Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] 13.04.2021 nr 7-21/20/13285-5
Notarilepingu ja riigilõivu
maksekorralduse edastamine (Puusepa
kinnisasja osa, Rapla-Pärnu raudtee 481
ja riigile kuuluv Kraaviääre)
Majandus- ja taristuministri 17.03.2021 käskkirjaga nr 53 otsustati omandada vahetamise teel
riigile Rail Baltic raudtee ja teenindusrajatiste alale jääv, OÜ Jürmets omandis olev, Pärnu
maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Sohlu külas asuva kinnistu nr 4346406 koosseisu kuuluv
Rapla-Pärnu raudtee 481 katastriüksus (katastritunnus 63801:001:0919) hinnaga 4646 eurot. OÜ-
le Jürmets võõrandati vastu riigile kuuluv Kraaviääre kinnisasi (katastritunnus 93004:003:0192)
hinnaga 4100 eurot.
Notarileping sõlmiti 13.04.2021 Pärnu notar Marje Jürioja juures. Lepingu punkti 5.2. kohaselt
tuleb tasuda OÜ-le Jürmets kinnisasjade väärtuste vahe 546 eurot ja asjaajamishüvitis summas 136
eurot OÜ Jürmets pangakontole 14 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimise päevast arvates. Palume
kanda nimetatud rahasummad (kokku 682 eurot) lepingu punktis 5.3. märgitud OÜ Jürmets
kontole. Samuti palume tasuda riigilõiv ja e-arvete süsteemi kaudu esitatud notari tasu arve.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Virks
maakorralduse osakonna nõunik
Lisad: Notarileping
Käskkiri 17.03.2021 nr 53
Riigilõivu maksekorraldus
Teadmiseks: Triin Orav (
[email protected])
Triinu Suits
675 0190
[email protected]
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
KÄSKKIRI
17.03.2021 nr 53
Puusepa kinnisasja osa avalikes huvides riigile
omandamine vahetamise teel
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 kehtestati Pärnu maakonnaplaneering
„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Raudtee taristu ja teenindusrajatiste
asukoht ja raudtee maavajadus on täpsustatud raudtee eelprojektiga.
Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Sohlu külas paikneva kinnistu registriosa nr 4346406
koosneb ühest katastriüksusest: Puusepa katastriüksus katastritunnusega 27601:003:0158
(edaspidi Puusepa kinnisasi). Puusepa kinnisasi jääb raudtee eelprojekti kohaselt osaliselt Rail
Baltica raudtee ja teenindusrajatiste alale. Kinnisasja omanikuna on 11.11.2011
kinnistusraamatusse sisse kantud osaühing Jürmets (registrikood 10248511).
Maa-amet teavitas Puusepa kinnisasja omanikku 30.10.2019 kirjaga nr 7-21/19/16681 kinnisasja
avalikes huvides omandamise menetlusest ning esitas Pindi Kinnisvara OÜ poolt 31.07.2019
koostatud eksperthinnangu 190610-006-20424 alusel pakkumuse omandada Puusepa kinnisasjast
ca 1,25 ha suurune osa riigile rahas makstava tasu eest. Maaomanik ei nõustunud pakkumusega
ning avaldas soovi Puusepa kinnisasi vahetada samaväärse kinnisasja vastu.
Maa-amet tegi Puusepa kinnisasja omanikule 06.02.2020 kirjaga nr 7-21/19/16681-4 täiendava
pakkumuse Puusepa kinnisasja ca 1,25 ha suuruse osa vahetamiseks riigile kuuluva kinnisasja
vastu. Maa-amet selgitas, et on analüüsinud riigi maareservi ja osaühingule Jürmets kuuluvate
kinnisasjade paiknemist. Analüüsi tulemusel pakkus Maa-amet Puusepa kinnisasja ca 1,25 ha
suuruse äralõike vastu Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Veskisoo külas paiknevat riigile
kuuluvat Kraaviääre kinnisasja (katastritunnus 93004:003:0192, pindala 15 821 m2, sihtotstarve
maatulundusmaa 100%), mille vahetus läheduses paikneb veel osaühingule Jürmets kuuluvaid
kinnisasju. Puusepa kinnisasja ca 1,25 ha suuruse osa harilik väärtus on Pindi Kinnisvara OÜ poolt
koostatud eksperthinnangu kohaselt 4646 eurot. Riigile kuuluva Kraaviääre kinnisasja harilik
väärtus on Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna poolt koostatud hindamisaruande kohaselt
4100 eurot. Vahetatavate kinnisasjade väärtuste vahe 546 eurot hüvitatakse Puusepa kinnisasja
omanikule riigi poolt rahas. Puusepa kinnisasja omanik nõustus pakkumusega.
2
Kinnisasjad asuvad Põhja-Pärnumaa vallas, mis moodustati seniste Vändra alevi, Vändra valla,
Tootsi valla ja Halinga valla ühinemisel1. Kuni uue, kogu Põhja-Pärnumaa kohaliku omavalitsuse
üksust hõlmava üldplaneeringu kehtestamiseni, kehtivad Põhja-Pärnumaa vallas ühinenud valdade
senised üldplaneeringud. Puusepa kinnisasi paikneb endise Vändra valla territooriumil, mis
moodustus 31. märtsil 2009. aastal, kui ühinesid Vändra vald ja Kaisma vald2. Endisel Kaisma
valla territooriumil jäi kehtima Kaisma valla üldplaneering. Kaisma Vallavolikogu 03.02.2009
määrusega nr 4 kehtestatud Kaisma valla üldplaneeringu kohaselt jääb Puusepa kinnisasi
väärtusliku põllumaa ja osaliselt metsamaa alale. Kraaviääre kinnisasi paikneb endise Vändra valla
territooriumil. Vändra Vallavolikogu 21.09.2010 määrusega nr 30 kehtestatud Vändra valla
üldplaneeringu kohaselt jääb Kraaviääre kinnisasi põllumajandusmaa alale.
Maa-amet viis perioodil 30.03–20.04.2020 riigi kinnisvararegistri vahendusel läbi menetluse nr
20-1545, selgitamaks välja, kas riigile kuuluvat Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevat
Põhja-Pärnumaa vallas Veskisoo külas asuvat Kraaviääre kinnisasja on võimalik pakkuda
vahetusmaaks ning kas see on vajalik riigivaraseaduse (edaspidi RVS) §-s 96 nimetatud õigustatud
isikutele. Menetluse käigus selgus, et Kraaviääre kinnisasi ei ole vajalik riigivõimu teostamiseks
ega muul avalikul eesmärgil.
Keskkonnaministeerium andis 18.05.2020 riigivara üleandmise-vastuvõtmise aktiga Kraaviääre
kinnisasja üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele.
Maa-amet korraldas Puusepa kinnisasja jagamise. Puusepa kinnisasja jagamisel moodustati riigile
omandatav Rapla-Pärnu raudtee 481 katastriüksus (katastritunnus 63801:001:0919, sihtotstarve
maatulundusmaa 100%, pindala 12 530 m2), mille andmed on kinnistusraamatusse üle kantud
04.02.2021.
Kinnisasjade vahetamisel makstakse kinnisasja omanikule menetluses osalemisega kaasneva
asjaajamise eest täiendavat hüvitist 136 eurot, mis vastab Statistikaameti avaldatud tehingule
eelneva aasta keskmisele brutotunnipalgale 16 tunni eest. Keskmine brutotunnipalk on 8,50 eurot,
mis on arvutatud Statistikaameti poolt avaldatud tehingule eelneva aasta (jaanuar 2020 –
detsember 2020) keskmiste brutotunnipalkade aritmeetilise keskmisena.
Rapla Pärnu raudtee 481 kinnisasja omandamiseks vajalikud rahalised vahendid summas 682 eurot
(kinnisasjade väärtuste vahe 546 eurot ja hüvitis asjaajamise eest 136 eurot) ning vahetuslepingu
sõlmimisega seotud kulud tasub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rail Baltica maade
ostmiseks ettenähtud eraldiste arvelt.
2. ASJAKOHASED ÕIGUSNORMID
Kinnisasja omandamise menetlus viiakse läbi kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse
(edaspidi KAHOS) alusel.
KAHOS § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt otsustab valdkonna eest vastutav minister riigi huvi korral
kinnisasjade vahetamise.
KAHOS § 4 lõike 1 punkti 7 alusel on kinnisasja lubatud omandada avaliku raudtee taristu ja
teenindusrajatise ning avaliku väljaku ehitamiseks.
1
Vändra alevi, Vändra valla, Tootsi valla ja Halinga valla ühinemisleping. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4040/1201/7028/Lisa.pdf#
2
Vändra ja Kaisma valla liitumisleping. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13176047
3
KAHOS § 6 lõike 3 kohaselt võib menetluse läbiviija riigi huvi korral olla Maa-amet.
KAHOS § 12 lõike 6 kohaselt lähtutakse kinnisasjade vahetamisel ja riigile kuuluva kinnisasja
võõrandamisel kinnisasja turuväärtusest, mis määratakse käesoleval juhul KAHOS § 12 lõikes 2
sätestatu kohaselt.
KAHOS § 12 lõike 2 kohaselt tellitakse vajadusel kinnisasja väärtuse määramiseks hindamine
kutsetunnistusega hindajalt, kellel on kutseseaduse kohane kehtiv 7. taseme vara hindaja kutse,
või selgitab väärtuse välja Maa-amet maakatastriseaduse § 9 lõike 21 alusel peetavas tehingute
andmebaasis sisalduvate tehinguandmete ja turuanalüüsi alusel.
KAHOS § 24 lõike 1 kohaselt võib kinnisasja vahetada kinnisasja omandajale kuuluva teise
kinnisasja vastu.
KAHOS § 24 lõike 2 kohaselt kinnisasja vahetamisel motivatsioonitasu ei maksta.
KAHOS § 24 lõikest 3 tulenevalt vahetatakse ühesuguse sihtotstarbega sarnases turupiirkonnas
paiknevaid katastriüksusi.
KAHOS § 24 lõike 4 kohaselt hüvitatakse kinnisasja omanikule vahetatavate kinnisasjade
väärtuste vahe rahas, kui kinnisasi omandatakse vahetamise teel. Vahetatavate kinnisasjade harilik
väärtus ei tohi erineda rohkem kui 30%, kui kinnisasjade vahetamisel tekib hüvitamiskohustus
kinnisasja omanikul, kes omandab vahetuse teel riigile kuuluva kinnisasja.
RVS § 29 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib riigivara võõrandada, kui see ei ole riigivara valitsejale
vajalik.
KAHOS § 27 lõike 1 kohaselt, kui kinnisasja omanik nõustub menetluse läbiviija pakkumusega,
esitab ta nõusoleku, mille alusel kinnisasja omandamise otsustaja otsustab kinnisasja omandamise
raha eest või selle vahetamise teise kinnisasjaga.
KAHOS § 27 lõike 6 kohaselt määrab kinnisasja omandamise otsustaja kinnisasja omandamise
lepingu sõlmimiseks tähtaja. Tähtaeg võib olla kuni kaks kuud kinnisasja omandamise otsuse
kättesaamisest arvates. Põhjendatud juhul võib kinnisasja omandamise otsustaja nimetatud
tähtaega pikendada. Menetluse läbiviija hinnangul on kaks kuud mõistlik aeg vahetuslepingu
sõlmimiseks.
RVS § 7 lõike 1 kohaselt loetakse riigi omandatav vara selle riigivara valitseja valitsemisele
kuuluvaks, kellele see vara seaduse või tehingu alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või
kohustatud selle vastu võtma.
3. OTSUS
Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes KAHOS § 3 lõike 1 punktist 2, § 4 lõike 1 punktist 7, §-st 24, §
27 lõikest 1, RVS § 7 lõikest 1, § 29 lõikest 1 ning § 50 lõikest 1:
3.1. Omandada vahetamise teel osaühingu Jürmets (registrikood 10248511) omandis oleva
kinnistu registriosa nr 4346406 koosseisu kuuluv Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Sohlu
külas asuv Rapla-Pärnu raudtee 481 katastriüksus (katastritunnus 63801:001:0919, sihtotstarve
maatulundusmaa 100%, pindala 12 530 m2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisel oleva Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Veskisoo külas asuva Kraaviääre
4
kinnisasja (kinnistu registriosa nr 4096806, katastritunnus 93004:003:0192, pindala 15 821 m2,
sihtotstarve maatulundusmaa 100%, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV24921) vastu.
3.2. Maa-ametil sõlmida vahetusleping kahe kuu jooksul käesoleva otsuse teatavaks tegemisest
osaühingule Jürmets järgmistel tingimustel:
3.2.1. Rapla-Pärnu raudtee 481 katastriüksuse harilik väärtus on 4646 eurot ning Kraaviääre
kinnisasja harilik väärtus on 4100 eurot;
3.2.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hüvitab osaühingule Jürmets kinnisasjade
väärtuse vahe 546 eurot ning maksab menetluses osalemisega kaasneva asjaajamise eest täiendavat
hüvitist 136 eurot 14 tööpäeva jooksul pärast vahetuslepingu sõlmimist.
3.3. Maa-ametil korraldada kannete tegemine riigi kinnisvararegistris riigivara võõrandamise
ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele vara arvele võtmise kohta ning
riigivara võõrandamisest teatamine 10 päeva jooksul, arvates võõrandamise jõustumisest,
väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4. VAIDLUSTAMISVIIDE
Käskkirja peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s
46 sätestatud tähtaja jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Pärnu notar Marje Jürioja, kelle büroo asub aadressil Pärnu, Ringi 1, kinnitan selle ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
PÄRNU NOTAR MARJE JÜRIOJA
Notari ametitegevuse raamatu registri nr 807
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud 13.04.2021. (kolmeteistkümnendal
aprillil kahe tuhande kahekümne esimesel aastal) Pärnu notar Marje Jürioja, kelle
büroo asub Ringi 1 Pärnu linnas ning selles notariaalaktis osalejad on
Osaühing Jürmets, registrikood 10248511, aadress Uus tn 1, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa
vald, Pärnu maakond, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud OMANIK 1,
mille seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige Mihkel Jürisson, isikukood
37009184214, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel ja
Eesti Vabariigi nimel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui riigivara
valitseja, edaspidi nimetatud OMANIK 2, registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse
asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70003158, aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn, e-
posti aadress
[email protected], mille volitatud esindajana tegutseb Katrin Kalmus,
isikukood 47202232725, kes on tõestajale tuntud isik,
edaspidi kõik koos nimetatud ka kui POOLED,
kes avaldavad, et nende tahe on sõlmida alljärgnevatel tingimusel
AVALDUS KINNISTU JAGAMISEKS,
KINNISTUTE VAHETUSLEPING,
ASJAÕIGUSLEPINGUD
JA
KINNISTAMISAVALDUSED
/edaspidi nimetatud LEPING/
1. KINNISTUSRAAMATUTE SEIS, EHITISREGISTRI SEIS, KINNISASJADE
KITSENDUSED JA LEPINGU ESEMED
1.1. Kinnistu on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatusse ja selle
kohta on avatud kinnistusregistri registriosa nr. 4346406, mis koosneb maaüksustest:
katastritunnus 63801:001:0920, pindala 3,98 ha, aadress Pottsepa, Sohlu küla, Põhja-
Pärnumaa vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%);
katastritunnus 63801:001:0919, pindala 12530 m², aadress Rapla-Pärnu raudtee 481, Sohlu
küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%);
1
katastritunnus 63801:001:0918, pindala 4,03 ha, aadress Puusepa, Sohlu küla, Põhja-
Pärnumaa vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%).
LEPINGU p.1.1. nimetatud kinnistu kohta avatud registriosa Teise jakku on omanikuna sisse
kantud Osaühing Jürmets (registrikood 10248511).
LEPINGU p.1.1. nimetatud kinnistu kohta avatud registriosa Kolmandasse jakku on kande
nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Omandamise märkus Eesti Vabariik kasuks. KAHOS §
9 alusel 4.11.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 11.11.2019. Kohtunikuabi Ester
Kärtner.
LEPINGU p.1.1. nimetatud kinnistu kohta avatud registriosa Neljandas jaos kehtivaid
hüpoteegi kandeid ei ole.
Ehitisregistri andmetel LEPINGU p.1.1. nimetatud kinnistul ehitisi ei asu.
LEPINGU p.1.1. nimetatud kinnistu suhtes kehtivad järgmised e-notari andmebaasi
kitsenduste päringust nähtuvad kitsendused:
Katastriüksuse 63801:001:0918 kitsendused:
Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 40348 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline)
(Üldgeoloogiline kaardistamine);
Piiranguvöönd: ulatus: 103 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (RIIMA).
Katastriüksuse 63801:001:0919 kitsendused:
Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 12530 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline)
(Üldgeoloogiline kaardistamine);
Piiranguvöönd: ulatus: 2 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (RIIMA).
Katastriüksuse 63801:001:0920 kitsendused:
Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 39834 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline)
(Üldgeoloogiline kaardistamine);
Piiranguvöönd: ulatus: 91 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (RIIMA).
Notar on osalejatele selgitanud, et nimetatud kitsenduste suhtes kehtivad kinnisasja
kasutamisel seadusest tulenevad piirangud.
1.2. Kinnistu on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatusse ja selle
kohta on avatud kinnistusregistri registriosa nr. 4096806, edaspidi nimetatud KINNISTU 2,
mis koosneb maaüksusest katastritunnus 93004:003:0192, pindala 15821 m², aadress
Kraaviääre, Veskisoo küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve
maatulundusmaa (100%).
KINNISTU 2 kohta avatud registriosa Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
KINNISTU 2 kohta avatud registriosa Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
KINNISTU 2 kohta avatud registriosa Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
Ehitisregistri andmetel KINNISTUL 2 ehitisi ei asu.
2
KINNISTU 2 suhtes kehtivad järgmised e-notari andmebaasi kitsenduste päringust nähtuvad
Katastriüksuse 93004:003:0192 kitsendused:
Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 289 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga kuni 10km2 (V??INIOJA);
Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 12829 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(RISTISOO);
Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 124 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga kuni 10km2 (RISTISOO);
Piiranguvöönd: ulatus: 155 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (RISTISOO).
Notar on osalejatele selgitanud, et nimetatud kitsenduste suhtes kehtivad kinnisasja
kasutamisel seadusest tulenevad piirangud.
1.3. Kinnistu jagamise esemeks on LEPINGU p.1.1. nimetatud kinnistu.
Vahetuslepingu esemeteks on LEPINGU p.1.1. nimetatud kinnistu jagamisel tekkiv
LEPINGU ptk 3 nimetatud hoonestamata kinnistu [katastritunnus 63801:001:0919, pindala
12530 m², aadress Rapla-Pärnu raudtee 481, Sohlu küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu
maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%)], edaspidi nimetatud KINNISTU 1, koos
selle oluliste osade ja päraldistega ning LEPINGU p.1.2. nimetatud KINNISTU 2, koos selle
oluliste osade ja päraldistega.
2. POOLTE AVALDUSED
2.1. OMANIKU 1 esindaja avaldab ja kinnitab, et:
- KINNISTU 1 on hoonestamata;
- LEPINGU p.1.1. nimetatud kinnistu kinnistusraamatu kolmandasse jakku on sisse kantud
omandamise märkus Eesti Vabariigi kasuks KAHOS § 9 alusel;
- LEPINGU p.1.1. nimetatud kinnistu on OMANIKU 1 omand ning seda ei ole arestitud; selle
suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud LEPINGUS nimetamata kolmandate isikute
õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute
õigustega nagu näiteks rendi- või muud kasutuslepingud. OMANIK 1 ei ole sõlminud
LEPINGUS nimetamata lepinguid ega muid kokkuleppeid LEPINGU p.1.1. nimetatud
kinnistu ega KINNISTU 1 võõrandamiseks ega koormamiseks;
- LEPINGU p.1.1. toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning LEPINGU p.1.1.
nimetatud kinnistu suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi;
- LEPINGU p.1.1. nimetatud kinnistu valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti
LEPINGUS nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid,
millest OMANIK 1 oleks teadlik ning samuti ei ole alustatud menetlust eelnimetatud
piirangute kehtestamiseks, v.a LEPINGU p.1.1. nimetatud kitsendused;
- KINNISTUL 1 ei ole mingeid OMANIKULE 1 teadaolevaid varjatud puudusi, vigasid ega
keskkonnareostust, millest OMANIKU 1 esindaja oleks teadlik ning millest ta ei ole
OMANIKULE 2 teatanud või mida OMANIKU 2 esindaja ei oleks märganud ülevaatuse
teostamisel;
- KINNISTULE 1 ei ole ligipääsu läbi avalikult kasutatava tee ning naaberkinnistute
omanikega ei ole sõlmitud reaalservituudi seadmise lepinguid ligipääsu tagamiseks;
- OMANIK 1 poolt on tasutud kõik LEPINGU p.1.1. nimetatud kinnistuga seonduvad
avalik-õiguslikud koormatised ja maksed LEPINGU sõlmimise päeva seisuga;
- OMANIK 1 on õigustatud KINNISTU 1 omandi üleandmiseks;
- kõik LEPINGUS toodud andmed LEPINGU p.1.1. nimetatud kinnistu ja KINNISTU 1 kohta on
3
tõesed ja õiged;
- OMANIK 1 on KINNISTUGA 2 tutvunud, on teadlik selle seisukorrast ega oma selles osas
OMANIKU 2 vastu mingeid pretensioone ning OMANIK 1 omandab KINNISTU 2 selles
seisundis, millises see LEPINGU sõlmimise päeval on;
- OMANIK 1 on teadlik KINNISTU 2 suhtes kehtivatest LEPINGUS p.1.2. nimetatud
kitsendustest ning neist tulenevatest kinnisasja omaniku õigustest ja kohustustest;
- OMANIK 1 on teadlik, et KINNISTULE 2 ei ole ligipääsu läbi avalikult kasutatava tee ning
naaberkinnistute omanikega ei ole sõlmitud reaalservituudi seadmise lepinguid ligipääsu
tagamiseks ning OMANIK 1 ei pea seda asjaolu KINNISTU 2 puuduseks;
- OMANIK 1 on õigusvõimeline äriühing ning LEPINGU sõlmimisega ei kahjustata
OMANIKU 1 võlausaldajate huve ning OMANIK 1 suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust
ega esitatud pankrotihoiatust, samuti ei ole algatatud OMANIKU 1 likvideerimismenetlust
ega saneerimismenetlust;
- tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning et
puuduvad ja ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida LEPINGUT
ja et tal on lähtuvalt äriseadustikust ja äriühingu põhikirjast kõik vajalikud esindatava
äriühingu sisesed otsused ja kooskõlastused LEPINGU sõlmimiseks ning et ta omab kõiki
õigusi LEPINGU sõlmimiseks äriühingu nimel.
2.2. OMANIKU 2 esindaja avaldab ja kinnitab, et:
- KINNISTU 2 on hoonestamata;
- LEPINGU p.1.2. nimetatud KINNISTU 2 on OMANIKU 2 omand ning see ei ole arestitud,
selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, sealhulgas
kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks
rendi- või muud kasutuslepingud. OMANIK 2 ei ole sõlminud LEPINGUS nimetamata
lepinguid ega muid kokkuleppeid KINNISTU 2 võõrandamiseks ega koormamiseks;
- LEPINGU p.1.2. toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning KINNISTU 2 suhtes ei
ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi;
- KINNISTU 2 valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti LEPINGUS nimetamata
muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid, millest OMANIK 2 oleks
teadlik ning samuti ei ole alustatud menetlust eelnimetatud piirangute kehtestamiseks, v.a
LEPINGU p.1.2. nimetatud kitsendused;
- KINNISTUL 2 ei ole mingeid talle teadaolevaid varjatud puudusi, vigasid ega
keskkonnareostust, millest ta oleks teadlik ning millest ta ei ole OMANIKU 1 esindajale
teatanud või mida OMANIKU 1 esindaja ei oleks märganud ülevaatuse teostamisel;
- KINNISTULE 2 ei ole ligipääsu läbi avalikult kasutatava tee ning naaberkinnistute
omanikega ei ole sõlmitud reaalservituudi seadmise lepinguid ligipääsu tagamiseks;
- OMANIKU 2 poolt on tasutud kõik KINNISTUGA 2 seonduvad avalik-õiguslikud
koormatised ja maksed LEPINGU sõlmimise päeva seisuga;
- OMANIK 2 on õigustatud KINNISTU 2 omandi üleandmiseks;
- kõik LEPINGUS toodud andmed KINNISTU 2 kohta on tõesed ja õiged;
- OMANIK 2 on teadlik KINNISTU 1 kitsendustest ning neist tulenevatest kinnisasja
omaniku õigustest ja kohustustest, sh looduskaitselistest kitsendustest;
- OMANIKU 2 kasuks on LEPINGU p. 1.1. nimetatud kinnistu kohta avatud
kinnistusraamatu kolmandasse jakku kantud omandamise märkus KAHOS § 9 alusel;
- OMANIK 2 on teadlik, et KINNISTULE 1 ei ole ligipääsu läbi avalikult kasutatava tee ning
naaberkinnistute omanikega ei ole sõlmitud reaalservituudi seadmise lepinguid ligipääsu
tagamiseks ning OMANIK 2 ei pea seda asjaolu KINNISTU 1 puuduseks;
4
- OMANIK 2 on tutvunud KINNISTUGA 1, on teadlik selle seisukorrast, ei oma selles osas
OMANIKULE 1 mingeid pretensioone ning omandab KINNISTU 1 selles seisundis, millises
see LEPINGU sõlmimise päeval on;
- Eesti Vabariigi riigivara registri andmetel on KINNISTU 2 registreeritud Riigi
kinnisvararegistris nr KV24921 all;
- KINNISTU 1 omandamise leping sõlmitakse kooskõlas Majandus- ja Taristuministri
käskkirjaga nr. 53, 17.03.2021 „Puusepa kinnisasja osa avalikes huvides riigile omandamine
vahetamise teel“;
- tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning et
puuduvad ja ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida
LEPINGUT.
2.3. Notariaalakti tõestaja poolt on eeltoodud asjaoludest kontrollitud alljärgnevad:
- KINNISTU 1 kuulumine OMANIKULE 1 ning asjaolu, et KINNISTUL 1 ei ole
kinnistusraamatusse kantavaid LEPINGUS nimetamata kolmandate isikute õigusi, keelde ja
areste, 13.04.2021.a. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriosa nr 4346406 andmete
alusel.
- KINNISTU 2 kuulumine OMANIKULE 2 ning asjaolu, et KINNISTUL 2 ei ole
kinnistusraamatusse kantavaid kolmandate isikute õigusi, keelde ja areste, 13.04.2021.a. Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonna registriosa nr 4096806 andmete alusel.
- Asjaolu, et LEPINGU ptk 1 nimetatud kinnisasjadel ei asu ehitisi vastavalt ehitisregistri
päringule.
- Asjaolu, et LEPINGU ptk 1 nimetatud kinnisasjade suhtes kehtivad LEPINGU ptk 1
nimetatud kitsendused vastavalt e-notari andmebaasi päringule katastriüksuse kitsenduste
kohta katastritunnuste järgi.
- OMANIKU 1 õigusvõime ja esindaja volitused vastavalt registriandmetele, millega
notariaalakti tõestaja tutvus 13.04.2021.a.
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on registreeritud registrikood 70003158 all,
aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn, vastavalt registriandmetele, millega notar tutvus
13.04.2021;
- OMANIKU 2 esindaja volitused vastavalt notariaalakti tõestajale esitatud volikirjale;
- asjaolu, et Eesti Vabariigi riigivara registri andmetel on KINNISTU 2 registreeritud Riigi
kinnisvararegistris nr. KV24921 all;
- asjaolu, et käesolev võõrandamise leping sõlmitakse kooskõlas Majandus- ja Taristuministri
käskkirjaga nr. 53, 17.03.2021 „Puusepa kinnisasja osa avalikes huvides riigile omandamine
vahetamise teel“ vastavalt esitatud käskkirjale.
2.4. POOLED kinnitavad, et nad ei soovi eelpool nimetatud asjaolude põhjalikumat
kontrollimist ega muude LEPINGUS märgitud asjaolude kontrollimist notariaalakti tõestaja
poolt.
3. LEPINGU P.1.1. NIMETATUD KINNISTU JAGAMINE
3.1. OMANIK 1 jagab OMANIKULE 1 kuuluva LEPINGU p.1.1. nimetatud kinnistu,
registriosa 4346406 kaheks (2) iseseisvaks kinnistuks alljärgnevalt:
3.1.1. kinnistu, registriosa 4346406:
katastritunnus 63801:001:0920, pindala 3,98 ha, aadress Pottsepa, Sohlu küla, Põhja-
Pärnumaa vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%);
katastritunnus 63801:001:0918, pindala 4,03 ha, aadress Puusepa, Sohlu küla, Põhja-
5
Pärnumaa vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%).
3.1.2. jagamisel tekkiv kinnistu (KINNISTU 1):
katastritunnus 63801:001:0919, pindala 12530 m², aadress Rapla-Pärnu raudtee 481, Sohlu
küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%).
3.2. Vastavalt vahetuslepingule on jagamise tehinguväärtus on 4 646.- (neli tuhat kuussada
nelikümmend kuus) eurot.
4. KINNISTUTE VAHETUS
4.1. OMANIK 1 vahetab temale kuuluva LEPINGU p.1.1. nimetatud kinnistu jagamisel
tekkiva LEPINGU p.1.3. ja p.3.1.2. nimetatud KINNISTU 1 OMANIKULE 2 kuuluva
LEPINGU p.1.2. nimetatud KINNISTU 2 vastu.
4.2. OMANIK 2 vahetab LEPINGU p.1.2. nimetatud KINNISTU 2 OMANIKULE 1
kuuluva LEPINGU p.1.1. nimetatud kinnistu jagamisel tekkiva LEPINGU p.1.3. ja p.3.1.2.
nimetatud KINNISTU 1 vastu.
5. LEPINGU ESEMETE VÄÄRTUSED JA POOLTE KOKKULEPE
5.1. OMANIK 1 ja OMANIK 2 on kokku leppinud, et KINNISTU 1 väärtus on 4 646.- (neli
tuhat kuussada nelikümmend kuus) eurot, KINNISTU 2 väärtus on 4 100.- (neli tuhat
ükssada) eurot.
5.2. OMANIK 1 ja OMANIK 2 on kokku leppinud, et LEPINGU p.5.1. nimetatud lepingu
esemete väärtuste vahe kompenseerimiseks tasub OMANIK 2 OMANIKULE 1 rahalist
kompensatsiooni summas 546.- (viissada nelikümmend kuus) eurot ning lisaks tasub
OMANIK 2 OMANIKULE 1 asjaajamisega seotud hüvitist summas 136.- (ükssada
kolmkümmend kuus) eurot.
5.3. LEPINGU p.5.2. nimetatud summad kohustub OMANIK 2 kandma üle OMANIKU 2
Osaühing Jürmets kontole nr. EE312200221013135136, hiljemalt 14 (neljateistkümne)
tööpäeva jooksul arvates LEPINGU sõlmimisest.
5.4. OMANIKU 1 esindaja kinnitab, et LEPINGU p.5.3. nimetatud arvelduskonto number on
õige, ta on kontrollinud selle õigsust ning on teadlik, et notar ega krediidiasutus ei saa
kontrollida isiku ja arvelduskonto omaniku vastavust ning eelnimetatud andmete õigsuse eest
vastutab OMANIK 1.
5.5. POOLED avaldavad ja kinnitavad, et neil ei ole LEPINGUS nimetatud vara osas
teineteise vastu mingeid pretensioone ega nõudeid, nende vahel ei ole mingisuguseid täitmata
kohustusi ning väärtuste vahe kompensatsiooni ja asjaajamisega seotud hüvitise tasumisel
LEPINGU p.5.3. nimetatud tingimustel loevad nad vahetuslepingu täidetuks.
5.6. OMANIK 1 ja OMANIK 2 välistavad OMANIKU 1 vastutuse võimalike KINNISTU 1
puuduste eest, mis ei ole varjatud puudused ning ka nende varjatud puuduste eest, millest on
OMANIKKU 2 eelnevalt teavitatud, samuti nende puuduste eest, millest OMANIK 1 ei olnud
LEPINGU sõlmimise ajal teadlik ega pidanudki olema teadlik.
6
5.7. OMANIK 1 ja OMANIK 2 välistavad OMANIKU 2 vastutuse võimalike KINNISTU 2
puuduste eest, mis ei ole varjatud puudused ning ka nende varjatud puuduste eest, millest on
OMANIKKU 1 eelnevalt teavitatud, samuti nende puuduste eest, millest OMANIK 2 ei olnud
LEPINGU sõlmimise ajal teadlik ega pidanudki olema teadlik.
6. LEPINGU ESEMETE VALDUSE ÜLEANDMINE
6.1. OMANIK 1 ja OMANIK 2 on kokku leppinud, et:
- OMANIK 1 loeb KINNISTU 1 otsese valduse üle antuks OMANIKULE 2 LEPINGULE
allakirjutamisega;
- OMANIK 2 loeb KINNISTU 2 otsese valduse üle antuks OMANIKULE 1 LEPINGULE
allakirjutamisega.
6.2. KINNISTU 1 juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb OMANIKULE 2 üle
KINNISTU 1 otsese valduse üleandmisel.
6.3. KINNISTU 2 juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb OMANIKULE 1 üle
KINNISTU 2 otsese valduse üleandmisel.
6.4. OMANIK 1 ja OMANIK 2 kohustuvad mitte halvendama lepingu esemete seisundit
ajal, mil see on nende valduses ning andma lepingu eseme teisele poolele üle korras ja
seisundis, millises see on teise poole poolt lepingu eseme ülevaatamise momendil.
7. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED
7.1. OMANIK 2 palub kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna
kinnistusraamatu kinnistu registriosa nr 4346406 kolmandast jaost omandamise
märkuse Eesti Vabariigi kasuks. Märkus KAHOS § 9 alusel.
7.2. Käesolevaga on OMANIK 1 ja OMANIK 2 kokku leppinud kinnisomandite
üleandmises.
POOLED käsitlevad ülaltoodud kokkuleppeid asjaõiguslepingutena asjaõigusseaduse
tähenduses ja avaldavad soovi nimetatud õigusmuudatuste kinnistusraamatusse
sissekandmiseks. Võttes arvesse OMANIKU 1 avaldust kinnistu jagamise kohta paluvad
POOLED:
7.2.1. Jagada OMANIKULE 1 kuuluv LEPINGU p.1.1. nimetatud kinnistu, registriosa
nr 4346406, kaheks (2) iseseisvaks kinnistuks vastavalt LEPINGU ptk 3:
7.2.1.1. allesjääv kinnistu, registriosa 4346406:
katastritunnus 63801:001:0920, pindala 3,98 ha, aadress Pottsepa, Sohlu küla, Põhja-
Pärnumaa vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%);
katastritunnus 63801:001:0918, pindala 4,03 ha, aadress Puusepa, Sohlu küla, Põhja-
Pärnumaa vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%).
7.2.1.2. jagamisel tekkiv kinnistu, millele palub Osaühing Jürmets avada eraldiseisva
registriosa:
katastritunnus 63801:001:0919, pindala 12530 m², aadress Rapla-Pärnu raudtee 481,
Sohlu küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa
(100%).
7
Teha avatava registriosa omaniku kanne vastavalt jagatava registriosa omaniku
kandele.
7.2.2. Kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatu avatava
kinnistu registriosa [katastritunnus 63801:001:0919, pindala 12530 m², aadress Rapla-
Pärnu raudtee 481, Sohlu küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, maa
sihtotstarve maatulundusmaa (100%)] teisest jaost senine kanne omaniku kohta ning
uue omanikuna sisse kanda Eesti Vabariik.
7.2.3. Kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistu registriosa nr 4096806
teisest jaost senine kanne omaniku kohta ning uue omanikuna sisse kanda Osaühing
Jürmets, registrikood 10248511.
8. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA SELGITUSED
8.1. Notar on POOLTELE selgitanud:
- käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepinguobjekte puudutavad kokkulepped;
- Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema
võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku;
- Vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt
vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle kuuluva eseme suhtes
ostjana;
- Võlaõigusseaduse § 217 kohaselt peavad pooltele üleantav lepinguobjekt ja selle juurde kuuluvad
dokumendid vastama lepingu tingimustele. Asi ei vasta muu hulgas lepingu tingimustele, kui
kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada. Asja koormavaks kolmanda
isiku õiguseks kinnisasja puhul loetakse ka kinnistusraamatusse kantud õigust, mis ei kehti;
- Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab Müüja Ostjale
lepinguobjekti otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepinguobjekti päraldisteks olevad
dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid
ja plaanid) ja lepinguobjekti valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja
juurde kuuluvad dokumendid). Kui Müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Ostjale
viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte;
- Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab Müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui
mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal Ostjale, isegi kui
mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis
tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut Ostjale, kui asja
lepingutingimustele mittevastavus tekkis Müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt;
- vastavalt Maamaksuseaduse § 8 lg 1 tekib maamaksukohustus jooksva aasta 1. jaanuaril ja
maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt
kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Kuni 64 eurone maamaks mis tahes kohaliku
omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse
31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse
hiljemalt 1. oktoobriks.
- vastavalt TsÜS § 53 lg 1 on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi
või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. TsÜS § 53 lg 2 asi ja selle olulised osad ei saa
olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui
seaduses ei ole sätestatud teisiti.
- vastavalt TsÜS § 54 lg 1 on kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu
ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. TsÜS § 54 lg 4 on kinnisasjaga seotud
asjaõigused kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
- vastavalt TsÜS § 58 on asja omandamise ja valdamise, samuti kinnisasjale ehitamise kohta käivad
dokumendid, kaardid ja plaanid asja päraldised.
- vastavalt TsÜS § 57 lg 1 on päraldis vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on
8
sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. TsÜS § 57 lg 3
peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette
nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi.
- vastavalt TsÜS § 62 lg 1 esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad
eelised (kasutuseelised). TsÜS § 62 lg 2 asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad
saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. TsÜS § 62 lg 3 Õigusvili on tulu, mida
õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte
tõttu.
- vastavalt Võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka
kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud
vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene
teisiti.
- vastavalt Võlaõigusseaduse § 208 lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle
olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks
omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja
vastu.
- vastavalt TsÜS § 58 ja Võlaõigusseaduse § 211 lg 1 peab müüja ostjale asja vastuvõtmiseks ning
valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid)
lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui müüjal on
õigustatud huvi jätta asja kohta käiva dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel
andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.
- vastavalt Võlaõigusseaduse § 217 lg 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele.
Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. § 217 lg 2 ei vasta asi muu
hulgas lepingutingimustele, kui: asjal ei ole kokkulepitud omadusi; asja kasutamist takistavad
õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; kolmandal isikul on asja
suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada; asja koormavaks kolmanda isiku õiguseks loetakse
kinnisasja puhul ka kinnistusraamatusse või muusse avalikku registrisse kantud õigust, mis ei kehti.
- vastavalt Võlaõigusseaduse § 218 lg 1 vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest,
kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi
kui mittevastavus ilmneb hiljem. § 218 lg 3 vastutab müüja ka asja lepingutingimustele mittevastavuse
eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja
lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. § 218 lg 4 müüja ei
vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja
lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. § 218 lg 6 ei vastuta kinnisasja müüja asjal
avalike maksude ja muude avalike koormiste olemasolu eest.
- vastavalt Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest
müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai
või pidi teada saama. § 220 lg 3 kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest
õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja
lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele
mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski
lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks
tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
- vastavalt Võlaõigusseaduse § 221 lg 1 võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda
sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt
ei teatanud, kui: asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske
hooletuse tõttu ja/või müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või
sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale.
- asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist
(Võlaõigusseadus § 108 ja § 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (Võlaõigusseadus
§ 110), nõuda kahju hüvitamist (Võlaõigusseadus § 115) või alandada ostuhinda (Võlaõigusseadus
§ 112 ja § 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib ostja
lepingust taganeda (Võlaõigusseadus § 116 kuni § 118 ja § 223). Hinna alandamine ja lepingust
taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (Võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja
§ 188 lg 1).
9
9. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA VOLITAMINE
9.1. POOLED volitavad notariaalakti tõestajat tegema LEPINGUS täiendusi, parandusi ja
esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda POOLTE kokkuleppeid LEPINGUS ning ei too
kaasa POOLTE tahte vastaseid tagajärgi.
9.2. POOLED volitavad LEPINGU tõestanud notariaalakti tõestajat nende esindajana
koostama ja esitama kinnistusosakonnale määruskaebusi LEPINGUS sisalduvate
kinnistamisavalduste alusel tehtavate määruste peale.
10. MUUD SÄTTED
10.1. KINNISTU 1 jagamise tehinguväärtus vastavalt NotTS § 4 on 6 391.- (kuus tuhat
kolmsada üheksakümmend üks) eurot.
Vahetuslepingu tehinguväärtus vastavalt NotTS § 4 on 6 391.- (kuus tuhat kolmsada
üheksakümmend üks) eurot.
Notari tasu on 24.90 + 49.80 = 74.70 eurot, käibemaks 14.94 eurot, kokku kuulub tasumisele
89.64 eurot (notari tasu seaduse § 5, 9, 17, 22, 23 p 2).
Eeltoodud tasudele lisandub esmase ärakirja valmistamise tasu notari tasu seaduse § 35 kohaselt iga
A4 formaadis leht 0,19 eurot, iga A3 formaadis leht 0,31 eurot ning digitaalse ärakirja valmistamise
tasu notari tasu seaduse § 31 p 15 ja § 35 lg 1 kohaselt 12,75 eurot + iga A4 formaadis leht 0,19 eurot,
iga A3 formaadis leht 0,31 eurot (eelnimetatud summadele lisandub käibemaks).
Vastavalt notari tasu seaduse § 40 lg 1 tekib notaril õigus nõuda sisse notari tasu notariaaltoimingu
lõpuleviimise päeval ning tehniliste teenuste osutamise tasu ja muude kulude hüvitamist kohe pärast
teenuse osutamist või kulu tekkimist. Notaril on alates notari tasu sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 94 lõike 1 ja § 113 lõike 1
alusel.
10.2. Kinnistusraamatusse kinnistu jagamise sissekandmise eest on riigilõivuseaduse
§ 80 lg 1 kohaselt ette nähtud riigilõiv summas 2.25 eurot (tehinguväärtus 4 646.- eurot).
Vastavalt riigilõivuseaduse § 25 lg 1 punktile 18 ei võeta riigilõivu avalikes huvides
kinnisasja vahetamisel nii riigi omandisse antava kui ka riigilt üle antava kinnisasja kohta
kande tegemisel.
10.3. LEPINGU sõlmimisel makstava notari tasu ja riigilõivu tasub OMANIK 2.
10.4. Notariaalakt on POOLTELE notariaalakti tõestaja poolt ette loetud, antud enne
heakskiitmist POOLTELE läbivaatamiseks ning seejärel nende poolt heakskiidetud ja notari
juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud.
10.5. LEPING on koostatud ühes (1) originaaleksemplaris, milline säilitatakse LEPINGU
tõestanud notari büroos. LEPINGU sõlmimise päeval väljastatakse LEPINGUST
POOLETELE nende soovil ärakirjad, kas paberkandjal või digitaalselt, milliste valdamine
asendab õigustoimingutes notariaalakti originaali valdamist. LEPING on POOLETELE
digitaalselt kättesaadav riigiportaalis (minu andmed > juriidika > minu notariaalsed
dokumendid) või notar.ee iseteenindusportaalis.
10
Digitaalse ärakirja LEPINGUST esitab notariaalakti tõestaja Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonnale.
POOLED:
______________________________________________________________
/ees-ja perekonnanimi/ /allkiri/
______________________________________________________________
/ees-ja perekonnanimi/ /allkiri/
Notariaalakti tõestaja allkiri pitser
11
Andmed ja eeltäidetud maksekorraldus riigilõivu tasumiseks
Kinnistusraamatu toimingud
Tehingu kuupäev 13.04.2021
Väljastas Kai Razumov
Maksja Eesti Vabariigi nimel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui riigivara valitseja
Maksja aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn
Saaja Rahandusministeerium
Saaja kontod Swedbank EE062200221059223099
SEB Pank EE571010220229377229
Luminor Bank EE221700017003510302
LHV Pank EE567700771003819792
Selgitus 4346406 2021/JM/807
Viitenumber 77760005384340
Summa 2,25 €
MAKSEKORRALDUS NR
Maksja Kuupäev
Maksja konto Reg-nr Selgitus
4346406 2021/JM/807
Maksja pank
Saaja
Rahandusministeerium
Saaja konto Viitenumber
77760005384340
Saaja pank Summa Valuuta
2,25 EUR
Summa sõnadega (EUR)
kaks eurot ja kakskümmend viis senti
Maksja kinnitus Panga kinnitus