Töö nr373
Harjumaa, Jõelähtme vald, Iru küla
SAHA-LOO TEE 46 JA 48 KINNISTUTE
DETAILPLANEERING
TELLIJA: Jõelähtme Vallavalitsus (äriregistrikood 75025973)
Postijaama tee 7, Jõelähtme küla,
Harjumaa 74202
[email protected]
HUVITATUD ISIKUD: Poolsaare Ärimaja OÜ (äriregistri kood 11228321)
Junga tee1, Rohuneeme küla, Viimsi vald
Tarmo Küla
tel: +372 5237563
[email protected]
PROJEKTEERIJA : Optimal Projekt OÜ (äriregistrikood 11213515)
MTR reg. nr EEP000601
Keemia tn 4, 10616 Tallinn
ARHITEKT: Külli Samblik
PROJEKTIJUHT: Meelis Kähri
tel: 5660 5462
[email protected]
Ege Netse
Tel: 516 8442
[email protected]
Tallinn 2020
Saha-Loo tee 46 ja 48 kinnistute detailplaneering
KÖITE KOOSSEIS:
I MENETLUSDOKUMENDID
II SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ......................................................................................... 4
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING
KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ...................................... 4
2.1. Vastavus Jõelähtme valla üldplaneeringule ................................................................................ 5
2.2. Vastavus Jõelähtme valla koostatava üldplaneeringule .............................................................. 6
2.2 Kehtiva detailplaneeringu osaline kehtetuks muutmine ............................................................... 6
2.3 Planeeringu eesmärk .................................................................................................................. 7
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................................. 7
3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ..................................................................................... 7
3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus .................................................................................. 7
3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus.................................................... 8
3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud........................................................................................... 8
3.5. Olemasolev tehnovarustus ......................................................................................................... 8
3.6. Olemasolev haljastus ja reljeef ................................................................................................... 8
3.7. Kehtivad piirangud ...................................................................................................................... 8
4. PLANEERINGU ETTEPANEK .......................................................................................................... 9
4.1. Krundijaotus ............................................................................................................................... 9
4.2. Maaüksuse koormusnäitajad ...................................................................................................... 9
4.3. Krundi ehitusõigus ...................................................................................................................... 9
4.4. Ehitiste arhitektuurinõuded ......................................................................................................... 9
4.5. Piirded ...................................................................................................................................... 10
4.6. Muinsuskaitse eritingimused ..................................................................................................... 10
4.6.1 Olemasolev olukord ........................................................................................................... 10
4.6.2 Muinsuskaitsealal kehtivad kitsendused ............................................................................ 10
4.6.3 Muinsuskaitse eritingimused kruntide hoonestamiseks...................................................... 10
4.7. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus....................................................................... 10
4.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted............................................................................................ 11
4.9. Vertikaalplaneerimine ............................................................................................................... 12
4.10. Servituutide seadmise vajadus ............................................................................................... 12
4.11. Tehnovõrkude lahendus ......................................................................................................... 13
4.12. Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................................ 13
4.13. Sademevee ärajuhtimine ........................................................................................................ 14
4.14. Elektrivarustus ........................................................................................................................ 14
4.15. Sidevarustus ........................................................................................................................... 14
4.16. Gaasivarustus......................................................................................................................... 15
4.17. Tänavavalgustus .................................................................................................................... 15
5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE ............................... 15
5.1 Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade
esinemise võimalikkus .............................................................................................................. 15
5.2 Müra ja vibratsioon ................................................................................................................... 16
5.3 Põhjavesi ja pinnavesi .............................................................................................................. 16
5.4 Radoon ..................................................................................................................................... 17
5.5 Võimalik keskkonnamõju hindamine ......................................................................................... 17
5.6 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................. 17
6. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD ................................................................................ 17
7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE JA ETAPID ........................................................................ 18
2
Saha-Loo tee 46 ja 48 kinnistute detailplaneering
III LISAD
Teostatud uuringud:
OSAÜHING G.E.Point poolt 04.11.2019. a koostatud topo-geodeetiline alusplaan, töö nr 19-
G592.
Oldscool OÜ poolt koostatud Saha-Loo tee 46 ja 48 kinnistute detailplaneeringu muinsuskaitse
eritingimused.
IV JOONISED
AS-01 Asukohaskeem M 1:~
AS-02 Tugiplaan M 1:500
AS-03 Kontaktvööndi plaan M 1:2000
AS-04 Põhijoonis M 1:500
AS-05 Tehnovõrkude koondplaan M 1:500
AS-06 Tehnovõrkude ühinemispunktide skeem M 1:500
V KOOSKÕLASTUSED
3
Saha-Loo tee 46 ja 48 kinnistute detailplaneering
II SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
Koostamise alused
Planeerimisseadus;
Jõelähtme valla üldplaneering;
Koostamise lähtedokumendid
Jõelähtme valla üldplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40);
Jõelähtme valla koostamisel olev üldplaneering, algatatud Jõelähtme Vallavolikogu 30.05.2012
otsusega nr 294.
Jõelähtme valla ehitusmäärus (vastu võetud 15.01.2015 nr 36, jõustunud 01.03.2015.a);
Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri;
Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”;
siseministri30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele”;
naaberaladel kehtestatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud;
muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid.
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING
KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK
Planeeritav maa-ala paikneb Jõelähtme vallas Iru külas. Iru küla piirneb põhjast piki Vana Narva
maanteed Viimsi vallaga, idast piki Saha – Loo teed Maardu linnaga ja läänest Tallinna linna
Lasnamäe linnaosaga.
Planeeringuala jääb Iru küla ääre alale, Tallinna linnast u 500 m kaugusele. Planeeringu alal on ühine
piir Viimsi vallaga kui ka Maardu linnaga.
Suures osas on Iru küla monofunktsionaalne, hoonestatud elamutega. Iru külla jääv planeeringu ala
lähiala on hoonestatud ühe kuni kahe korruseliste ühepereelamutega, kuid lähiala, mis jääb Maardu
linna, on hoonestatud suurte lao- ja tootmishoonetega. Planeeringu ala lähialal, mis jääb Viimsi valda,
paiknevad suured kaitsemetsaga maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud ja vahetult Narva maantee
ääres paiknevad ärimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on hoonestamata v.a. automaattankla, mis on
vahetult planeeringuala vastas.
Planeeritud ala on valdavalt äriotstarbega ning hästi varustatud tehnovõrkudega. Vaadeldavas
piirkonnas on Narva maantee äärsele alale iseloomulikud äri- ja teenindusettevõtted ning vahelduv
hoonestusviis – planeeritaval alal ning selle kontaktvööndis ei ole välja kujunenud hoonestuslikku
tervikmiljööd, piirkond on hoonestatud eri aegadel ja eri tüüpi hoonetega.
Piirkonna hoonestus on väga eriilmeline. Lähipiirkonna üksikelamud (üksikud paariselamud) on 1- kuni
2-korruselised, erinevate kaldkatustega hooned, domineerivaks välisviimistluse materjalideks silikaat-
telliskivi, lisaks krohv- ja vähesel määral puit välisviimistlus. Lähipiirkonna tootmishooned on valdavalt
plekk-kattega viil- või kaarhallid.
Iru küla lähikonnas asub looduskaunis Pirita jõe ürgoru, mis jääb planeeringu alast u. 500m kaugusele.
Pirita jõeääres on supluskohad vajalike rajatistega, istumiskohad ja korrastatud puhkeala külaelanike
(tenniseväljak, erinevad laste mänguväljakud).
Planeeritavale alale on hea juurdepääs. Planeeringu ala piirneb põhjas Narva maanteega ja läänes
Saha-Loo teega. Riigi põhimaantee 1 Tallinna-Narva tee (Peterburi tee) jääb 1,5 km kaugusele. Seega
käsitletaval alal on hea ühendus lähialadega ja ka Tallinna linnaga.
4
Saha-Loo tee 46 ja 48 kinnistute detailplaneering
Lähimad bussipeatused asuvad planeeringuala lähialas. Bussipeatus Põllu paikneb planeeringu alast
100m kaugusel Põllu tee ja Ämma põik ristumisel ja bussipeatus Iru paikneb planeeringu alast 200m
kaugusel Narva maantee ja Pärnamäe tee ristumisel.
Lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused paiknevad Loo alevis, kuid enamus Tallinnas.
Planeeringuala asub seega logistiliselt soodsalt, on olemas hea juurdepääs ning ühendus valla teiste
piirkondadega ja Tallinna linnaga.
Järeldused kontaktvööndi analüüsist on, et kavandatav tegevus ei ole vastuolus olemasoleva
keskkonnaga.
2.1. Vastavus Jõelähtme valla üldplaneeringule
Kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr
40; edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeritav maa-ala tiheasustusalas, mille maakasutuse
juhtotstarbeks on üldmaa.
Väljavõte kehtivast Jõelähtme valla üldplaneeringu maakasutuse plaanist.
Saha-Loo tee 46 ja 48
Koostatud detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta planeeringualal Jõelähtme valla
üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtfunktsiooni. Planeeringuala üldplaneeringu kohane
juhtotstarve üldmaa on ette nähtud muuta ärimaa ja transpordimaa otstarbega alaks.
Jõelähtme valla üldplaneeringu muutmise vajadus on tingitudolemasolevast väljakujunenud
keskkonnast. Planeeringuala ümbritsev linnaruumi funktsionaalsus soodustab planeeringualale
äripindade ehitamist. Planeeringuala jääb teede ristumisalasse, mis on kavandatud rekonstrueerida.
Rekonstrueerimine toob kaasa teemaa-ala laienemise, haarates olemasolevast haljasalast suure osa.
planeeringualast itta jäävad Maardu linna suured tootmis-ärimaa kinnistud. Planeeringuala on läänest
ja lõunast ümbritsetud elamute alaga. Piirkonna polüfunktsionaalsus tagab elutegevuseööpäevaringselt
ja loob elamualade läheduses töökohad.
5
Saha-Loo tee 46 ja 48 kinnistute detailplaneering
2.2. Vastavus Jõelähtme valla koostatava üldplaneeringule
Detailplaneeringu lahendusega nähakse ette moodustada üks ärimaa sihtotstarbega krunt, kuhu
määratakse ehitusõigus ärihoone ehitamiseks ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunt, mis liidetakse
kinnistuga Saha-Loo tee L4.
Väljavõte koostatavast Jõelähtme valla üldplaneeringu maakasutuse plaanist.
Saha-Loo tee 46 ja 48
Väikeelamumaa-ala (EV) –Üksikelamu (ühe põhisissepääsuga elamu), kaksikelamu (kahe
põhisissepääsuga elamu) ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu
elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Väikeelamu maa-alale võib ehitada:
üksikelamuid; kaksikelamuid. Lisaks võib väikeelamu maa-alale ehitada: kaubandus- ja
teenindushooneid; büroo-, ühiskondlikud-, kultuuri- ja spordihooneid; äri- ja tootmisüksusi, millega ei
kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele naaberaladele; muid elamuid ja elanikke
teenindavaid ja keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi (parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed,
mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi; rajada haljas- ning pargialasid.
Koostatavas Jõelähtme valla üldplaneeringus on jagatud piirkonnad ruumilise arengu põhimõtete
kaupa. Ruumilise arengu põhimõtted annavad suunised edaspidiseks maakasutuseks, ehitamiseks ja
ruumikujunduseks valla territooriumil ning on aluseks maakasutuse juhtotstarvete määramisele ja
hilisemale arendustegevuse suunamisele.
Planeeringu ala jääb Tallinn-Narva maantee äärsesse äri- ja tootmispiirkonda kuna logistilisest
asukohast tulenevalt ning juba toimivate äri- ja tootmispiirkondadena on Tallinn-Narva maantee äärne
piirkond sobilik äri- ja tootmistegevuse arendamiseks.
Detailplaneeringu lahendus järgib koostatavat üldplaneeringut.
2.2 Kehtiva detailplaneeringu osaline kehtetuks muutmine
Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks „Iru küla Matsu 2 maaüksuse
detailplaneering“ kinnistu Saha-Loo tee 46 ja 48 osas.
2002 aastal kehtestatud Jõelähtme vallas Iru külas Matsu 2 maaüksuse detailplaneeringuga on
kavandatud 5,82 ha suuruse Matsu 2 maaüksusemaa-alajagamine, sihtotstarbe muutmine ning
ehitusõiguse seadmine kinnistu jagamisel tekkinud 17 elamumaa sihtotstarbega krundile kuni
kahekorruseliste üksikelamute ehitamiseks ja ühele ärimaa sihtotstarbega krundile kuni
kahekorruselise ärihoone ehitamiseks ning kahele tootmismaa sihtotstarbega krundile ühekorruseliste
tootmishoonete ehitamiseks.
6
Saha-Loo tee 46 ja 48 kinnistute detailplaneering
Detailplaneering on koostatud 1,3 ha suurusele maa-alale, kus paiknevad varem planeeritud ärimaa ja
üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksused. Muudetakse ärimaa sihtotstarbega maaüksuse
suurust ja kinnistupiire. Ärimaa sihtotstarbega kinnistule liidetakse osa üldkasutatava maa
sihtotstarbega kinnistust ja määratakse ehitusõigus kolmekorruselise büroo- ja laohoone ehitamiseks.
Osa üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistust Saha-Loo tee 46 moodustatakse krunt, mis liidetakse
kinnistuga Saha-Loo tee L4.
Kehtiva detailplaneeringu muutmise vajaduse põhjused:
Narva maantee äärne ala on kiiresti arenev äripiirkond, ning senine ehitusõigus ei rahulda
tänaseid vajadusi;
kehtiv lahendus on tänapäevast situatsiooni arvestades ebaratsionaalne;
maa omanike soov muuta maakasutus otstarbekamaks.
2.3 Planeeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on moodustada olemasolevate ärimaa ja üldkasutatava
maa sihtotstarbega kinnistutest üks ärimaa sihtotstarbega krunt ja üks transpordimaa
sihtotstarbega krunt, seada ärimaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus ja hoonestustingimused,
lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Jõelähtme valla koostatava
üldplaneeringuga, kus planeeritav ala on määratud äri- ja tootmispiirkonda.
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus
Planeeringuala asub Jõelähtme vallas Iru külas, Narva maantee ja Saha-Loo tee ristumisalal.
Kinnistute Saha-Loo tee 46 ja 48 pikki põhjapoolset piiri paikneb Viimsi valla ja Jõelähtme valla
vaheline piir ning kinnistu Saha-Loo tee 46 pikki idapoolset piir paikneb Maardu linna ja Jõelähtme
valla vaheline piir.
Planeeringualale võivad jääda Peeter Suure Merekindluse kaitsepositsiooni objektid. Peeter Suure
Merekindluse III kaitsesektori positsioon nr 12-st on tänaseks jäänud küllaltki vähe alles. Iru positsiooni
Lõuna pool Narva maanteed on keeruline leida ilma ajalooliste kaartideta. Kinnistu Saha-Loo tee 46-48
lõunapoolses nurgas võivad paikneda tunneli kinni aetud šahtid.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 1,3 ha.
Planeeringuala moodustavad:
Saha-Loo tee 46 kinnistu, katastritunnus 42501:001:0846 pindala 3874 m²; sihtotstarve 100%
üldkasutatav maa;
Saha-Loo tee 48 kinnistu, katastritunnus 42501:001:0847 pindala 7409 m²; sihtotstarve 100%
ärimaa;
Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude
planeerimiseks.
3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus
Kasutusotstarbed
Saha-Loo tee 46 kinnistu sihtotstarve on üldkasutatav maa 100%;
Saha-Loo tee 48 kinnistu sihtotstarve on ärimaa 100%.
Olemasolevad hooned
Planeeritav maa-ala on hoonestamata.
7
Saha-Loo tee 46 ja 48 kinnistute detailplaneering
3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus
Narva maantee T12, katastritunnus 89001:001:1215, pindala 2,65 ha, sihtotstarbega
transpordimaa100%;
Saha-Loo tee L4, katastritunnus 44604:001:0275, pindala 23033 m², sihtotstarbega transpordimaa
100%;
Saha-Loo tee lõik 8, katastritunnus 24501:001:0848, pindala 2389 m², sihtotstarbega transpordimaa
100%;
Metsa tee lõik 1, katastritunnus 24501:001:0840, pindala 474 m², sihtotstarbega transpordimaa 100%;
Metsa tee 1, katastritunnus 24504:002:0007, pindala 4179 m², sihtotstarbega elamumaa 100%,
hoonestamata;
Metsa tee 3a, katastritunnus 24504:002:0289, pindala 1339 m², sihtotstarbega elamumaa 100%,
hoonestamata;
Saha-Loo tee 44, katastritunnus 24501:001:0845, pindala 1974 m², sihtotstarbega elamumaa 100%,
hoonestamata.
3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Juurdepääsu planeeritavale alale tagavad:
Narva maantee T12 (89001:001:1215);
Saha-Loo tee L4 (44604:001:0275);
Metsa tee lõik 1 (24501:001:0840).
3.5. Olemasolev tehnovarustus
Planeeringuala paikneb tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas.
Narva maantee maa-alal paiknevad kõrgepingekaablid. Saha-Loo teel paiknevad kõrgepinge kaablid ja
gaasitorustik. Kinnistut Saha-Loo tee 46, Narva maanteed ja Saha-Loo teed läbivad sidekaablid.
Vee- ja kanalisatsioonitorustikud paiknevad Ämma põik ja Metsa teel.
3.6. Olemasolev haljastus ja reljeef
Planeeringu ala on suures osas looduslik rohumaa. Kõrghaljastus paikneb suures osas Saha-Loo tee
äärsel alal. Kinnistul Saha-Loo tee 48 paikneb kõrghaljastus lääneosas ja üksikute puudena kinnistu
äärealadel (männid ja vähesel määral lehtpuid ning lehtpuu võsa). Kinnistul Saha –Loo tee 46 paikneb
kõrghaljastus kogu kinnistul. Suuremad puud (männid ja paiknevad pikki Saha-Loo tee poolset ala ja
kinnistu sisesel alal domineerib lehtpuuvõsa.
3.7. Kehtivad piirangud
Planeeritava maa-ala maakasutust kitsendavad:
sidekaabelliinide kaitsevöönd mõlema poole kaablit 1 meeter äärmise kaabli teljest kummalegi
poole.
Tee kaitsevöönd 30 meetrit välimise sõidurea servast.
Asub Peeter Suure Merekindluse kaitsepositsiooni Iru positsioonil
8
Saha-Loo tee 46 ja 48 kinnistute detailplaneering
4. PLANEERINGU ETTEPANEK
4.1. Krundijaotus
Planeeringulahendusega muudetakse olemasolevat krundi jaotust. Moodustatakse kaks krunti:
krunt pos 1 moodustatakse kinnistust Saha-Loo tee 48 sihtotstarbega ärimaa ja osast kinnistust Saha-
Loo tee 46 sihtotstarbega üldkasutatav maa;
krunt pos 2 moodustatakse osast kinnistust Saha-Loo tee 46.
Planeeringulahenduse krundijaotus:
Pos. 1 krunt sihtotstarbega ärimaa 100% suurusega 10160 m²;
Pos.2 krunt sihtotstarbega transpordimaa 100% suurusega 1123 m² (võõrandatav ala), mis liidetakse
kinnistuga Saha-Loo tee L4 (katastritunnus 44604:001:0275).
4.2. Maaüksuse koormusnäitajad
Kavandatud täisehitusprotsent on 35%, hoonestustihedus 0,59.
4.3. Krundi ehitusõigus
Pos. 1
Krundi kasutamise sihtotstarve ärimaa
Hoonete suurim arv krundil 1+1 (ärihoone + abihoone)
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 3570 m²
Hoonete suurim lubatud kõrgus 12 m ärihoone; 5 m abihoone
Hoonete suurim lubatud korruselisus 3 ärihoone, 1 abihoone
4.4. Ehitiste arhitektuurinõuded
Hoonestusviis: lahtine
Katusekalle: 0–30°
Maksimaalne kõrgus: maapinnast: 12 m
Maksimaalne korruselisus 3
Välisviimistlus: betoon, klaas, kivi, krohv, puit.
Mitte kasutada imiteerivaid materjale.
Katusematerjal: rullmaterjal, plekk (v.a trapets- ja kiviprofiiliga plekk-katuse lahendused)
Projekteeritava hoone arhitektuurne lahendus peab arvestama piirkonna miljööd, naaberhoonestuse
üldmahtusid ja proportsioone. Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ning liigendatud
fassaadi. Keelatud on imiteerivate materjalide kasutamine.
Hoonearhitektuurne lahendus täpsustada eraldi eskiisprojektina eesmärgiga rajada planeeringu alale
maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone.
Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada valla arhitektiga eskiisi staadiumis.
Planeeringuala asukohast tulenevalt peab projekteerimise käigus arvestama olemasolevast ja
perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste):
hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja
aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS
842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.
akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende
heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga
klaaspakettaknaid.
9
Saha-Loo tee 46 ja 48 kinnistute detailplaneering
4.5. Piirded
Piire võib olla puit- või võrkpiire hekiga planeeringualaga piirnevate elamumaa sihtotstarbega kruntide
piiridel. Narva maantee ja Saha-Loo tee äärde piiret ei planeerita.
Piirete maksimaalne kõrgus 1,2 meetrit.
Ehitusprojektis anda piirde lahendus.
Torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on keelatud.
4.6. Muinsuskaitse eritingimused
Planeeringualal asub pärandkultuuri objekt Peeter Suure Merekindluse Iru kaitsepositsiooni tunnel.
Oldscool OÜ poolt on koostatud Saha-Loo tee 46 ja 48 kinnistute detailplaneeringu muinsuskaitse
eritingimused 05.05.2020.a.
4.6.1 Olemasolev olukord
Peeter Suure Merekindluse III kaitsesektori positsioon nr 12-st on säilinud vähe. Maapealsetest
osadest on ehk kõige paremini säilinud kaevikutekompleks Põhja pool Narva maanteed (Loo tee 10,
mälestis reg nr 8882), Iru positsiooni haubitsapatarei (Vabaõhukooli teel, mälestis reg nr 8831) ja Iru
silla sambad (mälestis reg nr 8786). Väga kindlaid viiteid looduses säilinud pole, peale tunneli
sissepääsu, mõnede surfide ja blindaaži süvend (blindaaži ei jõutud valmis ehitada).
4.6.2 Muinsuskaitsealal kehtivad kitsendused
Kuna kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda (tunnelite suhtes),
muinsuskaitseala säilimist või vaadeldavust siis maapealse hoonestuse osas muinsuskaitselased
piirangud puuduvad.
4.6.3 Muinsuskaitse eritingimused kruntide hoonestamiseks
Kinnistu Saha-Loo tee 46-48 lõuna poolses nurgas võivad paikneda tunneli kinniaetud šahtid.
Vältida nende peale ning vahetus lähedusse hoonestuse planeerimist. Vt reljeefkaarti.
Juhul, kui tegemist on tunneli šahtiga (kaardi analüüsi tulemusel peaks üks reljeef kaardil
kujutatutest olema algne šaht) ning madalad künkad kinnistul on kunagine maa peale tõstetud
aheraine siis reljeefi võib tasandada.
Kanalisatsiooni või muude trasside ühendamine tunnelitega on keelatud.
Peeter Suure Merekindluse maa pealsete kaitserajatiste või maa aluste paljandumisel
viivitamatult teavitada Muinsuskaitseametit.
Võimalusel juhtida ametkondade ja omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et
tunnelikomplekstuleks täpsemalt kaardistada (mäeinseneride poolt).
4.7. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud projekteeritava Vana-Narva mnt ja Saha- Loo tee
ringristmikuga. Projekteeritav ringristmik lõikab ära Saha-Loo tee 46 katastriüksusest kirdepoolse
nurga. Ringristmiku tarbeks on moodustatud Saha-Loo tee 46 katastriüksusest transpordimaa krunt
pos 2. Planeeringulahenduses nähakse ette juurdepääs planeeritavale alale olemasolevatelt Metsa
teelt ja täiendav väljapääs Saha-Loo teele.
Projekteeritava ringristmiku asukoht on põhijoonisele kantud vastavalt Reaalprojekt OÜ koostatud töö
nr 2AP-03 Vana-Narva ja Saha-Loo tee eelprojektist.
Vastavalt Ehitusseadustik §-le 71, lg 2 on maanteel tee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest
servast 30 m, kuid vastavalt §-le 72, lg 4 kohaselt võib detailplaneeringu koostamise kohustusega
hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringus. Detailplaneeringuga on hoonestusala vähim kaugus projekteeritavast
teest 19 meetri kaugusel.
Tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse
ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks. Tee kaitsevööndi
laius sõltub piirkonna iseloomust ning liiklustihedusest.
10
Saha-Loo tee 46 ja 48 kinnistute detailplaneering
Detailplaneeringus on maanteeliiklusest põhjustatud võimalike liiklusmürast põhjustatud häiringute
vältimiseks arvestada sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes
ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kirjeldatud nõuetega ning
rakendada EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” meetmeid.
Jalakäijad pääsevad planeeritud alale kõikidelt ümbritsevatelt tänavatelt. Jalakäijate turvalisemaks
liikumiseks territooriumil näha ette selgelt eristatavad jalakäijate ja mootorsõidukite alad. Jalgratta- ja
jalgtee peamistel ristumistel sõiduteega tõsta sõidutee kõnniteega samasse tasapinda ja see tähistada
vastava teekatte märgistusega. Kruntidele on planeeritud teede äärde ja parklatesse välisvalgustus.
Planeeritud liiklus ei läbi elamuala.
Tabel 1: Parkimine
Normatiivne Planeeritud
Ehitise otstarve Ehitise asukoht
parkimiskohtade parkimiskohtade
väikeelamute ala arv krundil arvkrundil
Planeeritud:
bürood 1 / 40 2500 : 40 = 63 63
laod 1 / 90 3500 : 90 = 39 39
Planeeritaval maa-alal kokku 102 102
Parkimiskohtade vajadus on arvutatud Eesti standard „Linnatänavad” (EVS 843:2016) alusel.
Nõutav parkimiskohtade arv tagatakse planeeringualal, oma krundil maapealsetel parkimisaladel.
Normatiivne parkimiskohtade vajadus on 102 autole. Kruntidele kokku on planeeritud 102
parkimiskohta.
Kuna on kavandatud teenuseid ja töökohti pakkuv ettevõtte, siis näha ette ka jalgrataste turvaline ja
mugav parkimisvõimalus, mis on valgustatud ja ilmastiku eest kaitstus (hoone mahus).
Täiendavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või
liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeritavale alale rajatava hoone(te)
kasutuselevõttu.
Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Maanteeamet
osaleb teede ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või kohaliku omavalitsusega
(vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik
või kohalik omavalitsus kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsuks Saha-Loo
tee ja Vana-Narva mnt ristmiku ümberehituse ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste
projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse enne planeeringujärgsetele
ehitusloakohustuslikele hoonetele ehitusloa väljastamist.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi tee kaitsevööndis,
tuleb esitada tee omanikule nõusoleku saamiseks.
Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteede
moodustamise järel annab riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse (EhS § 99 lg 3) nõuded
Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet.
4.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Planeeringu alasse jäävatel kinnistutel on kõrghaljastus, mis paikneb suures osas kinnistute
äärealadel. Kinnistu Saha-Loo tee 46 on suures osas looduslik rohumaa ja kinnistu Saha-Loo tee 48
võsastunud ala. Planeeringulahenduses on osa kõrghaljastust ettenähtud säilitada. Planeeritud parkla
ja krundipiiri vahele rajada murualad, kuhu jätta kasvama väärtuslikku kõrghaljastust. Sõiduteede
äärde planeerida madalakasvuline, kuni 40 cm haljastus. Krundi edelapiiri äärde rajada
11
Saha-Loo tee 46 ja 48 kinnistute detailplaneering
kõrghaljastusega muruala eraldamaks elamumaa ja ärimaa sihtotstarvetega krunte. Parema eraldatuse
tagavad okaspuud nagu kuused, nulud, elupuud. Suuremad haljasalad rajada planeeringuala
lõunaossa.
Haljastuse osakaal krundil peab olema vähemalt 17%, mille hulka ei kuulu maapinnaga püsivalt
ühendamata haljastus.
Maastikukujundusprojekti koostamisel tuleb arvestada sademevee projekti tulemusi ja vajadusega
säilitada väärtuslik kõrghaljastus. Säilivale kõrghaljastusele viia läbi võrahooldus ja tagada
kasvutingimused ning kaitse ehitustööde ajal. Kavandatud ehitamisel tuleb säilitada olemasolevate
puude kasvutingimused. Säilitatavate puude kaitsmiseks tuleb ehitustööde ajal kasutada
kaitsemeetmeid. Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti
variseva pinnasega tuleb rajada tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise
tagajärjel. Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed, tüvekaitse ei
tohi kahjustada puutüve (keelatud on kaitselaudise naelutamine või kruvimine puu tüve külge),
kasutada pehmet materjali kaitselaudise ja puutüve vahel. Ehitusmehhanismidega ei tohi sõita puude
võrastikku ning ehitusmaterjale ei tohi ladustada võrade ulatuses. Võra projektsiooni ulatuses
maapinnal tuleb kaevetöid teha käsitsi, juuri mitte läbi raiuda.
Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad
vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele.
Vastavalt Põhja Regionaalse Maanteeameti nõuetele ei tohi istutada teede äärde kõrghaljastust, mis
takistab kõrvalteelt peateele mahasõiduks vajaliku nähtavust.
Krundile on ette nähtud jäätmekonteinerid, mis asuvad kõvakattega alusel vahetult krundile
sissesõidutee ääres. Soovituslikult paigutada prügikonteinerid hoone mahtu, mis vähendab
territooriumi reostamise võimalust.
Olmejäätmete veo oma haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus vastavalt prügikäitlejatega
sõlmitud lepingutele. Võimalikud tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle vastavat
litsentsi omavale ohtlike jäätmete käitlusettevõttele.
Haljastuse ja heakorra lahendus anda hoone eelprojekti staadiumis.
4.9. Vertikaalplaneerimine
Planeeritava ala maapind on suures osas tasane, v.a. planeeringuala edelaosa, mis tõuseb astmena
u 1 m. Maapinna absoluutkõrgused vahemikus u 37.70–39.5m langusega kirdest edelasse.
Planeeringu ala keskosas on lohk sügavusega u 1,5m. Planeeringulahenduses kavandatakse maapind
tasandada.
Krunt on planeeritud heakorrastada ja haljastada.
Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevate planeeringuala ümbritsevate tänavate kõrgusmärkidest
ja anda sujuv üleminek krundisisestele platsidele. Murualad on planeeritud selliselt, et sademevesi ei
valguks naaberkinnistutele, vaid imbuks maksimaalselt pinnasesse oma krundil. Ärimaa sihtotstarbega
krundil on võimalik kaaluda sademevee vooluhulkade puhverdamiseks sademevee mahuteid,
immutuslahendusi jms. Kõvakattega pindadelt kogutakse sademevesi ja suunatakse läbi õli-bensiini-
liivapüüduri (või püüdurite) sademetevee ühtlustusmahutitesse vms lahendus ning vajadusel sealt
edasi lähedal asuvasse suublasse (Saha-Loo teele rajatavasse torustikku). Täpne lahendus antakse
hoone eelprojekti staadiumis.
Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda ümbritsevate platside valitud kõrgusmärkidest.
Vertikaalplaneerimine täpsustub hoone eelprojekti staadiumis.
4.10. Servituutide seadmise vajadus
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud
servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04, AS-05, AS-06 ja
12
Saha-Loo tee 46 ja 48 kinnistute detailplaneering
kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus
täpsustub ehitusprojektis.
POS 1
- Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks;
- Vee- ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2m ulatuses, võrguvaldaja kasuks;
- Vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi,
võrguvaldaja kasuks.
4.11. Tehnovõrkude lahendus
Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja
sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt
väljastatud tehniliste tingimustega.
Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus.
Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus.
Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel tehnovõrkude koondplaan AS-05 ja tehnovõrkude
ühinemispunktide skeem AS-06.
4.12. Veevarustus ja kanalisatsioon
Vee- ja kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt Loo Vesi OÜ 07.04.2020. a tehnilistele
tingimustele nr 19/2020.
Planeeritava ala varustamine ühisveevärgiga on planeeritud ringistada. Üks ühisveevärgi
ühinemispunkt asub 11 meetri kaugusel Ämma põik ja Metsa tee ristumisel ning teine ühinemispunkt
asub Metsa tee 13 kinnistul planeeringualast 210 meetri kaugusel. Ühinemispunktid on kavandatud
omavahel ühendada järgnevalt: Ämma põik ja Metsa tee ristumiselt viikase veetrass läbi
planeeringuala lõunaosa Saha-Loo teeni ning sealt Metsa tee 13 kinnistuni.
Saha-Loo tee 46 ja 48 maaüksuste kanalisatsiooni ühinemispunkt asub Ämma põik ja Metsa tee
ristumisel 11 meetri kaugusel planeeringualast. Planeeringuga kavandatakse kanalisatsiooni trass
Saha-Loo tee 46 ja 48 maaüksuste lõuna serva. Vajadusel saab Saha-Loo tee 44 maaüksus ühineda
kanalisatsiooniga kas Sahaloo tee 46 ja 48 maaüksuste lõuna servas või Saha-Loo tee lõik 8
maaüksusele planeeritava alternatiivses liitumispunktis. Täpne lahendus antakse edasise planeerimise
käigus.
Loo Vesi OÜ on nõus lubama detailplaneeringu alale vett 1,0 m3/d.
Loo Vesi OÜ on nõus reovett vastu võtma detailplaneeringu alalt koguses kuni 1,0 m3/d.
Kanalisatsioonitrass on kavandatud planeeringualal isevoolsena kuni ühinemispunktideni.
Moodustatava uue kinnistu piirist mitte kaugemale kui 1 m välja poole on planeeritud vee- ja
kanalisatsiooni liitumispunktid.
Ühisveevärk ja -kanalisatsioon projekteeritakse ja ehitatakse välja vastavalt ühisveevärgi ja
kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele RIL 77-2013.
Trasside juurdepääsuks ja hooldamiseks rajatakse trasside kaitsevööndi ulatuses servituudi ala. Vee-
ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd ulatub torustiku teljest 2 m mõlemale poole, koridor laiusega
4 m.
Detailplaneeringu tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tehnovõrgu valdaja poolt
väljastatud tehniliste tingimuste alusel koostatud ehitusprojektiga.
Veevarustuse, kanalisatsiooni ja tuletõrjeveevarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt ja
kooskõlastada Loo Vee OÜ- ga.
Vee- ja kanalisatsiooni ühinemispunktid olemasolevate trassidega on esitatud joonisel Tehnovõrkude
koondplaan AS-05 ja Tehnovõrkude ühinemispunktide skeem AS-06.
13
Saha-Loo tee 46 ja 48 kinnistute detailplaneering
4.13. Sademevee ärajuhtimine
Planeeringualal on ette nähtud sademeveed hajutada võimalikult maksimaalses koguses planeeritud
krundi haljasaladele.
Planeeritud hoone katuse ja parkla kõva kattega pindadelt kogutakse sademeteveed kokku
restkaevude abil ning juhitakse läbi õli- liivapüüduri ühtlustusmahutitesse või muu lahendus, mis on
ette nähtud sademevee vooluhulkade puhverdamiseks.
Ühtlustusmahutitesse kogutakse hoone katuselt ja parkla kõva kattega pindadelt sademeveed kokku.
Sademevee eelvooluks on peale Saha-Loo tee rekonstrueerimist sealne sademevee
ühiskanalisatsioonitorustik. Sademevett ei tohi juhtida tee alusele maaüksusele, sh tee koosseisu
kuuluvasse teekraavi.
Ehitusprojektis täpsustatakse kinnistusisene sademeveelahendus ning konkreetne sademevee
koormuste vähendamise lahendus.
Planeeritud krundile on lubatud paigaldada mitu õli- ja liivapüüdurit. Õli- ja liivapüüdurite täpsed
asukohad määratakse edasise projekteerimise käigus.
Iru küla äri- ja tootmisaladel tekkiv sademevesi tuleb juhtida Pirita jõkke. Pirita jõe lõik Vaskjala
veehoidla paisust suubumiseni Soome lahte kuulub Keskkonnaministri määruse nr 7371 kohaselt
lõhejõgede nimistusse, millest tulenevalt tuleb arvestada veekogu veekvaliteedi nõuetega.
Sademevee ühiskanalisatsioonitorustikku suunatav sademevesi peab vastama Vabariigi Valitsuse
29.11.2012 määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta
esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise
kontrollimise meetmed“ sätestatud nõuetele.
4.14. Elektrivarustus
Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinna-Harju regioon poolt 23.01.2020
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 341896.
Planeeringuala võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on ühe krundi kohta à 3×250 A.
Planeeritava krundi elektrienergiaga varustamine on ette nähtud Saha-Loo tee 11 kinnistul asuvast
alajaamast 4999:(Maardu).
Planeeritava krundini on planeeritud alajaamast kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Liitumiskilp
on planeeritud krundi piirile ning on vabalt teenindatav. Liitumiskilpidest kuni elektripaigaldise peakilpi
ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid.
Nii 0,4 kV maakaabelliinile kui ka liitumiskilbile on määratud servituudi seadmise vajadusega alad piki
kvartalisiseseid teid, väljaspool sõiduteid. Kruntide liitumiskilpide kohale ja 1 m raadiuses ümber kilbi
on määratud servituudi seadmise vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab olema vaba
juurdepääs.
Kõik planeeringualal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-
ga. Elektrivarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada Elektrilevi OÜ-
ga.
4.15. Sidevarustus
Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Telia Eesti AS poolt 22.01.2020 koostatud
telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 33327348.
Elamute sidevarustus on lahendatud sidekanalisatsiooniga, mille ühenduspunktiks on sidekaev 9659,
mis asub sihtotstarbega transpordimaa Saha-Loo tee lõik 8 kinnistul.
Detailplaneeringuga moodustatavale krundi piirile on määratud liitumispunkt. Liitumispunktist on
kavandatud maakaabliga sisestus planeeritavale hoonele. Sidetrass on planeeritud tänava maa-alale,
sellega on tagatud neile ekspluateerimiseks vajalik juurdepääs.
Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Tööde teostamine
sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult kaabli valdajaga.
14
Saha-Loo tee 46 ja 48 kinnistute detailplaneering
4.16. Gaasivarustus
Gaasivarustuse lahenduse koostamise aluseks on Bingonet OÜ poolt 31.01.2020 koostatud
gaasivõrgu tehnilised tingimused nr T-74.
Planeeritava hoonestuse gaasiga varustamiseks on planeeringus ette nähtud gaasitrassi
ühenduspunktiks Narva maantee T12 asuv olemasolev maa-alune gaasitorustikust.
Kinnistu liitumispunkt gaasivarustusega paikneb ca ühe meetri kaugusel kinnistu piirist, kuhu
projekteeritakse sulgeseadmed, kuid neid ei projekteerita lähemale kui 2 meetrit teistele
kommunikatsioonide liitumis- ja sõlmpunktidele ning mitte sissesõiduteede alla.
Gaasipaigaldise projekteerimisel ei või ette näha hargnemisi ja väljavõtteid teistele kinnistutele ja
tarbijatele. Gaasipaigaldised rajatakse maa-alusena ja vastavalt „Küttegaasi ohutuse seaduse” ja teiste
Eesti Vabariigi kehtivate normdokumentide nõuetele.
4.17. Tänavavalgustus
Kinnistusiseste valgustite toited (sh planeeritud parklad) on ette nähtud hoone toite võrgust ning
lahendatakse järgmistes projekteerimisstaadiumites, kui on teada juba nii hoone kui ka parklate täpsed
asukohad. Kinnistusisene välisvalgustus ehitatakse välja koos kinnistu parkimisplatsidega ja
trassidega.
5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
Kavandatav tegevus on oma iseloomult (büroo-laohoone planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta.
Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning
ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi.
Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmist,
ulatusliku elamurajooni rajamist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi ja looduslike
alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist.
Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta
uue äri hoone rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju.
Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt
planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu
elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ja õigusaktide nõudeid ning
ettevaatus- ja ohutusabinõusid.
Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade
taastumisvõime ületamist, sest piirkonnas on juba kujunenud inimtegevuse poolt oluliselt mõjutatud
hoonestatud linnakeskkond ning planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale.
5.1 Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning
avariiolukordade esinemise võimalikkus
Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse
puhul minimaalne ning võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis.
Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine,
kütuseleke vmt). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates
dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale
ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad
peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, pärast
ehitust täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha.
Avariiohtlikku olukordade vältimiseks:
• territooriumi korrashoid;
• territooriumile tagada juurdepääs;
15
Saha-Loo tee 46 ja 48 kinnistute detailplaneering
• ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud
õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;
• vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem.
5.2 Müra ja vibratsioon
Planeeringu elluviimisel suureneb planeeringuala piirkonna liikluskoormus ning sellega kaasnev müra
ja õhusaaste, kuid eeldatavasti ei ole tegemist olulise keskkonnamõjuga.
Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni-
nõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid” nõudeid.
Mürakaitse rakendamise meetmed:
hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja
aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003
„Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt tuleb eluhoonete
välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon R`tr,s,w1+Ctr2 ei oleks
väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välise müra
tasemest) toodud piirväärtusest;
ehitusaegselt tuleb tagada, et ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks
ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 ja sotsiaalministri 17.05.2002
määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
mõõtmise meetodid" kehtestatud ehitusmüra ja vibratsiooni piirväärtusi. Detailplaneeringu
elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on
eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb
peamiselt planeeringu ala ja lähialaga;
akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende
heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga
klaaspakettaknaid;
arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon
jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei
ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1
normtasemeid.
Maanteeamet ei võta endale kohustusi liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta
endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
5.3 Põhjavesi ja pinnavesi
Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega ala piirkonnas. Kavandatava tegevusega ei kaasne
põhjaveevõttu ega põhjaveereostust.
Põhjavee kaitseks kasutatavad meetmed:
mitte immutada reovett haljasaladele;
mitte juhtida saasteaineid või saastunud vett haljasaladele.
1 Õhumüra isolatsiooni indeks, arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisisolatsioonivahel (s.o
ehitise välispiiride ja selle elementide heliisolatsiooni).
2 Transpordimüra spektri lahjendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717-1.
16
Saha-Loo tee 46 ja 48 kinnistute detailplaneering
5.4 Radoon
Planeeritav ala jääb Põhja-Eesti kõrge radoonisisaldusega pinnase vööndi piiresse: pinnase
radoonisisaldus on 150 – 250 kBq/m3 (Harjumaa pinnase radooniriski kaart, Tallinn 2008).
Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all
olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab
radooni imbumist siseruumidesse.
Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid.
Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea
ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude
tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses
pinnases).
Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest
hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina
liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi
ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi
vahe.
5.5 Võimalik keskkonnamõju hindamine
Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole
eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele.
Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse ega lõhna teket,
valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel.
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada detailplaneeringu
elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (sh pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket,
mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist).
Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav tegevus
ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse
mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole teadaoleva info põhjal ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa
keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub
vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse algatamiseks Iru külas Saha-Loo tee 46 ja
48 kinnistute detailplaneeringu osas.
5.6 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes
dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud
piires, rakendatavad võimalused on järgmised:
süttimatust materjalist prügikonteinerid ja kergestisüttiva prahi kiire koristamine;
hea valgustus hoonele, sissepääsudele ja parklatele;
haljastus projekteerida nii, et ei tekiks kurjategijatele varjumisvõimalusi;
territooriumi korrashoid;
vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude, uste, akende ja klaaside kasutamine;
tulekindlate materjalide kasutamine;
paigaldada tuletõrje- ning valvesignalisatsioon;
soovitatav on kasutada naabrivalve süsteemi ja sõlmida leping turvafirmaga.
6. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD
Planeeritava maa-ala suurus 1,3 ha
kavandatud kruntide arv 2
17
Saha-Loo tee 46 ja 48 kinnistute detailplaneering
krunditud maa bilanss:
ärimaa 10160 m² 90,4%
transpordimaa 1123 m² 9,6%
Kavandatud täisehitus % 35%
Haljasala 1740m² 17%
Planeeritud parkimiskohtade arv 102
7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE JA ETAPID
Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord
Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja
tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud
vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.
Detailplaneerinu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord:
- Maaüksuste jagamine ja katastriüksuse sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga
kehtestatud maakasutuse otstarbele;
- planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi kandmine
kinnistusraamatusse;
- detailplaneeringuga kavandatavate transpordimaa krundi võõrandamine vastavalt kuuluvusele;
- detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu
realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel.
- alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi
ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse
realiseerimine;
- kinnistu omanikul on kohustus välja ehitada kehtivale detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja
rajatised.
Koostas:
Külli Samblik
arhitekt
Optimal Projekt OÜ
09.02.2021
18
Optimal Projekt OÜ Teie 10.02.2021
[email protected]
Keemia tn 4 Meie 19.02.2021 nr 7.1-2/21/657-7
10615, Tallinn, Harju maakond
Harjumaa Jõelähtme vald Iru küla Saha-Loo tee
46 ja 48 kinnistute detailplaneeringu
kooskõlastamine
Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harjumaa Jõelähtme vald Iru küla Saha-Loo tee
46 (24501:001:0846) ja 48 (24501:001:0847) kinnistute detailplaneeringule (edaspidi planeering).
Planeeringuga kavandatakse eeldused ärihoone püstitamiseks ja muuhulgas eraldatakse
transpordimaa sihtotstarbega krunt (Pos 2) võõrandamiseks, arvestades koostamisel oleva
riigiteede 11608 Vana-Narva mnt ja 11607 Saha - Loo teede eelprojekti mahus määratud
ringristmiku aluse teemaa vajadusega.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
kooskõlastame Harjumaa Jõelähtme vald Iru küla Saha-Loo tee 46 ja 48 kinnistute planeeringu
(Optimal Projekt OÜ töö nr 373). Kooskõlastus on antud teadmisega, et sademevett ei juhita
riigitee äärsetesse kraavidesse.
Käesolev kooskõlastus ei käsitle perspektiivse raudteekoridori Helsinki–Tallinn kooskõlastamist.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3
alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit
menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Koopia: Jõelähtme Vallavalitsus;
[email protected];
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Eda Paju Rahandusministeerium;
[email protected];
Lisad: Planeeringu seletuskiri, põhijoonis, tehnovõrkude koondplaan
Krista Einama
58627026
[email protected]
2 (2)
Majandus- ja Teie 22.03.2021 nr 1.10-17/21-
Kommunikatsiooniministeerium 0054/1826-1
[email protected]
Meie 21.04.2021 nr 7.1-2/21/657-9
Harjumaa Jõelähtme vald Iru küla Saha-Loo tee
46 ja 48 kinnistute detailplaneeringu
kooskõlastamine
Olete 12.04.2021 edastanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harjumaa Jõelähtme vald Iru
küla Saha-Loo tee 46 (24501:001:0846) ja 48 (24501:001:0847) kinnistute detailplaneeringu
(edaspidi planeering). Planeering on Transpordiameti poolt kooskõlastanud kirjaga 7.1-221657-7
19.02.2021, millest teavitasime ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit.
Pöördusime 13.04.2021 asjaolude täpsustamiseks Jõelähtme Vallavalitsuse poole ja saadud info
kohaselt on planeeringus tehtud täiendusi seletuskirjas tuleohutuse osas, mis ei ole
Transpordiameti pädevusalas ja seetõttu puudub vajadus planeeringut täiendavalt kooskõlastada.
Kõnealune detailplaneering võib olla esitatud kooskõlastamiseks Majandus – ja
Kommunikatsiooniministeeriumile seoses perspektiivse Tallinna-Helsingi raudteekoridori
paiknemisega planeeringualal.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisa: Transpordiameti kooskõlastuskiri 7.1-221657-7 19.02.2021
Krista Einama
58627026,
[email protected]
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490