Saatja: Piret Tees <
[email protected]>
Saadetud: 14.04.2021 15:07
Adressaat: MKM info <
[email protected]>; Elena Reilent <
[email protected]>
Koopia: Krista Pärn <
[email protected]>
Teema: AS-i Eesti Post selgitustaotlus
Lp Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad,
Pöördun teie poole selgitustaotlusega, mille eesmärk on saada Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht seoses Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu direktiivi nr 2014/25 artiklis 34 ja riigihangete seaduse (RHS)
§-is 154 sätestatud erandiga (vt e-kirjavahetus allpool).
Nimelt võimaldab direktiivi 2014/25 artikkel 34 lg 1 välistada direktiivi
kohaldamise muu hulgas postiteenuste (teenuse mõiste avatud direktiivi
artiklis 13) võimaldamiseks ette nähtud hankelepingute suhtes, kui
vastava taotluse esitajal on võimalik näidata, et liikmesriigis, kus seda
tegevust teostatakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile
turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud (ka ei kohaldata sellisel
juhul direktiivi selliste ideekonkursside suhtes, mida korraldatakse
sellise tegevuse teostamiseks kõnealuses geograafilises piirkonnas). RHS
§ 154 lg 1 kohaselt ei ole hankija kohustatud rakendama RHS 5. peatükis
sätestatud korda ehk võrgustikusektorile ettenähtud RHS korda, kui vastav
võrgustikusektori tegevus (AS-i Eesti Post puhul tegutsemine
postiteenustega seotud valdkondades) on hankelepingu täitmise kohas
piiramatu juurdepääsuga turul otseselt konkurentsile avatud ja Euroopa
Komisjon on võtnud vastu sellekohase otsuse.
AS-i Eesti Post seisukoha soov puudutab Euroopa Komisjonile viidatud
taotluse esitamist, täpsemalt seda, kellel antud asjas on õigus taotlus
esitada. Direktiivi 2014/25 artikkel 35 lg 1 kohaselt esitab taotluse
Euroopa Komisjonile liikmesriik või kui see on liikmesriigi
õigusaktidega ette nähtud, siis võib taotluse esitada ka võrgustiku
sektori hankija. RHS (§ 154) ega ka muud õigusaktid ei sätesta, et AS-ile
Eesti Post kui võrgustikusektori hankijale oleks vastav õigus antud.
Seega tuleks AS-i Eesti Post hinnangul vastav taotlus esitada riigil,
mistõttu soovib AS Eesti Post Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
seisukohta selle kohta, kes antud olukorras on riigi esindaja Euroopa
Komisjonis. Rahandusministeerium on selles küsimuses vastanud AS-ile
Eesti Post järgnevalt: Riigihangete seaduse § 154 ei sätesta, kes vastava
taotluse esitab, kuid sellest ei saa järeldada, et selle peaks esitama
Rahandusministeerium. Artikkel 35 (1) viitab üksnes sellele, et kui
liikmesriigi õigus seda lubab, võib taotluse esitada ka võrgustikusektori
hankija ise. Seega tuleks vastust otsida eeskätt õigusaktidest, mis
reguleerivad riigi ja tema äriühingute suhtlemise korda Euroopa Liidu
institutsioonidega.
Tulenevalt eeltoodust palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil
vastata järgmistele küsimustele:
1) Kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
hinnangul võimaldab siseriiklik õigus AS-il Eesti Post hankijana
käesolevas pöördumises toodud taotlust Euroopa Komisjonile ise esitada?
2) Juhul kui siseriiklik õigus AS-ile Eesti Post
vastavat õigust ei anna, siis millise riigiasutuse kaudu tuleks AS-il
Eesti Post vastavat erandit taotlema hakata?
Rõõmu soovides
Piret Tees | Jurist
Mob: +37257880075
Juriidiline osakond
OMNIVA | Pallasti 28 | 10001 Tallinn