dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. aprill 2021
Viit
1.15-5/2021/2425-1
Registreeritud
15. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Annika Anton (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
15. mai 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf84 KB
  • 📎EVEA koll. liikmed EAS vol 4 määruse kohta 13.04.2021.docx27 KB
  • 📎FW Liitude ühispöördumine kriisitoetuse meetme ettepanekutega.msg82 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 15.04.2021 01:56 Adressaat: Andres Sutt <[email protected]>; <[email protected]>; MKM info <[email protected]> Koopia: Kristi Talving <[email protected]> Teema: KIIRE - Palve mitte allkirjastada määrust EAS'i 4-nda kriisiabi vooru osas! Tähtsus: Kõrgeim Lugupeetud Andres Sutt, EVEA, esindades arvukaid turismiettevõtjaid ja mitmeid turismiga otse või kaudselt seotud ettevõtjate organisatsioone, palub Teid mitte allkirjastada määrust „Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega" (nn „EAS kriisiabi vol.4) enne, kui on viidud sisse paljude ettevõtlusorganisatsioonide soovitud parandused ning on kõrvaldatud karjuv ebaõiglus määruse sihtgruppide mikro ja väikeettevõtjate suhtes. Lisame taustaks manusena EVEA viie (5) kollektiivliikme tagasisidet EAS-i "Vol.4" meetme määruse kohta, mis avab probleeme detailsemalt. Määruses toodud tingimused, nagu 2021.a veebruari palgakulu aluseks võtmine toetuse suuruse määramiseks, minimaalselt 5000 euro tööjõumaksude nõue perioodil 1. 2020 2.2021 ning ilmne mitte-käibemaksukohustuslaste, ise- endale tööandjate ja FIEde diskrimineerimine - on suurimad probleemid, mis muudavad plaanitud ja väga oodatud riigiabi kättesaamatuks või marginaalseks toetatavates valdkondades tegutsevatele mikro ja väikeettevõtetele. Peame rõhutama, et selles 4-ndas kriisiabivoorus ei kvalifitseeru väga suur osa sektorist, keda soovitakse aidata, mõnes sihtgrupis üle poole, kusjuures need on enamasti ettevõtted, mis ei kvalifitseerunud ka senistes kriisiabimeetmetes. Praegused määruse tingimused on kirjutatud arvestamata väikeettevõtete olukorda seoses Covid-kriisiga. Sellise riigiabi tulemusena toimub konkurentsimoonutus ja turu ümberjagamine väheste suuremate ettevõtete kasuks. Kui valitsusel ei ole plaanis saata signaali, et seda ei huvita turismisektoris tegutsevad väikeetevõtted, vajab määrus enne allkirjastamist kiiret parandamist. Nii EVEA kui arvukad sektori organisatsioonid on kindlasti valmis pakkuma lahendusi, et kõrvaldada ebavõrdset kohtlemist ning anda võimalust saada abi kõigil sihtgruppidesse kuuluvatel ning kriisis rängelt kannatanud ettevõtjatel, ka kõige väiksematel, keda on valdav enamus. Edastame kohe ka mõned konkreetsed ettepanekud ja kommentaarid: § 11 muutmine (on täiesti arusaamatu, et ainult selles, kõige väiksemate ettevõtete sihtgrupis kehtib taotlemiseks lävend: „Turismiteenuste pakkuja toetust võib taotleda juriidilisest isikust turismiteenuste pakkuja, kes on perioodil 1. jaanuar 2020. a kuni 28. veebruar 2021. a tasunud tööjõumakse vähemalt summas 5000 eurot. Valdav osa abivajajaid selles sihtgrupis ei kvalifitseeru, kuna alates kriisi algusest oli nende tulud drastiliselt kukkunud ning kõik tööjõukulud viidi miinimumini. Kriisi ajal tüüpiline on omaniku töötamine ilma palgata, makstes vaid miinimumpalgalt sotsiaalmaksu, et säilitada tervisekindlustust. Paljudes ettevõtetes kõik töötajad on ammu koondatud. 1.Variant § 11 muudatuseks: Turismiteenuste pakkuja toetust võib taotleda juriidilisest isikust turismiteenuste pakkuja, kelle märtsi 2021. a käibe langus oli võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2019. a aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega vähemalt 30 protsenti. Kui juriidilisest isikust teenuse pakkuja ei ole käibemaksukohustuslane, tõendab ta käibelangust 2019.a. esitatud majandusaruandega ning juhatuse liikme poolt kinnitatud 2021.a. märtsi raamatupidamise käibeandmikuga. (1) Siin ja edasi nagu eelnõus. Alternatiivselt (kui mitte mingil tingimusel ei taheta menetleda ettevõtja dokumente, vaid võtta andmed avalikest registritest): (1) Turismiteenuste pakkuja toetust võib taotleda juriidilisest isikust turismiteenuste pakkuja, mis on tegutsenud vähemalt 24 kuud. (2) Sama kui eelnõus (3) Lõikes 1 nimetatud turismiteenuste pakkuja toetuse suurus on käibemaksukohustuslase korral 5000 eurot. Kui teenuse pakkuja ei ole käibemaksukohustuslane, on toetuse summa 3000 eurot. (4) Sama kui eelnõus (siin loogika oleks see, et kõigil turismiteenuse pakkujatel on olemas suur käibelangus, mida ei ole erilist mõtet mõõta, ning 24 kuu jooksul on ettevõtja ikka kindlasti maksnud riigile erinevaid makse ühtekoku rohkem kui 5000 eur ja riigi vaates ei oleks tegemist pealemaksmisega). Kõigis sihtgruppides on väikeettevõtetele väga suureks probleemiks 2021.a veebruari tööjõukulude arvestamine toetuse baasiks. Kuigi olete püüdnud arvestada ilma töötajate ettevõtetega, siis selle toetuse suurus (kahekordne miinimumpalk sõltumata asjaoludest) on ebaproportsionaalselt väike, et katta piirangutega seotud tegevuskuludest tõsiseltvõetavat osa. Eriti näitlik on selle lahenduse ebaõiglus väikeste bussifirmade korral, kelle püsikulud on väga kõrged (liisingud, kindlustused, parkimine, hooldus etc), ent palgalist personali ammu ei ole. Sama on käsitöö- ja suveniiripoodide korral, kes hambad ristis maksavad kallist renti ja komunaalkulusid vanalinnas, aga müüki ei ole juba aasta ja lähikuudel ka ei tule. Kui määrusesse pandi min. 5000 eur tööjõumaksude nõue aastas 2020 veeebr 2021, siis seletuskirjas viidati arvestuse alusena Eesti keskmisele palgale, FIE-de ja töötajaid koondanud ettevõtetele arvestatakse toetust aga miinimumpalga alusel? Siin võiks vähemalt samuti kasutada 2-kordset keskmist palka, kuigi ka see on väga väike osa tegevuskuludest, aga vähemalt ei ole nii alandav võrdluses palgamaksjatega. Loodame, et ettevõtluministrina seisate ettevõtjate võrdse kohtlemise eest ning ei luba diskrimineerida ja jätta kriisitoeta nende kõige arvukamat osa väikeettevõtjaid. Jääme ootama Teie kiiret tagasisidet ning soovime jätkata meie 3. veebruaril toimunud esimesel kohtumisel lühikeseks jäänud mõttevahetust VKEde olukorra, vajaduste ja riigilt ootuste üle. Palume Teid leida selleks võimaluse juba lähiajal. Lugupidamisega ja koostöö soovidega, Heiki Rits EVEA president Tel. 56355424 EVEA kollektiivliikmete tagasiside EAS vol. 4 toetuse tingimustele (edastame kiiruse eesmärgil saabunud kirju toimetamata kujul , seega p a lume ametnikel mitte solvuda mõne emotsionaalse sõnakasutuse üle!) From: Aliis Hazlehurst palo &lt;[email protected]&gt; Sent: 10 April 2021 09:34 To: Marina Kaas &lt;[email protected]&gt; Subject: Re: EAS'i 4-nda kriisiabivooru eelinfo ja palve tagasisideks Tere Täname info eest! Giidide katuseorganisatsioonina on kurb tõdeda, et antud meetme puhul on g iidide jaoks tingimused võimatuks kirjutatud : enamik giide kui turismiteenuse pakkujaid ei kvalifitseeruks lävendi min 5000 eur tööjõumakse tõttu. Automaatselt jäävad välja nö. ühe-inimese firmad, sest näiteks kui ta maksab endale vähemalt miinimumpalka, siis maksed ei anna ikkagi 5000 eurot kokku. Huvitav, kes küll selle lävendi kuskil kabinetivaikuses välja mõtles? Ministeerium põhjendab: ”Minimaalse tööjõumaksude suuruse (5000 eurot) näol on tegemist summaga, mis näitab, et ettevõtjal on sellel perioodil olnud vähemalt poole tööajaga tööl keskmise palgaga töötaja.” Paljud on pidanud palga miinimumini langetama, sest maksud söövad suure osa ära, käivet pole aga 2020 . aastal üldse olnud ja ei tule ka 2021. Samas just käibevõrdlus 2019 ja 2020 oleks võinud olla aluseks. Ma toon näiteks iseenda, kahest mikroettevõttest maksan palka ja tööjõumakse, kahe ettevõtte peale tuleb see 5000 kokku, giiditeenusest tulevat käivet 2020 ei olnud, aga abi saajaks ei kvalifitseeru. Tallinna Giidide Ühingu nimel võib EVEA mainida, et toetust eraldatakse ebavõrdsetel alustel. Ministeerium ei ole kordagi meiega konsulteerinud ega ka Eesti Giidide Liiduga. Reisettevõtjad saavad toetust juba neljandat korda. (Samas mõned pole seni üldse midagi saanud.) Minuga võttis ühendust reisiettevõtja, kes tõi kolmanda vooru puhul välja, et ETFL lobistas toetuse saajateks ainult koodiga 791 reis i ettevõtjad, muud reisiteenuseid pakkuvad ettevõtjad jäid automaatselt välja. Tundub, et neljanda vooru puhul on sama muster. Ma ei oska öelda kui palju aitaks lävendi allatoomine, aga ega see ka vist ei aitaks. Teise kriisivooru takistuseks jäi paljudele giididele käibelävend 12000 eurot, tulem oli see, et kui voorus sai toetust ca 200 turimiteenuse pakkujat, oli neist reaalselt giide ainult 25%. Lugupidamisega Aliis Hazlehurst Palo Tallinna Giidide Ühingu juhatuse liige -----Original Message----- From: Silvi Kruusenvald &lt;[email protected]&gt; Sent: 12 April 2021 09:51 To: Marina Kaas &lt;[email protected]&gt; Subject: Toetuse plaanist Tere Marina Meie seisukoht (sama jagas ka Anneli Kana Maaturismist ) on, et see toetusmeede on vaid suurettevôtetele ja vaid neile. Tegelikult loob see moonutatud turusituatsiooni ja loob tehislikult riigi abiga suurettevôtetele eelisolukorra. Praegu saavad suured Reisikorraldajad ja Reisibürood samamoodi (ja rohkemate vôimalustega) teha tööd ja kliente teenindada nagu meie (väiksed reisibürood). Ônneks tsarterid väljuvad ja momendil püsikulud suudame me teenida, aga mitte teha tasa puudujääke, mis tekkisid pea 11 kuulise seisakuga. Need on kuhjunud aga loodame, et eelmine tulumaksutagastus leevendab seda ja saame hakata taastuma. Kui uuesti ei piirata me tegevust - aga paistab ja loota on, et momendil sellist plaani pole. Ilusat päeva soovides, Silvi Kruusenvald , juhatuse liige Reisibüroode Liit 5288189 From: Angela Nairis SA &lt;[email protected]&gt; Sent: 12 April 2021 13:58 To: Marina Kaas &lt;[email protected]&gt; Subject: EAS'i 4-nda kriisiabivooru eelinfo ja palve tagasisideks Tere, Marina ma tegelikult ei teagi kust alustada, see olukord toetustega on nii totter ja ebaõiglane. Väike arvamusvaldus, sees ka mõned küsimused ehk oskad aidata aru saamisega, siis saan ka edasi kommenteerida EMTAK kood - see nõue tuleks üldse maha võtta. EMTAK kood on asi, mis paljudel on jumal teab millal tekkinud automaatselt, elus keegi neid ei jälgi. Muuta saab vaid korra aastas, aastaaruandega. Ka õiguskantsler on sellele oma arvamuse avaldanud, küll töötasutoetuste puhul. Samas selgitused ja kõik muu võiks kehtida ka muude toetuste puhul https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/T%C3%B6%C3%B6tasu%20toetuse%20taotlemine.pdf On ju juba tekkinud palju segadusi, kuna toon näite pere/elamuskeskuse nime all tegutsev koha üks põhitegevus on kino, kuid EMTAK teine....Neid näiteid on oi kui palju. Uued - tundub väga keeruline rida. Kui uus tekkis 2020 siis on selge,et arvestades olukorda pole paljudel olnud käivet, et maksta keskmiselt kuus 800 € makse, kuna see tähendaks umbes 3500 € palgafondi, nu kes küll sellise käibe sai, et seda maksta ja lisaks muud kulud tasuda? Ma ei suuda aru saada kogu sellest tabelist, kas nn tööjõumaksude kohustus on ainult uutel ettevõtetel, nn varem tegutsenutel pole või ma ei oska välja lugeda? Samas nagu eelpool kirjutasin see nõue ka uuetele on nonsens Mitte km kohuslane 5000 € makse, hoolimata sellest et seal tuleb maksu summa kuus 400-500 € on see nõue ikka väga totter, sest sõltuvalt valdkonnast on käibe langused 50-100% seega pole maksudeks üldse raha. olen nõus kindlasti tuleb maksunõue maha saada turismiteenuste alt, kui see on maas, avaneks vähemalt mõnelegi, kellel seni üldse võimalust polnud, mingigi võimalus. turismiteenuste alt tuleks maha saada ka puhkaeestis olemise nõue, see risustab seda lehte. Sinna saab mida iganes välja mõelda, täiesti totter nõue. See leht on niigi igasugu jabursi täis, miks neid juurde vaja. Riik ei saa kohustada tegema ettevõttel turundust läbi puhkaeesti lehe. See on sundimine mis ei ole turusituatsioonis õige. On väga palju ettevõtjaid (maatrism, reisikorraldus jne), kes on mikroettevõtjad, kus täna veel mingil määral omanikud tegutsevad kui sedagi. Mis tähendab absoluutselt mingeid makse pole inimestel võimalik tasuda. Toon näite, mul endal on reisikorraldusfirma 2020 ainuke teenust osutav arve oli 550 € ehk siis tänaseks 100% käibelangus. Seni pole ma ühegi toetuse alla sobinud, samas tänu minule on aastaid tegevust ja käibeid saanud väga väga paljud ettevõtjad. Samas on ka minul püsikulud, mida iga kuu tasuma pean. Ja minusuguseid on oi oi kui palju. Need samad õnnetud pisikesed majutusettevõtted, toitlustused... Toetussummad FIE´le on täiesti jaburad. Tihti on nad võimsamad tegijad kui mõni OÜ. Kui riik võimaldab sellist ettevõtlusvormi, siis tuleb seda ka võrdselt teistega kohelda. Miks OÜ saab 5000 € toetust ja FIE 1168 € see turismiteenuse pakkuja näitel, teistes valdkondades veel õudsem see vahe vist? Ühesugune käive FIE´l suuremgi võib tihti olla, aga toetus kordi väiksem. Küsimus ka mida tähendab toetuse suurus 60% tegevuskuludest - mida loetakse tegevuskuludest. Jõuame jälle nendeni, kelle käib langused nii suured, et polegi mingeid tegevuskulusi va. püsikulud vms. Mida võrdluseks tahetakse? kuna meie ridades on ka nn jaekaubanduse reale minevad niššipoode nt kohaliku- ja ökokauba, siis siit natuke ka sisendit. Sellised poed pole seni saanud toetust ja ei saa ka nüüd sellest mis saatsid, sest nad said lahti olla kuna EMTAK on toidupoed. Tegelikus on aga see,et käibelangus on 2019 vs nüüd siiski vähemalt -30% kui mite rohkem :( :( Panen nii nagu ettevõte kirjutas: jah, miski sissetulek on, mis võimaldab katta rendi, maksud ja töötaja palga, aga mitte tasuda kaubaarveid ja täiendada kaubavarusid, mis tähendab, et oleme võlgades ja ei suuda rahuldada ka selle natukese klientuuri osas käivet = klient ei tule enam, kui ta ei saa soovitud kaupa; ehk: EMTAKi järgi toidupoel (ketipood) ja toidupoel (väikepood, suures osas käibest sõltuv turistist), on suur vahe; lõppkokkuvõttes ongi väikestel nišitoidupoodidel ainus võimalus uksed sulgeda... Kus oleks abi vaja? Rendimakse, tööjõukulu jm püsikulude osas näiteks, et jääks ka ressurssi kaubaga majandada. Eriti keeruline on arvatavasti Kuressaa r e kesklinna väikeäridel: 2 aastat linna kapitaalremonti+2*koroona otsa. Vot nii on lood siinpool... Lisaks juurde, et ettevõte ei saanud ka tööjõutoetust, kuna raamatupidaja ütles, et süsteem on nii keeruline. Selleks, et ta saaks oma ühele töötajale selle toetuse (ta ise töötab juba enda poes tasuta :( ) , on raamatupidajal niipalju tööd , et ettevõtja peab lõpuks maksma rohkem raamatupidajale töö toetuse taotlemise eest rohkem, kui toetus ise oleks... Ehk siis midagi püütakse nagu teha, aga siiski on väga jaburdusi sees. Jätkuvalt tänan, et asjaga tegelte, midagi ju on saavutatud. Aga kui kõike ei saa, siis see midagi tihti ei leevenda kui ministeerium teise totruse kõrvale sätib. Tervitades, Angela SA Saaremaa Turism/ Foundation Saaremaa Tourism Ojassoo 7-10; 93812 Kuressaare; Estonia GSM: +372 5050100 [email protected] / http://saaremaatoidufestival.ee/ Facebook Saaremaa Turism ja/and Saaremaa Toidufestival From: Turismibusside Ühing &lt;[email protected]&gt; Sent: 12 April 2021 16:15 To: Marina Kaas &lt;[email protected]&gt; Subject: Re: turismi ja kaubanduse valdkonna toetamise tingimused (vol 4) Tere! Eesti Turismibusside Ühingu seisukoht on, et bussiettevõtete TEGEVUSKULDE hüvitamine ei tohiks olla seotud veebruarikuu 2021 tööjõukuludega. Niikaua kui riik jagab toetusi lähtuvalt tööjõukuludest, niikaua ei olegi väikestel firmadel võimalik mingisugustki abi taotleda. Tihti on nii, et omanikud ise sõidavad bussiga. On täiesti aru saada, et kvalifitseeruvad ennekõike suured ettevõtted, kellel juhuveod seotud muude vedudega. Bussiettevõtted (turisti- jt juhuvedudega tegelevad) on tööta olnud juba aasta ja meil kellelgi ei ole enam töötajaid palgal. Kuid sellele vaatamata on meil püsi- ja tegevuskulud, milleks on busside liisingud, kindlustused, parklakulud, busside hoolduskulud, amortisatsioonikulu. Vabariigi valitsus ei tohiks kõiki ettevõtteid ühte patta panna ja kõigile ühtemoodi mõõta. Bussiettevõtetel on püsimajäämiseks elutähtis maksta pangale liisingud ja muud püsikulud. On aru saada, et sellest lisaeelarvest jagatakse jälle suurtele vedajatele, kelle bussijuhid sõidavad grupisiseselt hoopis liinivedusid, mis niikuinii on suures osas riiklikult doteeritud ja palgatoetust saavad nad samuti. Vaadake ringi, juhuvedusid hetkel ju ei ole. Eestis toimub praegu riiklikul tasandil väikeste ettevõtete väljasuretamine ja ebaausa konkurentsieelise andmine teatud kindlatele ettevõtetele. Sellest riigieelarvelisest meetmest võidavad ainult need vedajad, kellel on töö olemas. Kui lugeda alltoodud meetme maksimummäärasid, tekib küsimus, keda konkreetselt on silmas peetud. Väljavõte seletuskirjast: Käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust sõitjate muud maismaavedu teostavale ettevõtjale arvutatakse toetus järgnevalt: 1) 90 protsenti ettevõtja 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest korrutatakse isiku käibe languse (märtsi 2021. a käibe languse protsent võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2019. a aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega) protsendiga täpsusega kaks kohta peale koma; 2) punkti 1 kohaselt leitud summa korrutatakse kahega. Toetuse suuruse kindlaksmääramisel on arvesse võetud: 1) hinnanguline sektori tegevuskulude (v.a palgakulu) osakaal sektori ettevõtete kulubaasist; 2) tööjõukulude olemasolu 2021. a märtsis alanud täiendavate piirangute eel; 3) isiku käibe langus tema tavapärase käibega võrrelduna; 4) isikute tegevuse toetamine kahel kuul – märts ja aprill 2021. Sõitjate muud maismaavedu teostavale ettevõtjale makstava toetuse suurus on 300 000 eurot ühe kuu kohta (märts ja aprill 2021), millest tulenevalt on toetuse maksimaalne võimalik suurus on 600 000 eurot. See tähendab, et juhul, kui määruses toodud arvutuskäigu kohaselt kujuneb isiku toetuse suuruseks rohkem kui 600 000 eurot, makstakse toetust 600 000 eurot. Kui käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust sõitjate muud maismaavedu teostav ettevõtja pole maksnud tööjõumakse 2021. a veebruari eest, on makstava toetuse suurus 1168eurot. Eesti Turismibusside Ühingu liikmeid häirib väga, et vaatamata meie valmisolekule meetmete väljatöötamise juures kaasa rääkida, meie ettepanekuid lihtsalt ignoreeritakse. Heade soovidega, Greta Tammeleht , juhatuse liige Turismibusside Ühing From: [email protected] &lt;[email protected]&gt; Sent: 13 April 2021 18:51 To: Marina Kaas &lt;[email protected]&gt; Cc: [email protected]; 'Anneli K' &lt;[email protected]&gt;; 'Maaturism' &lt;[email protected]&gt; Subject: RE: EAS'i 4-nda kriisiabivooru eelinfo ja palve tagasisideks Tere saime tänaselt ministriga kohtumiselt kinnituse, et olemasolevat meedet ei muudeta. Soovime endiselt tähelepanu juhtida, et maapiirkonnas tegutsevad mikro- ja väikeettevõtted meetmest loodetud tuge ei saa ning kui saavad siis on need summad marginaalsed. Püüame seda väidet mõnede konkreetsete näidetega selgitada. Ettevõte kelle aastakäive oli 2019.a. (tavapärasel turismiaastal) 214 681,20€ ning kes tänaseks koondanud mitmed töötajad, siis tema veebruari tööjõukulu oli 1871,57€ ja käibelangus 78,8%. Tänase toetusmeetme järgi on tema toetussumma 1684,41€ x 78,80% x 2kuud = 2654,63€. Kuidas selle kriisitoetusega ettevõtet elujõulisena hoida? Ettevõte kelle aastakäive oli 2019.a. (tavapärasel turismiaastal) 198 024€ ning tänaseks on koondanud kõik oma töötajad ning maksnud vaid miinimumpalga mahus tööjõumakse maksuametile, maksmata iseendale töötasu. Käibelangus on 88%. Tänase toetusmeetme järgi on tema toetussumma 216,74€ x 88% x 2 kuud = 381,46€. Kuidas selle kriisitoetusega ettevõtet elujõulisena hoida? Ettevõte kelle aastakäive oli 2019.a. (tavapärasel turismiaastal) 159 832,65€ ning käibelangus on täna 100%. Tööl on 2 inimest miinimumpalgaga. Tänase toetusmeetme järgi on tema toetussumma 462,02€ x 100% x 2 kuud = 924,04€. Seega ettevõtte käigushoidmiseks saab ta 924€?! Mikroettevõte kelle aastakäive oli 2019.a. (tavapärasel turismiaastal) 26 327€ ning käibelangus on 58%. Tänase toetusmeetme järgi on tema toetussumma 703€ x 58 % x 2 kuud= 815€. Kategooria turismiteenuse pakkuja alla kuuluv ettevõtte peab olema perioodil 01.01.20.-28.02.21.a tasunud tööjõumakse vähemalt summas 5000€. Sellises summas tööjõumaksud tänases olukorras, kus töötajaid on palju koondatud, on jõukohane vähestele mikro- ja väikese suurusega maapiirkonna ettevõtetele. Samas tekib küsimus, et kuidas sellisel juhul toetuse summa max 5000 € aitab ettevõtet elujõulisena hoida. Lisaks jääb arusaamatuks, miks sellises mahus tööjõumaksude nõue on kohaldatud vaid selle kategooria ettevõtetele. Saadame antud näited omalt poolt ka ministrite le , kellega koostöös antud teemadel oleme ka varasemalt rääkinud. Heade soovidega Eesti Maaturismi Ühingu nimel Raili Mengel Tel 5219722 www.maaturism.ee Saatja: Kristi Talving </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=69A998C3C7E24EF4912BC1F598A36441-KRISTI TALVING> Saaja: Annika Anton, Kati Kikas, Merike Koppel, Anne-Ly Normak, Külli Kraner, Sille Kraam Teema: FW: Liitude ühispöördumine kriisitoetuse meetme ettepanekutega teadmiseks From: Andres Sutt Sent: Tuesday, April 20, 2021 6:42 PM To: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Cc: Kristi Talving <[email protected]>; Risto Kaljurand <[email protected]> Subject: Liitude ühispöördumine kriisitoetuse meetme ettepanekutega Tere Täname teid nende täpsustavate ettepanekute eest toetusmeetme määruse „Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega“ (edaspidi Vol4) osas. Toetuse sihtgrupid ja toetuse tingimuste loogika on kooskõlastatud erinevate sektorite esindajatega, kes kõik on teinud erinevaid ettepanekuid toetusmeetme võimalikult eesmärgipäraseks disainimisel. Toetusmeetmete väljatöötamisse olid kaasatud Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Spaaliit, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Konverentsibürood, Turismibusside Ühing. Lisaks sellele oleme teinud eraldi kohtumisi veel Autoettevõtete Liiduga, MTÜ Vanalinna Ettevõtjate Ühinguga, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liiduga. Oleme püüdnud toetusmeetme disainimisel arvestada liitude poolt esitatud ettepanekute ja tagasisidega. Nagu ka meie kohtumistel välja toonud olen, on antud meede suunatud märtsi ja aprillikuu jooksul VV poolt suletud olnud ja/või kriisist enim mõjutada saanud ettevõtete püsikulude toetamiseks täiendavalt Töötukassa meetmele. Oluline on keskenduda sellele, et ettevõtted oleksid peale piirangute kehtivuse lõppu võimelised uksed taas avama ja töökohad säilitama. Seetõttu oleme toetuse üles ehitanud läbi tööjõumaksude, et toetada ka töökohtade säilitamist vahepealsel piirangutes mõjutatud märtsi ja aprillikuu jooksul. Meie eesmärk on toetada ettevõtteid, kes on elujõulised ka pärast kriisi lõppu ning kellel on sellest tulenevalt ka märtsi ja aprillikuu piirangute ajal säilinud tegevuskulud. Kaasatud osapoolte ettepanekutest tulenevalt on toetusmeetme kavandamisel arvatud sisse lai spekter sihtgruppe (sh saavad toetust kõik äriühingu vormid ja FIEd). Kriisitoetuse sihtgruppide puhul on sarnane lähenemine, toetuse saamise eelduseks on vähemalt 30% käibelangus märtsikuus ning toetuse summa arvutamise alusena kasutame veebruarikuu tööjõukulu. Selline lähenemine oli läbirääkimiste käigus aktsepteeritav enamuse liitude poolt. Toetuse saajate hinnanguline arv on hinnanguliselt 6600, kellest juriidilisi isikuid hinnanguliselt 4750 ja füüsilisest isikust ettevõtjaid 1850, sh toetuse saajatest enamuse moodustavad mikro- ja väikeettevõtted. Tööjõukuludest on lähtutud põhjusel, et need moodustavad ettevõtjate püsikuludest olulise osa ja on Maksu- ja Tolliametile esitatavate andmete alusel ka objektiivselt ning väikese halduskoormusega tuvastatavad. Saame vastu tulla teie ettepanekule seoses tööjõumaksude eest tasutud summa piirmäära alandamisega. Oleme Vabariigi Valitsuselt saanud mandaadi alandada toetuse taotleja minimaalset tööjõumaksude suurust perioodil 1. jaanuar 2020. a kuni 28. veebruar 2021. a, milleks on 3000 eurot endise 5000 euro asemel. Nimetatud perioodi valikul on lähtutud eesmärgist tuvastada püsikulude säilimine piirangute ajal ning jätkusuutlikkus vahetult enne 2021. a märtsis alanud täiendavaid piiranguid. Minimaalse tööjõumaksude suurus, 3000 eurot, näitab, et ettevõtjal on sellel perioodil olnud palgal kuu keskmiselt vähemalt üks miinimumpalgaga töötaja. Tööjõumaksude tasumine nimetatud perioodil ja töötaja olemasolu annavad võrdsema ja õiglasema aluse hindamaks ettevõtja elujõulisust ning tõenäosust teenindamaks nii siseturismi kui aeglasemalt taastuvat välisturismi peale kriisi lõppu. Lisaks saame pakkuda leevendust ka reisijateveo teostajatele. Leevendame käibelanguse määra ka reisivedu teostatavatel ettevõtjatel 30%ni ning toome sisse toetust saavate ettevõtjatena EMTAK koodiga 49391ettevõtjad, et oleks kaetud kogu reisijate juhuvedu teostatavad ettevõtjad. Siiski jääb kõigile kehtima käibelanguse nõue, mis käibelangusest vähem puudutatud ettevõtjad toetust saamast välistab. Selgitusena tahame lisada ka varasemate EAS kriisitoetusmeetmete (Vol1; Vol2; renditoetuse meede) jaotuse erinevate suurusega ettevõtete vahel vastavalt VKE definitsioonile (Vt tabel 1), millest on näha, et kriisiabi toetusmeetmetest ei ole enim toetust saanud suurettevõtted. Ka Vol3 meetme raames on juba praegu näha, et peamised toetuse saajad on kas mikro- või väikeettevõtted. Tabel 1: Toetuse saajate võrdlus ettevõtte suuruse järgi meetmetes Vol1; Vol2 ja renditoetuse meede kokku Segment Suur Keskmine Väike Mikro Kokku Toetuse saajad (tk) 74 106 628 3322 4130 Toetuse saajad (eur) 2 955 248 3 315 605 10 192 583 17 364 429 33 827 865 Allikas: EAS Mõistame, et antud kriisiolukorra pikk kestvus on pannud väga paljud ettevõtjad väga raskesse olukorda ning Töötukassa palgameede ja püsikulude toetusmeede pakuvad osalist leevendust. Siiski palun teil võimalusel kaaluda täiendavalt toetustele kehtivate liising- ja laenulepingutega oma panga/finantsteenuse pakkuja poole pöördumist sobiva lahenduse (nt põhiosa maksepuhkus, lepingu tähtaja pikendamine) leidmiseks kriisiaja ületamiseks. Mitmed finantsettevõtted on sellekohaseid võimalusi juba pakkunud. Lugupidamisega, Andres Sutt
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel