Pöördumine

Saatja: Taavi Aas <[email protected]> Saadetud: 19.04.2021 14:17 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: FW: Pöördumine VV poole / STS / Määruse muutmise eelnõu From: Raul Taal <[email protected]> Sent: Monday, April 19, 2021 1:47 PMTo: Kadi Saks <[email protected]>; [email protected]; Rene Reisner <[email protected]>; [email protected]; Janek Mägi <[email protected]>; [email protected]; Allar Leppind <[email protected]>; Marek Rauk <[email protected]>; Agni Kaldma <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Indrek Nuut <[email protected]>; Ronald Ross <[email protected]>; [email protected]; Taavi Aas <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]: Pöördumine VV poole / STS / Määruse muutmise eelnõu Lugupidamisega, Raul Taal Juhatuse liige Mob. +372 5035796 Navest Agency OÜ Tel. +372 6674 844 Hobujaama 4, Tallinn, 10151, Estonia Riigikogu majanduskomisjon Vabariigi Valitsus Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Käesolevaga pöördume palvega läheneda STS (laevalt – laevale) operatsioonide reguleerimisele objektiivselt ja erapooletult. Kahjuks on seni ajakirjanduses avaldatud selle teema kohta suurel hulgal väärinformatsiooni. 1. STS operatsioonid ei võta ära tööd sadamatelt, ega terminalidelt ning ei vähenda sadamakülastusi. 2. STS operatsioonid toovad tulu Eesti ettevõtetele ja ka riigile. 3. STS operatsioonid ei ole keskkonnaohtlikumad võrreldes laevade punkerdamisega, pigem on nad ohutumad. 4. STS operatsioonide keelamine seondub mitmete õiguslike probleemidega ja mõjub halvasti Eesti mainele avatud ja innovatiivse mereriigina. Järgnevalt põhjendame toodud väiteid: 1. STS operatsioonid ei võta ära tööd sadamatelt, ega terminalidelt ning ei vähenda sadamakülastusi. STS operatsioonid on Eesti jaoks seni suhteliselt tundmatu logistiline lahendus, seetõttu ei osata hinnata objektiivselt selle riske, ega sellest tulenevat kasu. Võrdlus teiste Läänemere regiooni riikidega ei anna objektiivset tulemust, kuna logistiliselt on Läänemere piirkonnas ainult kaks kohta, kus STS operatsioonid on logistiliselt vajalikud ning rannikujoon ja ilmastik neid ka ohutult läbi viia lubavad. Nendeks kohtadeks on Taani väinad ning Eesti põhjarannik Paldiski ja Tallinna ankrualadel. STS on logistiline toode, mis maksumuselt ning ajalisest kulust ei ole võrreldav sadamakülastustega. Antud juhul ei muudeta kaupade kvaliteeti ega teenita lisa ladustamiselt. Üldjuhul toimub STS kauba üldkoguse jagamiseks väiksemateks osadeks või üheks suureks osaks, pikemaks reisiks soodsamale laevale kaubaga üleminekuks või ost/müük põhjusel. STS teostatakse väga lühikese etteteatamisega, millega ei suudaks konkureerida sadamate ning terminalide töö tavaplaneering ning lepingulised kohustused. Samuti on oma kuludelt STS sedavõrd odavam, et kui terminalid ning sadamad teeks seda 0 tasuga siis puksiiri, lootsimise ning Veeteetasu tõstaks selle määra siiski kõrgemaks kui teha seda operatsiooni ankru alal. Seega ei ole kuidagi võimalik pakkuda kaubaomanikele STS`i alternatiiviks teha seda sadamas. Alternatiiv on teha seda 2,5 päeva reisi kaugusel Taani väinades. Varasemalt läbi Eesti toimunud naftatransiit kujutas endast vedelkütuse transportimist raudteel siinsetesse terminalidesse ning nende lastimist terminalidest laevadele. Selline logistiline lahendus ei ole tänapäeval enam kasutuses, kuna see on aeglane, ebaefektiivne, kallis ning palju suurema keskkonnariskiga seotud. Kuna Venemaa koondab kogu raudteetranspordiga veetava kütuse Ust-Luga, Primorski, Vysotsky ning St.Petersburgi sadamatesse, siis selline transiit ei taastu enam kunagi. Kütuse laevaga toomine Eesti terminalidesse hoiule või STS operatsioon sadamas on logistiline non-sens ning Eesti sadamatel ja terminalidel ei ole võimalik STS operatsioonide kaudu liikuvalt kütuselt ja laevadelt tulu teenida. Eesti sadamad on nn „landlord“ tüüpi sadamad, kes on oma kaid välja rentinud erinevatele terminalidele ning puuduvad vabad kaid, kus oleks võimalik lühikese etteteatamisajaga viia läbi STS operatsiooni. Lisaks eelnevale on Eesti sadamate infrastruktuur ja kaid sobimatud STS operatsioonideks ning sadamatasud ei ole konkurentsivõimelised. Tuleb mõista seda, et STS operatsioonid Eesti ankrualadel ei ole tingitud mitte otsesest vältimatust vajadusest siin neid operatsioone teha, vaid tegu on alternatiiviga Taani väinade regioonile. Sellisele majandustegevusele ei saa läheneda viisil, et riik või kohalikud ettevõtted saaksid ja peaksid siit „koorima“ maksimaalse kasumi, selle asemel peaks arutlema, kuidas on meil võimalik pakkuda konkurentsivõimelist alternatiivi. Ei ole mitte ühtegi näidet 3 aasta jooksul, et kaup, mida oleks potentsiaalselt võinud käidelda Eesti sadamas käideldi hoopis STS operatsioonis, mida on võimalik faktiliselt tõestada. Meie sadamate laevade külastus ei ole STS´iga seoses langenud. Vastupidi, väidame et sadamate ning terminalide koostöös tekitaks STS sünergia, mis suurendaks meie kauba käitlusmahtu ning teenuste konkurentsi. See omakorda looks uusi töökohti, annaks võimaluse arendada uusi teenuseid ning teostada meie kaasaegset Mereriigi struktuuri ja nägemust. Samuti parandaks see Eesti mainet mereriigina, samas kui STS-I keelamine mõjuks riigi mainele negatiivselt. 2. STS operatsioonid toovad tulu Eesti ettevõtetele ja ka riigile. STS operatsioonid toovad tulu Eesti ettevõtjatele ja riigile. STS operatsioonides osalevad laevad tarbivad siin mitmeid teenuseid ilma sadamat külastamata. Sellisteks teenusteks on näiteks laevade varustamine kütusega (punkerdamine) ning muude varudega laeva omatarbeks, laevade perioodilised ülevaatused (sh veealuse osa tuukriülevaatused), meeskonnavahetuse korraldamine (lisandub hotelli kasutamine jms), väiksemad remondid, mida teostatakse ilma sadamasse sisenemata, suur hulk muid sarnaseid teenuseid. Eesti riigil on võimalus ja väljakutse reguleerida STS operatsioonid nii, et riskid oleksid teadvustatud, hallatud ja samas ei loobutaks ise võimalusest teenida riigile tulu ega ei keelataks seda ka kohalikele ettevõtjatele. STS operatsiooni korral on riigil võimalus saada tulu Veeteetasult (täna 30% täistasust) ning küsida ka mõistlikku tasu STS operatsiooni läbiviimise eest. Vältida tuleks varasemat naiivsust ja vigu, kui maksualane paindumatus peletas Eesti lipu alt kõik laevad. Sadamatasude tõstmine peletas Eesti sadamatest merelogistika. Kindlasti tuleks vältida seda, et STS operatsioonid liiguvad keelamise või majandusliku mõtetuse tõttu ankrualadelt avamerele, kus see on tõepoolest ka ohtlik. Kuna tegu on alternatiiviga Taani väinadele ei muutu STS kunagi Eestis massiliseks. 3. STS operatsioonid ei ole keskkonnaohtlikumad võrreldes laevade punkerdamisega, pigem on nad ohutumad. STS operatsioone on Eesti ankrualadel tehtud üle kolme aasta ning 25`l korral. Reostusi või ohtlike olukordi ei ole olnud. Seda kõike on kontrollinud Merevalvekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet ning inspekteerinud Keskkonnainspektsioon. STS operatsiooni ohutuse tagamiseks on koostatud eraldi reeglid ja ohutus tagatakse järgnevate meetmetega: • Operatsiooni juhib kvalifitseeritud vastutav juht, STS Loading Master; • Lisaks juhile operatsiooni juhiabi, STS Superintendent; • Enne operatsiooni kooskõlastavad kaptenid, laevade parras pardaga sildumise plaani Mooring plan; • Operatsioonile kohaldub 5 astmelisele turvalisuse ja ohutuse plaan 5 Safety Checklists; • Operatsiooni aega ja läbiviimine kooskõlastatakse Merevalvekeskusega (JRCC Tallinn); • Operatsioonile eelneb ilmastikuolude prognoosimine ning ebasoodsatel oludel operatsiooni ei teostata (kaptenite otsus); • Enne igat operatsiooni teostatakse voolikute ja vendrite inspekteerimine ning testimine (rõhutestid); • Ümberlaadimiseprotsess on pidevalt kontrolli all mõlema laeva Meeskonna poolt; • kohalduv VV määrus kehtestab täiendavad nõuded reostustõrje valmiduse kohta: STS operatsiooni käigus peatatakse pumpamine ja suletakse klapid kohe, kui ilmnevad ohumärgid, esmalt laevatekile ja sealt merre võib sattuda ainult niipalju kütust kui on ümberpumpamise voolikus. Seega ei oma tähtsust, millist kogust kütust ümber pumbatakse. Oma olemuselt ei erine STS punkerdamisest tehniliselt, vahe on ainult selles, et punkerdamise korral tarnitakse vastuvõtvale laevale kütust tema omatarbeks. 4. STS operatsioonide keelamine seondub mitmete õiguslike probleemidega ja mõjub halvasti Eesti mainele avatud ja innovatiivse mereriigina. Kavandatava muudatuse tegemisega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet ning alusetult eristatakse punkerdamist ja laevalt laevale ümberlaadimise (STS – Ship to Ship) operatsiooni nende ohtlikkuse seisukohalt. Võimalused keskkonnareostuseks on täpselt ühesugused ning kaitsemeetmed saavad olla ühesugused. Võimalik reostuse maht mõlemal juhu piirdub hetkel voolikutes oleva kütuse kogusega. Suure tõenäosusega satub kütus mitte otse merre, vaid esmalt laevatekile, kus on võimalik see lokaliseerida. See kui kiiresti suudetakse lekke korral pumpamine peatada ja laeva tekilt merre sattunud reostus lokaliseerida on mõlema operatsiooni (nii punkerdamine kui STS) puhul täpselt ühesugune. Eesti õiguspraktika kohaselt keskkonnariskide puhul ei seata eesmärgiks nende täielikku vältimist, vaid vähendamist mõistlikus ulatuses. Vastasel juhul tuleks keelata enamus majandustegevusi, sealhulgas sulgeda juba tegutsevad naftaterminalid. Seega ei ole ettevaatuspõhimõte tegevuste täieliku keelamise aluseks. Tegevuste läbiviimine on lubatud siis, kui võetakse kohased (proportsionaalsed) meetmed keskkonnariskide vähendamiseks võimalikult suures ulatuses. Tegevuste keelamine tuginedes ettevaatuspõhimõttele võib olla põhjendatud vaid siis, keskkonnahäiringu mõju vähendamiseks ei ole muid proportsionaalseid meetmeid. Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud. Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus. Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31 sätestab õiguse tegelda ettevõtlusega. Eesti Vabariigi 2020. a põhiseaduse kommentaaride kohaselt ettevõtlusvabadus annab isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena käsitatavasse tegevusse. Ettevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus pidanud riigi kohustust mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks (vt RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p 11; RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 41): „Ettevõtlusvabadus kaitseb ettevõtja võimalust toimida turu tingimustes riigi põhjendamatu sekkumiseta.“ (RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13, p 112). Riigikohtu selgituse kohaselt ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab küll igast mõistlikust põhjusest (RKHKo 11.04.2016, 3-3-1-75-15), kuid see põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad olema sekkumist õigustavad põhjused (RKPJKo 10.05.2002, 3-4-1- 3-02; RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 51). Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse (vt RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00). Ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud juba siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt – nt halvendatakse varem kehtinud õigusraamistikku (vt RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02; RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13). Põhiseaduse § 31 teine lause lubab seadusega kehtestada piirangud ettevõtlusvabadusele. Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, üksikasjad võib jätta täitevvõimu otsustada. Küll aga peab seadus määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada (vt RKPJKo 17.03.1999, 3-4-1-1-99). Seadusliku aluse nõude osas tuleb silmas pidada piirangu iseloomu. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 11 lg 3 sätestab, et volitusnormis esitatakse määrusandliku volituse selge sisu ja ulatus, milles tuleb seaduse sätteid täpsustada või nende rakendamiseks vajalik kord kehtestada. Veeseaduse § 143 lg 7 sätestab, et Vabariigi Valitsuse määrusega määratakse kord. Seega valitsus saab sätestada tingimused ja korra tegevuse läbiviimiseks, kuid vastav säte ei anna õigust tegevuse keelamiseks. Kavandatava aktiga on Vabariigi Valitus ületanud volitusnormi piire. Põhiseaduse kommentaaride kohaselt PS § 3 lg 1 esimesest lausest tulenev parlamendireservatsiooni ehk olulisuse põhimõte nõuab, et kõik riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu või kõrgeima võimu kandjana rahvas. Olulisuse põhimõtte kohaselt ei saa seda, mida PS järgi on kohustatud tegema seadusandja, edasi delegeerida täitevvõimule ega ühelegi teisele isikule või organile. Selline on Riigikohtu järjekindel praktika. PS § 3 lõike 1 esimesest lausest tulenevalt on määrus põhiseadusega vastuolus muuhulgas juhul, kui see ei ole volitusnormiga kooskõlas. HMS § 90 lõike 1 kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Kõik põhiõiguste seisukohalt olulised otsused peab langetama seadusandja, vaid vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega (RKÜKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p-d 21 ja 22). Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-41-06 p 22 järgi on Riigikohus oma praktikas korduvalt rõhutanud põhimõtet, et PS § 3 lõike 1 esimesest lausest ja §-st 11 tulenevalt tohib põhiõiguste ja vabaduste piiranguid kehtestada ainult seadusjõulise õigusaktiga. Seega tuleks STS operatsioonide piiramine võrreldes praegusega kehtestada seadusega, mitte seadusest alamalseisva õigusaktiga. Eelkirjeldatud põhimõtete mittejärgmine kahjustab riigi mainet rahvusvaheliselt. Lugupidamisega Raul Taal Juhatuse liige