiavõidu 100. aastapäeva tähistas Eesti Post teise 6 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 hõbemargi väljaandmisega (esimene hõbemark ilmus 2018. aastal Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks). Märkimisväärseimad margid olid näiteks laia avalikku tähelepanu pälvinud Antarktika avastamise 200. aastapäevale pühendatud Eesti-Vene ühisväljaanne, Tartu rahu aastapäeva mark, Georg Otsa juubelimark, esmakordselt Eestis toimunud WRC Rally Estonia mark, Eesti Raudtee 100 jt. Viimane valiti avalikul rahvahääletusel ka 2020. aasta kõige ilusamaks postmargiks. 2020. aastal alustas Eesti Post ka margiautomaadi markide väljaandmist. Filateelia valdkonna arenguna hakkas ettevõtte 1. juunist oma e-poes pakkuma filateelia püsitellimuse võimalust. Püsitellimuse lahendus on uudne kogu regioonis ning võimaldab kõik uued filateeliatooted automaatselt oma postkasti tellida nii kohalikel kui ka rahvusvahelistel postmargi huvilistel. Ettevõtte tegi mitmeid muudatusi parema kliendikogemuse ja postiteenuse paremini kättesaadavaks tegemise suunas. Omniva kodulehe kaardirakenduse arendusena said kaardil kuvatud ka kõik Eestis paiknevad ligi poolteist tuhat kirjakasti ning kaardirakendus võimaldab kliendil mugavalt vaadata pakiautomaatide, kirjakastide, postkontorite ja postipunktide asukohti. Kasvas teenuse „Kutsu kirjakandja koju“ kasutamine. Teenus on mugav alternatiiv postiasutusest kaugemal kui 5km elavale inimesele, kes saab postiteenust kasutada kirjakandja vahendusel oma kodus või töökohal. 1.2.5. Infoäri Eriolukorrast tingituna asus suur osa ettevõtteid korraldama oma tööd ümber kodukontoritesse ning arvete kiire ja kontaktivaba liikumine ja kinnitamine muutus varasemast veelgi olulisemaks. Infoäri vaates möödus aasta võrreldes paki- ja postiäriga siiski stabiilsemalt. Teenuse kasutamine oli jätkuvalt stabiilne, positiivselt poolelt kasvas seoses paljude ettevõtete kodukontoritesse siirdumisega suurem huvi e-arvete vastu. 2020. aasta suvel otsustas AS-i Eesti Post ainuaktsionäri erakorraline üldkoosolek infoäri eraldamise tütarettevõtteks, kuna tegu pole emaettevõtte põhilise äriliiniga. Eraldamise ettevalmistustega alustati koheselt otsuse järel ning alates 01.01.2021 pakub endise infoäri valdkonna teenuseid AS-i Eesti Posti tütarettevõte Finbite OÜ. 1.2.6. Rahvusvaheline äri Aasta jooksul jätkus äri ümberstruktureerimine eesmärgiga suurendada ärivaldkonna kasumlikkust ning oluliseks fookuseks oli kvaliteedi tõstmine. Kvaliteedi tõus kasvatas jätkuvalt ka saadetiste mahte. Jätkuvate Covid-19 lennupiirangute maailmas sai lõpule viidud maanteetranspordi hanke ning leitud uued partnerid maanteeveoks rahvusvaheliselt. Oluliseks sündmuseks oli koostööleppeni jõudmine Matkahuoltoga, kes on strateegiline partner Soomes. 1.2.7. Tunnustused ja auhinnad BRAND CAPITAL-i läbi viidud Baltikumi enim armastatud brändide uuringus hinnati Omniva Baltikumi kiireimini kasvavaks kaubamärgiks ning kolme hinnatuima brändi hulka. Koondhinne koosneb hinnangust kaubamärgi kvaliteedile, unikaalsusele, kasulikkusele ning vastutustundlikkusele. Lausa 15,4% vastanute hulgast kuulus Omniva vastaja lemmikbrändide hulka ning selgeks eelistuseks teenuse kasutamisel. Omniva on Lätis ja Leedus kõige tuntum Eesti päritolu kaubamärk ja Eesti inimeste lemmikbrändide hulgas tõusnud aastaga 10 koha võrra. Ülemaailmne Postiliit (Universal Postal Union, UPU) tunnustas ettevõtet kõrgeima kategooriaga posti- ja logistikasektori andmetepõhises süsiniku jalajälje mõõtmise projektis OSCAR (Online Reporting for Carbon Analyses and Reporting). Teist aastat järjest pälvis Omniva vastutustundliku ettevõtluse kuldtaseme kvaliteedimärgise. Kuldtaseme märgis tähistab vastutustundliku ettevõtluse eeskuju ja suunanäitajat. Kuldtasemega hinnatud ettevõte on süsteemselt põiminud vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted oma põhitegevusse ja näitab üles initsiatiivi, süstemaatilisust ja järjepidevust vastutustundliku käitumise tagamiseks nii oma organisatsioonis, tarneahelas kui ka ühiskonnas laiemalt. Omnivat tunnustati peresõbraliku tööandja kuldmärgisega. Peresõbraliku tööandja märgise saamiseks läbis ettevõte kahe aasta jooksul mitmeid hindamisi, nõustamisi ja lisaks juhtkonnale kaasati protsessi ka töötajaid. Tegevuskava fookuses olid paindlik töökorraldus, info liikumine, suhtlemiskliima, sünergia ja kultuur, töötajate järelkasv, tagasiside ja uuringud, värbamine, sisseelamine, töösuhte lõpetamine ja terviseedendus. Uuringute kohaselt on peresõbralikud tööandjad konkurentsivõimelisemad ning teiste 7 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 positiivsete aspektidena on välja toodud ka haiguspäevade arvu vähenemist, töötajate madalamat stressitaset ja tööandja maine paranemist. Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Targa Töö Ühing ja Elisa andsid neljandat aastat välja Kaugtöö Tegija märgised. Omniva sai esmakordselt märgise aastal 2017, tänavu märgist pikendati. Kaugtöö märgis antakse ettevõtetele, kes oma organisatsioonis edukalt kaugtööd viljelevad ja tööprotsesse sellele vastavalt arendavad. Töötajate kaasamis- ja tunnustusprojekt „Ühendades tähti“ pälvis Kommunikatsiooniteo konkursil peaauhinna sisekommunikatsiooni kategoorias. Projekt ja töötajate tunnustamine jätkub ka 2021. aastal tunnustust väärt tegude auhindamisega igas kvartalis. Koostöö Boltiga pakkide kättetoimetamiseks eriolukorra ajal tõi ettevõttele PostEurop innovatsiooniauhinna. 1.2.8. Muudatused juhtimises 20. aprillist alustas Omniva finantsjuhi ja juhatuse liikmena tööd Ahto Pärl. Seoses infoäri eraldamisega eraldi tütarettevõtteks jätkas Pärl alates 8. augustist prokuristi ametikohal, et valmistada ette ja viia läbi infoäri eraldamine. 19. juunil kutsus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem tagasi AS-i Eesti Post nõukogu, kelle volitused lõppenuks juulis. Nõukokku kuulusid Bo Henriksson (esimees), Indrek Laul (aseesimees), Priit Kongo, Lauri Paeveer ja Regina Raukas. Nimetamiskomitee ettepanekul kinnitati Eesti Post nõukogu uuteks liikmeteks Sten Soosaar, Regina Raukas, Mari Avarmaa, Madis Laansalu, Raivo Uukkivi ja Kalle Viks. Eesti Posti nõukogu liikmete volituste pikkuseks on kolm aastat. 22.02.2021 kutsus omaniku esindaja AS Eesti Post nõukogust tagasi Sten Soosaare. 24. septembril otsustas nõukogu kutsuda tagasi juhatuse esimehe Ansi Arumeele. 2020. aasta lõpuni jagati juhatuse esimehe vastutusalad teiste juhatuse liikmete vahel. Juhatuse esimehe kohusetäitja on ettevõtte juhatuse liige Andre Veskimeister. Alates 08.01.2021 määras nõukogu juhatuse liikmeks Kristi Unt’i ning 15.01.2021 seisuga kutsuti tagasi juhatuse liikmed Kaida Kauler ja Andre Veskimeister. 28.01.2021 määras nõukogu juhatuse esimeheks Charlie Viikbergi kuni uue juhatuse esimehe määramiseni. 10. detsembril lõppes Eesti Posti juhatuse liikme ja finantsjuhi avalik konkurss. Ettevõtte nõukogu kinnitas juhatuse liikmeks ja finantsjuhiks Charlie Viikbergi. Augustis toimunud AS-i Eesti Post ainuaktsionäri erakorralisel üldkoosolekul andis väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister nõukogule suunise viia läbi juhtimisotsuste alane erikontroll, et tuvastada, kuidas Eesti Posti juhtkonna otsused on mõjutanud ettevõtte toimepidevust viimase kahe aasta jooksul. Erikontrolli partneriks valiti Ernst&Young ning erikontrolliga alustatakse 2021. aasta alguses. 8 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 2. Tegevuskeskkond Pandeemia oli 2020. aastal maailmas üheks kõige aktuaalsemaks teemaks ning on seda siiani, kuid olukorra paranemine on juba käega katsutav. Vaktsineerimine on alanud ning viiruse levik on hetkel enamikes riikides oma tipu juba tõenäoliselt läbinud. Swedbanki prognoosi eelduste järgi leevendatakse enamik piiranguid selle aasta teise kvartali jooksul, tänu millele algab ka majanduse kiirem paranemine. Taastumine tuleb laiapõhjaline. Samuti toetab kasvu keskpankade rahapoliitika ja valitsuste ekspansiivne fiskaalpoliitika. Pandeemiaeelse kasvutrendi saavutamine võtab aga veel pikemalt aega. 2020. aasta jääb ajalukku euroala riikides erakordselt erinevate tervishoiu- ja majanduskriisi mõjude ja nendega toimetulemise poolest. Majanduse taastumist euroalal peaks Swedbanki hinnangul vedama teenuste sektor, Põhjamaad ja Balti riigid on siiani majanduskriisile paremini vastu pidanud kui paljud muud euroala riigid. Põhjamaades peaks Swedbanki hinnangul kiire taastumine algama 2021. aasta teises kvartalis, seevastu Balti riikides on viiruse teise lainega kehtestatud piirangud veel majanduskasvu pidurdamas ning tugevamat taastumist näeme tõenäoliselt 2021. aasta teises pooles. SKP reaalkasv, % 2019 2020 pr 2021 pr 2022 pr Eesti 5,0% -2,7% 3,1% 4,3% Läti 2,1% -4,5% 2,8% 5,0% Leedu 4,3% -1,7% 2,7% 4,2% Inflatsioon, % 2019 2020 pr 2021 pr 2022 pr Eesti 2,3% -0,4% 1,1% 1,7% Läti 2,8% 0,2% 1,5% 3,0% Leedu 2,7% 1,2% 2,0% 3,3% Töötuse määr, % 2019 2020 pr 2021 pr 2022 pr Eesti 4,4% 6,9% 8,1% 6,9% Läti 6,3% 8,1% 8,1% 6,5% Leedu 6,3% 8,6% 7,9% 6,9% Brutopalga reaalkasv, % 2019 2020 pr 2021 pr 2022 pr Eesti 7,4% 3,3% 3,5% 4,5% Läti 7,2% 4,5% 5,5% 6,0% Leedu 8,8% 9,1% 4,9% 5,8% Allikas: Swedbank Economic Outlook, Jan. 2021 2020. aastal kahanes prognooside järgi majandus Eestis 2,7%. See on palju pehmem langus, kui koroonakriisi puhkedes kardeti ning ühtlasi ka üks väiksemaid Euroopas. Võrdluseks: Lätis langes majandus 4,5% ja Leedus 1,7%. Suhteliselt väiksem tagasilöök teeb kergemaks ka kriisist väljumise. Kui vaktsineerimine osutub edukaks ja viiruse levik saadakse 2021. aasta esimeses pooles kontrolli alla, hakkab majandus 2021. aasta teises kvartalis taas kasvama ja 2021. aasta majanduskasvuks kujuneb erinevatel hinnangutel Eestis 2,9-3,3%. Läti kasvuks hindab Swedbank 2021. aastal 2,8% ja Leedus 2,7%. Peamiseks majanduskasvu mootoriks saab 2021. aastal SEB hinnangul olema majapidamiste tarbimine ja investeeringud. Vaatamata kasvanud töötusele on enamuse leibkondade sissetulekud kannatanud kriisi tõttu vähe või üldse mitte. Jätkunud on palgakasv ja kindlust lisavad kriisi ajal hüppeliselt suurenenud säästud. Piirangute kadumisel soovib enamik inimesi naasta varasemate tarbimisharjumuste juurde, mistõttu suureneb eratarbimine hüppeliselt. Töötuse määr oli 2020. aastal Swedbanki kohaselt 6,9%, samas kui Lätis ja Leedus ulatus see juba 8-8,5% ligi. Paindlik tööturg peaks tagama selle, et järgmisel aastal näeme tööhõive kiiret taastumist. Töötuse määr 9 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 viiruse teise laine tõttu siiski mõnevõrra tõuseb ja tipneb 2021. aasta alguses, mistõttu 2021. aasta keskmiseks töötuse määraks Eestis ja Lätis prognoosib Swedbank 8,1% ja Leedus 7,9%. Majandusraskused ja tööpuuduse tõus leevendasid möödunud aastal Eestis palgasurvet. Majanduse aeglasem taastumine 2021. aasta esimeses pooles pidurdab jätkuvalt palgakasvu ning see hakkab kiirenema koos majanduskasvu hoogustumisega. Swedbanki prognoosi järgi suureneb palk 2021. aastal Eestis 3,5%, Lätis 5,5% ja Leedus 4,9%. 2020. aasta ligi 0%-ne hinnatõus taastub 2021. aastal nõudluse suurenemise, energiahindade tõusu ja 2020. aastal langetatud aktsiisimaksude mõju taandumise tõttu. Swedbanki prognoosi järgi tõusevad tarbijahinnad 2021. aastal Baltikumis 1-2%. 3. Äritegevuse hooajalisus Kontserni majandustegevust iseloomustab müügitulu oluline kasv aasta viimases kvartalis ning keskmisest madalam tulemus suveperioodil. Majandustegevuse hoogustumine aasta viimases kvartalis on seotud eelkõige jõulupühadeks valmistumisega, mis suurendab nii paki- kui postiäri teenuste kasutamist. Samuti suurenevad novembris ja detsembris rahvusvahelise äri tulud. Tulude langus suveperioodil on seotud puhkuste kõrge osakaalu ning inimeste madala aktiivsusega e-kauplemisel sel perioodil. 4. Põhilised finants- ja efektiivsusnäitajad Konsolideeritud kasumiaruanne 2020 2019* miljonites eurodes Müügitulu 131,5 126,3 sh universaalne postiteenus 16,2 17,7 sh muud teenused 115,3 108,6 Ärikasum 9,5 -3,2 Kasum enne tulumaksu 10,4 -3,2 Puhaskasum 9,6 -3,8 sh universaalse postiteenuse kahjum -2,7** -2,4 ** - prognoos Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 31.12.2020 31.12.2019* miljonites eurodes Varad kokku 134,5 122,3 Lühiajalised kohustised 70,5 76,9 Pikaajalised kohustised 28,3 19,1 Omakapital 35,7 26,4 Keskmine töötajate arv 2 291 2 294 Suhtarvud 2020 2019* ROE 26,9% -14,6% ROA 7,1% -3,1% Ärikasumi marginaal 7,2% -2,5% Puhaskasumi marginaal 7,3% -3,0% Puhaskasum aktsia kohta 5,71 -2,62 Puhaskasum töötaja kohta (eur) 4 187 -1 675 10 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 1,0 0,7 Maksevalmiduse tase 0,38 0,10 Võla ja omakapitali suhe 67,3% 87,1% Kapitaliseerituse kordaja 44,2% 42,0% Omakapitali määr 26,5% 21,6% * - korrigeeritud (vt. Lisa 1, Muutused olulistes arvestuspõhimõtetes) KASUTATUD VALEMITE KIRJELDUS Keskmine töötajate arv – täistööajale taandatud keskmine töötajate arv Omakapitali tootlus (ROE) = puhaskasum / omakapital Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / varad Ärikasumi marginaal = ärikasum / müügitulu Puhaskasumi marginaal = puhaskasum / müügitulu Puhaskasum aktsia kohta = emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum / perioodi kaalutud kesk. lihtaktsiate arv Puhaskasum töötaja kohta = puhaskasum / keskmine töötajate arv Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustised Maksevalmiduse tase = raha / lühiajalised kohustised Võla ja omakapitali suhe = intressikandvad kohustised / omakapital Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustised / (pikaajalised kohustised + omakapital) Omakapitali määr = omakapital / (omakapital + kohustised) 5. Kontserni majandustegevus 2020. aastal 5.2. Tulud Kontserni äritulud kasvasid 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga 4,6%. Äritulud olid 2020. aastal 135,6 miljonit eurot, millest müügitulu moodustas 97% ehk 131,5 miljonit eurot, saadud toetused 1,3% ja muud äritulud 1,7%. Äritulud kokku: 135,6 mln eurot 2% 1% 23% Tulu jaotus teenuste lõikes 2020 Pakiäri teenused 51% (2019. aastal 38%) 2% 51% Postiäri teenused 21% (2019. aastal 23%) Infoäri teenused 2% (2019. aastal 2%) 21% Rahvusvahelise äri teenused 23% (2019. aastal 35%) Saadud toetused 2% (2019. aastal 1%) Muud äritulud 1% (2019. aastal 1%) 5.1.1. Pakiäri Pakiäri teenuste valdkonda kuuluvad: a) kullerteenused (sh kuller B2B, kuller B2C, rahvusvaheline kullerteenus); b) pakiautomaadi teenused; c) siseriiklik pakiteenus; d) sisenevad ja väljuvad rahvusvahelised pakid (sh maksikirjad); e) Maksekeskuse teenused, tolliteenused jm logistikateenused. Kontserni pakiäri teenuste müügitulu kasvas 2020. aastal 41% (20 miljonit eurot). 11 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 5.1.2. Postiäri Postiäri teenuste valdkonda kuuluvad: a) rahvusvaheline ja siseriiklik kirjateenus (sh universaalne postiteenus ja ärikirja teenus); b) perioodika teenused (perioodika tellimine ja kanne); c) otsepostituse teenused (aadressiga ja aadressita reklaami kanne); d) finantsteenused (sh pensionite ja toetuste kanne, rahasiire, isikusamasuse tuvastamine); e) kaupade müük postkontorites; f) printteenused jm postiteenused. Postiäri teenuste müügitulu langes 2020. aastal ligi 4%, ehk 1,2 miljonit eurot. 5.1.3. Infoäri Infoäri teenuste valdkonda kuuluvad ostu- ja müügiarvete vastuvõtmine nii elektroonselt kui füüsilisel kujul, arvete haldus ning väljastamine elektroonselt. Infoäri teenuste müügitulu kasvas 2020. aastal 6%, ligi 2,5 miljoni euroni. Kuigi enamus infoäri tuludest teenitakse Eestis, siis alates 2014. aastast osutatakse infoäri teenuseid ka Lätis ning 2016. aastast Leedus. 5.1.4. Rahvusvaheline äri Rahvusvahelise äri valdkond on AS-i Eesti Posti ärisuund, mis keskendub rahvusvaheliste e-kaubanduse saadetiste teenindamisele. Klientide teenindamist alustati 2015. aastal. 2020. aastal toimus peamiselt Hiinast saabuvate saadetiste edastamine erinevatesse Euroopa, Põhja- ja Lõuna-Ameerika riikidesse. Rahvusvahelise äri teenuste müügitulu vähenes 2019. aastaga võrreldes ligi 31%, ulatudes 31 miljoni euroni. Tulude vähenemise põhjustas teenuste hindade kasvust tingitud mahtude vähenemine. Kui eelnevatel aastatel oli fookuses käibe kasv, siis 2020. aastal keskenduti kasumlikkuse parandamisele. 5.3. Kulud Kontserni 2020. aasta ärikulud olid kokku summas 126,1 miljonit eurot, olles vähenenud 2019. aastaga võrreldes 5% (6,7 miljoni euro võrra). Enim vähenesid kauba, toorme, materjali ja teenuste kulud, mis vähenesid 28% (19,5 miljonit eurot) ning enim kasvasid tööjõukulud, 13% (5,3 miljonit eurot). Ärikulud kokku: 126,1 mln eurot 1% 12 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Kaubad, toore, materjal, teenused Gruppi kuuluvad kaupade soetamisega seotud kulud, transpordikulud (sh rahvusvaheline transport), rahvusvahelised lõppmaksed, allhankekulud, kütus, tootmismaterjalid ning vahendustasud. Antud kulugrupp vähenes 2019. aastaga võrreldes 28% ehk 19,5 miljoni euro võrra. Oluliselt mõjutas kulugruppi rahvusvahelise äri müügi langus 31% 2020. aastal võrreldes varasema aastaga. Muud tegevuskulud Muude tegevuskulude alla kuuluvad hoonete kommunaal- ja halduskulud, autodega seotud kulud, turunduskulud, koolituskulud, IT riist- ja tarkvaraga seotud hooldustööd ning muud administreerimiskulud. Muud tegevuskulud on 2020. aastal suurenenud 20%, 2,8 miljonit eurot. Tööjõukulud Kontserni tööjõukulud olid 2020. aastal 45,7 miljonit eurot, mis on võrreldes 2019. aastaga 13% ehk 5,3 miljonit eurot suuremad. Tööjõukulud moodustasid 2020. aastal kontserni ärikuludest 36% (2019. aastal 30%). 2020. aasta keskmine töötajate arv oli 2 291. Keskmine töötajate arv on aastaga vähenenud 3 töötaja võrra. Tööjõukulude kasvu taga on kõrgema keskmise töötasuga töötajate lisandumine ning esmatasandi 6,2% palgatõus. Põhivara kulum ja väärtuse langus Põhivara kulumi ning väärtuse langusega seotud kulud kasvasid 35% ehk 2,9 miljoni euro võrra. Kasvasid erinevate IT arendustega seotud tarkvara amortisatsioonikulud. Muud ärikulud Muude ärikulude alla kuuluvad kvaliteedikontrolliga seotud kulud, ühingute ja liitude liikmemaksud, kaupade allahindlus, põhivara mahakandmine ja kasum/kahjum valuutakursi muutusest. 2020. aastal kasvasid muud ärikulud 1,7 miljoni euro võrra. Enamuse sellest moodustas kahjum põhivara mahakandmisest, kahjum valuutakursi muutusest ning ühekordse projektiga seotud kulud. 6. Kontserni arendus- ja investeerimistegevus 2020. aastal olid kontserni investeeringud kokku summas 6,1 miljonit eurot (2019. aastal 12,6 miljonit eurot), millest emaettevõtte poolt tehtud investeeringud moodustasid 83% ehk 5 miljonit eurot (2019. aastal 95% ehk 12,0 miljonit eurot). Enamuse sellest moodustas investeering paki-ja postiäri infosüsteemi arendusse ning pakiautomaatidesse. Samuti investeeriti otseposti komplekteerimismasina soetusse Eestis ja uude pakisorteerimisliini Lätis. Eelpool toodud investeeringud on osaliselt kajastatud ettemaksukontol. 31.12.2020 seisuga oli kontsernil immateriaalse põhivara ettemakseid summas 1,0 miljonit eurot (2019. aastal 1,3 miljonit eurot), millest enamus on seotud erinevate pakiäriga seotud töös olevate infosüsteemide arendusega. Materiaalse põhivara ettemakseid oli kontsernil summas 1,1 miljonit eurot (2019. aastal 1,0 miljonit eurot), mis on seotud pakiautomaatide võrgu laiendamisega. 2021. aasta planeeritud investeeringute maht on hinnanguliselt 3,5 miljonit eurot. Suuremad investeeringud sisaldavad tootmisega seotud infosüsteemi jätkuvat arendamist. Seoses oodatust paremate finantstulemustega kinnitas nõukogu 2021. jaanuaris ka täiendava investeeringu 4,1 miljonit eurot pakiautomaatide võrgu laiendamiseks, et tuua 24/7 toimiv kontaktivaba teenus kliendile lähemale ka linnadest väljas ja väiksemates kohtades. 13 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 7. Dividendid 2020. aastal dividende välja ei makstud. 2019. aastal maksis emaettevõte dividende netosummas 1,6 miljonit eurot, millele lisandus tulumaks 0,4 miljonit eurot. 8. Juhatuse ja nõukogu tasud 2020. aastal olid juhatuse ja nõukogu liikmete tasud kontserni ettevõtetes koos sotsiaalmaksudega 1 miljon eurot (2019. aastal 1 miljon eurot). 2020. aasta lõpus oli Eesti Posti juhatuses 2 liiget ja nõukogus 6 liiget. Aasta jooksul on juhatuses olnud kolm kuni neli liiget ning nõukogus viis kuni kuus liiget. 9. Plaanid 2021. aastaks 2021. aasta eelarve koostamisel on lähtutud AS-i Eesti Post põhikirjast, mis sätestab kontserni üldise eesmärgi: • luua klientidele väärtust posti-, paki- ja infologistika teenuste pakkumisel, arendades, ühendades ja hallates selleks vajalikke võrgustikke ning süsteeme oma majandustegevuse tulemusena saadud kasumi kaudu. 2020. aasta lõpus on algatatud strateegia ning kontserni struktuuri muudatus, et muuta äriliini põhine lähenemine kliendikeskseks lähenemiseks. Väga olulisel kohal 2021. aasta eelarves on kulude kokkuhoid ja olemasolevate kohustuste refinantseerimine, et suurendada kasumlikkust ja kasvatada investeerimisvõimekust. 2021. aasta veebruaris on sõlmitud uus kontserni arvelduslaenu leping pangaga. Kontserni olulisemad eesmärgid on kliendirahulolu, töötajarahulolu ja kasum. Kontserni 2021. aasta märksõnad ja fookused: • pakiteenuse mahtude ja tulude kasvu jätkumine • traditsioonilise postiteenuse nõudluse vähenemine • jae- ja jaotusvõrgustike jätkuv kohandamine vastavaks muutunud nõudlusele ja uute ärivõimaluste leidmine võrgustike paremaks rakendamiseks • tugikulude vähendamine • teenuste kasumlikkuse arvutuskäikude läbipaistvuse suurendamine • kontserni likviidsuse parandamine 10. Tulemus- ja kvaliteedijuhtimine kontsernis Emaettevõttes, AS-is Eesti Post ning samuti Läti ja Leedu tütarettevõtetes on juurutatud kvaliteedi- ja tulemusjuhtimise süsteem. 2020. aastal olid AS-ile Eesti Post, valdkondadele, üksustele ja osakondadele koostatud aastapõhised tasakaalus tulemuskaardid, milles on kajastatud nii finants-, kliendi- kui töötajapõhised eesmärgid, samuti kogu kontserni strateegilised fookusprojektid. Püstitatud eesmärkide ja strateegiliste projektide täitmist jälgitakse igakuiselt nii finantsvaates kui teenuste ja teeninduskvaliteeti näitavate raportitega, mis võimaldab operatiivselt reageerida muutustele organisatsioonis ja turul. 11. Tütarettevõtted 11.2. SIA Omniva SIA Omniva (endise nimega SIA Post24) on asutatud 23. märtsil 2012. Ettevõte pakub pakiautomaadi- ja kullerteenuseid ning infoäri teenuseid Lätis. 14 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 2020. aastal kasvas käive kokku 63%: pakiautomaaditeenuse käive kasvas 79%, kullerteenuste käive langes 3%, infoäriteenuste müük langes võrreldes 2019. aastaga 13%. 2020. aastal jätkus pakiautomaatide võrgustiku laienemine, samuti vahetati pakiautomaatide vana põlvkonna tarkvara uue vastu ning koliti uude logistikakeskusesse. 2020. aasta lõpuks oli Lätis 208 pakiautomaati, olles esindatud 97 linnas ja asulas. 2021. aastal on oodata mahtude kasvu, kuid mitte nii suures ulatuses kui 2020. aastal. Keskmine töötajate arv ettevõttes 2020. aastal oli 159. 11.3. UAB Omniva LT UAB Unipakas asutati 2. novembril 2005. AS Eesti Post omandas 100%-lise osaluse ettevõttes 2012. aastal. Alates 2014. aasta aprillist on ettevõtte ärinimi UAB Omniva LT. Ettevõte pakub kuller- ja pakiautomaaditeenuseid ning infoäri teenuseid Leedus. 2020. aastal kasvas käive kokku 102%: pakiautomaaditeenuse käive kasvas 148%, kullerteenuste käive langes 14%, infoäriteenuste müük langes võrreldes 2019. aastaga 9%. 2020. aasta lõpus oli Leedus 300 pakiautomaati, olles esindatud 102 linnas ja asulas. 2021. aastal on oodata mahtude kasvu, kuid mitte nii suures ulatuses kui 2020. aastal. Töötajate keskmine arv ettevõttes 2020. aastal oli 300. 11.4. Finbite OÜ Finbite OÜ asutati 16. oktoobril 2020. Asutamisel anti üle ettevõtte haldamiseks vajalikud Omniva arvekeskuse lepingud, varad, kohustused ja intellektuaalse omandi õigused. Kontserni vaates see mõju ei oma. Varasem Omniva arvekeskus tegutseb sellest alates Finbite arvekeskuse kaubamärgi all. Üle 10 aasta kliendile erinevaid arvelahendusi pakkuva arvekeskuse võimalused sisaldavad ostu- ja müügiarvete lahendusi, digiteerimist, e-kinnitusringi, e-kuluaruandeid ja digiarhiivi. 2020. aastal jõudis ettevõte tegutseda kaks kuud. Finantstulemusest parema ülevaate saamiseks tuleb vaadelda infoäri tulemusi kontsernis kokku. Infoäri teenuste müügitulu kasvas kontsernis 2020. aastal 6%. Põhifookus 2021. aastal on firmaväärtuse kasvatamine. Keskmine töötajate arv ettevõttes 2020. aasta viimasel kahel kuul oli 20. 11.5. AS Maksekeskus AS Maksekeskus asutati 17. aprillil 2012 eesmärgiga pakkuda e-kaupmeestele ning nende klientidele turvalisi ja mugavaid makselahendusi ning e-kaubandusega seotud teenuseid. AS Eesti Post omab ettevõttes 55,65% suurust osalust, et suurendada e-kaupmeestest klientidele pakutavat lisaväärtust, kombineerides logistika- ja makselahendused. 2020. aastal kasvas ettevõte koroonaviiruse eriolukorras erakordselt ning laiendati tegevust ka Läti ning Leedu turul. Ettevõtte müügitulu kasvas võrreldes 2019. aastaga 77%. Töötajate keskmine arv ettevõttes 2020. aastal oli 16. 2021. aastal jätkub laienemine Läti ja Leedu e-kaubanduses ning ootame ka 2021. aastal e-kaubanduse kõrge aktiivsuse jätkumist. Eeldatavalt ületab kasv Lätis ja Leedus taas Maksekeskuse Eesti äri kasvutempot. 12. Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne AS Eesti Post on riigile kuuluv äriühing ja rakendab äriühingu juhtimisel Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja AS-i Eesti Post põhikirja punktist 10. AS Eesti Post kirjeldab HÜT-i põhimõtete järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. AS-i Eesti Post aktsiad kuuluvad 100% ulatuses Eesti Vabariigile. Seetõttu järgib äriühing HÜT-i soovituslikke juhiseid mõningate eranditega, mida on selgitatud koos mittejärgimise põhjuste väljatoomisega. AS Eesti Post kontserni juhtimisel lähtutakse lisaks HÜT-ile ka riigivaraseadusest (RVS), äriseadustikust (ÄS), teistest õigusaktidest, omaniku ootusest kontsernile ning äriühingu põhikirjast. 12.2. Üldkoosolek 2020. aastal oli AS-i Eesti Post ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, mistõttu pole vajadust selgitada käesolevas aruandes HÜT-i põhimõtet – tagada aktsionäride võrdne kohtlemine. 15 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. veebruari 2013 käskkirjale nr 13-0079 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olevate riigi enamusosalusega äriühingute üldkoosolekute töökorra kinnitamine“ edastatakse korralise üldkoosoleku päevakord ja päevakorras olevate küsimuste osas otsuse vastuvõtmiseks vajalikud materjalid, sh kirjalik lühikokkuvõte vastava päevakorrapunkti kohta ja otsuse projekt ning nõukogu seisukoht ainuaktsionärile. Koosoleku toimumisaeg lepitakse kokku ainuaktsionäri esindajaga, kelleks on väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister (edaspidi minister). Üldkoosoleku keeleks on eesti keel. 06. aprillil 2020 toimunud korralisel üldkoosolekul osalesid lisaks ministrile nõukogu esimees, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja AS-i Eesti Post nõukogus, nõukogu liige, juhatuse esimees ja ministri nõunik. Koosolekule esitati majandusaasta aruanne koos audiitori aruande ja korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapoolte aruandega ning nõukogu tegevusaruanne. Juhatuse esimees, nõukogu esimees ja ainuaktsionäri esindaja esitasid oma ootused järgmise majandusaasta kohta. Korraline üldkoosolek kinnitas AS-i Eesti Post 2019. aasta majandusaasta aruande ja määras eelmiste perioodide jaotamata kasumist katta puhaskahjum summas 3 711 tuhat eurot. Huvide konflikti vältimise tagamiseks ja töötajate korruptsiooniohu ennetamiseks deklareerisid kontserni juhtorganite liikmed, struktuuriüksuste juhid, hangetega seotud töötajad ja hankekomisjonide liikmed ning teised ärihuvide deklareerimise kohustusega töötajad oma ärihuvid ja seotuse erinevate ühingutega. 12.3. Nõukogu Nõukogu annab juhatusele suunised kontserni juhtimise korraldamiseks ning teostab järelevalvet kontserni juhatuse tegevuse üle. Nõukogu vaatab korrapäraselt üle ning annab hinnangu kontserni strateegiale, põhitegevustele, aastaaruandele ja eelarvele ning otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt kontserni ja aktsionäri huvides. Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees. Nõukogu esimees määrab kindlaks nõukogu koosoleku päevakorra, juhatab nõukogu koosolekuid, jälgib nõukogu töö tõhusust, korraldab andmete edastamist nõukogu liikmetele, tagab, et nõukogul oleks piisav aeg otsuste ettevalmistamiseks ja andmetega tutvumiseks ning esindab nõukogu suhtlemisel ASi Eesti Post juhatusega. Nõukogu töö korraldamiseks on üldkoosolek kehtestanud ka nõukogu töökorra. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. Põhikirja kohaselt toimuvad nõukogu korralised koosolekud vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. 2020. aastal toimus 24 nõukogu koosolekut ja kuus kirjalikku menetlust. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade ja materjalid saadetakse nõukogu liikmetele reeglina üks nädal enne koosoleku toimumist. 12.4. Nõukogu koosseis ja tasustamine 2020. aasta esimeses pooles kehtinud AS-i Eesti Post põhikirja kohaselt oli nõukogu liikmete arv viis: Bo Henriksson (nõukogu esimees), Indrek Laul (nõukogu aseesimees), Priit Kongo, Lauri Paeveer ja Regina Raukas. 04.06.2020 muutis üldkoosolek AS-i Eesti Post põhikirja, millega suurendati nõukogu koosseisu kuni kuue liikmeni. Seejärel kutsus üldkoosolek oma 19.06.2020 otsusega nõukogu liikmed tagasi ja määras uue koosseisu: Sten Soosaar (nõukogu esimees), Mari Avarmaa (aseesimees), Kalle Viks, Regina Raukas, Madis Laansalu ja Raivo Uukkivi. 22.02.2021 kutsus omaniku esindaja AS Eesti Post nõukogust tagasi Sten Soosaare. Vastavalt RVS-i ja äriühingu põhikirjale ei valita juhtorgani liikmeks isikut, kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti, on tekitanud kahju juriidilisele isikule, juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise, kellel on ärikeeld, keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud või kellel on äriühinguga seotud olulised ärihuvid. Ainuaktsionäri 19. juuli 2017 otsusega nr 1.1-5/17-041 on kehtestatud ASi Eesti Post nõukogu esimehe tasuks 1 200 eurot kuus ja nõukogu liikme tasuks 600 eurot kuus. Tasu maksti nõukogu liikmetele üks kord kuus. Nõukogu liikmete tööjõukulud kokku (töötasu koos sotsiaalmaksudega) olid 2020. aastal 72 tuhat eurot (2019. aastal 65 tuhat eurot). Lahkumishüvitist ja teisi täiendavaid tasusid ASi Eesti Post nõukogu liikmetele ei maksta, v.a punktis 12.6. toodud auditikomitees osalemise tasu. 16 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 12.5. Huvide konflikt Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ega kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses kontserni ja Eesti riigi kui omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal. 12.6. Auditikomitee Nõukogu on moodustanud auditikomitee, kus oli 2020. aastal kolm liiget: Mario Lambing (auditikomitee esimees) ja komitee liikmed: AS-i Eesti Post nõukogu liikmed Regina Raukas ning Lauri Paeveer (kuni 01.07.2020). Alates 01.07.2020 pikendas nõukogu oma 30.06.2020 otsusega auditikomitee esimehe Mario Lambingu ja liikme Regina Raukase volitusi ning määras uueks liikmeks nõukogu liikme Madis Laansalu. Auditikomitee liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Komitees peab olema vähemalt kaks liiget, kes nimetatakse kolmeks aastaks. Vähemalt kaks liiget peavad olema arvestuse, rahanduse või õiguse asjatundjad. Komitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust valdkonnas, milles auditeeritav üksus tegutseb. Auditikomiteel on oluline roll valitsemise, riskijuhtimise ja sisekontrolli läbipaistvamaks muutmisel ja parendamisel. Komitee on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkondades ning tegevuse seaduslikkuse osas. Auditikomitee jälgib ka välisaudiitori sõltumatust, auditi protsessi tulemuslikkust ning vastavust asjakohastele standarditele ja seadustele. Komitee korralised koosolekud toimuvad reeglina 5–6 korda aastas, vajadusel ka tihedamalt. 2020. aastal toimus üksteist auditikomitee koosolekut. Rahandusministri 16. novembri 2017 määruse nr 87 „Riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete ning riigi osalusega äriühingu nõukogu organi töös osalevate nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude piirmäärad” kohaselt määras ainuaktsionär 23. novembri 2017 otsusega nr 1.1-5/17-073 nõukogu liikmele auditikomitee koosoleku toimumise kuu täiendavaks tasuks 25% äriühingu nõukogu liikme tasust ja auditikomitee esimehele eeltoodud tasust 50% suurema tasu. Nõukogu 15. detsembri 2017 otsusega nr 1.1-2/0012 määrati tasu auditikomitee liikmetele, kes ei ole nõukogu liikmed: esimehele 400 eurot ja liikmele 200 eurot. Täiendavat tasu makstakse auditikomitee koosolekul osalemise kuu eest, mil liige osales auditikomitee koosolekul. 12.7. Juhatus AS-i Eesti Post juhatus esindab ja juhib kontserni igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada äriühingu jätkusuutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele. Juhatus tagab kehtivate õigusaktide täitmise kontsernis ning korraldab kontrolli ja aruandlust. Kontsernis on vajalikud protseduurid reguleeritud sisemiste kordadega. Vastavalt põhikirjale võib juhatus koosneda ühest kuni viie liikmeni. Juhatuse liige valitakse kuni viieks aastaks nõukogu poolt. Kontserni juhatus oli kuni aprill 2020 kolmeliikmeline: juhatuse esimees Ansi Arumeel, juhatuse liige Andre Veskimeister (pakiäri valdkond) ning juhatuse liige Kaida Kauler (postiäri valdkond), kui liitus juhatuse liige Ahto Pärl (finantsvaldkond), kes määrati 08.08.2020 emaettevõtte prokuristiks ülesandega viia infoäri eraldiseisvaks tütarühinguks. 24.08.2020 määras nõukogu tema asemele interim juhatuse liikme Charlie Viikbergi tähtajaga kuni 31.12.2020. Alates 13.10.2020 kutsus nõukogu Ahto Pärli prokuristi ametikohalt tagasi ja ta jätkas Finbite OÜ juhatuse liikmena. 24.09.2020 kutsus nõukogu tagasi juhatuse esimehe Ansi Arumeele, juhatuses jätkasid interim juhatuse liige Charlie Viikberg (finantsvaldkond), juhatuse liige esimehe ülesannetes Andre Veskimeister (pakiäri valdkond) ning juhatuse liige Kaida Kauler (postiäri valdkond). Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd, kontserni igapäevast juhtimist ja majandustegevust ning juhatab juhatuse koosolekuid. Alates 01.01.2021 jätkas juhatuse liikmena Charlie Viikberg. 06.01.2021 otsusega kutsus nõukogu tagasi juhatuse liikmed Kaida Kauleri ja Andre Veskimeister’i alates 16.01.2021 ning määras 07.01.2021 otsusega juhatuse liikmeks Kristi Unt’i alates 09.01.2021. Juhatus jätkas kahe liikmelisena. Põhikirja punktist 6 tulenevalt esindavad kontserni kõigis õigustoimingutes kaks juhatuse liiget ühiselt. Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingud, milles nähakse täpsemalt ette juhatuse liikme õigused ja kohustused, vastutus ning tasud. 17 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Põhikirjale vastavalt võib juhatuse liikmele tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Juhatuse liikmele makstava täiendava tasu ning lahkumishüvitise suuruse piirmäärad on sätestatud RVS § 86 punktides 2 ja 3, millest tulenevalt ei või juhatuse liikmele makstava täiendava tasu suurus kokku ületada talle eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu ning lahkumishüvitis kuni kolme kuutasu, mida makstakse juhatuse liikmele vaid ennetähtaegselt nõukogu poolt tagasikutsumisel. Täiendava tasu määramine peab olema põhjendatud ning arvestama ASile Eesti Post seatud eesmärkide täitmist, loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. 2020 eest tulemustasu juhatuse liikmetele ei makstud. Lahkumishüvitist maksti 3 kuutasu ulatuses juhatuse esimehele. 2020. aastal toimus 128 juhatuse koosolekut, juhatuse liikmete tööjõukulud (töötasu ja sotsiaalmaksud) kokku olid 445 tuhat eurot, tulemustasu ei makstud (2019. aastal 538 tuhat eurot, sh tulemustasu 16 tuhat eurot). Lisaks rakendab AS Eesti Post juhatusele konkurentsikeeldu, mille kohaselt üks aasta pärast volituste lõppemist ei tohi juhatuse esimees ega liige pakkuda äriühingule konkurentsi. Äriühing on kohustatud maksma konkurentsikeelu kohustuse järgimise eest liikmele ühe aasta jooksul igakuist hüvitist 50% tema ühe kuu tasust. Seoses juhatuse esimehe Ansi Arumeele tagasikutsumisega rakendus äriühingule eeltoodud kohustus 2020. aastal. 12.7.7. Huvide konflikt Juhatuse liikmed ei tee otsuseid lähtudes enda isiklikest huvidest ega kasuta ASile Eesti Post suunatud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides. Juhatuse liige teatab nõukogule ja teistele juhatuse liikmetele huvide konflikti olemasolust enne lepingu sõlmimist ning samuti viivitamatult selle hilisemal tekkimisel. Juhatuse liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule tehtavast ärilisest pakkumisest, mis on seotud kontserni majandustegevusega, teatab juhatuse liige viivitamatult teistele juhatuse liikmetele ja nõukogu esimehele. Juhatuse liikmete huvide konflikti vältimine on tagatud juhatuse liikme lepingus sätestatud põhimõtetega. Sõltumatuse tagamiseks deklareeritakse seotud osapooltega teostatud tehinguid majandusaasta aruande kinnitamisel ja auditeerimisel. Äriühingu huvide kaitseks on juhatuse liikmete lepingutes sätestatud konkurentsikeeld nii lepingu kehtivuse ajaks kui pärast lepingu lõppemist. Äriühingu juhatuse liikmed ja töötajad ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses oma tööga vastu raha, teisi hüvesid ega tee kolmandatele isikutele õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi äriühingu nimel. Juhised on kättesaadavad ASi Eesti Post töökorralduse reeglites. 12.7.8. Juhatuse ja nõukogu koostöö Juhatus ja nõukogu teevad ASi Eest Post huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd, sh töötavad ühiselt kontserni strateegia arendamisel. Juhatus lähtub juhtimisotsuste tegemisel nõukogu poolt antud strateegilistest juhistest. Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest olulistest asjaoludest, mis puudutavad kontserni tegevuse planeerimist ja äritegevust ning juhib eraldi tähelepanu olulistele muutustele äritegevuses. Juhatus edastab nõukogule andmed, sh finantsaruanded, piisava ajavaruga enne nõukogu koosoleku toimumist. Juhatuse liige annab nõukogu nõudmisel nõukogule kas suuliselt või kirjalikult teavet juhatuse ja äriühingu tegevuse kohta ning tagab nõukogule juurdepääsu juhatuse ja kontserni tegevust kajastavale teabele. Kontsernis on tagatud andmevahetuse turvalisus ning juhatuse ja nõukogu liikmed käsitlevad kontserni teavet vajaliku konfidentsiaalsusega. 12.7.9. Teabe avaldamine AS Eesti Post avaldab oma veebilehel www.omniva.ee informatsiooni aktsionäri, nõukogu ja juhatuse koosseisu kohta ning nõukogu poolt moodustatud auditikomitee ülesannete ja koosseisu kohta. Lisaks sellele avaldatakse veebilehel üldkoosoleku otsused, äriühingu põhikiri, majandusaasta aruanded ja kvartalitulemused, hankeplaan ning muu oluline info, mida kontsern soovib ise avaldada ja mille avaldamise näeb ette seadus. Kuna 2020. aastal AS Eesti Post toetuseid ei maksnud ja annetusi ei teinud, siis vastavat informatsiooni veebilehel ei ole. 12.8. Finantsaruandlus ja auditeerimine AS Eesti Post koostab finantsaruanded vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele. 18 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Auditikomitee koosolekul, kus vaadatakse läbi majandusaasta aruanne, osaleb ka kontserni audiitor. Nõukogu koosolekul audiitor ei osale. Üldkoosolekule esitatakse kinnitamiseks majandusaasta aruanne, millele on alla kirjutanud juhatuse liikmed. AS Eesti Post valib välisaudiitori järgides hankeprotseduuri ja tagades audititeenuse parima võimaliku kvaliteedi ja hinna suhte. Pakkumisi küsitakse vaid rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteetseid teenuseid pakkuvatelt ettevõtetelt. Välisaudiitori valikul osaleb auditikomitee. AS Eesti Post 2020. aasta majandusaasta audiitoriks on audiitorfirma KPMG Baltics OÜ. Välisaudiitor teostas majandusaasta aruande koostamise raames ülevaate AS-i Eesti Post üldkoosolekule tehingutest seotud osapooltega lähtuvalt korruptsioonivastasest seadusest. Välisaudiitori tegevuse üle teostab järelevalvet auditikomitee vastavalt audiitortegevuse seadusele. 13. Sotsiaalne vastutus Omniva järgib eetilisi põhimõtteid ja ootab põhimõtetest lähtumist kõikidelt tütar- ja sidusettevõtetelt, koostööpartneritelt ja töötajatelt nende igapäevases töös. Järgime inimõigusi, töötingimusi, keskkonnahoidu ja korruptsioonivastast võitlust puudutavaid rahvusvahelisi standardeid ning peame oluliseks vastutustundlikku isikuandmete töötlemist. Omnivale on oluline korraldada oma tegevust keskkonnasõbralikul viisil ning panustada globaalsesse säästvasse arengusse. 2020. aastal oli Covid-19 tingimusteks olulisimaks sotsiaalse vastutuse tegevuseks töötajate varustamine isikukaitsevahenditega, tagamaks nii töötajate kui klientide tervise kaitse. Hoolimata eriolukorra algusperioodil tekkinud kitsaskohtadest maskide ja desovahendite hankimisel said töötajad vajalike vahenditega varustatud. Kõikide Omniva kullerite käsiseadmetesse on laetud HOIA nutirakendus, mille abil saab kiiresti teada võimalikust lähikontaktist Covid-19 nakatunuga. Rakenduse laadimine seadmetesse võimaldab kontsernil paremini tuvastada võimalikke lähikontakte nakatunutega ning tagada seeläbi nii klientidele kui ka töötajatele turvalisem teenus. Eriolukorras on kontsern teinud koostööd erinevate osapooltega kiire ja eriolukorras ka tasuta tarne osas, toimetades näiteks koostöös Eesti Perearstide Seltsiga perearstidele üle 2000 kaitsemaski üle Eesti. Viiruse leviku tõkestamiseks alustas kontsern ka oma e-poes kirurgiliste kaitsemaskide müüki. Terviseameti poolt heakskiidetud maskid tarnib Eesti Post otse tellija postkasti. Omnivale on oluline korraldada oma tegevust keskkonnasõbralikul viisil. Panustame globaalsesse säästvasse arengusse ressursitõhusaid ja keskkonnasõbralikke teenuseid arendades. Omniva logistikakeskus saab suure osa vajaminevast elektrienergiast päikesepaneelide vahendusel. Keskuse katusele on paigaldatud kokku 1667 monokristallidega paneeli ja enda alla võtab see ligi pooleteise jalgpalliväljaku suuruse ala (10 000 m²). Tegemist on ühe suurima päikesepaneelide pargiga, mis hoone katusele ettevõtte oma tarbeks paigaldatud on. Pargi võimsus on 500 kW ning see on piisav 114 keskmise tarbimisega majapidamise ülalpidamiseks. Kontserni ökoloogilist jalajälge mõjutab kasvavas e-kaubanduses samuti kasvav pakendite ja pakkematerjalide tarbimine, eriti kui tegu on materjalidega nagu plast või kile. Seepärast on kontsern otsimas loodussõbralikumaid alternatiive pakkimises kasutatavatele materjalidele. Realiseerus esimene koostöö roheidufirmaga Woola, kui koos Kuldmuna turundus- ja kommunikatsiooniauhinnad võitjatele revolutsioonilistes lambavillaümbrikutes teele pandi. Villatäitega pakendite tootja kuulutati hiljem parimaks Eesti roheidufirmaks ning Euroopa suurima roheidufirmade konkursi PowerUp! võitjaks. Idufirma tootmisvõimsuste suurenemisel võtab Omniva lambavillamaterjali kui loodussäästliku alternatiivi mullikilele müüki ka oma e-poodi. E-poe tootevalikul ongi üks strateegilisi suundi pakkuda üha enam loodussõbralikke tooteid. Nii on e-poes müügil turvaümbrik, kus mullikile asendab pabertäidis, kileteibi kõval on saadaval paberteip ning müüdavatest postkaartidest on ühe suurem hulk tehtud taaskasutatud paberist. Kontsern osales teist aastat Ülemaailmse Postiliidu (Universal Postal Union, UPU) korraldatavas süsiniku jalajälje mõõtmise projektis OSCAR (Online Reporting for Carbon Analyses and Reporting) eesmärgiga vähendada süsteemselt, konkreetsetele andmetele tuginedes ja mõõdetavalt oma tegevuse keskkonnamõju. 19 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Sotsiaalses vastutuses peab kontsern oluliseks suhteid kohaliku kogukonnaga, kogukondade kaasamist ning oma töötajate initsiatiivi. Omniva Rakvere jaotuskeskus käivitas piirkondliku algatuse, mille raames koguti pesu- ja pesemisvahendeid vähekindlustatud peredele. Rakvere postitöötajate üleskutsega liitusid töötajad ka mujalt Eestis. Töötajate algatusest sündinud projekt „Rõõmulaegas“ toimub koostöös kohalike omavalitsustega juba teist aastat. Maikuus kutsus kontsern taaskord kogukondi üles oma postkastide seisukorda üle vaatama ning vajaduse korral uue grupipostkasti paigaldama. Selleks jagas Eesti Post kogukondadele piiratud koguses tasuta grupipostkaste. Värskete grupipostkastide paigaldamine on kujunenud populaarseks iga-aastaseks tegevuseks. Grupipostkast tagab postikullerile aastaringse ligipääsu ning elanikele seeläbi aastaringselt püsiva postiteenuse ja aitab säästa kojukande kulusid ning keskkonda. Omniva osales kolmandat aastat Maailmakoristuspäeval ja kutsus ka kõiki teisi eestimaalasi kodumaad puhtamaks muutma. Omniva traditsiooniline rattaretk „Tahan sõita ohutult“, mis toimus juba 20. korda, külastas sel aastal Lääne-Harjumaad. Retke eesmärk on juhtida tähelepanu ratturite liiklusohutusele ning retk sündis ajal, kui kirjakandjad liiklesid jalgratastega. Jalgratastel kirjakannet enam küll ei toimu, kuid liiklusohutuse teemad on kontsernile jätkuvalt olulised, kuna kontserni töötajatest osaleb töö iseloomust tingitult liikluses igapäevaselt suur osa töötajaskonnast. 2020. aastal viis kontserni töötajatele läbi liiklusohutuse päeva, kus tutvustati ohutuid sõiduvõtteid, ohtlikest olukordadest väljumist ja nende vältimist. Lisaks toimus aasta jooksul mitmeid ohutu ja säästliku sõidustiili koolitusi. Palju tähelepanu pöörati tööohutusele laiemalt, mille tõttu tööõnnetuste arv vähenes 2020. aastal eelmise aastaga võrreldes 36%. Omnivale on oluline ühiskondlik sidusus ning Eesti traditsioonide, kultuuri ja majanduse edendamine. Kuna meedia reklaamitulu eriolukorra tõttu langes, kuid meediatarbimine ja inimeste infovajadus kasvas, kutsus Eesti Meedialiit ettevõtteid üles jätma kampaaniaraha Eestisse, st mitte suunama neid Facebooki jm välismaistesse platvormidesse. Vastusena üleskutsele otsustaski Omniva suunata suurema osa kampaaniate rahast kohalikesse kanalitesse. Traditsioonide väärtustamiseks oli kontsern teist aastat kaasas Presidendi algatatud sündmusega: 23.veebruaril Maarjamäe memoriaalis toimunud mälestus- ja kodanikuaktiivsuse üritusel pakkus Eesti Post temaatiliste postkaartide saatmise võimalust, populariseerides sellega ka kirjateenust. 14. Kliendisuhted ja kvaliteet Vaatamata väljakutseterohkele aastale ja suurenenud mahtudele olid kliendilubaduste täitmine ja kliendirahulolu Omnivas 2020. aastal olulisteks eesmärkideks. Teenuste tähtaegsuse ja kvaliteedi jälgimiseks jätkati kontrollide ja mõõtmistega ning parendati mitmeid kvaliteediraporteid täpsema info saamiseks. Sarnaselt eelnevate aastatega jätkus regulaarne kliendirahulolu küsitluse läbiviimine eri kanalite ja riikide lõikes (NPS uuring). NPS uuringust laekunud klienditagasiside, kliendipöördumiste ja kvaliteedimõõtmiste tulemuste analüüs võimaldasid jätkuvalt leida teenustes, teeninduses, protsessides ja kommunikatsioonis arengukohti, mille lahendamine oli/on vajalik hea ning usaldusväärse kliendikogemuse pakkumiseks, kliendirahulolu tagamiseks ja -pöördumiste ennetamiseks. Omniva soovitusindeks (NPS) oli 2020. aastal 54% (2019. aastal 51%). NPS-i tulemused paranesid ka mitmete teeninduskanalite lõikes, nt postiasutuste, kirjakandja, kulleri (EE, LV) ja pakiautomaadi (EE) puhul. Mõned näited aasta jooksul läbi viidud tegevustest: kõnekeskuse tarkvara juurutuse lõpetamine hangitud mahus ning raportite keskkonna kasutuselevõtt; siseveebi Teeninduskeskkonna lehe arendus teenindusalase info operatiivsemaks edastamiseks ja kasutajamugavuse tõstmiseks; rahvusvahelise kirjateenuse kvaliteedi mõõtmise mooduli vahetusega seotud ettevalmistused tagamaks sujuv üleminek UPU moodulile alates 01.01.21; CRM-i versiooniuuenduseks ettevalmistavad tegevused Baltikumi vaates. Mitmed 2020. aastal alanud projektid jätkuvad 2021. aastal eesmärgiga parandada kliendikogemust, tõsta teenuste kättesaadavust ja kliendirahulolu: nt postiautomaatide ja eramaja postikapi piloodid. Samuti jätkame 2020. aastal alustatud ärikliendi elutsükli juhtimise ning CRM-i versiooniuuenduse teemadega. 20 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 15. Korruptsioonivastane võitlus Kontsernis on kehtestatud mitmed teemakohased siseprotseduurid, nagu Töökorralduse eeskirjad, Ärikingituste juhend ja Ärihuvide deklareerimise juhend. Huvide konflikti vältimise nõuded on sätestatud Hangete läbiviimise korras, mille kohaselt kõik konkreetse hanke korraldamisega seotud töötajad allkirjastavad igakordselt kinnituskirja huvide konflikti puudumise kohta. Valitud ametikohtade puhul on kohustuslikuks tehtud kord aastas oma ärihuvide ja kõrvaltegevuste deklareerimine. Samuti on olemas protseduurid tuvastamaks deklaratsiooni esitamise kohustusega töötajate seotud osapooli ja võimalikke tehtud tehinguid nendega ning protseduurid, tagamaks korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangutest kinnipidamine. Korruptsiooniennetuse raames on kontsernis loodud väärkäitumisest teavitamise kanalid. Kontsern korraldab töötajatele ka koolitusi korruptsiooni, huvide konflikti, ärieetika jms teemal. 16. Muudatused põhikirjas ja regulatsioonides Olulisi muudatusi regulatiivses keskkonnas ei toimunud. Põhikirja muudeti 2020. aastal kahel korral. 04.06.2020 muutis üldkoosolek ASi Eesti Post põhikirja, millega suurendati nõukogu koosseisu kuni kuue liikmeni ja 08.10.2020 muudeti aktsiakapitali miinimumsuuruseks 10 miljonit eurot ja maksimumsuuruseks 40 miljonit eurot. 21 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Konsolideeritud finantsseisundi aruanne tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2020 31.12.2019 01.01.2019 korrigeeritud * korrigeeritud * VARAD Käibevara Raha 3 26 742 7 946 4 677 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 4 45 716 48 603 29 056 Varud 5 1 020 870 781 KÄIBEVARA KOKKU 73 478 57 418 34 514 Põhivara Investeeringud sidusettevõttesse 7 950 909 606 Pikaajalised nõuded ja rendi ettemaksed 8 3 653 1 390 1 488 Materiaalne põhivara 9 38 796 42 876 40 602 Kasutusõiguse vara 9 1 600 1 710 0 Immateriaalne põhivara 9 16 048 17 972 15 759 PÕHIVARA KOKKU 61 047 64 857 58 456 VARAD KOKKU 134 525 122 276 92 970 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Võlakohustised 12 4 091 6 524 2 050 Võlad ja ettemaksed 13 66 037 70 007 48 776 Eraldised 412 330 0 Lühiajalised kohustised kokku 70 540 76 862 50 826 Pikaajalised kohustised Pikaajalised võlakohustised 12 19 916 16 423 8 535 Muud pikaajalised võlad 13 7 692 2 636 1 959 Edasilükkunud tulumaksukohustis 23 690 259 127 Pikaajalised kohustised kokku 28 297 19 318 10 621 KOHUSTISED KOKKU 98 837 96 180 61 447 Omakapital Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital 14 15 714 15 714 15 714 Kohustuslik reservkapital 1 571 1 571 1 571 Jaotamata kasum 14 17 015 8 039 13 770 Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 34 298 25 325 31 056 Mittekontrolliv osalus 1 388 771 467 OMAKAPITAL KOKKU 35 688 26 097 31 523 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 134 525 122 276 92 970 * Arvestuspõhimõtte muudatuse mõju eelmiste perioodide finantsaruannetele on avalikustatud Lisas 1. Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 26-63 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 22 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Konsolideeritud koondkasumiaruanne tuhandetes eurodes Lisa 2020 2019 korrigeeritud * Äritulud Müügitulu 15 131 516 126 311 Saadud toetused 16 1 824 1 783 Muud äritulud 17 2 221 1 554 Äritulud kokku 135 561 129 648 Ärikulud Kaubad, toore, materjal ja teenused 18 -50 151 -69 603 Muud tegevuskulud 19 -17 038 -14 207 Tööjõukulud 20 -45 690 -40 407 Põhivara kulum ja väärtuse langus 9 -11 330 -8 401 Muud ärikulud 21 -1 898 -185 Ärikulud kokku -126 107 -132 804 Ärikasum 9 453 -3 155 Finantstulud 22 1 173 4 Finantskulud 22 -308 -386 Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil sidusettevõtetelt 7 41 302 Kasum enne tulumaksustamist 10 359 -3 235 Tulumaksukulu 23 -767 -607 Aruandeaasta puhaskasum 9 592 -3 842 Aruandeaasta koondkasum 9 592 -3 842 sh emaettevõtja omanike osa puhas- ja koondkasumist 8 976 -4 124 mittekontrolliva osaluse osa puhas- ja koondkasumist 616 282 * Arvestuspõhimõtte muudatuse mõju eelmiste perioodide finantsaruannetele on avalikustatud Lisas 1. Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 26-63 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 23 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Konsolideeritud rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes Lisa 2020 2019 korrigeeritud * Rahavood äritegevusest Aruandeperioodi puhaskasum 9 592 -3 842 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 9 11 330 8 400 Kasum/kahjum põhivara müügist, maha kandmisest 21 -11 -364 Kasum/kahjum sidusettevõtjalt 7 -41 -302 Laekunud intressid 22 -6 -4 Makstud intressid 22 308 153 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 624 -19 449 Varude muutus 5 -150 -89 Makstud ettevõtte tulumaks 23 0 -56 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 451 21 048 Rahavood äritegevusest kokku 22 096 5 494 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara soetusel 9 -4 479 -11 268 Laekunud põhivara müügist 9 1 179 805 Laekunud intressid 22 6 4 Rahavood investeerimistegevusest kokku -3 294 -10 459 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud pangalaenud 12 7 000 8 000 Saadud laenude tagasimaksed 12 -2 632 -2 460 Arvelduskrediidi saldo muutus 12 -2 523 1 523 Müük-tagasirent kapitalirendi tingimustel 0 3 984 Rendikohustiste maksed 10 -1 542 -1 077 Muud laekumised finantseerimistegevusest 6 0 16 Makstud dividendid 14 0 -1 600 Makstud intressid 22 -308 -153 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -5 8 233 Kokku rahavood 18 796 3 268 Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 3 7 946 4 677 Raha ja raha ekvivalentide muutus 18 796 3 268 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 26 742 7 946 * Arvestuspõhimõtte muudatuse mõju eelmiste perioodide finantsaruannetele on avalikustatud Lisas 1. Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 26-63 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 24 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne tuhandetes eurodes Emaettevõtja omanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata Kokku Mittekontrolliv Omakapital reservkapital kasum osalus kokku Saldo 31.12.2018 15 714 1 571 13 897 31 183 467 31 650 Saldo 01.01.2019 15 714 1 571 13 897 31 183 467 31 650 Edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise mõju 0 0 -127 -127 0 -127 Korrigeeritud omakapital 01.01.2019 * 15 714 1 571 13 770 31 056 467 31 523 Tehingud omanikega Makstud dividendid 0 0 -1 600 -1 600 0 -1 600 Mittekontrollitava osaluse muutus 0 0 -7 -7 23 16 Tehingud omanikega kokku 0 0 -1 607 -1 607 23 -1 584 Aruandeperioodi koondkasum 0 0 -4 124 -4 124 282 -3 842 Saldo 31.12.2019 15 714 1 571 8 039 25 325 771 26 097 Aruandeperioodi koondkasum 0 0 8 976 8 976 616 9 592 Saldo 31.12.2020 15 714 1 571 17 015 34 298 1 388 35 688 Arvestuspõhimõtte muudatuse mõju eelmiste perioodide finantsaruannetele on avalikustatud Lisas 1. Täpsem informatsioon omakapitali ja selle muutuste kohta on toodud Lisades 6, 14 ja 23. Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 26-63 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 25 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad AS-i Eesti Post (emaettevõte) ja Leedus asuva tütarettevõtte UAB Omniva LT (osalus 2020. aastal 100%, 2019. aastal 100%), Lätis asuva tütarettevõtte SIA Omniva (osalus 2020. aastal 100%, 2019. aastal 100%) ning Eestis asuvate tütarettevõtete AS Maksekeskus (osalus 2020. aastal 56,65%, 2019. aastal 56,65%), OÜ Finbite (osalus 2020. aastal 100%), OÜ Omniva (osalus 2020. aastal 100%, 2019. aastal 100%) ja sidusettevõte OÜ Post11 (osalus 2020. aastal 30%, 2019. aastal 30%) finantsnäitajad. AS-i Eesti Post põhitegevuseks on postiäri, pakiäri, infoäri ja rahvusvahelise äri teenuste osutamine, olles tihedaima tegevusvõrguga kontsern Eestis. SIA Omniva pakub pakiautomaadi ja kullerteenuseid Lätis. UAB Omniva LT pakub peamiselt B2B kullerteenust, väikses mahus B2C teenust ning pakiautomaaditeenust Leedus. AS Maksekeskus pakub makselahendusi. OÜ Finbite asutati 13. oktoobril eesmärgiga eraldada infoäri teenus emaettevõttest. OÜ Finbite pakub informatsioonilogistika teenust. OÜ Omniva asutati kaubamärgi kaitseks. Emaettevõtte registreeritud aadress on Pallasti 28, 10001 Tallinn, Eesti Vabariik. AS-i Eesti Post ainuaktsionär on Eesti Vabariik. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule kinnitab aktsionäride üldkoosolek juhatuse koostatud ja nõukogu heaks kiidetud majandusaasta aruande, mis sisaldab endas ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet. Aktsionäridel on õigus juhatuse koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ning nõuda uue aruande koostamist. Juhatuse poolt on majandusaasta aruanne heaks kiidetud 26. märtsil 2021. Koostamise alused AS-i Eesti Post 2020. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. AS-i Eesti Post konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on finantsnäitajate esitamisel lähtutud soetusmaksumuse meetodist, v.a juhtudel, kui alljärgnevates arvestuspõhimõtetes on kirjeldatud teisiti. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Toodud arvestuspõhimõtteid on järjepidevalt kasutatud kõikidele aruandes toodud perioodidele, v.a juhtudel, kui on kirjeldatud teisiti. Peamistes arvestuspõhimõtetes tehtud muudatusi on kirjeldatud alljärgnevalt. Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele tuleb teatud osades teha juhtkonnapoolseid raamatupidamislikke hinnanguid. Samuti peab kontserni raamatupidamispõhimõtete rakendamisel tegema juhtkonnapoolseid otsuseid. Valdkonnad, kus juhtkonna otsuse tähtsus ning keerukus on olulisema mõjuga või kus konsolideeritud aruanded sõltuvad oluliselt eeldustest ja hinnangutest, on kirjeldatud lisa viimases peatükis. Uued IFRS standardid, tõlgendused ja nende muudatused Muutused olulistes arvestuspõhimõtetes Käesoleva aruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on samad, mida kasutati Kontserni 31. detsembril 2019 lõppenud majandusaasta konsolideeritud aruandes, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevalt. Ettevõtte tulumaks ja edasilükkunud tulumaks IFRS Tõlgenduskomitee otsuse kohaselt asendati traditsiooniline kasumipõhisel maksustamissüsteemil põhinev edasilükkunud tulumaksukohustise arvestus Eesti ja Läti tütarettevõtetesse tehtud investeeringute osas, kus jaotuspõhise maksustamissüsteemi tõttu ettevõtte tulumaksu ei maksta kasumi, vaid dividendide jaotamise korral osas. Vastavalt standarditele IAS 12.52A ja 57A ei kajastata jaotuspõhistes maksusüsteemides jaotamata kasumi osas jooksvat ega edasilükkunud tulumaksu seni, kui kajastatakse kohustust maksta dividende. Eesti turupraktikana on seda arvestuspõhimõtet järjepidevalt rakendatud kogu 26 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Kontserni jaotamata kasumi suhtes, olenemata sellest, kas see kasum on kogunenud emaettevõttesse või tütarettevõtetesse. 2020. aasta juunis tegi IFRS Tõlgenduskomitee otsuse, mille kohaselt standardites IAS 12.52A ja 57A sätestatud põhimõtet kohaldatakse ainult emaettevõtte jaotamata kasumi suhtes, aga mitte tütarettevõtete jaotamata kasumi suhtes. Selle asemel tuleks tütarettevõtetes jaotamata kasumi osas järgida standardis IAS 12.39-40 kirjeldatud põhimõtteid, mille kohaselt sellise akumuleeritud kasumi osas tuleb kajastada edasilükkunud tulumaksukohustist, välja arvatud juhul, kui on tõenäoline, et seda ei jaotata emaettevõttele lähitulevikus. Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad kontserni varade ja kohustiste raamatupidamislike ja maksubaaside vahel (maksubaas on vara või kohustise maksustamisel aluseks võetav summa). Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Ettevõtte tulumaksu maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna (perioodi kasumis või kahjumis) dividendide väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustisi, välja arvatud võimalik edasilükkunud tulumaksukohustis ettevõtte investeeringutelt tütar-, sidus, ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse. Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse. Samuti tekib kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis investeeringutelt Eesti ja Läti tütar- ja sidusettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud. Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud tütarettevõtte kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustist. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada. Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksumäärasid, mida aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad. Ettevõtte tulumaksu kehtiv maksumäär Eestis on 20% (tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80 netoväljamaksest). Alates 2019. aastast rakendub regulaarselt makstavale dividendile madalam maksumäär 14% (14/86 netoväljamaksest). Madalamat maksumäära saab igal kalendriaastal rakendada dividendide ja muude kasumieraldiste väljamaksetele ulatuses, mis ei ületa viimase kolme kalendriaasta keskmist väljamakstud maksustatud dividendide ja muude kasumieraldiste summat ning maksustatud omakapitali väljamakseid. Kontsern on kajastanud arvestuspõhimõtte muudatust tagasiulatuvalt. Korrigeerimise mõju finantsaruannetele tuhandetes eurodes Saldo 2019. a. Muudatuste Muudetud saldo aastaaruandes mõju 2020. a. aastaaruandes Mõju finantsseisundi aruandele seisuga 01.01.2019 Edasilükkunud tulumaksukohustus 0 127 127 Jaotamata kasum 13 897 -127 13 770 Mõju finantsseisundi aruandele seisuga 31.12.2019 Edasilükkunud tulumaksukohustus 0 259 259 Jaotamata kasum 8 298 -259 8 039 27 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Mõju konsolideeritud koondkasumiaruandele 2019.a. Tulumaks -476 -132 -607 Kokku mõju konsolideeritud koondkasumiaruandele -476 -132 -607 Kehtima hakkavad standardid, tõlgendused ja nende muudatused Järgmised uued standardid, tõlgendused ja muudatused 31. detsembril 2020 lõppenud aruandeperioodile veel ei kohaldu ja seetõttu pole neid käesoleva konsolideeritud aruande koostamisel rakendatud. Kontsern kavatseb neid rakendada siis, kui need jõustuvad. Standardi IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ muutused (Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine). Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud. Muudatustega selgitatakse, et kohustiste liigitamine lühi- või pikaajaliseks põhineb üksnes ettevõtte õigusel arveldamist aruandeperioodi lõpus edasi lükata. Ettevõtte õigus lükata arveldamist edasi vähemalt 12 kuud alates aruandekuupäevast ei pea olema tingimusteta, kuid sellel peab olema sisu. Klassifitseerimist ei mõjuta juhtkonna kavatsused ega ootused selle kohta, kas ja millal ettevõte oma õigust kasutab. Muudatustega selgitatakse ka olukordi, mida peetakse kohustise tasumiseks. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju. Standardi IAS 37 „Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad“ muudatused (Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine). Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud. Lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramiseks nõutakse muudatustega ettevõttelt kõigi otseselt lepingu täitmiseks tehtavate kulude arvesse võtmist. Muudatustega selgitatakse, et lepingu täitmise kulud hõlmavad nii konkreetse lepingu täitmiseks tehtavaid vältimatuid kulutusi kui ka osa muudest kuludest, mis on otseselt seotud lepingute täitmisega. Ettevõte rakendab neid muudatusi lepingutele, mille osas ta ei ole veel täitnud kõiki oma kohustusi selle aruandeperioodi alguses, mil ta muudatusi esimest korda rakendab (esmase rakendamise kuupäeval). Ettevõte ei korrigeeri võrreldava perioodi informatsiooni. Selle asemel kajastab ettevõte muudatuste esialgse rakendamise kumulatiivset mõju jaotamata kasumi või vastavalt vajadusele mõne muu asjakohase omakapitali kirje algsaldo korrigeerimisena esmase rakendamise kuupäeval. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju, sest kontsern võtab lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramisel arvesse nii vältimatuid kulutusi kui ka muid otseselt lepingute täitmisega seotud kulusid . Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis pole veel jõustunud, ei ole eeldatavasti olulist mõju kontserni raamatupidamise aruandele. Tütarettevõtjad Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütarettevõtjad konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Kontsern kasutab äriühenduste kajastamisel omandamismeetodit. Tütarettevõtja ostmisel üleantud tasu koosneb üleantud varade, omandaja poolt võetud kohustiste ja kontserni poolt emiteeritud omakapitaliinstrumentide õiglastest väärtustest. Üleantud tasu sisaldab ka tingimusliku tasu kokkuleppest 28 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 tuleneva vara või kohustise õiglast väärtust. Omandatud eristatavad varad ja kohustised ning tingimuslikud kohustised võetakse ostukuupäeval arvele nende õiglastes väärtustes. Iga äriühenduse puhul teeb kontsern valiku, kas kajastada mittekontrolliv osalus omandatavas ettevõttes õiglases väärtuses või mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatavast eristatavast netovarast. Omandamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna. Kui üleantud tasu, omandatavas ettevõttes oleva mittekontrolliva osaluse ja omandajale eelnevalt omandatavas ettevõttes kuulunud osaluse õiglase väärtuse (omandamise kuupäeva seisuga) summa ületab kontserni osalust omandatud eristatavates varades ja ülevõetud kohustistes, kajastatakse vahe firmaväärtusena. Kui eelnimetatud summa on soodusostude puhul väiksem kui omandatud tütarettevõtja netovarade õiglane väärtus, kajastatakse vahe koheselt kasumiaruandes. Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi emaettevõtja kontrolli all olevate tütarettevõtjate finantsnäitajad. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtjate vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vajadusel on tütarettevõtjate arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele. Mittekontrolliva osaluse osa emaettevõtja kontrolli all olevate ettevõtjate tulemuses ja omakapitalis on konsolideeritud finantsseisundi aruandes kajastatud omakapitali koosseisus eraldi emaettevõtja omanikele kuuluvast omakapitalist ning konsolideeritud kasumiaruandes eraldi kirjel. Koondkasum jagatakse emaettevõtja omanike ja mittekontrolliva osaluse vahel, ka siis, kui selle tulemuseks on mittekontrolliva osaluse negatiivne saldo. Osaluse muutus tütarettevõtjas kui kontroll ei muutu Kontsern käsitleb tehinguid mittekontrolliva osalusega kui tehinguid teiste osalejatega kontserni omakapitalis. Kui mittekontrollivalt osaluselt ostetud osalus tütarettevõtja netovarade raamatupidamislikus väärtuses erineb ostuhinnast, kajastatakse vahe omakapitalis. Mittekontrollivale osalusele müükidelt tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse samuti omakapitalis. Tütarettevõtjate müük Kui kontsernil kaob kontroll või oluline mõju, hinnatakse allesjäänud investeering selle õiglasesse väärtusesse ning erinevus raamatupidamisliku väärtusega kajastatakse kasumiaruandes. Allesjäänud investeeringu arvele võtmisel sidusettevõtja, ühisettevõtja või finantsinvesteeringuna saab õiglane väärtus selle investeeringu raamatupidamislikuks maksumuseks. Lisaks, antud ettevõttega seonduvalt varem muus koondkasumiaruandes kajastatud summad kajastatakse nii, nagu kontsern oleks vastavad varad ja kohustised müünud. See võib tähendada, et varasemalt muus koondkasumiaruandes kajastatud summad klassifitseeritakse ümber kasumiaruandesse. Tütarettevõtte kajastamine emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannetes vastavalt Eesti raamatupidamise seaduse nõudele Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtja) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtja esmaste aruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütarettevõtjate kajastamist käsitlevaid arvestuspõhimõtteid on emaettevõtja eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud vastavalt IAS 27 „Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded” nõuetele. Investeering tütarettevõtetesse on kajastatud emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannetes soetusmaksumuses miinus vajadusel allahindlused vara väärtuse langusest. See tähendab, et investeering kajastatakse algselt selle soetusmaksumuses, milleks on omandamisel makstava tasu õiglane väärtus ning hiljem korrigeeritakse seda vajadusel investeeringu väärtuse langusest tulenevate allahindlustega. Vara väärtuse test hindamaks kas investeeringu kaetav väärtus (kõrgem kahest – õiglane väärtus miinus müügikulutused või kasutusväärtus) on langenud alla selle raamatupidamisliku jääkväärtuse viiakse läbi siis, kui on indikatsioone, et vara väärtus võib olla langenud. Allahindlusest tekkiv kulu kajastatakse emaettevõtte kasumiaruandes finantskuluna. Juhul, kui olukord muutub ja allahindlus ei ole enam põhjendatud, siis varem kajastatud allahindlus tühistatakse. Allahindluse tühistamine kajastatakse selle perioodi, mil tühistamine aset leidis, finantstuluna. 29 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Tütarettevõtete poolt makstud dividendid kajastatakse sel hetkel, kui emaettevõttel tekib õigus neile dividendidele ärituluna. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Arvestus- ja esitusvaluuta Kontserni kuuluvate ettevõtjate finantsaruanded on koostatud selles valuutas, mis on iga üksiku ettevõtja äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta (arvestusvaluuta). Emaettevõtja ja tütarettevõtjate arvestusvaluuta on euro. Konsolideeritud aruanded on koostatud eurodes, mis on emaettevõtja arvestusvaluuta ja kontserni aruandluse esitlusvaluuta. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustised Kõik aruandeperioodi välisvaluutapõhised tehingud on aruannetes kajastatud arvestusvaluutades vastavalt tehingu sooritamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursile. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised on ümber hinnatud vastavalt aruandekuupäeval kehtinud keskpanga ametlikule valuutakursile. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid, k.a monetaarsete varade ja kohustiste tasumisel ja ümberhindlusel tekkinud valuutakursi erinevused, kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Realiseerunud ja realiseerumata kasumid ja kahjumid, mis tekivad välisvaluutapõhiste põhitegevuse nõuete ja kohustiste tasumisel ja ümberhindlusel, kajastatakse netomeetodil muude äritulude või kuludena. Realiseerumata kasumid ja kahjumid, mis tulenevad rahast, raha ekvivalentide ja laenude ümberhindamisest kajastatakse netomeetodil finantskuludes. Sidusettevõtjad Sidusettevõtjad on ettevõtjad, mille üle kontsernil on oluline mõjuvõim, kuid ei ole kontrolli ning milles kontsernil on üldjuhul otseselt või kaudselt 20–50% hääleõigusest. Investeeringud sidusettevõtjatesse on konsolideeritud finantsaruannetes kajastatud kapitaliosaluse meetodil ning emaettevõtte eraldiseisvates finantsaruannetes soetusmaksumuse meetodil. Investeeringud sidusettevõtjatesse sisaldavad endas soetamisel kajastatud firmaväärtust, miinus väärtuse langusest tekkivad allahindlused. Investeeringute soetamine sidusettevõtjatesse kajastatakse ostumeetodil sarnaselt investeeringute soetamisega tütarettevõtjatesse. Kontsern hindab igal aruandekuupäeval, kas esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et sidusettevõtjasse tehtud investeeringu väärtus on langenud. Kui selline juhus esineb, arvestab kontsern väärtuse languse summa kaetava väärtuse ja raamatupidamisliku jääkmaksumuse vahena ning kajastab selle kasumiaruande real „Muud kasumid/kahjumid sidusettevõtjatelt“. Juhul, kui kontserni osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava investeeringuobjekti kahjumis ületab investeeringuobjekti raamatupidamislikku väärtust, vähendatakse investeeringu raamatupidamislikku väärtust nullini ning edasisi kahjumeid kajastatakse aruandeväliselt. Erandiks on olukord, kui kontsern on garanteerinud või on kohustatud rahuldama investeeringuobjekti kohustisi ning aruandekuupäeva seisuga ilmneb, et investeeringuobjekt ei suuda oma kohustisi täita – sellisel juhul kajastab kontsern oma finantsseisundi aruandes nii kohustist kui kapitaliosaluse meetodi kahjumit. Realiseerimata kasumid kontserni ja tema sidusettevõtjate vahel elimineeritakse vastavalt kontserni osaluse suurusele sidusettevõtjas. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, v.a juhtudel, kui tehing tõendab üle antud vara väärtuse langust. Sidusettevõtjate arvestuspõhimõtteid on vajadusel muudetud, tagamaks vastavust kontserni arvestuspõhimõtetega. Osalust omandatud sidusettevõtja varades ja kohustistes ning omandamisel tekkinud firmaväärtust kajastatakse finantsseisundi aruandes netosummana real „Sidusettevõtja aktsiad ja osad “. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse sularaha kassades, arvelduskontosid pankades ja raha teel pankadesse ning kuni kolmekuulisi tähtajalisi deposiite. 30 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Finantsvarad Finantsvarade klassifitseerimine põhineb üldiselt ärimudelil, milles finantsvara hallatakse ja selle lepinguliste rahavoogude näitajatel. Kontsern klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse: • varad, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses; • varad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande või muutustega läbi kasumiaruande. Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja kontsern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. Võlainstrumentide kajastamine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivset intressimäära meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumusest arvatakse maha väärtuse langusest tekkinud kahjum. Intressitulu, välisvaluutakasumid ja kahjumid ning väärtuse langus kajastatakse kasumiaruandes. Kajastamise lõppemisel tekkinud kasumeid või kahjumeid kajastatakse kasumiaruandes. Seisuga 01. Jaanuar 2020 ja 31. detsember 2020 olid kontserni kõik finantsvarad klassifitseeritud sellesse kategooriasse. Finantsvarade väärtuse langus Väärtuse languse kahjumi kajastamise mudelit finantsvarade suhtes rakendatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu, sularahast ja raha ekvivalentidest. Kontsern kasutab ostjate vastu tekkinud nõuete nende kehtivusajal eeldatava krediidikahjumi kajastamiseks standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit. Kontsern kajastab nõuetele ostjate vastu moodustatud allahindluse summas, mis võrdub nende kehtivusaja jooksul eeldatavalt tekkiva krediidikahjumiga. Nimetatud varade eeldatava krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse eraldise moodustamise põhimõtet, mis põhineb kontserni ajaloolisel krediidikahjumi kogemusel, mida korrigeeritakse konkreetsete deebitoriga seotud teguritega, üldise majandustingimuste ning aruandekuupäeval finantsvarale rakenduvate tegelike ja prognoositavate tingimustega ja nende suuna hinnanguga. Krediidikahjumi summa kajastatakse kasumiaruandes real „Muud tegevuskulud“. Kindlaksmääramisel, kas finantsvara krediidirisk on alates esmasest kajastamisest oluliselt suurenenud ja krediidikahjumite hindamisel võtab kontsern arvesse mõistlikku ja toetavat infot, mis on asjakohane ja kättesaadav ilma liigsete kulude või pingutuseta. See hõlmab nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet ja analüüsi, mis põhineb kontserni ajaloolisel kogemusel ja krediidihinnangu infol ning sisaldab tulevikku suunatud infot. Kontsern eeldab, et finantsvara krediidirisk on märkimisväärselt tõusnud, kui: • tasumise tähtajast on möödunud rohkem kui 30 päeva. Kontsern leiab, et finantsvara on makseviivituses, kui: • võlgnik ei ole tõenäoliselt suuteline tasuma kontsernile oma krediidikohustisi täielikult, ilma et kontsern peaks rakendama selliseid meetmeid nagu tagatise realiseerimine (sellise olemasolul); • või finantsvara maksetähtajast on möödunud üle 90 päeva. Kontsern loeb kohustuse mitte täidetuks, kui finantsvara on enam, kui 90 päeva maksetähtaja ületanud, välja arvatud juhul, kui kontsernil on toetavaid argumente, mis põhjendavad maksetähtaja ületamist. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende praegusesse asukohta ja seisukorda. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse finantsseisundi aruandes lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto 31 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 realiseerimismaksumus on tavapärases äritegevuses kasutatav hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud toote lõpetamiseks ja müügi sooritamiseks vajalikud hinnangulised kulutused. Materiaalne põhivara Põhivaraks loetakse kontserni enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku eluaega üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost (käibemaksuta hinnas). Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et kontsern saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär kinnitatakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema raamatupidamislikku jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: • Ehitised ja komponendid 1–12,5% • Masinad ja seadmed 10–20% • Arvutid ja arvutisüsteemid 25–50% • Muu inventar 10–50% Piiramata kasutuseaga objekte (maa) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab raamatupidamislikku jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel „müügiootel põhivaraks“. Renditud põhivara objektide parenduskuludelt arvestatakse amortisatsiooni vara eeldatava kasuliku eluea või rendisuhte kehtivuse perioodi jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, st edasiulatuvalt. Igal aruandekuupäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, -meetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest näitajast vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema raamatupidamislikust jääkmaksumusest, hinnatakse materiaalse põhivara objektid alla nende kaetavale väärtusele (vt ka arvestuspõhimõte „Varade väärtuse langus“). Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Materiaalse põhivara objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul, klassifitseeritakse ümber müügiootel põhivaraks. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleerunud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalne põhivara jagatakse määratud kasuliku elueaga varaks ja määramata kasuliku elueaga varaks. Määramata kasuliku elueaga immateriaalset vara ei amortiseerita, kuid nende kontrollimiseks 32 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 viiakse igal aruandekuupäeval läbi väärtuse test ning juhul kui nende kaetav väärtus osutub väiksemaks raamatupidamislikust jääkmaksumusest, hinnatakse vara alla kaetava väärtuseni. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale immateriaalse põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kontsernis kasutusel olevatele immateriaalsetele põhivaradele rakendatakse amortisatsioonimäära vahemikus 5–50%. Immateriaalse põhivara amortisatsioonikulu kajastatakse kasumiaruandes real „Põhivara kulum ja väärtuse langus“. Muu immateriaalse varana kajastatakse ostetud tarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Äriühenduse käigus omandatud kliendinimekirjad kajastatakse omandamise kuupäeval õiglases väärtuses. Kliendinimekirjadel on piiratud eluiga ja need kajastatakse edaspidi soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit kliendinimekirjale eeldatava eluea jooksul, milleks on kümme aastat. Kasutusõiguse vara Kasutusõiguse vara kajastatakse soetusmaksumuse meetodil. Kasutusõiguse vara soetusmaksumus amortiseeritakse kulusse lepingus määratud rendiperioodi jooksul või eeldatava rendisuhte kehtivuse perioodi jooksul. Kasutusõiguse varade puhul võetakse arvele varad üle 12-kuuliste rendilepingute osas, v.a juhul kui renditav vara on väikese väärtusega ning kajastatakse kasumiaruandes kulumit renditavadelt varadelt ja intressikulu rendikohustistelt. Arvutitehnika ja büroo- ning olmetehnika on üldjuhul väheväärtuslik vara. Kasutusõiguse vara soetusmaksumus sisaldab alljärgnevaid komponente: • rendimaksete nüüdisväärtus; • rentniku poolt rendilepingu sõlmimisega kaasnenud otsekulud; • enne rendilepingut vara soetamise eest tehtud maksed; • juhul, kui rendileping seda nõuab, siis renditava vara seisukorra taastamise või renditava vara eemaldamisega kaasnevad kulud. Rendid kajastatakse vara kasutusõigusena varades ning rendikohustisena võlakohustiste hulgas alates hetkest mil kontsern saab õiguse vara kasutada. Varad ja kohustised kajastatakse finantsseisundi aruandes rendimaksete nüüdisväärtuses. Firmaväärtus Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel, peegeldades seda osa soetusmaksumusest, mis tasuti omandatud ettevõtte selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi arvele võtta. Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus konsolideeritud finantsseisundi aruandes selle soetusmaksumuses immateriaalse varana. Edasisel kajastamisel mõõdetakse firmaväärtust tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Firmaväärtust ei amortiseerita. Selle asemel viiakse kord aastas läbi vara väärtuse languse test. Väärtuse test firmaväärtuse suhtes viiakse läbi koos raha genereeriva üksusega, mille juurde firmaväärtus kuulub. Firmaväärtus hinnatakse alla tema kaetavale väärtusele, juhul kui see on väiksem raamatupidamislikust jääkmaksumusest. Firmaväärtuse allahindlusi ei tühistata. Mittefinantsvarade väärtuse langus Amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemisel hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda raamatupidamisliku maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara raamatupidamislik maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse 33 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (cash generating unit). Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Rendiarvestus Kontsern on rendilepingutes nii rentnik kui ka rendileandja. Kontsern rendib hooneid postkontoritele, pindasid pakiautomaatidele, masinaid ja seadmeid ning transpordivahendeid. Kontsern kui rentnik Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui tegemist on kindlaksmääratud varaga, rentnik saab sisuliselt kogu majandusliku kasu ning rentnik kontrollib vara kasutamist. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja rendikohustise põhiosa tagasimakseteks ehk kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Rendikohustist kajastatakse finantsseisundi aruandes rendimaksete nüüdisväärtuses (v.a. erandid). Rendimaksed sisaldavad järgnevaid rendiperioodi jooksul tehtavaid makseid: • fikseeritud rendimaksed, miinus rendileandja poolt rentnikule tehtud maksed või kulude hüvitised; • muutuvad rendimaksed, juhul kui need muutuvad vastavalt mingile alusindeksile (näit. tarbijahinna indeks). • võimaliku jääkväärtuse garantiiga kaasnevad maksed rentnikult. • renditava vara väljaostmise, rendiperioodi pikendamise või katkestamise optsioonide kasutamisega kaasnevad maksed (juhul, kui juhtkond on hinnanud optsiooni kasutamist piisavalt kindlaks ning nende optsioonide kasutamine on võetud arvesse rendiperioodi pikkuse arvestamisel). Rendimakseid diskonteeritakse, kasutades rentniku alternatiivset laenuintressimäära. Alternatiivne intressimäär on intressimäär, mis on tuletatud kontserni olemasolevatest intressikandvatest kohustistest. Lühiajalisi rente ja väheväärtusliku vara rente kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Lühiajaliste rentidena kajastatakse lepinguid, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või vähem ning puudub vara väljaostu võimalus või väikese alusvara väärtusega rendid. Kontsern kui rendileandja Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse finantsseisundi aruandes nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks. Finantstulu jagatakse rendiperioodile. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse finantsseisundi aruandes analoogselt oma majandustegevuses kasutatava põhivaraga. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes kontsernis sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustised, saadud laenud) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasi kajastatakse finantskohustisi korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Võlakohustised liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates aruandekuupäevast või kontsernil pole tingimusteta õigust laenukohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, 34 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Kõik laenukasutuse kulutused, mis on otseselt seostatavad tingimustele vastava vara soetamise, ehitamise või tootmisega, kapitaliseeritakse. Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheline arveldamine Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vahel toimub saadetiste edastamine. Esialgsete mahtude ja lepingutest tulenevate hindade alusel tehakse prognooskanded, mida kajastatakse nõuetena/ kohustistena. Seejärel toimub võrdlus ja kinnitamine teiste osapooltega. Kinnitatud andmete põhjal tehakse korrigeerimised viitnõuete ja -kohustiste osas ning toimub rahaline arveldamine. Pikaajalise nõudena/kohustisena kajastatakse siis, kui summad kuuluvad maksmisele hiljem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Töötajate hüvitised Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka, sotsiaalmakse, puhkustasusid ja muid hüvitisi. Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, mille vastutasuks on põhjust eeldada hüvitise maksmist, moodustab kontsern prognoositava hüvitise summa ulatuses kohustise (viitvõla), millest arvatakse maha kõik juba tasutud summad. Töösuhte lõpetamise hüvitised Töösuhte lõpetamise hüvitised kuuluvad maksmisele tulenevalt kas kontserni otsusest lõpetada töösuhe töötajaga enne tavapärast pensionile jäämise kuupäeva või töötaja otsusest aktsepteerida vabatahtlikult töösuhte lõpetamist vastutasuks nende hüvitiste eest. Kontsernis kajastatakse töösuhte lõpetamise hüvitisi siis, kui kontsern on võtnud endale kohustuse kas lõpetada töösuhe töötaja(te)ga vastavalt avaldatud üksikasjalikule plaanile töösuhte lõpetamiseks ja puudub reaalne võimalus seda tagasi võtta või maksta töösuhte lõpetamise hüvitisi pakkumise tulemusel. Kui töösuhte lõpetamise hüvitis kuulub väljamaksmisele enam kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva, on hüvitisi diskonteeritud selle nüüdisväärtuseni. Eraldised ja tingimuslikud kohustised ning varad Eraldistena kajastatakse finantsseisundi aruandes tõenäolisi kohustisi, mis on tekkinud enne aruandekuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangul aruandekuupäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Eraldisega seotud kulu kajastatakse perioodi kasumiaruandes. Juhul, kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Eraldised vaadatakse üle iga aruandeperioodi lõpul ja korrigeeritakse lähtudes selle hetke parimast hinnangust. Eraldisi kasutatakse ainult nende kulutuste katmiseks, mille jaoks need olid moodustatud. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui mitterealiseerumine või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Ettevõtte tulumaks ja edasilükkunud tulumaks Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Ettevõtte tulumaksu maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna (perioodi kasumis või kahjumis) dividendide väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustisi, välja arvatud võimalik edasilükkunud tulumaksukohustis ettevõtte investeeringutelt tütar-, sidus, ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse. Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse. Samuti tekib kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis investeeringutelt Eesti ja Läti tütar- ja sidusettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab 35 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud. Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud tütarettevõtte kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustist. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada. Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksumäärasid, mida aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad. Ettevõtte tulumaksu kehtiv maksumäär Eestis on 20% (tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80 netoväljamaksest). Alates 2019. aastast rakendub regulaarselt makstavale dividendile madalam maksumäär 14% (14/86 netoväljamaksest). Madalamat maksumäära saab igal kalendriaastal rakendada dividendide ja muude kasumieraldiste väljamaksetele ulatuses, mis ei ületa viimase kolme kalendriaasta keskmist väljamakstud maksustatud dividendide ja muude kasumieraldiste summat ning maksustatud omakapitali väljamakseid. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendina väljamaksmisel ning edasilükkunud tulumaksukohustis on esitatud aastaaruande lisades. Leedus on ettevõtte kasum tulumaksuga maksustatav. Tulumaksumäär on Leedus 15% maksustatavast tulust. Maksustatava tulu tuvastamiseks korrigeeritakse maksude-eelset kasumit kohalike tulumaksuseaduste poolt ajutiselt või püsivalt lubatud tulu- ja kulutäiendustega. Leedu tütarettevõtjate puhul kajastatakse edasilükkunud tulumaksuvarad ja –kohustused kõigi ajutiste erinevuste kohta, mis esinevad varade ja kohustuste raamatupidamisliku jääkväärtuse ja maksustamisväärtuste vahel. Edasilükkunud tulumaks on arvestatud aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade ja kehtivate seaduste alusel, mida eeldatakse kehtivat siis, kui edasilükkunud tulumaksu vara või kohustus realiseeruvad. Edasilükkunud tulumaksuvara esitatakse finantsseisundi aruandes vaid juhul, kui on tõenäoline, et see realiseerub läbi maksustatava kasumi tekke tulevikus. Konsolideeritud kasumiaruandes on kajastatud Leedus asuva tütarettevõtte UAB Omniva LT arvestatud edasilükkunud tulumaksukulu. Tulude arvestus Kontsern kajastab müügitulu siis, kui toimingukohustus on täidetud (või toimingukohustuse täitmise ajal), st siis, kui „kontroll“ toimingukohustuse aluseks oleva kauba või teenuse üle läheb üle kliendile. Kontsern järgib müügitulu kajastamisel 5-sammulist meetodit: 1. Samm: tee kindlaks kliendileping(ud) 2. Samm: tee kindlaks toimingukohustused 3. Samm: määra kindlaks tehinguhind 4. Samm: jaota tehinguhind lepingus sätestatud toimingukohustuste vahel 5. Samm: kajasta tulu, kui toimingukohustused on täidetud (või toimingukohustuse täitmise ajal). Tulu arvestatakse ilma käibemaksuta. Kontsernisisesed tehingud elimineeritakse. Tulu tekkimise ajahetk on üldjuhul aja jooksul st osutatud teenuste müügist saab klient hüvesid ettevõttega üheaegselt ja ettevõtte toiminguga samal ajal. Tulu teenuste osutamisest kajastatakse teenuse osutamise momendil, või juhul kui teenuse osutamine kestab pikema perioodi vältel, siis lähtudes teenuse valmidusastmest aruandekuupäeval. Kauba müügitulu kajastatakse siis, kui kaup antakse kliendile üle st tulu tekib kindlal ajahetkel. Postimaksevahendiks on postmark. Postmargi müümisel kajastatakse see kaubamüügina selle perioodi kasumiaruandes, mil postmark müüdi ning ostetud markidega universaalse postiteenuse (UPT) eest tasumisel võetakse see kaubamüügi alt välja ning kajastatakse kirisaadetise edastamise tuluna. 36 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Maksete vahendamine Kontsern osutab maksete vahendamise teenuseid, mille hulka kuuluvad näiteks rahakaardi, pensionide ja toetuste väljamaksmise ning perioodiliste väljaannete edastamise teenus. Maksete vastuvõtmisest kajastatakse tuluna ainult teenustasu. Vastuvõetud maksete osas tekib kohustis maksesaajale (Lisa 13). Tulu rahakaardi teenuse osutamisest kajastatakse rahakaardi vastuvõtmisel. Samas tekib ka kohustis rahakaardi summa väljamaksmise osas (Lisa 13). Tulud pensionirahade ja toetuste väljamaksmisest kajastatakse pensionite ja toetuste väljamaksmisel või Sotsiaalkindlustusametile esitatud arve alusel. Perioodiliste väljaannete tellimuste vastuvõtu tulud kajastatakse tellimuse vastuvõtu kuul ja perioodiliste väljaannete edastamise tulud kajastatakse edastamise momendil. Konsignatsioonikauba müügitulu kajastatakse netomeetodil. Kontsern täidab konsignatsioonikauba müügitehingutes agendi funktsiooni. Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades sisemist intressimäära. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil tekivad kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustisi kajastatakse aruandes eraldiste või tingimuslike kohustistena. Varade sihtfinantseerimisel võetakse sihtfinantseerimisega soetatud vara finantsseisundi aruandes arvele tema soetusmaksumuses. Varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse finantsseisundi aruandes kohustisena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse tulu sihtfinantseerimisest proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Kasumiaruandes kajastatakse sihtfinantseerimist brutomeetodil. Kohustuslik reservkapital Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid. Aruandekuupäeva järgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandekuupäeva järgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaruandes avalikustatud. Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele nõuab aastaaruande koostamine teatud juhtkonnapoolsete otsuste tegemist ja hinnangute andmist, mis avaldavad mõju finantsaruannetes kajastatud summadele. Samuti tehakse juhtkonnapoolseid otsuseid ja antakse hinnanguid kontserni raamatupidamise arvestuspõhimõtete ja hindamisaluste rakendamisel. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega. Juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud ning need põhinevad ajaloolisel kogemusel ning muudel faktoritel, mille hulgas on ka tulevaste perioodide sündmuste eeldused, mida peetakse põhjendatuks olemasolevate tingimuste juures. 37 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Valdkonnad, mis on nõudnud olulisi juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid ning millel on mõju finantsaruannetes kajastatud summadele on: põhivara kasulike eluigade määramine (Lisa 9), materiaalse ja immateriaalse põhivara (sh firmaväärtuse) kaetava väärtuse hindamine, varude neto realiseerimisväärtuse hindamine (Lisa 5), prognooskanded rahvusvaheliste postiorganisatsioonide nõuete ja kohustiste osas, rendilepingute kajastamine ning hinnangud tingimuslike kohustiste osas. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi kasumiaruandes. Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheline arveldamine Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vahel toimub saadetiste edastamine. Esialgsete mahtude ja lepingutest tulenevate hindade alusel tehakse prognooskanded, mida kajastatakse viitnõuetena/ viitvõlana. Seejärel toimub võrdlus ja kinnitamine teiste osapooltega. Kinnitatud andmete põhjal tehakse korrigeerimised viitnõuete ja -kohustiste osas ning toimub rahaline arveldamine. Kuna hindade ja mahtude võrdlus teiste postiorganisatsioonidega toimub teatud juhtudel aruandeperioodile järgnevatel perioodidel, siis kasutab juhtkond rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheliste nõuete ja kohustiste kajastamisel eelnevat kogemust ja üldist Ülemaailmse Postiliidu poolt edastatud informatsiooni esialgsete mahtude ja hindade osas. (Lisa 2) 31.12.2020 31.12.2019 Nõuded kokku 34 362 32 153 Prognoos 11 872 13 766 Tegelik 22 489 18 387 Kohustised kokku 53 418 55 038 Prognoos 35 518 38 277 Tegelik 17 900 16 761 Prognoos ja tegelik sisaldab nii lühiajalisi-, kui pikaajalisi nõudeid ja kohustisi. Materiaalse põhivara kasuliku eluea määramine Juhtkond on hinnanud materiaalse põhivara kasulikke eluigasid, võttes arvesse äritegevuse tingimusi ja mahte, ajaloolist kogemust nimetatud valdkonnas ning tulevikuperspektiive. Juhtkonna hinnangul on hoonete ja rajatiste ning nende komponentide elueaks 8–100 aastat olenevalt nende konstruktsioonist ja kasutusotstarbest. Masinate ja seadmete ning muu inventari elueaks on keskmiselt 5–10 aastat. Seisuga 31.12.2020 oli kontsernil materiaalset põhivara jääkmaksumuses 38 796 tuhat eurot (31.12.2019: 42 876 tuhat eurot), aruandeperioodi amortisatsioonikulu oli 5 987 tuhat eurot (2019. aastal 5 412 tuhat eurot) (Lisa 9). Kui amortisatsioonimäärad muutuksid 10% võrra, muutuks aastane amortisatsioonikulu 599 tuhande euro võrra (2019. aastal 541 tuhande euro võrra). Materiaalse ja immateriaalse põhivara (sh firmaväärtus) kaetava väärtuse hindamine Kontsernis on vastavalt vajadusele läbi viidud materiaalse- ja immateriaalse (sh firmaväärtuse) põhivara kaetava väärtuse teste. Põhivara kaetava väärtuse testimisel rakendatakse mitmeid juhtkonna hinnanguid varade kasutamisest ja müügist tulenevate ning varade hoolduseks ja remondiks vajalike rahavoogude, inflatsiooni- ja kasvumäärade kohta. Hinnangute andmisel võetakse aluseks prognoosid üldise majanduskeskkonna ja müügihinna kohta. Kui olukord tulevikus muutub, võib see põhjustada täiendavate allahindluste tegemist või varem tehtud allahindluste osalist või täielikku tühistamist. Firmaväärtus jagatakse raha teenivatele üksustele ning viiakse iga aruandeperioodi lõpul läbi raha teeniva üksuse väärtuse test. Firmaväärtus hinnatakse alla tema kaetavale väärtusele juhul, kui see on väiksem raamatupidamislikust jääkmaksumusest (Lisa 9). Seisuga 31.12.2020 on juhtkond läbi viinud kaetava väärtuse testi firmaväärtusele ning lõpetamata immateriaalsele põhivarale. Koostatud on tuleviku oodatavad rahavood, mis firmaväärtuse puhul tuginevad turu trendidel ja AS-i Eesti Post 2021–2025 äriplaanil ning lõpetamata immateriaalse põhivara puhul pakiäri valdkonna äriplaanil 2021–2023. Tuleviku rahavood on diskonteeritud kasutades eeldatavat kapitali hinda (WACC) (Lisa 9). Varude neto realiseerimisväärtuse hindamine Varude hindamisel kasutab juhtkond parimaid teadmisi, arvestades eelnevat kogemust, üldist taustinformatsiooni ja tulevikusündmuste võimalikke eeldusi ja tingimusi. Varude väärtuse languse määramisel arvestatakse nii müügipotentsiaali kui ka müügiks ostetud kaupade neto realiseerimisväärtust (Lisa 5). 38 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Rendilepingute kajastamine Kontsern on rakendanud alates 1. jaanuar 2019 IFRS 16 edasiulatuvalt. IFRS 16 rakendamisel kajastas kontsern kasutusõiguse varana ja rendikohustisena rendid, mis varasemalt olid klassifitseeritud kui kasutusrent vastavalt IAS 17. Kontsern rendib erinevaid hooneid ja pindasid. Rendilepingud on enamasti sõlmitud tähtajatuks ning sisaldavad reeglina ka pikendamise ja katkestamise õigusi. Renditingimused räägitakse läbi individuaalsel baasil ning võivad sisaldada erinevaid tingimusi. Rendiperioodi määramisel on lähtutud IFRS 16 juhenditest ning kontserni strateegiast. Rendilepingu pikkuse määramisel hindab juhtkond pikendamis- ja katkestamisoptsioonide realiseerimise tõenäosust, võttes arvesse kõiki teadaolevaid asjaolusid, mis tekitavad majandusliku stiimuli optsioonide kasutamiseks. Juhtkond vaatab oma hinnangud seoses pikendamis- ja katkestamisoptsioonidega üle, kui juhtkonna otsusel on toimunud oluline sündmus, mis mõjutab tema algset hinnangut optsioonide kasutamise tõenäosuse osas või kui on muutunud rendilepingu katkestamatu periood. Lisandunud lepingute rendimaksed on diskonteeritud kasutades alternatiivset laenuintressimäära, milleks oli keskmiselt 0,69%. Standardi rakendamisel 01.01.2019 on rendilepingute järelejäänud rendimaksed diskonteeritud kasutades alternatiivset laenuintressimäära, milleks on keskmiselt 0,48%. Kontsern on kasutanud standardi poolt lubatud lihtsustust kasutada sama diskontomäära rendilepingute portfellile, mille lepingutel on piisavalt sarnased tingimused. Samuti on kontsern kasutanud järgmisi lihtsustusi: • kasutusrendilepingud järelejäänud rendiperioodiga kuni 12 kuud või väikese väärtusega vara kajastatakse alates 01.01.2019 lühiajaliste kasutusrendilepingutena; • renditava vara rendilepingu sõlmimisega seotud otsekulud on välja jäetud rakendamise kuupäeval; • rendiperioodi määramisel lähtutakse lepingus olevatest võimalustest rendilepingut pikendada või lõpetada. Aruandekuupäeva seisuga on kasutusõiguse vara jääkmaksumuses 1 600 tuhat eurot ning rendikohustisi 1 605 tuhat eurot. Universaalse postiteenuse ebamõistlike kulude finantseerimine ja kajastamine Emaettevõte esitab Konkurentsiametile partiiteenuste deklaratsioonid ning universaalsete ebamõistlike kulude hüvitamise taotlused. Konkurentsiameti otsusest lähtuvalt määratakse emaettevõttele kompensatsioon teenuse katteks. Deklaratsioonide alusel enammakstud summad kajastatakse tulevaste perioodide ettemaksuna. Kui esitatud taotluse alusel tekib õigus enammakstud summad Konkurentsiametilt tagasi küsida, kajastatakse summad finantsseisundi aruandes nõudena. Nõue kajastatakse summani, mis juhtkonna hinnangul on tõenäoline tagasi saada, eeldusel, et Konkurentsiamet ei ole kontserni poolset taotlust raamatupidamise aastaaruande kinnitamiseks aktsepteerinud (Lisa 4). Tulude arvestus Postmarkide müümise hetkel ei ole täpselt teada, millal postmargid kirjateenuse ostja poolt realiseeritakse ja kontsernil tekib kohustus osutada postiteenust. Juhtkonna hinnangul on markide müügiga seotud tulud ja teenuse osutamisega seotud kulud (markide realiseerimine) olulises osas samas aruandeperioodis. Aruandeaasta tulu margimüügist oli 2 618 tuhat eurot (2019. aastal 2 991 tuhat eurot). Edasilükkunud tulumaksu kohustise kajastamine investeeringutelt Eesti sidusettevõttesse ning Eesti ja Läti tütarettevõttesse Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse. Samuti tekib kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis investeeringutelt Eesti ja Läti tütar- ja sidusettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud. Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada. Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksumäärasid, mida aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad. 39 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Kontserni juhatus on otsustanud tagasiulatuvalt rakendada edasilükkunud tulumaksu arvestuspõhimõtet, mille kohaselt kajastatakse edasilükkunud tulumaksukohustus ka riikides, kus ettevõtte tulumaks kuulub tasumisele kasumi jaotamisel (Eesti ja Läti), välja arvatud juhul, kui kontsern suudab kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine lähimas tulevikus on tõenäoline. Kontsern mõõdab selliseid tulumaksukohustusi vastavalt IAS 12.46 maksumääraga, mis rakendub eelnimetatud investeeringute suhtes eksisteerivatele maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad, lähtudes aruandekuupäeval kehtivatest maksumääradest. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks kogu vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena, on avalikustatud aastaaruande lisas 14. Maksustavad ajutised erinevused, mille suhtes on edasilükkunud tulumaksukohustust kajastatud, on avalikustatud lisas 23. 40 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Lisa 2 Finantsinstrumendid Nõuded, sh nõuded ostjate vastu, on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses (miinus võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused) kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Võlad tarnijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustised ning saadud laenud on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2020 31.12.2019 Finantsvarad Raha 3 26 742 7 946 Nõuded ostjate vastu 4 13 199 15 080 Nõuded teiste välisriikide postiorganisatsioonide vastu 4,8 34 362 32 153 Muud nõuded 4 505 1 051 Finantsvarad kokku 74 808 56 230 Lisa 31.12.2020 31.12.2019 Finantskohustised Võlad tarnijatele 13 8 319 7 138 Kohustised teistele postiorganisatsioonidele 13 53 418 55 038 Viitvõlad ja muud kohustised 13 2 454 3 309 Võlakohustised 12 24 007 22 947 Finantskohustised kokku 88 198 88 433 Lisa 3 Raha tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Sularaha 1 912 1 937 Pangakontod 24 637 5 921 Raha teel 193 88 Raha kokku (Lisa 2) 26 742 7 946 Keskmine intressimäär 0% 0% Lisa 4 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Ostjate tasumata nõuded 10 018 9 231 Nõue sidusettevõtja vastu 3 134 5 049 Nõue Konkurentsiameti vastu 213 983 Nõuete allahindlus -26 -69 Eeldatav krediidikahjum -139 -114 Nõuded ostjate vastu kokku (Lisa 2) 13 199 15 080 Muud nõuded 31.12.2020 31.12.2019 Nõuded välisriikide postiorganisatsioonide vastu lõppmaksete osas (Lisa 2) 31 249 31 450 sh prognoos 8 760 13 063 tegelik 22 489 18 387 Muud lühiajalised nõuded (Lisa 2) 505 1 051 Maksude ettemaksed 105 56 Ettemaksed kaupade ja teenuste eest 658 965 Muud nõuded kokku 32 517 33 522 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku 45 716 48 603 41 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, järg Välisriikide postiorganisatsioonide prognoosnõuete muutus tuhandetes eurodes 2020 2019 Prognoosnõuded perioodi algul 13 766 12 720 Lisandunud nõuded 7 196 9 998 Tegelikuks nõudeks kantud prognoosnõuded -9 089 -8 953 Prognoosnõuded perioodi lõpus 11 872 13 766 Lisa 5 Varud tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Tooraine ja materjal 563 403 Lõpetamata toodang 7 0 Valmistoodang 67 53 Müügiks ostetud kaubad 383 413 Varud kokku 1 020 870 2020. aastal nagu ka 2019. aastal ei tekkinud vajadust müügiks ostetud kaupade allahindluseks. Varude suurenemine on seotud sorteerimisliini varuosade soetusega. Seisuga 31.12.2020 oli kontsernis teiste osapoolte varusid vastutaval hoiul 338 tuhande euro (31.12.2019 seisuga 421 tuhande euro) väärtuses. Lisa 6 Tütarettevõtted Seisuga 31.12.2020 omas kontsern järgmisi tütarettevõtjaid: UAB Omniva LT, SIA Omniva, AS Maksekeskus, OÜ Omniva ning OÜ Finbite. Tütarettevõtja Asukoha- Ema- Kontsernile Mitte- Kontsernile Tegevusalad nimi maa ettevõtjale kuuluvad kontrollivale kuuluvad kuuluvad lihtaktsiad osale kuuluvad eelisaktsiad lihtaktsiad (%) lihtaktsiad (%) (%) (%) Maksekeskus AS Eesti 55,6 55,6 44,4 - makselahenduse teenus Omniva OÜ Eesti 100,0 100,0 - - - Finbite OÜ Eesti 100,0 100,0 - - informatsioonilogistika Omniva LT UAB Leedu 100,0 100,0 - - logistikateenused Omniva SIA Läti 100,0 100,0 - - logistikateenused 13. oktoobril 2020 asutati tütarettevõte Finbite OÜ eesmärgiga eraldada infoäriteenus emaettevõttest. Tütarettevõtte asutamisel oli osakapitali suurus 3 tuhat eurot. 30. detsembril otsustati suurendada osaühingu osakapitali mitterahalise sissemakse tegemise teel. Osakapitali suurendamise tulemusena on osaühingu osakapitali suuruseks 10 tuhat eurot ning ülekursi suuruseks 208 tuhat eurot. Tütarettevõte kuulub 100% emaettevõttele. Kõik tütarettevõtjad kuuluvad konsolideerimisele. Hääleõiguste osakaal emaettevõtjale kuuluvates tütarettevõtjates ei erine lihtaktsiate osakaalust. Emaettevõtja ei oma eelisaktsiaid. Mittekontrollitava osaluse bilansiline maksumus seisuga 31. detsember 2020 on 1 388 tuhat eurot (31. detsember 2019 oli 771 tuhat eurot). AS Eesti Post on kasutusele võtnud ühtse kaubamärgi Omniva. 2020. aastal nagu ka 2019. aastal äritegevust tütarettevõttes OÜ Omniva ei toimunud. 42 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Lisa 7 Investeeringud sidusettevõttesse tuhandetes eurodes AS-i Eesti Post poolt tehtud investeeringud sidusettevõtjasse (Lisa 24): Osalus (%) Sidusettevõtja nimi Asukohamaa Kajastamise meetod 31.12.20 31.12.19 Post11 OÜ Eesti 30,0% 30,0% kapitaliosaluse meetod 18. septembril 2015 asutati ühisfirma Hiina suurima erakapitalil põhineva kullerfirmaga S.F. Express, et vahendada kiiremini ja tõhusamalt kaupu Hiina ja Euroopa vahel. Sidusettevõte nimega Post11 on registreeritud Eestis. AS-ile Eesti Post kuulub ettevõttest 30%. Eesmärk on ärimudelit laiendada üle kogu maailma ning edastada saadetisi erinevate riikide vahel ning laieneda uute lahendustega e-kaubanduse väärtusahelas. 2020. aastal sidusettevõtte kontsernile kuuluv kapitaliosaluse meetodil kajastatud kasum oli 41 tuhat eurot (2019. aastal kasum 302 tuhat eurot). Lisa 8 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Pikaajalised nõuded välisriikide postiorganisatsioonide vastu lõppmaksete osas (Lisa 2) 3 113 702 sh prognoos 3 113 702 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja rendi ettemaks 401 271 Edasilükkunud tulumaksu nõue (Lisa 23) 139 417 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed kokku 3 653 1 390 sh tähtajaga 1–5 aasta jooksul 3 653 1 390 Lisa 9 Põhivara Materiaalne põhivara tuhandetes eurodes Muu Lõpetamata Masinad ja materiaalne ehitised ja Maa Ehitised seadmed põhivara ettemaksed Kokku Soetusmaksumus 31.12.2018 1 727 18 268 29 818 1 027 17 180 68 020 Akumuleerunud kulum 31.12.2018 0 -12 458 -14 396 -563 0 -27 418 Jääkmaksumus 31.12.2018 1 727 5 810 15 421 464 17 180 40 602 Soetamine 0 11 151 12 728 257 172 24 308 sh rendiga 0 0 30 0 0 30 Ümberklassifitseerimine 0 0 0 0 -16 317 -16 317 Müük jääkmaksumuses -14 -140 -178 0 0 -331 Arvestatud kulum 0 -967 -4 265 -180 0 -5 412 Soetusmaksumus 31.12.2019 1 713 28 657 41 025 1 264 1 035 73 695 Akumuleerunud kulum 31.12.2019 0 -12 799 -17 297 -723 0 -30 818 Jääkmaksumus 31.12.2019 1 713 15 859 23 728 541 1 035 42 876 Soetamine 0 338 1 999 192 298 2 827 sh kapitalirendiga 0 0 198 0 0 198 Ümberklassifitseerimine 0 0 0 0 -323 -323 Müük jääkmaksumuses -16 -420 -135 0 0 -571 43 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Lisa 9 Põhivara, järg Maha kandmine jääkmaksumuses 0 -7 -12 0 0 -19 Arvestatud kulum 0 -835 -4 941 -212 0 -5 987 Soetusmaksumus 31.12.2020 1 697 27 513 40 460 1 434 1 103 72 208 Akumuleerunud kulum 31.12.2020 0 -12 578 -19 921 -913 0 -33 412 Jääkmaksumus 31.12.2020 1 697 14 935 20 539 521 1 103 38 796 2020. aastal müüdud materiaalse põhivara soetusmaksumus oli 1 987 tuhat eurot (2019. aastal 1 992 tuhat eurot), akumuleerunud kulum 1 416 tuhat eurot (2019. aastal 1 661 tuhat eurot) ja müügihind 1 077 tuhat eurot (2019. aastal 805 tuhat eurot). 2020. aastal maha kantud materiaalse põhivara soetusmaksumus oli 709 tuhat eurot (2019. aastal 351 tuhat eurot) ja akumuleerunud kulum 690 tuhat eurot (2019. aastal 351 tuhat eurot). Aruandeperioodil varade allahindlusi ei teostatud. (2019. aastal 0 eurot). 31.12.2020 seisuga oli kontsernil nulli amortiseerunud materiaalset põhivara kasutuses soetus- maksumuses 15 189 tuhat eurot (31.12.2019 seisuga 12 100 tuhat eurot). Immateriaalne põhivara tuhandetes eurodes Muu Ettemaksed Firma- Kliendi immateriaalne immateriaalse väärtus nimekirjad põhivara põhivara eest Kokku Soetusmaksumus 31.12.2018 1 260 395 13 740 5 793 21 188 Akumuleerunud kulum 31.12.2018 0 -237 -5 192 0 -5 430 Jääkmaksumus 31.12.2018 1 260 158 8 548 5 793 15 759 Soetamine 0 0 9 123 0 9 123 Ümberklassifitseerimine 0 0 0 -4 467 -4 467 Maha kandmine jääkmaksumuses 0 0 -109 0 -109 Arvestatud kulum 0 -40 -2 294 0 -2 334 Soetusmaksumus 31.12.2019 1 260 395 21 667 1 326 24 648 Akumuleerunud kulum 31.12.2019 0 -277 -6 399 0 -6 676 Jääkmaksumus 31.12.2019 1 260 118 15 268 1 326 17 972 Soetamine 0 0 3 774 37 3 811 Ümberklassifitseerimine 0 0 0 -234 -234 Maha kandmine jääkmaksumuses -93 0 -383 0 -476 Kasutuskõlbmatu vara mahakandmine 0 0 -1 094 0 -1 094 Arvestatud kulum 0 -40 -3 533 0 -3 573 Soetusmaksumus 31.12.2020 1 168 395 23 398 1 004 25 965 Akumuleerunud kulum 31.12.2020 0 -317 -9 599 0 -9 916 Jääkmaksumus 31.12.2020 1 168 78 13 798 1 004 16 047 31.12.2020 seisuga oli kontsernil nulli amortiseerunud immateriaalset põhivara kasutuses soetus- maksumuses 2 556 tuhat eurot (31.12.2019 seisuga 2 441 tuhat eurot). 2020. aastal maha kantud immateriaalse põhivara soetusmaksumus oli 862 tuhat eurot (2019. aastal 1 197 tuhat eurot) ja akumuleerunud kulum 387 tuhat eurot (2019. aastal 1 088 tuhat eurot). 44 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Lisa 9 Põhivara, järg Aruandeperioodil teostati immateriaalsete põhivarade inventuur, mille tulemusena eemaldati finantsseisundi aruandest kasutuskõlbmatu vara summas 1 094 tuhat eurot (2019 aastal 0 eurot). Inventuuri käigus kaaluti tarkvara tänast ärilist kasutatavust ning tarkvara tuleviku potentsiaali. Immateriaalse põhivara soetamise summa on seotud uue põlvkonna logistikainfosüsteemi arenduste kasutusele võtuga. Firmaväärtus summas 1 091 tuhat eurot on allokeeritud UAB-le Omniva LT. UAB Omniva LT omandamisega seotud firmaväärtuse osas viidi seisuga 31.12.2020 läbi vara kaetava väärtuse test. Testitavate varade bilansiline jääkväärtus oli 4 733 tuhat eurot (31.12.2019 seisuga 6 180 tuhat eurot), mis koosnes UAB Omniva LT firmaväärtusest, Leedu turul kasutatavate pakiautomaatide bilansilisest jääkväärtusest, UAB Omniva kliendinimekirjade bilansilisest jääkväärtusest ning teistest Leedu äriga seotud materiaalsete- ja immateriaalsete põhivarade jääkväärtustest ning netokäibekapitali muutusest. Nimetatud varade jääkväärtust võrreldi nende varade kasutusväärtusega, kasutades diskonteeritud rahavoo meetodit. Vara kaetava väärtuse test sisaldas pakiautomaadi- ja kullerteenustega seotud rahavooge. Rahavoo prognoos põhineb viimasel UAB Omniva LT äriplaanil ja juhtkonna hinnangul. Tuleviku rahavood on diskonteeritud kasutades eeldatavat kapitali hinda (WACC), milleks on 9,6% (2019. aastal 9,5%). Prognoosiperiood oli 2021–2025 (5 aastat), tulenevalt ettevõtte teenuste äriplaanist. 2019. aasta lõpus tehtud vara kaetava väärtuse testimisel kasutati prognoosiperioodiks aastaid 2020–2025 (6 aastat). UAB Omniva LT tulude kasv on plaanitavalt kiirem aastail 2023-2024 (kokku viiel aastal keskmiselt 12% aastas). 2019. aasta lõpus tehtud kaetava väärtuse testis oli tulude kasv kiirem aastatel 2020-2021 (keskmiselt 24%), hilisematel aastatel aga aeglasem (8-12%). Käibe kasvu prognoosimisel on arvesse võetud koroonakriisist tingitud mahtude suurenemist, e-kaubanduse kiiret arengut ning ettevõtte plaane soovitud turuosa saavutamiseks Leedus. 2019. aasta lõpus laiendati agressiivselt pakiautomaadi võrgustikuga, mille tulemusel automaatide koguarv kahekordistus. 2020. aastal paigaldati võrku lisamooduleid. See annab mõju tulevaste perioodide käibele. Kullerteenuse käive on pigem stabiilne ja kasvab aastas vaid üldise hinnatõusu võrra. Plaanitud pakiautomaadi käibe kasvuga kaasneb põhiliselt pakiautomaadi võrgustikuga seotud otsekulude kasv. Personali- ja transpordikulud kasvavad koos mahtudega, kuid personalikulu mõjutab ka uue sorteerimisliini kasutuselevõtt, mis vähendab käsisorteerimise kulusid. Perioodil 2021-2025 on planeeritud käibe kasvuga koos ka personali, transpordi ja varadega seotud kulude kasv. UAB-le Omniva LT vara väärtuse testide tulemusena varade väärtuse langust bilansipäeval ega ka võrdlusperioodil ei ole tuvastatud. Vara kaetav väärtus oli tundlik eelkõige äritulude vähenemisele ning kapitali hinna tõusule. Samas äritulude vähenemine 30% võrra ega kapitali hinna tõus 4 protsendipunkti võrra ei tekita vajadust varade kaetava väärtuse alahindamiseks. Immateriaalsesse põhivarasse investeeriti 2020. aastal kokku 3 577 tuhat eurot, millest enamuse moodustasid investeeringud tarkvarasse, eelkõige erinevatesse uue põlvkonna logistikainfosüsteemi arendustesse. Seisuga 31.12.2020 viidi kontsernis läbi lõpetamata immateriaalse põhivara kaetava väärtuse test. Kontserni testitavate ettemaksete all kajastatavate immateriaalsete varade bilansiline jääkväärtus oli 1 063 tuhat eurot (31.12.2019 seisuga 1 326 tuhat eurot), mis enamuses koosneb arendamisjärgus oleva uue logistikainfosüsteemi bilansilisest jääkväärtusest. Varade jääkväärtust võrreldi nende varade kasutusväärtusega, kasutades diskonteeritud rahavoo meetodit. Vara kaetava väärtuse test sisaldas pakiäri valdkonnaga seotud rahavooge, kuna nimetatud valdkond on arendatava infosüsteemi suurim kasusaaja. Pakiäri valdkond teenib tulu järgnevatelt teenustelt: kullerteenus, pakiautomaadi teenus, siseriiklik pakiteenus ja sisenevad ning väljuvad rahvusvahelised pakid (sh maksikirjad). Tuleviku rahavood on diskonteeritud kasutades eeldatavat kapitali hinda (WACC), milleks kujunes 4,72%. Kapitali hinna aluseks on Konkurentsiamet poolt 2019. aastal arvutatud universaalsele postiteenuse osutajale määratud kapitali hind. Prognoosiperiood oli 2021–2023 (3 aastat). Prognooside kohaselt saavutatakse tänu arendustele efektiivsus, mis mõjutab positiivselt äri kasumit. Lisanduv kasum tekib ning kasvab aktiivsel arenduse perioodil, mis toimub veel ka 2021. aastal. Vahetult peale infosüsteemi arenduste valmimist on efektiivusus saavutatud ning kasum püsib kaks aastat stabiilsena. 45 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Lisa 9 Põhivara, järg Kasumi kasvu prognoosimisel on võetud arvesse nii tulude kasv, mis saavutatakse tänu e-kaubanduse kiirele arengule kui kasumlikkuse kasv, milles on oluline roll just uuel arendataval infosüsteemil. Kontserni immateriaalse vara väärtuse testide tulemusena varade väärtuse langust bilansipäeval ega ka võrdlusperioodil ei ole tuvastatud. Vara kaetav väärtus oli tundlik eelkõige kasumi olulisele langusele ning investeeringutega seotud väljamineku kasvule. Kui investeeringutega seotud väljaminekute kasv 10 protsendipunkti võrra ei tekita vajadust varade väärtuse alahindamiseks, siis kasumi vähenemine 30% võrra vähendaks varade kaetavat väärtust ca 40%. Kasutusõiguse vara tuhandetes eurodes Ehitised Rajatised Kokku Jääkmaksumus 31.12.2018 0 0 0 Arvele võtmine IFRS 16 rakendamisel 1 873 13 1 886 Uute rentide lisandumine 595 13 608 Maha kandmine jääkmaksumuses -9 0 -9 Allahindlus -117 -4 -120 Arvestatud kulum -650 -5 -655 Soetusmaksumus 31.12.2019 2 342 22 2 363 Akumuleerunud kulum 31.12.2019 -649 -5 -654 Jääkmaksumus 31.12.2019 1 693 17 1 710 Uute rentide lisandumine 667 0 667 Maha kandmine jääkmaksumuses -98 -3 -101 Arvestatud kulum -670 -5 -675 Soetusmaksumus 31.12.2020 2 801 19 2 820 Akumuleeritud kulum 31.12.2020 -1 210 -10 -1 220 Jääkmaksumus 31.12.2020 1 591 9 1 600 Lisa 10 Rendikohustis tuhandetes eurodes Rendikohustisega soetatud vara jääkmaksumuses 31.12.2020 31.12.2019 Ehitised 1 591 1 693 Rajatised 9 17 Masinad ja seadmed 3 518 3 994 Rendiga soetatud vara jääkmaksumuses kokku 5 118 5 703 Rendikohustis 31.12.2020 31.12.2019 Rendimaksete miinimumsumma 4 700 5 539 sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 1 477 1 426 1–5 aasta jooksul 3 213 4 102 üle 5 aasta 10 11 Tulevaste perioodide intressikulu -98 -151 Rendimaksete nüüdisväärtus 4 603 5 388 Rendimaksete nüüdisväärtus 4 603 5 388 sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 1 445 1 410 1–5 aasta jooksul 3 147 3 967 üle 5 aasta 10 11 Keskmine intressimäär 0,6% 0,6% Kontsern rendib hooneid postkontoritele ja pindasid pakiautomaatidele. Masinate ja seadmete põhivara grupis on rendile võetud pakiautomaadid ja transpordivahendeid. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia põhivara grupis on rendile võetud all-flash kettamassiivid. 2020 aasta rentidega seotud raha väljamaksed olid summas 1 542 tuhat eurot (2019. aastal 1 077 tuhat eurot). 46 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Lisa 11 Lühiajalise- ja väheväärtusliku vara rent tuhandetes eurodes AS Eesti Post rendib lühiajalise rendi tingimustel välja järgmisi varasid: Maa ja ehitised 31.12.2020 31.12.2019 Soetusmaksumus 1 402 1 357 Akumuleerunud kulum -759 -735 Jääkmaksumus 643 622 Aasta kulum -31 -45 Antud rendile 31.12.2020 31.12.2019 Järgmiste perioodide renditulu mittekatkestatavatest rendilepingutest 234 273 sh järgmise 12 kuu jooksul 234 273 Saadud rendi ettemaks 7 10 sh järgmise 12 kuu eest 7 10 2020 2019 Aruandeperioodi renditulu 327 374 Kontsern rendib lühiajalise rendi tingimustel välja hooneid. Materiaalse põhivara objektide puhul, mida osaliselt kasutatakse kontserni poolt ning osaliselt on välja renditud lühiajalise rendi tingimustel, on soetusmaksumuse, akumuleerunud kulumi ja aruandeperioodi kulumi esitamisel arvestatud väljarenditud pindade proportsiooni. Hooned on osaliselt kontserni kasutuses ja osaliselt välja renditud, kuid väljarenditavat osa ei ole võimalik iseseisvalt võõrandada. Toodud andmed sisaldavad materiaalse põhivara renditulu. Võetud rendile 31.12.2020 31.12.2019 Järgmiste perioodide rendimaksed lühiajalistest ja väheväärtusliku vara rendilepingutest 8 018 6 716 sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 2 372 2 092 1–5 aasta jooksul 5 623 4 611 Üle 5 aasta 23 13 2020 2019 Aruandeperioodi rendikulu (Lisa 19) 4 047 3 348 Lühiajalisi rente ja väheväärtusliku vara rente kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Lühiajaliste rentidena kajastatakse lepinguid, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või vähem, puudub vara väljaostu võimalus ning väikese alusvara väärtusega rendid. Kontserni poolt on kasutusrendi tingimustel renditud tootmispinnad, infotehnoloogiline riistvara, andmeside ja muud seadmed ning inventar. Lisa 12 Intressikandvad võlakohustised tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Lühiajalised võlakohustised Arvelduskrediidi kohustise tagasimaksed 0 2 523 Pikaajaliste laenukohustiste tagasimaksed järgmisel perioodil 2 646 2 591 Pikaajaliste rendikohustiste tagasimaksed järgmisel perioodil (Lisa 10) 1 445 1 410 Lühiajalised laenukohustised kokku 4 091 6 524 Pikaajalised võlakohustised Pikaajalised laenud 16 758 12 445 Pikaajalised rendikohustised (Lisa 10) 3 158 3 978 Pikaajalised võlakohustised kokku 19 916 16 423 47 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Lisa 12 Intressikandvad võlakohustised, järg Võlakohustised kokku 24 007 22 947 sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 4 091 6 524 1-5 aasta jooksul 19 905 16 412 üle 5 aasta 10 11 31.12.2020 31.12.2019 Keskmised intressimäärad Pangalaenud 1,3% 0,7% Rendikohustised 0,7% 0,6% 2020 2019 Algsaldo 22 947 10 585 Võetud pangalaenud 7 000 8 000 Laenude tagasimaksed -2 632 -2 460 Võetud arvelduskrediiti 1 165 19 562 Arvelduskrediidi tagasimaksed -3 688 -18 039 Rendikohustise suurenemine 757 6 377 Rendikohustise maksed -1 542 -1 077 Lõppsaldo 24 007 22 947 Pangalaenud on fikseeritud eurodes. Pangalaenude tagasimakse tähtajad on 31.03.2021, 19.03.2023 ja 05.04.2023. Intress on seotud 3-kuu ja 6-kuu EURIBOR-iga. Võetud laenude tagatiseks on kinnistu, aadressiga Rukki tee 7 ja 9, Lehmja küla, Rae vald seatud hüpoteegiga summas 12 000 tuhat eurot, kinnistule aadressiga Pallasti 28/28a ja 28b, Tallinn seatud hüpoteegiga summas 10 000 tuhat eurot ning kommertspant summas 15 000 tuhat eurot. Osa rendilepingutest on fikseeritud intressimääraga, osa muutuva intressimääraga (seotud EURIBOR-iga). Vastavalt lepingutele muudetakse intressimäära iga kuue kuu tagant (Lisa 25). Laenulepingutel on vastavalt laenulepingute tingimustele laenusaaja kohustatud täitma teatud finantssuhtarvude, nagu intressikandvate võlakohustuste suhet EBITDA-sse (debt to EBITDA ratio; EBITDA - puhaskasum enne finantstulusid ja -kulusid, ettevõtte tulumaksu ning materiaalse ning immateriaalse põhivara väärtuse langust ja amortisatsioonikulusid), võlateenuste kattekordaja suhet (DSCR ehk arvestusperioodi EBITDA jagatud arvestusperioodi jooksul tasumisele kuuluvate võlakohustustega) ning omakapitali osakaalu. Seisuga 31.12.2020 ei tekkinud vastuolu laenulepingu eritingimustega ühegi laenu osas. Lisa 13 Lühi- ja pikaajalised võlad tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Ostjate ettemaksed 126 96 Võlad tarnijatele (Lisa 2) 8 319 7 138 Võlad töövõtjatele 5 691 3 586 Sotsiaalmaksu viitvõlg 660 700 Tulumaksu viitvõlg 259 266 Kohustised välisriikide postiorganisatsioonide ees lõppmaksete osas (Lisa 2) 45 725 52 406 Muud lühiajalised võlad ja viitvõlad 78 84 Käibemaks 1 056 776 Üksikisiku tulumaks 539 371 Sotsiaalmaks 1 048 859 Muud maksuvõlad 158 500 Muud kohustised 2 376 3 225 Lühiajalised võlad ja ettemaksed kokku 66 037 70 008 48 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Lisa 13 Lühi- ja pikaajalised võlad, järg 0 3 Põhivara sihtfinantseerimine Pikaajalised kohustised välisriikide postiorganisatsioonide ees lõppmaksete osas (Lisa 2) 7 692 2 633 Edasilükkunud tulumaksu kohustus (Lisa 23) 690 259 Muud pikaajalised võlad kokku 8 383 2 894 sh tasuda 1–5 aasta jooksul 8 383 2 894 Lisa 14 Omakapital 31.12.2020 31.12.2019 Aktsiakapital (tuhandetes eurodes) 15 714 15 714 Aktsiate arv (tk) 1 571 412 1 571 412 Aktsiate nimiväärtus (eurodes) 10 10 Põhikirja kohaselt maksimaalselt lubatud lihtaktsiate arv (tk) 4 000 000 2 739 900 2020. aastal dividende ei makstud. (2019. aastal maksti dividende summas 1 600 tuhat eurot, millega kaasnes tulumaksukulu 394 tuhat eurot), Lisa 23. Seisuga 31.12.2020 moodustas kontserni jaotamata kasum 17 015 tuhat eurot (31.12.2019: 8 039 tuhat eurot). Dividendide väljamaksmisel omanikule kaasneb tulumaksukulu 20/80 netodividendidena väljamakstavalt summalt ning alates 2019. aastast saab regulaarselt väljamakstavatele dividendidele rakendada osaliselt soodsamat maksumäära 14/86. Seega on aruandekuupäeva seisuga eksisteerinud jaotamata kasumist omanikule võimalik dividendidena välja maksta 13 649 tuhat eurot, millega kaasneks dividendide tulumaks summas 3 366 tuhat eurot. Seisuga 31.12.2019 eksisteerinud jaotamata kasumist oleks olnud dividendidena võimalik välja maksta 6 468 tuhat eurot, millega oleks kaasnenud tulumaks summas 1 571 tuhat eurot. Lisa 15 Müügitulu tuhandetes eurodes Müügitulu jagunemine tegevusalade lõikes 2020 2019 Pakiäri teenused 69 247 49 247 Postiäri teenused 28 450 29 614 Infoäri teenused 2 457 2 321 Rahvusvahelise äri teenused 31 361 45 129 Kokku müügitulud 131 516 126 311 Müügitulu jagunemine teenuste lõikes tuhandetes eurodes 2020 2019 Universaalne Universaalne postiteenus Muud teenused postiteenus Muud teenused Pakiäri valdkond 12 596 56 651 14 242 35 005 Postiäri valdkond 3 627 24 824 3 491 26 123 Infoäri valdkond 0 2 457 0 2 321 Rahvusvahelise äri valdkond 0 31 361 0 45 129 Müügitulud kokku 16 223 115 293 17 733 108 578 49 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Lisa 15 Müügitulu, järg Müügitulu jagunemine klientide asukoha lõikes tuhandetes eurodes 2020 2019 Eesti 74 084 70 883 Singapur 327 449 Hiina 20 023 30 282 Poola 260 196 Leedu 15 090 7 504 Suurbritannia 569 577 Läti 11 317 7 051 Rootsi 462 4 150 Muud riigid 9 384 5 220 Kokku müügitulud 131 516 126 311 Kontserni müügitulu kasv on seotud e-äri kasvu ja pakiautomaatide võrgu laienemisega. Lisa 16 Saadud toetused tuhandetes eurodes Saadud toetused liikide lõikes 2020 2019 Perioodiliste väljaannete kojukande toetus 1 778 1 778 Taastuvenergia toetus 26 0 Palgatoetus 20 6 Kokku toetused 1 824 1 783 Eesti Vabariigi riigieelarvest saadi tegevuskulude sihtfinantseerimist maapiirkondades perioodiliste väljaannete kojukande toetuseks. Nimetatud toetus vahendati kirjastustele. Eesti Töötukassalt saadi palgatoetust ning Elering AS-lt taastuvenergia toetust. Lisa 17 Muud äritulud tuhandetes eurodes 2020 2019 Renditulu (Lisa 11) 327 374 Kasum põhivara müügist 506 473 Saadud trahvid, viivised 26 30 Saadetiste hüvitised 127 215 Lepingutest tulenevad kompensatsioonid 130 133 Saadud kommunaalmaksed 55 78 Eriprojekti tulu 813 0 Raamatupidamisteenus 59 59 Muud äritulud 178 192 Muud äritulud kokku 2 221 1 554 2020. aastal tarnis Omniva Horvaatia Postile pakiautomaatide tarkvara ja hakkas nõustama pakiautomaadivõrgustiku loomist Horvaatias. Nimetatud projektiga seotud tulud on kajastatud real „Eriprojekti tulu“. 50 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Lisa 18 Kaubad, toore, materjal ja teenused tuhandetes eurodes 2020 2019 Postivedu ja -teenus 9 705 9 297 Kaubad 654 749 Kütus ja energia 2 410 2 738 Tooraine ja materjalid 517 515 Rahvusvahelised lõppmaksed 17 015 30 144 Rahvusvaheline transport 14 904 22 128 Muud teenused 4 946 4 032 Kaubad, toore, materjal, teenused kokku 50 151 69 603 Lisa 19 Muud tegevuskulud tuhandetes eurodes 2020 2019 Remont ja hooldus 788 543 Lühiajaliste ja väikese väärtusega rendilepingutega seotud kulu (Lisa 11) 4 047 3 348 Hoonete haldamine ja muud halduskulud 2 486 2 396 Panga- ja rahaveoteenused 804 603 Administreerimiskulud 1 285 755 Väheväärtuslik vara 720 349 Konsultatsioonid ja koolituskulud 700 916 Reklaamikulud 1 325 1 068 IT kulud 2 483 2 271 Krediidikvaliteedi languse kulud (Lisa 25) 64 161 Muud tegevuskulud 2 336 1 798 Muud tegevuskulud kokku 17 038 14 207 Lisa 20 Tööjõukulud tuhandetes eurodes 2020 2019 Palgakulud 32 140 27 126 Töösuhte lõpetamise hüvitise kulud 546 551 Puhkusetasud 3 164 2 999 Sotsiaalmaksukulu 9 312 8 990 Töötuskindlustusmakse kulu 201 200 Muud 328 541 Tööjõukulud kokku 45 690 40 407 Keskmine töötajate arv 2291 2294 Lisa 21 Muud ärikulud tuhandetes eurodes 2020 2019 Viivised, trahvid, maksuintressid 8 43 Kohalikud maksud 83 75 Kvaliteedikontroll 105 82 Kahjum põhivara maha kandmisest (Lisa 9) 495 109 Kahjum valuutakursi muutusest 553 0 Muud ärikulud 655 -124 Muud ärikulud kokku 1 898 185 Muudest ärikuludest moodustab suurema osa vastutuskindlustuse, krediidikindlustuse, ühingute liikmemaksude ning varude mahakandmise kulud. 51 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Lisa 22 Finantstulud ja -kulud tuhandetes eurodes 2020 2019 Finantstulud Võlalt arvestatud intressid 6 4 Intressitulud pangadeposiitidelt 1 1 Kasum valuutakursi muutusest 1 166 0 Finantstulud kokku 1 173 5 Finantskulud Intressikulud -308 -153 sh pangalaenudelt -275 -130 sh rendilepingutelt -10 -24 Kahjum valuutakursi muutusest 0 -232 Muud finantskulud 0 -1 Finantskulud kokku -308 -386 Lisa 23 Tulumaks tuhandetes eurodes 2020 2019 Eesti Tulumaksukulu väljamaksetelt omanikele Väljakuulutatud dividendid (Lisa 13) 0 1 600 Dividendidele rakendatav tulumaksumäär 20/80 20/80 Tulumaks dividendidelt 0 381 Dividendidele rakendatav tulumaksumäär 14/86 14/86 Tulumaks dividendidelt 0 12 Välismaisest tütarettevõttest tulenev, kus maksustatakse aruandeaasta kasumit Leedu Tütarettevõtja kasum 2 169 449 Maksuarvestuslike tulude/kulude mõju -312 100 Edasilükkunud tulumaksu aluseks olev kahjum 1 856 549 Rakendatav tulumaksumäär 15% 15% Edasilükkunud tulumaks 278 82 Tegeliku tulumaksu alus 384 0 Rakendatav tulumaksumäär 15% 15% Tegelik tulumaks 58 0 Kokku tulumaksukulu 336 82 Edasilükkunud tulumaks 2020 2019 Algsaldo -417 -500 Aruandeaasta muutus 278 82 Lõppsaldo (Lisa 8) -139 -417 Tütarettevõtete ning sidusettevõtte edasilükkunud tulumaksukohustis 2020 2019 Eesti Tütar- ja sidusettevõtja kasum 866 1 293 Rakendatav tulumaksumäär 20/80 20/80 Edasilükkunud tulumaks 173 259 Edasilükkunud tulumaks kokku 173 259 52 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Lisa 23 Tulumaks, järg Läti Tütarettevõtja kasum/kahjum 1 290 -1 077 Rakendatav tulumaksumäär 20/80 20/80 Edasilükkunud tulumaks 258 0 Edasilükkunud tulumaks kokku 258 0 2020 2019 Algsaldo 259 127 Aruandeaasta muutus 431 131 Lõppsaldo (Lisa 13) 690 259 Lisa 24 Tehingud seotud osapooltega AS-i Eesti Post aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Kontserni aruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks riigiasutusi, ettevõtteid ja riigi osalusega äriühinguid ning sidusettevõtteid. Võtmeisikutena on käsitletud AS-i Eesti Post nõukogu liikmeid, juhatuse liikmeid ning tütarettevõtete juhatajaid. Samuti on loetud seotud osapoolteks võtmeisikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Tehingud seotud osapooltega tuhandetes eurodes 2020 2019 Seotud osapool ostud müügid ostud müügid Tehingud üksustega, milles nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu Kaupade ja teenuste ost/müük 950 204 433 175 Tehingud sidusettevõtjaga Kaupade ja teenuste ost/müük 2 052 15 354 3 277 27 676 Tehingud seotud osapooltega kokku 3 002 15 558 3 711 27 851 31.12.2020 31.12.2019 Lühiajalised nõuded Üksused, milles nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu 17 19 Sidusettevõtja (Lisa 4) 3 134 5 049 Lühiajalised nõuded seotud osapooltega kokku 3 151 5 068 Lühiajalised kohustised Üksused, milles nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu 75 18 Sidusettevõtja 375 537 Lühiajalised kohustised seotud osapooltega kokku 450 555 Riigiettevõtetega teostatud tehingud on seotud AS-i Eesti Post põhitegevusest tulenevate teenustega (posti-, logistika- ja infologistikateenused). Sotsiaalkindlustusametilt on saadud summad riiklike pensionide, peretoetuste ja puuetega inimeste toetusrahade väljamaksmiseks. Toetusrahade väljamaksmise vahendustasu moodustas 2020. aastal 660 tuhat eurot (2019. aastal 780 tuhat eurot). Emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei ole tehingutes eelpool nimetatud osapooltega ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ja ei teki nõuete allahindlusega seotud kulu. Lisa 24 ei sisalda tavaliste riigiasutuste, ettevõtete ja riigi osalusega äriühingutega teostatud tehinguid. 53 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Lisa 24 Tehingud seotud osapooltega, järg Tasud võtmeisikutele 2020 2019 Võtmeisikute tasud 1 600 1 374 Võtmeisikute lahkumistasud 37 0 Võtmeisikute tasud kokku 1 637 1 374 Tasud võtmeisikutele on toodud koos maksukuluga. Võtmeisikutena on käsitletud AS-i Eesti Post nõukogu liikmed, juhatuse liikmed ja valdkonnajuhid ning tütarettevõtete juhatajad. Kohustised võtmeisikutele 31.12.2020 31.12.2019 Lühiajalised kohustised võtmeisikutele 78 47 Kontserni ettevõtete juhatuste liikmete ennetähtaegsel tagasikutsumisel makstakse neile lahkumistasu, mis võrdub nende kolme kuu tasuga. Kontserni ettevõtete juhatuste liikmete teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks ettevõttele lahkumishüvitise maksmise kohustis 64 tuhat eurot. Lisa 25 Finantsriskide juhtimise eesmärgid ja põhimõtted Tulenevalt oma tegevusest on kontsern avatud mitmetele finantsriskidele: intressimäärarisk, valuutarisk, krediidirisk, likviidsusrisk ja kapitalirisk. Finantsriskide juhtimise eesmärk on finantsriskide maandamine. Kontserni intressi-, krediidi-, likviidsus- ja valuutariske juhitakse emaettevõtte finantsvaldkonnas. Intressimäära risk Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib kontserni ujuva intressimääraga võlakohustistest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Osa rendilepingutest on fikseeritud intressimääraga, osa muutuva intressimääraga (seotud EURIBOR-iga). Vastavalt lepingutele muudetakse intressimäära iga kuue kuu tagant. Intressimäärad koos EURIBOR-iga jäävad vahemikku 0,69–1,59%. Fikseeritud intressimääraga lepingute intressimääraks on 1,8%. IFRS 16 rakendamisel alates 01.01.2019 kajastas kontsern rendikohustisena rendid, mis varasemalt olid klassifitseeritud kui kasutusrent. Nimetatud rendimaksed on diskonteeritud kasutades alternatiivset laenuintressimäära, milleks on keskmiselt 0,69%. Kontserni pikaajalised investeerimislaenud on seotud EURIBOR-iga, mistõttu intressimäärade muutmine mõjutab laenudelt makstavate intresside kulu. Laenude intressimäärad on keskmiselt 1,32% (31.12.2019 0,70%), millele lisandub EURIBOR. Laenude tagasimaksmise tingimused on toodud lisas 12. Kuue kuu EURIBOR-i võimalik muutus ei oleks avaldanud olulist mõju kontserni aruandeaasta kasumile. Valuutarisk Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Kontserni olulisem arveldusvaluuta on euro. Postiorganisatsioonidega lõppmaksete arvestus on IMF arveldusühikutes (SDR) ja eurodes, arveldused eurodes ja USA dollarites. Valuutade riskid on maandatud kas sissetulevate ja väljaminevate rahavoogude ühtlustamisega või lepinguliste maksete sidumisega euro kursiga. 54 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Summad on toodud valuutades (000), Milles finantsinstrumendid on nomineeritud Kokku sh sh 31.12.2020 EUR USD SDR Lühi- ja pikaajalised nõuded 49 369 2 088 13 538 Finantsvarad kokku 49 369 2 088 13 538 Lühi- ja pikaajalised kohustised 98 594 2 172 28 220 Finantskohustised kokku 98 594 2 172 28 220 Neto valuutapositsioon -18 219 -84 -14 681 Valuutapositsiooni positiivne muutus, % 0 7,54% 3,52% Valuutapositsiooni negatiivne muutus, % 0 -6,24% -3,29% Negatiivne mõju kasumile -617 -6 -517 Positiivne mõju kasumile 578 5 483 31.12.2019 Kokku sh sh EUR USD SDR Lühi- ja pikaajalised nõuded 49 993 2 544 10 595 Finantsvarad kokku 49 993 2 544 10 595 Lühi- ja pikaajalised kohustised 95 921 12 24 185 Finantskohustised kokku 95 921 12 24 185 Neto valuutapositsioon -14 541 2 532 -13 590 Valuutapositsiooni positiivne muutus, % 0 3,04% 1,83% Valuutapositsiooni negatiivne muutus, % 0 -2,73% -1,44% Negatiivne mõju kasumile -231 77 -249 Positiivne mõju kasumile 175 -69 196 Ülaltoodud tabelis on 31.12.2020 seisuga valuutapositsiooni muutuse protsendina võetud erinevus 2020. aasta minimaalse ja maksimaalse valuutakursi ja 2020. aasta keskmise valuutakursi vahel. 31.12.2019 seisuga tabelis on valuutapositsiooni muutuse protsent võetud sama põhimõtte järgi, mis 2020. aasta kohta käivas tabelis. Krediidirisk Krediidirisk esindab potentsiaalset kahjumit, mis tekiks aruandekuupäeval juhul, kui lepingupartnerid ei täidaks oma kohustusi. Kontsern on avatud krediidiriskidele, mis tulenevad äritegevusest (peamiselt nõuetest ostjate ja teiste postiorganisatsioonide vastu) ning rahast ja raha ekvivalentidest. Pangad, mida kontsern peamiselt kasutab arveldusteks ja pangadeposiitideks, omavad pikaajalist krediidireitingut A- kuni A+ Standard & Poor’s põhjal. Kontserni vabade vahendite paigutamise põhimõtetel juhindutakse kapitali säilimise ja likviidsuse tagamise printsiipidest. Nõudeid ostjate vastu hinnatakse vastavalt kontserni ettevõtetes kasutatavatele reeglitele. Valdav osa klientidest on lepingulised kliendid. Lepingu sõlmimisel ning krediidi avamisel kontrollitakse iga kliendi tausta eraldi. Ostjatele esitatud arvete laekumise tähtaja ületamise korral kasutatakse võla sissenõudmiseks kirjalikke meeldetuletusi, tasaarveldusi, maksekokkulepete sõlmimist, inkasso- või kohtumenetlust. Rahvusvaheliste klientide krediidiriski maandamiseks kasutatakse krediidikindlustust. Eeldatava krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse eraldiste moodustamise maatriksit, mis põhineb ajaloolisel krediidikahjumi kogemusel. Seisuga 31.12.2020 oli moodustatud kontserni eeldatava krediidikahjumi eraldis summas 139 tuhat eurot (31.12.2019 eraldis summas 114 tuhat eurot). Nõuetest ostjate vastu (31.12.2020 seisuga kokku 13 199 tuhat eurot, 31.12.2019 seisuga kokku 15 080 tuhat eurot, Lisa 4) moodustavad 31.12.2020 seisuga ligikaudu 4 098 tuhat eurot nõuded riigi- ja 55 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 omavalitsussektori vastu (1 691 tuhat eurot 31.12.2019). Nende nõuete krediidiriski hinnatakse minimaalseks. Aruandekuupäeva seisuga moodustasid ostjatelt laekumata arvetest 95,0% (31.12.2019 98,0%) arved, mille maksetähtaeg ei ole veel saabunud. Kontsern rakendab kõigi ostjate vastu tekkinud nõuete eeldatava krediidikahjumi kajastamisel standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit, mis lubab moodustada allahindluse reservi kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas. Selleks, et hinnata eeldatavat krediidikahjumit, jagatakse nõuded ostjate vastu ühiste krediidiriski tunnuste ja tähtaja ületanud päevade alusel gruppidesse. Nõuded ostjate vastu – eeldatava krediidikahjumi maatriks tuhandetes eurodes seisuga 31.12.2020 Maksetähtaja ületanud päevade arv Tähtaeg saabumata 0-30 31-60 61-90 >91 KOKKU Oodatav krediidikahjumi määr 0,8% 0,9% 3% 67% 100% Raamatupidamislik väärtus kokku 12 541 700 66 3 55 13 364 Nõuete allahindlus -100 -6 -2 -2 -55 -165 13 199 seisuga 31.12.2019 Oodatav krediidikahjumi määr 0,5% 0% 3% 67% 100% Raamatupidamislik väärtus kokku 14 772 324 60 3 104 15 263 Nõuete allahindlus -72 -3 -2 -2 -104 -183 15 080 Järgnev tabel näitab nõuded ostjate vastu liikumisi allahindluses. Vastavalt standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodile kajastatakse nõuetele allahindlus nende kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas. Nõuded ostjate vastu – kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum tuhandetes eurodes Langenud krediidikvaliteediga nõuded Kokku Seisuga 31.12.2018 -210 -210 Nõuete kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum vastavalt standardile IFRS 9 -114 -114 Langenud krediidikvaliteediga gruppi kandmine -48 -48 Maha kantud (lootusetuks hinnatud) nõuded 8 8 Laekunud (eelnevalt alla hinnatud/maha kantud) nõuded 181 181 Seisuga 31.12.2019 -183 -183 Nõuete kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum vastavalt standardile IFRS 9 -25 -25 Langenud krediidikvaliteediga gruppi kandmine -40 -40 Maha kantud (lootusetuks hinnatud) nõuded 74 74 Laekunud (eelnevalt alla hinnatud/maha kantud) nõuded 8 8 Seisuga 31.12.2020 -165 -165 Teistel välisriikide postiorganisatsioonidel (31.12.2020 seisuga nõuded kokku 34 361 tuhat eurot; 31.12.2019 seisuga nõuded kokku 32 152 tuhat eurot, Lisa 2) ei ole krediidireitinguid. Juhatuse hinnangul ei ole nõudeid teiste postiorganisatsioonide vastu ebatõenäoliseks hinnatud, kuna puudub info, mis viitaks nõuete väärtuse langusele. Välisriikide postiorganisatsioonidega arveldamise vormiks on tasaarveldusakt, 56 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 millel kajastatakse nii nõuded kui kohustised, mistõttu krediidikahju kontsernile on minimaalne. Samuti, tuginedes AS-i Eesti Posti varasemale kogemusele ei ole antud nõudeid alla hinnatud. Võimalike pandeemia COVID-19 mõjude hindamisel on eeldatava krediidikahju kajastamisel arvesse võetud erinevate majandus- ja tegevusvaldkondadega seotud ostjate nõudeid. Eelkõige nõuded, millega seotud ostjad tegutsevad valdkonnas, mida pandeemia ja sellega seotud piirangud on mõjutanud enim - näiteks majutus, toitlustus, reisimise ja meelelahutustegevusega, aga ka kultuuri, loomingu-, kunsti- ja sporditegevusega tegelevad ostjad, va riigi- ja omavalitsussektor. Eesti Posti kliendibaasis on nimetatud tegevusalaga ettevõtteid ca 550, mille krediidimaht 31. detsembri seisuga on ca 160 tuhat eurot. Võrreldes kevadise olukorraga, kui kontsernil tekkisid erakorralised nõuded seoses COVID-19-ga, siis 31. detsembri seisuga selliseid nõudeid kontsernil sissenõudmisel ei ole. Samas arvestades teatud valdkondade jätkuvat keerulist olukorda, moodustati lisaks tavapärasele krediidikahju reservile lisareserv summas 52 tuhat eurot. Likviidsusrisk Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda oma finantskohustisi täita rahavoo puudujäägi tõttu. Konservatiivse likviidsusriski juhtimise aluseks on piisav rahaliste vahendite saldo, finantseerimisvajaduste rahuldamiseks vabade krediidiliinide olemasolu tagamine ning võimalus sulgeda turupositsioone. Kontserni rahavoogude efektiivsemaks juhtimiseks on moodustatud Eesti Post AS-i ja tema tütarettevõtjate pangakontode ühtne kontsernikonto, mis võimaldab kontsernikonto liikmetel kasutada kontserni rahalisi vahendeid kontserni poolt kehtestatud limiitide piires. Likviidsusriski maandamiseks kasutab kontsern erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud, arvelduslaenud, ostjate nõuete ja tarnelepingute regulaarne monitooring. Kontserni juhtkond jälgib pidevalt kontserni jooksvat rahaprognoosi tagamaks piisava rahaliste vahendite olemasolu operatiivtegevuse rahastamiseks, kindlustades samal ajal laenukohustuste täitmise. Nimetatud rahavooprognoosid võetakse aluseks kontserni rahastamiskavade koostamisel ja võimalike lepinguliste rahastamistingimuste (covenantide) jälgimisel. Diskonteerimata finantskohustiste (põhiosa ja tuleviku intressimaksete) analüüs maksetähtaegade lõikes seisuga 31.12.2020: tuhandetes eurodes 31.12.2020 Diskonteerimata rahavood Bilansilises väärtuses 2022- 2022- 2021 2025 2021 2025 Pangalaenud (Lisa 12) 2 890 17 123 2 646 16 758 Rendikohustised (Lisa 10) 1 477 3 223 1 445 3 158 Võlad tarnijatele (Lisa 13) 8 319 0 8 319 0 Kohustis teistele postiorganisatsioonidele (Lisa 13) 45 725 7 692 45 725 7 692 Muud kohustised (Lisa 13) 2 454 0 2 454 0 Kokku 60 866 28 039 60 590 27 608 31.12.2019 Diskonteerimata rahavood Bilansilises väärtuses 2021- 2021- 2020 2024 2020 2024 Pangalaenud (Lisa 12) 2 692 12 709 2 591 12 445 Arvelduskrediit (Lisa 12) 2 523 0 2 523 0 Rendikohustised (Lisa 10) 1 426 4 113 1 410 3 978 Võlad tarnijatele (Lisa 13) 7 138 0 7 138 0 Kohustis teistele postiorganisatsioonidele (Lisa 13) 52 406 2 633 52 406 2 633 Muud kohustised (Lisa 13) 3 309 0 3 309 0 Kokku 69 494 19 455 69 377 19 056 57 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 31.12.2020 seisuga oli kontsernil vabu vahendeid 26 742 tuhat eurot (31.12.2019 7 946 tuhat eurot). Käibekapital oli 31.12.2020 seisuga positiivne 2 938 tuhat eurot (31.12.2019 negatiivne 19 444 tuhat eurot). Käibekapitali tõus on seotud müügitulu kasvuga. Aruande avalikustamise ajaks on sõlmitud pangaga uus arvelduslaen. Juhtkonna hinnangul ei ole kontsernil likviidsusprobleemi. Kapitalirisk Kontserni peamine eesmärk kapitaliriski juhtimisel on tagada jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu aktsionärile ja hüved teistele huvigruppidele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur vähendamaks kapitali hinda. Omaniku üheks AS-ile Eesti Post seatud eesmärgiks on teostada majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga (omakapitali määr varadest kuni 30%). AS-i Eesti Post kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide jaotamise, aktsiakapitali suurendamise või vähendamise osas teeb riik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu. Omakapitali määr tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Varad 134 525 122 276 Omakapital 35 688 26 097 Omakapitali määr 27% 21% Õiglane väärtus Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude diskonteerimisel turu intressimääraga, mis on kättesaadav kontserni sarnastele finantsinstrumentidele. Kontserni juhatuse hinnangul ei erine konsolideeritud finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade (Lisa 2) ja -kohustiste (Lisa 2) raamatupidamislikud väärtused 31.12.2020 ja 31.12.2019 seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest, kuna need tasutakse 12 kuu jooksul arvestatuna aruandekuupäevast. Samuti ei erine pikaajaliste laenude ja võlakohustiste õiglased väärtused oluliselt nende raamatupidamislikust väärtusest, kuna nende intressimäärad vastavad turul kehtivatele intressimääradele. Pikaajaliste lõppmaksete raamatupidamislikud väärtused ei erine oluliselt õiglasest väärtusest, kuna need on kajastatud finantsseisundi aruandes saadaoleva või makstava tasu summana. Kontsern on pikaajalised kapitalirendi kohustised liigitanud õiglase väärtuse hierarhia tasemele 3. Kui kõik olulised instrumendi õiglase väärtuse määramiseks nõutud sisendid on jälgitavad, kajastuvad instrumendid tasemetel 1 või 2 ning kui informatsioon sisendite kohta ei ole jälgitav, kajastuvad instrumendid tasemel 3. Lisa 26 Tingimuslikud kohustused ja varad Tingimuslikud kohustused seoses Maksu- ja Tolliametiga Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustised – maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud ettevõtte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli üheski kontserniettevõttes. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni viie aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontsernile olulise täiendava maksusumma. Tingimuslikud kohustused ja varad seoses universaalse postiteenusega Omniva universaalse postiteenuse (UPT) osutamise kohustuse täitmisega seotud kulud ületavad selle teenuse eest saadavat tulu. Kasutajalt universaalse postiteenuse eest võetav taskukohane tasu ei võimalda universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist. 2020. aasta eeldatav kahjum UPT osutamisest on juhtkonna hinnangul 2,7 miljonit eurot (2019. aastal 2,4 miljonit eurot). Kehtivate regulatsioonide alusel kujuneb Omniva hinnanguliseks kahjumiks UPT teenuste osutamisest perioodil 2021-2025 summa 16,6 miljonit eurot. Nimetatud summa on juhtkonna parim 58 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Lisa 26 Tingimuslikud kohustused ja varad, järg hinnang eksisteeriva UPT kohustuse täitmiseks vajalike kulutuste kohta 31.12.2020 seisuga. Hinnang baseerub kasutusel oleva ABC kulumudeli arvutustel. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ei ole antud tingimustes võimalik kajastada eraldist, kuna konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise hetke seisuga ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata UPT kahjumi summa realiseerumist. Universaalse postiteenuse kahjumi katmine toimub UPT fondi laekuvate maksete arvelt vastavalt postiseaduse § 411 lõigetele 3 ja 4, mille kohaselt hüvitab Konkurentsiamet UPT osutamise kohustusega seonduvad kulud üksnes ulatuses, milles UPT kasutajalt võetav taskukohane tasu ei võimalda UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist. AS Eesti Post on esitanud Konkurentsiametile 2020. aasta eest I kvartali kohta taotluse UPT kahjumi hüvitamiseks summas 0,919 miljonit eurot, mida Konkurentsiamet seisuga 31.12.2020 ei ole hüvitanud. Lõpliku 2020. aasta eest hüvitatava summa osas võtab Konkurentsiamet seisukoha pärast kogu aasta auditeeritud andmete pealt läbiviidavat menetlust, mistõttu käsitletakse seda käesolevas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kui tingimuslikku vara. Lisa 27 Pandid 31.12.2020 seisuga oli AS-i SEB poolt kinnistule aadressiga Rukki tee 7 ja 9, Lehmja küla, Rae vald seatud hüpoteek summas 12 000 tuhat eurot, kinnistule aadressiga Pallasti 28/28a ja 28b, Tallinn seatud hüpoteek summas 10 000 tuhat eurot ning kommertspant summas 15 000 tuhat eurot. (31.12.2019 seisuga oli AS-i SEB poolt kinnistule aadressiga Pähklimäe tee 3/5 Lehmja küla, Rae vald seatud hüpoteek summas 12 000 tuhat eurot). Hüpoteegid ning kommertspant on seotud kontserni laenudega. 59 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Lisa 28 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele on lisades avaldatud informatsioon konsolideeriva üksuse konsolideerimata põhiaruannete kohta (emaettevõtte koondkasumiaruanne, finantsseisundi aruanne, rahavoogude aruanne ning omakapitali muutuste aruanne). Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtetesse ja sidusettevõttesse, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses. Emaettevõtte finantsseisundi aruanne tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 VARAD Käibevara Raha 15 417 4 644 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 39 458 41 660 Nõuded tütarettevõtete vastu 2 209 522 Nõuded sidusettevõtte vastu 3 053 5 049 Varud 1 011 870 KÄIBEVARA KOKKU 61 147 52 746 Põhivara Tütarettevõtete aktsiad/osad 7 099 6 881 Sidusettevõtte aktsiad/osad 1 1 Pikaajalised nõuded ja rendi ettemaksed 3 236 832 Pikaajalised nõuded tütarettevõtete vastu 412 633 Materiaalne põhivara 38 093 42 229 Kasutusõiguse vara 1 600 1 710 Immateriaalne põhivara 13 841 16 170 PÕHIVARA KOKKU 64 282 68 455 VARAD KOKKU 125 429 121 201 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Võlakohustised 4 074 6 502 Võlad ja ettemaksed 59 941 66 661 Kohustised tütarettevõtetele 655 233 Kohustised sidusettevõttele 375 537 Eraldised 412 330 Lühiajalised kohustised kokku 65 457 74 263 Pikaajalised kohustised Pikaajalised võlakohustised 19 916 16 406 Muud pikaajalised võlad 7 692 2 636 Pikaajalised kohustised kokku 27 608 19 042 KOHUSTISED KOKKU 93 065 93 305 Omakapital Aktsiakapital 15 714 15 714 Kohustuslik reservkapital 1 571 1 571 Jaotamata kasum 15 078 10 611 OMAKAPITAL KOKKU 32 364 27 896 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 125 429 121 201 60 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Emaettevõtte koondkasumiaruanne tuhandetes eurodes 2020 2019 Äritulud Müügitulu 102 095 110 120 Saadud toetused 1 824 1 783 Muud äritulud 6 336 3 963 Äritulud kokku 110 256 115 866 Ärikulud Kaubad, toore, materjal ja teenused -49 342 -67 974 Muud tegevuskulud -10 745 -10 493 Tööjõukulud -34 112 -34 232 Põhivara kulum ja väärtuse langus -10 816 -8 040 Muud ärikulud -1 685 -32 Ärikulud kokku -106 700 -120 771 Ärikasum 3 556 -4 904 Finantstulud 1 219 55 Finantskulud -307 -384 Kasum enne tulumaksustamist 4 468 -5 233 Tulumaksukulu 0 -394 Aruandeperioodi puhaskasum 4 468 -5 627 Aruandeperioodi koondkasum 4 468 -5 627 61 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Emaettevõtte rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes 2020 2019 Rahavood äritegevusest Aruandeperioodi puhaskasum 4 468 -5627 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 10 816 8 039 Kasum põhivara müügist, maha kandmisest 54 -443 Laekunud intressid -53 -454 Makstud intressid 307 152 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 73 -18 988 Varude muutus -141 -89 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -2 370 20 079 Makstud ettevõtte tulumaks 0 -56 Rahavood äritegevusest kokku 13 154 2 613 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara soetusel -3 708 -10 760 Tütarettevõtte soetus -3 0 Laekunud põhivara müügist 1 052 888 Antud laenude tagasimaksed 206 206 Laekunud intressid 53 454 Rahavood investeerimistegevusest kokku -2 399 -9 212 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud pangalaenud 7 000 8 000 Saadud laenude tagasimaksed -2 632 -2 460 Arvelduskrediidi saldo muutus -2 523 1 523 Müük-tagasirent kapitalirendi tingimustel 0 3 984 Rendikohustiste maksed -1 520 -1 055 Makstud dividendid 0 -1 600 Makstud intressid -307 -152 Rahavood finantseerimistegevusest kokku 18 8 240 Kokku rahavood 10 772 1 640 Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 4 644 3 004 Raha ja raha ekvivalentide muutus 10 772 1 640 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 15 417 4 644 62 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Emaettevõtte omakapitali muutuste aruanne (tuhandetes eurodes) Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata Omakapital reservkapital kasum kokku Saldo 31.12.2018 15 714 1 571 17 837 35 123 Makstud dividendid 0 0 -1 600 -1 600 Aruandeperioodi puhaskahjum 0 0 -5 627 -5 627 Saldo 31.12.2019 15 714 1 571 10 611 27 896 Tütarettevõtete ja sidusettevõtte väärtus -6 882 emaettevõtja konsolideerimata finantsseisundi aruandes Tütarettevõtete ja sidusettevõtte väärtus arvestatuna 5 489 kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 26 504 31.12.2019 Saldo 31.12.2019 15 714 1 571 10 611 27 896 Makstud dividendid 0 0 0 0 Aruandeperioodi puhaskahjum 0 0 4 468 4 468 Saldo 31.12.2020 15 714 1 571 15 078 32 364 Tütarettevõtete ja sidusettevõtte väärtus -7 099 emaettevõtja konsolideerimata finantsseisundi aruandes Tütarettevõtete ja sidusettevõtte väärtus arvestatuna 11 389 kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 36 653 31.12.2020 Korrigeeritud konsolideerimata jaotamata kasum on vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid. 63 KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Narva mnt 5 Fax +372 6 268 777 Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee Estonia SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS Eesti Post aktsionärile Arvamus Oleme auditeerinud AS-i Eesti Post (kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2020, konsolideeritud koondkasumiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni. Meie arvates kajastab eespool mainitud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt kontserni konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud. Arvamuse alus Teostasime oma auditi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Me oleme kontsernist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid) ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. 64 Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama kontserni suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad kontserni konsolideeritud raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks kontserni sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud informatsiooni põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust kontserni suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada kontserni suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise 65 aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; • hangime kontserni majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamust kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta. Vastutame kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostamise eest. Oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta. Tallinn, 26. märts 2021 /digitaalselt allkirjastatud/ Helen Veetamm Vandeaudiitori number 606 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17 66 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Kasumi jaotamise ettepanek AS-i Eesti Post kontserni jaotamata kasum seisuga 31.12.2020 oli 17 015 tuhat eurot, millest 2020. aasta puhaskasum moodustas 9 592 tuhat eurot. Lähtudes eeltoodust teeb juhatus aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku jaotada AS-i Eesti Post kontserni jaotamata kasum seisuga 31.12.2020 järgmiselt: • seoses finantseerimisvajadusega jätta kasum summas 17 015 tuhat eurot jaotamata. 67 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Juhatuse kinnitus ning juhatuse liikmete allkirjad 2020. konsolideeritud majandusaasta aruandele. Juhatus teadvustab ja kinnitab käesolevaga oma kohustust konsolideeritud majandusaasta aruande ettevalmistuse ning selles sisalduvate andmete eest. AS-i Eesti Post kontserni 31.12.2020 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, sõltumatu vandeaudiitori aruandest ja kasumi jaotamise ettepanekust. Aktsiaseltsi juhatus on koostanud tegevusaruande, konsolideeritud raamatupidamisaruande ning kasumi jaotamise ettepaneku. /allkirjastatud digitaalselt/ ___________________________ Charlie Viikberg juhatuse liige /kuupäev digiallkirjas/ /allkirjastatud digitaalselt/ ___________________________ Kristi Unt juhatuse liige /kuupäev digiallkirjas/ 68 AS Eesti Post nõukogu aruanne 2020. aasta majandusaasta aruande juurde AKTSIASELTS: AS Eesti Post, registrikood 10328799 ASUKOHT: Pallasti 28, Tallinn, Eesti Vabariik AINUAKTSIONÄR: Eesti Vabariik, keda esindab osalust valitseva ministrina ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister AKTSIAKAPITAL: 15 71 4120 EUR AKTSIATE ARV: 1 571 412 aktsiat I Ülevaade majandusaasta tegevustest AS Eesti Post on 100% riigile kuuluv aktsiaselts. AS-i Eesti Post kontserni kuuluvad emaettevõttena AS Eesti Post, mille põhitegevusala on siseriikliku ja rahvusvahelise logistikateenuste osutamine. Lisaks tegeleb kontsern Infoäri teenuste (e-arved) osutamisega, mis alates 01.01.2021 jätkub tütarühingus Finbite OÜ. Tütarettevõtted on Maksekeskus AS, kes on makselahenduste pakkuja e-kaubandusega tegelevatele ettevõtetele Baltikumis; Omniva OÜ, mis on asutatud kaubamärgi Omniva kaitseks ja milles tegevust ei toimu; Leedus asuv tütarettevõte Omniva LT UAB ja Lätis asuv Omniva SIA on pakiautomaadi- ja kullerteenuse pakkujad vastavatel turgudel. Sidusettevõte Post11 OÜ pakub e-kaupmeestele rahvusvahelisi logistilisi terviklahendusi kaupade kättetoimetamiseks üle kogu maailma. Kontsern tegutseb Baltikumis Omniva kaubamärgi all. Alates 01. aprillist 2009 tegutseb Eesti Post avatud postiturul. Konkurentsiamet on väljastanud Eesti Postile universaalse postiteenuse osutamise loa, mis kehtib viis aastat (perioodiks 09.10.2019–08.10.2024). Universaalne postiteenus on postiteenuste järjepidev, kvaliteetne ja taskukohase tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. Juhtimis- ja kontrollisüsteem Aktsiaseltsi juhtimisel rakendab juhatus Head Ühingujuhtimise Tava, arvestades riigivaraseadusest tulenevate erisustega. Tagatud on aktsiaseltsi tegevusega seotud õigusaktide järgimine, nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine, finantsaruandlus ja teabe avalikustamine. Juhatuse ja nõukogu liikmed lähtuvad oma tegevuses aktsiaseltsi huvidest, tagades õigusaktides ja sisekorraeeskirjades sätestatud nõuete täitmise. 1 Aktsiaseltsis toimib mitmeastmeline kontrollisüsteem, mis on piisav tagamaks võimalike kõrvalekallete õigeaegset tuvastamist. Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele seadusega ettenähtud viisil (välisaudit) toimib aktsiaseltsis ka sisekontrollisüsteem. Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muuhulgas: • Põhikiri • Sisekorraeeskiri • Raamatupidamise sise-eeskiri • Nõukogu töökord • Auditikomitee töökord • Siseauditi põhimäärus • Töötajate ametijuhendid • Huvide konflikti vältimise juhend Aktsiaseltsis on moodustatud auditikomitee, kes tegutseb vastavalt oma töökorrale. Nõukogu kinnitab auditikomitee tegevuskava. II Juhtorganite koosseis, tegevus ja tasustamine AS Eesti Post nõukogu on koostöös osaluse valitsejaga ning juhatusega riigi äriühingu tegevust korraldanud ja juhtinud ning selle üle järelevalvet teostanud lähtudes aktsiaseltsi põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui nõukogu korrektselt neile seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga pandud ülesandeid ning tegutsevad ülesandeid täites aktsiaseltsi huve järgides. Lähtudes väljakujunenud töökorraldusest teevad juhatus ja nõukogu tihedat koostööd ning juhatus informeerib ja kaasab nõukogu aktsiaseltsi tegevuse seisukohalt oluliste küsimuste lahendamisse. Juhatus Põhikirja kohaselt on juhatusel üks kuni viis liiget, kes valitakse nõukogu poolt kuni viieks aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. Aasta alguse seisuga oli AS-i Eesti Post juhatuse esimees Ansi Arumeel ning liikmeteks Andre Veskimeister (pakiäri) ja Kaida Kauler (postiäri). Avaliku konkursi tulemusena valiti alates 20. aprillist 2020 juhatuse liikmeks Ahto Pärl (finantsvaldkond), kes määrati 08. augustil 2020 ettevõtte prokuristiks ülesandega viia infoäri eraldiseisvaks tütarühinguks. 24. augustil 2020 määrati ajutiseks juhatuse liikmeks Charlie Viikberg (finantsvaldkond) tähtajaga kuni 31. detsember 2020. 24.09.2020 kutsuti tagasi juhatuse esimees Ansi Arumeel. 13. oktoobril 2020 kutsuti prokuristi ametikohalt tagasi Ahto Pärl, kes jätkas Finbite OÜ juhatuse liikmena. 2 Juhatus jätkas kolmeliikmelisena: juhatuse liige esimehe ülesannetes Andre Veskimeister (pakiäri valdkond), juhatuse liige Kaida Kauler (postiäri valdkond) ja interim juhatuse liige Charlie Viikberg (finantsvaldkond). Avaliku konkursi tulemusena valiti Charlie Viikberg alates 01. jaanuarist 2021. a. aktsiaseltsi juhatuse liikmeks. Juhatuse liikmetele 2020. aastal makstud brutotasud: Nimi Brutotöötasu lahkumishüvitis periood Ahto Pärl 32 796,60 20.04-08.08.2020 Andre Veskimeister 103 981,80 01.01-31.12.2020 Ansi Arumeel 83 906,03 27 750,00 01.01-24.09.2020 Charlie Viikberg 41 846,08 24.08-31.12.2020 Kaida Kauler 99 181,80 01.01-31.12.2020 Juhatuse liikmetele 2020. aasta jooksul tulemustasu ei makstud. Lahkumishüvitist maksti juhatuse esimehele 3 kuutasu ulatuses. 2020. aastaks seatud tulemuseesmärgid on äriühing saavutanud. Kontserni käive, puhaskasum ja rahavood ületavad oluliselt eesmärke, mis on osaliselt seotud pandeemiast tuleneva nõudluse kasvuga. Klientide rahulolu on oodatud tasemel. Töötajate rahulolu ja töökoha ohutusindeks on eesmärgiks seatust paremal tasemel. Ettevõtte strateegia on uuendamisel, peamised riskid on kaardistatud ja hinnatud. Kuna 2020. aasta tulemuste selgumise hetkeks on vahetunud terve juhatus, siis ei saa nõukogu anda hinnangut ametis oleva juhatuse tööle 2020. aastal ega maksa juhatuse liikmetele 2020. aasta eest tulemustasusid. Nõukogu 2020. aasta esimeses pooles kehtinud AS-i Eesti Post põhikirja kohaselt oli nõukogu liikmete arv viis: Bo Henriksson (nõukogu esimees), Indrek Laul (nõukogu aseesimees), Priit Kongo, Lauri Paeveer ja Regina Raukas. 04. juuni 2020 ainuaktsionäri otsusega muudeti AS-i Eesti Post põhikirja ja suurendati nõukogu koosseisu kuni kuue liikmeni. 19. juuni 2020 ainuaktsionäri otsusega kutsuti nõukogu täies koosseisus tagasi ning määrati nõukogu uus koosseis volituste pikkusega kolm aastat: Sten Soosaar (nõukogu esimees), Mari Avarmaa (aseesimees), Kalle Viks, Regina Raukas, Madis Laansalu ja Raivo Uukkivi. Nõukogu liikmed osalevad aktiivselt kõigil koosolekutel ja panustavad aktsiaseltsi juhtimisse ning koostööle orienteeritud suhtlus juhatusega võimaldab otsustamist vajavate küsimuste lahendamist sujuvalt ja konstruktiivselt. Nõukogu koosseis on 3 laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning erinevad kompetentsid. Kokku toimus 2020. aastal 24 nõukogu koosolekut ja 6 kirjalikku menetlust. Nõukogu koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate aktsiaseltsi majandustulemustest, mis võimaldab aktsiaseltsi nõukogul olla pidevalt kursis aktsiaseltsi tulemustega ning vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta. Lisaks tavapärastele teemadele on nõukogu ja juhatus 2020. aastal toimunud nõukogu koosolekutel arutanud järgmisi olulisemaid teemasid: - Omaniku esindaja teavitamine võimalikust saabuvast maksejõuetusest; - Ettevõtte riskijuhtimise poliitika ja valdkondade riskiisude kinnitamine; - Auditikomitee tegevusplaani ja siseauditi tööplaani kinnitamine; - Ettevõttele laenu võtmine ja tagatiste seadmine; - 2020. aasta eelarve ja tulemuskaardi kinnitamine; - Ülevaade 2019. aasta majandustulemustest; - 2019. aasta majandusaasta aruande ja nõukogu tegevusaruande kinnitamine; - Muudatused auditikomitee koosseisus; - Postiautomaatide projekti käivitamine; - Perioodika kandehinna kulupõhiseks viimine; - Juhtimiskorralduse muutmine; - Muudatused juhatuse koosseisus; - Eesti Posti strateegia uuendamise algatamine; - Kinnisvara ja sõidukite võõrandamine; - Ettevõtte restruktureerimise analüüsi läbiviimine; - Infoäri tegevuse eraldamise tütarühingusse; - Investeeringute kinnitamine; - Nõukogu esindaja valimine erikontrolli ostumenetluse hankekomisjoni liikmeks; - Hinnang nõukogu ja auditikomitee tegevusele; - 2021.a. eelarve kinnitamine. Nõukogu liikmete osalemine 2020. aastal toimunud koosolekutel: Nõukogu liikmed kuni 19.06.2020: Bo Henriksson 10/10 Regina Raukas 10/10 Indrek Laul 10/10 Priit Kongo 10/10 Lauri Paeveer 10/10 Nõukogu liikmed alates 19.06.2020: 4 Sten Soosaar 20/20 Mari Avarmaa 20/20 Madis Laansalu 20/20 Raivo Uukkivi 20/20 Regina Raukas 20/20 Kalle Viks 20/20 Nõukogu liikmetele, sh Auditikomitee liikmetele 2020. aastal makstud brutotasud: Nimi brutotasu Periood Bo Roger Vilhelm Henriksson 6900 01.01-19.06.2020 Indrek Laul 3450 01.01-19.06.2020 Lauri Paeveer 4050 01.01-19.06.2020 Priit Kongo 3450 01.01-19.06.2020 Regina Raukas 8700 01.01-31.12.2020 Sten Soosaar 7560 19.06-31.12.2020 Mari Avarmaa 3780 19.06-31.12.2020 Kalle Viks 3780 19.06-31.12.2020 Madis Laansalu 4680 19.06-31.12.2020 Raivo Uukkivi 3780 19.06-31.12.2020 Auditikomitee Aktsiaseltsi nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille eesmärgiks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, audiitorkontrolli, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. Komitee koosneb kolmest liikmest, kes valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks. Vähemalt kaks liiget peavad olema arvestuse, rahanduse või õiguse asjatundjad. Komitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust valdkonnas, milles auditeeritav üksus tegutseb. Komitee esimehe määrab nõukogu. Aasta alguse seisuga olid auditikomitee liikmeteks Mario Lambing (esimees), Regina Raukas ning Lauri Paeveer (kuni 01.07.2020). Alates 01.07.2020 pikendas nõukogu oma 30.06.2020 otsusega auditikomitee esimehe Mario Lambingu ja liikme Regina Raukase volitusi ning määras uueks liikmeks nõukogu liikme Madis Laansalu. Aasta jooksul toimus kokku 11 auditikomitee koosolekut, kus auditikomitee liikmetele anti ülevaade aktsiaseltsis läbiviidud sise- ja välisauditite tulemustest ning kavandatud ja ellu viidud parendustegevustest. Auditikomitee vaatab lisaks läbiviidud siseauditite tulemustele regulaarselt üle ettevõtte majandusaasta aruande ja audiitori järeldusotsuse 5 ning tasakaalus tulemuskaardi täitmise koondaruande. Hinnatakse riske ja arutatakse maandusmeetmed ning kinnitatakse auditikomitee tegevuskava ja siseauditi tööplaan. Vaadatakse üle vaheauditi tulemused ja äriühingu järgmise aasta eelarve. Olulisemad auditikomitee 2020. aastal toimunud koosolekutel käsitletud teemad olid: - Auditikomitee tööplaani kinnitamine; - Läbiviidud siseauditite tulemuste kokkuvõte; - Riskihindamise tulemuste kokkuvõte; - Ülevaade Eesti Posti finantsarvestuses kasutatava lõppmaksete prognoosimudeli ja 2018-2019 lõppmaksete tulu- ja kuluprognooside teemalise töövõtu tulemustest; - Ülevaade investeeringute järelevalve protsessist ning teostatud investeeringute majandusliku tasuvuse- ja mõjuanalüüside tulemustest; - Ülevaade UPT kahjumist, UPT fondi seisust ja fondi sisse- ning väljamaksetest; - Ülevaade 2021 sisehindadest ja nende kujunemise alustest; - Ülevaade investeeringute protsessist, selle toimivusest ja plaanitud muudatuste mõjust. Auditikomitee liikmete osalemine 2020. aastal toimunud koosolekutel: Mario Lambing 11/11 Regina Raukas 11/11 Lauri Paeveer 11/4 Madis Laansalu 11/7 Auditikomitee liikmele (mitte nõukogu liikmed) 2020. aastal makstud brutotasud: Nimi brutotasu Periood Mario Lambing 4000 01.01-31.12.2020 III Ülevaade omaniku ootustega kehtestatud eesmärkide täitmisest Strateegilised eesmärgid UPT: AS Eesti Post peab tagama UPT toimimise, st riigisiseste ja rahvusvaheliste postiteenuste osutamise Eestis vastavalt õigusaktidele ning perioodika kojukandeteenust turutõrke piirkondades. Muud teenused: Äriühingu mittereguleeritud tegevuse keskseteks eesmärkideks on rahvusvaheliste teenuste suurendamine, logistikateenuste ja pakiautomaatide võrgustiku jätkuv väljaarendamine Eestis, Lätis ja Leedus ning teistel turgudel. 6 Strateegilised eesmärgid on täidetud. Aktsiaselts tagab UPT toimimise vastavalt UPT tegevusloas toodud nõuetele ning osutab perioodika kojukande teenust. Äriühingu fookuses on rahvusvaheliste teenuste mahu ja kasumlikkuse kasv ning konkurentsivõime ja ärimahtude kasvatamine nii Eestis, Lätis kui Leedus. Finantseesmärgid Kasumlikkus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud töötavad kasumlikult. Kasumlikkuse eesmärk on täidetud. Kontserni puhaskasum oli 2020. a 9,6 miljonit eurot, äriühing on jätkusuutlik ning oma tegevuse kavandamisel juhindub aktsiaselts tegevuse efektiivsuse tõstmise, kulude vähendamise ja tulude suurendamise eesmärkidest. Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandusministeerium hinnanud AS-i Eesti Post omakapitali hinnaks 2020. aastal 8,0%, omakapitali tegelikuks tootluseks kujunes aga rekordiline 31,0%. 2021. aastal on AS-i Eesti Post omakapitali hinnaks 9,6%. Konservatiivsus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. Eesmärk on osaliselt täidetud. Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandusministeerium hinnanud AS-i Eesti Post omakapitali optimaalseks osakaaluks 35- 40%. 2020. aasta lõpu seisuga oli omakapitali osakaal 26,5% bilansimahust, kuid aktsiaselts on suutnud aasta jooksul oma kapitali struktuuri tugevdada (aasta varem oli omakapitali osakaal ca 21,3%). Eesmärgi täiemahuliseks täitmiseks on vajalik omakapitali jätkuv kasv ning kohustuste mahu vähendamine. Tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks kavandab ja teostab aktsiaselts investeeringuid, kõiki kavandatavaid investeeringuid analüüsitakse põhjalikult ning riskide jälgimisega tegeletakse jooksvalt. Efektiivsus Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. Efektiivsuseesmärk on täidetud, tulukasv ületab kulukasvu. Varade tootlus on oodatust kõrgemal tasemel. Omanikutulu 7 Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud maksavad stabiilset omanikutulu (dividende). Omanikutulu eesmärk ei ole täidetud. Seoses 2019. a teenitud puhaskahjumiga ei maksnud Aktsiaselts 2020. aastal omanikule dividendi. Kuigi 2020. aastal teenis Aktsiaselts rekordilise puhaskasumi, peavad Aktsiaseltsi juhatus ja nõukogu oluliseks omakapitali jätkuvat kasvatamist, et tagada Aktsiaseltsi piisav likviidsus lühiajaliste kohustuste katmiseks ning võimekus põhivarainvesteeringuteks ja vajadusel võõrkapitali kaasamiseks. IV Nõukogu arvamus 2020. a. majandusaasta aruande kohta Lähtudes äriseadustiku § 333 lõikest 1 on AS-i Eesti Post nõukogu vaadanud läbi juhatuse poolt koostatud 2020. a. auditeeritud majandusaasta aruande ning selle oma 25.03.2021. a toimunud koosolekul heaks kiitnud. Nõukogu teeb ainuaktsionärile ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada ning kanda aruandeaasta kasum eelmiste perioodide jaotamata kasumisse, tegemata aktsionärile väljamakseid, säilitamaks äriühingu likviidsust ja investeerimisvõimekust konkurentsitihedal turul. Nõukogu esimees: /allkirjastatud digitaalselt/ Helo Meigas Nõukogu liikmed: /allkirjastatud digitaalselt/ Mari Avarmaa /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Regina Raukas Kalle Viks /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Uukkivi Madis Laansalu 8 AS EESTI POST (registrikood: 10328799) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT AS Eesti Post, asukohaga Pallasti 28, Tallinn, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 29. märts 2021. a algus 16.00 lõpp 17.00 AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Aktsiate/häälte arv: 1 571 412 (üks miljon viissada seitsekümmend üks tuhat nelisada kaksteist) aktsiat, igaüks nimiväärtusega 10 (kümme) eurot, mis põhikirja punkti 3.2.2 alusel annab 1 571 412 häält OSAVÕTJAD Ainuaktsionäri esindaja - - üldkoosoleku juhataja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt üldkoosoleku õigustes Kutsutud: ministri nõunik Risto Kaljurand nõukogu esimees Helo Meigas nõukogu liige Mari Avarmaa juhatuse esimees Charlie Viikberg majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja ASi Eesti Post nõukogus Regina Raukas Otsuse protokollija: Regina Raukas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarveosakonna analüütik Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Võttes arvesse, et Eesti Vabariigis kehtivad üldkoosoleku toimumise ajal piirangud, mille raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut, toimub üldkoosolek elektrooniliselt (TsÜS § 331). Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2): Tutvunud AS Eesti Post 2020. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku§ 298 lõike 1 punktist 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada AS Eesti Post korralise üldkoosoleku päevakord. 2. Kinnitada AS Eesti Post 2020. a majandusaasta aruanne( lisatud). 3. Jätta kasumijaotamise otsus tegemata ning teha see peale Vabariigi Valitsuse dividendikorralduse kinnitamist. Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Sutt
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel