dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus Riigikogu liikmele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. aprill 2021
Viit
1.15-4/21-2418-1
Registreeritud
14. aprill 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-4 Riigikogu liikmete arupärimised
Toimik
1.15-4/2021
Vastutaja
Johann Peetre (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Transpordi arengu ja investeeringute osakond)

Failid

  • 📎1.15-421-2418-1 14.04.2021 Väljaminev kiri.asice232 KB

Sisu (failidest)

Timo Suslov Teie 07.04.2021 e-kiri Riigikogu [email protected] Meie 14.04.2021 nr 1.15-4/21-2418-1 Vastus Riigikogu liikmele, raudteede elektrifitseerimise tasuvusest Austatud Timo Suslov Euroopa liikmesriikide vahel on kokku lepitud ambitsioonikas kasvuhoone- ja muude heitgaaside vähendamise poliitikas, mille raames on liikmesriikidele seatud ka konkreetselt mõõdetavad kohustused. Kuna Eesti transpordisektor on endiselt väga saastav, peame tegema olulisi muutusi, et märgatavalt vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitmeid ning suurendada energiasäästu. Transpordi heitmeid tuleb Eestil vähendada vähemalt 13% võrreldes 2005. aasta tasemega aastaks 2030. See nõue võib karmistuda veelgi EL-i institutsioonide poolt hiljuti algatatud menetluse tulemusena. Ettepanekud õigusaktide läbivaatamiseks tulevad Euroopa Liidu Komisjoni poolt 2021 aasta juuniks. EL roheleppe eesmärk on vähendada transpordisektori keskkonnamõjusid 90% võrra 2050. aastaks. Selleks, et transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada on valitsus otsustanud alustada raudteede elektrifitseerimisega. Elektrifitseerimine investeeringuna on ka sotsiaalmajanduslikult tasuv. Meetme positiivset sotsiaalmajanduslikku mõju ja kulutõhusust kinnitab SEI poolt koostatud „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“ (koondmõju hindamiseks tuleks arvesse võtta nii elektrifitseerimise, elektrirongide ostmise kui ka raudtee kaubavahetuse mõju). Kõnealuse projekti kohta eksperthinnangu kujundamisel kasutas MKM ka „Kliimapoliitika meetmete uuringu“ (https://www.kik.ee/et/uritus/kliimapoliitika-meetmete-uuringu-tutvustus) mudelit, et arvutada hinnangulist sotsiaalmajanduslikku mõju. Vastavate arvutustulemuste järgi on meede samuti sotsiaalmajanduslikult tasuv (marginaalkulu -300 EUR+ tCO2 vähendamiseks ehk meede on sotsiaalmajanduslikult tulus). Kaasnevalt arvutas MKM koostöös Keskkonnaministeeriumiga erinevate meetmete marginaalkulu (arvestades vaid vajaminevat raha tonni CO2 vähendamiseks) 2030 ja 2050 aasta perspektiivis. Kuna raudtee elektrifitseerimine valmiks eeldatavalt mitte varem kui 2026. aasta lõpus, siis 2050. aasta vaates on tegemist soodsaima meetmega (28,6 EUR/tCO2). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Elektrifitseerimisega muutuvad meie jaoks ka rongide ekspluatatsioonikulud väiksemaks, seda nii reisi- kui kaubavedudel, kuna elektrirongide ostuhind on madalam ning neid on ka soodsam ülal pidada. Lisaks jääb elektrirongidega diislile kulunud raha Eestisse „ringlema“, kuna elektrit suudame ise toota, diislikütuse peame importima. ASil Eesti Liinirongidel ja raudteekaubaveo-ettevõtjate kokkuhoid kütusekuludelt saab eeldatavalt olema ca 250 mln euro ulatuses 25 aasta jooksul, millest AS Operaili võimalik kokkuhoid oleks kuni 139 mln eurot 25 aasta jooksul1. Sinna juurde tuleb arvestada sotsiaalmajanduslik tulu ning raudteekoridori konkurentsivõime kasv. Elroni kaasnevate investeeringute tasuvusaeg kütusesäästult diiselrongide elektrirongide vastu vahetamisel 12 aastat (kui kogu avalik raudteeinfrastruktuur on elektrifitseeritud, siis on prognoositav sääst kütusekulult 4,5 miljonit eurot aastas). Arvestades, et reisirong kasutab kiirendades 0-120 km/h 25 energiaühikut, kuid arvestades siseriikliku reisirongiteenuse arendamise eesmärke, siis kiiruse 120-160 km/h saavutamiseks kasutab reisirong täiendavad 31 energiaühikut. Seega prognoositav kütusesääst on Elroni puhul pigem konservatiivne ja ei sisalda veel kiiruste tõstmisega ning liinide pikendamise ja rongiliikluse tihendamise plaanidega, mis kasvatab kulusäästu veelgi. Elektrirongide eelistamisel lähtusime lisaks Eesti kliimaeesmärkidele ka Elroni ettepanekust, mis tuginesid Elroni poolt tehtud majandusliku soodsuse arvestusele (sh nii rongide soetamine kui ka opereerimine ja ülalpidamine). Elektrirongid on selle arvestuse tulemuste kohaselt soodsamad kui diiselhübriidrongid: neid on soodsam ülal pidada ning nendega on võimalik tulevikus kasutada sõitmiseks elektrifitseeritud Aegviidu-Tartu, Tapa-Narva, Tartu-Koidula ja Tartu-Valga raudtee kontaktvõrgust saadavat elektrit, samuti nagu täna liiguvad igapäevaselt elektrirongid Tallinn- Keila-Paldiski ja Turba ning Tallinn-Aegviidu suunal. Vesiniku kaubaveorongide arendamise osas on samuti alanud maailmas esimesed pilootprojektid ja katsetused, kus testitakse tehnoloogia võimalikkust ja võimekust. Seega, kui soovime liikuda selles graafikus, kus soovime olla 2030 vaates riigina pigem CO2 kvoodi müüja kui ostja, siis kõikide CO2-te kokku hoidvate projektidega tuleb liikuda tempokalt. Näeme, et vesinik energiakandjana omab võimalikku potentsiaali 2030+ kliimapoliitika eesmärkide täitmisel ning seetõttu alustamegi vastavate tegevustega juba praegu. Nagu olete küllap kursis, on vesiniku jaoks parasjagu käimas Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs. Analüüsiga tahame tuvastada vesiniku kasutuselevõtu potentsiaali Eestis. Samuti kaardistada võimalikud kitsaskohad ja läbilöögisuunad. Analüüs valmib selle aasta teises kvartalis. Oleme ka hetkel välja töötamas vesiniku pilootprojekti meedet, et testida läbi Eesti oludes vesiniku tervikahel. Projekti raames tuleb rohevesinikku toota, tarnida ja tarbida transpordisektoris. Ca 5 mln € meede peaks valmima käesoleva aasta kevadel (mai). Ühtlasi on meil kavas välisvahenditest toetada 50 miljoni euroga vesinikuterviktehnoloogiate kasutuselevõttu soodustavaid ja toetavaid tegevusi. Pilootprojektide toetamisega tahame katsetada ja hinnata tervikahela ülesehitamise suutlikkust ja tervikahelate toimivust Eestis, et liikuda keskkonnahoidlikuna konkurentsivõimelisema majanduse suunas. 1 Kõnealuste hinnangute sisendandmed saadi Elronilt ja Operaililt (sh veomahud, kütusekulud, hoolduskulud ja nende prognoosid erinevate stsenaariumide puhul). 2 (3) Ka käesolevas „Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüsis“ oleme palunud analüüsida kõige perspektiivikamaid pilootprojekte, mida tasuks Eestis kaaluda. Kuigi analüüs ei ole veel valmis, on pilootprojektide kirjeldamisega jõutud lõpusirgele. Raudteesektoris nähakse suurimat potentsiaali esimeses etapis eelkõige raudtee kaubaveos manöövervedurite vesinikule viimiseks. Eelnevat arvesse võttes, kui eesmärgiks on kogu raudteeliikluse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, sobiks Tallinn-Viljandi raudteeliin kõige tõenäolisemalt pilootlõiguks, kus vesinikku reisijateveol raudteel kasutada. See lõik on täiesti elektrifitseerimata ning tegemist on sisuliselt tupikraudteega, kus liiguvad regionaalsed reisirongid (sealjuures on enamik teste maailmas toimunud ka just reisirongidega). Lisaks on Viljandi lõigul madalam rongiliikluse tihedus, mis muudab selle elektrifitseerimise vähemtasuvaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Johann Peetre 625 6386 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel