Timo Suslov Teie 07.04.2021 e-kiri
Riigikogu
[email protected] Meie 14.04.2021 nr 1.15-4/21-2418-1
Vastus Riigikogu liikmele, raudteede
elektrifitseerimise tasuvusest
Austatud Timo Suslov
Euroopa liikmesriikide vahel on kokku lepitud ambitsioonikas kasvuhoone- ja muude heitgaaside
vähendamise poliitikas, mille raames on liikmesriikidele seatud ka konkreetselt mõõdetavad
kohustused. Kuna Eesti transpordisektor on endiselt väga saastav, peame tegema olulisi muutusi,
et märgatavalt vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitmeid ning suurendada energiasäästu.
Transpordi heitmeid tuleb Eestil vähendada vähemalt 13% võrreldes 2005. aasta tasemega aastaks
2030. See nõue võib karmistuda veelgi EL-i institutsioonide poolt hiljuti algatatud menetluse
tulemusena. Ettepanekud õigusaktide läbivaatamiseks tulevad Euroopa Liidu Komisjoni poolt
2021 aasta juuniks. EL roheleppe eesmärk on vähendada transpordisektori keskkonnamõjusid 90%
võrra 2050. aastaks.
Selleks, et transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada on valitsus otsustanud
alustada raudteede elektrifitseerimisega.
Elektrifitseerimine investeeringuna on ka sotsiaalmajanduslikult tasuv. Meetme positiivset
sotsiaalmajanduslikku mõju ja kulutõhusust kinnitab SEI poolt koostatud „Eesti kliimaambitsiooni
tõstmise võimaluste analüüs“ (koondmõju hindamiseks tuleks arvesse võtta nii elektrifitseerimise,
elektrirongide ostmise kui ka raudtee kaubavahetuse mõju). Kõnealuse projekti kohta
eksperthinnangu kujundamisel kasutas MKM ka „Kliimapoliitika meetmete
uuringu“ (https://www.kik.ee/et/uritus/kliimapoliitika-meetmete-uuringu-tutvustus) mudelit, et
arvutada hinnangulist sotsiaalmajanduslikku mõju. Vastavate arvutustulemuste järgi on meede
samuti sotsiaalmajanduslikult tasuv (marginaalkulu -300 EUR+ tCO2 vähendamiseks ehk meede
on sotsiaalmajanduslikult tulus).
Kaasnevalt arvutas MKM koostöös Keskkonnaministeeriumiga erinevate meetmete
marginaalkulu (arvestades vaid vajaminevat raha tonni CO2 vähendamiseks) 2030 ja 2050 aasta
perspektiivis. Kuna raudtee elektrifitseerimine valmiks eeldatavalt mitte varem kui 2026. aasta
lõpus, siis 2050. aasta vaates on tegemist soodsaima meetmega (28,6 EUR/tCO2).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Elektrifitseerimisega muutuvad meie jaoks ka rongide ekspluatatsioonikulud väiksemaks, seda nii
reisi- kui kaubavedudel, kuna elektrirongide ostuhind on madalam ning neid on ka soodsam ülal
pidada. Lisaks jääb elektrirongidega diislile kulunud raha Eestisse „ringlema“, kuna elektrit
suudame ise toota, diislikütuse peame importima.
ASil Eesti Liinirongidel ja raudteekaubaveo-ettevõtjate kokkuhoid kütusekuludelt saab eeldatavalt
olema ca 250 mln euro ulatuses 25 aasta jooksul, millest AS Operaili võimalik kokkuhoid oleks
kuni 139 mln eurot 25 aasta jooksul1. Sinna juurde tuleb arvestada sotsiaalmajanduslik tulu ning
raudteekoridori konkurentsivõime kasv. Elroni kaasnevate investeeringute tasuvusaeg
kütusesäästult diiselrongide elektrirongide vastu vahetamisel 12 aastat (kui kogu avalik
raudteeinfrastruktuur on elektrifitseeritud, siis on prognoositav sääst kütusekulult 4,5 miljonit
eurot aastas). Arvestades, et reisirong kasutab kiirendades 0-120 km/h 25 energiaühikut, kuid
arvestades siseriikliku reisirongiteenuse arendamise eesmärke, siis kiiruse 120-160 km/h
saavutamiseks kasutab reisirong täiendavad 31 energiaühikut. Seega prognoositav kütusesääst on
Elroni puhul pigem konservatiivne ja ei sisalda veel kiiruste tõstmisega ning liinide pikendamise
ja rongiliikluse tihendamise plaanidega, mis kasvatab kulusäästu veelgi.
Elektrirongide eelistamisel lähtusime lisaks Eesti kliimaeesmärkidele ka Elroni ettepanekust, mis
tuginesid Elroni poolt tehtud majandusliku soodsuse arvestusele (sh nii rongide soetamine kui ka
opereerimine ja ülalpidamine). Elektrirongid on selle arvestuse tulemuste kohaselt soodsamad kui
diiselhübriidrongid: neid on soodsam ülal pidada ning nendega on võimalik tulevikus kasutada
sõitmiseks elektrifitseeritud Aegviidu-Tartu, Tapa-Narva, Tartu-Koidula ja Tartu-Valga raudtee
kontaktvõrgust saadavat elektrit, samuti nagu täna liiguvad igapäevaselt elektrirongid Tallinn-
Keila-Paldiski ja Turba ning Tallinn-Aegviidu suunal.
Vesiniku kaubaveorongide arendamise osas on samuti alanud maailmas esimesed pilootprojektid
ja katsetused, kus testitakse tehnoloogia võimalikkust ja võimekust. Seega, kui soovime liikuda
selles graafikus, kus soovime olla 2030 vaates riigina pigem CO2 kvoodi müüja kui ostja, siis
kõikide CO2-te kokku hoidvate projektidega tuleb liikuda tempokalt.
Näeme, et vesinik energiakandjana omab võimalikku potentsiaali 2030+ kliimapoliitika
eesmärkide täitmisel ning seetõttu alustamegi vastavate tegevustega juba praegu. Nagu olete
küllap kursis, on vesiniku jaoks parasjagu käimas Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu
analüüs. Analüüsiga tahame tuvastada vesiniku kasutuselevõtu potentsiaali Eestis. Samuti
kaardistada võimalikud kitsaskohad ja läbilöögisuunad. Analüüs valmib selle aasta teises kvartalis.
Oleme ka hetkel välja töötamas vesiniku pilootprojekti meedet, et testida läbi Eesti oludes vesiniku
tervikahel. Projekti raames tuleb rohevesinikku toota, tarnida ja tarbida transpordisektoris. Ca 5
mln € meede peaks valmima käesoleva aasta kevadel (mai).
Ühtlasi on meil kavas välisvahenditest toetada 50 miljoni euroga vesinikuterviktehnoloogiate
kasutuselevõttu soodustavaid ja toetavaid tegevusi. Pilootprojektide toetamisega tahame katsetada
ja hinnata tervikahela ülesehitamise suutlikkust ja tervikahelate toimivust Eestis, et liikuda
keskkonnahoidlikuna konkurentsivõimelisema majanduse suunas.
1
Kõnealuste hinnangute sisendandmed saadi Elronilt ja Operaililt (sh veomahud, kütusekulud, hoolduskulud ja
nende prognoosid erinevate stsenaariumide puhul).
2 (3)
Ka käesolevas „Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüsis“ oleme palunud analüüsida
kõige perspektiivikamaid pilootprojekte, mida tasuks Eestis kaaluda. Kuigi analüüs ei ole veel
valmis, on pilootprojektide kirjeldamisega jõutud lõpusirgele. Raudteesektoris nähakse suurimat
potentsiaali esimeses etapis eelkõige raudtee kaubaveos manöövervedurite vesinikule viimiseks.
Eelnevat arvesse võttes, kui eesmärgiks on kogu raudteeliikluse kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamine, sobiks Tallinn-Viljandi raudteeliin kõige tõenäolisemalt pilootlõiguks, kus
vesinikku reisijateveol raudteel kasutada. See lõik on täiesti elektrifitseerimata ning tegemist on
sisuliselt tupikraudteega, kus liiguvad regionaalsed reisirongid (sealjuures on enamik teste
maailmas toimunud ka just reisirongidega). Lisaks on Viljandi lõigul madalam rongiliikluse
tihedus, mis muudab selle elektrifitseerimise vähemtasuvaks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Johann Peetre
625 6386
[email protected]
3 (3)