Rahandusministri määruse „Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete
määratlemise alused“ eelnõu seletuskiri
I. Sissejuhatus
1. Sisukokkuvõte
Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) täidetakse rahandusministrile finantskriisi ennetamise ja
lahendamise seaduse (edaspidi seadus) § 17 lõikega 8 antud volitusnorm. Pankadel peaks
olema piisav kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime, et tagada kriisilahendusest või
jätkusuutmatusest oodatava kahjumi sujuv ja kiire katmine, et selle ebasoovitav mõju pärast
kriisilahenduskavas ette nähtud meetmete rakendamist oleks finantsstabiilsusele võimalikult
väike. Finantsinspektsioonile on seadusega antud õigus kehtestada omavahendite ja kõlblike
kohustuste miinimumnõue (miinimumnõue). Määrusega täpsustatakse ja selgitatakse seaduses
olevaid miinimumnõude määramise aluseid.
2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna
juhataja Thomas Auväärt (
[email protected]) ja sama osakonna nõunik Helen Korju-Kuul
(
[email protected]). Määruse eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis
Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Marge Kaskpeit (
[email protected]). Eelnõu
on keeleliselt toimetanud rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover
(611 3638,
[email protected]).
3. Märkused
Eelnõu on seotud hetkel Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 312 SE1, millega võetakse üle
pankade kapitalinõuete direktiivi2 ja pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse
direktiivi3 muudatused.
II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 5 paragrahvist.
Eelnõu §-s 1 esitatakse määruse reguleerimisalana täpsemad omavahendite ja kõlblike
kohustuste minimaalse taseme nõude (miinimumnõude) arvutamise alused. Sisuliselt on määrus
suunatud ehk kohaldub Finantsinspektsioonile miinimumnõude määratlemise protsessis
1
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0a837639-7184-4ef3-bf4f-
7be5dca340a7/Krediidiasutuste%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seadus
te%20muutmise%20seadus
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1560252884786&uri=CELEX:32019L0878 - Direktiiv
(EL) 2019/878, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate,
segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega
3
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1560253321439&uri=CELEX:32019L0879 - Direktiiv
(EL) 2019/879, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute
kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ
1
kasutamiseks. Määrusega kehtestatakse täpsemad omavahendite ja kõlblike kohustuste
minimaalse taseme nõude (miinimumnõude) arvutamise alused krediidiasutustele,
investeerimisühingutele ja nende konsolideerimisgruppidele (edaspidi lihtsuse mõttes
ettevõtja).
Eelnõu §-s 2 kirjeldab miinimumnõude olemust. Nõuded miinimumnõudele tulenevad
seadusest, kuid antud juhul kirjeldatakse lihtsustatult seaduses olevate nõuete sisu. Lõige 1
määratleb taseme, millele peaks nõue vastama. Miinimumnõue peaks olema kehtestatud
tasemele, mis võimaldaks katta ettevõtja kahjumit ja vajadusel pärast kriisilahendusmeetme või
-õiguse rakendamist taastada ettevõtja omavahendid tasemele, et tagada miinimumnõude
saanud ettevõtja tegevuse jätkuvus ja piisav turu usaldus vastavalt valitud
kriisilahendusstrateegiale. Lõige 2 täpsustab, mille tarvis on vaja miinimumnõuet koguda ja
ühtlasi ka summad, millest siis see nõue peaks koosnema. Miinimumnõue koosneb kahjumi
katmise summast ja rekapitaliseerimise summast, mis vajadusel sisaldab turu usalduse puhvrit.
Lõige 3 selgitab, mida tuleb mõista kahjumi katmise summa all. Kahjumi katmise summa
peegeldab eeldatavat kahjumit, mida ettevõtja peaks olema võimeline katma. Kahjumi katmise
summa on vajalik selleks, et ettevõtjal oleks piisavalt vahendeid eeldatava kahjumi katmiseks.
Lõige 4 selgitab, mida tuleb mõista rekapitaliseerimise summa all ja milleks seda üldse hoida
on vaja. Rekapitaliseerimise summa, milles vajadusel sisaldub turuusalduse puhver peegeldab
summat, mis ulatuses peaks ettevõtjal olema eelduslikult vahendeid, et tagada tegevusloa
tingimuste jätkuv täitmine peale eeldatavat kahjumi katmist. Rekapitaliseerimise summa on
vajalik selleks, et vajadusel taastada õigusaktidest tulenevate tegevusloa tingimuste jätkuv
täitmine.
Eelnõu § 3 täpsustab miinimumnõude arvutamise aluseid. Lõige 1 kirjeldab, kuidas arvutada
miinimumnõue koguriskipositsioonist. See arvutatakse liites kriisilahenduse käigus kaetava
kahjumi summa ja rekapitaliseerimise summa ning saadud tulemuse jagamisel Euroopa
Parlamendi ja nõukogu (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 kohase koguriskipositsiooniga.
Investeerimisühingute puhul tuleb koguriskipositsiooni määratlemisel lähtuda Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 11 lõike 1 alusel kohaldatavale
nõudest, mis on korrutatud 12,5-ga. Lõige 2 kirjeldab, kuidas arvutada miinimumnõue
koguriskipositsiooni näitajast. See arvutatakse kriisilahenduse käigus kaetava kahjumi summa
ja rekapitaliseerimise summa ning saadud tulemuse jagamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 429 ja 429a kohase koguriskipositsiooni näitajaga. Lõige
3 loetleb andmekooslused, millest kehtestatud nõue arvutatakse ja kuidas seda väljendatakse.
Miinimumnõue koguriskipositsioonist ja koguriskipositsiooni näitajast omavahendite ja
kõlblike kohustuste summana väljendatakse protsentides.
Eelnõu § 4 täpsustab miinimumnõude kohandamist ehk õigust korrigeerida miinimumnõuet.
Lõige 1 kirjeldab võimalust rekapitaliseerimise summa suurendamiseks sobiva summa võrra
(turu usalduse puhver), mis on vajalik, et tagada ettevõtja kriisilahendusjärgse piisava
turuusalduse säilimine asjakohasel ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta. Lõige 2
täpsustab, kuidas peaks turu usalduse puhver olema määratletud, et see tagaks
kriisilahendusgrupi piisava kapitaliseerituse usaldusväärseks tegutsemiseks. See peaks ühe
2
aasta jooksul tagama kriisilahendussubjekti võimekuse täita tegevusloa tingimusi, tagada
kriitiliste funktsioonide täitmine; ning tagama suutlikkuse end rahastada ilma riiklikke
vahendeid kaasamata. Lõige 3 täpsustab, et tuleks eeldada, et asjakohase aja jooksul on
kriisilahendatava subjekti majanduslik olukord niivõrd paranenud, et avalikkuselt ja turult
vahendite kaasamine ei ole enam problemaatiline. Lõige 4 juhib Finantsinspektsiooni kaaluma,
kui kriisilahenduskavas on ette nähtud, et ettevõtja likvideeritakse tavalises maksejõuetus
menetluses, siis võimalikul kahjumi katmise summa kohandamisel, kas miinimumnõue võiks
piirduda kahjumi katmise summaga või kas seda tuleks suurendada, eriti kui hinnatakse mõju
finantsstabiilsusele või ohtu, et majandusraskused võivad levida finantssektoris.
Eelnõu § 5 täpsustab miinimumnõude täitmiseks kasutatavate kohustuste allutatusse aluseid.
Lõige 1 toob välja, et Finantsinspektsioonil võimalik nõuda miinimumnõude täitmiseks
kasutatavate kohustuste usaldusväärsemaks ja kasutusvõimalikumaks muutmiseks nende
täitmist kas osaliselt või täielikult allutatud kohustustega. Lõige 2 kirjeldab, miks allutatuse
nõudeid tuleb kohaldada tulenevalt konkreetse ettevõtja riskist finantsstabiilsusele ja
finantsturu toimimisele tervikuna. Lõige 3 toob välja alternatiivsed kriteeriumid, millele ühtlasi
allutatuse nõude määratlemisel tuginema peaks, nagu kriisilahenduskõlblikkust pärssivad
asjaolud, kriisilahendusstrateegia teostatavus ja usaldusväärsus või krediidiasutuse riskitase.
III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/879, 20. mai 2019,
millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute
kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ.
IV. Eelnõu mõjud, sh eelnõu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse
tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Eelnõu kohaldamisega kaasnevad üldised mõjud tulenevad krediidiasutuste seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest (312 SE), millega nähti ette
miinimumnõude aluste muudatused. Neid mõjusid on analüüsitud nimetatud seaduse muutmise
seletuskirjas. Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavat koormust riigieelarvele. Seaduse
rakendamine ei ole seotud kohaliku omavalitsustega ning seega otsene mõju neile puudub.
Määruse rakendamine ei too riigile ega kohalikule omavalitsusele otseselt kaasa töökoormuse
kasvu ega ka täiendavaid riigieelarvelisi kulusid või tulusid. Eelnõu mõju riigiasutuste ja
kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike või olematu. Töökoormus, eelnõu autorite
hinnangul jääb avalikule sektorile samaks. Kuna käesolev määrus on suunatud
Finantsinspektsioonile, siis mõjutab see ka otseselt nende tööd. Kuid üldine mõju eelnõus
olevate nõuete kohaldamisel on väike ja kaudne ning olulisem mõju lühiajaline peale uute
nõuete kehtima hakkamist. Eelnõu autorite hinnangul eelnõu kui terviku rakendamisel
halduskoormus elanikele ja ettevõtjatele ja töökoormus avalikule sektorile ei muutu. Eelnõu ei
mõjuta reaalsektori ettevõtete halduskoormust. Eelnõu rakendamine ei too endaga kaasa
3
muudatusi fiskaalpoliitikas. Eelnõu ei mõjuta otseselt elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut
ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset arengut. Eelnõu ei mõjuta
reaalsektori ettevõtete ega kodanikele halduskoormust ega töökoormust avalikule sektorile.
VI. Eelnõu jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
VII. Eelnõu kooskõlastamine
Rahandusministeeriumi eesmärgiks on valdkondlike sidusrühmade kaasamine regulatsioonide
väljatöötamisse ja poliitikakujundamisse, seetõttu esitatakse eelnõu kooskõlastamiseks ning
arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile, Pangaliidule ja Eesti Pangale.
19.01.2021
4
Kilvar Kessler
Finantsinspektsioon
[email protected] Meie 13.04.2021 nr 1.1-11/2904-1
Rahandusministri määruse
„Omavahendite ja kõlblike
kohustuste miinimumnõuete
määratlemise alused“ eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Austatud härra Kessler
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse
„Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete määratlemise alused“ eelnõu, mis on
kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise
infosüsteemi vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/.
Palume Teie arvamust eelnõu kohta 10 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest
arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
Eelnõu
Seletuskiri
Lisaadressaadid:
Eesti Pank
Eesti Pangaliit MTÜ
Helen Korju-Kuul 6113681
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
MÄÄRUS Kuupäev digiallkirjas nr
<DataType_25688680_3_1 />
Omavahendite ja kõlblike kohustuste
miinimumnõuete määratlemise alused
Määrus kehtestatakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 17 lõike 8 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse täpsemad alused krediidiasutusele, investeerimisühingule ja
krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahenduse konsolideerimisgrupile (edaspidi
ettevõtja) omavahendite ja kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõude (miinimumnõude)
arvutamiseks.
§ 2. Miinimumnõue
(1) Miinimumnõue peab olema kehtestatud tasemele, mis võimaldaks katta ettevõtja kahjumit
ja vajadusel pärast kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamist taastada ettevõtja
omavahendid tasemele, et tagada miinimumnõude saanud ettevõtja tegevuse jätkuvus ja piisav
turu usaldus vastavalt valitud kriisilahendusstrateegiale.
(2) Miinimumnõue koosneb kahjumi katmise summast ja rekapitaliseerimise summast, mis
vajadusel sisaldab turu usalduse puhvrit.
(3) Kahjumi katmise summa peegeldab eeldatavat kahjumit, mida ettevõtja peaks olema
võimeline katma. Kahjumi katmise summa on vajalik selleks, et ettevõtjal oleks piisavalt
vahendeid eeldatava kahjumi katmiseks.
(4) Rekapitaliseerimise summa, milles vajadusel sisaldub käesoleva määruse § 4 lõikes 1
nimetatud turuusalduse puhver peegeldab summat, mis ulatuses peaks ettevõtjal olema
eelduslikult vahendeid, et tagada tegevusloa tingimuste jätkuv täitmine peale eeldatavat
kahjumi katmist. Rekapitaliseerimise summa on vajalik selleks, et vajadusel taastada
õigusaktidest tulenevate tegevusloa tingimuste jätkuv täitmine.
§ 3. Miinimumnõude arvutamine
(1) Miinimumnõue koguriskipositsioonist arvutatakse liites kriisilahendusmenetluse käigus
kaetava kahjumi summa ja rekapitaliseerimise summa ning saadud tulemus jagatakse
koguriskipositsiooniga.
(2) Miinimumnõue koguriskipositsiooni näitajast arvutatakse kriisilahendusmenetluse käigus
kaetava kahjumi summa ja rekapitaliseerimise summa liitmisel ning saadud tulemus jagatakse
koguriskipositsiooni näitajaga.
(3) Miinimumnõue koguriskipositsioonist ja koguriskipositsiooni näitajast omavahendite ja
kõlblike kohustuste summana väljendatakse protsentides.
§ 4. Miinimumnõude kohandamine
(1) Finantsinspektsioon võib rekapitaliseerimise summat suurendada sobiva summa võrra
(edaspidi turu usalduse puhver), mis on vajalik, et tagada ettevõtja kriisilahendusjärgse piisava
turuusalduse säilimine asjakohasel ajavahemikul.
(2) Turuusalduse puhvri summa, on summa, mille ulatuses võib Finantsinspektsioon
rekapitaliseerimise summat suurendada ja mis peaks võimaldama ettevõtjal jätkuvalt ühe aasta
jooksul tagada piisav turuusaldus, ehk võimekuse täita tegevusloa tingimusi, tagada kriitiliste
funktsioonide täitmine ning suutlikkus end rahastada ilma avaliku finantstoetuse kasutamiseta.
(3) Finantsinspektsioon võib kohandada rekapitaliseerimise summat allapoole või ülespoole, et
võtta arvesse võimalikke muutusi kriisilahenduse konsolideerimisgrupis tulenevalt
kriisilahenduskavas ette nähtud meetmetest.
(4) Kui kriisilahenduskavas on ette nähtud, et ettevõtja likvideeritakse tavalises maksejõuetus
menetluses, siis võimalikul kahjumi katmise summa kohandamisel hindab Finantsinspektsioon,
kas miinimumnõue võiks piirduda kahjumi katmise summaga või kas seda tuleks suurendada,
eriti kui hinnatakse mõju finantsstabiilsusele või ohtu, et majandusraskused võivad
levida finantssektoris.
§ 5. Miinimumnõude täitmiseks kasutatavate kohustuste allutatus
(1) Miinimumnõude täitmiseks kasutatavate kohustuste usaldusväärsemaks ja
kasutusvõimalikumaks muutmiseks on Finantsinspektsioonil võimalik nõuda nende täitmist
kas osaliselt või täielikult allutatud kohustustega.
(2) Allutatuse nõudeid kohaldatakse tulenevalt konkreetse ettevõtja riskist finantsstabiilsusele
ja finantsturu toimimisele tervikuna.
(3) Allutatuse nõue määratletakse tuginedes ühtlasi kriteeriumidele, nagu
kriisilahenduskõlblikkust pärssivad asjaolud, kriisilahendusstrateegia teostatavus ja
usaldusväärsus või krediidiasutuse riskitase.
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
Merike Saks
Kantsler
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/21-0461 - Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete määratlemise alused
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad: Eesti Pank
Kooskõlastamise tähtaeg: 27.04.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0a6674a3-9b92-4cf1-b372-c28f787a6a1b
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0a6674a3-9b92-4cf1-b372-c28f787a6a1b?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main