dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. aprill 2021
Viit
2-2/17-0676/2477
Registreeritud
19. aprill 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/17-0676
Vastutaja
Jaak Viilipus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Meremajandusosakond)

Failid

  • 📎2-217-06762477 19.04.2021 Väljaminev kiri.asice402 KB

Sisu (failidest)

Kristen Michal Riigikogu majanduskomisjon Meie 19.04.2021 nr 2-2/17-0676/2477 [email protected] Ettepanekud meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (284SE) muutmiseks Austatud majanduskomisjoni esimees hr Kristen Michal Pöördume Teie poole ettepanekutega Riigikogu menetluses oleva meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (284 SE) teisele lugemisele esitatud eelnõu teksti muutmiseks. Palume teha eelnõu 284 SE teisele lugemisele esitatud teksti §-s 1 (Meresõiduohutuse seaduse muutmine) järgmised muudatused: 1. Muuta eelnõu § 1 punkti 42 ja sõnastada see järgmiselt: „42) paragrahvi 1117 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kalandustöötunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;“; Selgitus: Teisele lugemisele esitatud eelnõu § 1 punktis 42 on toodud meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) muudatus, millega eelnõu algataja soovis MSOS § 1117 lõike 2 kehtetuks tunnistada ja jätta seadusest välja meretöötunnistuse, meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooni, ajutise meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse vormi kehtestamise volituse, kuna konventsiooniga ettenähtavate tunnistuste vorme ei ole vaja riigisiseselt täiendavalt kehtestada. Nimetatud tunnistuste ja deklaratsiooni nõuded on kehtestatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsioonis ning kalandustöö konventsioonis. Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing esitas Riigikogule 14.04.2021 muudatusettepaneku, mille kohaselt paluti eelnõust § 1 punkt 42 välja jätta, kuna vastasel juhul rikutakse meretöö konventsiooni ratifitseerimisega võetud kohustusi. MKM märgib, et meretöö konventsiooni kohaselt peavad meretöötunnistus ja meretöönõuetele vastavuse deklaratsioon vastama konventsiooni lisas A5-II kirjeldatud näidisele. Nii nagu MKM on varasemalt esitatud muudatusettepanekute juures selgitanud, puudub vajadus kehtestada meretöötunnistuse (mille juurde kuulub meretöönõuetele vastavuse deklaratsioon) ja ajutise meretöötunnistuse vormid ministri määrusega. Tunnistuse või muu dokumendi vormi kujundab Transpordiamet vastavalt konventsioonides toodud näidistele. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Samas kalandustöö konventsiooni juurde ei ole lisatud näidisvormi, vaid konventsiooni art 41 sätestab nõude, et kalalaeva vastavust konventsiooni elu- ja töötingimusi puudutavatele sätetele peab kinnitama pädeva asutuse välja antud vastavasisuline dokument. Eesti tingimustes on asjaomaseks pädevaks asutuseks Transpordiamet ja dokumendiks kalandustöötunnistus. Arvestades, et kalandustöö konventsioonis ei ole sätestatud tunnistuse vormi, samuti ei ole Euroopa Liidu õigusega vastavat vormi kehtestatud, on põhjendatud MSOS-s sätestada kalandustöötunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestamiseks volitusnorm ministrile. Tunnistuse täpse vormi kujundab Transpordiamet. Eelnevast lähtuvalt on esitatud muudatusettepanek MSOS § 1117 lg 2 muutmiseks sätestades, et kalandustöötunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 2. Muuta eelnõu § 1 punkti 127 ja sõnastada see järgmiselt: „127) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Üle 24-meetrise kogupikkusega laeva ja reisilaeva kapten on laeva sisenemisel laevaliiklusteeninduse Tallinna piirkonda ning laeva kogumahutavusega 300 ja enam ning reisilaeva kapten on laeva sisenemisel laevaliiklusteeninduse läänepiirkonda ja laevaliiklusteeninduse idapiirkonda kohustatud sellest teatama laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile ning edastama informatsiooni oma laeva kohta vastavalt käesoleva seaduse § 51 lõike 3 alusel kehtestatud korrale.“;“; Selgitus: Eelnõu 284SE algses sõnastuses oli esitatud MSOS § 52 lõige 1 muudatus, mille kohaselt reisilaeva ja üle 24-meetrise kogupikkusega laeva kapten on laeva sisenemisel laevaliiklusteeninduse piirkonda kohustatud teatama sellest laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile ning edastama informatsiooni laeva kohta vastavalt MSOS § 51 lõike 3 alusel kehtestatud korrale. Seega algses sõnastuses ei olnud eristatud, millisesse laevaliiklusteeninduse tööpiirkonda sisenemisel on reisilaeva ja üle 24-meetrise kogupikkusega laeva kapten kohustatud laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorit teavitama, vaid teavituskohustus hõlmas kõiki MSOS § 51 lg 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud laevaliiklusteeninduse tööpiirkondi. Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing esitas Riigikogule 14.04.2021 ettepaneku eelnõu § 1 punkti 127 muutmiseks, eristades teavitamise kohustust laevaliiklusteeninduse Tallinna piirkonnas, läänepiirkonnas ja idapiirkonnas. Eelnõu algataja nõustub sisuliselt esitatud muudatusettepanekuga ning sellest lähtuvalt on käesolevas pöördumises esitatud MSOS § 52 lg 1 uues sõnastuses. Nii nagu eelnõu 284SE algses sõnastuses toodud, pannakse reisilaevale olenemata laeva pikkusest kohustus nii laevaliiklusteeninduse Tallinna piirkonda kui ka läänepiirkonda ja idapiirkonda sisenemisel teatada sellest laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile. Vastavalt eelnõu seletuskirjas toodule pannakse selline kohustus reisijate ohutuse suurendamiseks väiksematel reisilaevadel, et laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatoril oleks liiklusest ülevaade. Paljud alla 24-meetrise kogupikkusega reisilaevade kaptenid teavitavad operaatorit ka käesoleval hetkel, kuigi vastavat kohustust teavitamiseks seadusest ei tulene. Üle 24-meetrise kogupikkusega laevade ja reisilaevade ettekannete nõue laevaliiklusteeninduse Tallinna piirkonda sisenemisel tuleneb antud piirkonna kontsentreeritud ja tihedast laevaliiklusest, kus reageerimisaeg laevade liikluse korraldamiseks laevade lähenemise korral on suhteliselt lühike, mistõttu on vajalik laevaliikluse operaatori ja laevajuhi vaheline infovahetus liiklusolukorra teadvustamiseks kõnealuste laevade laevaliiklusteeninduse piirkonda sisenemisel. Väiksema kui 300-se kogumahutavusega laevade (välja arvatud reisilaevade) ettekanded laevaliiklusteeninduse läänepiirkonda ja idapiirkonda sisenemisel ei ole vajalikud, kuna nendes piirkondades on laevaliiklus hajutatud suhteliselt suurele territooriumile ja laevajuhid peavad 2 (4) pidama raadiovahti vastaval töökanalil, mis võimaldab laevaliikluse operaatoril vajadusel vahetada infot laevajuhtidega, mis on piisav laevaliikluse ohutuse tagamiseks. Laevade kogumahutavusega 300 ja enam ettekanded on vajalikud nii kõnealuste laevade teekonnaplaanide väljaselgitamiseks ohutuse tagamise eesmärgil kui ka informatsiooni kogumiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ. 3. Jätta eelnõu § 1 punktist 198 välja MSOS § 95 lõike 15 muudatus ja sõnastada punkti 198 muutmiskäsk järgmiselt: „198) paragrahvi 95 lõiked 16 ja 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:“; Selgitus: Eelnõu 284SE algses sõnastuses oli toodud MSOS § 95 lõigete 15-17 muutmine. Käesolevas ettepanekus toodud sõnastuse kohaselt jäetakse MSOS § 95 lõiget 15 puudutav muudatus eelnõu tekstist välja. Eelnõu 284SE algses tekstis oli MSOS § 95 lg 15 sõnastatud järgmiselt: „(15) Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laevale ja selle laevapere liikmele kohalduvad üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7, § 20 lõiked 1 ja 2, § 21 lõiked 1 ja 2 ning 11. peatükk, välja arvatud meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni sätted laeva juhtkonna liikme kvalifikatsiooni ja selle andmise kohta. Politseiasutuse otsusel võib jätta enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud laevale ja selle laevapere liikmele käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud erandi kohaldamata.“ Muudatuse selgitusena on eelnõu seletuskirjas märgitud, et kehtiva regulatsiooni kohaselt ei arvestata enne 2011. aastat soetatud politseiasutuste laevade laevapere liikmete suhtes senist meresõidupraktikat diplomi või kutsetunnistuse saamisel kvalifikatsiooniks vajaliku meresõidupraktika hulka. MSOS-i § 20 lõikes 1 sätestatud nõude kohaselt peab laev olema mehitatud spetsialistidega, kes vastavad laevapere liikmete kohta kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, omavad nõuetekohaseid diplomeid ja kutsetunnistusi ning on kantud munsterrolli. MSOS-i § 95 lõige 15 seab kitsendused, mis muudavad seaduse täitmise keeruliseks. Meresõidupraktika mittearvestamine enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud laevadel teenides välistab politseiasutusel võimaluse panna laevade laevapere liikmed tööle pärast 2011. aasta 1. jaanuari soetatud laevale. See võimalus on üksnes nende laevapere liikmete puhul, kelle praegune kvalifikatsioon tuleneb väljaspool politseiasutuste teenistust (peamiselt uued töötajad). Eelnevast tulenevalt täiendatakse MSOS-i § 95 lõiget 15 lausega, mille kohaselt politseiasutuse otsusel võib jätta enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud laevadele eelnimetatud erisused kohaldamata. Seega on politseiasutusel ise õigus otsustada, kas enne 1. jaanuari 2011. aastat soetatud laevadele rakendada erisusi või mitte. Erisuste mitterakendamisel peab laev vastama kõigile riigihaldusülesandeid täitvate laevade nõuetele ning laevadel rakendatakse ka kõiki õigusi ja võimalusi, mida MSOS riigihaldusülesandeid täitvatele laevadele rakendab (sh praktika arvestamine, kvalifikatsiooninõuded jms). Eelnõu menetluse käigus tõstatas majanduskomisjon küsimuse, kas sellise õiguse andmine riigiasutuse otsusel reguleerimisala laiendamiseks on korrektne, millele Riigikogu õiguse- ja analüüsiosakond esitas täiendavalt seisukoha, et MSOS § 95 lg 15 muudatus loob ebaselgust, sh ei ole selge kas politseiasutuse juht võib teha iga laeva või laevapere kohta eraldi (haldus)otsuse seaduse kohaldatavuse kohta ning kas ja kuidas nimetatud otsust saab vaidlustada ja ka kehtestuks tunnistada ja kas sellisel juhul kohalduvad edasi MSOS § 95 lõike 1 esimeses lauses sätestatud erandid (kuni uue otsuseni). Arvestades eelkirjeldatut palub eelnõu esitaja eelnõu § 1 punktis 198 toodud MSOS § 95 lg 15 muudatuse eelnõu tekstist välja jätta. MKM on arutanud kõnealust muudatusettepanekut täiendavalt mitteametlikult Politsei- ja Piirivalveametiga ning arutelu tulemusel otsustasime tulla 3 (4) MSOS § 95 lg 15 võimaliku muutmise juurde järgmise MSOS muutmise eelnõu raames. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Jaak Viilipus 625 6491 [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel