Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. aprill 2021
- Viit
- 1.15-5/2021/2462-1
- Registreeritud
- 16. aprill 2021
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
- Sari
- 1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
- Toimik
- 1.15-5/2021
- Vastutaja
- Annika Anton (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
- Lahendamise tähtaeg
- 16. mai 2021
Sisu (failidest)
EESTI RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ LIIT
16. 04. 2021
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
MKM Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler Kristi Talving
EAS Turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik
EAS Toetuste keskuse direktor Monica Hankov
EAS Toetuste keskuse valdkonnajuht Riin Roosalu
COVID-19 põhjustatud eriolukord on väga raske kogu käsitöövaldkonnale: suurüritused,
kursused ja meistrikojad on jäänud rohkem kui aasta jooksul toimumata või toimunud oluliselt
vähendatud kujul. Jätkusuutlikuks tegevuseks vajalik tulu on jäänud saamata. Kriisiolukord on
võtnud leiva laualt nii käsitööettevõtjatelt, meistritelt, koolitajatelt kui korraldajatelt. Seejuures
on oluline rõhutada, et traditsiooniline käsitöö jääb ellu vaid siis, kui see on professionaalne
elatusala piisavalt suurele kogukonnale. Eriolukorrast põhjustatud kriis ähvardab laostada nii
paikkondlikud kui käsitööliidu Tallinnas toimivad käsitöökeskused, mis on müügitöö kõrval
väga olulised käsitöö, kui vaimse kultuuripärandi toetus- ja teavituskeskused.
Käsitöötraditsioonide hoidmiseks ja arendamiseks oleme loonud jätkusuutliku
organisatsioonide võrgustiku, kuhu on kaasatud paikkondlikud käsitööühendused, ettevõtted,
käsitööd õpetavad koolid, muuseumid. Käsitööliidu alaliiduna tegutseb MTÜ Rahvarõivas, mis
on muutunud viimase kümnendiga Eesti oluliseimaks rahvarõivaste valmistamise, õpetamise ja
uurimise kompetentsikeskuseks.
Paikkondlikud traditsioonid ja pärimus on järjest olulisemad ning aastatega on tulnud juurde
palju sügavuti käsitöövaldkonnale pühendunud ja akadeemiliselt haritud inimesi, kelle toel on
hakanud tegutsema keskused Haapsalus, Peipsiveeres, Setomaal, Rakveres, Põltsamaal,
Tõstamaal jm. Oleme võtnud üle Põhjamaades hästi toimiva mudeli, kus paikkondlikku
käsitööd esitletakse koos müügi, kursuste, meistrikodade ja näitustega. Nimetatud
käsitöökeskused on olulised kokkusaamiskohad nii käsitööga seotud inimestele kui kohalikele
käsitööhuvilistele ja turistidele, kes tulevad avastama kohalikku kultuuri – tutvuma, tarbima ja
järjest rohkem ka õppima.
Käsitöö valdkond vajab kompensatsiooni ja käibevahendeid kriisist väljatulekuks samavõrd kui
kogu ülejäänud ettevõtluskeskkond. Iga kriisis kaotatud pärandkultuuri ja käsitööd viljelev
ettevõtja on korvamatu kaotus meie rahvakultuurile.
Käsitööettevõtjad on sellel aastal jäänud kriisiaja toetustest ilma ja sellest tulenevalt palume
meetme VOL3 ülejääk suunata suveniiri- ja käsitööpoodide kasutusse Palume võimalusel
kaaluda ka täiendava toetusmeetme loomist käsitööettevõtetele kriisist väljatuleku katteks.
Liina Veskimägi-Iliste
juhatuse esimees
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit