Majandus- ja 12.04.2021 nr 7-21/21/6279
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Majandus- ja taristuministri käskkirja
eelnõu edastamine
Edastame Teile Maa-ameti poolt ette valmistatud majandus- ja taristuministri käskkirja eelnõu
Rapla maakonnas Kohila vallas Loone külas asuva Kukriku kinnisasja avalikes huvides riigile
vahetamise teel omandamise kohta.
Käskkirja palume saata e-tähtkirjana Kukriku kinnisasja omanikule Tornator Eesti OÜ-le e-posti
aadressil
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
Lisad: 1. Käskkirja eelnõu
2. Maa-ameti 17.02.2020 kiri nr 7-21/20/2558
3. Maa-ameti 28.04.2020 kiri nr 7-21/20/2558-4
4. Maaomaniku vastuskiri (28.05.2020)
5. Maa-ameti 17.09.2020 kiri nr 7-21/20/2558-8
6. Maaomaniku nõustumine (29.09.2020)
7. Maa-ameti 27.01.2021 e-kiri
Teadmiseks: Triin Orav (
[email protected])
Ivika Sootla
675 0850; 5385 3607
[email protected]
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
EELNÕU Kukriku kinnisasja avalikes huvides riigile omandamine vahetamise teel ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43 kehtestati Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Raudtee taristu ja teenindusrajatiste asukoht ja raudtee maavajadus on täpsustatud raudtee põhi projektiga. Rapla maakonnas Kohila vallas Loone külas paiknev kinnis tu r egistriosa nr 2959337 koosne b Ku k riku katastri üksus es t katastri tunnus ega 31701:004:0104 (edaspidi Ku k riku kinnisasi) . Kukriku kinnisasi jääb raudtee põhi projekti kohaselt osa liselt Rail Baltic raudtee ja teenindusrajatiste alale . Kinnisasja omanikuna on 15 .10.2014 kinnistusraamatusse sisse kantud Tornator Eesti OÜ (registrikood 10013860) . Kinnisasja omanik u esindaja avaldas 23.04.2018 Tallinnas toimunud koosolekul soovi võimalusel loobuda tervest kinnisasjast, kuna kavandatava ökodukti tõttu ei saa äralõikest alles jäävat osa enam otstarbekalt kasutada. Maa-amet teavitas Kukriku kinnisasja omanikk u 17.02.2020 kirjaga nr 7 21/20 / 2558 kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlusest raudtee eelprojekti muudat usprojekti alusel ning esitas 28.04.2020 kirjaga nr 7-21/20/2558-4 pakkumuse Kukriku kinnisasja ca 3,98 ha suuruse osa omandam iseks riigile rahas makstava tasu eest . Kinnisasja omanik u esindaja ei nõustunud 28.05.2020 vastuskirjas rahalise pakkumusega ning tegi ettepaneku äralõike vahetamiseks riigile kuuluva kinnisasjaga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas 26.06.2020 Maa-ametile tööplaani, mille kohaselt tuleb Kukriku kinnisasja osas omandamise menetlus läbi viia Rail Baltic põhiprojekti alusel. Põhiprojekti krundijaotuskava järgi on Kukriku kinnisasja omandatava osa pindala ca 4,58 ha. Arvestades asjaolu, et k innisasjale kavandatav ökodukt on läbipääsu tagamiseks suurimetajatele , siis selle rajamisel paraneb elupaikade sidusus, mis aitab kaasa rohevõrgustiku toimimisele. Ökodukti toimi mi se tagamiseks on oluline säilitada ökodukti suudme piirkonnas looduslikud kooslused ja mitte takistada loomade liikumist . Säilitada tuleb võimalikult palju olemasolevat haljastust ja maakasutust . Lisaks loomade liikumisteele, lõikab raudtee ja ökodukti maaeraldus maatulundusmaa sihtotstarbel kasutatavat kinnisasja sõõrikujuliselt ning maaeraldusest jääks alles ebakorrapärase kujuga kohati kitsas kinnisasi . Eeltoodust tulenevalt ei ole ks alles jääv kinnisasi omaniku jaoks edaspidi iseseisva kinnisasjana otstarbekalt kasutatav . Maa-amet viis perioodil 09. – 30 . 09 .2020 riigi kinnisvararegistri vahe ndusel läbi menetluse nr 20-4729 , selgitamaks välja, kas riigile kuuluvat Keskkonnaministeeriumi valitsemi sel olevat Rapla maakonnas Kohila vallas Rabivere külas asuvat Päikesesooja kinnisasja on võimalik pakkuda vahetusmaaks ning kas see on vajalik riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § - s 96 nimetatud õigustatud isikutele. Menetluse käigus selgus, et Päikesesooja kinnisasi ei ole vajalik riigivõimu teostamiseks ega muul avalikul eesmärgil . Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86 kehtestatud Kohila valla üldplaneeringu kohaselt asub Kukriku kinnisasi loodusliku haljasmaa alal (hajaasustuse ala, kus või vad paikneda üksikud paikkonda sobivad elu-, ühiskondlikud- j a tootmishooned) ning Päikesesooja kinnisasi planeeritaval metsamaal (metsamajanduslik hajaasustuse ala, kus võivad paikneda üksikud paikkonda sobivad elu-, ühiskondlikud- ja tootmishooned). Vahetatav Kukriku kinnisasi ja vahetusmaaks antav Päikesesooja kinnisasi on mõlemad maatulundusmaa sihtotstarbega ning asuvad lähestikku Rapla maakonnas Kohila vallas, seega ka sarnases turupiirkonnas. Maa-amet esitas 17.09.2020 kirjaga nr 7 21/20/2558-8 l ähtudes looduskaitseseaduse alusel kinnitatud Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määruse nr 242 "Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused" lisades 1-7 kehtestatud arvutusmetoodikast ning Maa-ameti peadirektori 01.07.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/160 , mida on muudetud 07.05.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/33, kinnitatud „Kinnisasja hüvitusväär tuse hindamise juhendi“ punktis 3.3 sätestatust pakkumuse Kukriku kinnisasja tervikuna , pindalaga 7,21 ha ja väärtusega 7868 eurot vahetamiseks riigile kuuluva Päikesesooja kinnisasja ga (katastritunnus 31701:006:0197) pindalaga 3,57 h a väärtusega 8903 eurot . Kukriku kinnisasja omanik nõustus pakkumusega 29.09.2020 ja oli nõus hüvitama riigile enne vahetuslepingu sõlmimist kinnisasjade väärtuste vahe 1035 eurot. Maa-amet tellis riigi omandis oleva Päikesesooja kinnisasja ülemõõtmise , kuna oli vajadus looduses täpsustada piiri ja piirimärkide andmeid . M aakatastris registreeriti 27.01.2021 Päikesesooja katastriüksus (katastritunnus 31701:006:0197) pindalaga 3,49 ha. Päikesesooja kinnisasja ülemõõtmise käigus täpsustunud pindalast tulenevalt on täpsustatud kinnisasja väärtus. Päikesesooja kinnisasja pindalaga 3,49 ha väärtus on 8703 eurot, mis on määratud proportsionaalselt pindala vähenemisega. Sellest tulenevalt tuleb Kukriku kinnisasja omanikul vahetatavate kinnisasjade väärtuste vahe 835 eurot hüvitada riigile. Maa amet saatis vastavad selgitused Kukriku kinnisasja omanikule 27.01.2021 e-kirjaga. Keskkonnaministeerium andis 04.03.2021 riigivara üleandmise-vastuvõtmise aktiga Päikesesooja kinnisasja üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele. Kinnisasjade vahetamisel makstakse kinnisasja omanikule menetluses osalemisega kaasneva asjaajamise eest täiendavat hüvitist 1 3 6 eurot , mis vastab Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmisele brutotunnipalgale 16 tunni eest. Keskmine bruto tunni palk on 8 , 50 eurot, mis on arvutatud Statistikaameti poolt avaldatud tehingule eelneva aasta ( jaanuar – detsember 20 20 ) keskmiste bruto tunni palkade aritmeetilise keskmisena. Ku k riku kinnisasja omandamiseks vajalikud rahalised vahendid summas 136 eurot (hüvitis asjaajamise eest) ning vahetuslepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rail Baltica maade ostmi seks ettenähtud eraldiste arvelt. ASJAKOHASED ÕIGUSNORMID Kinnisasja omandamise menetlus viiakse läbi kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) alusel. KAHOS § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt otsustab valdkonna eest vastutav minister riigi huvi korral kinnisasjade vahetamise. KAHOS § 4 lõike 1 punkti 7 alusel on kinnisasja lubatud omandada avaliku raudtee taristu ja teenindusrajatise ning avaliku väljaku ehitamiseks . KAHOS § 6 lõike 3 kohaselt võib menetluse läbiviija riigi huvi korral olla Maa-amet. KAHOS § 10 lõike 1 kohaselt, kui omandatakse vaid kinnisasja osa ja kinnisasi seetõttu tükeldatakse või kaotab väärtuse selliselt, et selle ühte või mitut osa ei saa enam otstarbekalt kasutada, on kinnisasja omanikul õigus nõuda kogu kinnisasja või selle osa omandamist või maakorralduse läbiviimist, kui see on võimalik. KAHOS § 12 lõike 6 kohaselt lähtutakse kinnisasjade vahetamisel ja riigile kuuluva kinnisasja võõrandamisel kinnisasja turuväärtusest, mis määratakse käesoleva l juhul KAHOS § 12 lõikes 2 sätestatu kohaselt. KAHOS § 12 lõike 2 kohaselt võib väärtuse määrata menetluse läbiviija lähtudes maa hindamise seaduse, looduskaitseseaduse, riigivaraseaduse või muu asjakohase seaduse alusel kinnitatud metoodikast. KAHOS § 24 lõike 1 kohaselt võib kinnisasja vahetada kinnisasja omandajale kuuluva teise kinnisasja vast u. K AHOS § 24 lõike 2 kohaselt k innisasja vahetamisel motivatsioonitasu ei maksta. RVS § 29 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib riigivara võõrandada, kui see ei ole riigivara valitsejale vajalik. KAHOS § 24 lõikest 3 tulenevalt vahetatakse ühesuguse sihtotstarbega sarnases turupiirkonnas paiknevaid katastriüksusi. KAHOS § 24 lõike 4 kohaselt hüvitatakse kinnisasja omanikule vahetatavate kinnisasjade väärtuste vahe rahas, kui kinnisasi omandatakse vahetamise teel. Vahetatavate kinnisasjade harilik väärtus ei tohi erineda rohkem kui 30%, kui kinnisasjade vahetamisel tekib hüvitamiskohustus kinnisasja omanikul, kes omandab vahetuse teel riigile kuuluvat kinnisasja. KAHOS § 27 lõike 6 kohaselt määrab k innisasja omandamise otsustaja kinnisasja omandamise lepingu sõlmimiseks tähtaja. Tähtaeg võib olla kuni kaks kuud kinnisasja omandamise otsuse kättesaamisest arvates. Põhjendatud juhul võib kinnisasja omandamise otsustaja nimetatud tähtaega pikendada. Menetluse läbiviija hinnangul on kaks kuud mõistlik aeg vahetus lepingu sõlmimiseks. RVS § 7 lõike 1 kohaselt loetakse riigi omandatav vara selle riigivara valitseja valitsemisele kuuluvaks, kellele see vara seaduse või tehingu alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja l ähtudes KAHOS § 3 lõike 1 punktist 2 , § 4 lõike 1 punktist 7 , § 10 lõikest 1, § 27 lõikest 1 , RVS § 7 lõikest 1 , § 29 lõikest 1 ning § 50 lõikest 1: Omandada vahetamise teel Tornator Eesti OÜ (registrikood 10013860) omandis olev a kinnistu registriosa nr 2959337 koosseisu kuuluv Rapla maakonnas Kohila vallas Loone külas asuv Kukriku katastriüksus (katastritunnus 31701:004:0104 , sihtotstarve m aatulundusmaa 100%, pindala 7,21 ha) Majandus- ja Kommunikatsiooni - ministeeriumi valitsemisel oleva kinnistu registriosa nr 3417837 koosseisu kuuluva Rapla maakonnas Kohila vallas Rabivere külas asuv a Päikesesooja katastriüksuse ( katastritunnus 31701:006:0197, pindala 3,49 ha , sihtotstarve maatulundusmaa 100%, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV47428 ) vastu. Maa-ametil sõlmida vahetus leping kahe kuu jooksul käesoleva otsuse teatavaks tegemisest Tornator Eesti OÜ -le järgmistel tingimustel: Ku k riku katastriüksuse harilik väärtus on 7868 eurot ning Päikesesooja kinnisasja harilik väärtus on 8703 eurot ; Tornator Eesti OÜ hüvitab kinnisasjade väärtuste vahe 835 eurot enne vahetuslepingu sõlmimist Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank EE891010220034796011, viitenumber 2800045496 ; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium maksab Tornator Eesti OÜ-le menetluses osalemisega kaasneva asjaajam ise eest täiendavat hüvitist 136 eurot 14 tööpäeva jooksul pärast vahetuslepingu sõlmimist . Maa-ametil korraldada kannete tegemine riigi kinnisvararegistris riigivara võõrandamise ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele vara arvele võtmise kohta ning riigivara võõrandamisest teatamine 10 päeva jooksul, arvates võõra ndamise jõustumisest, väljaandes Ametlikud Teadaanded. VAIDLUSTAMISVIIDE K äskkirja peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtu l e halduskohtumenetluse seadustiku § s 46 sätestatud tähtaja jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister
Tornator Eesti OÜ
[email protected]
17.02.2020 nr 7-21/20/2558
Kinnisasjade omandamise menetlusest
teavitamine
Austatud Tornator Eesti OÜ esindaja
Teavitame Teid kinnisasjade avalikes huvides omandamise menetluse läbiviimisest kinnisasja avalikes
huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) alusel.
1. Menetluse läbiviija
Maa-amet, KAHOS § 6 lõike 3 alusel
2. Kinnisasjade omanik
Tornator Eesti OÜ (registrikood 10013860), mille esindusõigus äriregistri andmetel on juhatuse
liikmetel Antti Olavi Siirtolal (volitatud kuni 13.09.2022), Henrik Valdemar Nieminenil (volitatud kuni
03.08.2022) ja Riido Rosinal (volitatud kuni 03.08.2022) ning osaühingut võib kõikide tehingute
tegemisel esindada iga juhatuse liige.
3. Omandamise menetluse objektid
3.1 Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
Kinnistusraamatu registriosa nr 2959337
Katastritunnus 31701:004:0104, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 7,21 ha
Katastripidaja märked: puuduvad
3.2 Rapla maakond, Kehtna vald, Selja küla, Kivisilla
Kinnistusraamatu registriosa nr 41837, kinnistu nimi Kivisilla
Katastritunnus 29203:001:0170, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 76,16 ha
Katastripidaja märked: Pindala on ebatäpne (01.07.2018)
4. Kinnisasjade omandamise alus
KAHOS § 4 lõike 1 punkti 7 alusel on kinnisasja lubatud omandada avaliku raudtee taristu ja
teenindusrajatiste ehitamiseks.
5. Menetluse aluseks olev dokument ja sellega tutvumise võimalus
Riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43 kehtestati Rapla maakonnaplaneering „Rail
Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ning raudtee taristu ja teenindusrajatiste asukohta
on täpsustatud eelprojektiga. Planeeringumaterjalid ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel https://maakonnaplaneering.ee/120 ning
eelprojekti muudatusprojekti krundijaotuskavad on lisatud käesolevale kirjale (Lisa 1).
6. Omandatavad osad
6.1 Kukriku kinnisasi omandatakse osaliselt. Omandatavaks osaks on kinnisasja ca 3,98 ha
suurune raudtee maaeralduse äralõige.
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
6.2 Kivisilla kinnisasi omandatakse osaliselt. Omandatavaks osaks on kinnisasja ca 2,60 ha
suurune raudtee maaeralduse äralõige.
7. Omandatavate osade väärtuste väljaselgitamine
Kukriku kinnisasja osa väärtuse määramiseks tellib Maa-amet hindamise kutsetunnistusega hindajalt,
kellel on kutseseaduse kohane kehtiv 7. taseme vara hindaja kutse.
Kivisilla omandatava osa väärtuse väljaselgitamiseks tellib Maa-amet kasvava metsa inventeerimise
OÜ-lt Metsabüroo. Omandatava osa väärtuse määrab Maa-amet maakatastriseaduse § 9 lõike 21 alusel
peetavas tehingute andmebaasis sisalduvate tehinguandmete ja turuanalüüsi alusel. Vajaduse korral
tellitakse väärtuse määramiseks hindamine kutsetunnistusega hindajalt, kellel on kutseseaduse kohane
kehtiv 7. taseme vara hindaja kutse.
Pärast omandatavate osade väärtuste selgitamist esitame Teile pakkumuse.
8. Teabe päring
Palume Teil esitada Maa-ametile (e-posti aadressile
[email protected]) kahe nädala jooksul
kirja kättesaamisest arvates:
1) Tornator Eesti OÜ poolse kontaktisiku telefon ja e-posti aadress;
2) teave, kas kinnisasjadega on seotud kolmanda isiku õigused, mida ei kanta või ei ole kantud
kinnistusraamatusse ning kas kinnisasjadel on kehtivaid rendilepingust tulenevaid
kasutusõigusi.
9. Täiendav info
Vastavalt KAHOS § 8 lõigetele 1 ja 2 pärast kinnisasja omandamise menetluse teate kättetoimetamist
võib Kukriku ja Kivisilla kinnisasjade olulisi osi ja päraldisi eemaldada ainult Maa-ameti loal ning
võetud kohustusi, nendest saamata jäävat tulu ega kinnistutele tehtud parendusi ei hüvitata.
Maa-amet esitab KAHOS § 9 kohaselt kinnistusraamatu pidajale avalduse omandamise märkuse
kandmiseks kinnisasja kinnistusregistriosa kolmandasse jakku. Märkuse kinnistusraamatusse
kandmiseks ei ole vaja kinnisasja omaniku ega teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute
nõusolekut. Märkus on informatiivse tähendusega ning märkusega tehakse kolmandatele isikutele
nähtavaks kinnisasja suhtes toimuv omandamise menetlus.
Kukriku ja Kivisilla kinnisasjade riigile omandatavatest osadest tuleb moodustada iseseisevad
kinnisasjad. KAHOS § 10 lõike 4 alusel on menetluse läbiviijal õigus kinnisasja omaniku eest teha
kõiki kinnisasja jagamisega seotud toiminguid ja esitada avaldusi. Eeltoodust tulenevalt teavitame, et
Maa-amet korraldab Kukriku ja Kivisilla kinnisasjade jagamise vastavalt kirjale lisatud jagamise
plaanidele (Lisa 2). Maakorraldustööde tellimisest teavitame Teid telefoni teel või e-kirjaga.
Kõik Kukriku ja Kivisilla kinnisasjade osade omandamisega seotud kulud kannab riik.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merje Krinal
maakorralduse osakonna juhataja
Lisad: 1. Rail Baltic raudtee eelprojekti muudatusprojekti krundijaotuskavad
2. Katastriüksuste jagamise plaanid
Ivika Sootla
675 0850
[email protected]
2
Katastriüksuse nimi: Kukriku
Katastriüksuse tunnus: 31701:004:0104
Maaeraldused Pindala (m²/ha): 7.21 ha
Omandatav pindala: 39791 m2
Pos.nr Omandatav pindala Maaomanik(ud):
m2
KJK-07-60_v2.5 39791 EELPROJEKTI MUUDATUS:
Eelprojekti korrigeerimise põhjus:
· Raudtee telje ja pikiprofiili muutmine (04.11.19)
· Ökodukti pikikallete paradamine (20.11.2019)
KOOSKÕLASTUSE TEKST:
..................................................................................................................................
..................................................................................................................................
TINGMÄRGID
:
Kavandatavad rööbasteed Maaeralduse ettepanek
..................................................................................................................................
Kavandatavad teed ..................................................................................................................................
Kavandatavad kraavid ja nõlvad Nimi: Allkiri: Kuupäev:
Katastriüksuse piir
21303:002:0130 Katastriüksuse tunnus ja nimi Märkus: Aerofotogeodeetilisel meetodil ning kaardi- ja Projekt: RAIL BALTIC ESTONIA EELPROJEKTI MUUDATUS
Tauste plaanimaterjali ausel moodustatud katastriüksuste Tellija: Rail Baltic Estonia OÜ
maaeralduste pindalad täpsustatakse ümbermõõdistamise Projekteerija: RB Rail AS, Marko Toode (kutsetunnistus nr 137995)
käigus.
Joonis nr: 07-2AP-60_v2.5
Mõõtkava: M 1:2000
>
+500
> 05/2
> +50
>
>
>
>
+400
>
>
> 05/2
> +50
>
>
>
>
>
+300
>
>
05/2
>
> +50
>
>
>
>
>
+200
> 05/2
> +50
>
0 25 50 75 100 125 150m
© 201
M 1:2500
Katastriüksuse nimi: Kivisilla
Katastriüksuse tunnus: 29203:001:0170
Pindala (m²/ha): 76.16 ha
Omandatav pindala: 25976 m2
Maaomanik(ud):
EELPROJEKTI MUUDATUS:
Eelprojekti korrigeerimise põhjus:
· Raudtee pikiprofiili muutmine (23.10.19)
Maaeraldused · Ökodukti nõlva kalde parandamine. (18.11.2019)
Omandatav pindala
Pos.nr m2
KJK-05-04_v2.5 25976
KOOSKÕLASTUSE TEKST:
..................................................................................................................................
..................................................................................................................................
TINGMÄRGID
:
Kavandatavad rööbasteed Maaeralduse ettepanek
..................................................................................................................................
Kavandatavad teed ..................................................................................................................................
Nimi: Allkiri: Kuupäev:
Kavandatavad kraavid ja nõlvad
Katastriüksuse piir
21303:002:0130 Katastriüksuse tunnus ja nimi Märkus: Aerofotogeodeetilisel meetodil ning kaardi- ja Projekt: RAIL BALTIC ESTONIA EELPROJEKTI MUUDATUS
Tauste plaanimaterjali ausel moodustatud katastriüksuste Tellija: Rail Baltic Estonia OÜ
maaeralduste pindalad täpsustatakse ümbermõõdistamise Projekteerija: RB Rail AS, Marko Toode (kutsetunnistus nr 137995)
käigus.
Joonis nr: 05-2AP-04_v2.5
Mõõtkava: M 1:2500
Kooskõlastused: Leppemärgid:
Maaomanik: Osaühing Tornator
Tornator Eesti OÜ Eesti OÜ olemasoleva katastriüksuse piir
KAHOS § 10 lg 4 alusel Maa-amet katastriüksuse uus piir
maakorralduse osakonna juhataja
Merje Krinal (allkirjastatud digitaalselt)
Kohila Vallavalitsuse esindaja
(allkirjastatud digitaalselt)
Joonise nimetus: JAGAMISE PLAAN
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku katastriüksus (31701:004:0104)
Mõõtkava: Koostas: Kuupäev:
M 1 : 2 000 Maa-ameti maakorralduse osakonna peaspetsialist 14.02.2020
Märt Torop (allkirjastatud digitaalselt)
Kooskõlastused: Leppemärgid:
Maaomanik: Osaühing Tornator
Tornator Eesti OÜ Eesti OÜ olemasoleva katastriüksuse piir
KAHOS § 10 lg 4 alusel Maa-amet katastriüksuse uus piir
maakorralduse osakonna juhataja
Merje Krinal (allkirjastatud digitaalselt)
Kehtna Vallavalitsuse esindaja
(allkirjastatud digitaalselt)
Joonise nimetus: JAGAMISE PLAAN
Rapla maakond, Kehtna vald, Selja küla, Kivisilla katastriüksus (29203:001:0170)
Mõõtkava: Koostas:
Koostas: Kuupäev:
M 1 : 5 000 Maa-ameti
Maa-ameti
maakorralduse
maakorralduse
osakonna
osakonna
peaspetsialist
peaspetsialist 14.02.2020
Märt Torop
Märt Torop
(allkirjastatud
(allkirjastatud
digitaalselt)
digitaalselt)
Tornator Eesti OÜ
[email protected]
28.04.2020 nr 7-21/20/2558-4
Kukriku kinnisasja osa avalikes huvides
omandamise pakkumus
Maa-amet teavitas Teid 17.02.2020 kirjaga nr 7-21/20/2558 Rapla maakonnas Kohila vallas Loone
külas asuva Kukriku kinnisasja (katastritunnus 31701:004:0104) osalise omandamise menetluse
läbiviimisest kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) § 4 lõike 1
punkti 7 alusel avaliku raudtee taristu ja teenindusrajatiste ehitamiseks. Kukriku kinnisasja
omandatavaks osaks on kinnisasja ca 3,98 ha suurune raudtee maaeralduse äralõige.
1. Omandatava osa väärtuse väljaselgitamine
Maa-amet tellinud KAHOS § 12 lõike 2 alusel kinnisasja osa väärtuse määramiseks hindamise
kutseliselt hindajalt. Domus Kinnisvara Vahendus OÜ poolt 19.03.2020 allkirjastatud
eksperthinnangu nr 0501-20 (lisatud kirjale) kohaselt on Kukriku kinnisasja ca 3,98 ha suuruse
äralõike hüvitusväärtuseks 5100 eurot, mis sisaldab äralõike turuväärtust ning kaasnevat kahju
kinnisasja väärtuse vähenemise eest.
2. Tasu
Kukriku kinnisasja ca 3,98 ha suuruse osa tasu on 5100 eurot.
3. Motivatsioonitasu
Tasu eest omandamise kokkuleppe saavutamise korral lisandub tasule täiendav hüvitis ehk
motivatsioonitasu. Motivatsioonitasu makstakse iga omandatava kinnisasja kohta vaid osa eest,
mis on vajalik avalikes huvides. Motivatsioonitasu on 20 protsenti tasust, kuid mitte vähem kui
0,8-kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmine brutokuupalk. Seega
lisandub omandamise kokkuleppe saavutamise korral motivatsioonitasu 1126 eurot, mis vastab
Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta 0,8-kordsele keskmisele brutokuupalgale
pakkumuse tegemise hetkel.
4. Täiendav hüvitis asjaajamise eest
Menetluses osalemisega kaasneva asjaajamise eest makstakse kinnisasja omanikule täiendavat
hüvitist 130 eurot, mis vastab Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmisele
brutotunnipalgale 16 tunni eest pakkumuse tegemise hetkel.
5. Pakkumus
Teeme Teile ettepaneku Kukriku kinnisasja ca 3,98 ha suuruse osa omandamiseks riigile
hinnaga 6353 (kuus tuhat kolmsada viiskümmend kolm) eurot, mis sisaldab nii tasu kui ka
täiendavaid hüvitisi pakkumuse tegemise hetkel. Tasu ja täiendavad hüvitised on esitatud
täiseurodes. Kuivõrd omandamise menetluses makstavad täiendavad hüvitised tuleb määrata
tehingule eelneva aasta keskmise kuupalga statistika alusel, siis täpsustatakse need omandamise
otsuse juures.
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
Palume Teil esitada Maa-ametile nõusolek pakkumusega või põhjendatud vastuväited e-posti
aadressile
[email protected] ühe kuu jooksul kirja kättesaamisest arvates.
6. Otsustamise pädevus
Maa-ameti peadirektor otsustab kinnisasja omandamise kokkuleppemenetluses, kui kinnisasja
väärtus on väiksem kui 50-kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmine
brutokuupalk.
7. Täiendav info
Kukriku kinnisasjast omandatava osa pindala määramisel on lähtutud maakatastriandmetest, mis
on aluseks käesoleva pakkumuse tegemisel. Kinnisasjast eraldatava osa pindala võib täpsustuda
katastriüksuse jagamise ja mõõdistamise käigus. Juhul kui kinnisasjast tehtava äralõike pindala
erineb käesolevas pakkumuses toodud pindalast, siis täpsustatakse omandatava osa väärtus ja
hüvitis käesolevas pakkumuses esitatud hindade ning täpsustunud pindala alusel.
Kõik Kukriku kinnisasja osa omandamisega seotud kulud kannab riik.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merje Krinal
maakorralduse osakonna juhataja
Lisa: Kukriku kinnisasja osa eksperthinnang
Ivika Sootla
675 0850
[email protected]
2
Eksperthinnang nr 0501-20
Vara: Äralõige hoonestamata kinnistust, reg. osa nr 2959337
Aadress: Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
Väärtuse kuupäev: 02.03.2020
Hüvitusväärtus: 5 100 €, so. 1 281 eurot/ha
Koostaja: Roomand Saar
Nooremhindaja, tase 5
Kutsetunnistus nr 139663
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige
Kinnitaja: Toomas Vaks
Hindamisosakonna juht
Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistuse nr 127183
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige
Tallinn, Pärnu mnt. 130, tel: +372 646 4035, faks: +372 646 4038 | Pärnu, Pikk tn.11, tel: +372 443 1154
Narva, Tallinna mnt. 19c, tel: +372 356 6411 | Tartu, Riia mnt. 4, tel: +372 742 3100 | Viljandi, Tallinna tn. 6, tel: +372 433 4411
Kuressaare, Kauba tn. 5, tel: +372 4536 433 | Hiiumaa esindus, tel: +372 555 22255
Eksperthinnang nr 0501-20
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
Sisukord
KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................................. 3
1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid ...................................................................................................... 4
1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk ................................................................................................................... 4
1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine .......................................................................................... 4
1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta ..................................................................... 5
2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus .............................................................................................. 5
2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon ............................................................................ 5
2.2. Hinnatava vara ülevaatus ..................................................................................................................................... 5
3. Hinnatava vara kirjeldus ....................................................................................................................................... 5
3.1. Asukoht ................................................................................................................................................................ 5
3.2. Omandisuhted ...................................................................................................................................................... 6
3.3. Maakasutus ja äralõike kirjeldus .......................................................................................................................... 7
3.4. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile ................................................................. 10
4. Turuülevaade ..................................................................................................................................................... 10
4.1. Majanduskommentaar ....................................................................................................................................... 10
4.2. Raplamaa metsamaade turuülevaade ............................................................................................................... 12
4.2.1. Müügitehingud ........................................................................................................................................... 14
4.2.2. Turustatavuse analüüs ................................................................................................................................ 14
4.2.3. Pakkumine .................................................................................................................................................. 15
5. Hindamine .......................................................................................................................................................... 15
5.1. Parim kasutus ..................................................................................................................................................... 15
5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted ....................................................................................................... 17
5.3. Hüvitusväärtuse hindamine ............................................................................................................................... 17
5.3.1. Puistu turuväärtus ...................................................................................................................................... 17
5.3.2. Puistuta maa turuväärtus ........................................................................................................................... 18
5.3.3. Kaasnevad kahjud ....................................................................................................................................... 19
5.3.4. Hüvitusväärtus kokku ................................................................................................................................. 19
6. Hindamistulemus ............................................................................................................................................... 20
Lisa 1. Fotod ........................................................................................................................................................... 21
Lisa 2. Kinnistusregistri väljavõte ........................................................................................................................... 22
Lisa 3. Metsamaa hindamisakt ............................................................................................................................... 23
Lisa 4. Metsa inventariseerimise andmed .............................................................................................................. 24
Vastavuskinnitus standardi nõuetele: .................................................................................................................... 25
2
Domus Kinnisvara
Roomand Saar Domus Kinnisvara
Kutseline nooremhindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
Tel 50 25 611 Tel 646 4035
[email protected]
Eksperthinnang nr 0501-20
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
KOKKUVÕTE
HINNATAVA VARA KOONDANDMED
Hinnatav vara Äralõige hoonestamata kinnistust, reg. osa nr 2959337
Aadress Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
Omanik Tornator Eesti OÜ (registrikood 10013860)
Katastritunnus 31701:004:0104
Omandivorm Kinnisasi
Kinnistu pindala 7,21 ha
Kinnistu hoonestus Puudub
Äralõike pindala 39 800 m², so. 3,98 ha
Äralõike hoonestus Puudub
HINDAMISARUANDE KOONDANDMED
Hinnangu eesmärk Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lõike 1 punkti 7
alusel hoonestamata kinnisasja hüvitusväärtuse hindamine. Hindamise
läbiviimisel lähtutakse KAHOSe §-s 12-14 sätestatust.
Ülevaatuse kuupäev 02.03.2020
Väärtuse kuupäev 02.03.2020
Hindamisaruande kuupäev 19.03.2020
Tellija Maa-amet
Tellimusleping Raamleping nr 4-2/17/11
Hindamise eeldused Tavapraktikast väljuvad eeldused puuduvad
Hinnang likviidsusele Kinnistul keskpärane, müügiperiood kuni 12 kuud. Äralõikel likviidsus madal.
Hindamistulemuse täpsus Madal, ± 20%
Käibemaks Tulemus ei sisalda käibemaksu
KOMMENTAARID
Puuduvad
HINDAMISTULEMUS
Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele,
on Domus Kinnisvara hinnangul hinnatava vara aadressil Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
hüvitusväärtus:
5 100 € (viis tuhat ükssada eurot), so 1 281 €/ha.
Koostaja: /allkirjastatud digitaalselt/
Roomand Saar
Kutseline nooremhindaja, tase 5, kutsetunnistuse nr 139663
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige
Kinnitaja: /allkirjastatud digitaalselt/
Toomas Vaks
Hindamisosakonna juht
Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistuse nr 127183
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige
3
Domus Kinnisvara
Roomand Saar Domus Kinnisvara
Kutseline nooremhindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
Tel 50 25 611 Tel 646 4035
[email protected]
Eksperthinnang nr 0501-20
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid
1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk
Aadress Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
Registriosa nr 2959337
Vara liik Maatulundusmaa
Hindamise eesmärk Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lõike 1 punkti 7
alusel hoonestamata kinnisasja hüvitusväärtuse hindamine. Hindamise
läbiviimisel lähtutakse KAHOSe §-s 12-14 sätestatust. Hüvitusväärtuse
hindamine, otsese kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu hüvitise
leidmine.
Väärtuse liik Hüvitusväärtus. Hindamisel lähtutud KAHOS §12 kuni 14.
1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine
Hindamisel on lähtutud Eesti varahindamise standarditest EVS 875, kehtivast seadusandlusest ja Eesti
Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist.
Hüvitusväärtus (compensation) on seotud kahjude hüvitamisega omandiõiguse ja muude varaliste õiguste
kitsendamisel, sundvõõrandamisel ja muudel sarnastel eesmärkidel. Hüvitamise eesmärk on kahju kannatava isiku
asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse
aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, siis tugineb hüvitusväärtus just sellel väärtuse liigil, mis kahju suurust kõige
paremini iseloomustab.
Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut
sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas
tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult,
kaalutletult ning ilma sunduseta. (EVS 875-1:2015, p.3.1.11.).
Turuväärtuse hindamisel on meetodi aluseks asenduspõhimõte: võimalik ostja ei ole valmis maksma vara eest
rohkem, kui sarnaste varade eest tavaliselt turul makstakse. Turuväärtuseni jõutakse võrdlusmeetodi rakendamisel
juhul, kui kõik võrdlemisel aluseks olevad müügitehingud on tehtud vaba turu tingimustes ja võrdluse käigus toimuv
erisuste arvessevõtmine tugineb turuinformatsioonile.
Tulumeetod:
Tulupõhine käsitlus ehk tulumeetod põhineb vara võimel genereerida tulevikus tulu. Väärtusena käsitletakse
oodatavate tulude nüüdisväärtust. Tulupõhised käsitlused on:
- tulu kapitaliseerimine;
- diskonteeritud rahavoo analüüs;
Rakendades kinnisvara hindamisel tulumeetodit, on aluseks põhimõte, et ostja ei ole vara eest nõus maksma
rohkem, kui on oodatavad rahavood varalt kogu selle kasutusea või hoidmisperioodi jooksul.
Ülevaatuse kuupäev on kuupäev, millal teostati hinnatava vara ülevaatus. Ülevaatuse kuupäev peab alati
eelnema väärtuse kuupäevale. (EVS 875-1:2015, p. 3.2.5.).
Väärtuse kuupäev on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS 875-1:2015,
p.3.2.4.).
Hindamisaruande kuupäev on kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud. (EVS 875-1:2015, p.3.2.2.).
Raamlepingu punktiga 5.1 on Maa-ametile antud kõigi autori varaliste õiguste teostamise õigus. Samuti on
hindamise lähteülesannetes ära märgitud, et hindamisaruanded on vastavalt avaliku teabe seadusele avalikud, välja
arvatud sellise teabe osas, millele on juurdepääs õigusaktidega kehtestatud korras piiratud.
4
Domus Kinnisvara
Roomand Saar Domus Kinnisvara
Kutseline nooremhindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
Tel 50 25 611 Tel 646 4035
[email protected]
Eksperthinnang nr 0501-20
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta
Hindaja on tegutsenud hinnangut andes sõltumatult ning kõik eksperthinnangus sisalduvad andmed on
tõesed ning esitatud kolmandate isikute huvidest sõltumatult.
Hinnang kehtib eeldusel, et hindajale esitatud andmed ja informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu
kehtivuse tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud ja mille
õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus hindajal puudub võimalus või põhjendatud vajadus.
Hindaja ei ole teostanud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse ohu kohta ning seega ei saa esitada mingit
kindlat seisukohta küsimuses, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele. Hindamisel on
lähtutud eeldusest, et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse ohtu. Igasugune saastatuse ja
saastuse ohu avastamine võib vara väärtust oluliselt mõjutada. (EVS 875-13:2016, p. 9.2.5).
2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus
2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon
Hindamist puudutavad algandmed on saadud järgmistest allikatest:
Allikas Kuupäev
kohapealne ülevaatus 02.03.2020
maa-ameti maaregister 02.03.2020
Kohila valla üldplaneering, kehtestatud 20.07.2006, otsus nr 86 02.03.2020
Domus Kinnisvara ja Maa-ameti tehingute andmebaas 02.03.2020
kinnistusraamatu registriosa väljavõte 02.03.2020
Raudteeprojekti joonis, Rail Baltic Estonia, joonis nr 07-2AP-60 11.2019
OÜ Metsabüroo metsa inventariseerimine, lisa 4 02.07.2018
Allhankena metsakorraldaja Heiki Peterson metsa hindamise akt, lisa 3 02.03.2020
2.2. Hinnatava vara ülevaatus
Ülevaatuse kuupäev 02.03.2020
Ülevaatuse teostanud hindaja Roomand Saar
Ülevaatuse juures viibinud
Puudusid
isikud
Ülevaatuse ulatus Kogu vara ulatuses
Visuaalne ülevaatus, erivahendeid ei kasutatud. Kinnistu piire hindajale looduses
Ülevaatuse põhjalikkus
ettenäidatud ei ole.
3. Hinnatava vara kirjeldus
3.1. Asukoht
Makroasukoht
Paiknemine Vara asub Rapla maakonnas Kohila vallas Loone külas metsamaa alal
5
Domus Kinnisvara
Roomand Saar Domus Kinnisvara
Kutseline nooremhindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
Tel 50 25 611 Tel 646 4035
[email protected]
Eksperthinnang nr 0501-20
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
Mikroasukoht
Iseloomustus Tallinn-Rapla-Türi maantee ning põldude vahelisel alal. Piirkonnas üksikud
eluhooned, metsatukad vaheldumas põllumaadega.
Konkureerivad turupiirkonnad Järvamaa, Raplamaa ja Pärnumaa metsad
Haljastus Metsad ja põllud, looduslik rohumaa
Juurdepääs Kinnistule ja äralõikele juurdepääs avalikult teelt puudub. 200 m kaugusele jääb
Kotka tee, kinnistuni ja äralõikeni on võimalik pääseda ainult üle erakinnistu.
Kaugused Lasteaed Kool Kauplus Ühistransport
Kohila alevikus, ca Kohila alevikus, ca Kohila alevikus, ca Ca 1 km
5 km 5 km 5 km
3.2. Omandisuhted
Registriosa number 2959337
Omandivorm Kinnisasi
Omanik Tornator Eesti OÜ (registrikood 10013860)
Kanded registriosa III ja IV jaos III jaos kehtiv kanne:
2. Omandamise märkus Eesti Vabariik kasuks. Kinnisasja omandamise märkus
KAHOS § 9 alusel. 26.02.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 2.03.2020.
Kohtunikuabi Katrin Kokk.
Antud kanne hüvitusväärtust ei mõjuta.
Üürilepingud Hindajatele teadaolevalt puuduvad
Maa-ameti kitsenduste kaardi Ranna või kalda (Kivisilla oja) keeluvööndid ja ehituskeeluvöönd, eesvoolu
järgsed kitsendused kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd.
6
Domus Kinnisvara
Roomand Saar Domus Kinnisvara
Kutseline nooremhindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
Tel 50 25 611 Tel 646 4035
[email protected]
Eksperthinnang nr 0501-20
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
Kitsendused ei mõjuta vara hüvitusväärtust.
Muud olulised väärtust Hindajale teadaolevalt puuduvad
mõjutavad õiguslikud tegurid
ja piirangud
3.3. Maakasutus ja äralõike kirjeldus
Katastritunnus 31701:004:0104
Ortofoto (äralõige piiritletud
punasega)
Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%
7
Domus Kinnisvara
Roomand Saar Domus Kinnisvara
Kutseline nooremhindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
Tel 50 25 611 Tel 646 4035
[email protected]
Eksperthinnang nr 0501-20
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
Kinnistu pindala 7,21 ha
Kuju, reljeef Kompaktse kujuga, reljeef tasane
Kõlvikute koosseis Metsamaa 7,03 ha, looduslik rohumaa 0,03 ha, muu maa 0,15 ha
Metsamaa info Metsamaa osakaal kogu kinnistust 98%. OÜ Metsabüroo on 02.07.2018 viinud läbi
kasvava metsa inventariseerimise. Äralõike puistu plaan:
Puistu koosseisust on välja toodud põhiliselt haab, hall lepp ja kask, mis on
metsaeraldises nr 1. Eraldises nr 2 on teostatud raiet ja seal on vaid seemnepuud.
Vaata lisa 4.
Kasvukohatüüp: sinilille
Piirded Puuduvad
Detailplaneering Hindajale teadaolevalt detailplaneering puudub
Üldplaneering Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86 kehtestatud Kohila valla
üldplaneeringu kohaselt jääb maaüksus loodusliku haljasmaa alasse (hajaasustuse
ala, kus võivad paikneda üksikud paikkonda sobivad elu-, ühiskondlikud- ja
tootmishooned). Lisaks paikneb ala rohevööndis. Alloleval joonisel punase
noolega viidatud ala.
8
Domus Kinnisvara
Roomand Saar Domus Kinnisvara
Kutseline nooremhindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
Tel 50 25 611 Tel 646 4035
[email protected]
Eksperthinnang nr 0501-20
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
Trassikoridor Riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43 kehtestati Rapla
maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.
Trassikoridor on toodud maaameti kitsenduste kaardil kui hall ala, e. trassi
nihutamisruumina. Projektiga on see tänaseks täpsustunud. Vaata järgneval
joonisel trassi täpset asukohta.
Äralõikealune maa Vastavalt hindajale esitatud skeemile on kinnistust tehtava äralõike suurus 3,98
ha.
Rail Balic raudteetrassi eelprojekti joonis 07-2AP-60
9
Domus Kinnisvara
Roomand Saar Domus Kinnisvara
Kutseline nooremhindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
Tel 50 25 611 Tel 646 4035
[email protected]
Eksperthinnang nr 0501-20
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
Äralõige olemasolevast Äralõige moodustab tervikkinnistu pindalast ca 55%. Tegemist on ökodukti
kinnisasjast tarbeks väljamõõdetud alaga kinnistu idaosast.
3.4. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile
Hinnang kinnistu kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile
1
Kestlikkuse väärtus Hindaja hinnangul on hinnataval kinnistul järgitud kinnisvara kestliku arengu tagamise
põhimõtteid ja hindaja hinnangul on vara kestlikkuse väärtus positiivne.
Kvaliteediklassi Standard EVS 875-10 näeb ette kinnisvara võrreldavuse ja üldistamise eesmärgil varade
hindamise jagamist kvaliteediklassidesse A, B ja C, millest A on kõrgeim ja C madalaim. Kvaliteediklass
põhimõtted on tegurite kombinatsioon, mis iseloomustab kinnisvara tulupotentsiaali ja väärtust ning
turu ootusi nende näitajate suhtes. Hinnang antakse järgmiste tunnuste alusel: asukoht ja
2 3 4
krundi kasutus , ehitise kvaliteet ja kinnisvara juhtimine . Alljärgnevalt on antud vastavad
hinnangud kvalitatiivsel meetodil.
Vara kvaliteediklass Vara kvaliteediklass Vara kvaliteediklass Vara kvaliteedi
asukoha ja krundi alusel ehitise kvaliteedi alusel kinnisvarajuhtimise alusel koondhinnang
B - B B-B
4. Turuülevaade
4.1. Majanduskommentaar
5
EESTI PANGA PROGNOOS: täistuuridel töötanud majandus kaotab hoogu
1
Kestlikkus ehk jätkusuutlikkus on ressursside kasutamise viis inimeste vajaduste rahuldamiseks, säilitades keskkonda sellisel
moel, et vajaduste rahuldamine oleks võimalik mitte ainult praegu, vaid ka määramatus tulevikus. Kogu kestlikkuse valdkond
koosneb kolmest osast: keskkonna, majanduse ja sotsiaalpoliitiline kestlikkus (EVS 875-10:2013, p. 10.1.1)
2
Asukoht piirkonna siseselt, üldplaneering ja vara kasutusviis, taristu laiemas ja kitsamas tähenduses, keskkonnatingimused,
turvalisus, juurdepääs, parkimisvõimalused, maatüki ehitusõigus, suurus, haljastus, kommunikatsioonidega varustatus jms
tegurid.
3
Arhitektuuriline lahendus, funktsionaalsus, konstruktsioonide, tehnoseadmete ning sise- ja välisviimistluse seisukord.
4
Haldamine, rentnike olemasolul renditasu, vara kasutajate homogeensus ja maksejõulisus, jäätmete käitlemine, energiat
säästvate meetmete rakendamine ning andmete olemasolul ka omanikukulud.
5
Seisuga 17.12.2019. a.
10
Domus Kinnisvara
Roomand Saar Domus Kinnisvara
Kutseline nooremhindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
Tel 50 25 611 Tel 646 4035
[email protected]
Eksperthinnang nr 0501-20
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
Eesti majandus kasvab tänavu 3,4 ja 2020. aastal 2,3 protsenti.
Järgmisel kolmel aastal majanduskasv aeglustub, sest välisturgude väljavaade on kesine ning praeguseni
jõuline tööhõivekasv hakkab raugema.
Lähiaastatel tööpuudus suureneb, kuna majandus hakkab jahtuma, samas kui tööturule siseneb senisest
rohkem inimesi.
Nõudlus lisatööjõu järele küll väheneb, kuid palgatõususurve jääb kestma.
Majanduskasv aeglustub. Ühest küljest ei anna ettevõtete ja majapidamiste vähenenud laenukoormus ning
suurenenud säästud põhjust arvata, et Eesti erasektorist võiks alguse saada järsk majanduslangus. Teisest küljest ei
saa majandus pikalt täistuuridel konkurentsivõimet kaotamata toimida, sest palgakulude kasv sunnib ettevõtjaid
hindu tõstma. Märgiline on, et ettevõtete endi hinnang konkurentsivõimele on juba liikunud halvemuse suunas.
Kolmanda kvartali 4,2% majanduskasv üllatas küll positiivselt, ent seda paisutasid mitmed ajutised tegurid.
Tööturg reageerib muutustele majanduses hilinemisega. Eelmise majandustsükli lõpp 2007. aastal näitas, et
tööpuudus hakkas suurenema enam kui pool aastat peale majanduskasvu kängumist, palgakasv veelgi hiljem. Kuigi
tööpuudus oli käesoleva aasta kolmandas kvartalis 3,9%, ehk kõigi aegade madalaim, näitavad nii registreeritud
tööpuuduse suurenemine kui ka täitmata töökohtade vähenemine seda, et vajadus uue tööjõu järele on kahanemas.
Sama kinnitavad ka ettevõtjad.
Nõudlus lisatööjõu järele küll väheneb järgmistel aastatel, kuid palgatõususurve jääb püsima. Neis oludes langeb
aastane keskmise palga tõus vahemikku 5-6%. Tööpuudus suureneb lähiaastatel, sest majandus jahtub, samas kui
tööturule siseneb senisest rohkem inimesi, kes kõik ei leia rakendust. Tööturul osalemist suurendab pensioniea
järkjärguline tõus, inimeste paranevad tervisenäitajad ja kerkiv üldine palgatase, mis motiveerib töötamist.
Hinnatõus jääb pigem vaoshoituks. Hinnakasvu tõukab peamiselt tagant tööjõukulude suurenemine, mis avaldub
kõige vahetumalt teenuste kallinemises. Samas – ühes palgakasvu aeglustumisega vaibub ka teenuste hinnatõus ja
kuna importtoodangu hinnakasv on lähiaastatel pigem vaoshoitud ning maksutõusude mõju varasemast väiksem,
jääb tarbijahindade kasv alla 2%.
Aeglasemast majanduskasvust hoolimata laekub riigile maksutulu rohkem kui tavaliselt. Järgmistel aastatel
suurendavad maksutulu mitu suure mõjuga tegurit: läbi aegade suurim tööga hõivatute osakaal ühiskonnas; pisut
suurenev, ent siiski madalaks jääv tööpuuduse määr; kiire palgakasv ja sellest tulenevalt ka kiire tarbimiskasv.
Headel aegadel tekitatud eelarvepuudujäägist tuleks väljuda seniplaanitust kiiremini. Valitsus kavatseb parandada
eelmistel aastatel süvenenud eelarve struktuurset puudujääki vaid minimaalse lubatava sammuga ehk 0,5
protsendipunkti võrra SKPst aastas. Seeläbi jätkatakse lähiaastatel liiga lõdva eelarvepoliitikaga. Eesti Panga
hinnangul tuleks valitsemissektori eelarve struktuurne tasakaal taastada võimalikult ruttu ajal, mil tulud on veel
selges ülelaekumises.
Majandusprognoos põhinäitajate kaupa*
Erinevus septembri prognoosist
2019 2020 2021 2022 2019 2020 2021
SKP jooksevhindades mld eurodes 27,98 29,54 30,93 32,33 0,11 0,28 0,33
SKP püsivhindades** 3,4 2,3 2,0 2,2 0,4 0,4 0,0
Eratarbimine*** 3,2 4,3 3,9 3,5 -0,1 -0,1 0,8
Valitsemissektori tarbimine 1,3 -0,5 -0,6 0,4 1,3 0,0 -0,1
Kapitali kogumahutus põhivarasse 15,5 0,2 1,6 3,0 0,4 0,6 0,7
Eksport 3,8 1,3 2,5 2,8 0,7 0,5 -0,4
Import 4,2 2,0 3,0 3,6 0,7 -0,1 0,3
SKP lõhe (% potentsiaalsest SKPst) 3,6 2,3 1,2 0,7 0,3 0,7 0,7
Tarbijahinnaindeks 2,4 2,2 1,8 1,7 0,1 0,3 0,0
Ühtlustatud tarbijahinnaindeks 2,3 2,1 1,9 1,8 0,1 0,0 -0,1
SKP deflaator 4,0 3,2 2,6 2,3 0,1 0,1 0,1
Töötuse määr (% tööjõust) 4,7 5,7 6,2 6,4 -0,2 -0,2 -0,2
Hõive**** 0,8 0,3 0,0 -0,2 0,1 0,1 0,1
11
Domus Kinnisvara
Roomand Saar Domus Kinnisvara
Kutseline nooremhindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
Tel 50 25 611 Tel 646 4035
[email protected]
Eksperthinnang nr 0501-20
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
Keskmine brutokuupalk eurodes 1408 1497 1579 1665 5 21 29
Keskmine brutokuupalk eurodes 7,5 6,3 5,5 5,5 0,4 1,1 0,4
SKP töötaja kohta püsivhindades 2,6 2,0 2,0 2,4 0,2 0,3 -0,1
Jooksevkonto saldo (% SKPst) 1,2 1,1 0,6 0,4 -0,4 0,1 -0,2
Valitsemissektori eelarve tasakaal (%
-0,2 -0,2 -0,2 0,0 0,0 -0,3 -0,1
SKPst)
* Näitajad on esitatud aastase muutusena protsentides, juhul kui pole märgitud teisiti. ** SKP ja selle komponendid on esitatud
aheldatud väärtustena. *** Sisaldab kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone. **** Hõlmab residendist
tootmisüksusi. ***** Valitsemissektori tulude ja kulude prognoos võtab arvesse nende meetmete mõju, mis olid prognoosi
koostamise hetkeks piisava detailsusega teada. Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
4.2. Raplamaa metsamaade turuülevaade
Metsamaa hind kinnisvaraturul oleneb peamiselt sellel kasvava metsa iseloomust: puistu koosseisust, vanusest,
tagavarast, lubatavatest raiemahtudest, piirangutest, kokkuveo tingimustest. Metsamaa hinna kujundamisel mängib
olulist rolli ka 10 aasta raiemahu suurus. Vähem mõjutab hinda asukoht. Seega on määrav, millist materjali ja kui
palju on lubatud raietega antud metsast võimalik saada ning kokkuostu toimetada.
Metsamaterjali müügihinnad on praeguseks mõneti tõusnud, nõudlus on suur. Palkide hinnad on vastu talve
tõusnud ja praeguseks saavutanud järgmised keskmised hinnad: männipalk 70 €/tm ja kuusepalk 65 €/tm. Paberipuu
hinnad on möödunud sügisest saati languses. Viimase aasta jooksul on okaspuu paberipuu hinnad langenud ca 30%.
Küttepuu hind on samuti languses.
Kasvava metsa tihumeetri hind võib olenevalt liigilisest ja vanuselisest koosseisust ulatuda kuni 45-47 euroni.
Kasvava metsa ülestöötamiskulu (raie, kokkuvedu, transport) on praegu orienteeruvalt harvendusraietel 25 €
(ülestöötamine 10-11 €, kokkuvedu 6 €, autotransport 8-9 €), lageraietel 20-22 € (ülestöötamine 6-7 €, kokkuvedu 6-
7 €, autotransport 8 €). Raskendatud tingimused ja kauge kokkuvedu suurendavad ülestöötamiskulu.
Maa-ameti tehinguregistri andmetel sõlmiti Raplamaal 2019.a. 180 metsamaa ostu-müügitehingut, keskmise
hektarihinnaga 3 458,7 €/ha, mediaanhinnaga 2 941,3 €/ha. 2018. aastal oli 161 müügitehingut, keskmise
hektarihinnaga 3 610 €/ha, mediaanhinnaga 3 008,7 €/ha. 2017.a. oli tehinguid 180, keskmise hektarihinnaga
2 875,7 €/ha, mediaanhinnaga 2 151,8 €/ha. Kogu Eestis oli 2019.a. metsamaa tehingute arv kümnendiku võrra
väiksem kui eelneval aastal, mediaanhind oli samuti languses. Statistika kohaselt on tehinguaktiivsus on stabiilne,
sarnane ülemöödunud aastaga, kuid keskmised hinnad on aastaga langenud. Vaata allpool olevaid tabeleid.
Metsamaa tehingud Raplamaal 2019.a.
tehingu summa
arv keskmine pinnaühiku hind (€/ha)
(€)
_ Pindala (ha) min max min max mediaan keskmine standardhälve
Metsamaa
180 10,0 1 750 190 000 197,8 11 578,9 2 941,3 3 458,7 2 494,6
Metsamaa tehingud Raplamaal 2018.a.
tehingu summa
arv keskmine pinnaühiku hind (€/ha)
(€)
_ Pindala (ha) min max min max mediaan keskmine standardhälve
Metsamaa
161 9,3 2 300 175 000 381,3 12 080,5 3 008,7 3 610 2 408,4
Metsamaa tehingud Raplamaal 2017.a.
arv keskmine tehingu summa (€) pinnaühiku hind (€/ha)
_ Pindala (ha) min max min max mediaan keskmine standardhälve
Metsamaa
180 11,45 1 300 194 538 298,7 11 377 2 151,8 2 875,7 2 088
Käesoleva aasta 2 ja poole kuu kohta on Raplamaal metsamaa tehinguid registreeritud 39, keskmine hektarihind on
3 193 € ja mediaanhind 3 340 €/ha. Raplamaa metsamaade müügitehingute statistkat ja keskmisi hindasid viimasel
10.a. iseloomustab allolev joonis:
12
Domus Kinnisvara
Roomand Saar Domus Kinnisvara
Kutseline nooremhindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
Tel 50 25 611 Tel 646 4035
[email protected]
Eksperthinnang nr 0501-20
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
Raplamaa metsamaade müügitehingute dünaamika ja keskmised hinnad perioodil
2010-2020
200 4000
150 3000
€/ha
Tk
100 2000
50 1000
0 0
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Tk €/ha
Allikas: Maa-ameti tehingustatistika
Raielankide turuülevaade
Raielankide keskmiste hindade illustreerimiseks on toetutud maa-ameti tehingustatistikale ja turuosaliste infole.
Seisuga detsember 2019 on kogu Eesti raielankide keskmine hind 1 168 eurot/ha, mis on võrreldav eelmise aasta
keskmise hinnaga (1 174 eurot/ha), kuid siiski on see suurem kui 2017. aasta keskmine hind (1004 eurot/ha).
Tehingute jagunemisel on näha, et enamus tehinguid tehaksegi hindadega vahemikus 900-1300 eurot/ha, kuid leitub
ka erandeid, kus raielankide hinnad oluliselt erinevad turul valitsevast hinnatasemest (nt on tehinguid tehtud
äärmuslikes tingimustes 100-200 või 2500-3000 eurot/ha). Siiski on nende osakaal väike ja turuosaliste sõnul ei ole
need vabaturu tehingud või on selliste tehingute taga erihuvidega isikud, kelle käitumist ei iseloomusta
turusegmendis valitsevad põhimõtted. Tehingute jaotust hindade ja mahu järgi väljendab allolev joonis:
Joonis 1. Raielankide tehingute jagunemine maa ühikuhinna alusel ja selle aritmeetiline keskmine (vasakul) ning
mediaan (paremal). Allikas: Maa-ameti tehingustatistika
Tabel 1. Väärtused aastate lõikes
Korrigeeritud mediaanhinnatõusuga Tehingute põhjal
Aasta Keskmine (eur/ha) Mediaan (eur/ha) Keskmine (eur/ha) Mediaan (eur/ha)
2017 1 110 1 080 1 004 977
2018 1 221 1 123 1 174 1 080
2019 1 168 1 123 1 168 1 123
Allikas: Maa-ameti tehingustatistika
Eesti suurima erametsaomaniku Soome Tornator Oyj-i tütarettevõtja Tornator Eesti OÜ esindaja Andre Kaareste
sõnul nemad lageraiega raielanke ei soeta. Nende välisomanike poolt on seatud neile kriteerium, mille kohaselt peab
alginvesteeringutest poole 10. a jooksul tagasi tootma, mistõttu saavad nemad soetada raielanke, kus on peal 10. a.
jooksul valmivat puistut. Nende hinnagul ei osteta metsata metsamaad kõrgema hinnaga seetõttu, et kasvuring on
pikk ja investorid ootavad kapitali tootlust, kuid tühjalt raielangilt seda ei saa. Kasvuringiks arvestavad nad okaspuul
75 a ja lehtpuul 55 a. Sarnasel seisukohal on ka suuruselt teise erametsaomaniku Vestman Metsamaahaldus ja
13
Domus Kinnisvara
Roomand Saar Domus Kinnisvara
Kutseline nooremhindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
Tel 50 25 611 Tel 646 4035
[email protected]
Eksperthinnang nr 0501-20
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
Forest Fund metsaülem Janek Jõesaar. Nemad on üksikutel juhtudel soetanud lageraiega metsamaad juhul, kui see
paikneb nende kinnistu kõrval või kinnistute vahel.
Tehinguhinnad millega metsafirma raielanke on soetatud jäävad vahemikku 1 000 – 1 500 eur/ha eest. Tavapäraselt
kaasnevad lageraiega metsa puhul kohustuslik uuendamine, mis on reeglina omane parema kasvukohatüübiliste
metsamaade puhul (jänesekapsa, sinilille, naadi jne), sest viljakatel metsamaadel looduslikku iseuuenemist ei teki, ja
kuuse, männi ja kasepuude asemel hakkab kasvama lepp ja sarapuu. Jõesaare sõnul on mõned ettevõtted saanud ka
ettekirjutusi Keskkonnaametilt, sest olid unustanud metsamaad uuendada (istutada või külvata).
Metsa istutamine maksab HP Metsateenuste juhi ja litsenseeritud metsakorraldaja Heiki Petersoni sõnul 800 eurot/
ha kohta. Kogu kasvuringi jooksul tuleb teha lisaks kultuuri hooldust kahe aasta pärast, mille kulu on 150 eurot/ha ja
valgustusraiet 3., 4. või 5. aastal, mille kulu on 200 – 250 eurot/ha kohta. Valgustusraiet tuleb veel ühel korral
korrata, e. kokku on kulu 400 – 500 eurot/ha kohta. Samuti tuleb teostada harvendusraiet, millest võib tekkida väike
tulu, kuid reeglina jäävad tulud ja kulud sarnasesse suurusjärku ehk kasumit ei teki. Ära ei saa unustada ka
maamaksu, mida tuleb kasvuringi ea jooksul tasuda märkimisvääne summa. Lisaks kaasnevad metsamajandamisega
teatavad riskid.
Hetkel on Saksamaal, Autrias, Slovakkias ja Tsehhis kuuse-kooreürask teinud nende metsadele suurt kahju. Metsa on
hakatud seal massiliselt maha võtma, mis mõjutab ka Eesti puidu kokkuostuhindasid. Suurenevad mahud langetavad
kokkuostuhindasid.
4.2.1. Müügitehingud
Toome välja hindajale teadaolevad tehingud sarnase piirkonna metsamaadega:
Asukoht Maa kirjeldus Aeg Tehingu- Kinnistu Metsamaa Ha hind
hind, € pindala, kõlvik, ha
ha
Rapla maakond, Kehtna vald, Metsamaa, raieküps 03.2019 75 000 12,84 12,03 5841
Paluküla mets, juurdepääs halb
Rapla maakond, Kohila vald, Metsamaa, raieküps 12.2019 73 000 9,96 9,59 7404
Hageri küla mets
Harjumaa, Lääne-Harju vald, Metsamaa, osaliselt 12.2019 66 679 16.76 16,29 3978
Langa küla raieküps mets
Rapla vald, Kuusiku-Nõmme küla Metsamaa, 06.2019 73 000 17,02 16,12 4289
osal. raieküps mets
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas ja Domus Kinnisvara
6
4.2.2. Turustatavuse analüüs
Hinnatava vara lõppkasutajad Ettevõtja või eraisik, kes soetab vara metsamajanduslikul eesmärgil
Lõppkasutajaid iseloomustavad Valdavalt kohalik ettevõtja, kes soovib metsamaad metsamajandamiseks
tunnused
Kas hinnatav vara rahuldab Hinnatav vara rahuldab turusegmendi nõudeid, sest turusegmendis on
turusegmendi nõudeid nõudlus metsakinnistute vastu.
Kui suur osa lõppkasutajatest Väiksem osa, kuna tegemist on ainult metsamajandamiseks sobiva väiksema
soovib hinnatavat vara maatükiga ja elukondlikuks kasutuseks ei sobi
Kui suur osa lõppkasutajatest on Raske konkreetselt välja tuua, pigem suurem osa ostjaskonnas on võimelised
võimelised hinnatavat vara hinnatavat vara soetama.
soetama
Konkureeriv pakkumine turul Vt p 4.2.3
Müügiperiood Kinnistul keskpärane, müügiperiood kuni 12 kuud. Äralõikel likviidsus madal.
6
Turustatavuse analüüs on EVS 875 Vara hindamise standardi nr 10 „Andmete kogumine ja analüüs, vara ülevaatus“ järgi
kohustuslik turuanalüüsi osa. Standardi järgi on turustatavuse analüüs protsess, mille käigus uuritakse, kuidas konkreetne vara
neeldub, st kui pika aja jooksul vara müüakse või renditakse oodatavates turutingimustes. See põhineb hinnatava vara
turusegmendi turu-uuringul. Turustatavuse analüüs lisab turuanalüüsi kasutajale turu dimensiooni, uurides seega nõudluse ja
konkureeriva pakkumise vahekorda hinnatava vara turusegmendis objektiivsemalt.
14
Domus Kinnisvara
Roomand Saar Domus Kinnisvara
Kutseline nooremhindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
Tel 50 25 611 Tel 646 4035
[email protected]
Eksperthinnang nr 0501-20
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
Müügihinnad Müügihinnad tõenäoliselt lähiajal ei lange, kuna talv oli soe ja metsast ei
saanud puistut kätte. Küttepuude hinnad jälle langevad, kuna nõudlus on
olnud väike, suvel veel väiksem.
Alternatiivsed kasutused Alternatiivsed kasutused puuduvad, kuna vara on üldplaneeringu kohaselt
metsamajandusliku juhtotstarbelisel maa-alal.
4.2.3. Pakkumine
Kinnisvaraportaalides on hetkel hinnatavas turupiirkonnas Raplamaal pakkumises ca 5 metsamajanduslikku
maatulundusmaad, pakkumishinnad on vahemikus 2 000 – 6 900 €/ha.
Kinnisvaraportaalis KV.EE andmetel on pakkumises järgmised kinnistud:
Rõhutame, et eelpool toodud objektide puhul on tegemist pakkumishindadega, mitte müügihindadega. On olemas
võimalus, et pakkumishinnad avaliku müügi käigus oluliselt langevad või enampakkumise tingimustes tõusevad.
Seepärast leiame, et leitud turuväärtuse ning pakkumishindade otsene võrdlemine ei suurenda leitud tulemuse
täpsust.
5. Hindamine
5.1. Parim kasutus
Vara parim kasutus: hindamisstandard defineerib vara parimat kasutust kui vara kõige tõenäolisemat kasutust, mis
on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille
tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse (EVS 875-1:2015 p 3.2.3).
Parima kasutuse analüüs
Vastavalt hindamise lähteülesandele leiame Kukriku kinnisasja puhul kinnisasjast tehtavale äralõike väärtuse ning
hüvitise kinnisasja omanikule allesjääva kinnisasjaga seonduva otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu
eest.
Hinnatava vara puhul on tegemist Rapla maakonnas Kohila vallas Loone külas paikneva maatulundusmaa
sihtotstarbega kinnistuga, pindalaga 7,21 ha. Kinnistu kõlvikute koosseisus on metsamaa 7,03 ha, looduslik rohumaa
0,03 ha ja muu maa 0,15 ha. Seega tegemist 98% ulatuses metsamaa kinnistuga. Äralõike alla jääb kinnistu idapoolne
osa pindalaga 3,98 ha.
Kinnisasi jääb mõneti eemale Tallinn-Rapla-Türi maanteest, maantee ja kinnistu vahele jääb hoonestamata ja
hoonestatud maatulundusmaa, maanteest kinnistuni on 450 m. Teisel pool hinnatavat kinnistut jääb metsakinnistu
ja põllumaa, linnulennul 400 m eemal kohalik Künka tee. Piirkond on üldplaneeringu kohaselt märgitud
hajaasustusalaks ning maa juhtotstarbelt looduslikuks haljasmaaks. Ümbruskonna näol ongi tegemist valdavalt
metsa- ja põllumaadega, kus hoonestust esineb hõredalt. Planeering siiski lubab piirkonda rajada üksikuid paikkonda
sobivaid elu-, ühiskondlikke- ja tootmishooneid, kuid hindamise hetkel ehitusõigust võimaldavad
projekteerimistingimused või detailplaneeringud hinnataval varal puuduvad. Omaniku esindaja Andres Kaareste
sõnul planeeringuid algatatud ei ole.
15
Domus Kinnisvara
Roomand Saar Domus Kinnisvara
Kutseline nooremhindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
Tel 50 25 611 Tel 646 4035
[email protected]
Eksperthinnang nr 0501-20
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
Kinnistu kasutusfunktsioon läbi elukondliku kasutusfunktsiooni ei oleks majanduslikult otstarbekas, sest
juurdepääsutee rajamine, kändude juurimine, üle naaberkinnistute juurdepääsuservituutide seadmine ja
elektriliitumise ning vee- ja kanalisatsiooni rajamise kulu ületab turul müüdavate elamumaade hinna, ning lisaks ei
ole piirkonnas sedavõrd suurt nõudlust hoonestamata elamumaade vastu, et kinnistu leiaks vabal turul kasutust
elamumaa sihtotstarbega (või hoonestatud maatulundusmaana). Eelnevaga samadel põhjustel ei ole maadel ka äri-
või tootmismaa potentsiaali. Seega peame kinnistu parimaks kasutuseks olemasolevat kasutust
maatulundusmaana – metsamajanduslikuks kasutuseks sobiv maa. Samasugust kasutust näeme ka äralõike alal.
Hüvitamise lähtekohad
Metsa hävimine
KAHOS § 13 lg 2 ütleb: Metsa hävimisena käsitatakse metsa likvideerimist ning kaasnev kahju sisaldub kinnisasja või
selle osa väärtuses. Hüvitamisele kuulub äralõike alale jääv mets ja metsamaa.
Äralõikealuse metsamaa, suurusega 3,98 ha, väärtuse moodustab kasvav mets e. puistu, valdavas osas noorendik,
vähesel määral ka 50. a. haavapuistut. Metsamaale on OÜ Metsabüroo 02.07.2018 poolt teostatud
inventariseerimine.
Metsakorraldaja Heiki Peterson on 02.03.2020 teostanud hindajatele allhankena metsamaterjali hindamise
hinnatavale äralõikele. Raiest järelejääva maa turuväärtuse leiame sarnaste metsata metsamaade, so. lageraiega
maatükkidega teostatud tehinguid võrreldes ja saadud tulemuse ühikhinna kaudu.
Kaasnev kahju kinnisasja vähenemisest
Hinnatav kinnistu koosneb katastriüksusest pindalaga 7,21 ha ja millest äralõige on 3,98 ha, e. ca 55%. Äralõige
teostatakse Künka tee poolsest osast, mistõttu järelejäävale maatükile jääb juurdepääs Tallinn-Rapla-Türi maanteelt
üle naaberkinnistute. Tekib kahju maatüki kuju muutusest, kuna kinnistu väheneb pärast äralõiget 55% võrra, e.
järele jääb 3,23 ha. Sarnane kuju muutus ja maatüki vähenemine mõjutab vara väärtust hinnanguliselt 10% võrra,
kuna sarnaseid ca 3 ha metsamaid suuremad metsamajandamisega ettevõtted tavapärselt ei soeta. Seetõttu on ka
metsamaa hind väiksematel maatükkidel mõnevõrra madalam sarnaselt põllumaadele.
Kaasnev kahju juurdepääsu muutumisest
Infrastruktuuri rajamisega ja maa omandamisega kaasnev teekonna pikenemise mõõdetav mõju on eelkõige
suurenev ajakulu ja sõidukiga seotud kulud. Samas sõltub kahju suurus sellest, kas juurdepääsuteed on vajalikud
metsamajandamiseks, elukondlikeks vajadusteks või hoopis muudeks vajadusteks.
Väärtuse kuupäeva seisuga avalikult teelt hinnatavale kinnistule ja äralõikele juurdepääs puudub. Võimalik
juurdepääs metsamajandamiseks on üle naaberkinnistute (sh Tsungli kinnistu), milline võimalus jääb järelejäävale
kinnistu osale ka pärast äralõike teostamist ja raudteetrassi rajamist. Seega juurdepääsu osas kahju ei teki, kuna
juurdepääsutee järelejäävale maatükile jääb sarnane.
Muud kahjud
Muid kahjusid ei tuvastatud, sh metsauuendust istikute korrapärase istutamise näol äralõike alalt ei leitud,
metsakorraldaja sõnul oli metsalangi puhul tegemist loodusliku uuenemisega. Noorendiku olemasoluga on
metsahindaja arvestanud.
Raudtrassi ökodukt on planeeritud äralõike alasse, kuid planeeritud ökodukt täna otsest kahju nii äralõikele kui ka
äralõikest järelejäävale maatükile ei tekita. Ökodukt on planeeritud olemasolevasse rohevööndisse, kus metsa
majandamisel tuleb arvestada rohevööndist tulenevate piirangutega.
Ehitusvõimaluse vähenemist või kaotamist ei teki, sest kinnistul puudub alternatiivse kasutusfunktsioon läbi äri- või
elukondliku kinnisvara.
Järeldused
Kõike eelnevat arvesse võttes koosneb äralõike väärtus selle koosseisu jääva puistu ja puistuta maa turuväärtusest.
Puistu turuväärtus on määratud litsentseeritud metsahindaja poolt, puistuta maa turuväärtus kinnisvara hindaja
poolt võrdlusmeetodil.
16
Domus Kinnisvara
Roomand Saar Domus Kinnisvara
Kutseline nooremhindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
Tel 50 25 611 Tel 646 4035
[email protected]
Eksperthinnang nr 0501-20
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
Otseselt kaasnev varaline kahju seisneb kasvava metsa saamata jäävate tulude ja metsauuendus/raiekulude vahel.
Selle on määranud litsentseeritud metsahindaja metsa hindamisaktiga.
Muu kaasneva kahjuna arvestatakse kahju maatüki kuju muutuses. Ülejäänud osas kaasnevaid varalisi kahjusid, nagu
ehitusõiguse kadumine või juurdepääsu halvenemine ei tekkinud.
Saamata jäävat tulu ei esinenud, sest sellekohaseid komponente ei olnud (maavara omandiõigus,
põllumajandustoetus, majandustegevus).
5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted
Turuväärtuse hindamisel kasutatakse tulumeetodit, sest hinnatava varaga sarnaste varade sektoris tehakse
ostuotsuseid valdavalt tulupõhiselt. Võrdlusmeetodil sarnast vara hinnata ei ole võimalik, kuna täpne tehinguinfo
puistu osas puudub, ehk kui palju ja millised puistuvarud võrreldaval kinnistul paiknevad. Tulupõhine käsitlus on
antud juhul ainuvõimalik. Tulupõhine käsitlus ehk tulumeetod põhineb vara võimel genereerida tulevikus tulu.
Väärtusena käsitletakse oodatavate tulude nüüdisväärtust.
Äralõike väärtuse hindamisel kasutame allhankena Keskkonnaagentuuri poolt tunnustatud metsakorraldaja Heiki
Petersoni hinnangut.
Antud meetodi puhul leitakse väärtus hinnatava äralõike aluse maa kasvava metsa väärtuse hindamisel, arvestades
olemasolevaid takseerandmeid ja kasvava metsa müügihindu, lahutades puidu varumiskulud ja autotranspordikulu
lõpplattu.
Puistuta metsamaa turuväärtus leitakse võrdlusmeetodil.
Võrdlusmeetod:
Kinnisvara hindamisel võrdlusmeetodil lähtutakse eeldusest, et ükski informeeritud ostja ei ole nõus maksma
omandatava vara eest rohkem, kui teine ostja hiljuti toimunud analoogse tehingu korral. Hinnatav vara peab olema
võrreldav teiste analoogsetega nii füüsiliste tunnuste, asukoha, majandusliku otstarbe kui ka ajafaktori näitajate
poolest. Turuväärtuse määramisel on aluseks seos, et turusituatsioon on hindamise hetkel vastav, st. turul olevate
üksteist asendavate kaupade hinnad on võrdsed. Võrdlusmeetodi eelised seisnevad selles, et ta põhineb piirkonna
tegelikel hindadel, võtab arvesse tegelikku nõudlust ja pakkumist ning on lihtsalt mõistetav ja põhjendatav.
Antud meetodi puhul leitakse turuväärtus hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise alusel.
5.3. Hüvitusväärtuse hindamine
Järgnevalt leitakse kinnisasja osa, e. äralõikealuse maa turuväärtus.
Kuna hinnatav äralõige on kogu ulatuses metsamaast, siis kasvava metsa ja metsamaa väärtuse leidmisel on lähtutud
olemasoleva puistu, sh. seemnepuude ja väheväärtusliku puistu (küttepuud) väärtusest ja metsamaa turuhinna
tasemest. Äralõike väärtuse leidmise aluseks on metsamaa hindamisakt 2.03.2020 tunnustatud metsakorraldaja
Heiki Peterson´i (tunnistus nr. 106) poolt. Vaata lisa 3.
5.3.1. Puistu turuväärtus
Metsamajandusliku maa turuväärtus kujuneb kogu raiemahu kasumist, millele lisandub metsamaa väärtus. Kasvava
metsa hind leitakse kasvava metsa puiduvaru (tihumeetrite) järgi. Mahud on toodud välja metsamaa hinnangus lisas
3. Männid on täiskasvanud puud ja nendest saadav metsamaterjal on palgid ja paberipuu, mille kõrgem hind on 35
eur/ tm. Kased on osaliselt paberipuu ja osaliselt mittelikviidne võsa ning sellest tulenevalt keskmine hind vahemikus
25-30 eur/tm. Ülejäänud puuliikidest saadav materjal on väheväärtuslik, sellest ka kõige madalam hind 15 eur/tm.
Järelejääva metsamaa väärtuse leidmisel on lähtutud metsa-kasvukoha-tüüpidest, maaüksuse paiknemisest ja
metsamaa turuhinna tasemest. Täpsed mahud ja puidusortimentide kokkuostuhinnad on välja toodud eraldiste
kaupa metsamaa hindamisaktis, vaata lisa 3.
Metsakorraldaja Heiki Peterson poolt koostatud metsamaa hindamisaktis saadud tulemus on äralõike aluse metsa
raiemahu kasum kokku 1 127 eurot.
17
Domus Kinnisvara
Roomand Saar Domus Kinnisvara
Kutseline nooremhindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
Tel 50 25 611 Tel 646 4035
[email protected]
Eksperthinnang nr 0501-20
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
5.3.2. Puistuta maa turuväärtus
Raiest järelejääva maa turuväärtuse leiame sarnaste metsata metsamaade, so. lageraiega maatükkidega teostatud
tehinguid võrreldes ja saadud tulemuse ühikhinna kaudu. Hinnatava maa turuväärtuse leidmiseks kasutame ainult
võrdluskõlbulikke tehinguid. Seejuures jätame kasutamata tehingud, kus kinnistu metsamaa pindala oluliselt suurem
või väiksem hinnatavast, või metsamaal on veel osaliselt raiekõlbulikku kasvavat metsa, või on teostatud metsa
uuendamist või tehingu osapooled on olnud seotud.
Lageraiega metsamaadega teostatud tehinguid on eelmisel aastal kuni hindamisaruande kuupäevani Rapla
maakonnas 6, kusjuures 3 tehingutest on olnud seotud osapoolte vahel. Käesoleval aastal raielankidega teostatud
tehinguid Raplamaal ei ole teada. Ühe võrdlustehingu peame võtma 2018.a teostatud tehingutest. Seejuures jätame
kasutamata need tehingud metsamaadega, millel pole teostatud lageraiet.
Tehingu hind
Tehingu Tehingu
Asukoht Pindala ha kinnistu Kasvukohatüüp
aeg hind €
kohta, €/ha
Kehtna vald, Ingliste küla 06.2019 6 000 4,4 1364 jänesekapsa-mustika
Märjamaa vald, Jädivere 06.2019 4 466 8,45 529
angervaksa
küla
Kehtna vald, Koogiste küla 02.2018 6 000 6,5 923 jänesekapsa-mustika
Toodud võrdlustehingute võrdlemiseks hinnatava varaga korrigeerime võrdlustehinguid iseloomustavaid
parameetreid. Korrigeerimise eesmärgiks on anda hinnang, kui palju muudab hinnatava vara mingi parameetri
erinevus võrdlustehingu turuväärtust.
Võrdlustehingute valik ja kohandamise põhimõtted
Võrdlustehingute valik Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame sarnastes piirkondades toimunud tehinguid.
Selgitused Kõik võrdlustehingud on müüdud tavapärase müügiprotsessi käigus.
võrdlustehingute osas Ühegi tehingu hind ei sisaldanud käibemaksu, samuti ei lisandunud ühelegi
tehingu hinnale käibemaks.
7
Võrdlusühiku valik Võrdlusühikuks valime ha hinna, kuna võrdlusvarade pindalad on erinevad ja sarnast
vara soetatakse hektarihinna kaudu
8
Võrdluselementide valik Võrdluselementideks on lisaks tehingu ajale valitud järgmised enim vara väärtust
mõjutavad tegurid:
Ajaline kohandus – viimase 2 aasta jooksul on hinnatavas turusektoris
keskmised hinnad tõusnud, mistõttu oleme arvestanud 5% hinnatõusuga alates
2018. a. ja kohandanud 3. võrdlusvara vastavalt;
Juurdepääs – kõrgema hinnaga on kergesti ligipääsetavad kinnistud, mis jäävad
suuremate teede äärde, juurdepääsuga avalikult teelt. Võrdlusvarad nr 1 ja 2
on parema juurdepääsuga, kohandused vastavlt 10% ulatuses;
Kinnistu pindala – mastaabikohandusel arvestame, et suurema maatüki ha hind
on turul reeglina kõrgema hinnaga. Võrdlusvarad nr 1 ja 3 on väiksemad,
kohandame neid 5% võrra;
Kasvukohatüüp – mõjutab vara väärtust. Kasvukohatüübid on nimetatud
vastavas kohas enamesineva alustaime järgi: nt. jänesekapsa, sinilille, naadi
kasvukohatüüp, kus esineb kõige rohkem nimes olevat taime. Taimede kasv
sõltub mullastiku olemusest ning näitab mulla viljakust ning metsa
kasvupotentsiaali. Kohandame 2. võrdlusvara 5% võrra.
Metsamaa seisukord – kõrgemalt on väärtustatud need kinnistud, millel on
lageraiest jäänud puistut. Kohandame 3. võrdlusvara 10% võrra.
7
Võrdlusühik on ühik, mille abil kohandamise võtteid kasutades leitakse vara väärtus võrdlusmeetodil. Tavaliselt on
võrdlusühikuks ühik, mida kasutatakse turul kauplemisel, pidades silmas konkreetse toote, turusegmendi ja -piirkonna eripärasid
(EVS 875-11:2014, p. 3.2.9.)
8
Võrdluselement on vara või tehingut iseloomustav näitaja, mida kasutatakse kohandamisel ja mille valikul lähtutakse selle
olulisusest vara väärtuse kujunemisel (EVS 875-11:2014, p. 3.2.8.)
18
Domus Kinnisvara
Roomand Saar Domus Kinnisvara
Kutseline nooremhindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
Tel 50 25 611 Tel 646 4035
[email protected]
Eksperthinnang nr 0501-20
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
Muudes kriteeriumites on hinnatava ja võrreldavad varad sarnased või väikeste
erinevustega, mis turuväärtusele olulist mõju ei avalda, mistõttu ei ole neid kohandatud.
Võrdlustabel:
VÕRRELDAVAD VARAD
HINNATAV VARA
1 2 3
Kohila vald, Loone Kehtna vald, Ingliste Märjamaa vald, Kehtna vald, Koogiste
Aadress:
küla, Kukriku küla Jädivere küla küla
Tehingu hind (€): 6 000 4 466 6 000
Hekatrihind (€/ha): 1 364 529 923
Tehingu aeg: Märts 20 Juuni 19 Juuni 19 Veebr 18
Ajaldamine: 0% 0% 5%
Ajaldatud hind
1 364 529 969
(€/ha):
Juurdepääs: üle naaberkinistu avalikult teelt, parem avalikult teelt, parem üle naaberkinnistu
Kohandus -10% -10% 0%
Pindala (ha): 7.21 4.4 8.45 6.5
Kohandus 5% 0% 5%
Kasvukoha tüüp: Sinilille jänesekapsa-mustika angervaksa jänesekapsa-mustika
Kohandus 0% 5% 0%
Metsamaa ca 0,3 ha ulatuses on
arvestatud on lageraie lageraie lageraie
seisukord puistut
Kohandus 0% 0% -10%
Summaarne
-5% -5% -5%
kohandus
Kohandatud hind
1 295 502 921
(€):
Kohanduste summa
15% 15% 20%
absoluutväärtus:
Osakaal lõpphinnas: 0.35 0.35 0.30
Kaalutud hind
905 453 176 276
(€/ha):
Turuväärtuse leidmisel kasutame kaalutud keskmist, kuna võrdlustehinguid on kohandatud erineval määral ning
kaalumisel saab arvesse võtta kohandamisel tekkinud erinevusi. Kõige rohkem kohandatud tehingule (kohanduste
absoluutväärtuste summa) antakse kõige väiksem kaal.
Kaalutud hind hektari hindade võrdlemise põhjal: 453 + 176 + 276 = 905 €/ha
Seega äralõikealuse metsata metsamaa turuväärtuseks kujuneb: 3,98 ha x 905 €/ha = 3 602 € ≈ 3 600 €
Hinnatava äralõike koosseisu kuuluva metsa ja metsamaa turuväärtus:
Kogu raiemahu kasum 1 127 eurot
järelejääva metsata metsamaa väärtus 3 600 eurot
kokku metsamajanduslik maa: 4 727 eurot ≈ 4 700 eurot
5.3.3. Kaasnevad kahjud
Kaasnev kahju kinnisasja vähenemisest
Hinnatav kinnistu koosneb katastriüksusest pindalaga 7,21 ha ja millest äralõige on 3,98 ha, e. ca 55%. Tekib kahju
maatüki kuju muutusest, kuna kinnistu väheneb pärast äralõiget 55% võrra, e. järele jääb 3,23 ha. Sarnane kuju
muutus ja maatüki vähenemine mõjutab vara väärtust hinnanguliselt 10% võrra. Kaasanev kahju arvutatakse
eelnevalt leitud järelejääva maa turuväärtuse kaudu: 3 600 € x 0,10 = 360 eurot.
5.3.4. Hüvitusväärtus kokku
Hüvituväärtus = äralõike turuväärtus 4 700 € + kaasnev kahju kinnisasja vähenemisest 360 € = 5 060 € ≈ 5 100 €.
19
Domus Kinnisvara
Roomand Saar Domus Kinnisvara
Kutseline nooremhindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
Tel 50 25 611 Tel 646 4035
[email protected]
Eksperthinnang nr 0501-20
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
Hinnangu täpsus on piirkonna sarnaste varade osas ligikaudu ± 20%.
6. Hindamistulemus
Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on
Domus Kinnisvara hinnangul hinnatava vara aadressil Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
hüvitusväärtus:
5 100 € (viis tuhat ükssada eurot), so 1 281 €/ha
20
Domus Kinnisvara
Roomand Saar Domus Kinnisvara
Kutseline nooremhindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
Tel 50 25 611 Tel 646 4035
[email protected]
Eksperthinnang nr 0501-20
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
Lisa 1. Fotod
Vaated eemalt kinnistule
vaade äralõike kohast
21
Domus Kinnisvara
Roomand Saar Domus Kinnisvara
Kutseline nooremhindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
Tel 50 25 611 Tel 646 4035
[email protected]
Eksperthinnang nr 0501-20
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
Lisa 2. Kinnistusregistri väljavõte
Väljavõtte tegija: Roomand Saar
Asutus: Domus Kinnisvara Vahendus OÜ
Kuupäev: 04.03.2020 11:21:49
Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond
Uus registriosa
2959337
number
Kinnistu nimi
Korteri nr
Õigsuse märge Elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust: 26.06.2007
Digitoimik Kinnistustoimiku kõik dokumendid on digitaalsed alates 27.03.2014
I jagu KINNISTU KOOSSEIS
Kande Avamine, koosseisu muudatused, Kande
Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala
number ühendamise ja jagamise kanded kehtivus
Maatulundusmaa 100%,
Rapla maakond, Kohila 7,21 Maakatastri andmed üle võetud
1 31701:004:0104 kehtiv
vald, Loone küla, ha 16.12.2017.
Kukriku.
II jagu OMANIK
Kande Kande
Omanik Kande alus
number kehtivus
Tornator Eesti OÜ 7.10.2014 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud
3 kehtiv
(registrikood 10013860) 15.10.2014. Kohtunikuabi Silvia Sauväli
III jagu KOORMATISED JA KITSENDUSED
Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a.
Kande Märked piiratud asjaõiguste kohta, kannete Kande
hüpoteegid) ja märked; käsutusõiguse
number muudatused ja kustutamised kehtivus
kitsendused
Kustutatud 5.10.2018 kinnistamisavalduse
1 alusel 14.10.2018. Kohtunikuabi Mare kehtiv
Tomingas
Omandamise märkus Eesti Vabariik kasuks.
Kinnisasja omandamise märkus KAHOS § 9
2 alusel. 26.02.2020 kinnistamisavalduse alusel kehtiv
sisse kantud 2.03.2020. Kohtunikuabi Katrin
Kokk
IV jagu HÜPOTEEGID
Kande Hüpoteegi Märked hüpoteekide kohta, kannete Kande
Hüpoteegid
number summa muudatused ja kustutamised kehtivus
22
Domus Kinnisvara
Roomand Saar Domus Kinnisvara
Kutseline nooremhindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
Tel 50 25 611 Tel 646 4035
[email protected]
Eksperthinnang nr 0501-20
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
Lisa 3. Metsamaa hindamisakt
23
Domus Kinnisvara
Roomand Saar Domus Kinnisvara
Kutseline nooremhindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
Tel 50 25 611 Tel 646 4035
[email protected]
Eksperthinnang nr 0501-20
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
Lisa 4. Metsa inventariseerimise andmed
24
Domus Kinnisvara
Roomand Saar Domus Kinnisvara
Kutseline nooremhindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
Tel 50 25 611 Tel 646 4035
[email protected]
Eksperthinnang nr 0501-20
Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Kukriku
Vastavuskinnitus standardi nõuetele:
Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutseline pädevus on
piisav hindamistellimuse täitmiseks.
Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab eesti kinnisvara hindamise standardiseeria EVS
875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele.
Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi
peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a. juhud kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks
hindamise kutsealaga seotud toiminguteks.
Hindaja on tegutsenud sõltumatu hindajana.
Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes.
Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega.
Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja
korrektsed.
Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult
hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega.
Koostaja: /allkirjastatud digitaalselt/
Roomand Saar
Kutseline nooremhindaja, tase 5, kutsetunnistuse nr 139663
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige
Kinnitaja: /allkirjastatud digitaalselt/
Toomas Vaks
Hindamisosakonna juht
Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistuse nr 127183
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige
25
Domus Kinnisvara
Roomand Saar Domus Kinnisvara
Kutseline nooremhindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
Tel 50 25 611 Tel 646 4035
[email protected]
Maa-amet
[email protected] Teie 2 8 .04 .20 20 nr 7-21/20/2558-4 e-koopia: ivika.sootla @ maaamet .ee Meie 2 8 . 0 5 .20 20 nr MA 2 8 0 5 20 Kinnisasjade riigile omandamise menetlus ( 31701:004:0104 ) Olete 2 8 . 0 4 .20 20 esitanud osaühingule Tornator Eesti pakkumise kinnisasja riigile omandamiseks kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) kiirme n e t luses eesmärgiga tagada Rail Baltica raudtee ehituseks ja selle teenindamiseks vajalik maavajadus. Soovite omandada osa erakinnistust : Rapla maakonnas Kukriku kinnisasi , kataster 31701:004:0104 , äralõike pindala ligikaudu 3,98 ha . Soovisite vastust hiljemalt 2 8 .0 5 .2020 . Lähtudes Teie kirjas esitatud soovist esitame seisukohad: Oleme nõus, et Maa-amet teeb kinnisasja omaniku eest kinnisasja jagamisega seotud toiminguid ja esitab sellega seotud avaldusi riigiregistrites kannete muutmiseks. Vastavalt Teie soovile kinnitame, et Tornator Eesti osaühingule kuuluva kinnisasja kohta ei eksisteeri kolmanda te isikute õigusi, mida ei ole kantud kinnisturaamatusse, sh rendilepingutest tulenevaid kasutusõigusi. Tegite äralõike eest hüvitisväärtuses pakkumuse kogusummas 6353.- eurot maa riigile omandamiseks , mis teeb metsmaa ühiku hinnaks 1596 eurot/ha. Tutvusime ettevõtte andmebaasis selle maatüki metsanduslike näitajatega: sinilille kasvukohatüüp, boniteet II, enamus puuliik haab ja lepp, vanus alla keskealise . Anname teada, et sinilille kasvukoha tüübi eest nii madala pakutud hüvitisväärtusega me riigile maad võõrandama nõus ei ole . Olete varasemates menetlustes 2019 aastal pakkunud meile muude Rail Baltika raudtee tarbeks äralõigete korral asendusmaad, seega on maade asendamine võimalik. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku pakkuda meile riigimaade hulgast Kukriku kinnisasja äralõike eest asendusmaad. Võiks olla äralõikega ligilähedases pindalas, sinilille kasvukohatüüp, puistu vanus alla keskealise. Asukoha eelistust ei ole, sobib igal pool Eestis , välja arvatud Hiiumaa ja väikesaared. Väärtusvahe oleme nõus vajadusel kompenseerima rahas. Lugupidamisega Andre Kaareste Maakasutuse spetsialist Tornator Eesti OÜ Digiallkirjastatud Lisa: äralõike asukoha plaan ligikaudsetes piirdes Andre Kaareste, maakasutuse spetsialist,
[email protected] , mob 53 583944
Tornator Eesti OÜ
[email protected]
17.09.2020 nr 7-21/20/2558-8
Kukriku kinnisasja avalikes huvides
omandamine
Teavitasime Teid 17.02.2020 kirjaga nr 7-21/20/2558 Rapla maakonnas Kohila vallas Loone külas
asuva Kukriku kinnisasja (katastritunnus 31701:004:0104) osalise omandamise menetluse
läbiviimisest kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) § 4 lõike 1
punkti 7 alusel avaliku raudtee taristu ja teenindusrajatiste ehitamiseks. Esitasime Teile 28.04.2020
kirjaga nr 7-21/20/2558-4 pakkumuse Rail Baltic raudtee eelprojekti muudatusprojekti
krundijaotuskava alusel omandada riigile Kukriku kinnisasja ca 3,98 ha suurune osa rahas
makstava tasu eest. Oma 28.05.2020 kirjas nr MA280520 andsite teada, et Te ei nõustu kutselise
hindaja poolt määratud väärtusega ning soovite saada pakkumust kinnisasjade vahetamiseks.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on Maa-ametile 26.06.2020 edastanud tööplaani,
mille kohaselt tuleb omandamise menetlus läbi viia Rail Baltic raudtee põhiprojekti
krundijaotuskava alusel. Põhiprojekti krundijaotuskava kohaselt on Kukriku kinnisasja
omandatava osa pindala ca 4,58 ha (Lisa 1).
Lähtudes keskkonnamõjude hindamise läbiviimise tulemustest, suurenenud äralõikest ning Teie
soovist viia läbi kinnisasjade vahetamine, siis teeme Teile ettepaneku vahetada Kukriku
kinnisasi tervikuna, pindalaga 7,21 ha väärtusega 7868 eurot (Lisa 2) riigile kuuluva Rapla
maakonnas Kohila vallas Rabivere külas asuva Päikesesooja kinnisasja (katastritunnus
31701:006:0197) pindalaga 3,57 ha väärtusega 8903 eurot (Lisa 3) vastu. Väärtuste vahe
1035 eurot tuleks Teil hüvitada riigile. Päikesesooja kinnisasi piirneb Tornator Eesti OÜ-le
kuuluva Laidemetsa kinnisasjaga (katastritunnus 31701:006:0034).
Kinnisasjade väärtuste väljaselgitamiseks on OÜ Metsabüroo teostanud kasvava metsa
inventeerimise, mille andmed on lisatud käesolevale kirjale (Lisa 4 ja Lisa 5). Kasvava metsa
inventeerimise andmetest tulenevalt on eeltoodud kinnisasjade väärtused määranud Maa-amet
KAHOS § 12 lõike 2 alusel, lähtudes looduskaitseseaduse alusel kinnitatud hindamismetoodikast
ja Maa-ameti peadirektori 01.07.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/160 kinnitatud „Kinnisasja
hüvitusväärtuse hindamise juhendi“ punktis 3.3 sätestatud alustest, mille kohaselt on arvutustes
kasutatud Riigimetsa Majandamise Keskuse avaldatud metsamaterjali eelneva aasta keskmisi
hindu.
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
Palume Teil kahe nädala jooksul kirja kättesaamisest arvates esitada Maa-ametile (e-posti
aadressile
[email protected]) nõusolek täiendatud pakkumusega või põhjendatud
vastuväited.
Küsimuste puhul palume ühendust võtta kirja all olevatel kontaktidel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merje Krinal
maakorralduse osakonna juhataja
Lisad: 1. Rail Baltic raudtee põhiprojekti krundijaotuskava
2. Kukriku kinnisasja koondakt
3. Päikesesooja kinnisasja koondakt
4. Kukriku kinnisasja kasvava metsa inventeerimise andmed
5. Päikesesooja kinnisasja kasvava metsa inventeerimise andmed
Ivika Sootla
675 0850
[email protected]
2
TINGMÄRGID:
0 20m 40m 60m 80m 100m 120m Kavandatavad rööbasteed / Designed railway
Kavandatavad teed / Designed roads
A M 1:2000
Kavandatav hooldusriba / "Green Path"
A Kavandatavad nõlvad ja süvendid / Designed slopes and cuts
Katastriüksuse piir / Land plot
21303:002:0130
Tauste Katastriüksuse tunnus ja nimi / Cadastral name and ID
Piirdeaed / Fence
Tagasihüppekoht / Escape ramp in the fence
Raudtee külgkraav / Track side ditch
KJK1180 Kukriku RDT maaeralduse ettepanek / RW proposed border
KR 582 m2
MNT maaeralduse ettepanek / National road proposed border
KOV maaeralduse ettepanek / Local road proposed border
Kraavi ehitise ala / Construction are for ditches
Projekteeritud või puhastatav kraav / Designed or restored ditch
Raudteealune vooluveekogu truup / Waterflow culvert under rw
Raudteealune vooluveekogu truup / Waterflow culvert under rw
Raudteealune loomatruup / Animal passage under railway
Teealune truup / Culvert under the road
Raudtee seadmete jaoks reserveeritud maa-ala / Landplot reservation
Maaeraldused / Land expropiation
Pos.nr / Pindala / Area Kirjeldus / Description
Pos. no m2 (tegevuse ettepanek / proposal)
N
KJK1180 45792 RDT / RW
KJK1180 582 KR kooskõlastus
Katastriüksuse nimi / Cadastral unit name: Kukriku
Katastriüksuse tunnus / Cadastral ID: 31701:004:0104
Pindala / Area (m²/ha): 7,21 ha
Maaomanik(ud) / Land owner(s):
KOOSKÕLASTUSE TEKST / COORDINATION TEXT:
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
..................................................................................................................................
..................................................................................................................................
..................................................................................................................................
..................................................................................................................................
..................................................................................................................................
..................................................................................................................................
KJK1180 Kukriku ..................................................................................................................................
RDT / RW 45792 m2
..................................................................................................................................
..................................................................................................................................
Nimi / Name: Allkiri / Signature: Kuupäev / Date:
Projekt / Project: Rail Baltic raudtee projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalveteenused uue trassi ehituseks lõigus
Pärnust Raplani / Design and design supervision services for the construction of the new line from Pärnu to Rapla
Tellija / Client : RB Rail AS
Projekteerija / Consultant: Skepast&Puhkim OÜ
Projekti etapp / Project stage: PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN
Töö nr / Work no: RBDTDEEDS1DPS1
Mõõtkava / Scale: M 1:2000
KOONDAKT
Käesoleva akti on koostanud Maa-amet, lähtudes kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 12
lõikest 2, mille kohaselt on kasvava metsa väärtus määratud lähtudes looduskaitseseaduse alusel kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määrusega nr 242 "Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt
omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord
kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused"
kehtestatud hindamismetoodikast ja Maa-ameti peadirektori 01.07.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/160, mida on
muudetud 7.05.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/33, kinnitatud "Kinnisasja hüvitusväärtuse hindamise juhend"
punktis 3.3 sätestatud alustest. Maa väärtus on välja selgitatud maakatastriseaduse § 9 lõike 2¹ alusel peetavas
tehingute andmebaasis sisalduvate tehinguandmete ja turuanalüüsi alusel.
Arvutuste tegemisel on lähteandmetena kasutatud:
1) OÜ Metsabüroo 13.06.2018 metsa inventeerimise andmeid;
2) RMK hinnastatistikas avaldatud, kinnisasja omandamisele eelneva aasta (01.07.2019 - 30.06.2020)
sortimentide keskmiste vahelaohindade aritmeetilist keskmist;
3) sortimentide osas, mille kohta müügi tehingute hindu avaldatud ei ole, on kasutatud RMK 31.01.2020
kirjaga nr 3-3.1/926 väljastatud 2019. aasta metsamaterjali müügitehingute kaalutud keskmisi sortimentide
müügihindasid;
4) RMK 31.01.2020 kirjaga nr 3-3.1/926 väljastatud 2019. aasta jooksul teostatud metsauuendustööde
statistilist keskmist kulu hektari kohta;
5) väljaandes Eesti Panga statistikaaruanne 3.7.2 "Mittefinantsettevõtetele antud laenude intressimäärad
tegevusalade lõikes" pikaajaliste laenude real "Põllumajandus, metsandus ja kalandus" avaldatud, kinnisasja
omandamisele eelneva aasta (01.07.2019 - 30.06.2020) intresside aritmeetilist keskmist.
Muu maa kõlviku väärtuse väljaselgitamisel on analüüsitud kogu Eesti maatulundusmaa sihtotstarbega ja
valdavalt muu maa kõlvikuga hoonestamata maa tehinguid alates 2017. aasta algusest. Valdavalt muu maa
kõlvikuga tehinguid tehakse turul suhteliselt harva, seetõttu on aluseks pikem ajaperiood.
Maa asukoht:
Maakond Rapla
Vald Kohila
Küla Loone
Katastriüksus Kukriku 31701:004:0104
Hinnatava ala pindala (ha): 7,21
eur/ha
ha (m³) t väärtus (eur)
eur/t
kasvava metsa tagavara* 161 604,29
metsamaa 6,86 6 958,78
haritav maa - -
looduslik rohumaa - -
muu maa 0,35 872 305,20
KOKKU 7,21 7 868,27
Kukriku katastriüksuse 31701:004:0104, pindalaga 7,21 ha, koguväärtus ümardatult täiseurodes on
7868 (seitse tuhat kaheksasada kuuskümmend kaheksa) eurot
Väärtuse määramise kuupäev: 11.08.2020
Koondakti koostajad: Tiiu Vaus (allkirjastatud digitaalselt)
Maa-ameti maakorralduse osakonna peaspetsialist
Ülleke Eerik (allkirjastatud digitaalselt)
Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna nõunik
* Kasvava metsa tagavara väärtuse määramise seisuga
KOONDAKT
Käesoleva akti on koostanud Maa-amet, lähtudes kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 12
lõikest 2, mille kohaselt on kasvava metsa väärtus määratud lähtudes looduskaitseseaduse alusel kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määrusega nr 242 "Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt
omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord
kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused"
kehtestatud hindamismetoodikast ja Maa-ameti peadirektori 01.07.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/160, mida on
muudetud 7.05.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/33, kinnitatud "Kinnisasja hüvitusväärtuse hindamise juhend"
punktis 3.3 sätestatud alustest. Maa väärtus on välja selgitatud maakatastriseaduse § 9 lõike 2¹ alusel
peetavas tehingute andmebaasis sisalduvate tehinguandmete ja turuanalüüsi alusel.
Arvutuste tegemisel on lähteandmetena kasutatud:
1) OÜ Metsabüroo 16.07.2020 metsa inventeerimise andmeid;
2) RMK hinnastatistikas avaldatud, kinnisasja omandamisele eelneva aasta (01.07.2019 - 30.06.2020)
sortimentide keskmiste vahelaohindade aritmeetilist keskmist;
3) sortimentide osas, mille kohta müügi tehingute hindu avaldatud ei ole, on kasutatud RMK 31.01.2020
kirjaga nr 3-3.1/926 väljastatud 2019. aasta metsamaterjali müügitehingute kaalutud keskmisi sortimentide
müügihindasid;
4) RMK 31.01.2020 kirjaga nr 3-3.1/926 väljastatud 2019. aasta jooksul teostatud metsauuendustööde
statistilist keskmist kulu hektari kohta;
5) väljaandes Eesti Panga statistikaaruanne 3.7.2 "Mittefinantsettevõtetele antud laenude intressimäärad
tegevusalade lõikes" pikaajaliste laenude real "Põllumajandus, metsandus ja kalandus" avaldatud, kinnisasja
omandamisele eelneva aasta (01.07.2019 - 30.06.2020) intresside aritmeetilist keskmist.
Loodusliku rohumaa kõlviku väärtuse väljaselgitamisel on analüüsitud tehingute andmebaasis registreeritud
maatulundusmaa sihtotstarbega ja valdavalt loodusliku rohumaa kõlvikuga hoonestamata maa tehinguid
alates 2018. aasta algusest. Arvestatud on, et hinnatav osa asub keskmisest kehvematel muldadel.
Maa asukoht:
Maakond Raplamaa
Vald Kohila
Küla Rabivere
Katastriüksus Päikesesooja 31701:006:0197
Hinnatava ala pindala (ha): 3,57
eur/ha
ha (m³) t väärtus (eur)
eur/t
kasvava metsa tagavara* 376 4 918,76
metsamaa 2,50 2 438,36
haritav maa - -
looduslik rohumaa 1,07 1 445 1 546,15
muu maa - -
KOKKU 3,57 8 903,27
Päikesesooja katastriüksuse 31701:006:0197, pindalaga 3,57 ha, koguväärtus ümardatult täiseurodes
on 8903 (kaheksa tuhat üheksasada kolm) eurot
Väärtuse määramise kuupäev: 11.08.2020
Koondakti koostajad: Tiiu Vaus (allkirjastatud digitaalselt)
Maa-ameti maakorralduse osakonna peaspetsialist
Ülleke Eerik (allkirjastatud digitaalselt)
Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna nõunik
* Kasvava metsa tagavara väärtuse määramise seisuga
METSAINVENTEERIMISE ANDMED
Maakond: Rapla
Vald: Kohila
Küla: Loone
ID(d): 1271
Maaüksus: Kukriku
Kinnistu number: 2959337
Katastritunnus: 31701:004:0104
Üldpindala: 7,21 ha Metsamaa pindala: 6,86 ha, sellest:
lagedad alad
selguseta alad
puistud 6,86 ha, sellest:
haavikud 6,86 ha 138 tm
Kasvava metsa tagavara: 138 tm 20 tm/ha
Tagavara juurdekasv: 56 tm aastas
Välitööd tegi: Helve Jürimaa, 13.06.2018
Kava on koostatud: 2.07.2018 (ID: 04403-04580) Co-financed by the Connecting Europe
Facility of the European Union
OÜ Metsabüroo (reg. kood 10908249), Tallinn, Järvevana tee 9
e-post:
[email protected], telefon 61 090 61
2
KITSENDUSTE PLAAN
Rapla maakond
Kohila vald VEP101027Ei
Kukriku kinnistu
0 100 200 300 400 500m
Mõõt 1:10 000
Kitsendused ja looduskaitseobjektid
kalda pv. kalda pv.
kaitseala skv. püsielupaiga skv.
kaitseala pv. püsielupaiga pv.
hoiuala ranna pv.
üksikobjekt muud kitsendused
kaitseala välispiir hoiuala
reservaat projekteeritav kaitseala
1
looduslik skv. vääriselupaik
hooldatav skv. üksikobjekt
piiranguvöönd loomad I kategooria Kukriku
31701:004:0104
püsielupaik loomad II kategooria
2
püsielupaiga skv. taimed I kategooria
püsielupaiga pv. taimed II kategooria
kultuurimälestis pärandkultuuri objekt
Leppemärgid
maakonna piir visiir, jalgrada Tammi talu
valla piir kõlviku piir
katastriüksuse piir eraldise piir
kruusatee elektriliin
metsatee eraldist läbiv joon
pinnastee eraldise katkestus
trass, siht tiik
vana kraav truup Lohu mSisa park
kraav, oja, kaldajoon märkimisväärne puu Niine talu
kraav, jõgi 6...10m 52001:001:0021 katastritunnus
kraav trassiga 20 eralduse nmber
L-EST 97 ristkoordinaadid
Aluskaart: Riigi Maa-amet
Looduskaitse info: EELIS, juuni 2017
Hiie talu
3
PUISTUPLAAN
Rapla maakond
Kohila vald VEP101027Ei
Kukriku kinnistu
0 100 200 300 400 500m
Mõõt 1:10 000
Puistuplaani leppemärgid
Lagedad Selguseta Nooren- Keskealised Valmivad ja
Puuliik Latimetsad
alad alad dikud metsad küpsed
Mänd
Kuusk
Kask
Haab 1
Sanglepp
Hall lepp
Tamm
Saar Kukriku
Teised
31701:004:0104
2
Leppemärgid
maakonna piir visiir, jalgrada
valla piir kõlviku piir
katastriüksuse piir eraldise piir Tammi talu
kruusatee elektriliin
metsatee eraldist läbiv joon
pinnastee eraldise katkestus
trass, siht tiik
vana kraav truup
kraav, oja, kaldajoon märkimisväärne puu
kraav, jõgi 6...10m 52001:001:0021 katastritunnus Lohu mSisa park
kraav trassiga 20 eralduse nmber Niine talu
L-EST 97 ristkoordinaadid
Aluskaart: Riigi Maa-amet
Looduskaitse info: EELIS, juuni 2017
Hiie talu
4
TAKSEERKIRJELDUS
Kohila vald, Kukriku maaüksus, 31701:004:0104
Pind- Koosseisu Bo- Kasvu- Puude Tagavara Juurdekasv Likv. Tarbe Kavandatud
Er. Rin- H100 Täius G Raie
ala Puu- Pärit- Vanus H D ni- koha- arv puit puidu metsamajanduslikud tööd
nr. ne % m % m² %
ha liik olu a m cm teet tüüp tk/ha tm/ha tm/er tm/ha/a tm/er/a tm % Takseeritud
Kitsendus: kalda piiranguvöönd, 0,40 ha 13.06.2018
1 0,40 Küps mets 2 Sl 26 146 58 4,4 1,8 50 93
Kaalutud I rinde vanus 55 aastat, raievanus 40 aastat
1 95 Hb s 55 20 16 53 16 55
3 Lv s 45 17 14 2
2 Ks s 60 20 20 1
Põõsarinne: sarapuu, kuslapuu, toomingas, liitus tugev, kõrgus 2 - 5 m
Vanus ebaühtlane
Tehtud: Hb harvendusraie
Kitsendus: kalda piiranguvöönd, 0,30 ha 13.06.2018
2 6,46 Noorendik 2 Sl 26 12 80 8,4 54,4 41 82
1 45 Hb v 10 4 2 3000 8
45 Lv v 10 5 3 20
10 Ks s 10 4 2
Y 26 Ma s 110 23 48 14 13
24 Hb s 60 22 25 12
18 Ks s 80 24 32 9
15 Va s 95 22 39 8
10 Va s 55 18 19 5
4 Lv s 45 17 14
3 Ks s 50 20 16
Põõsarinne: sarapuu, toomingas, kuslapuu, liitus tugev, kõrgus 2 - 5 m
Tehtud: Hb lageraie
Eraldisel esimesena märgitud puuliik on peapuuliik
METSAINVENTEERIMISE ANDMED
Maakond: Rapla
Vald: Kohila
Küla: Rabivere
ID(d): 1406
Maaüksus: Päikesesooja
Kinnistu number: 3417837
Katastritunnus: 31701:006:0197
Üldpindala: 3,57 ha Metsamaa pindala: 2,50 ha, sellest:
lagedad alad
selguseta alad
puistud 2,50 ha, sellest:
kaasikud 2,50 ha 378 tm
Kasvava metsa tagavara: 378 tm 151 tm/ha
Tagavara juurdekasv: 9 tm aastas
Välitööd tegi: Tõnis Danilov, 16.07.2020
Kava on koostatud: 8.08.2020 (ID: 10270-10519) Co-financed by the Connecting Europe
Facility of the European Union
Metsabüroo OÜ (reg. kood 10908249), Järvevana tee 9, Tallinn
e-post:
[email protected], telefon 61 090 61
2
KITSENDUSTE PLAAN
Rapla maakond
Kohila vald
Päikesesooja kinnistu
0 100 200 300 400 500m VEP206487Ei
Mõõt 1:10 000
Kitsendused ja looduskaitseobjektid
kalda pv. kalda pv.
kaitseala skv. püsielupaiga skv.
kaitseala pv. püsielupaiga pv.
hoiuala ranna pv.
üksikobjekt muud kitsendused
1 1406
kaitseala välispiir hoiuala
reservaat projekteeritav kaitseala
looduslik skv. vääriselupaik
hooldatav skv. üksikobjekt
piiranguvöönd loomad I kategooria 2
(nimi teadmata)
püsielupaik loomad II kategooria
31701:006:0197
püsielupaiga skv. taimed I kategooria
püsielupaiga pv. taimed II kategooria 3
kultuurimälestis pärandkultuuri objekt
Leppemärgid
maakonna piir visiir, jalgrada
valla piir kõlviku piir
katastriüksuse piir eraldise piir
kruusatee elektriliin
metsatee eraldist läbiv joon
pinnastee eraldise katkestus
trass, siht tiik
vana kraav truup
kraav, oja, kaldajoon märkimisväärne puu
kraav, jõgi 6...10m 52001:001:0021 katastritunnus
kraav trassiga 20 eralduse nmber
söödaplats jahikantsel
soolak kopratamm
Aluskaart: Riigi Maa-amet Looduskaitse info: EELIS, oktoober 2018
Metsabüroo OÜ
3
PUISTUPLAAN
Rapla maakond
Kohila vald
Päikesesooja kinnistu
0 100 200 300 400 500m VEP206487Ei
Mõõt 1:10 000
Puistuplaani leppemärgid
Lagedad Selguseta Nooren- Keskealised Valmivad ja
Puuliik Latimetsad
alad alad dikud metsad küpsed
Mänd
Kuusk 1 1406
Kask
Haab
Sanglepp
Hall lepp
Tamm
Saar 2
(nimi teadmata)
Teised
31701:006:0197
3
Leppemärgid
maakonna piir visiir, jalgrada
valla piir kõlviku piir
katastriüksuse piir eraldise piir
kruusatee elektriliin
metsatee eraldist läbiv joon
pinnastee eraldise katkestus
trass, siht tiik
vana kraav truup
kraav, oja, kaldajoon märkimisväärne puu
kraav, jõgi 6...10m 52001:001:0021 katastritunnus
kraav trassiga 20 eralduse nmber
söödaplats jahikantsel
soolak kopratamm
Aluskaart: Riigi Maa-amet Looduskaitse info: EELIS, oktoober 2018
Metsabüroo OÜ
4
TAKSEERKIRJELDUS
Kohila vald, Päikesesooja maaüksus, 31701:006:0197
Pind- Koosseisu Bo- Kasvu- Puude Tagavara Juurdekasv Likv. Tarbe Kavandatud
Er. Rin- H100 Täius G Raie
ala Puu- Pärit- Vanus H D ni- koha- arv puit puidu metsamajanduslikud tööd
nr. ne % m % m² %
ha liik olu a m cm teet tüüp tk/ha tm/ha tm/er tm/ha/a tm/er/a tm % Takseeritud
1 0,10 Keskealine mets 2 K-An 25 189 19 5,8 0,6 16 68 16.07.2020
Kaalutud I rinde vanus 48 aastat, raievanus 62 aastat
1 60 Ks s 50 18 16 86 22 11
30 Lv s 40 18 16 6
10 Hb s 40 22 22 2
Põõsarinne: toomingas, paakspuu, pihlakas, liitus keskmine, kõrgus 3 m
Üksikud teise rinde kuused
2 0,67 Keskealine mets 2 K-An 24 205 137 5,5 3,7 115 93 16.07.2020
Kaalutud I rinde vanus 55 aastat, raievanus 70 aastat
1 100 Ks s 55 18 16 100 24 137
Vanus ebaühtlane
3 1,73 Küps mets 2 Sl 24 128 222 2,7 4,6 191 72 16.07.2020
Kaalutud I rinde vanus 70 aastat, raievanus 57 aastat
1 30 Ks s 70 21 22 43 13 67
30 Hb s 70 24 34 67
20 Ku s 80 21 26 44
15 Lv s 50 17 16 33
5 Ma s 80 22 26 11
Põõsarinne: sarapuu, toomingas, liitus väga tugev, kõrgus 5 m
Surnud puud 5 9
Lamapuit 5 9
Kõdupuit 10 17
Kahjustus: tüvemädanik, aste keskmine, 30% I rinde 70 a. Ks; haavataelik, aste keskmine, 30% I rinde 70 a. Hb;
põder, aste keskmine, 20% I rinde 80 a. Ku; tüvemädanik, aste keskmine, 30% I rinde 50 a. Lv
Vanus ebaühtlane, kasvukohatüüp varieerub, täius või liitus ebaühtlane, üksikud teise rinde kuused
Võimalik, et naaberkinnistu raie käigus raiutud mõned sarapuud antud kinnistult.
Eraldisel esimesena märgitud puuliik on peapuuliik
Maa . amet maaamet @m aaamet .ee Teie 28.04.2020 nr 7-21/20/2558-4 e-koopia:
[email protected] T eie 1 7 . 0 9 .20 20 nr 7-21/20/ 2558-8 Meie 28.05.2020 nr MA280520RB Meie 29 . 0 9 .20 20 nr MA 2909 20 RB /2 Kinnisasjade riigile omandamise menetlus ( 31701:004:0104 ) Olete 17 . 0 9 .20 20 esitanud osaühingule Tornator Eesti pakkumise kinnisasja riigile omandamiseks kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) kiirme n e t luses eesmärgiga tagada avaliku raud tee taristu ehituseks ja selle teenindamiseks vajalik maavajadus. Soovite omandada riigile katastriüksust Kukriku 31701:004:0104 ., asendusmaana pakkute vastu katastriüksust Päikesooja 31701:006:0197 . Soovisite vastust kahe nädala jooksul . Lähtudes Teie kirjas esitatud soovist esitame seisukohad: Oleme nõus võõrandama riigile katastriüksuse Kukriku 31701:004:0104 , kogupind 7,21ha , Maa-ameti arvutatud väärtus 7868 .- eurot. Vastu soovime saada asendusmaana katastriüksuse Päike se sooja 31701:006:0197 , kogupind 3,57 ha , Maa-ameti arvutatud väärtus 8903 .- eurot. Väärtuste vahe summas 1035 .- eurot oleme nõus riigile kompenseerima rahas. Oleme nõus, et Maa-amet teeb kinnisasja omaniku eest kinnisasjade vahetuseks vajalikud ettevalmistused ja esitab sellega seotud avaldusi riigiregistrites kannete muutmiseks. Vastavalt Teie soovile kinnitame, et Tornator Eesti osaühingule kuuluva kinnisasja kohta ei eksisteeri kolmanda te isikute õigusi, mida ei ole kantud kinnisturaamatusse, sh rendilepingutest tulenevaid kasutusõigusi. Metsamajanduslike tööde kavandamine riigile võõrandatava Kukriku kinnisasja osas on ettevõtte andmebaasis peatatud. Notaritehingus esindab Tornator Eest i OÜd juhatuse liige või ettevõtte volitusega isik. Palun teatage sobiv notariaeg ja koht enne tehingut vähemalt 10 päeva ette
[email protected] . Lugupidamisega Andre Kaareste Maakasutuse spetsialist Tornator Eesti OÜ Digiallkirjastatud Lisa: väljavõte raudtee ehitusprojekti joonisest Kukriku kinnisasjal Andre Kaareste, maakasutuse spetsialist,
[email protected] , mob 53 583944
TINGMÄRGID:
0 20m 40m 60m 80m 100m 120m Kavandatavad rööbasteed / Designed railway
Kavandatavad teed / Designed roads
A M 1:2000
Kavandatav hooldusriba / "Green Path"
A Kavandatavad nõlvad ja süvendid / Designed slopes and cuts
Katastriüksuse piir / Land plot
21303:002:0130
Tauste Katastriüksuse tunnus ja nimi / Cadastral name and ID
Piirdeaed / Fence
Tagasihüppekoht / Escape ramp in the fence
Raudtee külgkraav / Track side ditch
KJK1180 Kukriku RDT maaeralduse ettepanek / RW proposed border
KR 582 m2
MNT maaeralduse ettepanek / National road proposed border
KOV maaeralduse ettepanek / Local road proposed border
Kraavi ehitise ala / Construction are for ditches
Projekteeritud või puhastatav kraav / Designed or restored ditch
Raudteealune vooluveekogu truup / Waterflow culvert under rw
Raudteealune vooluveekogu truup / Waterflow culvert under rw
Raudteealune loomatruup / Animal passage under railway
Teealune truup / Culvert under the road
Raudtee seadmete jaoks reserveeritud maa-ala / Landplot reservation
Maaeraldused / Land expropiation
Pos.nr / Pindala / Area Kirjeldus / Description
Pos. no m2 (tegevuse ettepanek / proposal)
N
KJK1180 45792 RDT / RW
KJK1180 582 KR kooskõlastus
Katastriüksuse nimi / Cadastral unit name: Kukriku
Katastriüksuse tunnus / Cadastral ID: 31701:004:0104
Pindala / Area (m²/ha): 7,21 ha
Maaomanik(ud) / Land owner(s):
KOOSKÕLASTUSE TEKST / COORDINATION TEXT:
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
..................................................................................................................................
..................................................................................................................................
..................................................................................................................................
..................................................................................................................................
..................................................................................................................................
..................................................................................................................................
KJK1180 Kukriku ..................................................................................................................................
RDT / RW 45792 m2
..................................................................................................................................
..................................................................................................................................
Nimi / Name: Allkiri / Signature: Kuupäev / Date:
Projekt / Project: Rail Baltic raudtee projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalveteenused uue trassi ehituseks lõigus
Pärnust Raplani / Design and design supervision services for the construction of the new line from Pärnu to Rapla
Tellija / Client : RB Rail AS
Projekteerija / Consultant: Skepast&Puhkim OÜ
Projekti etapp / Project stage: PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN
Töö nr / Work no: RBDTDEEDS1DPS1
Mõõtkava / Scale: M 1:2000
Ivika Sootla
Saatja: Ivika Sootla
Saatmisaeg: kolmapäev, 27. jaanuar 2021 17:08
Adressaat: 'Andre Kaareste'
Teema: RE: KATASTRIMÕÕDISTAMINE piirandmete täpsustamiseks_FW: Kukriku kinnisasja
omandamine
Tere
Teatame, et 27.01.2021 registreeriti maakatastris Rapla maakonnas Kohila vallas Rabivere külas asuv Päikesesooja
(31701:006:0197) ülemõõdistamine ning maakatastri andmete põhjal on üksuse pindalaks 3,49 ha.
Maa-ameti 17.09.2020 pakkumuse nr 7-21/20/2558-8 alusel tegime Teile ettepaneku vahetada Kukriku kinnisasi
tervikuna, pindalaga 7,21 ha väärtusega 7868 eurot, riigile kuuluva Päikesesooja kinnisasja, pindalaga 3,57 ha
väärtusega 8903 eurot, vastu. Väärtuste vahe 1035 eurot tuli Teil hüvitada riigile. Nõustusite pakkumusega
29.09.2020.
Maakorraldustööde käigus täpsustunud Päikesesooja kinnisasja pindalast tulenevalt täpsustame kinnisasja väärtust.
Päikesesooja kinnisasja, pindalaga 3,49 ha, väärtus on 8703 eurot, mis on määratud proportsionaalselt pindala
vähenemisega. Mistõttu tuleb Teil kinnisasjade väärtuste vahe 835 eurot hüvitada riigile.
Valmistame ette kinnisasjade vahetamise osas majandus- ja taristuministri käskkirja, mille alusel sõlmitakse
notariaalne vahetusleping.
Küsimuste tekkimisel võtke minuga ühendust.
Lugupidamisega
Ivika Sootla
Maa-ameti maakorralduse osakond
675 0850 | 5385 3607 |
[email protected]
From: Andre Kaareste [mailto:
[email protected]]
Sent: Monday, December 7, 2020 11:21 AM
To: Ivika Sootla <
[email protected]>
Subject: KATASTRIMÕÕDISTAMINE piirandmete täpsustamiseks_FW: Kukriku kinnisasja omandamine
Hea Maa-ameti esindaja
Piirimärkide tutvustamisel maastikul osaleda ei soovi, kooskõlastame vaikimisi. Usaldame mõõdistajat, tema pääseb
ligi alusdokumentidele (piirinaabrite esmakande väliaabrissid).
Enne tehingut saab maaomanikuna allkirjastada Maa-amet.
Trv
Tornator
From: Ivika Sootla <
[email protected]>
Sent: Monday, December 7, 2020 10:49 AM
To: Andre Kaareste <
[email protected]>
Subject: Kukriku kinnisasja omandamine
Tere
1
Anname teada, et oleme Rapla maakonnas Kohila vallas Rabivere külas asuva Kukriku kinnisasja vahetusmaa
Päikesesooja (31701:006:0197) osas oleme tellinud mõõdistuste piiride täpsustamiseks ja piiride tähistamiseks, kuna
üksus on moodustatud kaardi ja plaani alusel.
Maakorraldustöid teostab TOP Geodeesia OÜ (kontaktisik Erik Lillend, tel 5057098) ning tööde teostamise tähtaeg
05.01.2021.
Palun mulle teada anda, kas soovite osaleda piiride kättenäitamisel ja kui jah, siis kellele tuleks kutse saata?
Pärast Päikesesooja üksuse ülemõõtmist ja andmete täpsustamist maakatastris koostame kinnisasjade vahetamise
majandus- ja taristuministri otsuse.
Küsimuste tekkimisel palun võtta minuga ühendust.
Tervitades
Ivika Sootla
nõunik | maakorralduse osakond
675 0850 | 5385 3607 |
[email protected]
Maa-amet
Mustamäe tee 51 | 10621 Tallinn | 665 0600
www.maaamet.ee
geoportaal.maaamet.ee
Suuname asjatundlikult maatoiminguid ning varustame ühiskonda maa- ja ruumiandmetega.
2