Ehitusmaavarade otstarbekama kasutuse mudelite ja riigi huvi määratlemise metoodika
väljatöötamine
TEHNILINE KIRJELDUS
1. Töö eesmärk
Töö eesmärk on töötada välja mudelid ja metoodilised soovitused, kuidas on võimalik
analüüsida ehitusmaavarade lubade taotluste menetlustes riigi huvi, sh varustuskindluse välja
selgitamise praktikat ning teha ettepanekud riigi huvi väljaselgitamise
kohanemisvõimelisemaks ning efektiivsemaks muutmiseks.
2. Taustinfo
Ehitusmaavarade otstarbekama kasutuse skeemide väljatöötamine. Olemasolev, praegu
põhiliselt ehitusmaterjalide tootmisega seonduv mäetööstus koos töötlemisega on olulise
majandusliku kaaluga tellija ehituse, masinaehituse ja logistika sektoritele. Maavarade
kaevandamine suurendab ka riikliku taristu (raudteed, sadamad, elektrivõrk) efektiivsust ja
avaldab positiivset mõju (eelkõige) Kirde-Eesti ning pealinnast kaugemate piirkondade
tööhõivele. Lisaks ehitusmaterjalide leviku ja potentsiaali selgitavale tööplokile on oluline
aspekt siin väärindada rohkem ja paremini seni kasutamata või vähe kasutatud tehnogeenseid
ressursse – aheraine, kaevisematerjalid, ehituslammutusjäätmed jne. Seega selle ploki
käsitlemise eesmargiks saaks olla selgitada majanduslikult efektiivseima tulemiga lasundite
levik, tehnoloogiad, nende rakendamine ja mõju, nende analüüs ja vastavalt teadustulemustele
vastavate mudelite ning poliitikasoovituste integreerimine. Lisaks eelpooltoodule on olulisel
kohal välja töötada metoodika, kuidas arvesse võtta olemasoleva teaduspõhise lähenemise
alusel lasundi kvaliteeti, kasuliku ressursi mahtu ja sotsiaalmajanduslikku aspekti. Selline
metoodika tuleks kasuks riigi huvi määratlemisel konkreetsete taotluste puhul.
Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis
„Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050.“ Strateegias on välja toodud, et riigil tuleb
maapõueressursside kasutamise paremaks planeerimiseks ja varustuskindluse tagamiseks
koostada ning uuendada regulaarselt maavarade vajaduse prognoosi, tuues seejuures vajaduse
välja nii ajaliselt kui ka geograafiliselt.
Lähtudes Maapõuepoliitika visioonist, on vaja omada piisavalt head ülevaadet ehitusmaavarade
ressurssidest ning nendega seonduvast kasutamisest ja varustuskindlusest, et maavarade
kasutamine oleks riigi huviga kooskõlas ning keskkonnaalaselt säästlik ja jätkusuutlik.
Ehitusmaavarade lubade andmisel on riigi huvi välja selgitamiseks siiani lähtutud KeMi
kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendist ning Vabariigi Valitsusele
esitavate eelnõude koostamisel lähtutud Keskkonnaministeeriumi 04.10.2010 käskkirjast nr
1382. Seoses muutunud õigusruumi ja asjaoludega (maapõuepoliitika põhialuste jõustumine,
maapõue valdkonna ülesannete jagamine KeMi ja MKMi vahel, Vabariigi Valitsuse poole
pöördumise praktika jne) on vajadus riigi huvi väljaselgitamise süsteemi ja varustuskindluse
juhendi ülevaatamiseks ja uuendamiseks.
Seni kasutuses olnud varustuskindluse juhendi teadaolevad kitsaskohad:
• Optimaalne teeninduspiirkond 50 km
• Kriitiline piir 10 aastat
• Nõudluse/vajaduse prognoos juhendis ei ole selgelt määratletud. Varustuskindlust
arvutatakse viie viimase aasta keskmise kaevandamise mahu alusel ning ainult
võimalusel arvestatakse vajaduse prognoose järgnevateks aastateks
• Varustuskindlust ei arvutata eramaade puhul
• Reaalsete veokauguste ja teede tehnilise seisukorra mitte arvestamine
• Kõik ehitusmaavarad arvestatakse samade põhimõtete järgi
• Varustuskindluse arvutus tehakse uuringute juures, kuid see ei indikeeri tegelikku riigi
huvi (ehk ei rakendu keeldumise alusena)
• Suurem osa ehitusmaavarade maardlatest on arvele võetud kehtivuse kaotanud uuringu
korra järgi (määrus nr 44), mille põhjal toimub ka varustuskindluse arvutus, ja sellel
puudub seos uues uuringu korras (määrus nr 52) kehtestatud kvaliteedinõuetega
• praegune varustuskindluse rakendamine pärsib uute alade kasutuselevõttu kui
ehitusmaavara kaevandamise maht mõnes regioonis on olnud siiani väike või piirkonnas
paikneb avamata olulise varukogusega karjäär.
3. Töö tegevused
Võtta aluseks maapõuepoliitika põhialustes välja toodud põhimõtted ja ülesanded ning välja
pakkuda nende saavutamiseks vajalikud tegevused, sh:
1. Töötada välja mudelid ja metoodikad, kuidas järk järgult saaks määratleda riigi huvi
konkreetsete ehitusmaavarade geoloogilise uuringu ja kaevandamislubade taotlustele,
võttes arvesse nii nõudlust kui ka erinevaid sotsiaalmajanduslikke, logistilisi ja materjali
kvaliteedist tulenevaid mõjureid. Üks mudel ja metoodika peaks tuginema kehtiva
õigusruumi reeglitele ja teine pakkuma välja kontseptsiooni parimaks toimivaks
lahenduseks ning sisaldama soovitusi õigusruumi korrastamiseks.
2. Kuni 31.12.2018 arvele võetud varude ja pärast seda uute varude omavaheline võrdlus
(kuidas arvestada erinevate uuringukordade alusel arvele võetud varusid, kas see on
võimalik?). Analüüsida alternatiivsete materjalide kasutusvõimalusi ning võimalikku
nendega arvestamist riigi huvi välja selgitamisel erinevates regioonides.
3. Analüüsida riigi huvi välja selgitamist olukorras, kus kehtestatakse maavarade
teemaplaneering.
4. Analüüsida, kuidas rakendada riigi huvi geoloogilise uuringu lubade puhul olukorras,
kus KOV ei nõustu uuringuloa andmisega.(Vabariigi Valitsusele esitatakse
otsustamiseks ainult ülekaalukat majanduslikku, keskkonnakaitselist või sotsiaalset riigi
huvi esindavad taotlused.
5. Analüüsida üldise riigi huvi ja varustuskindluse juhendi vajadust.
4. Töö tulemus
Riigi huvi, sh varustuskindluse, välja selgitamise senise praktika ülevaade ja hindamismudel
ning metoodika, mille tulemusena pakutakse mudelid/lahendused riigi huvi ja varustuskindluse
analüüsi uuendamiseks, kus arvestatakse seni vajaka jäänud aspektidega (materjali kvaliteet,
logistika, planeerimine, nõudlus jne). Üks mudel ja metoodika peaks tuginema kehtiva
õigusruumi reeglitele ja teine pakkuma välja kontseptsiooni parimaks toimivaks lahenduseks
ning sisaldama soovitusi õigusruumi korrastamiseks.
5. Hind
Analüüsi hind on maksimaalselt 29 999 eurot. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki
kulutusi, mis on vajalikud kogu töövõtulepingu täitmiseks (eurodes käibemaksuta).
6. Ajakava
Töö valmimise aeg hiljemalt 25. november 2021.
7. Nõuded pakkujale
Tööde teostaja on kohustatud viima Tellijaga läbi töökoosolekuid planeeritava sisu, metoodika,
tehnilise lahenduste, materjalide ja tegevuste ajakava kooskõlastamiseks, vähemalt 1 koosolek
kuus. Töökoosolekuid korraldab ja protokollib Tööde teostaja.
Nõuded tööd teostavatele spetsialistidele:
Konsultandi või töö teostajana peab olema kaasatud ehitusvaldkonna teadlane-spetsialist või
kraadiõppur, kellel on vähemalt 3 a kogemus ehitusmaavarade kasutamise skeemide
väljatöötamisel ning riigi huvi hindamise protsessides. Lisada viited või lingid.
8. Pakkumise sisu
Pakkujalt oodatakse:
1) Analüüsi metoodika kirjeldust;
2) Analüüsitavate probleemide ning teemade kirjeldust;
3) Teostamise ajakava koos lahti seletatud tegevuskavaga
4) Analüüsihinda;
5) Analüüsi läbiviija(te) CV(-si)d.
9. Hindamine
Hindamisel arvestatakse:
- analüüsi teostamise lahendust, tegevuskava, metoodika sobivust (40%).
- analüüsi pakkumise tegijate kvalifikatsiooni ja/või varasemat kogemust (20%).
- Hinda (40%).
Vastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Maavarade osakond
nõunik - Kaur Kõue
[email protected]
Tartu Ülikooli maapõueressursside arenduskeskuse (MAREK) pakkumine
ehitusmaavarade otstarbekama kasutuse mudelite ja riigi huvi määratlemise
metoodika väljatöötamiseks
Töö eesmärk on töötada välja mudelid ja metoodilised soovitused riigi huvi
määramiseks ehitusmaavarade lubade taotluste menetlusprotsessis , sh analüüsida
varustuskindluse välja selgitamise praktikat ning teha ettepanekud riigi huvi
väljaselgitamise kohanemisvõimelisemaks ning efektiivsemaks muutmiseks.
1. Analüüsitavate probleemide ja teemade kirjeldus
Projektis analüüsitavad peamised probleemid (uurimist vajavad küsimused) tulenevad
pakkumiskutse tehnilisest kirjeldusest on grupeeritud nelja alapunkti.
P1. Kas riigi huvi defineerimine ja varustuskindluse juhend on vajalikud? Kuidas
määratleda riigi huvi konkreetsete ehitusmaavarade geoloogilise uuringu ja
kaevandamislubade taotlustele, võttes arvesse nii nõudlust kui ka erinevaid
sotsiaalmajanduslikke, logistilisi ja kaevandatava materjali kvaliteedist tulenevaid
mõjureid?
P2. Kuidas arvesse võtta lasundi kvaliteeti, kasuliku ressursi mahtu ja
sotsiaalmajanduslikku aspekti riigi huvi määratlemisel ning kaevandamislubade
väljaandmisel? Kuidas analüüsida alternatiivsete materjalide kasutusvõimalusi ning
võimalikku nendega arvestamist riigi huvi välja selgitamisel erinevates regioonides?
P3. Kuidas analüüsida riigi huvi välja selgitamist olukorras, kus kehtestatakse
maavarade teemaplaneering?
P4. Kuidas rakendada riigi huvi geoloogilise uuringu lubade puhul olukorras, kus KOV ei
nõustu uuringuloa andmisega. Kuidas ja millisel juhul peaks rakenduma Vabariigi
Valitsuse otsustuspädevus ülekaaluka majandusliku, keskkonnakaitselise või sotsiaalse
riigi huvi esindamiseks.
Ülaltoodud probleemide (P1-P4) lahendamiseks on vajalik analüüsida olemasolevat
varustuskindluse olukorda sh teadaolevaid kitsaskohti, saada ülevaade parimatest
võimalikest praktikatest ning välja töötada mudelid ja metoodilised soovitused riigi
huvi väljaselgitamiseks ja varustuskindluse mudeli kaasajastamiseks.
2. Analüüsi metoodika
Ehitusmaavarade kasutuse mudelite ja riigi huvi analüüsi määratlemise metoodika
väljatöötamiseks koondatakse erinevate seonduvate valdkondade sh maavarade
geoloogia, ehitusvaldkonna, hüdrogeoloogia, planeeringute, keskkonnasotsioloogia ja
keskkonna- ja maapõueõiguse kompetentsid ning ehitusmaavarade kaevandus- ja
uuringulubade menetlemise juures riigi huvi hindamise praktilise kogemusega
spetsialisti. Projekti läbiviimiseks moodustatakse ekspertrühm, kelle ülesandeks on
metoodiliste mudelite väljatöötamine ja sisendi andmine uue riigi huvi hindamise
aluseks oleva töödokumendi väljatöötamiseks.
Ehitusmaavarade kasutuse mudelite väljatöötamise aluseks on riigi huvi sõnastamine ja
riigi huvi määratlemise ja varustuskindluse juhendi vajaduse analüüs. Analüüsitakse
rahvusvahelist keskkonna- ja maapõueõigust sh lähinaabrite ja teiste Euroopa Liidu
liikemisriikide analoogseid piirkondliku tähtsusega maavarade kasutuse regulatsioone
ning koostatakse ülevaade parimatest praktikatest. Eesti osas lähtutakse eelkõige
strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ põhimõtetest sh
ehitusmaavarade olulisusest majandusarengu edendamisel, ringmajanduse
põhimõtetest, sobivaimate keskkonnakorralduslike lahenduste valimist, ruumilise
planeerimise ja parimate kogemuste põhjal säästlike lahenduste väljatöötamise
printsiipidest. Lisaks toetades selgete ja arusaadavate lubade andmise protseduuride
väljatöötamist vältides selle juures üle reguleerimist. Seejuures analüüsitakse piirkonna
ressursikindluse hindamise ja riigi huvi määratlemise juures vajadust ja võimlust
arvestada materjali kvaliteeti ja selle varieeruvust; kaevise veoga seotud logistilistikat
nt veoteede kaugus, seisukord, kasutatavust ja häiringuid; ressursi nõudluse olukorda ja
prognoositavat muutust, nt oluliste infrastruktuuriobjektide planeeringuid ja
kavandeid; alternatiivsete materjalide kasutatavust, nt põlevkivi kaevandamise
aheraine olemasolul viimase eelistamise põhimõtteid. Analüüsitakse ka riigi huvi välja
selgitamise võimalusi maakonna maavarade teemaplaneeringute kehtestamise
olukorras ja riigi huvi defineerimist juba teemaplaneeringute osana.
Samuti lähtutakse IUGS ja UNESCO poolt välja töötatud piirkondliku tähtsusega
maavarade sh alternatiivsete materjalide (development minerals) kasutamise
väärtustamise ja kogukondade kaasamise (the challenge of social acceptance and
licence) põhimõtetest.
Projekti käigus viiakse läbi intervjuud ehitusmaavarade lubade taotlemisega
seonduvate asutuste ja organisatsioonide sh Keskkonnaameti, Eesti Ehitusmaterjalide
Tootjate Liidu, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti
Geoloogiateenistuse ja looduskaitseorganisatsioonide esindajatega, et täpsustada
varustuskindluse juhendi juba teadaolevaid (nimetatud hanke tehnilises kirjelduses) ja
võimalikke teisi kitsaskohti ning lahendusvõimalusi.
Projektis kasutatakse Eesti Geoloogiateenistuse ehitusmaavara varude ja selle
kaevandamise ülevaateid ja prognoose. Analüüsitakse ehitusmaavarade varude ja
kaevandamise piirkondlikku statistikat aastate 2010-2020 kohta kasutades Maa-ameti
avaandmeid (WFS teenuse kaudu), geoinfosüsteemide ja masinõppe meetodite
võimalusi ning koostatakse vastavasisulise teemakaardid ja ülevaated arvestades
maavarade kasutuse ruumilise planeerimise vajadusi. Koostöös Keskkonnaametiga
koondatakse andmed uuringu- ja kaevandamisloa andmisest keeldumise põhjuste kohta
vähemalt viimase 10 a lõikes ning analüüsitakse KOV-ide keeldumiste põhjuseid ning
keeldumise aluseks olevate põhjuste leevendusmeetmeid.
Projekti lõpptulemusena esitatakse hiljemalt 25. novembriks 2021 projekti
uuringuaruanne, kus on esitatud analüüs varustuskindluse hindamise senise praktika
kohta koos statistilise ülevaatega ehitusmaavarade kasutuse ja lubade andmisest
keeldumise kohta. Uuringuaruandes esitatakse geoloogilise uuringu ja
kaevandamislubade taotluste riigi huvi määratlemise lähtealused, soovitused ja
võimalikud lahendused riigi huvi ja varustuskindluse analüüsi uuendamiseks ja
muutuvate oludega kohandamiseks, kus arvestatakse seni vajaka jäänud aspektidega.
Vastavalt hanke tehnilises kirjelduses püstitatud ülesandele esitatakse aruandes koos
soovitustega kaks kontseptsiooni (üks vastavuses kehtiva õigusruumi reeglitega)
parimaks toimivaks lahenduseks ning soovitused õigusruumi korrastamiseks. Kogu
projekti vältel toimub igakuine infovahetus Majandus ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika ja maavarade valdkonna
töötajatega.
3. Projekti ajakava ja tegevused ning seosed lahendamist vajavate
probleemidega
Analüüsitavate probleemide (P1-4) lahendamiseks on kavandatud kokku kaheksa
põhitegevust (T1-T8), mis on koos ajakavaga esitatud Tabelis 1.
Tabel 1. Projekti tegevused ja ajakava kuude lõikes (apr-nov 2021)
2021
Projekti tegevused 4 5 6 7 8 9 10 11
T1. Projekti juhtimine ja töökoosolekud MKM-
iga
T2. Eesti ja rahvusvaheliste parimate
praktikate analüüs
T3. Intervjuude läbiviimine uuringu- ja
kaevandamislubade taotlemisega seotud
osapooltega
T4. Ehitusmaavarade varude, kvaliteedi ja
kaevandamismahtude muutuste analüüs ning
tulevikuvajaduste prognooside metoodika
T5. Analüüs uuringu- ja kaevandamisloa
andmisest keeldumise põhjuste kohta ja
soovitused leevendusmeetmete osas
T6. Õigusruumi analüüs, stsenaariumite
väljatöötamine ja võrdlev analüüs
T7. Uuringuaruande koostamine ja soovituste
esitamine
T8. Uuringutulemusi tutvustava seminari
korraldamine
Projekti põhitegevustega (T1-T8) analüüsitakse olemasolevat olukorda ning otsitakse
lahendusi pakkumise alguses väljatoodud probleemidele (P1-4) ja uurimist vajavatele
küsimustele. Projekti detailsem tegevuskava põhitegevuste lõikes koos lahendamist
vajavate probleemide kirjeldamisega on esitatud Tabelis 2.
Tabel 2. Projekti kavandatavad tegevused ja seosed lahendamist vajavate
probleemidega.
Projekti tegevused Tegevuste detailsem kirjeldus ja seos lahendamist vajavate probleemidega
Igakuine suhtlus MKM-iga. Suhtlus teiste partneritega sh Eesti
T1. Projekti juhtimine ja töökoosolekud Geoloogiateenistusega. Projekti meeskonna ja ressursside juhtimine. Vajalik
MKM-iga projekti edukaks toimimiseks.
Töö teaduskirjanduse, EL liikmesriikide ning IUGS ja UNESCO parimate praktikatega
piirkondlike maavarade kasutuse ja kogukondade kaasamise osas. Vastavate
T2. Eesti ja rahvusvaheliste parimate kokkuvõtete koostamine. Vajalik parimast rahvusvahelisest praktikast ülevaate
praktikate analüüs saamiseks ja võimalusel selle rakendamiseks Eestis (P1).
Intervjuude läbiviimine ehitusmaavarade lubade taotlemisega seonduvate asutuste
ja organisatsioonide sh Keskkonnaameti, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu,
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti
Geoloogiateenistuse jt. esindajatega. Tulemuste esmane analüüs ja kokkuvõtted.
T3. Intervjuude läbiviimine uuringu- ja Vajalik varustuskindluse juhendi kitsaskohtade teadasaamiseks ning seotud
kaevandamislubade taotlemisega seotud asutuste sisendi saamiseks juhendi kaasajastamiseks (P1-4). Võimaldab analüüsida
osapooltega KOVide vastuseisu uuringu- ja kaevandamislubade andmisele (P4).
Analüüsitakse ehitusmaavarade varude ja kaevandamise piirkondlikku statistikat
aastate 2010-2020 kohta, kasutades Maa-ameti WFS teenuse avaandmeid ja
geoinfosüsteemide ja masinõppe meetodite võimalusi ning koostatakse vastavad
T4. Ehitusmaavarade varude, kvaliteedi ja teemakaardid ja ülevaated. Koostöös Eesti Geoloogiateenistusega analüüsitakse ja
kaevandamismahtude muutuste analüüs töötatakse välja ehitusmaavarade vajaduse tulevikuprognooside metoodika. Vajalik
ning tulevikuvajaduste prognooside varustuskindluse juhendi kitsaskohtade selgitamiseks ja lahenduste otsimiseks (P1-
metoodika 2) ning maavarade kasutuse ruumilise planeerimise küsimuste lahendamisel (P3).
Koostöös Keskkonnaametiga koondatakse andmed kaevandamisloa andmisest
keeldumise põhjuste kohta vähemalt viimase 10 a lõikes ning analüüsitakse
T5. Analüüs uuringu- ja kaevandamisloa võimalikke põhjuseid. Võimaldab analüüsida KOVide vastuseisu uuringu- ja
andmisest keeldumise põhjuste kohta ja kaevandamislubade andmisele, mis kohati takistab tasakaalustatud ja nõudlust
soovitused leevendusmeetmete osas arvestava ressursikasutuse rakendamist. (P4).
Keskkonnakorralduslike meetmete ja õigusruumi analüüsiga kaalutakse riigi huvi
defineerimise ja varustuskindluse juhendi vajalikkust ning selle muutmise erinevaid
T6. Õigusruumi analüüs, stsenaariumite lahendusvariante. Stsenaariumite võrdlev analüüs on vajalik P1-P4 lahendamiseks
väljatöötamine ja võrdlev analüüs ja Eestile sobivaimate lahenduste leidmisel.
T7. Uuringuaruande koostamine ja Koostatakse uuringuaruanne, kus võetakse kokku ja esitatakse eelnevate tegevuste
soovituste esitamine tulemused ning soovitused vastavalt töö eesmärkidele. Vajalik P1-4 lahendamiseks.
Projekti eesmärkide ja tulemuste tutvustamiseks korraldatakse enne projekti
lõpptähtaega avalik seminar. Seminar toimub Tartus TÜ Chemicumi õppehoones
T8. Uuringutulemusi tutvustava seminari novembris 2021 ning selles on võimalik osaleda ka videosilla kaudu. Vajalik projekti
korraldamine tulemuste avalikustamiseks ning tagasiside saamiseks.
4. Projekti meeskond
Projekti meeskonda kaasatakse TÜ MAREKi maavarade geoloogia, hüdrogeoloogia,
regionaalplaneeringute, keskkonnasotsioloogia, ringmajanduse ja maapõueõiguse
eksperdid kellel kõigil on olemas vajalik kvalifikatsioon ja varasem kogemus vastavates
teemavaldkondades (pakkumisele lisatud ekspertide CV-d). Koosseisuvälise
konsultandina kaasatakse ehitusmaavarade uuringu- ja kaevanduslubade taotluste
juures riigi huvi hindamise kogemusega ekspert väljaspoolt Tartu ülikooli.
Projekti juhib rakendusgeoloogia professor Alar Rosentau, kes on ekspert maavarade
geoloogia ja maapõueõiguse küsimustes (tegevused T1-8). Professor Rosentau on
osalenud maapõuepoliitika põhialuste strateegiadokumendi väljatöötamises, juhib
maavarade komisjoni tööd ning on olnud paljude teemavaldkonna uuringute autoriks.
Hüdrogeoloogia küsimustes on eksperdiks kaasprofessor Enn Karro (T4, T6-8) ja
planeeringute valdkonnas kaasprofessor Garri Raagmaa (T4-8) Intervjuude metoodika
ja keskkonnasotsioloogia küsimustes on eksperdiks sotsioloogia kaasprofessor Kati
Orru (T3, T5-8), ringmajanduse ja kaevandamisjääkide kasutamise küsimustes teadur
Riho Mõtlep (T4, T7-8) ning aluspõhja maavarade kaevandamise osas professor Leho
Ainsaar (T2, T4, T7-8). Keskkonnaõiguse küsimustes kaasatakse eksperdina jurist
Kaarel Relve (T2,T6)
Koosseisuvälise konsultandina kaasatakse ehitusmaavarade spetsialist Harry
Kuivkaev (T4-7), kellel on enam kui 3 a. kogemus ehitusmaavarade kasutamise
skeemide väljatöötamisel ning riigi huvi hindamise protsessides. Projekti kaasatakse
vajadusel ka teisi eksperte ja kraadiõppe üliõpilasi (nt andmete analüüsiks). Projekti
käigus teeb projektimeeskond tihedat koostööd MKM-i ja Eesti Geoloogiateenistusega.
5. Analüüsi hind
Pakkumise hinna kujundamisel on arvestatud projekti juhtimise ja ekspertide töötasude
kuluga (8 arvestuslikku töökuud, 22 900eur), projekti lõpuseminari kuluga (300eur)
ning projekti üldkululõivuga (5800eur). Pakkumise hind ilma käibemaksuta on
kokku 29 000 eurot.
Alar Rosentau
Tartu Ülikooli rakendusgeoloogia professor
[email protected]
22.03.2021
Eesti Teadusinfosüsteem A+ A--1 Est Eng SISENE
Isikud Asutused Projektid Teadustegevus Klassi kaatorid ETISe info Uudised Sündmused
Avaleht » Isikud » Riho Mõtlep
Riho Mõtlep https://www.etis.ee/CV/Riho_Motlep/est
Sünniaeg 10.02.1980
Telefon 7376689
E-post
[email protected]
ORCID 0000-0002-6570-9091
Teenistuskäik
Töökohad ja ametid 01.07.2017–... Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut, Teadur (1,00)
01.02.2011–01.01.2017 Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut, Teadur (1,00)
01.07.2006–31.01.2011 Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut, tehnoloogia
spetsialist (1,00)
Haridustee 2006–2010 Filosoo adoktor, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
2004–2006 Magister Scientiarum, Tartu Ülikool, Bioloogia-Geograa a teaduskond
1998–2004 Baccalaureus Scientiarum, Tartu Ülikool, Bioloogia-Geograa a teaduskond
Teadusorganisatsiooniline 2019−... European Astrobiology Institute haridusvaldkonna töögrupi juht
ja -administratiivne
tegevus 2016−... TÜ Maapõueressursside arenduskeskuse MAREK tegevjuht
1999−... Eesti Geoloogia Selts
2014−2018 COST TD1308 Action "Investigating the origins and evolution of life on Earth and the habitability of other
planets" WG5 "Education and Training" kaasjuht ning WG3 "Tracing the origins and evolution of life on
Earth and nding its limits" liige
Kvali katsioon
Teaduskraadid Riho Mõtlep, doktorikraad, 2010, (juh) Kalle Kirsimäe, Composition and diagenesis of oil shale industrial solid wastes (Põlevkivitööstuse tahkete jäätmete
koostis ja muutumine), Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
Riho Mõtlep, magistrikraad (teaduskraad), 2006, (juh) Kalle Kirsimäe, Mineral composition of semi-coke deposits at Viru Keemia shale-oil plant, Kohtla-Järve
(Mineraloogiline koostis VKG Õlitööstuse AS jäätmemäe näitel, Kohtla-Järvel), Tartu Ülikool, Bioloogia-geograa ateaduskond, Geoloogia instituut*.
Teadustöö põhisuunad ETIS KLASSIFIKAATOR: 4. Loodusteadused ja tehnika; 4.2. Maateadused; CERCS KLASSIFIKAATOR: P420 Petroloogia, mineroloogia, geokeemia ; TÄPSUSTUS:
Põlevkivitööstuse tahkete jäätmete koostise ja transformeerumise uurimine
ETIS KLASSIFIKAATOR: 4. Loodusteadused ja tehnika; 4.2. Maateadused; TÄPSUSTUS: Mineraloogia
Jooksvad projektid
PRG447 "Fosfori roll Maa hapnikulise atmosfääri tekkimisel (1.01.2019−31.12.2023)", Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
Lõppenud projektid
LLTOM20138 "Põlevkivituha väärindamise ja ringlusse suunamise võimaluste rakendusuuring (1.01.2020−28.02.2021)", Riho Mõtlep, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond,
ökoloogia ja maateaduste instituut.
IUT20-34 "Baltica teekond Fanerosoikumis: keskonnamuutuste setteline, geokeemiline ja bioloogiline signatuur - PalaeoBaltica (1.01.2014−31.12.2019)", Tõnu Meidla, Tartu Ülikool,
Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
LLTOM18411 "Põlevkivituhkade ohtlikkuse uuring (28.08.2018−1.07.2019)", Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
PUT696 "Emergence of phosphogenesis during initial oxygenation of the Earth: triggering mechanisms and ecosystem requirements (1.01.2015−31.12.2018)", Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikool,
Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
LLTOM16219 "Molycorp Silmet AS tootmisprotsessis tekkivate NORM jäätmete ohutustamise uuringud (23.05.2016−30.06.2017)", Riho Mõtlep, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste
valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
SLOOM12093T "Fosforiärastustehnoloogiad märgalapuhastites: põlevkivituhasette ltersüsteemide omadused ja pikaajaline toimiminetoimimine (1.01.2012−31.08.2015)", Kalle Kirsimäe,
Tartu Ülikool.
AR12003 "CO2 heitme vähendamine põlemisõhu hapnikurikkamaks muutmisega keevkihtkatlas (1.01.2012−31.12.2014)", Tõnu Pihu, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikaülikool,
Mehaanikateaduskond, Soojustehnika instituut, Soojusjõuseadmete õppetool.
SLOOM12033T "CO2 heitme vähendamine põlemisõhu hapnikurikkamaks muutmisega keevkihikatlas (1.01.2012−31.12.2014)", Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Loodus- ja
tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
SLOOM11056T "Põlevkivi põletamisega kasnevate tahkjäätmete uute kasutusalade alused (1.01.2011−31.12.2014)", Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikool.
SF0180069s08 "Balti Paleobasseini tektonotermaalne areng: füüsikaliste ja keemiliste protsesside sidestus (1.01.2008−31.12.2013)", Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikool, Loodus- ja
tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
ETF6975 "IMPAKT-INDUTSEERITUD HÜDROTERMAALSETE SÜSTEEMIDE ARENG IMPAKTI JAHTUMISE LÕPPFAASIS (1.01.2007−31.12.2010)", Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikool, Bioloogia-
geograa ateaduskond, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond.
SF0182533s03 "KONTINENTAALSE MAAKOORE ÜLAOSA STRUKTUURID, KOOSTIS JA EVOLUTSIOON (1.01.2003−31.12.2007)", Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograa ateaduskond.
ETF5372 "Savimineraalide diagenees Balti Basseinis: basseni tektoonilis-termaalne areng ja smektiidi illitiseerumise mehhanism (1.01.2003−31.12.2006)", Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikool,
Bioloogia-geograa ateaduskond.
Juhendamisel väitekirjad
Madis Osjamets, doktorant, (juh) Riho Mõtlep; Andres Marandi, Oil shale industry solid wastes as back lling material in abandoned mines and its in uence on groundwater dynamics and
quality (Põlevkivitööstuse tahked jäätmed kaevandusalade tagasitäite materjalina ning jäätmete ja tagasitäitmise mõju põhjavee dünaamikale ja kvaliteedile), Tartu Ülikool, Loodus- ja
täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut
Kristjan Leben, doktorant, (juh) Riho Mõtlep, Long-term diagenetic transformation and carbon sequestration potential of Ca-rich oil shale ash waste deposit sediments (Eesti kaltsiumirikka
põlevkivituhasette pikaajaline diagenees ja CO2 sidumisvõime), Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut
Juhendatud väitekirjad
Päärn Paiste, doktorikraad, 2017, (juh) Kalle Kirsimäe; Riho Mõtlep, Geopolymeric potential of the Estonian oil shale processing waste (Eesti põlevkivitööstuse tahked jäätmed
geopolümeeride toormena), Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
Hans Leis, magistrikraad, 2019, (juh) Riho Mõtlep, Fosfori sidumise efektiivsus Nõo suuremõõdulises pinnas ltrisüsteemis, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja
maateaduste instituut.
Henri Kersna, magistrikraad, 2011, (juh) Riho Mõtlep, VGK AS Petroteri tehnoloogia kasutamisel tekkiva TSK tuha mineraloogiline ja keemiline koostis ning tsementeerumine, Tartu Ülikool,
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Geoloogia ja mineraloogia õppetool.
Annette Talpsep, magistrikraad, 2008, (juh) Riho Mõtlep; Peeter Talviste, Põlevkivi poolkoksi nihketugevus, Tartu Ülikool.
Publikatsioonid
Klass Aasta Publikatsioon
1.1. 2020 Leben, Kristjan; Mõtlep, Riho; Paaver, Peeter; Konist, Alar; Pihu, Tõnu; Kirsimäe, Kalle (2020). Geochemical study of stable carbon and oxygen isotopes in
land lled Ca-rich oil shale ash. Estonian Journal of Earth Sciences, 69 (3), 134−142. DOI: 10.3176/earth.2020.09.
1.1. 2019 Leben, Kristjan; Riho Mõtlep, Riho; Paaver, Peeter; Alar Konist, Alar; Pihu, Tõnu; Paiste, Päärn; Heinmaa, Ivo; Nurk, Gunnar; Anthony, Edward; Kirsimäe, Kalle
(2019). Long-term mineral transformation of Ca-rich oil shale ash waste. The Science of The Total Environment, 658, 1404−1415. DOI:
10.1016/j.scitotenv.2018.12.326.
3.4. 2019 Leben, K.; Mõtlep, R.; Kirsimäe, K. (2019). Ca-rich oil-shale ash waste as a carbon dioxide sink: stable carbon and oxygen isotope study. In: McCarthy, Michael J.;
Newlands, Moray D.; Jones, Roderick M.; Dyer, Thomas D.; Csetenyi, Laszlo J.; Zheng, Li (Ed.). EUROCOALASH 2019 Proceedings (414−419). Dundee, Scotland,
UK: University of Dundee – Concrete Technology Unit.
1.1. 2017 Paaver, Peeter; Paiste, Päärn; Mõtlep, Riho; Kirsimäe, Kalle (2017). Self-cementation and alkali activation of Ene t280 solid heat carrier retorting ash. Oil Shale,
37 (3), 263−278. DOI: 10.3176/oil.2017.3.05.
1.1. 2016 Kasak, Kuno; Mõtlep, Riho; Truu, Marika; Truu, Jaak; Kõiv-Vainik, Margit; Espenberg, Mikk; Paiste, Päärn; Kirsimäe, Kalle; Mander, Ülo (2016). Hydrated Oil Shale
Ash Mitigates Greenhouse Gas Emissions from Horizontal Subsurface Flow Filters for Wastewater Treatment. Water Air & Soil Pollution, 227 (320), 1−12. DOI:
10.1007/s11270-016-3007-8.
5.2. 2016 Paiste, Päärn; Mõtlep, Riho; Mander, Ülo; Kõiv-Vainik, Margit; Kirsimäe, Kalle (2016). Reactive ltration of phosphorus in Ca-rich hydrated oil shale ash lters:
e ect of organic on lter material and lter media change through operation period. In: Gajewska Magdalena, Matej-Łukowicz Karolina, Wojciechowska Ewa
(Ed.). (769−770). 15th IWA International Conference on Wetland Systems for Water Pollution Control, 4-9 September 2016, Gdańsk, Poland.. 15th IWA
International Conference on Wetland Systems for Water Pollution Control Conference Proceedings.
5.2. 2016 Kasak, Kuno; Kõiv-Vainik, Margit; Mõtlep, Riho; Paiste, Päärn; Kirsimäe, Kalle; Mander, Ülo (2016). Mitigation of greenhouse gas emissions from horizontal
subsurface ow lters for wastewater treatment using hydrated oil shale ash. 15th IWA International Conference on Wetland Systems for Water Pollution Control,
4-9 September 2016, Gdańsk, Poland.. 15th IWA International Conference on Wetland Systems for Water Pollution Control Conference Proceedings: TPSdruk,
361−362.
5.2. 2016 Mõtlep, Riho; Kõiv-Vainik, Margit; Paiste, Päärn; Mander, Ülo; Kirsimäe, Kalle (2016). Oil shale ash utilization in wastewater treatment processes. International
symposium Oil Shale 100, 20-23 Sept, 2016, Tallinn. Symposium Proceedings: Ene t, 52.
5.2. 2015 Kõiv-Vainik, M.; Mõtlep, R.; Paiste, P.; Kirsimäe, K. (2015). Reactive ltration of phosphorus in Ca-rich hydrated oil shale ash lters: e ect of organic and
hydraulic loading rate. 6 th International Symposium on Wetland Pollutant Dynamics and Control, Book of Abstracts, 164−165.
1.1. 2013 Talviste, P.; Sedman, A.; Mõtlep, R.; Kirsimäe, K. (2013). Self-cementing properties of oil shale solid heat carrier retorting residue. Waste, Management &
Research: The Journal for a Sustainable Circular Economy, 31 (6), 641−647. DOI: 10.1177/0734242X13482033.
1.1. 2012 Kuusik, R.; Uibu, M.; Kirsimäe, K.; Mõtlep, R.; Meriste, T. (2012). Open-air deposition of Estonian oli shale ash: formation, state of art, problems and prospects
for the abatement of environmental impact. Oil Shale, 29 (4), 376−403. DOI: 10.3176/oil.2012.4.08.
1.1. 2012 Kõiv, M.; Ostonen, I.; Vohla, C.; Mõtlep, R.; Liira, M.; Lõhmus, K.; Kirsimäe, K.; Mander, Ü. (2012). Reuse potential of phosphorus-rich lter materials from
subsurface ow wastewater treatment lters for forest soil amendment. Hydrobiologia, 692 (1), 145−156. DOI: 10.1007/s10750-011-0944-5.
1.1. 2012 Sedman, Annette; Talviste, Peeter; Mõtlep, Riho; Jõeleht, Argo; Kirsimäe, Kalle (2012). Geotechnical characterization of Estonian oil shale semi-coke deposits
with prime emphasis on their shear strength. Engineering Geology, 131-132, 37−44. DOI: 10.1016/j.enggeo.2012.02.002.
1.1. 2012 Pihu, T.; Arro, H.; Prikk, A.; Rootamm, R.; Konist, A.; Kirsimäe, K.; Liira, M.; Mõtlep, R. (2012). Oil shale CFBC ash cementation properties in ash elds. Fuel, 93,
172−180. DOI: 10.1016/j.fuel.2011.08.050.
1.1. 2010 Bityukova, L.; Mõtlep, R.; Kirsimäe, K. (2010). Composition of pulverized ring and circulating uidized-bed boiler oil shale ashes in Narva Thermal Power
Plants, Estonia. Oil Shale, 27 (4), 339−353 . DOI: 10.3176/oil.2010.4.07.
1.1. 2010 Kõiv, M.; Liira, M.; Mander, Ü.; Mõtlep, R.; Vohla, C.; Kirsimäe, K. (2010). Phosphorus removal using Ca-rich hydrated oil shale ash as lter material – the e ect
of di erent phosphorus loadings and wastewater compositions. Water Research, 44 (10), 5232−5239. DOI: 10.1016/j.watres.2010.06.044.
1.1. 2010 Mõtlep, R.; Sild, T.; Puura, E.; Kirsimäe, K. (2010). Composition, diagenetic transformation and alkalinity potential of oil shale ash sediments. Journal of
Hazardous Materials, 184, 567−573. DOI: 10.1016/j.jhazmat.2010.08.073.
1.1. 2009 Liira, M.; Kõiv, M.; Mander, Ü.; Mõtlep, R.; Vohla, C.; Kirsimäe, K. (2009). Active ltration of phosphorus on Ca-rich hydrated oil-shale ash: does longer retention
time improve the process? Environmental Science & Technology, 43 (10), 3809−3814. DOI: 10.1021/es803642m.
1.1. 2009 Liira, M.; Kirsimäe, K.; Kuusik, R.; Mõtlep, R. (2009). Transformation of calcareous oil-shale circulating uidized -bed combustion boiler ashes under wet
conditions. Fuel, 88 (4), 712−718. DOI: 10.1016/j.fuel.2008.08.012.
1.1. 2009 Kõiv, M.; Vohla, C.; Mõtlep, R.; Liira, M.; Mander, Ü.; Kirsimäe, K. (2009). The performance of peat- lled subsurface ow lters treating land ll leachate and
municipal wastewater. Ecological Engineering, 35 (2), 204−212. DOI: 10.1016/j.ecoleng.2008.04.006.
1.1. 2008 Kaasik, A.; Vohla, C.; Mõtlep, R.; Mander, Ü.; Kirsimäe, K. (2008). Hydrated calcareous oil-shale ash as potential lter media for phosphorus removal in
constructed wetlands. Water Research, 42, 1315−1323. DOI: 10.1016/j.watres.2007.10.002.
1.1. 2007 Mõtlep, R.; Kirsimäe, K.; Talviste, P.; Puura, E.; Jürgenson, J. (2007). Mineralogical Composition of Estonian Oil Shale Semi-Coke Sediments. Oil Shale, 24 (3),
405−422.
5.2. 2007 Kõiv, M.; Vohla, C.; Mõtlep, R.; Mander, Ü.; Kirsimäe, K. (2007). Phosphorus Removal by Hydrated Calcium-Rich Ash in Experimental Soil Filters. Publicationes
Instituti Geographici Universitatis Tartuensis 104: 2nd International Symposium on Wetland Pollutant Dynamics and Control Wetpol 2007; Tartu, Estonia; 16 - 20
September 2007. Ed. Mander, Ü.; Kõiv, M.; Vohla, C. Institute of Geography, University of Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 156−158.
Viimati uuendatud 22.02.2021
Riho Mõtlep https://www.etis.ee/CV/Riho_Motlep/eng
Date of birth 10.02.1980
Phone 7376689
E-mail
[email protected]
ORCID 0000-0002-6570-9091
Career
Institutions and positions 01.07.2017–... University of Tartu, Faculty of Science and Technology, Institute of Ecology and Earth Sciences,
Researcher (1,00)
01.02.2011–01.01.2017 University of Tartu, Faculty of Science and Technology, Institute of Ecology and Earth Sciences,
Researcher (1,00)
01.07.2006–31.01.2011 University of Tartu, Faculty of Science and Technology, Institute of Ecology and Earth Sciences, Specialist
(1,00)
Education 2006–2010 PhD, University of Tartu, Faculty of Science and Technology
2004–2006 Magister Scientiarum, University of Tartu, Faculty of Biology and Geography
1998–2004 Baccalaureus Scientiarum, University of Tartu, Faculty of Biology and Geography
R&D related managerial 2019−... European Astrobiology Institute Education working group leader
and administrative work
2016−... Earh Resources Center, UT, managing director
1999−... Estonian Geological Society
2014−2018 COST TD1308 Action "Investigating the origins and evolution of life on Earth and the habitability of other
planets" a co-lider of WG5 "Education and Training" and a member of WG3 "Tracing the origins and
evolution of life on Earth and nding its limits"
Quali cations
Academic degrees Riho Mõtlep, Doctor's Degree, 2010, (sup) Kalle Kirsimäe, Composition and diagenesis of oil shale industrial solid wastes, University of Tartu, Faculty of Science
and Technology (old), Institute of Ecology and Earth Sciences, Tartu University.
Riho Mõtlep, Research Master's Degree, 2006, (sup) Kalle Kirsimäe, Mineral composition of semi-coke deposits at Viru Keemia shale-oil plant, Kohtla-Järve,
University of Tartu, Faculty of Biology and Geography, Institute of Geology*.
Fields of research ETIS CLASSIFICATION: 4. Natural Sciences and Engineering; 4.2. Geosciences; CERCS CLASSIFICATION: P420 Petrology, mineralogy, geochemistry ;
SPECIFICATION: The study of composition and diagenesis of oil shale industry's solid wastes
ETIS CLASSIFICATION: 4. Natural Sciences and Engineering; 4.2. Geosciences; SPECIFICATION: Mineralogy
Projects in progress
Curriculum vitae
Riho Mõtlep
Sünniaeg 10.02.1980
Telefon 7376689
Researcher ID H-2661-2012
ORCID 0000-0002-6570-9091
E-post
[email protected]
Töökohad ja ametid
01.07.2017–... Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja
maateaduste instituut, Teadur (1,00)
01.02.2011– Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja
01.01.2017 maateaduste instituut, Teadur (1,00)
01.07.2006– Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja
31.01.2011 maateaduste instituut, tehnoloogia spetsialist (1,00)
Haridustee
2006–2010 Filosoofiadoktor, Tartu Ülikool, Loodus- ja
tehnoloogiateaduskond
2004–2006 Magister Scientiarum, Tartu Ülikool, Bioloogia-Geograafia
teaduskond
1998–2004 Baccalaureus Scientiarum, Tartu Ülikool, Bioloogia-Geograafia
teaduskond
Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus
2019−... European Astrobiology Institute haridusvaldkonna töögrupi juht
2016−... TÜ Maapõueressursside arenduskeskuse MAREK tegevjuht
1999−... Eesti Geoloogia Selts
2014−2018 COST TD1308 Action "Investigating the origins and evolution
of life on Earth and the habitability of other planets" WG5
"Education and Training" kaasjuht ning WG3 "Tracing the
origins and evolution of life on Earth and finding its limits"
liige
Teaduskraadid
Riho Mõtlep, doktorikraad, 2010, (juh) Kalle Kirsimäe, Composition and diagenesis of
oil shale industrial solid wastes (Põlevkivitööstuse tahkete jäätmete koostis ja
muutumine), Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli
Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
Riho Mõtlep, magistrikraad (teaduskraad), 2006, (juh) Kalle Kirsimäe, Mineral
composition of semi-coke deposits at Viru Keemia shale-oil plant, Kohtla-Järve
(Mineraloogiline koostis VKG Õlitööstuse AS jäätmemäe näitel, Kohtla-Järvel), Tartu
Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Geoloogia instituut*.
Teadustöö põhisuunad
ETIS KLASSIFIKAATOR: 4. Loodusteadused ja tehnika; 4.2. Maateadused; CERCS
KLASSIFIKAATOR: P420 Petroloogia, mineroloogia, geokeemia ; TÄPSUSTUS:
Põlevkivitööstuse tahkete jäätmete koostise ja transformeerumise uurimine
ETIS KLASSIFIKAATOR: 4. Loodusteadused ja tehnika; 4.2. Maateadused;
TÄPSUSTUS: Mineraloogia
Jooksvad projektid
• PRG447 "Fosfori roll Maa hapnikulise atmosfääri tekkimisel
(1.01.2019−31.12.2023)", Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste
valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
• LLTOM20138 "Põlevkivituha väärindamise ja ringlusse suunamise võimaluste
rakendusuuring (1.01.2020−28.02.2021)", Riho Mõtlep, Tartu Ülikool, Loodus- ja
täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
Lõppenud projektid
• IUT20-34 "Baltica teekond Fanerosoikumis: keskonnamuutuste setteline,
geokeemiline ja bioloogiline signatuur - PalaeoBaltica (1.01.2014−31.12.2019)",
Tõnu Meidla, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja
maateaduste instituut.
• LLTOM18411 "Põlevkivituhkade ohtlikkuse uuring (28.08.2018−1.07.2019)", Kalle
Kirsimäe, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja
maateaduste instituut.
• PUT696 "Emergence of phosphogenesis during initial oxygenation of the Earth:
triggering mechanisms and ecosystem requirements (1.01.2015−31.12.2018)", Kalle
Kirsimäe, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja
maateaduste instituut.
• LLTOM16219 "Molycorp Silmet AS tootmisprotsessis tekkivate NORM jäätmete
ohutustamise uuringud (23.05.2016−30.06.2017)", Riho Mõtlep, Tartu Ülikool,
Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
• SLOOM12093T "Fosforiärastustehnoloogiad märgalapuhastites: põlevkivituhasette
filtersüsteemide omadused ja pikaajaline toimiminetoimimine
(1.01.2012−31.08.2015)", Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikool.
• AR12003 "CO2 heitme vähendamine põlemisõhu hapnikurikkamaks muutmisega
keevkihtkatlas (1.01.2012−31.12.2014)", Tõnu Pihu, Tallinna Tehnikaülikool,
Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Soojustehnika instituut,
Soojusjõuseadmete õppetool.
• SLOOM12033T "CO2 heitme vähendamine põlemisõhu hapnikurikkamaks
muutmisega keevkihikatlas (1.01.2012−31.12.2014)", Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikool,
Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja
Maateaduste Instituut.
• SLOOM11056T "Põlevkivi põletamisega kasnevate tahkjäätmete uute kasutusalade
alused (1.01.2011−31.12.2014)", Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikool.
• SF0180069s08 "Balti Paleobasseini tektonotermaalne areng: füüsikaliste ja keemiliste
protsesside sidestus (1.01.2008−31.12.2013)", Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikool,
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste
Instituut.
• ETF6975 "IMPAKT-INDUTSEERITUD HÜDROTERMAALSETE SÜSTEEMIDE
ARENG IMPAKTI JAHTUMISE LÕPPFAASIS (1.01.2007−31.12.2010)", Kalle
Kirsimäe, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Tartu Ülikool, Loodus- ja
tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Tartu
Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond.
• SF0182533s03 "KONTINENTAALSE MAAKOORE ÜLAOSA STRUKTUURID,
KOOSTIS JA EVOLUTSIOON (1.01.2003−31.12.2007)", Kalle Kirsimäe, Tartu
Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond.
• ETF5372 (ETF5372) "Savimineraalide diagenees Balti Basseinis: basseni tektoonilis-
termaalne areng ja smektiidi illitiseerumise mehhanism (1.01.2003−31.12.2006)",
Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond.
Juhendamisel väitekirjad
• Madis Osjamets, doktorant, (juh) Riho Mõtlep; Andres Marandi, Oil shale industry
solid wastes as backfilling material in abandoned mines and its influence on
groundwater dynamics and quality (Põlevkivitööstuse tahked jäätmed
kaevandusalade tagasitäite materjalina ning jäätmete ja tagasitäitmise mõju põhjavee
dünaamikale ja kvaliteedile), Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond,
ökoloogia ja maateaduste instituut
• Kristjan Leben, doktorant, (juh) Riho Mõtlep, Long-term diagenetic transformation
and carbon sequestration potential of Ca-rich oil shale ash waste deposit sediments
(Eesti kaltsiumirikka põlevkivituhasette pikaajaline diagenees ja CO2 sidumisvõime),
Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut
Juhendatud väitekirjad
• Päärn Paiste, doktorikraad, 2017, (juh) Kalle Kirsimäe; Riho Mõtlep, Geopolymeric
potential of the Estonian oil shale processing waste (Eesti põlevkivitööstuse tahked
jäätmed geopolümeeride toormena), Tartu Ülikool, Loodus- ja
tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
• Hans Leis, magistrikraad, 2019, (juh) Riho Mõtlep, Fosfori sidumise efektiivsus Nõo
suuremõõdulises pinnasfiltrisüsteemis, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste
valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
• Henri Kersna, magistrikraad, 2011, (juh) Riho Mõtlep, VGK AS Petroteri
tehnoloogia kasutamisel tekkiva TSK tuha mineraloogiline ja keemiline koostis ning
tsementeerumine, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli
Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Geoloogia ja mineraloogia õppetool.
• Annette Talpsep, magistrikraad, 2008, (juh) Riho Mõtlep; Peeter Talviste, Põlevkivi
poolkoksi nihketugevus, Tartu Ülikool.
Publikatsioonid
2020
Leben, Kristjan; Mõtlep, Riho; Paaver, Peeter; Konist, Alar; Pihu, Tõnu; Kirsimäe, Kalle (2020).
Geochemical study of stable carbon and oxygen isotopes in landfilled Ca-rich oil shale ash. Estonian
Journal of Earth Sciences, 69 (3), 134−142. DOI: 10.3176/earth.2020.09.
2019
Leben, Kristjan; Riho Mõtlep, Riho; Paaver, Peeter; Alar Konist, Alar; Pihu, Tõnu; Paiste, Päärn;
Heinmaa, Ivo; Nurk, Gunnar; Anthony, Edward; Kirsimäe, Kalle (2019). Long-term mineral
transformation of Ca-rich oil shale ash waste. The Science of The Total Environment, 658,
1404−1415. DOI: 10.1016/j.scitotenv.2018.12.326.
Leben, K.; Mõtlep, R.; Kirsimäe, K. (2019). Ca-rich oil-shale ash waste as a carbon dioxide sink:
stable carbon and oxygen isotope study. In: McCarthy, Michael J.; Newlands, Moray D.; Jones,
Roderick M.; Dyer, Thomas D.; Csetenyi, Laszlo J.; Zheng, Li (Ed.). EUROCOALASH 2019
Proceedings (414−419). Dundee, Scotland, UK: University of Dundee – Concrete Technology Unit.
2017
Paaver, Peeter; Paiste, Päärn; Mõtlep, Riho; Kirsimäe, Kalle (2017). Self-cementation and alkali
activation of Enefit280 solid heat carrier retorting ash. Oil Shale, 37 (3), 263−278. DOI:
10.3176/oil.2017.3.05.
2016
Kasak, Kuno; Mõtlep, Riho; Truu, Marika; Truu, Jaak; Kõiv-Vainik, Margit; Espenberg, Mikk; Paiste,
Päärn; Kirsimäe, Kalle; Mander, Ülo (2016). Hydrated Oil Shale Ash Mitigates Greenhouse Gas
Emissions from Horizontal Subsurface Flow Filters for Wastewater Treatment. Water Air & Soil
Pollution, 227 (320), 1−12. DOI: 10.1007/s11270-016-3007-8.
Paiste, Päärn; Mõtlep, Riho; Mander, Ülo; Kõiv-Vainik, Margit; Kirsimäe, Kalle (2016). Reactive
filtration of phosphorus in Ca-rich hydrated oil shale ash filters: effect of organic on filter material and
filter media change through operation period. In: Gajewska Magdalena, Matej-Łukowicz Karolina,
Wojciechowska Ewa (Ed.). (769−770). 15th IWA International Conference on Wetland Systems for
Water Pollution Control, 4-9 September 2016, Gdańsk, Poland.. 15th IWA International Conference
on Wetland Systems for Water Pollution Control Conference Proceedings.
Kasak, Kuno; Kõiv-Vainik, Margit; Mõtlep, Riho; Paiste, Päärn; Kirsimäe, Kalle; Mander, Ülo
(2016). Mitigation of greenhouse gas emissions from horizontal subsurface flow filters for wastewater
treatment using hydrated oil shale ash. 15th IWA International Conference on Wetland Systems for
Water Pollution Control, 4-9 September 2016, Gdańsk, Poland.. 15th IWA International Conference
on Wetland Systems for Water Pollution Control Conference Proceedings: TPSdruk, 361−362.
Mõtlep, Riho; Kõiv-Vainik, Margit; Paiste, Päärn; Mander, Ülo; Kirsimäe, Kalle (2016). Oil shale ash
utilization in wastewater treatment processes. International symposium Oil Shale 100, 20-23 Sept,
2016, Tallinn. Symposium Proceedings: Enefit, 52.
2015
Kõiv-Vainik, M.; Mõtlep, R.; Paiste, P.; Kirsimäe, K. (2015). Reactive filtration of phosphorus in Ca-
rich hydrated oil shale ash filters: effect of organic and hydraulic loading rate. 6 th International
Symposium on Wetland Pollutant Dynamics and Control, Book of Abstracts, 164−165.
2013
Talviste, P.; Sedman, A.; Mõtlep, R.; Kirsimäe, K. (2013). Self-cementing properties of oil shale solid
heat carrier retorting residue. Waste, Management & Research: The Journal for a Sustainable Circular
Economy, 31 (6), 641−647. DOI: 10.1177/0734242X13482033.
2012
Kuusik, R.; Uibu, M.; Kirsimäe, K.; Mõtlep, R.; Meriste, T. (2012). Open-air deposition of Estonian
oli shale ash: formation, state of art, problems and prospects for the abatement of environmental
impact. Oil Shale, 29 (4), 376−403. DOI: 10.3176/oil.2012.4.08.
Kõiv, M.; Ostonen, I.; Vohla, C.; Mõtlep, R.; Liira, M.; Lõhmus, K.; Kirsimäe, K.; Mander, Ü. (2012).
Reuse potential of phosphorus-rich filter materials from subsurface flow wastewater treatment filters
for forest soil amendment. Hydrobiologia, 692 (1), 145−156. DOI: 10.1007/s10750-011-0944-5.
Sedman, Annette; Talviste, Peeter; Mõtlep, Riho; Jõeleht, Argo; Kirsimäe, Kalle (2012). Geotechnical
characterization of Estonian oil shale semi-coke deposits with prime emphasis on their shear strength.
Engineering Geology, 131-132, 37−44. DOI: 10.1016/j.enggeo.2012.02.002.
Pihu, T.; Arro, H.; Prikk, A.; Rootamm, R.; Konist, A.; Kirsimäe, K.; Liira, M.; Mõtlep, R. (2012). Oil
shale CFBC ash cementation properties in ash fields. Fuel, 93, 172−180. DOI:
10.1016/j.fuel.2011.08.050.
2010
Bityukova, L.; Mõtlep, R.; Kirsimäe, K. (2010). Composition of pulverized firing and circulating
fluidized-bed boiler oil shale ashes in Narva Thermal Power Plants, Estonia. Oil Shale, 27 (4),
339−353 . DOI: 10.3176/oil.2010.4.07.
Kõiv, M.; Liira, M.; Mander, Ü.; Mõtlep, R.; Vohla, C.; Kirsimäe, K. (2010). Phosphorus removal
using Ca-rich hydrated oil shale ash as filter material – the effect of different phosphorus loadings and
wastewater compositions. Water Research, 44 (10), 5232−5239. DOI: 10.1016/j.watres.2010.06.044.
Mõtlep, R.; Sild, T.; Puura, E.; Kirsimäe, K. (2010). Composition, diagenetic transformation and
alkalinity potential of oil shale ash sediments. Journal of Hazardous Materials, 184, 567−573. DOI:
10.1016/j.jhazmat.2010.08.073.
2009
Liira, M.; Kõiv, M.; Mander, Ü.; Mõtlep, R.; Vohla, C.; Kirsimäe, K. (2009). Active filtration of
phosphorus on Ca-rich hydrated oil-shale ash: does longer retention time improve the process?
Environmental Science & Technology, 43 (10), 3809−3814. DOI: 10.1021/es803642m.
Liira, M.; Kirsimäe, K.; Kuusik, R.; Mõtlep, R. (2009). Transformation of calcareous oil-shale
circulating fluidized -bed combustion boiler ashes under wet conditions. Fuel, 88 (4), 712−718. DOI:
10.1016/j.fuel.2008.08.012.
Kõiv, M.; Vohla, C.; Mõtlep, R.; Liira, M.; Mander, Ü.; Kirsimäe, K. (2009). The performance of
peat-filled subsurface flow filters treating landfill leachate and municipal wastewater. Ecological
Engineering, 35 (2), 204−212. DOI: 10.1016/j.ecoleng.2008.04.006.
2008
Kaasik, A.; Vohla, C.; Mõtlep, R.; Mander, Ü.; Kirsimäe, K. (2008). Hydrated calcareous oil-shale ash
as potential filter media for phosphorus removal in constructed wetlands. Water Research, 42,
1315−1323. DOI: 10.1016/j.watres.2007.10.002.
2007
Mõtlep, R.; Kirsimäe, K.; Talviste, P.; Puura, E.; Jürgenson, J. (2007). Mineralogical Composition of
Estonian Oil Shale Semi-Coke Sediments. Oil Shale, 24 (3), 405−422.
Kõiv, M.; Vohla, C.; Mõtlep, R.; Mander, Ü.; Kirsimäe, K. (2007). Phosphorus Removal by Hydrated
Calcium-Rich Ash in Experimental Soil Filters. Publicationes Instituti Geographici Universitatis
Tartuensis 104: 2nd International Symposium on Wetland Pollutant Dynamics and Control Wetpol
2007; Tartu, Estonia; 16 - 20 September 2007. Ed. Mander, Ü.; Kõiv, M.; Vohla, C. Institute of
Geography, University of Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 156−158.
ELULOOKIRJELDUS
I. Üldandmed
1. Ees- ja perekonnanimi Leho Ainsaar
2. Kodakondsus Eesti
3. Kontaktandmed: tel. 5098624,
[email protected]
4. Haridus (õppeasutus, õppeaste, eriala, lõpetamise aeg)
Tartu Ülikool, bioloogia-geograafiateaduskond, PhD (geoloogia) 2001;
Tartu Ülikool, bioloogia-geograafiateaduskond, geoloogiamagister 1992;
Tartu Ülikool, bioloogia-geograafiateaduskond, geoloogia inseneri diplom 1986;
5. Keelteoskus: hea inglise ja vene keel kõnes ja kirjas.
6. Töökogemus, sh praegune ametikoht
Alates jaan. 2021 professor, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut;
märts 2020 – dets. 2020 juhtivteadur, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut;
sept. 2015 – veebr. 2020 vanemteadur, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut;
jaan. 2008 – dets. 2017 direktor, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste Instituut;
nov. 2003 – dets. 2007 vanemteadur, Tartu Ülikooli Geoloogia Instituut;
nov. 1993 – okt. 2003 lektor, Tartu Ülikooli Geoloogia Instituut.
okt. 1991 – okt. 1993 assistent, Tartu Ülikooli Geoloogia Instituut;
sept. 1986 – nov. 1988 stažöör-uurija, Tartu Ülikooli Geoloogia Instituut;
II. Õppetöö ja õppetööalane korraldus- ja arendustegevus
7. Andmed kõrgkoolis tehtud õppetöö kohta viimase viie aasta jooksul (õppeainete, sh uute õppeainete ja
täiendusõppe loetelu, koormus, õppetöös osalenud üliõpilaste arv, üliõpilaste tagasiside tulemused,
õppematerjalide, sh e-kursuste koostamine).
Loengukursused ja praktikad 2015-2020 a:
LOOM.03.002 Fatsiaalne analüüs (3 EAP, 28 tudengit; viimane tagasiside hinnang 4,25);
LOOM.03.0124 Geotektoonika ja regionaalgeoloogia (6 EAP, koos J. Kirsiga, 30 tudengit;
tagasiside hinnang 4,5);
LOOM.03.049 Eesti geoloogia välipraktikum (3 EAP, 29 tudengit);
LOOM.03.009 Regionaal- ja struktuurigeoloogiline välipraktikum (3 EAP, 6 tudengit).
8. Juhendamine. Näidata juhendatavate arv, nimetada kaitsmiseni jõudnud juhendatavad (professori,
dotsendi, juhtivteaduri ja vanemteaduri puhul eelkõige magistrandid ja doktorandid).
Juhendamisel kaitstud 2 doktoritööd: K. Tänavsuu-Milkeviciene (2009), K. Põldsaar (2019);
3 teadusmagistritööd: M. Semidor (1998), R. Nemliher (2001), K. Tänavsuu, (2004);
9 magistritööd: K. Olesk (2009), K. Põldsaar (2009), B. Penjam (2011), J. Truumees (2012,
Hamburgi Ülikool), L. Zukker (2012), M. Laan (2013), T. Pärn (2013), A.-L. Kuslap (2014), K.
Ojamäe (2014), A. Pokk (2019).
Juhendan kahte doktoritööd: S.I. Olifi, B. Gul.
9. Õppetööalane korraldus- ja arendustegevus (aine- ja õppekavade koostamine ja arendamine, osalemine
üliõpilaste vastuvõtus, hindamiskomisjonides osalemine jm).
Osalenud ökoloogia- ja maateaduste instituudi nõukogu esimehena pidevalt alates 2007 bio- ja
maateaduste alaste õppekavade arenduses. LT doktoriõppe komisjoni liige 2014-2017. Lydia ja
Felix Krabi stipendiumikomisjoni liige 2013-2020.
10. Muu õppetööalane tegevus.
III. Teadus-, arendus- ja loometegevus
11. Peamised uurimisvaldkonnad. Iga uurimisvaldkonna tulemuste lühikokkuvõte koos viidetega
publikatsioonidele teadustööde nimekirjas. Kui tulemused on avaldatud koos kaasautoritega, tõsta esile
oma panus.
1. Paleoklimaatiliste sündmuste ja keskkonnamuutuste analüüs
Kasutades kompleksselt sedimentoloogilisi, paleontoloogilisi ja isotoop-geokeemilisi meetodeid
on selgitatud Ordoviitsiumis ja Siluris toimunud järskude keskkonnamuutuste klimaatilist
tagapõhja. Tuntud globaalsete kliimasündmuste (Hirnantia jääaeg) mõju on võrreldud eelnevate
väiksemate sündmustega ja kirjeldatud selliste klimaatiliste kõikumiste pikemaajalist mehhanismi
(Ainsaar jt. 1999, 2004, 2010, 2015a; Pancost jt. 2013, Spiridonov jt. 2017, 2020a, 2020b). Minu
osaks töögrupis on olnud põhiliselt sedimentoloogiline analüüs ja stabiilsete süsiniku ning hapniku
isotoopide andmete interpretatsioon.
2. Paleosoikumi kemostratigraafia
Stabiilsete süsinikuisotoopide suhtelise sisalduse muutusi kasutati edukalt stratigraafiliste
korrelatsioonide täiendamiseks nii regionaalses kui globaalses ulatuses (Ainsaar jt. 1999, 2010,
2015a, 2015b; Truuver jt. 2012; Bauert jt. 2014; Radzevicius jt. 2014, 2016; Sennikov jt. 2015).
Minu osaks töögrupis on olnud uurimisteema püstitus, andmete kogumine, kemostratigraafiline
analüüs, isotoopandmete interpretatsioon.
3. Paleosoikumi settebasseinide ajalugu
Paleosoikumi karbonaatsete settebasseinide ajalugu on selgitatud järjendstratigraafilise
liigendamise meetodil (Harris jt. 2004; Tänavsuu-Milkeviciene jt. 2009) ning täpsustatud elustiku-
ja keskkonnasündmuste toimumiste järjestust ja seoseid (Ainsaar jt. 2004; Rubel jt. 2006; Tinn jt.
2006; Kiipli jt. 2010; Radzevicius jt. 2014, 2016; Plado jt. 2016). Selgitatud on geoloogiliste
katastroofide ajalugu Baltoskandia Ordoviitsiumis ja nende mõju settekeskkonnale (Ainsaar jt
2002; Suuroja jt. 2003; Tinn jt. 2010; Mellgren jt. 2012; Perrier jt. 2012; Sell jt. 2013, Põldsaar jt.
2019), samuti settedeformatsioonide kujunemist (Põldsaar ja Ainsaar 2014, 2015). Minu osaks on
olnud settekomplekside sedimentoloogiline ja järjendstratigraafiline analüüs.
4. Bioloogilise mitmekesisuse kujunemise ajalugu
Osalen varaste taimede ja vetikate leidude analüüsis (Kalana, Silur), interpreteerides nende elu- ja
mattumiskeskkonda (Tinn jt. 2015; Männik jt. 2016). Olen samuti osalemas mükoriisa globaalse
mitmekesisuse kujunemise analüüsis, vastutades paleogeograafilise andmestiku sidumise eest
tänapäevaste leidude interpreteerimisel (Davison jt. 2015, 2018).
12. Teaduspublikatsioonide üldarv ja viimase viie aasta publikatsioonide arv.
Teaduslikke publikatsioone (v.a. teesid jms) 69, neist 14 viimasel viiel aastal. Sealhulgas
teaduslikke artikleid rahvusvaheliselt refereeritavates väljaannetes (WOS; ETIS 1.1 ja 3.1.) 39
(neist 11 viimasel viiel aastal). Viitamisi WOS-is 972, h-indeks 15.
13. Olulisemad publikatsioonid, kunstialade puhul loominguliste tööde loetelu.
Spiridonov, A., Stankevič, R., Gečas, T., Brazauskas, A., Kaminskas, D., Musteikis, P.,
Kaveckas, T., Meidla, T., Bičkauskas, G., Ainsaar, L., Radzevičius, S., 2020. Ultra-high resolution
multivariate record and multiscale causal analysis of Pridoli (late Silurian): implications for global
stratigraphy, turnover events, and climate-biota interactions. Gondwana Research, 86, 222−249.
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1342937X20301805?via%3Dihub
Spiridonov, A., Samsonė, J., Brazauskas, A., Stankevič, R., Meidla, T., Ainsaar, L.,
Radzevičius, S., 2020. Quantifying the community turnover of the uppermost Wenlock and Ludlow
(Silurian) conodonts in the Baltic Basin. Palaeogeography, Palaeoclimatology, Palaeoecology,
549, 109128. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0031018218301755
Davison, J., Moora, M., Öpik, M., Ainsaar, L., Ducousso, M., Hiiesalu, I., Jairus, T.,
Johnson, N., Jourand, P., Kalamees, R., Koorem, K., Meyers, J.-Y., Püssa, K., Reier, Ü., Pärtel,
M., Semchenko, M., Traveset, A., Vasar, M., Zobel, M., 2018. Microbial island biogeography:
isolation shapes the life history characteristics but not diversity of root-symbiotic fungal
communities. The ISME Journal, 12 (9), 2211−2224. https://www.nature.com/articles/s41396-018-
0196-8
Davison, J., Moora, M., Öpik, M., Adholeya, A., Ainsaar, L., Bâ, A., Burla, S., Diedhiou,
A.G., Hiiesalu, I., Jairus, T., Johnson, N.C., Kane, A., Koorem, K., Kochar, M., Ndiaye, C., Pärtel,
M., Reier, Ü., Saks, Ü., Singh, R., Vasar, M., Zobel., M., 2015. Global assessment of arbuscular
mycorrhizal fungus diversity reveals very low endemism. Science, 349, 6251, p. 970-973.
https://science.sciencemag.org/content/349/6251/970
Ainsaar, L., Truumees, J., Meidla, T. (2015b). The position of the Ordovician–Silurian
boundary in Estonia tested by high-resolution δ13C chemostratigraphic correlation. In: Ramkumar,
M. (ed.). Chemostratigraphy: Concepts, Techniques and Applications. Amsterdam etc.: Elsevier,
p. 395−412. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/B9780124199682000157
Ainsaar, L., Männik, P., Dronov, A.V., Izokh, O.P., Meidla, T., Tinn, O., 2015a. Carbon
isotope chemostratigraphy and conodonts of the Middle–Upper Ordovician succession in the
Tungus Basin, Siberian Craton. Palaeoworld, 24, 1-2, p. 123-135.
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1871174X15000141
Põldsaar, K., Ainsaar, L., 2014. Extensive soft-sediment deformation structures in the
early Darriwilian (Middle Ordovician) shallow marine siliciclastic sediments formed on the
Baltoscandian carbonate ramp, northwestern Estonia. Marine Geology, 356, p. 111-127.
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S002532271300193X
Pancost, R. D., Freeman, K. H., Herrmann, A. D., Patzkowsky, M. E., Ainsaar, L., Martma,
T., 2013. Reconstructing Late Ordovician carbon cycle variations. Geochimica et Cosmochimica
Acta, 105, p. 433-454. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0016703712006862
Ainsaar, L., Kaljo, D., Martma, T., Meidla, T., Männik, P., Nõlvak, J., Tinn, O., 2010.
Middle and Upper Ordovician carbon isotope chemostratigraphy in Baltoscandia: A correlation
standard and clues to environmental history. Palaeogeography, Palaeoclimatology,
Palaeoecology, 294, 3-4, p. 189-201.
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0031018210000040
Tinn, O., Meidla, T., Ainsaar, L., 2006. Arenig (Middle Ordovician) ostracods from
Baltoscandia: Fauna, assemblages and biofacies. Palaeogeography, Palaeoclimatology,
Palaeoecology, 241, 3-4, p. 492-514.
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S003101820600277X
Harris, M., Sheehan, P., Ainsaar, L., Hints, L., Männik, P, Nõlvak, J., Rubel, M., 2004.
Late Ordovician sequences of Baltica (Estonia). Palaeogeography, Palaeoclimatology,
Palaeoecology, 210, lk. 135-148.
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0031018204001579
Ainsaar, L., Meidla, T., Martma, T., 2004. The Middle Caradoc facies and faunal turnover
in the Late Ordovician Baltoscandian palaeobasin. Palaeogeography, Palaeoclimatology,
Palaeoecology, 210, p. 119-133.
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0031018204001567
Ainsaar, L., Suuroja, K. ja Semidor, M., 2002. Long-term effect of the Kärdla crater
(Hiiumaa, Estonia) on Late Ordovician carbonate sedimentation. Deep-Sea Research II, 49, p.
1145-1155. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0967064501001357
Ainsaar, L., Meidla, T. ja Martma, T., 1999. Evidence for a widespread carbon isotopic
event associated with late Middle Ordovician sedimentological and faunal changes in Estonia.
Geological Magazine, 136, 1, p. 49-62. https://doi.org/10.1017/S001675689900223X
14. Saadud uurimistoetused ja lepingud (programm või projekt, finantseerija, finantseeringu maht, algus ja
lõpp, kandideerija roll).
RESTA20 "Potentsiaalselt kasulikud komponendid ja maagistumise genees Eelkambriumi
kivimite polümetalse maagistumise ilmingutes“ 2020-2022, (PI: L. Ainsaar, 685664 €).
Riikliku tähtsusega infrastruktuuri kaasajastamine, ETAg, "Ökosüsteemide analüüs ja
eksperimentaaluuringud“ 2020-2023 (PI: L. Ainsaar, 209675 €).
RITA1/01-01, ETAg. MAARE: „Eesti prioriteetsete maapõueressursside (põlevkivi,
fosforiit, turvas, metallide toore) väärindamise kriitilised tehnoloogilised, geoloogilised,
keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikud küsimused ning nende lahendamise võimalused“ 2017-2020
(PI ja konsortsiumi juht L. Ainsaar, 1257000 €).
Euroopa komisjon, EL teekaardi objekt AnaEE „Ökosüsteemide analüüsi ja
eksperimentaaluuringute infrastruktuur“, 2015-2016 (Eesti poolne vastutav täitja L. Ainsaar, 18321
€).
IUT20-52 tuumiktaristu „Eesti Keskkonnaobservatoorium“ 2014-2020 (PI: L. Ainsaar,
301717 €).
IUT20-34 „Baltica teekond Fanerosoikumis: keskonnamuutuste setteline, geokeemiline ja
bioloogiline signatuur – PalaeoBaltica“ (PI: T. Meidla) põhitäitja, 2014-2019 (1268400 €).
Leping, Lääne-Viru maavalitsus „Lääne-Viru maakonna strateegiliste maavarade kaitse ja
kasutusperspektiivi hinnang“ 2009-2010 (PI: A. Rosentau), täitja (10225 €)
SF0180051s08 „Ordoviitsiumi ja Siluri paleokliima rekonstruktsioon biomuutuste ja
settekeskkonna muutuste alusel Baltoskandia Paleobasseinis“ (PI: T. Meidla) põhitäitja, 2008-2013
(441606 €).
Riikliku tähtsusega infrastruktuuri kaasajastamine, ETAg, „Eesti
Keskkonnaobservatoorium“, 2007-2013 (konsortsiumi juht L. Ainsaar, 4241487 €)
ETF grant nr. 6207 "Baltoskandia karbonaatse basseini areng ja sündmused Kunda ja Aseri
(vara- ja kesk-Darriwili) eal" 2005-2008 (PI: L. Ainsaar, 30527 €).
ETF grant nr. 5192 "Neugrundi impaktstruktuur ja selle mõju vara-paleosoilisele
settebasseinile" 2002-2004 (PI: L. Ainsaar, 22000 €).
15. Doktoriväitekirjade oponeerimine.
Adrian Popp, TTÜ 2011;
Margus Voolma, TTÜ 2016.
16. Teoreetiliste teadmiste rakendamise ja populariseerimise kogemus, ärilise potentsiaaliga oskusteabe
loomine, autorsus patentides, osalus innovaatiliste lahenduste loomisel, rakendusuuringutes osalemine
ja analüüside tegemine.
Eesti karbonaatsete ehitusmaavarade analüüs. Aastatel 2008-2013 osalesin AS Nordkalk tellimusel
TÜ projektides, mille eesmärk oli hinnata Eesti tehnoloogilise lubjakivi varude hulka ja kvaliteeti
(PI A. Rosentau, V. Puura). Minu vastutada oli karbonaatkivimite stratigraafiline ja
sedimentoloogiline analüüs. Töö tulemused esitati viies uuringuaruandes, lisaks valmis kaks
ülevaatlikku aruannet maavalitsustele. Nende tööde tulemusel valmis minu juhendamisel viis
magistritööd (Olesk, 2009; Penjam, 2011; Zukker, 2012; Kuslap, 2014; Ojamäe, 2014).
Eesti maapõueressursside analüüs. Aastatel 2017-2020 juhtisin RITA maapõueprogrammi
MAARE ülikoolidevahelist konsortsiumi, mis analüüsis mitmete Eesti potentsiaalsete
maapõueressursside suurema lisandväärtusega kasutuse võimalusi. Alates 2020 juhin RESTA
programmi projekti, mis uurib detailsemalt Kirde-Eesti polümetalse maagistumise
kasutuspotentsiaali. Eesti maapõueressursside teemadel on avaldatud rida eestikeelseid artikleid
(Rattas ja Ainsaar 2008; Ainsaar ja Rosentau 2016; Ainsaar jt. 2016). MAARE ja RESTA
projektide raames on olnud 2017-2020 arvukad intervjuud ERR tele- ja raadiokanalites, Tallinna
ja Virumaa kanalites Eesti maapõueressurssidest.
Populaarteaduslikud artiklid ja esinemised Maa geoloogiliste keskkondade ajaloost ajakirjades
Eesti Loodus, Horisont, kogumikus Maa Universumis jm., esinemised Kuku Raadio
populaarteaduslikus saates „Kukkuv õun” ja ETV Hommikutelevisioonis (2004-2017).
17. Osavõtt oma eriala rahvusvahelise kogukonna tööst (nt osalemine teadusorganisatsioonide ja
erialaliitude töös, kuulumine ajakirjade, teadusväljaannete seeriate, raamatute jms
toimetuskolleegiumitesse, teadusväljaannete koostamine ja toimetamine, rahvusvaheliste
teaduskonverentside jms korraldamine, loomeesitluste korraldamine, andmebaaside,
teaduskollektsioonide jm teadustaristu arendamine ja haldamine).
Ajakirja „Estonian Journal of Earth Sciences“ toimetuskolleegiumi liige alates 2019;
Eesti Keskkonnaobservatooriumi teadustaristu konsortsiumi juhtimine alates 2010;
Rahvusvahelise Baltoskandia Ordoviitsiumi geoloogia konverentsi korraldamine (2004 Tartu);
Balti Stratigraafia Assotsiatsiooni konverentsi korraldamine (2008 Tallinn);
Rahvusvahelise IGCP 591 aastakonverentsi korraldamine (2014 Tartu);
Rahvusvahelise Sedimentoloogia Assotsiatsiooni liige alates 2003.
Osalenud Tartu Ülikooli Toimetiste (Töid Geoloogia Alalt) toimetuskolleegiumi töös (1994) ja
Eesti Geoloogiakeskuse Toimetiste toimetamises (2012).
18. Muu teadus-, arendus- ja loometegevust toetav tegevus.
IV. Osalemine ülikooli juhtimises ning institutsionaalses arendamises
19. Juhtimisülesannete täitmine (meeskonna või projekti juhtimine).
Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan alates 2020.
Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste instituudi direktor 2007-2019.
Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste instituudi nõukogu esimees 2008-2019.
Eesti keskkonnaobservatooriumi konsortsiumi nõukogu esimees alates 2010.
Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna teadus-arendusprodekaan 2002-2007.
Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna dekanaadi juhataja 1996-2002.
20. Muu ülikooli juhtimise ja institutsionaalse arendamisega seotud tegevus.
Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna nõukogu liige alates 2016, esimees alates 2020.
Tartu Ülikooli Senati liige 2012-2014 ja 2016-2017.
Tartu Ülikooli Muuseumite nõukogu liige 2010-2015.
Tartu Ülikooli Nõukogu liige 2008-2011.
Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna nõukogu liige 2008-2015.
Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna nõukogu liige 1996-2007.
Tartu Ülikooli Teaduskooli nõukogu liige 2003-2007.
Tartu Ülikooli Raamatukogu nõukogu liige 1997-1999.
V. Ühiskondlik tegevus
21. Osalus oma eriala edendamise ja rakendamisega seotud tegevustes asutuse, riigi või rahvusvahelisel
tasemel.
Eesti Teadusagentuuri loodusteaduste ekspertkomisjoni liige 2018.
Keskkonnaministeeriumi juurde loodud maapõue strateegia komisjoni liige 2015.
KESTA programmi „Keskkonnakaitse- ja –tehnoloogia teadus- ja arendustegevus“ nõukogu
esimees 2010-2015.
22. Muu ühiskondlik tegevus.
VI. Enesetäiendus
23. Erialane enesetäiendus, sh stažeerimine ettevõtete ja asutuste juures.
1996 külalisteadur Uppsala Ülikooli Maateaduste instituudi juures (Rootsi), erialane
enesetäiendamine geokeemia ja petroloogia alal (2 kuud).
1993 stažeerimine Londoni Ülikooli Royal Holloway Kolledži Geoloogia osakonna juures
(Inglismaa) keskkonnageoloogia alal (3 kuud);
24. Õpetamis- ja juhendamisoskuste alane enesetäiendus.
25. Juhtimisalane enesetäiendus.
Osalenud ülikooli juures juhtimisalastel koolitustel
26. Muu enesetäiendus.
VII. Erialased tunnustused
Tartu Ülikooli väike medal 2013;
Eesti Vabariigi teaduspreemia 2000 a artiklite seeria eest teemal „Isotoopuuringute tulemusi Eesti
paleosoilise arenguloo selgitamisel“, töögrupi koosseisus (grupi juht D. Kaljo).
Leho Ainsaar
19.03.2021
Eesti Teadusinfosüsteem A+ A--1 Est Eng SISENE
Isikud Asutused Projektid Teadustegevus Klassi kaatorid ETISe info Uudised Sündmused
Avaleht » Isikud » Kati Orru
Kati Orru https://www.etis.ee/CV/Kati_Orru/est
E-post
[email protected]
ORCID 0000-0003-0616-9870
Teenistuskäik
Töökohad ja ametid 01.12.2021–... Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut, kestlikkuse sotsioloogia
kaasprofessor (0,70)
01.05.2017–... Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut, Sotsiaalpoliitika teadur (1,00)
01.01.2011–... King's College London, King's Centre for Risk Management, külalisuurija
13.01.2020–31.12.2020 Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut, kestlikkuse sotsioloogia
vanemteadur (1,00)
01.09.2019–12.01.2020 Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut, kestlikkuse sotsioloogia
vanemteadur (0,70)
01.01.2016–30.04.2017 Umeå Ülikool, Psühholoogia osakond, Järeldoktor (1,00)
01.06.2015–31.08.2015 Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Ühiskonnateaduste instituut, teadur (1,00)
2015–2015 Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Ühiskonnateaduste instituut, Sotsiaalpoliitika õppetool,
teadur (1,00)
2009–2013 Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Teadur (1,00)
2006–2009 Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, projektijuht (1,00)
01.01.2003–31.12.2005 Peipsi Koostöö Keskus, sotsioloog
Haridustee 2006–2011 Londoni Ülikool, King's College, PhD Riskihalduses
2005–2005 London University, King’s College, King’s Centre for Risk Management, külalisuurija riski
kommunikatsiooni ja tajumise erialal
2004–2006 Tartu Ülikool, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond, MA sotsioloogiast
2003–2004 Oglethorpe University, Atlanta, Georgia Rotary stipendiaat, Retoorika ja Kommunikatsiooni erialal
2000–2004 Tartu Ülikool, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond, BA sotsioloogiast
Teadusorganisatsiooniline 2017−... Eesti Sotsioloogide Liidu juhatuse liige
ja -administratiivne
tegevus 2012−... Euroopa Sotsioloogia Assotsiatsioon, Riski ja määramatuse uurimisvõrgustik, liige
2003−2005 Globaalse Veepartnerluse Organisatsiooni (GWP) Avalikkuse kaasamise töörühma juht Eestis
Loometöö 23.04.2019. Keskkonnahäiringute tekkemehhanismid ja leevendamise võimalused. Keskkonnaministeerium. Keskkonnainspektoritele, keskkonna- ja
töötervishoiuinspektoritele ja Maanteeameti spetsialistidele.
29.11.2018. Koolitus: Sotsioloogilised meetodid mäetööstuse arengus. Keskkonnaameti maapõuespetsialistidele.
2007-... Keskkonnasotsioloogia aineprogrammi väljatöötamine ja arendamine Eesti Maaülikoolis
Lisainfo Olen viimase 5 aasta jooksul viibinud ühel korral vanemapuhkusel.
POPULAARTEADUSLIK TEGEVUS
17.10.2019. Esinemine Rohevalla visioonikonverentsil. Lääne-Harju vald, Eesti.
12.12.2015. Intervjuu Raadio Kukule. Ilmaparandaja.
http://podcast.kuku.ee/2015/12/12/ilmaparandaja-2015-12-12/
10.07.2014 Intervjuu ERRile. Keskkonnasotsioloog: kliima jätab eestlased külmaks. http://teadus.err.ee/v/keskkond/b98b4652-cb72-4cfd-9543-56c74c0d300a
28.09.2017 Intervjuu Generaadiole https://www.generaadio.ee/arhiiv/excel-ja-eelarvamus-7-28-09-2016/
KONVERENTSID:
Ettekanne "Kliimaskepsise mitu nägu Eestis" Taastuveenergia uuringute koverents, Tartu, Eesti, 14.11.2019
Ettekanne "Kliimaneutraalus Eesti moodi: ei sooja ega külma?" Sotsioloogia Üliõpilaste Liit Eestimaal, Sügiskool, 25.10.2019
Ettekanne "Kestliku arengu vastandlikud käsitlused Eesti kaevanduspiirkondade näitel" Euroopa Sotsioloogia Assotsiatsiooni konverents, Manchester,
Suurbritannia, 21.08.2019
Ettekanne "Koostööstrateegiad kaevanduskon iktides Eesti näitel" Põhjamaade keskkonna-alaste sotsiaaluuringute konverents, Lulea, Rootsi, 11.06.2019
Eesti Sotsiaalteaduste Aastakonverentsi "Eesti tuleviku keskkonnad" korraldustoimkonna liige, Tartu, Eesti, 26.-27.05.2019
Kvali katsioon
Teaduskraadid Kati Orru, doktorikraad, 2011, (juh) Henry Rothstein, Europeanising risk regulation: Drinking water safety in Estonia and Lithuania (Euroopastuv riskihaldus:
joogivee ohutus Eestis ja Leedus), King's College, London University.
Kati Orru, magistrikraad (teaduskraad), 2006, (juh) Henn Käärik, Application of Focus Groups and Citizens' Juries in water management risk discourse: cases of
Emajõgi and Talas Chu, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut.
Teaduspreemiad ja 2016, Kati Orru, Swedish Institute, post-doktorantuuri stipendiaat, Umeå Ülikool, Rootsi
tunnustused
2015, Kati Orru, Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija, ESS uuringu meeskond Eestis
2006, Kati Orru, Riiklik koolitustellimus doktorantuuriks välismaal (Suurbritannias, King's College Londonis), EV Haridus ja teadusministeerium, SA Archimedes
2003, Kati Orru, Georgia Rotary Student proragmmis stipendiaat, Atlanta, USA
Teadustöö põhisuunad ETIS KLASSIFIKAATOR: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.11. Sotsiaalteadused; CERCS KLASSIFIKAATOR: S210 Sotsioloogia ; TÄPSUSTUS:
Keskkonnasotsioloogia, keskkonnalähteliste terviseriskide haldamine, riskihalduse režiimid, Euroopastumine
Lisainfo Koolitused:
Euroopa Sotsiaaluuringu Suveakadeemia küsitlusuuringutest 10.-12. august 2015.
Doktorantide juhendamiskoolitus "E ective research supervision" (A. Lee) 18.-19. oktoober 2013.
Statistika ja modelleerimise koolitus õppejõududele ja juhendajatele (T. Kaart) 27.-30. august 2012.
Meediaoskused kõrghariduse ja teaduse populariseerimiseks (A. Olesk) 1.-2. november 2011.
Enesekehtestamine (A. Jakobson) 21.-22. oktoober 2011.
Õpetamisalane täienduskoolitus; King’s College London, omistatud serti kaat Graduate Certi cate in Academic Practice (GCAP) 2008.
Õpetamine kõrgkoolis; doktorikursus Maaülikoolis (E. Pilli, M. Karm) September-Detsember, 2007
Euroopa Sotsiaaluuringu Suveakadeemia küsitlusuuringutest, 10-12 august 2015
Jooksvad projektid
PRG346 "Eesti energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemide ümberkujundamine Teise Suure Siirde lävel (1.01.2019−31.12.2023)", Margit Keller, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste
valdkond, ühiskonnateaduste instituut.
MSVUH19284R "Säilenõtkuse ja sotsiaalse kapitali suurendamine Euroopa kogukondades (1.05.2019−30.04.2022)", Kati Orru, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste
instituut.
Lõppenud projektid
V180230PKKH "Peipsi-IJsselmeer koostööprojekt 2018 (28.09.2018−31.12.2020)", Külli Kangur, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
LMVPT18120 "Metoodika väljatöötamine ja rakendamine välisõhuseisundi ning lapseea astma ja teiste allergiahaiguste vahelise seoste leidmiseks põlevkivitööstusest mõjutatud aladel
(27.02.2018−31.10.2019)", Hans Orru, Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut.
LSVUH19072 "Tartu 2024 seire- ja hindamisplaanide koostamine ning pikaajaliste mõjude mõõdikute väljatöötamine (16.01.2019−30.06.2019)", Külliki Seppel, Tartu Ülikool,
Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut.
LSVUH18423 "Lüganuse lubjakivikarjääri rajamisega kaasnevate häiringute analüüs ning leevendus- ja kompensatsioonimeetmete koostamine (6.09.2018−5.11.2018)", Triin Vihalemm,
Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut.
MSHUH14155 "Tervishoiu tulevikuparadoks (ERA-NET NORFACE) (1.02.2015−30.08.2018)", Mare Ainsaar, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Ühiskonnateaduste instituut, Tartu
Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut.
8-2/T14029PKLJ "Uuenduslikkus kliimahalduses: allikad, mustrid ja mõjud (13.11.2013−14.11.2017)", Kati Orru, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
8T160025PKLJ "Talvise harrastuspüügi sotsiaalmajanduslike aspektide ja väljapüügi suuruse in situ uuring Peipsi järvel (1.03.2016−31.10.2016)", Külli Kangur, Eesti Maaülikool,
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
3.2.1002.11-0002 "Keskkonnatervise uuringute keskus (1.11.2013−31.10.2015)", Hedi Harzia, Terviseamet.
SSHSS11196T "Eesti osalemine Euroopa Sotsiaaluuringus (14.12.2011−31.08.2015)", Mare Ainsaar, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut.
LP2EC14156 "Eesti riikliku kliimamuutustega kohanemise strateegia kohaste prioriteetsete valdkondade kliimamuutuste mõjude hindamine ja sobilike kohanemismeetmete
väljatöötamine (15.10.2014−31.07.2015)", Siim Espenberg, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž, Rakendusuuringute keskus Socialia.
SF0170006s08 "Looduslike ja inimtekkeliste survetegurite toime suurjärvede ökosüsteemile (1.01.2008−31.12.2013)", Külli Kangur, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
SP2EC10095 "Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav uuring. (1.07.2010−15.12.2010)", Siim Espenberg, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa
Kolledž.
ETF6820 "Peipsi kalakoosluse seosed ökosüsteemi kui tervikuga ja avalikkuse kaasamise võimalused kalavarude majandamise kujundamisel (1.01.2006−31.12.2009)", Peeter Kangur, Eesti
Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
8-2/T6025PKPK "Uuring "Tööhõive kalandussektoris" (1.01.2006−30.06.2006)", Kati Orru, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
Juhendamisel väitekirjad
Sten Torpan, doktorant, (juh) Kati Orru; Sten Hansson, Communicative practices of state institutions in preventing and managing disasters: coping with misinformation in Estonia and
Europe (Riigiasutuste infokäitumine hädaolukordade ennetamisel ja haldamisel: valeinfoga toimetulek Eestis ja Euroopas), Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste
instituut.
Kristi Nero, doktorant, (juh) Kati Orru, Haavatavus hädaolukordades: kõige haavatavamate inimeste kogemused ja institutsionaalse abi kättesaadavus, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste
valdkond, ühiskonnateaduste instituut
Juhendatud väitekirjad
Sergey Kask, doktorikraad, 2019, (juh) Tiiu Kull; Kati Orru, Virtual reality in support of sustainable tourism: experiences from Eastern Europe (Virtuaalreaalsus toetamas jätkusuutlikku
turismi: Ida-Euroopa kogemused), Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, botaanika osakond
Age Poom, doktorikraad, 2017, (juh) Rein Ahas; Kati Orru, Spatial aspects of the environmental load of consumption and mobility (Tarbimisest ja mobiilsusest tuleneva
keskkonnakoormuse ruumilised aspektid), Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Geograa a osakond.
Sten Torpan, magistrikraad, 2019, (juh) Kati Orru, Huvipoolte käsitlused põlevkivitööstusega seotud kogukonna jätkusuutlikkusest, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond,
ühiskonnateaduste instituut.
Arina Shepelev, magistrikraad, 2019, (juh) Kati Orru; Inge Ringmets, Tajutud liiklusmüra ja tervisenäitajate vaheline seos, Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja
rahvatervishoiu instituut.
Liis Kangur, magistrikraad, 2018, (juh) Kati Orru; Gloria Niin, Linnaaiandus kui sotsiaalne praktika: Tartu noorte näitel, Eesti Maaülikool.
Eleri Lillemäe, magistrikraad, 2017, (juh) Kati Orru; Age Poom, Individuaalsed ja sotsiaal-struktuurilised tegurid transpordikäitumise ja selle keskkonnamõju kujunemisel, Tartu Ülikool,
Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut.
Katre Liiv, magistrikraad, 2016, (juh) Kaja Tampere; Kati Orru, Kurtna maastikukaitseala huvirühmade suhtluse kitsaskohad, Tallinna Ülikool, Balti lmi, meedia, kunstide ja
kommunikatsiooni instituut.
Liina Kuisma, magistrikraad, 2016, (juh) Age Poom; Kati Orru, Liiklussaaste leevendamise meetmete toetamine Eesti elanike hulgas, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu
Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Geograa a osakond.
Neeme Kärbo, magistrikraad, 2016, (juh) Tiit Lepasaar; Veljo Kimmel; Kati Orru, Hoone kasutamise mõju nende energiatõhususele ning hea sisekliima saavutamisele Eesti
energiatõhusates büroohoonetes, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Tartu Kolledž.
Mari Tillmann, magistrikraad, 2015, (juh) Kati Orru; Annely Kuu, Kliimamuutustest tingitud tervisemõjudega kohanemine Eestis: väljakutsed tervishoiusüsteemile ja päästevõimekusele,
Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Tartu Kolledž.
Anna-Liisa Kuslap, magistrikraad, 2014, (juh) Alar Rosentau; Leho Ainsaar; Kati Orru, Kohalike omavalitsuste motiivid uuringu- või kaevandamisloa andmisest keeldumiseks Eesti paekivi
maardlates, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
Publikatsioonid
Klass Aasta Publikatsioon
1.1. 2021 Salvia, Monica; Reckien, Diana; Pietrapertosa, Filomena; Eckersley, Peter; Spyridaki, Niki-Artemis; Krook-Riekkola, Anna; Olazabal, Marta; De Gregorio Hurtado,
Sonia; Simoes, So a G.; Geneletti, Davide; Viguié, Vincent; Fokaides, Paris A.; Ioannou, Byron I.; Flamos, Alexandros; Csete, Maria Szalmane; Buzasi, Attila; Orru,
Hans; de Boer, Cheryl; Foley, Aoife; Rižnar, Klavdija ... Heidrich, Oliver (2021). Will climate mitigation ambitions lead to carbon neutrality? An analysis of the
local-level plans of 327 cities in the EU. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 135, 110253. DOI: 10.1016/j.rser.2020.110253.
1.1. 2021 Hansson, Sten; Orru, Kati; Torpan, Sten; Bäck, Asta; Kazemekaityte, Austeja; Meyer, Sunniva Frislid; Ludvigsen, Johanna; Savadori, Lucia; Galvagni, Alessandro;
Pigrée, Ala (2021). COVID-19 information disorder: six types of harmful information during the pandemic in Europe. Journal of Risk Research. DOI:
10.1080/13669877.2020.1871058 [ilmumas].
1.1. 2020 Grafakos, S.; Viero, G.; Reckien, D.; Trigg, K.; Viguie, V.; Sudmant, A.; Graves, C.; Foley, A.; Heidrich, O.; Mirailles, J.M.; Carter, J.; Chang, L.H.; Nador, C.; Liseri, M.;
Chelleri, L.; Orru, H.; Orru, K.; Aelenei, R.; Bilska, A.; Pfei er, B. ... (2020). Integration of mitigation and adaptation in urban climate change action plans in
Europe: A systematic assessment. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 121, 109623. DOI: 10.1016/j.rser.2019.109623.
1.1. 2020 Kuran, Christian Henrik Alexander; Morsut, Claudia; Kruke, Bjørn Ivar; Krüger, Marco; Segnestam, Lisa; Orru, Kati; Nævestad, Tor Olav; Airola, Merja; Keränen,
Jaana; Gabel, Friedrich; Hansson, Sten; Torpan, Sten (2020). Vulnerability and vulnerable groups from an intersectionality perspective. International Journal of
Disaster Risk Reduction, 50. DOI: 10.1016/j.ijdrr.2020.101826.
1.1. 2020 Hansson, Sten; Orru, Kati; Siibak, Andra; Bäck, Asta; Krüger, Marco; Gabel, Friedrich; Morsut, Claudia (2020). Communication-related vulnerability to disasters:
A heuristic framework. International Journal of Disaster Risk Reduction, 51, 101931.10.1016/j.ijdrr.2020.101931.
3.2. 2020 Orru, Kati; Lang, Mait; Orru, Hans (2020). Loodusalade mõju inimeste heaolule. Helen Sooväli-Sepping (Toim.). Eesti inimarengu aruanne 2019/2020. Tallinn:
Eesti Koostöö Kogu.
3.2. 2020 Orru, Kati; Lang, Mait; Orru, Hans (2020). The Impact of Natural Areas on Human Well-being. In: Helen Sooväli-Sepping (Ed.). Estonian Human Development
Report 2019/2020. Estonian Cooperation Assembly.
5.2. 2020 Orru, Kati (2020). Addressing individual and group vulnerabilities in crisis management. Colloquium online, 9.06.2020. BuildERS,.
5.2. 2020 Orru, Kati (2020). Kliimast ja kohanemisest läbi sotsioloogi pilgu. Eesti Meteoroloogide Seltsi seminar, Sillaotsa, 1.08.2020.
5.2. 2020 Orru, Kati; Nero, Kristi; Silm, Siiri, Klaos, Margo (2020). Hädaolukorrad ja andmestike kasutamine haavatavate rühmade tuvastamiseks. . Arukas kohanemine
koroonaviirusega. Tartu Ülikool 26.-27.11.2020.
5.2. 2020 Nero, Kristi; Orru, Kati (2020). Sotsiaalhoolekandeasutuste ja klientide kerksus pandeemia ajal. Arukas kohanemine koroonaviirusega. Tartu Ülikool,
26.-27.11.2020.
5.2. 2020 Orru, Kati (2020). Haavatavate välja selgitamine tormides – kas kui tuule püüdmine väljalt? Tormid ja tormisus. Ekstreemne kliima ja selle ühiskondlik mõju
Eesti näitel. Tallinna Ülikool, 9.12.2020.
5.2. 2020 Orru, Kati; Nahkur, Oliver (2020). Engaging informal volunteers and social support networks into crisis management. In: . European Consortium for Political
Research, Online General Conference, 31.08.-3.09.2020.
5.2. 2020 Orru, Kati (2020). Addressing individual and group vulnerabilities in crisis management: insights from eight EU countries. In: . European Consortium for
Political Research. Online General Conference, 31.08-3.09.2020.
5.2. 2020 Kati Orru, Anna-Mari Heikkilä (2020). Building Resilient Societies. In: . Disaster Resilient Societies Community of Users Workshop, 16 September, 2019 Online.
6.3. 2020 Silm, Siiri; Orru, Kati (2020). TÜ teadlased: kuidas ühiskond mobiilpositsioneerimisest võidaks. 17.04.2020 Postimees.
6.3. 2020 Orru, Kati (2020). Sotsioloog: praegune kriis on võimalus õiglasema ühiskonnakorralduse loomiseks. Eesti Päevaleht.10.04.2020.
6.3. 2020 Nero, Kristi; Orru, Kati (2020). Nähtamatul eesliinil. Postimees, 22.12.2020.
6.3. 2020 Orru, Kati; Hansson, Sten (2020). Understanding ‘viral’ communication in times of virus outbreak. BuildERS project blog.
6.7. 2020 Orru, Kati (2020). Kes on haavatav pandeemias? Kuue samba taga. Ligi, Madis (Toim.). Raadio Kuku. 06.04.2020.
6.7. 2020 Hiob, Mart; Ots, Kerttu; Orru, Kati; Annuk, Andres (2020). Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste
juhendmaterjal. (1−141). Tartu.
1.1. 2019 Orru, Kati; Kask, Sergey; Nordlund, Annika (2019). Satisfaction with virtual nature tour: The roles of the need for emotional arousal and pro-ecological
motivations. Journal of Ecotourism, 18 (3), 221−242.10.1080/14724049.2018.1526290.
1.1. 2019 Orru, Kati; Poom, Age; Nordlund, Annika (2019). Socio-structural and psychological factors behind car use: comparing Northern and Eastern Europe.
Transportation Research Part A Policy and Practice, 119, 313−325.10.1016/j.tra.2018.12.007.
1.1. 2019 Daniel Gabaldón-Estevan; Kati Orru; Clemens Kaufmann; Hans Orru; (2019). Broader impacts of the fare-free public transportation system in Tallinn.
International Journal of Urban Sustainable Development, 1−14. DOI: 10.1080/19463138.2019.1596114.
1.1. 2019 Reckien, D.; Salvia, M.; Pietrapertosa, F.; Simoes, S. G.; Olazabal, M.; Hurtado, S. De Gregorio; Geneletti, D.; Lorencova, E. Krkoska; D'Alonzo, V; Krook-Riekkola,
A.; Fokaides, P. A.; Ioannou, B. I.; Foley, A.; Orru, H.; Orru, K.; Wejs, A.; Flacke, J.; Church, J. M.; Feliu, E.; Vasilie, S. ... Heidrich, O. (2019). Dedicated versus
mainstreaming approaches in local climate plans in Europe. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 112, 948−959. DOI: 10.1016/j.rser.2019.05.014.
5.2. 2019 Orru, Kati; Uibu, Marko; Torpan, Sten (2019). Polarisations in Perceived Pathways to Sustainability: Insights from Mining Industry in Estonia. In: . European
Sociological Association Conference, Manchester, UK, 21.08.2019.
5.2. 2019 Orru, Kati (2019). Kliimaneutraalus Eesti moodi: ei sooja ega külma? Sotsioloogiaüliõpilaste Liit Eestimaal, Sügiskonverents, Tartu, 25.10.2019.
5.2. 2019 Orru, Kati; Uibu, Marko; Torpan, Sten (2019). Coalition building strategies in mining con icts: experiences from Estonia. In: . Nordic Environmental Social
Sciences Conference, Lulea, Sweden, 11.06.2019.
5.2. 2019 Orru, Kati (2019). Kliimaskepsise mitu nägu Eestis. In: . Taastuvenergia uuringute koverents, Eesti Maaülikool, Tartu, Eesti, 14.11.2019.
6.3. 2019 Orru, Kati (2019). Hädaolukorras määravad suhted rohkem kui positsioon. Postimees.05.11.2019.
1.1. 2018 Kask, Sergey; Kull, Tiiu; Orru, Kati (2018). The use of 3D visualization for sustainable tourism planning. Journal of Baltic Studies, 49 (3),
371−385.10.1080/01629778.2018.1455719.
1.1. 2018 Orru, Hans; Idavain, Jane; Pindus, Mihkel; Orru, Kati; Kesanurm, Kaisa; Lang, Aavo; Tomasova, Jelena (2018). Residents' Self-Reported Health E ects and
Annoyance in Relation to Air Pollution Exposure in an Industrial Area in Eastern-Estonia. International Journal of Environmental Research and Public Health, 15
(2). DOI: 10.3390/ijerph15020252.
1.1. 2018 Orru, Kati; Nordin, Steven; Harzia, Hedi; Orru, Hans (2018). The role of perceived air pollution and health risk perception in health symptoms and disease: a
population-based study combined with modelled levels of PM10. International Archives of Occupational and Environmental Health, 9 (5), 581−589. DOI:
10.1007/s00420-018-1303-x.
1.1. 2018 Orru, Kati; Tillmann, Mari; Ebi, Kristie L.; Orru, Hans (2018). Making Administrative Systems Adaptive to Emerging Climate Change-Related Health E ects: Case
of Estonia. Atmosphere, 9 (6), ARTN 221.10.3390/atmos9060221.
1.1. 2018 Reckien, Diana; Salvia, Monica; Heidrich, Oliver; Church, Jon Marco; Pietrapertosa, Filomena; De Gregorio-Hurtado, Sonia; D'Alonzo, Valentina; Foley, Aoife;
Simoes, So a G.; Lorencova, Eliska Krkoska; Orru, Hans; Orru, Kati; Wejs, Anja; Flacke, Johannes; Olazabal, Marta; Geneletti, Davide; Feliu, Efren; Vasilie, Sergiu;
Nador, Cristiana; Krook-Riekkola, Anna ... Dawson, Richard (2018). How are cities planning to respond to climate change? Assessment of local climate plans
from 885 cities in the EU-28. Journal of Cleaner Production, 191, 207−219. DOI: 10.1016/j.jclepro.2018.03.220.
2.5. 2018 Orru, Kati; Uibu, Marko; Vihalemm, Triin; Torpan, Sten; Kangur, Liis; Kangur, Karin; Orru, Hans; Rosentau, Alar (2018). Lüganuse lubjakivikarjääri rajamisega
kaasnevate keskkonnahäiringute ning leevendus- ja kompensatsioonimeetmete analüüs. (1−51).
6.3. 2018 Vihalemm, Triin; Orru, Kati; Pärn, Katre (2018). Veel tselluloositehasest: ka raskesti mõõdetavad väärtused on tähtsad. Tartu Postimees (x−x).06.03.2018.
1.1. 2017 Poom, Age; Orru, Kati; Ahas, Rein (2017). The carbon footprint of business travel in the knowledge-intensive service sector. Transportation Research Part D
Transport and Environment, 50, 292−304.10.1016/j.trd.2016.11.014.
6.3. 2017 Orru, Kati; Poom, Age (2017). Tasuta ühistransport on justkui lennukilt väetamine. (x−x).14.12.2017 Postimees.
1.1. 2016 Kask, Sergey; Kull, Tiiu; Orru, Kati (2016). Understanding of sustainable tourism among Russian tourism managers. European Journal of Tourism Research, 14,
101−105.
1.1. 2016 Orru, Kati; Orru, Hans; Maasikmets, Marek; Hendrikson, Reigo; Ainsaar, Mare (2016). Wellbeing and environmental quality: does pollution a ect life
satisfaction? Quality of Life Research, 25 (3), 699−705. DOI: 10.1007/s11136-015-1104-6.
1.2. 2016 Ainsaar, M.; Roots, A.; Sammul, M.; Orru, K. (2016). Töökoha mõju Eesti meeste laste saamise plaanidele. Ariadne Lõng, 67−77.
2.5. 2016 Sammul, Marek; Varblane, Uku; Vallistu, Johanna; Roose, Antti; Kaunismaa, I; Timpmann, K Ukrainski, Kadri Kask, Kaia; Orru, Kati; Joller, Liina; Kiisel, Maire;
Aksen, M; Mardiste, Peep Sander, Espenberg, Siim; Puolokainen, T. (2016). Kliimamuutuste mõjude hindamine ja sobilike kohanemismeetmete väljatöötamine
majanduse ja ühiskonna valdkondades.
2.5. 2016 Orru, Hans; Timo, Lanki; Forsberg, Bertil; Saava, Astrid; Åström, Daniel; Indermitte, Ene; Orru, Kati; Åström, Christofer; Rekker, Kaidi; Tillmann, Mari (2016).
Tervisemõjud . Tartu, Tartu Ülikool. Antti Roose (Toim.). Kliimamuutuste mõjude hindamine ja kohanemismeetmete väljatöötamine planeeringute,
maakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse teemas (171−240). Tartu Ülikool.
6.6. 2016 Ainsaar, Mare; Orru, Kati; Beilmann, Mai (2016). Noored ühiskonnateaduste juurde: Euroopa sotsiaaluuringu kasutajaskond nooreneb iga aastaga. Õpetajate
Leht.
1.1. 2015 Orru, Kati; Lilleoja, Laur (2015). Contextual drivers of environmental values cross-culturally: evidence from Europe between 2004 and 2012. Studies of
Transition States and Societies, 7 (3), 38−51.
1.1. 2015 Orru, Kati; Rothstein, H. (2015). Not ‘dead letters’, just ‘blind eyes’: the Europeanisation of drinking water risk regulation in Estonia and Lithuania. Environment
and Planning A Economy and Space, 47 (2), 356−372.10.1068/a130295p.
1.3. 2015 Orru, Kati; Tillmann, Mari (2015). Haldussüsteemi kohanemine kliimamuutustega kaasnevate terviseprobleemidega. Roose, Antti (Toim.). Publicationes Instituti
Gepgraphici Universitatis Tartuensis (109−115). Tartu Ülikooli Kijastus.
2.5. 2015 Orru, Kati; Hendrikson, Reigo; Nordlund, Annika; Nutt, Nele; Veeber, Triin; Orru, Hans (2015). Keskkonnatervis: arusaamine riskidest ja motivatsioon
tervisemõjude vähendamiseks. Terviseamet, Keskkonnatervise Uuringute Keskus: Terviseamet.
2.5. 2015 Orru, Kati; Hendrikson, Reigo; Nordlund, Annika; Nutt, Nele; Veeber, Triin; Orru, Hans; (2015). Keskkonnatervis: arusaamine riskidest ja motivatsioon
tervisemõjude vähendamiseks. Terviseamet: Terviseamet.
3.2. 2015 Orru, Kati; Roose, Antti; Ainsaar, Mare; Gutmann, Ronald; Gauk, Martin; Orru, Hans (2015). Keskkond, tervis ja heaolu. Raivo Vetik, Mihkel Kangur. Eesti
inimarengu aruanne 2014/2015 (171−179). . SA Eesti Koostöö Kogu.
3.2. 2015 Orru, Kati; Roose, Antti; Ainsaar, Mare; Gutmann, Ronald; Gauk, Martin; Orru, Hans Keskkond, tervis ja heaolu. Raivo Vetik, Mihkel Kangur (2015). Environment,
health and wellbeing. In: Raivo Vettik, Mihkel Kangur (Ed.). Estonian HUman Development Report 2014 / 2015 (171−179). Estonian Cooperation Assembly,
Tallinn: Estonian Cooperation Assembly.
3.2. 2015 Orru, K.; Roose, A., Ainsaar, M.; Gutman, R.; Gauk, M., Orru, H. (2015). The Environment, Health and Well-being. In: Vetik, R. (Ed.). Escaping the Traps? Estonian
Human Development Report 2014 / 2015 (171−179). Tallinn: Estonian Cooperation Assembly.
3.5. 2015 Orru, Kati (2015). Säästlikkuse ideaal ja Eesti argielu. Foorum "Puhas loodus: Eesti kuvand või arengueeldus?", Narva Kolledž, 5.05.2015. Keskkonnaagentuur: Eesti
Keskkonnaagentuur, xx−xx.
6.3. 2015 Kati, Orru (2015). Meie hinnang elukeskkonna turvalisusele on tõusnud. Postimees 20. 03.2015..
6.6. 2015 Orru, Kati (2015). Muretul metsarahval on käes aeg hakata tegutsema keskkonnasäästlikumalt. Eesti Päevaleht.
1.1. 2014 Orru, K.; Kangur , K.; Kangur, P.; Ginter, K.; Kangur, A. (2014). Recreational ice shing on the large Lake Peipsi: socioeconomic importance, variability of ice-
cover period, and possible implications for sh stocks. Estonian Journal of Ecology, 63 (4), 282−298. DOI: 10.3176/eco.2014.4.06.
1.1. 2014 Demuzere, Matthias; Orru, Kati; Heidrich, Oliver; Olazabal, Eduardo; Geneletti, Davide; Orru, Hans; Bhave, Ajay; Mittal, Neha; Feliu, Efren; Faehnle, Maija (2014).
Mitigating and Adapting to Climate Change: Multi-functional and Multi-scale Assessment of Green Urban Infrastructure. Journal of Environmental
Management, 146, 107−115.10.1016/j.jenvman.2014.07.025.
1.1. 2014 Poom, Age; Ahas, Rein; Orru, Kati (2014). The impact of residential location and settlement hierarchy on ecological footprint. Environment and Planning A
Economy and Space, 46 (10), 2369−2384.10.1068/a140059p.
3.2. 2014 Demuzere, Matthias; Faehnle, Maija; Orru, Kati; Olazabal, Eduardo; Geneletti, Davide; Heidrich, Oliver; Orru, Hans; Feliu, Efren; Bhave, Ajay G.; Mittal, Neha.
(2014). Evidence on the contribution of green urban infrastructure to climate change mitigation and adaptation. In: Richard Dawson, Annemie Wyckmans,
Oliver Heidrich, Jonathan Köhler, Stephen Dobson, Efren Feliu (Ed.). Understanding cities: Advances in integrated assessment of urban sustainability. Final
Report of COST Action TU0902 (140−166).. Centre for Earth Systems Engineering Research (CESER), Newcastle, UK..
6.6. 2014 Orru, Kati (2014). Keskkonnariskid - kas tegelik oht või tunde küsimus. Kaja: kommunikatsiooni ja suhtekorralduse ajakiri, 19, 44−47.
6.7. 2014 Orru, Kati; Orru, Hans (2014). Keskkonnatervis: arusaamine riskidest ja motivatsioon tervisemõjude vähendamiseks.
1.1. 2013 Kangur, K.; Kangur, P.; Ginter, K.; Orru, K.; Haldna, M.; Möls, T.; Kangur, A. (2013). Long-term e ects of extreme weather events and eutrophication on the sh
community of shallow Lake Peipsi (Estonia/Russia). Journal of Limnology, 72 (2), 376−387. DOI: 10.4081/jlimnol.2013.e30.
5.2. 2013 Kangur, Külli; Tammeorg, Olga; Haldna, Marina; Orru, Kati (2013). Challenges and achievements in monitoring and status assessment of large transboundary
Lake Peipsi (Estonia/Russia). 2013. Programme & Book of abstracts: 32nd Congress of the International Society of Limnology. 4-9 August 2013, Budapest, Hungary. Ed.
Zsuzsanna Heiszler, Robert Hohol., 292.
5.2. 2013 Kangur, Andu; Kangur, Peeter; Ginter, Kai; Orru, Kati; Kangur, Külli (2013). Consequences of size-selective shing, climate change and eutrophication on
pikeperch Sander lucioperca population in large shallow Lake Peipsi (Estonia/Russia). Programme & Book of abstracts: 32nd Congress of the International Society
of Limnology. 4-9 August 2013, Budapest, Hungary.. Ed. Zsuzsanna Heiszler, Robert Hohol., 149.
1.3. 2012 Orru, Kati; Heidmets, Mati (2012). Riskid: tõlgendus ja toimetulek. Riigikogu Toimetised, 26, 279−280.
2.3. 2012 Orru, Kati (2012). Europeanising risk regulation: Drinking water safety in Estonia and Lithuania. (Doktoritöö, King's College London). London, Suurbritannia:
University of London.
3.5. 2012 Orru, Kati (2012). Public perspectives on climate change health e ects: case of Estonia. Climate change and health, Tallinn,12th September 2012.
5.2. 2012 Orru, Kati (2012). Keskkonnasotsioloogia – mis ja milleks? KevadSOSS, Tartu Ülikool, Tartu 21.04.2012.
5.2. 2012 Orru, Kati (2012). Risk regulation in Europeanising Eastern Europe: cases of Estonia and Lithuania. SRA-Europe 21st Annual Conference, ETH Zurich, 18–20 June
2012. 55.
1.1. 2011 Orru, H.; Maasikmets, M.; Lai, T.; Tamm, T.; Kaasik, M.; Kimmel, V.; Orru, K.; Merisalu, E.; Forsberg, B. (2011). Health impacts of particulate matter in ve major
Estonian towns: main sources of exposure and local di erences. Air Quality Atmosphere & Health, 4, 247−258. DOI: 10.1007/s11869-010-0075-6.
3.2. 2011 Kangur, Külli; Ginter, Kai; Kangur, Andu; Kangur, Peeter; Orru, Kati; Möls, Tõnu (2011). Ekstreemsete ilmastikunähtuste ja kohaliku inimtegevuse koosmõju
Peipsi kaladeler. Teadusmõte Eestis (VII) Meri. Järved. Rannik (37−48). . Eesti Teaduste Akadeemia.
3.5. 2011 Orru, Kati (2011). Euroopalike riskihaldamispõhimõtete rakendamine Eestis ja Leedus joogivee näitel. 20 aastat iseseisvust, Tallinna Ülikool, 22.–23. augustil 2011.
Toim. A.-A. Allaste.
5.2. 2011 Orru, Kati (2011). Sotsioloogi pilk keskkonnakasutusele ja keskkonnakorraldusele Eestis. Seminarisari "Mis on arengu mõte?" Eesti Maaülikool, Tartu, 22.03.2011.
5.2. 2011 Orru, Kati (2011). Säästlik keskkonnakorraldus - kellele ja milleks? Rohevik: Kaasaegsed ökolinnad, Eesti Maaülikool, Tartu, 15.09.2011.
1.3. 2010 Orru, Hans; Teinemaa, Erik; Lai, Taav; Merisalu, Eda; Tamm, Tanel; Kaasik, Marko; Kimmel, Veljo; Orru, Kati; Forsberg, Bertil (2010). Peened osakesed välisõhus
ja neist tuleneva tervisemõju hindamine Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Narvas ja Pärnus. Eesti Arst, 89 (4), 242−250.
2.5. 2010 Siim Espenberg Kati Orru Kenn Konstabel Hans Orru Siim Espenberg Janika Alloja Kerly Krillo (2010). Riiklikku tervishoiu teadus-ja arendustegevuseprogrammi
toetav uuring. . Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE).
3.4. 2010 Orru, Kati (2010). Determinants of orientation to nature protection: some inferences from Estonian society. Nature Conservation beyond 2010, May 27-29, 2010
Tallinn, Estonia. Eesti Maaülikool, 21−22.
5.2. 2010 Orru, Kati; Kangur, Andu; Kangur, Külli; Kangur, Peeter (2010). Ice shing on large shallow Lake Peipsi: socioeconomic importance, ecological importance and
climate variability. DINFISH 2010 Dynamics of Inland Fish and Fisheries, Ceske Budejovice, Tšehhi, 13-16 September, 2010. Ed. Boukal, D., Soukalova, K., Hohausova,
E., 18.
5.2. 2010 Kangur, Külli; Kangur, Andu; Kangur, Peeter; Möls, Tõnu; Orru, Kati; Ginter, Kai; Haldna, Marina (2010). Shift in the sh community of large north temperate
Lake Peipsi: the e ect of eutrophication, climate and over shing. DINFISH 2010 Dynamics of Inland Fish and Fisheries, Ceske Budejovice, Tšehhi, 13-16 sptember,
2010. Ed. Boukal, D., Soukalova, K., Hohausova, E., 14.
1.1. 2009 Orru, H.; Teinemaa, E.; Lai, T.; Tamm, T.; Kaasik, M.; Kimmel, V.; Kangur, K.; Merisalu, E.; Forsberg, B. (2009). Health impact assessment of particulate pollution
in Tallinn using ne spatial resolution and modelling techniques. Environmental Health, 8, 7. DOI: 10.1186/1476-069X-8-7.
3.2. 2009 Kangur, Külli; Kangur, Kati; Kangur, Andu (2009). E ects of natural and man induced stressors on large European lake: case study of Lake Peipsi
(Estonia/Russia). In: Pavel Kovar, Petr Maca, Jana Redinova (Ed.). Water Policy 2009. Water as a Vulnerable and Exhaustible Resource (101−105). . Prague: Czech
University of Life Sciences Prague.
3.4. 2009 Kangur, Kati (2009). Europeanisation of risk regulation in Eastern Europe: case of drinking water safety in Estonia and Lithuania. Risk research symposium:
Varieties of risk research: exploring and expanding boundaries within academia and beyond, King's College London UK, 5 June.
3.4. 2009 Orru, Kati (2009). Bureaucratic functionality in implementing European risk regulation in Eastern Europe: case of drinking water safety in Estonia and Lithuania.
Proceedings of the European Consortium for Political Research 5th GeneralConference: European Consortium for Political Research 5th GeneralConference, Potsdam
Universität, Germany, 10-12 September 2009. Potsdam, Germany,.
5.1. 2009 Kangur, Kati (2009). Risk regulation bureaucracies in EU accession states: Drinking water safety in Estonia. In: Martorell, S; Soares, CG; Barnett, J (Ed.). SAFETY,
RELIABILITY AND RISK ANALYSIS: THEORY, METHODS AND APPLICATIONS (797−802).. European Safety & Reliabil Assoc.
3.2. 2008 Kangur, Kati (2008). Deliberative Water Policy-making in Kazakhstan and Kyrgyzstan: Focus Groups in the Talas and Chu River Basins. Varis, Olli; Rahaman,
Mizanur. Central Asian Waters: social, economic, environmental and governance puzzle (133−144).. Water and Development Publications, Helsinki University of
Technology.
3.4. 2008 Kangur, Kati (2008). Institutional functionality determining the implementation of EU drinking water safety regulation in Estonia and Lithuania. European
Consortium for Political Research Graduate Conference 2008 Proceedings: European Consortium for Political Research Graduate Conference, Barcelona 25.-27. August,
2008. Essex University,. (European Consortium for Political Research Graduate Conference Proceedings).
3.4. 2008 Kangur, Kati (2008). Power Asymmetries in Estonian Drinking Water Regulation. Proceedings of 4th International Symposium on Hydrohegemony, 4: London School
of Economics, Suurbritannia; 31.mai-1.juuni, 2008. Ed. Mirumachi, Naho; Zeitoun, Mark. London School of Economics,. (Proceedings of Hydrohegemony).
5.1. 2008 Orru, H.; Teinemaa, E.; Lai, T.; Tamm, T.; Kaasik, M.; Kimmel, V.; Forsberg, B.; Merisalu, E.; Kangur, K. (2008). Health impact assessment of locally emitted
particulate matter in Tallinn using clustering and modeling techniques. Epidemiology, 19: ISEE 20th Annual Conference; Pasadena, California; October 12-16, 2008.
s226. (6).
5.2. 2008 Kangur, Peeter; Kangur, Kati; Kangur, Külli (2008). Winter angling on Lake Peipsi: its impact on sh resources and socio-economic e ect. First international
symposium of winter limnology 2008: First international symposium of winter limnology 2008, Kilpisjärvi, Finland, 24-28 May 2008. Kilpisjärvi, Finland, 19.
3.2. 2007 Van Eerden, Mennobart; Borisov, Vladimir; Doef, Roel; Jans, Luc; Kangur, Kati; Kangur, Külli; Kuresoo, Andres; Lammens, Eddy; Lauwaars, Sophie; Luigujõe,
Leho; Melnik, Marina; Menke, Ute; Noordhuis, Ruurd; Timofeejev, Sergei; Vassilenko, Olga; Zhuravkova, Olga (2007). In the mirror of a lake. In: M. van Eerden,
H. Bos, L. van Hulst (Ed.). In the mirror of a lake (249−256). . Lelystad: Rijkswaterstad.
1.1. 2006 Uuskula, A.; Kangur, K.; McNutt, L.A. (2006). Barriers to e ective STI screening in a post-Soviet society: results from a qualitative study. Sexually Transmitted
Infections, 82 (4), 323−326.
1.3. 2006 Kangur, Kati (2006). Kohaliku tasandi huvirühmade kaasamine teadmispõhise keskkonnakorralduse kujundamisse. Akadeemia, 9, 2033−2046.
2.3. 2006 Kangur, Kati (2006). Fookusgruppide ja kodanikepaneeli rakendamine avalikkuse kaasamisel veemajandusse Emajõe ja Talas Chu valgalade näitelApplication of
Focus Groups and Citizens’ Jury in Creating Participatory Discourse in Water Management: Cases of Emajõgi, Talas and Chu River Basins. (Tartu Ülikool,
sotsialoogia ja sotsiaalpoliitika osakond). University of Tartu.
6.6. 2006 Kangur, K. (2006). Rooniitmise aeg on käes. Maaleht, 27.
2.2. 2005 Kangur, Kati; Kanzhygalina, Ulzhan; Kudaibergenov, Aziz (2005). Stakeholders' needs in managing transboundary Talas and Chu River basins in Kyrgyzstan and
Kazakhstan [Võrguteavik] : focus groups study report. 1−56.
4.2. 2005 Gooch, Geo rey; Huitema, Dave; Sõber, Margit (2005). Focus groups and citizens' juries [Võrguteavik] : River Dialogue experiences in enhancing public
participation in water management. Tartu: Peipsi Koostöö Keskus.
2.3. 2004
Curriculum Vitae Kaarel Relve
PERSONAALNE Kaarel Relve
INFORMATSIOON 03.12.1975
Õie 38-1, Tallinn 11615
+372 56 98 51 56
[email protected]
TÖÖKOGEMUS
sept 2018 - … SA Keskkonnaõiguse Keskus, osakoormusega jurist
Juhin LIFE projekti (NaturallyEst-LIFE, KIK kaasrahastus) elluviimist KÕK siseselt. Projekti
partneriteks on SA Eestimaa Looduse Fond ja Tartu Ülikool. Projekti üldiseks eesmärgiks on
lahendada Natura võrgustiku elluviimisel tekkivaid konflikte, sh maavarade kaevandamisega seoses.
Projektiga seoses olen nõustanud mitmes kaevandamist puudutavas juhtumis. SA KÕK juristitöö
raames tegelen ka üldise õigusnõustamisega keskkonna-, ehitus- ja planeerimisvaldkonnas. Samuti
osalen rahvusvahelistes projektides keskkonnaorganisatsioonide Justice & Environment võrgustikus,
millesse SA KÕK kuulub.
sept 2017 - … Vabakutseline jurist
Vabakutselisena osalen peamiselt rahvusvahelistes projektides, mis puudutavad EL keskkonnaõiguse
elluviimist Eestis, mh kaevandamisvaldkonnas. Samuti õpetan Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas
keskkonnaõiguse kursusi vastavalt vajadusele.
sept 2004 - sept 2017 Keskkonnaõiguse lektor
TÜ õigusteaduskond
sept 2001 - sept 2003 Jurist
Keskkonnaministeerium
HARIDUSKÄIK JA
TÄIENDKOOLITUS
sept 1999 – okt 2000 LL.M Keskkonnaõigus ja –korraldus
Aberdeeni Ülikool, Šotimaa, Ühendkuningriik
sept 1994 – juuni 1998 Bakalaureusekraad (cum laude)
Tartu Ülikool, õigusteaduskond
ISIKLIKUD OSKUSED
Emakeel Eesti
Teised keeled MÕISTMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE
Kuulamine Lugemine Suuline suhtlus Suuline esitus
Inglise C1 C1 C1 C1 C1
Prantsuse B1 B1 A2 A2 A2
Tasemed: A1/2: algtasemel keelekasutaja - B1/2: iseseisev keelekasutaja - C1/2: vilunud keelekasutaja
Lehekülg 1 / 2
Curriculum Vitae Kaarel Relve
Kõige asjakohasemad tööd
2017 – … (2022) NaturallyEst –LIFE, Natura võrgustiku huvikonfliktide lahendamine, KÕK projektijuht, jurist
2018 - 2019 „Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüs, II etapp
(Keskkonnaministeeriumile)“, KÕK jurist
2009 – 2010 Keskkonnaseadustiku eriosa seaduste eelnõud, töögrupi liige
2007 – 2010 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu, töögrupi liige
Asjakohased publikatsioonid
2016 Veinla, Hannes; Lopman, Evelin, Relve, Kaarel; Triipan, Martin. Keskkonnaõigus.
2016 Relve, Kaarel. The Subjective Right to Environment in the General Part of the Environmental
Code Act. Juridica International: Law Review of University of Tartu.
2015 Kask, Oliver.; Lopman, Evelin.; Relve, Kaarel.; Sarv, Pihel.; Triipan, Martin.; Vaarmari, Kärt.; Vahtrus,
Siim; Veinla, Hannes . Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid
http://k6k.ee/keskkonnaseadustik/eessona
Muud olulisemad viimase kolme ▪ Collecting and updating information on environmental access to Justice rules in the EU Member
aasta projektid States for the eJustice portal, legal expert. Justice & Environment ( (2020-2021)
▪ Improvement of the implementation and evidence base for the Environmental Liability
Directive. National legal expert. Justice & Environment (2020)
▪ Legal analysis of the arguments of the Republic of Estonia in reply to the Letter of Formal Notice
concerning Directive 2011/92/EU (EIA Directive). National legal expert. Milieu ltd (2020)
▪ Conformity assessment of the transposition of Directive (EU) 2016/2370 and assessment of the
institutional independence of railway infrastructure managers. National legal expert. Milieu ltd (2020)
▪ Education and Awareness Raising of Legal Professionals on Access to Justice (LIFE). National legal
expert. Justice & Environment (2018-2020)
▪ Conformity checking of Directive 2016/2284 (Emission ceilings Directive). National legal expert.
Milieu ltd (2019)
▪ Conformity assessment of the transposition of Directives 2014/45/EU, 2014/46/EU and 2014/47/EU
(Roadworthiness package). National legal expert. Milieu ltd (2019-2020)
▪ Assessment of the national definition of plans and programmes and access to justice regarding
Directive 2011/42/EC (SEA Directive). National legal expert. Milieu ltd (2019)
▪ Compliance assessment of the implementation of Directive 2006/7/EC on Bathing Waters. National
legal expert. Milieu ltd. (2018)
▪ Compliance checking of transposition of Directive (EU) 2015/2193 (Combustion Plants Directive).
National legal expert. Milieu ltd (2018)
▪ Compliance checking of transposition of Directive 2011/92/EU (EIA Directive). National legal expert.
Milieu ltd (2018)
▪ Compliance checking of transposition of Directive 2014/89/EU (Maritime Spatial Planning). National
legal expert. Milieu ltd (2018)
▪ Legal analysis of the arguments of the Republic of Estonia in the context of infringement procedure
concerning Directive 2010/63/EU on Laboratory Animals. National legal expert. Milieu ltd (2018)
▪ Compliance checking of transposition of Directive (EU) 2015/652 (Fuel Quality). National legal
expert. Milieu ltd (2018)
▪ Compliance checking of transposition of Directive (EU) 2015/1480 (Air Quality). National legal
expert. Milieu ltd (2018)
▪ Compliance checking of transposition of Directive (EU) 2015/720 (Plastic Bags). National legal
expert. Milieu ltd (2018)
Lehekülg 2 / 2
Eesti Teadusinfosüsteem A+ A--1 Est Eng SISENE
Isikud Asutused Projektid Teadustegevus Klassi kaatorid ETISe info Uudised Sündmused
Avaleht » Isikud » Garri Raagmaa
Garri Raagmaa https://www.etis.ee/CV/Garri_Raagmaa/est
Sünniaeg 16.12.1966
Telefon 737 6841
Telefon 527 8899 (3899)
E-post
[email protected]
Teenistuskäik
Töökohad ja ametid 01.01.2021–... Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut,
regionaalplaneerimise kaasprofessor (0,20)
01.07.2018–30.06.2023 Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Pärnu kolledž, direktor (0,80)
01.02.2019–31.12.2020 Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut,
regionaalplaneerimise dotsent (0,20)
01.07.2018–31.01.2019 Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut,
regionaalplaneerimise dotsent (0,20)
01.01.2016–30.06.2018 Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut,
regionaalplaneerimise dotsent (1,00)
01.02.2014–30.06.2015 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna dekanaat,
keskkonnakorralduse ja planeerimise õppekava programmijuht
01.02.2014–31.12.2015 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut,
regionaalplaneerimise dotsent (1,00)
01.02.2011–31.01.2014 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut,
regionaalplaneerimise dotsent (1,00)
01.02.2011–31.01.2014 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna dekanaat,
keskkonnakorralduse ja -planeerimise õppekava programmijuht
01.02.2010–31.01.2011 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut,
teadur (1,00)
01.07.2009–31.01.2010 Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, teadur (0,50)
01.07.2005–30.06.2009 Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, direktor (1,00)
01.01.2002–30.06.2005 Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, direktor (1,00)
2001–2009 Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, direktor (1,00)
01.01.2001–31.12.2001 TÜ geograa a instituudi teadur
01.01.1997–31.12.1997 Tapa linnapea
01.01.1996–31.12.1997 TÜ geograa a instituudi lektor
01.01.1995–31.12.1995 EV Valitsuse regionaalministri büroo, nõunik
01.01.1995–31.12.1996 Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi projektijuht
01.01.1994–31.12.1994 Eesti turu- ja arvamusteuuringu keskuse EMOR projektijuht
01.01.1994–31.12.1994 Jõgeva maavalitsuse arenguosakonna vanemspetsialist
Haridustee Filosoo adoktor (Ph.D inimgeograa as) Tartu Ülikool 2000
Teadusorganisatsiooniline 2007−... Rahvaloenduse teadusnõukogu liige (Statistikaamet) alates 01.03.2007.
ja -administratiivne
tegevus 23-24. augustil 2002 Tartus toimunud rahvusvahelise konverentsi „From Native and Landscape Research
to Urban and Regional Studies Edgar Kant 100 and Johannes G. Granö 120“ korraldaja (14 riiki 82 osalejat)
4-7. oktoobril 2000 Riias toimunud 6. Läänemeremaade ERSA konverentsi “Nordic- Baltic Sea Region on
the Eve of 21st Century” rahvusvahelise korralduskomitee liige.
1-4. oktoobril 1998 Pärnus toimunud 5. Läänemeremaade ERSA konverentsi „Global-Local Interplay in the
Baltic Sea Region“ (13 riiki 122 osalejat) korraldaja.
2009−2010 • 3-5.märts 2010 Sotsiaalmajanduslikud ruumsüsteemid ja territoriaalne haldus. Professor Salme
Nõmmiku (03.03.1910-21.09.1988) sajandale sünniaastapäevale pühendatud konverents (13 riiki 110
osalejat)
Kvali katsioon
Teaduskraadid
Garri Raagmaa, doktorikraad, 2000, (juh) Ott Kurs, Regional Identity and Public Leaders in Regional Economic Development, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograa ateaduskond.
Garri Raagmaa, magistrikraad (teaduskraad), 1994, (juh) Aado Keskpaik, Uusettevõtlus ja Eesti regionaalne areng, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograa ateaduskond.
Teadustöö põhisuunad ETIS KLASSIFIKAATOR: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.11. Sotsiaalteadused; CERCS KLASSIFIKAATOR: S230 Sotsiaalne geograa a; TÄPSUSTUS:
Regionaalplaneerimine ja areng: planeerimisteooria, institutsionaalne areng ja eestvedamine, ettevõtlus ja innovatsioion
Jooksvad projektid
VLTOM20124 "ESPONi riikidevaheliste teavitustegevuste koordineerimine 2019-2022 (1.01.2020−31.03.2022)", Garri Raagmaa, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond,
ökoloogia ja maateaduste instituut.
Lõppenud projektid
LSVPC20520 "COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele (8.10.2020−28.01.2021)", Garri Raagmaa, Tartu Ülikool,
Sotsiaalteaduste valdkond, Pärnu kolledž.
RITA2/121 "COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele (8.10.2020−28.01.2021)", Garri Raagmaa, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste
valdkond, Pärnu kolledž.
LSVJS19447 "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine (26.06.2019−31.05.2020)", Siim Espenberg, Tartu
Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut.
IUT2-17 "Rahvastiku ruumiline mobiilsus ja linnaregioonide areng (1.01.2013−31.12.2018)", Tiit Tammaru, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste
instituut.
MMJMJ13223R "RegPol² - Socio-economic and Political Responses to Regional Polarisation in Central and Eastern Europe (1.01.2014−31.12.2017)", Garri Raagmaa, Tartu Ülikool,
Majandusteaduskond, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, majandusteaduskond.
LSVJS17419 "„Smart Blue Region“ projekti raames teostatava 3.3. alapunkti „Parendatud sinine RIS3 rakendusplaan/ Improved Blue RIS3 implementation Plan“ tegevuste elluviimine
(1.09.2017−20.12.2017)", Uku Varblane, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut.
SLTOM16108 "Eesti kontaktpunkt ESPON 2020 programmis (1.01.2016−16.12.2016)", Antti Roose, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
LSVJS16411 "Ida-Viru nutika spetsialiseerumise võimaluste analüüsi uuendamine ja inglise keelse kokkuvõtte tegemine (28.11.2016−10.12.2016)", Uku Varblane, Tartu Ülikool,
Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut.
SMJJV11064T "Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programmi seirevaldkond 4 (1.01.2011−31.08.2015)", Urmas Varblane, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Majandusteaduskond.
LP2EC15002 "Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes (1.01.2015−30.03.2015)", Elvo
Themas, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž, Rakendusuuringute keskus Socialia.
LP2EC13218 "Tartu ja Lõuna-Eesti nutika spetsialiseerumise strateegia (16.12.2013−31.05.2014)", Uku Varblane, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž.
LP2EC13193 "Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme külastuskeskkonna projektide mõju hindamise uuring (5.12.2013−2.02.2014)", Kerly Espenberg, Tartu Ülikool, Tartu
Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž.
ETF7459 "Linnastu kui olelusring: linnastumise keskkonnamõjude indikaatorid ja süntees (1.01.2008−31.12.2012)", Antti Roose, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograa ateaduskond, Tartu
Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikool, Loodus- ja
tehnoloogiateaduskond.
SF0180052s07 "Rahvastiku ruumilise mobiilsuse mõjutegurid ning seosed keskkonna ja regionaalse arenguga. (1.01.2007−31.12.2012)", Rein Ahas, Tartu Ülikool, Bioloogia-
geograa ateaduskond, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond.
SF0182143s02 "Eesti rahvastikugeograa lised ja regionaalmajanduslikud muutused 1979-2005: suundumused ja põhjused (1.01.2002−31.12.2006)", Rein Ahas, Tartu Ülikool, Bioloogia-
geograa ateaduskond.
Juhendamisel väitekirjad
Tiit Kask, doktorant, (juh) Garri Raagmaa, Pärnu kuurordi ruum ja ruumipraktikad aastatel 1940-2005, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja
Maateaduste Instituut, Inimgeograa a ja regionaalplaneerimise õppetool.
Taivo Tali, doktorant, (juh) Garri Raagmaa, Planeerimise teooria rakendused siirdeaja Ida-Euroopas, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograa ateaduskond.
Sebastian Schulz, doktorant, (juh) Garri Raagmaa; Kadri Ukrainski, European and national regional and innovation policies reproducing peripheries (Euroopa ja riiklike regionaal- ja
innovatsioonipoliitikate mõju ääremaastumisele), Tartu Ülikool, Majandusteaduskond.
Grete Kindel, doktorant, (juh) Garri Raagmaa; Kulno Türk, Entrepreneurs and territorial identity: the impact to restructuring and productivity of enterprises located in peripheries
(Ettevõtjad ja territoriaalne identiteet: mõju ääremaaliste piirkondade restruktureerimisele ja ettevõtete tootlikusele), Tartu Ülikool.
Anne Keerberg, doktorant [Õpingud katkestatud], (juh) Sulev Mäeltsemees; Garri Raagmaa, Higher Education Institutions in Regional Development – Participation, Contribution and
Impact (Kõrgkoolide regionaaltegevus – osalus, panus ja mõju regiooni arengus), Tallinna Tehnikaülikool, Majandusteaduskond, Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut.
Juhendatud väitekirjad
Gerdien Margreeth Grootens, doktorikraad, 2019, (juh) Garri Raagmaa; Maaja Vadi; Lummina Horlings, Leadership of peripheral places: a comparative study of leadership processes in
Estonian and Dutch peripheral places (Kohapõhine eestvedamine ääremaal: Eesti ja Hollandi perifeersete kohtade võrdlusuuring), Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond,
majandusteaduskond.
Bradley James Loewen, doktorikraad, 2018, (juh) Garri Raagmaa; Kadri Ukrainski, Towards Territorial Cohesion? Path Dependence and Path Innovation of Regional Policy in Central and
Eastern Europe (Teel territoriaalse sidususe poole? Kesk- ja Ida-Euroopa regionaalpoliitikate rajasõltuvus ja uuenemine), Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, majandusteaduskond.
Grete Kindel, magistrikraad, 2014, (juh) Garri Raagmaa, Liidrid ja valitsemine sotsiaalse kapitali ja territoriaalse identiteedi loojatena Noarootsi ja Vormsi katkenud Rannarootsi
kohakultuuris, Tartu Ülikool.
Raigo Ernits, magistrikraad (teaduskraad), 2005, (juh) Jüri Sepp; Garri Raagmaa, Ettevõtluse areng Eesti monofunktsionaalsetes tööstusasulates siirdeperioodil., Tartu Ülikool,
Majandusteaduskond.
Heli Müristaja, magistrikraad (teaduskraad), 2004, (juh) Garri Raagmaa, Turismisihtkoha konkurentsieelise loomine Pärnu näitel, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograa ateaduskond.
Jan Seepter, magistrikraad (teaduskraad), 2003, (juh) Garri Raagmaa, Innovaatiline miljöö kujunemise võimalused ja takistused Eesti omavalitsustes ja regioonides, Tartu Ülikool, Bioloogia-
geograa ateaduskond.
Tiit Kask, magistrikraad (teaduskraad), 2003, (juh) Garri Raagmaa, Pärnu kuurordi kujunemis- ja arengulugu aastatel 1838 - 1940, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograa ateaduskond,
Geograa a instituut.
Allan Nõmmik, magistrikraad (teaduskraad), 2003, (juh) Garri Raagmaa, Eesti õhutransport geograa a uurimisobjektina, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograa ateaduskond, Geograa a
instituut.
Kalle Pungas, magistrikraad (teaduskraad), 1999, (juh) Garri Raagmaa, Transpordi keskonnamõjude hindamine indikaatorite abil, Tartu Ülikool.
Publikatsioonid
1.1. Teadusartiklid, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index, Emerging
Sources Citation Index ja/või andmebaasis Scopus (v.a. kogumikud)
Loewen, Bradley; Raagmaa, Garri (2018). Introduction to the Special Issue: Territoriality and Governance in the Globalizing European Eastern Peripheries. Administrative
Culture, 18 (2), 89−101. DOI: 10.32994/ac.v18i2.175.
Raagmaa, G. & Keerberg., A. (2017). Regional higher education institutions in regional leadership and development. Regional Studies, 51 (2),
260−272.10.1080/00343404.2016.1215600.
Raagmaa, G.; Stead, D. (2014). Spatial Planning in the Baltic States: the Impact of European Policies. European Planning Studies, 22 (4),
671−679.10.1080/09654313.2013.772730.
Raagmaa, G.; Kalvet, T.; Kasesalu, R. (2014). Europeanization and De-Europeanization of Estonian Regional Policy. European Planning Studies, 22 (4),
775−795.10.1080/09654313.2013.772754.
Kask, T.; Raagmaa, G. (2010). The spirit of place of West Estonian resorts. Norsk Geogra sk Tidsskrift - Norwegian Journal of Geography, 64 (3),
162−171.10.1080/00291951.2010.502656.
Holt-Jensen, A.; Raagmaa, G. (2010). Restitution of agricultural land in Estonia: Consequences for landscape development and production. Norsk Geogra sk Tidsskrift -
Norwegian Journal of Geography, 64 (3), 129−141.10.1080/00291951.2010.502443.
Raagmaa, G. (2005). Preface: The heritage of Edgar Kant and Johannes Gabriel Grano. Geogra ska Annaler Series B-Human Geography, 87B (3), 165−166.
Raagmaa, G.; Kroon, K. (2005). The future of collective farms' built social infrastructure: Choosing between central place and network theories. Geogra ska Annaler Series
B-Human Geography, 87B, 205−224.
Raagmaa, G.; Tamm, P. (2004). An emerging biomedical business in a low capitalised country. European Planning Studies, 12 (7), 943−960. DOI:
10.1080/0965431042000267849.
Raagmaa, G. (2002). Regional identity in regional development and planning. European Planning Studies, 10 (1), 55−76.
Raagmaa, G. (2001). Public leaders in regional economic development. European Planning Studies, 9 (8), 1039−1054.
1.2. Teadusartiklid teistes rahvusvahelistes teadusajakirjades, millel on registreeritud kood, rahvusvaheline toimetus, rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseerimine,
rahvusvaheline levik ning kättesaadavus ja avatus kaastöödele
Kindel, G. & Raagmaa, G. (2015). Recreational home owners in the leadership and governance of peripheral recreational communities. Hungarian Geographical Bulletin,
64 (3), 233−245.
Raagmaa,G. (2015). Social Capital and Rural Development in the Knowledge Society. Book Review. European Journal of Development Research, 22 (4), xx−xx. DOI:
10.1057/ejdr.2015.67.
Raagmaa, G.; Trasberg, V.; Burneika, D.; Krisjane, Z.; Tali, T. (2009). Rural restructuring and local/regional governance in the Baltic States after 1990. International Journal of
Agricultural Resources Governance and Ecology, 8, 180−204. DOI: 10.1504/IJARGE.2009.026225.
Raagmaa, G. (1996). Shifts in Regional Development of Estonia During the Transition. European Planning Studies, 4 (6), 679−699.
2.2. Monograa ad (sisestatud enne 1. juulit 2014. a.)
Terk, Erik; Raagmaa, Garri (2004). Ettevõtluse võimalused maakondades. Tallinn: Äripäeva Kirjastus.
Raagmaa, Garri; Terk, Erik (1997). Eesti tulevikustsenaariumid. Tallinn: Eesti Tuleviku-uuringute Instituut.
2.5. Projekti, tellitud teadustöö või analüüsi publitseeritud raport
Arenguseire Keskus; Raagmaa, Garri; Terk, Erik; Luht, Kaire; Sepp, Veiko; Alajõe, Sulev; Noorkõiv, Rivo; Peetersoo, Joel; Kuusk, Kadri; Annist, Aet; Sepp, Eedi; Kirt, Katre;
Treufeldt, Tea; Lehtsalu, Kaarel; Hansen, Anneli; Sokk, Lauri; Rogenbaum, Nele (2019). Eesti regionaalse majanduse arengustsenaariumid 2035. Varblane, Uku (Toim.). .
Tartu & Tallinn: Riigikogu.
Ernits, Raigo; Ideon, Ann; Leetmaa, Kadri; Metspalu, Pille; Mägi, Kadi; Padrik, Jaanus; Pae, Taavi; Plüschke-Altof, Bianka; Raagmaa, Garri; Sepp, Veiko (2019). Eesti
väikeasulate uuring.
Raagmaa, G. (koostaja) (2015). Regionaalsete kõrgkoolide roll kohalikus arengus. TIPS uuringu 4.5 aruanne.
3.1. Artiklid/peatükid lisas loetletud kirjastuste välja antud kogumikes (kaasa arvatud Web of Science Book Citation Index, Web of Science Conference Proceedings Citation Index,
Scopus refereeritud kogumikud)
Roose, Antti; Raagmaa, Garri, Kliimask, Jaak (2019). The Remote Rural Pathways in Estonia — Neo-Productivism or Conservation Designated. In: Banski, Jerzy (Ed.). Three
Decades of Transformation in the East-Central European Countryside (73−98). Springer. DOI: 10.1007/978-3-030-21237-7_4.
Nagy, E.; Görmar, F., Lang, T. Raagmaa, G.; (2019). Re-thinking Local and Regional Policy in Times of Polarisation: An Introduction. Palgrave.
Raagmaa, G., Nagy, E., Görmar, F. & Lang, T. (2019). Understanding and Going Beyond the Regional Policy Paradox: Conceptual Contributions to Studying Socio-Spatial
Polarisation in Europe. Palgrave. DOI: 10.1007/978-981-13-1190-1.
Raagmaa, G.; Masso, J.; Reidolf, M.; Servinski, M. (2013). Empowering people and enterprises with strong cultural and territorial identity: A case study of Setomaa, Estonia.
In: Kinnear, S.; Charters, K.; Vitartas, P. (Ed.). Regional Advantage and Innovation (233−254).. Springer-Verlag.
Raagmaa, Garri; Kindel, Grete; Lüsi, Matti (2012). Leadership and institutional change: Economic restructuring, sense of place and social capital in Emmaste, Estoia. In:
Sotarauta, Markku; Horlings, Ina; LiddleJoyce (Ed.). Leadership and Change in Sustainable Regional Development (164−189).. Routledge.
Raagmaa, G. (2009). Planning theories and development practices: past dependencies contra new ideology: Impact of planning for sustainable housing development. Arild
Holt-Jensen and Eric Pollock. Urban Sustainability and Governance: New Challenges in Nordic-Baltic Housing Policies (79−99).. New York: Nova Science Publishers.
Kase, U.; Müristaja, H.; Raagmaa, G.; Kask, T.; Hinsberg, A. (2004). From publicly encouraged networks to cluster formation in Pärnu holiday-making industry. R. S. Hacker,
B. Johansson, C. Karlsson. Emerging Market Economies and European Economic Integration (186−213). . Edward Elgar.
Raagmaa, G.; Vürst, R.; Pungas, K.; Haljaste, H. (1998). European Transport Corridors along the Eastern Baltic Shores: International and National Interests. In: Hedegaard,
L.; Lindström, B. (Ed.). The NEBI YEARBOOK 1998 (199−216).. Berlin: Springer-Verlag.
Raagmaa, G. (1997). Growth in the Hidden Economy: The case of Estonia. Hood, N.; Kilis, R.; Vahlne, J-E.. Transition in the Baltic States (148−179). . Macmillan Publishers
Ltd. (Microlevel Studies).
3.2. Artiklid/peatükid lisas mitte loetletud kirjastuste välja antud kogumikes
Raagmaa, G. (2013). Влияние планирования на жилищное строительство в Эстонии: советский и постсоветский опыт. А.Д. Акименко, В.Л. Бабурин, П.Л. Кириллов,
А.Г. Махровa (ответственный редактор), С.Г. Сафронова.. География, градостроительство, архитектура: синтез наук и практик (115−123).. Moskva Ülikooli Kirjastus.
Raagmaa, G.; Trasberg, V.; Kattel, R. (2012). Estonian transition and reaction to the 2008–2010 economic crisis. In: Gorzelak, G.; Goh, Ch.; Fazekas, K. (Ed.). Adaptability and
Change: the Regional Dimensions in Central and Eastern Europe (209−232). . Warsaw : Wydawnictwo Naukowe Scholar.
Raagmaa, G.; Trasberg, V.; Kattel, R. (2012). Adaptability and Change: the Regional Dimensions in Central and Eastern Europe. In: Gorzelak, G.; Goh, Ch.; Fazekas, K. (Ed.).
Adaptability and Change: the Regional Dimensions in Central and Eastern Europe (209−232).. Warsaw : Wydawnictwo Naukowe Scholar.
Raagmaa, G. (2010). Regional Impacts of the Global Financial and Economic Crisis in Estonia. In: Gorzelak, G.; Goh, Ch. (Ed.). Financial Crisis in Central and Eastern Europe -
from Similarity to Diversity (65−90).. Warsaw : Wydawnictwo Naukowe Scholar.
Mäger, M.; Servinski, M.; Raagmaa, G.; Saar, A.; Koreinik, K. (2006). Ulata õng ja õpeta seda kasutama. Siret Linnas (Toim.). Linnad ja vallad arvudes 2006 (90−107).. Tallinn:
Statistikaamet.
Raagmaa, G. (2005). Regionaal- ja halduspoliitika Eestis. Tammist, R.; Rumm, H. (Toim.). Eesti poliitika eile, täna, homme : reforme seitsmest valdkonnast (9−21).. Johannes
Mihkelsoni keskus.
Raagmaa, G.; Kliimask, J. (2005). Elamuehituse lained asustussüsteemis. Kulu, H.;Tammaru, T. (Toim.). Asustus ja ränne Eestis : uurimusi Ann Marksoo 75. sünnipäevaks
(82−116).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Raagmaa, G. (2002). The model of post-socialist rural transition: Openness and (un)learning versus informal relations. Rural Areas at the Millennium Shift: Challenges and
Problems (22−71). . University of Ljubljana.
Terk, Erik; Raagmaa, Garri (2000). The EU, the Nordic accession candidates and Russia in 2010: scenarios for the Nordic Region. In: Central European Quaterly II (93−99)..
Vienna: Creditanstalt AG.
Raagmaa, G. (2000). Eesti regionaalne areng. Jauhiainen,J.; Kulu,H. (Toim.). Inimesed, ühiskonnad ja ruumid. Inimgeograa a Eestis. (33−44).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
(Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis; 87).
Raagmaa, G. (1999). Public leaders in regional economic development. In: Ainsaar, M. (Ed.). Migration and regional policy (77−100).. Tartu: Tartu University Press.
Raagmaa, G. (1999). Eesti ruumiline visioon aastaks 2050. A. Oja: A. Raukas (Toim.). Eesti 21. sajandil. Arengustrateegiad. Visioonid. Valikud (159−161).. Tallinn: Teaduste
Akadeemia Kirjastus.
Raagmaa, G. (1999). Konkurentsivõimeline Eesti. A. Oja, A. Raukas (Toim.). Eesti 21. sajandil. Arengustrateegiad. Visioonid. Valikud. (159−161).. Tallinn: Teaduste
Akadeemia Kirjastus.
Raagmaa, G. (1998). Growth areas in the Baltic Sea Region. In: Metsä, Maija; Kähkönen, Mikko (Ed.). Eurooppa raporti. Euroopan Kasvukeskukset (21−28).. Helsinki:
Tilastokeskus. (International Business Statistics).
Ainsaar, M.; Kõre, J.; Hendrikson, M.; Ernits, P.; Raagmaa, G. (1996). Habitat. Järve, P.; Toomel, K.; Viik, L. Estonian Human Development Report (51−68). . Tallinna
Pedagoogikaülikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.
Jaanson, Kaido; Loogma, Krista; Pallo, Toomas; Pungas, Kalle; Purju, Alari; Raagmaa, Garri; Tamm, Boris; Vilu, Raivo; Terk, Erik (1996). Maailm ja Eesti: tulevikutrendid.
Tallinn ;: Eesti Tuleviku-uuringute Instituut.
Raagmaa, G. (1995). New Enterprises and Regional Development in Estonia. Tykkylainen, M.. Local and Regional Development During the 1990s Transition in Eastern
Europe (29−46). . Avebury.
3.3. Spetsii lised teadusväljaanded (sõnaraamatud, leksikonid, atlased, määrajad, tekstikriitilised väljaanded);
Raagmaa, G. (2011). Mitmest tükist koosneb Eesti? Mihkel Servinski, Marika Kivilaid ja Greta Tischler (Toim.). EESTI PIIRKONDLIK ARENG (173−184).. Tallinn: Eesti
Statistikaamet.
3.4. Artiklid/ettekanded, mis on avaldatud valdkonda 3.1. mittekuuluvates konverentsikogumikes
Raagmaa, G.; Ernits, R. (2005). Hopeless Competition or Total Restructuring: the Future of Post-Soviet Staple Localities Regional Competition Under Transformation
Conditions. 11th European Advanced Studies Institute in Regional Science, Summer Institute 1998, August 14-22, München. München, 145−168. (Discussion Paper. Universität
der Bundeswehr München. Fakultät für Wirtschafts- und Organisationswissenschaften).
Raagmaa, G. (2001). Regional Identity and Social Capital in Regional Economic Development and Planning. 41th ERSA Congress, Zagreb, Croatia; 29. August - 1. September
2001. 1−20.
Raagmaa, Garri; Terk, Erik. (2001). B. Johansson and D. Nilsson (Eds.), Trade and Transport Flows in the Baltic Sea Region, Proceedings; Workshop in Copenhagen;. In:
Johansson, Börje & Nilsson, Désirée (Ed.). Trade and transport ows in the Baltic Sea Region: workshop in Copenhagen, September 2000. (46−62).. Jönköping: University of
Jonköping. (Proceedings of the Jönköping International Business School; 2001).
Raagmaa, G.; Kask, T.; Rein, A. (2000). Tourism in city marketing and regional development. The success story of Pärnu, Estonia. Proceedings of ERSA's XII Summer Institute -
"Tourism Sustainability and Territorial Organisation". Faro: University of Algarve,.
Reiljan, Janno; Reiljan, Ele; Andresson, Kairi; Raagmaa, Garri; Terk, Erik (2000). Entwicklungsstrategien in Nordosteuropa - Baltikum und Finland : Beiträge zu einem politik-
und regionalwissenschaftlichen Symposium an der TU Chemnitz. Politik- und Regionalwissenschaftliches Symposium (3 :1999 :Chemnitz). Toim. Neuss, Beate. Tübingen: EZFF,.
(Occasional papers (Europäisches Zentrum für Föderalismus-Forschung)).
Kuus, M.; Raagmaa, G. (1998). The changing role Tallinn, Estonia in the Baltic Sea Region. Burdack, Joachim; Grimm, Frank-Dieter; Paul, Leo. The political geography of
current East-West relation (52−63). . Leibniz-Institut für Länderkunde. ( Beiräge zur Regionalen Geographie).
3.5. Artiklid/ettekanded, mis on avaldatud kohalikes konverentsikogumikes
Sulev Lääne, Eerik-Juhan Truuväli, Sulev Mäeltsemees, Leif Kalev, Georg Sootla, Anneli Kommer, Vallo Olle, Kersten Kattai, Garri Raagmaa, Rivo Noorkõiv, Mikk Lõhmus,
Regina Maslova (2018). Eesti omavalitsus täna ja tulevik - 10 teesi ja mis edasi? Foorum „Riik ja omavalitsus täna ning vaade tulevikku – 10 teesi, mis edasi? 14.05.2018,
Tallinna Ülikool, Mare maja, Tallinna saal. Tallinn.
Parts, Juhan; Raagmaa, Garri; Ivanov, Pavel; Mühls, Peep; Torop, Peeter; Liik, Kadri; Silde, Ago; Virkebau, Meelis; Vähi, Tiit (2004). Narva Fookusseminar. Ettekannete
kogumik. Narva Fookusseminar. Ettekannete kogumik. Narva fookusseminar. Narva, 2004. Narva: Sihtasutus Pro Narva.
Aru, Heli; Strandberg, Marek; Lauristin, Marju; Kasuri, Ott; Kommer, Anneli; Raagmaa, Garri; Jürisson, Veiko; Piisang, Erkki; Vilu, Raivo; Sarv, Ene-Silvia; Tohver, Vahur; Pöör,
Jaan (2000). Juhtimine, haldus ja nantseerimine hariduses. Eesti haridussüsteemi arengu kontseptsioon : 10.-11. detsember 1999, Tallinn : ettekannete ja sõnavõttude kogumik:
Eesti Haridusfoorum '99 Tallinn. Toim. Ene Sepp. Tallinn: Eesti Haridusfoorum, 95−118.
Raagmaa, G.; Keskpaik, A. (1994). Insular and Continental Periphery of Estonia - Short or Tong Term Success or Stagnation: Comparative Case Study. In: Cwiklinski, Henryk;
Owsinski, Jan W. (Ed.). Nordic-Baltic Europe is restructuring: looking for the integration ts (181−199). . Interfaces Institute.
4.1. Kogumike ja ajakirja erinumbrite toimetamine, mis vastavad punktides 1.1, 1.2, 3.1 või 3.2 esitatud nõuetele
Loewen, Bradley; Raagmaa, Garri (2018). Territoriality and Governance in the Globalizing European Eastern Peripheries. Administrative Culture, 18 (2), 89−221.
Raagmaa, G.; Stead, D. (2015). Impacts of European Territorial Policies in the Baltic States. Routledge.
4.2. Teiste teadusväljaannete toimetamine, mis ei kuulu kategooriasse 4.1, aga mille väljaandnud kirjastus on akadeemiliselt piisavalt tuntud
Barkalaja, A.; Eamets, R.; Heidmets, M.; Jesse, M.; Kattel, R.; Keskpaik, A.; Kliimask, J.; Raagmaa, G.; Roose, A.; Ruus, V.; Tammaru, T.; Terk, E. (2010). Eesti inimvara raport
(IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010. 1−43.
5.2. Konverentsiteesid, mis ei kuulu valdkonda 5.1
Raagmaa, G. (2011). A comparative study of Baltic regional higher educational institutions in regional development. International conference of UNICA. Book of Abstracts.:
International Conference Unica : Cities and their Universities for the Creation of Knowledge and Innovation, Warsaw, 2011-09-26 - 2011-09-27. Warsaw, 9.
Roose, Antti; Raagmaa, Garri (2011). Transforming spatial planning education in Estonia: concepts and implementation. WPSC2011 Book of Abstracts: 2011 World Planning
Schools Congress, 4-8.July, Perth, Western Australia. Ed. Magin, Paul. Peth, 127.
Raagmaa, Garri; Kindel, Grete; Lüsi, Matti (2011). Leadership and social capital in the sustainable economic development of geographic peripheries. The repeated case
study of Emmaste community, Hiiumaa, Estonia. Regional Development and Policy - Challenges, Choices and Recipient: RSA Annual International Conference, Newcastle, April 18-
20, 2011. Ed. Beauclair, A., Mitchell, E. Newcastle, 134.
Roose, A.; Raagmaa, G.; Kliimask, J. (2010). Rural development trajectories in the Estonian periphery: impacts of the EU Cohesion Policies. Regional Responses and Global
Shifts: Actors, Institutions and Organisations: Annual International Conference of Regional Studies Association; Pecs, Hungary; 24-26.05.2010. Pecs, Hungary : Regional Studies
Association, 162−163.
Raagmaa, Garri; Tali, Taivo; Kase, Urmas (2010). Emerging Public Planning Culture in a Post-Soviet Country. A Comparative Study of Pärnu and Tartu Public Planning
Disputes Via Media Re ection. Space is Luxury, book of abstact.: Space is Luxury, 24th AESOP Annual Conference 2010 YTK • Aalto University • Finland • July 7–10 2010. Ed.
Ilmonen, Mervi; Ache, Peter. Helsinki, 105−106.
Raagmaa, G. (2005). Tartu biomeditsiiniettevõtluse võimalused ja riiklikud poliitikad. Teadus ja teadmistepõhine ühiskond: Academica. Saksa-Eesti akadeemiline nädal; 26. - 29.
september 2004. Toim. Sutrop, M.; Sutrop, U. Tartu, 208-216, 460-466.
Raagmaa, G., Kroon, K., Pikner, T. & Kikas, T. (2002). Central places versus networks: the future of collective farms built community infrastructure in Estonia. CD ROM of the
42th ERSA Conference, Dortmund.
Raagmaa, G. (2001). Back to the Sustainable Futures. Proceedings of the 8th BSSSC Conference Turning Point in Pärnu: Meeting Social Challanges of the Millennium. Pärnu,
10−12.
Sotarauta, M.; Raagmaa, G. (1998). Estonian futures: scenarios and strategic issues of a small country in transition. In: ERSA 37th Congress CD-ROM..
6.2. Õpikud ja muud õppeotstarbelised publikatsioonid, v.a. kõrgkooliõpikud;
Raagmaa, G.; Noorkõiv, R. (2013). Globaliseeruv Eesti küla. Avaneva maailma arenguvõimalused ja ohud. Kogukonna arendustegevuse käsiraamat. (1−73)..
Ainsaar, M; Jauhiainen, J.S.; Liiber, Ü.; Müristaja, H.; Raagmaa, G.; Roosaare, J. (2013). Geograa a gümnaasiumile I kursus. Rahvastik ja majandus. . Tartu.
Raagmaa, G. (2013). Planeerimisteooria ja selle lähendused Eesti kontekstis – miks ei arene planeerimisteooria ja -praktika alati käsikäes? Peatükke planeerimisest (12−25).
Raagmaa, G.; Maasik, J.; Habakukk, K.; Esna, O.;Sülla, O.; Meeras, L.; Looring, M.; Kose, M.; Külmallik, E. (2008). Ajalooline ülevaade kalurite ühistegevusest 20.saj alguses.
Kalanduspiirkondade säästev areng. Käsiraamat kalanduse tegevusgruppidele. (6−6).. AS Folger Art.
Habakukk, K.; Kose, M.; Külmallik, E.; Maasik, J.; Meeras, L.; Mägi, M.; Looring, M.; Raagmaa, G.; Sülla, O. (2007). Kalanduse säästva arengu meede: käsiraamat kalanduse
tegevusgruppidele. Tallinn: Põllumajandusministeerium.
Ainsaar, M.; Müristaja, H.; Nõmmik, A.; Raagmaa, G.; Roosaare, J.; Roosve, R.; Rootsmaa, V.; Saar, E. (2003). Maailma ühiskonnageograa a gümnaasiumile. Tartu: Eesti
Loodusfoto.
Aunap, R.; Ahas, R.; Ainsaar, L.; Jaagus, J.; Kirsimäe, K.; Järvet, A.; Rooma, I.; Kuusk, V.; Aaviksoo, K.; Valdmann, H.; Ojaveer, E.; Kont, A.; Katus, K.; Liiber, Ü.; Salumäe, T.;
Marksoo, A.; Pragi, U.; Raagmaa, G.; Valma, A.; Kaasik, A. ... Mällo, R. (1996). Eesti atlas koolidele. Tallinn: Avita.
Arrak, Andres; Eamets, Raul; Kuddo, Arvo; Krinal, Valner; Raagmaa, Garri; Sepp, Jüri; Tamm, Jaan; Trasberg, Viktor; Vadi, Maaja; Varblane, Urmas; Viiol, Avo (1995).
Majanduse algkursus : õpik keskkoolile. Tartu: Eric.
6.3. Populaarteaduslikud artiklid;
Roose, Antti; Raagmaa, Garri (2020). Tartut ummistavad lähivaldade autod. Tartu Postimees.22.01.2020.
6.6. Muudes ajakirjades ja ajalehtedes avaldatud artiklid;
Raagmaa, G. (2013). Euroopa köis – las lohiseb! Postimees..
Raagmaa, G. (2013). Miks eirab Eestit valitsev eliit loodusseadusi? Postimees..
Raagmaa, G. (2012). Kas ja kuidas planeerida Pärnu kaubandust? Pärnu Postimees..
Raagmaa, G. (2012). Suurlinna tulede petlik sära. Postimees AK..
Raagmaa, G. (2012). Tallinnastumise viljad. Eesti Päevaleht..
Raagmaa, G. (2012). Jõuluks koju. ..
Servinski, M.; Reidolf, M.; Raagmaa, G. (2011). Setomaa on hüa elamise, olõmisõ ja tulõmisõ kotus. Raul Veede (Toim.). Eesti Statistika Kvartalikiri (49−87).. Tallinn:
Statistikaamet. (1).
Raagmaa, G. (2011). Valdade liitmine Eesti riigihalduse probleeme ei lahenda. Postimees..
Raagmaa, G. (2011). Õnn ei eksi õuele juhuslikult. Postimees..
Raagmaa, G. (2011). Projektiklass: Rise and Fall. Eesti Päevaleht..
Raagmaa, G., Noorkõiv, R., Kalvet, T. (2011). Millist riiki me tahame? Postimees..
Holt-Jensen, A., Lass, K. Raagmaa, G. (2010). Suur-Pärnu tähendab ennekõike koostööd. Pärnu Postimees..
Raagmaa, G.; Roose, A. (2010). Eesti ääremaad. Kas koduselt armsad? Postimees AK..
Raagmaa, G., Kuuda, T. (2009). Pärnu leiab inseneri. Pärnu Postimees..
Raagmaa, G. (2009). Mida teha, et parandada Eesti kõrghariduse mainet? Õpetajate Leht..
Raagmaa, G. (2009). Eesti kõrgkoolides tuleb hakata õpetama regionaalplaneerimist. Õpetajate Leht..
Raagmaa, G. (2008). Jaga ja valitse! Postimees..
Raagmaa, G. (2008). Tosinkonna keskusega Eesti. Postimees..
Raagmaa, G. (2008). Hallo, Toompea! Siin maa. Postimees..
Raagmaa, G.; Terk, E. (2000). The Futures of the Core Baltic Sea Region. Development Scenarios for the year 2020. In: Neuss,B.; Jurczek, P.; Hilz, W. (Ed.).
Entwicklungstrategien in Nordosteuropa - Baltikum und Finnland (127−157)..
Raagmaa, G. (0). Mitmetükiline Eesti. Maaleht..
Raagmaa, G. (0). Hobuvankril XXI sajandisse. Postimees..
6.7. Muu loome
Kase, Urmas; Raagmaa, Garri (2008). Pärnu maakonna planeering. Teemaplaneering "Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008-2015". Pärnu: Pärnu Maavalitsus.
Raagmaa, Garri; Kase, Urmas; Mitt, Toomas (2008). Teemaplaneering "Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008-2015" : Pärnu maakonna planeering. Pärnu: Pärnu
Maavalitsus.
Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri (2004). Sotsiaalse infrastruktuuri hindamine Eesti maa-asulates : soovituslik juhendmaterjal. Pärnu: PHARE CBC 2001 projekt "Sotsiaalse
infrastruktuuri hindamine".
Raagmaa, G.; Annus, T.; Vihalemm, T.; Tamm, A. (1995). The development of market institutions and the role of informal economy in a transition society. Tallinn: Open
Estonian Foundation.
Keskpaik, A.; Raagmaa, G.; Pank, M. jt. (1994). Eesti saarte arengukava. .
Viimati uuendatud 11.01.2021
Garri Raagmaa https://www.etis.ee/CV/Garri_Raagmaa/eng
Date of birth 16.12.1966
Phone 737 6841
Phone 527 8899 (3899)
E-mail
[email protected]
Curriculum vitae
Enn Karro
Sünniaeg 25.07.1966
Telefon 737 6690
Researcher ID H-8446-2012
ORCID 0000-0002-0510-6926
E-post
[email protected]
Töökohad ja ametid
2021–... Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste
instituut, geoloogia kaasprofessor (1,00)
2009–2020 Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste
instituut, geoloogia vanemteadur (1,00)
2008–2009 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja
Maateaduste Instituut, hüdrogeoloogia vanemteadur (1,00)
2004–2007 Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Geoloogia instituut*,
hüdrogeoloogia vanemteadur (1,00)
1999–2004 Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Geoloogia instituut, Teadur (1,00)
1995–1999 Helsingi Ülikooli geoloogia osakond, research student
1993–1994 Göteborgi Ülikooli geoloogia instituut, stipendiaat
1991–1994 Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Geoloogia instituut, laborant (1,00)
Haridustee
1995–1999 Helsingi Ülikooli geoloogia osakond, doktorant
1993–1994 Göteborgi Ülikooli geoloogia instituut, stipendiaat
1992–1994 Tartu Ülikooli geoloogia instituut, magistrant
1984–1991 Tartu Ülikooli geoloogia instituut, üliõpilane
Teaduskraadid
Enn Karro, doktorikraad, 1999, (juh) Dr. Esko Mälkki, Prof. Ilmari Haapala, Hydrogeochemical studies of
the bedrock and glaciofluvial aquifers in Finland, University of Helsinki.
Teadustöö põhisuunad
ETIS KLASSIFIKAATOR: 4. Loodusteadused ja tehnika; 4.2. Maateadused; CERCS KLASSIFIKAATOR: P470
Hüdrogeoloogia, geoplaneering ja ehitusgeoloogia
ETIS KLASSIFIKAATOR: 4. Loodusteadused ja tehnika; 4.2. Maateadused; TÄPSUSTUS: Hüdrogeokeemia,
keskkonnakeemia, põhjavee monitooring
Jooksvad projektid
• RESTA18 "Vanaadiumi levik ja esinemisvormid graptoliitargilliidis ning eraldamise tehnoloogiad
(1.07.2020−28.02.2023)", Rutt Hints, Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Geoloogia instituut.
• SLTOM20481T ( 2014-2020.4.02.20-0270) "Vanaadiumi levik ja esinemisvormid graptoliitargilliidis
ning eraldamise tehnoloogiad (1.07.2020−28.02.2023)", Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikool, Loodus- ja
täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut
• LLTOM21172 "Eksperthinnangu koostamine Eesti-Läti Interreg programmi projekti WaterAct raames
(10.03.2021−16.07.2021)", Enn Karro, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja
maateaduste instituut.
Lõppenud projektid
• PVK_seis "Põhjaveekogumite seisundi hindamine (1.07.2019−1.07.2020)", Andres Marandi, Eesti
Geoloogiateenistus.
• IUT20-34 "Baltica teekond Fanerosoikumis: keskonnamuutuste setteline, geokeemiline ja bioloogiline
signatuur - PalaeoBaltica (1.01.2014−31.12.2019)", Tõnu Meidla, Tartu Ülikool, Loodus- ja
täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
• LLTOM16395 "Põhjaveevarude hindamine (14.10.2016−14.12.2018)", Argo Jõeleht, Tartu Ülikool,
Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
• LLTOM17519 "Värska leiukoha mineraalvee sobivus loodusliku ninasprei tootmiseks
(1.12.2017−30.11.2018)", Enn Karro, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja
maateaduste instituut.
• ETF9172 "Raua geoloogilised allikad ja geokeemia Kesk-Devoni veekompleksis
(1.01.2012−31.12.2015)", Enn Karro, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli
Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
• SLOOM15017 "Kliimamuutuste mõjude hindamine ja kohanemismeetmete väljatöötamine
planeeringute, maakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse teemas (1.01.2015−31.08.2015)", Antti
Roose, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste
Instituut.
• LLOOM14008 "Hüdrogeoloogiline rakendusuuring Rummu karjäärijärve ümbruse liigniiskuse ja
Rummu aleviku Aia tänava majade keldrite üleujutuste põhjuste väljaselgitamiseks
(17.01.2014−17.07.2015)", Andres Marandi, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu
Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
• LLOOM15018 "Värska mineraalvee ja ravimuda uurituse taseme hindamine ning konsultatsioonide
läbiviimine nimetatud loodusressursside balneoloogiliste rakendusvõimaluste parendamiseks
(15.12.2014−15.03.2015)", Enn Karro, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli
Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
• SF0180048s08 (SF0180048s08) "Viimane jääaja-jäävaheaja tsükkel Skandinaavia jäätumise
kagusektoris (1.01.2008−31.12.2013)", Volli Kalm, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond,
Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
• SLOOM10113 "Ratva raba hüdrogeoloogiline uuring ja Selisoo seiresüsteemi rajamine
(15.06.2010−14.06.2012)", Volli Kalm, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli
Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
• ETF7403 "Kivimites esineva boori ja fluori leostumist kontrollivad looduslikud protsessid ja
geokeemilised tegurid (1.01.2008−31.12.2010)", Enn Karro, Tartu Ülikool, Loodus- ja
tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
• SF0182530s03 (SF0182530s03) "Pinnakatte-, hüdro- ja keskkonnageoloogia. (1.01.2003−31.12.2007)",
Volli Kalm, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond.
• LBGOM07159 "Kesk-Eesti põhjavee fluori- ja booriuuring (18.07.2007−17.12.2007)", Enn Karro, Tartu
Ülikool.
• VBGGL04120 "Background cRiteria for the Identification of Groundwater thrEsholds
(1.01.2005−31.12.2006)", Enn Karro, Tartu Ülikool.
• ETF5683 "Fluoriidi geokeemia ja geoloogilised allikad Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksis
(1.01.2004−31.12.2006)", Enn Karro, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond.
• LP1TI04041 "Torma valla joogivee kõrge fluoriidide sisalduse uuring (14.05.2004−30.11.2004)", Enn
Karro, Tartu Ülikool.
Juhendamisel väitekirjad
• Kaire Veeperv, doktorant, (juh) Enn Karro, Toxic chemical elements, their geological sources and
threshold values in Estonian groundwater (Toksilised keemilised elemendid, nende geoloogilised
allikad ja läviväärtused Eesti põhjavees), Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu
Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Geoloogia osakond.
• Magdaleena Männik, doktorant, (juh) Enn Karro; Alar Rosentau; Andres Marandi, The use and the
development of GIS methods in Hydrogeology applications (GIS meetodite arendus ja kasutus
hüdrogeoloogilistes uuringutes), Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja
maateaduste instituut
Juhendatud väitekirjad
• Marge Uppin, doktorikraad, 2013, (juh) Enn Karro, Geological sources and hydrochemistry of fluoride
and boron in Silurian-Ordovician aquifer system (Fluoriidide ja boori hüdrokeemia ja geoloogilised
allikad Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksis), Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu
Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Geoloogia osakond.
• Merilin Kraun, magistrikraad, 2016, (juh) Enn Karro, Värska mineraalvee sobivus loodusliku ninasprei
tootmiseks vee keemilise koostise põhjal, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu
Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Geoloogia osakond.
• Rain Saarmäe, magistrikraad, 2012, (juh) Enn Karro, Raud Kesk-Devoni veekompleksis ning selle
esinemisega seotud probleemid, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli
Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Geograafia osakond.
• Marge Uppin, magistrikraad, 2008, (juh) Enn Karro, Boori ja fluori levik ning hüdrokeemia Siluri-
Ordoviitsiumi ja Kesk-Alam-Devoni-Siluri veekompleksides, Tartu Ülikool, Loodus- ja
tehnoloogiateaduskond.
• Kerly Talts, magistrikraad, 2007, (juh) Enn Karro, Aluskorra kivimite mõju lasuva veekompleksi
fluoriidi- ja baariumisisaldusele, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Geoloogia instituut.
• Kadri Haamer, magistrikraad (teaduskraad), 2006, (juh) Enn Karro, Hydrochemistry and sources of
fluoride in Silurian-Ordovician aquifer system, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond,
Geoloogia instituut.
• Mariina Hiiob, magistrikraad (teaduskraad), 2005, (juh) Enn Karro, Raud Kesk-Devoni
põhjaveekompleksis ning selle ärastus Võrumaa veepuhastussüsteemide näitel, Tartu Ülikool,
Bioloogia-geograafiateaduskond, Geoloogia instituut.
Publikatsioonid
Karro, E.; Veeperv, K.; Hiiob, M.; Uppin, M. (2020). The occurrence and geological sources of naturally
high iron in the Middle Devonian aquifer system, Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 69 (4),
281−294. DOI: 10.3176/earth.2020.17.
Veeperv, K.; Karro, E. (2019). Optimal Fluoride Concentration in Drinking Water as a Function of Calcium
Content. IOP Conference Series: Earth and Environmental Science, 221. IOP Publishing,
1−7.10.1088/1755-1315/221/1/012029.
Karro, E. (2019). The dynamics of groundwater use, water abstraction charges and water tariffs in
Estonia. In: 19th International Multidisciplinary Scientific GeoConference (SGEM 2019) (561−568).
Albena, Bulgaria: STEF92 Technology Ltd. (Water Resources. Forest, Marine and Ocean Ecosystems; 3.1).
DOI: 10.5593/sgem2019/3.1/S12.072.
Veeperv, K.; Karro, E. (2018). Optimal fluoride content in drinking water as a function of calcium
concentration. Abstract collection book: World Multidisciplinary Earth Sciences Symposium - WMESS
2018, Prague, Czech Republic, 03-07 September, 2018. WMESS, 95.
Rosentau, A.; Muru, M.; Gauk, M.; Oja, T.; Liibusk, A.; Kall, T.; Karro, E.; Roose, A.; Sepp, M.; Tammepuu,
A.; Tross, J.; Uppin, M. (2017). Sea-level change and flood risks at Estonian coastal zone. In: Jan Harff,
Kazimierz Furmanczyk, Hans von Storch (Ed.). Coastline changes of the Baltic Sea from South to East-
past and future projection (363−388). Springers International Publishing AG. (Coastal Research Library;
19). DOI: 10.1007/978-3-319-49894-2_16.
Karro, E.; Veeperv, K. (2017). Lithological and hydrochemical factors controlling the occurrence of high
fluoride and iron levels in Estonian aquifer systems. In: 17th International Multidisciplinary Scientific
GeoConference (SGEM 2017) (429−436). Albena, Bulgaria: STEF92 Technology Ltd. (International
Multidisciplinary Scientific GeoConference-SGEM. Hydrology and Water Resources; 31). DOI:
10.5593/sgem2017/31/S12.054.
Karro, E.; Veeperv, K. (2017). Vesi kui maa vara, selle tarbimise dünaamika ja hind Eestis. Tinn, O.; Raig,
H.; Põldsaar, K.; Nirgi, T. (Toim.). Maa varad. Schola Geologica XIII (33−43). Tartu: Eesti Loodusuurijate
Selts.
Karro, E. (2016). Põhja- ja mineraalvesi. Külvik, M.; Palo, K.; Puura, I. (Toim.). Setomaa 1. Loodus
(100−104). Tartu: Eesti Rahva Muuseum.
Rosentau, A.; Muru, M.; Karro, E.; Sepp, M. (2016). Meretaseme muutused ja maatõus Eestis ning mujal
Läänemere piirkonnas. Nemliher, R.; Nirgi, T.; Amon-Veskimeister, L. (Toim.). Meri. Schola Geologica XII
(57−61). Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts.
Retike, I.; Karro, E.; Hiiob, M. (2016). Hydrochemical pattern of Devonian aquifers in Latvia and Estonia.
Abstract book: The 74th Scientific Conference of the University of Latvia. Section of Earth and
Environmental Sciences. Subsection "Applied Geology". Riga, Latvia, February 5. University of Latvia,
330−332.
Retike, I.; Popovs, K.; Bikse, J., Karro, E.; Hiiob, M. (2016). Hydrochemical pattern of Upper to Middle
Devonian freshwater aquifers in Latvia and Estonia. The role of hydrology towards water resources
sustainability: Nordic Water 2016, XXIX Nordic Hydrological Conference, Kaunas, Lithuania, August 8-10,
2016. Ed. Povilaitis, A.; Meilutyte-Lukauskiene, D. Kaunas, Lithuania: ASU Publishing House, 89.
Rosentau, Alar; Muru, Merle; Karro, Enn; Sepp, Mait (2016). Meie tulevik: maatõus või uputus? Eesti
Loodus, 6.-7., 28−35.
Rosentau, A.; Karro, E.; Muru, M. (2015). Kliimamuutuste üleujutusriskid Eesti rannikualadel. Roose, A.
(Toim.). Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis (86−98).. Tartu: Eesti Ülikoolide
Kirjastus.
Hiiob, M.; Karro, E.; Uppin, M. (2015). Kesk-Devoni veekompleksi looduslikult kõrge raua sisaldus -
Lõuna-Eesti joogivee peamine kvaliteediprobleem. Lang, L.; Post, T., Amon-Veskimeister, L.. 195 aastat
geoloogiat Eestis. Schola Geologica XI. (117−123).. Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts.
Uppin, M.; Karro, E. (2015). Meditsiiniline geoloogia - teadusharu tutvustus ning näiteid Eestist. Lang, L.;
Post, T., Amon-Veskimeister, L.. 195 aastat geoloogiat Eestis. Schola Geologica XI. (101−116).. Tartu:
Eesti Looduseuurijate Selts.
Indermitte, Ene; Saava, Astrid; Karro, Enn (2014). Reducing Exposure to High Fluoride Drinking water in
Estonia - A Countrywide Study. International Journal of Environmental Research and Public Health, 11
(3), 3132−3142.10.3390/ijerph110303132.
Marandi, Andres; Veinla, Hannes; Karro, Enn (2014). Legal aspects related to the effect of underground
mining close to the site entered into the list of potential Natura 2000 network areas. Environmental
Science & Policy, 38, 217−224.10.1016/j.envsci.2014.01.003.
Aunap, Raivo; Frey, Jane; Hang, Tiit; Jaagus, Jaak; Järvet, Arvo; Kalm, Volli; Kanal, Arno; Karro, Enn; Kirs,
Juho; Kirsimäe, Kalle; Mander, Ülo; Mardiste, Heino; Oja, Tõnu; Peterson, Urmas; Pärtel, Meelis; Rubel,
Madis; Sepp, Mait; Tuuling, Igor (2014). Üldmaateadus. Õpik kõrgkoolidele. Tartu: Eesti Loodusfoto.
Hiiob, M.; Karro, E.; Uppin, M.; Marandi, A. (2014). Naturally iron-rich groundwater in south-eastern
Estonia: Problem related to the fulfilling the drinking water quality requirements. 14th International
Multidisciplinary Scientific GeoConference (SGEM 2014) (487−494). Albena, Bulgaria: STEF92 Technology
Ltd. (International Multidisciplinary Scientific GeoConference-SGEM. Hydrology and Water Resources).
DOI: 10.5593/SGEM2014/B31/S12.063.
Indermitte, Ene; Saava, A; Karro, Enn (2014). Regional differences in exposure to natural fluoride
through drinking water in Estonia. In: Schærström, A. (Ed.). Geography and Health - a Nordic Outlook
(229−236).. Stockholm: Författares Bokmaskin.
Karro, E.; Uppin, M. (2013). The occurrence and hydrochemistry of fluoride and boron in carbonate
aquifer system, central and western Estonia. Environmental Monitoring and Assessment, 185 (5),
3735−3748.10.1007/s10661-012-2824-5.
Uppin, M.; Karro, E. (2013). Determination of boron and fluoride sources in groundwater: Batch
dissolution of carbonate rocks in water. Geochemical Journal, 47 (5),
525−535.10.2343/geochemj.2.0274.
Andres, Marandi; Enn, Karro; Maile, Polikarpus; Argo, Jõeleht; Marko, Kohv; Tiit, Hang; Helen, Hiiemaa
(2013). Simulation of the hydrogeologic effects of oil-shale mining on the neighbouring wetland water
balance: case study in north-eastern Estonia. Hydrogeology Journal, 21 (7), 1581−1591.10.1007/s10040-
013-1032-x.
Karro, E.; Hiiob, M.; Marandi, A.; Uppin, M. (2013). Challenges in drinking water quality control in South
Estonia – removal of naturally high iron at water treatment plants. Abstract book: 29th International
Conference on Environmental Geochemistry and Health, Toulouse, France, July 8-12, 2013. Society for
Environmental Geochemistry and Health, 35.
Hiiob, M.; Karro, E.; Uppin, M. (2013). Fulfilling drinking water quality requirements by applying different
iron and manganese removal methods. Down to Earth: The 2nd Conference of Doctoral School of Earth
Sciences and Ecology; Tallinn University; May 16-17, 2013. Ed. Mikomägi, A.; Vilumaa, K. Tallinn, 42.
Uppin, M.; Karro, E. (2013). Geological and geochemical appraisal of boron and fluoride contamination
in Estonian groundwater. Down to Earth: The 2nd Conference of Doctoral School of Earth Sciences and
Ecology; Tallinn University; May 16-17, 2013. Ed. Mikomägi, A.; Vilumaa, K. Tallinn, 68.
Karro, E.; Uppin, M. (2013). Lithological influences on occurrence of elevated fluoride and boron levels in
groundwater. Managing Groundwater Quality to Support Competing Human and Ecological Needs:
Groundwater Quality Conference (GQ13), Gainesville, Florida, USA, April 21-26, 2013. University of
Florida, 134.
Marandi, Andres; Karro, Enn; Raidla, Valle; Vaikmäe, Rein. (2012). Conceptual model of groundwater
quality for the monitoring and management of Voronka groundwater body, Estonia. Estonian Journal of
Earth Sciences, 61 (4), 328−339.10.3176/earth.2012.4.11.
Hiiob, M.; Karro, E. (2012). Iron in the Middle Devonian aquifer system and its removal at Võru County
water treatment plants, Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 61 (3),
181−190.10.3176/earth.2012.3.04.
Uppin, M.; Karro, E. (2012). Geological sources of boron and fluoride anomalies in Silurian-Ordovician
aquifer system, Estonia. Environmental Earth Sciences, 65 (4), 1147−1156.10.1007/s12665-011-1363-7.
Uppin, M.; Karro, E. (2012). Carbonate rocks as the natural sources of boron- and fluoride-rich
groundwater in western Estonia. Groundwater in Fractured Rocks: International conference on
groundwater in fractured rocks, Prague, Czech Republic, May 21-24.. Toim. Hrkal, Z.; Kovar, K. 75−76
Hiiob, M.; Karro, E. (2011). Võrumaa põhjaveehaarete rauaärastusseadmete töö efektiivsuse võrdlus.
Maa ressursid: Schola Geologica VII, Taevaskoja, 7-9.10.2011. Toim. Verš, E.; Preeden, U.; Lang, L. Tartu:
Eesti Looduseuurijate Selts, 73−82.
Uppin, M.; Karro, E. (2011). Geochemistry of boron and fluoride in Silurian-Ordovician aquifer system.
Next generation insights into geosciences and ecology: May 12-13, 2011. Toim. Hiiesalu, I.; Koorem, K.;
Truuver, K.; Kauer, T.; Rasmann, E. Tartu, 88.
Uppin, M.; Karro, E. (2010). Geological sources of fluoride and boron in Silurian-Ordovician aquifer
system, Estonia. Environmental quality and human health: SEGH 2010 International conference and
workshops of the Society for Environmental Geochemistry and Health, June 27 - July 2, 2010, Galway,
Ireland. 144.
Karro, E.; Uppin, M. (2010). Siluri-ordoviitsiumi veeladestu fluoriidide ja boori geoloogilised allikad.
Keskkonnatehnika, 25−27.
Mokrik, R.; Karro, E.; Savitskaja, L.; Drevaliene, G. (2009). The origin of barium in the Cambrian–Vendian
aquifer system, North Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 58 (3), 193−208.
Indermitte, E.; Saava, A.; Karro, E. (2009). Exposure to high fluoride drinking water and risk of dental
fluorosis in Estonia. International Journal of Environmental Research and Public Health, 6 (2), 710−721.
DOI: 10.3390/ijerph6020710.
Raidla, V.; Kirsimäe, K.; Vaikmäe, R.; Jõeleht, A.; Karro, E.; Marandi, A.; Savitskaja, L. (2009). Geochemical
evolution of groundwater in the Cambrian-Vendian aquifer system of the Baltic Basin. Chemical Geology,
219−231.
Karro, E; Marandi, A; Vaikmäe, R; Uppin, M. (2009). Chemical peculiarities of Silurian-Ordovician and
Cambrian-Vendian aquifer systems in Estonia: an overview of hydrochemical studies. Estonian Journal of
Earth Sciences, 58 (4), 342−352.
Indermitte, E.; Karro, E.; Saava, A.; Uppin, M. (2009). Fluoriidid põhjavees – piirav tegur
joogiveevarustuses. Mander, Ü.; Uuemaa, E.; Pae, T.. Publicationes Instituti Geographici Universitatis
Tartuensis (240−257).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Uppin, M.; Karro, E. (2009). Fluoriidid ja boor Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksis. Piirideta
geoloogia. Schola Geologica V: Piirideta geoloogia. Schola Geologica V. Eesti, 06.10.2009.. Toim. Verš, E.;
Amon, L.; Laumets, L. Tartu: Sulemees, 42−49.
Marandi, A.; Karro, E. (2008). Natural background levels and threshold values of monitored parameters
in the Cambrian-Vendian groundwater body, Estonia. Environmental Geology, 54 (6), 1217−1225. DOI:
10.1007/s00254-007-0904-6.
Perens, R.; Karro, E. (2008). Põhjavesi. Pärnumaa. Loodus. Aeg. Inimene (51−63).. Tallinn: Eesti
Entsüklopeediakirjastus.
Karro, E.; Zahharov, A. (2008). Makro- ja mikroelementide uuringud põhjavees 2004–2006. Väljataga, K.
(Toim.). Eesti keskkonnaseire 2004-2006 (34−36).. Tallinn: Keskkonnaministeeriumi Info- ja
Tehnokeskus.
Karro, E.; Uppin, M.; Marandi, A.; Haamer, K. (2008). Derivation of threshold values for naturally F- and
B-rich Silurian-Ordovician groundwater body, Estonia. Proceedings of the EU Groundwater Policy
Developments Conference: EU Groundwater Policy Developments Conference; Paris, France; 13-
15.11.2008. UNESCO and BRGM, 63.
Raidla, V.; Karro, E.; Kirsimäe, K.; Marandi, A.; Vaikmäe, R. (2008). Geochemical evolution of
groundwater in Cambrian-Vendian (Ediacaran) aquifer of Baltic Basin. Geophysical Research Abstracts,
10: European Geosciences Union General Assembly 2008; Vienna, Austria; 13–18 April 2008.
Indermitte, E.; Karro, E.; Saava, A. (2007). Tap water fluoride levels in Estonia. Fluoride, 40 (4), 244−247.
Haamer, K.; Karro, E. (2006). High fluoride content of K-bentonite beds in Estonian Paleozoic carbonate
rocks. Fluoride, 39 (2), 132−137.
Karro, E.; Indermitte, E.; Saava, A.; Haamer, K.; Marandi, A. (2006). Fluoride occurrence in publicly
supplied drinking water in Estonia. Environmental Geology, 50 (3), 389−396.
Haamer, K.; Karro, E. (2006). Hydrochemistry of fluorides in Silurian-Ordovician aquifer system, Estonia.
Proceedings of the 18th International Symposium on Fluorine Chemistry: 18th International Symposium
on Fluorine Chemistry; Bremen, Germany; 30.07.-04.08.2006. German Chemical Society and University of
Bremen, 393.
Karro, E.; Rosentau, A. (2005). Fluoride levels in the Silurian-Ordovician aquifer system of western
Estonia. Fluoride, 38 (4), 307−311.
Karro, E.; Haamer, K. (2005). K-bentonites as a probable source of fluoride-rich groundwater in Estonia:
first leaching experiments. Fluoride, 38 (3), 236−237.
Marandi, A.; Karro, E.; Puura, E. (2004). Barium anomaly in the Cambrian-Vendian aquifer system in
North Estonia. Environmental Geology, 47 (1), 132−139.
Karro, E.; Marandi, A.; Vaikmäe, R. (2004). The origin of increased salinity in the Cambrian-Vendian
aquifer system on the Kopli Peninsula, northern Estonia. Hydrogeology Journal, 12 (4), 424−435.
Karro, E.; Kalm, V.; Eensaar, J. (2004). Human induced groundwater level fluctuations in Quaternary
deposits of Tartu old city. Fresh Water Resources Management: 23rd Nordic Hydrological Conference;
Tallinn, Estonia; 08.-12.08.2004. Ed. Järvet, A. Tartu: Tartu University Press, 336−341. (NHP Report; 48).
Karro, E.; Marandi, A. (2003). Mapping of potentially hazardous elements in Cambrian-Vendian aquifer
system, northern Estonia. Bulletin of the Geological Society of Finland, 75, 17−27.
Karro, E.; Marandi, A. (2003). Naturally high levels of barium and fluoride in groundwater - source of
growing concern in Estonia. In: Bermond, A.; Levi, Y. (Ed.). Micropollutants and Microorganisms in the
Environment: Analysis, Behavior, Treatment and Health Impact (93−96).. Paris: Université Paris-Sud 11.
Karro, E.; Haamer, K. (2003). Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi looduslikult kõrge fluoriidisisaldus. Eesti
geoloogia uue sajandi künnisel: Eesti geoloogide neljas ülemaailmne kokkutulek; Tartu; 26.-27.09.2003.
Toim. Plado, J.; Puura, I. Tartu: Sulemees, 14−17.
Marandi, A.; Karro, E.; Puura, E. (2003). Baariumi anomaalia geoloogilised ning geokeemilised põhjused
Põhja-Eesti Kambriumi-Vendi põhjavees. Eesti geoloogia uue sajandi künnisel: Eesti geoloogide neljas
ülemaailmne kokkutulek; Tartu; 26.-27.09.2003. Toim. Plado, J.; Puura, I. Tartu: Sulemees, 34−37.
Karro, E.; Hiiob, M. (2003). Raud joogivee kvaliteeti mõjutava tegurina Võrumaal. Eesti geoloogia uue
sajandi künnisel: Eesti geoloogide neljas ülemaailmne kokkutulek; Tartu; 26.-27.09.2003. Toim. Plado, J.;
Puura, I. Tartu: Sulemees, 18−21.
Marandi, A.; Karro, E.; Puura, E. (2002). Baariumianomaalia kambriumi-vendi veekompleksi põhjavees.
Eesti Keskkonnaseire 2001 (52−53). . Tallinn: Tartu Ülikool. (Keskkonnaministeeriumi Info- ja
Tehnokeskus).
Karro, E.; Haamer, K.; Rosentau, A. (2002). Fluor Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksis Pärnu- ja Läänemaal.
Pärnumaa loodus: XXV Eesti looduseuurijate päev; Tõstamaa, Eesti; 29.-30.06.2002. Toim. Kukk, T. Tartu:
Sulemees, 13−22. (Eesti looduseuurijate päev; 25).
Hiiob, M.; Karro, E. (2001). Võrumaa hüdrogeoloogiline ehitus ning põhjavee keemiline koostis
kvaternaari, ülemdevoni ja keskdevoni veekompleksides. Lõuna-Eesti Loodus: XXIV Eesti looduseuurijate
päev; Rõuge, Eesti; 30.06.-01.07.2001. Toim. Paal, T. Tartu: Sulemees, 39−50. (Eesti looduseuurijate
päev; 24).
Leveinen, J.; Rönkä, E.; Karro, E. (2000). Groundwater quality - a constraint of groundwater exploration
in hard rock areas. Hardrock hydrogeology of the Fennoscandian shield: Workshop on Hardrock
Hydrogeology; Äspö, Sweden; 26.-27.05.1998. Ed. Knutsson, G. Stockholm: Royal Institute of Technology,
79−90. (NHP Report; 45).
Karro, E. (1999). Long-term changes in groundwater chemistry in four coastal groundwater supply plants
in southern Finland. Boreal Environment Research, 4 (2), 175−186.
Karro, E. (1999). Quality of bedrock groundwater in western Finland, with special reference to nitrogen
compounds. Bulletin of the Geological Society of Finland, 71 (2), 243-251−251.
Karro, E. (1999). Hydrogeochemical studies of the bedrock and glaciofluvial aquifers in Finland.
(Doktoritöö, University of Helsinki). Helsinki: Yliopistopaino.
Karro, E. (1999). Chemical composition of groundwater in the Espoo area, Southern Finland. In: Ground
water in the urban environment (165−170).. Rotterdam: Balkema.
Karro, E.; Lahermo, P. (1999). Occurrence and chemical characteristics of groundwater in Precambrian
bedrock in Finland. In: Geological Survey of Finland, Special Paper (85−96).. Espoo: Geological Survey of
Finland.
Leveinen, J.; Ronka, E.; Tikkanen, J.; Karro, E. (1998). Fractional flow dimensions and hydraulic properties
of a fracture-zone aquifer, Leppavirta, Finland. Hydrogeology Journal, 6 (3), 327−340.
Kink, H.; Andresmaa, E.; Metslang, T.; Karro, E. (1996). Water monitoring in the Estonian nature
protection areas. In: Estonia. Geographical studies (60−71). . Tallinn: Estonian Academy of Sciences.
Karro, E. (1996). Lahemaa National Park. In: Raukas, A.; Kaasik, T. (Ed.). Eesti kaitsealad - geoloogia ja
vesi. Estonian nature protection areas: geology and water (40−64). . Tallinn: Teaduste Akadeemia
Kirjastus.
Lind, B.B.; Karro, E. (1995). Stormwater infiltration and accumulation of heavy metals in roadside green
areas in Göteborg, Sweden. Ecological Engineering, 5 (4), 533−539.
Karro, E. (1994). Stormwater infiltration and accumulation of heavy metals in roadside green areas in
Göteborg, Sweden. Göteborg: Göteborgs universitet.
Kink, H.; Karro, E. (1993). Complex assessment of water conditions in the catchment areas. Energy,
environment and natural resources management in the Baltic Sea region: 4th International Conference
on System Analysis; Tallinn, Estonia; 18.-21.05.1993. Ed. Mander, Ü. Copenhagen: Nordic Council of
Ministers, 447−450. (Nordiske seminar- og arbejtsrapporter; 653).
Eesti Teadusinfosüsteem A+ A--1 Est Eng SISENE
Isikud Asutused Projektid Teadustegevus Klassi kaatorid ETISe info Uudised Sündmused
Avaleht » Isikud » Alar Rosentau
Alar Rosentau https://www.etis.ee/CV/Alar_Rosentau/est
Sünniaeg 22.01.1975
Telefon 737 6683
E-post
[email protected]
Researcher ID H-9919-2018
ORCID 0000-0002-7484-5853
Teenistuskäik
Töökohad ja ametid 01.02.2021–... Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut,
rakendusgeoloogia professor (1,00)
01.01.2021–31.01.2021 Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut, geoloogia
kaasprofessor (1,00)
01.04.2017–31.12.2020 Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut, geoloogia
vanemteadur (1,00)
01.01.2016–31.03.2017 Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut, geoloogia
vanemteadur (1,00)
01.04.2014–31.12.2015 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut,
geoloogia vanemteadur (1,00)
01.01.2014–31.03.2014 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut,
rakendusgeoloogia teadur (1,00)
01.07.2013–31.12.2013 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut,
rakendusgeoloogia teadur (0,50)
01.03.2013–31.12.2013 Tartu Ülikool, Filosoo ateaduskond, Ajaloo ja arheoloogia instituut, teadur (0,50)
01.01.2011–28.02.2013 Tartu Ülikool, Filosoo ateaduskond, Ajaloo ja arheoloogia instituut, teadur (0,50)
01.07.2010–30.06.2013 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut,
rakendus- ja pinnakattegeoloogia teadur (0,50)
01.01.2008–31.12.2010 Tartu Ülikool, Filosoo ateaduskond, Ajaloo ja arheoloogia instituut, teadur (0,50)
01.01.2008–30.06.2010 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut,
geoloogia teadur (0,50)
01.08.2007–31.12.2007 Tartu Ülikool, Bioloogia-geograa ateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut ,
geoloogia erakorraline teadur (1,00)
01.07.2007–31.07.2007 Tartu Ülikool, Bioloogia-geograa ateaduskond, Geoloogia instituut*, geoloogia erakorraline teadur (1,00)
2006–2006 Baltic Sea Research Institute Warnemünde, Külalisteadur (1,00)
01.07.2005–30.06.2007 Tartu Ülikool, Filosoo ateaduskond, Ajaloo ja arheoloogia instituut, laboratoorse arheoloogia
erakorraline teadur (1,00)
01.04.2005–30.06.2005 Tartu Ülikool, Bioloogia-geograa ateaduskond, Geoloogia instituut*, vaneminsener (0,10)
2005–2007 Tartu Ülikool, Filosoo ateaduskond, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Arheoloogia õppetool, Arheoloogia
õppetool, Erakorraline teadur (1,00)
01.01.2005–31.03.2005 Tartu Ülikool, Bioloogia-geograa ateaduskond, Geoloogia instituut*, vaneminsener (0,60)
2004–2004 Tartu Ülikool, Bioloogia-geograa ateaduskond, Geoloogia instituut, vaneminsener (0,60)
01.01.2001–31.12.2005 Tartu ülikooli geoloogia instituudi vaneminsener
01.01.2000–31.12.2000 Tartu ülikooli geoloogia instituudi insener
01.01.1999–31.12.1999 Tartu ülikooli geoloogia instituudi vanemlaborant
Haridustee 2001–2006 Tartu Ülikool, Geoloogia instituut, doktoriõpe
1998–2001 Tartu Ülikool, Geoloogia instituut, magistriõpe (Looduslike ehitusmaterjalide majandus- ja
keskkonnageoloogiline analüüs Võru maakonna näitel)
1993–1998 Tartu Ülikool, Geoloogia instituut, bakalaureuseõpe (Võru maakonna kruusa, liiva ja maa-ainese
karjääride rekultiveerimine)
Teadusorganisatsiooniline 2019−... INQUA Eesti Rahvusliku Komitee (ESTQUA) esimees
ja -administratiivne
tegevus 2015−... INQUA Subcommission on Coastal and Marine Processes - liige
2014−... Eesti Maavarade Komisjoni esimees
2005−... Eesti Loodusuurijate Seltsi liige
2016−2021 Rahvusvahelise maateaduste programmi projekti IGCP 639: “Sea-Level Change from Minutes to
Millennia” kaasjuht (koos Engelhart, S (USA), Ho man G (Oman), Yu Fengling (China)
2013−2014 Euroopa Merekomitee töörühma Subland liige
2009−2013 COST-i projekti Submerged Prehistoric Archaeology and Landscapes of the Continental Shelf juhtkomitee
liige
2009−2014 Eesti Maavarade Komisjoni ekspert
Loometöö -
Lisainfo Loengukursused Tartu Ülikoolis:
LOOM.03.072 Kvaternaarigeoloogia 3 EAP (vastutav õppejõud)
LOOM.03.082 Geoloogiline seadusandlus 3 EAP (vastutav õppejõud)
LOOM.03.081 Kaevandusalade rekultiveerimine 3 EAP (vastutav õppejõud)
LOOM.03.118 Maavarad ja kaevandustehnoloogiad 6 EAP (vastutav õppejõud)
LTOM.03.004 Maavarade geoloogia ja uurimismeetodid 6 EAP (vastutav õppejõud)
LTOM.03.015. Kvaternaarigeoloogia välipraktika 2 EAP (vastutav õppejõud)
LTOM.03.019 Tulevikugeoloogia ja rohemajandus 1 EAP
Täiendõppe kursused:
LOOM.TK.002 Modeling of Palaeoshorelines of the Baltic Sea (2 ECTS; 2010/2011)
LOOM.TK.013 Palaeo-coastlines of the Baltic Sea and Stone Age coastal settlements (2 ECTS; 2012/2013).
LOOM.TK.016 LIDAR-based palaeogeographic reconstructions of the Baltic Sea (2 ECTS; 2012/2013).
LTOM.TK.006 Geoinfosüsteemid maavara varude arvutustes (2017)
LTOM.TK.008 Reconstructing palaeoshorelines using GIS (1 ECT; 2017).
Kvali katsioon
Teaduskraadid Alar Rosentau, doktorikraad, 2006, (juh) Volli Kalm; Tiit Hang, Development of proglacial lakes in Estonia (Jääpaisjärvede areng Eestis), Tartu Ülikool.
Alar Rosentau, magistrikraad (teaduskraad), 2001, (juh) Volli Kalm, Looduslike ehitusmaterjalide majandus- ja keskkonnageoloogiline analüüs Võru maakonna
näitel, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograa ateaduskond, Geoloogia instituut*.
Teaduspreemiad ja 2003, Alar Rosentau, Rootsi Instituudi stipendium (Visby programm) teadustöö tegemiseks Stockholmi Ülikooli Kvaternaarigeoloogia ja Loodusgeograa a
tunnustused
osakonnas
2001, Alar Rosentau, Eesti Geoloogia Seltsi noorgeoloogide uurimistööde konkursi I preemia
1999, Alar Rosentau, Eesti Geoloogia Seltsi noorgeoloogide uurimistööde konkursi II preemia
Teadustöö põhisuunad ETIS KLASSIFIKAATOR: 4. Loodusteadused ja tehnika; 4.2. Maateadused; CERCS KLASSIFIKAATOR: P460 Sedimentoloogia ; TÄPSUSTUS: meretaseme muutused,
Läänemere paleogeograa a
ETIS KLASSIFIKAATOR: 4. Loodusteadused ja tehnika; 4.2. Maateadused; CERCS KLASSIFIKAATOR: P460 Sedimentoloogia ; TÄPSUSTUS: geoarheoloogia
Lisainfo Member of the PhD committees at Univ of Tartu, TalTech, Tallinn Univ, Lund Univ, Klaipeda Univ.
Guest Editor of the journal Open Quaternary
https://www.openquaternary.com/
Reviewer of the journals: Boreas, Quaternary International, Coastal Conservation, Proc of the Nat Acad of Sci of the United States of America (PNAS) and
others.
Jooksvad projektid
RESTA18 "Vanaadiumi levik ja esinemisvormid graptoliitargilliidis ning eraldamise tehnoloogiad (1.07.2020−28.02.2023)", Rutt Hints, Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Geoloogia
instituut.
SLTOM20481T "Vanaadiumi levik ja esinemisvormid graptoliitargilliidis ning eraldamise tehnoloogiad (1.07.2020−28.02.2023)", Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste
valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
VLTOM19555 "European Marine Observation and Data Network, EASME/2019/OP/0003 (26.09.2019−25.09.2021)", Alar Rosentau, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond,
ökoloogia ja maateaduste instituut.
MHVAJ18304 "Salme I laevmatuse ja selle paleokeskkonna uuringud (1.05.2018−31.03.2021)", Marge Konsa, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, ajaloo ja arheoloogia
instituut.
Lõppenud projektid
LLTOM19604 "Geoarheoloogilised uuringud Peipsi järves Omedu ja Rannapungerja jõgede suudmete kohal (28.10.2019−11.11.2019)", Alar Rosentau, Tartu Ülikool, Loodus- ja
täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
VLTOM17224 "Euroopa merevaatluste ja -andmete võrgustiku arendamine (12.04.2017−11.04.2019)", Alar Rosentau, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja
maateaduste instituut.
LLTOM19104 "Geoarheoloogilised uuringud Lahepera järves ja kaldal ajutise kaitse all oleval alal (14.02.2019−28.02.2019)", Alar Rosentau, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste
valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
LSVUH18423 "Lüganuse lubjakivikarjääri rajamisega kaasnevate häiringute analüüs ning leevendus- ja kompensatsioonimeetmete koostamine (6.09.2018−5.11.2018)", Triin Vihalemm,
Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut.
MOB7-17 "Õppevisiit MOB7-17 (9.11.2017−8.08.2018)", Alar Rosentau, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
PUT456 "Holotseeni meretaseme muutused ja kiviaja asustus Fennoskandia maakerke äärealal Läänemere idaosast Valge mereni (1.01.2014−31.12.2017)", Alar Rosentau, Tartu Ülikool,
Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
ETF9107 "Hilis-Weichseli jääjärvede arengu ja veebilansi mudelid Skandinaavia liustiku maksimaalse leviku vööndi ja Läänemere nõo vahelisel alal. (1.01.2012−31.12.2015)", Tiit Hang,
Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
ETF9011 "Läänemere rannavööndi pärastjääaegsed muutused ja selle seosed kiviaja asustusega Eestis (1.01.2012−31.12.2015)", Alar Rosentau, Tartu Ülikool, Loodus- ja
tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
SLOOM15017 "Kliimamuutuste mõjude hindamine ja kohanemismeetmete väljatöötamine planeeringute, maakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse teemas (1.01.2015−31.08.2015)",
Antti Roose, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
SF0180048s08 "Viimane jääaja-jäävaheaja tsükkel Skandinaavia jäätumise kagusektoris (1.01.2008−31.12.2013)", Volli Kalm, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu
Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
SF0180150s08 "Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised protsessid Eestis muinas-, kesk- ja uusajal (1.01.2008−31.12.2013)", Valter Lang, Tartu Ülikool, Filosoo ateaduskond.
MLOOM08218/2 "Lubjakivi ressursside hinnang Karinu-Rakke-Tamsalu piirkonnas (3. osa) (1.04.2012−31.12.2012)", Alar Rosentau, Tartu Ülikool.
ETF7294 "Läänemere rannajoone muutused Eesti alal: paleorekonstruktsioonid ja tulevikuprognoosid (1.01.2008−31.12.2011)", Alar Rosentau, Tartu Ülikool, Bioloogia-
geograa ateaduskond, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu
Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond.
SFLAJ09052E "Population of the Narva-Luga region during the Stone Age and Early Metal Period (1.04.2009−31.12.2010)", Aivar Kriiska, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Filosoo ateaduskond,
Ajaloo ja arheoloogia instituut.
LLOOM10103 "Tartumaa maavarad (8.07.2010−31.10.2010)", Alar Rosentau, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste
Instituut.
LLOOM09148 "Lääne-Viru maakonna strateegiliste maavarade kaitse ja kasutusperspektiivi hinnang (9.11.2009−18.06.2010)", Alar Rosentau, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Loodus- ja
tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
MLOOM08218 "Estimation of the limestone resources within triangle Karinu – Rakke – Tamsalu (1.11.2008−30.06.2009)", Alar Rosentau, Tartu Ülikool.
EKRM05-61 "Eesti arheoloogia köidete 1-6 publitseerimine (1.01.2005−31.12.2008)", Valter Lang, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Filosoo ateaduskond.
MLOOM08081 "Geofüüsikaliste uuringute ettevalmistused Karinu ja Metsla maardlate piirkonnas. (1.04.2008−30.09.2008)", Alar Rosentau, Tartu Ülikool.
VBGOM07188 "Karinu, Kamariku and Metsla lubjakivimaardlate varu laiendamisvõimaluste pilootuuring (1.09.2007−28.02.2008)", Alar Rosentau, Tartu Ülikool.
SF0182530s03 "Pinnakatte-, hüdro- ja keskkonnageoloogia. (1.01.2003−31.12.2007)", Volli Kalm, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograa ateaduskond.
ETF5370 "Hilisjääaja regionaalne sündmusstratigraa a Ida-Eestis ja võimalikud korrelatsioonid naaberaladega (1.01.2003−31.12.2006)", Volli Kalm, Tartu Ülikool, Bioloogia-
geograa ateaduskond.
Juhendamisel väitekirjad
Hanna Raig, doktorant, (juh) Alar Rosentau, Post-glacial coastline changes of the Baltic Sea in Estonia, based on geological and archaeological data (Läänemere veetaseme ja rannavööndi
pärastjääaegsed muutused Eestis geoloogilise ja arheoloogilise andmestiku alusel), Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
Hando-Laur Habicht, doktorant [Õpingud katkestatud], (juh) Raivo Aunap; Alar Rosentau, Postglacial landuplift and sea-level changes in Estonia according to LIDAR elevation data
(Pärastjääaegne maatõus ja meretaseme muutused Eestis aerolaserskanneerimise kõrgusandmete alusel), Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste
instituut.
Magdaleena Männik, doktorant, (juh) Enn Karro; Alar Rosentau; Andres Marandi, The use and the development of GIS methods in Hydrogeology applications (GIS meetodite arendus ja
kasutus hüdrogeoloogilistes uuringutes), Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut
Angeli Ivanov, magistrant, (juh) Alar Rosentau, Ihaste kiviaja asulakoha geoarheoloogia ja seosed Emajõe orundi arenguga, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli
Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Geoloogia osakond.
Taavi Tomingas, magistrant, (juh) Alar Rosentau, Mere alla jäänud maastikud Pärnu lahe põhjas, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut
Juhendatud väitekirjad
Triine Nirgi, doktorikraad, 2020, (juh) Alar Rosentau; Tiit Hang, Holocene relative shore-level changes and geoarchaeology of the prehistoric sites in western Estonia (Läänemere
veetaseme muutused Holotseenis ja esiajaloolise rannikuasustuse geoarheoloogia Lääne-Eestis), Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut
Merle Muru, doktorikraad, 2017, (juh) Raivo Aunap; Alar Rosentau, GIS-based palaeogeographical reconstructions of the Baltic Sea shores in Estonia and adjoining areas during the Stone
Age (Eesti ja lähinaabruse kiviaegsete rannikualade geoinfosüsteemipõhised paleogeograa lised rekonstruktsioonid), Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli
Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
Anna-Liisa Kuslap, magistrikraad, 2014, (juh) Alar Rosentau; Leho Ainsaar; Kati Orru, Kohalike omavalitsuste motiivid uuringu- või kaevandamisloa andmisest keeldumiseks Eesti paekivi
maardlates, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
Hando-Laur Habicht, magistrikraad, 2014, (juh) Alar Rosentau; Raivo Aunap, Antsülusjärve ja Litoriinamere paleogeograa a Tolkuse-Rannametsa piirkonnas setete ja
aerolaserskanneerimise kõrgusandmete alusel, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
Kristiina Ojamäe, magistrikraad, 2014, (juh) Alar Rosentau; Leho Ainsaar; Väino Puura, Siluri karbonaatkivimite lasuvusrikked Pandivere kõrgustiku edelaosas ja nende mõju tehnoloogilise
lubjakivi maardlatele, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
Triine Nirgi, magistrikraad, 2014, (juh) Alar Rosentau, Merevaiguleiud Saaremaa pärastjääaegsetes setetes, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja
Maateaduste Instituut.
Hanna Raig, magistrikraad, 2012, (juh) Alar Rosentau, Tõrvajõe nõo pärastjääaegne arengulugu ja seosed kiviaegse asustusega Narva-Luuga klindilahes, Tartu Ülikool, Loodus- ja
tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Geoloogia osakond.
Liis Zukker, magistrikraad, 2012, (juh) Alar Rosentau; Leho Ainsaar, Lääne-Virumaa strateegiliste maavarade kaevandamisperspektiivi analüüs, Tartu Ülikool, Loodus- ja
tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
Birgit Penjam, magistrikraad, 2011, (juh) Alar Rosentau; Leho Ainsaar, Paekivikarjääride korrastamine Rakke karjääri näitel, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli
Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
Hardi Aosaar, magistrikraad, 2011, (juh) Alar Rosentau; Väino Puura, Attarat Um Ghudrani põlevkivi stratigraa a ning põlevkivi kasutamisest tulenevad tehnoloogilised- ja keskkonnariskid
Jordaanias, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
Birgit Kuningas, magistrikraad, 2010, (juh) Alar Rosentau; Raivo Aunap, Kõrgusmudeli kasutamine Holotseeni rannamoodustiste morfogeneesi uurimisel Narva-Jõesuu piirkonnas, Tartu
Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
Kairi Hõlpus, magistrikraad, 2010, (juh) Alar Rosentau, Jääpaisjärvede rannavööndi muutused Narva-Luuga piirkonnas, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograa ateaduskond, Geoloogia
instituut*.
Annika Veske, magistrikraad, 2009, (juh) Alar Rosentau, Litoriinamere transgressioon ja rannavööndi muutused Pärnu madalikul, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu
Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Geoloogia osakond.
Kristiina Olesk, magistrikraad, 2009, (juh) Alar Rosentau; Leho Ainsaar, Juuru lademe lubjakivi sobivus tehnoloogiliseks toormeks Pandivere lõunaosas, Tartu Ülikool, Loodus- ja
tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Geoloogia osakond.
Publikatsioonid
Klass Aasta Publikatsioon
3.1. 2021 Har , Jan; Jöns, Hauke; Rosentau, Alar (2021). Geological, Paleoclimatological, and Archaeological History of the Baltic Sea Region Since the Last Glaciation. In:
Oxford Research Encyclopedia of Climate Science (1−50). Oxford University Press. DOI: 10.1093/acrefore/9780190228620.013.621 [ilmumas].
1.1. 2020 Nirgi, T.; Rosentau, A.; Habicht, H.-L.; Hang, T.; Jonuks, T.; Jõeleht, A.; Kihno, K.; Kriiska, A.; Mustasaar, M.; Risberg, J.; Suuroja, S.; Talviste, P.; Tõnisson, H. (2020).
Holocene relative shore-level changes and Stone Age palaeogeography of the Pärnu Bay area, eastern Baltic Sea. The Holocene, 30 (1), 37−52. DOI:
10.1177/0959683619865603.
1.1. 2020 Ludikova, AV.; Shalatova,AE.; Subetto, DA.; Kublitskiy, YA.; Rosentau, A.; Hang, T. (2020). Diatom-inferred palaeolimnological changes in a small lake in the
context of the Holocene Baltic Sea transgressions: a case study of Lake Goluboye, Karelian Isthmus (NW Russia). Iop Conference Series: Earth and
Environmental Science, 438, 1−12. DOI: 10.1088/1755-1315/438/1/012014.
1.1. 2020 Rosentau, A.; Nirgi, T.; Muru, M.; Bjursäter, S.; Hang, T.; Preusser, F.; Risberg, J.; Sohar, K.; Tõnisson, H.; Kriiska, A. (2020). Holocene relative shore level changes
and Stone Age hunter-gatherers in Hiiumaa Island, eastern Baltic Sea. Boreas, 49, 799−812. DOI: 10.1111/bor.12452.
1.1. 2020 Rosentau, Alar (2020). Sea-Level Changes in Mesolithic Southern Scandinavia: long- and short-term e ects on society and the environment. The International
Journal of Nautical Archaeology, 49, 414−431. DOI: 10.1111/1095-9270.12429.
5.2. 2020 Buynevich, I.V., Tõnisson, H., Tamura, T., Döring, S.F.S., Rosentau, A., Kont, A., Hang, T., Suuroja, S., Palginõmm, V., Vilumaa, K. (2020). Contrasting magnetic
susceptibility trends in Holocene coastal strandplains of Saaremaa and Hiiumaa Islands, Estonia. GSA Southeastern and Northeastern Sections Abstracts with
Programs: GSA Joint 69/55th Annual Meeting of the Southeastern Section/Northeastern Section, 20-22 March 2020, Reston, Virginia. The Geological Society of America
(GSA). (52; 2).
5.2. 2019 Rosentau, A., Nirgi, T., Hang, T., Jonuks, T., Jõeleht, A., Kriiska, A., Risberg, J., Suuroja, S., Tõnisson, H. (2019). Holocene relative shore level changes in the Gulf of
Riga – new data from the Pärnu Bay area. Field Symposium of the INQUA PeriBaltic Working Group "From Weichselian ice-sheet dynamics to holocene land use
development in Western Pomerania and Mecklenburg": abstract volume: International Field Symposium of the INQUA PeriBaltic Working Group, Greifswald 2019. Ed.
Börner, A., Hüneke, H., Lorenz, S. Potsdam: GFZ German Research Centre for Geosciences, 89−90. (Scienti c Technical Report ; 19/01).
1.1. 2018 Muru. M.; Rosentau, A.; Preusser, F.; Plado, J.; Sibul, I; Jõeleht, A.; Bjursäter, S.; Aunap, R; Kriiska, A. (2018). Reconstructing Holocene shore displacement and
Stone Age palaeogeography from a foredune sequence on Ruhnu Island, Gulf of Riga, Baltic Sea. Geomorphology, 303, 434−445. DOI:
10.1016/j.geomorph.2017.12.016.
1.1. 2018 Tõnisson, H.; Suursaar, Ü.; Kont, A.; Muru, M.; Rivis, R.; Rosentau, A.; Tamura, T.; Vilumaa, K. (2018). Rhythmic Patterns of Coastal Formations as Signs of Past
Climate Fluctuations on Uplifting Coasts of Estonia, the Baltic Sea. Journal of Coastal Research, 611−615. DOI: 10.2112/SI85-123.1.
2.5. 2018 Orru, Kati; Uibu, Marko; Vihalemm, Triin; Torpan, Sten; Kangur, Liis; Kangur, Karin; Orru, Hans; Rosentau, Alar (2018). Lüganuse lubjakivikarjääri rajamisega
kaasnevate keskkonnahäiringute ning leevendus- ja kompensatsioonimeetmete analüüs. (1−51).
5.2. 2018 Muru, M.; Rosentau, A.; Nirgi, T.; Habicht, H.-L.; Tõnisson, H.; Bjursäter, S.; Kriiska, A. (2018). Holocene shore displacement and Stone Age palaeogeography of
Hiiumaa Island, NW Estonia, Baltic Sea. IGCP Project 639 “Sea Level Change from Minutes to Millennia” 3rd meeting, abstract book: Taranto, Itaalia, 16-23 Sept. 2018.
Ed. Piscitelli, A.; Milella, M.; Mastronuzzi, G. Bari, Itaalia: Environmental Surveys S.r.l, 89−90.
5.2. 2018 Nirgi, Triine; Rosentau, Alar; Jonuks, Tõnno; Risberg, Jan; Hang, Tiit; Habicht, Hando-Laur; Jõeleht, Argo; Kihno, Kersti; Kriiska, Aivar; Suuroja, Sten; Tõnisson,
Hannes; (2018). Organic sediments from a submerged river valley in coastal zone of the Pärnu Bay, Baltic Sea record low relative sea levels in Holocene. IGCP
Project 639 “Sea Level Change from Minutes to Millennia” 3rd meeting, abstract book: Taranto, Itaalia, 16-23 Sept. 2018. Ed. Piscitelli, A.; Milella, M.; Mastronuzzi, G.
Bari, Itaalia: Environmental Surveys S.r.l, 73−74.
6.3. 2018 Rosentau, Alar; Pae, Taavi (2018). Kui vana on Eesti kontuur? Horisont, 5, 12−17.
1.1. 2017 Habicht, Hando-Laur; Rosentau, Alar; Jõeleht, Argo; Heinsalu, Atko; Kriiska, Aivad; Kohv, Marko; Hang, Tiit; Aunap, Raivo (2017). GIS-based multiproxy coastline
reconstruction of the eastern Gulf of Riga, Baltic Sea, during the Stone Age. Boreas, 46 (1), 83−99. DOI: 10.1111/bor.12157.
1.1. 2017 Nirgi, T.; Rosentau, A.; Ots, M.; Vahur, S.; Kriiska, A. (2017). Buried Amber Finds in the Coastal Deposits of Saaremaa Island, Eastern Baltic Sea – Their
Sedimentary Environment and Possible Use by Bronze Age Islanders. Boreas, 46 (4), 725−736. DOI: 10.1111/bor.12236.
1.1. 2017 Muru, M.; Rosentau, A.; Kriiska, A.; Lõugas, L.; Kadakas, U.; Vassiljev, J.; Saarse, L.; Aunap, R.; Küttim, L.; Puusepp, L.; Kihno, K. (2017). Sea level changes and
Neolithic hunter- sher-gatherers in the centre of Tallinn, southern coast of the Gulf of Finland, Baltic Sea. Holocene, 27 (7), 917−928. DOI:
10.1177/0959683616678462.
3.1. 2017 Rosentau, A.; Bennike, O.; Uscinowicz, S.; Miotk-Szpiganowicz, G (2017). The Baltic Sea Basin. In: Burgess, Anthony; Bailey, Geo ; Flemming, Nicholas; Har , Jan;
Moura, Delminda (Ed.). Submerged Landscapes of the European Continental Shelf: Quaternary Paleoenvironments (103−133). Wiley-Blackwell.
3.1. 2017 Rosentau, A.; Muru, M.; Gauk, M.; Oja, T.; Liibusk, A.; Kall, T.; Karro, E.; Roose, A.; Sepp, M.; Tammepuu, A.; Tross, J.; Uppin, M. (2017). Sea-level change and ood
risks at Estonian coastal zone. In: Jan Har , Kazimierz Furmanczyk, Hans von Storch (Ed.). Coastline changes of the Baltic Sea from South to East- past and
future projection (363−388). Springers International Publishing AG. (Coastal Research Library; 19). DOI: 10.1007/978-3-319-49894-2_16.
3.1. 2017 Har , J.; Flemming, N.;Groh, A.; Hünicke, B.; Lericolais, G.; Meschede, M.; Rosentau, A.; Sakellariou, D.; Uscinowicz, S.; Zhang, W.; Zorita; E. (2017). Sea Level and
Climate. In: Flemming, Nicholas; Har , Jan; Moura, Delminda; Burgess, Anthony; Bailey, Geo (Ed.). Submerged Landscapes of the European Continental Shelf:
Quaternary Paleoenvironments (11−50). Wiley-Blackwell.
5.2. 2017 Merle Muru; Alar Rosentau; Aivar Kriiska; Lembi Lõugas; Ulla Kadakas; Jüri Vassiljev; Leili Saarse (2017). Sea level changes and Neolithic hunter- sher-gatherers
in the centre of Tallinn, southern coast of the Gulf of Finland, Baltic Sea. International Open Workshop. Socio-Environmental Dynamics over the Last 12,000 Years:
The Creation of Landscapes V. Kiel, March 20-24, 2017. Programme and abstracts. Ed. J. Schüle, J.N. Menke, D. Baumgarten, E. Kücükkaraca. Graduate School
Human Development in Landscapes at Kiel University, 127−128.
3.2. 2016 Ainsaar, L.; Rosentau, A.; Tatarnikov, O.; Puura, I. (2016). Maavarad. Külvik, M.; Palo, K.; Puura, I. (Toim.). Setomaa 1. Loodus (90−97). Tartu: Eesti Rahva
Muuseum.
3.5. 2016 Rosentau, A.; Muru, M.; Karro, E.; Sepp, M. (2016). Meretaseme muutused ja maatõus Eestis ning mujal Läänemere piirkonnas. Nemliher, R.; Nirgi, T.; Amon-
Veskimeister, L. (Toim.). Meri. Schola Geologica XII (57−61). Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts.
5.2. 2016 Rosentau, Alar; Muru, Merle; Tõnisson, Hannes; Bjursater, Stefan; Post, Triine; Habicht, Hando-Laur; Anderson, Agnes; Vilumaa, Kadri; Kriiska, Aivar (2016).
Stone Age seal hunters and Holocene shore displacement in Hiiumaa Island, NW Estonia. Abstract Volume & Field trip Guidebook: The 13th Colloquium on Baltic
Sea Marine Geology, Gdansk, Poland, September 12-16, 2016. Ed. Kramarska; Regina; Pączek, Urszula; Uścinowicz, Grzegorz; Uścinowicz, Szymon; Woźniak, Marta.
Poland: Polish Geological Institute, 32.
5.2. 2016 Tõnisson, H; Vilumaa, K; Kont, A; Sugita, S; Rosentau, A; Muru, M; Anderson, A; (2016). Past storminess recorded in the internal architecture of coastal
formations of Estonia in the NE Baltic Sea region. In: Geophysical Research Abstracts (9925). European Geosciences Union General Assembly 2016, Vienna |
Austria | 17–22 April 2016. Copernicus.org.
5.2. 2016 Post, Triine; Rosentau, Alar; Jonuks, Tõnno; Kihno, Kersti; Hang, Tiit; Habicht, Hando-Laur; Kriiska, Aivar; Risberg, Jan. (2016). Organic sediments from the buried
river valley record low sea level in Pärnu region before the Littorina transgression. Abstract Volume & Field trip Guidebook: The 13th Colloquium on Baltic Sea
Marine Geology, Gdansk, Poland, September 12-16, 2016. Ed. Kramarska, Regina; Pączek, Urszula; Uścinowicz, Grzegorz; Uścinowicz, Szymon; Woźniak, Marta.
Poland: Polish Geological Institute, 31.
6.3. 2016 Rosentau, Alar; Muru, Merle; Karro, Enn; Sepp, Mait (2016). Meie tulevik: maatõus või uputus? Eesti Loodus, 6.-7., 28−35.
6.7. 2016 Aljas, Agnes; Pajur, Ago; Põldvee, Aivar; Rosentau, Alar; Kalkun, Andreas; Lillak, Anti; Järs, Anu; Kannike, Anu; Haak, Arvi; Järv, Ehti; Värv, Ellen; Oras, Ester;
Vabamäe, Eva-Kaia; Habicht, Hando-Laur; Jürjo, Inna; Jaanits, Jaanika; Oras, Janika; Tüür, Kadri; Leivategija, Karin; Kati Lindström ... Tuubel, Virve (2016). Eesti
püsinäitus Kohtumised. Eesti Rahva Muuseum. Tartu: Eesti Rahva Muuseum.
5.2. 2015 Habicht, Hando-Laur; Rosentau, Alar; Jõeleht, Argo; Hang, Tiit; Kohv, Marko (2015). A GIS Approach for Reconstructing the Litorina Sea Lagoon in Tolkuse-
Rannametsa Area, Eastern Gulf of Riga. European Geosciences Union General Assembly 2015, Austria, 2015.
5.2. 2015
Habicht, Hando-Laur; Rosentau, Alar; Aunap, Raivo (2015). A GIS-basedPredictive Modelling Approach for Searching Shore-bounded Stone Age Settlement Sites in the Coastal Regions of the
Baltic Sea. XIX INQUA Congress, Jaapan, 2015.
5.2. 2015 Raig, H; Rosentau, A; Muru, M. (2015). Diatom inferred salinity change in the Narva-Luga palaeolagoon (eastern Gulf of Finland) during Stone Age. XIX INQUA
Congress: Quaternary Perspectives on Climate Change, Natural Hazards and Civilization. Abstracts.: XIX INQUA Congress, 26 July – 2 August 2015, Nagoya, Japan.
5.2. 2015 Muru, M.; Rosentau, A.; Kriiska, A. (2015). Palaeogeographical reconstructions for coastal Stone Age sites in Eastern Baltic Sea region. XIX INQUA Congress:
Quaternary Perspectives on Climate Change, Natural Hazards and Civilization. Abstracts.: 26 July – 2 August 2015, Nagoya, Japan.
5.2. 2015 Post, Triine; Ots, Mirja; Rosentau, Alar. (2015). Amber bearing deposit in SW Saaremaa, Estonia – sedimentary environment and palaeogeography. Geophysical
Research Abstracts Vol. 17, EGU2015: European Geosciences Union General Assembly 2015, Austria, 2015. EGU General Assembly.
1.1. 2014 Tšugai, Alina; Plado, Jüri; Jõeleht, Argo; Kriiska, Aivar; Mustasaar, Mario; Raig, Hanna; Risberg, Jan; Rosentau, Alar (2014). Ground-penetrating Radar and
Geological Study of the Kudruküla Stone Age Archaeological Site, Northeast Estonia. Archaeological Prospection, 21 (3), 225−234. DOI: 10.1002/arp.1484.
1.1. 2014 Preusser, F.; Muru, M.; Rosentau, A. (2014). Comparing di erent postIR-IRSL approaches for the dating of Holocene coastal foredunes from Ruhnu Island,
Estonia. Geochronometria, 41 (4), 342−351. DOI: 10.2478/s13386-013-0169-7.
2.5. 2014 Flemming, N.C.; Cağatay, M.N.; Chiocci, F.L.; Galanidou, N.; Jöns, H.; Lericolais, G.; Missiaen, T.; Moore, F.; Rosentau, A.; Sakellariou, D.; Skar, B.; Stevenson, A.;
Weerts, H. (2014). Land Beneath the Waves: Submerged landscapes and sea level change. A joint geoscience-humanities strategy for European Continental
Shelf Prehistoric Research. Oostend, Belgium: European Marine Board.
5.2. 2014 Raig, Hanna; Rosentau, Alar; Muru, Merle; Risberg, Jan (2014). Stone Age settlement and Holocene water level changes of the Baltic Sea in the Torvajoe Basin
area, Narva-Luga Klint Bay, NE Estonia. European Geoscience Union General Assembly, April 27 - May 03 2014, Vienna, Austria.
5.2. 2014 Muru, Merle; Rosentau, Alar; Preusser, Frank; Aunap, Raivo (2014). Progradation of Holocene foredune plain on Ruhnu Island. The 12th Colloquium on Baltic Sea
Marine Geology, Abstract volume.: September 8 – 12, 2014, Leibniz Institute for Baltic Sea Research Warnemünde. , 39−39.
5.2. 2014 Raig, Hanna; Rosentau, Alar; Muru, Merle; Risberg, Jan (2014). Onset and course of Litorina Sea transgression in a coastal palaeolagoon, Narva-Luga Klint Bay,
NE Estonia. The 12th Colloquium on Baltic Sea Marine Geology. Abstract Volume.: The 12th Colloquium on Baltic Sea Marine Geology September 8 – 12, 2014. , 40.
1.1. 2013 Rosentau, A.; Jõeleht, A.; Plado, J.; Aunap, R.; Muru, M.; Eskola, K.O. (2013). Development of the Holocene foredune plain in the Narva-Jõesuu area, eastern Gulf
of Finland. Geological Quarterly, 57 (1), 89−100. DOI: 10.7306/gq.1077.
1.1. 2013 Rosentau, Alar; Muru, Merle; Kriiska, Aivar; Subetto, Dmitry; Vassiljev, Jüri; Hang, Tiit; Gerasimov, Dmitry; Nordqvist, Kerkko; Ludikova, Anna; Lõugas, Lembi;
Raig, Hanna; Kihno, Kersti; Aunap, Raivo; Letyka, Nikolay (2013). Stone Age settlement and Holocene shore displacement in the Narva-Luga Klint Bay area,
eastern Gulf of Finland. Boreas, 42 (4), 912−931. DOI: 10.1111/bor.12004.
5.2. 2013 Muru, M.; Rosentau, A.; Raig, H. (2013). Palaeogeographical reconstructions of Ruhnu Island in the Gulf of Riga eastern Baltic Sea. Under the Sea: Archaeology
and Palaeolandscapes. Final Conference of COST Action TD0902 Submerged Prehistoric Archaeology and Landscapes of the Continental Shelf. 23–27 September 2013
Szczecin, Poland.. Ed. Chmiel, M.; Brzozowska, K.; Har , J.; Wroniecki, M.; Bailey, G.; Sakellariou, D.; Flemming, N., 117−117.
5.2. 2013 Rosentau, A.;Kriiska, A.;Muru, M.; Raig, H.; Subetto, D.; Gerasimov, D. (2013). Stone Age settlement and Holocene shore displacement in the Narva-Luga klint
bay area, eastern Gulf of Finland. Under the Sea: Archaeology and Palaeolandscapes. Final Conference of COST Action TD0902 Submerged Prehistoric Archaeology
and Landscapes of the Continental Shelf. 23–27 September 2013 Szczecin, Poland.. Ed. Chmiel, M.; Brzozowska, K.; Har , J.; Wroniecki, M.; Bailey, G.; Sakellariou, D.;
Flemming, N., 25−25.
5.2. 2013 Muru, M.; Aunap, R.; Rosentau, A. (2013). Palaeogeographic reconstruction of Ruhnu Island in the Gulf of Riga. Abstract Book. Baltic Sea Science Congress 2013.
New Horizons for Baltic Sea Science. 26-30 August, 2013 Klaipeda, Lithuania.. , 210−210.
5.2. 2013 Muru, M.; Rosentau, A.; Aunap, R. (2013). Geomorphological development and early human settlement pattern of Ruhnu Island in the Gulf of Riga eastern
Baltic Sea. 8th International conference (AIG) on Geomorphology « Geomorphology and sustainability » 27-31 august PA R I S - 2 0 1 3 abstracts volume. , 403−403.
5.2. 2013 Raig, Hanna; Rosentau, Alar (2013). Stone Age settlement and post-glacial development of the Baltic Sea in the Tõrvajõe area in Narva-Luga Klint Bay, NE
Estonia. Under the Sea: Archaeology and Palaeolandscapes. Book of Abstracts.: Under the Sea: Archaeology and Palaeolandscapes, Szczecin, Poland, 23-27 September,
2013.
5.2. 2013 Raig, Hanna; Rosentau, Alar (2013). Stone Age settlement and post-glacial developmonet of the Baltic Sea in the Tõrvajõe basin area in Narva-Luga Klint Bay,
NE Estonia. Abstract Book. Baltic Sea Science Congress 2013: Baltic Sea Science Congress 2013, New Horizons for Baltic Sea Science, 26-30 August 2013, Klaipeda,
Lithuania.
1.1. 2012 Rosentau, A.; Har , J.; Oja, T.; Meyer, M. (2012). Postglacial rebound and relative sea level changes in the Baltic Sea since the Litorina transgression. Baltica, 25
(2), 113−120. DOI: 10.5200/baltica.2012.25.11.
5.2. 2012 Rosentau, A.; Subetto, D.A.; Hang, T.; Kriiska, A. (2012). A new Holocene shore displacement curve for the Narva-Luga area, eastern Gulf of Finland. Abstract
Book. 11th Colloquium on Baltic Sea Marine Geology: 11th Colloquium on Baltic Sea Marine Geology, Helsinki, Finlad, Sept 19-21, 2012. Ed. Joonas Virtasalo and Henry
Vallius. Espoo, 60−61. (Geological Survey of Finland; 57).
5.2. 2012 Muru, M.; Rosentau, A.; Aunap, R. (2012). Mapping of the Baltic Sea palaeoshorelines in Estonia. An example from Narva-Jõesuu area, eastern Gulf of Finland.
Abstrackt book: IAG/AIG International Workshop on “Objective Geomorphological Representation Models: Breaking through a New Geomorphological Mapping
Frontier”, University of Salerno, European Cilento & Vallo di Diano Geopark, Italy, October 15-19, 2012. Ed. Fubelli, G. & Dramis, F. Department of Civil Engineering,
University of Salerno, 97−98.
5.2. 2012 Muru, Merle; Rosentau, Alar; Kriiska, Aivar; Subetto, Dmitry; Vassiljev, Jüri; Hang, Tiit; Gerasimov, Dmitry; Nordqvist, Kerkko; Ludikova, Anna; Lõugas, Lembi;
Raig, Hanna; Kihno, Kersti; Aunap, Raivo; Letyka, Nikolay (2012). Palaeogeographical reconstructions and Stone Age settlement in the Narva-Luga Klint Bay,
eastern Gulf of Finland. Abstract Book. 11th Colloquium on Baltic Sea Marine Geology.: 11th Colloquium on Baltic Sea Marine Geology, Helsinki, 19th−21st September
2012. Ed. Joonas Virtasalo and Henry Vallius. Espoo: x, 47−48. (GEOLOGICAL SURVEY OF FINLAND; 57).
3.1. 2011 Vassiljev, J.; Saarse, L.; Rosentau, A. (2011). Palaeoreconstruction of the Baltic Ice Lake in the eastern Baltic. In: Har , J.; Björck, S.; Hoth, P. (Ed.). The Baltic Sea
Basin (189−202). . Springer.
3.1. 2011 Rosentau, A.; Veski, S.; Kriiska, A.; Aunap, R.; Vassiljev, J.; Saarse, L.; Hang, T.; Heinsalu, A.; Oja, T. (2011). Palaeogeographic model for the SW Estonian coastal
zone of the Baltic Sea. In: Har , J.; Björck, S.; Hoth, P. (Ed.). The Baltic Sea Basin (165−188). . Springer.
5.2. 2011 Raig, H.; Rosentau, A.; Kihno, K., E. (2011). Reconstructing the post-glacial history of the Tõrvajõe basin in NE Estonia. 8th Baltic Sea Science Congress. Book of
Abstracts: 8th Baltic Sea Science Congress, St. Petersburg, Russia, 22 – 26, August 2011. , 248.
5.2. 2011 Muru, M.; Rosentau, A.; Aunap, R. (2011). Generating digital terrain model and palaeoreconstructions of Narva-Luga Klint Bay area. 8th Baltic Sea Science
Congress. Book of Abstracts: 8th Baltic Sea Science Congress, St. Petersburg, Russia, 22 – 26, August 2011. , 242−242.
5.2. 2011 Rosentau, A.; Subetto, D.; Aunap, R.; Muru, M.; Letjuka, N.; Kriiska, A.; Lisitsyn, S.; Gerasimov, D.; Nordqvist, K.; Dronov, V. (2011). Stone Age human occupations
and post-glacial development of the Baltic Sea in Narva-Luga Klint Bay area. 8th Baltic Sea Science Congress. Book of Abstracts: 8th Baltic Sea Science Congress, St.
Petersburg, Russia, 22 – 26, August 2011. , 13−13.
5.2. 2010 Rosentau, A.; Subetto, D.; Letjuka, N.; Aunap, R.; Kriiska, A.; Lisitsyn, S.; Gerasimov, D.; Nordqvist, K. (2010). Reconstructing the water-level changes and
coastline development of the Baltic Sea in the Narva-Luga Klint Bay area for the last 13,300 years. Abstract Volume (CD-ROM): 4th Annual Conference of IGCP 526:
Risk, Resources and Record of the Past on the Continental Shelf, Sept 28-Oct 1, 2010, Vigo, Spain. , 1−2.
5.2. 2010 Rosentau, A.; Hang, T.; Heinsalu, A.; Kohv, M. (2010). Holocene development of the Baltic Sea in Tolkuse area, SW Estonia. Ice, water, humans - Quaternary
landscape evolution in the Peribaltic region: 12th Annual meeting of the INQUA Peribaltic working group, Greifswald, Germany, 13-17 Sept 2010. Ed. Lorenz, S.; Lampe,
R., 64−65.
5.2. 2010 Rosentau, A.; Subetto, D.; Letjuka, N.; Kriiska, A.; Lisitsyn, S.; Gerasimov, D.; Nordqvist, K. (2010). Holocene water-level changes of the Baltic Sea in Narva-Luga
Klint Bay area and its relations with Stone Age settlement pattern. Abstract Volume: The 10th International Marine Geological Conference "The Baltic Sea Geology-
10"; VSEGEI, St. Petersburg, Russia; 24-28 August 2010. Saint-Petersburg: Press VSEGI, 105−106.
1.1. 2009 Saarse, Leili; Vassiljev, Jüri; Rosentau, Alar (2009). Litorina Sea shore displacement on the Island of Saaremaa, Estonia. Polish Geological Institute Special
Papers, 25, 59−66.
1.1. 2009 Saarse, L.; Vassiljev, J.; Rosentau, A. (2009). Ancylus Lake and Litorina Sea transition on the Island of Saaremaa, Estonia: a pilot study. Baltica, 22 (1), 51−62.
1.1. 2009
Kohv, M.; Talviste, P.; Hang, T.; Kalm, V.; Rosentau, A. (2009). Slope stability and landslides in proglacial varved clays of western Estonia. Geomorphology, 106, 315−323. DOI:
10.1016/j.geomorph.2008.11.013.
1.1. 2009 Rosentau, Alar; Vassiljev, Jüri; Hang, Tiit; Saarse, Leili; Kalm, Volli (2009). Development of the Baltic Ice Lake in eastern Baltic. Quaternary International, 206,
16−23.
5.2. 2009 Rosentau, A.; Hang, T.; Kohv, M. (2009). Coastal landforms at Rannametsa and Tolkuse mire (SW Estonia); reconstructing the water levels and coastlines of the
past Baltic Sea. Extent and timing of the Weichselian glaciation southeast of the Baltic Sea: Abstracts & Guidebook:: The INQUA Peribaltic Working Group Field
Symposium in southern Estonia and northern Latvia, September 13-17, 2009.. Toim. Kalm, V., Laumets, L., Hang, T. Tartu Ülikooli Kirjastus, 100−104.
5.2. 2009 Kalm, V., Hang, T., Lasberg, K., Rosentau, A., Kohv, M. (2009). Glaciotectonically dislocated Eemian interglacial deposits at Rõngu. Extent and timing of the
Weichselian glaciation southeast of the Baltic Sea: Abstracts & Guidebook: The INQUA Peribaltic Working Group Field Symposium in southern Estonia and northern
Latvia, September 13-17, 2009. Ed. Kalm, V., Laumets, L., Hang, T. Tartu: Tartu University Press, 60−64.
5.2. 2009 Vassiljev, J. ; Saarse, L. ; Rosentau, A. (2009). Palaeoreconstruction of the Baltic Ice Lake in the eastern Baltic. BSSC 2009 Abstract Book: 7th Baltic Sea Science
Congress. August 17-21, 2009 Tallinn. , 113−113.
5.2. 2009 Rosentau, A.; Veski, S. ; Kriiska, A.; Aunap, R. ; Vassiljev, J. ; Saarse, L. ; Hang, T.; Heinsalu, A. ; Oja, T. (2009). Water-level changes and palaeogeography of the
Baltic Sea and displacement of Stone Age human occupations in Pärnu area, southwest Estonia. BSSC 2009 Abstract Book: 7th Baltic Sea Science Congress. August
17-21, 2009 Tallinn. , 195−195.
6.3. 2009 Kadakas, U.; Kadakas, V.; Lõugas, L.; Rosentau, A.; Saarse, L.; Vassiljev, J. (2009). Vabaduse väljak. Eesti mahukaim arheoloogiline uurimisobjekt. Horisont, 5,
8−13.
1.2. 2008 Rosentau, Alar; Vassiljev, Jüri; Saarse, Leili; Miidel, Avo (2008). Proglacial lake shorelines of Estonia and adjoining areas. Polish Geological Institute Special
Papers, 81−86.
5.2. 2008 Rosentau, A.; Vassiljev, J.; Saarse, L.; Miidel, A. (2008). Development of the Baltic Ice Lake in Eastern Baltic. 28th Nordic Geological Winter Meeting. Abstract Volume:
28th Nordic Geological Winter Meeting, Aalborg Taani, 7-10 jaanuar 2008. Ed. N.A Wahl. Department of Civil Engineering, Aalborg University, Aalborg Taani, 34−34.
5.2. 2008 Rosentau, A.; Aunap, R.; Kriiska, A.; Oja, T. (2008). Development of the Baltic Sea coastline since the Littorina Transgression and migration of the Pre-historical
Man in NE Estonia, eastern Baltic. IGCP 526 Annual Conference: Risks, Resources, and Record of the Past on the Continental Shelf: Mining Late Quaternary Geological
Evidence; Natal, Brazil; Nov 3-7 2008. Ed. Vital, H. Natal: University Rio Grande do Norte, 25−26.
5.2. 2008 Rosentau, Alar; Vassiljev, Jüri; Saarse, Leili; Kriiska, Aivar (2008). Time-space palaeogeographic model for Estonian coastal zone. International Geological
Congress, Oslo, August 6-14 2008.
5.2. 2008 Vassiljev, Jüri; Saarse, Leili; Rosentau, Alar (2008). Palaeoreconstruction of the Baltic Ice Lake in the eastern Baltic. International Geological Congress, Oslo, August
6-14 2008.
5.2. 2008 Rosentau, Alar; Vassiljev, Jüri; Hang, Tiit; Saarse, Leili; Kalm, Volli (2008). Isolation of glacial Lake Peipsi and Võrtsjärv (Estonia) from the Baltic Ice Lake.
Quaternary of the Gulf of Gdansk and lower Vistula regions in Northern Poland: sedimentary environments, stratigraphy and palaeogeography: International Field
Symposium of the INQUA Peribaltic Group, Frombork, September 14-19, 2008. Ed. Lisicki, Stanislaw. Warszawa: Polish Geological Inst, 46−46.
5.2. 2008 Saarse, Leili; Rosentau, Alar; Vassiljev, Jüri (2008). Development of the Litorina Sea based on studies on Saaremaa Island, Estonia. Quaternary of the Gulf of
Gdansk and Lower Vistula regions in Northern Poland: sedimentary environments, stratigraphy and palaeogeography: International Field Symposium of the INQUA
Peribaltic Group, Frombork, September 14-19 2008. Ed. Lisicki, Stanislaw. Warszawa: Polish Geological Inst, 49−49.
6.3. 2008 Rosentau, A.; Oja, T. (2008). Pärastjääaegse maakerke mõju Läänemere veetaseme muutustele. Geodeet, 36, 24−26.
1.1. 2007 Saarse, Leili; Vassiljev, Jüri; Rosentau, Alar; Miidel, Avo (2007). Reconstructed late glacial shore displacement in Estonia. Baltica, 20, 35−45.
1.1. 2007 Rosentau, A.; Hang, T.; Kalm, V. (2007). Water-level changes and palaeogeography of proglacial lakes in eastern Estonia: synthesis of data from the Saadjärve
Drumlin Field area. Estonian Journal of Earth Sciences, 56 (2), 85−100.
1.1. 2007 Rosentau, A.; Vassiljev, J.; Saarse, L.; Miidel, A. (2007). Palaeogeographic reconstruction of proglacial lakes in Estonia. Boreas, 36, 211−221.
1.2. 2007 Rosentau, A.; Meyer, M.; Har , J.; Dietrich, R.; Richter, A. (2007). Relative Sea Level Change in the Baltic Sea since the Littorina Transgression. Zeitschrift für
Geologische Wissenschaften, 35, 3−16.
5.2. 2007 Saarse, Leili; Vassiljev, Jüri; Rosentau, Alar. (2007). Development of the Baltic Ice Lake in Estonia. The Quaternary of western Lithuania: from the Pleistocene
glaciations to the evolution of the Baltic Sea. Proceedings: The Quaternary of western Lithuania: from the Pleistocene glaciations to the evolution of the Baltic Sea.
Plateliai, Lithuania, May 27-June 02 2007. Ed. Guobyte, M. and Stancikaite, M. Lietuvos geologijos tarnyba, Geologijos ir geogra jos institutas, 66−67.
5.2. 2007 Rosentau, A.; Vassiljev, J.; Hang, T.; Kalm, V.; Saarse, L.; Miidel, A. (2007). Development of proglacial lakes in Eastern Baltic. Abstracts. Quaternary International,
167-168. , 352−352.
6.3. 2007 Rattas, Maris; Rosentau, Alar (2007). Vooremaa sünd. Saksing, A.; Marvet, A. (Toim.). Vooremaa - jääaja vabaõhumuuseum (10−20). . Tartu: Eesti Loodusfoto.
2.3. 2006 Rosentau, A. (2006). Development of proglacial lakes in Estonia. (Tartu Ülikool). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
5.2. 2006 Vassiljev, J.; Rosentau, A.; Saarse, L.; Miidel, A. (2006). Development of proglacial lakes in Estonia. The Baltic Sea Geology. Extended Abstracts: The ninth marine
geological conference; Jurmala, Latvia; August 27- September 3, 2006. Ed. Luksevics, E.; Kalnina, L.; Stinkulis, G. Riia: University of Latvia, 117−119.
1.1. 2005 Karro, E.; Rosentau, A. (2005). Fluoride levels in the Silurian-Ordovician aquifer system of western Estonia. Fluoride, 38 (4), 307−311.
3.5. 2005 Ainsaar, L.; Rosentau, A. (2005). Setomaa paekivist. Puura, I; Pihu, S. (Toim.). XXVIII Eesti Loodusuurijate Päev. Setomaa Loodus (11−18). . Tartu: Eesti
Looduseuurijate Selts.
5.2. 2005 Rosentau, A.; Vassiljev, J.; Saarse, L.; Miidel, A. (2005). Shoreline reconstruction of the proglacial lakes in Estonia. Relative sea level changes – from subsiding to
uplifting coasts.: Relative sea level changes – from subsiding to uplifting coasts; Gdansk; June 19-20, 2005. Ed. Uscinowicz, S., Zachowicz, J. Polish Geological Inst,
43−44.
1.1. 2004 Rosentau, A.; Hang, T.; Miidel, A. (2004). Simulation of the shorelines of glacial Lake Peipsi in eastern Estonia during the Late Weichselian. Geological Quarterly,
48 (4), 299−307.
5.1. 2004 Rosentau, A.; Hang, T. (2004). Re ection of glacial rebound in glacial Lake Peipsi shorelines. GFF, 126, 1: The 26-th Nordic Geological Winter Meeting. , 131.
5.2. 2004 Talviste, P.; Hang, T.; Kohv, M.; Kalm, V.; Rosentau, A. (2004). Occurrence and hazard of landslides in western Estonia. International eld symposium on
Quaternary geology and modern terrestrial processes: International eld symposium on Quaternary geology and modern terrestrial processes, 12.09.-17.09.2004,
Latvia. Ed. Zeltcs,V.; Seglins,V. Latvija, 51−52.
3.5. 2003 Hang, T.; Rosentau, A.; Rattas, M.; Kalm, V. (2003). Kuremaa järve geoloogiast. XXVI Eesti looduseuurijate päev : Vooremaa loodus; Elistvere; 28.-29.06.2003. Toim.
Puura, I.; Reier, Ü. Tartu: Sulemees Publishers, 17−26. (Eesti looduseuurijate päev; 26).
6.3. 2003 Hang, T.; Rosentau, A.; Talviste, P.; Kalm, V. (2003). Maalihked - looduslikud või inimtegevuse tagajärg? Eesti Loodus, 2, 34−38.
3.5. 2002 Karro, E.; Haamer, K.; Rosentau, A. (2002). Fluor Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksis Pärnu- ja Läänemaal. Pärnumaa loodus: XXV Eesti looduseuurijate päev;
Tõstamaa, Eesti; 29.-30.06.2002. Toim. Kukk, T. Tartu: Sulemees, 13−22. (Eesti looduseuurijate päev; 25).
3.5. 2001 Rosentau, A. (2001). Looduslikud ehitusmaterjalid Võrumaal. Lõuna-Eesti loodus: XXIV Eesti Loodusuurijate Päev. Lõuna-Eesti loodus, Rõuge; 30.06-01.07. 2001.
Toim. Paal, T. Tartu: Sulemees, 51−56. (Eesti Loodusuurijate Päev; 24).
5.2. 1999 Rosentau, A.; Ainsaar, L. (1999). Karbonaatne ehituskivi Võru maakonnas. Eesti maavarad. Sümpoosiumi materjalid ja ekskursioonijuht: Eesti geoloogide kolmas
ülemaailmne kokkutulek. Toim. Puura, I. Tartu, 36−37. (Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään; 4).
6.6. 1999 Rosentau, A.; Kalm, V. (1999). Mahajäetud kruusa- ja liivakarjääride rekultiveerimisprobleemid Jõgeva ja Võru maakonna näitel. Keskkonnatehnika, 2, 32−33.
Viimati uuendatud 12.03.2021
Alar Rosentau https://www.etis.ee/CV/Alar_Rosentau/eng
Date of birth 22.01.1975
TÖÖVÕTULEPING nr 1.12-12/21-0326/2362
Tallinn 13.04.2021
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi tellija),
ja
Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, 50090 Tartu, mida esindab Tartu Ülikooli
rektori 29.12.2017 käskkirja nr 19 alusel (muudetud Tartu ülikooli rektori 15.06.2018 käskkirjaga nr
17) Tartu Ülikooli grandikeskuse juhataja Taivo Raud (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse
üheskoos ka pooled ja eraldi pool,
sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese ja tähtaeg
1.1. Lepingu esemeks on uuring „Ehitusmaavarade otstarbekama kasutuse mudelite ja riigi
huvi määratlemise metoodika väljatöötamine“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub
tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö eesmärk on töötada
välja mudelid ja metoodilised soovitused, kuidas on võimalik analüüsida ehitusmaavarade
lubade taotluste menetlustes riigi huvi, sh varustuskindluse välja selgitamise praktikat ning
teha ettepanekud riigi huvi väljaselgitamise kohanemisvõimelisemaks ning efektiivsemaks
muutmiseks. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud tellija lähteülesandes (lepingu Lisa 1).
1.2. Töövõtja teostab punktis 1.1 nimetatud töö (uuringu aruanne) vastavalt töövõtja esitatud
hinnapakkumuse (lepingu Lisa 2) Tabelis 1 toodud ajakavale ja annab uuringu aruande
elektrooniliselt tellijale üle hiljemalt 25. novembril 2021. a.
2. Üldsätted
2.1. Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine töövõtja
töö teostamisel.
2.2. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja selle
lisadest, kuid lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest
õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest.
2.3. Leping sõlmitakse tellija läbiviidud väikehanke1 tulemusena ning vastavalt lähteülesandele
ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.
1
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud
dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
hankekord“ § 8
2
2.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping
esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja
selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
2.5. Mõisted „tellija“ ja „töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt tellijaga või töövõtjaga töö- ja
teenistussuhtes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda tellija või töövõtja on teise
poole nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud.
2.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu
professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks.
2.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu
võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist.
2.8. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:
2.8.1. Lisa 1. Lähteülesanne;
2.8.2. Lisa 2. Töövõtja esitatud hinnapakkumus.
3. Tellija õigused ja kohustused
3.1. Tellijal on õigus:
3.1.1. nõuda töövõtjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö teostamist
ja selle üleandmist;
3.1.2. kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda töövõtjalt töö teostamise kohta informatsiooni;
3.1.3. pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks töö
kvaliteedi kohta;
3.1.4. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus sätestatud
juhtudel leppetrahvi, kui töövõtja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes lepingu
juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest,
samuti kui töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale lepinguga võetud
kohustusi.
3.2. Tellija on kohustatud:
3.2.1. looma töövõtjale töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama töö teostamiseks
vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu;
3.2.2. töövõtja esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud nõuetekohaselt ja
vastab lepingu Lisas 1 ja 2 esitatud kirjeldusele;
3.2.3. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest töövõtjale kirjalikult
punktis 6.2 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga;
3.2.4. maksma töövõtjale töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel.
4. Töövõtja õigused ja kohustused
4.1. Töövõtjal on õigus:
4.1.1. nõuda tellijalt töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja
informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist;
4.1.2. kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;
4.1.3. nõuda tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel;
4.1.4. saada nõuetekohaselt teostatud ja tellija vastuvõetud töö eest punktis 7 ettenähtud tasu.
4.2. Töövõtja on kohustatud:
4.2.1. teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ning tellija
esitatud lähteülesandele ja töövõtja esitatud hinnapakkumusele ning andma töö tellijale
või tema näidatud isikule üle lepingus sätestatud tähtajaks ja korras;
3
4.2.2. järgima töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama lepingust
tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega;
4.2.3. kaasama töö teostamiseks kolmanda isiku tellija nõusolekul;
4.2.4. lubama tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama tellija nõudmisel töö teostamise
kohta informatsiooni;
4.2.5. teatama tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel;
4.2.6. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama tellija nõudmisel puuduse töös
või esitama uue, lepingu tingimustele vastava töö tellija sätestatud tähtaja jooksul;
4.2.7. säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise käigus teatavaks
saanud andmete ja informatsiooni osas.
5. Autoriõigused
5.1. Töövõtja loovutab tellijale kõik tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates töö
vastuvõtmisest. Töövõtjal ei ole õigust anda tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi
kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus.
5.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus tellijale neid üle anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab
tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab töövõtja tellijale kõik sellistest
nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud.
5.3. Tellijal on õigus kasutada uuringut (teost) ja muid töö tulemusi igal viisil, sh avaldada,
levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka
üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib
kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade
avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub tellija viitama töövõtjale.
5.4. Uuringu käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud
või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud,
joonised, juhendid, lisaandmed) annab töövõtja tellijale üle pärast töö valmimist ning need
kuuluvad töö tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma
tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitteseotud
eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös.
6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
6.1. Punktis 1.2 sätestatud tähtajaks esitab töövõtja tellijale teostatud töö uuringu aruande ja
lühikokkuvõtte, mis esitatakse elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt docx) ja
mittemuudetavas (soovitavalt pdf) vormis. Töövõtja esitab lõpliku uuringu aruande tellijale
digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt).
6.2. Tellija vaatab töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti töövõtjale 15 tööpäeva jooksul
arvates töö üleandmisest.
6.3. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös ja
määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava töö
esitamiseks.
7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
7.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas kakskümmend
üheksa tuhat (29 000) eurot, millele lisandub käibemaks 20%.
4
7.2. Tellija tasub töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 20 päeva jooksul töövõtja esitatud arve
kättesaamisest arvates.
7.3. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve juhendile
(https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse tellija dokumendiregistris
registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud tellija kontaktisik.
8. Vastutus
8.1. Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama.
8.2. Töövõtja vastutab lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingus kokkulepitud nõuetele.
8.3. Juhul, kui töövõtja ei esita tähtajaks tellitud tööd tellijast mitteolenevatel põhjustel, on tellijal
õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,15% üle andmata või teostamata töö maksumusest päevas
iga viivitatud päeva eest.
8.4. Juhul, kui töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on tellijal õigus esitada nõue
rikkumise kõrvaldamiseks, andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui
töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt
leppetrahvi 5000 eurot.
8.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista tellija õigust kasutada töövõtja suhtes teisi seadusega
ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda
töövõtjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
8.6. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga.
8.7. Juhul, kui töö mittevastavuse korral ei kõrvalda töövõtja puudust või ei esita uut,
nõuetekohaselt teostatud tööd punkti 6.3 kohaselt tellija nimetatud tähtajaks, on tellijal õigus
nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele lepingust taganeda
või leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
8.8. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö eest arve mitteõigeaegse tasumise
korral maksma töövõtjale viivist 0,15% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega
viivitatud päeva eest.
8.9. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude õigusaktidest ja
lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
9. Vääramatu jõud (Force Majeure)
9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu või
poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool
ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu
sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje
ületaks.
9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille
jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad.
9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja
nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada
saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud vääramatu
jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool
on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud
on kõrvaldatud.
5
10. Teabe vahetamine
10.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
10.2. Teade loetakse teisele poolele kättetoimetatuks, kui:
10.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
10.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
10.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud kolm päeva).
10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise
avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest.
10.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. E-kirja teel antud teate kättesaamise
kohta peab adressaat saatma kinnituskirja.
10.5. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe tööpäeva
jooksul muudatuste tegemisest arvates.
11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
11.1. Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib kuni
poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni.
11.2. Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete seadusega.
11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine pool
rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda
olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö
esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud punkti 6.3 kohaselt nimetatud tähtaja jooksul.
12. Vaidluste lahendamine
12.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul
kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade
tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb
lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut samade
asjaolude esinemise korral mõistma.
12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist
tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest.
13. Muud sätted
13.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule
üle anda ilma teise poole nõusolekuta.
13.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on
lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul, välja arvatud töö tulemus, mis on
mõeldud avalikkusele esitamiseks. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene
informatsiooni avaldamisel poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui
pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
6
13.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe
seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
13.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
14. Poolte volitatud esindajad
14.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
vastuvõtmisel on Kaur Kõue, telefon +372 625 6338, e-post
[email protected].
14.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
üleandmisel on Alar Rosentau, telefon +372 737 5896, e-post
[email protected].
14.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepinguga seotud küsimustes,
välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi,
viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
14.4. Juhul, kui tellija või töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele
vastavalt punktis 10 sätestatule.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tellija: Töövõtja:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tartu Ülikool
Ando Leppiman Taivo Raud
kantsler grandikeskuse juhataja