AS Eesti Post
2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne
Aruandeaasta algus: 01.01.2020
Aruandeaasta lõpp: 31.12.2020
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Sisukord
TEGEVUSARUANNE ....................................................................................................................... 4
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ............................................................ 22
Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ....................... 26
Lisa 2 Finantsinstrumendid ........................................................................................................ 41
Lisa 3 Raha.. ............................................................................................................................. 41
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded .............................................................................. 41
Lisa 5 Varud.............................................................................................................................. 42
Lisa 6 Tütarettevõtted ............................................................................................................... 42
Lisa 7 Investeeringud sidusettevõttesse ...................................................................................... 43
Lisa 8 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed ................................................................................... 43
Lisa 9 Põhivara.......................................................................................................................... 43
Lisa 10 Rendikohustis .................................................................................................................. 46
Lisa 11 Lühiajaline- ja väheväärtusliku vara rent ........................................................................... 47
Lisa 12 Intressikandvad võlakohustised ........................................................................................ 47
Lisa 13 Lühi- ja pikaajalised võlad ................................................................................................ 48
Lisa 14 Omakapital...................................................................................................................... 49
Lisa 15 Müügitulu ........................................................................................................................ 49
Lisa 16 Saadud toetused ............................................................................................................. 50
Lisa 17 Muud äritulud .................................................................................................................. 50
Lisa 18 Kaubad, toore, materjal ja teenused ................................................................................. 51
Lisa 19 Muud tegevuskulud.......................................................................................................... 51
Lisa 20 Tööjõukulud .................................................................................................................... 51
Lisa 21 Muud ärikulud ................................................................................................................. 51
Lisa 22 Finantstulud ja -kulud ...................................................................................................... 52
Lisa 23 Tulumaks ........................................................................................................................ 52
Lisa 24 Tehingud seotud osapooltega ........................................................................................... 53
Lisa 25 Finantsriskide juhtimise eesmärgid ja põhimõtted .............................................................. 54
Lisa 26 Tingimuslikud kohustused ja varad ................................................................................... 58
Lisa 27 Pandid ............................................................................................................................ 59
Lisa 28 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded ................................................................... 60
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne ................................................................................................ 64
Kasumi jaotamise ettepanek ........................................................................................................ 67
2
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Kontserni lühiiseloomustus ja kontaktandmed
AS Eesti Post on rahvusvaheline kontsern, mis pakub postiäri, pakiäri, infoäri ja rahvusvahelise äri teenuseid.
AS-i Eesti Post kontserni kuuluvad emaettevõttena AS Eesti Post, tütarettevõtetena AS Maksekeskus, OÜ Finbite,
OÜ Omniva, Leedus asuv tütarettevõte UAB Omniva LT, Lätis asuv SIA Omniva ning sidusettevõte OÜ Post11.
Kontsern tegutseb Baltimaades.
AS-i Eesti Post osalus seisuga 31.12.2020 oli AS-is Maksekeskus 55,65% (31.12.2019 seisuga 55,65%), OÜ-s
Finbite 100% (loodud 13.10.2020), OÜ-s Omniva 100% (31.12.2019 seisuga 100%), UAB-s Omniva LT 100%
(31.12.2019 seisuga 100%), SIA-s Omniva 100% (31.12.2019 seisuga 100%), OÜ-s Post11 30% (31.12.2019
seisuga 30%).
AS Eesti Post on riigile kuuluv äriühing ning kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse.
Kontserni keskmine töötajate arv 2020. aastal oli 2 291 (2019. aastal 2 294).
Juriidiline aadress: Pallasti 28
10001 Tallinn
Eesti Vabariik
Registrikood: 10328799
Telefon: +372 664 3000
Faks: +372 664 3001
E-post:
[email protected]
Veebileht: www.omniva.ee
Audiitor: OÜ KPMG Baltics
3
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019
TEGEVUSARUANNE
AS-i Eesti Post konsolideeritud aruanded kajastavad AS-i Eesti Post (emaettevõte), AS-i Maksekeskus (AS-
i Eesti Posti osalus 55,65%), OÜ Finbite, SIA Omniva ja UAB Omniva LT (tütarettevõtted, AS-i Eesti Post
osalus 100%), edaspidi koos nimetatuna „Kontsern“ või „Omniva“, finantsseisundit ja majandustulemusi.
AS Eesti Post on 100%-liselt riigile kuuluv äriühing, mille põhitegevusala on logistikateenuste (paki- ja
postiteenuste) osutamine. Lisaks tegeleb Kontsern rahvusvaheliste logistikateenuste osutamisega. Finbite
OÜ on fokuseerunud infoäri teenustele (e-arved). SIA Omniva ja UAB Omniva LT põhitegevus on
pakiautomaadi- ja kullerteenuse pakkumine Läti ja Leedu turul. AS-i Maksekeskus tegevusala on
makselahenduste pakkumine e-kaubandusega tegelevatele ettevõtetele Baltikumis. Sidusettevõte OÜ
Post11 pakub e-kaupmeestele rahvusvahelisi logistilisi terviklahendusi kaupade kätte toimetamiseks üle
kogu maailma.
1. Kontsernist
1.1. Õiguslik raamistik
Alates 2009. aasta 1. aprillist tegutseb Eesti Post avatud postiturul. Konkurentsiamet on väljastanud Eesti
Postile universaalse postiteenuse (adresseeritud postisaadetise edastamine majandustegevusena)
osutamise loa, mis kehtib viis aastat (perioodiks 09.10.2019–08.10.2024). Universaalne postiteenus on
postiteenuste järjepidev, kvaliteetne ja taskukohase tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil
õigusaktidega sätestatud alustel ja korras.
1.2. Olulisemad sündmused 2020. aastal
1.2.1. Strateegilised muudatused
Kuna 2019. aasta lõpetas kontsern kahjumiga ning keeruline finantsolukord jätkus ka järgneval aastal, oli
2020. aastat iseloomustavateks üldisteks märksõnadeks tegevuses suurema efektiivsuse leidmine ning selle
saavutamiseks strateegilise muutuse käivitamine.
Strateegilise muutuse eesmärk oli pöörata kontsern näoga kliendi poole, pakkuda kliendi vaates ühtset ja
terviklikku teenust, tulla teenusega kliendile lähemale ning muuta teenus kliendile tegelikult
kättesaadavaks. Oluline on, et kvaliteetne postiteenus oleks tagatud kõikidele Eesti elanikele, sealhulgas
maapiirkonnas ja äärealal elavatele inimestele.
Augustis toimus AS-i Eesti Post ainuaktsionäri erakorraline üldkoosolek, kus kinnitati kontserni strateegilised
arengusuunad järgmiseks viieks aastaks, et tagada Eesti Posti jätkusuutlik ja tõhus toimimine ning
suurendada kliendisõbralikkust. Kinnitatud kaks strateegilist lahendust olid postiteenuse ja pakiteenuse
ühendamine ühtseks teenuseks ning e-arve äri eraldamine eraldiseisvaks tütarettevõtteks.
Eesmärkide täitmiseks algatas kontsern seni eraldiseisvate posti- ja pakiteenuste ühendamise ning seda
toetavad organisatsioonilised muudatused. Senise äriliinide põhise vaate muutmine kliendikeskseks vaateks
jõustub 2021. aasta esimese kvartali jooksul. 2020. aasta tegevused on kokku võetud veel äriliinide põhiselt.
Universaalse postiteenuse pakkumise parendamiseks alustas septembris tööd Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna, Konkurentsiameti ja Eesti Posti vaheline töörühm. Olulise
sammuna nähti üleminekut postivõrku kirjeldavatelt nõuetelt teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti
kirjeldavatele nõuetele. Ühine arusaam on, et paindlik ning teenuse tegelikul kättesaadavusel põhinev
teenuseosutamine suurendab kliendirahulolu ja aitab pikemas perspektiivis vähendada ka postivõrgu
ebamõistlikke kulusid. 2021. aasta esimeses kvartalis paneb töögrupp kokku esmased ettepanekud teenuse
viimiseks uutele alustele.
1.2.2. Covid-19
2020. aastal avaldas kontserni tegevusele erakorralist mõju koroonaviiruse Covid-19 pandeemiline levik
kogu maailmas, selle leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukord Eestis ja ülemaailmsed piirangud.
12. märtsil 2020 kuulutas Eesti Vabariigi valitsus seoses maailmas ja Eestis leviva viirusega riigis välja
eriolukorra. 27. märtsist suleti kõik kaubanduskeskused, sealhulgas ka sealsed postkontorid. Eriolukord
kehtis 17. maini 2020. Kaubanduskeskused koos sealsete postkontoritega taasavati 11. mail.
4
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Eriolukorrast tulenevad piirangud vaba aja veetmisele, kaubandus- ja teenindusasutuste tööle, avalike
ürituste korraldamisele jne mõjutasid enamikku majanduse sektoreid. Eesti Posti vaates hoogustus e-
kaubandusest tellimine ning pakiautomaatide kui välitingimustes asuva kontaktivaba kanali kasutus. Samal
ajal langesid otseposti ning rahvusvahelise kirjateenusega seotud tulud.
Kontserni hinnangul mõjutab Covid-19 inimeste tarbimisharjumusi ka pikemas perspektiivis, kuna tõi e–
kaubandust kasutama palju uusi kliente, kes ka kriisi möödumisel e-kaubanduse kasutajateks jäävad.
1.2.3. Pakiäri
2020. aasta alguses jätkus aastalõpu jõuluperioodi iseloomustanud kõrge pakimaht kogu Baltikumis. Tänu
põhjalikele ettevalmistustele jõuluperioodi eel oli teenuse kvaliteet suurtest mahtudest hoolimata kõrge nii
Eestis, Lätis kui Leedus.
Maailmas levivast koroonaviirusest ja riikide eriolukordadest tingituna vähenesid juba esimeses kvartalis
sisenevate rahvusvaheliste sisenevate saadetiste mahud (eeskätt nn Hiina pakk). Põhjuseks oli
rahvusvaheliste kaubavedude seiskumine, aga ka tellimuste vähenemine. Samas kasvas hüppeliselt Eesti-
siseste e-kaubanduse pakkide osakaal. Mõlema muutuse koosmõjul toimus struktuurne muutus ka pakkide
suuruses: varasemate väikepakkide asemel kasvas suuremahuliste pakkide osakaal.
Samuti muutus erinevate kanalite kasutus. Pakimahud postkontoris vähenesid ning pakiautomaat, mis
varasemaltki oli klientide peamine eelistus pakkide saatmiseks ja kättesaamiseks, kasvatas eriolukorras
oma olulisust veelgi. Omniva pakiautomaadid asuvad välitingimustes, on kasutatavad kinnastega ja toimib
kontaktivaba viipemakse. Otseselt eriolukorra mõjul toimus muutus ka eelistatud pakiautomaatide valikus:
Tallinna kesklinnas nn kontoripiirkonnas asuvaid automaate kasutatakse vähem, kuna suur osa asutusi ja
ettevõtteid töötab kodukontorites, samas kui elamupiirkondade pakiautomaadid on ülekoormatud. Ettevõte
reageeris muutustele pakiautomaatide ümberpaigutamisega ning ülekoormatud pakiautomaatidele
lisamoodulite paigaldamisega.
Suurte pakimahtude kiiremaks kättetoimetamiseks jätkas ettevõte täiendavate meetmetega - täitis
pakiautomaate mitu korda päevas, kutsus kliente üles pakke pakiautomaadist kiiresti välja võtma, teenindas
üle mahus pakiautomaatide juures kliente ka kullerkaubikutest. Lisaks laiendas ettevõtte ka populaarsetes
asukohtades asuvaid pakiautomaate ning avas Tallinnas ajutised nn mehitatud pakipunktid, kus pakkide
üleandmine toimus sarnaselt pakiautomaadile SMS-i alusel, vabas õhus ning kontaktivabalt. Paralleelselt
teenindasid kliente ka eriolukorra tõttu suletud postkontorite asemele loodud pakiväljastuspunktid.
Leevendamaks olukorda, kus suur osa Tallinna postkontoritest olid eriolukorra tõttu suletud, alustasid
Omniva ja Bolt aprillikuus pilootprojektiga, et testida postkontori pakkide kojuvedu sõidujagamisplatvormi
kullerite abil. Koostöö Boltiga võimaldas kliendil tavapärasest kaugemal asuvast postiasutusest pakk
hõlpsasti koduukseni tellida. Kahenädalase pilootprojekti ajal pakuti koju tellimise võimalust kõige suurema
pakikoormusega postiasutustes - Nurmenuku postkontoris ja Majaka pakiväljastuspunktis.
Kliendikogemuse parandamiseks loodi arendus, mis pakiautomaatide loetelus eristab ülemahus
pakiautomaate, et klient teaks arvestada võimaliku pikema ooteajaga või saaks kiirema tarne huvides valida
teise automaadi.
Jätkusid minu.omniva keskkonna edasiarendused, pakkumaks klientidele mugavat võimalust pakkide
saatmiseks ning pakkidega seotud info leidmiseks. Eriolukorras kandis minu.omniva keskkond klientide
jaoks ka keskse iseteeninduskanali rolli, kus klientidel oli võimalus ise vormistada pakke pakiautomaadist
saatmiseks, määrata oma eelistatuid paki kättesaamise kanaleid, lugeda infot eriolukorra
teenusemuudatuste kohta, jälgida paki teekonda, suunata postkontoris olev pakk pakiautomaati või
pikendada paki hoiutähtaega.
Kolmandas kvartalis oli märgiliseks teetähiseks, et Omniva tõusis pakkide mahult pakiturgu juhtivaks
ettevõtteks Leedus. Head tulemused Baltikumi pakiäris aitavad ettevõttel tagada ka postiteenuste
jätkusuutlikkuse üle Eesti.
Baltikumi kasvavad pakimahud tingisid uue sorteerimiskeskuse käivitamise Lätis. Omniva Läti kontor ja
sorteerimiskeskus kolisid naaberriigi kõige energiatõhusamasse logistikakeskusse – Mārupes asuvasse
Green Parki. Uuel territooriumil on Läti kõige moodsam pakkide sorteerimiskeskus.
Ettevõte laiendas 2020. aasta jooksul oma pakiautomaadivõrku 10% võrra. Suurim osa laiendustest läks
Baltikumi suurimale turule Leetu. Eestis lisati kappe juba populaarseks osutunud automaatidele, et
suuremaid mahte aastalõpus veel paremini ära teenindada. Kogu Baltikumis küündib Omniva
5
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
pakiautomaatide arv juba ligi 800-ni ning sellega on ettevõte suurima võrguga teenusepakkuja kõigis
kolmes riigis.
Tagamaks pakiautomaatide raames ühesugust head kliendikogemust, viis Omniva pakiautomaadid ühtsele
tarkvarale (varasemalt oli kasutusel kaks tarkvara). Omnivas välja arendatud tarkvara omab ka
ekspordipotentsiaali: Horvaatia Post võtab kasutusele Omniva poolt arendatud pakiautomaatide tarkvara.
Ühtlasi alustatakse strateegilist koostööd, mille käigus nõustab Omniva Horvaatias
pakiautomaadivõrgustiku loomist.
Eesti E-Kaubanduse Liidu andmetel oli Omniva pakkide maht kogu Eesti pakituru mahust 57%. Liidu
hinnangul on Omniva väga korralik turuosa ning kasv tingitud nii viimastel aastatel hästi väljaarendatud
pakiautomaatide võrgustikust kui kohalolust ja koostööst üle Baltikumi, samuti mitme suure rahvusvahelise
e-gigandi pakkide vahendamine suures ulatuses. Nii näiteks tuli kogu Baltikumis Omniva kliendiks
rahvusvaheline e-pood About You.
1.2.4. Postiäri
Covid-19 kiire leviku tingimustes oli oluliseks tegevuseks töötajate (kirjakandjad, postikullerid, postkontori
klienditeenindajad jt) varustamine isikukaitsevahenditega ning teenuste kohandamine vastavalt eriolukorra
tingimustele. Eraldi väljatoomist väärib pensionite ja toetuste kojukande tagamine koostöös
Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassaga, kuna antud teenuse kliendid kuuluvad viiruse riskirühmadesse.
Aasta alguses avaldas postiärile mõju ka eriolukorras kehtestatud liikumispiirang kaubanduskeskustes, mille
mõjul pidi sarnaselt teistele teenuseosutajatele ka Eesti Post sulgema kaubanduskeskustes asuvad
postkontorid, millel puudub eraldiseisev sissepääs. Erandina võis avatuks jääda 16 kohalikes
kaubanduskeskustes asuvat postkontorit, kus sama linna piires ei olnud võimalust saadetist ümber suunata.
Tulude poolelt mõjutas riiklik eriolukord enim otseposti tulusid (kauplejad loobusid kampaaniate tegemisest
ja seetõttu ka otsepostist) ja rahvusvaheline kirjateenus (turistide ära jäämise tõttu). Otseposti tulude
taastamiseks käivitas Eesti Post täiendavaid kampaaniaid ja eripakkumisi.
Postiäri märkimisväärseimaks sündmuseks oli mai lõpus jõustunud universaalse postiteenuse
hinnamuudatus. Hinnamuudatuse tulemusena sai ettevõte tõsta esmatasandi postitöötajate palka 2020.
aastal keskmiselt 6,2% ning tagada postiteenuste jätkusuutlikkus ja kvaliteet. Kuna siseriiklikust hinnast
sõltuvad rahvusvahelised tasud, võimaldab hinnamuudatus küsida ka teistelt riikidelt õiglasemat hinda
sissetulevate saadetiste käitlemise eest.
Alates 31. maist 2020 muutusid universaalse postiteenuse hinnad ja tüüptingimused ning siseriikliku lihtkirja
saatmisel tekkis kaks erineva kandekiirusega teenust (kiri ja ekspresskiri). Rahvusvaheliste postipakkide
saatmisel lihtsustus kaaluvahemike arvestus ning ühtlustus maksikirja ja standardpaki teenus.
Rahvusvaheliste pakiteenuste struktuuri ja hinnastamise muudatuse eesmärk oli kliendi jaoks lihtsustada
teenust.
Ekspresskirja teenuse täiendamiseks ja klientidele parema teenuse pakkumiseks muutis ettevõte alates
novembri lõpust ekspresskirjad ka elektrooniliselt jälgitavaks. Ekspresskirjad kannavad jälgimiseks vajalikku
triipkoodi, saadetis väljastatakse saaja postkasti ning saajalt allkirja võtmata.
Konkurentsiamet mõõtis siseriiklike lihtsaadetisena edastatavate kirjade kulgemisaega ja selle vastavust
postiseaduse nõudele, et vähemalt 90% riigisisestest lihtsaadetisena edastatavatest kirjadest tuleb saajale
kätte toimetada vastavalt kas üleandmise päevale järgneval tööpäeval või üleandmise päevale järgneval
kolmandal tööpäeval. Kontrolli raames tuvastati, et õigeaegselt toimetati kätte 93% kirjadest.
Eelmise aastaga võrreldes langes jätkuvalt ka perioodika tulu, põhjuseks paberväljaannete tiraažide
kahanemine ning eriolukorra ajal vähenenud ilmumissagedus. Kolmandas kvartalis hakkasid osad
perioodikaväljaanded, mis kevadel olid Covid-19 mõjul oma ilmumissagedust vähendanud, küll taas ilmuma
endise sagedusega, kuid näiteks majandusleht Äripäev otsustas jäädagi ilmuma nädalalehena (varasemalt
oli tegu esmaspäevast reedeni ilmuva päevalehega).
Perioodika jätkusuutlikkuse tagamiseks käivitas ettevõte koostöös väljaandjaid ühendava Meediaettevõtete
Liiduga ühiste efektiivsusmeetmete leidmise tarneahela tervikvaates. Ühine eesmärk on kokku leppida
pikemaajaline plaan teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks ning jõuda perioodika kojukandekuludega nelja
aasta jooksul kahjumist välja.
Eesti Post andis 2020. aastal välja erinevaid Eesti kultuuri ja ajalugu väärtustavaid ning tänapäeva
suursündmusi kajastavaid postmarke. Eesti esimese olümpiavõidu 100. aastapäeva tähistas Eesti Post teise
6
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
hõbemargi väljaandmisega (esimene hõbemark ilmus 2018. aastal Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks).
Märkimisväärseimad margid olid näiteks laia avalikku tähelepanu pälvinud Antarktika avastamise 200.
aastapäevale pühendatud Eesti-Vene ühisväljaanne, Tartu rahu aastapäeva mark, Georg Otsa juubelimark,
esmakordselt Eestis toimunud WRC Rally Estonia mark, Eesti Raudtee 100 jt. Viimane valiti avalikul
rahvahääletusel ka 2020. aasta kõige ilusamaks postmargiks. 2020. aastal alustas Eesti Post ka
margiautomaadi markide väljaandmist.
Filateelia valdkonna arenguna hakkas ettevõtte 1. juunist oma e-poes pakkuma filateelia püsitellimuse
võimalust. Püsitellimuse lahendus on uudne kogu regioonis ning võimaldab kõik uued filateeliatooted
automaatselt oma postkasti tellida nii kohalikel kui ka rahvusvahelistel postmargi huvilistel.
Ettevõtte tegi mitmeid muudatusi parema kliendikogemuse ja postiteenuse paremini kättesaadavaks
tegemise suunas. Omniva kodulehe kaardirakenduse arendusena said kaardil kuvatud ka kõik Eestis
paiknevad ligi poolteist tuhat kirjakasti ning kaardirakendus võimaldab kliendil mugavalt vaadata
pakiautomaatide, kirjakastide, postkontorite ja postipunktide asukohti.
Kasvas teenuse „Kutsu kirjakandja koju“ kasutamine. Teenus on mugav alternatiiv postiasutusest kaugemal
kui 5km elavale inimesele, kes saab postiteenust kasutada kirjakandja vahendusel oma kodus või töökohal.
1.2.5. Infoäri
Eriolukorrast tingituna asus suur osa ettevõtteid korraldama oma tööd ümber kodukontoritesse ning arvete
kiire ja kontaktivaba liikumine ja kinnitamine muutus varasemast veelgi olulisemaks. Infoäri vaates möödus
aasta võrreldes paki- ja postiäriga siiski stabiilsemalt. Teenuse kasutamine oli jätkuvalt stabiilne, positiivselt
poolelt kasvas seoses paljude ettevõtete kodukontoritesse siirdumisega suurem huvi e-arvete vastu.
2020. aasta suvel otsustas AS-i Eesti Post ainuaktsionäri erakorraline üldkoosolek infoäri eraldamise
tütarettevõtteks, kuna tegu pole emaettevõtte põhilise äriliiniga. Eraldamise ettevalmistustega alustati
koheselt otsuse järel ning alates 01.01.2021 pakub endise infoäri valdkonna teenuseid AS-i Eesti Posti
tütarettevõte Finbite OÜ.
1.2.6. Rahvusvaheline äri
Aasta jooksul jätkus äri ümberstruktureerimine eesmärgiga suurendada ärivaldkonna kasumlikkust ning
oluliseks fookuseks oli kvaliteedi tõstmine.
Kvaliteedi tõus kasvatas jätkuvalt ka saadetiste mahte. Jätkuvate Covid-19 lennupiirangute maailmas sai
lõpule viidud maanteetranspordi hanke ning leitud uued partnerid maanteeveoks rahvusvaheliselt. Oluliseks
sündmuseks oli koostööleppeni jõudmine Matkahuoltoga, kes on strateegiline partner Soomes.
1.2.7. Tunnustused ja auhinnad
BRAND CAPITAL-i läbi viidud Baltikumi enim armastatud brändide uuringus hinnati Omniva Baltikumi
kiireimini kasvavaks kaubamärgiks ning kolme hinnatuima brändi hulka. Koondhinne koosneb hinnangust
kaubamärgi kvaliteedile, unikaalsusele, kasulikkusele ning vastutustundlikkusele. Lausa 15,4% vastanute
hulgast kuulus Omniva vastaja lemmikbrändide hulka ning selgeks eelistuseks teenuse kasutamisel. Omniva
on Lätis ja Leedus kõige tuntum Eesti päritolu kaubamärk ja Eesti inimeste lemmikbrändide hulgas tõusnud
aastaga 10 koha võrra.
Ülemaailmne Postiliit (Universal Postal Union, UPU) tunnustas ettevõtet kõrgeima kategooriaga posti- ja
logistikasektori andmetepõhises süsiniku jalajälje mõõtmise projektis OSCAR (Online Reporting for Carbon
Analyses and Reporting).
Teist aastat järjest pälvis Omniva vastutustundliku ettevõtluse kuldtaseme kvaliteedimärgise. Kuldtaseme
märgis tähistab vastutustundliku ettevõtluse eeskuju ja suunanäitajat. Kuldtasemega hinnatud ettevõte on
süsteemselt põiminud vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted oma põhitegevusse ja näitab üles initsiatiivi,
süstemaatilisust ja järjepidevust vastutustundliku käitumise tagamiseks nii oma organisatsioonis,
tarneahelas kui ka ühiskonnas laiemalt.
Omnivat tunnustati peresõbraliku tööandja kuldmärgisega. Peresõbraliku tööandja märgise saamiseks läbis
ettevõte kahe aasta jooksul mitmeid hindamisi, nõustamisi ja lisaks juhtkonnale kaasati protsessi ka
töötajaid. Tegevuskava fookuses olid paindlik töökorraldus, info liikumine, suhtlemiskliima, sünergia ja
kultuur, töötajate järelkasv, tagasiside ja uuringud, värbamine, sisseelamine, töösuhte lõpetamine ja
terviseedendus. Uuringute kohaselt on peresõbralikud tööandjad konkurentsivõimelisemad ning teiste
7
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
positiivsete aspektidena on välja toodud ka haiguspäevade arvu vähenemist, töötajate madalamat
stressitaset ja tööandja maine paranemist.
Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Targa Töö Ühing ja Elisa andsid neljandat aastat välja Kaugtöö Tegija
märgised. Omniva sai esmakordselt märgise aastal 2017, tänavu märgist pikendati. Kaugtöö märgis antakse
ettevõtetele, kes oma organisatsioonis edukalt kaugtööd viljelevad ja tööprotsesse sellele vastavalt
arendavad.
Töötajate kaasamis- ja tunnustusprojekt „Ühendades tähti“ pälvis Kommunikatsiooniteo konkursil
peaauhinna sisekommunikatsiooni kategoorias. Projekt ja töötajate tunnustamine jätkub ka 2021. aastal
tunnustust väärt tegude auhindamisega igas kvartalis.
Koostöö Boltiga pakkide kättetoimetamiseks eriolukorra ajal tõi ettevõttele PostEurop innovatsiooniauhinna.
1.2.8. Muudatused juhtimises
20. aprillist alustas Omniva finantsjuhi ja juhatuse liikmena tööd Ahto Pärl. Seoses infoäri eraldamisega
eraldi tütarettevõtteks jätkas Pärl alates 8. augustist prokuristi ametikohal, et valmistada ette ja viia läbi
infoäri eraldamine.
19. juunil kutsus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem tagasi AS-i Eesti Post nõukogu, kelle
volitused lõppenuks juulis. Nõukokku kuulusid Bo Henriksson (esimees), Indrek Laul (aseesimees), Priit
Kongo, Lauri Paeveer ja Regina Raukas. Nimetamiskomitee ettepanekul kinnitati Eesti Post nõukogu uuteks
liikmeteks Sten Soosaar, Regina Raukas, Mari Avarmaa, Madis Laansalu, Raivo Uukkivi ja Kalle Viks. Eesti
Posti nõukogu liikmete volituste pikkuseks on kolm aastat. 22.02.2021 kutsus omaniku esindaja AS Eesti
Post nõukogust tagasi Sten Soosaare.
24. septembril otsustas nõukogu kutsuda tagasi juhatuse esimehe Ansi Arumeele. 2020. aasta lõpuni jagati
juhatuse esimehe vastutusalad teiste juhatuse liikmete vahel. Juhatuse esimehe kohusetäitja on ettevõtte
juhatuse liige Andre Veskimeister. Alates 08.01.2021 määras nõukogu juhatuse liikmeks Kristi Unt’i ning
15.01.2021 seisuga kutsuti tagasi juhatuse liikmed Kaida Kauler ja Andre Veskimeister. 28.01.2021 määras
nõukogu juhatuse esimeheks Charlie Viikbergi kuni uue juhatuse esimehe määramiseni.
10. detsembril lõppes Eesti Posti juhatuse liikme ja finantsjuhi avalik konkurss. Ettevõtte nõukogu kinnitas
juhatuse liikmeks ja finantsjuhiks Charlie Viikbergi.
Augustis toimunud AS-i Eesti Post ainuaktsionäri erakorralisel üldkoosolekul andis väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaminister nõukogule suunise viia läbi juhtimisotsuste alane erikontroll, et tuvastada, kuidas
Eesti Posti juhtkonna otsused on mõjutanud ettevõtte toimepidevust viimase kahe aasta jooksul. Erikontrolli
partneriks valiti Ernst&Young ning erikontrolliga alustatakse 2021. aasta alguses.
8
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
2. Tegevuskeskkond
Pandeemia oli 2020. aastal maailmas üheks kõige aktuaalsemaks teemaks ning on seda siiani, kuid olukorra
paranemine on juba käega katsutav. Vaktsineerimine on alanud ning viiruse levik on hetkel enamikes
riikides oma tipu juba tõenäoliselt läbinud.
Swedbanki prognoosi eelduste järgi leevendatakse enamik piiranguid selle aasta teise kvartali jooksul, tänu
millele algab ka majanduse kiirem paranemine. Taastumine tuleb laiapõhjaline. Samuti toetab kasvu
keskpankade rahapoliitika ja valitsuste ekspansiivne fiskaalpoliitika. Pandeemiaeelse kasvutrendi
saavutamine võtab aga veel pikemalt aega.
2020. aasta jääb ajalukku euroala riikides erakordselt erinevate tervishoiu- ja majanduskriisi mõjude ja
nendega toimetulemise poolest. Majanduse taastumist euroalal peaks Swedbanki hinnangul vedama
teenuste sektor, Põhjamaad ja Balti riigid on siiani majanduskriisile paremini vastu pidanud kui paljud muud
euroala riigid. Põhjamaades peaks Swedbanki hinnangul kiire taastumine algama 2021. aasta teises
kvartalis, seevastu Balti riikides on viiruse teise lainega kehtestatud piirangud veel majanduskasvu
pidurdamas ning tugevamat taastumist näeme tõenäoliselt 2021. aasta teises pooles.
SKP reaalkasv, % 2019 2020 pr 2021 pr 2022 pr
Eesti 5,0% -2,7% 3,1% 4,3%
Läti 2,1% -4,5% 2,8% 5,0%
Leedu 4,3% -1,7% 2,7% 4,2%
Inflatsioon, % 2019 2020 pr 2021 pr 2022 pr
Eesti 2,3% -0,4% 1,1% 1,7%
Läti 2,8% 0,2% 1,5% 3,0%
Leedu 2,7% 1,2% 2,0% 3,3%
Töötuse määr, % 2019 2020 pr 2021 pr 2022 pr
Eesti 4,4% 6,9% 8,1% 6,9%
Läti 6,3% 8,1% 8,1% 6,5%
Leedu 6,3% 8,6% 7,9% 6,9%
Brutopalga reaalkasv, % 2019 2020 pr 2021 pr 2022 pr
Eesti 7,4% 3,3% 3,5% 4,5%
Läti 7,2% 4,5% 5,5% 6,0%
Leedu 8,8% 9,1% 4,9% 5,8%
Allikas: Swedbank Economic Outlook, Jan. 2021
2020. aastal kahanes prognooside järgi majandus Eestis 2,7%. See on palju pehmem langus, kui
koroonakriisi puhkedes kardeti ning ühtlasi ka üks väiksemaid Euroopas. Võrdluseks: Lätis langes majandus
4,5% ja Leedus 1,7%. Suhteliselt väiksem tagasilöök teeb kergemaks ka kriisist väljumise. Kui
vaktsineerimine osutub edukaks ja viiruse levik saadakse 2021. aasta esimeses pooles kontrolli alla, hakkab
majandus 2021. aasta teises kvartalis taas kasvama ja 2021. aasta majanduskasvuks kujuneb erinevatel
hinnangutel Eestis 2,9-3,3%. Läti kasvuks hindab Swedbank 2021. aastal 2,8% ja Leedus 2,7%.
Peamiseks majanduskasvu mootoriks saab 2021. aastal SEB hinnangul olema majapidamiste tarbimine ja
investeeringud. Vaatamata kasvanud töötusele on enamuse leibkondade sissetulekud kannatanud kriisi
tõttu vähe või üldse mitte. Jätkunud on palgakasv ja kindlust lisavad kriisi ajal hüppeliselt suurenenud
säästud. Piirangute kadumisel soovib enamik inimesi naasta varasemate tarbimisharjumuste juurde,
mistõttu suureneb eratarbimine hüppeliselt.
Töötuse määr oli 2020. aastal Swedbanki kohaselt 6,9%, samas kui Lätis ja Leedus ulatus see juba 8-8,5%
ligi. Paindlik tööturg peaks tagama selle, et järgmisel aastal näeme tööhõive kiiret taastumist. Töötuse määr
9
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
viiruse teise laine tõttu siiski mõnevõrra tõuseb ja tipneb 2021. aasta alguses, mistõttu 2021. aasta
keskmiseks töötuse määraks Eestis ja Lätis prognoosib Swedbank 8,1% ja Leedus 7,9%.
Majandusraskused ja tööpuuduse tõus leevendasid möödunud aastal Eestis palgasurvet. Majanduse
aeglasem taastumine 2021. aasta esimeses pooles pidurdab jätkuvalt palgakasvu ning see hakkab
kiirenema koos majanduskasvu hoogustumisega. Swedbanki prognoosi järgi suureneb palk 2021. aastal
Eestis 3,5%, Lätis 5,5% ja Leedus 4,9%.
2020. aasta ligi 0%-ne hinnatõus taastub 2021. aastal nõudluse suurenemise, energiahindade tõusu ja
2020. aastal langetatud aktsiisimaksude mõju taandumise tõttu. Swedbanki prognoosi järgi tõusevad
tarbijahinnad 2021. aastal Baltikumis 1-2%.
3. Äritegevuse hooajalisus
Kontserni majandustegevust iseloomustab müügitulu oluline kasv aasta viimases kvartalis ning keskmisest
madalam tulemus suveperioodil.
Majandustegevuse hoogustumine aasta viimases kvartalis on seotud eelkõige jõulupühadeks
valmistumisega, mis suurendab nii paki- kui postiäri teenuste kasutamist. Samuti suurenevad novembris ja
detsembris rahvusvahelise äri tulud. Tulude langus suveperioodil on seotud puhkuste kõrge osakaalu ning
inimeste madala aktiivsusega e-kauplemisel sel perioodil.
4. Põhilised finants- ja efektiivsusnäitajad
Konsolideeritud kasumiaruanne 2020 2019*
miljonites eurodes
Müügitulu 131,5 126,3
sh universaalne postiteenus 16,2 17,7
sh muud teenused 115,3 108,6
Ärikasum 9,5 -3,2
Kasum enne tulumaksu 10,4 -3,2
Puhaskasum 9,6 -3,8
sh universaalse postiteenuse kahjum -2,7** -2,4
** - prognoos
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 31.12.2020 31.12.2019*
miljonites eurodes
Varad kokku 134,5 122,3
Lühiajalised kohustised 70,5 76,9
Pikaajalised kohustised 28,3 19,1
Omakapital 35,7 26,4
Keskmine töötajate arv 2 291 2 294
Suhtarvud 2020 2019*
ROE 26,9% -14,6%
ROA 7,1% -3,1%
Ärikasumi marginaal 7,2% -2,5%
Puhaskasumi marginaal 7,3% -3,0%
Puhaskasum aktsia kohta 5,71 -2,62
Puhaskasum töötaja kohta (eur) 4 187 -1 675
10
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 1,0 0,7
Maksevalmiduse tase 0,38 0,10
Võla ja omakapitali suhe 67,3% 87,1%
Kapitaliseerituse kordaja 44,2% 42,0%
Omakapitali määr 26,5% 21,6%
* - korrigeeritud (vt. Lisa 1, Muutused olulistes arvestuspõhimõtetes)
KASUTATUD VALEMITE KIRJELDUS
Keskmine töötajate arv – täistööajale taandatud keskmine töötajate arv
Omakapitali tootlus (ROE) = puhaskasum / omakapital
Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / varad
Ärikasumi marginaal = ärikasum / müügitulu
Puhaskasumi marginaal = puhaskasum / müügitulu
Puhaskasum aktsia kohta = emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum / perioodi kaalutud kesk. lihtaktsiate
arv
Puhaskasum töötaja kohta = puhaskasum / keskmine töötajate arv
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustised
Maksevalmiduse tase = raha / lühiajalised kohustised
Võla ja omakapitali suhe = intressikandvad kohustised / omakapital
Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustised / (pikaajalised kohustised + omakapital)
Omakapitali määr = omakapital / (omakapital + kohustised)
5. Kontserni majandustegevus 2020. aastal
5.2. Tulud
Kontserni äritulud kasvasid 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga 4,6%. Äritulud olid 2020. aastal
135,6 miljonit eurot, millest müügitulu moodustas 97% ehk 131,5 miljonit eurot, saadud toetused 1,3% ja
muud äritulud 1,7%.
Äritulud kokku: 135,6 mln eurot
2% 1%
23%
Tulu jaotus teenuste lõikes
2020 Pakiäri teenused 51% (2019. aastal 38%)
2% 51% Postiäri teenused 21% (2019. aastal 23%)
Infoäri teenused 2% (2019. aastal 2%)
21% Rahvusvahelise äri teenused 23% (2019. aastal 35%)
Saadud toetused 2% (2019. aastal 1%)
Muud äritulud 1% (2019. aastal 1%)
5.1.1. Pakiäri
Pakiäri teenuste valdkonda kuuluvad:
a) kullerteenused (sh kuller B2B, kuller B2C, rahvusvaheline kullerteenus);
b) pakiautomaadi teenused;
c) siseriiklik pakiteenus;
d) sisenevad ja väljuvad rahvusvahelised pakid (sh maksikirjad);
e) Maksekeskuse teenused, tolliteenused jm logistikateenused.
Kontserni pakiäri teenuste müügitulu kasvas 2020. aastal 41% (20 miljonit eurot).
11
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
5.1.2. Postiäri
Postiäri teenuste valdkonda kuuluvad:
a) rahvusvaheline ja siseriiklik kirjateenus (sh universaalne postiteenus ja ärikirja teenus);
b) perioodika teenused (perioodika tellimine ja kanne);
c) otsepostituse teenused (aadressiga ja aadressita reklaami kanne);
d) finantsteenused (sh pensionite ja toetuste kanne, rahasiire, isikusamasuse tuvastamine);
e) kaupade müük postkontorites;
f) printteenused jm postiteenused.
Postiäri teenuste müügitulu langes 2020. aastal ligi 4%, ehk 1,2 miljonit eurot.
5.1.3. Infoäri
Infoäri teenuste valdkonda kuuluvad ostu- ja müügiarvete vastuvõtmine nii elektroonselt kui füüsilisel kujul,
arvete haldus ning väljastamine elektroonselt.
Infoäri teenuste müügitulu kasvas 2020. aastal 6%, ligi 2,5 miljoni euroni.
Kuigi enamus infoäri tuludest teenitakse Eestis, siis alates 2014. aastast osutatakse infoäri teenuseid ka
Lätis ning 2016. aastast Leedus.
5.1.4. Rahvusvaheline äri
Rahvusvahelise äri valdkond on AS-i Eesti Posti ärisuund, mis keskendub rahvusvaheliste e-kaubanduse
saadetiste teenindamisele. Klientide teenindamist alustati 2015. aastal.
2020. aastal toimus peamiselt Hiinast saabuvate saadetiste edastamine erinevatesse Euroopa, Põhja- ja
Lõuna-Ameerika riikidesse.
Rahvusvahelise äri teenuste müügitulu vähenes 2019. aastaga võrreldes ligi 31%, ulatudes 31 miljoni
euroni. Tulude vähenemise põhjustas teenuste hindade kasvust tingitud mahtude vähenemine. Kui
eelnevatel aastatel oli fookuses käibe kasv, siis 2020. aastal keskenduti kasumlikkuse parandamisele.
5.3. Kulud
Kontserni 2020. aasta ärikulud olid kokku summas 126,1 miljonit eurot, olles vähenenud 2019. aastaga
võrreldes 5% (6,7 miljoni euro võrra). Enim vähenesid kauba, toorme, materjali ja teenuste kulud, mis
vähenesid 28% (19,5 miljonit eurot) ning enim kasvasid tööjõukulud, 13% (5,3 miljonit eurot).
Ärikulud kokku: 126,1 mln eurot
1%
12
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Kaubad, toore, materjal, teenused
Gruppi kuuluvad kaupade soetamisega seotud kulud, transpordikulud (sh rahvusvaheline transport),
rahvusvahelised lõppmaksed, allhankekulud, kütus, tootmismaterjalid ning vahendustasud. Antud
kulugrupp vähenes 2019. aastaga võrreldes 28% ehk 19,5 miljoni euro võrra. Oluliselt mõjutas kulugruppi
rahvusvahelise äri müügi langus 31% 2020. aastal võrreldes varasema aastaga.
Muud tegevuskulud
Muude tegevuskulude alla kuuluvad hoonete kommunaal- ja halduskulud, autodega seotud kulud,
turunduskulud, koolituskulud, IT riist- ja tarkvaraga seotud hooldustööd ning muud administreerimiskulud.
Muud tegevuskulud on 2020. aastal suurenenud 20%, 2,8 miljonit eurot.
Tööjõukulud
Kontserni tööjõukulud olid 2020. aastal 45,7 miljonit eurot, mis on võrreldes 2019. aastaga 13% ehk
5,3 miljonit eurot suuremad. Tööjõukulud moodustasid 2020. aastal kontserni ärikuludest 36% (2019.
aastal 30%).
2020. aasta keskmine töötajate arv oli 2 291. Keskmine töötajate arv on aastaga vähenenud 3 töötaja
võrra.
Tööjõukulude kasvu taga on kõrgema keskmise töötasuga töötajate lisandumine ning esmatasandi 6,2%
palgatõus.
Põhivara kulum ja väärtuse langus
Põhivara kulumi ning väärtuse langusega seotud kulud kasvasid 35% ehk 2,9 miljoni euro võrra. Kasvasid
erinevate IT arendustega seotud tarkvara amortisatsioonikulud.
Muud ärikulud
Muude ärikulude alla kuuluvad kvaliteedikontrolliga seotud kulud, ühingute ja liitude liikmemaksud,
kaupade allahindlus, põhivara mahakandmine ja kasum/kahjum valuutakursi muutusest. 2020. aastal
kasvasid muud ärikulud 1,7 miljoni euro võrra. Enamuse sellest moodustas kahjum põhivara
mahakandmisest, kahjum valuutakursi muutusest ning ühekordse projektiga seotud kulud.
6. Kontserni arendus- ja investeerimistegevus
2020. aastal olid kontserni investeeringud kokku summas 6,1 miljonit eurot (2019. aastal 12,6 miljonit
eurot), millest emaettevõtte poolt tehtud investeeringud moodustasid 83% ehk 5 miljonit eurot (2019.
aastal 95% ehk 12,0 miljonit eurot).
Enamuse sellest moodustas investeering paki-ja postiäri infosüsteemi arendusse ning pakiautomaatidesse.
Samuti investeeriti otseposti komplekteerimismasina soetusse Eestis ja uude pakisorteerimisliini Lätis.
Eelpool toodud investeeringud on osaliselt kajastatud ettemaksukontol. 31.12.2020 seisuga oli kontsernil
immateriaalse põhivara ettemakseid summas 1,0 miljonit eurot (2019. aastal 1,3 miljonit eurot), millest
enamus on seotud erinevate pakiäriga seotud töös olevate infosüsteemide arendusega. Materiaalse
põhivara ettemakseid oli kontsernil summas 1,1 miljonit eurot (2019. aastal 1,0 miljonit eurot), mis on
seotud pakiautomaatide võrgu laiendamisega.
2021. aasta planeeritud investeeringute maht on hinnanguliselt 3,5 miljonit eurot. Suuremad investeeringud
sisaldavad tootmisega seotud infosüsteemi jätkuvat arendamist. Seoses oodatust paremate
finantstulemustega kinnitas nõukogu 2021. jaanuaris ka täiendava investeeringu 4,1 miljonit eurot
pakiautomaatide võrgu laiendamiseks, et tuua 24/7 toimiv kontaktivaba teenus kliendile lähemale ka
linnadest väljas ja väiksemates kohtades.
13
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
7. Dividendid
2020. aastal dividende välja ei makstud. 2019. aastal maksis emaettevõte dividende netosummas 1,6
miljonit eurot, millele lisandus tulumaks 0,4 miljonit eurot.
8. Juhatuse ja nõukogu tasud
2020. aastal olid juhatuse ja nõukogu liikmete tasud kontserni ettevõtetes koos sotsiaalmaksudega 1 miljon
eurot (2019. aastal 1 miljon eurot).
2020. aasta lõpus oli Eesti Posti juhatuses 2 liiget ja nõukogus 6 liiget. Aasta jooksul on juhatuses olnud
kolm kuni neli liiget ning nõukogus viis kuni kuus liiget.
9. Plaanid 2021. aastaks
2021. aasta eelarve koostamisel on lähtutud AS-i Eesti Post põhikirjast, mis sätestab kontserni üldise
eesmärgi:
• luua klientidele väärtust posti-, paki- ja infologistika teenuste pakkumisel, arendades, ühendades
ja hallates selleks vajalikke võrgustikke ning süsteeme oma majandustegevuse tulemusena saadud kasumi
kaudu.
2020. aasta lõpus on algatatud strateegia ning kontserni struktuuri muudatus, et muuta äriliini põhine
lähenemine kliendikeskseks lähenemiseks.
Väga olulisel kohal 2021. aasta eelarves on kulude kokkuhoid ja olemasolevate kohustuste
refinantseerimine, et suurendada kasumlikkust ja kasvatada investeerimisvõimekust. 2021. aasta
veebruaris on sõlmitud uus kontserni arvelduslaenu leping pangaga.
Kontserni olulisemad eesmärgid on kliendirahulolu, töötajarahulolu ja kasum.
Kontserni 2021. aasta märksõnad ja fookused:
• pakiteenuse mahtude ja tulude kasvu jätkumine
• traditsioonilise postiteenuse nõudluse vähenemine
• jae- ja jaotusvõrgustike jätkuv kohandamine vastavaks muutunud nõudlusele ja uute
ärivõimaluste leidmine võrgustike paremaks rakendamiseks
• tugikulude vähendamine
• teenuste kasumlikkuse arvutuskäikude läbipaistvuse suurendamine
• kontserni likviidsuse parandamine
10. Tulemus- ja kvaliteedijuhtimine kontsernis
Emaettevõttes, AS-is Eesti Post ning samuti Läti ja Leedu tütarettevõtetes on juurutatud kvaliteedi- ja
tulemusjuhtimise süsteem.
2020. aastal olid AS-ile Eesti Post, valdkondadele, üksustele ja osakondadele koostatud aastapõhised
tasakaalus tulemuskaardid, milles on kajastatud nii finants-, kliendi- kui töötajapõhised eesmärgid, samuti
kogu kontserni strateegilised fookusprojektid. Püstitatud eesmärkide ja strateegiliste projektide täitmist
jälgitakse igakuiselt nii finantsvaates kui teenuste ja teeninduskvaliteeti näitavate raportitega, mis
võimaldab operatiivselt reageerida muutustele organisatsioonis ja turul.
11. Tütarettevõtted
11.2. SIA Omniva
SIA Omniva (endise nimega SIA Post24) on asutatud 23. märtsil 2012. Ettevõte pakub pakiautomaadi- ja
kullerteenuseid ning infoäri teenuseid Lätis.
14
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
2020. aastal kasvas käive kokku 63%: pakiautomaaditeenuse käive kasvas 79%, kullerteenuste käive
langes 3%, infoäriteenuste müük langes võrreldes 2019. aastaga 13%. 2020. aastal jätkus pakiautomaatide
võrgustiku laienemine, samuti vahetati pakiautomaatide vana põlvkonna tarkvara uue vastu ning koliti uude
logistikakeskusesse. 2020. aasta lõpuks oli Lätis 208 pakiautomaati, olles esindatud 97 linnas ja asulas.
2021. aastal on oodata mahtude kasvu, kuid mitte nii suures ulatuses kui 2020. aastal.
Keskmine töötajate arv ettevõttes 2020. aastal oli 159.
11.3. UAB Omniva LT
UAB Unipakas asutati 2. novembril 2005. AS Eesti Post omandas 100%-lise osaluse ettevõttes 2012. aastal.
Alates 2014. aasta aprillist on ettevõtte ärinimi UAB Omniva LT. Ettevõte pakub kuller- ja
pakiautomaaditeenuseid ning infoäri teenuseid Leedus.
2020. aastal kasvas käive kokku 102%: pakiautomaaditeenuse käive kasvas 148%, kullerteenuste käive
langes 14%, infoäriteenuste müük langes võrreldes 2019. aastaga 9%. 2020. aasta lõpus oli Leedus 300
pakiautomaati, olles esindatud 102 linnas ja asulas. 2021. aastal on oodata mahtude kasvu, kuid mitte nii
suures ulatuses kui 2020. aastal.
Töötajate keskmine arv ettevõttes 2020. aastal oli 300.
11.4. Finbite OÜ
Finbite OÜ asutati 16. oktoobril 2020. Asutamisel anti üle ettevõtte haldamiseks vajalikud Omniva
arvekeskuse lepingud, varad, kohustused ja intellektuaalse omandi õigused. Kontserni vaates see mõju ei
oma. Varasem Omniva arvekeskus tegutseb sellest alates Finbite arvekeskuse kaubamärgi all. Üle 10 aasta
kliendile erinevaid arvelahendusi pakkuva arvekeskuse võimalused sisaldavad ostu- ja müügiarvete
lahendusi, digiteerimist, e-kinnitusringi, e-kuluaruandeid ja digiarhiivi.
2020. aastal jõudis ettevõte tegutseda kaks kuud. Finantstulemusest parema ülevaate saamiseks tuleb
vaadelda infoäri tulemusi kontsernis kokku. Infoäri teenuste müügitulu kasvas kontsernis 2020. aastal 6%.
Põhifookus 2021. aastal on firmaväärtuse kasvatamine.
Keskmine töötajate arv ettevõttes 2020. aasta viimasel kahel kuul oli 20.
11.5. AS Maksekeskus
AS Maksekeskus asutati 17. aprillil 2012 eesmärgiga pakkuda e-kaupmeestele ning nende klientidele
turvalisi ja mugavaid makselahendusi ning e-kaubandusega seotud teenuseid. AS Eesti Post omab
ettevõttes 55,65% suurust osalust, et suurendada e-kaupmeestest klientidele pakutavat lisaväärtust,
kombineerides logistika- ja makselahendused.
2020. aastal kasvas ettevõte koroonaviiruse eriolukorras erakordselt ning laiendati tegevust ka Läti ning
Leedu turul. Ettevõtte müügitulu kasvas võrreldes 2019. aastaga 77%.
Töötajate keskmine arv ettevõttes 2020. aastal oli 16.
2021. aastal jätkub laienemine Läti ja Leedu e-kaubanduses ning ootame ka 2021. aastal e-kaubanduse
kõrge aktiivsuse jätkumist. Eeldatavalt ületab kasv Lätis ja Leedus taas Maksekeskuse Eesti äri
kasvutempot.
12. Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne
AS Eesti Post on riigile kuuluv äriühing ja rakendab äriühingu juhtimisel Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi
HÜT) tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja AS-i Eesti Post põhikirja punktist 10. AS Eesti
Post kirjeldab HÜT-i põhimõtete järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus.
AS-i Eesti Post aktsiad kuuluvad 100% ulatuses Eesti Vabariigile. Seetõttu järgib äriühing HÜT-i
soovituslikke juhiseid mõningate eranditega, mida on selgitatud koos mittejärgimise põhjuste
väljatoomisega. AS Eesti Post kontserni juhtimisel lähtutakse lisaks HÜT-ile ka riigivaraseadusest (RVS),
äriseadustikust (ÄS), teistest õigusaktidest, omaniku ootusest kontsernile ning äriühingu põhikirjast.
12.2. Üldkoosolek
2020. aastal oli AS-i Eesti Post ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, mistõttu pole vajadust selgitada käesolevas
aruandes HÜT-i põhimõtet – tagada aktsionäride võrdne kohtlemine.
15
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. veebruari 2013 käskkirjale nr 13-0079 „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olevate riigi enamusosalusega äriühingute üldkoosolekute
töökorra kinnitamine“ edastatakse korralise üldkoosoleku päevakord ja päevakorras olevate küsimuste osas
otsuse vastuvõtmiseks vajalikud materjalid, sh kirjalik lühikokkuvõte vastava päevakorrapunkti kohta ja
otsuse projekt ning nõukogu seisukoht ainuaktsionärile. Koosoleku toimumisaeg lepitakse kokku
ainuaktsionäri esindajaga, kelleks on väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister (edaspidi minister).
Üldkoosoleku keeleks on eesti keel.
06. aprillil 2020 toimunud korralisel üldkoosolekul osalesid lisaks ministrile nõukogu esimees, majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi esindaja AS-i Eesti Post nõukogus, nõukogu liige, juhatuse esimees ja
ministri nõunik. Koosolekule esitati majandusaasta aruanne koos audiitori aruande ja korruptsioonivastase
seaduse ja seotud osapoolte aruandega ning nõukogu tegevusaruanne. Juhatuse esimees, nõukogu
esimees ja ainuaktsionäri esindaja esitasid oma ootused järgmise majandusaasta kohta. Korraline
üldkoosolek kinnitas AS-i Eesti Post 2019. aasta majandusaasta aruande ja määras eelmiste perioodide
jaotamata kasumist katta puhaskahjum summas 3 711 tuhat eurot.
Huvide konflikti vältimise tagamiseks ja töötajate korruptsiooniohu ennetamiseks deklareerisid kontserni
juhtorganite liikmed, struktuuriüksuste juhid, hangetega seotud töötajad ja hankekomisjonide liikmed ning
teised ärihuvide deklareerimise kohustusega töötajad oma ärihuvid ja seotuse erinevate ühingutega.
12.3. Nõukogu
Nõukogu annab juhatusele suunised kontserni juhtimise korraldamiseks ning teostab järelevalvet kontserni
juhatuse tegevuse üle. Nõukogu vaatab korrapäraselt üle ning annab hinnangu kontserni strateegiale,
põhitegevustele, aastaaruandele ja eelarvele ning otsustab igapäevase majandustegevuse raamest
väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt kontserni ja aktsionäri huvides.
Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees. Nõukogu esimees määrab kindlaks nõukogu koosoleku
päevakorra, juhatab nõukogu koosolekuid, jälgib nõukogu töö tõhusust, korraldab andmete edastamist
nõukogu liikmetele, tagab, et nõukogul oleks piisav aeg otsuste ettevalmistamiseks ja andmetega
tutvumiseks ning esindab nõukogu suhtlemisel ASi Eesti Post juhatusega. Nõukogu töö korraldamiseks on
üldkoosolek kehtestanud ka nõukogu töökorra.
Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. Põhikirja kohaselt toimuvad nõukogu korralised koosolekud
vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. 2020. aastal toimus 24 nõukogu
koosolekut ja kuus kirjalikku menetlust. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade ja materjalid saadetakse
nõukogu liikmetele reeglina üks nädal enne koosoleku toimumist.
12.4. Nõukogu koosseis ja tasustamine
2020. aasta esimeses pooles kehtinud AS-i Eesti Post põhikirja kohaselt oli nõukogu liikmete arv viis: Bo
Henriksson (nõukogu esimees), Indrek Laul (nõukogu aseesimees), Priit Kongo, Lauri Paeveer ja Regina
Raukas.
04.06.2020 muutis üldkoosolek AS-i Eesti Post põhikirja, millega suurendati nõukogu koosseisu kuni kuue
liikmeni. Seejärel kutsus üldkoosolek oma 19.06.2020 otsusega nõukogu liikmed tagasi ja määras uue
koosseisu: Sten Soosaar (nõukogu esimees), Mari Avarmaa (aseesimees), Kalle Viks, Regina Raukas, Madis
Laansalu ja Raivo Uukkivi. 22.02.2021 kutsus omaniku esindaja AS Eesti Post nõukogust tagasi Sten
Soosaare.
Vastavalt RVS-i ja äriühingu põhikirjale ei valita juhtorgani liikmeks isikut, kelle süüline tegevus või
tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti, on tekitanud kahju juriidilisele isikule, juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise, kellel on ärikeeld, keda on majandusalase, ametialase või varavastase
kuriteo eest karistatud või kellel on äriühinguga seotud olulised ärihuvid.
Ainuaktsionäri 19. juuli 2017 otsusega nr 1.1-5/17-041 on kehtestatud ASi Eesti Post nõukogu esimehe
tasuks 1 200 eurot kuus ja nõukogu liikme tasuks 600 eurot kuus. Tasu maksti nõukogu liikmetele üks kord
kuus. Nõukogu liikmete tööjõukulud kokku (töötasu koos sotsiaalmaksudega) olid 2020. aastal 72 tuhat
eurot (2019. aastal 65 tuhat eurot). Lahkumishüvitist ja teisi täiendavaid tasusid ASi Eesti Post nõukogu
liikmetele ei maksta, v.a punktis 12.6. toodud auditikomitees osalemise tasu.
16
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
12.5. Huvide konflikt
Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ega kasuta äriühingule tehtud ärilisi
pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses kontserni ja Eesti riigi kui omaniku huvidest.
Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses äriühinguga samal
tegevusalal.
12.6. Auditikomitee
Nõukogu on moodustanud auditikomitee, kus oli 2020. aastal kolm liiget: Mario Lambing (auditikomitee
esimees) ja komitee liikmed: AS-i Eesti Post nõukogu liikmed Regina Raukas ning Lauri Paeveer (kuni
01.07.2020). Alates 01.07.2020 pikendas nõukogu oma 30.06.2020 otsusega auditikomitee esimehe Mario
Lambingu ja liikme Regina Raukase volitusi ning määras uueks liikmeks nõukogu liikme Madis Laansalu.
Auditikomitee liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Komitees peab olema vähemalt kaks liiget, kes
nimetatakse kolmeks aastaks. Vähemalt kaks liiget peavad olema arvestuse, rahanduse või õiguse
asjatundjad. Komitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust valdkonnas, milles auditeeritav üksus
tegutseb.
Auditikomiteel on oluline roll valitsemise, riskijuhtimise ja sisekontrolli läbipaistvamaks muutmisel ja
parendamisel. Komitee on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise,
sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkondades ning tegevuse
seaduslikkuse osas. Auditikomitee jälgib ka välisaudiitori sõltumatust, auditi protsessi tulemuslikkust ning
vastavust asjakohastele standarditele ja seadustele. Komitee korralised koosolekud toimuvad reeglina 5–6
korda aastas, vajadusel ka tihedamalt. 2020. aastal toimus üksteist auditikomitee koosolekut.
Rahandusministri 16. novembri 2017 määruse nr 87 „Riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete ning riigi
osalusega äriühingu nõukogu organi töös osalevate nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude
piirmäärad” kohaselt määras ainuaktsionär 23. novembri 2017 otsusega nr 1.1-5/17-073 nõukogu liikmele
auditikomitee koosoleku toimumise kuu täiendavaks tasuks 25% äriühingu nõukogu liikme tasust ja
auditikomitee esimehele eeltoodud tasust 50% suurema tasu. Nõukogu 15. detsembri 2017 otsusega nr
1.1-2/0012 määrati tasu auditikomitee liikmetele, kes ei ole nõukogu liikmed: esimehele 400 eurot ja
liikmele 200 eurot. Täiendavat tasu makstakse auditikomitee koosolekul osalemise kuu eest, mil liige osales
auditikomitee koosolekul.
12.7. Juhatus
AS-i Eesti Post juhatus esindab ja juhib kontserni igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas
seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada
äriühingu jätkusuutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele. Juhatus tagab kehtivate õigusaktide täitmise
kontsernis ning korraldab kontrolli ja aruandlust. Kontsernis on vajalikud protseduurid reguleeritud
sisemiste kordadega.
Vastavalt põhikirjale võib juhatus koosneda ühest kuni viie liikmeni. Juhatuse liige valitakse kuni viieks
aastaks nõukogu poolt.
Kontserni juhatus oli kuni aprill 2020 kolmeliikmeline: juhatuse esimees Ansi Arumeel, juhatuse liige Andre
Veskimeister (pakiäri valdkond) ning juhatuse liige Kaida Kauler (postiäri valdkond), kui liitus juhatuse liige
Ahto Pärl (finantsvaldkond), kes määrati 08.08.2020 emaettevõtte prokuristiks ülesandega viia infoäri
eraldiseisvaks tütarühinguks. 24.08.2020 määras nõukogu tema asemele interim juhatuse liikme Charlie
Viikbergi tähtajaga kuni 31.12.2020. Alates 13.10.2020 kutsus nõukogu Ahto Pärli prokuristi ametikohalt
tagasi ja ta jätkas Finbite OÜ juhatuse liikmena.
24.09.2020 kutsus nõukogu tagasi juhatuse esimehe Ansi Arumeele, juhatuses jätkasid interim juhatuse
liige Charlie Viikberg (finantsvaldkond), juhatuse liige esimehe ülesannetes Andre Veskimeister (pakiäri
valdkond) ning juhatuse liige Kaida Kauler (postiäri valdkond). Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd,
kontserni igapäevast juhtimist ja majandustegevust ning juhatab juhatuse koosolekuid.
Alates 01.01.2021 jätkas juhatuse liikmena Charlie Viikberg. 06.01.2021 otsusega kutsus nõukogu tagasi
juhatuse liikmed Kaida Kauleri ja Andre Veskimeister’i alates 16.01.2021 ning määras 07.01.2021 otsusega
juhatuse liikmeks Kristi Unt’i alates 09.01.2021. Juhatus jätkas kahe liikmelisena.
Põhikirja punktist 6 tulenevalt esindavad kontserni kõigis õigustoimingutes kaks juhatuse liiget ühiselt.
Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingud, milles nähakse täpsemalt ette juhatuse
liikme õigused ja kohustused, vastutus ning tasud.
17
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Põhikirjale vastavalt võib juhatuse liikmele tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu
alusel. Juhatuse liikmele makstava täiendava tasu ning lahkumishüvitise suuruse piirmäärad on sätestatud
RVS § 86 punktides 2 ja 3, millest tulenevalt ei või juhatuse liikmele makstava täiendava tasu suurus kokku
ületada talle eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu ning lahkumishüvitis kuni
kolme kuutasu, mida makstakse juhatuse liikmele vaid ennetähtaegselt nõukogu poolt tagasikutsumisel.
Täiendava tasu määramine peab olema põhjendatud ning arvestama ASile Eesti Post seatud eesmärkide
täitmist, loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. 2020 eest tulemustasu juhatuse liikmetele ei makstud.
Lahkumishüvitist maksti 3 kuutasu ulatuses juhatuse esimehele.
2020. aastal toimus 128 juhatuse koosolekut, juhatuse liikmete tööjõukulud (töötasu ja sotsiaalmaksud)
kokku olid 445 tuhat eurot, tulemustasu ei makstud (2019. aastal 538 tuhat eurot, sh tulemustasu 16 tuhat
eurot). Lisaks rakendab AS Eesti Post juhatusele konkurentsikeeldu, mille kohaselt üks aasta pärast volituste
lõppemist ei tohi juhatuse esimees ega liige pakkuda äriühingule konkurentsi. Äriühing on kohustatud
maksma konkurentsikeelu kohustuse järgimise eest liikmele ühe aasta jooksul igakuist hüvitist 50% tema
ühe kuu tasust. Seoses juhatuse esimehe Ansi Arumeele tagasikutsumisega rakendus äriühingule eeltoodud
kohustus 2020. aastal.
12.7.7. Huvide konflikt
Juhatuse liikmed ei tee otsuseid lähtudes enda isiklikest huvidest ega kasuta ASile Eesti Post suunatud
ärilisi pakkumisi isiklikes huvides. Juhatuse liige teatab nõukogule ja teistele juhatuse liikmetele huvide
konflikti olemasolust enne lepingu sõlmimist ning samuti viivitamatult selle hilisemal tekkimisel. Juhatuse
liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule tehtavast ärilisest pakkumisest, mis on seotud kontserni
majandustegevusega, teatab juhatuse liige viivitamatult teistele juhatuse liikmetele ja nõukogu esimehele.
Juhatuse liikmete huvide konflikti vältimine on tagatud juhatuse liikme lepingus sätestatud põhimõtetega.
Sõltumatuse tagamiseks deklareeritakse seotud osapooltega teostatud tehinguid majandusaasta aruande
kinnitamisel ja auditeerimisel.
Äriühingu huvide kaitseks on juhatuse liikmete lepingutes sätestatud konkurentsikeeld nii lepingu kehtivuse
ajaks kui pärast lepingu lõppemist.
Äriühingu juhatuse liikmed ja töötajad ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses
oma tööga vastu raha, teisi hüvesid ega tee kolmandatele isikutele õigusvastaseid või põhjendamatuid
soodustusi äriühingu nimel. Juhised on kättesaadavad ASi Eesti Post töökorralduse reeglites.
12.7.8. Juhatuse ja nõukogu koostöö
Juhatus ja nõukogu teevad ASi Eest Post huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd, sh töötavad
ühiselt kontserni strateegia arendamisel. Juhatus lähtub juhtimisotsuste tegemisel nõukogu poolt antud
strateegilistest juhistest.
Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest olulistest asjaoludest, mis puudutavad kontserni tegevuse
planeerimist ja äritegevust ning juhib eraldi tähelepanu olulistele muutustele äritegevuses. Juhatus edastab
nõukogule andmed, sh finantsaruanded, piisava ajavaruga enne nõukogu koosoleku toimumist. Juhatuse
liige annab nõukogu nõudmisel nõukogule kas suuliselt või kirjalikult teavet juhatuse ja äriühingu tegevuse
kohta ning tagab nõukogule juurdepääsu juhatuse ja kontserni tegevust kajastavale teabele.
Kontsernis on tagatud andmevahetuse turvalisus ning juhatuse ja nõukogu liikmed käsitlevad kontserni
teavet vajaliku konfidentsiaalsusega.
12.7.9. Teabe avaldamine
AS Eesti Post avaldab oma veebilehel www.omniva.ee informatsiooni aktsionäri, nõukogu ja juhatuse
koosseisu kohta ning nõukogu poolt moodustatud auditikomitee ülesannete ja koosseisu kohta.
Lisaks sellele avaldatakse veebilehel üldkoosoleku otsused, äriühingu põhikiri, majandusaasta aruanded ja
kvartalitulemused, hankeplaan ning muu oluline info, mida kontsern soovib ise avaldada ja mille avaldamise
näeb ette seadus. Kuna 2020. aastal AS Eesti Post toetuseid ei maksnud ja annetusi ei teinud, siis vastavat
informatsiooni veebilehel ei ole.
12.8. Finantsaruandlus ja auditeerimine
AS Eesti Post koostab finantsaruanded vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele rahvusvahelistele
finantsaruandluse standarditele.
18
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Auditikomitee koosolekul, kus vaadatakse läbi majandusaasta aruanne, osaleb ka kontserni audiitor.
Nõukogu koosolekul audiitor ei osale. Üldkoosolekule esitatakse kinnitamiseks majandusaasta aruanne,
millele on alla kirjutanud juhatuse liikmed.
AS Eesti Post valib välisaudiitori järgides hankeprotseduuri ja tagades audititeenuse parima võimaliku
kvaliteedi ja hinna suhte. Pakkumisi küsitakse vaid rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteetseid teenuseid
pakkuvatelt ettevõtetelt. Välisaudiitori valikul osaleb auditikomitee.
AS Eesti Post 2020. aasta majandusaasta audiitoriks on audiitorfirma KPMG Baltics OÜ. Välisaudiitor teostas
majandusaasta aruande koostamise raames ülevaate AS-i Eesti Post üldkoosolekule tehingutest seotud
osapooltega lähtuvalt korruptsioonivastasest seadusest.
Välisaudiitori tegevuse üle teostab järelevalvet auditikomitee vastavalt audiitortegevuse seadusele.
13. Sotsiaalne vastutus
Omniva järgib eetilisi põhimõtteid ja ootab põhimõtetest lähtumist kõikidelt tütar- ja sidusettevõtetelt,
koostööpartneritelt ja töötajatelt nende igapäevases töös. Järgime inimõigusi, töötingimusi,
keskkonnahoidu ja korruptsioonivastast võitlust puudutavaid rahvusvahelisi standardeid ning peame
oluliseks vastutustundlikku isikuandmete töötlemist. Omnivale on oluline korraldada oma tegevust
keskkonnasõbralikul viisil ning panustada globaalsesse säästvasse arengusse.
2020. aastal oli Covid-19 tingimusteks olulisimaks sotsiaalse vastutuse tegevuseks töötajate varustamine
isikukaitsevahenditega, tagamaks nii töötajate kui klientide tervise kaitse. Hoolimata eriolukorra
algusperioodil tekkinud kitsaskohtadest maskide ja desovahendite hankimisel said töötajad vajalike
vahenditega varustatud.
Kõikide Omniva kullerite käsiseadmetesse on laetud HOIA nutirakendus, mille abil saab kiiresti teada
võimalikust lähikontaktist Covid-19 nakatunuga. Rakenduse laadimine seadmetesse võimaldab kontsernil
paremini tuvastada võimalikke lähikontakte nakatunutega ning tagada seeläbi nii klientidele kui ka
töötajatele turvalisem teenus.
Eriolukorras on kontsern teinud koostööd erinevate osapooltega kiire ja eriolukorras ka tasuta tarne osas,
toimetades näiteks koostöös Eesti Perearstide Seltsiga perearstidele üle 2000 kaitsemaski üle Eesti. Viiruse
leviku tõkestamiseks alustas kontsern ka oma e-poes kirurgiliste kaitsemaskide müüki. Terviseameti poolt
heakskiidetud maskid tarnib Eesti Post otse tellija postkasti.
Omnivale on oluline korraldada oma tegevust keskkonnasõbralikul viisil. Panustame globaalsesse
säästvasse arengusse ressursitõhusaid ja keskkonnasõbralikke teenuseid arendades. Omniva
logistikakeskus saab suure osa vajaminevast elektrienergiast päikesepaneelide vahendusel. Keskuse
katusele on paigaldatud kokku 1667 monokristallidega paneeli ja enda alla võtab see ligi pooleteise
jalgpalliväljaku suuruse ala (10 000 m²). Tegemist on ühe suurima päikesepaneelide pargiga, mis hoone
katusele ettevõtte oma tarbeks paigaldatud on. Pargi võimsus on 500 kW ning see on piisav 114 keskmise
tarbimisega majapidamise ülalpidamiseks.
Kontserni ökoloogilist jalajälge mõjutab kasvavas e-kaubanduses samuti kasvav pakendite ja
pakkematerjalide tarbimine, eriti kui tegu on materjalidega nagu plast või kile. Seepärast on kontsern
otsimas loodussõbralikumaid alternatiive pakkimises kasutatavatele materjalidele. Realiseerus esimene
koostöö roheidufirmaga Woola, kui koos Kuldmuna turundus- ja kommunikatsiooniauhinnad võitjatele
revolutsioonilistes lambavillaümbrikutes teele pandi. Villatäitega pakendite tootja kuulutati hiljem parimaks
Eesti roheidufirmaks ning Euroopa suurima roheidufirmade konkursi PowerUp! võitjaks. Idufirma
tootmisvõimsuste suurenemisel võtab Omniva lambavillamaterjali kui loodussäästliku alternatiivi mullikilele
müüki ka oma e-poodi.
E-poe tootevalikul ongi üks strateegilisi suundi pakkuda üha enam loodussõbralikke tooteid. Nii on e-poes
müügil turvaümbrik, kus mullikile asendab pabertäidis, kileteibi kõval on saadaval paberteip ning
müüdavatest postkaartidest on ühe suurem hulk tehtud taaskasutatud paberist.
Kontsern osales teist aastat Ülemaailmse Postiliidu (Universal Postal Union, UPU) korraldatavas süsiniku
jalajälje mõõtmise projektis OSCAR (Online Reporting for Carbon Analyses and Reporting) eesmärgiga
vähendada süsteemselt, konkreetsetele andmetele tuginedes ja mõõdetavalt oma tegevuse
keskkonnamõju.
19
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Sotsiaalses vastutuses peab kontsern oluliseks suhteid kohaliku kogukonnaga, kogukondade kaasamist ning
oma töötajate initsiatiivi.
Omniva Rakvere jaotuskeskus käivitas piirkondliku algatuse, mille raames koguti pesu- ja
pesemisvahendeid vähekindlustatud peredele. Rakvere postitöötajate üleskutsega liitusid töötajad ka
mujalt Eestis. Töötajate algatusest sündinud projekt „Rõõmulaegas“ toimub koostöös kohalike
omavalitsustega juba teist aastat.
Maikuus kutsus kontsern taaskord kogukondi üles oma postkastide seisukorda üle vaatama ning vajaduse
korral uue grupipostkasti paigaldama. Selleks jagas Eesti Post kogukondadele piiratud koguses tasuta
grupipostkaste. Värskete grupipostkastide paigaldamine on kujunenud populaarseks iga-aastaseks
tegevuseks. Grupipostkast tagab postikullerile aastaringse ligipääsu ning elanikele seeläbi aastaringselt
püsiva postiteenuse ja aitab säästa kojukande kulusid ning keskkonda.
Omniva osales kolmandat aastat Maailmakoristuspäeval ja kutsus ka kõiki teisi eestimaalasi kodumaad
puhtamaks muutma.
Omniva traditsiooniline rattaretk „Tahan sõita ohutult“, mis toimus juba 20. korda, külastas sel aastal
Lääne-Harjumaad. Retke eesmärk on juhtida tähelepanu ratturite liiklusohutusele ning retk sündis ajal, kui
kirjakandjad liiklesid jalgratastega. Jalgratastel kirjakannet enam küll ei toimu, kuid liiklusohutuse teemad
on kontsernile jätkuvalt olulised, kuna kontserni töötajatest osaleb töö iseloomust tingitult liikluses
igapäevaselt suur osa töötajaskonnast.
2020. aastal viis kontserni töötajatele läbi liiklusohutuse päeva, kus tutvustati ohutuid sõiduvõtteid, ohtlikest
olukordadest väljumist ja nende vältimist. Lisaks toimus aasta jooksul mitmeid ohutu ja säästliku sõidustiili
koolitusi. Palju tähelepanu pöörati tööohutusele laiemalt, mille tõttu tööõnnetuste arv vähenes 2020. aastal
eelmise aastaga võrreldes 36%.
Omnivale on oluline ühiskondlik sidusus ning Eesti traditsioonide, kultuuri ja majanduse edendamine. Kuna
meedia reklaamitulu eriolukorra tõttu langes, kuid meediatarbimine ja inimeste infovajadus kasvas, kutsus
Eesti Meedialiit ettevõtteid üles jätma kampaaniaraha Eestisse, st mitte suunama neid Facebooki jm
välismaistesse platvormidesse. Vastusena üleskutsele otsustaski Omniva suunata suurema osa
kampaaniate rahast kohalikesse kanalitesse.
Traditsioonide väärtustamiseks oli kontsern teist aastat kaasas Presidendi algatatud sündmusega:
23.veebruaril Maarjamäe memoriaalis toimunud mälestus- ja kodanikuaktiivsuse üritusel pakkus Eesti Post
temaatiliste postkaartide saatmise võimalust, populariseerides sellega ka kirjateenust.
14. Kliendisuhted ja kvaliteet
Vaatamata väljakutseterohkele aastale ja suurenenud mahtudele olid kliendilubaduste täitmine ja
kliendirahulolu Omnivas 2020. aastal olulisteks eesmärkideks. Teenuste tähtaegsuse ja kvaliteedi
jälgimiseks jätkati kontrollide ja mõõtmistega ning parendati mitmeid kvaliteediraporteid täpsema info
saamiseks. Sarnaselt eelnevate aastatega jätkus regulaarne kliendirahulolu küsitluse läbiviimine eri kanalite
ja riikide lõikes (NPS uuring). NPS uuringust laekunud klienditagasiside, kliendipöördumiste ja
kvaliteedimõõtmiste tulemuste analüüs võimaldasid jätkuvalt leida teenustes, teeninduses, protsessides ja
kommunikatsioonis arengukohti, mille lahendamine oli/on vajalik hea ning usaldusväärse kliendikogemuse
pakkumiseks, kliendirahulolu tagamiseks ja -pöördumiste ennetamiseks. Omniva soovitusindeks (NPS) oli
2020. aastal 54% (2019. aastal 51%). NPS-i tulemused paranesid ka mitmete teeninduskanalite lõikes, nt
postiasutuste, kirjakandja, kulleri (EE, LV) ja pakiautomaadi (EE) puhul.
Mõned näited aasta jooksul läbi viidud tegevustest: kõnekeskuse tarkvara juurutuse lõpetamine hangitud
mahus ning raportite keskkonna kasutuselevõtt; siseveebi Teeninduskeskkonna lehe arendus
teenindusalase info operatiivsemaks edastamiseks ja kasutajamugavuse tõstmiseks; rahvusvahelise
kirjateenuse kvaliteedi mõõtmise mooduli vahetusega seotud ettevalmistused tagamaks sujuv üleminek
UPU moodulile alates 01.01.21; CRM-i versiooniuuenduseks ettevalmistavad tegevused Baltikumi vaates.
Mitmed 2020. aastal alanud projektid jätkuvad 2021. aastal eesmärgiga parandada kliendikogemust, tõsta
teenuste kättesaadavust ja kliendirahulolu: nt postiautomaatide ja eramaja postikapi piloodid. Samuti
jätkame 2020. aastal alustatud ärikliendi elutsükli juhtimise ning CRM-i versiooniuuenduse teemadega.
20
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
15. Korruptsioonivastane võitlus
Kontsernis on kehtestatud mitmed teemakohased siseprotseduurid, nagu Töökorralduse eeskirjad,
Ärikingituste juhend ja Ärihuvide deklareerimise juhend. Huvide konflikti vältimise nõuded on sätestatud
Hangete läbiviimise korras, mille kohaselt kõik konkreetse hanke korraldamisega seotud töötajad
allkirjastavad igakordselt kinnituskirja huvide konflikti puudumise kohta.
Valitud ametikohtade puhul on kohustuslikuks tehtud kord aastas oma ärihuvide ja kõrvaltegevuste
deklareerimine. Samuti on olemas protseduurid tuvastamaks deklaratsiooni esitamise kohustusega
töötajate seotud osapooli ja võimalikke tehtud tehinguid nendega ning protseduurid, tagamaks
korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangutest kinnipidamine.
Korruptsiooniennetuse raames on kontsernis loodud väärkäitumisest teavitamise kanalid.
Kontsern korraldab töötajatele ka koolitusi korruptsiooni, huvide konflikti, ärieetika jms teemal.
16. Muudatused põhikirjas ja regulatsioonides
Olulisi muudatusi regulatiivses keskkonnas ei toimunud. Põhikirja muudeti 2020. aastal kahel korral.
04.06.2020 muutis üldkoosolek ASi Eesti Post põhikirja, millega suurendati nõukogu koosseisu kuni kuue
liikmeni ja 08.10.2020 muudeti aktsiakapitali miinimumsuuruseks 10 miljonit eurot ja maksimumsuuruseks
40 miljonit eurot.
21
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
tuhandetes eurodes
Lisa 31.12.2020 31.12.2019 01.01.2019
korrigeeritud * korrigeeritud *
VARAD
Käibevara
Raha 3 26 742 7 946 4 677
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 4 45 716 48 603 29 056
Varud 5 1 020 870 781
KÄIBEVARA KOKKU 73 478 57 418 34 514
Põhivara
Investeeringud sidusettevõttesse 7 950 909 606
Pikaajalised nõuded ja rendi ettemaksed 8 3 653 1 390 1 488
Materiaalne põhivara 9 38 796 42 876 40 602
Kasutusõiguse vara 9 1 600 1 710 0
Immateriaalne põhivara 9 16 048 17 972 15 759
PÕHIVARA KOKKU 61 047 64 857 58 456
VARAD KOKKU 134 525 122 276 92 970
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustised
Võlakohustised 12 4 091 6 524 2 050
Võlad ja ettemaksed 13 66 037 70 007 48 776
Eraldised 412 330 0
Lühiajalised kohustised kokku 70 540 76 862 50 826
Pikaajalised kohustised
Pikaajalised võlakohustised 12 19 916 16 423 8 535
Muud pikaajalised võlad 13 7 692 2 636 1 959
Edasilükkunud tulumaksukohustis 23 690 259 127
Pikaajalised kohustised kokku 28 297 19 318 10 621
KOHUSTISED KOKKU 98 837 96 180 61 447
Omakapital
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital 14 15 714 15 714 15 714
Kohustuslik reservkapital 1 571 1 571 1 571
Jaotamata kasum 14 17 015 8 039 13 770
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 34 298 25 325 31 056
Mittekontrolliv osalus 1 388 771 467
OMAKAPITAL KOKKU 35 688 26 097 31 523
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 134 525 122 276 92 970
* Arvestuspõhimõtte muudatuse mõju eelmiste perioodide finantsaruannetele on avalikustatud Lisas 1.
Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 26-63 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande lahutamatu osa.
22
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
tuhandetes eurodes
Lisa 2020 2019
korrigeeritud
*
Äritulud
Müügitulu 15 131 516 126 311
Saadud toetused 16 1 824 1 783
Muud äritulud 17 2 221 1 554
Äritulud kokku 135 561 129 648
Ärikulud
Kaubad, toore, materjal ja teenused 18 -50 151 -69 603
Muud tegevuskulud 19 -17 038 -14 207
Tööjõukulud 20 -45 690 -40 407
Põhivara kulum ja väärtuse langus 9 -11 330 -8 401
Muud ärikulud 21 -1 898 -185
Ärikulud kokku -126 107 -132 804
Ärikasum 9 453 -3 155
Finantstulud 22 1 173 4
Finantskulud 22 -308 -386
Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil sidusettevõtetelt 7 41 302
Kasum enne tulumaksustamist 10 359 -3 235
Tulumaksukulu 23 -767 -607
Aruandeaasta puhaskasum 9 592 -3 842
Aruandeaasta koondkasum 9 592 -3 842
sh emaettevõtja omanike osa puhas- ja koondkasumist 8 976 -4 124
mittekontrolliva osaluse osa puhas- ja koondkasumist 616 282
* Arvestuspõhimõtte muudatuse mõju eelmiste perioodide finantsaruannetele on avalikustatud Lisas 1.
Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 26-63 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande lahutamatu osa.
23
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
tuhandetes eurodes
Lisa 2020 2019
korrigeeritud *
Rahavood äritegevusest
Aruandeperioodi puhaskasum 9 592 -3 842
Korrigeerimised:
Põhivara kulum ja väärtuse langus 9 11 330 8 400
Kasum/kahjum põhivara müügist, maha kandmisest 21 -11 -364
Kasum/kahjum sidusettevõtjalt 7 -41 -302
Laekunud intressid 22 -6 -4
Makstud intressid 22 308 153
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 624 -19 449
Varude muutus 5 -150 -89
Makstud ettevõtte tulumaks 23 0 -56
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 451 21 048
Rahavood äritegevusest kokku 22 096 5 494
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud põhivara soetusel 9 -4 479 -11 268
Laekunud põhivara müügist 9 1 179 805
Laekunud intressid 22 6 4
Rahavood investeerimistegevusest kokku -3 294 -10 459
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud pangalaenud 12 7 000 8 000
Saadud laenude tagasimaksed 12 -2 632 -2 460
Arvelduskrediidi saldo muutus 12 -2 523 1 523
Müük-tagasirent kapitalirendi tingimustel 0 3 984
Rendikohustiste maksed 10 -1 542 -1 077
Muud laekumised finantseerimistegevusest 6 0 16
Makstud dividendid 14 0 -1 600
Makstud intressid 22 -308 -153
Rahavood finantseerimistegevusest kokku -5 8 233
Kokku rahavood 18 796 3 268
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 3 7 946 4 677
Raha ja raha ekvivalentide muutus 18 796 3 268
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 26 742 7 946
* Arvestuspõhimõtte muudatuse mõju eelmiste perioodide finantsaruannetele on avalikustatud Lisas 1.
Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 26-63 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande lahutamatu osa.
24
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne
tuhandetes eurodes
Emaettevõtja omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata Kokku Mittekontrolliv Omakapital
reservkapital kasum osalus kokku
Saldo 31.12.2018 15 714 1 571 13 897 31 183 467 31 650
Saldo 01.01.2019 15 714 1 571 13 897 31 183 467 31 650
Edasilükkunud tulumaksu
korrigeerimise mõju 0 0 -127 -127 0 -127
Korrigeeritud
omakapital 01.01.2019 * 15 714 1 571 13 770 31 056 467 31 523
Tehingud omanikega
Makstud dividendid 0 0 -1 600 -1 600 0 -1 600
Mittekontrollitava osaluse
muutus 0 0 -7 -7 23 16
Tehingud omanikega
kokku 0 0 -1 607 -1 607 23 -1 584
Aruandeperioodi
koondkasum 0 0 -4 124 -4 124 282 -3 842
Saldo 31.12.2019 15 714 1 571 8 039 25 325 771 26 097
Aruandeperioodi
koondkasum 0 0 8 976 8 976 616 9 592
Saldo 31.12.2020 15 714 1 571 17 015 34 298 1 388 35 688
Arvestuspõhimõtte muudatuse mõju eelmiste perioodide finantsaruannetele on avalikustatud Lisas 1.
Täpsem informatsioon omakapitali ja selle muutuste kohta on toodud Lisades 6, 14 ja 23.
Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 26-63 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande lahutamatu osa.
25
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad AS-i Eesti Post (emaettevõte) ja Leedus asuva
tütarettevõtte UAB Omniva LT (osalus 2020. aastal 100%, 2019. aastal 100%), Lätis asuva tütarettevõtte
SIA Omniva (osalus 2020. aastal 100%, 2019. aastal 100%) ning Eestis asuvate tütarettevõtete AS
Maksekeskus (osalus 2020. aastal 56,65%, 2019. aastal 56,65%), OÜ Finbite (osalus 2020. aastal 100%),
OÜ Omniva (osalus 2020. aastal 100%, 2019. aastal 100%) ja sidusettevõte OÜ Post11 (osalus 2020. aastal
30%, 2019. aastal 30%) finantsnäitajad.
AS-i Eesti Post põhitegevuseks on postiäri, pakiäri, infoäri ja rahvusvahelise äri teenuste osutamine, olles
tihedaima tegevusvõrguga kontsern Eestis.
SIA Omniva pakub pakiautomaadi ja kullerteenuseid Lätis. UAB Omniva LT pakub peamiselt B2B
kullerteenust, väikses mahus B2C teenust ning pakiautomaaditeenust Leedus. AS Maksekeskus pakub
makselahendusi. OÜ Finbite asutati 13. oktoobril eesmärgiga eraldada infoäri teenus emaettevõttest. OÜ
Finbite pakub informatsioonilogistika teenust. OÜ Omniva asutati kaubamärgi kaitseks.
Emaettevõtte registreeritud aadress on Pallasti 28, 10001 Tallinn, Eesti Vabariik. AS-i Eesti Post
ainuaktsionär on Eesti Vabariik.
Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule kinnitab aktsionäride üldkoosolek juhatuse koostatud ja nõukogu
heaks kiidetud majandusaasta aruande, mis sisaldab endas ka konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruannet. Aktsionäridel on õigus juhatuse koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte
heaks kiita ning nõuda uue aruande koostamist. Juhatuse poolt on majandusaasta aruanne heaks kiidetud
26. märtsil 2021.
Koostamise alused
AS-i Eesti Post 2020. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses
rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.
AS-i Eesti Post konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on finantsnäitajate esitamisel lähtutud
soetusmaksumuse meetodist, v.a juhtudel, kui alljärgnevates arvestuspõhimõtetes on kirjeldatud teisiti.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.
Toodud arvestuspõhimõtteid on järjepidevalt kasutatud kõikidele aruandes toodud perioodidele, v.a
juhtudel, kui on kirjeldatud teisiti. Peamistes arvestuspõhimõtetes tehtud muudatusi on kirjeldatud
alljärgnevalt.
Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele tuleb teatud osades teha juhtkonnapoolseid
raamatupidamislikke hinnanguid. Samuti peab kontserni raamatupidamispõhimõtete rakendamisel tegema
juhtkonnapoolseid otsuseid. Valdkonnad, kus juhtkonna otsuse tähtsus ning keerukus on olulisema mõjuga
või kus konsolideeritud aruanded sõltuvad oluliselt eeldustest ja hinnangutest, on kirjeldatud lisa viimases
peatükis.
Uued IFRS standardid, tõlgendused ja nende muudatused
Muutused olulistes arvestuspõhimõtetes
Käesoleva aruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on samad, mida kasutati Kontserni 31.
detsembril 2019 lõppenud majandusaasta konsolideeritud aruandes, välja arvatud juhtudel, mida on
kirjeldatud alljärgnevalt.
Ettevõtte tulumaks ja edasilükkunud tulumaks
IFRS Tõlgenduskomitee otsuse kohaselt asendati traditsiooniline kasumipõhisel maksustamissüsteemil
põhinev edasilükkunud tulumaksukohustise arvestus Eesti ja Läti tütarettevõtetesse tehtud investeeringute
osas, kus jaotuspõhise maksustamissüsteemi tõttu ettevõtte tulumaksu ei maksta kasumi, vaid dividendide
jaotamise korral osas. Vastavalt standarditele IAS 12.52A ja 57A ei kajastata jaotuspõhistes
maksusüsteemides jaotamata kasumi osas jooksvat ega edasilükkunud tulumaksu seni, kui kajastatakse
kohustust maksta dividende. Eesti turupraktikana on seda arvestuspõhimõtet järjepidevalt rakendatud kogu
26
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Kontserni jaotamata kasumi suhtes, olenemata sellest, kas see kasum on kogunenud emaettevõttesse või
tütarettevõtetesse. 2020. aasta juunis tegi IFRS Tõlgenduskomitee otsuse, mille kohaselt standardites IAS
12.52A ja 57A sätestatud põhimõtet kohaldatakse ainult emaettevõtte jaotamata kasumi suhtes, aga mitte
tütarettevõtete jaotamata kasumi suhtes. Selle asemel tuleks tütarettevõtetes jaotamata kasumi osas
järgida standardis IAS 12.39-40 kirjeldatud põhimõtteid, mille kohaselt sellise akumuleeritud kasumi osas
tuleb kajastada edasilükkunud tulumaksukohustist, välja arvatud juhul, kui on tõenäoline, et seda ei jaotata
emaettevõttele lähitulevikus.
Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad kontserni varade ja
kohustiste raamatupidamislike ja maksubaaside vahel (maksubaas on vara või kohustise maksustamisel
aluseks võetav summa).
Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Ettevõtte
tulumaksu maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna (perioodi kasumis või
kahjumis) dividendide väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis
registreeritud ettevõttel edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustisi, välja arvatud võimalik
edasilükkunud tulumaksukohustis ettevõtte investeeringutelt tütar-, sidus, ja ühisettevõtetesse ning
filiaalidesse.
Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus
aruandeaasta kasumit maksustatakse. Samuti tekib kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis
investeeringutelt Eesti ja Läti tütar- ja sidusettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab
kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas
tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide
maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud.
Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse
investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud
tütarettevõtte kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud
tulumaksukohustist. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus,
mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et
dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt
ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada.
Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksumäärasid, mida aruandekuupäeval
kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele
perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad.
Ettevõtte tulumaksu kehtiv maksumäär Eestis on 20% (tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80
netoväljamaksest). Alates 2019. aastast rakendub regulaarselt makstavale dividendile madalam
maksumäär 14% (14/86 netoväljamaksest). Madalamat maksumäära saab igal kalendriaastal rakendada
dividendide ja muude kasumieraldiste väljamaksetele ulatuses, mis ei ületa viimase kolme kalendriaasta
keskmist väljamakstud maksustatud dividendide ja muude kasumieraldiste summat ning maksustatud
omakapitali väljamakseid.
Kontsern on kajastanud arvestuspõhimõtte muudatust tagasiulatuvalt.
Korrigeerimise mõju finantsaruannetele
tuhandetes eurodes
Saldo 2019. a. Muudatuste Muudetud saldo
aastaaruandes mõju 2020. a.
aastaaruandes
Mõju finantsseisundi aruandele seisuga
01.01.2019
Edasilükkunud tulumaksukohustus 0 127 127
Jaotamata kasum 13 897 -127 13 770
Mõju finantsseisundi aruandele seisuga
31.12.2019
Edasilükkunud tulumaksukohustus 0 259 259
Jaotamata kasum 8 298 -259 8 039
27
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Mõju konsolideeritud
koondkasumiaruandele 2019.a.
Tulumaks -476 -132 -607
Kokku mõju konsolideeritud
koondkasumiaruandele -476 -132 -607
Kehtima hakkavad standardid, tõlgendused ja nende muudatused
Järgmised uued standardid, tõlgendused ja muudatused 31. detsembril 2020 lõppenud aruandeperioodile
veel ei kohaldu ja seetõttu pole neid käesoleva konsolideeritud aruande koostamisel rakendatud. Kontsern
kavatseb neid rakendada siis, kui need jõustuvad.
Standardi IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ muutused
(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt.
Lubatud on varasem rakendamine). Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud.
Muudatustega selgitatakse, et kohustiste liigitamine lühi- või pikaajaliseks põhineb üksnes ettevõtte õigusel
arveldamist aruandeperioodi lõpus edasi lükata. Ettevõtte õigus lükata arveldamist edasi vähemalt 12 kuud
alates aruandekuupäevast ei pea olema tingimusteta, kuid sellel peab olema sisu. Klassifitseerimist ei
mõjuta juhtkonna kavatsused ega ootused selle kohta, kas ja millal ettevõte oma õigust kasutab.
Muudatustega selgitatakse ka olukordi, mida peetakse kohustise tasumiseks.
Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise
aruandele olulist mõju.
Standardi IAS 37 „Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad“ muudatused
(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt.
Lubatud on varasem rakendamine). Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud.
Lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramiseks nõutakse muudatustega ettevõttelt kõigi
otseselt lepingu täitmiseks tehtavate kulude arvesse võtmist. Muudatustega selgitatakse, et lepingu täitmise
kulud hõlmavad nii konkreetse lepingu täitmiseks tehtavaid vältimatuid kulutusi kui ka osa muudest
kuludest, mis on otseselt seotud lepingute täitmisega.
Ettevõte rakendab neid muudatusi lepingutele, mille osas ta ei ole veel täitnud kõiki oma kohustusi selle
aruandeperioodi alguses, mil ta muudatusi esimest korda rakendab (esmase rakendamise kuupäeval).
Ettevõte ei korrigeeri võrreldava perioodi informatsiooni. Selle asemel kajastab ettevõte muudatuste
esialgse rakendamise kumulatiivset mõju jaotamata kasumi või vastavalt vajadusele mõne muu asjakohase
omakapitali kirje algsaldo korrigeerimisena esmase rakendamise kuupäeval.
Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise
aruandele olulist mõju, sest kontsern võtab lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramisel
arvesse nii vältimatuid kulutusi kui ka muid otseselt lepingute täitmisega seotud kulusid .
Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis pole veel jõustunud, ei ole eeldatavasti
olulist mõju kontserni raamatupidamise aruandele.
Tütarettevõtjad
Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib
majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale
kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle.
Tütarettevõtjad konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle
lõppemiseni.
Kontsern kasutab äriühenduste kajastamisel omandamismeetodit. Tütarettevõtja ostmisel üleantud tasu
koosneb üleantud varade, omandaja poolt võetud kohustiste ja kontserni poolt emiteeritud
omakapitaliinstrumentide õiglastest väärtustest. Üleantud tasu sisaldab ka tingimusliku tasu kokkuleppest
28
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
tuleneva vara või kohustise õiglast väärtust. Omandatud eristatavad varad ja kohustised ning tingimuslikud
kohustised võetakse ostukuupäeval arvele nende õiglastes väärtustes. Iga äriühenduse puhul teeb kontsern
valiku, kas kajastada mittekontrolliv osalus omandatavas ettevõttes õiglases väärtuses või mittekontrolliva
osaluse proportsionaalses osas omandatavast eristatavast netovarast. Omandamisega seotud kulutused
kajastatakse kuluna.
Kui üleantud tasu, omandatavas ettevõttes oleva mittekontrolliva osaluse ja omandajale eelnevalt
omandatavas ettevõttes kuulunud osaluse õiglase väärtuse (omandamise kuupäeva seisuga) summa ületab
kontserni osalust omandatud eristatavates varades ja ülevõetud kohustistes, kajastatakse vahe
firmaväärtusena. Kui eelnimetatud summa on soodusostude puhul väiksem kui omandatud tütarettevõtja
netovarade õiglane väärtus, kajastatakse vahe koheselt kasumiaruandes.
Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi emaettevõtja kontrolli all olevate
tütarettevõtjate finantsnäitajad. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni
ettevõtjate vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid.
Vajadusel on tütarettevõtjate arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele.
Mittekontrolliva osaluse osa emaettevõtja kontrolli all olevate ettevõtjate tulemuses ja omakapitalis on
konsolideeritud finantsseisundi aruandes kajastatud omakapitali koosseisus eraldi emaettevõtja omanikele
kuuluvast omakapitalist ning konsolideeritud kasumiaruandes eraldi kirjel. Koondkasum jagatakse
emaettevõtja omanike ja mittekontrolliva osaluse vahel, ka siis, kui selle tulemuseks on mittekontrolliva
osaluse negatiivne saldo.
Osaluse muutus tütarettevõtjas kui kontroll ei muutu
Kontsern käsitleb tehinguid mittekontrolliva osalusega kui tehinguid teiste osalejatega kontserni
omakapitalis. Kui mittekontrollivalt osaluselt ostetud osalus tütarettevõtja netovarade raamatupidamislikus
väärtuses erineb ostuhinnast, kajastatakse vahe omakapitalis. Mittekontrollivale osalusele müükidelt
tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse samuti omakapitalis.
Tütarettevõtjate müük
Kui kontsernil kaob kontroll või oluline mõju, hinnatakse allesjäänud investeering selle õiglasesse
väärtusesse ning erinevus raamatupidamisliku väärtusega kajastatakse kasumiaruandes. Allesjäänud
investeeringu arvele võtmisel sidusettevõtja, ühisettevõtja või finantsinvesteeringuna saab õiglane väärtus
selle investeeringu raamatupidamislikuks maksumuseks. Lisaks, antud ettevõttega seonduvalt varem muus
koondkasumiaruandes kajastatud summad kajastatakse nii, nagu kontsern oleks vastavad varad ja
kohustised müünud. See võib tähendada, et varasemalt muus koondkasumiaruandes kajastatud summad
klassifitseeritakse ümber kasumiaruandesse.
Tütarettevõtte kajastamine emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannetes vastavalt
Eesti raamatupidamise seaduse nõudele
Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades
avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtja) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtja
esmaste aruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütarettevõtjate kajastamist käsitlevaid
arvestuspõhimõtteid on emaettevõtja eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud vastavalt IAS 27 „Konsolideeritud ja konsolideerimata
finantsaruanded” nõuetele.
Investeering tütarettevõtetesse on kajastatud emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannetes
soetusmaksumuses miinus vajadusel allahindlused vara väärtuse langusest. See tähendab, et investeering
kajastatakse algselt selle soetusmaksumuses, milleks on omandamisel makstava tasu õiglane väärtus ning
hiljem korrigeeritakse seda vajadusel investeeringu väärtuse langusest tulenevate allahindlustega.
Vara väärtuse test hindamaks kas investeeringu kaetav väärtus (kõrgem kahest – õiglane väärtus miinus
müügikulutused või kasutusväärtus) on langenud alla selle raamatupidamisliku jääkväärtuse viiakse läbi
siis, kui on indikatsioone, et vara väärtus võib olla langenud. Allahindlusest tekkiv kulu kajastatakse
emaettevõtte kasumiaruandes finantskuluna. Juhul, kui olukord muutub ja allahindlus ei ole enam
põhjendatud, siis varem kajastatud allahindlus tühistatakse. Allahindluse tühistamine kajastatakse selle
perioodi, mil tühistamine aset leidis, finantstuluna.
29
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Tütarettevõtete poolt makstud dividendid kajastatakse sel hetkel, kui emaettevõttel tekib õigus neile
dividendidele ärituluna.
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine
Arvestus- ja esitusvaluuta
Kontserni kuuluvate ettevõtjate finantsaruanded on koostatud selles valuutas, mis on iga üksiku ettevõtja
äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta (arvestusvaluuta). Emaettevõtja ja tütarettevõtjate
arvestusvaluuta on euro. Konsolideeritud aruanded on koostatud eurodes, mis on emaettevõtja
arvestusvaluuta ja kontserni aruandluse esitlusvaluuta.
Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustised
Kõik aruandeperioodi välisvaluutapõhised tehingud on aruannetes kajastatud arvestusvaluutades vastavalt
tehingu sooritamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursile. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed
varad ja kohustised on ümber hinnatud vastavalt aruandekuupäeval kehtinud keskpanga ametlikule
valuutakursile.
Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid, k.a monetaarsete varade ja kohustiste tasumisel ja
ümberhindlusel tekkinud valuutakursi erinevused, kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna.
Realiseerunud ja realiseerumata kasumid ja kahjumid, mis tekivad välisvaluutapõhiste põhitegevuse nõuete
ja kohustiste tasumisel ja ümberhindlusel, kajastatakse netomeetodil muude äritulude või kuludena.
Realiseerumata kasumid ja kahjumid, mis tulenevad rahast, raha ekvivalentide ja laenude
ümberhindamisest kajastatakse netomeetodil finantskuludes.
Sidusettevõtjad
Sidusettevõtjad on ettevõtjad, mille üle kontsernil on oluline mõjuvõim, kuid ei ole kontrolli ning milles
kontsernil on üldjuhul otseselt või kaudselt 20–50% hääleõigusest. Investeeringud sidusettevõtjatesse on
konsolideeritud finantsaruannetes kajastatud kapitaliosaluse meetodil ning emaettevõtte eraldiseisvates
finantsaruannetes soetusmaksumuse meetodil. Investeeringud sidusettevõtjatesse sisaldavad endas
soetamisel kajastatud firmaväärtust, miinus väärtuse langusest tekkivad allahindlused. Investeeringute
soetamine sidusettevõtjatesse kajastatakse ostumeetodil sarnaselt investeeringute soetamisega
tütarettevõtjatesse.
Kontsern hindab igal aruandekuupäeval, kas esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et sidusettevõtjasse
tehtud investeeringu väärtus on langenud. Kui selline juhus esineb, arvestab kontsern väärtuse languse
summa kaetava väärtuse ja raamatupidamisliku jääkmaksumuse vahena ning kajastab selle kasumiaruande
real „Muud kasumid/kahjumid sidusettevõtjatelt“.
Juhul, kui kontserni osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava investeeringuobjekti kahjumis ületab
investeeringuobjekti raamatupidamislikku väärtust, vähendatakse investeeringu raamatupidamislikku
väärtust nullini ning edasisi kahjumeid kajastatakse aruandeväliselt. Erandiks on olukord, kui kontsern on
garanteerinud või on kohustatud rahuldama investeeringuobjekti kohustisi ning aruandekuupäeva seisuga
ilmneb, et investeeringuobjekt ei suuda oma kohustisi täita – sellisel juhul kajastab kontsern oma
finantsseisundi aruandes nii kohustist kui kapitaliosaluse meetodi kahjumit.
Realiseerimata kasumid kontserni ja tema sidusettevõtjate vahel elimineeritakse vastavalt kontserni osaluse
suurusele sidusettevõtjas. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, v.a juhtudel, kui tehing tõendab
üle antud vara väärtuse langust. Sidusettevõtjate arvestuspõhimõtteid on vajadusel muudetud, tagamaks
vastavust kontserni arvestuspõhimõtetega.
Osalust omandatud sidusettevõtja varades ja kohustistes ning omandamisel tekkinud firmaväärtust
kajastatakse finantsseisundi aruandes netosummana real „Sidusettevõtja aktsiad ja osad “.
Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse sularaha kassades, arvelduskontosid pankades ja raha teel
pankadesse ning kuni kolmekuulisi tähtajalisi deposiite.
30
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Finantsvarad
Finantsvarade klassifitseerimine põhineb üldiselt ärimudelil, milles finantsvara hallatakse ja selle lepinguliste
rahavoogude näitajatel.
Kontsern klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:
• varad, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses;
• varad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande või
muutustega läbi kasumiaruande.
Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk
kuupäeval, millal kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.
Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või
antakse üle ja kontsern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.
Võlainstrumentide kajastamine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara
lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille
rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud
soetusmaksumuses, kasutades efektiivset intressimäära meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumusest
arvatakse maha väärtuse langusest tekkinud kahjum. Intressitulu, välisvaluutakasumid ja kahjumid ning
väärtuse langus kajastatakse kasumiaruandes. Kajastamise lõppemisel tekkinud kasumeid või kahjumeid
kajastatakse kasumiaruandes.
Seisuga 01. Jaanuar 2020 ja 31. detsember 2020 olid kontserni kõik finantsvarad klassifitseeritud sellesse
kategooriasse.
Finantsvarade väärtuse langus
Väärtuse languse kahjumi kajastamise mudelit finantsvarade suhtes rakendatakse korrigeeritud
soetusmaksumuses. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate
vastu, sularahast ja raha ekvivalentidest.
Kontsern kasutab ostjate vastu tekkinud nõuete nende kehtivusajal eeldatava krediidikahjumi
kajastamiseks standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit. Kontsern kajastab nõuetele ostjate vastu
moodustatud allahindluse summas, mis võrdub nende kehtivusaja jooksul eeldatavalt tekkiva
krediidikahjumiga. Nimetatud varade eeldatava krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse eraldise
moodustamise põhimõtet, mis põhineb kontserni ajaloolisel krediidikahjumi kogemusel, mida
korrigeeritakse konkreetsete deebitoriga seotud teguritega, üldise majandustingimuste ning
aruandekuupäeval finantsvarale rakenduvate tegelike ja prognoositavate tingimustega ja nende suuna
hinnanguga. Krediidikahjumi summa kajastatakse kasumiaruandes real „Muud tegevuskulud“.
Kindlaksmääramisel, kas finantsvara krediidirisk on alates esmasest kajastamisest oluliselt suurenenud ja
krediidikahjumite hindamisel võtab kontsern arvesse mõistlikku ja toetavat infot, mis on asjakohane ja
kättesaadav ilma liigsete kulude või pingutuseta. See hõlmab nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet
ja analüüsi, mis põhineb kontserni ajaloolisel kogemusel ja krediidihinnangu infol ning sisaldab tulevikku
suunatud infot.
Kontsern eeldab, et finantsvara krediidirisk on märkimisväärselt tõusnud, kui:
• tasumise tähtajast on möödunud rohkem kui 30 päeva.
Kontsern leiab, et finantsvara on makseviivituses, kui:
• võlgnik ei ole tõenäoliselt suuteline tasuma kontsernile oma krediidikohustisi täielikult, ilma et
kontsern peaks rakendama selliseid meetmeid nagu tagatise realiseerimine (sellise olemasolul);
• või finantsvara maksetähtajast on möödunud üle 90 päeva.
Kontsern loeb kohustuse mitte täidetuks, kui finantsvara on enam, kui 90 päeva maksetähtaja ületanud,
välja arvatud juhul, kui kontsernil on toetavaid argumente, mis põhjendavad maksetähtaja ületamist.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest
ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende praegusesse asukohta ja seisukorda.
Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse finantsseisundi aruandes lähtudes
sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto
31
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
realiseerimismaksumus on tavapärases äritegevuses kasutatav hinnanguline müügihind, millest on maha
arvatud toote lõpetamiseks ja müügi sooritamiseks vajalikud hinnangulised kulutused.
Materiaalne põhivara
Põhivaraks loetakse kontserni enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku eluaega üle ühe
aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost (käibemaksuta hinnas). Materiaalne põhivara võetakse
algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad
maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse
ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud
akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline,
et kontsern saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust on
võimalik usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise
momendil.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär kinnitatakse igale
põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul
amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist
amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema raamatupidamislikku jääkmaksumust,
lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest
komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises
arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi
amortisatsiooninormid.
Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:
• Ehitised ja komponendid 1–12,5%
• Masinad ja seadmed 10–20%
• Arvutid ja arvutisüsteemid 25–50%
• Muu inventar 10–50%
Piiramata kasutuseaga objekte (maa) ei amortiseerita.
Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud
eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab raamatupidamislikku jääkmaksumust, vara lõpliku
eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel „müügiootel põhivaraks“.
Renditud põhivara objektide parenduskuludelt arvestatakse amortisatsiooni vara eeldatava kasuliku eluea
või rendisuhte kehtivuse perioodi jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem.
Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga
majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused
raamatupidamislike hinnangute muutustena, st edasiulatuvalt.
Igal aruandekuupäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, -meetodi ning lõppväärtuse
põhjendatust. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest näitajast vara neto müügihind või
vara kasutusväärtus) on väiksem tema raamatupidamislikust jääkmaksumusest, hinnatakse materiaalse
põhivara objektid alla nende kaetavale väärtusele (vt ka arvestuspõhimõte „Varade väärtuse langus“).
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara
kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Materiaalse põhivara objektid, mis väga
tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul, klassifitseeritakse ümber müügiootel põhivaraks.
Immateriaalne põhivara
Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja
otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest
on maha arvatud akumuleerunud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Immateriaalne põhivara jagatakse määratud kasuliku elueaga varaks ja määramata kasuliku elueaga
varaks. Määramata kasuliku elueaga immateriaalset vara ei amortiseerita, kuid nende kontrollimiseks
32
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
viiakse igal aruandekuupäeval läbi väärtuse test ning juhul kui nende kaetav väärtus osutub väiksemaks
raamatupidamislikust jääkmaksumusest, hinnatakse vara alla kaetava väärtuseni.
Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit.
Amortisatsioonimäär määratakse igale immateriaalse põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust
elueast. Kontsernis kasutusel olevatele immateriaalsetele põhivaradele rakendatakse amortisatsioonimäära
vahemikus 5–50%. Immateriaalse põhivara amortisatsioonikulu kajastatakse kasumiaruandes real
„Põhivara kulum ja väärtuse langus“.
Muu immateriaalse varana kajastatakse ostetud tarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa.
Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste
tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest
saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul.
Äriühenduse käigus omandatud kliendinimekirjad kajastatakse omandamise kuupäeval õiglases väärtuses.
Kliendinimekirjadel on piiratud eluiga ja need kajastatakse edaspidi soetusmaksumuses, millest on maha
arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit
kliendinimekirjale eeldatava eluea jooksul, milleks on kümme aastat.
Kasutusõiguse vara
Kasutusõiguse vara kajastatakse soetusmaksumuse meetodil. Kasutusõiguse vara soetusmaksumus
amortiseeritakse kulusse lepingus määratud rendiperioodi jooksul või eeldatava rendisuhte kehtivuse
perioodi jooksul. Kasutusõiguse varade puhul võetakse arvele varad üle 12-kuuliste rendilepingute osas,
v.a juhul kui renditav vara on väikese väärtusega ning kajastatakse kasumiaruandes kulumit renditavadelt
varadelt ja intressikulu rendikohustistelt. Arvutitehnika ja büroo- ning olmetehnika on üldjuhul
väheväärtuslik vara.
Kasutusõiguse vara soetusmaksumus sisaldab alljärgnevaid komponente:
• rendimaksete nüüdisväärtus;
• rentniku poolt rendilepingu sõlmimisega kaasnenud otsekulud;
• enne rendilepingut vara soetamise eest tehtud maksed;
• juhul, kui rendileping seda nõuab, siis renditava vara seisukorra taastamise või renditava vara
eemaldamisega kaasnevad kulud.
Rendid kajastatakse vara kasutusõigusena varades ning rendikohustisena võlakohustiste hulgas alates
hetkest mil kontsern saab õiguse vara kasutada. Varad ja kohustised kajastatakse finantsseisundi aruandes
rendimaksete nüüdisväärtuses.
Firmaväärtus
Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud
netovara õiglase väärtuse vahel, peegeldades seda osa soetusmaksumusest, mis tasuti omandatud
ettevõtte selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi arvele võtta. Omandamise kuupäeval
kajastatakse firmaväärtus konsolideeritud finantsseisundi aruandes selle soetusmaksumuses immateriaalse
varana.
Edasisel kajastamisel mõõdetakse firmaväärtust tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud
võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Firmaväärtust ei amortiseerita. Selle asemel viiakse
kord aastas läbi vara väärtuse languse test. Väärtuse test firmaväärtuse suhtes viiakse läbi koos raha
genereeriva üksusega, mille juurde firmaväärtus kuulub. Firmaväärtus hinnatakse alla tema kaetavale
väärtusele, juhul kui see on väiksem raamatupidamislikust jääkmaksumusest. Firmaväärtuse allahindlusi ei
tühistata.
Mittefinantsvarade väärtuse langus
Amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude
esinemist. Selliste asjaolude esinemisel hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda
raamatupidamisliku maksumusega.
Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara raamatupidamislik maksumus
ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on lahutatud
müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse
33
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on
võimalik rahavoogusid eristada (cash generating unit).
Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et
vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata).
Rendiarvestus
Kontsern on rendilepingutes nii rentnik kui ka rendileandja. Kontsern rendib hooneid postkontoritele,
pindasid pakiautomaatidele, masinaid ja seadmeid ning transpordivahendeid.
Kontsern kui rentnik
Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui tegemist on kindlaksmääratud varaga, rentnik saab
sisuliselt kogu majandusliku kasu ning rentnik kontrollib vara kasutamist.
Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja rendikohustise põhiosa tagasimakseteks ehk
kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Rendikohustist kajastatakse finantsseisundi aruandes
rendimaksete nüüdisväärtuses (v.a. erandid).
Rendimaksed sisaldavad järgnevaid rendiperioodi jooksul tehtavaid makseid:
• fikseeritud rendimaksed, miinus rendileandja poolt rentnikule tehtud maksed või kulude hüvitised;
• muutuvad rendimaksed, juhul kui need muutuvad vastavalt mingile alusindeksile (näit. tarbijahinna
indeks).
• võimaliku jääkväärtuse garantiiga kaasnevad maksed rentnikult.
• renditava vara väljaostmise, rendiperioodi pikendamise või katkestamise optsioonide kasutamisega
kaasnevad maksed (juhul, kui juhtkond on hinnanud optsiooni kasutamist piisavalt kindlaks ning
nende optsioonide kasutamine on võetud arvesse rendiperioodi pikkuse arvestamisel).
Rendimakseid diskonteeritakse, kasutades rentniku alternatiivset laenuintressimäära. Alternatiivne
intressimäär on intressimäär, mis on tuletatud kontserni olemasolevatest intressikandvatest kohustistest.
Lühiajalisi rente ja väheväärtusliku vara rente kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt
kasumiaruandes kuluna. Lühiajaliste rentidena kajastatakse lepinguid, mille rendiperiood on kuni 12 kuud
või vähem ning puudub vara väljaostu võimalus või väikese alusvara väärtusega rendid.
Kontsern kui rendileandja
Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse finantsseisundi aruandes nõudena kapitalirenti tehtud
netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa
tagasimakseteks ja finantstuluks. Finantstulu jagatakse rendiperioodile.
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse finantsseisundi aruandes analoogselt oma
majandustegevuses kasutatava põhivaraga. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes kontsernis
sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse
rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustised, saadud laenud) võetakse
algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi.
Edasi kajastatakse finantskohustisi korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära
meetodit.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende
nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele
kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse
nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades
järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades efektiivse intressimäära meetodit.
Võlakohustised liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates
aruandekuupäevast või kontsernil pole tingimusteta õigust laenukohustise tasumist edasi lükata rohkem
kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul
aruandekuupäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruandekuupäeva, kuid enne
aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi,
34
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise
tõttu.
Kõik laenukasutuse kulutused, mis on otseselt seostatavad tingimustele vastava vara soetamise, ehitamise
või tootmisega, kapitaliseeritakse.
Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheline arveldamine
Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vahel toimub saadetiste edastamine. Esialgsete mahtude ja
lepingutest tulenevate hindade alusel tehakse prognooskanded, mida kajastatakse nõuetena/ kohustistena.
Seejärel toimub võrdlus ja kinnitamine teiste osapooltega. Kinnitatud andmete põhjal tehakse
korrigeerimised viitnõuete ja -kohustiste osas ning toimub rahaline arveldamine. Pikaajalise
nõudena/kohustisena kajastatakse siis, kui summad kuuluvad maksmisele hiljem kui 12 kuud pärast
aruandekuupäeva.
Töötajate hüvitised
Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka, sotsiaalmakse, puhkustasusid ja muid hüvitisi.
Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, mille vastutasuks on põhjust eeldada hüvitise
maksmist, moodustab kontsern prognoositava hüvitise summa ulatuses kohustise (viitvõla), millest
arvatakse maha kõik juba tasutud summad.
Töösuhte lõpetamise hüvitised
Töösuhte lõpetamise hüvitised kuuluvad maksmisele tulenevalt kas kontserni otsusest lõpetada töösuhe
töötajaga enne tavapärast pensionile jäämise kuupäeva või töötaja otsusest aktsepteerida vabatahtlikult
töösuhte lõpetamist vastutasuks nende hüvitiste eest. Kontsernis kajastatakse töösuhte lõpetamise hüvitisi
siis, kui kontsern on võtnud endale kohustuse kas lõpetada töösuhe töötaja(te)ga vastavalt avaldatud
üksikasjalikule plaanile töösuhte lõpetamiseks ja puudub reaalne võimalus seda tagasi võtta või maksta
töösuhte lõpetamise hüvitisi pakkumise tulemusel. Kui töösuhte lõpetamise hüvitis kuulub väljamaksmisele
enam kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva, on hüvitisi diskonteeritud selle nüüdisväärtuseni.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised ning varad
Eraldistena kajastatakse finantsseisundi aruandes tõenäolisi kohustisi, mis on tekkinud enne
aruandekuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole täpselt
teada. Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks
tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse finantsseisundi
aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangul aruandekuupäeva seisuga vajalik eraldisega seotud
kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Eraldisega seotud kulu kajastatakse
perioodi kasumiaruandes.
Juhul, kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva, kajastatakse
seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud
juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline.
Eraldised vaadatakse üle iga aruandeperioodi lõpul ja korrigeeritakse lähtudes selle hetke parimast
hinnangust. Eraldisi kasutatakse ainult nende kulutuste katmiseks, mille jaoks need olid moodustatud.
Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui
mitterealiseerumine või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega
hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena.
Ettevõtte tulumaks ja edasilükkunud tulumaks
Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Ettevõtte
tulumaksu maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna (perioodi kasumis või
kahjumis) dividendide väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis
registreeritud ettevõttel edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustisi, välja arvatud võimalik
edasilükkunud tulumaksukohustis ettevõtte investeeringutelt tütar-, sidus, ja ühisettevõtetesse ning
filiaalidesse.
Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus
aruandeaasta kasumit maksustatakse. Samuti tekib kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis
investeeringutelt Eesti ja Läti tütar- ja sidusettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab
35
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas
tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide
maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud.
Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse
investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud
tütarettevõtte kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud
tulumaksukohustist. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus,
mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et
dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt
ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada.
Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksumäärasid, mida aruandekuupäeval
kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele
perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad.
Ettevõtte tulumaksu kehtiv maksumäär Eestis on 20% (tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80
netoväljamaksest). Alates 2019. aastast rakendub regulaarselt makstavale dividendile madalam
maksumäär 14% (14/86 netoväljamaksest). Madalamat maksumäära saab igal kalendriaastal rakendada
dividendide ja muude kasumieraldiste väljamaksetele ulatuses, mis ei ületa viimase kolme kalendriaasta
keskmist väljamakstud maksustatud dividendide ja muude kasumieraldiste summat ning maksustatud
omakapitali väljamakseid.
Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendina väljamaksmisel ning
edasilükkunud tulumaksukohustis on esitatud aastaaruande lisades.
Leedus on ettevõtte kasum tulumaksuga maksustatav. Tulumaksumäär on Leedus 15% maksustatavast
tulust. Maksustatava tulu tuvastamiseks korrigeeritakse maksude-eelset kasumit kohalike
tulumaksuseaduste poolt ajutiselt või püsivalt lubatud tulu- ja kulutäiendustega. Leedu tütarettevõtjate
puhul kajastatakse edasilükkunud tulumaksuvarad ja –kohustused kõigi ajutiste erinevuste kohta, mis
esinevad varade ja kohustuste raamatupidamisliku jääkväärtuse ja maksustamisväärtuste vahel.
Edasilükkunud tulumaks on arvestatud aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade ja kehtivate seaduste
alusel, mida eeldatakse kehtivat siis, kui edasilükkunud tulumaksu vara või kohustus realiseeruvad.
Edasilükkunud tulumaksuvara esitatakse finantsseisundi aruandes vaid juhul, kui on tõenäoline, et see
realiseerub läbi maksustatava kasumi tekke tulevikus.
Konsolideeritud kasumiaruandes on kajastatud Leedus asuva tütarettevõtte UAB Omniva LT arvestatud
edasilükkunud tulumaksukulu.
Tulude arvestus
Kontsern kajastab müügitulu siis, kui toimingukohustus on täidetud (või toimingukohustuse täitmise ajal),
st siis, kui „kontroll“ toimingukohustuse aluseks oleva kauba või teenuse üle läheb üle kliendile.
Kontsern järgib müügitulu kajastamisel 5-sammulist meetodit:
1. Samm: tee kindlaks kliendileping(ud)
2. Samm: tee kindlaks toimingukohustused
3. Samm: määra kindlaks tehinguhind
4. Samm: jaota tehinguhind lepingus sätestatud toimingukohustuste vahel
5. Samm: kajasta tulu, kui toimingukohustused on täidetud (või toimingukohustuse täitmise ajal).
Tulu arvestatakse ilma käibemaksuta. Kontsernisisesed tehingud elimineeritakse. Tulu tekkimise ajahetk on
üldjuhul aja jooksul st osutatud teenuste müügist saab klient hüvesid ettevõttega üheaegselt ja ettevõtte
toiminguga samal ajal. Tulu teenuste osutamisest kajastatakse teenuse osutamise momendil, või juhul kui
teenuse osutamine kestab pikema perioodi vältel, siis lähtudes teenuse valmidusastmest
aruandekuupäeval. Kauba müügitulu kajastatakse siis, kui kaup antakse kliendile üle st tulu tekib kindlal
ajahetkel.
Postimaksevahendiks on postmark. Postmargi müümisel kajastatakse see kaubamüügina selle perioodi
kasumiaruandes, mil postmark müüdi ning ostetud markidega universaalse postiteenuse (UPT) eest
tasumisel võetakse see kaubamüügi alt välja ning kajastatakse kirisaadetise edastamise tuluna.
36
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Maksete vahendamine
Kontsern osutab maksete vahendamise teenuseid, mille hulka kuuluvad näiteks rahakaardi, pensionide ja
toetuste väljamaksmise ning perioodiliste väljaannete edastamise teenus. Maksete vastuvõtmisest
kajastatakse tuluna ainult teenustasu. Vastuvõetud maksete osas tekib kohustis maksesaajale (Lisa 13).
Tulu rahakaardi teenuse osutamisest kajastatakse rahakaardi vastuvõtmisel. Samas tekib ka kohustis
rahakaardi summa väljamaksmise osas (Lisa 13).
Tulud pensionirahade ja toetuste väljamaksmisest kajastatakse pensionite ja toetuste väljamaksmisel või
Sotsiaalkindlustusametile esitatud arve alusel.
Perioodiliste väljaannete tellimuste vastuvõtu tulud kajastatakse tellimuse vastuvõtu kuul ja perioodiliste
väljaannete edastamise tulud kajastatakse edastamise momendil.
Konsignatsioonikauba müügitulu kajastatakse netomeetodil. Kontsern täidab konsignatsioonikauba
müügitehingutes agendi funktsiooni.
Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik
usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades sisemist intressimäära. Dividenditulu
kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks.
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil tekivad kulud, mille kompenseerimiseks
sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude
eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal
sihtfinantseerimine aset leidis. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus,
et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub.
Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustisi kajastatakse aruandes eraldiste või tingimuslike
kohustistena.
Varade sihtfinantseerimisel võetakse sihtfinantseerimisega soetatud vara finantsseisundi aruandes arvele
tema soetusmaksumuses. Varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse
finantsseisundi aruandes kohustisena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara
amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.
Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse tulu sihtfinantseerimisest proportsionaalselt sellega
seonduvate kuludega. Kasumiaruandes kajastatakse sihtfinantseerimist brutomeetodil.
Kohustuslik reservkapital
Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Igal majandusaastal
tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10
aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks.
Reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid.
Aruandekuupäeva järgsed sündmused
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis
ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või
varasematel perioodidel toimunud tehingutega.
Aruandekuupäeva järgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid
mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaruandes
avalikustatud.
Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud
Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele nõuab aastaaruande koostamine teatud
juhtkonnapoolsete otsuste tegemist ja hinnangute andmist, mis avaldavad mõju finantsaruannetes
kajastatud summadele. Samuti tehakse juhtkonnapoolseid otsuseid ja antakse hinnanguid kontserni
raamatupidamise arvestuspõhimõtete ja hindamisaluste rakendamisel. Kuigi nimetatud hinnangud on
tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega.
Juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud ning need põhinevad ajaloolisel
kogemusel ning muudel faktoritel, mille hulgas on ka tulevaste perioodide sündmuste eeldused, mida
peetakse põhjendatuks olemasolevate tingimuste juures.
37
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Valdkonnad, mis on nõudnud olulisi juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid ning millel on mõju
finantsaruannetes kajastatud summadele on: põhivara kasulike eluigade määramine (Lisa 9), materiaalse
ja immateriaalse põhivara (sh firmaväärtuse) kaetava väärtuse hindamine, varude neto
realiseerimisväärtuse hindamine (Lisa 5), prognooskanded rahvusvaheliste postiorganisatsioonide nõuete
ja kohustiste osas, rendilepingute kajastamine ning hinnangud tingimuslike kohustiste osas. Muudatusi
juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi kasumiaruandes.
Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheline arveldamine
Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vahel toimub saadetiste edastamine. Esialgsete mahtude ja
lepingutest tulenevate hindade alusel tehakse prognooskanded, mida kajastatakse viitnõuetena/ viitvõlana.
Seejärel toimub võrdlus ja kinnitamine teiste osapooltega. Kinnitatud andmete põhjal tehakse
korrigeerimised viitnõuete ja -kohustiste osas ning toimub rahaline arveldamine. Kuna hindade ja mahtude
võrdlus teiste postiorganisatsioonidega toimub teatud juhtudel aruandeperioodile järgnevatel perioodidel,
siis kasutab juhtkond rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheliste nõuete ja kohustiste kajastamisel
eelnevat kogemust ja üldist Ülemaailmse Postiliidu poolt edastatud informatsiooni esialgsete mahtude ja
hindade osas. (Lisa 2)
31.12.2020 31.12.2019
Nõuded kokku 34 362 32 153
Prognoos 11 872 13 766
Tegelik 22 489 18 387
Kohustised kokku 53 418 55 038
Prognoos 35 518 38 277
Tegelik 17 900 16 761
Prognoos ja tegelik sisaldab nii lühiajalisi-, kui pikaajalisi nõudeid ja kohustisi.
Materiaalse põhivara kasuliku eluea määramine
Juhtkond on hinnanud materiaalse põhivara kasulikke eluigasid, võttes arvesse äritegevuse tingimusi ja
mahte, ajaloolist kogemust nimetatud valdkonnas ning tulevikuperspektiive. Juhtkonna hinnangul on
hoonete ja rajatiste ning nende komponentide elueaks 8–100 aastat olenevalt nende konstruktsioonist ja
kasutusotstarbest. Masinate ja seadmete ning muu inventari elueaks on keskmiselt 5–10 aastat. Seisuga
31.12.2020 oli kontsernil materiaalset põhivara jääkmaksumuses 38 796 tuhat eurot (31.12.2019: 42
876 tuhat eurot), aruandeperioodi amortisatsioonikulu oli 5 987 tuhat eurot (2019. aastal 5 412 tuhat
eurot) (Lisa 9). Kui amortisatsioonimäärad muutuksid 10% võrra, muutuks aastane amortisatsioonikulu
599 tuhande euro võrra (2019. aastal 541 tuhande euro võrra).
Materiaalse ja immateriaalse põhivara (sh firmaväärtus) kaetava väärtuse hindamine
Kontsernis on vastavalt vajadusele läbi viidud materiaalse- ja immateriaalse (sh firmaväärtuse) põhivara
kaetava väärtuse teste. Põhivara kaetava väärtuse testimisel rakendatakse mitmeid juhtkonna hinnanguid
varade kasutamisest ja müügist tulenevate ning varade hoolduseks ja remondiks vajalike rahavoogude,
inflatsiooni- ja kasvumäärade kohta. Hinnangute andmisel võetakse aluseks prognoosid üldise
majanduskeskkonna ja müügihinna kohta. Kui olukord tulevikus muutub, võib see põhjustada täiendavate
allahindluste tegemist või varem tehtud allahindluste osalist või täielikku tühistamist.
Firmaväärtus jagatakse raha teenivatele üksustele ning viiakse iga aruandeperioodi lõpul läbi raha teeniva
üksuse väärtuse test. Firmaväärtus hinnatakse alla tema kaetavale väärtusele juhul, kui see on väiksem
raamatupidamislikust jääkmaksumusest (Lisa 9). Seisuga 31.12.2020 on juhtkond läbi viinud kaetava
väärtuse testi firmaväärtusele ning lõpetamata immateriaalsele põhivarale. Koostatud on tuleviku
oodatavad rahavood, mis firmaväärtuse puhul tuginevad turu trendidel ja AS-i Eesti Post 2021–2025
äriplaanil ning lõpetamata immateriaalse põhivara puhul pakiäri valdkonna äriplaanil 2021–2023. Tuleviku
rahavood on diskonteeritud kasutades eeldatavat kapitali hinda (WACC) (Lisa 9).
Varude neto realiseerimisväärtuse hindamine
Varude hindamisel kasutab juhtkond parimaid teadmisi, arvestades eelnevat kogemust, üldist
taustinformatsiooni ja tulevikusündmuste võimalikke eeldusi ja tingimusi. Varude väärtuse languse
määramisel arvestatakse nii müügipotentsiaali kui ka müügiks ostetud kaupade neto realiseerimisväärtust
(Lisa 5).
38
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Rendilepingute kajastamine
Kontsern on rakendanud alates 1. jaanuar 2019 IFRS 16 edasiulatuvalt. IFRS 16 rakendamisel kajastas
kontsern kasutusõiguse varana ja rendikohustisena rendid, mis varasemalt olid klassifitseeritud kui
kasutusrent vastavalt IAS 17.
Kontsern rendib erinevaid hooneid ja pindasid. Rendilepingud on enamasti sõlmitud tähtajatuks ning
sisaldavad reeglina ka pikendamise ja katkestamise õigusi. Renditingimused räägitakse läbi individuaalsel
baasil ning võivad sisaldada erinevaid tingimusi.
Rendiperioodi määramisel on lähtutud IFRS 16 juhenditest ning kontserni strateegiast. Rendilepingu
pikkuse määramisel hindab juhtkond pikendamis- ja katkestamisoptsioonide realiseerimise tõenäosust,
võttes arvesse kõiki teadaolevaid asjaolusid, mis tekitavad majandusliku stiimuli optsioonide kasutamiseks.
Juhtkond vaatab oma hinnangud seoses pikendamis- ja katkestamisoptsioonidega üle, kui juhtkonna
otsusel on toimunud oluline sündmus, mis mõjutab tema algset hinnangut optsioonide kasutamise
tõenäosuse osas või kui on muutunud rendilepingu katkestamatu periood.
Lisandunud lepingute rendimaksed on diskonteeritud kasutades alternatiivset laenuintressimäära, milleks
oli keskmiselt 0,69%. Standardi rakendamisel 01.01.2019 on rendilepingute järelejäänud rendimaksed
diskonteeritud kasutades alternatiivset laenuintressimäära, milleks on keskmiselt 0,48%. Kontsern on
kasutanud standardi poolt lubatud lihtsustust kasutada sama diskontomäära rendilepingute portfellile, mille
lepingutel on piisavalt sarnased tingimused. Samuti on kontsern kasutanud järgmisi lihtsustusi:
• kasutusrendilepingud järelejäänud rendiperioodiga kuni 12 kuud või väikese väärtusega vara
kajastatakse alates 01.01.2019 lühiajaliste kasutusrendilepingutena;
• renditava vara rendilepingu sõlmimisega seotud otsekulud on välja jäetud rakendamise kuupäeval;
• rendiperioodi määramisel lähtutakse lepingus olevatest võimalustest rendilepingut pikendada või
lõpetada.
Aruandekuupäeva seisuga on kasutusõiguse vara jääkmaksumuses 1 600 tuhat eurot ning rendikohustisi
1 605 tuhat eurot.
Universaalse postiteenuse ebamõistlike kulude finantseerimine ja kajastamine
Emaettevõte esitab Konkurentsiametile partiiteenuste deklaratsioonid ning universaalsete ebamõistlike
kulude hüvitamise taotlused. Konkurentsiameti otsusest lähtuvalt määratakse emaettevõttele
kompensatsioon teenuse katteks. Deklaratsioonide alusel enammakstud summad kajastatakse tulevaste
perioodide ettemaksuna. Kui esitatud taotluse alusel tekib õigus enammakstud summad Konkurentsiametilt
tagasi küsida, kajastatakse summad finantsseisundi aruandes nõudena. Nõue kajastatakse summani, mis
juhtkonna hinnangul on tõenäoline tagasi saada, eeldusel, et Konkurentsiamet ei ole kontserni poolset
taotlust raamatupidamise aastaaruande kinnitamiseks aktsepteerinud (Lisa 4).
Tulude arvestus
Postmarkide müümise hetkel ei ole täpselt teada, millal postmargid kirjateenuse ostja poolt realiseeritakse
ja kontsernil tekib kohustus osutada postiteenust. Juhtkonna hinnangul on markide müügiga seotud tulud
ja teenuse osutamisega seotud kulud (markide realiseerimine) olulises osas samas aruandeperioodis.
Aruandeaasta tulu margimüügist oli 2 618 tuhat eurot (2019. aastal 2 991 tuhat eurot).
Edasilükkunud tulumaksu kohustise kajastamine investeeringutelt Eesti sidusettevõttesse ning Eesti ja
Läti tütarettevõttesse
Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus
aruandeaasta kasumit maksustatakse. Samuti tekib kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis
investeeringutelt Eesti ja Läti tütar- ja sidusettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab
kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas
tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide
maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud.
Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse
investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte hindab, et dividend
makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava
dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt
vahendeid ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada.
Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksumäärasid, mida aruandekuupäeval
kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele
perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad.
39
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Kontserni juhatus on otsustanud tagasiulatuvalt rakendada edasilükkunud tulumaksu arvestuspõhimõtet,
mille kohaselt kajastatakse edasilükkunud tulumaksukohustus ka riikides, kus ettevõtte tulumaks kuulub
tasumisele kasumi jaotamisel (Eesti ja Läti), välja arvatud juhul, kui kontsern suudab kontrollida
maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine lähimas tulevikus on
tõenäoline. Kontsern mõõdab selliseid tulumaksukohustusi vastavalt IAS 12.46 maksumääraga, mis
rakendub eelnimetatud investeeringute suhtes eksisteerivatele maksustatavatele ajutistele erinevustele
perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad, lähtudes aruandekuupäeval kehtivatest maksumääradest.
Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks kogu vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena, on
avalikustatud aastaaruande lisas 14. Maksustavad ajutised erinevused, mille suhtes on edasilükkunud
tulumaksukohustust kajastatud, on avalikustatud lisas 23.
40
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Lisa 2 Finantsinstrumendid
Nõuded, sh nõuded ostjate vastu, on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses (miinus võimalikud
väärtuse langusest tulenevad allahindlused) kasutades efektiivse intressimäära meetodit.
Võlad tarnijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustised ning saadud laenud on kajastatud korrigeeritud
soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit.
tuhandetes eurodes
Lisa 31.12.2020 31.12.2019
Finantsvarad
Raha 3 26 742 7 946
Nõuded ostjate vastu 4 13 199 15 080
Nõuded teiste välisriikide postiorganisatsioonide vastu 4,8 34 362 32 153
Muud nõuded 4 505 1 051
Finantsvarad kokku 74 808 56 230
Lisa 31.12.2020 31.12.2019
Finantskohustised
Võlad tarnijatele 13 8 319 7 138
Kohustised teistele postiorganisatsioonidele 13 53 418 55 038
Viitvõlad ja muud kohustised 13 2 454 3 309
Võlakohustised 12 24 007 22 947
Finantskohustised kokku 88 198 88 433
Lisa 3 Raha
tuhandetes eurodes
31.12.2020 31.12.2019
Sularaha 1 912 1 937
Pangakontod 24 637 5 921
Raha teel 193 88
Raha kokku (Lisa 2) 26 742 7 946
Keskmine intressimäär 0% 0%
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded
tuhandetes eurodes
31.12.2020 31.12.2019
Ostjate tasumata nõuded 10 018 9 231
Nõue sidusettevõtja vastu 3 134 5 049
Nõue Konkurentsiameti vastu 213 983
Nõuete allahindlus -26 -69
Eeldatav krediidikahjum -139 -114
Nõuded ostjate vastu kokku (Lisa 2) 13 199 15 080
Muud nõuded 31.12.2020 31.12.2019
Nõuded välisriikide postiorganisatsioonide vastu lõppmaksete osas
(Lisa 2) 31 249 31 450
sh prognoos 8 760 13 063
tegelik 22 489 18 387
Muud lühiajalised nõuded (Lisa 2) 505 1 051
Maksude ettemaksed 105 56
Ettemaksed kaupade ja teenuste eest 658 965
Muud nõuded kokku 32 517 33 522
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku 45 716 48 603
41
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, järg
Välisriikide postiorganisatsioonide prognoosnõuete muutus
tuhandetes eurodes
2020 2019
Prognoosnõuded perioodi algul 13 766 12 720
Lisandunud nõuded 7 196 9 998
Tegelikuks nõudeks kantud prognoosnõuded -9 089 -8 953
Prognoosnõuded perioodi lõpus 11 872 13 766
Lisa 5 Varud
tuhandetes eurodes
31.12.2020 31.12.2019
Tooraine ja materjal 563 403
Lõpetamata toodang 7 0
Valmistoodang 67 53
Müügiks ostetud kaubad 383 413
Varud kokku 1 020 870
2020. aastal nagu ka 2019. aastal ei tekkinud vajadust müügiks ostetud kaupade allahindluseks. Varude
suurenemine on seotud sorteerimisliini varuosade soetusega. Seisuga 31.12.2020 oli kontsernis teiste
osapoolte varusid vastutaval hoiul 338 tuhande euro (31.12.2019 seisuga 421 tuhande euro) väärtuses.
Lisa 6 Tütarettevõtted
Seisuga 31.12.2020 omas kontsern järgmisi tütarettevõtjaid: UAB Omniva LT, SIA Omniva, AS
Maksekeskus, OÜ Omniva ning OÜ Finbite.
Tütarettevõtja Asukoha- Ema- Kontsernile Mitte- Kontsernile Tegevusalad
nimi maa ettevõtjale kuuluvad kontrollivale kuuluvad
kuuluvad lihtaktsiad osale kuuluvad eelisaktsiad
lihtaktsiad (%) lihtaktsiad (%)
(%) (%)
Maksekeskus AS Eesti 55,6 55,6 44,4 - makselahenduse teenus
Omniva OÜ Eesti 100,0 100,0 - - -
Finbite OÜ Eesti 100,0 100,0 - - informatsioonilogistika
Omniva LT UAB Leedu 100,0 100,0 - - logistikateenused
Omniva SIA Läti 100,0 100,0 - - logistikateenused
13. oktoobril 2020 asutati tütarettevõte Finbite OÜ eesmärgiga eraldada infoäriteenus emaettevõttest.
Tütarettevõtte asutamisel oli osakapitali suurus 3 tuhat eurot. 30. detsembril otsustati suurendada
osaühingu osakapitali mitterahalise sissemakse tegemise teel. Osakapitali suurendamise tulemusena on
osaühingu osakapitali suuruseks 10 tuhat eurot ning ülekursi suuruseks 208 tuhat eurot. Tütarettevõte
kuulub 100% emaettevõttele.
Kõik tütarettevõtjad kuuluvad konsolideerimisele. Hääleõiguste osakaal emaettevõtjale kuuluvates
tütarettevõtjates ei erine lihtaktsiate osakaalust. Emaettevõtja ei oma eelisaktsiaid. Mittekontrollitava
osaluse bilansiline maksumus seisuga 31. detsember 2020 on 1 388 tuhat eurot (31. detsember 2019 oli
771 tuhat eurot).
AS Eesti Post on kasutusele võtnud ühtse kaubamärgi Omniva. 2020. aastal nagu ka 2019. aastal
äritegevust tütarettevõttes OÜ Omniva ei toimunud.
42
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Lisa 7 Investeeringud sidusettevõttesse
tuhandetes eurodes
AS-i Eesti Post poolt tehtud investeeringud sidusettevõtjasse (Lisa 24):
Osalus (%)
Sidusettevõtja nimi Asukohamaa Kajastamise meetod
31.12.20 31.12.19
Post11 OÜ Eesti 30,0% 30,0% kapitaliosaluse meetod
18. septembril 2015 asutati ühisfirma Hiina suurima erakapitalil põhineva kullerfirmaga S.F. Express, et
vahendada kiiremini ja tõhusamalt kaupu Hiina ja Euroopa vahel. Sidusettevõte nimega Post11 on
registreeritud Eestis. AS-ile Eesti Post kuulub ettevõttest 30%.
Eesmärk on ärimudelit laiendada üle kogu maailma ning edastada saadetisi erinevate riikide vahel ning
laieneda uute lahendustega e-kaubanduse väärtusahelas.
2020. aastal sidusettevõtte kontsernile kuuluv kapitaliosaluse meetodil kajastatud kasum oli 41 tuhat eurot
(2019. aastal kasum 302 tuhat eurot).
Lisa 8 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed
tuhandetes eurodes
31.12.2020 31.12.2019
Pikaajalised nõuded välisriikide postiorganisatsioonide vastu
lõppmaksete osas (Lisa 2) 3 113 702
sh prognoos 3 113 702
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja rendi ettemaks 401 271
Edasilükkunud tulumaksu nõue (Lisa 23) 139 417
Pikaajalised nõuded ja ettemaksed kokku 3 653 1 390
sh tähtajaga 1–5 aasta jooksul 3 653 1 390
Lisa 9 Põhivara
Materiaalne põhivara
tuhandetes eurodes
Muu Lõpetamata
Masinad ja materiaalne ehitised ja
Maa Ehitised seadmed põhivara ettemaksed Kokku
Soetusmaksumus
31.12.2018 1 727 18 268 29 818 1 027 17 180 68 020
Akumuleerunud kulum
31.12.2018 0 -12 458 -14 396 -563 0 -27 418
Jääkmaksumus
31.12.2018 1 727 5 810 15 421 464 17 180 40 602
Soetamine 0 11 151 12 728 257 172 24 308
sh rendiga 0 0 30 0 0 30
Ümberklassifitseerimine 0 0 0 0 -16 317 -16 317
Müük jääkmaksumuses -14 -140 -178 0 0 -331
Arvestatud kulum 0 -967 -4 265 -180 0 -5 412
Soetusmaksumus
31.12.2019 1 713 28 657 41 025 1 264 1 035 73 695
Akumuleerunud kulum
31.12.2019 0 -12 799 -17 297 -723 0 -30 818
Jääkmaksumus
31.12.2019 1 713 15 859 23 728 541 1 035 42 876
Soetamine 0 338 1 999 192 298 2 827
sh kapitalirendiga 0 0 198 0 0 198
Ümberklassifitseerimine 0 0 0 0 -323 -323
Müük jääkmaksumuses -16 -420 -135 0 0 -571
43
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Lisa 9 Põhivara, järg
Maha kandmine
jääkmaksumuses 0 -7 -12 0 0 -19
Arvestatud kulum 0 -835 -4 941 -212 0 -5 987
Soetusmaksumus
31.12.2020 1 697 27 513 40 460 1 434 1 103 72 208
Akumuleerunud kulum
31.12.2020 0 -12 578 -19 921 -913 0 -33 412
Jääkmaksumus
31.12.2020 1 697 14 935 20 539 521 1 103 38 796
2020. aastal müüdud materiaalse põhivara soetusmaksumus oli 1 987 tuhat eurot (2019. aastal 1 992 tuhat
eurot), akumuleerunud kulum 1 416 tuhat eurot (2019. aastal 1 661 tuhat eurot) ja müügihind 1 077 tuhat
eurot (2019. aastal 805 tuhat eurot).
2020. aastal maha kantud materiaalse põhivara soetusmaksumus oli 709 tuhat eurot (2019. aastal
351 tuhat eurot) ja akumuleerunud kulum 690 tuhat eurot (2019. aastal 351 tuhat eurot).
Aruandeperioodil varade allahindlusi ei teostatud. (2019. aastal 0 eurot).
31.12.2020 seisuga oli kontsernil nulli amortiseerunud materiaalset põhivara kasutuses soetus-
maksumuses 15 189 tuhat eurot (31.12.2019 seisuga 12 100 tuhat eurot).
Immateriaalne põhivara
tuhandetes eurodes
Muu Ettemaksed
Firma- Kliendi immateriaalne immateriaalse
väärtus nimekirjad põhivara põhivara eest Kokku
Soetusmaksumus
31.12.2018 1 260 395 13 740 5 793 21 188
Akumuleerunud kulum
31.12.2018 0 -237 -5 192 0 -5 430
Jääkmaksumus
31.12.2018 1 260 158 8 548 5 793 15 759
Soetamine 0 0 9 123 0 9 123
Ümberklassifitseerimine 0 0 0 -4 467 -4 467
Maha kandmine
jääkmaksumuses 0 0 -109 0 -109
Arvestatud kulum 0 -40 -2 294 0 -2 334
Soetusmaksumus
31.12.2019 1 260 395 21 667 1 326 24 648
Akumuleerunud kulum
31.12.2019 0 -277 -6 399 0 -6 676
Jääkmaksumus
31.12.2019 1 260 118 15 268 1 326 17 972
Soetamine 0 0 3 774 37 3 811
Ümberklassifitseerimine 0 0 0 -234 -234
Maha kandmine
jääkmaksumuses -93 0 -383 0 -476
Kasutuskõlbmatu vara
mahakandmine 0 0 -1 094 0 -1 094
Arvestatud kulum 0 -40 -3 533 0 -3 573
Soetusmaksumus
31.12.2020 1 168 395 23 398 1 004 25 965
Akumuleerunud kulum
31.12.2020 0 -317 -9 599 0 -9 916
Jääkmaksumus
31.12.2020 1 168 78 13 798 1 004 16 047
31.12.2020 seisuga oli kontsernil nulli amortiseerunud immateriaalset põhivara kasutuses soetus-
maksumuses 2 556 tuhat eurot (31.12.2019 seisuga 2 441 tuhat eurot). 2020. aastal maha kantud
immateriaalse põhivara soetusmaksumus oli 862 tuhat eurot (2019. aastal 1 197 tuhat eurot) ja
akumuleerunud kulum 387 tuhat eurot (2019. aastal 1 088 tuhat eurot).
44
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Lisa 9 Põhivara, järg
Aruandeperioodil teostati immateriaalsete põhivarade inventuur, mille tulemusena eemaldati
finantsseisundi aruandest kasutuskõlbmatu vara summas 1 094 tuhat eurot (2019 aastal 0 eurot).
Inventuuri käigus kaaluti tarkvara tänast ärilist kasutatavust ning tarkvara tuleviku potentsiaali.
Immateriaalse põhivara soetamise summa on seotud uue põlvkonna logistikainfosüsteemi arenduste
kasutusele võtuga.
Firmaväärtus summas 1 091 tuhat eurot on allokeeritud UAB-le Omniva LT. UAB Omniva LT omandamisega
seotud firmaväärtuse osas viidi seisuga 31.12.2020 läbi vara kaetava väärtuse test. Testitavate varade
bilansiline jääkväärtus oli 4 733 tuhat eurot (31.12.2019 seisuga 6 180 tuhat eurot), mis koosnes UAB
Omniva LT firmaväärtusest, Leedu turul kasutatavate pakiautomaatide bilansilisest jääkväärtusest, UAB
Omniva kliendinimekirjade bilansilisest jääkväärtusest ning teistest Leedu äriga seotud materiaalsete- ja
immateriaalsete põhivarade jääkväärtustest ning netokäibekapitali muutusest. Nimetatud varade
jääkväärtust võrreldi nende varade kasutusväärtusega, kasutades diskonteeritud rahavoo meetodit.
Vara kaetava väärtuse test sisaldas pakiautomaadi- ja kullerteenustega seotud rahavooge. Rahavoo
prognoos põhineb viimasel UAB Omniva LT äriplaanil ja juhtkonna hinnangul.
Tuleviku rahavood on diskonteeritud kasutades eeldatavat kapitali hinda (WACC), milleks on 9,6% (2019.
aastal 9,5%). Prognoosiperiood oli 2021–2025 (5 aastat), tulenevalt ettevõtte teenuste äriplaanist. 2019.
aasta lõpus tehtud vara kaetava väärtuse testimisel kasutati prognoosiperioodiks aastaid 2020–2025
(6 aastat). UAB Omniva LT tulude kasv on plaanitavalt kiirem aastail 2023-2024 (kokku viiel aastal
keskmiselt 12% aastas). 2019. aasta lõpus tehtud kaetava väärtuse testis oli tulude kasv kiirem aastatel
2020-2021 (keskmiselt 24%), hilisematel aastatel aga aeglasem (8-12%). Käibe kasvu prognoosimisel on
arvesse võetud koroonakriisist tingitud mahtude suurenemist, e-kaubanduse kiiret arengut ning ettevõtte
plaane soovitud turuosa saavutamiseks Leedus.
2019. aasta lõpus laiendati agressiivselt pakiautomaadi võrgustikuga, mille tulemusel automaatide koguarv
kahekordistus. 2020. aastal paigaldati võrku lisamooduleid. See annab mõju tulevaste perioodide käibele.
Kullerteenuse käive on pigem stabiilne ja kasvab aastas vaid üldise hinnatõusu võrra. Plaanitud
pakiautomaadi käibe kasvuga kaasneb põhiliselt pakiautomaadi võrgustikuga seotud otsekulude kasv.
Personali- ja transpordikulud kasvavad koos mahtudega, kuid personalikulu mõjutab ka uue sorteerimisliini
kasutuselevõtt, mis vähendab käsisorteerimise kulusid. Perioodil 2021-2025 on planeeritud käibe kasvuga
koos ka personali, transpordi ja varadega seotud kulude kasv.
UAB-le Omniva LT vara väärtuse testide tulemusena varade väärtuse langust bilansipäeval ega ka
võrdlusperioodil ei ole tuvastatud. Vara kaetav väärtus oli tundlik eelkõige äritulude vähenemisele ning
kapitali hinna tõusule. Samas äritulude vähenemine 30% võrra ega kapitali hinna tõus 4 protsendipunkti
võrra ei tekita vajadust varade kaetava väärtuse alahindamiseks.
Immateriaalsesse põhivarasse investeeriti 2020. aastal kokku 3 577 tuhat eurot, millest enamuse
moodustasid investeeringud tarkvarasse, eelkõige erinevatesse uue põlvkonna logistikainfosüsteemi
arendustesse.
Seisuga 31.12.2020 viidi kontsernis läbi lõpetamata immateriaalse põhivara kaetava väärtuse test.
Kontserni testitavate ettemaksete all kajastatavate immateriaalsete varade bilansiline jääkväärtus oli 1 063
tuhat eurot (31.12.2019 seisuga 1 326 tuhat eurot), mis enamuses koosneb arendamisjärgus oleva uue
logistikainfosüsteemi bilansilisest jääkväärtusest. Varade jääkväärtust võrreldi nende varade
kasutusväärtusega, kasutades diskonteeritud rahavoo meetodit.
Vara kaetava väärtuse test sisaldas pakiäri valdkonnaga seotud rahavooge, kuna nimetatud valdkond on
arendatava infosüsteemi suurim kasusaaja. Pakiäri valdkond teenib tulu järgnevatelt teenustelt:
kullerteenus, pakiautomaadi teenus, siseriiklik pakiteenus ja sisenevad ning väljuvad rahvusvahelised pakid
(sh maksikirjad).
Tuleviku rahavood on diskonteeritud kasutades eeldatavat kapitali hinda (WACC), milleks kujunes 4,72%.
Kapitali hinna aluseks on Konkurentsiamet poolt 2019. aastal arvutatud universaalsele postiteenuse
osutajale määratud kapitali hind. Prognoosiperiood oli 2021–2023 (3 aastat).
Prognooside kohaselt saavutatakse tänu arendustele efektiivsus, mis mõjutab positiivselt äri kasumit.
Lisanduv kasum tekib ning kasvab aktiivsel arenduse perioodil, mis toimub veel ka 2021. aastal. Vahetult
peale infosüsteemi arenduste valmimist on efektiivusus saavutatud ning kasum püsib kaks aastat
stabiilsena.
45
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Lisa 9 Põhivara, järg
Kasumi kasvu prognoosimisel on võetud arvesse nii tulude kasv, mis saavutatakse tänu e-kaubanduse
kiirele arengule kui kasumlikkuse kasv, milles on oluline roll just uuel arendataval infosüsteemil.
Kontserni immateriaalse vara väärtuse testide tulemusena varade väärtuse langust bilansipäeval ega ka
võrdlusperioodil ei ole tuvastatud. Vara kaetav väärtus oli tundlik eelkõige kasumi olulisele langusele ning
investeeringutega seotud väljamineku kasvule. Kui investeeringutega seotud väljaminekute kasv 10
protsendipunkti võrra ei tekita vajadust varade väärtuse alahindamiseks, siis kasumi vähenemine 30% võrra
vähendaks varade kaetavat väärtust ca 40%.
Kasutusõiguse vara
tuhandetes eurodes
Ehitised Rajatised Kokku
Jääkmaksumus 31.12.2018 0 0 0
Arvele võtmine IFRS 16 rakendamisel 1 873 13 1 886
Uute rentide lisandumine 595 13 608
Maha kandmine jääkmaksumuses -9 0 -9
Allahindlus -117 -4 -120
Arvestatud kulum -650 -5 -655
Soetusmaksumus 31.12.2019 2 342 22 2 363
Akumuleerunud kulum 31.12.2019 -649 -5 -654
Jääkmaksumus 31.12.2019 1 693 17 1 710
Uute rentide lisandumine 667 0 667
Maha kandmine jääkmaksumuses -98 -3 -101
Arvestatud kulum -670 -5 -675
Soetusmaksumus 31.12.2020 2 801 19 2 820
Akumuleeritud kulum 31.12.2020 -1 210 -10 -1 220
Jääkmaksumus 31.12.2020 1 591 9 1 600
Lisa 10 Rendikohustis
tuhandetes eurodes
Rendikohustisega soetatud vara jääkmaksumuses
31.12.2020 31.12.2019
Ehitised 1 591 1 693
Rajatised 9 17
Masinad ja seadmed 3 518 3 994
Rendiga soetatud vara jääkmaksumuses kokku 5 118 5 703
Rendikohustis
31.12.2020 31.12.2019
Rendimaksete miinimumsumma 4 700 5 539
sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 1 477 1 426
1–5 aasta jooksul 3 213 4 102
üle 5 aasta 10 11
Tulevaste perioodide intressikulu -98 -151
Rendimaksete nüüdisväärtus 4 603 5 388
Rendimaksete nüüdisväärtus 4 603 5 388
sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 1 445 1 410
1–5 aasta jooksul 3 147 3 967
üle 5 aasta 10 11
Keskmine intressimäär 0,6% 0,6%
Kontsern rendib hooneid postkontoritele ja pindasid pakiautomaatidele. Masinate ja seadmete põhivara
grupis on rendile võetud pakiautomaadid ja transpordivahendeid. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
põhivara grupis on rendile võetud all-flash kettamassiivid. 2020 aasta rentidega seotud raha väljamaksed
olid summas 1 542 tuhat eurot (2019. aastal 1 077 tuhat eurot).
46
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Lisa 11 Lühiajalise- ja väheväärtusliku vara rent
tuhandetes eurodes
AS Eesti Post rendib lühiajalise rendi tingimustel välja järgmisi varasid:
Maa ja ehitised 31.12.2020 31.12.2019
Soetusmaksumus 1 402 1 357
Akumuleerunud kulum -759 -735
Jääkmaksumus 643 622
Aasta kulum -31 -45
Antud rendile
31.12.2020 31.12.2019
Järgmiste perioodide renditulu mittekatkestatavatest rendilepingutest 234 273
sh järgmise 12 kuu jooksul 234 273
Saadud rendi ettemaks 7 10
sh järgmise 12 kuu eest 7 10
2020 2019
Aruandeperioodi renditulu 327 374
Kontsern rendib lühiajalise rendi tingimustel välja hooneid. Materiaalse põhivara objektide puhul, mida
osaliselt kasutatakse kontserni poolt ning osaliselt on välja renditud lühiajalise rendi tingimustel, on
soetusmaksumuse, akumuleerunud kulumi ja aruandeperioodi kulumi esitamisel arvestatud väljarenditud
pindade proportsiooni. Hooned on osaliselt kontserni kasutuses ja osaliselt välja renditud, kuid
väljarenditavat osa ei ole võimalik iseseisvalt võõrandada. Toodud andmed sisaldavad materiaalse põhivara
renditulu.
Võetud rendile
31.12.2020 31.12.2019
Järgmiste perioodide rendimaksed lühiajalistest ja väheväärtusliku vara
rendilepingutest 8 018 6 716
sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 2 372 2 092
1–5 aasta jooksul 5 623 4 611
Üle 5 aasta 23 13
2020 2019
Aruandeperioodi rendikulu (Lisa 19) 4 047 3 348
Lühiajalisi rente ja väheväärtusliku vara rente kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt
kasumiaruandes kuluna. Lühiajaliste rentidena kajastatakse lepinguid, mille rendiperiood on kuni 12 kuud
või vähem, puudub vara väljaostu võimalus ning väikese alusvara väärtusega rendid. Kontserni poolt on
kasutusrendi tingimustel renditud tootmispinnad, infotehnoloogiline riistvara, andmeside ja muud seadmed
ning inventar.
Lisa 12 Intressikandvad võlakohustised
tuhandetes eurodes
31.12.2020 31.12.2019
Lühiajalised võlakohustised
Arvelduskrediidi kohustise tagasimaksed 0 2 523
Pikaajaliste laenukohustiste tagasimaksed järgmisel perioodil 2 646 2 591
Pikaajaliste rendikohustiste tagasimaksed järgmisel
perioodil (Lisa 10) 1 445 1 410
Lühiajalised laenukohustised kokku 4 091 6 524
Pikaajalised võlakohustised
Pikaajalised laenud 16 758 12 445
Pikaajalised rendikohustised (Lisa 10) 3 158 3 978
Pikaajalised võlakohustised kokku 19 916 16 423
47
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Lisa 12 Intressikandvad võlakohustised, järg
Võlakohustised kokku 24 007 22 947
sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 4 091 6 524
1-5 aasta jooksul 19 905 16 412
üle 5 aasta 10 11
31.12.2020 31.12.2019
Keskmised intressimäärad
Pangalaenud 1,3% 0,7%
Rendikohustised 0,7% 0,6%
2020 2019
Algsaldo 22 947 10 585
Võetud pangalaenud 7 000 8 000
Laenude tagasimaksed -2 632 -2 460
Võetud arvelduskrediiti 1 165 19 562
Arvelduskrediidi tagasimaksed -3 688 -18 039
Rendikohustise suurenemine 757 6 377
Rendikohustise maksed -1 542 -1 077
Lõppsaldo 24 007 22 947
Pangalaenud on fikseeritud eurodes. Pangalaenude tagasimakse tähtajad on 31.03.2021, 19.03.2023 ja
05.04.2023. Intress on seotud 3-kuu ja 6-kuu EURIBOR-iga. Võetud laenude tagatiseks on kinnistu,
aadressiga Rukki tee 7 ja 9, Lehmja küla, Rae vald seatud hüpoteegiga summas 12 000 tuhat eurot,
kinnistule aadressiga Pallasti 28/28a ja 28b, Tallinn seatud hüpoteegiga summas 10 000 tuhat eurot ning
kommertspant summas 15 000 tuhat eurot.
Osa rendilepingutest on fikseeritud intressimääraga, osa muutuva intressimääraga (seotud EURIBOR-iga).
Vastavalt lepingutele muudetakse intressimäära iga kuue kuu tagant (Lisa 25).
Laenulepingutel on vastavalt laenulepingute tingimustele laenusaaja kohustatud täitma teatud
finantssuhtarvude, nagu intressikandvate võlakohustuste suhet EBITDA-sse (debt to EBITDA ratio; EBITDA
- puhaskasum enne finantstulusid ja -kulusid, ettevõtte tulumaksu ning materiaalse ning immateriaalse
põhivara väärtuse langust ja amortisatsioonikulusid), võlateenuste kattekordaja suhet (DSCR ehk
arvestusperioodi EBITDA jagatud arvestusperioodi jooksul tasumisele kuuluvate võlakohustustega) ning
omakapitali osakaalu. Seisuga 31.12.2020 ei tekkinud vastuolu laenulepingu eritingimustega ühegi laenu
osas.
Lisa 13 Lühi- ja pikaajalised võlad
tuhandetes eurodes
31.12.2020 31.12.2019
Ostjate ettemaksed 126 96
Võlad tarnijatele (Lisa 2) 8 319 7 138
Võlad töövõtjatele 5 691 3 586
Sotsiaalmaksu viitvõlg 660 700
Tulumaksu viitvõlg 259 266
Kohustised välisriikide postiorganisatsioonide ees lõppmaksete osas
(Lisa 2) 45 725 52 406
Muud lühiajalised võlad ja viitvõlad 78 84
Käibemaks 1 056 776
Üksikisiku tulumaks 539 371
Sotsiaalmaks 1 048 859
Muud maksuvõlad 158 500
Muud kohustised 2 376 3 225
Lühiajalised võlad ja ettemaksed kokku 66 037 70 008
48
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Lisa 13 Lühi- ja pikaajalised võlad, järg
0 3
Põhivara sihtfinantseerimine
Pikaajalised kohustised välisriikide postiorganisatsioonide ees
lõppmaksete osas (Lisa 2) 7 692 2 633
Edasilükkunud tulumaksu kohustus (Lisa 23) 690 259
Muud pikaajalised võlad kokku 8 383 2 894
sh tasuda 1–5 aasta jooksul 8 383 2 894
Lisa 14 Omakapital
31.12.2020 31.12.2019
Aktsiakapital (tuhandetes eurodes) 15 714 15 714
Aktsiate arv (tk) 1 571 412 1 571 412
Aktsiate nimiväärtus (eurodes) 10 10
Põhikirja kohaselt maksimaalselt lubatud lihtaktsiate arv (tk) 4 000 000 2 739 900
2020. aastal dividende ei makstud. (2019. aastal maksti dividende summas 1 600 tuhat eurot, millega
kaasnes tulumaksukulu 394 tuhat eurot), Lisa 23.
Seisuga 31.12.2020 moodustas kontserni jaotamata kasum 17 015 tuhat eurot (31.12.2019: 8 039 tuhat
eurot). Dividendide väljamaksmisel omanikule kaasneb tulumaksukulu 20/80 netodividendidena
väljamakstavalt summalt ning alates 2019. aastast saab regulaarselt väljamakstavatele dividendidele
rakendada osaliselt soodsamat maksumäära 14/86.
Seega on aruandekuupäeva seisuga eksisteerinud jaotamata kasumist omanikule võimalik dividendidena
välja maksta 13 649 tuhat eurot, millega kaasneks dividendide tulumaks summas 3 366 tuhat eurot.
Seisuga 31.12.2019 eksisteerinud jaotamata kasumist oleks olnud dividendidena võimalik välja maksta 6
468 tuhat eurot, millega oleks kaasnenud tulumaks summas 1 571 tuhat eurot.
Lisa 15 Müügitulu
tuhandetes eurodes
Müügitulu jagunemine tegevusalade lõikes
2020 2019
Pakiäri teenused 69 247 49 247
Postiäri teenused 28 450 29 614
Infoäri teenused 2 457 2 321
Rahvusvahelise äri teenused 31 361 45 129
Kokku müügitulud 131 516 126 311
Müügitulu jagunemine teenuste lõikes
tuhandetes eurodes 2020 2019
Universaalne Universaalne
postiteenus Muud teenused postiteenus Muud teenused
Pakiäri valdkond 12 596 56 651 14 242 35 005
Postiäri valdkond 3 627 24 824 3 491 26 123
Infoäri valdkond 0 2 457 0 2 321
Rahvusvahelise äri valdkond 0 31 361 0 45 129
Müügitulud kokku 16 223 115 293 17 733 108 578
49
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Lisa 15 Müügitulu, järg
Müügitulu jagunemine klientide asukoha lõikes
tuhandetes eurodes
2020 2019
Eesti 74 084 70 883
Singapur 327 449
Hiina 20 023 30 282
Poola 260 196
Leedu 15 090 7 504
Suurbritannia 569 577
Läti 11 317 7 051
Rootsi 462 4 150
Muud riigid 9 384 5 220
Kokku müügitulud 131 516 126 311
Kontserni müügitulu kasv on seotud e-äri kasvu ja pakiautomaatide võrgu laienemisega.
Lisa 16 Saadud toetused
tuhandetes eurodes
Saadud toetused liikide lõikes
2020 2019
Perioodiliste väljaannete kojukande toetus 1 778 1 778
Taastuvenergia toetus 26 0
Palgatoetus 20 6
Kokku toetused 1 824 1 783
Eesti Vabariigi riigieelarvest saadi tegevuskulude sihtfinantseerimist maapiirkondades perioodiliste
väljaannete kojukande toetuseks. Nimetatud toetus vahendati kirjastustele. Eesti Töötukassalt saadi
palgatoetust ning Elering AS-lt taastuvenergia toetust.
Lisa 17 Muud äritulud
tuhandetes eurodes
2020 2019
Renditulu (Lisa 11) 327 374
Kasum põhivara müügist 506 473
Saadud trahvid, viivised 26 30
Saadetiste hüvitised 127 215
Lepingutest tulenevad kompensatsioonid 130 133
Saadud kommunaalmaksed 55 78
Eriprojekti tulu 813 0
Raamatupidamisteenus 59 59
Muud äritulud 178 192
Muud äritulud kokku 2 221 1 554
2020. aastal tarnis Omniva Horvaatia Postile pakiautomaatide tarkvara ja hakkas nõustama
pakiautomaadivõrgustiku loomist Horvaatias. Nimetatud projektiga seotud tulud on kajastatud real
„Eriprojekti tulu“.
50
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Lisa 18 Kaubad, toore, materjal ja teenused
tuhandetes eurodes
2020 2019
Postivedu ja -teenus 9 705 9 297
Kaubad 654 749
Kütus ja energia 2 410 2 738
Tooraine ja materjalid 517 515
Rahvusvahelised lõppmaksed 17 015 30 144
Rahvusvaheline transport 14 904 22 128
Muud teenused 4 946 4 032
Kaubad, toore, materjal, teenused kokku 50 151 69 603
Lisa 19 Muud tegevuskulud
tuhandetes eurodes
2020 2019
Remont ja hooldus 788 543
Lühiajaliste ja väikese väärtusega rendilepingutega seotud kulu
(Lisa 11) 4 047 3 348
Hoonete haldamine ja muud halduskulud 2 486 2 396
Panga- ja rahaveoteenused 804 603
Administreerimiskulud 1 285 755
Väheväärtuslik vara 720 349
Konsultatsioonid ja koolituskulud 700 916
Reklaamikulud 1 325 1 068
IT kulud 2 483 2 271
Krediidikvaliteedi languse kulud (Lisa 25) 64 161
Muud tegevuskulud 2 336 1 798
Muud tegevuskulud kokku 17 038 14 207
Lisa 20 Tööjõukulud
tuhandetes eurodes
2020 2019
Palgakulud 32 140 27 126
Töösuhte lõpetamise hüvitise kulud 546 551
Puhkusetasud 3 164 2 999
Sotsiaalmaksukulu 9 312 8 990
Töötuskindlustusmakse kulu 201 200
Muud 328 541
Tööjõukulud kokku 45 690 40 407
Keskmine töötajate arv 2291 2294
Lisa 21 Muud ärikulud
tuhandetes eurodes
2020 2019
Viivised, trahvid, maksuintressid 8 43
Kohalikud maksud 83 75
Kvaliteedikontroll 105 82
Kahjum põhivara maha kandmisest
(Lisa 9) 495 109
Kahjum valuutakursi muutusest 553 0
Muud ärikulud 655 -124
Muud ärikulud kokku 1 898 185
Muudest ärikuludest moodustab suurema osa vastutuskindlustuse, krediidikindlustuse, ühingute
liikmemaksude ning varude mahakandmise kulud.
51
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Lisa 22 Finantstulud ja -kulud
tuhandetes eurodes
2020 2019
Finantstulud
Võlalt arvestatud intressid 6 4
Intressitulud pangadeposiitidelt 1 1
Kasum valuutakursi muutusest 1 166 0
Finantstulud kokku 1 173 5
Finantskulud
Intressikulud -308 -153
sh pangalaenudelt -275 -130
sh rendilepingutelt -10 -24
Kahjum valuutakursi muutusest 0 -232
Muud finantskulud 0 -1
Finantskulud kokku -308 -386
Lisa 23 Tulumaks
tuhandetes eurodes
2020 2019
Eesti
Tulumaksukulu väljamaksetelt omanikele
Väljakuulutatud dividendid (Lisa 13) 0 1 600
Dividendidele rakendatav tulumaksumäär 20/80 20/80
Tulumaks dividendidelt 0 381
Dividendidele rakendatav tulumaksumäär 14/86 14/86
Tulumaks dividendidelt 0 12
Välismaisest tütarettevõttest tulenev, kus maksustatakse
aruandeaasta kasumit
Leedu
Tütarettevõtja kasum 2 169 449
Maksuarvestuslike tulude/kulude mõju -312 100
Edasilükkunud tulumaksu aluseks olev kahjum 1 856 549
Rakendatav tulumaksumäär 15% 15%
Edasilükkunud tulumaks 278 82
Tegeliku tulumaksu alus 384 0
Rakendatav tulumaksumäär 15% 15%
Tegelik tulumaks 58 0
Kokku tulumaksukulu 336 82
Edasilükkunud tulumaks
2020 2019
Algsaldo -417 -500
Aruandeaasta muutus 278 82
Lõppsaldo (Lisa 8) -139 -417
Tütarettevõtete ning sidusettevõtte edasilükkunud
tulumaksukohustis
2020 2019
Eesti
Tütar- ja sidusettevõtja kasum 866 1 293
Rakendatav tulumaksumäär 20/80 20/80
Edasilükkunud tulumaks 173 259
Edasilükkunud tulumaks kokku 173 259
52
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Lisa 23 Tulumaks, järg
Läti
Tütarettevõtja kasum/kahjum 1 290 -1 077
Rakendatav tulumaksumäär 20/80 20/80
Edasilükkunud tulumaks 258 0
Edasilükkunud tulumaks kokku 258 0
2020 2019
Algsaldo 259 127
Aruandeaasta muutus 431 131
Lõppsaldo (Lisa 13) 690 259
Lisa 24 Tehingud seotud osapooltega
AS-i Eesti Post aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Kontserni aruande koostamisel on loetud seotud
osapoolteks riigiasutusi, ettevõtteid ja riigi osalusega äriühinguid ning sidusettevõtteid. Võtmeisikutena on
käsitletud AS-i Eesti Post nõukogu liikmeid, juhatuse liikmeid ning tütarettevõtete juhatajaid. Samuti on
loetud seotud osapoolteks võtmeisikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende
olulise mõju all olevaid ettevõtteid.
Tehingud seotud osapooltega
tuhandetes eurodes
2020 2019
Seotud osapool ostud müügid ostud müügid
Tehingud üksustega, milles nõukogu ja juhatuse liikmed
omavad olulist mõjuvõimu
Kaupade ja teenuste ost/müük 950 204 433 175
Tehingud sidusettevõtjaga
Kaupade ja teenuste ost/müük 2 052 15 354 3 277 27 676
Tehingud seotud osapooltega kokku 3 002 15 558 3 711 27 851
31.12.2020 31.12.2019
Lühiajalised nõuded
Üksused, milles nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist
mõjuvõimu 17 19
Sidusettevõtja (Lisa 4) 3 134 5 049
Lühiajalised nõuded seotud osapooltega kokku 3 151 5 068
Lühiajalised kohustised
Üksused, milles nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist
mõjuvõimu 75 18
Sidusettevõtja 375 537
Lühiajalised kohustised seotud osapooltega kokku 450 555
Riigiettevõtetega teostatud tehingud on seotud AS-i Eesti Post põhitegevusest tulenevate teenustega
(posti-, logistika- ja infologistikateenused).
Sotsiaalkindlustusametilt on saadud summad riiklike pensionide, peretoetuste ja puuetega inimeste
toetusrahade väljamaksmiseks. Toetusrahade väljamaksmise vahendustasu moodustas 2020. aastal
660 tuhat eurot (2019. aastal 780 tuhat eurot).
Emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei ole tehingutes eelpool nimetatud osapooltega ebatõenäoliselt
laekuvaid nõudeid ja ei teki nõuete allahindlusega seotud kulu.
Lisa 24 ei sisalda tavaliste riigiasutuste, ettevõtete ja riigi osalusega äriühingutega teostatud tehinguid.
53
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Lisa 24 Tehingud seotud osapooltega, järg
Tasud võtmeisikutele
2020 2019
Võtmeisikute tasud 1 600 1 374
Võtmeisikute lahkumistasud 37 0
Võtmeisikute tasud kokku 1 637 1 374
Tasud võtmeisikutele on toodud koos maksukuluga. Võtmeisikutena on käsitletud AS-i Eesti Post nõukogu
liikmed, juhatuse liikmed ja valdkonnajuhid ning tütarettevõtete juhatajad.
Kohustised võtmeisikutele
31.12.2020 31.12.2019
Lühiajalised kohustised võtmeisikutele 78 47
Kontserni ettevõtete juhatuste liikmete ennetähtaegsel tagasikutsumisel makstakse neile lahkumistasu, mis
võrdub nende kolme kuu tasuga. Kontserni ettevõtete juhatuste liikmete teenistuslepingu ennetähtaegsel
lõpetamisel kaasneks ettevõttele lahkumishüvitise maksmise kohustis 64 tuhat eurot.
Lisa 25 Finantsriskide juhtimise eesmärgid ja põhimõtted
Tulenevalt oma tegevusest on kontsern avatud mitmetele finantsriskidele: intressimäärarisk, valuutarisk,
krediidirisk, likviidsusrisk ja kapitalirisk. Finantsriskide juhtimise eesmärk on finantsriskide maandamine.
Kontserni intressi-, krediidi-, likviidsus- ja valuutariske juhitakse emaettevõtte finantsvaldkonnas.
Intressimäära risk
Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu
intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib kontserni ujuva intressimääraga
võlakohustistest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad.
Osa rendilepingutest on fikseeritud intressimääraga, osa muutuva intressimääraga (seotud EURIBOR-iga).
Vastavalt lepingutele muudetakse intressimäära iga kuue kuu tagant. Intressimäärad koos EURIBOR-iga
jäävad vahemikku 0,69–1,59%. Fikseeritud intressimääraga lepingute intressimääraks on 1,8%.
IFRS 16 rakendamisel alates 01.01.2019 kajastas kontsern rendikohustisena rendid, mis varasemalt olid
klassifitseeritud kui kasutusrent. Nimetatud rendimaksed on diskonteeritud kasutades alternatiivset
laenuintressimäära, milleks on keskmiselt 0,69%.
Kontserni pikaajalised investeerimislaenud on seotud EURIBOR-iga, mistõttu intressimäärade muutmine
mõjutab laenudelt makstavate intresside kulu. Laenude intressimäärad on keskmiselt 1,32% (31.12.2019
0,70%), millele lisandub EURIBOR. Laenude tagasimaksmise tingimused on toodud lisas 12.
Kuue kuu EURIBOR-i võimalik muutus ei oleks avaldanud olulist mõju kontserni aruandeaasta kasumile.
Valuutarisk
Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi
muutuste tõttu. Kontserni olulisem arveldusvaluuta on euro. Postiorganisatsioonidega lõppmaksete
arvestus on IMF arveldusühikutes (SDR) ja eurodes, arveldused eurodes ja USA dollarites. Valuutade riskid
on maandatud kas sissetulevate ja väljaminevate rahavoogude ühtlustamisega või lepinguliste maksete
sidumisega euro kursiga.
54
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Summad on toodud valuutades (000),
Milles finantsinstrumendid on nomineeritud
Kokku sh sh
31.12.2020 EUR USD SDR
Lühi- ja pikaajalised nõuded 49 369 2 088 13 538
Finantsvarad kokku 49 369 2 088 13 538
Lühi- ja pikaajalised kohustised 98 594 2 172 28 220
Finantskohustised kokku 98 594 2 172 28 220
Neto valuutapositsioon -18 219 -84 -14 681
Valuutapositsiooni positiivne muutus,
% 0 7,54% 3,52%
Valuutapositsiooni negatiivne
muutus, % 0 -6,24% -3,29%
Negatiivne mõju kasumile -617 -6 -517
Positiivne mõju kasumile 578 5 483
31.12.2019 Kokku sh sh
EUR USD SDR
Lühi- ja pikaajalised nõuded 49 993 2 544 10 595
Finantsvarad kokku 49 993 2 544 10 595
Lühi- ja pikaajalised kohustised 95 921 12 24 185
Finantskohustised kokku 95 921 12 24 185
Neto valuutapositsioon -14 541 2 532 -13 590
Valuutapositsiooni positiivne muutus, % 0 3,04% 1,83%
Valuutapositsiooni negatiivne muutus, % 0 -2,73% -1,44%
Negatiivne mõju kasumile -231 77 -249
Positiivne mõju kasumile 175 -69 196
Ülaltoodud tabelis on 31.12.2020 seisuga valuutapositsiooni muutuse protsendina võetud erinevus 2020.
aasta minimaalse ja maksimaalse valuutakursi ja 2020. aasta keskmise valuutakursi vahel. 31.12.2019
seisuga tabelis on valuutapositsiooni muutuse protsent võetud sama põhimõtte järgi, mis 2020. aasta kohta
käivas tabelis.
Krediidirisk
Krediidirisk esindab potentsiaalset kahjumit, mis tekiks aruandekuupäeval juhul, kui lepingupartnerid ei
täidaks oma kohustusi. Kontsern on avatud krediidiriskidele, mis tulenevad äritegevusest (peamiselt
nõuetest ostjate ja teiste postiorganisatsioonide vastu) ning rahast ja raha ekvivalentidest. Pangad, mida
kontsern peamiselt kasutab arveldusteks ja pangadeposiitideks, omavad pikaajalist krediidireitingut A- kuni
A+ Standard & Poor’s põhjal. Kontserni vabade vahendite paigutamise põhimõtetel juhindutakse kapitali
säilimise ja likviidsuse tagamise printsiipidest.
Nõudeid ostjate vastu hinnatakse vastavalt kontserni ettevõtetes kasutatavatele reeglitele. Valdav osa
klientidest on lepingulised kliendid. Lepingu sõlmimisel ning krediidi avamisel kontrollitakse iga kliendi
tausta eraldi. Ostjatele esitatud arvete laekumise tähtaja ületamise korral kasutatakse võla sissenõudmiseks
kirjalikke meeldetuletusi, tasaarveldusi, maksekokkulepete sõlmimist, inkasso- või kohtumenetlust.
Rahvusvaheliste klientide krediidiriski maandamiseks kasutatakse krediidikindlustust. Eeldatava
krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse eraldiste moodustamise maatriksit, mis põhineb ajaloolisel
krediidikahjumi kogemusel. Seisuga 31.12.2020 oli moodustatud kontserni eeldatava krediidikahjumi eraldis
summas 139 tuhat eurot (31.12.2019 eraldis summas 114 tuhat eurot).
Nõuetest ostjate vastu (31.12.2020 seisuga kokku 13 199 tuhat eurot, 31.12.2019 seisuga kokku 15
080 tuhat eurot, Lisa 4) moodustavad 31.12.2020 seisuga ligikaudu 4 098 tuhat eurot nõuded riigi- ja
55
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
omavalitsussektori vastu (1 691 tuhat eurot 31.12.2019). Nende nõuete krediidiriski hinnatakse
minimaalseks.
Aruandekuupäeva seisuga moodustasid ostjatelt laekumata arvetest 95,0% (31.12.2019 98,0%) arved,
mille maksetähtaeg ei ole veel saabunud.
Kontsern rakendab kõigi ostjate vastu tekkinud nõuete eeldatava krediidikahjumi kajastamisel standardis
IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit, mis lubab moodustada allahindluse reservi kehtivusaja jooksul
eeldatava krediidikahjumi summas. Selleks, et hinnata eeldatavat krediidikahjumit, jagatakse nõuded
ostjate vastu ühiste krediidiriski tunnuste ja tähtaja ületanud päevade alusel gruppidesse.
Nõuded ostjate vastu – eeldatava krediidikahjumi maatriks
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12.2020 Maksetähtaja ületanud päevade arv
Tähtaeg
saabumata 0-30 31-60 61-90 >91 KOKKU
Oodatav krediidikahjumi määr 0,8% 0,9% 3% 67% 100%
Raamatupidamislik väärtus
kokku 12 541 700 66 3 55 13 364
Nõuete allahindlus -100 -6 -2 -2 -55 -165
13 199
seisuga 31.12.2019
Oodatav krediidikahjumi määr 0,5% 0% 3% 67% 100%
Raamatupidamislik väärtus
kokku 14 772 324 60 3 104 15 263
Nõuete allahindlus -72 -3 -2 -2 -104 -183
15 080
Järgnev tabel näitab nõuded ostjate vastu liikumisi allahindluses. Vastavalt standardis IFRS 9 sätestatud
lihtsustatud meetodile kajastatakse nõuetele allahindlus nende kehtivusaja jooksul eeldatava
krediidikahjumi summas.
Nõuded ostjate vastu – kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum
tuhandetes eurodes
Langenud
krediidikvaliteediga
nõuded Kokku
Seisuga 31.12.2018 -210 -210
Nõuete kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum vastavalt
standardile IFRS 9 -114 -114
Langenud krediidikvaliteediga gruppi kandmine -48 -48
Maha kantud (lootusetuks hinnatud) nõuded 8 8
Laekunud (eelnevalt alla hinnatud/maha kantud) nõuded 181 181
Seisuga 31.12.2019 -183 -183
Nõuete kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum vastavalt
standardile IFRS 9 -25 -25
Langenud krediidikvaliteediga gruppi kandmine -40 -40
Maha kantud (lootusetuks hinnatud) nõuded 74 74
Laekunud (eelnevalt alla hinnatud/maha kantud) nõuded 8 8
Seisuga 31.12.2020 -165 -165
Teistel välisriikide postiorganisatsioonidel (31.12.2020 seisuga nõuded kokku 34 361 tuhat eurot;
31.12.2019 seisuga nõuded kokku 32 152 tuhat eurot, Lisa 2) ei ole krediidireitinguid. Juhatuse hinnangul
ei ole nõudeid teiste postiorganisatsioonide vastu ebatõenäoliseks hinnatud, kuna puudub info, mis viitaks
nõuete väärtuse langusele. Välisriikide postiorganisatsioonidega arveldamise vormiks on tasaarveldusakt,
56
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
millel kajastatakse nii nõuded kui kohustised, mistõttu krediidikahju kontsernile on minimaalne. Samuti,
tuginedes AS-i Eesti Posti varasemale kogemusele ei ole antud nõudeid alla hinnatud.
Võimalike pandeemia COVID-19 mõjude hindamisel on eeldatava krediidikahju kajastamisel arvesse võetud
erinevate majandus- ja tegevusvaldkondadega seotud ostjate nõudeid. Eelkõige nõuded, millega seotud
ostjad tegutsevad valdkonnas, mida pandeemia ja sellega seotud piirangud on mõjutanud enim - näiteks
majutus, toitlustus, reisimise ja meelelahutustegevusega, aga ka kultuuri, loomingu-, kunsti- ja
sporditegevusega tegelevad ostjad, va riigi- ja omavalitsussektor. Eesti Posti kliendibaasis on nimetatud
tegevusalaga ettevõtteid ca 550, mille krediidimaht 31. detsembri seisuga on ca 160 tuhat eurot.
Võrreldes kevadise olukorraga, kui kontsernil tekkisid erakorralised nõuded seoses COVID-19-ga, siis 31.
detsembri seisuga selliseid nõudeid kontsernil sissenõudmisel ei ole. Samas arvestades teatud valdkondade
jätkuvat keerulist olukorda, moodustati lisaks tavapärasele krediidikahju reservile lisareserv summas 52
tuhat eurot.
Likviidsusrisk
Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda oma finantskohustisi täita rahavoo puudujäägi tõttu.
Konservatiivse likviidsusriski juhtimise aluseks on piisav rahaliste vahendite saldo, finantseerimisvajaduste
rahuldamiseks vabade krediidiliinide olemasolu tagamine ning võimalus sulgeda turupositsioone.
Kontserni rahavoogude efektiivsemaks juhtimiseks on moodustatud Eesti Post AS-i ja tema tütarettevõtjate
pangakontode ühtne kontsernikonto, mis võimaldab kontsernikonto liikmetel kasutada kontserni rahalisi
vahendeid kontserni poolt kehtestatud limiitide piires. Likviidsusriski maandamiseks kasutab kontsern
erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud, arvelduslaenud, ostjate nõuete ja tarnelepingute
regulaarne monitooring.
Kontserni juhtkond jälgib pidevalt kontserni jooksvat rahaprognoosi tagamaks piisava rahaliste vahendite
olemasolu operatiivtegevuse rahastamiseks, kindlustades samal ajal laenukohustuste täitmise. Nimetatud
rahavooprognoosid võetakse aluseks kontserni rahastamiskavade koostamisel ja võimalike lepinguliste
rahastamistingimuste (covenantide) jälgimisel.
Diskonteerimata finantskohustiste (põhiosa ja tuleviku intressimaksete) analüüs maksetähtaegade lõikes
seisuga 31.12.2020:
tuhandetes eurodes
31.12.2020 Diskonteerimata rahavood Bilansilises väärtuses
2022- 2022-
2021 2025 2021 2025
Pangalaenud (Lisa 12) 2 890 17 123 2 646 16 758
Rendikohustised (Lisa 10) 1 477 3 223 1 445 3 158
Võlad tarnijatele (Lisa 13) 8 319 0 8 319 0
Kohustis teistele
postiorganisatsioonidele (Lisa 13) 45 725 7 692 45 725 7 692
Muud kohustised (Lisa 13) 2 454 0 2 454 0
Kokku 60 866 28 039 60 590 27 608
31.12.2019 Diskonteerimata rahavood Bilansilises väärtuses
2021- 2021-
2020 2024 2020 2024
Pangalaenud (Lisa 12) 2 692 12 709 2 591 12 445
Arvelduskrediit (Lisa 12) 2 523 0 2 523 0
Rendikohustised (Lisa 10) 1 426 4 113 1 410 3 978
Võlad tarnijatele (Lisa 13) 7 138 0 7 138 0
Kohustis teistele
postiorganisatsioonidele (Lisa 13) 52 406 2 633 52 406 2 633
Muud kohustised (Lisa 13) 3 309 0 3 309 0
Kokku 69 494 19 455 69 377 19 056
57
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
31.12.2020 seisuga oli kontsernil vabu vahendeid 26 742 tuhat eurot (31.12.2019 7 946 tuhat eurot).
Käibekapital oli 31.12.2020 seisuga positiivne 2 938 tuhat eurot (31.12.2019 negatiivne 19 444 tuhat
eurot). Käibekapitali tõus on seotud müügitulu kasvuga. Aruande avalikustamise ajaks on sõlmitud pangaga
uus arvelduslaen. Juhtkonna hinnangul ei ole kontsernil likviidsusprobleemi.
Kapitalirisk
Kontserni peamine eesmärk kapitaliriski juhtimisel on tagada jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu
aktsionärile ja hüved teistele huvigruppidele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur
vähendamaks kapitali hinda. Omaniku üheks AS-ile Eesti Post seatud eesmärgiks on teostada
majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga (omakapitali
määr varadest kuni 30%).
AS-i Eesti Post kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide jaotamise, aktsiakapitali suurendamise või
vähendamise osas teeb riik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu.
Omakapitali määr
tuhandetes eurodes
31.12.2020 31.12.2019
Varad 134 525 122 276
Omakapital 35 688 26 097
Omakapitali määr 27% 21%
Õiglane väärtus
Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude diskonteerimisel turu
intressimääraga, mis on kättesaadav kontserni sarnastele finantsinstrumentidele. Kontserni juhatuse
hinnangul ei erine konsolideeritud finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud
finantsvarade (Lisa 2) ja -kohustiste (Lisa 2) raamatupidamislikud väärtused 31.12.2020 ja 31.12.2019
seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest, kuna need tasutakse 12 kuu jooksul arvestatuna
aruandekuupäevast. Samuti ei erine pikaajaliste laenude ja võlakohustiste õiglased väärtused oluliselt
nende raamatupidamislikust väärtusest, kuna nende intressimäärad vastavad turul kehtivatele
intressimääradele. Pikaajaliste lõppmaksete raamatupidamislikud väärtused ei erine oluliselt õiglasest
väärtusest, kuna need on kajastatud finantsseisundi aruandes saadaoleva või makstava tasu summana.
Kontsern on pikaajalised kapitalirendi kohustised liigitanud õiglase väärtuse hierarhia tasemele 3. Kui kõik
olulised instrumendi õiglase väärtuse määramiseks nõutud sisendid on jälgitavad, kajastuvad instrumendid
tasemetel 1 või 2 ning kui informatsioon sisendite kohta ei ole jälgitav, kajastuvad instrumendid tasemel 3.
Lisa 26 Tingimuslikud kohustused ja varad
Tingimuslikud kohustused seoses Maksu- ja Tolliametiga
Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustised – maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud
ettevõtte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli üheski kontserniettevõttes. Maksuhalduril on õigus
kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni viie aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning
vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine
asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontsernile olulise täiendava maksusumma.
Tingimuslikud kohustused ja varad seoses universaalse postiteenusega
Omniva universaalse postiteenuse (UPT) osutamise kohustuse täitmisega seotud kulud ületavad selle
teenuse eest saadavat tulu. Kasutajalt universaalse postiteenuse eest võetav taskukohane tasu ei võimalda
universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku
kasumi saamist.
2020. aasta eeldatav kahjum UPT osutamisest on juhtkonna hinnangul 2,7 miljonit eurot (2019. aastal 2,4
miljonit eurot). Kehtivate regulatsioonide alusel kujuneb Omniva hinnanguliseks kahjumiks UPT teenuste
osutamisest perioodil 2021-2025 summa 16,6 miljonit eurot. Nimetatud summa on juhtkonna parim
58
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Lisa 26 Tingimuslikud kohustused ja varad, järg
hinnang eksisteeriva UPT kohustuse täitmiseks vajalike kulutuste kohta 31.12.2020 seisuga. Hinnang
baseerub kasutusel oleva ABC kulumudeli arvutustel.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ei ole antud tingimustes võimalik kajastada
eraldist, kuna konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise hetke seisuga ei ole võimalik
usaldusväärselt hinnata UPT kahjumi summa realiseerumist.
Universaalse postiteenuse kahjumi katmine toimub UPT fondi laekuvate maksete arvelt vastavalt
postiseaduse § 411 lõigetele 3 ja 4, mille kohaselt hüvitab Konkurentsiamet UPT osutamise kohustusega
seonduvad kulud üksnes ulatuses, milles UPT kasutajalt võetav taskukohane tasu ei võimalda UPT
osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist.
AS Eesti Post on esitanud Konkurentsiametile 2020. aasta eest I kvartali kohta taotluse UPT kahjumi
hüvitamiseks summas 0,919 miljonit eurot, mida Konkurentsiamet seisuga 31.12.2020 ei ole hüvitanud.
Lõpliku 2020. aasta eest hüvitatava summa osas võtab Konkurentsiamet seisukoha pärast kogu aasta
auditeeritud andmete pealt läbiviidavat menetlust, mistõttu käsitletakse seda käesolevas konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruandes kui tingimuslikku vara.
Lisa 27 Pandid
31.12.2020 seisuga oli AS-i SEB poolt kinnistule aadressiga Rukki tee 7 ja 9, Lehmja küla, Rae vald seatud
hüpoteek summas 12 000 tuhat eurot, kinnistule aadressiga Pallasti 28/28a ja 28b, Tallinn seatud hüpoteek
summas 10 000 tuhat eurot ning kommertspant summas 15 000 tuhat eurot. (31.12.2019 seisuga oli AS-i
SEB poolt kinnistule aadressiga Pähklimäe tee 3/5 Lehmja küla, Rae vald seatud hüpoteek summas 12 000
tuhat eurot). Hüpoteegid ning kommertspant on seotud kontserni laenudega.
59
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Lisa 28 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded
Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele on lisades avaldatud informatsioon konsolideeriva üksuse
konsolideerimata põhiaruannete kohta (emaettevõtte koondkasumiaruanne, finantsseisundi aruanne,
rahavoogude aruanne ning omakapitali muutuste aruanne). Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud
kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete
koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtetesse ja sidusettevõttesse, mida kajastatakse emaettevõtte
konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses.
Emaettevõtte finantsseisundi aruanne
tuhandetes eurodes
31.12.2020 31.12.2019
VARAD
Käibevara
Raha 15 417 4 644
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 39 458 41 660
Nõuded tütarettevõtete vastu 2 209 522
Nõuded sidusettevõtte vastu 3 053 5 049
Varud 1 011 870
KÄIBEVARA KOKKU 61 147 52 746
Põhivara
Tütarettevõtete aktsiad/osad 7 099 6 881
Sidusettevõtte aktsiad/osad 1 1
Pikaajalised nõuded ja rendi ettemaksed 3 236 832
Pikaajalised nõuded tütarettevõtete vastu 412 633
Materiaalne põhivara 38 093 42 229
Kasutusõiguse vara 1 600 1 710
Immateriaalne põhivara 13 841 16 170
PÕHIVARA KOKKU 64 282 68 455
VARAD KOKKU 125 429 121 201
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustised
Võlakohustised 4 074 6 502
Võlad ja ettemaksed 59 941 66 661
Kohustised tütarettevõtetele 655 233
Kohustised sidusettevõttele 375 537
Eraldised 412 330
Lühiajalised kohustised kokku 65 457 74 263
Pikaajalised kohustised
Pikaajalised võlakohustised 19 916 16 406
Muud pikaajalised võlad 7 692 2 636
Pikaajalised kohustised kokku 27 608 19 042
KOHUSTISED KOKKU 93 065 93 305
Omakapital
Aktsiakapital 15 714 15 714
Kohustuslik reservkapital 1 571 1 571
Jaotamata kasum 15 078 10 611
OMAKAPITAL KOKKU 32 364 27 896
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 125 429 121 201
60
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Emaettevõtte koondkasumiaruanne
tuhandetes eurodes
2020 2019
Äritulud
Müügitulu 102 095 110 120
Saadud toetused 1 824 1 783
Muud äritulud 6 336 3 963
Äritulud kokku 110 256 115 866
Ärikulud
Kaubad, toore, materjal ja teenused -49 342 -67 974
Muud tegevuskulud -10 745 -10 493
Tööjõukulud -34 112 -34 232
Põhivara kulum ja väärtuse langus -10 816 -8 040
Muud ärikulud -1 685 -32
Ärikulud kokku -106 700 -120 771
Ärikasum 3 556 -4 904
Finantstulud 1 219 55
Finantskulud -307 -384
Kasum enne tulumaksustamist 4 468 -5 233
Tulumaksukulu 0 -394
Aruandeperioodi puhaskasum 4 468 -5 627
Aruandeperioodi koondkasum 4 468 -5 627
61
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Emaettevõtte rahavoogude aruanne
tuhandetes eurodes
2020 2019
Rahavood äritegevusest
Aruandeperioodi puhaskasum 4 468 -5627
Korrigeerimised:
Põhivara kulum ja väärtuse langus 10 816 8 039
Kasum põhivara müügist, maha kandmisest 54 -443
Laekunud intressid -53 -454
Makstud intressid 307 152
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 73 -18 988
Varude muutus -141 -89
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -2 370 20 079
Makstud ettevõtte tulumaks 0 -56
Rahavood äritegevusest kokku 13 154 2 613
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud põhivara soetusel -3 708 -10 760
Tütarettevõtte soetus -3 0
Laekunud põhivara müügist 1 052 888
Antud laenude tagasimaksed 206 206
Laekunud intressid 53 454
Rahavood investeerimistegevusest kokku -2 399 -9 212
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud pangalaenud 7 000 8 000
Saadud laenude tagasimaksed -2 632 -2 460
Arvelduskrediidi saldo muutus -2 523 1 523
Müük-tagasirent kapitalirendi tingimustel 0 3 984
Rendikohustiste maksed -1 520 -1 055
Makstud dividendid 0 -1 600
Makstud intressid -307 -152
Rahavood finantseerimistegevusest kokku 18 8 240
Kokku rahavood 10 772 1 640
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 4 644 3 004
Raha ja raha ekvivalentide muutus 10 772 1 640
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 15 417 4 644
62
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Emaettevõtte omakapitali muutuste aruanne
(tuhandetes eurodes)
Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata Omakapital
reservkapital kasum kokku
Saldo 31.12.2018 15 714 1 571 17 837 35 123
Makstud dividendid 0 0 -1 600 -1 600
Aruandeperioodi puhaskahjum 0 0 -5 627 -5 627
Saldo 31.12.2019 15 714 1 571 10 611 27 896
Tütarettevõtete ja sidusettevõtte väärtus -6 882
emaettevõtja konsolideerimata finantsseisundi
aruandes
Tütarettevõtete ja sidusettevõtte väärtus arvestatuna 5 489
kapitaliosaluse meetodil
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 26 504
31.12.2019
Saldo 31.12.2019 15 714 1 571 10 611 27 896
Makstud dividendid 0 0 0 0
Aruandeperioodi puhaskahjum 0 0 4 468 4 468
Saldo 31.12.2020 15 714 1 571 15 078 32 364
Tütarettevõtete ja sidusettevõtte väärtus -7 099
emaettevõtja konsolideerimata finantsseisundi
aruandes
Tütarettevõtete ja sidusettevõtte väärtus arvestatuna 11 389
kapitaliosaluse meetodil
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 36 653
31.12.2020
Korrigeeritud konsolideerimata jaotamata kasum on vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele summa,
millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid.
63
KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700
Narva mnt 5 Fax +372 6 268 777
Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee
Estonia
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
AS Eesti Post aktsionärile
Arvamus
Oleme auditeerinud AS-i Eesti Post (kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis
sisaldab konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2020, konsolideeritud
koondkasumiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud omakapitali muutuste
aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande
lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni.
Meie arvates kajastab eespool mainitud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes
osades õiglaselt kontserni konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel
kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid
kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.
Arvamuse alus
Teostasime oma auditi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi
vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused
seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Me oleme kontsernist sõltumatud
kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid) ja oleme
täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi
tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me
ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud
informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil
olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme
kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda.
64
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest
kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt
ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate
oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama kontserni
suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega
seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui
juhtkond kavatseb kas kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik
alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad kontserni konsolideeritud raamatupidamise
aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja
vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid
see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise
standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest
või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos
mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel
teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja
säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
• teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast
tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks
nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie
arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast
tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info
esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
• omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes
tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks kontserni
sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega
seoses avalikustatud informatsiooni põhjendatust;
• teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise
asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist
ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust
kontserni suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline
ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud
informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad
vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või
tingimused võivad siiski kahjustada kontserni suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
• hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu,
sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise
65
aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane
esitusviis;
• hangime kontserni majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta piisava asjakohase
tõendusmaterjali, et avaldada arvamust kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande
kohta. Vastutame kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostamise eest. Oleme ainuvastutavad
oma auditiarvamuse eest.
Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse
ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud
märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta.
Tallinn, 26. märts 2021
/digitaalselt allkirjastatud/
Helen Veetamm
Vandeaudiitori number 606
KPMG Baltics OÜ
Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17
66
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Kasumi jaotamise ettepanek
AS-i Eesti Post kontserni jaotamata kasum seisuga 31.12.2020 oli 17 015 tuhat eurot, millest 2020. aasta
puhaskasum moodustas 9 592 tuhat eurot.
Lähtudes eeltoodust teeb juhatus aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku jaotada AS-i Eesti Post kontserni
jaotamata kasum seisuga 31.12.2020 järgmiselt:
• seoses finantseerimisvajadusega jätta kasum summas 17 015 tuhat eurot jaotamata.
67
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Juhatuse kinnitus ning juhatuse liikmete allkirjad 2020. konsolideeritud majandusaasta
aruandele.
Juhatus teadvustab ja kinnitab käesolevaga oma kohustust konsolideeritud majandusaasta aruande
ettevalmistuse ning selles sisalduvate andmete eest.
AS-i Eesti Post kontserni 31.12.2020 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest,
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, sõltumatu vandeaudiitori aruandest ja kasumi jaotamise
ettepanekust. Aktsiaseltsi juhatus on koostanud tegevusaruande, konsolideeritud raamatupidamisaruande
ning kasumi jaotamise ettepaneku.
/allkirjastatud digitaalselt/
___________________________
Charlie Viikberg
juhatuse liige
/kuupäev digiallkirjas/
/allkirjastatud digitaalselt/
___________________________
Kristi Unt
juhatuse liige
/kuupäev digiallkirjas/
68
AS Eesti Post nõukogu aruanne
2020. aasta majandusaasta aruande juurde
AKTSIASELTS: AS Eesti Post, registrikood 10328799
ASUKOHT: Pallasti 28, Tallinn, Eesti Vabariik
AINUAKTSIONÄR: Eesti Vabariik, keda esindab osalust valitseva ministrina
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
AKTSIAKAPITAL: 15 71 4120 EUR
AKTSIATE ARV: 1 571 412 aktsiat
I Ülevaade majandusaasta tegevustest
AS Eesti Post on 100% riigile kuuluv aktsiaselts. AS-i Eesti Post kontserni kuuluvad
emaettevõttena AS Eesti Post, mille põhitegevusala on siseriikliku ja rahvusvahelise
logistikateenuste osutamine. Lisaks tegeleb kontsern Infoäri teenuste (e-arved)
osutamisega, mis alates 01.01.2021 jätkub tütarühingus Finbite OÜ. Tütarettevõtted on
Maksekeskus AS, kes on makselahenduste pakkuja e-kaubandusega tegelevatele
ettevõtetele Baltikumis; Omniva OÜ, mis on asutatud kaubamärgi Omniva kaitseks ja
milles tegevust ei toimu; Leedus asuv tütarettevõte Omniva LT UAB ja Lätis asuv Omniva
SIA on pakiautomaadi- ja kullerteenuse pakkujad vastavatel turgudel. Sidusettevõte
Post11 OÜ pakub e-kaupmeestele rahvusvahelisi logistilisi terviklahendusi kaupade
kättetoimetamiseks üle kogu maailma. Kontsern tegutseb Baltikumis Omniva kaubamärgi
all.
Alates 01. aprillist 2009 tegutseb Eesti Post avatud postiturul. Konkurentsiamet on
väljastanud Eesti Postile universaalse postiteenuse osutamise loa, mis kehtib viis aastat
(perioodiks 09.10.2019–08.10.2024). Universaalne postiteenus on postiteenuste
järjepidev, kvaliteetne ja taskukohase tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi
territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras.
Juhtimis- ja kontrollisüsteem
Aktsiaseltsi juhtimisel rakendab juhatus Head Ühingujuhtimise Tava, arvestades
riigivaraseadusest tulenevate erisustega. Tagatud on aktsiaseltsi tegevusega seotud
õigusaktide järgimine, nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine,
finantsaruandlus ja teabe avalikustamine. Juhatuse ja nõukogu liikmed lähtuvad oma
tegevuses aktsiaseltsi huvidest, tagades õigusaktides ja sisekorraeeskirjades sätestatud
nõuete täitmise.
1
Aktsiaseltsis toimib mitmeastmeline kontrollisüsteem, mis on piisav tagamaks võimalike
kõrvalekallete õigeaegset tuvastamist. Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele
seadusega ettenähtud viisil (välisaudit) toimib aktsiaseltsis ka sisekontrollisüsteem.
Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muuhulgas:
• Põhikiri
• Sisekorraeeskiri
• Raamatupidamise sise-eeskiri
• Nõukogu töökord
• Auditikomitee töökord
• Siseauditi põhimäärus
• Töötajate ametijuhendid
• Huvide konflikti vältimise juhend
Aktsiaseltsis on moodustatud auditikomitee, kes tegutseb vastavalt oma töökorrale.
Nõukogu kinnitab auditikomitee tegevuskava.
II Juhtorganite koosseis, tegevus ja tasustamine
AS Eesti Post nõukogu on koostöös osaluse valitsejaga ning juhatusega riigi äriühingu
tegevust korraldanud ja juhtinud ning selle üle järelevalvet teostanud lähtudes aktsiaseltsi
põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide
nõuetest. Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui
nõukogu korrektselt neile seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga pandud ülesandeid ning
tegutsevad ülesandeid täites aktsiaseltsi huve järgides.
Lähtudes väljakujunenud töökorraldusest teevad juhatus ja nõukogu tihedat koostööd
ning juhatus informeerib ja kaasab nõukogu aktsiaseltsi tegevuse seisukohalt oluliste
küsimuste lahendamisse.
Juhatus
Põhikirja kohaselt on juhatusel üks kuni viis liiget, kes valitakse nõukogu poolt kuni viieks
aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. Aasta alguse seisuga oli AS-i Eesti Post
juhatuse esimees Ansi Arumeel ning liikmeteks Andre Veskimeister (pakiäri) ja Kaida
Kauler (postiäri). Avaliku konkursi tulemusena valiti alates 20. aprillist 2020 juhatuse
liikmeks Ahto Pärl (finantsvaldkond), kes määrati 08. augustil 2020 ettevõtte prokuristiks
ülesandega viia infoäri eraldiseisvaks tütarühinguks. 24. augustil 2020 määrati ajutiseks
juhatuse liikmeks Charlie Viikberg (finantsvaldkond) tähtajaga kuni 31. detsember 2020.
24.09.2020 kutsuti tagasi juhatuse esimees Ansi Arumeel. 13. oktoobril 2020 kutsuti
prokuristi ametikohalt tagasi Ahto Pärl, kes jätkas Finbite OÜ juhatuse liikmena.
2
Juhatus jätkas kolmeliikmelisena: juhatuse liige esimehe ülesannetes Andre Veskimeister
(pakiäri valdkond), juhatuse liige Kaida Kauler (postiäri valdkond) ja interim juhatuse liige
Charlie Viikberg (finantsvaldkond).
Avaliku konkursi tulemusena valiti Charlie Viikberg alates 01. jaanuarist 2021. a.
aktsiaseltsi juhatuse liikmeks.
Juhatuse liikmetele 2020. aastal makstud brutotasud:
Nimi Brutotöötasu lahkumishüvitis periood
Ahto Pärl 32 796,60 20.04-08.08.2020
Andre Veskimeister 103 981,80 01.01-31.12.2020
Ansi Arumeel 83 906,03 27 750,00 01.01-24.09.2020
Charlie Viikberg 41 846,08 24.08-31.12.2020
Kaida Kauler 99 181,80 01.01-31.12.2020
Juhatuse liikmetele 2020. aasta jooksul tulemustasu ei makstud. Lahkumishüvitist maksti
juhatuse esimehele 3 kuutasu ulatuses.
2020. aastaks seatud tulemuseesmärgid on äriühing saavutanud. Kontserni käive,
puhaskasum ja rahavood ületavad oluliselt eesmärke, mis on osaliselt seotud
pandeemiast tuleneva nõudluse kasvuga. Klientide rahulolu on oodatud tasemel.
Töötajate rahulolu ja töökoha ohutusindeks on eesmärgiks seatust paremal tasemel.
Ettevõtte strateegia on uuendamisel, peamised riskid on kaardistatud ja hinnatud.
Kuna 2020. aasta tulemuste selgumise hetkeks on vahetunud terve juhatus, siis ei saa
nõukogu anda hinnangut ametis oleva juhatuse tööle 2020. aastal ega maksa juhatuse
liikmetele 2020. aasta eest tulemustasusid.
Nõukogu
2020. aasta esimeses pooles kehtinud AS-i Eesti Post põhikirja kohaselt oli nõukogu
liikmete arv viis: Bo Henriksson (nõukogu esimees), Indrek Laul (nõukogu aseesimees),
Priit Kongo, Lauri Paeveer ja Regina Raukas.
04. juuni 2020 ainuaktsionäri otsusega muudeti AS-i Eesti Post põhikirja ja suurendati
nõukogu koosseisu kuni kuue liikmeni. 19. juuni 2020 ainuaktsionäri otsusega kutsuti
nõukogu täies koosseisus tagasi ning määrati nõukogu uus koosseis volituste pikkusega
kolm aastat: Sten Soosaar (nõukogu esimees), Mari Avarmaa (aseesimees), Kalle Viks,
Regina Raukas, Madis Laansalu ja Raivo Uukkivi.
Nõukogu liikmed osalevad aktiivselt kõigil koosolekutel ja panustavad aktsiaseltsi
juhtimisse ning koostööle orienteeritud suhtlus juhatusega võimaldab otsustamist
vajavate küsimuste lahendamist sujuvalt ja konstruktiivselt. Nõukogu koosseis on
3
laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning erinevad
kompetentsid.
Kokku toimus 2020. aastal 24 nõukogu koosolekut ja 6 kirjalikku menetlust. Nõukogu
koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate aktsiaseltsi majandustulemustest, mis
võimaldab aktsiaseltsi nõukogul olla pidevalt kursis aktsiaseltsi tulemustega ning
vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta. Lisaks tavapärastele teemadele on nõukogu
ja juhatus 2020. aastal toimunud nõukogu koosolekutel arutanud järgmisi olulisemaid
teemasid:
- Omaniku esindaja teavitamine võimalikust saabuvast maksejõuetusest;
- Ettevõtte riskijuhtimise poliitika ja valdkondade riskiisude kinnitamine;
- Auditikomitee tegevusplaani ja siseauditi tööplaani kinnitamine;
- Ettevõttele laenu võtmine ja tagatiste seadmine;
- 2020. aasta eelarve ja tulemuskaardi kinnitamine;
- Ülevaade 2019. aasta majandustulemustest;
- 2019. aasta majandusaasta aruande ja nõukogu tegevusaruande kinnitamine;
- Muudatused auditikomitee koosseisus;
- Postiautomaatide projekti käivitamine;
- Perioodika kandehinna kulupõhiseks viimine;
- Juhtimiskorralduse muutmine;
- Muudatused juhatuse koosseisus;
- Eesti Posti strateegia uuendamise algatamine;
- Kinnisvara ja sõidukite võõrandamine;
- Ettevõtte restruktureerimise analüüsi läbiviimine;
- Infoäri tegevuse eraldamise tütarühingusse;
- Investeeringute kinnitamine;
- Nõukogu esindaja valimine erikontrolli ostumenetluse hankekomisjoni liikmeks;
- Hinnang nõukogu ja auditikomitee tegevusele;
- 2021.a. eelarve kinnitamine.
Nõukogu liikmete osalemine 2020. aastal toimunud koosolekutel:
Nõukogu liikmed kuni 19.06.2020:
Bo Henriksson 10/10
Regina Raukas 10/10
Indrek Laul 10/10
Priit Kongo 10/10
Lauri Paeveer 10/10
Nõukogu liikmed alates 19.06.2020:
4
Sten Soosaar 20/20
Mari Avarmaa 20/20
Madis Laansalu 20/20
Raivo Uukkivi 20/20
Regina Raukas 20/20
Kalle Viks 20/20
Nõukogu liikmetele, sh Auditikomitee liikmetele 2020. aastal makstud brutotasud:
Nimi brutotasu Periood
Bo Roger Vilhelm Henriksson 6900 01.01-19.06.2020
Indrek Laul 3450 01.01-19.06.2020
Lauri Paeveer 4050 01.01-19.06.2020
Priit Kongo 3450 01.01-19.06.2020
Regina Raukas 8700 01.01-31.12.2020
Sten Soosaar 7560 19.06-31.12.2020
Mari Avarmaa 3780 19.06-31.12.2020
Kalle Viks 3780 19.06-31.12.2020
Madis Laansalu 4680 19.06-31.12.2020
Raivo Uukkivi 3780 19.06-31.12.2020
Auditikomitee
Aktsiaseltsi nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille eesmärgiks on nõukogu
nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise
korraldamise, audiitorkontrolli, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja
tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta
aruande kinnitamise osas. Komitee koosneb kolmest liikmest, kes valitakse nõukogu poolt
kolmeks aastaks. Vähemalt kaks liiget peavad olema arvestuse, rahanduse või õiguse
asjatundjad. Komitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust valdkonnas, milles
auditeeritav üksus tegutseb. Komitee esimehe määrab nõukogu.
Aasta alguse seisuga olid auditikomitee liikmeteks Mario Lambing (esimees), Regina
Raukas ning Lauri Paeveer (kuni 01.07.2020). Alates 01.07.2020 pikendas nõukogu oma
30.06.2020 otsusega auditikomitee esimehe Mario Lambingu ja liikme Regina Raukase
volitusi ning määras uueks liikmeks nõukogu liikme Madis Laansalu.
Aasta jooksul toimus kokku 11 auditikomitee koosolekut, kus auditikomitee liikmetele
anti ülevaade aktsiaseltsis läbiviidud sise- ja välisauditite tulemustest ning kavandatud ja
ellu viidud parendustegevustest. Auditikomitee vaatab lisaks läbiviidud siseauditite
tulemustele regulaarselt üle ettevõtte majandusaasta aruande ja audiitori järeldusotsuse
5
ning tasakaalus tulemuskaardi täitmise koondaruande. Hinnatakse riske ja arutatakse
maandusmeetmed ning kinnitatakse auditikomitee tegevuskava ja siseauditi tööplaan.
Vaadatakse üle vaheauditi tulemused ja äriühingu järgmise aasta eelarve.
Olulisemad auditikomitee 2020. aastal toimunud koosolekutel käsitletud teemad olid:
- Auditikomitee tööplaani kinnitamine;
- Läbiviidud siseauditite tulemuste kokkuvõte;
- Riskihindamise tulemuste kokkuvõte;
- Ülevaade Eesti Posti finantsarvestuses kasutatava lõppmaksete prognoosimudeli
ja 2018-2019 lõppmaksete tulu- ja kuluprognooside teemalise töövõtu
tulemustest;
- Ülevaade investeeringute järelevalve protsessist ning teostatud investeeringute
majandusliku tasuvuse- ja mõjuanalüüside tulemustest;
- Ülevaade UPT kahjumist, UPT fondi seisust ja fondi sisse- ning väljamaksetest;
- Ülevaade 2021 sisehindadest ja nende kujunemise alustest;
- Ülevaade investeeringute protsessist, selle toimivusest ja plaanitud muudatuste
mõjust.
Auditikomitee liikmete osalemine 2020. aastal toimunud koosolekutel:
Mario Lambing 11/11
Regina Raukas 11/11
Lauri Paeveer 11/4
Madis Laansalu 11/7
Auditikomitee liikmele (mitte nõukogu liikmed) 2020. aastal makstud brutotasud:
Nimi brutotasu Periood
Mario Lambing 4000 01.01-31.12.2020
III Ülevaade omaniku ootustega kehtestatud eesmärkide täitmisest
Strateegilised eesmärgid
UPT: AS Eesti Post peab tagama UPT toimimise, st riigisiseste ja rahvusvaheliste
postiteenuste osutamise Eestis vastavalt õigusaktidele ning perioodika kojukandeteenust
turutõrke piirkondades.
Muud teenused: Äriühingu mittereguleeritud tegevuse keskseteks eesmärkideks on
rahvusvaheliste teenuste suurendamine, logistikateenuste ja pakiautomaatide võrgustiku
jätkuv väljaarendamine Eestis, Lätis ja Leedus ning teistel turgudel.
6
Strateegilised eesmärgid on täidetud. Aktsiaselts tagab UPT toimimise vastavalt UPT
tegevusloas toodud nõuetele ning osutab perioodika kojukande teenust. Äriühingu
fookuses on rahvusvaheliste teenuste mahu ja kasumlikkuse kasv ning konkurentsivõime
ja ärimahtude kasvatamine nii Eestis, Lätis kui Leedus.
Finantseesmärgid
Kasumlikkus
Riigi kui omaniku ootus on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud töötavad
kasumlikult.
Kasumlikkuse eesmärk on täidetud. Kontserni puhaskasum oli 2020. a 9,6 miljonit eurot,
äriühing on jätkusuutlik ning oma tegevuse kavandamisel juhindub aktsiaselts tegevuse
efektiivsuse tõstmise, kulude vähendamise ja tulude suurendamise eesmärkidest.
Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandusministeerium hinnanud AS-i Eesti Post
omakapitali hinnaks 2020. aastal 8,0%, omakapitali tegelikuks tootluseks kujunes aga
rekordiline 31,0%. 2021. aastal on AS-i Eesti Post omakapitali hinnaks 9,6%.
Konservatiivsus
Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda
majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse
kapitalistruktuuriga.
Eesmärk on osaliselt täidetud. Osaluste valitsemise koondaruandes on
Rahandusministeerium hinnanud AS-i Eesti Post omakapitali optimaalseks osakaaluks 35-
40%. 2020. aasta lõpu seisuga oli omakapitali osakaal 26,5% bilansimahust, kuid
aktsiaselts on suutnud aasta jooksul oma kapitali struktuuri tugevdada (aasta varem oli
omakapitali osakaal ca 21,3%). Eesmärgi täiemahuliseks täitmiseks on vajalik omakapitali
jätkuv kasv ning kohustuste mahu vähendamine.
Tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks kavandab ja
teostab aktsiaselts investeeringuid, kõiki kavandatavaid investeeringuid analüüsitakse
põhjalikult ning riskide jälgimisega tegeletakse jooksvalt.
Efektiivsus
Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda
majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult.
Efektiivsuseesmärk on täidetud, tulukasv ületab kulukasvu. Varade tootlus on oodatust
kõrgemal tasemel.
Omanikutulu
7
Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud maksavad
stabiilset omanikutulu (dividende).
Omanikutulu eesmärk ei ole täidetud. Seoses 2019. a teenitud puhaskahjumiga ei
maksnud Aktsiaselts 2020. aastal omanikule dividendi. Kuigi 2020. aastal teenis
Aktsiaselts rekordilise puhaskasumi, peavad Aktsiaseltsi juhatus ja nõukogu oluliseks
omakapitali jätkuvat kasvatamist, et tagada Aktsiaseltsi piisav likviidsus lühiajaliste
kohustuste katmiseks ning võimekus põhivarainvesteeringuteks ja vajadusel võõrkapitali
kaasamiseks.
IV Nõukogu arvamus 2020. a. majandusaasta aruande kohta
Lähtudes äriseadustiku § 333 lõikest 1 on AS-i Eesti Post nõukogu vaadanud läbi juhatuse
poolt koostatud 2020. a. auditeeritud majandusaasta aruande ning selle oma 25.03.2021.
a toimunud koosolekul heaks kiitnud. Nõukogu teeb ainuaktsionärile ettepaneku
auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada ning kanda aruandeaasta kasum eelmiste
perioodide jaotamata kasumisse, tegemata aktsionärile väljamakseid, säilitamaks
äriühingu likviidsust ja investeerimisvõimekust konkurentsitihedal turul.
Nõukogu esimees: /allkirjastatud digitaalselt/
Helo Meigas
Nõukogu liikmed: /allkirjastatud digitaalselt/
Mari Avarmaa
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Regina Raukas Kalle Viks
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Raivo Uukkivi Madis Laansalu
8
AS EESTI POST
(registrikood: 10328799)
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
AS Eesti Post, asukohaga Pallasti 28, Tallinn, Eesti Vabariik
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 29. märts 2021. a algus 16.00 lõpp 17.00
AINUAKTSIONÄR
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister
Aktsiate/häälte arv: 1 571 412 (üks miljon viissada seitsekümmend üks tuhat nelisada kaksteist) aktsiat,
igaüks nimiväärtusega 10 (kümme) eurot, mis põhikirja punkti 3.2.2 alusel annab 1 571 412 häält
OSAVÕTJAD
Ainuaktsionäri esindaja -
- üldkoosoleku juhataja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Andres Sutt üldkoosoleku õigustes
Kutsutud: ministri nõunik Risto Kaljurand
nõukogu esimees Helo Meigas
nõukogu liige Mari Avarmaa
juhatuse esimees Charlie Viikberg
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja ASi
Eesti Post nõukogus Regina Raukas
Otsuse protokollija: Regina Raukas
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
eelarveosakonna analüütik
Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv
Võttes arvesse, et Eesti Vabariigis kehtivad üldkoosoleku toimumise ajal piirangud, mille raames
kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut, toimub üldkoosolek
elektrooniliselt (TsÜS § 331).
Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu
vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2):
Tutvunud AS Eesti Post 2020. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi
nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku§ 298 lõike 1 punktist 7, § 305 lg 1,
§ 332 lg 2 ja § 334:
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada AS Eesti Post korralise üldkoosoleku päevakord.
2. Kinnitada AS Eesti Post 2020. a majandusaasta aruanne( lisatud).
3. Jätta kasumijaotamise otsus tegemata ning teha see peale Vabariigi Valitsuse dividendikorralduse
kinnitamist.
Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes
/allkirjastatud digitaalselt/
Andres Sutt