dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. aprill 2021
Viit
2-15/21-0026/2386-1
Registreeritud
14. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-15 Õigusloomealane kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-15/21-0026
Vastutaja
Karel Lember (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
29. aprill 2021

Failid

  • 📎1-1-14-370-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_370_SE_kohta.asice411 KB
  • 📎21-00865-2.pdf2 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Vabariigi Valitsus .04.2021 nr 1-1/14-370/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Isamaa fraktsiooni k.a 8. aprillil algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Seletuskiri Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust eesmärgiga hoida ära 2022. aasta aprillis kehtima hakkav aktsiisitõus ning leevendada sellega kaasnevaid majandusmõjusid ettevõtetele ja eratarbijatele. Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos toob välja, et seoses 2022. aastal plaanitava diisliaktsiisi tõusuga on oodata diislikütuse deklareerimise vähenemist, tuues kaasa üle 6% jaehinna suurenemise. Deklareeritavad kogused vähenevad 2,6% võrreldes käesoleva aastaga. Suurim negatiivne mõju tuleb piiriülese tankimise kasvust. Tankimine, mis ajutiselt tagasi Eestisse toodi viiakse taas lähiriikidesse tagasi. Samuti on prognoosist näha, et üleeelmisel aastal 7,9 protsendini ehk 65 miljoni liitrini ulatunud diislikütuse piirikaubandus peaks tänavu vähenema 1,2 protsendi ehk 10 miljoni liitri tasemele. Diislikütuse aktsiisalandus 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri diislikütuse kohta suurendas diislikütuse müüki Eestis ja vähendas piirikaubandust. Lisaks sellele vähendas see ettevõtete kulusid, mis aitas neil kriisiolukorraga paremini kohaneda. 2020. aasta 8 kuu kokkuvõttes (pärast aktsiislangetust) müüdi Eestis üle 11 protsendi rohkem diislikütust, kui aasta varem. Diislikütuse aktsiisi langetamise positiivsetest mõjudest on rääkinud transpordi sektor. Nad on välja toonud, et 2020. aastast kehtima hakanud aktsiisilangetus parandas nende positsiooni rahvusvahelises konkurentsis. 2019. a andmetel oli Euroopa Liidus vaid viis liikmesriiki, kus diislikütuse aktsiis oli kõrgem kui Eestis – Itaalia, Belgia, Prantsusmaa, Holland, Iirimaa. Seejuures ainult Hollandis ei olnud veoettevõtetele aktsiisitagastust. Ehk siis oli Eesis üks Euroopa Liidu kõrgemaid transpordiettevõtetele kohaldatavaid aktsiisikoormaid. Eesti riik peaks meie ettevõtete konkurentsivõimet soosima ning leevendama COVID-19 kriisist tingitud mõjusid. Seetõttu tuleb aktsiisilangetust pikendada 2023. aasta 1. maini. Aktsiisilangetuse pikendamisele on toetust avaldanud ka Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda. Nad on välja toonud, et see on Eesti põllumajanduse ja toidutootmise seisukohalt äärmiselt oluline. Erimärgistusega diislikütuse aktsiis, mis põllumajanduses kasutusel on praegu 100 eurot 1000 liitri kohta (enne aktsiislangetust 133 eurot 1000 liitri kohta), kuid Euroopa Liidu miinimum piirmäär on 21 eurot liitri kohta. Meie lähiriikidest on nt Läti aktsiisimäär erimärgistusega diislikütusele 50 eurot 1000 liitri kohta. Seega on erimärgistusega diislikütuse määr juba täna pigem kõrge ning kriisioludes ei ole selle tõstmine põhjendatud. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu paragrahviga 1 pikendatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse paragrahvis 8516 määratud aktsiismäärade kehtivust 2023. aasta 30. aprillini. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusega Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 5. Seaduse mõjud ja eeldatavad kulud Seaduse § 1 muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse paragrahvi 8516, millega pikendatakse 2020. aasta 1. maist alandatud elektri- ja kütuseaktsiiside langetust kuni 2023. aasta 30. aprillini. Muudatus hoiab ära 2022. aasta mais plaanitud elektri- ja kütuseaktsiiside tõusu ning leevendab kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja parandab nende majanduslikku toimetulekut. Kütteainena kasutatava vedelgaasi aktsiis langetamise mõju eelarvele (aktsiis + käibemaks) on prognoositult järgmine: 2022. aastal: -1,3 mln eurot; 2023. aastal: -0,5 mln eurot. Diislikütuse aktsiisi langetamise mõju eelarvele (aktsiis + käibemaks) on prognoositult järgmine: 2022. aastal: - 44,8 mln eurot; 2023. aastal: - 34,8 mln eurot. Maagaasi aktsiisi langetamise mõju eelarvele (aktsiis + käibemaks) on prognoositult järgmine: 2022. aastal: -17 mln eurot; 2023. aastal: -8,6 mln eurot. Elektriaktsiisi langetamise mõju eelarvele (aktsiis + käibemaks) on prognoositult järgmine: 2022. aastal: -34,7 mln eurot; 2023. aastal: -13,3 mln eurot. Mõju kodumajapidamistele Eestis kasutab maagaasi oma kodu kütmiseks, vee soojendamiseks ja toidu valmistamiseks üle 100 000 leibkonna ehk ca 250 000 inimest. 2018. aasta andmetel tarbiti kodumajapidamistes kokku 67 mln m3 maagaasi. Kodu kütteks kasutab Eestis maagaasi ca 20 000 leibkonda. Ühe eramaja keskmise gaasitarbimise juures (ca 2000 m3 aastas) säästab perekond ca 46 eurot aastas. Mõju soojuse- ja elektritootmisele Kaugkütte ettevõtted tarbisid maagaasi 2018. aastal 184 mln m3. Hinnanguliselt kasutab kaugkütet soojaga varustamiseks 60% Eesti elanikkonnast. Kuna kaugküttehind on reguleeritud Konkurentsiameti poolt, kelle metoodika kohaselt sisaldub aktsiis tarbija lõpphinnas, siis läbi kaugkütte on elanikkonnale kogu sääst aktsiisi langetamisest ca 4,2 mln eurot aastas. Mõju tööstusele Tööstussektor kasutas maagaasi tootmissisendina 2018. aastal kogumahus 118 mln m3, sh. toiduainete- ja joogitootmine 33 mln m3, paberi ja pabertoodete tootmine ning trükindus 22,7 mln m3, mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine 19,9 mln m3, puidutöötlemine 14,1 mln 3, keemia- ja farmaatsiatoodete tootmine 8,4 mln m3 ning muud 19,9 mln m3 gaasi. Väga suur osa tööstuse toodangust eksporditakse (mõnedes tööstusharudes ligi 100%). Lisaks olulisele panusele Eesti kaubandusbilansi ekspordiosa sisustamisele on tööstussektoril ka ülioluline roll tööhõives (18,6% kogu tööealisest elanikkonnast on hõivatud töötlevas tööstuses). Samuti tuleb arvestada, et tööstussektori investeeringud on pikaajalised ning kapitalimahukad. Seega on ülioluline, et Eesti ettevõtted oleksid sarnastes konkurentsitingimustes, mis on meie naaberriikides. Paljudes riikides on tööstussektorile kehtestatud väga ulatuslikud maksuerisused, k.a. maagaasi aktsiisile. Gaasiaktsiisi langetus 2017. a tasemele jätaks tööstussektorile kätte hinnanguliselt 2,7 mln eurot. Aktsiisilangetusel puudub keskkonnamõju, sest maagaasi aktsiisilangetus iseenesest ei pane tarbijaid seda kütust enam tarbima arvestades ka asjaolu, et aktsiisi osakaal gaasi tarbimise kogukuludes ei ole väga kõrge. Pikemas perspektiivis prognoositakse gaasi tarbimise osakaalu langust Eesti energiabilansis. Gaasi aktsiisi üldine langetus ei puuduta intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaid. Aktsiisisoodustuse saamiseks peab ettevõtja gaasitarbimise intensiivsus (gaasi kulude osakaal lisandväärtusest) olema keskmiselt 13% või rohkem. Soodusaktsiisimäär on 11,30 eurot, mis on märkimisväärselt soodsam võrreldes maagaasi tavamääraga. Soodustus ei laiene ettevõtjatele, kelle põhitegevusala on soojuse või elektrienergia tootmine või varustamine. Elektriaktsiisi üldine langetus ei puuduta elektrointensiivseid töötleva tööstuse või infoalase tegevuse sektori ettevõtjaid, kes saavad alkoholi-, tubaka- kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud tingimuste täitmisel tarbida elektrit soodsama aktsiisimääraga – 0,5 eurot megavatt- tunni kohta. Sarnased aktsiisimeetmed energiamahukale tootmisele on Euroopa Liidus väga levinud, sellised leevendusmeetmed on kehtestatud näiteks Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Soomes. Selliselt ei ole elektriaktsiisi osas suuremad Eesti tööstusettevõtjad enam ebasoodsamas konkurentsiolukorras võrreldes naaberriikides tegutsevate konkurentidega. 6. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja vastu võtta rakendusakte. 7. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Algatab Isamaa fraktsioon 08.04.2021. a. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Sibul Isamaa fraktsiooni aseesimees EELNÕU Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus § 1. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse paragrahvi 8516 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: § 8516. Kütuse- ja elektriaktsiisi määrade muudatus tulenevalt COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu kehtivad 2020. aasta 1. maist kuni 2023. aasta 30. aprillini järgmised aktsiisimäärad: 1) vedelgaasi aktsiisimäär on 55 eurot 1000 kilogrammi vedelgaasi kohta; 2) diislikütuse aktsiisimäär on 372 eurot 1000 liitri diislikütuse kohta; 3) eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on 100 eurot 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse kohta; 4) kerge kütteõli aktsiisimäär on 372 eurot 1000 liitri kerge kütteõli kohta; 5) raske kütteõli aktsiisimäär on 422 eurot 1000 kilogrammi raske kütteõli kohta; 6) põlevkivikütteõli aktsiisimäär on 414 eurot 1000 kilogrammi põlevkivikütteõli kohta; 7) maagaasi aktsiisimäär on 40 eurot 1000 m3 maagaasi kohta; 8) mootorimaagaasi aktsiisimäär on 40 eurot 1000 m3 mootorimaagaasi kohta; 9) veeldatud olekus mootorimaagaasi aktsiisimäär on 55,79 eurot 1000 kilogrammi nimetatud kütuse kohta; 10) elektrienergia aktsiisimäär on 1 euro ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta; 11) kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 31 või 2710 19 35, aktsiisimäär on 372 eurot 1000 liitri kütuse kohta. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Algatab Isamaa fraktsioon 08.04.2021. a. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Sibul Isamaa fraktsiooni aseesimees Seletuskiri Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust eesmärgiga hoida ära 2022. aasta apri l lis kehtima hakkav aktsiisitõus ning leevendada sellega kaasnevaid majandusmõjusid ettevõtetele ja eratarbijatele. Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos toob välja, et seoses 2022. aastal plaanitava diisliaktsiisi tõusuga on oodata diislikütuse deklareerimise vähenemist, tuues kaasa üle 6% jaehinna suurenemise. Deklareeritavad kogused vähenevad 2,6% võrreldes käesoleva aastaga. Suurim negatiivne mõju tuleb piiriülese tankimise kasvust. Tankimine, mis ajutiselt tagasi Eestisse toodi viiakse taas lähiriikidesse tagasi. Samuti on prognoosist näha, et üleeelmisel aastal 7,9 protsendini ehk 65 miljoni liitrini ulatunud diislikütuse piirikaubandus peaks tänavu vähenema 1,2 protsendi ehk 10 miljoni liitri tasemele. Diislikütuse aktsiisalandus 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri diislikütuse kohta suurendas diislikütuse müüki Eestis ja vähendas piirikaubandust. Lisaks sellele vähendas see ettevõtete kulusid, mis aitas neil kriisiolukorraga paremini kohaneda. 2020. aasta 8 kuu kokkuvõttes (pärast aktsiislangetust) müüd i Eestis üle 11 protsendi rohkem diislikütust, kui aasta varem. Diislikütuse aktsiisi langetamise positiivsetest mõjudest on rääkinud transpordi sektor. Nad on välja toonud, et 2020. aastast kehtima hakanud aktsiisilangetus parandas nende positsiooni rahvusvahelises konkurentsis. 2019. a andmetel oli Euroopa Liidus vaid viis liikmesriiki, kus diislikütuse aktsiis oli kõrgem kui Eestis – Itaalia, Belgia, Prantsusmaa, Holland, Iirimaa. Seejuures ainult Hollandis ei olnud veoettevõtetele aktsiisitagastust. Ehk siis oli Eesis üks Euroopa Liidu kõrgemaid transpordiettevõtetele kohaldatavaid aktsiisikoormaid. Eesti riik peaks meie ettevõtete konkurentsivõimet soosima ning leevendama COVID-19 kriisist tingitud mõjusid. Seetõttu tuleb aktsiisilangetust pikendada 2023. aasta 1. maini. Aktsiisilangetuse pikendamisele on toetust avaldanud ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Nad on välja toonud, et see on Eesti põllumajanduse ja toidutootmise seisukohalt äärmiselt oluline. Erimärgistusega diislikütuse aktsiis, mis põllumajanduses kasutusel on praegu 100 eurot 1000 liitri kohta (enne aktsiislangetust 133 eurot 1000 liitri kohta), kuid Euroopa Liidu miinimum piirmäär on 21 eurot liitri kohta. Meie lähiriikidest on nt Läti aktsiisimäär erimärgistusega diislikütusele 50 eurot 1000 liitri kohta. Seega on erimärgistusega diislikütuse määr juba täna pigem kõrge ning kriisioludes ei ole selle tõstmine põhjendatud. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu paragrahviga 1 pikendatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse paragrahvi s 85 16 määratud aktsiismäärade kehtivust 2023. aasta 30. aprillini. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusega Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 5. Seaduse mõjud ja eeldatavad kulud Seaduse § 1 muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse paragrahvi 85 16 , millega pikendatakse 2020. aasta 1. maist alandatud elektri- ja kütuseaktsiiside langetust kuni 2023. aasta 30. aprillini. Muudatus hoiab ära 2022. aasta mais plaanitud elektri- ja kütuseaktsiiside tõusu ning leevendab kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja parandab nende majanduslikku toimetulekut. Kütteainena kasutatava vedelgaasi aktsiis langetamise mõju eelarvele (aktsiis + käibemaks) on prognoositult järgmine: 202 2 . aastal: -1,3 mln eurot; 202 3 . aastal: -0,5 mln eurot. Diislikütuse aktsiisi langetamise mõju eelarvele (aktsiis + käibemaks) on prognoositult järgmine: 202 2 . aastal: - 44,8 mln eurot; 2023. aastal: - 34,8 mln eurot. Maagaasi aktsiisi langetamise mõju eelarvele (aktsiis + käibemaks) on prognoositult järgmine: 202 2 . aastal: -17 mln eurot; 202 3 . aastal: -8,6 mln eurot. Elektriaktsiisi langetamise mõju eelarvele (aktsiis + käibemaks) on prognoositult järgmine: 2022. aastal: -34,7 mln eurot; 2023. aastal: -13,3 mln eurot. Mõju kodumajapidamistele Eestis kasutab maagaasi oma kodu kütmiseks, vee soojendamiseks ja toidu valmistamiseks üle 100 000 leibkonna ehk ca 250 000 inimest. 2018. aasta andmetel tarbiti kodumajapidamistes kokku 67 mln m3 maagaasi. Kodu kütteks kasutab Eestis maagaasi ca 20 000 leibkonda. Ühe eramaja keskmise gaasitarbimise juures (ca 2000 m3 aastas) säästab perekond ca 46 eurot aastas. Mõju soojuse- ja elektritootmisele Kaugkütte ettevõtted tarbisid maagaasi 2018. aastal 184 mln m3. Hinnanguliselt kasutab kaugkütet soojaga varustamiseks 60% Eesti elanikkonnast. Kuna kaugküttehind on reguleeritud Konkurentsiameti poolt, kelle metoodika kohaselt sisaldub aktsiis tarbija lõpphinnas, siis läbi kaugkütte on elanikkonnale kogu sääst aktsiisi langetamisest ca 4,2 mln eurot aastas. Mõju tööstusele Tööstussektor kasutas maagaasi tootmissisendina 2018. aastal kogumahus 118 mln m3, sh. toiduainete- ja joogitootmine 33 mln m3, paberi ja pabertoodete tootmine ning trükindus 22,7 mln m3, mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine 19,9 mln m3, puidutöötlemine 14,1 mln 3, keemia- ja farmaatsiatoodete tootmine 8,4 mln m3 ning muud 19,9 mln m3 gaasi. Väga suur osa tööstuse toodangust eksporditakse (mõnedes tööstusharudes ligi 100%). Lisaks olulisele panusele Eesti kaubandusbilansi ekspordiosa sisustamisele on tööstussektoril ka ülioluline roll tööhõives (18,6% kogu tööealisest elanikkonnast on hõivatud töötlevas tööstuses). Samuti tuleb arvestada, et tööstussektori investeeringud on pikaajalised ning kapitalimahukad. Seega on ülioluline, et Eesti ettevõtted oleksid sarnastes konkurentsitingimustes, mis on meie naaberriikides. Paljudes riikides on tööstussektorile kehtestatud väga ulatuslikud maksuerisused, k.a. maagaasi aktsiisile. Gaasiaktsiisi langetus 2017. a tasemele jätaks tööstussektorile kätte hinnanguliselt 2,7 mln eurot. Aktsiisilangetusel puudub keskkonnamõju, sest maagaasi aktsiisilangetus iseenesest ei pane tarbijaid seda kütust enam tarbima arvestades ka asjaolu, et aktsiisi osakaal gaasi tarbimise kogukuludes ei ole väga kõrge. Pikemas perspektiivis prognoositakse gaasi tarbimise osakaalu langust Eesti energiabilansis. Gaasi aktsiisi üldine langetus ei puuduta intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaid. Aktsiisisoodustuse saamiseks peab ettevõtja gaasitarbimise intensiivsus (gaasi kulude osakaal lisandväärtusest) olema keskmiselt 13% või rohkem. Soodusaktsiisimäär on 11,30 eurot, mis on märkimisväärselt soodsam võrreldes maagaasi tavamääraga. Soodustus ei laiene ettevõtjatele, kelle põhitegevusala on soojuse või elektrienergia tootmine või varustamine. Elektriaktsiisi üldine langetus ei puuduta elektrointensiivseid töötleva tööstuse või infoalase tegevuse sektori ettevõtjaid, kes saavad alkoholi-, tubaka- kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud tingimuste täitmisel tarbida elektrit soodsama aktsiisimääraga – 0,5 eurot megavatt-tunni kohta. Sarnased aktsiisimeetmed energiamahukale tootmisele on Euroopa Liidus väga levinud, sellised leevendusmeetmed on kehtestatud näiteks Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Soomes. Selliselt ei ole elektriaktsiisi osas suuremad Eesti tööstusettevõtjad enam ebasoodsamas konkurentsiolukorras võrreldes naaberriikides tegutsevate konkurentidega. 6 . Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja vastu võtta rakendusakte. 7 . Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Algatab Isamaa fraktsioon 08.04.2021. a. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Sibul Isamaa fraktsiooni ase esimees EELNÕU Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus § 1. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse paragrahvi 85 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: § 85 16 . Kütuse- ja elektriaktsiisi määrade muudatus tulenevalt COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu kehtivad 2020. aasta 1. maist kuni 2023. aasta 30. aprillini järgmised aktsiisimäärad: 1) vedelgaasi aktsiisimäär on 55 eurot 1000 kilogrammi vedelgaasi kohta; 2) diislikütuse aktsiisimäär on 372 eurot 1000 liitri diislikütuse kohta; 3) eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on 100 eurot 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse kohta; 4) kerge kütteõli aktsiisimäär on 372 eurot 1000 liitri kerge kütteõli kohta; 5) raske kütteõli aktsiisimäär on 422 eurot 1000 kilogrammi raske kütteõli kohta; 6) põlevkivikütteõli aktsiisimäär on 414 eurot 1000 kilogrammi põlevkivikütteõli kohta; 7) maagaasi aktsiisimäär on 40 eurot 1000 m 3 maagaasi kohta; 8) mootorimaagaasi aktsiisimäär on 40 eurot 1000 m 3 mootorimaagaasi kohta; 9) veeldatud olekus mootorimaagaasi aktsiisimäär on 55,79 eurot 1000 kilogrammi nimetatud kütuse kohta; 10) elektrienergia aktsiisimäär on 1 euro ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta; 11) kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 31 või 2710 19 35, aktsiisimäär on 372 eurot 1000 liitri kütuse kohta. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Algatab Isamaa fraktsioon 08.04.2021. a. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Sibul Isamaa fraktsiooni aseesimees Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 13.04.2021 /1-1/14-370/1; Riigikantselei / 13.04.2021 / 2-5/21-00865 Resolutsiooni teema: Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE) Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 06.05.2021 Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 29.04.2021 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 13.5.2021 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 21-0460. Kontroll: Diana Mölder Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Keskkonnaministeerium <[email protected]>, Maaeluministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 13.04.2021 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/21-0460 - Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 13.4.2021 resolutsioonile. Osapooled: Rahandusministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tähtaeg: 06.05.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6f2c7104-30be-42dd-928e-af043013af8a Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6f2c7104-30be-42dd-928e-af043013af8a?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel