„Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu kooskõlastamine“
eelnõu seletuskirja lisa
Ettepaneku esitaja Ettepanek / avaldus Arvestamine Selgitus
Keskkonnaministeerium Eelnõu § 4 punktiga 2 Jah Eelnõud on vastavalt
täiendatakse kommentaarile
kaugkütteseaduse parandatud (vt eelnõu
paragrahvi 2 punktiga 15, § 322 lõige 9).
mille järgi on geotermiline
energia soojusenergiana
maapinnas salvestunud
energia. Seda mõistet tuleb
täpsustada, kuna maasoojus
on Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi
2009/28/EÜ art 2 järgi
maapinna all soojusena
salvestunud energia, mitte
maapinnas. Vertikaalsed
maasoojussüsteemid
(puuraugud) võivad ulatuda
isegi mitme kilomeetri
sügavusele. Teeme
ettepaneku
kaugkütteseaduse § 2 punkt
15 sõnastada alljärgnevalt:
„15) geotermiline energia
on soojusenergiana
maapinna all salvestunud
energia;“
Maaeluministeerium 1. Eelnõu punktiga 11 Jah Õigusselguse huvides
energiamajanduse toodi § 323 varasem
korralduse seadusesse lõige 6 § 323 esimese
lisatava § 323 lõike 6 lõike kolmandaks
kohaselt võetakse punktiks.
põllumajandusmaa jääkidest Vastavasisulised
toodetud biokütuseid, nõuded lisatakse
vedelaid biokütuseid ja määrusesse nr 73,
biomasskütuseid Keskkonnaministeeriu
taastuvatest mi poolt.
energiaallikatest toodetud
energia osakaalu
arvutamisel arvesse üksnes
siis, kui sellise kütuse
tootmiseks on seire- või
halduskavad, mis käsitlevad
kütuse tootmise mõju
pinnase kvaliteedile ja
süsinikusisaldusele.
Erinevalt energiamajanduse
korralduse seadusesse
lisatava § 323 lõikes 6
sätestatavatest biokütustest,
vedelatest biokütustest ja
biomasskütustest toodetud
energia osakaalu arvutamise
põhimõtetest võetakse
eelnõu sama paragrahvi
teiste sätete kohaselt
biokütustest, vedelatest
biokütustest ja
biomasskütustest toodetav
energia taastuvatest
energiaallikatest toodetud
energia osakaalu
arvutamisel aluseks üksnes
siis, kui selline kütus vastab
õigusaktis sätestatud
nõuetele. Samuti ei selgu
põllumajandusmaa jääkidest
toodetud biokütuse, vedela
biokütuse ja biomasskütuse
mõju käsitlemise nõuded
eelnõule lisatud
seletuskirjast. Palume
täpsustada, mille alusel või
kohaselt esitatakse seiret ja
haldamist käsitlev teave
ning hinnatakse tootmise
mõju pinnase kvaliteedile ja
süsinikusisaldusele.
Maaeluministeerium Eelnõule lisatud seletuskirja Ei Juba täna on vastavad
mõjude hindamise osa on sätted Eesti
üksnes kirjeldav ning selles õigusruumis, st
puuduvad arvandmed käesoleva eelnõuga
sihtrühmade ja nendega sisuliselt olukorda ei
seotud võimalike muudeta, seega ei
majanduslike ning avalda eelnõu see osa
regionaalsete mõjude täiendavat mõju
hindamiseks. Seega palub majandusele.
Maaeluministeerium esitada Seletuskirja vastavat
seletuskirja mõjude osa täiendati
hindamise osas avalike täiendavate
andmete põhise ülevaate selgitustega.
võimalike sihtrühmade,
nende senise
majandustegevuse
(sealhulgas maksud) ja
seaduse rakendamisega
kaasnevate võimalike
majanduslike ja muude
muutuste kohta ning
täpsustada, millele
tuginetakse seletuskirja
punktis „6.2.3 Mõju
majandusele“ väites, et
„Eelnõul puudub mõju […]
ettevõtluskeskkonnale ja
ettevõtete tegevusele,
investeeringutele ja
innovatsioonile,
infoühiskonna ja
põllumajanduse arengule“.
Eesti Energia § 322 lõige 13, mis sätestab Jah Eelnõud on vastavalt
nõuded biomasskütusest kommentaarile
elektrienergiat tootvatele parandatud (vt eelnõu
seadmetele. punkti 11 § 322 lg 13
Taastuvenergia direktiiv ja ning eelnõu § 8 punkt
eelnõu seletuskiri viitavad, 3).
et antud nõuded
kehtestatakse uutele
tootmisseadmetele. Eelnõu
ise sellele aga ei viita. Kuna
seadust peaks olema
võimalik korrektselt lugeda
ka seletuskirjata (ehk
seletuskiri ei tohi anda
seadusele teistsugust
tähendust), siis peaks ka
eelnõu tekst sätestama, et
neid nõudeid kohaldatakse
uutele tootmisseadmetele.
Eesti Energia § 323 lõige 4 Jah Eelnõud on vastavalt
Eelnõus on kirjas, „kui kommentaarile
selline energia vastab parandatud.
atmosfääriõhu kaitse
seaduses sätestatud
kasvuhoonegaaside
heitkoguse vähendamise
kriteeriumidele“.
Seletuskirjas on kirjas, „kui
selline energia ei vasta
atmosfääriõhu kaitse
seaduses sätestatud
kasvuhoonegaaside
heitkoguse vähendamise
kriteeriumidele“.
Siin on näpukas, mis tuleks
ära parandada.
Eesti Energia § 323 lõige 6 Ei Vastavasisulised sätted
Eelnõus on kirjas, et „kui sätestatakse määruse
selle kütuse tootmiseks on nr 73 muudatusega
seire- või halduskavad…“ Keskkonnaministeeriu
Seletuskirjas on kirjas, „kui mi poolt.
ettevõtjatel või riigiasutustel
on seire- või halduskavad“.
Eelnõus võiks olla samuti
viidatud kellel need kavad
olla võivad ja seletuskirjas
võiks selgitada, mis
kavadega üldse tegemist on,
mis nõuetele nad vastama
peavad jne.
Eesti Energia § 324 lõige 4 Jah Parandus sisse viidud.
Eelnõus algab tekst
sõnadega: „Käesoleva
paragrahvi lõikes 4
nimetatud…“. Kuna
tegemist ongi lõikega 4, siis
tõenäoliselt peaks viide
olema mingile teisele
lõikele kui 4. Kontrollige
kas seal näpukat pole.
Eesti Energia § 327 lõige 3 Jah Eelnõud täiendati
Eelnõus on kirjas, et kommentaarile
„päritolutunnistus kehtib 18 vastavalt (vt § 327 lg 4
kuud“. ja lg 6).
Seletuskirjas on kirjas, et
„Päritolutunnistused
kehtivad 18 kuud.
Päritolutunnistust võib
võõrandada teisele
turuosalisele 12 kuu jooksul
pärast energiaühiku
tootmist“.
Seletuskirja teine lause on
päris oluline kitsendus, äkki
kaalute ka selle lisamist
eelnõu teksti.
Eesti Taastuvenergia Direktiivi oluliseks osaks on Ei Oleme hinnanud, et
Koda loamenetluse protseduuride Eesti õigusruum juba
ja administratiivsete sisaldab ja vastab
toimingute lihtsustamine, direktiivis sätestatud
seades selleks ka mõistlikud nõuetele. Täiendati
ajaraamid. Kuigi seda eelnõu seletuskirja
põhimõtet on eelnõu vastavat osa (vt eelnõu
seletuskirja punktis 2.2 ka seletuskirja ptk 2.2).
põgusalt kirjeldatud,
puuduvad eelnõus viited
nende põhimõtete
rakendamisele. Oluline on
täpsemalt välja tuua, kuidas
taastuvenergia direktiivis
sisalduvad
menetlustoimingute
lihtsustamise ja
kiirendamise põhimõtted, nt
ühe kontaktpunkti (nn ingl k
one-stop-shop)
kasutuselevõtt ning
loemenetlustoimingutele
kuluv mõistlik koguaja
piirang Eesti õigusruumi üle
võetakse. Kehtiv õigusruum
ei kirjelda direktiivis
sisalduvaid põhimõtteid
ETEK hinnangul veel
piisava täpsusega.
Eesti Taastuvenergia ETEK hinnangul on tarvilik Ei Nimetatud tegevused
Koda võtta Eesti õigusruumi üle pole seaduses
ka direktiivi 3. artikli 5. reguleerimiseks ja on
punkt, mis võimaldab ja sätestatud ehk kaetud
hõlbustab täiendavate teise õigusaktidega (nt
rahastamisvahendite Roheleppe juurde
kasutamist suure CO2 kuuluv Õiglase
heitega piirkondades e Eesti ülemineku fond ing.
puhul eelkõige Ida- European Green Deal
Virumaal õiglaseks – Just Transition
üleminekuks ning Fund).
taastuvenergia
kasutuselevõtu
suurendamiseks. Kuigi
punkt pole liikmesriikidele
kohustuslik, on ETEK
hinnangul sellest
juhindumine nii lühi- kui ka
pikaajalises perspektiivis
riigile kasulik.
Eesti Taastuvenergia Eelnõuga täiendatakse Jah Eelnõus parandati
Koda EnKS § 2 punktiga 263, mis definitsiooni vastavalt
defineerib kommentaarile (vt § 2
süsinikuneutraalse tootmise punkt 263). Ühtlasi
selliselt, mille käigus sätestab eelnõu, et
emiteeritud CO2 on kinni süsinikuneutraalse
püütud või taaskasutatud. tootmise kohta
Ometi on väljastatakse vastav
süsinikuneutraalsuse mõiste päritolutunnistus
oluliselt laiem kui eelnõus Süsinikuneutraalse
kirjeldatud. ETEK tootmise hindamise ja
hinnangul on asjakohane päritolutunnistuste
kas täiendada olemasolevat väljastamise korra
definitsiooni viitega energia kehtestab valdkonna
või energiakandjate eest vastutav minister
tootmisele, mille käigus määrusega (vt § 328 lg
CO2 emissioon sootuks 4). Nimetatud määruse
puudub või kasutada koostamisel kaasatakse
mõistet „süsiniku kindlasti huvitatud
püüdmine“ või muud osapooli.
sarnast terminit, mis sobib
täpsemini sätte mõttega.
Eesti Taastuvenergia Lähtuvalt direktiivi artikkel Jah Hoonefondiga
Koda 15 punktist 3 peaks ETEK seonduvad nõuded on
hinnangul eelnõus selgemalt juba sätestatud hoonete
esile tooma vajaduse lisada energiatõhususe
sätted taastuvenergia, miinimumnõuetes.
sealhulgas oma tarbeks ja Planeeringutega
taastuvenergiakogukondade seoduva sätte osas tegi
toodetud taastuvenergia Majandus-ja
lõimimise ja kasutuselevõtu, Kommunikatsioonimin
ning vältimatult tekkiva isteerium ettepaneku
heitsoojus- ja Rahandusministeerium
heitjahutusenergia ile planeerimisseaduse
kasutamise kohta muutmise seaduse
linnataristu, tööstus-, eelnõu kohta, sooviga
kaubandus- ja täiendada
elamupiirkondade ning planeerimisseaduse §
energiataristu planeerimisel, 12 lõiget 3, vastavalt
sealhulgas esialgsel direktiivis sätestatule.
ruumilisel planeerimisel,
projekteerimisel, ehitamisel
ja renoveerimisel. See
hõlbustaks muu hulgas
energia säästmist ning
energiataristu efektiivsemat
koostoimimist.
Eesti Taastuvenergia Eelnõuga lisatavas peatükis Jah Eelnõusse lisati
Koda 81, „Taastuvenergia energiakogukondade
edendamine“, § 322, lõikes energiatarbimise
4 kirjeldatakse, et monitoorimiseks ja
taastuvatest teada saamiseks
energiaallikatest toodetud kaugloetavad arvestite
elektrienergia summaarne kasutamise nõude (vt §
lõpptarbimine arvutatakse 326 lõige 4).
taastuvatest
energiaallikatest toodetud
elektrienergia kogusena,
sealhulgas võetakse arvesse
ka oma tarbeks toodetud
taastuvenergia tarbijate ja
taastuvenergia kogukondade
poolt toodetud
elektrienergia kogus.
Ebaselgeks jääb mehhanism
või mudel, mille alusel oma
tarbeks toodetud
taastuvenergia hulka on
plaanitud tulevikus hinnata.
Selguse huvides palume
sellele või selle
väljatöötamiskavatsusele ka
viidata.
Eesti Taastuvenergia Eelnõu käsitleb olulise Ei Eelnõuga lisatakse
Koda osana ka oma tarbeks seadusesse
toodetud taastuvenergia volitusnorm, mille
tarbimise hõlbustamist ning alusel saab nimetatud
taastuvenergia kogukondade tugiraamistikku välja
edendamist. Viidatud on töötada.
vastava tugiraamistiku välja Vastavasisuline seletus
töötamisele, mis on igati on lisatud seletuskirja.
teretulnud! Ometi
keskendub eelnõu sisu seni
pigem defineerimisele ega
näe ette instrumente mh
taastuvenergia kogukondade
tekkimise edendamiseks.
ETEK hinnangul peaks
eelnõu looma ja kirjeldama
vastavat toetavat
raamistikku, nt eraldi
taastuvenergia
vähempakkumiste
võimaldamine
energiakogukondadele,
energiaostulepingute
sõlmimise võimaldamine ja
soodustamine, kogukonna
osaluskriteeriumi
juurutamine suuremate
taastuvenergia projektide
puhul jpm.
Elering AS (3) Päritolutunnistus kehtib Jah Eelnõud täpsustati
18 kuud pärast kütuse või vastavalt
energia tootmist. Kas kommentaarile.
klausel, et kehtib 18 kuud,
aga ülekandeid saab teha 12
kuud, läks välja? AIB just
arutas sellist reeglist ja kui
eelmisel aastal oli komisjoni
workshop, siis pooldati ka
sellist lähenemist.
Elering AS § 327 lõiget 4 täiendada Jah Eelnõud on vastavalt
vastavatalt: “märgitakse kommentaarile
kustutatuks tarbimise täiendatud (vt §327
tõendamiseks, mille järel lõige 4).
seda enam kasutada ei saa“.
Elering AS § 327 lõige 6 sõnastada Jah Eelnõud on vastavalt
ümber järgmiselt „Tarnitud kommentaarile
ja tarbitud energiaühiku täiendatud.
päritolu tõendamiseks võib
kasutada ainult Euroopa
Majanduspiirkonna riigis
väljastatud
päritolutunnistust.“
Elering AS § 327 lõige 7 sõnastada Osaliselt Ära tuleb defineerida
ümber järgmiselt: päritolutunnistuse
„Päritolutunnistuse tootjale kasutamine, seega
väljastamine, tarbija kasuks „tarbija kasuks
kustutamine, võõrandamine kustutamine“ ei päde.
riigisiseselt ja Euroopa kuna peab jääma
Majanduspiirkonna riikide „kasutamine,“
vahel toimub käesoleva
seaduse § 329 lõikes 1
nimetatud
päritolutunnistuste
elektroonilise andmebaasi
kaudu.“
Elering AS Markeerida ära, millise Jah Eelnõud on vastavalt
allika kaudu toimub kommentaarile
päritolutunnistega täiendatud.
seonduvate tegevuste
rahastamine. Mõistlik on
päritolutunnistustega
seonduvat rahastada
taastuvenergia tasust, kuna
päritolutunnistused on
otseselt seotud
taastuvenergia sektori
arenguga ja aitab seda
edendada.
Elering AS Sõnastada § 328 lg 2 ümber Jah Eelnõud on vastavalt
järgmiselt: „Biometaani kommentaarile
tootmise kohta väljastatud täiendatud.
päritolutunnistusel
esitatakse teave biometaani
energiaühiku vastavuse
kohta atmosfääriõhu kaitse
seaduse § 120 lõike 1 alusel
kehtestatud biokütuste ja
vedelate biokütuste
säästlikkuse kriteeriumitele,
biometaani alumine ja
ülemine kütteväärtus,
biometaani tootmise viis,
maakasutuse kategooria,
maakasutuse emissioon,
tooraine päritoluriik,
biokütuse KHG mahukus
ning info, kas tegemist on
täiustatud biokütusega“.
Rahandusministeerium 7) paragrahvi 2 täiendatakse Osaliselt Süsinikneutraalset
punktidega 26’1–26’4 tootmist pole seni EL
järgmistes sõnastustes: direktiivides
26’2) süsinikneutraalne konkreetselt
tootmine – biometaani, defineeritud. Siinkohal
vesiniku, elektrienergia või soovime, et
soojus- või jahutusenergia süsinikneutraalse
tootmine selliselt, et tootmise definitsioon
tootmise protsessis oleks võimalikult
emiteeritud süsinikdioksiid paindlik ja seetõttu ka
on kinni püütud või muudame vastavalt ka
taaskasutatud praegust definitsiooni
Kuidas see EL direktiivis ning kaalume
defineeritakse? Kuna süsinikneutraalsuse
maailmas teadaolevalt hindamise korra
rakendatakse ka lähenemist, kehtestamist määruse
kus ettevõte ostab mingit tasandil, kus saaksime
kvooti / sertifikaati, istutab eraldi ministeeriume ja
puid vmt. ja siis ongi turuosalisi kaasata.
süsinikuneutraalne, siis Koostöös
miks seda võimalust meil Keskkonnaministeeriu
ette nähtud ei ole? miga jõudsime
Üks üldisem täpsustav järeldusele, et
küsimus. Praegu toimub süsinikuneutraalse
kasvuhoonegaaside üle tootmise osas
arvestuse pidamine ja mõistame
regulatsioon minu süsinikdioksiidi
arusaamist mööda selliselt, neutraalset tootmist
et kõik gaasid arvestatakse ning põhimõtete
ümber süsinikdioksiidi sätestamisel on
koguseks. Kas see on nii? mõistlik võtta eeskuju
Kui jah, siis me peaksime IPCC’l, mille alusel
„süsinikdioksiid on kinni toimub ülemaailmne
püütud“ asemel kasutama kasvuhoonegaaside
„kasvuhoonegaasid on kinni arvestus ning mille
püütud“? alusel koostatakse
riiklike inventuure. Ka
IPCC alusel toimub
kauplemine. Seega,
süsinik mis on
konkreetsete
sertifitseeritud ja
tunnustatud
tehnoloogiate alusel
kinni püütud või
taaskasutatud on
asjakohane, kuid
paraku nö puude
istutamised on IPCC
metoodikast väljas.
Ühtlasi on selliste
tegevuste puhul
reaalset KHG
vähenemist keeruline
järgida.
Rahandusministeerium 7) paragrahvi 2 täiendatakse Ei Toome direktiivis välja
punktidega 26’1–26’4 toodud definitsiooni
järgmistes sõnastustes: otse eelnõu mõistena
26’3) üle Eesti õigusruumi.
taastuvenergiakogukond –
juriidiline isik, keda
kontrollivad füüsilisest
isikust, väikese ja keskmise
suurusega ettevõtjast või
kohaliku omavalitsuse
üksusest aktsionärid,
osanikud või liikmed, kelle
elu- või asukoht on
kõnealusele juriidilisele
isikule kuuluvate ja tema
poolt välja töötatud
taastuvenergiaprojektide
lähedal ning kelle peamine
eesmärk on rahalise kasumi
asemel anda
keskkonnaalast,
majanduslikku või
sotsiaalset kogukondlikku
kasu oma aktsionäridele,
osanikele või liikmetele või
nendele piirkondadele, kus
ta tegutseb
Miks me nii täpselt ja kitsalt
püüame piiritleda? Mida me
välistada või keda kaitsta
püüame?
Miks me nii täpselt peame
lahti kirjutama, kes võivad
osanikud olla ja kus nad
asuma peavad jne. Kas
punkti ei võiks lihtsustada
eemaldades punaseks tehtud
ja läbikriipsutatud
tekstiosa?
Rahandusministeerium 9) paragrahvi 3 täiendatakse Antud punktiga
lõikega 9 järgmises sätestatakse tase,
sõnastuses: millest ei tohi
„(9) Taastuvatest taastuvenergia osakaal
energiaallikatest toodetud olla riigi summaarsest
energia osakaal riigi energia lõpptarbimisest
summaarses energia väiksem. See tase on
lõpptarbimises ei või olla kokkulepitud
väiksem kui Euroopa taastuvenergia
Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr
direktiivi (EL) 2018/2001 2009/28/EÜ ning
taastuvatest Eestile määratud tase,
energiaallikatest toodetud millest taastuvenergia
energia kasutamise kohta osakaal väiksem ei tohi
(ELT L 328, 21,12.2018, lk olla on 25%. Aastal
82–209) lisa I osas A 2019 oli Eesti
esitatud tabeli kolmandas taastuvenergia osakaal
veerus esitatud ca 30 %.
lähteosakaal.“;
Palun siia juurde
numbritega koos selgitust,
milline on praegune nõutud
tase, kuidas see antud
punkti mõjul muutub ja
mida nõuab ses osas
direktiiv?
Rahandusministeerium 9) paragrahvi 3 täiendatakse Eelnõuga täiendatakse
lõikega 9 järgmises §-i 3, kuhu lisatakse
sõnastuses: lõige 9, millega
„(9) Taastuvatest sätestatakse tase,
energiaallikatest toodetud millest ei tohi
energia osakaal riigi taastuvenergia osakaal
summaarses energia olla riigi summaarsest
lõpptarbimises ei või olla energia lõpptarbimisest
väiksem kui Euroopa väiksem (25%). Säte
Parlamendi ja nõukogu jõustub 01.01.2021. a
direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtib kuni eelnõu §
taastuvatest 1 punktiga 11 lisatava
energiaallikatest toodetud § 321 lõike 3
energia kasutamise kohta jõustumiseni
(ELT L 328, 21,12.2018, lk 30.07.2021. a. Ehk
82–209) lisa I osas A alates 30.07.2021. a
esitatud tabeli kolmandas sisaldub vastav
veerus esitatud põhimõte EnKS §-s
lähteosakaal.“; 321, mis reguleerib
10) paragrahvi 3 lõige 9 üldiselt riikliku
tunnistatakse kehtetuks; taastuvenergia
Täiendatakse lõikega 9 ja eesmärki.
siis tunnistatakse sama lõige
kehtetuks. Palun
lisaselgitust.
Rahandusministeerium § 321. Riiklik taastuvenergia See punkt tuleneb
eesmärk otseselt direktiivist.
(2) Käesoleva paragrahvi Täiendavaid nõudmisi
lõikes 1 nimetatud siinkohal me juurde ei
eesmärkide täitmise ole lisanud.
arvutamisel ei võeta
arvesse biokütuseid,
vedelaid biokütuseid ega
biomasskütuseid ja nendest
toodetud energiat, mis ei
vasta atmosfääriõhu kaitse
seaduse § 120 lõike 1 alusel
kehtestatud määruses
nimetatud säästlikkuse ning
kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähendamise
kriteeriumidele või mille
kasutamine ei ole kooskõlas
jäätmehierarhia
põhimõtetega
jäätmeseaduse mõistes.
Kas seda nõuab direktiiv
või oleme ise enda suhtes
nõudlikud?
Rahandusministeerium § 322. Taastuvatest On oluline, et riiklikus
energiaallikatest toodetud summaarse
energia osakaalu arvutamise lõpptarbimises
üldised põhimõtted arvutamiseks võetakse
(3) Taastuvatest lõpptarbitud energiat
energiaallikatest toodetud arvesse ainult üks
gaasi, elektrienergiat ja kord. Nimetatud
vesinikku võetakse kordajaid võib
käesoleva paragrahvi lõike kasutada vaid
2 punktides 1–3 sätestatud taastuvenergia
taastuvatest transpordisektori
energiaallikatest toodetud eesmärkide täimisel.
energia summaarsete Kordajate kasutamine
lõpptarbimiste arvutamisel on liikmesriikidele
arvesse ainult üks kord. võimaluseks, kuidas
Kuna teatud energialiike on täita raskesti
võimalik arvesse võtta nn. saavutatavat eesmärki
„kordajatega“, siis kas siin nö lihtsamalt. Eesti
püütakse seda võimalust plaanib antud
välistada? Või on selle sätte kordajaid transpordi
eesmärk välistada olukord, eesmärki täitmiseks
kus ühte ja sama elektrit kasutada (vt § 324.
mitmes kohas kordajaga Transpordisektoris
suurendatult arvestatakse? taastuvatest
energiaallikatest
toodetud energia
osakaalu arvutamise
põhimõtted).
Rahandusministeerium Sama punktiga seonduvalt Kui elektrienergia
teine küsimus - kui kusagil tarniti maantee- või
keegi toodab elektri ja see raudteesõidukisse
läheb taastuva osakaalu vahetult taastuvast
arvestusse ning siis keegi energiaallikat
sõidab elektriautoga ja ka kasutavast
see läheb arvestusse. Kas nii elektrienergia
oleks direktiivi alusel tootmisseadmest,
võimalik teha? Kuidas arvatakse see
käituvad teised riigid? elektrienergia
taastuvast
energiaallikast
toodetud
elektrienergiaks. Seega
siin kohal loetakse nt
elektriautos tarbitud
energia 100%
taastuvenergiaks.
Seevastu kui pole
teada, et
maanteesõidukites
tarbitud elektrienergia
on 100%
taastuvenergia,
korrutatakse tarnitud
elektrienergia kogus
megavatt-tundides
tarnimisele eelnenud
üle-eelmisel aastal riigi
keskmise taastuvast
energiaallikast
toodetud elektrienergia
osakaaluga
protsentides. Näiteks
kui aastal 2019 aasta
transpordisektoris
taastuvatest
energiaallikatest
toodetud energia
osakaalu arvutatakse,
tuleb
maanteesõidukites
tarbitud elektrienergia
osakaalu arvutamisel
valemis kasutada 2017
aasta taastuvelektri
osakaalu ning
korrutada see neljaga
(näidis valem: 2019.
aasta
maanteesõidukites
tarbitud elektrienergia
osakaal (X MWh) =
2017 aasta
taastuvelektrienegria
osakaal (17,33%) x 4.
Seda selleks, et
edendada
taastuvelektri
kasutamist
transpordisektoris ja
vähendada
ebasoodsamat
olukorda
energiastatistikas.
Nimelt, kogu
maanteesõidukitele
tarnitavat
elektrienergiat ei ole
spetsiaalsete mõõturite
abil võimalik
statistikas arvesse
võtta, näiteks kodus
laadimise puhul, tuleks
kasutada kordajaid, et
tagada taastuvenergial
põhineva elektrilise
transpordi positiivse
mõju nõuetekohane
arvesse võtmine.
Konkreetne
arvutuskäigu nõue
(kasutada 2 aasta
tagust taastuvelektri
osakaalu) tuleneb otse
direktiivist.
Rahandusministeerium § 322. Taastuvatest Antud punkt tuleneb
energiaallikatest toodetud otseselt direktiivist.
energia osakaalu arvutamise Vaatamata sellele, et
üldised põhimõtted Eestis ei ole mäe otsa
(4) Taastuvatest pumbatud vee
energiaallikatest toodetud kasutamine
elektrienergia summaarne pumpelektrijaamades
lõpptarbimine arvutatakse aktuaalne peame
taastuvatest tuginedes varasemale
energiaallikatest toodetud kogemusele direktiivi
elektrienergia kogusena, ülemvõtmise osas ka
sealhulgas oma tarbeks Eesti jaoks mitte
toodetud taastuvenergia aktuaalsed sätted üle
tarbijate ja taastuvenergia võtma (oleme saanud
kogukondade poolt sarnastes aspektides
toodetud elektrienergia Euroopa Komisjonilt
kogus, välja arvatud direktiivi ülevõtmise
elektrienergia kogus, mis on kontrollimise käigus
toodetud eelnevalt mäe otsa kommentaare, et „säte
pumbatud vett kasutavates pole terviklikult
pumpelektrijaamades. ülevõetud“ või et on
Miks selline piirang? Aga „osaliselt ülevõetud“.
kui tuul pumpab vee mäe Püüame käesoleva
otsa? eelnõuga sellist
Selle punkti kohta öeldakse olukorda vältida.
seletuskirjas, et „Eesti
kontekstis eelnevalt mäe
otsa pumbatud vee
kasutamine
pumpelektrijaamades ei ole
aktuaalne.“ Kui ei ole
aktuaalne, ärgem siis
piirakem.
Rahandusministeerium § 322. Taastuvatest Vastavat valemit (lisa
energiaallikatest toodetud II
energia osakaalu arvutamise normaliseeriumisvale
üldised põhimõtted m) on kasutatud ka
(6) Hüdro- ja tuuleenergia varasemalt
abil toodetud elektrienergiat taastuvenergia
võetakse taastuvatest statistika arvutamisel
energiaallikatest toodetud vastavalt
elektrienergia summaarse taastuvenergia
lõpptarbimise arvutamisel direktiivile
arvesse vastavalt Euroopa (2009/28/EÜ). Seega
Parlamendi ja nõukogu antud säte ei too kaasa
direktiivi (EL) 2018/2001 sisulist muutust.
lisas II sätestatud Riikliku taastuvenergia
normaliseerimisvalemile statistika eest vastustab
Statistikaamet, kes on
Palun valemit ja numbrilist vastavate valemitega
näidet. kursis. Näiteks 2018
aasta statistika
kohaselt toodeti
taastuvat tuuleenergiat
692,8 GWh.
Rahandusministeerium § 322. Taastuvatest Direktiivi lisas VII
energiaallikatest toodetud väljatoodud
energia osakaalu arvutamise metoodikale tuginedes.
üldised põhimõtted Vastavaid arvutusi
(9) Kütte ja jahutuse jaoks teeb ning metoodikaid
soojuspumpade ning haldab Statistikaamet
kaugjahutussüsteemide abil ning antud
toodetud ümbritseva arvutusmetoodika ei
keskkonna ja geotermilist ole varasema
energiat võetakse käesoleva taastuvenergia
paragrahvi lõike 2 punkti 2 direktiiviga
kohaldamisel arvesse (2009/28/EÜ)
tingimusel, et lõplik saadav muutunud, seega säte
energiakogus ületab ei too kaasa sisulist
oluliselt soojuspumba muudatust.
käitamiseks kasutatud
primaarenergia kogust, viies
läbi arvutusi vastavalt
Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL)
2018/2001 lisas VII esitatud
meetodile, võttes arvesse
energia tarbimist kõikides
lõpptarbimissektorites.
Kuidas me selle „ületab
oluliselt“ sisustame?
Rahandusministeerium § 322. Taastuvatest Siinkohal tuleb
energiaallikatest toodetud rõhutada, et säte
energia osakaalu arvutamise puudutab vaid uusi
üldised põhimõtted elektrijaamu, mis
(13) Biomasskütustest alustavad tööd peale
toodetud elektrienergiat 2024. 30. juunit, ehk
võetakse käesoleva kolm aastat peale
paragrahvi lõike 2 punktide direktiivi nr 2018/2001
1–3 kohaldamisel arvesse jõustumist. Toome
üksnes juhul, kui see vastab selle punkti
vähemalt ühele järgmistest konkreetselt eelnõu
nõuetest: sättesse juurde. Eestis
3) tootmisseadmega, mille on praeguse seisuga 3
summaarne elektrijaama, mille
nimisoojusvõimsus on üle võimsus on üle 100
100 MW, elektrienergia MW:
tootmisel on kasutatud 1) Eesti
tõhusa koostootmise Elektrijaam. Tootmise
tehnoloogiat või ainult kasutegur 29%.
elektrienergiat tootvate 2) Balti
käitiste puhul on saavutatud Elektrijaam. Siin on
elektritootmise ainult 11. energiaplokk
netokasutegur 36 protsenti; koostootmise all.
Palun tooge välja nimekiri Tootmise kasutegur on
üle 100MW üle 36%.
nimisoojusvõimsusega 3) Auvere
käitised Eestis koos infoga, Elektrijaam. Tootmise
millises neist on saavutatud kasutegur üle 36%.
elektritootmise Teiste elektrijaamade
netokasutegur 36%. puhul on võimsus alla
100 MW.
Rahandusministeerium § 323. Biokütustest, Selles §-s välja toodud
vedelatest biokütustest ja piirangud tulenevad
biomasskütustest toodetud otseselt direktiivist.
energia osakaalu arvutamise
põhimõtted
Kas selles paragrahvis
olevad piirangud tulevad
direktiivist või on need
siseriiklikud? Või on nii
ühtesid kui teisi?
Rahandusministeerium § 324. Transpordisektoris Nimetatud kordajad on
taastuvatest maksimaalselt
energiaallikatest toodetud lubatavad.
energia osakaalu arvutamise
põhimõtted
(5) Transpordisektoris
taastuvatest
energiaallikatest toodetud
energia osakaalu
arvutamisel arvestatakse
energiakogust järgmiselt:
1) Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL)
2018/2001 lisas IX loetletud
lähteainetest toodetud
biokütuste ja transpordis
kasutatava biogaasi
energiakogust kahekordselt;
2) taastuvelektri
energiasisaldus
maanteesõidukitele
tarnimise korral
neljakordselt;
3) raudteesõidukitele
tarbimisse lubamise korral
1,5-kordselt;
4) lennundus- ja
merendussektorisse tarnitud
kütuste, välja arvatud toidu-
ja söödakultuuridest
toodetud kütuste, osakaalu
saamiseks korrutatakse
nende energiasisaldus 1,2-
ga
Kas siin kasutatavad
kordajad on maksimaalsed
lubatavad? Kui jah, siis OK.
Kui ei, siis palun tooge
välja, millised on
maksimaalsed lubatud
kordajad.
Rahandusministeerium § 324. Transpordisektoris Selle arvutuskäigu
taastuvatest nõue tuleneb otseselt
energiaallikatest toodetud direktiivist.
energia osakaalu arvutamise
põhimõtted
(7) Maantee- ja
raudteesõidukitele
taastuvast energiaallikast
toodetud elektrienergia
osakaalu leidmiseks
korrutatakse tarnitud
elektrienergia kogus
megavatt-tundides
tarnimisele eelnenud üle-
eelmisel aastal riigi
keskmise taastuvast
energiaallikast toodetud
elektrienergia osakaaluga
protsentides.
(9) Kui muust kui
bioloogilise päritoluga
taastuvtoorainest toodetud
vedelate ja gaasiliste
transpordikütuste tootmisel
kasutatakse kas vahetult või
vahesaaduste tootmiseks
elektrienergiat, kasutatakse
taastuvenergia osakaalu
määramiseks taastuvatest
energiaallikatest toodetud
elektrienergia keskmist
osakaalu, võttes arvesse
kahe aasta taguseid andmeid
Miks me siin üleelmist
aastat kasutame? Kui
elektrisõidukite arv kasvab,
siis me selle valemiga
kasutame arvestuses vähem
elektrienergiat, kui on
tegelik tarbimine?
Rahandusministeerium § 324. Transpordisektoris Tegu on direktiivist
taastuvatest tuleneva nõudega,
energiaallikatest toodetud mille põhiline eesmärk
energia osakaalu arvutamise on see, et muust kui
põhimõtted bioloogilise päritoluga
(10) Elektrienergiat, mis on taastuvtoorainest
saadud otseühenduse kaudu toodetud vedelate ja
taastuvast energiaallikast gaasiliste
elektrienergia transpordikütuste
tootmisseadmega tootmise juurde
elektrituruseaduse mõistes, rajatakse uus
võib täiel määral arvesse taastuvenergia
võtta kui taastuvast tootmisseade ja
energiaallikast toodetud välistatakse selliselt
elektrienergiat, kui seda juba olemasolevate ja
kasutatakse muust kui turul osalevate
bioloogilise päritoluga tootmisseadmete
taastuvtoorainest toodetud kasutusala vahetumist.
vedelate ja gaasiliste Näide a) kütuse
transpordikütuste tootmisel, tootmine rajatakse
juhul kui tootmisseade: olemasoleva
1) alustab tegevust hiljem taastuvenergia üksuse
kui muust kui bioloogilise juurde pole soositud.
päritoluga taastuvtoorainest b) kui kütuse
vedelaid ja gaasilisi tootmisega koos
transpordikütuseid tootev rajatakse elektrienergia
käitis või sellega samal ajal saamiseks
ning; taastuvenergia üksus
(11) Võrgust võetud on soositud.
elektrienergiat võib Sätte 11 osas on tegu
käesoleva paragrahvi lõikes kahevalentse sättega,
11 nimetatud mis tuleneb
transpordikütuste tootmisel direktiivist, kus
lugeda täielikult taastuvast esimeses pooles on
energiaallikast toodetud põhimõte, et kui on
elektrienergiaks, kui see on tegu otseliiniga (otse
toodetud üksnes taastuvatest tootmisest tarbimisse)
energiaallikatest ning siis saab seda energiat
taastuvenergia omadused ja 100% taastuvenergiana
kõik muud asjakohased arvesse võtta. Sätte
kriteeriumid on tõendatud, teine pool ütleb, et
tagades, et kõnealuse tarbitud energiat võib
elektrienergia statistikas arvesse
taastuvenergia omadusi võtta vaid 1 kord ehk
deklareeritakse ainult üks ühes sektoris (näiteks
kord ja ainult ühes kui taastuvelekter
lõpptarbimissektoris. tarbiti maanteesõidukis
Millega ja miks me siin ja see osakaal läheb
tegeleme? statistikas arvesse
Lisaks palun sätte (10) transpordisektoris
tõlget, et oleks võimalik aru elektri osakaaluna, siis
saada sisust. Näiteks kahe seda sama kogust ei
näite varal, millest üks tohi lisaks kuvada
kvalifitseerub ja teine mitte. näiteks üldises
Sätte (11) kontekstis küsin, taastuvelektri
et kas meil on võimalik eesmärgis).
kuidagi ka vähendada
vajalike pitsatite ja
allkirjadega dokumentide
arvu? Kui tuulik genereerib,
siis saab ka ilma pitsatita
aru, et genereerib?
Rahandusministeerium § 326. Juhul, kui ettevõtted
Taastuvenergiakogukond soovivad jõud
(2) ühendada
Taastuvenergiakogukonnas taastuvenergia
osaleva ettevõtja peamine tootmiseks siis nad
äri- või kutsetegevus ei tohi võivad seda teha, kuid
olla jäävad
taastuvenergiakogukonnas taastuvenergiakogukon
osalemine. dade skoobist välja.
Miks selline piirang?
Oletagem, et ettevõtjad
otsustavad ühendada jõud
koos energia tootmiseks.
Üks ettevõtja teeb sellest
ettevõtmises osalemiseks
eraldi OÜ (mis muuga sel
juhul ei tegelegi, kui ses
ühistootmises osalemisega).
Kas ta ei tohi nii teha?
Miks?
Rahandusministeerium Peatükk 82 Päritolutunnistus on nö
Päritolutunnistus sertifitseerimistunnistu
Kas see on oma sisu poolest s, mis tagab et
sarnane süsteem CO2 toodetud ja tarbitud
kvootide süsteemiga? energia on pärit
taastuvast
Kui paragrahvi 2 lõikes 262 energiaallikast ning
öeldakse, et mida saab osta kaubast
süsinikuneutraalne tootmine eraldi. Näiteks kui
on ainult juhul, kui … toodetakse elektrolüüsi
süsinikdioksiid on kinni abil vesinikku ning
püütud või taaskasutatud, läheduses ei ole
siis kas tegelikult on taastuvenergia
võimalik teha fossiilset tootmisüksusi, saab
energiat ja osta neid vesiniku tootmiseks
päritolutunnistusi, et kasutatavat fossiilset
piisavalt roheline olla? elektrit nö
taastuvenergia
päritolutunnistusega
puhtaks osta. Kuid
siinkohal on oluline
jälgida energiabilanssi
ja vältida
päritolutunnistuste
topeltkasutamist ning
lisaks on oluline
markeerida, et
päritolutunnistustega ei
saa ära täita riiklike
taastuvenergia
eesmärke.
Rahandusministeerium Peatükk 82 Tarbijate ühtsetel
Päritolutunnistus alustel
Vaja lühikest selgitust, miks informeerimiseks
on neid tunnistusi vaja ja taastuvenergia päritolu
kuidas neid kasutada saab. kohta ning toodetud
taastuvenergia
ülepiirilise kaubanduse
võimaldamiseks seati
Euroopa Liidus sisse
päritolutunnistuste
süsteem. Esialgu
väljastati
päritolutunnistusi vaid
taastuvale
elektrienergiale, kuid
taastuvenergia sektori
arenedes tekkis
vajadus ka teistest
taastuvenergia
allikatest toodetud
energia päritolu
tõendamise järgi.
Päritolutunnistus on
elektrooniline
dokument, mille
normühik on 1 MWh
ning mille väljastab
päritolutunnistuse
süsteemi haldaja
(kelleks on Eestis
Elering AS)
biometaani, vesiniku,
elektrienergia või
soojus- või
jahutusenergia tootjale,
tootja taotluse alusel,
tõendamaks, et
biometaan, vesinik,
jahutus- või
soojusenergia või
elektrienergia on
toodetud taastuvast
energiaallikast. Ühtlasi
saab kasutada
päritolututunnistust
selleks, et tõendada, et
biometaani, vesiniku,
elektrienergia või
soojus- või
jahutusenergia on
toodetud selliselt, et
tootmise protsessis
emiteeritud
süsinikdioksiid on
kinni püütud või
taaskasutatud.
Päritolutunnistused
kehtivad 18 kuud.
Päritolutunnistus võib
võõrandada teisele
turuosalisele 12 kuu
jooksul pärast
energiaühiku tootmist.
Päritolutunnistust aga
kasutab tarbija, kui ta
soovib tõendada tema
tarbitud taastuvenergia
päritolu.
Päritolutunnistust tuleb
käsitada n-ö kauba
sertifitseerimistunnistu
sena, mida saab osta
kaubast eraldi.
Näiteks, kui mõni
tarbija soovib tarbida
ainult
keskkonnasõbralikku
elektrienergiat, siis,
kuigi reaalselt tarbib ta
sama elektrit, mida
kõik teised süsteemi
tarbijad, ostab ta
endale Eesti või mõne
teise liikmesriigi või
Euroopa
Majanduspiirkonna
riigi elektroonilisest
andmebaasist
päritolutunnistuse ning
sellega ta tõendab, et
tema tarbitud
elektrienergia on
keskkonnasõbralik.
Kui tarbija ostab
päritolutunnistuse,
kuid ei kavatse seda
kasutada, võib ta selle
üle kanda ehk
võõrandada
päritolutunnistuse
kehtivuse ajal, teisele
isikule, kes soovib
tõendada, et tema
kasutatud
elektrienergia on
toodetud taastuvast
energiaallikast või
tõhusa koostootmise
režiimil.
Rahandusministeerium § 327. Päritolutunnistus „Kustutamise“ all
(4) Päritolutunnistust peetakse silmas, et
kasutatakse tarbijale päritolutunnistus on nö
tarnitud ja tarbitud ära kasutatud.
energiaühiku taastuvast Täiendame eelnõus
energiaallikast tootmise sõnastust selliselt, et
tõendamiseks mõõtepunktis. põhimõte paremini
Nimetatud eesmärgil välja tuleks.
kasutatud päritolutunnistus
kustutatakse.
Mida siin selle kustutamise
all mõeldakse? Kas
tunnistus kaob, nagu teda
poleks olnudki (kustutatud)
või pigem peaks siin olema
juttu sellest, et antud
päritolutunnistus saab
märke, et ta on kasutatud
ning sellega välistatakse
topeltkasutus?
§ 327. Päritolutunnistus, Jah Eelnõusse lisati 12 kuu
eelnõu seletuskiri säte juurde.
Päritolutunnistus võib Antud nõue ja
võõrandada teisele kehtivusajad tulenevad
turuosalisele 12 kuu jooksul direktiivist.
pärast energiaühiku
tootmist.
Seletuskirjas on öeldud, et
võõrandada võib 12 kuu
jooksul. Seadusest ma
sellist sätet ei leia.
Kui püütakse tekitada
päritolutunnistuste turg, siis
kuidas sellega suhestub see
12 kuu reegel (või ka 18-
kuulise kehtivuse reegel).
Kas ma ei saagi neid
tunnistusi kokku osta
lootuses, et pikema aja
jooksul nende hind kasvab?
Rahandusministeerium § 329. Päritolutunnistuste Järgmine otseselt
haldamine direktiivist ja teistest
Siin paragrahvis antakse EL õigusaktidest
Eleringile üsna vabad käed tulenevaid nõudeid.
päritolutunnistustega Päritolutunnistuste
seonduvat kujundada. süsteemi luues
Milline on teiste riikide konsulteerisime ka
praktika? teiste liikmesriikidega
Kas direktiiv kirjutab ses ning nad kasutavad
osas midagi ette? sarnast praktikat. Tegu
Siin oleks ehk mõistlik ka on turuplatformiga
konkurentsiametile mingid millel on omad kulud,
hoovad anda sekkumiseks? mida on mõistlik katta
Lisaks küsimus sellest, et võrgutariifist (mitte
kui me näeme ette, et riigieelarvest) ning mis
taastuva elektri tootmine regulaatori juurde ei
jõuab punkti, kus ta toetust sobi. Eesmärk on
ei vaja ja on turupõhine, siis tegeleda järelevalvega,
miks me näeme siin mitte turu
seaduses ette tulu tekitamise arendamisega.
süsteemihaldurile? Kui Konkurentsiamet juba
ühest otsast voolab peale, täna jälgib, et vaheneid
aga teises ei ole toetust vaja kasutatakse mõistlikult
maksta, kuhu see raha siis Lisame eelnõusse, et
läheb? kuni 2% toetuse
Mu meelest oleks siin väljamaksmise
vajalik süsteemihaldurile summast võib
mingid piirid seada, kui moodustada
suur see administreerimiskulud,
administreerimistasu see kataks ära siis nii
maksimaalselt olla võib. päritolutunnistuste
platvormi,
kauplemisplatvormi,
aga ka
päritolutunnistuste
tarbijale kuvamise
infotehnoloogiliste
lahenduste arendamise
ja halduse.
Rahandusministeerium § 329. Päritolutunnistuste 2023. aasta 31.
haldamine detsembriga lõppeb
(10) Riigipoolset biometaani tootmise
investeeringu- või muud toetus ja seega on
toetust saava asjakohane lõpetada ka
tootmisseadme, välja nn biometaani
arvatud biometaani tootmisseade ja
tootmisseadme, toodangu päritolutunnistuse
kohta väljastatakse ülekandmise erand
päritolutunnistused süsteemi haldaja
päritolutunnistuste süsteemi kontole. Seni on
haldaja kontole. biometaani tootmise
Päritolutunnistuste süsteemi toetust maksutud 9,8
haldaja võõrandab sellised mln eurot ning meetme
päritolutunnistused jääk on hetkeseisuga
enampakkumise korras. ca 22 mln eurot.
Enampakkumisest saadud
tulu kasutatakse
elektrituruseaduse § 59’2
lõikes 4 nimetatud toetuse
rahastamiseks.“;
Seletuskirjas püütakse
põhjendada, miks
biometaanile on erandit
vaja. Palun selgitusele
juurde ka numbreid.
Rahandusministeerium 12) paragrahv 32’9 lõige 10 Jah Antud säte lisati
muudetakse ja sõnastatakse eelnõusse.
järgmiselt:
„(10) Riigipoolse tegevus-
või investeeringutoetust
saava tootmisseadme
toodangu kohta
väljastatakse
päritolutunnistused
päritolusüsteemi haldaja
kontole. Päritolutunnistuste
süsteemi haldaja võõrandab
sellised päritolutunnistused
enampakkumise korras.
Enampakkumisest saadud
tulu kasutatakse
elektrituruseaduse §59’2
lõikes 4 nimetatud toetuse
rahastamiseks. “
Seletuskiri ütleb, et uus
sõnastus hakkab kehtima
01.01.2024. Kas eelnõus ei
peaks see kuupäev kirjas
olema?
Päritolutunnistuste peatükk Jah Eelnõusse lisati
ELTS’s ja käesolevas konkreetne kuupäev,
seaduses millal elektrooniline
Juba ELTS’s on öeldud, andmebaas
et haldamiseks päritolutunnistuste
elektroonilise andmebaasi haldamiseks peab
ning avaldab väljastatud valmis olema (§329 lg
päritolutunnistuste kohta 10).
teavet oma veebilehel.
Päritolutunnistuse
väljastamise kohta
avaldatakse andmed
veebilehel hiljemalt
järgneva tööpäeva jooksul
pärast päritolutunnistuse
väljastamist.
[RT I, 12.07.2014, 3 - jõust.
22.07.2014]
Nüüd ütleme, et
Päritolutunnistuste süsteemi
haldaja loob …
Kaua ta seda loob? Kas
oleks mõistlik sätestada
kohustus ajaliselt?
ELTSi rakendussättes vb on
kuupäev kirjas.
Rahandusministeerium Päritolutunnistuste peatükk Õigusselguse huvides
ELTS’s, Maagaasiseaduses, on otstarbekas
Kaugkütteseaduses ja koondada kõik
käesolevas seaduses päritolutunnistustega
seonduv ühte
Oleks vaja lühikest ülevaadet seadusesse ja ühte
sellest, kas ja missisuliselt peatükki. Sisulisi
muutub selle käigus, kui muudatusi see kaasa ei
tõstame päritolutunnistuste too, kuid õigusselguse
temaatika ühte seadusesse huvides on see
kokku. mõistlik. Praegu on
päritolutunnistuste
temaatikat käsitletud
paraleelselt MGS-is
ning ElTS-is, kuid
direktiivist tulenevalt
tuleb päritolutunnistusi
väljastada edaspidi ka
vesinikule ja soojuse
ning jahutusenergiale,
sellest tulenevalt
peaksime
päritolutunnistuste
temaatika sisse viima
ka näiteks
kaugkütteseadusesse jt
asjakohastesse
seadustesse. Kuna
päritolutunnistustel on
ühised põhimõtted ja
ühised väljastamise ja
kasutamise reeglid, siis
erinevates seadustes
oleks 70% samad
sätted, kuid väikeste
erisustega tulenevalt
kütustest. Seega
leiame, et on mõistlik
kogu
päritolutunnistuste
temaatika ühte
seadusesse kokku tuua
ja eemaldada
eriseadustest.
Justiitsministeeriumi Tarbetu on jaotada sätestatavat Jah
kommentaarid kahe lõike vahel, nagu on kehtivas
Energiamajanduse seaduses. Ka § 1 pealkiri on küsitav
korralduse seaduse kohta ehk mis vahe on sisul ja
reguleerimisalal; ettepanek on § 1
pealkirjastada „Seaduse
reguleerimisala“. HÕNTE § 8 lg 2
kohaselt tuleb lg-s 1 loetleda
käsitletavad õigusinstituudid või
nimetada reguleeritav valdkond.
Ettepanek on kõnesoleval juhul lg 1
ülevaatlikkuse eesmärgil esitada
punktiloeteluna (hõlmates ka lg 2
osa) ning lg 2 tunnistada kehtetuks.
Seega:
1) paragrahvi 1 pealkiri ja
lõige 1 muudetakse ning
sõnastatakse järgmiselt:
2) paragrahvi 1 lõige 2
tunnistatakse kehtetuks;.
Punktiga 71 täiendatakse seadust Jah
mõistega „energia segajääk“. Kuna
termin on kasutusel vaid EnKS §
329 lg-s 8, tuleb see avada lõikes 9
ning muuta eelnõus järgmiste
lõigete numeratsiooni vastavalt.
Süsteemihaldur
maagaasiseaduse mõistes ja
põhivõrguettevõtja
elektrituruseaduse mõistes
asemel peab olema
süsteemihaldur
maagaasiseaduse tähenduses ja
põhivõrguettevõtja
elektrituruseaduse tähenduses.
Lisaks palume seletuskirjas
esitada viide MGS ja ELTS
asjakohastele sätetele.
Kuna punktides 6 ja 7 on üksteisele Jah
järgnevad punktid, mis on
kavandatud jõustuma ühel ajal, siis
puudub vajadus nende esitamiseks
eraldi punktides
Seadust täiendatakse terminiga Jah
„ringlusse võetud süsinikupõhised
kütused“. See on kasutusel veel
vaid EnKS § 324 lg-s 2 ning tuleb
avada pärast esmakordset kasutust
järgmises eraldi lõikes (EnKS § 324
lg-s 3 ning muuta järgmiste lõigete
numeratsiooni vastavalt).
Kuna terminit ei kasutata seaduses Osaliselt EnKS § 327 lõike 2
läbivalt, siis ei kuulu see arvestatud. täiendus on tehtud
üldsätetesse, vaid tuleb määratleda ning mõistete alt
asjakohases osas, nt EnKS § 327 süsinikneutraalne
eraldi lõikes 2. Määratlus on ehk tootmine kustutatud.
võimalik sõnastada täpsemalt, sest
EnKS § 328 lg 4
.. korra alusel kontrollitud
viidatud
biometaani ..tootmine selliselt .. ei päritolutunnistuste
ole üheselt tõlgendatav, kuna ei ole väljastamise ja
selge, kas korra alusel kasutamise tingimused
kontrollitakse biometaani jm v ja kord hõlmab endas
tootmist? EnKS § 328 lg 4 sätestab ka kontrolli.
üksnes väljastamise ja kasutamise
tingimused ja korra, mitte
kontrolli? Kontrolli osas saab
vajaduse korral 8. ptk täiendada.
EnKS § 327 lõikes 2 võiks kaaluda
määratluse sõnastamist viiteta
rakendusaktile, nt:
(2) Biometaani, vesiniku,
elektrienergia või soojus- või
jahutusenergia tootmine loetakse
süsinikuneutraalseks, kui tootmise
protsessis ei emiteerita
süsinikdioksiidi või see on kinni
püütud või taaskasutatud.
Seadust täiendatakse mõistetega Jah
„taastuvenergiakogukond“ ning
„toidu- ja söödakultuurid“. Termin
„taastuvenergiakogukond“ avada
EnKS § 326 eraldi lõikes 2. Termin
„toidu- ja söödakultuur“ avada
EnKS § 324 eraldi lõikes 5.
Peab olema käesoleva seaduse § Jah
32´2 lõikes 2, mitte § 32´3 lg 3.
81. ptk 1. jagu § 321 Jah
Lisatava EnKS § 321 lg-s 2 on
jäätmeseaduse mõistes, peab olema
jäätmeseaduse tähenduses. Lisaks
palume seletuskirjas esitada viide
JäätS asjakohasele sättele.
81. ptk 2. jagu Jah
Nimetuse 2. jagu ja selle pealkirja
vahel ei tohi olla tühja rida.
81. ptk 2. jagu § 325 Jah
2. jao ja § 325 pealkiri ei saa olla
identsed, sest jao pealkiri peab
hõlmama ka sellesse kuuluva § 326.
Ettepanek on teha jao pealkiri
üldisem, nt Oma tarbeks toodetud
taastuvenergia tarbimine ja § 325
pealkiri Oma tarbeks toodetud
taastuvenergia tarbimise
tugiraamistik, mis on ka paragrahvi
sisuks.
82. ptk § 328 lg 1 Jah
82. peatüki pealkirja ja § 327 vahele
peab jääma tühi rida.
82. ptk § 328 lg 1 Jah
§ 327 pealkiri peab olema Kütuse ja
energia päritolutunnistus.
82. ptk § 327 lg 1 Jah
Lisada definitsiooni täpsustav
käesoleva seaduse tähenduses, sest
tegu on nominaaldefinitsiooniga.
§ 328 lõike 1 sissejuhatavas Jah
lauseosas on …vähemalt järgnevad
andmed…, peab olema …vähemalt
järgmised andmed.
82. ptk § 328 lg 2 Jah
§ 328 lõikes 2 on vedelkütuse
seaduse mõistes, peab olema
vedelkütuse seaduse tähenduses.
Lisaks palume seletuskirjas esitada
viide VKS asjakohasele sättele.
82. ptk § 328 Arvestatud Volitusnorm on
osalisel korrektne
Volitusnormis esitatakse enne
volituse sisu ja seejärel kehtestaja,
samuti peab olema märgitud akti
liik: Päritolutunnistuse
väljastamise ja kasutamise
tingimused ja korra kehtestab
valdkonna eest vastutav minister
määrusega
82. ptk § 329 lg 7 Jah
Kui samas lõikes või lauses ei ole
viidet muu tasandi jaotusüksusele
või muule seadusele, siis ei korrata
järgnevas sama tasandi viites sõna
„käesoleva“ (HÕNTE § 29 komm
5).
82. ptk § 329 lg 10 Jah
Kuna tegemist on rakendussättega,
siis peab olema rakendusosa sellega
täiendatud, nt § 381. Paragrahvi 329
rakendamine, milles tekst:
Käesoleva seaduse § 329 lõikes 1
nimetatud andmebaas tuleb luua
2022. aasta 31. märtsiks.
Vormel peab olema sõnastatud: Jah
seaduse normitehnilist märkust
täiendatakse tekstiosaga „Euroopa
Parlamendi ja nõukogu ….“.
Justiitsministeeriumi § 58 lg 2, § 93 lg 6 p 12 Jah
kommentaarid
Elektrituruseaduse kohta Lauseosa asemele tekstiosa, sest
lauseosa ei ole kasutusel sel
eesmärgil (vt Normitehnika
käsiraamatus § 34 kommentaar 9).
Sama § 3 punkti 6 kohta.
Kuna asendatavad on viidatud
kohtades eri käänetes ja lisatud on
vastavas käändes, siis ka asendaja
peab olema nimetavas käändes; kas
omab õiguslikku tähendust, kas
asendaja p.o ainsuses v mitmuses
(NT § 15 lg 4).
§ 583 Jah
Muudetav seadus sõna käitis ei
kasuta; kas eelnõus peab olema
üksnes käitis?
§ 592 lg-d 1 ja 4 Jah
Asendajas on §-s 327 nimetatud
elektrienergia ning soojuse ja
jahutuse päritolutunnistuste – see ei
ole täpne viide, sest § 327 lõike 1
kohaselt on päritolutunnistus
elektrooniline dokument, mille
väljastab päritolutunnistuse
süsteemi haldaja biometaani,
vesiniku, veeldatud gaasi, elektri-,
või soojus- või jahutusenergia
tootjale tootja taotluse alusel
tõendamaks, et biometaan, vesinik,
veeldatud gaas, elektri-, soojus- või
jahutusenergia on toodetud
taastuvast energiaallikast või
süsinikuneutraalselt.
§ 925 lg 1 Nn vanas taastuvenergia
direktiivis 2009/28/EÜ
Punktiga asendatakse ELTS § 925 ei ole seatud 2030. a
lõikes 1 lauseosa „2009/28/EÜ“ eesmärki. Selle osas on
lauseosaga „(EL) 2018/2001 direktiivi 2018/2001 art
taastuvatest energiaallikatest 37 lõpus öeldud
toodetud energia kasutamise kohta järgmist: „Viiteid
(ELT L 328, 21.12.2018, lk 82– kehtetuks tunnistatud
209)“. Palume kontrollida, kas direktiivile käsitatakse
asenduse korral jääb viide lisale I viidetena käesolevale
kehtima. direktiivile ning neid
loetakse vastavalt XI
lisas esitatud
vastavustabelile.”
Seetõttu ka selline
muudatus.
§ 925 lg 1 Nn vanas taastuvenergia
direktiivis 2009/28/EÜ
Miks tehakse asendus ainult § 925 ei ole seatud 2030. a
lg-s 1, kui Euroopa Parlamendi ja eesmärki. Selle osas on
nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ on direktiivi 2018/2001 art
mainitud veel ELTS § 59 lg-s 7, § 37 lõpus öeldud
595 lg-s 2, § 924 lg-s 1, § 925 lg-s 3, järgmist: „Viiteid
lg 4 p-des 3 ja 4 ja lg-tes 8 ja 9. kehtetuks tunnistatud
Lisaks kas ka normitehnilisest direktiivile käsitatakse
märkusest tuleb välja jätta viidetena käesolevale
2009/28/EÜ või mitte? direktiivile ning neid
loetakse vastavalt XI
lisas esitatud
vastavustabelile.”
Seetõttu ka selline
muudatus.
Normitehniline märkus Jah
Vormel peab olema sõnastatud:
seaduse normitehnilist märkust
täiendatakse tekstiosaga „Euroopa
Parlamendi ja nõukogu ….“
Justiitsministeeriumi § 2 p-d 12-16 Jah
kommentaarid
Kaugkütteseaduse kohta Punkti tähistamiseks kasutada
punkti-, mitte lõiketähist
§ 2 p-d 13-16
Osaliselt
Eelnõuga täiendatakse KKütS § 2 Kui mõisteid
nelja uue mõistega. Tegemist ei ole kasutataksegi vaid §-s 2
seadust läbivate mõistetega ning toodud mõistes, siis
mõisted tuleb avada materiaalosa pole neid võimalik
asjakohastes sätetes pärast avada seaduse
esmakordset kasutamist. materiaalosas, kus neid
ei kasutata.
Konkurentsiameti Konkurentsiamet teeb ettepaneku Ei Tõhus
kommentaarid asendada definitsioonis sõnastus kaugküttepiirkond ei ole
Kaugkütteseaduse kohta „tõhus kaugkütte võrgupiirkond“ ülekantav
sõnastusega „taastuvenergial taastuvenergiale
põhinev võrgupiirkond.“ Lisaks põhinevaks
definitsiooni selgemaks võrgupiirkonnaks, ehk
tõhus ei ole alati
muutumisele, mis on kooskõlas
taastuvenergial põhinev.
definitsioonist tulenevate alustega,
tagatakse muudatusega olukord,
kus välditakse vaidlusi ja
arusaamatusi võrgupiirkonna
tõhusust puudutavates küsimustes.
Definitsiooni muutmisel peaks
muutma vastavalt ka eelnõu §-i 4
punktis 42 toodut sõnastust ning
seletuskirja (lk 15-16 ja lk 24).
Kavandatakse täiendada KKütS §-i Jah Arvestatud.
8 lõikega 5 järgmises sõnastuses
„Põhjendatud tulukuse arvutamisel
lisab Konkurentsiamet soojuse
piirhinna kooskõlastamisel
kaalutud keskmisele kapitali
hinnale ühe protsendipunkti ning
rakendab seda tõhusa kaugkütte
võrgupiirkonna reguleeritud
varale.“ Konkurentsiamet
seisukohal, et kavandatav säte tuleb
eelnõust kustutada ning enne
vastavasisulise muudatuse
sisseviimist eelnõu seadusekõlbulik
ei ole.
Konkurentsiamet vajab selgust, kas Jah Arvestatud osaliselt.
eelnõus sätestatud sõnastuse Kasutame mõistet
„mõõtepunkt“ ja „tarbimispunkt“ „mõõtepunkt- koht, kus
all on peetud silmas erinevaid mõõdetakse tarbitud
mõisteid või on vajalik sõnastus kütuse või energia
„tarbimispunkt asendada hulka.“
Konkurentsiameti poolt
sõnastusega mõõtepunkt ning see
väljapakutud mõiste ei
defineerida analoogselt ELTS-is sobi, kuna muudaks
sätestatule – mõõtepunktiks on mõtet st energia on
koht, kus mõõdetakse paigaldist elekter või soojus ning
läbivat energiat. Amet teeb kütuseks loetakse gaasi,
ettepaneku eelnõud vedelkütust jms
vastavasisuliselt muuta või
täiendada.
Eelnõu paragrahv 1 punkti 5 järgi Jah Muudetud
täiendatakse paragrahvi 2 punktiga valdkonnaüleseks.
23¹ järgmises sõnastustes: „23¹ )
oma tarbeks toodetud
taastuvenergia tarbija – lõpptarbija,
kelle peamiseks äri- või
kutsetegevuseks ei ole
elektrienergia tootmine ning kes
tarbib, salvestab või müüb oma
kinnistul taastuvast energiaallikast
toodetud elektrienergiat;“; Kuna
EnKS-i eelnõu järgi on kaasatud
muud taastuvastes allikatest
toodetud energialiigid, miks
piirdutakse ülaltoodud
definitsioonis vaid elektrienergia
väljatoomisega?
Eelnõu paragrahv 1 punkti 5 järgi Jah Seletuskirja on
täiendatakse paragrahvi 2 punktiga täiendatud.
26⁴ : taastuvenergiakogukond –
juriidiline isik, keda kontrollivad
füüsilisest isikust, väikese ja
keskmise suurusega ettevõtjast või
kohaliku omavalitsuse üksusest
aktsionärid, osanikud või liikmed,
kelle elu- või asukoht on
kõnealusele juriidilisele isikule
kuuluvate ja tema välja töötatud
taastuvenergiaprojektide lähedal
ning kelle peamine eesmärk on
rahalise kasumi asemel anda
keskkonnaalast, majanduslikku või
sotsiaalset kogukondlikku kasu
oma aktsionäridele, osanikele või
liikmetele või nendele
piirkondadele, kus ta tegutseb; 4 (4)
Konkurentsiamet juhib tähelepanu,
et hetkel paralleelselt menetluses
olevas ELTS-i muutmise seaduse
eelnõu1 (§ 122 ) sätestab
energiakogukonna mõiste, mille
järgi energiakogukond on
juriidiline isik: 1) milles osalemine
on vabatahtlik ja avatud ning mida
kontrollivad füüsilisest ja
juriidilisest isikust liikmed; 2) mille
peamine eesmärk on rahalise
kasumi asemel anda
keskkonnaalast, majanduslikku või
sotsiaalset kogukondlikku kasu
oma liikmetele või kohalikule
piirkonnale, kus energiakogukond
tegutseb; 3) mis võib osutada oma
liikmetele energiateenuseid;…4)
mille liikmetel säilivad
õigusaktidest tulenevad kodutarbija
või aktiivse tarbija õigused ja
kohustused. Konkurentsiameti
hinnangul peaksid parema selguse
eesmärgil eelnõu koostajad
seletuskirjas välja tooma, kuidas on
nimetatud definitsioonid omavahel
seotud, mh, kas
taastuvenergiakogukond on
käsitatav eraldiseisva isikuna või
kuulub ta energiakogukonna alla.
Samuti, kas nimetatud kogukonnad
erinevad oma õigustes ja
kohustustes. Hetkel seda
seletuskirjast ei tulene.
§ 32⁹ lg 10 järgi peab Ei Halduskulude
päritolutunnistuste süsteemi ülekandmine
haldaja päritolutunnistuste päritolutunnistuste nn
haldamiseks looma elektroonilise saajatele toodetud
andmebaasi hiljemalt 31.03.2022 taastuvenergia päritolu
ning § 32⁹ lg 2 tulenevalt tõendamise jms §-s
sätestatud tegevuste eest
päritolutunnistuste süsteemi
oleks
haldamiskulu kaetakse
ebaproportsionaalselt
taastuvenergia tasust ning ei tohi suur sh tooks kaasa
moodustada rohkem kui kaks vastupidise arengu
protsenti makstavate toetuste sääraste kütuste
kogusummast. Seletuskirja lk 14 kasutuselevõtuks. Seega
sätestab, et halduskulude oleks mõistlik
hinnanguline suurus iga-aastaselt päritolutunnistuste
ca 50 000 eurot. Tulenevalt ENKS süsteemi halduskulud
§ 327 lõike 1 kohaselt katta siiski
päritolutunnistus väljastatakse taastuvenergia tasust.
päritolutunnistuse süsteemi haldaja
biometaani, vesiniku, veeldatud
gaasi, elektri-, või soojus- või
jahutusenergia tootjale tootja
taotluse alusel. Kuid eelnõust
selgub, et päritolutunnistuse
süsteemi halduskulud kaetakse
taastuvenergia tasust ehk teisiti
öelduna elektritarbija peab kinni
maksma ka elektrienergia
mitteseotud päritolutunnistuste
halduskulud. Pidades silmas võrdse
kohtlemise põhimõtet, on amet
seisukohal, et päritolutunnistuste
andmebaasi, registreerimise ja
päritolutunnistuste kasutamise
kulud peavad katma ettevõtjad
(tootjad, müüjad jt), kes
päritolutunnistusi taotlevad ja/või
kasutavad. Sarnast põhimõtet
kasutatakse Leedus, Soomes,
Taanis, Saksamaal jm.
Justiitsministeeriumi § 485 Jah
kommentaarid
maagaasiseaduse kohta Maagaasiseaduse § 485 kehtetuks
tunnistamine ei ole vajalik ega
põhjendatud, kuna tegemist on
aegunud rakendussättega
Justiitsministeeriumi Eelnõu tuleb täiendada, sest Jah
kommentaarid vedelkütuse vedelkütuse seaduse § 2 lg 1 p 91
seaduse kohta viitab maagaasiseaduse §-le 103,
mis tunnistatakse eelnõuga
kehtetuks.
Justiitsministeeriumi Seletuskirjas on läbivalt kasutatud Jah
kommentaarid eelnõu sõna „siseriiklik“, palume asendada
seletuskirja kohta sõnaga „riigisisene.
Nagu juba eespool mainitud, on Jah
eelnõu keeleliselt toimetamata.
Juhime tähelepanu, et seletuskirja
osa 1. alaosas 1.2 „Eelnõu
ettevalmistaja“ tuleb anda info selle
kohta, et eelnõu on läbinud
asjatundliku keeletoimetuse
(HÕNTE käsiraamat § 41 komm 3).
Seletuskirja osa 1 alaosas 1.3 Jah
„Märkused“ on märgitud, et
muudetakse EnKS redaktsiooni RT
I, 12.11.2019, 5. Juhime
tähelepanu, et EnKS kehtiv
redaktsioon on avaldamismärkega
RT I, 30.06.2020, 27. ELTS kehtiva
redaktsiooni avaldamismärge on
RT I, 30.06.2020, 28. Alkoholi-,
tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi
seadust tuleb muuta redaktsioonis
RT I, 03.06.2020, 7, mis jõustub
01.01.2021, kuna eelnõu
jõustumisaeg on 01.07.2021.
Osundada tuleb sel ajal eeldatavasti
kehtivale redaktsioonile, sest
oluline on kooskõla sellega, mitte
kehtiva redaktsiooniga. Sarnaselt
tuleb vedelkütuseseadust muuta
redaktsioonis, mille
avaldamismärge on RT I,
10.07.2020, 82 ja mis jõustub
01.07.2021
Seletuskirja osa 1 alaosas 1.3 Jah
„Märkused“ on märgitud, et VTK-
d ei koostatud tuginedes HÕNTE §
2 lõike 2 punktile 2. Õige on
HÕNTE § 1 lg 2 p 2.
Seletuskirja osa 1 alaosas 1.3 Jah
„Märkused“ on märgitud, et eelnõu
seadusena vastuvõtmiseks on
vajalik Riigikogu häälteenamus.
Õige sõnastus on Eelnõu seadusena
vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu
poolthäälteenamust.
Seletuskirja osa 2 alaosa 2.2 Jah
„Omatarbeks taastuvast
energiaallikast toodetud energia
tarbimise hõlbustamine sh
planeeringud, haldus- ja
loamenetlused“ – 2. lõigu (lk 3)
Planeeringutega seonduvad sätted
lisatakse Rahandusministeeriumi
poolt planeerimisseaduse muutmise
seaduse eelnõuga. Millises faasis
on nimetatud eelnõu?
Seletuskirja osa 2 alaosa 2.3 Jah Parima võimaliku
„Biokütuste säästlikkuse tehnika (PVT) mõiste
kriteeriumid“ – 2. lõigus öeldakse, ja PVT alased
et Eestis on juba kasutusel parima järeldused
võimaliku tehnoloogia põhimõte…, kehtestatakse Euroopa
kus on see põhimõte defineeritud? Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2010/75/EL
alusel suurte
põletusseadmete jaoks
(ELT L 212,
17.08.2017, lk 1–82).
Seletuskirja osa 3 alaosa 3.1 - § 322 Jah
lõike 11 selgituse juures (lk 8) on
esmakordselt mainitud mainitud
Eurostati. Nimetus on lahti
kirjutatud aga alles seletuskirja osas
6. „Seaduse mõjud“. Nimetus tuleb
lahti kirjutada sellele esmakordsel
viitamisel. Seega palume § 322
lõike 11 selgituse juures lahti
kirjutada Euroopa Liidu
Statistikaamet (edaspidi ka
Eurostat) ning osas 6 kasutada
ainult lühendit Eurostat.
Seletuskirjas on läbivalt kasutatud Jah
erinevalt nii sõna „omatarbeks“
kokku kirjutatult kui „oma tarbeks“
lahti kirjutatult. Peab olema lahku
kirjutatult nagu ka eelnõus on
kasutatud. Palume parandada.
Seletuskirjas on kasutatud sõna Jah
„energiaallikas“ ja sõnu „energia
allikas“. Peaks olema kokku
kirjutatult
Seletuskirja osa 6. alaosa 6.1.7. Jah
“Muu otsene või kaudne mõju“ on
ühe sõnaga öeldud Puudub. Isegi
punkt on lõpust puudu. Selliselt ei
saa seletuskirja koostada. Sama
6.2.7. Näiteks võib kasutada
sõnastust Eelnõukohase seaduse
rakendamisel puuduvad muud
otsesed või kaudsed mõjud.
Sarnaselt parandada ka alaosa 6.3.7
sõnastust: Eelnõukohase seaduse
rakendamisel puuduvad muud
otsesed või kaudsed mõjud (eelnõu
ei saa rakendada).
Seletuskirja osa 8. Jah
„Rakendusaktid“. Siin tuleb välja
tuua ka eelnõu p-ga 10 seadusesse
lisatava § 328 lõikes 4 toodud
volitusnormi alusel välja antava
ministri määruse kavand.
Seletuskirja osa 9 „Seaduse Jah
jõustumine“ – osas 9 on öeldud, et
seaduse § 1 punkt 9 jõustub 2021
aasta 1. jaanuaril. Eelnõu kohaselt
jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril
seaduse § 1 punkt 8. Samuti on
seletuskirjas öeldud, et seaduse § 1
punkt 13 jõustub 2024. aasta 30.
juunil. Eelnõu kohaselt jõustub
2024. aasta 30. juunil seaduse § 1
punkt 11. Palume parandada
Seletuskirja lisa 2 „Rakendusaktide Jah
kavandid“ (Majandus- ja
taristuministri 13. septembri 2017.
a. määruse nr 50 „Biometaanituru
arendamise toetamise toetuse
kasutamise tingimused ja kord“
muutmine) – rakendusaktiga
muudetavas määruse § 4 punktis 3
peab olema energiamajanduse
korralduse seaduse § 327 mõistes
asemel energiamajanduse
korralduse seaduse § 327
tähenduses.
Seletuskirja lisa 2 „Rakendusaktide Jah
kavandid“ (Majandus- ja
taristuministri 28. juuli 2017. a
määruse nr 41 „Gaasituru
toimimise võrgueeskiri“
muutmine) – määruse kavandi
punkti 1 muutmisvormel peab
olema paragrahvi 1 punkt 5
muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:; määruse kavandi
punkti 2 muutmisvormel peab
olema määruse 6. peatükk
tunnistatakse kehtetuks. Juhime
tähelepanu, et punkti 2 lõpus peab
olema punkt
Seletuskirja lisa 2 „Rakendusakti Jah
kavandid“ (Majandus- ja
taristuministri 30. juuli 2021. a
määrus „Päritolutunnistuste
väljastamise ja kasutamise
tingimused ning kord.“) – määruse
kavandi preambul peab olema
Määrus kehtestatakse
energiamajanduse korralduse
8
seaduse § 32 lõike 4 alusel.
Palume seletuskiri läbivalt Jah
redigeerida, sisaldab nt tähevigu,
käändevigu, komavigu, punktide
numbrid lõpevad mõnes kohas
punktiga, mõnes kohas mitte jne.
Vigadele on osundatud ka eelnõu
autoritele saadetud e-kirjas, millega
palume arvestada.
Seletuskirja mõjude osas välja Osaliselt Mõjude hinnangutes on
toodud märkused. arvestatud. teksti vastavalt
olemasolevale
informatsioonile
korrigeeritud, seal kus
võimalik. Muudatustega
kaasnevate mõjude
kirjeldamisel on
sihtrühmade
määratlemine äärmisel
keerukas, kuna
taastuvenergeetika
mõjutab nii energia
tarbijaid kui ka energia
tootjaid tervikuna.
Seletuskirja lisa 1
Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi (EL 2018/2001) ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu vastavustabel
EL 2018/2001 EL EL 2018/2001 sisuliseks Kommentaarid
2018/2001 rakendamiseks
ülevõtmise kehtestatavad
kohustus riigisisesed õigusaktid
(jah, ei, Paragrahv, Pealkiri
valikuline) lõige,
punkt
Artikkel 1
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ühine raamistik taastuvatest energiaallikatest Jah Energia- Eesti üldist raamistikku
toodetud energia kasutamise edendamiseks. Sellega kehtestatakse liidu siduv eesmärk majanduse taastuvenergia valdkonna
seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia üldise osakaaluga liidu arengu- arendamiseks kirjeldavad
summaarses energia lõpptarbimises 2030. aastal. Selles sätestatakse ka õigusnormid, mis kava "Energiamajanduse arengukava
käsitlevad taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia rahalist toetamist, oma aastani aastani 2030 (edaspidi ka
tarbeks toodetud taastuvelektri tarbimist, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia 2030, ENAMK2030) ja "Eesti riiklik
kasutamist kütte- ja jahutussektoris ning transpordisektoris, liikmesriikide vahelist Eesti energia- ja kliimakava (edaspidi
piirkondlikku koostööd ja liikmesriikide koostööd kolmandate riikidega, päritolutagatisi, riiklik ka REKK)". Kavad määravad
haldusmenetlusi ning teavitamist ja koolitust. Sellega kehtestatakse ka biokütuste, energia- ja Eesti eesmärgid, eesmärkide
vedelate biokütuste ja biomasskütuste jaoks säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside kliima- saavutamise trajektoorid,
heitkoguste vähendamise kriteeriumid. kava meetmed ja tegevused nende
saavutamiseks.
Artikkel 2
1) "taastuvatest energiaallikatest toodetud energia“ või „taastuvenergia“ – taastuvatest Ei Juba sisaldub meie
mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia (päikese õigusruumis (ElTS § 57 lg 1)
soojusenergia ja fotogalvaaniline päikeseenergia), geotermiline energia, ümbritseva
keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning
biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia;
2)"ümbritseva keskkonna energia“ – looduslik soojusenergia ja keskkonda piiratud alal Jah KKütS § 2
kogunenud energia, mida on võimalik salvestada ümbritsevas õhus (välja arvatud p 13
heitõhk), pinna- või reovees;
3) "geotermiline energia" – soojusenergiana maapinna all salvestunud energia; Jah KKütS § 2
p 14
4) "summaarne energia lõpptarbimine“ – energiatooted, mida tarnitakse energia saamise Jah Sisaldub EnkS põhimõtetes.
eesmärgil tööstusele, transpordisektorile, majapidamistele, teenuste-, sealhulgas avalike
teenuste sektorile, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile, elektrienergia ja
soojuse tarbimine energiasektoris elektrienergia, soojuse ja transpordikütuse tootmiseks
ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel ja ülekandmisel;
5) „toetuskava“ – liikmesriigi või liikmesriikide rühma rakendatav vahend, kava või Ei Juba sisaldub meie
mehhanism, mille abil edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia õigusruumis (ElTS)
kasutamist, vähendades nimetatud energiaga seotud kulusid, tõstes selle võimalikku
müügihinda või suurendades taastuvenergia kasutamise kohustuse abil või muul viisil
sellise energia ostumahtu, mis hõlmab investeeringutoetust, maksuvabastusi või
maksuvähendusi, maksutagastusi, toetuskavasid taastuvenergia kasutamise kohustuse
täitmiseks, sealhulgas toetuskavasid, milles kasutatakse rohelisi sertifikaate, ja otseseid
hinnatoetuskavasid, sealhulgas sisseostu muutuvaid või fikseeritud hindu ja lisamakseid,
kuid ei pea nendega piirduma;
6) „taastuvenergia kasutamise kohustus“ – toetuskava, milles nõutakse, et taastuvatest Ei Eesti ei kasuta antud tüüpi
energiaallikatest toodetud energia moodustaks teatava osakaalu energiatootjate toetusinstrumente
toodangust, energiatarnijate tarnitavast energiast või energiatarbijate tarbitavast
energiast, see hõlmab ka kavasid, mille alusel võidakse nimetatud nõudeid täita roheliste
sertifikaatide kasutamisega;
7) „rahastamisvahend“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) Ei Juba sisaldub meie õiguruumis
2018/1046 (1) artikli 2 punktis 29 määratletud rahastamisvahend; (määrus otsekohalduv).
8) „VKE“ – komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (2) lisa artiklis 2 määratletud mikro-, Ei Juba sisaldub meie
väikene ja keskmise suurusega ettevõtja; õigusruumis (EnKS § 2 p 29)
9) „heitsoojus- ja heitjahutusenergia“ – tööstus- või energiakäitistes või kolmanda Jah KKütS § 2
sektori poolt kõrvalsaadusena toodetud vältimatu soojus- või jahutusenergia, mis jääks p 15
ilma juurdepääsuta kaugkütte- või kaugjahutussüsteemile kasutamata ja hajuks õhku või
vette, kui on kasutatud või kasutatakse koostootmisprotsessi või juhul, kui koostootmine
ei ole võimalik;
10) "ajakohastamine“ – taastuvenergiat tootvate elektrijaamade uuendamine (sealhulgas Jah Põhimõte sisaldub
paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine) ehitusseadustikus
tootmisvõimsuse asendamiseks või paigaldise võimsuse või tõhususe suurendamiseks
11) „jaotusvõrguettevõtja“ – direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 punktis 6 määratletud Ei Juba sisaldub meie
jaotusvõrguettevõtja ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ (3) õigusruumis (ElTS § 8 lg 3)
artikli 2 punktis 6 määratletud jaotussüsteemi haldur;
12) „päritolutagatis“ – elektrooniline dokument, mille ainus eesmärk on tõendada Jah EnKS pt 82 Varasemalt on
lõpptarbijale, et teatav osa või kogus energiast toodeti taastuvatest energiaallikatest; päritolutunnistuste temaatikat
käsitletud paraleelselt MGS-is
ning ElTS-is, kuid
õigusselguse huvides on
otstarbekas koondada kõik
päritolutunnistustega seonuv
ühte peatükki. Seega EnKSi
lisasime uue peatükki 82
„Päritolutunnistus.“
13) „energia segajääk“ – liikmesriigi energiaallikate aastane kogujaotus, välja arvatud Jah EnKS § 329
tühistatud päritolutagatistega hõlmatud osakaal.
14) „oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija“ – lõpptarbija, kes tegutseb Jah EnKS § 2 p
kindlaksmääratud piirides asuvas valduses, või kui liikmesriigid seda lubavad, muus 231
valduses, ja toodab taastuvelektrit oma tarbeks ning kes võib salvestada ja müüa oma
toodetud taastuvelektrit, tingimusel et sellise oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija
puhul, kes ei ole kodutarbija, ei ole kõnealune tegevus tema peamine äri- või
kutsetegevus;
15) „ühiselt oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad“ – vähemalt kahest samas Ei Eraldi definitsioonina ei
hoones või kortermajas asuvast, punkti 14 kohasest oma tarbeks toodetud taastuvenergia sätesta. Põhimõtted kajastuvad
tarbijast koosnev rühm; ElTSis (§ 583).
16) „taastuvenergiakogukond“ – juriidiline isik, : Jah EnKS § 326
a) kelles osalemine on kohaldatava liikmesriigi õiguse kohaselt avatud ja vabatahtlik,
kes on iseseisev ja keda tegelikult kontrollivad aktsionärid, osanikud või liikmed, kes
asuvad kõnealusele juriidilisele isikule kuuluvate ja tema poolt välja töötatud
taastuvenergiaprojektide lähedal;
b) kelle aktsionärid, osanikud või liikmed on füüsilised isikud, VKEd või kohalikud
ametiasutused, sealhulgas omavalitsused;
c) kelle peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel pigem anda keskkonnaalast,
majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma aktsionäridele, osanikele või
liikmetele või nendele kohalikele piirkondadele, kus ta tegutseb;
17) „taastuvelektri ostuleping“ – leping, mille alusel füüsiline või juriidiline isik lepib Ei Juba sisaldub meie
kokku taastuvelektrit ostmises otse energiatootjalt; õigusruumis (ElTS § 44 p 1)
18) „(taastuvenergiaga) vastastikune kauplemine“ – taastuvenergia müük turuosaliste Ei Juba sisaldub meie
vahel eelnevalt kindlaks määratud tingimusi sisaldava tehingute automaatset täitmist ja õigusruumis (ElTS § 3 p 1´1, p
arveldamist reguleeriva lepingu kohaselt kas turuosaliste vahel otse või sertifitseeritud 2, p 3, p 4, p 5, p 6, p 7, p 7´1,
turuosalise kaudu, kelleks on kolmas isik, näiteks energiavahendaja. Vastastikune p 17, p 18, p 20)
kauplemise õigus ei piira tehinguosaliste õigusi ega kohustusi lõpptarbijate, tootjate,
tarnijate või energiavahendajatena;
19) „kaugküte“ või „kaugjahutus“ – soojusenergia jaotamine võrgu kaudu auru, kuuma Ei Juba sisaldub meie
vee või jahutatud vedelikena kesksest tootmisallikast või detsentraliseeritud õigusruumis(KKütS § 2 p 1)
tootmisallikatest mitmesse hoonesse või kohta, et kasutada seda kütteks või jahutamiseks
ruumis või protsessides;
20) „tõhus kaugküte ja -jahutus“ – tõhus kaugküte ja -jahutus, nagu see on määratletud Jah KKütS § 4
direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41; lg 4
21) „tõhus koostootmine“ – tõhus koostootmine, nagu see on määratletud direktiivi Ei Juba sisaldub meie õigusriimis
2012/27/EL artikli 2 punktis 34; (EnKS § 8 lg 2)
22) „energiamärgis“ – energiamärgis, nagu see on määratletud direktiivi 2010/31/EL Ei Juba sisaldub meie
artikli 2 punktis 12; õigusruumis (EhS § 66)
23) „jäätmed“ – jäätmed, nagu need on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 Ei Juba sisaldub meie
punktis 1, välja arvatud ained, mida on tahtlikult muudetud või saastatud kõnealusele õigusruumis (VKS § 2 lg 1 p
määratlusele vastamiseks; 14)
24) „biomass“ – põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), Ei Juba sisaldub meie
metsamajandusest ja sellega seotud tööstusharudest, sealhulgas kalandusest ja õigusruumis (ELTS § 57 lg 2)
vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev
fraktsioon ning jäätmete, sealhulgas bioloogilise päritoluga tööstus- ja olmejäätmete
biolagunev fraktsioon;
25) „põllumajanduslik biomass“ – põllumajanduses toodetud biomass; Ei Juba sisaldub meie
õigusruumis (ELTS § 57 lg 2)
26) „metsa biomass“ – metsanduses toodetud biomass; Ei Juba sisaldub meie
õigusruumis (ELTS § 57 lg 2)
27) „biomasskütused“ – biomassist toodetud gaas- ja tahked kütused; Jah EnKS § 2 p
21
28) „biogaas“ – biomassist toodetud gaaskütused; 21.12.2018 L 328/103 Euroopa Liidu Juba sisaldub meie
Teataja ET õigusruumis (AÕKS § 120 lg
3)
29) „biojäätmed“ – biojäätmed, nagu need on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli Ei Juba sisaldub meie
3 punktis 4; õigusruumis (JäätS § 51)
30) „hankimisala“ – geograafiliselt määratletud ala, kust hangitakse metsa biomassi Jah Keskkonnaminsiteeriumi
lähteaine, mille kohta on kättesaadav usaldusväärne ja sõltumatu teave ning mille haldusala.
tingimused on piisavalt ühtsed, et hinnata riski metsa biomassi säästlikkusele ja
seaduslikkusele
31) „metsa uuendamine“ – puistu taastamine looduslikul või kunstlikul teel pärast Jah Keskkonnaminsiteeriumi
eelmise puistu eemaldamist raie teel või hävimist looduslikel põhjustel, sealhulgas haldusala.
tulekahju või tormi tõttu;
32) „vedelad biokütused“ – energia, sealhulgas elektri-, soojus- ja jahutusenergia (välja Jah AÕKS §
arvatud transpordi jaoks kasutatav energia) saamiseks kasutatav vedelkütus, mis on 120 lg 4
toodetud biomassist;
33) „biokütused“ – transpordis kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist; Ei Juba sisaldub meie
õigusruumis (AÕKS § 120 p 3)
34) „täiustatud biokütused“ – IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud biokütused; Ei Juba sisaldub meie
õigusruumis (VKS § 2 lg 1 p
17)
35) „ringlussevõetud süsinikupõhised kütused“ – vedel- ja gaaskütused, mis on toodetud Jah EnKS §324
taastumatut päritolu vedelatest või tahketest jäätmevoogudest, mis ei sobi materjalina lg 3
taaskasutamiseks vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklile 4, või taastumatut päritolu
jäätmetöötluse gaasist ja heitgaasist, mis tööstuskäitiste tootmisprotsessis vältimatult ja
tahtmatult tekib;
36) „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelad ja gaasilised Jah EnKS §2 p
transpordikütused“ – vedelad või gaasilised kütused, mida kasutatakse 212
transpordisektoris, mis ei ole biokütused ega biogaas ja mille energiasisaldus tuleb muust
taastuvast energiaallikast kui biomass;
37) „maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütused, vedelad biokütused ja Jah KeMi koostatavasse
biomasskütused“ – biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mille lähteained määrusesse AÕKSi alusel.
on toodetud selliste kavade kohaselt, mille abil välditakse toidu- või
söödakultuuripõhiste biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kõrvaletõrjuvat
mõju paremate põllumajandustavade abil ja põllukultuuride kasvatamise abil aladel,
mida varem ei kasutatud põllukultuuride kasvatamiseks, ning mis on toodetud kooskõlas
artiklis 29 sätestatud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse
kriteeriumidega
38) „kütusetarnija“ – kütust turule tarniv üksus, kes vastutab selle eest, et kütus läbib Ei Juba sisaldub meie
aktsiisimaksu punkti, või elektrienergia puhul või kui aktsiisi ei kohaldata või kui see on õigusruumis (VKSi § 2' lg 1)
põhjendatud, liikmesriigi poolt määratud muu asjakohane üksus;
39) „tärkliserikkad põllukultuurid“ – põllukultuurid, peamiselt teravili (sõltumata sellest, Jah Keskkonnaminsiteeriumi
kas kasutatakse ainult viljateri või kogu taime nagu haljasmaisi puhul), juuremugulad ja haldusala.
juurvili (näiteks kartul, maapirn, bataat, maniokk ja jamss) ning varremugulad (näiteks
taro ja cocoyam);
40) „toidu- ja söödakultuurid“ – põllumajandusmaal põhikultuurina kasvatatud Jah EnKS § 324
tärkliserikkad põllukultuurid ning suhkru- või õlikultuurid, välja arvatud jäägid, jäätmed lg 6
või lignotselluloosmaterjal ja täiendkultuurid, nagu vahekultuurid ja haljasväetistaimed,
tingimusel et täiendkultuuride kasutamine ei tekita nõudlust täiendava maa järele;
41) „lignotselluloosmaterjal“ – ligniinist, tselluloosist ja hemitselluloosist koosnev Ei Juba sisaldub meie
materjal, näiteks biomass, mille allikaks on mets, puittaimsed energiakultuurid ning õigusruumis (VKS § 21 lg 4
metsatööstuse jäägid ja jäätmed; alusel kehtes-tatud määruse nr
48 § 2 p 2)
42) „toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal“ – lähteained, mis koosnevad peamiselt Ei Juba sisaldub meie
tselluloosist ja hemitselluloosist ning on väiksema ligniinisisaldusega kui õigusruumis (VKS § 21 lg 4
lignotselluloosmaterjal ja mis hõlmab toidu- ja söödakultuuride jääke nagu õled,
maisivarred, teraviljakestad ja koored, väikese tärklisesisaldusega rohttaimseid alusel kehtes-tatud määruse nr
energiakultuure nagu raihein, vitshirss, siidpööris, harilik hiidroog, haljasväetistaimi 48 § 2 p 2)
enne ja pärast põhikultuure, söödikultuure, tööstuslikke jääke, sealhulgas toidu- ja
söödakultuuride jäägid pärast taimeõlide, suhkrute, tärkliste ja valkude eraldamist ning
biojäätmetest saadud materjali, mispuhul söödikultuure ja haljasväetistaimi mõistetakse
kui ajutiselt ja lühiajaliselt külvatud rohumaad, millel kasvatatakse väikese
tärklisesisaldusega rohu-kaunviljade segu, eesmärgiga saada kariloomadele sööta ja
tõsta mullaviljakust, et saada põhikultuuride suuremat saaki;
43) „jääk“ – aine, mis ei ole tootmisprotsessi vahetuks eesmärgiks olev lõpptoode; selle Ei Juba sisaldub meie
tootmine ei ole tootmisprotsessi esmaseks eesmärgiks ja selle tootmiseks ei ole protsessi õigusruumis (VKS § 2 lg 1 p
tahtlikult muudetud; 15)
44) „põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsanduse jäägid“ – otseselt Ei Juba sisaldub meie
põllumajanduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsanduses toodetud jäägid, mis ei õigusruumis (VKS § 2 lg 1 p
hõlma seotud tööstusharude või töötlemise jääke; 15)
45) „tegelik väärtus“ – V lisa C osas või VI lisa B osas sätestatud metoodika kohaselt Jah Keskkonnaminsiteeriumi
arvutatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine konkreetse biokütuse, vedela haldusala.
biokütuse või biomasskütuse tootmisprotsessi mõnes etapis või kõikides etappides;
46) „tüüpiline väärtus“ – kasvuhoonegaaside heitkoguste ja nende vähenemise Keskkonnaminsiteeriumi
hinnanguline väärtus konkreetse biokütuse, vedela biokütuse või biomasskütuse haldusala.
tootmisviisi puhul, mis kajastab liidu tarbimist;
47) „vaikeväärtus“ – tüüpilisest väärtusest eelnevalt kindlaks määratud tegurite abil Keskkonnaminsiteeriumi
tuletatud väärtus, mida võib käesolevas direktiivis kindlaks määratud tingimustel haldusala.
kasutada tegeliku väärtuse asemel.
Artikkel 3
1.Liikmesriigid tagavad ühiselt, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal Jah EnKS pt 81 ENMAK Riiklik taastuvenergia eesmärk
liidu summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030 on vähemalt 32 %. Komisjon § 321 2030 ja on kinnitatud ENAMK2030-ga
hindab nimetatud eesmärki, et esitada hiljemalt 2023. aastal seadusandlik ettepanek selle REKK ning REKK-iga. Ühtasi lisati
suurendamiseks, kui taastuvenergia tootmiskulud täiendavalt oluliselt vähenevad, kui on vastav viide ka EnKSi uude pt
vaja täita liidu rahvusvahelisi CO2-heite vähendamise kohustusi või kui selline 81 „Taastuvenergia
suurendamine on põhjendatud energiatarbimise olulise vähenemisega liidus. edendamine", kuhu alla on
pandud kirja taastuvenergia
eesmärgid.
2.Liikmesriik määrab vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklitele 3–5 ja 9–14 oma Jah REKK
lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas kindlaks riikliku panuse käesoleva artikli
lõikes 1 sätestatud liidu siduva üldeesmärgi ühisesse saavutamisse. Oma lõimitud
riikliku energia- ja kliimakava koostamisel võib liikmesriik võtta arvesse kõnealuse
määruse II lisas osutatud valemit.
Kui komisjon järeldab vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 9 esitatud lõimitud Ei Euroopa Komisjoni haldusala,
riiklike energia- ja kliimakavade projektide hindamise alusel, et liikmesriikide panused seega säte ei kuulu
on liidu siduva üldeesmärgi ühiseks saavutamiseks ebapiisavad, järgib ta kõnealuse rakendamisele.
määruse artiklites 9 ja 31 sätestatud menetlust.
3.Liikmesriigid tagavad, et nende riiklike poliitikameetmete, sealhulgas käesoleva Jah ENKS § 321
direktiivi artiklitest 25–28 tulenevate kohustuste ja toetuskavade väljatöötamisel lg 2
võetakse nõuetekohaselt arvesse direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud
jäätmehierarhiat, et vältida põhjendamatut moonutavat mõju tooraineturgudele.
Liikmesriigid ei anna toetust jäätmete põletamisest saadud taastuvenergiale, kui
kõnealuses direktiivis sätestatud liigiti kogumise kohustused ei ole täidetud.
4.Alates 1. jaanuarist 2021 ei tohi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal Jah EnKs § 321 REKK
liikmesriigi summaarses energia lõpptarbimises olla väiksem kui käesoleva direktiivi I lg 3
lisa A osas esitatud tabeli kolmandas veerus esitatud lähteosakaal. Liikmesriigid võtavad
lähteosakaalu järgimise tagamiseks vajalikud meetmed. Kui liikmesriik oma
lähteosakaalu ei saavuta mõõdetuna mis tahes üheaastase perioodi jooksul, kohaldatakse
määruse (EL) 2018/1999 artikli 32 lõike 4 esimest ja teist lõiku.
5.Komisjon toetab liikmesriikide kõrgeid eesmärke tugiraamistiku kaudu, mis hõlmab Ei Liikmesriikidel puudub
liidu vahendite, sealhulgas täiendavate vahendite, eelkõige rahastamisvahendite õiguslik kohustus rakendada
laialdasemat kasutamist, et hõlbustada suure CO2-heitega piirkondades õiglast sätet.
üleminekut suuremale taastuvenergia osakaalule, eeskätt järgmistel eesmärkidel:
a) taastuvenergiaprojektide kapitalikulude vähendamine;
b) projektide ja programmide väljatöötamine taastuvate energiaallikate energiasüsteemi
lõimimiseks, energiasüsteemi paindlikkuse suurendamiseks, võrgu stabiilsuse
säilitamiseks ja võrgu ülekoormuse juhtimiseks;
c) ülekande- ja jaotusvõrgu taristu, arukate võrkude, hoidlate ja ühenduste arendamine,
et saavutada 2030. aastaks elektrivõrkude omavahelise ühendatuse 15 % eesmärk, et
tõsta elektrisüsteemis taastuvenergia tehniliselt võimalikku ja majanduslikult
vastuvõetavat osakaalu;
d) piirkondliku koostöö edendamine liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja
kolmandate riikide vahel ühisprojektide ja ühiste toetuskavade kaudu ning avades
taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetuskavad tootjatele, kes asuvad
muudes liikmesriikides.
6.Komisjon loob hõlbustava platvormi, et toetada liikmesriike, kes kasutavad Ei Liikmesriikidel puudub
koostöömehhanisme, et panustada lõikes 1 sätestatud liidu siduva üldeesmärgi õiguslik kohustus rakendada
saavutamisse. sätet.
Artikkel 4
1.Selleks et saavutada või ületada artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu eesmärki ning iga Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
liikmesriigi poolt riiklikul tasandil taastuvenergia kasutuselevõtmiseks määratud (ElTS §-d 59, 594-596)
panuseid nimetatud eesmärgi saavutamiseks, võivad liikmesriigid kasutada
toetuskavasid.
2.Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise toetuskavad stimuleerivad Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia lõimimist elektriturgu turupõhisel (ElTS § 591, § 108 lg 1)
ja turule reageerival viisil, vältides elektriturgude põhjendamatut moonutamist ja võttes
arvesse võimalikke süsteemi lõimimise kulusid ja võrgu stabiilsust.
3.Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise toetuskavad kavandatakse Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
selliselt, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia lõimitakse võimalikult (ElTS § 591, § 108 lg 1)
suures ulatuses elektriturgu ning tagatakse, et taastuvenergia tootjad reageerivad turu
hinnasignaalidele ja teenivad turul võimalikult suurt tulu.
Selleks antakse otseste hinnatoetuskavade puhul toetust turupreemiatena, mis võiksid Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
muu hulgas olla kas muutuvad või fikseeritud. (ELTS § 594-596)
Liikmesriigid võivad teha väikesemahulistele käitistele ja näidisprojektidele käesolevas Valikuline Ei kohalda.
lõikes sätestatust erandi, ilma et see piiraks elektrienergia siseturgu käsitleva liidu õiguse
kohaldamist.
4.Liikmesriigid tagavad, et taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmiseks Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
antakse toetust avatud, läbipaistval, konkurentsivõimelisel, mittediskrimineerival ja (ElTS § 594-596)
kulutõhusal viisil.
Liikmesriigid võivad väikesemahuliste käitiste ja näidisprojektide puhul teha erandeid Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
hankemenetlustest. (ElTS § 59 lg 24 ja 25)
Liikmesriigid võivad samuti otsustada luua mehhanismid, et tagada taastuvelektri Valikuline Ei kohalda.
kasutuselevõtmise piirkondlik mitmekesistamine, eelkõige süsteemi kulutõhusa
lõimimise tagamiseks.
Kui liikmesriigil jääb soovitusliku kujunemiskõveraga ettenähtu täitmisest piiratud Ei Euroopa Komisjoni haldusala,
kogus puudu, võib komisjon, võttes nõuetekohaselt arvesse liikmesriigi võetavaid seega säte ei kuulu hetkel
praeguseid ja tulevasi meetmeid, võtta vastu otsuse vabastada liikmesriik kohustusest rakendamisele.
esitada muudetud riikliku taastuvenergia tegevuskava.
5.Liikmesriigid võivad piirata hankemenetluse kohaldamist konkreetsete Valikuline Ei kohalda.
tehnoloogiatega, kui toetuskavade avamine kõigile taastuvatest energiaallikatest
elektrienergia tootjatele ei annaks optimaalseid tulemusi, võttes arvesse järgmist:
a) konkreetse tehnoloogia potentsiaal pikas perspektiivis;
b) mitmekesistamise vajadus;
c) võrgu lõimimise kulud;
d) võrgupiirangud ja võrgu stabiilsus;
e) biomassi puhul vajadus vältida tooraineturgude moonutusi.
6.Toetuse andmisel taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale Ei, Jah ElTS § 594 6. punkt a juba sisaldub meie
hankemenetluse teel ja selleks, et tagada projektide elluviimise kõrge määr, lg 13 õigusruumis (ELTS § 594-596),
liikmesriigid: 6 punkti b osas lisatakse
a) kehtestavad ja avaldavad hankemenetluses osalemise mittediskrimineerivad ja ElTS § 594 lg 13.
läbipaistvad kriteeriumid ning kehtestavad projekti elluviimiseks selged kuupäevad ja
reeglid
b) avaldavad teabe varasemate hankemenetluste kohta, sealhulgas projektide elluviimise
määrad.
7.Taastuvatest energiaallikatest energia tootmise suurendamiseks äärepoolseimates Valikuline Ei kohalda.
piirkondades ja väikesaartel võivad liikmesriigid neis piirkondades asuvatele projektide
toetuskavasid kohandada, et võtta arvesse eraldatuse ja välissõltuvuse tõttu kõrgemaid
tootmiskulusid.
8.Hiljemalt 31. detsembril 2021 ja seejärel iga kolme aasta tagant annab komisjon
Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru hankemenetluste teel taastuvatest
energiaallikatest toodetud elektrienergiale antud toetuse tulemuslikkuse kohta liidus,
analüüsides eelkõige seda, kuidas hankemenetlused aitavad:
a) kulusid kärpida;
b) tehnoloogiat täiustada;
c) saavutada kõrget projektide elluviimise määra;
d) tagada väikeste osalejate ja kui see on kohaldatav, kohalike asutuste,
diskrimineerimisvaba osalemist;
e) piirata keskkonnamõju;
f) tagada omaksvõttu kohalikul tasandil;
g) tagada varustuskindlust ja võrgu lõimimist.
Artikkel 5
1.Liikmesriikidel on õigus kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 7–13 otsustada, Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
millises ulatuses nad toetavad teises liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud (ELTS § 594 lg 6)
elektrienergiat. Liikmesriigid võivad siiski avada taastuvatest energiaallikatest
elektrienergia tootmise toetuskavades osalemise teistes liikmesriikides asuvatele
tootjatele käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise toetuskavades osalemise avamisel Valikuline Ei kohalda.
võivad liikmesriigid näha ette, et igal aastal on soovituslik osa toetusest uue toetatud
võimsuse jaoks või selle jaoks eraldatud eelarvest avatud teistes liikmesriikides asuvatele
tootjatele.
Sellised soovituslikud osad võivad igal aastal olla vähemalt 5 % aastatel 2023–2026 ja Valikuline Ei kohalda.
vähemalt 10 % aastatel 2027– 2030 või kui see on madalam, elektrivõrkude omavahelise
ühendatuse tasemel asjaomases liikmesriigis mis tahes nimetatud aastal.
Täiendavate rakendamiskogemuste saamiseks võivad liikmesriigid korraldada ühe või Valikuline Ei kohalda.
mitu katsekava, millest võivad toetust saada ka teistes liikmesriikides asuvad tootjad.
2.Liikmesriigid võivad nõuda tõendeid taastuvatest energiaallikatest toodetud Valikuline Ei kohalda.
elektrienergia tegeliku importimise kohta. Sel eesmärgil võivad liikmesriigid piirata oma
toetuskavades osalemist nende liikmesriikide tootjatega, kellega neil on
võrkudevaheliste ühenduste kaudu otseühendus. Siiski ei tohi liikmesriigid
piirkonnaüleseid kavasid ja võimsuse jaotamist muuta ega muul viisil mõjutada selle
tõttu, et tootjad osalevad piiriülestes toetuskavades. Piiriülesed elektriülekanded
määratakse kindlaks üksnes elektrienergia siseturgu käsitleva liidu õiguse kohase
võimsuse jaotamise tulemusega.
3.Kui liikmesriik otsustab avada osalemise toetuskavades teistes liikmesriikides Valikuline Ei kohalda.
asuvatele tootjatele, lepivad asjaomased liikmesriigid kokku osalemise põhimõtetes.
Sellised lepingud hõlmavad vähemalt piiriülest toetust saava taastuvelektri jaotuse
põhimõtteid.
4.Asjaomaste liikmesriikide taotlusel abistab komisjon liikmesriike kogu Ei Euroopa Komisjoni haldusala,
läbirääkimisprotsessi jooksul koostöökorra kehtestamisega, andes teavet ja seega säte ei kuulu
analüüsitulemusi, sealhulgas arvulisi ja kvalitatiivseid andmeid koostöö otseste ja rakendamisele.
kaudsete kulude ja kasu kohta, samuti suuniste ja tehnilise oskusteabega. Komisjon võib
julgustada ja hõlbustada parimate tavade vahetamist ning töötada välja koostöölepingute
vormid, et läbirääkimisprotsessi lihtsustada. Komisjon hindab hiljemalt 2025. aastaks
käesoleva artikli kohaselt taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia
kasutuselevõtmise kulusid ja kasu liidus.
5.Komisjon hindab hiljemalt 2023. aastal käesoleva artikli rakendamist. Hinnatakse, kas Ei Euroopa Komisjoni haldusala,
liikmesriikidele on vaja kehtestada kohustus avada osalemine oma toetuskavades seega säte ei kuulu
osaliselt teistes liikmesriikides asuvate tootjate taastuvatest energiaallikatest toodetud rakendamisele.
elektrienergiale 5 % ulatuses 2025. aastaks ja 10 % ulatuses 2030. aastaks. 21.12.2018
L 328/107 Euroopa Liidu Teataja ET.
Artikkel 6
1.Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 järgimiseks vajalike Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
kohanduste tegemist, tagavad liikmesriigid, et taastuvenergiaprojektide jaoks antud (ELTS § 594 lg 11, 108 lg 1)
toetuse suurust ja sellise toetuse andmise tingimusi ei vaadata läbi viisil, mis mõjutaks
negatiivselt toetusest tulenevaid õigusi ja kahjustaks juba toetust saavate projektide
majanduslikku elujõulisust.
2.Liikmesriigid võivad toetuse suurust objektiivsete kriteeriumide kohaselt kohandada, Valikuline Ei kohalda.
tingimusel et need kriteeriumid on juba algse toetuskavaga ette nähtud.
3.Liikmesriigid avaldavad toetusvahendite eeldatava eraldamise pikaajalise ajakava, mis Jah REKK
hõlmab viitena vähemalt järgmist viit aastat, või eelarve planeerimise piirangute puhul
järgmist kolme aastat, mis sisaldab kohaldatavuse korral soovituslikku ajakava,
hankemenetluste sagedust (kui see on asjakohane), eeldatavat võimsust, eeldatavasti
eraldatavat eelarvet või maksimumtoetust üksuse kohta ning eeldatavaid toetuskõlblikke
tehnoloogiaid. Kõnealust ajakava ajakohastatakse igal aastal või vajaduse korral, et
kajastada turu hiljutisi muutusi või toetusvahendite eeldatavat eraldamist.
4.Liikmesriigid hindavad vähemalt iga viie aasta tagant oma taastuvatest Jah REKK
energiaallikatest toodetud elektrienergia toetuskavade tulemuslikkust ning nende olulist
jaotuslikku mõju erinevatele tarbijarühmadele ja investeeringutele. Hindamisel võetakse
arvesse toetuskavade võimalike muudatuste mõju. Soovituslikul pikaajalisel
planeerimisel, mille põhjal tehakse otsused toetuste andmise ja uute toetuste
kavandamise kohta, võetakse arvesse kõnealuse hindamise tulemusi. Liikmesriigid
lisavad hindamise määruse (EL) 2018/1999 kohastesse lõimitud riiklike energia- ja
kliimakavade ning eduaruannete ajakohastustesse.
Artikkel 7
1.Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal iga liikmesriigi summaarses Jah EnKS pt 81 Üldiselt puudutab säte
energia lõpptarbimises arvutatakse järgmiste elementide liitmisel: § 322 liikmesriigi teavitamis- ja
a) taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarne lõpptarbimine; aruanduluskohutust. Sätet
b) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarne lõpptarbimine kütte- ja kohaldatakse REKK
jahutussektoris ning koostamisel ja vahearuannetes.
c) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lõpptarbimine transpordisektoris. Statistika vastavuse Euroopa
Liidu nõuetele tagab
Statistikaamet (Statistikaameti
põhimääruse § 6 p 5).
Esimese lõigu punkti a, b või c puhul võetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud Jah EnKS pt 81
gaasi, elektrienergiat ja vesinikku taastuvatest energiaallikatest toodetud energia § 322
summaarse lõpptarbimise arvutamisel arvesse ainult üks kord.
Artikli 29 lõike 1 teise lõigu kohaselt ei võeta arvesse biokütuseid, vedelaid biokütuseid Jah EnKS § 321
ega biomasskütuseid, mis ei vasta artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse
ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele.
2.Lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaldamisel arvutatakse taastuvatest energiaallikatest Jah EnKS § 322
toodetud elektrienergia summaarne lõpptarbimine liikmesriigis taastuvatest
energiaallikatest toodetud elektrienergia kogusena, sealhulgas elektrienergia tootmine
oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergia kogukondade poolt ning
välja arvatud elektrienergia tootmine eelnevalt mäe otsa pumbatud vett kasutavates
pumpelektrijaamades.
Nii taastuvaid kui ka taastumatuid energiaallikaid kasutavate mitmel kütusel töötavate EnKS § 322
elektrijaamade puhul võetakse arvesse üksnes seda osa elektrienergiast, mis on toodetud
taastuvatest energiaallikatest. Kõnealuse arvutuse puhul arvutatakse iga energiaallika
osa selle energiasisalduse alusel.
Hüdro- ja tuuleenergia abil toodetud elektrienergiat võetakse arvesse vastavalt II lisas EnKS § 322
sätestatud normaliseerimisvalemile.
3.Lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisel arvutatakse taastuvatest energiaallikatest EnKS § 322
toodetud energia summaarset lõpptarbimist kütte- ja jahutussektoris sellise liikmesriigis
taastuvatest energiaallikatest toodetud kaugkütte ja -jahutusenergia kogusena, millele on
lisatud taastuvatest energiaallikatest toodetud muu energia tarbimine tööstuses,
majapidamistes, teenuste-, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektoris kütteks,
jahutuseks ja tootmisprotsessiks.
Nii taastuvaid kui ka taastumatuid energiaallikaid kasutavate mitmel kütusel töötavate EnKS § 322
elektrijaamade puhul võetakse arvesse üksnes seda osa küttest ja jahutusenergiast, mis
on toodetud taastuvatest energiaallikatest. Kõnealuse arvutuse eesmärgil arvutatakse iga
energiaallika osa selle energiasisalduse alusel.
Kütte ja jahutuse jaoks soojuspumpade ning kaugjahutussüsteemide abil toodetud EnKS § 322
ümbritseva keskkonna ja geotermilist energiat võetakse lõike 1 esimese lõigu punkti b
kohaldamisel arvesse tingimusel, et lõplik saadav energiakogus ületab oluliselt
soojuspumba käitamiseks kasutatud primaarenergia kogust. Käesoleva direktiivi
tähenduses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaks loetav soojuse või jahutuse
kogus arvutatakse vastavalt VII lisas esitatud meetodile, võttes arvesse energia tarbimist
kõikides lõpptarbimissektorites.
Lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisel ei võeta arvesse soojusenergiat, mis on EnKS § 322
toodetud passiivsete energiasüsteemide abil, mille puhul madalam energiatarbimine
saavutatakse passiivselt ehituskonstruktsioonide abil või tänu taastumatutest
energiaallikatest toodetud soojusele.
Hiljemalt 31. detsembriks 2021 võtab komisjon kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud Ei Sätte rakendamine ei kuulu
õigusaktid, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades jahutuseks ja kaugjahutuseks liikmesriigi pädevusse,
kasutatud taastuvenergia koguse arvutamise metoodika, ning muuta VII lisa. liikmesriikidel puudub õiguslik
kohustus rakendada sätet.
Kõnealune metoodika peab hõlmama vastupidi töötavate soojuspumpade hooajalise Ei Sätte rakendamine ei kuulu
tõhususe miinimumtegureid. liikmesriigi pädevusse,
liikmesriikidel puudub õiguslik
kohustus rakendada sätet.
4.Lõike 1 esimese lõigu punkti c suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid: Ei Sätte rakendamine ei kuulu
a) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lõpptarbimine transpordisektoris liikmesriigi pädevusse,
arvutatakse transpordisektoris tarbitud kõigi biokütuste, biomasskütuste ning muust kui liikmesriikidel puudub õiguslik
bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste kohustus rakendada sätet.
summana. Siiski võetakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud
vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, mis on toodetud taastuvelektrist, lõike 1 esimese
lõigu punkti a kohases arvutuses arvesse üksnes liikmesriigis taastuvatest
energiaallikatest toodetud elektrienergia koguse arvutamisel;
b) transpordisektori energia lõpptarbimise arvutamisel kasutatakse transpordikütuste
energiasisalduse väärtusi, mis on esitatud III lisas. III lisas loetlemata transpordikütuste
energiasisalduse määramiseks kasutavad liikmesriigid asjakohaseid Euroopa
standardiorganisatsiooni standardeid kütuste kütteväärtuste määramiseks. Kui Euroopa
standardiorganisatsioonis ei ole selleks otstarbeks standardeid vastu võetud, kasutavad
liikmesriigid vastavaid Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) standardeid.
5.Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal arvutatakse taastuvatest Ei Üldine põhimõte mida juba
energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimisena, jagatuna kõikidest rakendatakse Eestis.
energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimisega, ning seda väljendatakse
protsendina.
Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel kohandatakse käesoleva artikli lõike 1 Ei Sätte rakendamine ei kuulu
esimeses lõigus osutatud summat vastavalt artiklitele 8, 10, 12 ja 13. liikmesriigi pädevusse,
liikmesriikidel puudub õiguslik
kohustus rakendada sätet.
Liikmesriigi summaarse energia lõpptarbimise arvutamisel, et hinnata mil määral Jah Enks § 322
liikmesriik täidab käesolevas direktiivis sätestatud eesmärke ja soovituslikku trajektoori,
loetakse, et lennundussektoris tarbitud energia kogus ei moodusta protsentuaalselt selle
liikmesriigi summaarsest energia lõpptarbimisest rohkem kui 6,18 %. Küprose ja Malta
puhul loetakse, et lennundussektoris tarbitud energia kogus ei moodusta protsentuaalselt
nende liikmesriikide summaarsest energia lõpptarbimisest rohkem kui 4,12 %.
6.Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamisel kasutatakse Jah Enks § 322
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2008 sätestatud meetodeid ja
mõisteid.
Liikmesriigid tagavad nimetatud valdkondlike ja üldiste osakaalude arvutamiseks Ei Statistikaamet juba vastutab
kasutatud statistilise teabe ühtsuse ja kõnealuse määruse alusel komisjonile esitatud vastavalt oma põhimäärusele.
statistilise teabe ühtsuse.
Artikkel 8
1.Liikmesriigid võivad kokku leppida teatud koguse taastuvatest energiaallikatest Ei Juba sisaldub meie õiguskorras
toodetud energia statistilises ülekandmises ühest liikmesriigist teise. Ülekantud kogus: (ElTS § 921 lg 1 ja lg 4)
a) arvatakse maha taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogusest, mida
võetakse arvesse ülekandva liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvutamisel käesoleva
direktiivi kohaldamisel, ning
b) lisatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogusele, mida võetakse
arvesse ülekannet vastu võtva liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvutamisel
käesoleva direktiivi kohaldamisel.
2.Selleks et aidata saavutada käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu Valikuline Ei kohalda.
eesmärki ja iga liikmesriigi panust selle eesmärgi saavutamisse kooskõlas käesoleva
direktiivi artikli 3 lõikega 2 ning et hõlbustada statistilisi ülekandeid vastavalt käesoleva
artikli lõikele 1, loob komisjon liidu taastuvenergia arendusplatvormi (edaspidi
„arendusplatvorm“). Liikmesriigid võivad vabatahtlikkuse alusel sisestada
arendusplatvormi iga-aastaseid andmeid oma riikliku panuse kohta liidu eesmärgi
saavutamisse või sihttasemeid, mis on kehtestatud määrusega (EL) 2018/1999
edusammude jälgimiseks, sealhulgas kõnealuse panuse eeldatava puudujäägi või
eeldatava ületamise suurus, ja indikatsioone hinna kohta, millega nad oleksid nõus
ülemäärase taastuvatest energiaallikatest toodetud energia teisest liikmesriigist või teise
liikmesriiki üle kandma. Nende ülekannete hind määratakse kindlaks igal üksikjuhul
eraldi, tuginedes arendusplatvormi nõudluse ja pakkumise ühitamise mehhanismile.
3.Komisjon tagab, et arendusplatvorm on võimeline ühitama selliste taastuvatest Ei Sätte rakendamine ei kuulu
energiaallikatest toodetud energiakoguste nõudluse ja pakkumise, mida võetakse arvesse liikmesriigi pädevusse,
liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvutamisel, tuginedes hindadele või muudele liikmesriikidel puudub õiguslik
kriteeriumidele, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kes ülekandega nõustub. kohustus rakendada sätet.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte, et Ei Sätte rakendamine ei kuulu
täiendada käesolevat direktiivi, luues arendusplatvormi ning sätestades käesoleva artikli liikmesriigi pädevusse,
lõikes 5 osutatud ülekannete lõpuleviimise tingimused. liikmesriikidel puudub õiguslik
kohustus rakendada sätet.
4.Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud kokkuleppeid võib sõlmida üheks või Ei Juba sisaldub meie õiguskorras
mitmeks kalendriaastaks. Kokkulepetest teavitatakse komisjoni või viimistletakse need (ElTS § 921 lg 2).
arendusplatvormil hiljemalt 12 kuud pärast iga aasta lõppu, mille jooksul need kehtivad.
Komisjonile saadetav teave sisaldab asjaomase energia kogust ja hinda.
Arendusplatvormil lõpule viidud ülekannete puhul avalikustatakse osapooled ja teave
konkreetse ülekande kohta.
5.Ülekanne jõustub siis, kui kõik ülekandesse kaasatud liikmesriigid on komisjoni Ei Liikmesriikidel puudub
ülekandest teavitanud või pärast seda, kui arendusplatvormil on täidetud kõik õiguslik kohustus rakendada
tingimused. sätet.
Artikkel 9
1.Kaks või enam liikmesriiki võivad teha koostööd igat liiki ühisprojektides, mis on Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
seotud taastuvatest energiaallikatest elektri-, soojus- või jahutusenergia tootmisega. (ElTS § 925)
Selline koostöö võib hõlmata eraettevõtjaid.
2.Liikmesriigid teatavad komisjonile oma territooriumil pärast 25. juunit 2009 käivitatud Jah ElTS § 925
ühisprojektis või suurendatud võimsuse abil käitises, mis on pärast nimetatud kuupäeva lg 1
renoveeritud, taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia
osa või koguse, mida tuleb võtta arvesse teise liikmesriigi taastuvenergia osakaalu
arvestamisel käesoleva direktiivi kohaldamisel.
3.Lõikes 2 osutatud teates: Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
a) kirjeldatakse kavandatavat käitist või nimetatakse renoveeritud käitis; 21.12.2018 L (ElTS § 925)
328/110 Euroopa Liidu Teataja ET;
b) täpsustatakse käitises toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia osa või kogust, mida
tuleb võtta arvesse teise liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestuses;
c) nimetatakse liikmesriik, kelle kasuks teade on tehtud, ning
d) täpsustatakse tervete kalendriaastate kaupa ajavahemikku, mille jooksul käitises
taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergiat tuleb teise
liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestuses arvesse võtta.
4.Käesolevas artiklis osutatud ühisprojekti kestus võib ulatuda 2030. aastast kaugemale. Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
(ElTS § 925)
5.Käesoleva artikli kohast teadet ei muudeta ega võeta tagasi ilma teadet koostava Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
liikmesriigi ja lõike 3 punkti c kohaselt nimetatud liikmesriigi ühise kokkuleppeta. (ElTS § 925)
6.Asjaomaste liikmesriikide taotluse korral hõlbustab komisjon liikmesriikidevaheliste Ei Liikmesriikidel puudub
ühisprojektide loomist, eelkõige sihipärase tehnilise abiga ja projektide väljatöötamise õiguslik kohustus rakendada
toetamisega. sätet, Komisjoni haldusala.
Artikkel 10
1.Kolme kuu jooksul alates artikli 9 lõike 3 punktis d osutatud ajavahemikku kuuluva Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
iga aasta lõpust esitab artikli 9 kohase teate koostanud liikmesriik teatise, milles (ELTS § 925)
esitatakse:
a) kõnealuse aasta jooksul taastuvatest energiaallikatest toodetud kogu elektri-, soojus-
või jahutusenergia nende käitiste kaupa, mille kohta esitati artikli 9 kohane teade, ning
b) kõnealuse aasta jooksul taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või
jahutusenergia selliste käitiste kaupa, mida tuleb käsitleda teise liikmesriigi
taastuvenergia osakaalu arvestuses vastavalt teates esitatud tingimustele.
2.Teate koostanud liikmesriik saadab teatise liikmesriigile, kelle kasuks teade on tehtud, Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
ja komisjonile. (ELTS § 925)
3.Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleb taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri- Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
, soojus- või jahutusenergia kogus, millest on lõike 1 punkti b kohaselt teavitatud: (ELTS § 925)
a) lahutada sellest taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või
jahutusenergia kogusest, mida võetakse arvesse, kui arvutatakse lõike 1 kohase teatise
välja andnud liikmesriigi taastuvenergia osakaalu, ning
b) liita sellele taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia
kogusele, mida võetakse arvesse, kui arvutatakse lõike 2 kohaselt teatise saanud
liikmesriigi taastuvenergia osakaalu.
Artikkel 11
1.Üks või mitu liikmesriiki võivad teha koostööd ühe või mitme kolmanda riigiga igat Valikuline Ei kohalda.
liiki ühisprojektides, mis on seotud taastuvatest energiaallikatest elektrienergia
tootmisega. Sellises koostöös võivad osaleda eraettevõtjad ja selle käigus järgitakse täiel
määral rahvusvahelist õigust.
2.Kolmandas riigis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat võetakse Valikuline Ei kohalda.
liikmesriikide taastuvenergia osakaalu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui on täidetud
järgmised tingimused:
a) elektrienergia on tarbitud liidus, mida loetakse täidetuks kui:
i) päritoluriigi, sihtriigi ja asjakohasel juhul iga kolmandast riigist transiitriigi kõik
vastutavad põhivõrguettevõtjad on arvesse võetud elektrienergiaga ekvivalentsele
elektrienergia kogusele määranud ühendusvõimsuse;
ii) võrkudevahelise ühenduse liidupoolne vastutav põhivõrguettevõtja on arvesse võetud
elektrienergiaga ekvivalentse elektrienergia koguse bilansigraafikus kindlalt
registreerinud ning
iii) nominaalvõimsus ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootmine
punktis b osutatud käitises kehtivad sama ajavahemiku kohta;
b) elektrienergia on toodetud käitises, mis alustas tegevust pärast 25. juunit 2009, või
suurendatud võimsuse abil käitises, mis renoveeriti pärast nimetatud kuupäeva lõikes 1
osutatud ühisprojekti raames;
c) toodetud ja eksporditud elektrienergia ei ole kolmanda riigi toetuskava kaudu saanud
muud toetust kui käitisele antud investeeringutoetus ning
d) elektrienergia on toodetud kooskõlas rahvusvahelise õigusega kolmandas riigis, mis
on allkirjastanud Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
või inimõiguste alased rahvusvahelised konventsioonid või lepingud.
3.Lõike 4 kohaldamisel võivad liikmesriigid taotleda komisjonilt luba võtta arvesse Valikuline Ei kohalda.
kolmandas riigis toodetud ja tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud
elektrienergiat liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise sellise võrkudevahelise ühenduse
ehitamise tõttu, millel on pikk käivitusaeg, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) võrkudevahelise ühenduse ehitamist alustatakse enne 31. detsembrit 2026;
b) võrkudevahelist ühendust ei ole võimalik käivitada enne 31. detsembrit 2030;
c) võrkudevahelist ühendust on võimalik käivitada enne 31. detsembrit 2032;
d) pärast võrkudevahelise ühenduse käivitamist toimub selle kaudu taastuvatest
energiaallikatest toodetud elektrienergia eksport liitu vastavalt lõikele 2;
e) taotlus on seotud ühisprojektiga, mille puhul täidetakse lõike 2 punktides b ja c
sätestatud kriteeriume ning mille raames kasutatakse ühendust pärast selle käivitamist,
ja elektrienergia kogusega, mis ei ületa pärast võrkudevahelise ühenduse käivitamist liitu
eksporditavat kogust.
4.Komisjonile teatatakse kolmanda riigi territooriumil asuvas käitises toodetud Valikuline Ei kohalda.
elektrienergia osa või kogus, mida tuleb võtta arvesse ühe või mitme liikmesriigi energia
osakaalu puhul käesoleva direktiivi kohaldamisel. Kui kaasatud on rohkem kui üks
liikmesriik, teatatakse komisjonile nimetatud osa või koguse jaotus liikmesriikide vahel.
Nimetatud osa või kogus ei tohi ületada liitu tegelikult eksporditud ja liidus tarbitud osa
või kogust, ning peab vastama artikli lõike 2 punkti a alapunktides i ja ii osutatud
kogusele ja kõnealuse lõike punktis a sätestatud tingimustele. Teate esitavad kõik
liikmesriigid, kelle riikliku üldeesmärgi kasuks elektrienergia osa või kogust tuleb
arvestada.
5.Lõikes 4 osutatud teates: Valikuline Ei kohalda.
a) kirjeldatakse kavandatavat käitist või nimetatakse renoveeritud käitis;
b) täpsustatakse käitises toodetud elektrienergia osa või kogust, mida tuleb võtta arvesse
teise liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestuses, ning ka sellele vastav
rahastamiskord, mille kohta kehtivad konfidentsiaalsusnõuded;
c) täpsustatakse tervete kalendriaastate kaupa ajavahemik, mille jooksul elektrienergiat
tuleb võtta arvesse liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestuses, ning
d) lisatakse punktide b ja c kohta selle kolmanda riigi kirjalik tõend, kelle territooriumil
käitis tegevust alustab, ning indikatsioon käitises toodetud ja siseturul kasutatava
elektrienergia osa või koguse kohta.
6.Käesolevas artiklis osutatud ühisprojekti kestus võib ulatuda 2030. aastast kaugemale. Valikuline Ei kohalda.
7.Käesoleva artikli kohast teadet ei muudeta ega võeta tagasi ilma teadet koostava Valikuline Ei kohalda.
liikmesriigi ja lõike 5 punkti d kohaselt ühisprojekti tõendanud kolmanda riigi ühise
kokkuleppeta.
8.Liikmesriigid ja liit ergutavad energiaühenduse asjaomaseid organeid võtma kooskõlas Valikuline Ei kohalda.
energiaühenduse asutamislepinguga vajalikke meetmeid, et lepinguosalised saaksid
kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud liikmesriikide vahelist koostööd käsitlevaid
sätteid.
Artikkel 12
1.12 kuu jooksul alates artikli 11 lõike 5 punkti c kohaselt täpsustatud ajavahemikku Valikuline Ei kohalda.
kuuluva iga aasta lõpust esitab teate koostanud liikmesriik teatise, milles esitatakse:
a) kõnealuse aasta jooksul käitise poolt, mille suhtes esitati artikli 11 kohane teade,
taastuvatest energiaallikatest toodetud kogu elektrienergia;
b) aasta jooksul taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia käitiste poolt, mida
tuleb käsitleda tema taastuvenergia osakaalu arvestuses vastavalt artiklis 11 osutatud
teates esitatud tingimustele, ning
c) tõend artikli 11 lõikes 2 sätestatud tingimuste järgimise kohta.
2.Lõikes 1 osutatud liikmesriik saadab teatise komisjonile ja kolmandale riigile, kes on Valikuline Ei kohalda.
projekti tõendanud kooskõlas artikli 11 lõike 5 punktiga d.
3.Selleks et arvutada taastuvenergia osakaal vastavalt käesolevale direktiivile, liidetakse Valikuline Ei kohalda.
lõike 1 punkti b kohaselt teavitatud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia
kogus sellele taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogusele, mida võetakse
arvesse, kui arvutatakse teatise välja andnud liikmesriigi taastuvenergia osakaalu.
Artikkel 13
Ilma et see piiraks artiklis 5 sätestatud liikmesriikide kohustuste täitmist, võivad kaks Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
või enam liikmesriiki vabatahtlikult otsustada oma riiklikud toetuskavad ühendada või (ElTS § 925-7)
neid osaliselt koordineerida. Sellisel juhul võidakse ühe osaleva liikmesriigi
territooriumil taastuvatest energiaallikatest toodetud energia teatud kogust käsitleda teise
osaleva liikmesriigi taastuvenergia osakaalu saavutamise arvestuses, kui asjaomane
liikmesriik: a) teeb ühes liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
teatud koguse statistilise ülekande teise liikmesriiki kooskõlas artikliga 8 või;
b) kehtestab osalevate liikmesriikide vahel kokku lepitud jaotuseeskirja, millega
eraldatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogused osalevate
liikmesriikide vahel.
Esimese lõigu punktis b osutatud jaotuseeskirjast teavitatakse komisjoni hiljemalt kolm Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
kuud pärast esimese aasta lõppu, mil jaotuseeskiri jõustus. (ElTS § 928)
2.Kolme kuu jooksul alates iga aasta lõpust esitab iga lõike 1 teise lõigu kohaselt Ei Juba sisaldub meie
9
komisjoni teavitanud liikmesriik teatise, milles esitatakse aasta jooksul taastuvatest õigusruumis(ElTS § 92 )
energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia üldkogus, mille kohta
jaotuseeskirja rakendatakse.
3.Selleks et arvutada taastuvenergia osakaal vastavalt käesolevale direktiivile, jaotatakse Ei Juba sisualdub meie
kooskõlas lõikega 2 teatatud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või õigusruumis (ElTS § 9210)
jahutusenergia kogus ümber asjaomaste liikmesriikide vahel kooskõlas teavitatud
jaotuseeskirjaga.
4.Komisjon levitab suuniseid ja parimaid tavasid ning asjaomaste liikmesriikide taotlusel Ei Euroopa Komisjoni haldusala
hõlbustab ühiste toetuskavade loomist liikmesriikide vahel.
Artikkel 14
Artikli 9 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 punkti b kohaldamisel käsitatakse käitise võimsuse Jah ElTS § 925
suurenemisest tingitud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ühikuid viisil,
nagu need oleksid toodetud eraldi käitistes, mis alustasid tegevust hetkel, mil võimsuse
suurenemine aset leidis.
Artikkel 15
1.Liikmesriigid tagavad, et kõik loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlusi käsitlevad Ei Üldine põhimõte, mida Eesti
siseriiklikud õigusnormid, mida kohaldatakse taastuvatest energiaallikatest elektri-, seadusandluse kujundamisel on
soojus- või jahutusenergia tootmisega tegelevate ettevõtete ning nendega seotud ka arvestatud. Õigusaktid
ülekande- ja jaotusvõrkude suhtes, protsesside suhtes, millega biomass muundatakse lähtuvad tegevuslubade ja
biokütuseks, vedelaks biokütuseks, biomasskütuseks või muudeks energiatoodeteks, muude selliste dokumentide
ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste andmisel võrdse kohtlemise
transpordikütuste suhtes, on proportsionaalsed ja vajalikud ning aitavad rakendada printsiibist, näiteks ELTS § 22,
energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. KKS § 18, VKS.
Energiatõhususe esikohale
seadmise põhimõtte
rakendamiseks kasutatakse
energimärgiste süsteemi.
Liikmesriigid võtavad eelkõige asjakohased meetmed, et tagada järgmine: Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
(Haldusmenetluse seadus
a) haldusmenetlusi on asjakohasel haldustasandil tõhustatud ja kiirendatud ning esimeses (edaspidi ka HMS) § 33,
lõigus osutatud menetluste jaoks on kehtestatud prognoositavad tähtajad; Riigilõivuseadus (edaspidi ka
b) lubade andmist, sertifitseerimist ja litsentsimist käsitlevad õigusnormid on RLS) §4, ElTS § 15 lg 51 , § 22
objektiivsed, läbipaistavad ja proportsionaalsed, ei tee vahet taotlejate vahel ning lg 2 p 1).
võtavad täiel määral arvesse iga taastuvenergiatehnoloogia eripära;
c) tarbijate, planeerijate, arhitektide, ehitajate ning seadmete ja süsteemide paigaldajate
ning tarnijate makstavad haldustasud on läbipaistvad ja kulupõhised ning
d) detsentraliseeritud seadmete ning taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ja
salvestamise jaoks on kehtestatud lihtsustatud ja vähem koormavad loamenetlused, sh
lihtloa menetlus.
2.Liikmesriigid määratlevad selgelt kõik tehnilised kirjeldused, millele taastuvenergia Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
seadmed ja süsteemid peavad vastama, et saada toetuskavadest toetust. Kui on olemas (ElTS § 108)
Euroopa standardid, sealhulgas ökomärgised, energiamärgised ja muud Euroopa
standardiasutuste vastu võetud tehnilised võrdlussüsteemid, väljendatakse kõnealuseid
tehnilisi kirjeldusi vastavalt kõnealustele standarditele. Tehniliste kirjeldustega ei nähta
ette seadmete ja süsteemide sertifitseerimise (asu) kohta ning need ei tohi takistada
siseturu nõuetekohast toimimist.
3.Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
lisavad linnataristu, tööstus-, kaubandus- ja elamupiirkondade ning energiataristu, (EnKs §5 lg 10). Lisaks
sealhulgas elektri-, kaugkütte- ja kaugjahutus-, gaasi- ja alternatiivkütusevõrkude korraldatakse Eestis
planeerimisel, sealhulgas esialgsel ruumilisel planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel elanikkonna teadlikkuse
ja renoveerimisel, sätted taastuvenergia, sealhulgas oma tarbeks ja tõstmiseks näiteks iga-aastaselt
taastuvenergiakogukondade toodetud taastuvenergia lõimimise ja kasutuselevõtu, ning üleriiklik energiasäästunädalat
vältimatult tekkiva heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise kohta. Eelkõige ning tehakse tihedat koostööd
ergutavad liikmesriigid kohalikke ja piirkondlikke haldusasutusi lisama taastuvatest erialaliitudega. Lisaks viib
energiaallikatest toodetava kütte ja jahutuse asjakohasel juhul linnataristu planeerimisse MKM ja SA KredEx läbi
ning konsulteerima võrguoperaatoritega, et kajastada energiatõhususe ja tarbimiskaja mitmeid kampaaniaid ja ka
programmide ning oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimist ja seminare (näiteks seminar
taastuvenergiakogukondi käsitlevate konkreetsete sätete mõju ettevõtjate taristu „Praktiliselt liginullenergia- ja
arendamise kavadele. energiatõhusatest hoonetest“).
Maksu- ja Tolliamet jagab
teavet eluaseme
renoveerimiseks võetud
laenude intresside tulumaksust
vabastamise kohta oma
veebilehel ning täiendavalt on
energiaettevõtted välja
arendanud tarbijatele suunatud
erinevad teabekeskkonnad.
Ühtlasi hoonefondiga seonduv
sisaldub ehitusseadustiku
vastavates sätetes ning
hooonete energiatõhususe
miinimumnõuetes.
Planeeringutega seonduva osas
tegi MKM ettepaneku
täiendada
Rahandusministeeriumil
Planeerimisseaduse § 12 lõiget
3.
4.Liikmesriigid sätestavad oma ehitusalastes õigusaktides ja eeskirjades asjakohased Ei Juba sisaldub meie õiguskorras
meetmed igat liiki taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu (Majandus- ja taristuministri
suurendamiseks ehitussektoris. määrus nr 63 „Hoonete
energiatõhususe
miinimumnõuded“
Uute ja suuremahulisele renoveerimisele minevate olemasolevate hoonete jaoks Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
sätestavad liikmesriigid oma ehitusalastes õigusaktides ja eeskirjades või mõnel muul (EnKS, Majandus- ja
samaväärse mõjuga viisil taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise taristuministri määrus nr 63)
miinimumtaseme, kui see on tehniliselt, funktsionaalselt ja majanduslikult teostatav,
võttes arvesse direktiivi 2010/31/EL artikli 5 lõike 2 kohase kulutõhususe arvutuse
tulemusi, ning kui see ei mõjuta negatiivselt siseõhku. Liikmesriigid lubavad nende
miinimumtasemete saavutamist muu hulgas tõhusa kaugkütte ja -jahutuse kaudu, mille
puhul on olulises osakaalus kasutatud taastuvenergiat ning heitsoojus- ja
heitjahutusenergiat.
Esimeses lõigus sätestatud nõuded kehtivad relvajõudude suhtes vaid niivõrd, kui nende Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
kohaldamine ei ole vastuolus relvajõudude tegevuse olemuse ja põhieesmärkidega, ning (EnKS pt 3 §5 lg 4,
erandina ei kohaldata neid üksnes sõjaliseks otstarbeks kasutatava materjali suhtes. Ehitusseadustik (edaspidi ka
EhS) §62 lg 2)
5.Liikmesriigid tagavad, et alates 1. jaanuarist 2012 on riikliku, piirkondliku ja kohaliku Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
tasandi avaliku sektori uued ja suuremahulisele renoveerimisele minevad olemasolevad (EnKS § 5-6, EhS §65,
hooned käesoleva direktiivi raames teistele eeskujuks. Muu hulgas võivad liikmesriigid Majandus- ja taristu ministri
lugeda selle kohustuse täidetuks liginullenergiahooneid käsitlevate sätete järgimise määrus nr 63 „Hoonete
korral, nagu nõutakse direktiivis 2010/31/EL, või nähes ette, et üldkasutatavate või energiatõhususe
korraga nii era- kui ka üldkasutuses olevate hoonete katuseid kasutavad kolmandad miinimumnõuded“). Lisaks on
isikud taastuvatest energiaallikatest energiat tootvateks paigaldisteks. välja töötatud erinevad
meetmed: Riigihalduse ministri
määrus nr 10 „Keskvalitsuse
hoonete energiatõhususe
parandamise toetuse
kasutamise tingimused ja kord“
ja Riigihalduse ministri määrus
nr 40 „Kohaliku omavalitsuse
hoolekandeasutuste hoonete
energiatõhusaks muutmiseks ja
hoolekandeasutuste
energiatõhusate hoonete
rajamiseks antava toetuse
kasutamise tingimused ja kord“
6.Liikmesriigid soodustavad oma ehitusalaste õigusaktide ja eeskirjadega selliste kütte- Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
ja jahutussüsteemide ja -seadmete kasutamist, mille puhul on energia saadud taastuvatest (EhS §66-68, Majandus- ja
energiaallikatest ning mille abil saavutatakse märkimisväärne energiasääst. taristuministri määrus nr 36
Liikmesriigid kasutavad sel eesmärgil energia- või ökomärgiseid või muid riigi või liidu „Nõuded energiamärgise
tasandil välja töötatud asjakohaseid sertifikaate või standardeid, kui need on olemas, ning andmisele ja energiamärgisele“
tagavad piisava teabe ja nõu taastuvate, suure energiatõhususega alternatiivide kohta
ning võimalike rahaliste vahendite ja stiimulite kättesaadavuse kohta asendamise korral,
et edendada vanade küttesüsteemide kiiremat väljavahetamist ning kooskõlas
direktiiviga 2010/31/EL kiiremat üleminekut taastuvenergial põhinevatele lahendustele.
7.Liikmesriigid hindavad oma riigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
võimalusi ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalusi kütte- või (EnKS § 8 lg 1, § 37).
jahutusenergia sektoris. Kõnealune hindamine sisaldab asjakohasel juhul madala Vastavasisuline uuring viiakse
keskkonnariskiga kasutuselevõtu alade ruumianalüüsi ja võimalusi kasutada läbi aastal 2020.
väikesemahulisi kodumajapidamisprojekte ning see tehakse esimest korda koos
direktiivi 2012/27/EL artikli 14 lõike 1 kohase teise põhjaliku hindamisega, mis tuleb
läbi viia 31. detsembriks 2020, ning seejärel põhjalike hindamiste ajakohastamistes.
8.Liikmesriigid hindavad pikaajaliste taastuvelektri ostulepingutega seotud Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
regulatiivseid ja haldustõkkeid ning kõrvaldavad selliste lepingute kasutuselevõtmise (KonkS, elektrisektoris on
põhjendamatud tõkked ja lihtsustavad nende kasutuselevõttu. Liikmesriigid tagavad, et vabaturureeglid).
nende lepingute suhtes ei kohaldata ebaproportsionaalseid või diskrimineerivaid
menetlusi ega tasusid.
Liikmesriigid kirjeldavad taastuvelektri ostulepingute kasutuselevõtu lihtsustamise Jah REKK Konkurentsiamet hinda
poliitikat ja meetmeid lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades ning eduaruannetes igaastaselt maagaasi ja
vastavalt määrusele (EL) 2018/1999. elektriturgu.
Artikkel 16
1.Liikmesriigid loovad või määravad ühe või mitu kontaktpunkti. Kontaktpunktid Ei Juba sisaldub meie
annavad taotluse korral taotlejale juhiseid kogu loa taotlemise ja andmise õigusruumis.
haldusmenetluse jooksul ning aitavad seda menetlust läbida. Taotlejal ei ole kogu Kontaktpunktideks on Eestis
menetluse kestel vaja võtta ühendust rohkem kui ühe kontaktpunktiga. Loamenetlus vastavalt taoteldavate lubade
hõlmab asjakohaseid halduslube taastuvatest energiaallikatest energia tootmise jaamade sisule kontaktpunkte 3 tüüpi:
ja nende võrguga ühendamiseks vajaliku vara ehitamiseks, ajakohastamiseks ja a) kohalik omavalitsus –
käitamiseks. Loamenetlus hõlmab kõiki menetlusi alates taotluse kättesaamise väljastab ehituslube
kinnitamisest kuni lõikes 2 osutatud menetlustulemuste edastamiseni. b) TTJA ja Maanteeamet –
taristu ja infra
c) keskkonnaamet – väljastab
keskkonnakasutusega
seonduvaid lube.
Kohaliku omavalitsuse
korralduse seadus (edaspidi ka
KOKS) määrab kindlaks
kohalike omavalitsuste
ülesanded, vastustuse ja
korralduse ning
omavalitsusüksuste suhted
omavahel ning riigiorganitegaa.
Kontaktpunkti andmevahetus
EhS § 42, §36 lg 6 § 48 lg 6,
§54. TTJA korral §39 annab
alused ja menetluskorra
sarnaselt kohalikule
omavalitsusele. EhS luub eraldi
läbivalt erandeid ka TTJAle ja
Maanteemetile (raudtee,
sildehitis ja riigikaitse).
2.Kontaktpunkt aitab läbipaistval viisil taotlejal läbida loa taotlemise haldusmenetlust Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
kuni vastutavate ametiasutuste ühe või mitme otsuse kättesaamiseni menetluse lõpus, (EhS § 42 lg 7, §54 lg 6, §52 lg
annab taotlejale kogu vajaliku teabe ja kaasab asjakohasel juhul muid haldusasutusi. 1 §40 lg 1, EhS seletuskirja § 54
Taotlejatel lubatakse esitada asjaomased dokumendid ka digitaalsel kujul. lg 6 lk 101, 82, 83 - loetelu
asutustes, kellega peab
kooskõlastama (sh kohaliki
omavalitsus jääb info
edastajaks).
HMS § 6, § 15, § 36
3.Kontaktpunkt teeb taastuvenergia tootmise projektiarendajatele kättesaadavaks Jah Hanke lähteül koostamisel. Töö
menetluste käsiraamatu ja esitab selle ka veebis, käsitledes eraldi ka väikesemahulisi peaks valmima 2019 a
projekte ja oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate projekte. Veebis esitatavas detsembri lõpuks.
teabes märgitakse taotleja taotluse puhul asjakohane kontaktpunkt. Kui liikmesriigil on
rohkem kui üks kontaktpunkt, märgitakse veebis esitatavas teabes taotleja taotluse puhul
asjakohane kontaktpunkt.
4.Ilma et see piiraks lõike 7 kohaldamist, ei kesta lõikes 1 osutatud loamenetlus, Juba sisaldub meie õigusruumis
sealhulgas kõik pädevate asutuste menetlused, elektrijaamade puhul üle kahe aasta. Kui (EhS §42 lg 5; §54 lg 4)
see on põhjendatud erakorraliste asjaoludega, võib nimetatud kaheaastast tähtaega ühe
aasta võrra pikendada.
5.Ilma et see piiraks lõikes 7 kohaldamist, ei kesta loamenetlus üle ühe aasta käitiste Juba sisaldub meie
puhul, mille elektrivõimsus on alla 150 kW. Kui see on põhjendatud erakorralistel õigusruumis (EhS §42 lg 5,
asjaoludega, võib nimetatud tähtaega ühe aasta võrra pikendada. ELTS § 22 lg 2)
Liikmesriigid tagavad, et vaidluste lahendamise menetlused, sealhulgas asjakohasel Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
juhul alternatiivsed vaidluste lahendamise mehhanismid, on taotlejatele kergesti (Haldusmenetluse seadus – tuua
kättesaadavad ja lihtsad, et lahendada vaidlusi, mis on seotud loamenetlusega ning konkreetsed sätted). Kõik mis
taastuvenergia rajatiste ehitamise ja käitamise lubade väljastamisega. puudutab rajatise käitamist, on
üle võetud võrgueeskirja
lõigetega. (palun lisa siia
konkreetsed sätted).
HMS peatükk 5 vaide menetlus
liitumistingimuste puhul on
vaidlus era/juriidiliste isikute
vahel ja seda lahendab kohus.
VV seadus § 753 lõige 1 teostab
järelvalvet haldusasja just min.
6.Liikmesriigid lihtsustavad olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamist, Ei Juba sisaldub meie õiguskorras.
tagades lihtsustatud ja kiire loamenetluse. Loamenetlus ei kesta üle ühe aasta. Haldusmenetluslikult on täna
kehtivad lühemad tähtajad.
Kui see on põhjendatud erakorraliste asjaoludega, näiteks olulised ohutusprobleemid, Ei Ei kohalda.
võib juhul, kui ajakohastamise projekt mõjutab oluliselt võrku või käitise esialgset
võimsust, suurust või tõhusust, nimetatud üheaastast tähtaega pikendada ühe aasta võrra.
7.Käesolevas artiklis sätestatud tähtaegu kohaldatakse, ilma et see piiraks liidu Juba sisaldub meie õiguskorras.
keskkonnaõiguse kohaseid kohustusi, kohtulikku edasikaebamist, õiguskaitsevahendeid Üle võetud haldusmenetluse
ega muid kohtumenetlusi ning alternatiivseid vaidluste lahendamise mehhanisme, sh seadusega.
kaebemenetlusi, kohtuvälist edasikaebamist ja õiguskaitsevahendeid, ning neid tähtaegu
võib pikendada selliste menetluste kestuse võrra.
Olemasolevad tähtajad juba on
kooskõlas EL regulatsioonide
ja EE põhiseadusega.
8.Ajakohastamise projektide puhul võivad liikmesriigid kehtestada võrguga liitumiseks Valikuline Juba sisaldub meie õigusruumis
lihtloa menetluse, nagu on osutatud artikli 17 lõikes 1. Kui liikmesriigid kehtestavad (Elektrisüsteemi toimimise
lihtloa menetluse, on ajakohastamine lubatud pärast teate esitamist asjaomasele võrgueeskiri §19 lg 2 ja lg 4)
asutusele, kui ei eeldata märkimisväärset negatiivset keskkonna- või sotsiaalset mõju.
Kõnealune asutus teeb kuue kuu jooksul pärast teate saamist otsuse teate piisavuse kohta.
Kui asjaomane asutus otsustab, et teade on piisav, annab ta loa automaatselt. Kui Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
kõnealune asutus otsustab, et teade ei ole piisav, tuleb taotleda uut luba ja kohaldatakse (EhS § 36 lg 2)
lõikes 6 osutatud tähtaegu.
Artikkel 17
1.Liikmesriigid kehtestavad võrguga liitumiseks lihtloa menetluse, millega oma tarbeks Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
toodetud taastuvenergia tarbijate käitised või agregeeritud tootmisüksused ja (Elektrisüsteemi toimimise
näidisprojektid, mille elektrivõimsus ei ületa 10,8 kW või selle ekvivalenti muude kui võrgueeskiri §19 lg 2 ja lg 4)
kolmefaasiliste ühenduste puhul, ühendatakse võrku pärast jaotusvõrguettevõtjale teate
esitamist.
Põhjendatud ohutusprobleemide või süsteemi osade tehnilise sobimatuse tõttu võib Ei Juba sisaldub meie õiguskorras
jaotusvõrguettevõtja piiratud aja jooksul pärast teate saamist taotletud võrguga liitumise (Elektrisüsteemi toimimise
tagasi lükata või pakkuda välja alternatiivse võrgu liitumispunkti. Jaotusvõrguettevõtja võrgueeskiri § 20 lg 1 p 1-4)
positiivse otsuse korral või kui jaotusvõrguettevõtja kuu aja jooksul pärast teavitamist
otsust ei ole teinud, võib käitise või agregeeritud tootmisüksuse võrku ühendada.
2.Liikmesriigid võivad lubada lihtloa menetluse kasutamist käitiste või agregeeritud Ei Juba sisaldub meie õiguskorras
tootmisüksuste puhul, mille elektrivõimsus ületab 10,8 kW ning on kuni 50 kW, (Elektrisüsteemi toimimise
tingimusel et säilitatakse võrgu stabiilsus, töökindlus ja ohutus. võrgueeskiri § 24 lg 1 p 1, § 27
lg 2)
Artikkel 18
1.Liikmesriigid tagavad, et toetusmeetmeid käsitlev teave tehakse kättesaadavaks kõigile Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
asjaomastele osalejatele, näiteks tarbijatele, sealhulgas madala sissetulekuga, (Avaliku teabe seaduses § 31-
majanduslikult ebakindlas olukorras olevatele tarbijatele, oma tarbeks toodetud 321 ). Lisaks toetusmeetmeid
taastuvenergia tarbijatele, taastuvenergiakogukondadele, ehitajatele, paigaldajatele, puudutava teabe avaldavad oma
arhitektidele ning selliste kütte-, jahutus- ja elektriseadmete ja -süsteemide ning veebilehekülgedel kõik
sõidukite tarnijatele, mis sobivad taastuvenergia kasutamiseks ning mida saab kasutada institutsioonid, kes koraldavad
intelligentsetes transpordisüsteemides. toetusmeetmete elluviimist.
2.Liikmesriigid tagavad, et seadmete või süsteemide tarnija või pädev asutus teeb Jätame teadmiseks.
kättesaadavaks teabe taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus-, jahutus- ja Konsulteerime seda
elektrienergiat kasutavate seadmete ja süsteemide netotulu, kulude ja energiatõhususe Komisjoniga (kohtumine
kohta. Komisjoniga novembri lõpul).
3.Liikmesriigid tagavad, et sertifitseerimiskavad või samaväärsed kvalifitseerimiskavad Ei Juba sisaldub meie
on kättesaadavad biomassil töötavate väikeste katelde ja ahjude, fotogalvaanilise õigusruumis. Kutseomistamise
päikeseenergia ja päikese soojusenergia süsteemide, maasoojusel põhinevate süsteemide õiguslikraamistik on sätestatud
ning soojuspumpade paigaldajate jaoks. Kui see on kohane, võivad kõnealused kavad kutseseaduses. Kutse saanute
võtta arvesse olemasolevaid kavasid ja struktuure ning need põhinevad IV lisas nimekirjad ja kutsestandardid
sätestatud kriteeriumidel. Iga liikmesriik tunnustab teistes liikmesriikides kõnealuste on avalikud kutseregistris.
kriteeriumide kohaselt antud sertifikaate.
4.Liikmesriigid teevad üldsusele kättesaadavaks teabe lõikes 3 osutatud Juba sisaldub meie õigusruumis
sertifitseerimiskavade või samaväärsete kvalifitseerimiskavade kohta. Liikmesriigid (Kutseseadus §12 lg 1).
võivad teha üldsusele kättesaadavaks ka lõike 3 kohaselt kvalifitseeritud või Kutsestandardid energeetika
sertifitseeritud paigaldajate nimekirja. valdkonnas on leitavad
kutseregistrist (nt elektrituuliku
tehnik, tase 5)
5.Liikmesriigid tagavad, et kõigile asjaomastele osalejatele, eelkõige planeerijatele ja Ei Juhendmaterjal töötati välja
arhitektidele tehakse kättesaadavaks juhised, et neil oleks võimalik tööstus-, äri- ja KredExi tellimusel TalTechi
elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel poolt. Liginullenergiahoonete
nõuetekohaselt kaaluda taastuvate energiaallikate, suure tõhususega tehnoloogiate ning näidisprojektid ja
kaugkütte ja -jahutuse optimaalset kombinatsiooni. juhendmaterjal leitav KredExi
koduleheküljelt. Vajadusel
koostatakse laiema vaatega
juhendmaterjal energiatõhususe
kohta (on üks potensiaalne
uuringu teema 2020).
6.Kui see on kohane, töötavad liikmesriigid kohalike ja piirkondlike ametiasutuste Ei Koostatavasse uuringusse
osalusel välja sobivad teavitus-, teadlikkuse tõstmise, juhendamis- või (KOVide käsiraamat) lisatakse
koolitusprogrammid, et teavitada elanikke sellest, kuidas kasutada oma õigusi aktiivsete vastav info.
tarbijatena, ning kasust ja praktilistest üksikasjadest, sealhulgas tehnilistest ja
finantsaspektidest, mis on seotud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
arendamise ja kasutamisega, kaasa arvatud oma tarbeks toodetud taastuvenergia
tarbimise kaudu või taastuvenergiakogukondade raames.
Artikkel 19
1.Selleks, et näidata lõpptarbijatele taastuvatest energiaallikatest toodetud energia Jah EnKS pt 82 Päritolutunnistustega seonduv
osakaalu või kogust energiatarnija energiaallikate jaotuses ja lepingute alusel tarbijatele on lisatud EnKS peatükki 82 .
tarnitud energias, kui seda turustatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energiana,
tagavad liikmesriigid, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia päritolu on
võimalik tagada sellisena, nagu see on sätestatud käesolevas direktiivis, vastavalt
objektiivsetele, läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele.
2.Selleks tagavad liikmesriigid, et päritolutagatis antakse välja taastuvatest Jah EnKS pt 82
energiaallikatest toodetud energia tootja taotluse alusel, välja arvatud siis, kui
liikmesriigid otsustavad päritolutagatise turuväärtuse arvesse võtmiseks sellist
päritolutagatist mitte anda tootjale, kes saab toetuskavast rahalist toetust. Liikmesriigid
võivad korraldada päritolutagatiste väljaandmise taastumatutest energiaallikatest
toodetud energia puhul. Päritolutagatiste väljaandmisel võib kohaldada minimaalset
võimsuspiiri. Päritolutagatise standardühik on 1 MWh. Iga toodetud energiaühiku kohta
antakse välja üks päritolutagatis.
Liikmesriigid tagavad, et taastuvatest energiaallikatest toodetud sama energiaühikut Jah EnKS pt 82
võetakse arvesse ainult üks kord.
Liikmesriigid tagavad, et kui tootja saab toetuskavast rahalist toetust, võetakse Jah EnKS pt 82
asjaomases toetuskavas kohaselt arvesse sama tootmise päritolutagatise turuväärtust.
Eeldatavalt on päritolutagatise turuväärtust kohaselt arvesse võetud igal järgmisel juhul: Jah EnKS pt 82
a) kui rahaline toetus antakse hankemenetluse või kaubeldavate roheliste sertifikaatide
süsteemi raames;
b) kui päritolutagatise turuväärtust võetakse halduslikult rahalise toetuse tasemes arvesse
või;
c) kui päritolutagatisi ei anta otse tootjale, vaid tarnijale või tarbijale, kes ostab
taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat kas konkurentsi tingimustes või
pikaajaliste taastuvelektri ostulepingutega.
Päritolutagatise turuväärtuse arvesse võtmiseks võivad liikmesriigid muu hulgas Valikuline Ei kohalda.
otsustada tootjale päritolutagatise välja anda ja see viivitamata tühistada.
Päritolutagatist ei kasutata tõendamaks liikmesriigi poolt artikli 3 järgimist. Jah EnKS pt 82
Päritolutagatise ülekandmine, kas eraldi või koos energia füüsilise ülekandmisega, ei
mõjuta liikmesriikide otsust kasutada statistilisi ülekandeid, ühisprojekte või ühiseid
toetuskavasid, et täita artiklis 3 sätestatut, või taastuvatest energiaallikatest toodetud
energia summaarse lõpptarbimise arvutamist vastavalt artiklile 7.
3.Lõike 1 kohaldamisel kehtivad päritolutagatised 12 kuud pärast asjaomase Jah EnKS pt 82
energiaühiku tootmist. Liikmesriigid tagavad, et kõik päritolutagatised, mida ei ole
tühistatud, kaotavad kehtivuse hiljemalt 18 kuud pärast energiaühiku tootmist.
Liikmesriigid võtavad kehtivuse kaotanud päritolutagatisi arvesse energia segajäägi
arvutamisel.
4.Seoses lõigetes 8 ja 13 osutatud teabe avaldamisega tagavad liikmesriigid, et Jah EnKS pt 82
energiaettevõtjad tühistavad päritolutagatised hiljemalt kuus kuud pärast päritolutagatise
kehtivusaja lõppu.
5.Liikmesriigid või määratud pädevad asutused teevad järelevalvet päritolutagatiste Jah EnKS pt 82
väljaandmise, ülekandmise ja tühistamise üle. Määratud pädevate asutuste piirkondlikud
vastutusalad ei kattu ja nad on tootmise, kauplemise ja tarnimisega seotud tegevustest
sõltumatud.
6.Liikmesriigid või määratud pädevad asutused seavad sisse asjakohased mehhanismid Jah EnKS pt 82
tagamaks, et päritolutagatised antakse välja, kantakse üle ja tühistatakse elektrooniliselt
ning et need on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad. Liikmesriigid ja määratud
pädevad asutused tagavad, et nende kehtestatud nõuded vastavad standardile CEN - EN
16325.
7.Päritolutagatises täpsustatakse vähemalt: Jah EnKS pt 82
a) energiaallikas, millest energia toodeti, ning tootmise algus- ja lõppkuupäev;
b) kas see on seotud:
i) elektrienergiaga;
ii) gaasiga, sealhulgas vesinikuga, või;
iii) soojus- või jahutusenergiaga;
c) selle käitise nimi, asukoht, liik ja võimsus, kus energia toodeti;
d) kas käitis on saanud investeeringutoetust ning kas energiaühik on saanud muul viisil
toetust riikliku toetuskava kaudu, ja toetuskava liik;
e) kuupäev, mil käitis alustas tegevust, ning;
f) väljaandmise kuupäev ja riik ning kordumatu identifitseerimisnumber.
Käitiste puhul, mille võimsus on alla 50 kW, võib päritolutagatises esitada lihtsustatud Valikuline Ei kohalda.
teabe.
8.Kui elektrienergia tarnija peab tõendama taastuvatest energiaallikatest toodetud Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
energia osakaalu või kogust oma energiaallikate jaotuses vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ (ElTS § 751).
artikli 3 lõike 9 punktile a, peab ta selleks kasutama päritolutagatisi, välja arvatud:
a) mittejälgitavatele kaubanduslikele pakkumistele (kui selliseid pakkumisi on tehtud)
vastava energiaallikate jaotuse osakaalu puhul, mille korral tarnija võib kasutada
segajääki, või;
b) kui liikmesriik otsustab päritolutagatist mitte anda tootjale, kes saab toetuskavast
rahalist toetust.
Kui liikmesriigid on korraldanud päritolutagatiste väljaandmise muude energialiikide Jah EnKS pt 82
puhul, kasutavad tarnijad avaldamiseks tarnitud energiale vastavat liiki päritolutagatisi.
Direktiivi 2012/27/EL artikli 14 lõike 10 kohaselt loodud päritolutagatisi võib kasutada
selleks, et täita tõhusas elektri- ja soojusenergia koostootmisjaamas toodetud
elektrienergia koguse tõendamise nõudeid. Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel, kui
elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmisega taastuvatest energiaallikatest, võib
välja anda ainult ühe päritolutagatise, milles täpsustatakse mõlemad näitajad.
9.Liikmesriigid tunnustavad teiste liikmesriikide poolt käesoleva direktiivi kohaselt Jah EnKS pt 82
välja antud päritolutagatisi ainsa tõendina lõikes 1 ja lõike 7 esimese lõigu punktides a–
f osutatud asjaolude tõendamiseks. Liikmesriik võib päritolutagatise tunnustamisest
keelduda üksnes juhul, kui tal on hästi põhjendatud kahtlused selle täpsuse,
usaldusväärsuse või tõelevastavuse suhtes. Liikmesriik teatab komisjonile sellisest
keeldumisest ja selle põhjendusest.
10.Kui komisjon leiab, et päritolutagatise tunnustamisest keeldumine ei ole põhjendatud, Jah EnKS pt 82
võib komisjon vastu võtta otsuse, millega nõutakse, et asjaomane liikmesriik seda
tunnustaks.
11.Liikmesriigid ei tunnusta kolmandas riigis välja antud päritolutagatisi, välja arvatud Jah EnKS pt 82
juhul, kui liit on kõnealuse kolmanda riigiga sõlminud lepingu selliste päritolutagatiste
vastastikuse tunnustamise kohta, mis on välja antud liidu päritolutagatiste süsteemi ja
kõnealuses kolmandas riigis kehtestatud võrdväärse päritolutagatiste süsteemi alusel, ja
üksnes siis, kui toimub energia vahetu importimine või eksportimine.
12.Liikmesriik võib kooskõlas liidu õigusega kehtestada päritolutagatise kasutamiseks Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad kriteeriumid, täites direktiivi (ElTS § 581 lg 2).
2009/72/EÜ artikli 3 lõikes 9 sätestatud kohustusi
13.Komisjon võtab vastu aruande, milles hinnatakse võimalusi luua kogu liitu hõlmav Ei Ei kuulu kohaldamisele, on
ökomärgis, et edendada uutest käitistest saadava taastuvenergia kasutamist. Sellise Komisjoni pädevus.
märgise nõuete täitmise tõendamiseks kasutavad tarnijad päritolutagatistes sisalduvat
teavet.
Artikkel 20
1.Kui see on kohane, hindavad liikmesriigid gaasivõrgutaristu laiendamise vajadust, et Valikuline Ei kohalda.
hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi lõimimist.
2.Kui see on kohane, nõuavad liikmesriigid, et nende territooriumil asuvad ülekande- ja Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
jaotusvõrguettevõtjad avaldaksid tehnilised normid kooskõlas direktiivi 2009/73/EÜ (MGS § 23).
artikliga 8, eelkõige seoses võrguühenduste normidega, mis sisaldavad nõudeid gaasi
kvaliteedi, lõhnastamise ja surve kohta. Liikmesriigid nõuavad samuti, et ülekande- ja
jaotusvõrguettevõtjad avaldaksid taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi võrguga
liitumise tariifid, mis põhinevad objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel
kriteeriumidel.
3.Vastavalt hindamisele, mis sisaldub määruse (EL) 2018/1999 I lisa kohastes lõimitud Valikuline Ei kohalda.
riiklikes energia- ja kliimakavades, et selgitada välja, kas käesoleva direktiivi artikli 3
lõikes 1 sätestatud liidu eesmärgi saavutamiseks on vaja taastuvatest energiaallikatest
kaugkütte- ja kaugjahutusenergia tootmiseks ehitada uus taristu, võtavad liikmesriigid
asjakohasel juhul kaugkütte ja kaugjahutuse taristu arendamiseks vajalikud meetmed, et
võimaldada biomassist, päikeseenergiat, ümbritseva keskkonna energiat ja geotermilist
energiat kasutavatest seadmetest ning heitsoojus- ja heitjahutusenergiast pärit kütte ja
jahutusenergia tootmise arengut.
Artikkel 21
1.Liikmesriigid tagavad tarbijatele võimaluse hakata käesoleva artikli kohaselt oma Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijaks. (ElTS § 3 p 20, § 59 lg 1 p 1).
2.Liikmesriigid tagavad, et oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatel oleks kas Ei (punkti ii ElTS § 583 Juba sisaldub meie õigusruumis
individuaalselt või energiavahendajate kaudu õigus: osas jah) (ElTS §594 lg 1, § 3 p 20, p 11,
a) toota taastuvenergiat, sealhulgas oma tarbeks, salvestada ja müüa ülemäärast § 15 51, § 61 lg 1, § 71, §59,
taastuvelektrit, sealhulgas taastuvelektri ostulepingute alusel, elektrienergia tarnijatele ja §591).
vastastikuse kauplemise korra alusel, ilma et nende suhtes kohaldataks:
i) elektrienergia puhul, mida nad tarbivad võrgust või suunavad võrku, diskrimineerivaid
või ebaproportsionaalseid menetlusi ja tasusid ning võrgutasusid, mis ei kajasta kulusid;
ii) nende valdusesse jääva taastuvatest energiaallikatest omatoodetud elektrienergia
puhul diskrimineerivaid või ebaproportsionaalseid menetlusi ning mis tahes tasusid;
b) paigaldada ja käitada oma tarbeks taastuvelektrit tootvate jaamadega kombineeritud
elektrisalvestussüsteeme, ilma et nende suhtes kohaldataks kahekordseid tasusid,
sealhulgas võrgutasusid salvestatud elektrienergia eest, mis jääb nende valdusesse;
c) säilitada oma õigused ja kohustused lõpptarbijana;
d) saada omatoodetud ja võrku suunatud taastuvelektri eest tasu, sealhulgas asjakohasel
juhul toetuskavade kaudu, mis kajastab võrku suunatud elektrienergia turuväärtust ja
milles võidakse arvesse võtta selle pikaajalist väärtust võrgu, keskkonna ja ühiskonna
jaoks.
3.Liikmesriigid võivad kohaldada mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid tasusid Valikuline Ei kohalda. Punkt C sisaldub
oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate suhtes nende valdusesse jäävale juba meie õiguskorras
omatoodetud taastuvelektrile mis tahes järgmisel juhul: (ATKEAS § 24 lg 63).
a) kui oma tarbeks toodetud taastuvelektrit toetatakse tulemuslikult toetuskavadega,
ainult niivõrd, kuivõrd ei kahjustata projekti majanduslikku elujõulisust ja asjaomase
toetuse stimuleerivat mõju;
b) alates 2026. aasta 1. detsembrist, kui oma tarbeks toodetava taastuvenergia käitiste
üldine osakaal on suurem kui 8 % liikmesriigi elektritootmise koguvõimsusest ja kui
liikmesriigi reguleeriva asutuse avatud, läbipaistva ning kaasava menetlusena läbi viidud
tasuvusanalüüs näitab, et lõike 2 punkti a alapunkti ii säte põhjustab kas märkimisväärse
ja ebaproportsionaalselt suure koormuse elektrisüsteemi pikaajalisele rahalisele
jätkusuutlikkusele või loob suurema stiimuli, kui oleks objektiivselt vajalik
taastuvenergia kulutõhusaks kasutuselevõtmiseks, ning et sellist koormust või stiimulit
ei ole võimalik vähendada muude asjakohaste meetmete võtmise abil, või
c) kui omatoodetud taastuvelekter on toodetud käitistes, mille elektri koguvõimsus on
suurem kui 30 kW.
4.Liikmesriigid tagavad, et oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad, kes asuvad Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
samas hoones, sealhulgas kortermajades, võivad osaleda ühiselt lõikes 2 osutatud (ElTS § 61 lg 1, lg 11, § 65 lg 1,
tegevustes ja neil on lubatud korraldada nende tootmiskohas või tootmiskohtades § 67 lg 1).
toodetud taastuvenergia omavahelist jagamist, ilma et see piiraks võrgutasusid ja muid
asjakohaseid tasusid, lõive ja makse, mida kohaldatakse iga oma tarbeks toodetud
taastuvenergia tarbija suhtes. Liikmesriigid võivad teha vahet individuaalsetel oma
tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja ühiselt oma tarbeks toodetud taastuvenergia
tarbijate vahel. Iga seesugune eristamine peab olema proportsionaalne ja põhjendatud.
5.Oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija käitise omanik võib olla kolmas isik või Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
selle paigaldustöid ja käitamist, sealhulgas mõõtmisi ja hooldust võib hallata kolmas isik, (ElTS § 22 lg 2, § 87 ja Seadme
tingimusel et kolmas isik järgib oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija juhiseid. ohtuse seadus § 6 ja § 10).
Kolmandat isikut ennast ei peeta oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijaks.
6.Liikmesriigid loovad tugiraamistiku, et edendada ja hõlbustada oma tarbeks toodetud Jah EnKS §325 Selguse huvides lisatakse
taastuvenergia tarbimise arengut, tuginedes hinnangule oma territooriumil ja EnKSi § 325. Kuid artiklis
energiavõrkudes olevate oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise põhjendamatute sätetstatud põhimõtted juba
takistuste ja võimaluste kohta. Selles tugiraamistikus: sisalduvad meie õigusruumis
a) käsitletakse kõigi lõpptarbijate, sealhulgas väikese sissetulekuga ja majanduslikult (EnKS § 2, § 3, § 30; ElTS § 18
ebakindlas olukorras olevate leibkondade juurdepääsu oma tarbeks toodetud p 6, §1081 ,§ 42 lg 1, § 58 lg 2,
taastuvenergiale; lg 3, lg 5-7, § 59, §3 p 3-5, p 17,
b) käsitletakse projektide rahastamise põhjendamatuid takistusi turul ning meetmeid § 43 p 1-5). Lisatakse eelnõusse
rahastamisele juurdepääsu hõlbustamiseks; sisuliselt volitusnorm,
c) käsitletakse teisi oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise põhjendamatuid konkreetsemate tegevuste
regulatiivseid takistusi, sealhulgas üürnike jaoks; elluviimiseks.
d) käsitletakse hoonete omanikele suunatud stiimuleid, et nad looksid oma tarbeks
toodetud taastuvenergia tarbimise võimalusi, sealhulgas üürnike jaoks;
e) antakse oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatele nende poolt võrku suunatud
omatoodetud taastuvelektri jaoks mittediskrimineeriv juurdepääs asjakohastele
olemasolevatele toetuskavadele ja kõikidele elektrituru segmentidele;
f) tagatakse, et oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad panustavad elektrienergia
võrku suunamisel piisavalt ja tasakaalustatud viisil süsteemi üldkulude jagamisse.
Liikmesriigid lisavad kokkuvõtte tugiraamistiku raames võetavatest poliitika- ja Jah REKK Info lisatud REKK-i.
muudest meetmetest ning hinnangu nende rakendamise kohta määruse (EL) 2018/1999
kohastesse lõimitud riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ning eduaruannetesse.
7.Käesolev artikkel ei piira ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
(KonkS § 30).
Artikkel 22
1.Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatel, eelkõige kodutarbijatel, on õigus osaleda Jah EnKS 326 Õigusselguse huvides
taastuvenergiakogukonnas, säilitades samal ajal oma õigused või kohustused täiendatakse EnKSi §326-ga.
lõpptarbijana ning ilma et neile kohaldataks põhjendamatuid või diskrimineerivaid Kuid üldiselt juba täna
tingimusi või menetlusi, mis takistaks nende taastuvenergiakogukonnas osalemist, Äriseadustiku (edaspidi ka ÄS)
tingimusel et eraettevõtjate puhul ei ole nende osalemine kogukonnas nende peamine § 137 sätestab osaühingu
äri- või kutsetegevus. mõiste ja selle tegevusega
seonduvad õigused ning
kohustused, sama seaduse § 221
sätestab aktsiaseltsi mõiste ja
selle tegevusega seonduvad
õigused ning kohustused.
Taastuvenergiakogukond võib
tegutseda nii osaühingu kui ka
aktsiaseltsina. Lõpptarbijad,
eelkõige kodutarbijad,
säilitavad oma õigused ja
kohustused vastavalt äriühingu
põhikirjale, asutamislepingule
jne. Taastuvenergiakogukond ei
saa olla ÄS mõistes täisühing
ega usaldusühing, sest nende
kahe juriidilise keha liikmed ei
saa olla kohalikud
omavalitsused.
Taastuvenergiakogukond võib
olla nii taastuvenergia tootja kui
ka võrguettevõtja.
2.Liikmesriigid tagavad, et taastuvenergiakogukondadel on õigus: Jah EnKS §326 Õigusselguse huvides lisatud
a) taastuvenergiat toota, tarbida, salvestada ja müüa, sealhulgas taastuvelektri EnKSi § 37
ostulepingute alusel; taastuvenergiakogukondadega
b) jagada taastuvenergiakogukonna omandis olevate tootmisüksustega toodetud seotud põhimõtted. Kuid juba
taastuvenergiat kõnealuse taastuvenergiakogukonna sees kooskõlas käesolevas artiklis tänases õigusruumis võivad nii
sätestatud muude nõuetega ning säilitades taastuvenergiakogukonna liikmete õigused ja osaühing kui ka aktsiaselts
kohustused tarbijatena; tegeleda majandustegevusega
c) pääseda mittediskrimineerival viisil kas otse või agregeerimise kaudu kõikidele lisaks annab ÄS võimaluse
sobivatele energiaturgudele. lisada põhikirja vastavad sätted.
3.Liikmesriigid koostavad hinnangu oma territooriumil taastuvenergiakogukondade Ei Hinnang on juba olemas.
arendamise takistuste ja võimaluste kohta.
4.Liikmesriigid loovad tugiraamistiku, mis aitaks edendada ja hõlbustada Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
taastuvenergiakogukondade arendamist. Kõnealune raamistik tagab muu hulgas, et (ÄS annab võimaluse alustada
a) kaotatakse põhjendamatud regulatiivsed ja haldusalased takistused tegevust selles vormis, ühtlasi
taastuvenergiakogukondadele; kehtivad kõigile samad reegid,
b) taastuvenergiakogukondade suhtes, kes tarnivad energiat või pakuvad agregeerimist seega diskreimineerimine on
või muid kaubanduslikke energiateenuseid, kohaldatakse sellise tegevuse jaoks välistatud (Eesti Vabariigi
asjakohaseid sätteid; põhiseadust ja ElTS § 1 lg 2).
c) asjaomane jaotusvõrguettevõtja teeb taastuvenergiakogukondadega koostööd, et EnKS §2 p 7 sätestab
hõlbustada taastuvenergiakogukondades energia ülekandeid; energiaostu riskigruppi mõiste
d) taastuvenergiakogukondade suhtes kohaldatakse õiglasi, proportsionaalseid ja ning §2 p 72 sätestab
läbipaistvaid menetlusi, sealhulgas registreerimist ja litsentsimismenetlusi, ning energiaostuvõimetu isiku
kulupõhiseid võrgutasusid, samuti asjakohaseid tasusid, lõive ja makse, tagades, et nad mõiste).
panustavad piisavalt ning õiglasel ja tasakaalustatud viisil süsteemi üldkulude jagamisse,
kooskõlas riigi pädeva asutuse koostatud läbipaistva tasuvusanalüüsiga hajutatud
energiaallikate kohta;
e) taastuvenergiakogukondi koheldakse mittediskrimineerival viisil seoses nende
tegevuste, õiguste ja kohustustega lõpptarbijate, tootjate, tarnijate,
jaotusvõrguettevõtjate või muude turuosalistena;
f) taastuvenergiakogukondades osalemine on kättesaadav kõikidele tarbijatele,
sealhulgas väikese sissetulekuga ja majanduslikult ebakindlas olukorras olevatele
leibkondadele;
g) rahastamisele ja teabele juurdepääsu hõlbustamise vahendid on kättesaadavad;
h) avaliku võimu asutustele antakse regulatiivset ja suutlikkuse suurendamise toetust
taastuvenergiakogukondade võimalikustamiseks ja nende asutamiseks, ning asutuste
otsese osalemise abistamiseks;
i) on olemas taastuvenergiakogukonnas osalevate tarbijate võrdse ja
mittediskrimineeriva kohtlemise reeglid.
5.Lõikes 4 osutatud tugiraamistiku ja selle rakendamise peamised elemendid on määruse Jah REKK Info lisatakse REKK-i.
(EL) 2018/1999 kohaste liikmesriikide lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade
ajakohastatud versioonide ja eduaruannete osad.
6.Liikmesriigid võivad sätestada, et taastuvenergiakogukonnad on avatud piiriülesele Valikuline Ei kohalda.
osalemisele.
7.Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, võtavad Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
liikmesriigid toetuskavade väljatöötamisel arvesse taastuvenergiakogukondade eripära, (ElTS §594 lg 10)
et võimaldada neil konkureerida toetuse saamiseks teiste turuosalistega võrdsetel alustel.
Artikkel 23
1.Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, püüab iga liikmesriik selleks, Jah Perioodi
et edendada taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutussektoris, igal aastal suurendada 2014-2020
taastuvenergia osakaalu kõnealuses sektoris soovitusliku 1,3 protsendipunkti võrra, struktuuri-
arvutatuna aastate 2021–2025 ja 2026–2030 aastase keskmisena, alustades toetuse
taastuvenergia osakaalust kütte- ja jahutussektoris 2020. aastal, väljendatuna osakaaluna seaduse §
liikmesriigi energia lõpptarbimises ja arvutatuna vastavalt artiklis 7 sätestatud 14; EnkS §
metoodikale. Kõnealune suurendamine on piiratud soovitusliku 1,1 protsendipunktini 322 p 1
liikmesriikides, kus heitsoojus- ja heitjahutusenergiat ei kasutata. Kui see on kohane,
peavad liikmesriigid prioriteetseks parimat kättesaadavat tehnoloogiat.
2.Lõike 1 kohaldamisel, kui arvutatakse kõnealuse lõike kohast taastuvenergia osakaalu Valikuline
kütte- ja jahutussektoris ning iga-aastast keskmist suurendamist, iga liikmesriik:
a) võib arvestada heitsoojus- ja heitjahutusenergiat kuni 40 % ulatuses iga-aastasest Valikuline
keskmisest suurenemisest;
b) kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et Valikuline
sellise osakaalu puhul on iga- aastane keskmine suurenemine täidetud, ja
c) kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 50 % ja on kuni 60 %, Valikuline
võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on pool iga-aastasest keskmisest suurenemisest
täidetud.
Kütte- ja jahutussektoris taastuvatest energiaallikatest toodetud energia Valikuline
kasutuselevõtmiseks võetavate meetmete üle otsustamisel võivad liikmesriigid võtta
arvesse kulutõhusust, mis peegeldab struktuurseid tõkkeid, mis on seotud maagaasi või
jahutuse suure osakaaluga või madala asustustihedusega hajaasustusstruktuuriga.
3.Liikmesriigid võivad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide põhjal Valikuline
kehtestada ja teha avalikuks meetmete loetelu, ning määrata ja teha avalikuks
rakendusüksused (näiteks kütusetarnijad, riigiasutused või kutseühendused), kes peavad
aitama saavutada lõikes 1 osutatud iga-aastase keskmise suurenemise.
4. Liikmesriigid võivad rakendada lõikes 1 osutatud iga-aastast keskmist suurendamist Valikuline
muu hulgas ühe või mitme järgmise võimaluse kaudu:
a) taastuvenergia või heitsoojus- ja heitjahutusenergia füüsiline lõimimine energiasse ja Valikuline
energia saamiseks kasutatavasse kütusesse, mis kütte- ja jahutussektorisse tarnitakse;
b) otsesed leevendusmeetmed, nagu taastuvenergial põhinevate suure tõhususega kütte- Valikuline
ja jahutussüsteemide paigaldamine hoonetesse või taastuvenergia või heitsoojus- ja
heitjahutusenergia kasutamine tööstuslikes kütte- ja jahutussprotsessides;
c) kaudsed leevendusmeetmed, mille puhul kasutatakse kaubeldavaid sertifikaate, mis Valikuline
tõendavad, et lõikes 1 sätestatud kohustus on täidetud muu ettevõtja, näiteks sõltumatu
taastuvenergiatehnoloogia paigaldaja või taastuvenergiatehnoloogia paigaldamisega
tegeleva energiateenuste ettevõtja poolt võetavate kaudsete leevendusmeetmete
toetamise kaudu;
d) muud sarnase mõjuga poliitikameetmed, mis aitavad saavutada lõikes 1 osutatud Valikuline
taastuvenergia osakaalu iga-aastast keskmist suurendamist, sealhulgas fiskaalmeetmed
või muud rahalised stiimulid.
Kui võetakse ja rakendatakse esimeses lõigus osutatud meetmeid, seavad liikmesriigid Valikuline
eesmärgiks meetmete kättesaadavuse tagamise kõikidele tarbijatele, eelkõige väikese
sissetulekuga või majanduslikult ebakindlas olukorras olevatele leibkondadele, kellel ei
ole muidu piisavalt algkapitali, et neist meetmetest kasu saada.
5.Liikmesriigid võivad käesoleva artikli lõikes 3 osutatud meetmete rakendamiseks ja Valikuline
seireks kasutada direktiivi 2012/27/EL artiklis 7 sätestatud riiklike energiasäästu
kohustuste raames loodud struktuure.
6.Lõike 3 kohaselt määratud üksuste puhul tagavad liikmesriigid, et määratud üksuste Valikuline
panus on mõõdetav ja tõendatav ning et määratud üksused esitavad igal aastal järgmise
teabe:
a) kütte- ja jahutussektorisse tarnitud energia koguhulk; Valikuline
b) kütte- ja jahutussektorisse tarnitud taastuvenergia koguhulk;
c) kütte- ja jahutussektorisse tarnitud heitsoojus- ja heitjahutusenergia hulk; Valikuline
d) taastuvenergia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaal kütte- ja Valikuline
jahutussektorisse tarnitud energia koguhulgas ning
e) taastuvenergiaallika liik. Valikuline
Artikkel 24
1.Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatele antakse teavet nende kaugkütte- ja Jah KKütS § 4
kaugjahutussüsteemide energiatõhususe ja taastuvenergia osakaalu kohta kergesti lg 3 p 1
juurdepääsetaval viisil, nt tarnijate veebisaitidel, kord aastas esitatavatel arvetel või
taotluse alusel.
2.Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed ja tingimused, et võimaldada selliste Jah KKütS §42
kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide tarbijatel, mis ei ole tõhusad kaugkütte- ja
kaugjahutussüsteemid ega ole sellised süsteemid pädeva asutuse heakskiidetud kava
kohaselt hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril, süsteemist lepingu lõpetamise või
muutmise teel lahkuda, et toota taastuvatest energiaallikatest soojus- või
jahutusenergiat ise.
Kui lepingu lõpetamine hõlmab süsteemist füüsilist lahkumist, võib sellise lõpetamise Valikuline Ei kohalda.
seada sõltuvusse süsteemist füüsiliselt lahkumisest tulenevate otseste kulude ning sellise
vara amortiseerimata osa hüvitamisest, mis on vajalik asjaomasele kliendile soojuse ja
jahutuse pakkumiseks.
3.Liikmesriigid võivad anda lõike 2 kohase süsteemist lepingu lõpetamise või muutmise Valikuline Ei kohalda.
teel lahkumise õiguse üksnes sellistele tarbijatele, kes suudavad näidata, et soojus- või
jahutusenergia kavandatava alternatiivsest allikast tarnimise tulemusena suureneks
energiatõhusus märgatavalt. Alternatiivse tarneallika energiatõhusust võib hinnata
energiatõhususe sertifikaadi alusel.
4.Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, tagamaks, et kaugkütte- ja Valikuline Juba sisaldub meie õigusruumis
kaugjahutussüsteemid aitavad kaasa käesoleva direktiivi artikli 23 lõikes 1 osutatud (KKütS § 141 käsitleb soojuse
suurendamisele, rakendades vähemalt ühte kahest järgmisest võimalusest: ostukonkurssi).
a) püüda suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja
heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses vähemalt ühe protsendipunkti
võrra, arvutatuna aastate 2021–2025 ja aastate 2026–2030 aastase keskmisena, alustades
taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia
osakaalust kaugküttes ja -jahutuses 2020. aastal, väljendatuna osakaaluna energia
lõpptarbimises kaugküttes ja -jahutuses, rakendades meetmeid, mis võivad eeldatavasti
tagada sellise iga-aastase keskmise suurenemise tavapäraste ilmastikutingimustega
aastatel.
Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et rakendada käesoleva punkti esimeses Valikuline Juba sisaldub meie õigusruumis
lõigus osutatud iga-aastast keskmist suurenemist määruse (EL) 2018/1999 I lisa kohastes KKütS §141
lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades;
b) tagada, et kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide käitajad oleksid kohustatud
ühendama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja
heitjahutusenergiast toodetud energia tarnijaid või oleksid kohustatud pakkuma
ühendamist ja taastuvatest energiaallikatest ning heitsoojus- ja heitjahutusenergiast
toodetud soojus- või jahutusenergia ostmist kolmandast isikust tarnijatelt, tuginedes
asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud mittediskrimineerivatele
kriteeriumidele, kui neil on vaja teha ühte või mitut järgmistest:
i) rahuldada uute klientide nõudlust;
ii) asendada olemasolevat soojus- või jahutusenergia tootmisvõimsust;
iii) suurendada olemasolevat soojus- või jahutusenergia tootmisvõimsust.
5.Kui liikmesriik kasutab lõike 4 punktis b sätestatud võimalust, võib kaugkütte- või Valikuline Juba sisaldub meie õigusruumis
kaugjahutussüsteemi käitaja keelduda ühendamisest ning soojus- või jahutusenergia (KKütS §141).
ostmisest kolmandast isikust tarnijalt, kui:
a) süsteemil ei ole vajalikku võimsust heitsoojus- ja heitjahutusenergia, taastuvatest
energiaallikatest toodetud soojus- või jahutusenergia või tõhusa koostootmisega
toodetud soojus- või jahutussenergia muude tarnete tõttu;
b) kolmandast isikust tarnija soojus- või jahutusenergia ei vasta ühendamiseks ning
kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi töökindlaks ja ohutuks toimimiseks vajalikele
tehnilistele näitajatele, või
c) käitaja saab näidata, et juurdepääsu andmine põhjustaks lõpptarbijale kütte või
jahutuse kulude ülemäärase tõusu võrreldes peamise kohaliku kütte või jahutusega,
millega taastuvast energiaallikast toodetud või heitsoojus- ja heitjahutusenergia
konkureeriks.
Liikmesriigid tagavad, et kui kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi käitaja keeldub Valikuline Ei kohalda.
vastavalt esimesele lõigule soojus- või jahutusenergia tarnija ühendamisest, esitab
kõnealune käitaja lõike 9 kohaselt pädevale asutusele teabe keeldumise põhjuste ning
süsteemi ühendamise võimaldamiseks vajalike tingimuste ja meetmete kohta.
6.Kui liikmesriik kasutab lõike 4 punktis b osutatud võimalust, võib ta teha kõnealuse Valikuline Ei kohalda.
punkti kohaldamisest erandi järgmiste kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitajatele:
a) tõhus kaugküte ja -jahutus;
b) tõhus kaugküte ja -jahutus, mis kasutab tõhusat koostootmist;
c) kaugküte ja -jahutus, mis pädeva asutuse heakskiidetud kava kohaselt on hiljemalt 31.
detsembril 2025 tõhus kaugküte ja -jahutus;
d) kaugküte ja -jahutus, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 20 MW.
7.Lõike 2 kohaselt süsteemist lepingu lõpetamise või muutmise teel lahkumise õigust Valikuline Juba sisaldub meie õigusruumis
võivad kasutada individuaalsed tarbijad, tarbijate moodustatud ühendused või tarbijate (KKütS § 2 p 9 koosmõjus
nimel tegutsevad isikud. Kortermajade puhul saab süsteemist sel viisil lahkuda üksnes KKütS eelnõu § 5 lõikega 42).
kogu maja korraga kooskõlas kohaldatava elamuõigusega.
8.Liikmesriigid nõuavad, et elektrijaotusvõrgu ettevõtjad hindaksid koostöös oma Valikuline Ei kohalda
piirkonna kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide käitajatega vähemalt iga nelja aasta
tagant seda, millised on kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide võimalused pakkuda
tasakaalustamis- ja muid süsteemiteenuseid, sealhulgas tarbimiskaja ja taastuvatest
energiaallikatest toodetud elektrienergia ülejäägi salvestamine, ning kas kindlakstehtud
võimaluste kasutamine oleks ressursi- ja kulutõhusam kui alternatiivsed lahendused.
9.Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus on selgelt määratlenud käesoleva artikli Valikuline Ei kohalda.
kohased tarbijaõigused ning kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitamise normid ning
tagab nende täitmise.
10.Liikmesriik ei pea kohaldama käesoleva artikli lõikeid 2–9, kui: Jah REKK Kajastame REKK-is, et meil
a) tema kaugkütte ja -jahutuse osakaal on 24. detsembril 2018 2 % soojus- ja punkti C osas on üle 93%
jahutusenergia kogutarbimisest või sellest osakaalust väiksem; tõhusust.
b) tema kaugkütte ja - jahutuse osakaal on kasvanud, moodustades üle 2 %, tänu uue
tõhusa kaugkütte ja -jahutuse väljaarendamisele, mis põhineb määruse (EL) 2018/1999
I lisa kohasel lõimitud riiklikul energia- ja kliimakaval või käesoleva direktiivi artikli 15
lõikes 7 osutatud hinnangul, või
c) käesoleva artikli lõikes 6 osutatud süsteemide osakaal moodustab üle 90 % tema
kaugkütte ja -jahutuse kogumüügist.
Artikkel 25
1.Selleks, et edendada taastuvenergia kasutamist transpordisektoris, peab iga liikmesriik Jah EnKS § 321 REKK
kehtestama kütusetarnijatele kohustuse tagada, et transpordisektoris oleks taastuvenergia
osakaal summaarses lõpptarbimises 2030. aastaks vähemalt 14 % (minimaalne osakaal),
kooskõlas soovitusliku trajektooriga, mille liikmesriik on kehtestanud ja välja arvutanud
käesolevas artiklis ning artiklites 26 ja 27 sätestatud metoodika kohaselt. Komisjon
hindab kõnealust kohustust, et esitada hiljemalt 2023. aastal seadusandlik ettepanek selle
suurendamiseks, kui taastuvenergia tootmiskulud täiendavalt oluliselt vähenevad, kui on
vaja täita liidu rahvusvahelisi CO2-heite vähendamise kohustusi või kui see on
põhjendatud energiatarbimise olulise vähenemisega liidus.
Liikmesriigid võivad kütusetarnijatele kõnealuse kohustuse kehtestamisel teha erinevate Valikuline Ei kohalda
kütusetarnijate ja erinevate energiakandjate suhtes erandeid või neid eristada, tagades, et
võetakse arvesse erinevate tehnoloogiate erinevat väljakujunemise astet ja kulu.
Esimeses lõigus osutatud minimaalse osakaalu arvutamisel liikmesriigid: Jah EnKS § 324
a) võtavad arvesse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelaid
ja gaasilisi transpordikütuseid ka siis, kui neid kasutatakse tavakütuste tootmise
vahetootena, ja;
b) võivad võtta arvesse ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid.
Esimeses lõigus osutatud minimaalses osakaalus moodustavad IX lisa A osas loetletud Jah REKK Juba sisaldub meie õigusruumis
lähteainetest toodetud täiustatud biokütused ja biogaas energia lõpptarbimise osana (VKS § 21). Lisaks 01.01.2028
transpordisektoris 2022. aastal vähemalt 0,2 %, 2025. aastal vähemalt 1 % ning 2030. jõustuv VKS regulatsioon
aastal vähemalt 3,5 %. keelab 1. generatsiooni üle
0,5% lisada.
Liikmesriigid võivad teha erandi, mille kohaselt kütusetarnijad, kes tarnivad Valikuline Ei kohalda
elektrikütust või muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelaid ja
gaasilisi transpordikütuseid, ei pea nimetatud kütuste puhul täitma IX lisa A osas
loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuste ning biogaasi minimaalse osakaalu
nõuet.
Esimeses ja neljandas lõigus osutatud kohustuse kehtestamisel nendes sätestatud Valikuline Ei kohalda
osakaalu saavutamise tagamiseks võivad liikmesriigid muu hulgas kasutada meetmeid,
mis on suunatud kogustele, energiasisaldusele või kasvuhoonegaaside heitkogustele,
tingimusel et näidatakse ära esimeses ja neljandas lõigus osutatud minimaalse osakaalu
saavutamine.
2.Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine, mis tuleneb muust kui bioloogilise Ei Hiljem KeM lisab oma
päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelatest ja gaasilistest transpordikütustest, peab väljatöötavasse määrusesse (nr
alates 1. jaanuarist 2021 olema vähemalt 70 %. 73)
Hiljemalt 1. jaanuaril 2021 võtab komisjon kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud Ei Komisjoni haldusala.
õigusakti, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades ringlussevõetud süsinikupõhiste
kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumlävendid iga kütuse
eripära arvesse võtva olelusringi hindamise kaudu.
Artikkel 26
1.Artiklis 7 osutatud liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia Jah Juba sisaldub meie õigusruumis
summaarse lõpptarbimise ning artikli 25 lõike 1 esimeses lõigus osutatud minimaalse (VKS § 21 lg 9).
osakaalu arvutamisel ei tohi transpordisektoris tarbitud, toidu- ja söödakultuuridest
toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ning biomasskütuste osakaal olla rohkem kui
üks protsendipunkt kõrgem kui nende kütuste osakaal kõnealuse liikmesriigi energia
lõpptarbimises maantee- ja raudteetranspordi sektoris 2020. aastal ning maksimaalselt 7
% kõnealuse liikmesriigi energia lõpptarbimises maantee- ja raudteetranspordi sektoris.
Kui see osakaal on liikmesriigis alla 1 %, võib seda suurendada kõige rohkem 2 %-ni Valikuline Ei kohalda
energia lõpptarbimisest maantee- ja raudteetranspordi sektoris.
Liikmesriigid võivad kehtestada väiksema piirmäära ning teha artikli 29 lõike 1 Valikuline Juba sisaldub meie õigusruumis
kohaldamisel vahet toidu- ja söödakultuuridest toodetud erinevatel biokütustel, vedelatel (VKS §21 lg 9).
biokütustel ja biomasskütustel, võttes arvesse parimaid kättesaadavaid tõendeid
maakasutuse kaudse muutuse mõju kohta. Liikmesriigid võivad näiteks kehtestada
väiksema piirmäära õlikultuuridest toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ja
biomasskütuste osakaalu kohta.
Kui liikmesriigis on transpordisektoris tarbitud, toidu- ja söödakultuuridest toodetud Jah Juba sisaldub meie õigusruumis
biokütuste, vedelate biokütuste ning biomasskütuste osakaalu piiratud, et see oleks (VKS § 21 lg 9).
väiksem kui 7 %, või kui liikmesriik otsustab seda osakaalu veelgi piirata, võib
kõnealune liikmesriik vastavalt vähendada artikli 25 lõike 1 esimeses lõigus osutatud
minimaalset osakaalu maksimaalselt 7 protsendipunkti võrra.
2. Artiklis 7 osutatud liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia Konsultatsioon
summaarse lõpptarbimise ning artikli 25 lõike 1 esimeses lõigus osutatud minimaalse Keskkonnaministeeriumiga
osakaalu arvutamisel ei tohi selliste biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste, käib.
mis on toodetud maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga toidu- ja söödakultuuridest,
mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale,
osakaal ületada nende kütuste 2019. aasta tarbimise taset kõnealuses liikmesriigis, välja
arvatud juhul, kui need on käesoleva lõike kohaselt sertifitseeritud maakasutuse kaudse
muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütustena.
Alates 31. detsembrist 2023 kuni 31. detsembrini 2030 kahaneb see piirmäär järk-järgult Ei Juba sisaldub VKS
0 %ni.
Komisjon esitab hiljemalt 1. veebruaril 2019 Euroopa Parlamendile ja nõukogule Ei Komisjoni haldusala.
aruande asjaomaste toidu- ja söödakultuuride tootmise üleilmse laienemise kohta.
Hiljemalt 1. veebruaril 2019 võtab komisjon kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud Ei Komisjoni haldusala.
õigusakti, et täiendada käesoleva direktiivi, sätestades kriteeriumid maakasutuse kaudse
muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste
sertifitseerimiseks ning selliste maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähteainete
kindlaksmääramiseks, mille tootmise ala on märkimisväärselt laienenud suure
süsinikuvaruga maale. Nimetatud aruanne ja delegeeritud õigusakt tuginevad parimatele
kättesaadavatele teaduslikele andmetele.
Hiljemalt 1. septembril 2023 vaatab komisjon parimate kättesaadavate teaduslike Ei Komisjoni haldusala.
andmete põhjal neljandas lõigus osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud kriteeriumid
läbi ning võtab kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusaktid, millega asjakohasel
juhul muudetakse neid kriteeriume ning lisatakse trajektoor, mille kohaselt järk-järgult
vähendada artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu eesmärkide ja artikli 25 lõike 1 esimeses
lõigus osutatud minimaalse osakaalu saavutamiseks selliste biokütuste, vedelate
biokütuste ja biomasskütuste panust, mis on toodetud maakasutuse kaudse muutuse
suure riskiga lähteainetest, mille tootmise ala on märkimisväärselt laienenud suure
süsinikuvaruga maale.
Artikkel 27
1.Artikli 25 lõike 1 esimeses ja neljandas lõigus osutatud minimaalsete osakaalude EnKS § 324
arvutamise suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid:
a) nimetaja, see tähendab tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud maantee- ja
raudteetranspordikütuste energiasisalduse arvutamisel võetakse arvesse bensiini,
diislikütust, maagaasi, biokütuseid, biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga
taastuvtoorainest toodetud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, ringlussevõetud
süsinikupõhiseid kütuseid ning maantee- ja raudteetranspordi sektorisse tarnitud
elektrienergiat;
b)lugeja, see tähendab artikli 25 lõike 1 esimese lõigu kohaldamisel transpordisektoris
tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia koguse energiasisalduse
arvutamisel võetakse arvesse kõikidesse transpordisektoritesse tarnitud igat liiki
taastuvatest energiaallikatest toodetud energia, sealhulgas maantee- ja raudteetranspordi
sektorisse tarnitud taastuvelektri energiasisaldust. Liikmesriigid võivad võtta arvesse ka
ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid.
Lugeja arvutamisel on IX lisa B osas esitatud lähteainest toodetud biokütuste ja biogaasi Jah EnKS § 324,
osakaal tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud transpordikütuste energiasisalduses VKS § 21 lg
kuni 1,7 %, välja arvatud Küprose ja Malta puhul. Kui see on põhjendatud, võivad 11
liikmesriigid seda piirmäära muuta, võttes arvesse lähteainete kättesaadavust. Iga
piirmäära muudatus esitatakse heakskiitmiseks komisjonile;
c) nii nimetaja kui ka lugeja arvutamisel kasutatakse transpordikütuste energiasisalduse
väärtusi, mis on esitatud III lisas. Nende transpordikütuste energiasisalduse
määramiseks, mida ei ole III lisas nimetatud, kasutavad liikmesriigid vastavaid Euroopa
standardiorganisatsiooni standardeid kütuste kütteväärtuste määramiseks. Kui Euroopa
standardiorganisatsioonis ei ole selleks otstarbeks standardeid vastu võetud, kasutatakse
vastavaid ISO standardeid. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu
delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat direktiivi, kohandades III lisas sätestatud
transpordikütuste energiasisaldust vastavalt teaduse ja tehnika arengule.
2.Näitamaks, et artikli 25 lõikes 1 osutatud minimaalne osakaal on täidetud: Jah EnKS § 324
a) võib IX lisas loetletud lähteainetest toodetud biokütuste ja transpordis kasutatava
biogaasi osakaalu saamiseks korrutada nende energiasisalduse kahega;
b) korrutatakse taastuvelektri osakaalu saamiseks selle energiasisaldus
maanteesõidukitele tarnimise korral neljaga; raudteesõidukitele tarnimise korral võib
selle energiasisaldust korrutada 1,5-ga;
c) lennundus- ja merendussektoritesse tarnitud kütuste, välja arvatud toidu- ja
söödakultuuridest toodetud kütuste, osakaalu saamiseks korrutatakse nende
energiasisaldus 1,2-ga.
3.Käesoleva artikli lõike 1 kohasel taastuvelektri osakaalu arvutamisel maantee- ja Jah EnKS § 324
raudteesõidukitele tarnitud elektrienergias võtavad liikmesriigid arvesse kahte aastat,
mis eelnesid aastale, mil elektrienergia tarniti nende territooriumile.
Erandina käesoleva artikli esimesest lõigust võib käesoleva artikli lõike 1 kohasel Jah EnKS § 324
elektrienergia osakaalu määramisel elektrienergiat, mis on saadud otseühenduse kaudu
taastuvelektrit tootva käitisega ja mis on tarnitud maanteesõidukitele, võtta täiel määral
arvesse kui taastuvelektrit.
Tagamaks, et prognoositav praegusest lähtetasemest suurem elektrienergia nõudluse Ei Komisjoni haldusala
suurenemine transpordisektoris rahuldatakse täiendava taastuvenergia
tootmisvõimsusega, töötab komisjon välja raamistiku täiendavuse kohta
transpordisektoris ning esitab liikmesriikide lähtetaseme kindlaksmääramise ja
täiendavuse mõõtmise erinevad võimalused.
Käesoleva lõike kohaldamisel, kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest Jah EnKS § 324
toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmisel kasutatakse kas vahetult või
vahesaaduste tootmiseks elektrienergiat, kasutatakse taastuvenergia osakaalu
määramiseks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia keskmist osakaalu
tootjariigis, mõõdetuna kaks aastat enne asjaomast aastat.
Elektrienergiat, mis on saadud otseühenduse kaudu taastuvelektrit tootva käitisega, võib Jah EnKS § 324
täiel määral arvesse võtta kui taastuvelektrit, kui seda kasutatakse muust kui bioloogilise
päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmisel,
juhul kui käitis:
a) alustab tegevust hiljem kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest
vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid tootev käitis või sellega samal ajal ning;
b) ei ole võrku ühendatud või on võrku ühendatud, kuid on võimalik tõendada, et vastav
elektrienergia on tarnitud võrgust elektrienergiat võtmata.
Võrgust võetud elektrienergiat võib lugeda täielikult taastuvenergiaks, kui elektrienergia Jah EnKS § 324
on toodetud üksnes taastuvatest energiaallikatest ning taastuvenergia omadused ja kõik
muud asjakohased kriteeriumid on tõendatud, tagades, et kõnealuse elektrienergia
taastuvenergia omadusi deklareeritakse ainult üks kord ja ainult ühes
lõpptarbimissektoris.
Hiljemalt 31. detsembril 2021 võtab komisjon kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud Ei Komisjoni haldusala.
õigusakti, et täiendada käesoleva direktiivi, kehtestades üksikasjalikke norme sisaldava
liidu metoodika, mille alusel ettevõtjad peavad täitma käesoleva lõike viiendas ja
kuuendas lõigus sätestatud nõuded.
Artikkel 28
1.Minimeerimaks ohtu, et ühte saadetist deklareeritakse liidus rohkem kui üks kord, Üldpõhimõte, mida
tugevdavad liikmesriigid ja komisjon koostööd ning asjakohasel juhul ka teabevahetust rahendatakse.
riiklike süsteemide vahel ning riiklike süsteemide ja artikli 30 kohaselt kehtestatud
vabatahtlike kavade ja tõendajate vahel. Kui ühe liikmesriigi pädev asutus kahtlustab
pettust või avastab selle, teavitab ta asjakohasel juhul teisi liikmesriike.
2.Komisjon tagab, et luuakse liidu andmebaas, et oleks võimalik jälgida selliste vedelate Ei Komisjoni haldusala
ja gaasiliste transpordikütuste päritolu, mida võib arvesse võtta artikli 27 lõike 1 punktis
b osutatud lugeja arvutamisel või mida võetakse arvesse artikli 29 esimese lõigu punktide
a, b ja c osutatud kohaldamisel, ning liikmesriigid nõuavad, et asjaomased ettevõtjad
sisestaksid andmebaasi teabe tehingute ja nimetatud kütuste säästlikkuse näitajate kohta,
sealhulgas nende olelusringi jooksul tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused alates
nende tootmise kohast kuni kütusetarnijani, kes kütuse turule laseb. Liikmesriik võib
luua liidu andmebaasiga seotud riikliku andmebaasi, kui on tagatud sisestatud teabe
viivitamatu edastamine andmebaaside vahel.
Kütusetarnijad sisestavad asjaomasesse andmebaasi teabe, mis on vajalik artikli 25 lõike Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
1 esimeses ja neljandas lõigus sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. (VKS § 51).
3.Hiljemalt 31. detsembril 2021 võtavad liikmesriigid meetmed, millega tagatakse, et Ei Alternatiivkütuste taristu
transpordi jaoks on kättesaadavad taastuvatest energiaallikatest toodetud kütused, tegevuskava sätestab üldised
sealhulgas üldkasutatavad kiirlaadimispunktid ja muu tankimistaristu, nagu on ette põhimõtted
nähtud nende riiklikes poliitikaraamistikes kooskõlas direktiiviga 2014/94/EL. (https://www.mkm.ee/sites/def
ault/files/alternatiivkutuste_tari
stu_tegevuskava.pdf). Ühlasi
on välja töötatud nii
elektrilaadimistaristu (vt kaarti
siit:
http://elmo.ee/laadimispunktid
e-vorgustik/), kui ka
gaasitaristu (vt kaarti siit
:https://www.biometaan.info/).
4.Liikmesriikidel on juurdepääs käesoleva artikli lõikes 2 osutatud liidu andmebaasile. Ei Juba sisaldub meie õigusruumis
Nad võtavad meetmeid selle tagamiseks, et ettevõtjad sisestavad asjaomasesse (VKS § 51).
andmebaasi õiget teavet. Komisjon nõuab, et kavade puhul, mille suhtes kohaldatakse
käesoleva direktiivi artikli 30 lõike 4 kohast otsust, kontrollitaks biokütuste, vedelate
biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimisel ka
vastavust kõnealusele nõudele. Ta avaldab iga kahe aasta tagant liidu andmebaasist pärit
koondteabe vastavalt määruse (EL) 2018/1999 VIII lisale.
5.Hiljemalt 31. detsembril 2021 võtab komisjon kooskõlas artikliga 35 vastu Ei Komisjoni haldusala
delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat direktiivi, sätestades metoodika
biokütuse ja transpordis kasutatava biogaasi osakaalu kindlaksmääramiseks juhul, kui
biomassi töödeldakse samas protsessis koos fossiilkütustega, ning sätestades metoodika
muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste
transpordikütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasutamisest tuleneva
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise hindamiseks, millega tagatakse, et
heitkoguse ühikuid ei anta välditud heitkoguste eest, mille seotud CO2 eest on juba
saadud heitkoguse ühik teise õigusnormi alusel.
6.Hiljemalt 25. juuniks 2019 ja seejärel iga kahe aasta tagant vaatab komisjon läbi IX Ei Komisjoni haldusala
lisa A ja B osas sätestatud lähteainete loetelu, et lisada lähteaineid kooskõlas kolmandas
lõigus sätestatud põhimõtetega.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte IX lisa A Ei Komisjoni haldusala
ja B osas sätestatud lähteainete loetelu muutmiseks, lähteainete lisamise, mitte
väljajätmise teel. Lähteained, mida saab töödelda üksnes kõrgtehnoloogia abil, lisatakse
IX lisa A osasse. Lähteained, mida saab väljakujunenud tehnoloogiate abil töödelda
biokütusteks või transpordis kasutatavaks biogaasiks, lisatakse IX lisa B osasse.
Kõnealused delegeeritud õigusaktid põhinevad analüüsil, milles hinnatakse võimaliku Ei Komisjoni haldusala
tooraine potentsiaali biokütuse ja transpordis kasutatava biogaasi tootmise lähteainena,
võttes arvesse kõike järgmist:
a) direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud ringmajanduse ja jäätmehierarhia põhimõtteid;
b) artikli 29 lõigetes 2–7 sätestatud liidu säästlikkuse kriteeriume;
c) vajadust vältida olulist moonutavat mõju (kõrval)saaduste, jäätmete või jääkide turule;
d) potentsiaali aidata fossiilkütuste kasutamisega võrreldes oluliselt vähendada
kasvuhoonegaaside heitkoguseid, tuginedes heite olelusringi hindamisele;
e) vajadust vältida negatiivset mõju keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele;
f) vajadust vältida lisanõudluse tekkimist maa järele.
7.Määrusega (EL) 2018/1999 ette nähtud edusammude hindamise kontekstis, mida Ei Komisjoni haldusala
tehakse iga kahe aasta järel, hindab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2025, kas artikli
25 lõike 1 neljandas lõigus sätestatud, IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud
täiustatud biokütuseid ja biogaasi käsitlev kohustus stimuleerib tõhusalt innovatsiooni ja
tagab kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise transpordisektoris. Hindamisel
analüüsib komisjon seda, kas nimetatud artikli kohaldamine väldib tõhusalt
taastuvenergiaalast topeltarvestust.
Kui see on kohane, esitab komisjon ettepaneku artikli 25 lõike 1 neljandas lõigus Ei Komisjoni haldusala.
sätestatud, IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuseid ja
biogaasi käsitleva kohustuse muutmiseks.
Artikkel 29
1.Biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energiat võetakse Jah EnKS § 323
arvesse käesoleva lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel üksnes siis, kui need vastavad
lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamise kriteeriumidele:
a) artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu eesmärgi ja liikmesriikide taastuvenergia osakaalu
saavutamisse panustamine;
b) taastuvenergia kasutamise kohustuse, sealhulgas artiklis 25 sätestatud kohustuse
täitmise hindamine;
c) biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tarbimise eest rahalise toetuse
saamise tingimustele vastamine.
Jäätmetest ja jääkidest (välja arvatud põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja Jah EnKS § 323
metsanduse jääkidest) toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused
peavad selleks, et neid esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetaks,
siiski vastama üksnes lõikes 10 sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise
kriteeriumidele. Käesolevat lõiku kohaldatakse ka selliste jäätmete ja jääkide suhtes, mis
on kõigepealt töödeldud tooteks ning seejärel täiendavalt töödeldud biokütusteks,
vedelateks biokütusteks ja biomasskütusteks.
Tahketest olmejäätmetest toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia puhul ei kohaldata Jah EnKS § 323
lõikes 10 sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume.
Biomasskütused peavad vastama lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning Jah EnKS § 323
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele juhul, kui neid kasutatakse
elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvates käitistes, mille summaarne
nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste puhul ning mille
summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul.
Liikmesriigid võivad kohaldada säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamise kriteeriume väiksema summaarse nimisoojusega käitiste suhtes.
Lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste Jah EnKS § 323
vähendamise kriteeriume kohaldatakse olenemata biomassi geograafilisest päritolust.
2.Jäätmetest ja põllumajandusmaa (mitte metsa) jääkidest toodetud biokütuseid, vedelaid Jah EnKS § 323
biokütuseid ja biomasskütuseid võetakse lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c
kohaldamisel arvesse üksnes siis, kui ettevõtjatel või riigi ametiasutustel on seire- või
halduskavad, et käsitleda mõju pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele. Mõju seiret
ja haldamist käsitlev teave esitatakse artikli 30 lõike 3 kohaselt.
3.Lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetud biokütuseid, Jah EnKS § 323 Juba sisaldub meie õigusruumis
vedelaid biokütuseid ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütuseid ei (Looduskaitse seadus (edaspidi
toodeta toorainest, mis on saadud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alalt, see ka LKS) § 28 - § 32).
tähendab maa-alalt, millel 2008. aasta jaanuaris või pärast seda oli üks järgmistest
staatustest, olenemata sellest, kas sel maa-alal on kõnealune staatus ka praegu:
a) põlismets ja muu metsamaa, st looduslike liikidega mets ja muu metsamaa, kus ei ole
selgeid märke inimtegevusest ja kus ökoloogilised protsessid ei ole olulisel määral
häiritud;
b) suure bioloogilise mitmekesisusega mets ja muu metsamaa, mis on liigirikas ja
rikkumata, või mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure bioloogilise
mitmekesisusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et asjaomase tooraine
tootmine ei olnud nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus;
c) maa-alad, mis on määratud:
i) õigusaktide alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks või
ii) selliste haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitse
aladeks, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud
valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu koostatud
nimekirjadesse, tingimusel et neid tunnustatakse vastavalt artikli 30 lõike 4 esimesele
lõigule, kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende
looduskaitse-eesmärkidega vastuolus;
d) suure bioloogilise mitmekesisusega üle ühe hektari suurune rohumaa, mis on:
i) looduslik, st rohumaa, mis inimsekkumiseta jääks rohumaaks ja mis säilitab loodusliku
liigilise koostise ja ökoloogilised omadused ning protsessid, või;
ii) mittelooduslik, st rohumaa, mis inimsekkumiseta ei jääks rohumaaks ja mis on
liigirikas ja rikkumata, ning mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure
bioloogilise mitmekesisusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et
tooraine kogumine on vajalik selle kui suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaa
seisundi säilimiseks.
Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles täiendavalt täpsustatakse käesoleva lõike Ei Komisjoni haldusala
esimese lõigu punktiga d hõlmatavate rohumaade kindlaksmääramise kriteeriumid.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud
kontrollimenetlusega.
4.Lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetud biokütuseid, Jah EnKS § 323 Osalti keshtivas õiguskorras
vedelaid biokütuseid ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütuseid ei juba regulleeritud (LKSiga),
toodeta toorainest, mis on saadud suure süsinikuvaruga maa-alalt, see tähendab maa- kuid raiejäätmete osa vajab
alalt, millel 2008. aasta jaanuaris oli üks järgmistest staatustest, ent millel kõnealust reguleerimist.
staatust enam ei ole: Keskkonnaminsiteeriumi
a) märgalad, see tähendab pidevalt või suurema osa aastast veega kaetud või veest haldusala.
küllastunud maa-alad;
b) püsivalt metsastatud alad, see tähendab üle ühe hektari suurused maa-alad, millel on
üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on üle 30 %, või mis suudavad in situ
kõnealuste künnisteni jõuda;
c) üle ühe hektari suurused maa-alad, millel on üle viie meetri kõrgused puud võrade
liitusega 10–30 %, või puud, mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda, juhul kui
ei esitata tõendeid selle kohta, et maa-ala süsivesinikuvaru enne ja pärast kasutuselevõttu
on selline, et kui kasutada V lisa C osas sätestatud metoodikat, on käesoleva artikli lõikes
10 esitatud tingimused täidetud.
Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui tooraine hankimise ajal oli maa-alal sama staatus kui Jah Keskkonnaministeeriumi
2008. aasta jaanuaris. haldusala. Konsultatsioon
KeMiga: AÕKSi määrusesse.
5.Lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetud biokütuseid, Jah EnKS § 323
vedelaid biokütuseid ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütuseid ei
toodeta toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris turbaala, kui ei
esitata tõendeid selle kohta, et selle tooraine viljelus ja kogumine ei too kaasa varem
kuivendamata pinnase kuivendamist.
6.Lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetud biokütused, Jah EnKS § 323 Juba sisaldub meie õigusruumis
vedelad biokütused ja metsa biomassist toodetud biomasskütused peavad selleks, et (Metsaseadus (edaspidi ka MS)
minimeerida bioenergia tootmisel mittesäästlikust tootmisest saadud metsa biomassi § 65¹-655 , § 28-32 on raiet
kasutamise riski, vastama järgmistele kriteeriumidele: reguleerivad sätted. Vastavalt
a) riigis, kus metsa biomass üles töötati, kehtib siseriiklik või piirkondlik õigus, mida MS § 41(7) kontrollib
kohaldatakse ülestöötamise piirkonnas, ning kasutusel on seire- ja nõuete täitmise Keskkonnaamet metsateatise
tagamise süsteemid, millega tagatakse, et: alusel kavandatud raiete
i) ülestöötamine on seaduslik; vastavust õigusaktide nõuetele
ii) ülestöötatud aladel mets uuendatakse; jms. MS § 24-25 reguleerivad
iii) rahvusvahelise või siseriikliku õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt metsa uuendamist. LKS § 26-31
looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad ja turbaalad, on kaitstud; reguleerivad kaitsealasid. MS §
iv) ülestöötamisel võetakse arvesse pinnase kvaliteedi ja bioloogilise mitmekesisuse 40 (6)-ga on sätestatud
säilitamist, et minimeerida negatiivset mõju, ning volitusnorm ministrile
v) ülestöötamine säilitab metsade pikaajalise tootmisvõime või suurendab seda; reguleerimaks pinnase
b) kui käesoleva lõike punktis a osutatud tõendid ei ole kättesaadavad, võetakse kahjustuse maks määra metsa
biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja metsa biomassist toodetud biomasskütuseid lõike 1 majandamise eeskirjaga (§ 19).
esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse juhul, kui metsa hankimisala MS § 33-ga sätestab
tasandil on kasutusel juhtimissüsteemid, millega tagatakse, et: volitusnormi ministrile
i) ülestöötamine on seaduslik; reguleerimaks bioloogilise
ii) ülestöötatud aladel mets uuendatakse; mitmekesisusega seotud
iii) rahvusvahelise või siseriikliku õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt küsimusi MMEs (§ 19). Vt ka
looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad ja turbaalad on kaitstud, MS § 29 lg (1) p 3. MS § 40 (6)-
kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine ülestöötamine ei olnud nende looduskaitse- ga on sätestatud volitusnorm
eesmärkidega vastuolus; ministrile reguleerimaks
iv) ülestöötamise käigus võetakse arvesse pinnase kvaliteedi ja bioloogilise pinnase kahjustuse maks määra
mitmekesisuse säilitamist, et minimeerida negatiivset mõju, ning metsa majandamise eeskirjaga
v) ülestöötamine säilitab metsade pikaajalise tootmisvõime või suurendab seda. (§ 19). MS § 33-ga sätestab
volitusnormi ministrile
reguleerimaks bioloogilise
mitmekesisusega seotud
küsimusi MMEs (§ 19). Vt ka
MS § 29 lg (1) p 3. MS § 41.
Metsa ülestöötamiseks (raieks)
tuleb taotleda luba, Kehtiva
õigusega tagatud. MS § 25,
metsa uuendamise kohustus,
mille täitmist kontrollib KeA
(MS § 65¹ lg 1), Raied kaitse-
aladel toimuvad kaitse-eeskirja
järgi, seda kontrollib kaitse-ala
valitseja. MS § 29 lg 1, § 40,
keskkonnaminsitri 27.12.2006
määrus nr 88 "Metsa
majandamise eeskiri").
7.Metsa biomassist toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mida AÕKS § 120 lg 1 määrusesse.
võetakse arvesse lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel, vastavad KeMi haldusala.
järgmistele maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kriteeriumidele:
a) metsa biomassi päritoluriik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon:
i) on Pariisi kokkuleppe osaline;
ii) on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni konverentsile teatanud oma riiklikult
kindlaks määratud panuse, mis hõlmab põllumajanduse, metsanduse ja maakasutuse
heidet ja selle sidujates sidumist ning millega tagatakse, et biomassi ülestöötamisega
seotud süsinikuvaru muutusi võetakse arvesse riiklikus kohustuses vähendada või piirata
kasvuhoonegaaside heitkoguseid riiklikult kindlaks määratud panuse võrra, või
iii) on kehtestanud Pariisi kokkuleppe artikli 5 kohaselt siseriikliku või piirkondliku
õiguse, mida kohaldatakse ülestöötamispiirkonnas süsinikuvaru ja sidujate kaitsmiseks
ja suurendamiseks, ning on tõendanud, et teatatud maakasutuse, maakasutuse muutuse
ja metsanduse sektori heitkogused ei ole suuremad kui sidujates seotud kogused;
b) kui käesoleva lõike punktis a osutatud tõendid ei ole kättesaadavad, võetakse metsa
biomassist toodetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid lõike 1
esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse juhul, kui metsa hankimisala
tasandil on kasutusel juhtimissüsteemid, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate
taseme pikaajaline säilimine või suurenemine.
8.Komisjon võtab hiljemalt 31. jaanuaril 2021 vastu rakendusaktid, millega Ei Komisjoni haldusala
kehtestatakse tegevussuunised tõendite kohta, mis näitavad vastavust käesoleva artikli
lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumitele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu
kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
9.Komisjon hindab kättesaadavate andmete põhjal hiljemalt 31. detsembriks 2026, kas Ei Komisjoni haldusala
lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumid aitavad tegelikult minimeerida mittesäästlikust
tootmisest saadud metsa biomassi kasutamise riski ja täita maakasutuse, maakasutuse
muutuse ja metsanduse sektori kriteeriume.
Kui see on kohane, esitab komisjon seadusandliku ettepaneku lõigetes 6 ja 7 sätestatud Ei Komisjoni haldusala
kriteeriumide muutmiseks 2030. aasta järgseks perioodiks.
10.Lõikes 1 kohaldamisel arvesse võetud biokütuste, vedelate biokütuste ja Jah AÕKS § 120 lg 1 määrusesse.
biomasskütuste kasutamise tulemusena peavad kasvuhoonegaaside heitkogused KeM haldusala.
vähenema:
a) 5. oktoobril 2015 või enne seda tegutsenud käitistes toodetud biokütuste,
transpordisektoris tarbitava biogaasi ja vedelate biokütuste puhul vähemalt 50 %;
b) ajavahemikul 6. oktoobrist 2015 kuni 31. detsembrini 2020 tegevust alustanud
käitistes toodetud biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi ja vedelate biokütuste
puhul vähemalt 60 %;
c) 1. jaanuarist 2021 alates tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste,
transpordisektoris tarbitava biogaasi ja vedelate biokütuste puhul vähemalt 65 %;
d) vähemalt 70 % elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel biomasskütustest, mida
kasutati ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2025 tegevust alustanud
käitistes, ja 80 % pärast 1. jaanuari 2026 tegevust alustanud käitistes.
Käitist käsitatakse tegevust alustatuna, kui biokütuste, transpordisektoris tarbitava AÕKS § 120 lg 1 määrusesse.
biogaasi ja vedelate biokütuste ning soojus-, jahutus- ja elektrienergia tegelik tootmine KeM haldusala.
biomasskütustest on alanud.
Biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi, vedelate biokütuste ning soojus-, AÕKS § 120 lg 1 määrusesse.
jahutus- ja elektrienergiat tootvates käitistes kasutatavate biomasskütuste kasutamisega KeM haldusala.
saavutatavat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist arvutatakse vastavalt artikli
31 lõikele 1.
11.Biomasskütustest toodetud elektrienergiat võetakse lõike 1 esimese lõigu punktide a, Jah EnKS § 322
b ja c kohaldamisel arvesse üksnes juhul, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest
nõuetest:
a) elektrienergia on toodetud käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 50
MW;
b) käitiste puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 50–100 MW, elektrienergia
tootmisel on kasutatud tõhusa koostootmise tehnoloogiat, või ainult elektrienergiat
tootvate käitiste puhul on saavutatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2017/1442 (1)
määratletud parima võimaliku tehnikaga saavutatav energiatõhususe tase;
c) käitiste puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 100 MW, on elektrienergia
tootmisel kasutatud tõhusa koostootmise tehnoloogiat, või ainult elektrienergiat tootvate
käitiste puhul on saavutatud elektritootmise netokasutegur 36 %;
d) elektrienergia tootmisel on rakendatud biomassi süsinikdioksiidi kogumist ja
säilitamist.
Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel võetakse ainult
elektrienergiat tootvaid käitisi arvesse üksnes tingimusel, et need ei kasuta peamise
kütusena fossiilkütust ja kui direktiivi 2012/27/EL artikli 14 kohase hinnangu kohaselt
ei ole tõhusa koostootmise tehnoloogiat võimalik kulutõhusalt rakendada.
Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktide a ja b puhul kohaldatakse käesolevat
lõiget üksnes selliste käitiste suhtes, mis alustavad tegevust või mis viidi üle
biomasskütuste kasutamisele pärast 25. detsembrit 2021. Käesoleva artikli lõike 1 punkti
c puhul ei piira käesoleva lõike kohaldamine toetust, mis on antud vastavalt artiklis 4
sätestatud toetuskavadele, mis on heaks kiidetud hiljemalt 25. detsembriks 2021.
Liikmesriigid võivad kohaldada väiksema võimsusega käitiste suhtes esimeses lõigus
osutatud nõuetest kõrgemaid energiatõhususe nõudeid.
Esimest lõiku ei kohaldata sellistes käitistes toodetud elektrienergia suhtes, mille kohta
on liikmesriik saatnud komisjonile eriteate elektrivarustuskindlust ohustavate
põhjendatud riskide kohta. Pärast teate hindamist võtab komisjon vastu otsuse, võttes
arvesse teates esitatud elemente.
12.Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel ning ilma et
see piiraks artikli 25 ja 26 kohaldamist, ei keeldu liikmesriigid muudel säästlikkusega
seotud põhjustel käesoleva artikli kohaselt saadud biokütuste ja vedelate biokütuste
arvessevõtmisest. Käesolev lõige ei piira avaliku sektori toetusi, mis on antud vastavalt
toetuskavadele, mis on heaks kiidetud enne 24. detsembrit 2018.
13.Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaldamisel võivad liikmesriigid
teha piiratud ajaks erandeid käesoleva artikli lõigetes 2–7, 10 ja 11 sätestatud
kriteeriumide suhtes, võttes vastu erinevad kriteeriumid:
a) käitistele, mis asuvad ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimates
piirkondades, niivõrd, kuivõrd need käitised toodavad elektri-, soojus- või
jahutusenergiat biomasskütustest, ning
b) käesoleva lõigu punktis a osutatud käitistes kasutatavatele biomasskütustele,
sõltumata kõnealuse biomassi päritolust, tingimusel et need kriteeriumid on objektiivselt
põhjendatud, eesmärgiga tagada vastavas äärepoolseimas piirkonnas käesoleva artikli
lõigetes 2–7, 10 ja 11 sätestatud kriteeriumide järkjärguline kasutuselevõtmine ja seeläbi
stimuleerida üleminekut fossiilkütustelt säästvatele biomasskütustele.
Asjaomane liikmesriik saadab käesolevas lõikes osutatud erinevate kriteeriumide kohta Ei
komisjonile eriteate.
14.Liikmesriigid võivad lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel kehtestada
biomasskütuste suhtes täiendavad säästlikkuse kriteeriumid.
Komisjon hindab hiljemalt 31. detsembril 2026 selliste täiendavate kriteeriumide Ei Komisjoni haldusala
võimalikku mõju siseturule ja lisab sellele vajaduse korral ettepaneku, millega tagatakse
nende ühtlustamine.
Artikkel 30
1.Kui biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid või muid kütuseid, mida Jah AÕKS § 120 lg 1 määrusesse.
võib arvesse võtta artikli 27 lõike 1 punktis b sätestatud lugeja arvutamisel, tuleb arvesse KeM haldusala.
võtta artiklite 23 ja 25 ning artikli 29 lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c
kohaldamisel, nõuavad liikmesriigid ettevõtjatelt artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud
säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele
vastavuse tõendamist. Selleks nõuavad nad, et ettevõtjad kasutaksid
massibilansisüsteemi, mis:
a) võimaldab näiteks mahutis, töötlemis- või logistikaüksuses, ülekande- ja jaotustaristus
või -kohas omavahel segada saadetisi, mis sisaldavad erinevate säästlikkuse ja
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajatega toorainet või kütuseid;
b) võimaldab segada erineva energiasisaldusega toorainesaadetisi täiendava töötlemise
eesmärgil, eeldusel et saadetiste suurust kohandatakse vastavalt nende energiasisaldusele
c) nõuab, et seguga oleks seotud teave punktis a osutatud saadetiste säästlikkuse ja
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajate ja suuruste kohta, ning
d) näeb ette, et segust eemaldatud kõigi saadetiste summat kirjeldatakse nii, et sellel
oleksid samade koguste puhul samad säästlikkuse näitajad kui segule lisatud kõigi
saadetiste summal, ning nõuab, et selline tasakaal saavutataks sobiva ajavahemiku
jooksul.
Massibilansisüsteem tagab, et iga saadetist võetakse taastuvatest energiaallikatest
toodetud summaarse energia lõpptarbimise arvutamisel artikli 7 lõike 1 esimese lõigu
punktis a, b või c arvesse ainult üks kord, ning massibilansisüsteem sisaldab teavet selle
kohta, kas kõnealuse saadetise tootmiseks on antud toetust ning toetuse andmise korral
teavet toetuskava liigi kohta.
2.Saadetise töötlemisel kohandatakse teavet saadetise säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähendamise näitajate kohta ning seotakse see toodanguga kooskõlas
järgmiste normidega:
a) kui toorainesaadetise töötlemise tulemuseks on ainult üks toode, mis on ette nähtud
biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga
taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste või ringlussevõetud
süsinikupõhiste kütuste tootmiseks, kohandatakse saadetise suurust ning sellega seotud
säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajaid, kohaldades
ümberarvestustegurit, mis näitab sellise tootmise töödeldud toote massi ja
töötlemisprotsessi sisendina kasutatud tooraine massi suhet;
b) kui toorainesaadetise töötlemise tulemuseks on mitu toodet, mis on ette nähtud
biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga
taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste või ringlussevõetud
süsinikupõhiste kütuste tootmiseks, kohaldatakse iga toote suhtes eraldi
ümberarvestustegurit ning kasutatakse eraldi massibilanssi.
3.Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tagada ettevõtjate poolt usaldusväärse teabe
esitamine artikli 25 lõikes 2 sätestatud ja selle kohaselt vastu võetud kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähendamise miinimumlävenditele ning artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10
sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise
kriteeriumidele vastavuse kohta ning et ettevõtjad teeksid asjaomase liikmesriigi
nõudmisel kättesaadavaks teabe koostamisel kasutatud andmed. Liikmesriigid nõuavad,
et ettevõtjad tagaksid esitatava teabe asjakohasele standardile vastava sõltumatu
auditeerimise ning esitaksid tõendid auditi tegemise kohta. Selleks, et järgida artikli 29
lõike 6 punkti a ning artikli 29 lõike 7 punkti a, võib metsa biomassi esimese
kogumispunktini kasutada esimese või teise poole auditit. Auditi käigus kontrollitakse,
kas ettevõtjate kasutatavad süsteemid on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad,
sealjuures peab kontrollima, et materjale ei ole tahtlikult muudetud või äravisatud, nii et
saadetis või selle osa muutuks jäätmeteks või jäägiks. Samuti hinnatakse auditi käigus
proovivõtu tihedust ja metoodikat ning andmete stabiilsust.
Käesolevas lõikes sätestatud kohustusi kohaldatakse nii liidus toodetud kui ka
imporditud biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilise
päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning
ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste korral. Teave iga kütusetarnija biokütuste,
vedelate biokütuste ja biomasskütuste geograafilise päritolu ning lähteainete kohta
tehakse tarbijatele kättesaadavaks käitajate, tarnijate või asjakohaste pädevate asutuste
veebisaitidel ja seda ajakohastatakse igal aastal.
Liikmesriigid esitavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe kokkuvõtlikul
kujul komisjonile. Komisjon avaldab kõnealuse teabe kokkuvõtte määruse (EL)
2018/1999 artiklis 28 osutatud e-aruandluse platvormil, säilitades samal ajal tundliku
äriteabe konfidentsiaalsuse.
4.Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikes riiklikes või rahvusvahelistes kavades,
millega kehtestatakse biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste või muude
artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud lugeja arvutamisel arvesse võetavate kütuste
tootmise standardid, esitatakse täpsed andmed kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamise kohta artikli 25 lõike 2 ja artikli 29 lõike 10 kohaldamise eesmärgil,
näidatakse vastavust artikli 27 lõikele 3 ning artikli 28 lõigetele 2 ja 4 või näidatakse, et
biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste saadetised vastavad artikli 29
lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele. Artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud
kriteeriumidele vastavuse tõendamisel võivad ettevõtjad esitada vajalikud tõendid
vahetult metsa hankimisala tasandil. Artikli 29 lõike 3 esimese lõigu punkti c alapunktis
ii kohaldamisel võib komisjon tunnustada maa-alasid selliste haruldaste, ohustatud või
väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitsmiseks, mida on tunnustatud
rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või
Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu koostatud nimekirjadesse.
Komisjon võib otsustada, et kõnealused kavad sisaldavad täpset teavet meetmete kohta,
mida on võetud pinnase, vee ja õhu kaitsmiseks, rikutud maa taastamiseks ning
veepuuduse all kannatavates piirkondades liigse veetarbimise ärahoidmiseks ning
maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja
biomasskütuste sertifitseerimiseks.
5.Komisjon võtab käesoleva artikli lõike 4 kohased otsused vastu rakendusaktidega.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud
kontrollimenetlusega. Sellised otsused kehtivad kuni viis aastat.
Komisjon nõuab, et iga vabatahtliku kava puhul, mille kohta on tehtud lõike 4 kohane
otsus, esitatakse igal aastal hiljemalt 30. aprillil komisjonile aruanne, mis käsitleb kõiki
määruse (EL) 2018/1999 IX lisas esitatud punkte. Aruanne hõlmab eelmist
kalendriaastat. Aruande esitamise nõuet kohaldatakse üksnes nende vabatahtlike kavade
suhtes, mis on toiminud vähemalt 12 kuud.
Komisjon avaldab vabatahtlike kavade kohta koostatud aruanded määruse (EL)
2018/1999 artiklis 28 osutatud e- aruandluse platvormil kas kokkuvõtlikul kujul või
vajaduse korral tervikuna.
6.Liikmesriigid võivad koostada riiklikud kavad, et kontrollida muude kui bioloogilise
päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ja
ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste vastavust artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud
säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning
artikli 25 lõikes 2 sätestatud ja selle kohaselt vastu võetud ja artikli 28 lõike 5 kohastele
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumlävenditele kogu
järelevalveahelas, hõlmates pädevaid riigiasutusi.
Liikmesriik võib teavitada riiklikust kavast komisjoni. Komisjon annab riiklikule kavale
hinnangu eelisjärjekorras selleks, et hõlbustada biokütuste, vedelate biokütuste ja
biomasskütuste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise
kriteeriumidele vastavuse ning artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud lugeja arvutamisel
arvesse võtta lubatud muude kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise
miinimumlävenditele vastavuse kontrollimiseks mõeldud kavade kahe- ja mitmepoolset
vastastikust tunnustamist. Komisjon võib teha rakendusaktidega otsuse talle teatatud
riikliku kava vastavuse kohta käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele. Nimetatud
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud
kontrollimenetlusega.
Kui otsus on positiivne, ei keelduta käesoleva artikli kohaselt kehtestatud kavade
vastastikusest tunnustamisest kõnealuse liikmesriigi kavaga seoses vastavuse
kontrollimisega artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning artikli 25 lõikes 2
sätestatud ja selle kohaselt vastu võetud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise
miinimumlävenditele.
7.Komisjon võtab käesoleva artikli lõike 4 kohaseid otsuseid vastu üksnes siis, kui
asjaomane kava vastab asjakohastele usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi
standarditele ning pakub piisavaid tagatisi, et materjale ei ole muudetud ega visatud ära
tahtlikult selleks, et saadetisele või selle osale kohalduks IX lisa. Kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähendamise mõõtmise kavad peavad vastama ka V või VI lisas sätestatud
metodoloogilistele nõuetele. Artikli 29 lõike 3 esimese lõigu punkti c alapunktis ii
osutatud suure bioloogilise mitmekesisusega alade puhul peavad selliste alade
nimekirjad vastama piisavatele objektiivsusstandarditele, olema kooskõlas
rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega ning nägema ette asjakohased
edasikaebamismenetlused.
Lõikes 4 osutatud vabatahtlike kavade kohta avaldatakse vähemalt kord aastas nende
sõltumatuks auditeerimiseks kasutatavate sertifitseerimisasutuste nimekiri, näidates iga
sertifitseerimisasutuse puhul, milline üksus või riiklik asutus on seda tunnustanud ja
milline üksus või riiklik asutus teeb selle üle järelevalvet
8.Et tagada säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise
kriteeriumidele, samuti maakasutuse otsese ja kaudse muutuse vähese või suure riskiga
biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid käsitlevatele sätetele vastavuse
kontrollimine tõhusal ja ühtsel viisil, eelkõige pettuste ärahoidmiseks, võtab komisjon
vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse üksikasjalikud rakendusnormid, sealhulgas
nõuetekohased usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standardid ning
nõutakse kõigi vabatahtlike kavade puhul kõnealuste standardite kohaldamist.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud
kontrollimenetlusega.
Neis rakendusaktides pöörab komisjon erilist tähelepanu vajadusele minimeerida
halduskoormust. Rakendusaktidega määratakse kindlaks ajavahemik, mille jooksul tuleb
standardid vabatahtlike kavadega rakendada. Komisjonil on õigus tunnistada lõike 4
kohased vabatahtlike kavade tunnustamist käsitlevad otsused kehtetuks, kui kõnealuste
kavadega ei rakendata standardeid ettenähtud tähtaja jooksul. Kui liikmesriigil peaks
tekkima kahtlus, et vabatahtlikku kava ei rakendata lõike 4 kohase otsuse aluseks olevate
usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standardite kohaselt, uurib komisjon
küsimust ja võtab asjakohaseid meetmeid.
9.Kui ettevõtja esitab tõendeid või andmeid, mis on saadud vastavalt kavale, mille suhtes
on tehtud käesoleva artikli lõike 4 või 6 kohane otsus (vastavalt kõnealuse otsuse
ulatusele), ei nõua liikmesriik tarnijalt artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse
ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele vastavuse
tõendamiseks täiendavate tõendite esitamist.
Liikmesriikide pädevad asutused teevad järelevalvet selliste sertifitseerimisasutuste üle,
kes teevad sõltumatut auditit vabatahtliku kava alusel. Sertifitseerimisasutused esitavad
pädevate asutuste taotluse korral kogu asjakohase teabe, mis on vajalik järelevalve
tegemiseks, sealhulgas auditite täpse kuupäeva, kellaaja ja koha. Kui liikmesriigid
leiavad nõuetele mittevastavusi, teavitavad nad sellest viivitamata vabatahtlikku kava.
10.Liikmesriigi taotluse korral, mis võib põhineda ettevõtja taotlusel, uurib komisjon
kogu kättesaadava tõendusmaterjali põhjal vastavust artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10
sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise
kriteeriumidele seoses biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste allikaga ning
artikli 25 lõikes 2 sätestatud ja selle kohaselt vastu võetud kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähendamise miimimumlävenditele.
Kuue kuu jooksul alates taotluse saamisest ning kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud
kontrollimenetlusega otsustab komisjon rakendusaktidega, kas asjaomane liikmesriik
võib:
a) võtta kõnealusest allikast pärinevaid biokütuseid, vedelaid biokütuseid,
biomasskütuseid ja artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud lugeja arvutamisel arvesse võtta
lubatud muid kütuseid arvesse artikli 29 lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c
kohaldamisel või
b) erandina käesoleva artikli lõikest 9 nõuda, et biokütuste, vedelate biokütuste,
biomasskütuste ja artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud lugeja arvutamisel arvesse võtta
lubatud muude kütuste allika tarnija esitaks täiendavaid tõendeid kõnealustele
säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miimimumlävenditele vastavuse kohta.
Artikkel 31
1.Artikli 29 lõike 10 kohaldamisel arvutatakse biokütuste, vedelate biokütuste ja Jah AÕKS § 120 lg 1 määrusesse.
biomasskütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist ühel KeM haldusala.
järgmistest viisidest:
a) kui tootmisviisidest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise vaikeväärtus
on biokütuste ja vedelate biokütuste jaoks sätestatud V lisa A või B osas ja
biomasskütuste jaoks VI lisa A osas, kui kõnealuste biokütuste või vedelate biokütuste
V lisa C osa punkti 7 ja biomasskütuste VI lisa B osa punkti 7 kohaselt arvutatav el-
väärtus on võrdne nulliga või nullist väiksem, kasutades nimetatud vaikeväärtust;
b) kasutades V lisa C osas biokütuste ja vedelate biokütuste ning VI lisa B osas
biomasskütuste jaoks sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikku väärtust;
c) kasutades väärtust, mis on arvutatud V lisa C osa punktis 1 esitatud valemite tegurite
summana, milles mõne teguri puhul võib kasutada V lisa D või E osa summeerimata
vaikeväärtusi ning kõigi teiste tegurite puhul V lisa C osas sätestatud metoodika kohaselt
arvutatud tegelikke väärtusi;
d) kasutades väärtust, mis on arvutatud V lisa B osa punktis 1 esitatud valemite tegurite
summana, milles mõne teguri puhul võib kasutada VI lisa C osa summeerimata
vaikeväärtusi ning kõigi teiste tegurite puhul VI lisa B osas sätestatud metoodika
kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi.
2.Liikmesriigid võivad esitada komisjonile aruanded, mis sisaldavad teavet
põllumajandusliku tooraine kasvatamisest tuleneva tüüpiliste kasvuhoonegaaside
heitkoguste kohta nende territooriumi aladel, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) nr 1059/2003 (1) kohaselt liigitatakse statistiliste territoriaalüksuste
liigituse (NUTS) 2. või madalamale tasandile. Neile aruannetele lisatakse heitkoguste
taseme arvutamiseks kasutatud meetodi ja andmeallikate kirjeldus. Nimetatud meetodi
puhul võetakse arvesse pinnase omadusi, kliimat ning eeldatavat tooraine saagist.
3.Väljaspool liitu asuvate territooriumide puhul võidakse komisjonile esitada lõikes 2 Ei Komisjoni haldusala
osutatud aruannetega samaväärsed aruanded, mille on koostanud pädevad asutused.
4.Komisjon võib rakendusaktidega otsustada, et käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud Ei Komisjoni haldusala
aruanded sisaldavad täpseid andmeid, mida saab kasutada aruannetes nimetatud
piirkondades põllumajandusliku biomassi lähteainete kasvatamisega seotud
kasvuhoonegaaside heitkoguste kindlaksmääramiseks artikli 29 lõike 10 kohaldamisel.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud
kontrollimenetlusega.
Kõnealuseid andmeid võib nimetatud otsuste kohaselt kasutada kasvatamisega seotud Ei Komisjoni haldusala
summeerimata vaikeväärtuste asemel, mis on biokütuste ja vedelate biokütuste puhul
esitatud V lisa D või E osas ning biomasskütuste puhul VI lisa C osas.
5.Komisjon vaatab V ja VI lisa läbi, et biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste Ei Komisjoni haldusala
tootmise viiside väärtusi põhjendatud juhtudel lisada või muuta. Läbivaatamise käigus
kaalutakse ka V lisa C osas ja VI lisa B osas sätestatud metoodika muutmist.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta
asjakohasel juhul V või VI lisa, lisades vaikeväärtusi või muutes metoodikat.
Kõigi V ja VI lisa vaikeväärtuste loetelus tehtavate kohanduste või lisamiste puhul: Ei Komisjoni haldusala
a) kui teguri panus üldisesse heitkogusesse on väike, kui muutus on piiratud või kui
tegelike väärtuste kindlakstegemine on väga kulukas või keerukas, on vaikeväärtused
tavapäraste tootmisprotsesside tüüpilised väärtused;
b) kõikidel muudel juhtudel on vaikeväärtused tavapäraste tootmisprotsessidega
võrreldes konservatiivsed.
6.Komisjon võib V lisa C osa ja VI lisa B osa ühetaolise kohaldamise tagamiseks võtta Ei Komisjoni haldusala
vastu rakendusakte, milles kehtestatakse üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid,
sealhulgas määratlused, ümberarvutustegurid, arvutused haritava maa pealse ja aluse
süsinikuvaru muutumisest põhjustatud iga-aastase kasvatamisest tuleneva heite või selle
vähenemise kohta ning arvutused CO2 sidumise, süsinikusidujate asendamise ja CO2
geoloogilise säilitamise abil saavutatud heite vähenemise kohta. Nimetatud
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud
kontrollimenetlusega.
Artikkel 32
Käesoleva direktiivi artikli 29 lõike 3 teises lõigus, artikli 29 lõikes 8, artikli 30 lõike 5 Ei
esimeses lõigus, lõike 6 teises lõigus ja lõike 8 esimeses lõigus, artikli 31 lõike 4
esimeses lõigus ja lõikes 6 osutatud rakendusaktid võtavad samuti täielikult arvesse
sätteid, mis käsitlevad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ (1) artikliga 7a.
Artikkel 33
1.Komisjon seirab liidus tarbitud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste Ei Komisjoni haldusala
päritolu ning liidus ja peamistes kolmandates tarnijariikides nende tootmisest, sealhulgas
põllumaaks muutmisest, maakasutusele avalduvat mõju. Seire põhineb määruse (EL)
2018/1999 artiklite 3, 17 ja 20 kohastel liikmesriikide lõimitud riiklikel energia- ja
kliimakavadel ning vastavatel eduaruannetel ning asjakohaste kolmandate riikide ja
valitsustevaheliste organisatsioonide aruannetel ning teadusuuringutel ja muudel
asjakohastel andmetel. Komisjon seirab ka energia saamiseks biomassi kasutamisega
seonduvaid tarbijahinna muudatusi ning toiduga kindlustatusele avalduvat positiivset ja
negatiivset seonduvat mõju.
2.Komisjon peab kolmandate riikide ning biokütuste, vedelate biokütuste ja Ei Komisjoni haldusala
biomasskütuste tootja- ja tarbijaorganisatsioonidega ning kodanikuühiskonnaga dialoogi
ning vahetab teavet seoses käesoleva direktiivi kohaste biokütuseid, vedelaid
biokütuseid ja biomasskütuseid käsitlevate meetmete üldise rakendamisega. Komisjon
pöörab sellega seoses erilist tähelepanu mõjule, mida biokütuste, vedelate biokütuste ja
biomasskütuste tootmine võib avaldada toiduainete hindadele.
3.Kui see on kohane, esitab komisjon 2026. aastal seadusandliku ettepaneku taastuvatest Ei Komisjoni haldusala
energiaallikatest toodetud energia edendamise õigusraamistiku kohta 2030. aasta
järgseks perioodiks.
Kõnealuses ettepanekus võetakse arvesse käesoleva direktiivi rakendamisel saadud Ei Komisjoni haldusala
kogemusi, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamise kriteeriume, ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga seotud
tehnoloogilist arengut.
4.Komisjon avaldab 2032. aastal aruande, milles vaadatakse läbi käesoleva direktiivi Ei Komisjoni haldusala
kohaldamine.
Artikkel 34
1.Komisjoni abistab energialiidu komitee, mis on loodud määruse (EL) 2018/1999 artikli Ei Komisjoni haldusala
44 kohaselt.
2.Olenemata lõikest 1, abistab biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste Komisjoni haldusala
jätkusuutlikkusega seotud küsimustes komisjoni biokütuste, vedelate biokütuste ja
biomasskütuste jätkusuutlikkuse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL)
nr 182/2011 tähenduses.
3.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Komisjoni haldusala
Artikkel 35
1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis Ei Komisjoni haldusala
sätestatud tingimustel.
2.Artikli 8 lõike 3 teises lõigus, artikli 25 lõike 2 teises lõigus, artikli 26 lõike 2 neljandas Ei Komisjoni haldusala
ja viiendas lõigus, artikli 27 lõike 1 punktis c ja lõike 3 seitsmendas lõigus, artikli 28
lõikes 5 ja lõike 6 teises lõigus ning artikli 31 lõike 5 teises lõigus osutatud õigus võtta
vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 24. detsembrist
2018. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne
viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt
samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab
selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.Artikli 7 lõike 3 viiendas lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte Ei Komisjoni haldusala
antakse komisjonile kaheks aastaks alates 24. detsembrist 2018.
4.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõike 3 viiendas lõigus, artikli 8 lõike Ei Komisjoni haldusala
3 teises lõigus, artikli 25 lõike 2 teises lõigus, artikli 26 lõike 2 neljandas ja viiendas
lõigus, artikli 27 lõike 1 punktis c ja lõike 3 seitsmendas lõigus, artikli 28 lõikes 5 ja
lõike 6 teises lõigus ning artikli 31 lõike 5 teises lõigus osutatud volituste delegeerimise
igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste
delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud
delegeeritud õigusaktide kehtivust.
5.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli Ei Komisjoni haldusala
2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud
põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
6.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal Ei Komisjoni haldusala
teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
7.Artikli 7 lõike 3 viienda lõigu, artikli 8 lõike 3 teise lõigu, artikli 25 lõike 2 teise lõigu, Ei Komisjoni haldusala
artikli 26 lõike 2 neljanda ja viienda lõigu, artikli 27 lõike 1 punkti c ja lõike 3 seitsmenda
lõigu, artikli 28 lõike 5 ja lõike 6 teise lõigu ning artikli 31 lõike 5 teise lõigu alusel vastu
võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu
ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja
nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on
enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa
Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 36
1.Liikmesriigid jõustavad artiklite 2–13, 15–31 ja 37 ning II, III ja V–IX lisa järgimiseks Jah
vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juunil 2021. Liikmesriigid edastavad
kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel Jah
nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid
märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga
kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise
viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.
2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas Jah
nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 37
Direktiiv 2009/28/EÜ, mida on muudetud X lisa A osas osutatud direktiividega, Ei Sätte rakendamine ei kuulu
tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2021, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, liikmesriigi pädevusse,
mis on seotud X lisa B osas osutatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja liikmesriikidel puudub õiguslik
kohaldamise tähtpäevadega, ning ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi 2020. kohustus rakendada sätet.
aastal, mis on sätestatud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõikes 1 ja I lisa A osas
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile Ei Sätte rakendamine ei kuulu
ning neid loetakse vastavalt XI lisas esitatud vastavustabelile. liikmesriigi pädevusse,
liikmesriikidel puudub õiguslik
kohustus rakendada sätet.
Artikkel 38
Käesolev direktiiv jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Ei Sätte rakendamine ei kuulu
Teatajas. liikmesriigi pädevusse,
liikmesriikidel puudub õiguslik
kohustus rakendada sätet.
Artikkel 39
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele Ei Sätte rakendamine ei kuulu
liikmesriigi pädevusse,
liikmesriikidel puudub õiguslik
kohustus rakendada sätet.
EELNÕU
20.04.2021
Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine
Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolevas seaduses sätestatakse:
1) abinõud riikliku energiatõhususe eesmärgi saavutamiseks;
2) põhimõtted taastuvenergia edendamiseks;
3) energiatõhususe parandamise nõuded ja kohustatud osapooled nii avalikus kui ka
erasektoris.“;
2) paragrahvi 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastustes:
„21) biomasskütus – elektrituruseaduse § 57 lõikes 2 sätestatud biomassist toodetud gaasiline ja
tahkekütus;“;
4) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 212 ja 213 järgmistes sõnastuses:
„212) muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelad ja gaasilised
transpordikütused – vedelad või gaasilised kütused, mida kasutatakse transpordisektoris, mis ei
ole biokütused ega biogaas ja mille energiasisaldus tuleb muust taastuvast energiaallikast kui
biomass;
213) mõõtepunkt – koht, kus mõõdetakse tarbitud kütuse või energia hulka;“;
5) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 231 järgmises sõnastuses:
„231) oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija – lõpptarbija, kelle peamiseks äri- või
kutsetegevuseks ei ole energia tootmine ning kes tarbib, salvestab või müüb oma kinnistul
taastuvast energiaallikast toodetud energiat;“;
6) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 261 järgmises sõnastuses:
„261) päritolutunnistuste süsteemihaldaja – süsteemihaldur maagaasiseaduse tähenduses ja
põhivõrguettevõtja elektrituruseaduse tähenduses;“;
1
7) paragrahvi 6 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2010/30/EL, millega kehtestatakse energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside
tarbimise näitamine märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (ELT L 153, 18.06.2010, lk 1–12)“
tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse
energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198,
28.07.2017, lk 1–23)“;
8) seadust täiendatakse peatükkidega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:
„81. peatükk
Taastuvenergia edendamine
1. jagu
Taastuvenergia eesmärk
§ 321. Riiklik taastuvenergia eesmärk
(1) Aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 42 protsenti siseriiklikust energia
summaarsest lõpptarbimisest. Sealhulgas moodustab taastuvelektrienergia summaarsest
lõpptarbimisest vähemalt 40 protsenti ning soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63
protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14
protsenti kogu transpordisektoris tarbitud energiast.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmise arvutamisel ei võeta arvesse
biokütuseid, vedelaid biokütuseid ega biomasskütuseid ja nendest toodetud energiat, mis ei
vasta atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud
säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning mille
kasutamine ei ole kooskõlas jäätmehierarhia põhimõtetega jäätmeseaduse tähenduses.
(3) Taastuvenergia osakaal riigi summaarses energia lõpptarbimises ei või olla väiksem kui
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest
toodetud energia kasutamise kohta (ELT L 328, 21,12.2018, lk 82–209) lisa I osas A esitatud
tabeli kolmandas veerus esitatud lähteosakaal.
§ 322. Taastuvenergia osakaalu arvutamise üldised põhimõtted
(1) Taastuvenergia osakaal arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
summaarse lõpptarbimisena, jagatuna kõikidest energiaallikatest toodetud energia summaarse
lõpptarbimisega ning seda väljendatakse protsendina.
(2) Taastuvenergia osakaalu arvutamiseks summaarses energia lõpptarbimises liidetakse
järgmised elemendid:
1) taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarne lõpptarbimine;
2) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarne lõpptarbimine kütte- ja
jahutussektoris;
3) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarne lõpptarbimine transpordisektoris.
(3) Taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, elektrienergiat ja vesinikku võetakse
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
summaarsete lõpptarbimiste arvutamisel arvesse ainult üks kord.
2
(4) Taastuvelektrienergia summaarne lõpptarbimine arvutatakse taastuvatest energiaallikatest
toodetud elektrienergia kogusena, sealhulgas oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja
taastuvenergia kogukondade toodetud elektrienergia kogus, välja arvatud elektrienergia kogus,
mis on toodetud eelnevalt mäe otsa pumbatud vett kasutavates pumpelektrijaamades.
(5) Mitmel kütusel töötavate elektrijaamade puhul võetakse taastuvelektrienergia summaarse
lõpptarbimise arvutamisel arvesse üksnes see osa elektrienergiast, mis on toodetud taastuvatest
energiaallikatest, võttes arvesse iga kütuse energiasisaldust eraldi.
(6) Hüdro- ja tuuleenergia abil toodetud elektrienergiat võetakse taastuvelektrienergia
summaarse lõpptarbimise arvutamisel arvesse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi (EL) 2018/2001 lisas II sätestatud normaliseerimisvalemile.
(7) Taastuvenergia summaarne lõpptarbimine kütte- ja jahutussektoris arvutatakse taastuvatest
energiaallikatest toodetud kaugkütte ja -jahutusenergia kogusena, millele on lisatud muu
taastuvenergia tarbimise kogus tööstuses, majapidamistes, teenustes-, põllumajanduses-,
metsanduses- ja kalandusses kütteks, jahutuseks ja tootmiseks.
(8) Mitmel kütusel töötava elektrijaama puhul võetakse taastuvenergia summaarse
lõpptarbimise arvutamisel arvesse üksnes see osa soojus- ja jahutusenergiast, mis on toodetud
taastuvatest energiaallikatest ja iga kütuse energiasisaldus eraldi.
(9) Soojuspumpade ning kaugjahutussüsteemide abil kütteks ja jahutuseks kasutatud
ümbritseva keskkonna energia kaugkütteseaduse tähenduses ning soojusenergiana maapinna all
salvestunud energiat võetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaldamisel arvesse
tingimusel, et lõplik saadav energiakogus ületab oluliselt soojuspumba käitamiseks kasutatud
primaarenergia kogust, viies läbi arvutusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
(EL) 2018/2001 VII lisas esitatud meetodile, võttes arvesse energia tarbimist kõikides
lõpptarbimissektorites.
(10) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaldamisel ei võeta arvesse soojusenergiat, mis
on toodetud passiivsete energiasüsteemide abil, mille puhul väiksem energiatarbimine
saavutatakse passiivselt ehituskonstruktsioonide abil või tänu taastumatutest energiaallikatest
toodetud soojusele.
(11) Energia summaarse lõpptarbimise arvutamisel arvestatakse, et lennundussektoris tarbitud
energia kogus ei moodusta protsentuaalselt energia summaarsest lõpptarbimisest rohkem kui
6,18 protsenti.
(12) Taastuvenergia osakaalu arvutamisel kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1–62)
sätestatud meetodeid ja mõisteid.
§ 323. Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energia osakaalu
arvutamise põhimõtted
(1) Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva
seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse järgmistel juhtudel:
1) sellised kütused ei ole toodetud toorainest, mis pärineb looduskaitseseaduses sätestatud
kaitsealalt või suure süsinikuvaruga maa-alalt atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses;
3
2) biokütust, vedelat biokütust ja põllumajanduslikku biomasskütust ei toodeta toorainest, mis
on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris turbaala, kui ei esitata tõendeid selle kohta,
et selle tooraine viljelus ja kogumine ei too kaasa varem kuivendamata pinnase kuivendamist;
3) jäätmetest ja põllumajandusmaa jääkidest toodetud biokütuse, vedela biokütuse ja
biomasskütuse tootmiseks on olemas seire- või halduskava, mis käsitleb kütuse tootmise mõju
pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele;
4) metsa biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud
energia vastab metsaseaduses sätestatud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse
kriteeriumidele.
(2) Jäätmetest ja jääkidest, mis ei pärine põllumajandusest, vesiviljelusest, kalandusest ega
metsandusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu
arvutamisel arvesse üksnes siis, kui selline energia vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120
lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise
kriteeriumidele.
(3) Tahketest olmejäätmetest toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia võetakse käesoleva
seaduse § 322 lõikes 2 nimetatud osakaalu arvutamisel arvesse juhul, kui selline energia vastab
atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise
kriteeriumidele.
(4) Kui biomasskütust kasutatakse elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvates
käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste
puhul ning vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul, võetakse biomasskütusest
toodetud energia käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 nimetatud osakaalu arvutamisel arvesse
juhul, kui see vastab sõltumata geograafilisest päritolust atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120
lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähendamise kriteeriumidele.
§ 324. Transpordisektoris taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtted
(1) Transpordisektori taastuvenergia summaarne lõpptarbimine arvutatakse transpordisektoris
tarbitud kõigi biokütuste, biomasskütuste ning muust kui bioloogilise päritoluga
taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste summana.
(2) Tarbimisse lubatud maantee- ja raudteetranspordikütuste energiasisalduse arvutamisel
võetakse arvesse mootoribensiini, diislikütust, maagaasi, biokütuseid, biogaasi, muust kui
bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid,
ringlusse võetud süsinikupõhiseid kütuseid ning maantee- ja raudteetranspordi sektorisse
tarnitud elektrienergiat.
(3) Ringlusse võetud süsinikupõhised kütused on vedelad ja gaasilised kütused, mis on toodetud
taastumatut päritolu vedelatest või tahketest jäätmetest, mis ei sobi materjalina
taaskasutamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb
jäätmeid ja millega kehtestatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–
30) artiklile 4, või taastumatut päritolu jäätmetöötluse gaasist ja heitgaasist, mis tööstuskäitiste
tootmisprotsessis vältimatult ja tahtmatult tekib.
4
(4) Transpordisektori taastuvenergia sisalduse arvutamisel võetakse arvesse kõikidesse
transpordisektoritesse tarnitud taastuvenergiat, sealhulgas maantee- ja raudteetranspordi
sektorisse tarnitud taastuvelektrienergiat.
(5) Transpordisektoris taastuvenergia osakaalu arvutamisel arvestatakse energiasisaldus
järgmiselt:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisas loetletud lähteainetest
toodetud biokütuste ja transpordis kasutatava biogaasi energiasisaldus korrutatakse kahega;
2) maanteesõidukitele tarnitava taastuvelektrienergia sisaldus korrutatakse neljaga;
3) raudteesõidukitele tarnitava taastuvelektrienergia sisaldus korrutatakse 1,5-ga;
4) lennundus- ja merendussektorisse tarnitavate kütuste, välja arvatud toidu- ja
söödakultuuridest toodetud kütuste, energiasisaldus korrutatakse 1,2-ga.
(6) Toidu- ja söödakultuurid on põllumajandusmaal põhikultuurina kasvatatud tärkliserikkad
põllukultuurid ning suhkru- või õlikultuurid, välja arvatud jäägid, jäätmed või
lignotselluloosmaterjal ja täiendkultuurid nagu vahekultuurid ja haljasväetistaimed, tingimusel
et täiendkultuuride kasutamine ei tekita nõudlust täiendava maa järele.
(7) Transpordikütuste energiasisalduse arvutamisel kasutatakse kütteväärtusi, mis on esitatud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 III lisas. Nende transpordikütuste
energiasisalduse määramiseks, mida ei ole III lisas nimetatud, kasutatakse Euroopa
standardiorganisatsiooni kütuste kütteväärtuste määramise standardeid. Kui Euroopa
standardiorganisatsioon ei ole selliseid standardeid vastu võtnud, kasutatakse vastavaid
Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) standardeid.
(8) Maantee- ja raudteesõidukitele tarnitava taastuvelektrienergia osakaalu leidmiseks
korrutatakse tarnitud elektrienergia kogus megavatt-tundides tarnimisest arvates üle-eelmise
aasta riigi keskmise taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaaluga megavatt-
tundides ning esitatakse protsentides.
(9) Kui elektrienergia tarniti maantee- või raudteesõidukisse vahetult taastuvelektrienergia
tootmisseadmest, arvatakse see elektrienergia taastuvelektrienergiaks.
(10) Kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste
transpordikütuste tootmiseks kasutatakse kas vahetult või vahesaaduste saamiseks
elektrienergiat, kasutatakse taastuvenergia osakaalu määramiseks taastuvelektrienergia
keskmist osakaalu, võttes arvesse üle-eelmiseaasta andmeid.
(11) Elektrienergiat, mis on tarnitud vahetult taastuvelektrienergia tootmisseadmest
elektrituruseaduse tähenduses, võib arvesse võtta kui taastuvelektrienergiat, kui seda
kasutatakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest vedelate ja gaasiliste
transpordikütuste tootmiseks, juhul kui tootmisseade:
1) alustab tegevust hiljem kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest vedelaid ja
gaasilisi transpordikütuseid tootev käitis või sellega samal ajal;
2) ei ole võrku ühendatud või on võrku ühendatud, kuid on võimalik tõendada, et vastav
elektrienergia ei ole võetud võrgust.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud transpordikütuste tootmiseks võrgust võetud
elektrienergiat võib lugeda täielikult taastuvelektrienergiaks, kui see on toodetud üksnes
5
taastuvatest energiaallikatest, selle taastuvenergia omadused ja kõik muud asjakohased
kriteeriumid on tõendatud ning on tagatud, et selle taastuvenergia omadusi deklareeritakse
ainult üks kord ja ainult ühes lõpptarbimissektoris.
2. jagu
Oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimine
§ 325. Oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise tugiraamistik
(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium osaleb koos teiste Euroopa Liidu
liikmesriikidega ühise oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise edendamise ja
hõlbustamise tugiraamistiku loomises.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tugiraamistikus käsitletakse:
1) lõpptarbijate ja lõppkasutajate, sealhulgas energiaostuvõimetute isikute ja energiaostu
riskirühma kuuluvate isikute juurdepääsu oma tarbeks toodetud taastuvenergiale;
2) projektide rahastamise põhjendamatuid takistusi turul ning meetmeid rahastamisele
juurdepääsu hõlbustamiseks;
3) teisi oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise põhjendamatuid regulatiivseid takistusi,
sealhulgas üürnike jaoks;
4) hoonete omanikele suunatud stiimuleid, et nad looksid oma tarbeks toodetud taastuvenergia
tarbimise võimalusi, sealhulgas üürnike jaoks;
5) oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatele nende poolt võrku suunatud omatarbeks
toodetud taastuvenergia jaoks ligipääsu andmist mittediskrimineerivatele asjakohastele
toetuskavadele ja kõikidele elektrituru segmentidele;
6) oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate kohustust panustada elektrienergia võrku
suunamisel piisavalt ja tasakaalustatult süsteemi üldkulude katmisesse.
§ 326. Taastuvenergiakogukond
(1) Tarbija osalemisele taastuvenergiakogukonnas ei tohi seada põhjendamatuid või
diskrimineerivaid tingimusi.
(2) Taastuvenergiakogukonnas osaleva ettevõtja peamine äri- või kutsetegevus ei tohi olla
taastuvenergiakogukonnas osalemine.
(3) Taastuvenergiakogukond on juriidiline isik, keda kontrollivad füüsilisest isikust, väikese ja
keskmise suurusega ettevõtjast või kohaliku omavalitsuse üksusest aktsionärid, osanikud või
liikmed, kelle elu- või asukoht on kõnealusele juriidilisele isikule kuuluvate ja tema välja
töötatud taastuvenergiaprojektide lähedal ning kelle peamine eesmärk on rahalise kasumi
asemel anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma
aktsionäridele, osanikele või liikmetele või nendele piirkondadele, kus ta tegutseb.
(4) Taastuvenergiakogukonnal on õigus:
1) taastuvenergiat toota, tarbida, salvestada ja müüa;
2) jagada kogukonna omandis olevate tootmisüksustega toodetud taastuvenergiat kogukonna
sees, säilitades liikmete õigused ja kohustused tarbijatena;
3) pääseda kas otse või koondununa kõikidele sobivatele energiaturgudele.
6
(5) Taastuvenergiakogukonna liikmete energia mõõtepunktides mõõdetakse kasutatud energiat
selleks ettenähtud kaugloetava mõõteseadmega.
82. peatükk
Päritolutunnistus
§ 327. Kütuse ja energia päritolutunnistus
(1) Päritolutunnistus käesoleva seaduse tähenduses on elektrooniline dokument, mille väljastab
päritolutunnistuse süsteemi haldaja biometaani, vesiniku, veeldatud gaasi, elektri-, või soojus-
või jahutusenergia tootjale tootja taotluse alusel tõendamaks, et biometaan, vesinik, veeldatud
gaas, elektri-, soojus- või jahutusenergia on toodetud taastuvast energiaallikast või
süsinikuneutraalselt.
(2) Biometaani, vesiniku, elektrienergia või soojus- või jahutusenergia tootmine loetakse
süsinikuneutraalseks, kui tootmise protsessis ei emiteerita süsinikdioksiidi või see on kinni
püütud või taaskasutatud.
(3) Iga toodetud biometaani, vesiniku, veeldatud gaasi, elektri-, soojus- või jahutusenergia
megavatt-tunni kohta väljastatakse üks päritolutunnistus.
(4) Päritolutunnistus kehtib 18 kuud pärast kütuse või energia tootmist.
(5) Päritolutunnistust kasutatakse tarbijale tarnitud ja tarbitud energiaühiku taastuvast
energiaallikast tootmise tõendamiseks mõõtepunktis. Nimetatud eesmärgil kasutatud
päritolutunnistus märgitakse kustutatuks tarbimise tõendamiseks, mille järel seda enam
kasutada ei saa.
(6) Päritolutunnistust võib kasutada või võõrandada füüsiliselt tarnitud kütusest või energiast
eraldi 12 kuu jooksul pärast energiaühiku tootmist.
(7) Tarnitud ja tarbitud energiaühiku päritolu tõendamiseks võib kasutada ainult Euroopa
Majanduspiirkonna riigis väljastatud päritolutunnistust.
(8) Päritolutunnistuse tootjale väljastamine, kasutamine, kustutamine, võõrandamine riigi sees
ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide vahel toimub käesoleva seaduse § 329 lõikes 1 nimetatud
päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi kaudu.
(9) Tarbijal on õigus näha päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis tema mõõtepunktis
kasutatud päritolutunnistusi. Nende alusel saab tarbija tõendada, et tema tarbitud energia on
toodetud taastuvast energiaallikast.
§ 328. Päritolutunnistusel esitatav teave
(1) Päritolutunnistusel esitatakse vähemalt järgmised andmed:
1) taastuvenergia tootja nimi, asukoha aadress, kontaktandmed;
2) taastuvenergia tootmisseadme asukoht, liik ja installeeritud võimsus ning energiaühiku
tootmiseks kasutatud energiaallika nimetus;
3) kuupäev, millal tootmisseade alustas tegevust;
7
4) info, kas tootmisseade on saanud investeeringutoetust või muud toetust riikliku toetuskava
kaudu ja toetuskava liik;
5) toodetud energiaühiku nimetus, tootmise algus- ja lõppkuupäev;
6) kütuse või energia tootmiseks kasutatud kütuste või toorainete loetelu;
7) päritolutunnistuse väljastamise kuupäev ja riik ning kordumatu identifitseerimisnumber.
(2) Biometaani ja veeldatud gaasi tootmise kohta väljastatud päritolutunnistusel esitatakse:
1) teave kütuse energiaühiku vastavuse kohta kriteeriumidele, mis on kehtestatud
atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse
kohta;
2) kütuse tootmise viis;
3) maakasutuse kategooria ja emissioon;
4) tooraine päritoluriik;
5) kasvuhoonegaasimahukus;
6) kütuse alumine ja ülemine kütteväärtus;
7) märge selle kohta, kas tegemist on täiustatud biokütusega vedelkütuse seaduse tähenduses.
(3) Tõhusa koostootmise režiimil toodetud taastuvelektrienergia ühe megavattunni kohta
väljastatakse üks päritolutunnistus, milles esitatakse nii elektrienergia kui ka soojusenergia
näitajad ning lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka järgmised
andmed:
1) tootmisseadme soojusvõimsus;
2) kasutatud kütuse alumine kütteväärtus;
3) koostootmisrežiimil toodetud soojusenergia hulk ja kasutusviis;
4) tootmisseadme elektriline ja soojuslik nimikasutegur;
5) käesoleva seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud määruse alusel arvutatud primaarenergia
sääst.
(4) Päritolutunnistuse väljastamise, kasutamise ja kasutamise kontrolli tingimused ja korra
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 329. Päritolutunnistuste haldamine
(1) Päritolutunnistuste süsteemi haldaja (edaspidi ka süsteemihaldaja) loob enda väljastatavate
päritolutunnistuste haldamiseks elektroonilise andmebaasi ning avaldab väljastatud, kasutatud,
eksporditud, imporditud ja kehtivuse kaotanud päritolutunnistuste kohta andmed oma
veebilehel iga kuu.
(2) Päritolutunnistuste süsteemi haldamiskulu kaetakse taastuvenergia tasust ning ei tohi
moodustada rohkem kui kaks protsenti makstavate toetuste kogusummast.
(3) Süsteemihaldaja tunnustab teiste Euroopa Liidu liikmesriikide poolt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt välja antud päritolutunnistusi ainsa tõendina
käesoleva seaduse §-s 328 sätestatud asjaolude tõendamiseks.
(4) Süsteemihaldaja võib päritolutunnistuse tunnustamisest keelduda üksnes juhul, kui tal on
põhjendatud kahtlused selle õigsuses või usaldusväärsuses.
8
(5) Süsteemihaldaja teatab Euroopa Komisjonile päritolutunnistuse tunnustamisest
keeldumisest ja selle põhjendusest. Juhul kui Euroopa Komisjon leiab, et päritolutunnistuse
tunnustamisest keeldumine ei ole põhjendatud, võib Euroopa Komisjon nõuda, et
süsteemihaldaja päritolutunnistust tunnustaks.
(6) Süsteemihaldaja ei tunnusta kolmandas riigis välja antud päritolutunnistusi, välja arvatud
juhul, kui Euroopa Liit on kõnealuse kolmanda riigiga sõlminud lepingu selliste
päritolutunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta, mis on välja antud Euroopa Liidu
päritolutunnistuse süsteemi ja kõnealuses kolmandas riigis kehtestatud võrdväärse
päritolutunnistuste süsteemi alusel, ja üksnes siis, kui toimub päritolutunnistusega hõlmatud
energia vahetu importimine või eksportimine.
(7) Päritolutunnistust ei kasutata, et tõendada käesolevas seaduse §-s 321 nimetatud eesmärkide
täitmist. Päritolutunnistuse võõrandamine koos kütuse või energia füüsilise ülekandmisega või
sellest eraldi ei mõjuta riigi otsust kasutada statistilisi ülekandeid, ühisprojekte või ühiseid
toetuskavasid, et täita käesoleva seaduse §-s 321 sätestatud eesmärki või taastuvenergia
summaarse lõpptarbimise arvutamist käesoleva seaduse §-de 322 ja 324 kohaselt.
(8) Kehtivuse kaotanud päritolutunnistused võetakse arvesse riikliku energia segajäägi
arvutamisel.
(9) Energia segajääk on liikmesriigi energiaallikate aastane kogujaotus, välja arvatud kasutatud
päritolutunnistustega hõlmatud osakaal.
(10) Riigipoolset investeeringu- või muud toetust saava tootmisseadmetoodangu kohta
väljastatakse päritolutunnistused süsteemihaldaja kontole, välja arvatud juhul kui kõnealuse
toetuse väljamaksmisel arvatakse päritolutunnistuste tulu toetusest riigiabi andmise reegleid
järgides maha. Süsteemihaldaja võõrandab sellised päritolutunnistused enampakkumise korras.
Enampakkumisest saadud tulu kasutatakse elektrituruseaduse § 592 lõikes 4 nimetatud toetuse
rahastamiseks.“;
9) paragrahvi 322 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Biomasskütustest toodetud elektrienergiat võetakse käesoleva paragrahvi lõike 2
kohaldamisel arvesse üksnes juhul, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
1) elektrienergia on toodetud tootmisseadmega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla
50 MW;
2) elektrienergia on toodetud tootmisseadmega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 50–
100 MW, ja kasutatud on tõhusa koostootmise tehnoloogiat või ainult elektrienergiat tootvate
käitiste puhul on saavutatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2017/1442, millega kehtestatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT)
alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks (ELT L 212, 17.08.2017, lk 1–82), määratletud
parima võimaliku tehnikaga saavutatav energiatõhusus;
3) elektrienergia on toodetud tootmisseadmega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle
100 MW, ja tootmisel on kasutatud tõhusa koostootmise tehnoloogiat või ainult elektrienergiat
tootvate käitiste puhul on saavutatud elektritootmise netokasutegur 36 protsenti;
4) elektrienergia tootmisel on rakendatud biomassi süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist.“;
10) seadust täiendatakse §-ga 38¹ järgmises sõnastuses:
9
„§ 38¹. Paragrahvi 329 rakendamine
Käesoleva seaduse § 329 lõikes 1 nimetatud andmebaas tuleb luua 2022. aasta 31. märtsiks.“;
11) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta (ELT
L 328, 21.12.2018, lk 82–209).“.
§ 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine
Alkoholi-, tubaka-, kütuse ja elektriaktsiisi seaduse § 19 lõike 14 punktis 22 asendatakse
tekstiosa „päritolutunnistuse kasutamisega maagaasiseaduse § 103“ tekstiosaga „biometaani
päritolutunnistuse kasutamisega energiamajanduse korralduse seaduse § 327“.
§ 3. Atmosfääriõhukaitse seaduse muutmine
Atmosfääriõhukaitse seaduse § 1231 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine, mis tuleneb muust kui bioloogilise
päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelatest ja gaasilistest kütustest, peab alates 2021. aasta
30. juunist olema vähemalt 70 protsenti võrreldes fossiilkütuse olelusringi jooksul tekkiva
kasvuhoonegaaside heite mahukusega energiaühiku kohta.“.
§ 4. Elektrituruseaduse muutmine
Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 58 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse §-s 581 nimetatud
päritolutunnistus“ tekstiosaga „energiamajanduse korralduse seaduse §-s 327 nimetatud
päritolutunnistus“ vastavas käändes
2) paragrahvi 93 lõikes 6 punktis 12 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse §-s 581 nimetatud
päritolutunnistus“ tekstiosaga „energiamajanduse korralduse seaduse §-s 327 nimetatud
päritolutunnistus“ vastavas käändes;
3) paragrahv 581 tunnistatakse kehtetuks;
4) seadust täiendatakse §-ga 583 järgmises sõnastuses:
„§ 583. Oma tarbeks taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia tarbijad
(1) Tarbija võib tarbida oma tarbeks taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat.
(2) Oma tarbeks toodetud taastuvelektrienergia tarbijal on õigus individuaalselt või
energiavahendaja kaudu toota, salvestada ja müüa taastuvast energiaallikast toodetud
elektrienergiat.
(3) Oma tarbeks taastuvelektrienergia tarbija tootmisseadme omanik võib olla kolmas isik või
selle paigaldustöid ja käitamist, sealhulgas mõõtmisi ja hooldust võib hallata kolmas isik.
Selline kolmas isik ei ole oma tarbeks toodetud taastuvelektrienergia tarbijaks.“;
10
5) paragrahvi 592 lõigetes 1 ja 4 asendatakse tekstiosa „§-s 581 nimetatud päritolutunnistuste“
tekstiosaga „energiamajanduse korralduse seaduse §-s 329 nimetatud biometaani, vesiniku,
veeldatud gaasi, elektri- või soojus- või jahutusenergia päritolutunnistuste“;
6) paragrahvi 594 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud vähempakkumise tingimuste ja võitja kohta
avaldatakse teave põhivõrguettevõtja veebilehel.“;
7) paragrahvi 925 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „2009/28/EÜ“ tekstiosaga „(EL) 2018/2001
taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk
82–209)“;
8) paragrahvi 925 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Seejuures käsitatakse tootmisseadme võimsuse suurenemisest tingitud taastuvenergiakogust,
nagu oleks see toodetud eraldi tootmisseadmega, mis alustas tegevust samal hetkel, kui võimsus
suurenes.“;
9) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta (ELT
L 328, 21.12.2018, lk 82–209)“.
§ 5. Kaugkütteseaduse muutmine
Kaugkütteseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„12) kütusevabad taastuvad allikad on päikeseenergia ja sellest muundatud soojusenergia,
tuuleenergia ja sellest muundatud soojusenergia, maasoojus ja sellest muundatud soojusenergia,
hoones kasutatud ja sealt eralduv soojus ja sellest muundatud soojusenergia, kui soojuse
tootmiseks on kasutatud taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiat, soojusenergiana
maapinna all salvestunud energiat või ümbritseva keskkonna energiat.“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:
„13) ümbritseva keskkonna energia on looduslik soojusenergia ja keskkonda piiratud alal
kogunenud energia, mis on salvestunud ümbritsevas looduslikus õhus ning pinna- või reovees;
14) heitsoojus on tööstus- või energiakäitistes või kolmanda sektori toodangu kõrvalsaadusena
toodetud vältimatu soojusenergia.“;
3) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Soojusettevõtja avaldab oma veebilehel järgneva teabe:
1) kaugküttevõrgus kasutatud taastuvast energiaallikast toodetud soojuse, tõhusa koostootmise
režiimil toodetud soojuse või jääksoojuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta lõikes;
2) teabe, kas kaugkütte võrgupiirkond on tõhus.
11
(4) Tõhus kaugkütte võrgupiirkond käesoleva seaduse tähenduses on võrgupiirkond, kus
kasutatakse vähemalt 50 protsenti taastuvast allikast muundatud soojusenergiat, 50 protsenti
heitsoojust, 75 protsenti koostootmisrežiimis toodetud soojusenergiat või 50 protsenti
taastuvast allikast muundatud soojusenergia ja heitsoojuse ning koostootmisrežiimis toodetud
soojusenergia kombinatsiooni.“;
4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
„(42) Kaugküttepiirkonnas võib tarbija lõpetada kaugkütte tarbimise ning toota soojust oma
tarbeks taastuvast energiaallikast, kui kaugkütte võrgupiirkond ei ole tõhus.“;
5) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest
toodetud energia kasutamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209).“.
§ 6. Maagaasiseaduse muutmine
Maagaasiseaduse § 103 ja § 23 lõige 32 tunnistatakse kehtetuks.
§ 7. Vedelkütuse seaduse muutmine
Vedelkütuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 91 asendatakse tekstiosa „maagaasiseaduse §-s 103“ tekstiosaga
„energiamajanduse korralduse seaduse §-s 327“;
2) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Tarbimisse lubatud kütuse ja biokütuse koguenergias peab Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas nimetatud lähteainetest toodetud biokütuse
osakaal olema väiksem kui 1,7 protsenti.“.
§ 8. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 30. juunil.
(2) Käesoleva seaduse § 7 punkt 2 jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 9 jõustub 2024. aasta 30. juunil.
(4) Käesooleva seaduse § 5 punkt 4 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.
Riigikogu esimees Jüri Ratas
Tallinn, „…“, … 2021. a
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ … 2021. a
12
Riigikantselei
Energiamajanduse korralduse seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu
Käesolevaga esitame energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
3. Vastavustabel
4. Rakendusaktide eelnõude kavandid
5. Kommentaaride ja märkustega arvestamise tabel
Liisa Mällo
625 6321
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
20.04.2020
Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu (edaspidi ka eelnõu) eesmärgiks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi
(EL) 2018/2001, millega muudetakse taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ (edaspidi ka
direktiiv nr 2018/2001) (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) riigisisesesse õigusesse
ülevõtmine. Muudatused tehakse eesmärgiga suurendada taastuvenergia tootmist kui ka
tarbimist nii kodumajapidamiste juures kui ka suurtootjate ning -tarbijate tasandil. Direktiiv
peab Eesti õigusesse olema üle võetud hiljemalt 2021. aasta 30. juuniks.
1.2 Ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja väljatöötamise protsessis osalesid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetikaosakonna energiaturgude valdkonna juht
Rein Vaks (
[email protected], 6256347), nõunik Regina Rass (
[email protected],
6256479), ekspert Marie-Ursula Vaks (
[email protected], 6397674) ning
taastuvenergia valdkonnajuht Liisa Mällo (
[email protected], 6256321), kelle poolt ühtlasi
viidi läbi ka keeletoimetus.
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis MKM õigusosakonna õigusnõunik Anne-
Ly Normak (
[email protected], 715 3403).
1.3 Märkused
Eelnõu on seotud direktiivi nr 2018/2001 ülevõtmisega ja näeb sellega seonduvalt ette
energiamajanduse korralduse seaduse (edaspidi ka EnKS) RT I, 09.10.2020, 9 redaktsiooni
muutmise. Lisaks EnKSile muudetakse eelnõuga elektrituruseaduse (edaspidi ka ELTS) RT I,
30.06.2020, 28 redaktsiooni, kaugkütteseaduse (edaspidi ka KküTS) RT I, 03.03.2017, 12
redaktsiooni, maagaasiseaduse (edaspidi MGS) RT I, 31.12.2020, 3 redaktsiooni ja alkoholi-,
tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) 23.03.2021, 2 redaktsiooni ja
vedelkütuse seaduse (edaspidi VKS) RT I, 10.07.2020, 81 redaktsiooni ning
atmosfääriõhukaitse seaduse RT I, 30.10.2020, 3 redaktsiooni.
Tuginedes Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika
eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole
nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist, ei ole tehtud seaduseelnõu
väljatöötamiskavatsust.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamust.
2. Seaduse eesmärk
Käesoleva eelnõu eesmärgiks on üle võtta direktiivist nr 2018/2001 tulenevad uued
taastuvenergia edendamist soodustavad põhimõtted ja kohustused, mis aitavad saavutada
Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärki taastuvenergia kasutuse suurendamisel. Direktiivis nr
1
2018/2001 seatakse eesmärgiks saavutada 2030. aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud
energia vähemalt 32%-line osakaal Euroopa Liidu summaarses energia lõpptarbimises. EL
üldeesmärgi täitmisesse panustavad kõik liikmesriigid vastavalt oma seatud riiklikele
panustele. Lisaks seatakse direktiiviga nr 2018/2001 sektoripõhised alameesmärgid ja ühtsed
(arvutus)põhimõtted, mida liikmesriik peab täitma ning rakendama.
Käesoleva eelnõuga sätestatakse energiamajanduse korralduse seaduses riigisisesed
taastuvenergia eesmärgid (sh sektori põhised alameesmärgid):
- taastuvatest energiaallikatest toodetud energia peab moodustama vähemalt 42%
riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest;
- taastuvatest energiaallikatest toodetud energia elektrienergia summaarsest
lõpptarbimises peab moodustama vähemalt 40%;
- taastuvatest energiaallikatest toodetud energia soojuse summaarsest lõpptarbimises
peab moodustama vähemalt 63%;
- maantee- ja raudteetranspordis kasutatud energiast moodustab taastuvast allikast
toodetud energia vähemalt 14% summaarsest transpordisektoris tarbitud energiast.
Lisaks sätestab eelnõu, et Vabariigi Valitsus oma korraldusega sätestab riigisisesed
taastuvenergia vahe-eesmärgid, mis seatakse kooskõlas Euroopa Liidu tasandil kokkulepitud
direktiivis nr 2018/2001 ja juhtimisraamistiku määruses (EL) 2018/1999 sätestatud
eesmärkidega (2022. aastaks peab olema täidetud vähemalt 18% üldeesmärgist, aastaks 2025
vähemalt 43% üldeesmärgist ning aastaks 2027 vähemalt 65% üldeesmärgist).
Riigisisest taastuvenergia eesmärki ning selleni jõudmist on kirjeldatud EL energialiidu ja
kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 alusel koostatud arengudokumendi eelnõus
„Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“, mis esitati Euroopa Komisjonile 28.12.2018.
Lõplik arengudokument esitati Euroopa Komisjonile 2019. aasta lõpul.
Direktiivi nr 2018/2001 ülevõtmisega tehtavad muudatused saab jagada sisu ja teemakäsitluste
järgi kolmeks:
1) riigi taastuvenergia üldeesmärk ja sektorite põhised alameesmärgid ning nende
arvutamise põhimõtted;
2) enda jaoks taastuvast energiaallikast toodetud energia tarbimise hoogustamine ning
lihtsustamine (sh planeeringud, haldus-ja loamenetlused);
3) biokütuste säästlikkuse kriteeriumid.
2.1. Riigi taastuvenergia üldeesmärk ja sektorite põhised alameesmärgid ning nende
arvutamise põhimõtted
Uue taastuvenergia direktiivi kohaselt peab Euroopa Liidu ülene taastuvenergia osakaal
moodustama energia summaarsest lõpptarbimisest 32%. Eesmärgi täitmisesse panustavad
liikmesriigid vastavalt oma seatud riiklikele eesmärkidele. Lisaks üldeesmärgile ning riiklikele
panustele sätestab direktiiv ka sektoripõhiseid alameesmärgid:
1) taastuvenergia osatähtsus jahutuse- ja kütteenergia summaarses lõpptarbimises - alates
2020. aastal saavutatud tasemest peab iga liikmesriik indikatiivselt suurendama on
taastuvenergia osakaalu 1,3 protsendipunkti võrra iga-aastaselt, eesmärgiga saavutada
taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest antud sektoris 60%. Juhul, kui liikmesriik ei
2
kasuta jääksoojust ja -jahutust, tuleb iga-aastaselt indikatiivselt suurendada taastuvate
osakaalu 1,1 protsendipunkti võrra. Lisaks sätestatakse, et kui liikmesriigi taastuvate
osakaal jahutuse ja kütte lõpptarbimisest on üle 50% kuni 60%, võib indikatiivset
protsendipunkti iga-aastaselt täita poole võrra. Eestis on taastuvate osakaal
soojamajanduse lõpptarbimisest 51%, seega juhul kui Eestis jääksoe arvestatakse
eesmärgi täitmisesse, peab iga-aastaselt suurendama taastuvate osakaalu 0,55
protsendipunkti võrra. Kaugkütte osas on samuti seatud 60% eesmärk, mille
saavutamisesse peavad liikmesriigid panustama iga-aastaselt 1 protsendipunkti võrra;
2) taastuvenergia osatähtsus transpordisektori energia summaarses lõpptarbimises aastal
2030 peab moodustama 14%. Nimetatud eesmärgist peavad teise generatsiooni kütused
moodustama aastaks 2022 0,2%, aastaks 2025 1% ning aastaks 2030 3,5%. Esimese
generatsiooni kütuseid piiratakse ning nende maht ei tohi ületada 2020 taset või 7%.
Lisaks piiratakse ka olulisi maakasutusmuudatusi kaasa toovate toormete kasutamist (nt
palmiõli), mida ei tohi peale 2030. aastat kasutada. Mõnevõrra aitab seatud eesmärke
täita direktiivi lisa 9 osas A nimetatud toormete topelt arvestamine ning kordajad
(elektromobiilsus 4 korda, raudtee transport 1,5 korda, lennundus ja merendus 1,2
korda).
Eesti taastuvenergia eesmärki ning selleni jõudmise trajektoore on kirjeldatud EL energialiidu
ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 alusel dokumendis „Riiklik energia- ja
kliimakava aastani 20301“, mis esitati Euroopa Komisjonile 19.12.2018.
2.2. Oma tarbeks taastuvast energiaallikast toodetud energia tarbimise hõlbustamine sh
planeeringud, haldus- ja loamenetlused
Liikmesriigid peavad lihtsustama ning kiirendama riigisiseseid läbiviidavaid administratiiv
protseduure ja (liht)loamenetlusi. Direktiiviga nr 2018/2001 sätestatakse konkreetsed
ajaraamid, mida riigisiseselt järgida tuleb. Eestis on lubade menetlejateks kohalikud
omavalitsused, Keskkonnaamet ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes peavad
vajadusel juhendama taotlejat ning hõlbustama tervet loamenetluse protsessi kulgu, seega on
Eestis kehtiva loamenetluse protsessi raames taotlejal vaja ühendust võtta ühe kuni nelja
asutusega. Tõlgendades kontaktpunkti funktsioonina juhiste andmist haldusmenetluses
(Direktiivi nr 2018/2001 artikkel 16 lg 1 teine lause) ning nõustamist taotluste esitamisel, siis
täidab praktikas seda funktsiooni kohalik omavalitsus kui kontaktpunkt, kellega taotleja igal
juhul energia tootmise alustamise eesmärgil ühendust võtma peab ning kellel on
haldusmenetluse seadusest tulenevalt üldine uurimis- ja selgitamiskohustus tulenevalt
haldusmenetluse seadustiku § 6 ja § 36.
Lisaks peab edaspidi kõikides loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlusi käsitlevates
riigisisestes õigusnormides võtma arvesse taastuvenergia edendamise põhimõtteid.
Hoonefondiga seonduvad sätted juba täna sisalduvad Eesti õigusruumis (ehitusseadustiku
vastavad sätted ning hoonete energiatõhususe miinimumnõuded). Planeeringutega seonduvad
sätted lisatakse Rahandusministeeriumi poolt planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõuga
(EIS dokumendi nr 20-0126), mis on läbinud ministeeriumidevahelise kooskõlastusringi.
Direktiiviga nr 2018/2001 soovitakse oluliselt suurendada taastuvenergia isetarbijate ning
energiakogukondade rolli, sätestades neile konkreetsed õigused ja kohustused. Lisaks tuuakse
sisse ka taastuvenergia tootja ja tarbija vaheliste otseostu lepingute võimalused ning
1
Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030, Kättesaadav:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia-_ja_kliimakava_aastani_2030.pdf
3
vastastikuse kauplemise võimalused. Eestis juba toimivad vastavad regulatsioonid, mis
soodustavad isetarbijate ja energiakogukondade teket ning need käsitlevad ka nende õigusi ja
kohustusi (nt maksta võrgu kasutamise eest proportsionaalselt õiglast tasu jms).
2.3. Biokütuste säästlikkuse kriteeriumid
Biomassi säästlikkuse kriteeriumide puhul peavad biomassi kasutatavad uued elektrijaamad (3a
peale direktiivi nr 2018/2001 jõustumist), mille summaarne nimisoojusvõimsus jääb
vahemikku 50-100 MW, kasutama kõrge efektiivsusega koostootmistehnoloogiat või kasutama
parimat võimalikku tehnoloogiat või kasutama biomassi süsiniku kasutamise ja ladestamise
tehnoloogiat. Juhul, kui uue tootmisjaama võimsus ületab 100 MW, tuleb rakendada
kõrge efektiivsusega koostootmistehnoloogiat või kasutada biomassi süsiniku kasutamise
ja ladestamise tehnoloogiat või uus tootmisjaam peab vastama 36%-lisele
efektiivsuskriteeriumile. Eestis on praeguse seisuga 3 elektrijaama, mille võimsus on üle 100
MW (Eesti Elektrijaam, tootmise kasutegur 29%; Balti Elektrijaam, kus on ainult 11.
energiaplokk koostootmise all, tootmise kasutegur on üle 36% ja Auvere Elektrijaam, kus
tootmise kasutegur on üle 36%). Teiste elektrijaamade puhul on võimsus alla 100 MW.
Liikmesriikide ülesed biomassi säästlikkuse kriteeriumid võivad aidata saavutada ühtsema
arusaama kestliku majandamise tähendusest, kuid on seni olnud liikmesriikide pädevus. Eestis
on juba kasutusel parima võimaliku tehnoloogia põhimõte (kus "parim" tähendab kõige
mõjusamat ja tõhusamat viisi, mille abil on võimalik kõrgetasemeliselt keskkonda kaitsta,
"tehnika" hõlmab nii käitises kasutatavat tehnoloogiat kui ka käitise kavandamist, ehitust,
hooldamist, käitust ja tegevuse lõpetamist ning "võimaliku tehnika" all mõeldakse mingis
ettevõttes sellisel arengutasemel olevat tehnoloogiat, mis majanduslikult ja tehniliselt on
ettevõtjale vastuvõetav ja kättesaadav). Parima võimaliku tehnika (PVT) mõiste ja PVT alased
järeldused kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel suurte
põletusseadmete jaoks (ELT L 212, 17.08.2017, lk 1–82). Lisaks on 36%-line
efektiivsuskriteerium uute rajatavate jaamade osas samuti aktsepteeritav, sest uued
tehnoloogiad on tõhusamad kui vanad tehnoloogiad ning ettevõttele on kasumlikum kasutada
kõrge efektiivsusega tehnoloogiat.
Kasvuhoonegaaside (edaspidi ka KHG) heitkoguste vähendamise osas peavad biokütuste ja
biovedelike tootjad täitma KHG jätkusuutlikkuse ja säästlikkuse kriteeriume. Biokütuste
tootmisel tekkivate KHG arvutamise metodoloogia toormete ja tehnoloogiate põhiselt
sätestatakse direktiivi lisas 5.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Eelnõu §-ga 1 muudetakse energiamajanduse korralduse seadust
Paragrahv 1
Paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse uue sõnastusega, millega laiendatakse EnKSi sisu ja
reguleerimisala selliselt, et seaduses sätestatakse abinõud energiatõhususe eesmärkide
saavutamiseks ja taastuvenergia edendamiseks. Sellega seonduvalt tunnistatakse varasem
EnKSi § 1 lõige 2 kehtetuks.
Paragrahv 2
Paragrahvi 2 täiendatakse viie uue terminiga.
4
Punkt 21 sätestab mõiste biomasskütus, mis on eelnõu kohaselt elektrituruseaduse tähenduses
biomassist toodetud tahke- või gaaskütus.
Punkt 212 sätestab muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja
gaasiliste transportkütuste termini. Eelnõu kohaselt on need transpordisektoris kasutatavad
vedelad või gaasilised kütused, mis ei ole biokütused ega biogaas ning mis on toodetud muust
taastuvast energiaallikast kui biomass.
Punkt 213 sätestab mõõtepunkti termini, mille kohaselt on mõõtepunkt koht, kus mõõdetakse
tarbitud kütuse ja energia hulka. Termin on seotud päritolutunnistuste väljastamisega, kus
mõõtepunktist saadavatele andmetele tuginedes saab kas väljastada või vastavalt tarbimisele
kustutada päritolutunnistusi.
Punkt 231 sätestab oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija termini. Arvestades oma tarbeks
toodetud taastuvenergia tarbimise suurenevat tähtsust on vaja „oma tarbeks toodetud
taastuvenergia tarbija“ määratlust, andes neile õiguse toota, tarbida, salvestada ja müüa energiat
ilma kandmata ebaproportsionaalset koormust. Taastuvenergiat võib oma tarveks toota, müüa
või salvestada ka kinnistu rentnik.
Punkt 261 sätestab termini „päritolutunnistuse süsteemihaldaja“. Süsteemihaldajaks on
süsteemihaldur maagaasiseaduse tähenduses ja põhivõrguettevõtja elektrituruseaduse
tähenduses, kes väljastab ning haldab päritolutunnistusi ning selle süsteemi.
Paragrahv 6
Energiamajanduse korralduse seaduse § 6 lõikes 5 viidatakse kehtetule direktiivile.
Käesolevaga muudetakse viide ajakohaseks.
Paragrahv 321
Eelnõuga lisatakse EnKSi uus peatükk 81 „Taastuvenergia edendamine“. Peatükk koosneb
kahest jaost, mille esimene jagu „Taastuvenergia eesmärk“ kätkeb endas taastuvenergia
riiklikke eesmärke ja nende arvutamise üldiseid põhimõtteid ning teine jagu „Oma tarbeks
toodetud taastuvenergia tarbimine“ kätkeb endas oma tarbeks toodetud taastuvenergia
soodustamise põhimõtteid. Uus peatükk koostatakse õigusselguse huvides, koondades
taastuvenergia edendamise põhimõtted ühte seadusesse. Varasemalt pole taastuvenergia
üldpõhimõtteid seaduse tasandil reguleeritud, vaid on piirdutud arengukavade ja konkreetsete
sätete lisamisega eriseadustesse (nt ELTS ja MGS). Kuna taastuvenergia roll energia tarbimises
ja tootmises üha enam kasvab, on otstarbekas koondada üldpõhimõtted EnKSi uue peatüki alla.
Peatüki 81 „Taastuvenergia edendamine“ esimene jagu „Taastuvenergia eesmärk“ koosneb
neljast paragrahvist.
Paragrahv 321 sätestab riikliku taastuvenergia eesmärgi riigisiseses energia brutotarbimises
ning seab sektoripõhised alameesmärgid. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
osakaal arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimisena,
jagatuna kõikidest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimisega, ning seda
väljendatakse protsendina. Riiklik taastuvenergia eesmärk aastaks 2030 on 42%. Lisaks nn
üldeesmärgile sätestatakse ka sektoripõhised alameesmärgid, kus taastuvatest allikatest
toodetud elektrienergia peab moodustama vähemalt 40% elektrienergia summaarsest
lõpptarbimisest, soojuse lõpptarbimisest vähemalt 63% maantee- ja raudtee transpordisektoris
moodustama kokku vähemalt 14%. Kusjuures, taastuvenergia eesmärgi täitmises ei tohi võtta
5
arvesse biokütuseid, vedelaid biokütuseid ega biomasskütuseid, mis ei vasta atmosfääriõhu
kaitse seaduses sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise
kriteeriumidele. Ühtlasi tuleb järgida, et biomass, mida kasutatakse energia tootmiseks, oleks
kooskõlas jäätmehierarhia põhimõtetega jäätmeseaduse § 221 tähenduses. See kindlustab
kestliku biomassi kasutamise.
Jäätmeseaduse § 221 näeb ette, et jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete
väljatöötamisel ning rakendamisel juhindutakse prioriteetide järjestuses jäätmehierarhiast.
Jäätmehierarhia näeb ette, et prioriteetsus omistatakse süsteemile, mis võimaldab jäätmetekke
vältimise ja korduskasutuseks ettevalmistamise järel jäätmete ringlussevõttu. Selline süsteem
on eelkõige jäätmete liigiti kogumine. Jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete ringlussevõtu
tõhustamine on Eesti jäätmevaldkonna prioriteetsed tegevused. Riigikogu menetluses oleva
jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga 190SE (edaspidi eelnõu 190SE)
täpsustatakse mitmeid jäätmete liigiti kogumise ja käitlemisega seotud nõudeid, mis seostuvad
ka EnKS §-is 321 sätestatud jäätmehierarhia kooskõla nõudega.
Selleks, et tagada jäätmehierarhia tõhusam rakendumine, tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel
korraldada jäätmete liigiti kokku korjamist, et võimaldada nende korduskasutamiseks
ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Eelnõuga
190SE nähakse muu hulgas ette kohustus korraldada biojäätmete tekkekohalt kogumine või
tekkekohal ringlusse võtmine (kodukompostimine) kõikjal Eestis hiljemalt 2023. aasta lõpuks.
See tähendab, et väheneb oluliselt ka biolagunevate jäätmete osakaal segaolmejäätmetes ning
liigiti kogutud biolagunevaid jäätmeid on võimalik jäätmehierarhiale vastavalt suunata
ringlusesse, näiteks kääritusjäägi ja biogaasi tootmiseks.
Tõhustamaks jäätmehierarhiale vastavust segaolmejäätmete energeetilise taaskasutuse korral,
on eelnõuga 190SE seotult keskkonnaministri määruses kavas täpsustada, et vastavalt
jäätmeseaduse §-le 221, § 35 lõikele 1 ja § 36 lõigetele 1 ja 2 tuleb vältida töötlemata
segaolmejäätmete energiakasutust. Nimelt materjalide kasutamist jäätmehierarhia kõrgematel
tasanditel võib aidata ka segaolmejäätmete töötlemine enne põletamist. Täpsustatakse ühtlasi,
millistel juhtudel on liigiti kogumise korraldus piisav, et segaolmejäätmeid võiks eelneva
töötlemiseta energiakasutusse suunata. Kavandatavad muudatused toetavad ka EnKS §-is 321
sätestatut. Ühtlasi piirab eelnõu 190SE liigiti kogutud jäätmete põletamist, sätestab uued
olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvud ning täpsustab ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti
kogumisega seonduvat, et tagada nende jäätmete kasutamine jäätmehierarhia kõrgematel
tasemetel.
Ühtlasi määratakse ära tase, (25% riigi summaarsest lõpptarbimisest peab moodustama
taastuvatest allikatest toodetud energia) millest ei tohi taastuvatest energiaallikatest toodetud
energia osakaal riigi summaarses energia lõpptarbimises olla väiksem.
Paragrahv 322
Uus paragrahv sätestab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamise
üldised põhimõtted, mille järgi arvutatakse §-s 321 välja toodud riikliku taastuvenergia
eesmärgi saavutamine. Nimetatud arvutamise põhimõtted tulenevad direktiivist nr 2018/2001.
Lõike 1 ja 2 kohaselt arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal
taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimisena, jagatuna kõikidest
energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimisega, ning seda väljendatakse
protsendina. Taastuvenergia lõpptarbimisse ja ühtlasi ka riikliku taastuvenergia eesmärgi
6
saavutamisesse panustavad kolm sektorit (elektrisektor, transpordisektor ja soojussektor).
Seega, nende kolme sektori taastuvatest allikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise
liitmisel saadakse riiklik taastuvenergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest. Selliselt on
taastuvenergia osakaalu summaarses lõpptarbimises ka varasemalt arvutatud, vastavalt
taastuvenergia direktiivile (2009/28/EÜ). Seega antud säte ei too kaasa sisulist muutust.
Lõike 3 kohaselt on oluline, et nii riikliku kui ka sektoripõhise summaarse lõpptarbise
arvutamiseks võetakse lõpptarbitud energiat arvesse ainult üks kord. Selliselt on taastuvenergia
osakaalu summaarses lõpptarbimises ka varasemalt arvutatud, vastavalt taastuvenergia
direktiivile (2009/28/EÜ). Seega antud säte ei too kaasa sisulist muutust.
Lõike 4 kohaselt tuleb summaarse elektrienergia lõpptarbimises arvesse võtta ka oma tarbeks
toodetud ja tarbitud taastuvat elektrienergiat. Kuid taastuvelektrina ei tohi käsitada
elektrienergiat, mis on toodetud eelnevalt mäe otsa pumbatud vett kasutavates
pumpelektrijaamades. Eesti kontekstis eelnevalt mäe otsa pumbatud vee kasutamine
pumpelektrijaamades ei ole aktuaalne, kuid õigusselguse huvides on otstarbekas see siiski ära
defineerida.
Lõike 5 kohaselt tuleb elektrijaamade puhul, mis kasutavad kütusena nii fossiilset kui ka
taastuvat energiaallikat, arvesse võtta taastuvenergia eesmärkide arvutamisesse vaid taastuvast
toormest toodetud energia osa. Vastavat põhimõtet on kasutatud ka varasemalt taastuvenergia
statistika arvutamisel vastavalt taastuvenergia direktiivile (2009/28/EÜ). Seega antud säte ei
too kaasa sisulist muutust.
Lõike 6 kohaselt hüdro- ja tuuleenergia osakaalu arvutamisel tuleb ilmastikutingimuste mõju
tasakaalustamiseks kasutada normaliseerimisvalemit, mis on välja toodud direktiivi nr
2018/2001 lisas II. Vastavat valemit on kasutatud ka varasemalt taastuvenergia statistika
arvutamisel vastavalt taastuvenergia direktiivile (2009/28/EÜ). Seega antud säte ei too kaasa
sisulist muutust.
Lõike 7 kohaselt tuleb soojussektori taastuvenergia osakaalu arvutamiseks summaarses
lõpptarbimises arvesse võtta ka energiat, mis on toodetud ja kasutatud soojus- või
jahutusenergiana tööstuses, majapidamistes, teenuste-, põllumajandus-, metsandus- ja
kalandussektoris. Selliselt on soojussektoris kasutatavat taastuvenergia osakaalu juba
varasemalt arvutamisel arvesse võetud vastavalt taastuvenergia direktiivile (2009/28/EÜ).
Seega antud säte ei too kaasa sisulist muutust.
Lõike 8 kohaselt tuleb elektrijaamade puhul, mis kasutavad kütusena nii fossiilset kui ka
taastuvat energiaallikat, arvesse võtta taaastuvenergia eesmärkide arvutamisesse vaid taastuvast
toormest toodetud energia osa, mis toodeti kütteks ja jahutusenergiaks. Vastavat põhimõtet on
kasutatud ka varasemalt taastuvenergia statistika arvutamisel vastavalt taastuvenergia
direktiivile (2009/28/EÜ). Seega antud säte ei too kaasa sisulist muutust.
Lõige 9 kätkeb endas, et ümbritseva keskkonna või geotermilise energia kasutamist kasulikul
temperatuuril võimaldavad soojuspumbad või jahutussüsteemid vajavad toimimiseks
elektrienergiat või muud lisaenergiat. Seetõttu tuleks kõnealuste süsteemide käivitamiseks
kasutatav energia maha arvestada kogu kasutatavast energiast või piirkonnast siirdatud
energiast. Arvesse tuleks võtta üksnes selliseid kütte- ja jahutussüsteeme, mille toodang või
piirkonnast siirdatud energia ületab oluliselt nende kasutamiseks vajalikku primaarenergiat.
Jahutussüsteemid on osa riikide energiatarbimisest ning seetõttu on asjakohane, et
arvutusmeetodid võtaksid arvesse kõnealustes süsteemides kasutatava taastuvenergia osakaalu
7
kõikides lõpptarbimissektorites. Sarnast põhimõtet on kasutatud ka varasemalt taastuvenergia
statistika arvutamisel vastavalt taastuvenergia direktiivile (2009/28/EÜ). Seega antud säte ei
too kaasa sisulist muutust.
Lõige 10 kätkeb endas põhimõtet, et passiivsete energiasüsteemide puhul kasutatakse energia
rakendamiseks ehituskonstruktsioone. Seda käsitatakse kui säästetud energiat. Selliselt
rakendatud energiat ei tuleks taastuvenergia eesmärkide täitmise arvutustes arvesse võtta,
vältimaks topeltarvestust.
Lõike 11 kohaselt ei tohi taastuvenergia eesmärgi täitmise arvutustes lennundussektoris tarbitud
energia kogus moodustada protsentuaalselt summaarsest energia lõpptarbimisest rohkem kui
6,18 %. Mõnes liikmesriigis on lennundusel summaarses energia lõpptarbimises suur osakaal.
Arvestades praeguseid tehnoloogilisi ja regulatiivseid piiranguid, mis takistavad biokütuste
kasutamist lennunduses kaubanduslikul eesmärgil, on asjakohane kehtestada nende
liikmesriikide puhul osaline erand summaarse energia lõpptarbimise arvutamisel riigisiseses
lennundussektoris, et lubada neil jätta arvutamisel välja kogus, mille võrra nad ületavad
poolteist korda liidu summaarse energia lõpptarbimise keskmist taset lennunduses 2005. aastal,
nagu seda hindas Euroopa Liidu Statistikaameti (edaspidi ka Eurostat), nimelt 6,18%. Sarnast
põhimõtet on kasutatud ka varasemalt taastuvenergia statistika arvutamisel vastavalt
taastuvenergia direktiivile (2009/28/EÜ). Seega antud säte ei too kaasa sisulist muutust.
Lõike 12 kohaselt tuleb taastuvenergia eesmärgi täitmise arvutamisel kasutada Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2008 sätestatud meetodeid ja mõisteid. Paraku
on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2008, Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivides 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ ning direktiivis 2009/28/EÜ kehtestatud eri
liiki taastuvatest energiaallikatest toodetud energia määratlused. Energia siseturgu käsitlevas
liidu õiguses on kehtestatud määratlused elektrisektori jaoks üldiselt. Selguse ja õiguskindluse
huvides on asjakohane kasutada kõnealuseid määratlusi ka käesoleva direktiivi nr 2018/2001
raames. Sarnast põhimõtet on kasutatud ka varasemalt taastuvenergia statistika arvutamisel
vastavalt taastuvenergia direktiivile (2009/28/EÜ). Seega antud säte ei too kaasa sisulist
muutust.
Paragrahv 323
Paragrahviga sätestatakse seaduses biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest
toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtted.
Lõike 1 kohaselt saab biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat
võtta riigi taastuvenergia eesmärkide arvestamisel arvesse üksnes siis, kui need kütused
vastavad järgmistele kriteeriumitele:
1) Kütused ei tohi olla toodetud sellisest toorainest, mis pärineb looduskaitseseaduses
sätestatud kaitsealadelt (looduskaitseseaduse §-d 26–31) või suure süsinikuvaruga maa-alalt
atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruse tähenduses;
2) Kütused, s.h põllumajanduslikult biomassist toodetud biomasskütused ei tohi olla
toodetud toorainest, mis pärineb maa-alalt, mis oli seisuga 2008. aasta 1. jaanuaris turbaala
(alates 2008. aastast on Euroopa Liit maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus
(lühend. LULUCF) sektori heitkoguseid seiranud ning sellest tulenevalt on LULUCF
sektori koguheite ja süsiniku sidumise metoodika kujundatud. Ühtlasi tutvustas Euroopa
Komisjon esmakordselt taastuvenergia direktiivi (2009/28/EÜ) põhimõtteid ning mis
8
kinnitati 2009 aastal.). Põhimõte ei kehti kütustele, mille tooraine viljelus ja kogumine ei
too kaasa varem kuivendamata pinnase kuivendamist;
3) jäätmetest ja põllumajandusmaa jääkidest toodetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja
biomasskütuseid võib võtta eesmärgi arvutamisel arvesse üksnes siis, kui ettevõtjatel või
riigi ametiasutustel on seire- või halduskavad, et käsitleda mõju pinnase kvaliteedile ja
süsinikusisaldusele;
4) riiklike eesmärkide arvutamisel ei saa võtta arvesse metsa biomassist toodetud
biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energiat, kui selliste
kütuste tootmisel ei ole lähtutud metsaseaduses sätestatud põhimõtetest.
Lõike 2 kohaselt saab jäätmetest ja jääkidest, mis ei pärine põllumajanduse, vesiviljeluse,
kalanduse ja metsanduse sektorist, toodetud energiat võtta riiklike eesmärkide arvutamisel
arvesse üksnes siis, kui sellised kütused vastavad armosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud
kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kriteeriumitele.
Lõike 3 järgi võib tahketest olmejäätmetest toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergiat võtta
riiklike eesmärkide arvutamisel arvesse juhul, kui selline enegia vastab atmosfääriõhu kaitse
seaduses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kriteeriumitele.
Lõige 4 käsitleb biomasskütuste nõudeid, kui nendest toodetud elektri-, soojus- ja
jahutusenergiat või kütust tootvad käitised on summaarse nimisoojusvõimsusega vähemalt 20
MW tahkete biomasskütuste puhul ja vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul. Kui
biomasskütused sellistel juhtudel nõuetele ei vasta, ei saa nendest toodetud energiat
taastuvenergia eesmärgi arvutamisel arvesse võtta.
Paragrahv 324
Paragrahv sätestab transpordisektoris taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu
arvutamise põhimõtted, mille järgi arvutatakse § 321 välja toodud riikliku taastuvenergia
eesmärgi saavutamine transpordisektoris. Nimetatud arvutamise põhimõtted tulenevad
direktiivist nr 2018/2001. Direktiivi nr 2018/2001 kohaselt peavad liikmesriigid saavutama
14% taastuvenergia osakaalu transpordisektori lõpptarbimises. Liikmesriikide kohustus nõuda
kütusetarnijatelt, et nad tarniksid kindla koguse taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat,
võib aidata tagada investoritele kindluse ning toetada alternatiivsete taastuvtoorainest toodetud
transpordikütuste, sealhulgas täiustatud biokütuste ja muust kui bioloogilise päritoluga
taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste, samuti transpordisektoris
taastuvelektri kasutamise arendamist.
Lõike 1 kohaselt tuleb liita transpordisektoris tarbitud kõigi biokütuste, biomasskütuste ning
muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste
transpordikütuste summaarsed lõpptarbimised, et arvutada taastuvatest energiaallikatest
toodetud energia summaarne lõpptarbimine transpordisektoris. Transpordisektoris taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia osakaalu väljendatakse protsendina. Selliselt on ka
varasemalt taastuvenergia osakaalu arvutatud transpordisektoris. Varasema taastuvenergia
direktiiviga (2009/28/EÜ) võrreldes võib uue direktiivi nr 2018/2001 kohaselt arvesse võtta ka
eesmärkide täitmiseks „muust kui bioloogilise päritoluga toorainest toodetud vedelad ja
gaasilised transpordi taastuvkütused“. Need on olulised selleks, et suurendada taastuvenergia
osakaalu sektorites, mis on eeldatavasti veel kaua vedelkütustest sõltuvad.
Lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt tuleb transpordisektoris taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
osakaalu arvutamisel arvesse võtta nii maantee- kui ka raudteetranspordis tarbitud kütuste
9
energia kogust sh ka energiasisaldust. Kütused ning energiasisaldused, mida tuleb
transpordisektori osakaalu arvutamisel arvesse võtta, on: mootoribensiin, diislikütus, maagaas,
biokütused, biogaas, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelik ja
gaasilised transpordikütused, ringlussevõetud süsinikupõhised kütused ja ka maantee- ja
raudteetranspordi sektorisse tarnitud taastuvelektri energia.
Lõike 5 kohaselt tuleb transpordisektoris taastuvatest allikatest toodetud energia osakaalu
arvutamisel kasutada lõikes sätestatud kordajaid energiaallikate lõikes. Kordajate kasutamine
on direktiivi nr 2018/2001 kohaselt vabatahtlik, kuid Eesti on valinud kasutada seda võimalust
võtta arvesse aruvutustes energiaallikate põhiseid kordajaid. Seda on Eesti ka varasema
direktiivi (2009/28/EÜ) rakendamise korral teinud. Varasemalt võis kordajaid kasutada vaid
lõike 5 punktis 1 välja toodud toormete puhul, näiteks kui on toodetud põllumajandusjäätmetest
biometaani, siis selle tarbimine võetakse statistikas arvesse kahekordselt (näidisvalem:
biometaani on transpordisektoris füüsiliselt tarbitud 2 MWh, siis rakendades kordajat,
statistiliselt kuvatakse nagu oleks biometaani transpordisektoris tarbitud 4 MWh). Suurima
kordaja arvuga on elektromobiilsus (võib arvesse võtta neljakordselt). Seda selleks, et edendada
taastuvelektri kasutamist transpordisektoris ja vähendada ebasoodsamat olukorda
energiastatistikas. Nimelt, kogu maanteesõidukitele tarnitavat elektrienergiat ei ole
spetsiaalsete mõõturite abil võimalik statistikas arvesse võtta, näiteks kodus laadimise puhul,
tuleks kasutada kordajaid, et tagada taastuvenergial põhineva elektrilise transpordi positiivse
mõju nõuetekohane arvesse võtmine.
Lõige 6 sätestab toidu- ja söödakultuuride tähenduse. Need on kultuurid, millest on võimalik
toota kütuseid. Sellisteks kultuurideks on põllumajandusmaal põhikultuurina kasvatatud
tärkliserikkad põllukultuurid ning suhkru- või õlikultuurid. Mõiste alla ei kuulu jäägid, jäätmed
või lignotselluloosmaterjal ja täiendkultuurid nagu vahekultuurid ja haljasväetistaimed,
tingimusel et täiendkultuuride kasutamine ei tekita nõudlust täiendava maa järele.
Lõike 7 kohaselt tuleb energiasisalduse arvutamisel kasutada kütteväärtusi, mis on esitatud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 III lisas. Kui kasutakse kütuseid,
mille energiasisaldused ei ole lisas III välja toodud, tuleb arvutamisel arvesse võtta kehtivaid
ISO standardeid.
Lõige 8 sätestab, et maanteesõidukites tarbitud elektrienergia osakaalu arvutamisel
korrutatakse tarnitud elektrienergia kogus megavatt-tundides tarnimisele eelnenud üle-eelmisel
aastal riigi keskmise taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaaluga protsentides.
Näiteks kui 2019. aasta transpordisektoris taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
osakaalu arvutatakse, tuleb maanteesõidukites tarbitud elektrienergia osakaalu arvutamisel
valemis kasutada 2017. aasta taastuvelektri osakaalu ning korrutada see neljaga (näidisvalem:
2019. aasta maanteesõidukites tarbitud elektrienergia osakaal (X MWh) = 2017. aasta
taastuvelektrienegria osakaal (17,33%) x 4.
Lõike 9 kohaselt, kui toimub vahetu elektrienergia tarnimine (ehk laadimine) maantee või
raudteesõidukisse taastuvast energiaallikat kasutavast elektrienergia tootmisseadmest,
arvatakse see elektrienergia taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiaks.
Lõige 10 sätestab, et kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate
ja gaasiliste transpordikütuste tootmisel kasutatakse, kas vahetult või vahesaaduste tootmiseks
elektrienergiat, kasutatakse taastuvenergia osakaalu määramiseks taastuvatest energiaallikatest
toodetud elektrienergia keskmist osakaalu, mõõdetuna kaks aastat enne asjaomast aastat. See
punkt sarnaneb oma sisult osaliselt lõike 6 välja toodud põhimõttega (2019 aasta statistika
10
arvutamiseks võetakse arvesse 2017 aasta taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia
keskmist osakaalu).
Lõike 11 kohaselt võib transpordisektoris taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
osakaalu arvutamisel võtta elektienergiat arvesse täiel määral (ehk 100%-lt), kui elekter on
saadud otseühenduse kaudu ning seda kasutatakse muust kui bioloogilise päritoluga
taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmisel.
Lõike 12 kohaselt võib transpordisektori taastuvenergia eesmärgi arvutamisel arvesse võtta
taastuvat elektrienergiat, kui taastuvelektrienergia kasutamine on tõendatud. Ühlasi tuleb
tagada, et kasutatud taastuvelektrienergiat ei deklareerita mitu korda, st ei tohi deklareerida nii
elektrienergia summaarse lõpptarbimise arvutamisel kui transpordisektori summaarse
lõpptarbimise arvutamisel.
Paragrahv 325
Peatüki 81 „Taastuvenergia edendamine“ teine jagu „Oma tarbeks toodetud taastuvenergia
tarbimine“ koosneb kahest §-st.
Paragrahv 325 sätestab oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise hõlbustamise
põhimõtted, kus sätestatakse, et oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise arengut tuleb
edendada ja hõlbustada ning likvideerida oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise
põhjendamatud regulatiivsed takistused. Nõuded tulenevad direktiivist nr 2018/2001.
Paragrahvi lõigete kohaselt võivad oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad toota, tarbida,
salvestada ja müüa elektrienergiat ilma kandmata ebaproportsionaalset koormust. Näiteks
kortermaja elanikel peavad olema sama suured tarbijaõigused kui eramuelanikel.
Kodutarbijatele ja kogukondadele, kes tarbivad oma tarbeks toodetud energiat, peaksid jääma
nende tarbijaõigused, sealhulgas õigus sõlmida leping vabalt valitud tarnijaga ja õigus tarnijat
vahetada.
Paragrahv 326
Uus paragrahv sätestab taastuvenergiakogukondade üldpõhimõtted ning neil lasuvad õigused
ja kohustused. Näiteks on vajalik taastuvenergiakogukonna liikmete energia tarbimispunktides
mõõta kasutatud energiat selleks ettenähtud kaugloetava mõõteseadmega. Kogukondade
energiatarbe kohase info kättesaamine on oluline taastuvenergia summaarse lõpptarbimise
statistiliseks ülevaateks. Ühtlasi sätestatakse, et taastuvenergiakogukonnas osaleva ettevõtja
peamine äri- või kutsetegevus ei tohi olla taastuvenergiakogukonnas osalemine. Paragrahv on
lisatud EnKSi õigusselguse huvides. Taastuvenergiakogukond võib tegutseda näiteks nii
osaühingu, aktsiaseltsi kui ka mittetulundusühinguna. Lõpptarbijad, eelkõige kodutarbijad,
omavad õigusi ja kohustusi vastavalt äriühingu põhikirjale, asutamislepingule jne. Tänane
äriseadustik annab võimaluse alustada tegevust taastuvenergiakogukonnana st, et juba täna on
vastav raamistik olemas, et luua taastuvenergiakogukondi, kuid õigusselguse huvides on see
paragrahv EnKSi lisatud. Ühtlasi lisab antud säte seadusesse laiapõhjalise volitusnormi, mille
alusel saab luua konkreetsema tugiraamistiku.
Allolev tabel 1 toob välja lihtsustatud võrdluse taastuvenergia kogukonna ja
energiakogukonnale.
Taastuvenergia kogukond Energiakogukond
11
Üldeesmärk: taastuvenergia osakaalu Üldeesmärk: tunnustamine elektrituru
suurendamine. osalisena.
Seadusega luuakse soodustavad tingimused Seadusega kindlustatakse võrdsed
taastuvenergia tootmiseks. konkurentsitingimused.
Seadusega luuakse konkreetsed õigused ja Seadusega luuakse konkreetsed õigused ja
kohustused sh tingimused liikmelisusele. kohustused kuid liikmelistust ei piirata.
On geograafilise mõõtmega. Geograafiline mõõde puudub.
Rahalise kasu teenimine ei tohi olla eesmärk Rahalise kasu teenimine ei tohi olla eesmärk
omaette. omaette.
Tabel 1. Taastuvenergia kogukonna (direktiivi nr 2018/2001, artikkel 22) ja energiakogukonna
(elektrienergia siseturu direktiiv 2019/944, artikkel 16 ) lihtsustatud võrdlus
Lisaks uuele peatükile 81 „Taastuvenergia edendamine“ lisatakse juurde ka uus peatükk 82
„Päritolutunnistus.“ Varasemalt on päritolutunnistuste temaatikat käsitletud paraleelselt MGS-
is ning ELTS-is, kuid õigusselguse huvides on otstarbekas koondada kõik päritolutunnistustega
seonduv ühte seadusesse. Uus peatükk 82 „Päritolutunnistus“ koosneb kolmest §-st.
Paragrahv 327
Paragrahv sätestab, mis on päritolutunnistus, kirjeldab selle parameetreid sh kehtivusaeg ja
sätestab päritolutunnistuse väljastaja ja haldaja. Päritolutunnistusi väljastab ning haldab Elering
AS.
Lõiked 1 kuni 8 defineerivad päritolutunnistuse mõiste ning selle kasutamise võimalused.
Päritolutunnistus on elektrooniline dokument, mille normühik on 1 MWh ning mille väljastab
päritolutunnistuse süsteemi haldaja biometaani, vesiniku, veeldatud gaasi, elektrienergia või
soojus- või jahutusenergia tootjale, tootja taotluse alusel, tõendamaks, et biometaan, vesinik,
veeldatud gaas, jahutus- või soojusenergia või elektrienergia on toodetud taastuvast
energiaallikast. Ühtlasi saab kasutada päritolututunnistust selleks, et tõendada, et biometaani,
vesiniku, veeldatud gaasi, elektrienergia või soojus- või jahutusenergia on toodetud selliselt, et
tootmise protsessis emiteeritud süsinikdioksiid on kinni püütud või taaskasutatud.
Päritolutunnistused kehtivad 18 kuud. Päritolutunnistuse võib võõrandada teisele turuosalisele
12 kuu jooksul pärast energiaühiku tootmist. Päritolutunnistust aga kasutab tarbija, kui ta
soovib tõendada tema tarbitud taastuvenergia päritolu. Päritolutunnistust tuleb käsitada n-ö
kauba sertifitseerimistunnistusena, mida saab osta kaubast eraldi. Näiteks, kui mõni tarbija
soovib tarbida ainult keskkonnasõbralikku elektrienergiat, siis, kuigi reaalselt tarbib ta sama
elektrit, mida kõik teised süsteemi tarbijad, ostab ta endale Eesti või mõne teise liikmesriigi või
Euroopa Majanduspiirkonna riigi elektroonilisest andmebaasist päritolutunnistuse ning sellega
ta tõendab, et tema tarbitud elektrienergia on keskkonnasõbralik. Kui tarbija ostab
päritolutunnistuse, kuid ei kavatse seda kasutada, võib ta selle üle kanda ehk võõrandada
päritolutunnistuse kehtivuse ajal, teisele isikule, kes soovib tõendada, et tema kasutatud
elektrienergia on toodetud taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil.
Lõike 9 kohaselt luuakse võimalus tarbijal päritolutunnistuste andmebaasis näha enda
mõõtepunktis kasutatud päritolutunnistusi, mille alusel tarbija saab tõendada enda poolt tarbitud
12
energia päritolu. See tagab selguse päritolutunnistuste turul just tarbija vaatevinklist ning annab
võimaluse kasvatada tarbijate keskkonnateadlikkust.
Paragrahv 328
Paragrahv sätestab teabe, mis peab olema päritolutunnistusel kajastatud.
Lõige 1 nimetab päritolutunnistusel esitatavate andmete loetelu. Loetletus toodud andmed on
vajalikud, et tõendada taastuvast energiaallikast toodetud biometaani, vesiniku, veeldatud gaasi,
elektrienergia või soojus- ja jahutusenergia päritolu ning siduda toodetud taastuvenegria
konkreetse tootjaga.
Lõike 2 kohaselt tuleb biometaani ja veeldatud gaasi päritolutunnistusele lisada info biometaani
ja veeldatud gaasi energiaühiku vastavuse kohta atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1
alusel kehtestatud biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumitele. Nimetatud
säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamine on oluline, sest vaid nendele kriteeriumitele
vastava biometaani tarne eest makstakse tootjatele toetust. Lisaks tuleb kajastada ka toodetud
kütuse tootmise viis, maakasutuse kategooria ja emissioon, tooraine päritoluriik, KGH
mahukus, biometaani alumine ja ülemine kütteväärtus ning info, kas tegemist on täiustatud
biokütusega vedelkütuse seaduse tähenduses.
Lõige 3 nimetab päritolutunnistusel esitatavate andmete loetelu, mida tuleb lisada lõikes 1
sätestatud andmetele, kui elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmise režiimil taastuvast
energiaallikast. Sellisel juhul võib välja anda ainult ühe päritolutunnistuse, milles täpsustatakse
mõlemad näitajad (taastuvelektri osa ja taastuvast allikast toodetud soojuse osa).
Lõige 4 sätestab, et päritolutunnistuse väljastamise, kasutamise ja kasutamise kontrolli
tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutava ministermäärusega. Sealhulgas
eritatakse näiteks energia mis on toodetud süsinikuneutraalelt, on toodetud taastuvat
elektrienergiat, biometaani, veeldatud gaasi, vesinikku, jahutus ning soojusenergiat.
Paragrahv 329
Paragrahv sätestab väljastatavate päritolutunnistuste haldamise.
Lõiked 1 kuni 2 seavad päritolutunnistuste süsteemihaldajale kohustuse luua enda poolt
väljastatavate, tarbija kasuks kustutatud, eksporditud-imporditud ja aegunud päritolutunnistuste
haldamiseks elektrooniline andmebaas. Päritolutunnistuste süsteemihaldajal on ka õigus küsida
päritolutunnistusega tehtud toimingute eest põhjendatud tasu sh haldamiskulud ei tohi
moodustada rohkem kui 2% makstavate toetuste kogusummast. Päritolutunnistuste üldstatistika
on avalikult nähtav st kui palju on päritolutunnistusi väljastatud, kui palju on tühistatud ning
kui palju on imporditud. Iga konkreetse turuosalise tehingud on näha tema end registris asuval
kontol.
Lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt tunnustab päritolutunnistuste süsteemihaldaja teiste Euroopa Liidu
liikmesriikide poolt direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt välja antud päritolutunnistusi ainsa
tõendina nimetatud §-s 328 ja käesolevas §-s välja toodud asjaolude tõendamiseks. Seega
Euroopa Liidu riikide vahel saab kaubelda päritolutunnistustega, mis vastavad § 328 ja § 329
sätestatud tingimustele. Kusjuures päritolutunnistuste süsteemihaldaja saab teiste riikide poolt
väljastatud tunnistuste tunnustamisest keelduda, kui tal on põhjendatud kahtlused näiteks selle
tõelevastavuse suhtes ning teavitab sellest Euroopa Komisjoni.
13
Lõige 6 sätestab tingimused, millal päritolutunnistuste süsteemihaldaja peab tunnustama
kolmandas riigis välja antud päritolutunnistusi. Kusjuures siinkohal on oluline energia vahetu
importimine või eksportimine. Seega elektroonilist päritolutunnistustega kauplemist ilma
füüsilise ülekandeta ei saa toimuda. Teadaolevalt ei ole Euroopa Liit kolmandate riikidega
sõlminud lepingut päritolutunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta.
Lõike 7 kohaselt ei saa kasutada päritolutunnistusi tõendamaks või panustamaks riiklikku
taastuvenergia eesmärki ega ka võtta arvesse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
osakaalu arvutamisel.
Lõike 8 kohaselt võetakse kehtivuse kaotanud päritolutunnistusi arvesse energia segajäägi
arvutamisel.
Lõike 9 kohaselt on energia segajääk liikmesriigi energiaallikate aastane kogujaotus, välja
arvatud kasutatud päritolutunnistustega hõlmatud osakaal.
Lõige 10 välistab ühel tootmisseadmel saada nn topelt tulu. Juhul kui tootmisseade saab juba
riigipoolset või muud toetust, väljastatakse ja kantakse päritolutunnistused süsteemihaldaja
kontole, va juhul kui kõnealuse toetuse väljamaksmisel arvatakse päritolutunnistustest saadav
tulu toetusest juba enne toetuse väljamaksmist maha. Süsteemihaldaja kontole kogunenud
päritolutunnistused võõrandatakse enampakkumise korras ning sellest saadav tulu suunatakse
elektrituruseaduse §592 lõikes 4 nimetatud toetuse rahastamiseks.
Punktiga 9 täiendatakse paragrahvi 322 lõikega 13, mis sätestab, millistele tingimustele peab
biomasskütustest toodetud elektrienergia tootmisseade vastama, et võtta toodetud
taastuvelektrienergiat arvesse taastuvenergia eesmärkide saavutamisesse. Antud säte on otseselt
seotud direkiivi nr 2018/2001 artikliga 29. Antud lõike kohaselt peavad biomassi säästlikkuse
kriteeriumide puhul biomassi kasutavad uued elektrijaamad (kolm aastat pärast direktiivi nr
2018/2001 jõustumist), mille võimsus jääb vahemikku 50-100 MW, kasutama kõrge
efektiivsusega koostootmistehnoloogiat või kasutama parimat võimalikku tehnoloogiat või
kasutama biomassi süsiniku kasutamise ja ladestamise tehnoloogiat. Juhul, kui uue
tootmisjaama võimsus ületab 100 MW, tuleb rakendada kõrge efektiivsusega
koostootmistehnoloogiat või kasutada biomassi süsiniku kasutamise ja ladestamise
tehnoloogiat või vastama 36%-lisele efektiivsuskriteeriumile. Liikmesriikide ülesed biomassi
säästlikkuse kriteeriumid võivad aidata saavutada ühtset arusaamist kestliku majandamise
tähendusest, kuid on seni olnud liikmesriikide pädevus. Eestis on juba kasutusel parima
võimaliku tehnoloogia põhimõte, millele ka tulevikus rajatavad jaamad vastavad. Lisaks on
36%-line efektiivsuskriteerium samuti aktsepteeritav. Säte jõustub 2024. aasta 30. juunil, ehk
kolm aastat pärast direktiivi nr 2018/2001 jõustumist.
Paragrahv 381
Seadusesse lisatakse paragrahv §-i 329 rakendamise kohta. Sätte kohaselt peab
päritolutunnistuste süsteemi haldaja looma päritolutunnistuste haldamiseks elektroonilise
andmebaasi hiljemalt 31. märtsiks 2022. Siinkohal peetakse silmas kõiki päritolutunnistusi,
mida peab direktiivi nr 2018/2001 kohaselt väljastama (sh taastuvast energiaallikast toodetud
elektrienergia biometaani, vesiniku, veeldatud gaasi, jahutus- või soojusenergiale). Käesoleval
hetkel on päritolutunnistuste süsteemi haldajal juba valmis elektrooniline andmebaas
„Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ja biometaani andmebaas“. Seega,
lisanduvate kütuste (st vesiniku, veeldatud gaasi, jahutus- või soojusenergia) päritolutunnistuste
14
elektroonseks haldamiseks on süsteemi haldajal seaduse jõustumise hetkest aega ligikaudu
üheksa kuud vajalikeks IT-süsteemide arendusteks.
Ühtlasi lisatakse seadusesse normitehniline märkus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.
detsembri 2018. a direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
kasutamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209).
3.2. Eelnõu §-ga 2 muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust
Paragrahv 19
Päritolutunnistuste regulatsioon on käesoleva eelnõu kohaselt koondatud eriseaduste asemel
kokku EnKSi. Selle tulemusena muudetakse ka ATKEAS-s toodud viide päritolutunnistustele
selliselt, et see viitaks EnkSs nimetatud biometaani päritolutunnistusele.
3.3. Eelnõu §-ga 3 muudetakse atmosfääriõhukaitse seadust
Paragrahvi 1231 täiendatakse lõikega 32, mis sätestab, et kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähenemine, mis tuleneb muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud
vedelatest ja gaasilistest kütustest, peab alates 30. juunist 2021 olema vähemalt 70% võrreldes
fossiilkütuse olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite mahukusega energiaühiku
kohta. See nõue tuleneb otseselt direktiivist nr 2018/2001.
3.4. Eelnõu §-ga 4 muudetakse elektrituruseadust
Paragrahvid 58 ja 93
Päritolutunnistuste regulatsioon on käesoleva eelnõu kohaselt koondatud eriseaduste asemel
kokku EnKSi. Selle tulemusena muudetakse ka ELTS-is toodud viide päritolutunnistustele
selliselt, et see viitaks EnkSs nimetatud päritolutunnistusele. Muudatusega seonduvalt
koondatakse päritolutunnistustega seonduvad teemad ühtekokku ning päritolutunnistustega
seonduvad kulud kaetakse edaspidi taastuvenergia tasust. Päritolutunnistuste süsteem ja loogika
põhineb taastuvenergia lahenduste edendamisel, sektori motiveerimisel ja arendamisel, seega
on mõistlik rahastata päritolutunnistustega seonduvaid kulusid edaspidi taastuvenergia tasust.
Halduskulude hinnanguline suurus on iga-aastaselt ca 100000 eurot.
Paragrahv 581
Paragrahv tunnistatakse kehtetuks. Päritolutunnistuse regulatsioon tõstetakse EnKSi, mistõttu
ei ole enam tarvidust reguleerida sama teemat ELTS-s.
Paragrahv 583
Seadust täiendatakse uue paragrahviga 583, millega sätestatakse oma tarbeks toodetud
taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia tarbijate õigused.
Lõige 1 sätestab tarbijate õiguse hakata oma tarbeks toodetud taastuvast energiaallikast
toodetud elektrienergia tarbijateks. Näiteks kui kodumajapidamises toodetakse
päikesepaneelidega elektrienergiat, siis tarbija võib piiranguteta selle elektrienergia oma
tarbeks kodumajapidamises ära kasutada.
15
Lõige 2 määratleb ära oma tarbeks toodetud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia
tarbijate õiguse individuaalselt või energiavahendaja kaudu ühiselt toota, salvestada ja müüa
taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat.
Lõige 3 sätestab, et oma tarbeks taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia
tootmisseadme omanik ei pea olema tarbija ise ning tarbijal ei ole ka kohustust teostada käitise
paigaldustöid, käitamist, mõõtmisi, hooldust jmt. Selliste tegevuste jaoks võib tarbija kasutada
vastava eriala pädevusega isiku teenuseid.
Paragrahv 592
Paragrahvi 592 lõigetes 1 ja 4 asendatakse tekstiosa „§-s 581 nimetatud päritolutunnistuste“
lauseosaga „energiamajanduse korralduse seaduse §-s 329 nimetatud biometaani, vesiniku,
veeldatud gaasi, elektri- või soojus- või jahutusenergia päritolutunnistuste“, mille tulemusena
rahastatakse päritolutunnistustega seonduvaid kulusid edaspidi taastuvenergia tasust. See
muudatus on otseselt seotud ka eelpool kirjeldatud §-de 58, 592 ja 93 muudatustega.
Paragrahv 594
Paragrahvi 594 täiendatakse lõikega 13, mille kohaselt peab põhivõrguettevõtja oma veebilehel
avaldama teabe taastuvast energiaallikast elektrienergia kõige soodsama tootja leidmiseks
vähempakkumise tingimuste ja võitja kohta. See on vajalik riikliku taastuvenergia tegevuskava
täitmiseks.
Paragrahv 925
Paragrahvi 925 lõike 1 esimeses lauses muudetakse viidet direktiivile ja lisatakse teine lause.
Teine lause selgitab tootmisseadme võimsuse suurenemisest tingitud taastuvast energiaallikast
toodetud energiakoguse käsitamist viisil nagu see oleks toodetud eraldi tootmisseadmega.
Näiteks kui olemasoleva tootmisseadme võimsust 100MW suurendatakse tasemele 120MW,
käsitletakse suurenenud 20 MW kui eraldiseisvat tootmisseadet.
Seaduse normitehnilisele märkusele lisatakse juurde Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.
detsembri 2018. a direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
kasutamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209).
3.5. Eelnõu §-ga 5 muudetakse kaugkütteseadust
Paragrahv 2
Kaugkütteseaduse §-i 2 ühte terminit muudetakse ja paragrahvi täiendatakse kahe uue
terminiga.
Punkti 12 muutmine on seotud kütusevabade tehnoloogiate täpsustamisega. Eraldi tuuakse
terminisse sisse soojusenergiana maapinna alla salvestunud energia ja ümbritseva keskkonna
energia, mis kvalifitseeruvad mõlemad kütusevabaks energiaks. Vastavalt on ka KKütS-i
terminit „kütusevabad taastuvad allikad“ täiendatud.
Punkti 13 lisamisega sätestatakse, et ümbritseva keskkonna energia selline looduslik
soojusenergia ja keskkonda piiratud alal kogunenud energia, mis on salvestunud ümbritsevas
looduslikus õhus ning pinna- või reovees. Ümbritseva keskkonna energia terminit kasutatakse
muudetud § 2 punktis 12.
16
Punktis 14 defineeritakse heitsoojuse mõiste. See on tööstus- või energiakäitistes või kolmanda
sektori toodangu kõrvalsaadusena toodetud vältimatu soojusenergia. Näiteks
tsemenditööstuses, kus kasutatakse tööstuslike protsesside käigus soojusenergiat, on protsessi
käigus kasutamata jäänud ülejääv soojusenergia selle definitsiooni järgi heitsoojus. Terminit
kasutatakse muudetud § 2 punktis 12 ja ka eelnõuga lisatavas § 4 lõikes 4.
Paragrahv 4
Paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 3 ja 4.
Uue lõike 3 järgi peab soojusettevõtja avaldama oma veebilehel teabe oma kaugküttevõrgus
kasutatud taastuvast energiaallikast toodetud soojuse, tõhusa koostootmise režiimil toodetud
soojuse või jääksoojuse osakaalu kohta kalendriaasta lõikes (protsentides) ning teabe selle
kohta, kas konkreetne piirkond on tõhus KKütS tähenduses.
Lõike 4 lisamisega tuuakse kaugkütteseadusesse sisse tõhusa kaugkütte võrgupiirkonna mõiste.
Selle järgi on kaugkütte võrgupiirkond tõhus, kui võrgus kasutatakse vähemalt 50% ulatuses
taastuvast energiaallikast toodetud soojust või vähemalt 50% ulatuses heitsoojust (nt
puidutööstusest ülejäävat soojust) või vähemalt 75% ulatuses koostootmisjaamaga toodetud
soojust või vähemalt 50% ulatuses taastuvast energiaallikast toodetud soojuse ja heitsoojuse ja
koostoomise soojuse kombinatsiooni.
Paragrahv 5
Paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 42. Uue lõike järgi tohib kauküttepiirkonna tarbija lõpetada
kaugkütte tarbimise, kui kaugküte, mida tarbitakse, ei ole tõhus KKütS tähenduses. Säte jõustub
alates 01.01.2026.
Seadust täiendatakse normitehnilise märkusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri
2018. a direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise
kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209).
3.6. Eelnõu §-ga 6 muudetakse maagaasiseadust
Paragrahv 103
Paragrahv käsitleb biometaani päritolutunnistusi. Kuivõrd päritolutunnistuste regulatsioon
liigub EnKS § 327 alla, puudub vajadus jätta maagaasiseadusesse dubleeriv regulatsioon.
Paragrahv 23
Seaduse § 23 lõikes 32 toodud viited käsitlevad päritolutunnistusi. Kuivõrd päritolutunnistuste
regulatsioon liigub EnKS § 327 alla, puudub vajadus jätta maagaasiseadusesse dubleeriv
regulatsioon.
3.7. Eelnõu §-ga 7 muudetakse vedelkütuse seadust
Paragrahv 2
Kuivõrd päritolutunnistuste regulatsioon liigub EnKS § 327 alla, asendatakse viide
maagaasiseadusele viitega EnKSile.
17
Paragrahv 21
Paragrahvile 21 lisatakse lõige 11. Lisatud lõike kohaselt piiratakse direktiivi lisa IX osas B
nimetatud lähteainetest toodetud kütuste kasutamist transpordisektoris. Selle kohaselt on
transpordisektoris tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia koguse
energiasisalduse arvutamisel IX lisa B osas esitatud lähteainest toodetud biokütuste ja biogaasi
osakaal tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud transpordikütuste energiasisalduses kuni
1,7%. Direktiivi nr 2018/2001 lisas IX osas B on nimetatud toormetest toodetud kütuseid
piiratud, sest nende toormete puhul on tegu kasutatud toiduõli või määruse (EÜ) nr 1069/2009
kohaselt 1. või 2. kategooriasse klassifitseeritud loomarasvaga, mille kasutamist ei soovita eriti
soodustada. Tulevikus võib Euroopa Komisjon IX lisa B osa uute lähteainetega täiendada.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga tuuakse sisse uued mõisted EnKS-i, KKütS-i, ELTS-i. Uute mõistete kohta on toodud
info käesoleva seletuskirja peatükis 3.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesolev eelnõu on vastavuses direktiivi nr 2018/2001 ülevõtmisekohustusega, vt lisa 1
vastavustabel.
6. Seaduse mõjud
6.1. Riigi taastuvenergia üldeesmärgi ja sektorite põhiste alameesmärkide ning nende
arvutamise põhimõtete mõjude hinnang
Eelnõuga kehtestatakse Vabariigi Valitsusele kohustus kehtestada taastuvatest energiaallikatest
toodetud elektrienergia, kütte- ja jahutussektori ja transpordisektori eesmärgid ja nende
kujunemise trajektoorid riiklikus energia- ja kliimakavas, vastavalt tervikuna siduvale ning
otsekohalduvale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 2018/1999, milles käsitletakse
energialiidu ja kliimameetmete juhtimist. Riiklikus energia- ja kliimakavas nähakse ette riiklik
üldeesmärk ning vastavad sektoripõhised alameesmärgid, samuti nähakse ette poliitikasuunad
ning meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks.
Alates 2021. aastast ei tohi Eestis taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal riigi
summaarses energia lõpptarbimises olla vähem kui 25%. Eurostati poolt avaldatud andmetel on
Eestis taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal riigi summaarses energia
lõpptarbimises alates 2011. aastast rohkem kui 25% ning osakaal on pidevalt tõusnud, jõudes
2018. aastal ca 30%-ni.
Eelnõuga energiamajanduse korralduse seadusesse lisatav 81 peatüki 1. jagu sisaldab
taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamise üldiseid põhimõtteid,
biokütustest ja biomasskütustest toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtteid ning
transpordisektoris taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamise
põhimõtteid. Eelnevalt nimetatud põhimõtetega kehtestatakse seaduse tasandil läbipaistvad
reeglid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamiseks summaarses
energia lõpptarbimises. Riikliku statistika seaduse § 9 lg 4 kohaselt on Statistikaamet Eurostat’i
riigisisene kontaktasutus.
Muudatuse mõju on sektoriülene, mistõttu on konkreetseid sihtrühmasid siinkohal keerukas
määratleda. Taastuvenergia eesmärki täites panustab riik nii üldisesse varustuskindlusesse kui
18
majanduse arengusse. Seetõttu mõjutab käesolev muudatus kaudselt kogu ühiskonda tervikuna.
Täpsema sihtrühmana on käesoleva muudatuse puhul puudutatud energia tootjad, kellel on
võimalus eesmärkide täitmisesse panustada.
6.1.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Riigi taastuvenergia üldeesmärgi ning sektoripõhiste alameesmärkide koondamine ühtsesse
lõimitud riiklikku energia- ja kliimakava avalikustab riigi poliitika suuna ja kavandatavad
meetmed, mis motiveerivad sektoripõhiste investeeringute tegemist ning loovad võimalusi uute
nn tulevikukindlate töökohtade loomiseks, sh nendesse piirkondadesse, kus tööhõive määr on
madalam, eriti maapiirkondades, kus tingimused on taastuvenergia tehnoloogiate kasutusele
võtmiseks soodsamad. Samas tekib vajadus uute teadmiste ning oskustega tööjõu järele, seega
tuleb panustada inimkapitali arendamisse. Ühtlasi näitavad pikaajalised prognoosid, et
taastuvenergia jätkuval edendamisel ning turupõhisuse juurutamisel väheneb elektrienergia
tarbijatel elektriarvel mitmed komponendid nt taastuvenergiatasu.
6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Riigi julgeolekule ning välissuhetele omab riigi taastuvenergia üldeesmärgi ning sektorite
põhiste alameesmärkide püstitamine positiivset mõju, kuivõrd uute taastuvenergia lahenduste
kasutusele võtmisega suureneb varustuskindlus ning väheneb riigi vajadus energia impordile.
Erinevate taastuvenergia võimsuste ja tehnoloogia arenedes ning ka salvestusseadmete
kasutusele võtmine mitmekesistab ja täiustab Eesti energiasüsteemi.
Seoses riiklikus energia- ja kliimakavas kirjeldatud meetmetega on võimalik, et riik peab
tegema investeeringuid riigi julgeoleku püsivaks tagamiseks. Senimaani on julgeoleku
kaalutlustel olnud takistatud nt tuuleparkide ehitamine, mille osas otsustas Vabariigi Valitsus
investeerida uutesse õhuseireradaritesse, et see probleem lahendada. Edaspidised riigipoolsed
investeeringud ja tegevused sõltuvad konkreetsetest meetmetest, mille kasutusele võtmisega
soovitakse edendada taastuvenergia ulatuslikumat kasutamist ning mis oma olemuselt võivad
mõjutada ilma täiendavate riigipoolsete investeeringuteta negatiivset mõju riigi julgeolekule.
6.1.3. Mõju majandusele
Võttes arvesse Pariisi kliimakokkuleppes seatud eesmärke ja tehnoloogia arengut, peavad
liikmesriigid direktiivi nr 2018/2001 kohaselt ühiselt tagama, et taastuvatest energiaallikatest
toodetud energia osakaal Euroopa Liidu summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030 on
vähemalt 32%. Riiklike poliitikasuundade sätestamine annab ettevõtjatele suurema kindluse
taastuvenergiaga seotud investeeringute tegemiseks, kuivõrd selles määratakse pikemaajalisem
suund ning kujunemise trendid.
Riigi taastuvenergia üldeesmärgi ning sektorite põhiste alameesmärkide seadmine omab
majandusele pigem positiivset mõju, kuigi kaasneb investeeringute vajadus. Eesti
kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi andmetel on kliimaneutraalse Eestini, aastaks
2050, vajalik panustada nii era- kui ka avalikul sektoril, sh kõikidel ministeeriumidel, kohalikel
omavalitsustel, valdkondadel ja füüsilistel ning juriidilistel isikutel ning eeldab muutusi nii
tootmise kui ka tarbimise poolel.
Taastuvenergiaga seotud tehnoloogiad on pidevas arengus, mis tähendab, et ka juba
olemasolevad ja toimivad taastuvenergia lahendused on muutunud odavamaks ning
majanduslikult mõttekaks, mis omakorda motiveerib isikuid taastuvenergiaga seotud
19
lahendustesse investeerima nii energia tootjatel kui ka energiatarbijatel, et toota endale
vajaminev energia ise lokaalselt (seotud mõjude hinnangu punktiga 6.3. „Oma tarbeks
taastuvast energiaallikast toodetud energia tarbimise hõlbustamise mõjude hinnang“). Ühtlasi
on prognoositud CO2 kvoodi hinnatõusu, mis motiveerib ning muudab majanduslikult
mõistlikuks investeerida taastuvenergeetikasse ning liikuda süsinikuneutaalse majandusmudeli
suunas st vähendada korrelatsioonis fossiilkütuste tootmist ning tarbimist tervikuna. Eelnõuga
sätestatud muudatused ei käsitle konkreetseid meetmeid, vaid seavad kohustuse sätestada
kliima- ja energiakavas üldised suunad taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks.
6.1.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Eelnõu omab positiivset mõju nii keskkonnariskide maandamisel, kui ka elukvaliteedi
tõstmisel. Riikliku taastuvenergia eesmärgi seadmine ning riikliku energia- ja kliimakava
koostamise tulemusel areneb taastuvenergia sektor, kasutusele võetakse uusi tehnoloogiaid, mis
aitavad vähendada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitmeid ning säilitada olemasolevat
keskkonda.
6.1.5. Mõju regionaalarengule
Regionaalarengule omavad taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise
eesmärgid positiivset mõju uute tootmisseadmete kasutuselevõtuga piirkondades, mis on
sobivad taastuvenergia kasutamiseks, nt rannikualadel tuuleenergia tootmine. Riiklikus
energia- ja kliimakavas sätestatud eesmärgid ning meetmed loovad võimaluse maapiirkondades
ning äärealadel ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime paranemiseks, millega kaasneb uute
töökohtade loomine.
6.1.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Riikliku energia- ja kliimakava kehtestamine ja selles sätestatud trajektoori järgimine vajab
tihedat koostööd erinevate riigiasutuste ning kohalike omavalitsuste vahel. Koostöö ja
panustamine on vajalik nii energia- ja kliimakava planeerimiseks kui ka hilisemaks täitmiseks.
Riigi poolt korraldatav strateegiline planeerimine Eestis lähtub riigieelarve seaduses kirjeldatud
alustest. Energia- ja kliimakavas nõutavad eesmärgid, meetmed ning nende rakenduskavad
sätestatakse Eestis eelkõige valdkondlikes arengudokumentides ning poliitika põhialustes.
Riiklik energia- ja kliimakava on Eesti mõistes kokkuvõte ja täpsustus juba olemasolevatest
ning uuendatavatest arengudokumentidest ning poliitika põhialustest:
1) Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050;
2) Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030;
3) Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030;
4) Transpordi arengukava 2014-2020;
5) Metsanduse arengukava 2011-2020;
6) Riigi jäätmekava 2014-2020;
7) Eesti maaelu arengukava 2014-2020.
Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal Eesti summaarses energia
lõpptarbimises arvutatakse järgmiste elementide liitmisel:
1) taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarne lõpptarbimine;
20
2) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarne lõpptarbimine kütte- ja
jahutussektoris ning
3) taastuvatest energiaallikatest toodetud summaarse energia lõpptarbimine
transpordisektoris.
Kuivõrd taastuvenergia osakaalu summaarses lõpptarbimises on ka varasemalt peamiselt
samadel põhimõtetel arvutatud, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprill 2009. aasta
direktiivile nr 2009/28/EÜ, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise
edendamise kohta, siis sisulist muutust arvutamise aluste sätestamine energiamajanduse
korralduse seaduses kaasa ei too. Biokütuste säästlikkuse kriteeriumitega seonduvate
arvestamise ja arvutamise aluste muutustega seonduvad mõjud on käsitletud punktis 6.2.
Eestis kogub taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvestamiseks andmeid
Statistikaamet, kelle poolt kasutatavates andmete vormides ja andmete kogumise
protsessijuhendites tuleb eeldatavasti teha muudatusi. Eeltoodust tulenevalt kaasneb vajadus
täiendada Statistikaameti poolt kasutatavaid andmekogumise vorme ning protseduure
käsitlevaid juhendeid.
6.1.7. Muu otsene või kaudne mõju
Eelnõukohase seaduse rakendamisel puuduvad muud otsesed või kaudsed mõjud.
6.2. Biokütuste säästlikkuse kriteeriumite mõjude hinnang
Bioenergia roll on väga oluline kliima- ja energiaeesmärkide täitmisel ning energiajulgeoleku
tagamisel. Säästlik bioenergia aitab vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid, lisaks on
bioressurssidel oluline roll nii elektri kui ka soojusenergia varustamisel ning transpordisektoris.
Biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid tuleks alati toota säästlikult, mistõttu
seab direktiiv nr 2018/2001 eesmärgiks, et biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused,
mida kasutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu riigi summaarses
energia lõpptarbimises arvestamisel, vastaksid säästlikkuse kriteeriumitele.
Biokütuste säästlikkuse kriteeriumid reguleeritakse eelnõus selliselt, et määratakse kindlaks,
milliseid biokütuseid, vedelaid biokütuseid, biomasskütuseid või nendest toodetud energiat
saab riikliku taastuvenergia eesmärgi puhul arvesse võtta. Arvesse võtmise eelduseks on, et
need vastavad atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähendamise kriteeriumidele või nende kasutamine on kooskõlas jäätmehierarhia
põhimõtetega jäätmeseaduse tähenduses. Biomasskütustest toodetud elektrienergiat võetakse
taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu arvestamisel arvesse juhul, kui
täidetud on eelnõus sätestatud tingimused seoses elektrienergia tootmisseadmega, kasutatava
tootmise tehnoloogiaga või elektritootmise netokasuteguriga. Eelnõuga sätestatakse ka
biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energia osakaalu arvutamise
põhimõtted.
Sisuliselt ei sea eelnõu õiguseid või kohustusi seoses biokütuste kasutamisega, vaid reguleerib,
millistele tingimustele vastavat kasutamist saab arvesse võtta riikliku taastuvenergia eesmärgi
hindamisel. Biokütuste säästlikkuse kriteeriumid võivad mõjutada riikliku taastuvenergia
eesmärgi saavutamist, kuivõrd varasemalt ei ole osakaalu arvestamisel eelnõus nimetatud
tingimusi arvesse võetud. Eelnõu võib mõjutada edaspidise õigusloome ja kasutatavate
meetmete kujunemist.
21
Muudatuse sihtrühmaks on ennekõike biomasskütuse kasutajatena energia tootjad. Kaudselt
puudutab muudatus ka biomassi tootjaid ning vajaliku aruandluse kajastuse poolelt ka
Statistikaametit ning Keskkonnaametit.
6.2.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Eelnõus sätestatud biokütuste säästlikkuse kriteeriumid ei oma sotsiaalset, sh demograafilist
mõju. Puuduvad tagajärjed Eesti elanikkonnale, mis muudaksid seda, kuidas inimesed elavad,
töötavad, suhtlevad, tarbivad, rahuldavad oma vajadusi ning tulevad toime
ühiskonnaliikmetena. Puuduvad muutused üksikindiviidi, sotsiaalse institutsiooni või
ühiskonna kui terviku toimimises.
6.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Biokütuste säästlikkuse kriteeriumid ei oma mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, kuivõrd
puudub mõju sisejulgeolekule ja kuritegevusega võitlemisele, üldisele julgeolekule või suhetele
välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
6.2.3. Mõju majandusele
Eelnõul puudub oluline mõju leibkondade majanduslikele otsustele, ettevõtluskeskkonnale ja
ettevõtete tegevusele, investeeringutele ja innovatsioonile, infoühiskonna ja põllumajanduse
arengule. Ette võib näha osalist halduskoormuse tõusu, tulenevalt asjaolust, et eelnõu tulemusel
muutub, milliseid andmeid isikutelt küsitakse ja kuidas neid arvestatakse. Sisuliselt juba täna
vastab Eesti õigusruum direktiivis sätestatud nõuetele (vastavad sätted looduskaitse seaduses,
metsaseaduses), kuid õigusselguse huvides on need käesolevas eelnõus välja toodud. Seega
sisuliselt käesolev eelnõu ei muuda ega avalda täiendavat mõju majandusele. Konkreetsemad
sätted looduskaitse seaduse ja metsaseaduse osas on välja toodud Lisa 1 Vastavustabelis.
6.2.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Biokütuste säästlikkuse kriteeriumid omavad kaudset positiivset mõju elu- ja
looduskeskkonnale, sest riiklike taastuvenergia eesmärkide saavutamisel ei saa võtta arvesse
biokütuseid, mis ei vasta eelnõus sätestatud tingimustele.
6.2.5. Mõju regionaalarengule
Regionaalarengule avalduv mõju eelnõul puudub, sest eri regioonide olukord eelnõus sätestatud
säästlikkuse kriteeriumite rakendamise tulemusel ei muutu. Eelnõu ei nõrgenda regioonide
arengupositsioone ja -eeldusi, traditsioonilisi tegevusalasid ning kultuuriliste ja looduslike
eripärade säilimist ja nende arengu kestlikkust.
6.2.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Eelnõus sätestatud biokütuste säästlikkuse kriteeriumid mõjutavad, milliseid andmeid
Statistikaamet kogub. Eeltoodust tulenevalt kaasneb vajadus täiendada Statistikaameti poolt
kasutatavaid andmekogumise vorme ning protseduure käsitlevaid juhendeid. Võimalik, et
täiendada tuleb ka kasutatavat IT lahendust ning kaasata täiendavalt andmeid töötlevat
personali. Muudatus käsitleb Statistikaameti ja tulevikus ka Keskkonnaameti kohustusi.
6.2.7. Muu otsene või kaudne mõju
22
Eelnõukohase seaduse rakendamisel puuduvad muud otsesed või kaudsed mõjud.
6.3. Oma tarbeks taastuvast energiaallikast toodetud energia tarbimise hõlbustamise mõjude
hinnang
Eelnõuga lisatakse energiamajanduse korralduse seadusesse peatükk 81 jagu 2 „Oma tarbeks
toodetud taastuvenergia hõlbustamine“, mis sätestab kohustuse luua tugiraamistik edendamaks
ja hõlbustamaks oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise arengut ning määrab kindlaks
taastuvenergiakogukondade õigused. Samuti lisatakse eelnõuga elektrituruseadusesse
regulatsioon oma tarbeks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tarbijatega
seoses.
Muudatuse sihtrühm on ennekõike energia lõpptarbijad, kelle jaoks loodav regulatsioon
võimaldab senisest tõhusamalt ja reguleeritumalt oma tarbeks energiat toota. Kuna omatarbeks
elektrienergia tootmine on kapitalimahukas, on eelnõu koostaja hinnangul sihtrühma suurus
väike.
6.3.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Eelnõuga luuakse õiguskindlus tarbijatele, kes tarbivad oma tarbeks toodetud taastuvast
energiaallikast toodetud elektrienergiat. Eelnõu rakendamine ning tugiraamistiku loomine
taastuvenergia tarbimise hõlbustamiseks võib aidata suurendada lõpptarbijate teadlikkust ja
tõsta tähelepanu taastuvenergia tarbimise vajadusele.
Taastuvenergiakogukondade loomisel võib olla positiivne mõju kogukonnategevusele, sh
kogukondade sotsiaalse sidususe loomisele ja hoidmisele ning kogukondade mõju
suurendamisele ühiskonnas tervikuna. Sotsiaalse sidususe loomine ja hoidmine on kogukonnale
esitatavaks põhiootuseks. Ühtlasi avaldab see positiivset mõju läbi kodanike meelsuse
muutumise taastuvenergia sektorisse tervikuna, kuna nähakse võimalust ise oma tarbeks
taastuvenergiat toota ning seda ka võimalusel elektrivõrku tagasi müüa ning kasu teenida,
seeläbi olla aktsepteerivam ka taastuvenergia suurarenduste suhtes.
6.3.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Eelnõul on mõju riigi julgeolekule, kuivõrd taastuvenergiaallikate kasutamise soodustamine
panustab Eesti sõltuvuse vähendamisesse energia impordist ja suurendab seeläbi
energiajulgeolekut. See on ka üks energiamajanduse arengukavas aastani 2030 välja toodud
eesmärke.
Energiakogukondade rajamise tulemusena muutub energiatootmine ja -tarbimine tõenäoliselt
detsentraliseeritumaks. Sellisel juhul on tarbijad vähem sõltuvad ühest tootmisvõimsusest,
varustuskindlus on tarbijatele paremini tagatud ning sellel on samuti positiivne mõju riigi
energiajulgeolekule.
6.3.3. Mõju majandusele
Eelnõu rakendamisel on elavdav mõju riigi majandusele ning selle arengule. Oma tarbeks
toodetava taastuvenergia kasutamise soodustamine ning taastuvenergiakogukondade rajamine
soodustab innovaatiliste tehniliste lahenduste arengut ning levikut. Seeläbi võivad kaasaegsed
tehnoloogilised lahendused energiatootmiseks muutuda lõpptarbijatele kättesaadavamaks ning
suureneksid investeeringud seeläbi taastuvenergia sektorisse tervikuna. Võimalik on uute
töökohtade loomine tootmis- ja tehnoloogiavaldkonnas.
23
Eelnõu soodustab väiketootjate lisandumist energiaturule. Sõltuvalt tugivõrgustikus planeeritud
meetmetest võib see parandada konkurentsiolukorda ning tõhustada energiaturu toimimist.
Lisaks muutub energiatootmine väiketootjate ja energiakogukondade lisandumisega
hajusamaks ning aitab suurendada varustuskindlust eelkõige oma tarbeks taastuvast
energiaallikast toodetud elektrienergia tarbijate jaoks.
6.3.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Eelnõu rakendamisel on positiivne mõju riigi elu- ja looduskeskkonnale. Taastuvenergia
kasutamise soodustamisel suureneb tõenäoliselt taastuvenergia osakaal lõpptarbimises ning
võib põlevkivienergia nõudlus väheneda. See aitab kaasa „Põlevkivi kasutamise riiklikus
arengukavas 2016-2030“ ette nähtud eesmärgile tagada põlevkivi säästlik kaevandamine ning
kaevandatava varu parem ressursikasutus (mh muudes valdkondades nagu põlevkiviõli ja
kütuste tootmine ning keemiatööstus).
Põlevkivi kaevandamise mahu võimalikul vähendamisel ning paremal ressursikasutusel on
mõju elu- ja looduskeskkonnale, kuna põlevkivienergia tootmine tekitab ülekaaluka osa
inimtegevusega seotud keskkonnamõjust Eestis. Taastuvenergiaallikate laialdasem
kasutuselevõtt ning põlevkivi kaevandamise mahu potentsiaalne vähenemine omab positiivset
mõju looduskeskkonnale, tuues kaasa välisõhu saastekoormuse vähenemise ning positiivse
mõju nii pinna- ja põhjaveele kui ka elusloodusele.
Taastuvenergia osakaalu suurendamisega on võimalik vältida keskkonnariskide (nt
kliimamuutused) realiseerumise ohtu. Oma tarbeks energia tootmise edendamisel on positiivne
mõju ka üldise keskkonnateadlikkuse parandamisele.
6.3.5. Mõju regionaalarengule
Eelnõu rakendamisel on regionaalarengule positiivne mõju, kuna oma tarbeks toodetava
taastuvenergia kasutamise edendamine ning taastuvenergiakogukondade rajamine aitab tagada
maapiirkondade elanike parema varustuskindluse. Võimalikud rahalised toetused
taastuvenergia oma tarbeks tootmiseks võimaldavad senisest paremat juurdepääsu
taastuvenergiale ka majanduslikult ebakindlas olukorras olevatele leibkondadele
maapiirkondades. Taastuvenergiakogukondade loomisel võib olla positiivne mõju
maapiirkondade kogukondade sotsiaalse sidususe loomisele. Tugev kogukond mõjub
positiivselt piirkonna atraktiivsusele.
6.3.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Eelnõu rakendamine võib kaasa tuua mõju riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele
täiendava halduskoormuse näol, mis kaasneb tugiraamistiku väljatöötamise ning selles
ettenähtud tingimuste praktikas rakendamisega (näiteks võimalike toetuste süsteemi
väljatöötamine, taotluste menetlemine, loamenetlusprotsesside ja muude regulatsioonide
muutmine jms).
6.3.7. Muu otsene või kaudne mõju
Eelnõukohase seaduse rakendamisel puuduvad muud otsesed või kaudsed mõjud.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
24
Seaduste rakendamisega kaasneb minimaalne kuni mõõdukas administratiivse koormuse kasv
riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele seoses riikliku taastuvenergia üld- ja
sektoripõhiste eesmärkide arvutamisega, oma tarbeks taastuvast energiaallikast toodetud
energia tarbimise hõlbustamisega ning biokütuste säästlikkuse kriteeriumite väljatöötamise ja
arvestamisega. Konkreetsed hinnangud eeldatavate tulude ja kulude kohta täpsustatakse eelnõu
kooskõlastamisel ja kaasamisel ministeeriumite ja huvitatud osapooltega.
8. Rakendusaktid
Seoses sellega, et õigusselguse huvides koondatakse EnKSi uue peatüki 82 alla
päritolutunnistustega seonduv, muudetakse majandus- ja taristuministri 13. septembri 2017. a.
määruses nr 50 „Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“
ja majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruses nr 41 „Gaasituru toimimise
võrgueeskiri“ päritolutunnistusega seonduv. Eelnõuga luuakse ka volitusnorm ministri määruse
„Päritolutunnistuse väljastamise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu koostamiseks.
Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 2.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2021. aasta 30. juunil. Muudatus tuleneb otseselt direktiiviga sätestatud
kohustuslikust ülevõtmise ajast, millal direktiiv peab olema riigi õiguskorda ülevõetud.
Seaduse § 7 punkt 2 jõustub 2022. aasta 1 jaanuaril. Muudatusega sätestatakse, et tarbimisse
lubatud kütuse ja biokütuse koguenergias peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2018/2001 IX lisa B osas nimetatud lähteainetest toodetud biokütuse osakaal olema madalam
kui 1,7 protsenti.
Seaduse § 1 punkt 9 jõustub 2024. aasta 30. juunil. Muudatus käsitleb biomassi säästlikkuse
kriteeriume, millele peavad uued (jaamad, mis alustavad tööd peale 2024. aasta 30. juunit)
biomassi kasutavad elektrijaamad vastama.
Seaduse § 5 punkt 4 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Muudatus käsitleb tarbija õigust lõpetada
kaugkütte tarbimine kaugküttepiirkonnas, mis ei ole KKütS tähenduses tõhus ning alustada
enda tarbeks soojuse tootmist. Direktiivi kohaselt avaneb selline võimalus tarbijale alates 2026.
aasta 1. jaanuarist.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile,
Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning teistele huvitatud osapooltele näiteks
Eesti Taastuvenergia Kojale, Eesti Rohelisele Liikumisele, Eesti Energia AS-ile, Elering AS-
ile. Kooskõlastusringilt saadud kommentaarid ning märkused on võetud võimalusel arvesse (vt
Lisa 3 kommentaaride ja märkustega arvestamise tabel). Lisaks on eelnõu koostamise käigus
korraldatud 2019. aasta kevadel kaasamisüritus, kus osalesid ülal mainitud huvitatud ja seotud
osapooled. Kaasamisürituse käigus tutvustati esialgseid mõtteid direktiivi nr 2018/2001
ülevõtmise osas ja saadi suulist tagasisidet, mida võeti arvesse eelnõu koostamises.
Algatab Vabariigi Valitsus„…“…… 2021
25
(allkirjastatud digitaalselt)
26
Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTRI
MÄÄRUS
2021. a. nr…
Majandus- ja taristuministri 13. septembri 2017. a. määruse nr 50 „Biometaanituru
arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel.
Majandus- ja taristuministri 13. septembri 2017. a määruse nr 50 „Biometaanituru arendamise
toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ § 4 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) päritolutunnistus – elektrooniline dokument energiamajanduse korralduse seaduse § 327
tähenduses.“.
Taavi Aas Ando Leppiman
Majandus- ja taristuminister Kantsler
(Allkirjastatud digitaalselt) (Allkirjastatud digitaalselt)
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTRI
MÄÄRUS
2021. a. nr…
Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise
võrgueeskiri“ muutmine
Määrus kehtestatakse maagaasiseaduse § 102 lõigete 6 ja 7, § 12 lõigete 11, 12 ja 13,
§ 122 lõike 3, § 173 lõike 2 ja § 24 lõike 12 alusel.
Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruses nr 41 „Gaasituru toimimise
võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) andmevahetusplatvormile andmete esitamise kord;“;
2) määruse 6. peatükk tunnistatakse kehtetuks.
Taavi Aas Ando Leppiman
Majandus- ja taristuminister Kantsler
(Allkirjastatud digitaalselt) (Allkirjastatud digitaalselt)
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTRI
MÄÄRUS
2021. a. nr…
Päritolutunnistuse väljastamise, kasutamise ja kasutamise kontrolli tingimused ja kord.”
Määrus kehtestatakse energiamajanduse korralduse seaduse § 328 lõike 4 alusel.
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse:
1) Päritolutunnistuse väljastamise ja kasutamise tingimused ning kord;
2) Süsinikuneutaalse tootmise nõuded ja tingimused.
§ 2. Terminid
(1) Süsinikuneutraalne tootmine – biometaani, vesiniku, elektrienergia või soojus- või
jahutusenergia tootmine selliselt, et tootmise protsessis ei emiteerita süsinikdioksiidi või see on
kinni püütud või taaskasutatud;
(2) Süsinikdioksiidi kinnipüüdimine;
(3) Süsinikdioksiidi taaskasutamine.
Taavi Aas Ando Leppiman
Majandus- ja taristuminister Kantsler
(Allkirjastatud digitaalselt) (Allkirjastatud digitaalselt)