VILJANDI LINN
LINNAVALITSUS
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Transpordiamet 14.04.2021 nr 13-6/21/1373
[email protected]
Ühistranspordi korraldamisest Viljandi linnas ja
lähiümbruses ning ettepanek
ühistranspordiseaduse muutmiseks
Ühistranspordiseaduse § 10 lõike 1 alusel on ühistranspordi kavandamise ja korraldamise
eesmärgiks:
1) ressursside kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku otstarbekust arvestades tagada
ühistranspordi pakkumise vastavus nõudlusele, mis tuleneb elanike ja nende eri sotsiaalsete
gruppide, sealhulgas puuetega ja eakate inimeste, õpilaste ja üliõpilaste ning saarte ja väikesaarte
elanike liikumisvajadusest;
2) soodustada ühissõidukite eeliskasutamist, vähendades sellega transpordi negatiivset mõju
keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa liiklusõnnetuste ja
liiklusummikute ärahoidmisele;
3) vähendada ühiskonna sotsiaalseid ja majanduslikke kulutusi transpordile, energiale ja taristule.
Ülevaate saamiseks ühistranspordi eesmärgipärase korraldamise ja avaliku liinivõrgu kasutamise
kohta viis Viljandi Linnavalitsus koostöös Viljandimaa Ühistranspordikeskusega 2020. aastal läbi
analüüsi „Avaliku liinivõrgu teenuskorralduse mudeli parendamine Viljandi linnas ja selle
lähiümbruses“. Analüüsi koostas OÜ Stratum ning projekti rahastati Euroopa Regionaalarengu
Fondi vahenditest. Analüüs on avaldatud https://transport.viljandimaa.ee/uuringud/.
Analüüsi läbiviimise eesmärgiks oli välja selgitada ühistranspordi pakkumise vastavus nõudlusele,
millised on teenuse kasutajate liikumissuunad, liikumisvajadused ning piirkonda sobiv
ühistranspordi mudel. Analüüsi lähteseisukohaks oli arvamus, et ressursside optimaalsema
kasutamise eesmärgil vajab olemasolev väljakujunenud liinivõrk parendamist ning teadmine, et
on toimunud või lähiajal toimumas mitmete asutuste ja teenuste pakkumise kohtade
ümberpaiknemisele linnaruumis.
Viljandi linn on maakonnakeskus ja piirkonna tõmbekeskus. Maksu- ja Tolliameti andmetel omab
Viljandi linnas töökohta ja õpib kokku 11 318 inimest. Neist 58% elab Viljandi linnas ja 42%
mujal (teistes kohalikes omavalitsustes). Tööle, kooli ja koju jõudmiseks kasutavad elanikud
ühistranspordi liine või isiklikku transporti. Liinivõrgu analüüsi käigus korraldatud küsitlusest
Linnu tn 2 tel 435 4710 arvelduskonto EE021010302005455005
71020 VILJANDI e-post
[email protected] AS SEB Pank
www.viljandi.ee registrikood 75005222
selgus, et inimesed soovivad ühistransporti kasutada, kuid sõidugraafikud ja marsruudid ei toeta
alati valikuid ühistranspordi kasuks.
Viljandi linnas ja selle lähiümbruses sõitvate liinide nr 2, 2A, 6, 7, 8, 9 ja 10 käigus hoidmine
maksab aastas ca 450 000 eurot. Viljandi maakonna liiniveo avaliku teenindamise leping kehtib
2026. aastani ja leping hõlmab liinide nr 2, 2A, 6, 8, 9 ja 10 mahtusid, mida rahastatakse 100%
riigieelarvest. Viljandi linn korraldab bussiliini nr 7 rahastamist aastas ca 38 000 euro ulatuses
(100% liini kuludest). Kõik eelpool nimetatud liinid teenindavad Viljandi linna ja selle
lähiümbruse elanikke. Erinevatel liinidel on mitu marsruuti ning need liinid ühendavad eri
piirkondi. Sageli läbib ühe numbriga liin eri päevaperioodidel linna erinevaid osi. Marsruutide
suur erinevus muudab liinidest arusaamise keerukaks ning reisijate jaoks, kes ühistransporti sageli
ei kasuta puudub selge ülevaade liini korraldusest.
Analüüsis toodi välja, et Viljandi linna jaoks optimaalse liinivõrgu moodustaksid linnaosasid,
linna lähiümbruse külasid ja kesklinna ühendavad lühikesed liinid, mille kokkusaamise ja
ümberistumise koha nn. bussiterminali asukoht on Viljandi kesklinnas. Täna puudub veel
valmisolek bussiterminali ja uue liinivõrgu kasutuselevõtuks. Ühistranspordiseaduse erinevatest
tõlgendustest tulenevalt puudub Viljandi linnal kindlus, kuidas toimub liinivõrgu edaspidine
rahastamine kui muudame analüüsi tulemusel Viljandi linna ja lähiümbruse liinivõrgu
optimaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks.
Ühistranspordiseaduse § 4 lg 2 kohaselt on valla-, linna- või maakonnaliin liin, mille peatused
asuvad peamiselt sama valla, linna või maakonna haldusterritooriumil. Valla-, linna- ja
maakonnaliini eristamisel võetakse arvesse ka teisi nimetatud liini iseloomustavaid näitajaid,
eelkõige sõiduplaani, sõitjate põhilist sihtgruppi, peamist teeninduspiirkonda ja ühissõiduki
tehnilist vastavust selle liini teenindamiseks. Seaduse § 13 lg 3 alusel võivad omavalitsusorganid
omavahelisel ja Transpordiametiga kokkuleppel toetada oma eelarvest ja riigieelarve
sihtotstarbelisest toetusest nende haldusterritooriume ühendavaid maakonnaliine ning liine, mis
küll ületavad valla või linna piiri, kuid mida seaduse § 4 lõike 2 alusel loetakse valla- või
linnaliiniks.
2017. aastal toimunud haldusreformi järgselt on seaduse § 19 lõikes 5 regulatsioon, mille kohaselt
kui omavalitsusüksuste ühinemise tulemusel tekib endise maakonnaliini asemele valla- või
linnaliin, siis korraldab ja rahastab seda liini kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppemiseni
nimetatud lepingu sõlminud pädev ametiasutus. Ühinemise tulemusena moodustunud
omavalitsusüksuse taotlusel korraldab ja rahastab riigieelarvest avaliku teenindamise lepingu
alusel teenindatava maakonnaliini asemel ühinenud omavalitsusüksuse piires tekkinud valla- või
linnaliini Transpordiamet, piirkondlik ühistranspordikeskus või ühinemise tulemusena
moodustunud omavalitsusüksus Transpordiametiga sõlmitud halduslepingu alusel seni avaliku
teenindamise lepingu kohaselt teenindatud maakonnaliini liinitöömahu ja mõistliku toetusmäära
ulatuses.
Ühistranspordiseaduse tänase regulatsiooni järgi on raske eristada, millistel alustel rahastab
Transpordiamet ühel juhul ühe omavalitsuse piires sõitvaid liine ning teisel juhul seda ei tee.
Oleme arvamusel, et tõmbekeskustes kulgevat liinivõrku ei tarbi ainult ühe omavalitsuse elanikud.
Tõmbekeskustesse ühistranspordiga saabujad vajavad keskustes edasi liikumiseks liinivõrku ning
on selle aktiivsed kasutajad. Luues tõmbekeskustesse oluliselt kvaliteetsema liinivõrgu,
parandame sellega ka võimalusi erinevate liinide ja transpordiliikide (sh. raudteetransport)
koostoimele ning parandame inimeste liikumisvõimalusi ühistranspordiga.
2
Viljandi Linnavalitsus on arvamusel, et Viljandi linna ja lähiümbruse avalik liinivõrk vajab
ümberkorraldust eesmärgiga muuta see optimaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks. Oleme
arvamusel, et liinivõrk omab maakonnaliinidele omaseid tunnuseid st. ühendused on
tõmbekeskuse ja tagamaa vahelised ühendused ja sõitjateks on mitme omavalitsuse elanikud.
Samuti kasutavad linnas ja selle lähiümbruses kulgevaid avalikke liine maapiirkondadest
tõmbekeskusse saabujad. Seetõttu peaks Viljandi linna haldusterritooriumil kulgev avalik liinivõrk
kuuluma maakonnaliinide hulka ning olema rahastatud riigieelarvest täies ulatuses.
Lähtudes eeltoodust:
1) teeme ettepaneku lisada ühistranspordiseaduse § 4 lõikele 2 lõige 21 järgmises sõnastuses:
(21) Maakonnaliin on liin, mille peatused asuvad ühe või mitme omavalitsuse haldusterritooriumil
sealhulgas teeninduspiirkonna kuni 20 tuhande elanikuga tõmbekeskuse territooriumil.
2) soovime selgust, millistel tingimustel ja kas on võimalik Viljandi linnas ja selle lähiümbruses
kulgeva avaliku liinivõrgu ümberkorraldamine vastavalt koostatud liinivõrgu analüüsile, et oleks
tagatud ühistranspordi eesmärgipärane osutamine ning liinivõrgu rahastamine toimuks 100 %
ulatuses riigieelarvest.
Oleme arvamusel, et maakonnaliinide hulka tõmbekeskustes kulgevate peatustega liinide
arvamine koos rahastamisega riigieelarvest parandab ühistranspordi kvaliteeti ja tagab
ühistranspordi pakkumise vastavalt nõudlusele. Regulatsioon tagab teenuse tarbijatele võrdsed
võimalused teenuse kvaliteedi osas.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Madis Timpson
linnapea
Reet Alev
[email protected] 5286623
3
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 15.04.2021 10:31
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Ühistranspordi korraldamisest Viljandi linnas ja lähiümbruses ning
ettepanek ühistranspordiseaduse muutmiseks
Tere!Edastan Teile dokumendi.LugupidamisegaKristiina
LensmentsekretärViljandi LinnavalitsusTel 435 4710