Riigikogu juhatus Teie 07.04.2021 nr 7-1.2/21-00821-2
[email protected]
Meie 15.04.2021 nr 1.15-4/21-2244-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele
tehnonõuetele vastavuse kontrolli kohta (KK
148)
Austatud Riigikogu liige Heljo Pikhof
Esitasite majandus- ja taristuministrile kolm järgnevat küsimust.
1. Majandus- ja taristuministri 22.05.2015 määruse nr 49 Tehniliste vahendite paigaldamise ja
kasutamise ning andmete töötlemise kord § 6 lg 2 sätestab, et salvestamine toimub ülevaatuspunkti
töö ajal. Eelpoolviidatud telesaates nähtus, et probleemse sõiduki ülevaatuse ajal salvestati osade
kontrolltoimingute ajal reaalaja pildi asemel stoppkaadrit. Kas selline toiming vastas määruse
nõuetele ning kui ei vastanud, siis kas Transpordiamet on alustanud haldusjärelevalve menetlust?
2. Kas Teie hinnangul on Transpordiameti sõlmitud halduslepingutes sõidukite tehnonõuetele
vastavuse kontrolli teostamiseks reguleeritud videovalve kasutamine piisavalt, et välistada
nõuetele mittevastava mootorsõiduki tehnoülevaatuse läbimine viisil, kus kontrolltoimingutest,
mille käigus tuvastati nõuetele mittevastavus, videosalvestus puudub?
3. Paljud Eesti autoremonditöökojad pakuvad avalikult DPF Filtri / tahmafiltri eemaldamist ning
mootorsõiduki võimsuse kasvatamist tarkvara elektroonilise optimeerimise teel. Samuti pakutakse
EGR eemaldus ja välja programmeerimist ning AdBlue eemaldust. Nimetatud toimingutega
kaasub keskkonna saastamine ning Liiklusseaduse § 218 ja 219 näevad selle eest ette karistuse.
Kas olete kaalunud ODB testrite laialdasemat kasutamist tehnoülevaatustel, et tagada tõhusam
ebaseaduslikult ümberehitatud ning keskkonda saastavate autode tuvastamine ning liiklusest
kõrvaldamine?
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Vastuseks Teie esimesele küsimusele, meie hinnangul ei ole ülevaatuse toimingute ajal
salvestamise seiskumine kooskõlas Teie viidatud majandus- ja taristuministri määrusega ega ka
eesmärkidega, miks kaamerad tehnoülevaatuspunkides on. Sama seisukoha võttis kõnealusel
juhtumil ka Transpordiamet, kes sellele asjaolule ka tehnoülevaatuspunkti tähelepanu juhtis.
22.09.2020.a edastati Maanteeametile (täna Transpordiamet) pretensioon 07.08.2020.a tehtud
sõiduki ülevaatusel tuvastamata jäetud puuduste ja videosalvesti väljalülitamise kohta.
Pöördumisest tulenevalt algatas amet haldusjärelevalve menetluse. Menetluse käigus võeti
asjaosaliste selgitused, vaadati läbi mõõtmisprotokollid ja videomaterjal. Amet ei tuvastanud
ülevaatuse nõuete rikkumisi.
Küll esines videosalvestises 66 sekundiline katkestus, kuna seisupiduri testimise ajal viibis üks
ülevaataja sõidukis ja teine ülevaataja sisenes kontoriruumi. Selle tulemusena ei toimunud
ülevaatuse ruumis liikumist ja salvestusseade lülitus ooterežiimi. Piduristendi rullide pöörlemine
ei olnud salvestusseadme kaamerate aktiveerimiseks piisav. Teise ülevaataja väljumisega
kontoriruumist salvestusseade aktiveerus. Selleks ajaks oli aga seisupiduri test juba tehtud. Amet
tegi tehnoülevaatuspunktile kaamera seadistuse kohta märkuse ja lõpetas haldusjärelevalve
toimingud. Oluline on märkida, et lisaks salvestusseadmete videosalvestistele on Transpordiametil
võimalus tehnoülevaatuspunktilt välja küsida heitmete ja pidurdusjõudude mõõteprotokollid, mida
ülevaatuspunktid peavad säilitama 2 aastat. Saates käsitletud juhtumil kontrolliti ka viidatud
mõõteprotokolle.
Seega haldusjärelevalve menetlus algatati, kuid Transpordimatil ei õnnestunud tuvastada peale
salvestussüsteemi halvasti valitud seadistuste muid rikkumisi. Mööname, et saates kajastatud
asjaolud annavad aluse kahelda ülevaatuse tegemise aususes ning Transpordiamet on lubanud
pöörata veelgi enam tähelepanud tehnoülevaatuse ausale toimimisele.
Lisaks peame märkima, et 2020. aastal alustati tehnoülevaatust teostavate ettevõttete osas 148
järelevalvemenetlust, millest 77 juhul algatati menetlus vihje alusel ja 71 menetlust ohuprognoosi
alusel. Menetlustest üks lõppes ettekirjutusega ja 44 juhtumit lõppes leppetrahviga (kogusummas
12 050 eurot). Ühel juhul peatati tehnoülevaataja atesteerimistunnistus 12 kuuks, kuna täites
ametiisikuna avalikku haldusülesannet tunnistas ta sõiduki tehniliselt korrasolevaks tehnoseisundit
osaliselt kontrollimata ja puuduseid arvestamata. Järelevalvemenetluste käigus koostatud
ettekirjutused ja leppetrahvid on leitavad Transpordiameti veebilehelt. Seega, kergekäeliselt
Transpordiamet tehnoülevaatuspunktide järelevalvesse kindlasti ei suhtu.
Vastuseks Teie teisele küsimusele, salvestusseadmed ülevaatuspunktides muutusid kohustuslikuks
2018.a suvel, kui enamuse ülevaatuspunktidega sõlmiti 5-aastased lepingud. Sõlmimise hetkel
määrati kaamerate tingimused parima teadmisega, mis tollel hetkel oli. Tänaseks on
Transpordiamet jõudnud selgusele, et salvestusseadmete süsteem ei ole piisav
tehnoülevaatuspunktide üle tõhusa järelevalve tegemiseks ning sellest lähtuvalt on
Transpordiameti eesmärk uute lepingutega suurendada kaamerate hulka ja täpsustada asukohti
ning tekitada võimalus salvestusseadmetele vahetult ja operatiivselt juurde pääseda.
Vastuseks Teie kolmandale küsimusele, pardadiagnostika (OBD) testrid on kasutusel
tehnoülevaatuspunktides 2019 aastast EURO 6 heitgaasiklassiga sõidukitel esinevate veakoodide
lugemiseks. Paraku väljaprogrammeeritud tahmaosakeste filtri (DPF) või heitgaaside
2 (3)
retsirkulatsiooni süsteemi (EGR) korral need vead mootori juhtplokis enam ei fikseerita, mistõttu
OBD testriga pole võimalik tuvastada tahmaosakeste filtri või EGR puudumist. Kuna ka tavalise
heitgaaside testiga ei ole antud vead tuvastatavad, siis Euroopa tasandil tehnoülevaatuse sektoris
käib aktiivne tegevus leidmaks uut sõidukite heitmete testimismetoodikat, mis lisaks täpsemale
mõõtmisele suudaks tuvastada heitmete puhastussüsteemide illegaalsed manipulatsioonid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Sven Nurk
625 6498
[email protected]
3 (3)