dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. aprill 2021
Viit
2-1/21-0342/2440
Registreeritud
15. aprill 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook, DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/21-0342
Vastutaja
Margus Tähepõld (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond)

Failid

  • 📎2-121-03422440 15.04.2021 Väljaminev kiri.asice1238 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja taristuministri määruse „Kommertsliinivedu teostava ettevõtja käibe languse hüvitamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga“ lühikokkuvõte Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Majandus- ja taristuministri määruse „Kommertsliinivedu teostava ettevõtja käibe languse hüvitamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga“ eelnõu. Valitsus otsustas 17. märtsil 2021. a heaks kiidetud lisaeelarve eelnõuga muuhulgas toetada kriisist tekkinud piirangutest mõjutatud kommertsliinivedu teostavaid ettevõtjaid, milleks nähakse ette 4 miljonit eurot erakorraliseks ettevõtluse toetuspaketiks. Majandus- ja taristuministri määruse eelnõu alusel antav toetus aitab leevendada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud piirangutega kaasnevaid ettevõtjate majanduslikke raskusi. Eesmärk on toetada raskustesse sattunud ettevõtjaid kriisist kiiremaks väljumiseks piirangute leevenemisel ja majanduse taastumisel. Toetusmeetme sihtgrupiks on kommertsliinivedu teostavad ettevõtjad, kes on tulenevalt kriisist ja piirangutest enim kannatanud, kuna sõltuvad otseselt piletitulust, kuid reisijate arvud on märkimisväärselt kukkunud ning ettevõtjate jätkusuutlikus on sattunud ohtu. Antud toetusmeede hõlmab liinivedusid, mille korralduspädevus kuulub riigile, vastava asutuse või piirkondliku ühistranspordikeskuse näol (st kaugliinid ja maakonnaliinid). Kommertsalustel toimivale liiniliiklusele on kriisist väljumiseks toetusmeetmed vajalikud, kuivõrd liiniveoteenuste taastumine on oluliseks eelduseks inimestele liikumisvõimaluste loomiseks. Normaaltingimustes tooks riigitoetuseta liiniliikluse hääbumine kaasa vajaduse korraldada liikuvusteenust avaliku teenindamise lepingute alusel ning seeläbi kasvaks pikaajalises vaates ühistranspordi käigushoidmiseks täiendav riigieelarvelise toetuse vajadus. Meede on adresseeritud sõitjate kommertsvedu teostavatele ettevõtjatele:  kes on 2020. a alanud COVID-19 viiruse ja kaasnevalt veoturu nõudluse järsu languse tõttu on otseselt mõjutatud;  kelle käive on kestva kriisi vältel kukkunud kõige kiiremini ja ulatuslikumalt ning ei taastu eeldatavalt enne reisimise piirangute leevenemist või vaktsiini laialdast kasutuselevõttu;  kes on elujõulised teenusepakkujad teenindamaks nii sise- kui aeglasemalt taastuvat välisturgu peale kriisi lõppu. Määrusega luuakse mehhanism ettevõtjate kriisikahjude osaliseks kompenseerimiseks. EELNÕU 15.04.2021 Kommertsliinivedu teostava ettevõtja toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Kommertsliinivedu teostava ettevõtja toetuse (edaspidi toetus) sihtrühm on liiniloa alusel maakonnaliinil- ning riigisisesel ja rahvusvahelisel kaugliinil bussiga kommertsliinivedu teostavad ettevõtjad, kelle majandustegevust on negatiivselt mõjutanud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud erandlikud asjaolud. (2) Määruse alusel antakse riigiabi Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020. a teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9, edaspidi COVID-19 raamistik) osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut. (3) Määruse alusel antakse toetust alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest. (4) Toetuse andmisel kohaldatakse riigieelarve seaduse § 813 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud tingimusi. § 2. Toetuse eesmärk Toetuse andmise eesmärk on §-s 5 nimetatud ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga. § 3. Toetuse rakendamine Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS). § 4. Vaide esitamine (1) EAS-i otsuse või toimingu peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide EAS-ile 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (2) EAS lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Nõuded taotlejale, toetuse andmise alused ja toetuse suurus § 5. Nõuded taotlejale (1) Toetuse taotlejaks võib olla ühistranspordiseaduse § 4 lõike 4 kohast kommertsliinivedu teostav järgmistele tingimustele vastav ettevõtja: 1) taotleja omab ühistranspordiseaduse § 39 kohast ühenduse tegevusluba ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiat; 2) taotlejal on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Transpordiameti või piirkondliku ühistranspordikeskuse antud ja taotluse esitamise ajal kehtiv liiniluba; 3) seisuga 1. veebruar 2020. a teenindas taotleja liiniloa alusel vähemalt ühte riigisisest maakonna-, kaug- või rahvusvahelist kommertsbussiliini; 4) kui taotleja tulenevalt 12. märtsil 2020. a. välja kuulutatud eriolukorrast peatas punktis 3 nimetatud liinide teenindamise, siis ta jätkas liiniloa alusel ja tingimustel maakonnaliinil või riigisisesel kaugliinil teenindamist hiljemalt 2020. aasta III kvartalis; 5) ettevõtja perioodi 2020. a 1. aprill kuni 31. detsember käive või § 8 lõikes 3 või 4 sätestatud juhul kommertsliiniveo käive langes võrreldes 2019. a sama perioodi käibe või § 8 lõikes 3 või 4 nimetatud juhul kommertsliiniveo käibega vähemalt 30 protsenti ja 6) ettevõtja on tasunud 2019. a eest tööjõumakse kogusummas vähemalt 5000 eurot. (2) Käive on taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibe suurus. (3) Kommertsliiniveo käive on taotleja poolt § 8 lõigete 3 ja 4 alusel esitatud kommertsliiniveo käibe suurus. (4) Tööjõumaksud on Maksu- ja Tolliametile esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel deklareeritud töötajate eest makstud maksud. (5) Toetust võib taotleda ka ühistranspordiseaduse § 4 lõike 4 kohast kommertsliinivedu teostav ettevõtja, kes ei vasta lõike 1 punktides 3–6 sätestatud nõuetele ja kes alustas riigisisese maakonna-, kaug- või rahvusvahelise kommertsbussiliini teenindamist 2020. a III kvartalis või hiljem, kui ta on perioodi kommertsbussiliini teenindamisest alustamisest kuni 31. detsembrini 2020. a eest tasunud tööjõumakse igas kalendrikuu kohta 400 eurot. (6) Toetuse taotleja peab lisaks lõigetes 1 või 5 esitatud nõuetele vastama järgmistele täiendavatele nõuetele: 1) taotleja ei ole raskustes ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi üldise grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 mõistes 31. detsembri 2019. a seisuga; 2) erandina punktis 1 sätestatust võib taotlejaks olla mikro- või väikeettevõtja üldise grupierandi määruse I lisa tähenduses, kes oli raskustes juba 31. detsembril 2019. a, COVID-19 raamistiku punkti 22 tingimustel; 3) taotlejale COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel antud abi koos käesoleva määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada COVID-19 raamistiku punktis 22 a sätestatud summat; 4) taotlejal puuduvad taotluse esitamise seisuga riiklikud maksuvõlad või on need ajatatud; 5) taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse; 6) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust; 7) taotlejat ei ole äriregistrist kustutatud taotluse esitamise kuupäeva seisuga ega kustutata enne toetuse taotluse kohta otsuse tegemist; 8) juhul kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele ja makse tähtpäev on saabunud, on tagasimaksed taotluse esitamise hetkeks nõutud summas teostatud, kui tagasinõuet ei ole vaidlustatud; 9) juhul kui taotleja on saanud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust põhjustatud kriisi tõttu riigi 2020. aasta või 2021. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatud vahendite arvelt toetust teisest meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt, teavitab taotleja EAS-i nimetatud toetuse saamisest taotlusvormil. § 6. Toetuse arvutamine (1) Toetuse suurus on kuni 1 800 000 eurot. (2) Lõikes 1 nimetatud taotleja toetuse suurus arvutatakse järgmiselt: 1) esmalt arvutatakse taotleja arvestuslik tööjõumaksude summa kommertsliiniveo osas, milleks korrutatakse taotleja poolt 2019. a tasutud tööjõumaksude summa taotleja 2019. a kommertsliiniveo käibe osakaaluga taotleja käibest; 2) kõigi taotlejate punkti 1 alusel arvutatud tööjõumaksude summad kommertsliiniveo osas liidetakse ja saadud summa põhjal arvutatakse taotleja tööjõumaksude summa osakaal kogusummast; 3) punkti 2 kohaselt saadud osakaalu alusel arvutatakse taotlejale eraldatava toetuse summa proportsionaalselt § 7 lõike 1 alusel kehtestatud toetuse rahastamise eelarvest, millest on maha arvatud lõike 3 alusel makstavad toetused. (3) Erandina lõikest 2 arvutatakse § 5 lõikes 5 nimetatud ettevõtja toetus korrutades perioodil kommertsbussiliini teenindamise algusajast kuni 31. detsembrini 2020. a taotleja tasutud tööjõumaksude summa kommertsliiniveo käibe osakaaluga taotleja käibest. 3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlusele § 7. Toetuse taotlemine (1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab toetuse rahastamise eelarve ja toetuse taotlemise tähtaja. (2) Toetuse saamine ja selle suurus otsustatakse pärast taotluste esitamise tähtaega. (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest ning taotlemise tähtaegadest annab EAS teada oma veebilehel ja e-teeninduses. (4) E-teenindus on EAS-i veebilehel asuv portaal, mille kaudu saab taotleja esitada EAS-ile nõutud dokumente. (5) Taotlus esitatakse EAS-ile e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. § 8. Nõuded taotlusele (1) Toetuse taotlus peab sisaldama järgmist informatsiooni: 1) taotleja nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti-, kodulehe- ja postiaadress, arveldusarve number; 2) taotleja majandustegevusele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud mõjude lühikirjeldus; 3) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 5 sätestatud nõuetele; 4) kontserni liikmete skeem, kui kontsern ei kajastu äriregistris; 5) kasumiaruanne ja bilanss 31. detsembri 2019. a seisuga, kui see ei ole kättesaadav avalikus registris ning kontserni kuuluva taotleja kinnitus, et kontsern ei ole raskustes 31. detsembri 2019. a seisuga. (2) Kui taotleja majandustegevus piirdub ühistranspordiseaduse § 4 lõikes 4 kohase kommertsliiniveo teostamisega, siis esitab ta taotluse juurde vastava kinnituse. (3) Kui taotleja tegeleb lisaks ühistranspordiseaduse § 4 lõikes 4 kohase kommertsliiniveo teostamisele ka muu majandustegevusega, esitab ta taotluse juurde enda kinnitatud ühistranspordiseaduse § 4 lõike 4 kohase kommertsliiniveo käibe andmed 2019. a ja 2020. a kohta kvartalite kaupa. (4) Kui taotleja on § 5 lõikes 5 nimetatud ettevõtja, esitab ta taotluse juurde andmed kommertsliiniveo käibe kohta perioodil kommertsliiniveo teostamise alustamisest kuni 31. detsembrini 2020. a kalendrikuude kaupa. 4. peatükk Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine § 9. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb: 1) taotluse registreerimisest; 2) vajadusel selgituste ja lisateabe küsimisest; 3) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist; 4) riigiabi reeglitega kokkusobivuse hinnangu andmisest; 5) taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest. (2) Andmed taotlejate vastavuse kohta § 5 tingimustele esitab Transpordiamet menetlejale temalt nõude saamisel kolme tööpäeva jooksul. (3) Taotluse esitamise ajaks loetakse kuupäev, millal taotleja taotluse e-teeninduses esitab. (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 25 tööpäeva taotluste vastuvõtmise lõpetamise tähtpäevast. EAS võib taotluse menetlemise aega põhjendatud juhtudel pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat. (5) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. § 10. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine (1) Nõuetele vastava taotleja ja taotluse osas teeb EAS taotluse rahuldamise otsuse. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui taotleja või taotlus ei vasta määruse tingimustele ning taotleja ei kõrvalda puudusi § 9 lõikes 5 sätestatud tähtajal. (3) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb EAS ja toimetab selle taotlejale kätte e-teeninduse kaudu. § 11. Toetuse maksmise tingimused Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. 5. peatükk Toetuse saaja ning EAS-i õigused ja kohustused § 12. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada EAS-ilt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saajal on kohustus: 1) esitada EAS-i nõudmisel informatsiooni ettenähtud viisil ja tähtajal; 2) võimaldada EAS-il, Euroopa Komisjonil, Euroopa Pettustevastasel Ametil ja Euroopa Kontrollikojal teha kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetusega seotud dokumentide üle; 3) säilitada taotlusega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale seitse aastat pärast toetuse väljamaksmist; 4) teavitada viivitamatult kirjalikult EAS-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist; 5) maksta toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui selgub, et toetuse saaja on esitanud toetuse taotlemisel ebaõiget teave. § 13. EAS-i õigused ja kohustused (1) EAS-il on õigus: 1) teostada kohapealset kontrolli; 2) nõuda taotluses sisalduva kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist; 3) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui selgub, et toetuse saaja on esitanud taotluses ebaõiget teavet; 4) pärast toetuse andmist teostada järelkontrolli taotleja riigiabi reeglite nõuetele vastavuse üle, kui see on asjakohane; 5) saada Maksu- ja Tolliametist toetuse rahuldamise otsuse aluseks olnud andmeid seire eesmärgil. (2) EAS-il on kohustus: 1) nõustada taotlejaid taotlusega seotud küsimustes; 2) teha taotlusvorm ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel; 3) toetuse tagasinõudmisel sätestada vastavas otsuses tagasinõudmise aluse, tagasinõutav summa, otsuse täitmise tähtaeg ja muu otsusega seotud oluline teave; 4) mitte avaldada taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni ega dokumente, välja arvatud, kui see on kättesaadav avalikest andmebaasidest; 5) pärast rahuldamise otsust teha oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nimi, registrikood, toetusmeetme nimetus ning toetuse summa; 6) säilitada toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates toetuse andmisest. § 14. Toetuse tagastamine (1) EAS võib teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui: 1) toetuse saaja on taotlemisel esitanud ebaõiget teavet või teave on jäetud esitamata; 2) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. (2) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha ühe aasta jooksul. Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, võib EAS nõuda toetuse saajalt viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. (3) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi korral nõuab toetuse andja toetuse tagasi koos intressiga vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile. (4) Toetuse andjal on õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda 10 aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates. 14.04.2021 Majandus- ja taristuministri määruse „Kommertsliinivedu teostava ettevõtja toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Valitsus otsustas 17. märtsil 2021. a heaks kiidetud lisaeelarve eelnõuga muuhulgas toetada kriisist tekkinud piirangutest mõjutatud kommertsliinivedu teostavaid ettevõtjaid, milleks nähakse ette 4 miljonit eurot erakorraliseks ettevõtluse toetuspaketiks. Majandus- ja taristuministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) alusel antav toetus aitab leevendada COVID- 19 haigust põhjustava koroonaviiruse (edaspidi koroonaviirus) puhangust tulenenud piirangutega kaasnevaid ettevõtjate majanduslikke raskusi. Eesmärk on toetada raskustesse sattunud ettevõtjaid kriisist kiiremaks väljumiseks piirangute leevenemisel ja majanduse taastumisel. Toetusmeetme sihtgrupiks on kommertsliinivedu teostavad ettevõtjad, kes on tulenevalt kriisist ja piirangutest enim kannatanud, kuna sõltuvad otseselt piletitulust, kuid reisijate arvud on märkimisväärselt kukkunud ning ettevõtjate jätkusuutlikus on sattunud ohtu. Antud toetusmeede hõlmab liinivedusid, mille korralduspädevus kuulub riigile, vastava asutuse või piirkondliku ühistranspordikeskuse näol (st kaugliinid ja maakonnaliinid). Kommertsalustel toimivale liiniliiklusele on kriisist väljumiseks toetusmeetmed vajalikud, kuivõrd liiniveoteenuste taastumine on oluliseks eelduseks inimestele liikumisvõimaluste loomiseks. Normaaltingimustes tooks riigitoetuseta liiniliikluse hääbumine kaasa vajaduse korraldada liikuvusteenust avaliku teenindamise lepingute alusel ning seeläbi kasvaks pikaajalises vaates ühistranspordi käigushoidmiseks täiendav riigieelarvelise toetuse vajadus. Meede on adresseeritud sõitjate kommertsvedu teostavatele ettevõtjatele: - kes on 2020. a alanud COVID-19 viiruse ja kaasnevalt veoturu nõudluse järsust langusest otseselt mõjutatud; - kelle käive on kestva kriisi vältel kukkunud kõige kiiremini ja ulatuslikumalt ning ei taastu eeldatavalt enne reisimise piirangute leevenemist või vaktsiini laialdast kasutuselevõttu; - kes on elujõulised teenusepakkujad teenindamaks nii sise- kui aeglasemalt taastuvat välisturgu peale kriisi lõppu. Määrusega luuakse mehhanism toetuse andmiseks ettevõtjate kriisikahjude osaliseks katmiseks. Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna nõunik Margus Tähepõld (e-post: [email protected], tel: 6 256 490). Juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected], tel: 7 153 403). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 14 paragrahvist. 1 Määruse § 1 sätestab määruse kohaldamisala. Määruse alusel saavad toetust taotleda maakonnaliinidel ning siseriiklikel ja rahvusvahelistel kaugliinidel bussiga kommertsliinivedu teostavad ettevõtjad, kelle majandustegevust on negatiivselt mõjutanud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud piirangud ja erandlikud asjaolud. Kommertsliinidel toimub vedu piletitulupõhiselt ja on isemajandav ehk riik nende liinide toimimiseks rahalist tuge ei paku. Tulenevalt 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorrast, mis lõppes 18. mail 2020. a ja sel ajal kehtinud piirangutest langes märkimisväärselt bussiga sõitjate arv, mistõttu vedajad olid sunnitud osa väljumisi ajutiselt sulgema, et mitte teha tühisõite, kandes samas olulisi kulusid. Kui 2020. a suvel sõitjate arvud hakkasid taastuma, siis 2020. a IV kvartalis tõusma hakanud nakatumisnäitajad ning sellest tulenevalt kehtestatud piirangud mõjutasid jällegi negatiivselt sõitjate arvu ning vedajad on olnud sunnitud kahjumis liine osaliselt ajutiselt sulgema. Rahvusvahelistel liinidel kolmandate riikidega ei ole peale eriolukorra lõpetamist õnnestunud tänaseni liinivedu taastada tulenevalt piiriülesele liikumisele seatud piirangutest. Kuigi tekkis oluline piletitulu langus, teenindasid vedajad liine võimaluse piires edasi, kandes samas ka kahjumit, kuna kulubaas jäi olulises osas samaks. Normaaltingimustes tooks riigitoetuseta liiniliikluse hääbumine kaasa vajaduse korraldada liikuvusteenust avaliku teenindamise lepingute alusel ning seeläbi kasvaks pikaajalises vaates ühistranspordi käigushoidmiseks täiendav riigieelarvelise toetuse vajadus. Määruse alusel antakse riigiabi Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020. a teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9, edaspidi COVID-19 raamistik) osa 3.1. alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut. Toetuse taotluste vastuvõtmise algusest annab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) teada vastavalt määruse §-le 7, kuid taotluste vastuvõtmist ja toetuste andmist ei alustata enne, kui on olemas Euroopa Komisjoni vastava riigiabi andmist lubav otsus. Samuti sätestab määruse § 1 lõige 4, et lisaks käesolevale määrusele kohaldatakse toetuse andmisel riigieelarve seaduse § 813 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud tingimusi. Nimetatud määrusega kehtestatakse analoogselt Vabariigi Valitsuse 18.04.2020. a määrusega nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ riigi 2021. aasta lisaeelarve vahenditest rahastatavate COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimused. Määruse § 2 sätestab toetuse eesmärgi. Toetuse andmise eesmärk on ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega ja erandlike asjaoludega. Toetuse andmise oodatav tulemus on ettevõtjate jätkusuutlikkus pärast COVID-19 pandeemia raugemist ja piirangute leevenemist. Määruse § 3 alusel rakendab toetust EAS, kes menetleb toetuse taotlusi, teeb väljamakseid ja teostab järelevalvet. Määruse § 4 sätestab vaide esitamise alused ja korra. Vaideid menetleb EAS. Määruse §-s 5 määratletakse nõuded taotlejale. 2 Taotlejaks saab olla ettevõtja, kes teostab siseriiklikku või rahvusvahelist ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 4 lõike 4 kohast kommertsliinivedu ja omab selleks ÜTS § 39 kohast ühenduse tegevusluba, tegevusloa tõestatud koopiat ja liiniluba, mille on andnud kas Transpordiamet, piirkondlik ühistranspordikeskus või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Transpordiamet annab liinilube kaugliinile (alates 01.01.2021 ka rahvusvahelisele liinile), piirkondlik ühistranspordikeskus maakonnaliinile ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium andis liinilube rahvusvahelisele liinile kuni 31.12.2020. Sõitjate vähesuse tõttu on aga ettevõtjate tulubaas ebapiisav, et katta vältimatuid kulusid, nagu näiteks kapitalikuluga seotud ja kolmandate isikute ees võetud kohustusi, tööjõukulusid jms. Toetuse andmise sihtgruppi ei kuulu tegevusaladena juhuvedu, avaliku teenindamise lepingu alusel tehtav ja muu sõitjatevedu. Avaliku teenindamise lepingu alusel sõitjateveo osas ei ole olulist käibe langust tekkinud, sest liinimahud on säilinud, vedaja ei sõltu piletitulust ja tema kulud katab avaliku veo tellija vastavalt lepingule. Kommertsliinivedu majandab ennast ainult piletitulust ja vedaja peab sõltumata sõitjate arvu (ka piletitulu) langusest täitma seaduse alusel võetud veokohustust. Osaliselt saab kahjumit vähendada liinide ajutise sulgemise või väljumiste vähendamisega, kuid seda saab teha vaid seaduses ettenähtud korras ja tähtaegadel. Samas ei ole avalikes huvides liinide massiline sulgemine, kuna oluline on tagada inimestele vajalikud liikumisvõimalused ühistranspordiga. Juhuvedajatel on võimalik toetust saada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusega rakendatavast ettevõtluse ja turismisektori meetmest. Lisaks on reisijate maismaaveo ettevõtjate majandustegevus sarnaselt reisiettevõtjatega saanud oluliselt kannatada sise- ja välisturistide puudumise tõttu. Ning ka teatritele, kultuuriasutustele, üritustele, konverentsidele, haridustegevusele, huviringidele, huvitegevusele ja meelelahutusele seatud piirangud on toonud kaasa olulise nõudluse vähenemise sõitjateveo, sh liiniveoteenuse järele. Taotleja peab toetusele kvalifitseerumiseks 01.02.2020 seisuga olema teenindanud vähemalt ühte riigisisest maakonna- kaug- või rahvusvahelist kommertsliini ning kui taotleja seoses 2020. a 12. märtsil välja kuulutatud eriolukorraga katkestas liini teenindamise, siis riigisiseste liinide osas peab vedaja olema jätkanud hiljemalt 2020. a III kvartalis liinide teenindamist ehk oluline on ka tegevuse jätkamine peale COVID I laine taandumist. Toetust ei ole otstarbekas anda ettevõtjale, kes COVID I laine ajendil lõpetas kõnealusel tegevusalal tegutsemise ja ei jätkanud tegutsemist ka piirangute kadumisel ja turunõudluse tekkimisel 2020. a II poolaastal. Eesmärk on toetada jätkusuutlikke vedajaid ning mitte maksta toetust neile, kes tegevusalal enam ei tegutse. Rahvusvahelise liiniveo erand on ajendatud sellest, et eriolukorra kehtestamise järgselt ei ole olnud mitmel vedajal nendest sõltumata võimalik liinivedusid kolmandate riikidega ühenduses teostada. Lisaks eelnimetatud tingimustele vedude teostamise ja jätkamise osas peab olema vedajal käibe langus kommertsliiniveo osas võrdlusperioodidel 2019. a II-IV kvartal vs 2020. a II-IV kvartal vähemalt 30% ning 2019. a eest tasutud tööjõumakse vähemalt 5000 eurot. Tööjõumaksud on üksikisiku tulumaks, sotsiaalmaks, kohustuslik pensionikindlustus makse, töötuskindlustusmaks. Minimaalse tööjõumaksude suuruse (5000 eurot) näol on tegemist summaga, mis näitab, et taotlejal on tööl olnud vähemalt 1 töötaja. Bussiettevõtjaid ühendava 3 Autoettevõtete Liidu ja bussijuhte esindava Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel sõlmitud sektori sõitjateveo üldtöökokkuleppe (kollektiivlepingu) kohaselt oli bussijuhtide palga alammäär (miinimum kuutasu) 2019. aastal 945 eurot, 2020. a kohta lepiti üldtöökokkuleppes kokku miinimum kuutasus 1050 eurot, kuid seoses COVID-19 mõjuga fikseeriti täiendava kokkuleppega perioodile 13.04.-31.05.2020 palga alammääraks 945 eurot. Eelnimetatud palgalt tasutakse tööjõumakse ligikaudu 400 eurot kuus, mida rakendatakse ka alles 2020. a II poolaastal kommertsliinivedu alustavale ettevõtjale ja mis teeb aastaseks tööjõumaksude summaks ümardatult 5000 eurot. Käibe languse arvestusperioodi (1. aprill–31. detsember 2019) valikul on lähtutud vajadusest tuvastada taotleja tavapärane käive enne COVID-19 kriisi. Käibe languse juures on oluline, et arvestusse võetakse vedaja käibe langus kommertsliiniveo osas. Kommertsliiniveo käive on vedaja käive, mis on käibedeklaratsioonil seotud EMTAK koodiga 49391. Kui aga vedaja ei kasuta EMTAK koodi H 49391, esitab ta eraldi enda poolt kinnitatud andmed kommertsliiniveost tekkinud käibe kohta, ehk eristab oma kogukäibest kommertsliiniveo käibe ja esitab vastavad andmed taotluse juurde. Kuna toetus on mõeldud kommertsliiniveole ja paljud ettevõtjad tegelevad lisaks ka teiste tegevustega, siis tuleb sellist arvestuse erisust rakendada, et toetuse määramisel võetaks proportsionaalselt arvesse just kommertsliiniveo osa. Käibe suuruse ja käibe languse kindlaksmääramisel võetakse aluseks vaid käibemaksukohustuslasest taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibe suurus. Kõik kommertsliinivedajad on käibemaksukohustuslased, et täita ÜTS § 67 lõigete 3 ja 4 nõudeid. Lõikega 4 on sätestatud võimalus toetust saada ka ettevõtjal, kes 01.02.2020. a kommertsliinivedusid ei teostanud, kuid alustas tegevusega 2020. a III kvartalis või hiljem. Lisatingimusena peab ta olema tasunud kommertsliiniveo alustamisest ehk hetkest, kui ta talle antud liiniloa alusel kommertsliinivedu alustas kuni 31.12.2020. a tööjõumakse keskmiselt 400 eurot kalendrikuus. Siinjuures lähevad arvesse tööjõumaksud, mis on nende kuude kohta reaalselt tasutud, mitte nende kuude kohta deklareeritud maksud. Lõikega 5 nähakse ette nõuded, millele peavad nii lõike 1 kui lõike 4 kohane taotleja vastama. Taotleja ei tohi olla raskustes ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) artikli 2 punkti 18 mõistes seisuga 31. detsember 2019. a. Viidatud säte määrab kindlaks täpsed reeglid, millal ettevõtja loetakse raskustes olevaks ettevõtjaks. COVID-19 raamistiku muudatuste kohaselt on raskuste hindamisel tehtud leevendus mikro- ja väikeettevõtjatele (väikesteks loetakse need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot; loetakse mikroettevõtjateks need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot). Nimelt võivad need olla raskustes 31.12.2019 seisuga, kuid nende suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega ole saanud päästmis- või ümberkorraldusabi. Ettevõtjale COVID-19 raamistiku alusel antud abi koos määruse alusel taotletava toetusega ei tohi ületata 1 800 000 eurot. Ettevõtjaks riigiabi kontekstis loetakse kogu kontserni, seega juhul, kui ka mõni teine kontserni liige ei vasta nõuetele, loetakse kogu kontsern, sh taotleja raskustes olevaks ettevõtjaks ja toetust anda ei saa, v.a juhul kui esitatakse konsolideeritud aruanne. Juhul, kui EAS annaks toetust vastuolus riigiabi reeglitega, siis väljakujunenud kohtupraktika 4 kohaselt on tegemist ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumisega, õiguspärase ootuse põhimõte ei kohaldu ning ebaseaduslik riigiabi tuleb täies ulatuses tagasi nõuda koos intressiga. Lisaks ei tohi taotlejal taotluse esitamise hetkel olla ajatamata võlgnevusi riiklike maksude osas ning ta on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse. Nimetatud nõuded tulenevad riigieelarve seaduse § 813 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest (nn üldtingimused). Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust ning juhul kui taotleja on EASilt varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema taotluse esitamise hetkeks tehtud nõutud summas, kui makse tähtaeg on saabunud. Vastavalt nn üldtingimuste põhimõtetele võib juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ja valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele maksta toetust tema COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevate kriisikahjude leevendamiseks, tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks või teenuste, toodete, äriprotsesside või ärimudeli ümberkorraldamiseks. Seega COVID-19 toetuste üldine eeldus on, et FIE või juriidiline isik on jätkuvalt äriregistris olemas ja kohe võimeline ka teenust pakkuma. Vastavalt eelnõu § 5 lõike 5 punktile 6, ei tohi taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes olla algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust. Seega on oluline COVID-19 toetuste andmise põhimõte, et tegevuse lõpetanud ettevõtjaid ei toetata, mistõttu tuleneb määrusest, et taotlejat ei tohi äriregistrist kustutada enne taotluse kohta otsuse tegemist. Juhul kui taotluse kohta otsuse tegemise päeva seisuga on taotleja end äriregistrist kustutanud, ei vasta taotlus määruses sätestatud nõuetele ja jäetakse rahuldamata. Taotleja peab teavitama EASi sellest, kui ta on saanud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust põhjustatud kriisi tõttu lisaeelarve vahendite arvelt toetust teisest meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt. Määruse § 6 sätestab, kuidas toetuse suurus arvutatakse. Lõikega 1 on sätestatud toetuse piirmääraks taotleja kohta on 1,8 miljonit eurot, mis on ka COVID-19 raamistiku punktis 22a sätestatud abi kogusumma maksimummäär ettevõtja kohta. Kui taotlejal tekib arvutuslikult õigus saada toetus maksimummääras, kuid ta on varem saanud riigiabi COVID-19 raamistiku alusel, siis summast arvestatakse maha varem saadud abi. COVID-19 raamistiku alusel antud riigiabi hulka ei arvestata ettevõtjale varem antud vähese tähtsusega abi ning see ei mõjuta ettevõtja vähese tähtsusega abi jääki. Kuna Covid-19 raamistiku kontekstis loetakse ettevõtjaks kogu kontserni, siis peab piirmäära täitumist jälgima kogu kontsernile. Lõikega 2 sätestatakse toetuse arvutamise skeem, mille kohaselt toetus arvutatakse järgmiselt: 1) leitakse vedaja arvestuslik tööjõumaksusumma korrertsliiniveo osas, milleks vedaja poolt 2019. a tasutud tööjõumaksud korrutatakse vedaja 2019. a kommertsliiniveo käibe osakaaluga vedaja kogukäibest; 2) liidetakse kõigi taotlejate punkti 1 alusel arvutatud tööjõumaksusummad, saadud summast arvutatakse iga vedaja osakaal; 3) punkti 2 kohaselt saadud osakaalu määras arvutatakse vedajale eraldatav toetus proportsionaalselt toetuse rahastamise eelarvest, millest on maha arvatud toetused, mis makstakse vedajatele, kes alustasid kommertsliiniveoga 2020. a III kvartalis või hiljem. 5 Kommertsliinivedajate meetme jaoks riigi lisaeelarvest eraldatav toetussumma jaotatakse kõikide abikõlbulike ettevõtjate vahel proportsionaalselt ilma toetussumma jäägita. Lõikega 3 sätestatakse eraldi toetuse piirmäär vedajale, kes alustas kommertsliiniveoga 2020. a III kvartalis või hiljem. Sellise vedaja toetuse määr on 100 protsenti perioodil teenuse pakkumise algusajast kuni 31. detsembrini 2020. a tasutud tööjõumaksudest proportsionaalselt perioodi kommertsliiniveo käibe osakaaluga vedaja kogukäibest. Kui vedaja on sel perioodil tegelenud ainult kommertsliiniveoga, siis saab ta toetust 100% perioodi (liiniveo algus kuni 2020. a lõpp) eest tasutud tööjõumaksudest, kui ettevõtja tegeleb ka muu majandustegevusega, siis arvutatakse toetus proportsionaalselt vastavalt vedaja esitatud andmetele. Määruse § 7 sätestab toetuse taotlemise tingimused. Majandus- ja taristuminister kehtestab käskkirjaga toetuse rahastamise eelarve ja taotlemise tähtaja peale riigiabiloa saamist. Toetuse taotlemine on vooruline. Toetuse saamine otsustatakse pärast taotluste esitamise tähtaega. Taotluse vastuvõtmisest ning taotlemise tähtaegadest annab EAS teada oma veebilehel ja e-teeninduses. Taotlusi ei hakata enne vastu võtma, kui on saadud Euroopa Komisjoni riigiabi luba. Taotluste esitamine käib EAS-i e-teeninduse kaudu elektrooniliselt. Määruse § 8 sätestab nõuded taotlusele, tuues välja informatsiooni, mida taotlus peab sisaldama. Kasumiaruanne ja bilanss esitatakse 31. detsembri 2019. a seisuga. Juhul kui taotleja kuulub kontserni, tuleb esitada kontserni majandusandmed. Nimetatud andmete esitamine on vajalik ettevõtjate majanduslike raskuste hindamiseks. Kuna meetme eesmärk on toetada kommertsliinivedajaid ja paljud ettevõtjad tegelevad lisaks ka teiste tegevustega, siis on oluline teada, milline on kommertsliiniveo osa taotleja kogukäibest. Kui taotleja tegeleb ainult kommertsliiniveoga ja markeerib seejuures käibedeklaratsioonil käibe EMTAK koodiga 49391, siis esitab taotleja vastava kinnituse, et tema käive muud majandustegevust ei sisalda. Kui aga taotleja tegeleb lisaks ka muu majandustegevusega, peab ta eristama oma käibedeklaratsioonidel esitatud käibest kommertsliiniveo käibe osa ja esitama vastavad andmed taotluse juurde kvartalite kaupa nii 2019. a kui ka 2020. a kohta ning alles 2020. a teisel poolaastal kommertsliiniveoga alustanud ettevõtte puhul kuu kaupa alates kommertsliiniveo alustamisest kuni 2020. a lõpuni. Määruse § 9 käsitleb taotluste menetlemist. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 25 tööpäeva taotluste vastuvõtmise lõpetamise tähtpäevast. EAS viib läbi taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Taotleja nõuetele nõuete vastavuse kontrollil abistab EAS-i Transpordiamet, kes vastava taotluse saamisest 3 tööpäeva jooksul peab EAS-ile kinnitama taotlejate vastavust seoses ühenduse tegevusloa, tegevusloa tõestatud koopia, liiniloa ja liiniloa alusel liinide teenindamise nõuete osas. Lisaks eeltoodule annab Transpordiamet mittesiduva hinnangu taotleja kommertsliiniveo käibe proportsiooni osas, arvestades seda, et Transpordiametil on ka andmed avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavate liinivedude kohta. Kui taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele või on vajalik täiendav teave taotluse kohta, on EASil õigus nõuda taotluse vastavusse viimist kehtestatud nõuetega, täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluses esitatud andmetes kuni 10 tööpäeva jooksul arvates vastava nõude esitamisest. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb antud aja võrra. Taotluse 6 osas, mis ei vasta nõuetele ning mida ei viida tähtajaks nõuetega vastavusse, teeb EAS mitterahuldamise otsuse ja teavitab otsusest taotlejat. Määruse § 10 käsitleb taotluste rahuldamist ja rahuldamata jätmist. Nõuetele vastava taotleja ja taotluse rahuldamise otsuse teeb EAS. Rahuldamise ettepanek tehakse vastavaks tunnistatud taotluste puhul. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui taotleja või taotlus ei vasta määruse tingimustele või taotleja ei kõrvalda puudusi § 9 lõikes 5 sätestatud tähtajal. Määruse § 11 reguleerib toetuse väljamaksmist. Toetus makstakse välja toetuse saajale vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele 10 tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. Määruse § 12 reguleerib toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Toetuse saajal on õigus saada EASilt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saaja kohustub esitama EASi nõudmisel informatsiooni ettenähtud viisil ja tähtajal, võimaldama EASil, Euroopa Komisjonil, Euroopa Pettustevastasel Ametil ja Euroopa Kontrollikojal teha kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetusega seotud dokumentide üle, säilitama taotlusega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale seitse aastat pärast toetuse väljamaksmist, teavitama viivitamatult kirjalikult EASi kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist. Määruse § 13 sätestab EASi õigused ja kohustused. EASil on õigus teostada kohapealset kontrolli, nõuda taotluses sisalduva kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. Samuti võib EAS teostada pärast toetuse andmist järelkontrolli taotleja riigiabi reeglite nõuetele vastavuse üle, kui see on asjakohane ning saada Maksu- ja Tolliametist toetuse rahuldamise otsuse aluseks olnud analoogseid andmeid, eesmärgiga analüüsida toetuse kasutamise mõju. EAS kohustub nõustama taotlejaid projektiga seotud küsimustes, tegema taotlusvormi ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel, toetuse tagasinõudmisel sätestama vastavas otsuses tagasinõudmise aluse, tagasinõutava summa, otsuse täitmise tähtaja ja muu otsusega seotud olulise teabe, mitte avaldama taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni ega dokumente, pärast rahuldamise otsust tegema oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nime, registrikoodi, projekti nime ning toetuse summa ning säilitama toetuse andmisega seotud dokumente 10 aastat alates viimasest toetuse andmisest. Määruse § 14 sätestab toetuse tagastamise alused. EAS võib teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui toetuse saaja on taotlemisel esitanud ebaõiget teavet või teave on jäetud esitamata; toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata toetusega kaasneva kohustuse või ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. Sellise tagasinõudmise otsuse võib EAS teha 1 aasta jooksul toetuse 7 saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. Juhul kui tegemist on ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabiga, on EAS-il õigus selline riigiabi koos intressiga tagasi nõuda 10 aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Käesoleva määruse alusel antakse riigiabi Euroopa Komisjoni 19.03.2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1-9, edaspidi COVID-19 raamistik) mõttes, mida antakse nimetatud raamistiku osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut. Määruse alusel antakse abi alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest. Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kes on raskustes ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18), (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 mõistes seisuga 31. detsember 2019. a. Leevendus on tehtud mikro- ja väikeettevõtjatele. 4. Määruse mõjud Määruse eelnõuga kavandatav toetus mõjutab ettevõtjate toimetulekut koroonaviiruse levikust tulenevalt tekkinud kriisi negatiivsete mõjude ja otsese majandusliku kahjuga hakkama saamisel, toetab ettevõtluse säilimist ja konkurentsivõimet kriisist väljumisel ning suuremate liikumispiirangute kaotamisel. Ettevõtjate jätkusuutlikkuse tagamine aitab osaliselt säilitada sektori töökohti ning vähendada seeläbi töötuse kasvu üle Eesti. Toetus aitab tagada ühistranspordi kui üldhuviteenuse kättesaadavust, kommerts veoettevõtjate jätkusuutlikkus aitab ära hoida täiendavaid kulutusi riigieelarvest, mis kaasneksid kommertsliinide asendamisega avaliku teenindamise lepingu alusel tehtavate liinivedudega. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse elluviimise eest vastutab EAS. Määruse rakendamisega seotud eeldatavad tulud avalduvad toetuse saaja ja temaga seotud partnerite majandustulemustes. Toetust saanud ettevõtjate jätkusuutlikkus, töökohtade säilimine ja ettevõtluse taastumine mõjutab riigi maksulaekumisi positiivselt. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine Valitsus otsustas 17. märtsil 2021. a heaks kiidetud lisaeelarve eelnõuga toetada kriisis enim kannatanud ja piirangutest mõjutatud ettevõtlussektoreid. Selleks nähakse ette 4 miljonit eurot 8 kommertsbussiliini vedajate toetusmeetmeks. Toetuse andmise põhitingimused kooskõlastati 01.04.2020 valitsuskabinetis ja esitatakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2021. a istungile. Toetuse tingimuste loogika on kooskõlastatud sektori esindajatega (MTÜ Autoettevõtete Liit ja liitu mittekuuluv vedaja AS Lux Express Estonia). (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister 9
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel