dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigikogu liikme kirjalik küsimus majandus- ja taristuministrile (KK 149)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. aprill 2021
Viit
1.15-4/21-2388-1
Registreeritud
14. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-4 Riigikogu liikmete arupärimised
Toimik
1.15-4/2021
Vastutaja
Mait Klein (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Veondus- ja liiklustalitus)
Lahendamise tähtaeg
26. aprill 2021

Failid

  • 📎21-00867-2.pdf1 KB
  • 📎Kohalike_omavalitsuste_kiiruskaamerate_töö_lõpetamise_kohta.asice223 KB

Sisu (failidest)

Hr Taimar Peterkop Riigisekretär .04.2021 nr 2-3/14-149 Kirjaliku küsimuse edastamine Edastan Teile Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi esitatud kirjaliku küsimuse majandus- ja taristuminister Taavi Aasale. Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu juhatusele DHXi kaudu kirjalik digitaalselt allkirjastatud vastus 10 tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisa: kirjalik küsimus kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Hr. Taavi Aas 12.04.2021 nr. 2-3/14-149 /1 majandus- ja taristuminister Kirjalik küsimus kohalike omavalitsuste kiiruskaamerate töö lõpetamise kohta Kiiruskaamerate paigaldamise eesmärk on liikluse rahustamine ja seeläbi õnnetuste arvu vähendamine. Ajakirjanduse vahendusel on saanud teatavaks, et käesoleva aasta lõpus lõpetavad töö kõik Tallinnas asuvad kiiruskaamerad, kuna asuv Transpordiamet ei soovi kaamerate opereerimise lepingut pikendada1. Tallinna transpordiameti juhataja asetäitja Talvo Rüütelmaa on öelnud, et enne nende kaamerate tööle rakendamist oli Kristiine ristmik liiklusõnnetuste statistika ja ohuhinnangute järgi Eesti Vabariigis kõige ohtlikum, ent pärast kaamerate tööle hakkamist 2019. aastal hakkas olukord tuntavalt paranema ning praegu on statistika kohaselt tegu täiesti keskmise tasemega ristmikuga.2 Politsei statistika näitab, et 2018. aastal edastati Kristiine kaamerate tabatud rikkujatele 7033 trahviteadet. 2020. aastal oli rikkujaid peaaegu poole vähem ja välja saadeti 3870 trahviteadet. Lõviosa rikkumistest on igal aastal olnud seotud kiiruse ületamisega.3 Kiirus ja selle ületamine on liiklusõnnetuste kontekstis üks olulisemaid faktoreid. Mitmete uurimuste (Pei et al. 2012; Aarts & Schagen 2006; Kloeden 2001) põhjal saab väita, et sõiduki kiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise riski kui ka liiklusõnnetuse tagajärgede tõsidust. Mida suurem on sõiduki kiirus, seda suurem on ka tõenäosus liiklusõnnetuse toimumiseks, eriti ristmikel ning möödasõitudel. Füüsika seadustest tulenevalt on sõiduki kineetiline energia võrdne kiiruse ruuduga, mistõttu on ka väikestel kiiruste ületamistel liiklusõnnetustele järjest tõsisemad tagajärjed. Ületades kiirust 10 km/h, on liiklusõnnetusse sattumise tõenäosus poole suurem, võrreldes piirkiirusest kinnipidajatega.4 Kõige vähem on liikluses kaitstud jalakäijad. Jalakäija ja sõiduki kokkupõrkel, mille kiiruseks on kõigest 30 km/h või alla selle, on jalakäija tõenäosus ellu jääda 90%, sõiduki kiirusel 45-50 km/h, on jalakäija ellujäämise tõenäosus kõigest 50%. (Peden et al. 2004). Seega, mida 1 Uwe Gnadenteich. Tallinnast kaovad viimased kiiruskaamerad, Postimees, 12. veebruar 2021, https://www.postimees.ee/7178542/tallinnast-kaovad-viimased-kiiruskaamerad 2 Tarmo Tähepõld. Tallinnast võivad kaduda automaatsed kiiruskaamerad, sest riik ei taha nendega tegeleda, Autogeenius, 12. veebruar 2021, https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/tallinast-voivad-kaduda-automaatsed- kiiruskaamerad-sest-riik-ei-taha-nendega-tegeleda/ 3 Uwe Gnadenteich. Tallinn loobub trahvikaameratest ja paigaldab emotsioonikaameraid, Postimees, 13. veebruar 2021 https://leht.postimees.ee/7179035/tallinn-loobub-trahvikaameratest-ja-paigaldab- emotsioonikaameraid 4 Helerin Äär. Eesti maanteedele paigutatud kiiruskaamerate mõju liiklusõnnetuste vähenemisele, magistritöö, Tartu Ülikool, 2014, https://core.ac.uk/download/pdf/79106142.pdf. 2 suurem on sõiduki kiirus kokkupõrkel jalakäijaga, seda suurem on jalakäija hukkumise tõenäosus.5 Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lg 1 alusel on riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine transpordi (sealhulgas transpordi infrastruktuur, veondus, transiit, logistika ja ühistransport), liikluskorralduse (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel), liiklusohutuse suurendamise ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise valdkonnas ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lg 2 p 3 alusel kuulub Transpordiamet teie juhitava ministeeriumi valitsemisalasse. Lähtudes eeltoodust on mul Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel järgmised küsimused: 1. Valitsusasutustel pole vabadust valida, milliseid ülesandeid nad soovivad täita ja milliseid mitte. Nende kohustus on täita neile pandud ülesandeid. On selge, et teie valitsemisalas olev Transpordiamet ei saanud loobuda Tallinna kiiruskaamerata opereerimisest ilma teie nõusolekuta. Vastasel juhul oleksite juba ammu andnud Transpordiametile korralduse lepingut pikendada. Miks te lubasite Transpordiametil lepingut mitte jätkata? 2. Vabariigi Valitsuse 17.02.2017 korraldusega nr 54 heaks kiidetud Liiklusohutusprogrammis 2016-2025 on seatud eesmärgiks vähendada liiklejate lubatud sõidukiiruse ületamist asulas 72% tasemelt 35% tasemele. Kas Tallinna kiiruskaamerate opereerimise lõpetamine aitab sellele eesmärgile kaasa või töötab sellele vastu? 3. Kõige vähem on liikluses kaitstud jalakäijad. Jalakäija ja sõiduki kokkupõrkel, mille kiiruseks on kõigest 30 km/h või alla selle, on jalakäija tõenäosus ellu jääda 90%, sõiduki kiirusel 45-50 km/h, on jalakäija ellujäämise tõenäosus kõigest 50%. (Peden et al. 2004). Seega, mida suurem on sõiduki kiirus kokkupõrkel jalakäijaga, seda suurem on jalakäija hukkumise tõenäosus.6 On selge, et kiiruskaamerate preventiivse mõju kadumisel on mõju sõidukite liikumiskiirusele ja laiemalt liiklusohutusele. Kui palju peab kasvama vigastatute ja hukkunute arv Kristiine ristmikul enne, kui olete valmis oma otsuse ümber vaatama? 4. Väidetavalt on ettevalmistamisel õigusaktide muudatused, mis võimaldavad kaasata kohalikku omavalitsust liiklusjärelevalvesse kiiruskaamerate abil. Keskerakond on olnud riigis võimul 2016. aastast ja Tallinnas 2001. aastast. Kes on teid takistanud seda probleemi seni ära lahendamast? Millal jõuavad vastavad eelnõud Riigikogu menetlusse? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raimond Kaljulaid Riigikogu liige 5 Helerin Äär. Eesti maanteedele paigutatud kiiruskaamerate mõju liiklusõnnetuste vähenemisele, magistritöö, Tartu Ülikool, 2014, https://core.ac.uk/download/pdf/79106142.pdf. 6 ibid Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 13.04.2021 / 2-3/14-149; Riigikantselei / 13.04.2021 / 7-1.2/21-00867 Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme kirjalik küsimus majandus- ja taristuministrile (KK 149) Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu esimehele digitaalselt allkirjastatud vastus. Tähtaeg: 26.04.2021 Lisainfo: Raimond Kaljulaidi küsimus kohalike omavalitsuste kiiruskaamerate töö lõpetamise kohta. Kontroll: Heili Tõnisson Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 13.04.2021 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected],
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel