Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. aprill 2021
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
16.04.2021 nr 31
Rakendusuuringute „Eesti majanduslikku seisundit
iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite
koostamine“ ja „Eesti majanduskonjunktuuri
uurimine koos kvartaalse brošüüri
KONJUNKTUUR väljaandmise ja
presenteerimisega“ tellimine
Riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punkti 19 alusel ja kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning
majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis
03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:
1. Tellin rakendusuuringud „Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite
koostamine” ja „Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos kvartaalse brošüüri KONJUNKTUUR
väljaandmise ja presenteerimisega”.
1.1. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 11 lõige 1 punkt 19 lubab mitte rakendada RHS-s sätestatud
korda teadus- ja arendusteenuse puhul, mis on kaetud CPV-koodiga 73100000-3 „Uurimis- ja
eksperimentaalarendustöö teenused“ majandusteaduses. Käesoleva tellimuse objektideks olevad uuringud
on rakendusuuringud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punkti 6 mõttes. Nimetatud
rakendusuuringud on vajalikud nii Euroopa Komisjonile (edaspidi Komisjon) Euroopa Liidu
majandusbaromeetrite süsteemi koostamiseks kui ka Eesti ühiskonnale. Rakendusuuringute tulemusi
kajastatakse brošüüris ja pressikonverentsil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.
1.2. Rakendusuuringud annavad teadmisi riigile majanduspoliitika lahenduste leidmiseks ning ettevõtetele
investeeringute tegemiseks, töökohtade loomiseks, andes eelise konkurentsis teiste riikidega
majanduspoliitika- ja innovatsiooniprotsessi juhtimisel. Tellitavate rakendusuuringute kaudu saadud
teadmisi rakendab avalik sektor riigi konkurentsivõime suurendamisel, majanduskeskkonda parandavate
otsuste väljatöötamisel, eelarve planeerimisel ja maksulaekumiste parandamisel. Erasektor kasutab
rakendusuuringute tulemusi ettevõtete ärimudelite ja äriplaanide väljatöötamise arendamiseks, ettevõtete
eelarvete planeerimisel ja juhtimisel ning investeerimisotsuste tegemisel. Majandusbaromeetrite süsteem
võimaldab Komisjonil monitoorida majandusolukorda ja hinnata tuleviku dünaamikat. Selle põhjal saab
Komisjon teha otsuseid poliitika kujundamiseks ja töötada välja meetmeid Euroopa Liidu majanduse
arendamiseks.
1.3. Konjunktuuribaromeetrite koostamise ja analüüsi metoodika ja andmete töötlemise mudelite
arendustöö toimub pidevas koostöös Komisjoniga. Iga-aastase ja -kvartaalse töö käigus toimub
konjunktuuribaromeetrite analüüsi innovatsioon kahel viisil:
1.3.1. analüüsiandmete edasisel töötlemisel arutatakse Komisjoni konjunktuuribaromeetrite teemalistes
töötubades, millised ettevõtlusega seotud indikaatorid omavad kõige olulisemat kaalu SKP, erinevate
majandusharude käivete, tööturu arengutrendide ja inflatsiooni prognoosimisel ja kuidas need erinevates
majandustsükli faasides muutuvad;
2
1.3.2. arendatakse edasi metoodikat ja tarkvara, millega töödeldakse ettevõtjatelt ja tarbijatelt igakuiselt
kogutavat andmestikku.
1.4. Innovatsiooniline mõju ühiskonnale. Konjunktuuribaromeetrid on kõige operatiivsem
eelinformatsioon majandustrendidest ja majandustsükli pöördepunktidest. Rakendusuuring võimaldab
ettevõtjatel võrrelda oma majandusolukorda konkurentidega, arvestada äriplaanides konjunktuuri
prognoosiga ja vajaduse korral äristrateegiat muuta.
1.5. Avalik sektor saab riigieelarve aluseks oleva prognoosi koostamisel ja riigi majandusarengu
hindamisel lisaks minevikku kajastava riikliku statistika näitajatele võtta arvesse
konjunktuuribaromeetritest tulenevat informatsiooni ettevõtjate majandusolukorra, turu konjunktuuri ja
tarbijate kindlustunde kohta lähitulevikus (3–12 kuud).
1.6. Kogutavad andmed edastatakse Euroopa Komisjonile Euroopa Liidu majandusbaromeetrite süsteemi
(Business Tendency Survey) kaudu. Euroopa Komisjon nõuab, et baromeetreid tehtaks kuuliselt ja ühtse
Euroopa Komisjoni metoodika alusel.
2. Nimetan punktis 1 nimetatud rakendusuuringute tellimise eest vastutavaks isikuks majandusarengu
osakonna majandusanalüüsi valdkonna juhi Priit Tinits. Rakendusuuringute tellimise eest vastutaval
isikul korraldada uuringute tellimiseks vajalikud toimingud, sh lepingu eseme kirjelduse koostamine,
lepingu projekti ettevalmistamine ja lepingu täitmise üle kontrolli teostamine.
3. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud rakendusuuringute lähteülesanded (lisatud).
4. Moodustan komisjoni punktis 1 nimetatud rakendusuuringute tellimise läbiviimiseks järgmises
koosseisus:
Komisjoni esimees: Priit Tinits, majandusarengu osakonna majandusanalüüsi valdkonna juht;
Komisjoni liikmed: Mario Lambing, majandusarengu osakonna peaanalüütik;
Kaie Nurmik, majandusarengu osakonna ekspert.
5. Tellin punktis 1 nimetatud rakendusuuringud Euroopa Komisjoni hanke võitjalt AS-ilt Eesti
Konjunktuuriinstituut raamlepinguga neljaks aastaks, perioodil mai 2021 – aprill 2025.
Tagamaks Euroopa Komisjoni ühtse harmoniseeritud metoodika jälgimine, toetab Komisjon kõiki
liikmesriike baromeetrite koostamisel, korraldades raamhanked, mille tulemusena sõlmitakse raamleping
hanke võitjaga neljaks aastaks.
6. Rakendusuuringute „Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite
koostamine“ ja „Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos kvartaalse brošüüri KONJUNKTUUR
väljaandmise ja presenteerimisega“ maksumus koos käibemaksuga ei tohi ületada 122 000 eurot, mida
finantseeritakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahenditest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
3
KINNITATUD
Vali kinnitaja. 16.04.2021 käskkirjaga nr 31
Lisa
Rakendusuuringu tehniline kirjeldus
1. Rakendusuuringu eesmärgiks on saada järgmisi näitajaid:
1.1. Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine.
1.1.1. Tarbijabaromeetri koostamine ja baromeetri abil Eesti elanike (perekondade) majandusliku
olukorra, töötuse ja inflatsiooniootuste, ostu- ja säästukavatsuste, perede rahandusliku olukorra regulaarne
uurimine ning analüüsimine Euroopa Komisjoni rahvusvaheliselt harmoniseeritud metoodika kohaselt.
Tarbijabaromeetri küsitlust viiakse läbi igakuiselt.
1.1.2. Kaubandusbaromeetri koostamine ja selle abil Eesti jaekaubanduse müügimahtude, kaubavarude,
tellimuste, hindade, tööjõu ja ärikonjunktuuri muutuste hindamine ning prognoosimine Euroopa
Komisjoni rahvusvaheliselt harmoniseeritud metoodika kohaselt. Kaubandusbaromeetri küsitlust viiakse
läbi igakuiselt.
1.1.3. Ehitusbaromeetri koostamine ja selle abil ehitustööde mahu, tellimuste portfelli, hindade, tööjõu ja
ärikonjunktuuri muutuste regulaarne analüüs ning arengu prognoosimine Euroopa Komisjoni
rahvusvaheliselt harmoniseeritud metoodika kohaselt. Ehitusbaromeetri küsitlust viiakse läbi igakuiselt.
1.1.4. Teenindusbaromeetri koostamine ja selle abil Eesti teenuste turu konjunktuuri regulaarne analüüs
ning arengu prognoosimine Euroopa Komisjoni rahvusvaheliselt harmoniseeritud metoodika kohaselt.
Analüüsi all on järgmised teenindussektorid: hotellid, restoranid, turismiagentuurid, IT, side ja
kommunikatsioon, maanteetransport, reklaam, inseneri-ja arhitektuuribürood ning kinnisvarabürood.
Teenindusbaromeetri küsitlust viiakse läbi igakuiselt.
1.1.5. Tööstusettevõtete investeeringute uuring. Kaks korda aastas (aprillis ja oktoobris) viiakse vastavalt
Euroopa Komisjoni metoodikale läbi tööstusettevõtete investeeringute mahtude dünaamika,
investeeringute eesmärkide ja investeeringuplaanide uuring.
1.1.6. Tööstusbaromeeter. Tööstusbaromeetris viiakse igakuiselt läbi töötleva tööstuse ettevõtete juhtide
küsitlus järgmiste näitajate osas: toodangumahtude, tellimuste, valmistoodete varude, toodangu
müügihindade ja töötajate arvu muutuste hinnang. Teostatakse küsitlustulemuste analüüs Euroopa
Komisjoni määratud rahvusvaheliselt harmoniseeritud ajagraafiku alusel.
1.1.7. Tööstusbaromeetri ekspordibaromeeter. Neli korda aastas (jaanuaris, aprillis, juulis, oktoobris)
viiakse läbi tööstusbaromeetri valimisse kuuluvate tööstusettevõtete ekspordi käibe muutuste ja
tulevikutrendide alane küsitlus ning analüüsitakse küsitlustulemusi.
1.1.8. Eesti tööstusharude arengu analüüs konjunktuuribaromeetrite baasil. Töövõtja uuendab igakuuliselt
tööstusbaromeetrite erinevate tööstusharude tulemuste andmebaasi selle kuu küsitluse andmetega
(hiljemalt 25. kuupäevaks).
1.2. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos kvartaalse brošüüri KONJUNKTUUR väljaandmise ja
presenteerimisega.
1.2.1. Eesti majandusarengu pidev jälgimine ning analüüs kvalitatiivse (konjunktuuribaromeetrid) ja
kvantitatiivse statistika alusel.
1.2.2. Eesti lühiajaliste (6 kuud –1 aasta) majandusprognooside koostamine.
1.2.3. Makromajandusekspertide paneeli abil Eesti 4 aasta majandusprognoosi koostamine 8 olulise
majandusnäitaja osas: 1) SKP reaalkasv, 2) eratarbimine, 3) kapitali kogumahutus põhivarasse, 4) töötuse
määr, 5) THI, 6) kaupade eksport, 7) kaupade import, 8) keskmine kuupalk.
1.2.4. Eesti majandusolukorra operatiivne hindamine ja prognoosimine 4 korda aastas rahvusvahelise
majandustesti (IFO World Economic Survey) alusel.
1.2.5. Eesti majanduse jaoks oluliste kaubagruppide turukonjunktuuri (teravilja-, liha-, piima-ja
alkoholiturg) analüüs (tootmine, eksport, import, tarbimine) ja aastaülevaadete koostamine.
1.2.6. Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime analüüs (koostöös Institute for Management Development
ja World Economic Forum-iga).
1.2.7. Toidukaupade hinnatõusu trendide analüüs ja prognoos kord kvartalis pere toidukaupade ostukorvi
maksumuse jälgimise kaudu. Igas kvartalis koostab ja väljastab Töövõtja brošüüri KONJUNKTUUR.
Brošüür sisaldab kõiki eespool loetletud alajaotusi ja majandusbaromeetrite koondit.