dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete määratlemise alused

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 13. aprill 2021
Viit
2-8/21-0034/2382
Registreeritud
13. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-8 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud ministri määruste eelnõud
Toimik
2-8/21-0034
Vastutaja
Sille Kraam (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
27. aprill 2021

Failid

  • 📎1.1-112904-1 13.04.2021 Väljaminev kiri.asice1217 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministri määruse „Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete määratlemise alused“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus 1. Sisukokkuvõte Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) täidetakse rahandusministrile finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse (edaspidi seadus) § 17 lõikega 8 antud volitusnorm. Pankadel peaks olema piisav kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime, et tagada kriisilahendusest või jätkusuutmatusest oodatava kahjumi sujuv ja kiire katmine, et selle ebasoovitav mõju pärast kriisilahenduskavas ette nähtud meetmete rakendamist oleks finantsstabiilsusele võimalikult väike. Finantsinspektsioonile on seadusega antud õigus kehtestada omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue (miinimumnõue). Määrusega täpsustatakse ja selgitatakse seaduses olevaid miinimumnõude määramise aluseid. 2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt ([email protected]) ja sama osakonna nõunik Helen Korju-Kuul ([email protected]). Määruse eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Marge Kaskpeit ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (611 3638, [email protected]). 3. Märkused Eelnõu on seotud hetkel Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 312 SE1, millega võetakse üle pankade kapitalinõuete direktiivi2 ja pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi3 muudatused. II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 5 paragrahvist. Eelnõu §-s 1 esitatakse määruse reguleerimisalana täpsemad omavahendite ja kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõude (miinimumnõude) arvutamise alused. Sisuliselt on määrus suunatud ehk kohaldub Finantsinspektsioonile miinimumnõude määratlemise protsessis 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0a837639-7184-4ef3-bf4f- 7be5dca340a7/Krediidiasutuste%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seadus te%20muutmise%20seadus 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1560252884786&uri=CELEX:32019L0878 - Direktiiv (EL) 2019/878, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1560253321439&uri=CELEX:32019L0879 - Direktiiv (EL) 2019/879, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ 1 kasutamiseks. Määrusega kehtestatakse täpsemad omavahendite ja kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõude (miinimumnõude) arvutamise alused krediidiasutustele, investeerimisühingutele ja nende konsolideerimisgruppidele (edaspidi lihtsuse mõttes ettevõtja). Eelnõu §-s 2 kirjeldab miinimumnõude olemust. Nõuded miinimumnõudele tulenevad seadusest, kuid antud juhul kirjeldatakse lihtsustatult seaduses olevate nõuete sisu. Lõige 1 määratleb taseme, millele peaks nõue vastama. Miinimumnõue peaks olema kehtestatud tasemele, mis võimaldaks katta ettevõtja kahjumit ja vajadusel pärast kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamist taastada ettevõtja omavahendid tasemele, et tagada miinimumnõude saanud ettevõtja tegevuse jätkuvus ja piisav turu usaldus vastavalt valitud kriisilahendusstrateegiale. Lõige 2 täpsustab, mille tarvis on vaja miinimumnõuet koguda ja ühtlasi ka summad, millest siis see nõue peaks koosnema. Miinimumnõue koosneb kahjumi katmise summast ja rekapitaliseerimise summast, mis vajadusel sisaldab turu usalduse puhvrit. Lõige 3 selgitab, mida tuleb mõista kahjumi katmise summa all. Kahjumi katmise summa peegeldab eeldatavat kahjumit, mida ettevõtja peaks olema võimeline katma. Kahjumi katmise summa on vajalik selleks, et ettevõtjal oleks piisavalt vahendeid eeldatava kahjumi katmiseks. Lõige 4 selgitab, mida tuleb mõista rekapitaliseerimise summa all ja milleks seda üldse hoida on vaja. Rekapitaliseerimise summa, milles vajadusel sisaldub turuusalduse puhver peegeldab summat, mis ulatuses peaks ettevõtjal olema eelduslikult vahendeid, et tagada tegevusloa tingimuste jätkuv täitmine peale eeldatavat kahjumi katmist. Rekapitaliseerimise summa on vajalik selleks, et vajadusel taastada õigusaktidest tulenevate tegevusloa tingimuste jätkuv täitmine. Eelnõu § 3 täpsustab miinimumnõude arvutamise aluseid. Lõige 1 kirjeldab, kuidas arvutada miinimumnõue koguriskipositsioonist. See arvutatakse liites kriisilahenduse käigus kaetava kahjumi summa ja rekapitaliseerimise summa ning saadud tulemuse jagamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 kohase koguriskipositsiooniga. Investeerimisühingute puhul tuleb koguriskipositsiooni määratlemisel lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 11 lõike 1 alusel kohaldatavale nõudest, mis on korrutatud 12,5-ga. Lõige 2 kirjeldab, kuidas arvutada miinimumnõue koguriskipositsiooni näitajast. See arvutatakse kriisilahenduse käigus kaetava kahjumi summa ja rekapitaliseerimise summa ning saadud tulemuse jagamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 429 ja 429a kohase koguriskipositsiooni näitajaga. Lõige 3 loetleb andmekooslused, millest kehtestatud nõue arvutatakse ja kuidas seda väljendatakse. Miinimumnõue koguriskipositsioonist ja koguriskipositsiooni näitajast omavahendite ja kõlblike kohustuste summana väljendatakse protsentides. Eelnõu § 4 täpsustab miinimumnõude kohandamist ehk õigust korrigeerida miinimumnõuet. Lõige 1 kirjeldab võimalust rekapitaliseerimise summa suurendamiseks sobiva summa võrra (turu usalduse puhver), mis on vajalik, et tagada ettevõtja kriisilahendusjärgse piisava turuusalduse säilimine asjakohasel ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta. Lõige 2 täpsustab, kuidas peaks turu usalduse puhver olema määratletud, et see tagaks kriisilahendusgrupi piisava kapitaliseerituse usaldusväärseks tegutsemiseks. See peaks ühe 2 aasta jooksul tagama kriisilahendussubjekti võimekuse täita tegevusloa tingimusi, tagada kriitiliste funktsioonide täitmine; ning tagama suutlikkuse end rahastada ilma riiklikke vahendeid kaasamata. Lõige 3 täpsustab, et tuleks eeldada, et asjakohase aja jooksul on kriisilahendatava subjekti majanduslik olukord niivõrd paranenud, et avalikkuselt ja turult vahendite kaasamine ei ole enam problemaatiline. Lõige 4 juhib Finantsinspektsiooni kaaluma, kui kriisilahenduskavas on ette nähtud, et ettevõtja likvideeritakse tavalises maksejõuetus menetluses, siis võimalikul kahjumi katmise summa kohandamisel, kas miinimumnõue võiks piirduda kahjumi katmise summaga või kas seda tuleks suurendada, eriti kui hinnatakse mõju finantsstabiilsusele või ohtu, et majandusraskused võivad levida finantssektoris. Eelnõu § 5 täpsustab miinimumnõude täitmiseks kasutatavate kohustuste allutatusse aluseid. Lõige 1 toob välja, et Finantsinspektsioonil võimalik nõuda miinimumnõude täitmiseks kasutatavate kohustuste usaldusväärsemaks ja kasutusvõimalikumaks muutmiseks nende täitmist kas osaliselt või täielikult allutatud kohustustega. Lõige 2 kirjeldab, miks allutatuse nõudeid tuleb kohaldada tulenevalt konkreetse ettevõtja riskist finantsstabiilsusele ja finantsturu toimimisele tervikuna. Lõige 3 toob välja alternatiivsed kriteeriumid, millele ühtlasi allutatuse nõude määratlemisel tuginema peaks, nagu kriisilahenduskõlblikkust pärssivad asjaolud, kriisilahendusstrateegia teostatavus ja usaldusväärsus või krediidiasutuse riskitase. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/879, 20. mai 2019, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ. IV. Eelnõu mõjud, sh eelnõu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu kohaldamisega kaasnevad üldised mõjud tulenevad krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest (312 SE), millega nähti ette miinimumnõude aluste muudatused. Neid mõjusid on analüüsitud nimetatud seaduse muutmise seletuskirjas. Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavat koormust riigieelarvele. Seaduse rakendamine ei ole seotud kohaliku omavalitsustega ning seega otsene mõju neile puudub. Määruse rakendamine ei too riigile ega kohalikule omavalitsusele otseselt kaasa töökoormuse kasvu ega ka täiendavaid riigieelarvelisi kulusid või tulusid. Eelnõu mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike või olematu. Töökoormus, eelnõu autorite hinnangul jääb avalikule sektorile samaks. Kuna käesolev määrus on suunatud Finantsinspektsioonile, siis mõjutab see ka otseselt nende tööd. Kuid üldine mõju eelnõus olevate nõuete kohaldamisel on väike ja kaudne ning olulisem mõju lühiajaline peale uute nõuete kehtima hakkamist. Eelnõu autorite hinnangul eelnõu kui terviku rakendamisel halduskoormus elanikele ja ettevõtjatele ja töökoormus avalikule sektorile ei muutu. Eelnõu ei mõjuta reaalsektori ettevõtete halduskoormust. Eelnõu rakendamine ei too endaga kaasa 3 muudatusi fiskaalpoliitikas. Eelnõu ei mõjuta otseselt elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset arengut. Eelnõu ei mõjuta reaalsektori ettevõtete ega kodanikele halduskoormust ega töökoormust avalikule sektorile. VI. Eelnõu jõustumine Määrus jõustub üldises korras. VII. Eelnõu kooskõlastamine Rahandusministeeriumi eesmärgiks on valdkondlike sidusrühmade kaasamine regulatsioonide väljatöötamisse ja poliitikakujundamisse, seetõttu esitatakse eelnõu kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile, Pangaliidule ja Eesti Pangale. 19.01.2021 4 Kilvar Kessler Finantsinspektsioon [email protected] Meie 13.04.2021 nr 1.1-11/2904-1 Rahandusministri määruse „Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete määratlemise alused“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud härra Kessler Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse „Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete määratlemise alused“ eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise infosüsteemi vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume Teie arvamust eelnõu kohta 10 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Pank Eesti Pangaliit MTÜ Helen Korju-Kuul 6113681 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU MÄÄRUS Kuupäev digiallkirjas nr <DataType_25688680_3_1 /> Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete määratlemise alused Määrus kehtestatakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 17 lõike 8 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse täpsemad alused krediidiasutusele, investeerimisühingule ja krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahenduse konsolideerimisgrupile (edaspidi ettevõtja) omavahendite ja kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõude (miinimumnõude) arvutamiseks. § 2. Miinimumnõue (1) Miinimumnõue peab olema kehtestatud tasemele, mis võimaldaks katta ettevõtja kahjumit ja vajadusel pärast kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamist taastada ettevõtja omavahendid tasemele, et tagada miinimumnõude saanud ettevõtja tegevuse jätkuvus ja piisav turu usaldus vastavalt valitud kriisilahendusstrateegiale. (2) Miinimumnõue koosneb kahjumi katmise summast ja rekapitaliseerimise summast, mis vajadusel sisaldab turu usalduse puhvrit. (3) Kahjumi katmise summa peegeldab eeldatavat kahjumit, mida ettevõtja peaks olema võimeline katma. Kahjumi katmise summa on vajalik selleks, et ettevõtjal oleks piisavalt vahendeid eeldatava kahjumi katmiseks. (4) Rekapitaliseerimise summa, milles vajadusel sisaldub käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud turuusalduse puhver peegeldab summat, mis ulatuses peaks ettevõtjal olema eelduslikult vahendeid, et tagada tegevusloa tingimuste jätkuv täitmine peale eeldatavat kahjumi katmist. Rekapitaliseerimise summa on vajalik selleks, et vajadusel taastada õigusaktidest tulenevate tegevusloa tingimuste jätkuv täitmine. § 3. Miinimumnõude arvutamine (1) Miinimumnõue koguriskipositsioonist arvutatakse liites kriisilahendusmenetluse käigus kaetava kahjumi summa ja rekapitaliseerimise summa ning saadud tulemus jagatakse koguriskipositsiooniga. (2) Miinimumnõue koguriskipositsiooni näitajast arvutatakse kriisilahendusmenetluse käigus kaetava kahjumi summa ja rekapitaliseerimise summa liitmisel ning saadud tulemus jagatakse koguriskipositsiooni näitajaga. (3) Miinimumnõue koguriskipositsioonist ja koguriskipositsiooni näitajast omavahendite ja kõlblike kohustuste summana väljendatakse protsentides. § 4. Miinimumnõude kohandamine (1) Finantsinspektsioon võib rekapitaliseerimise summat suurendada sobiva summa võrra (edaspidi turu usalduse puhver), mis on vajalik, et tagada ettevõtja kriisilahendusjärgse piisava turuusalduse säilimine asjakohasel ajavahemikul. (2) Turuusalduse puhvri summa, on summa, mille ulatuses võib Finantsinspektsioon rekapitaliseerimise summat suurendada ja mis peaks võimaldama ettevõtjal jätkuvalt ühe aasta jooksul tagada piisav turuusaldus, ehk võimekuse täita tegevusloa tingimusi, tagada kriitiliste funktsioonide täitmine ning suutlikkus end rahastada ilma avaliku finantstoetuse kasutamiseta. (3) Finantsinspektsioon võib kohandada rekapitaliseerimise summat allapoole või ülespoole, et võtta arvesse võimalikke muutusi kriisilahenduse konsolideerimisgrupis tulenevalt kriisilahenduskavas ette nähtud meetmetest. (4) Kui kriisilahenduskavas on ette nähtud, et ettevõtja likvideeritakse tavalises maksejõuetus menetluses, siis võimalikul kahjumi katmise summa kohandamisel hindab Finantsinspektsioon, kas miinimumnõue võiks piirduda kahjumi katmise summaga või kas seda tuleks suurendada, eriti kui hinnatakse mõju finantsstabiilsusele või ohtu, et majandusraskused võivad levida finantssektoris. § 5. Miinimumnõude täitmiseks kasutatavate kohustuste allutatus (1) Miinimumnõude täitmiseks kasutatavate kohustuste usaldusväärsemaks ja kasutusvõimalikumaks muutmiseks on Finantsinspektsioonil võimalik nõuda nende täitmist kas osaliselt või täielikult allutatud kohustustega. (2) Allutatuse nõudeid kohaldatakse tulenevalt konkreetse ettevõtja riskist finantsstabiilsusele ja finantsturu toimimisele tervikuna. (3) Allutatuse nõue määratletakse tuginedes ühtlasi kriteeriumidele, nagu kriisilahenduskõlblikkust pärssivad asjaolud, kriisilahendusstrateegia teostatavus ja usaldusväärsus või krediidiasutuse riskitase. Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Merike Saks Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/21-0461 - Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete määratlemise alused Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Eesti Pank Kooskõlastamise tähtaeg: 27.04.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0a6674a3-9b92-4cf1-b372-c28f787a6a1b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0a6674a3-9b92-4cf1-b372-c28f787a6a1b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel