Tallinnas, 19. aprillil 2021. a
Hr Taavi Aas
Majandus- ja taristuminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasumäärad
Lugupeetud härra minister
Eesti ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasumäärad on pikema perioodi jooksul järjepidevalt
kasvanud, sõltumata sellest, kas majanduses on kriis või kasv. Tänaseks on ehitusmaterjalitootjate
sektori konkurentsivõime olulisel määral langenud ja kahjuks langeb jätkuvalt, sest kaevandamisõiguse
tasumäärad kasvavad jätkuvalt edasi.
Samadele järeldustele jõuti eelmisel aastal tehtud maksusüsteemi analüüsis – „Maksusüsteemi
konkurentsivõimelisuse analüüs, sh Eesti tööstusettevõtete tootmissisendi hindasid mõjutavate
maksude ja tasude analüüs võrdluses naaberriikidega“ (Deloitte 2020). Analüüsi üheks oluliseks
soovituseks on ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasumäärade alandamine, kuna need on
naaberriikidega võrreldes väga kõrged ning Eesti vastava sektori konkurentsivõime on naaberriikidega
võrreldes oluliselt madalam.
Samas näeme, et põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäära korrigeeriti ning see on mõjunud sektorile
igati positiivselt. Samasuguseid põhimõtteid võiksime rakendada ka ehitumaavarade puhul.
Oluliselt teineteisest erinevad Eesti ja Läti ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasumäärad
kahjustavad suurel määral meie ettevõtete konkurentsivõimet ja vähendavad riigi sissetulekuid.
Lätiga võrreldes on meie kaevandamisõiguse tasud ebaproportsionaalselt suured, muutes piirialadel
konkureerimise pea võimatuks ning suunates mineraalsetest materjalidest toodete tootmist Lätti.
Näiteks on ehitusliiva kaevandamisõiguse tasu meil 4,6 korda kõrgem (vastavalt 0,36 eurot/m3 Lätis ja
1,68 eurot/m3 Eestis), kõrgemargilise ehituslubajakivi tasumäär 9,2 korda kõrgem (0,28 ja 2,58
eurot/m3) ning kõrgemargilise ehitusdolomiidi tasumäär 12,3 korda kõrgem (0,21 ja 2,58 eurot/m3).
Soomes puudub sarnane riiklik tasu/maks (kaevandamisõiguse tasu) sootuks. Eestis kehtiv iga-aastane
5%-line kaevandamisõiguse tasumäära tõus ei ole jätkusuutlik ega ka mingilgi määral majanduslikult
põhjendatud. Samuti on praegused kaevandamisõiguse tasu määrad viinud olukorrani, kus Lõuna-Eesti
objektidele tuuakse liiva ja kruusa Lätist, mille tõttu kahanevad Eesti poole ettevõtjate võimalused töö
tegemiseks ning riik jääb ilma kaevandamisõiguse tasust.
Tänases määruses kavandatud iga-aastane 5%-line kaevandamisõiguse tasumäärade kasv ei ole
jätkusuutlik, sest sellises tempos ei kasva ei kogu majandus ega kaugeltki mitte ehitusmaterjalide
valdkond (ehitusmaterjalide hinnaindeks on 2015-2020 olnud negatiivne või nullilähedane).
Ehitusmaterjalide tootmise sektori konkurentsivõime taastamiseks ekspordil ning võrreldes
importtoodetega on vajalik külmutada kaevandamisõiguse tasumäärade kasv ning seejärel alandada
tasumäärade tase ettevõtete konkurentsivõimet säilitavale tasemele ning seada tasumäärade taseme
muutused sõltuvusse ehitusmaterjalitööstuse majanduslikust arengust.
Samuti juhime Teie tähelepanu asjaolule, et mitmetel puhkudel asub väärtuslik ehitusmaavara ressurss
kohas, kus nende kohale on rajatud insenerivõrgud (elektriliin, gaasitrass jne). Maavara otstarbeka
kasutamise ning mõistliku kaevandamise huvides tuleks ka see maavaravaru kasutusele võtta, kui see
on neid võrke ümbertõstes võimalik. Samas võivad insenerivõrgu ümbertõstmise kulud olla nii suured,
et muudavad kaevandamise majanduslikult mõttetuks. Teeme ettepaneku vähendada sellistel
puhkudel ehitusmaavara kaevandaja kaevandamisõiguse tasu samasuguses mahus nagu on
kaevandajal kulunud insenerivõrgu ümbertõstmisele.
Lugupidamisega,
Enno Rebane Rein Voog
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
tegevdirektor juhatuse esimees
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit
Koopiad:
Rahandusministeerium
Keskkonnaministeerium