RAAMLEPING nr 1.9-8/21-164-1
Tallinn 21.04.2021
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi tellija),
ja
Aktsiaselts Eesti Konjunktuuriinstituut, registrikood 10237269, asukoht Rävala 6, 19080 Tallinn, mida
esindab juhatuse liige Marje Josing (edaspidi töövõtja),
keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,
sõlmivad käesoleva teenuse osutamise raamlepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese ja tähtaeg
1.1. Lepingu esemeks on jooksvate ja kvartaalselt avaldatavate uuringute „Eesti majanduslikku
seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine“ ja „Eesti
majanduskonjunktuuri uurimine koos kvartaalse brošüüri KONJUNKTUUR väljaandmise ja
presenteerimisega“ teostamine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus
ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö tehniline kirjeldus on toodud Lisas 1. Tööna
käsitletakse kõiki tegevusi, sh lepingus nimetamata tegevusi, mis on vajalikud lepingus
ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni
vormistamisega seotud toiminguid.
1.2. Pooled sõlmivad lepingu neljaks aastaks: 2021/2022, 2022/2023, 2023/2024 ja 2024/2025.
1.3. Töövõtja teostab punktis 1.1 nimetatud töö ja annab kvartaalse majandusülevaate tellijale
üle hiljemalt 10 päeva pärast iga kvartali lõppu.
2. Üldsätted
2.1. Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine
töövõtja töö teostamisel.
2.2. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja
selle lisadest, kuid lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest
õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest.
2.3. Lepinguga tellitakse samu uuringuid nagu tellis Euroopa Komisjon 15.04.2021
sõlmitud raamlepingu (edaspidi raamleping ECFIN/017/2021) alusel. Raamleping
ECFIN/017/2021 ja lepingu ning iga-aastaste hankelepingute alusel varustab töövõtja Euroopa
Komisjoni konjunktuuribaromeetrite informatsiooniga aastatel 2021-2025.
2
2.4. Juhul kui konkreetsel aastal tellitavad Tööd, nende teostamise tähtaeg ja maksumus
on sama, mis käesolevas lepingus, tellija hankelepingut selle konkreetse aasta kohta ei sõlmi..
Töö teostamine toimub käesoleva lepingu alusel.
2.5. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida
leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja
selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
Raamlepingu ECFIN/017/2021 Annex V alusel on Euroopa Komisjon iga-aastane makse uuringute
teostamiseks 104 091.55 eurot käibemaksuta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tasub
uuringute maksumusest iga-aastaselt 101 666.67 eurot käibemaksuta.
2.6. Uuringud tellitakse kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri
16.04.2021. a käskkirjaga nr 31.
2.7. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping
esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja selles
sätestatud kohustuste täitmiseks.
2.8. Mõisted „tellija“ ja „töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt tellijaga või töövõtjaga töö- või
teenistussuhtes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda tellija või töövõtja on teise poole
nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud.
2.9. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu
professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks.
2.10. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu
võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist.
2.11. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:
2.11.1. Lisa 1. Töö tehniline kirjeldus;
3. Tellija õigused ja kohustused
3.1. Tellijal on õigus:
3.1.1. nõuda töövõtjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö teostamist ja selle
üleandmist;
3.1.2. kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda töövõtjalt töö teostamise kohta informatsiooni;
3.1.3. pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks töö kvaliteedi
kohta;
3.1.4. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus sätestatud juhtudel
leppetrahvi, kui töövõtja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes lepingu juurde kuuluvates
dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui töövõtja ei täida või
täidab mittevastavalt muid endale lepinguga võetud kohustusi.
3.2. Tellija on kohustatud:
3.2.1. looma töövõtjale töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama töö teostamiseks vajalikud
andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu;
3.2.2. töövõtja esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab
punktis 1.1 esitatud kirjeldusele;
3.2.3. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest töövõtjale kirjalikult punktis 6.3
nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga;
3.2.4. maksma töövõtjale töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel.
4. Töövõtja õigused ja kohustused
4.1. Töövõtjal on õigus:
3
4.1.1. nõuda tellijalt töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja
informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist;
4.1.2. kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;
4.1.3. nõuda tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel;
4.1.4. saada nõuetekohaselt teostatud ja tellija vastuvõetud töö eest punktis 7 ettenähtud tasu.
4.2. Töövõtja on kohustatud:
4.2.1. teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ning tellija
esitatud lähteandmetele ja tööülesandele ning andma töö tellijale või tema näidatud isikule üle
lepingus sätestatud tähtajaks ja korras;
4.2.2. järgima töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama lepingust
tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega;
4.2.3. kaasama töö teostamiseks kolmanda isiku tellija nõusolekul;
4.2.4. lubama tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama tellija nõudmisel töö teostamise
kohta informatsiooni;
4.2.5. teatama tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel;
4.2.6. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama tellija nõudmisel puuduse töös või
esitama uue, lepingu tingimustele vastava töö tellija sätestatud tähtaja jooksul;
4.2.7. säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise käigus teatavaks
saanud andmete ja informatsiooni osas.
5. Autoriõigused
5.1. Töövõtja loovutab tellijale kõik tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates töö
vastuvõtmisest. Töövõtjal ei ole õigust anda tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi
kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus.
5.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus tellijale neid üle anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab tellijale
seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab töövõtja tellijale kõik sellistest nõudmistest
tulenevad kahjud ja kulud.
5.3. Punktis 5 sätestatud kohustuse rikkumisel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 5 000
eurot iga rikkumise eest.
5.4. Tellijal on õigus kasutada uuringut (teost) ja muid töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada,
reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka üldkasutatavas
arvutivõrgus. Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või
selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või
viitamisel kohustub tellija viitama töövõtjale. Tasu isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub punktis
7 nimetatud tasus.
5.5. Analüüsi/uuringu käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud,
koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud,
joonised, juhendid, lisaandmed) annab töövõtja tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad
töö tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma tellija eelneva
kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja
õppetöös.
6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
6.1. Punktis 1.3 sätestatud tähtpäevadeks esitab töövõtja tellijale kvartaalse majandusülevaate koos
üleandmise-vastusvõtmise aktiga (edaspidi akt) kord kvartalis hiljemalt kvartali viimase kuu 25.
kuupäevaks.
4
6.2. Tellija vaatab töö üle ja tagastab allkirjastatud akti töövõtjale 5 päeva jooksul arvates töö
üleandmisest.
6.3. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös punktis
6.2 nimetatud perioodi jooksul ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu
tingimustele vastava töö esitamiseks.
7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
7.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu kokku summas 122 000 (sada
kakskümmend kaks tuhat) eurot koos käibemaksuga aastas.
7.2. Tellija tasub töö eest pärast selle vastuvõtmist kvartaalselt võrdsetes osades töövõtjale hiljemalt
20 päeva jooksul arvates töö vastuvõtmisest üleandmise vastuvõtmise aktiga töövõtja esitatud arve
alusel.
7.3. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile
( https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008)
. Arvele märgitakse tellija dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud
tellija volitatud esindaja.
8. Vastutus
8. Vastutus
8.1. Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama.
8.2. Töövõtja vastutab lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingus kokkulepitud nõuetele.
8.3. Juhul, kui töövõtja ei esita tähtajaks tellitud tööd tellijast mitteolenevatel põhjustel, on tellijal
õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,015% üle andmata või teostamata töö maksumusest päevas iga
viivitatud päeva eest.
8.4. Juhul, kui töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on tellijal õigus esitada nõue
rikkumise kõrvaldamiseks, andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja jooksul. Kui
töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 5
000 eurot.
8.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista tellija õigust kasutada töövõtja suhtes teisi seadusega ettenähtud
õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda töövõtjalt lepingu täitmist
ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
8.6. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga.
8.7. Juhul, kui töö mittevastavuse korral ei kõrvalda töövõtja puudust või ei esita uut, nõuetekohaselt
teostatud tööd punkti 6.3 kohaselt tellija nimetatud tähtajaks, on tellijal õigus nõuda punktis 8.3
nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele lepingust taganeda või leping üles öelda ja
nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
8.8. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö eest arve mitteõigeaegse tasumise
korral maksma töövõtjale viivist 0,022% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud
päeva eest.
8.9. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude õigusaktidest ja
lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Täitja koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud
punktis 7.1. nimetatud lepingutasu summaga.
9. Vääramatu jõud (Force Majeure)
9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu või
poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei
5
saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu
sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille
jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad.
9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja
nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada
saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud vääramatu jõu
asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on
kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on
kõrvaldatud.
10. Teabe vahetamine
10.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
10.2. Teade loetakse teisele poolele kättetoimetatuks, kui:
10.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
10.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
10.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud kolm päeva).
10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu
lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu
rikkumisest.
10.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel.
10.5. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe
tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.
11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
11.1. Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib kuni
poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni.
11.2. Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida ja lepingu muudatus vormistatakse lepingu
lisana.
11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine pool
rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise
lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö esitamise korral ei ole
töö puudust kõrvaldatud punkti 6.3 kohaselt nimetatud tähtaja jooksul.
12. Vaidluste lahendamine
12.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul
kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade
tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb
lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut samade
asjaolude esinemise korral mõistma.
6
12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist
tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest.
13. Muud sätted
13.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule
üle anda ilma teise poole nõusolekuta.
13.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on
lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul, välja arvatud töö tulemus, mis on
mõeldud avalikkusele esitamiseks. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene
informatsiooni avaldamisel poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui
pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
13.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik.
13.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
14. Poolte volitatud esindajad
14.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
vastuvõtmisel on majandusarengu osakonna majandusanalüüsi valdkonna juht Priit Tinits,
tel. 715 3416, e-post:
[email protected].
14.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on
aktsiaseltsi Eesti Konjunktuuriinstituut direktor Marje Josing, tel. 646 6439, e-post:
[email protected].
14.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepinguga seotud küsimustes,
välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi,
viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
14.4. Juhul, kui tellija või töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele
vastavalt punktis 10 sätestatule.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Käsundiandja: Töövõtja:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Aktsiaselts Eesti Konjunktuuriinstituut
Ando Leppiman Marje Josing
Kantsler juhatuse liige
7
Lisa 1
Töö tehniline kirjeldus
1. Töö eesmärgiks on saada järgmisi näitajaid:
1.1. Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine.
1.1.1. Tarbijabaromeetri koostamine ja baromeetri abil Eesti elanike (perekondade) majandusliku
olukorra, töötuse ja inflatsiooniootuste, ostu- ja säästukavatsuste, perede rahandusliku olukorra
regulaarne uurimine ning analüüsimine Euroopa Komisjoni rahvusvaheliselt harmoniseeritud metoodika
kohaselt. Tarbijabaromeetri küsitlust viiakse läbi igakuiselt.
1.1.2. Kaubandusbaromeetri koostamine ja selle abil Eesti jaekaubanduse müügimahtude, kaubavarude,
tellimuste, hindade, tööjõu ja ärikonjunktuuri muutuste hindamine ning prognoosimine Euroopa
Komisjoni rahvusvaheliselt harmoniseeritud metoodika kohaselt. Kaubandusbaromeetri küsitlust viiakse
läbi igakuiselt.
1.1.3. Ehitusbaromeetri koostamine ja selle abil ehitustööde mahu, tellimuste portfelli, hindade, tööjõu ja
ärikonjunktuuri muutuste regulaarne analüüs ning arengu prognoosimine Euroopa Komisjoni
rahvusvaheliselt harmoniseeritud metoodika kohaselt. Ehitusbaromeetri küsitlust viiakse läbi igakuiselt.
1.1.4. Teenindusbaromeetri koostamine ja selle abil Eesti teenuste turu konjunktuuri regulaarne analüüs
ning arengu prognoosimine Euroopa Komisjoni rahvusvaheliselt harmoniseeritud metoodika kohaselt.
Analüüsi all on järgmised teenindussektorid: hotellid, restoranid, turismiagentuurid, IT, side ja
kommunikatsioon, maanteetransport, reklaam, inseneri-ja arhitektuuribürood ning kinnisvarabürood.
Teenindusbaromeetri küsitlust viiakse läbi igakuiselt.
1.1.5. Tööstusettevõtete investeeringute uuring. Kaks korda aastas (aprillis ja oktoobris) viiakse vastavalt
Euroopa Komisjoni metoodikale läbi tööstusettevõtete investeeringute mahtude dünaamika,
investeeringute eesmärkide ja investeeringuplaanide uuring.
1.1.6. Tööstusbaromeeter. Tööstusbaromeetris viiakse igakuiselt läbi töötleva tööstuse ettevõtete juhtide
küsitlus järgmiste näitajate osas: toodangumahtude, tellimuste, valmistoodete varude, toodangu
müügihindade ja töötajate arvu muutuste hinnang. Teostatakse küsitlustulemuste analüüs Euroopa
Komisjoni määratud rahvusvaheliselt harmoniseeritud ajagraafiku alusel.
1.1.7. Tööstusbaromeetri ekspordibaromeeter. Neli korda aastas (jaanuaris, aprillis, juulis, oktoobris)
viiakse läbi tööstusbaromeetri valimisse kuuluvate tööstusettevõtete ekspordi käibe muutuste ja
tulevikutrendide alane küsitlus ning analüüsitakse küsitlustulemusi.
1.1.8. Eesti tööstusharude arengu analüüs konjunktuuribaromeetrite baasil. Töövõtja uuendab
igakuuliselt tööstusbaromeetrite erinevate tööstusharude tulemuste andmebaasi selle kuu küsitluse
andmetega (hiljemalt 25. kuupäevaks).
1.2. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos kvartaalse brošüüri KONJUNKTUUR väljaandmise ja
presenteerimisega.
1.2.1. Eesti majandusarengu pidev jälgimine ning analüüs kvalitatiivse (konjunktuuribaromeetrid) ja
kvantitatiivse statistika alusel.
1.2.2. Eesti lühiajaliste (6 kuud –1 aasta) majandusprognooside koostamine.
1.2.3. Makromajandusekspertide paneeli abil Eesti 4 aasta majandusprognoosi koostamine 8 olulise
majandusnäitaja osas: 1)SKP reaalkasv, 2)eratarbimine, 3)kapitali kogumahutus põhivarasse, 4)töötuse
määr, 5)THI, 6)kaupade eksport, 7)kaupade import, 8)keskmine kuupalk.
1.2.4. Eesti majandusolukorra operatiivne hindamine ja prognoosimine 4 korda aastas rahvusvahelise
majandustesti (IFO World Economic Survey) alusel.
1.2.5. Eesti majanduse jaoks oluliste kaubagruppide turukonjunktuuri (teravilja-, liha-, piima-ja
alkoholiturg) analüüs (tootmine, eksport, import, tarbimine) ja aastaülevaadete koostamine.
8
1.2.6. Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime analüüs (koostöös Institute for Management Development
ja World Economic Forum-iga).
1.2.7. Toidukaupade hinnatõusu trendide analüüs ja prognoos kord kvartalis töövõtja pere toidukaupade
ostukorvi maksumuse jälgimise kaudu. Igas kvartalis koostab ja väljastab töövõtja brošüüri
KONJUNKTUUR. Brošüür sisaldab kõiki eespool loetletud alajaotusi ja majandusbaromeetrite koondit.
TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE VAHEAKT
Raamlepingu nr. 1.9-8/21-164-1 alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut teostanud järgnevad tööd:
1. “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine”
Tarbijabaromeeter – viidud läbi 800 inimese (alates maist 1000 inimeses) küsitlus jaanuaris,
veebruaris, märtsis, aprillis, mais, juunis, juulis, augustis, septembris. Andmed on töödeldud ja
koostatud kokkuvõtlik analüüs. Tulemused on avaldatud EKI kodulehel www.ki.ee ja andmed on
igakuuliselt edastatud Euroopa Komisjonile.
Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi
viidud kuulised küsitlused jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis, mais, juunis, juulis, augustis,
septembris. Tulemused on avaldatud EKI koduleheküljel www.ki.ee, edastatud respondentidele ja
Euroopa Komisjonile.
2. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 1/220
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja
prognoosist;
Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
arenguperspektiivide hindamiseks;
2022.aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele);
Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine;
Ülevaade Covid-19 mõjust Eesti ettevõtetele;
.
3. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 2/221
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
II kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja
prognoosist;
Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
arenguperspektiivide hindamiseks;
Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine;
Ülevaade Eesti alkoholiturust 2021.a
4. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 3/222
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
III kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja
prognoosist;
Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
arenguperspektiivide hindamiseks;
Keskpika majandusprognoosi koostamine;
Ülevaade Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime reitingust (IMD);
Ülevaade Eesti ettevõtete olulisematest majandusprobleemidest viimase poolaasta jooksul;
Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine;
Töid on teostatud III kvartalis 30 500 euro eest (summa sisaldab käibemaksu).
Andis üle: Võttis vastu:
Direktor Marje Josing Strateegilise planeerimise osakonna juhataja
Joonas Pärenson
digiallkiri digiallkiri
AS Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Registrikood 10237269
Aadress: Rävala 6, 19080 Tallinn Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
1 (236)2026
EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT
ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH
KONJUNKTUUR
NR 1 (236)
Tallinn
Märts 2026
EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: Märts 2026
100
50
Majanduse
0
hetkeolukord
-50
ja ootused* -100
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5 202 6
100
50
0
Majanduskliima*
-50
-100
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5 202 6
120
110
Majandus- 100
90
usalduse 80
70
indeks** 60
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
50
25
Tööstuse
0
kindlustunde
-25
indikaator** -50
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
80
40
Ehituse
0
kindlustunde
-40
indikaator** -80
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
60
30
Teeninduse 0
kindlustunde -30
-60
indikaator** -90
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
50
25
Jaekaubanduse
0
kindlustunde
-25
indikaator** -50
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
20
0
Tarbijate
-20
kindlustunde
-40
indikaator** -60
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
* Müncheni IFO metoodika
** Euroopa Komisjoni metoodika, sesoonselt silutud aegread
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Majanduse üldolukord
Sisukord
1. Majanduse üldolukord 2026. a märtsis ja hinnang olukorrale 6 kuu pärast (B. Pulver) ..................... 4
2. Konjunktuuribaromeetrid: märts 2026 ............................................................................................ 13
2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) ......................................................................................... 13
2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder) ..................................................................................... 21
2.3. Jaekaubandusbaromeeter (Ü. Mattheus) ............................................................................ 27
2.4. Teenindusbaromeeter (A. Vanamölder) .............................................................................. 33
2.5. Tarbijabaromeeter (L. Lepane) ............................................................................................. 41
3. Eesti majandusareng 1992–2025 ja prognoos 2026. aastaks (A. Vanamölder, B. Pulver) ................ 51
4. Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevuse mõju kohta Eesti ettevõtluskeskkonna
konkurentsivõimele (L. Lepane) ....................................................................................................... 55
5. EKI toidukorvi maksumus: I kvartal 2026 (K. Tänav) ......................................................................... 58
Lisa 1 Riikide majandusindikaatorid ..................................................................................................... 61
Lisa 2 Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades ........................... 62
Toimetaja: B. Pulver
Kujundus: M. Reiman
Informatsioon: Eesti Konjunktuuriinstituut
Tartu mnt 10, 19080 Tallinn
[email protected]
https://www.ki.ee
Copyright © Eesti Konjunktuuriinstituut ISSN 1406–9857
Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 236, märts 2026
1. Majanduse üldolukord 2026. aasta märtsis
ja hinnang olukorrale kuue kuu pärast
Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluses osalenud ekspertide hinnang Eesti majanduse olukorrale halvenes.
Majanduskliima indeks langes detsembri 25,7 punktilt – 3,7 punktile märtsis.
1.1. Majanduse hetkeolukorra hinnang jäi esimeses kvartalis rahuldavast madalamaks
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) majandusekspertide paneeli1 märtsikuu hinnangust nähtub, et
majanduse hetkeolukord on rahuldavast tasemest madalam ja veidi halvem kui eelmisel vaatlusel
detsembris.
Täpsemalt hindasid EKI eksperdid Eesti majanduse hetkeolukorda2 detsembris järgmiselt (sulgudes
septembri hinnangud):
olukord on hea 0% ekspertidest (0%)
olukord on rahuldav 78% ekspertidest (83%)
olukord on halb 22% ekspertidest (17%)
hinnangute saldo −22 punkti (−17 punkti)
Märtsis suurenes nende ekspertide osakaal, kelle hinnangul hetkeolukord on halb ning vähenes nende
osakaal, kelle hinnangul olukord on rahuldav.
Majanduse hetkeolukorra hinnang on olnud nüüdseks rahuldavast madalam 15 kvartalit järjest, alates
2022. aasta III kvartalist. Võrdlusena võib välja tuua, et 2008–2010 majandussurutise ajal oli hetkeolukorra
hinnang rahuldavast madalam 12 kvartalit järjest, alates 2008. aasta II kvartalist kuni 2010. aasta
IV kvartalini.
Investeeringute olukorda hindasid eksperdid märtsis samuti negatiivseks (sulgudes detsembri
hinnangud):
olukord on hea 6% ekspertidest (0%)
olukord on rahuldav 61% ekspertidest (61%)
olukord on halb 33% ekspertidest (39%)
hinnangute saldo −27 punkti (−39 punkti)
1 Ekspertide nimekiri ja majandustesti koondtulemused on toodud peatüki lõpus.
2 Hinnang on tuletatud saldo meetodil: positiivsete hinnangute osakaalust lahutatakse negatiivsete vastuste osakaal, neutraalsed
hinnangud jäetakse arvestamata. Saldo võib seega ulatuda miinus 100-st kuni pluss 100 punktini.
4
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Majanduse üldolukord
Investeeringute olukord on märtsis halvem kui majanduse üldolukord. Detsembri hinnangutega võrreldes
investeeringute olukord märtsis mõnevõrra siiski paraneb.
Eratarbimise olukorda hindas 65% ekspertidest rahuldavaks ja 35% mitterahuldavaks (sulgudes detsembri
hinnangud):
olukord on hea 0% ekspertidest (6%)
olukord on rahuldav 67% ekspertidest (62%)
olukord on halb 33% ekspertidest (38%)
hinnangute saldo −33 punkti (−38 punkti)
Võrreldes eelmise vaatlusega detsembris eratarbimise hinnangute saldo märtsis vähesel määral halveneb.
1.2. Eesti majandusolukord on kuue kuu pärast parem; majanduskliima näitaja muutus negatiivseks
EKI ekspertide paneeli märtsikuu hinnangutest nähtub, et kuue kuu pärast (2026. aasta septembris)
oodatakse majandusolukorra mõningat paranemist. Täpsemalt jaotusid ekspertide seisukohad
majanduse üldolukorrale kuue pärast järgmiselt (sulgudes ootused detsembris):
olukord on siis parem 39% ekspertidest (78%)
olukord on umbes sama 39% ekspertidest (22%)
olukord on siis halvem 22% ekspertidest (0%)
hinnangute saldo +17 punkti (+78 punkti)
5
Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 236, märts 2026
Ekspertide ootused majandusolukorrale kuue kuu pärast on vähem positiivsed kui eelmisel vaatlusel.
Majandusolukorra paranemist näeb veidi vähem kui kaks viiendikku vastanuist (39%, detsembris 78%) ja
39% arvab (detsembris 22%), et olukord on siis umbes sama. Veidi enam kui viiendiku (22%) ekspertide
hinnangul on olukord siis halvem.
Lähtudes ekspertide hinnangutest majanduse hetkeolukorrale (−22 punkti) ja majanduse kuue kuu
väljavaadetele (+17 punkti) on Eesti majanduskliima indeks3 märtsis –3,7 punkti, mis on 29,4 punkti võrra
halvem kui eelmisel küsitlusel detsembris (25,7 punkti).
Võrdlusena võib märkida, et Eesti ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususalduse
indeks on märtsis 91,2 punkti, mis on halvem pikaajalisest keskmisest (=100) ning mõnevõrra madalam
kui eelmistel kuudel.
Ekspertide paneeli ootused investeeringute ja eratarbimise olukorrale kuue kuu pärast olid märtsis
järgmised (sulgudes ootused detsembris):
Investeeringud Eratarbimine
olukord on siis parem 22% ekspertidest (67%) 30% ekspertidest (67%)
olukord on umbes sama 56% ekspertidest (33%) 35% ekspertidest (33%)
olukord on siis halvem 22% ekspertidest (0%) 35% ekspertidest (0%)
hinnangute saldo +0 punkti (+67 punkti) –5 punkti (+67 punkti)
3 Majanduskliima indeks on ekspertide poolt majanduse hetkeseisule ja olukorrale kuue kuu pärast antud hinnangute
geomeetriline keskmine.
6
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Majanduse üldolukord
Võrreldes eelmise vaatlusega on ekspertide ootused investeeringute olukorrale (0 punkti märtsis, +67
punkti detsembris) ja eratarbimise olukorrale (–5 punkti märtsis, +67 punkti detsembris) oluliselt
madalamad.
1.3. Väliskaubanduse arenguväljavaated on positiivsed
EKI ekspertide paneeli ootused väliskaubanduse eelseisva kuue kuu arenguväljavaadetele olid märtsis
järgmised (sulgudes ootused detsembris):
Eksport Import
maht on siis suurem 33% ekspertidest (63%) 24% ekspertidest (67%)
maht on umbes sama 56% ekspertidest (33%) 70% ekspertidest (33%)
maht on siis väiksem 1% ekspertidest (0%) 6% ekspertidest (0%)
hinnangute saldo +23 punkti (+67 punkti) +18 punkti (+67 punkti)
Ekspertide koondhinnang nii ekspordi kui ka impordi arenguväljavaadetele kuue kuu pärast on positiivne.
Kolmandiku (33%) ekspertide hinnangul on ekspordi ja ligi neljandiku (24%) hinnangul impordi maht kuue
kuu pärast suurem.
1.4. Inflatsioon on kuue kuu pärast kõrgem kui märtsis
EKI ekspertide hinnangud inflatsioonile jagunesid märtsis järgmiselt (sulgudes ootused detsembris):
inflatsioon on siis kõrgem 55% ekspertidest (6%)
inflatsioon on umbes sama 28% ekspertidest (17%)
inflatsioon on siis madalam 17% ekspertidest (77%)
hinnangute saldo +38 punkti (–71 punkti)
Inflatsioonitaseme edasisi muutusi hinnates leiab enam kui pool (55%) EKI ekspertidest, et see on kuue
kuu pärast kõrgem. 28% on seisukohal, et see püsib samal tasemel. Hinnangute saldo on märtsis +38
punkti (detsembris –71 punkti).
Kodumaiste aktsiahindade osas jagunesid EKI ekspertide ootused märtsis järgmiselt (sulgudes ootused
detsembris):
aktsiahinnad on siis kõrgemad 17% ekspertidest (66%)
aktsiahinnad on umbes samad 72% ekspertidest (28%)
aktsiahinnad on siis madalamad 11% ekspertidest (6%)
hinnangute saldo +6 punkti (+60 punkti)
7
Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 236, märts 2026
Ekspertidest 17% on arvamusel, et aktsiahinnad on kuue kuu pärast kõrgemad, 72% hinnangul on
aktsiahinnad siis samal tasemel ja 11% arvates on need madalamad. Hinnangute saldo on märtsis +6
punkti (detsembris +60 punkti).
1.5. Rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus ja ebapiisav nõudlus on endiselt olulisemateks
majandusprobleemideks
Probleem Probleemi raskusaste (max=100)4
Märts Detsember Märts 26 Märts Märts 26
2026 2025 Dets 25 2025 Märts 25
+/− +/−
Rahvusvahelise konkurentsivõime 78 94 -16 83 -5
vähesus
Ebapiisav nõudlus 72 78 -6 78 -6
Vähene innovatiivsus 67 72 -5 83 -16
Vähene usaldus valitsuse 56 61 -5 78 -22
majanduspoliitika suhtes
Ebasoodne keskkond 50 50 0 28 22
välisinvestoritele
Oskustööjõu puudus 44 72 -28 72 -28
Poliitiline ebastabiilsus 33 22 11 44 -11
Juriidilised ja administratiivsed 28 22 6 33 -5
takistused äritegevusele
Sissetulekute ebavõrdsuse 28 28 0 33 -5
suurenemine
Kaubandustõkked ekspordile 22 44 -22 33 -11
Võlgade ebaefektiivne haldamine 11 6 5 11 0
Infrastruktuuri mahajäämus 6 17 -11 17 -11
Kapitali vähesus 6 6 0 17 -11
Keskpanga poliitika vähene 6 6 0 6 0
usaldusväärsus
Korruptsioon 6 11 -5 17 -11
Keskmine raskusaste 34 39 -5 42 -8
Lisaks rahvusvahelise konkurentsivõime vähesusele ja ebapiisavale nõudlusele on 2026. aasta märtsis
probleemiks veel vähene innovatiivsus, vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika vastu ja ebasoodne
keskkond välisinvestoritele. Võrreldes vaatlusega detsembris ja aastataguse ajaga on probleemide
keskmine raskusaste märtsis siiski mõnevõrra vähenenud.
4 Probleemi märkinud ekspertide osakaal.
8
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Majanduse üldolukord
9
Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 236, märts 2026
EKI MAJANDUSTEST − MÄRTS 2026
(18 eksperdi küsitluse koondtulemused, vastuste jagunemine %-des)
Hinnang praegusele majandusolukorrale Hinnang majanduse ees seisvate probleemide
Hea Rahuldav Halb Saldo olulisusele praegu
majandus tervikuna 0 78 22 -22 Jah
investeeringud 6 61 33 -27 vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika
56
eratarbimine 0 67 33 -33 suhtes
Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast ebapiisav nõudlus 72
Parem Sama Halvem Saldo vähene innovatiivsus 67
majandus tervikuna 39 39 22 17 infrastruktuuri mahajäämus 6
investeeringud 22 56 22 0 rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus 78
eratarbimine 30 35 35 -5 kaubandustõkked ekspordile 22
Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast oskustööjõu puudus 44
Suurem Sama Väiksem Saldo juriidilised ja administratiivsed takistused
28
äritegevusele
eksport 33 56 11 22
ebasoodne keskkond välisinvestoritele 50
import 24 70 6 18
kapitali vähesus 6
Hinnang inflatsioonimäärale 6 kuu pärast (võrreldes sama
kuuga möödunud aastal) keskpanga poliitika vähene usaldusväärsus 6
Kõrgem Sama Madalam Saldo võlgade ebaefektiivne haldamine 11
55 28 17 38 sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine 28
Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast poliitiline ebastabiilsus 33
Kõrgem Sama Madalam Saldo korruptsioon 6
17 72 11 6 Majanduskliima -3,7
Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluses osalenud eksperdid:
Madis Aben Ahti Kuningas Jonna Pechter Triinu Tapver
Raul Eamets Mario Lambing Alari Purju Lenno Uusküla
Aare Järvan Erki Lõhmuste Andres Saarniit Heido Vitsur
Valeria Kiisk Tõnu Mertsina Alice Salumets
Meelis Kitsing Mihkel Nestor Mihkel Tammo
10
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Majanduse üldolukord
EKI MAJANDUSTEST
Eesti majandusolukorra muutumine 2015. a − 2026. a I kvartal
(EKI ekspertide hinnangute saldod)
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
I II III IV I
Hinnang praegusele majandusolukorrale [hea(+100) <——> halb(-100)]
majandus tervikuna 0 0 66 94 90 -38 37 -1 -51 -59 -39 -27 -11 -17 -22
investeeringud -50 -54 27 42 58 -54 36 -14 -56 -47 -44 -38 -39 -39 -27
eratarbimine 72 80 81 91 84 -13 46 26 -36 -36 -33 -38 -35 -38 -33
Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast [parem(+100) <——> halv em(-100)]
majandus tervikuna 11 27 33 0 -48 -1 27 -77 10 50 56 50 61 78 17
investeeringud 9 43 37 10 -46 -15 16 -68 -2 34 33 50 50 67 0
eratarbimine -4 -5 33 12 -26 1 23 -85 2 31 -6 12 45 67 -5
Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast [suurem(+100) <——> v äiksem(-100)]
eksport 25 42 75 55 6 -3 55 -27 7 69 55 50 78 67 22
import 34 41 77 53 19 0 56 -26 4 65 61 47 61 61 18
Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast [kõrgem(+100) <——> madalam(-100)]
32 42 55 38 7 14 39 -25 10 22 11 6 22 60 6
Hinnang majanduse ees seisvate probleemide olulisusele praegu jah v astuste osakaal (0..100)
vähene usaldus valitsuse
60 59 81 71 80 69 23 20 44 83 78 56 56 61 56
majanduspoliitika suhtes
ebapiisav nõudlus 88 86 43 17 23 88 29 38 96 94 78 75 78 78 72
vähene innovatiivsus 96 94 74 72 56 70 82 83 75 67 72 67
infrastruktuuri mahajäämus 37 36 14 32 26 25 32 17 31 17 17 6
rahvusvahelise konku-
100 96 90 84 67 59 44 59 82 89 83 88 83 94 78
rentsivõime vähesus
kaubandustõkked ekspordile 68 72 47 29 28 35 28 51 34 33 33 31 33 44 22
oskustööjõu puudus 100 99 100 97 94 73 97 92 77 68 72 50 50 72 44
juriidilised ja administratiivsed
21 15 33 21 25 22 33 33 25 17 22 28
takistused äritegevusele
ebasoodne keskkond
19 13 37 9 68 54 59 28 44 61 50 50
välisinvestoritele
kapitali vähesus 36 35 14 11 8 16 11 11 13 10 17 0 6 6 6
keskpanga poliitika vähene
0 0 2 4 9 20 8 6 6 0 6 6
usaldusväärsus
võlgade ebaefektiivne
17 15 25 17 19 10 10 11 0 0 6 11
haldamine
sissetulekute ebavõrdsuse
24 25 32 52 42 40 24 33 31 22 28 28
suurenemine
poliitiline ebastabiilsus 23 38 41 10 39 21 20 44 31 28 22 33
korruptsioon 16 20 21 11 14 9 11 17 6 6 11 6
Majanduskliima [hea(+100) <——> halb(-100)]
5,0 13,2 48,4 42,3 9,7 -28,8 28,9 -45,7 -23,5 -11,7 2,9 8,1 22,1 25,7 -3,7
11
Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 236, märts 2026
EESTI MAJANDUSKELL
(algus 2015. a I kv)
Hinnang praegusele majandusolukorrale
Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast
Koostatud Müncheni IFO metoodika alusel. Näitab riigi majanduskliimat ja selle muutumist neli korda
aastas. Majanduskliima indikaatori (punktid kellal) aluseks on ekspertide hinnangud jooksvale olukorrale
(horisontaaltelg) ja olukorrale 6 kuu pärast (vertikaaltelg), mõlemad skaalal −100 kuni +100.
12
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Tööstusbaromeeter
2. Konjunktuuribaromeetrid: märts 2026
2.1. Tööstusbaromeeter5
Nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule on endiselt alla tavalist taset. Ettevõtjate prognoosid järgmiseks
3 kuuks on positiivsed, selle tõttu on kindlustunde indikaator kõrgem kui 3 kuud tagasi ja peaaegu sama,
mis aasta tagasi.
Viimasel 3 kuul toodangu maht jätkas langustendentsi (saldo6 märtsis −9, eelmise 3 kuu saldode keskmine
−5). Kõikides harudes on ebapiisav nõudlus olulisimaks takistuseks toodangu mahu kasvule (märkis 75%
ettevõtteid).
Märtsis on nii sise- kui ka välisturu nõudlus toodangule tavalisest madalam ning peaaegu aastatagusel
tasemel (üldsaldo märtsis −34; 2025. a märtsis −32). Järgmiseks 3 kuuks prognoositakse tootmismahu
kasvu (saldo märtsis +23, detsembris −14), samas töötajate arv jääb enam-vähem samaks (saldo märtsis
+2). Suurem osa ettevõtteid (68%) ei kavatse toodangu müügihindu muuta, kuid tervikuna on oodata
nende tõusu (saldo +19).
Märtsi kindlustunde indikaator7 (−4) on eelmise 3 kuu keskmisest näitajast viie punkti võrra kõrgem ja
peaaegu sama aastatagusega võrreldes (−3).
Vastused küsimusele ettevõtete majandusolukorra prognoosimise keerukuse kohta on veidi paremad kui
detsembris: märtsis 24,5% ja detsembris 21% ettevõtteid hindasid seda kergeks või väga kergeks, 76%
ettevõtteid (detsembris 79%) raskeks või väga raskeks.
5 Tööstusbaromeeter on koostatud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt Euroopa Komisjoni, Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumi tellimusel. Märtsikuu baromeeter on koostatud 226 töötleva tööstuse ettevõtte hinnangute alusel.
6 Saldod näitavad positiivsete ja negatiivsete vastuste protsentide vahet.
7 Tööstuse kindlustunde indikaator koondab ettevõtete toodangu prognoosi, üldnõudluse ja valmistoodete varu hinnangud.
13
Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 236, märts 2026
Laenukeskkonna uuring näitas, et ettevõtete hinnangud kommertspankadelt laenusaamise võimaluste
kohta on veidi halvemad kui 3 kuud tagasi (saldo märtsis −3, detsembris −5). Hinnangud ka teiste
ettevõtete laenuandmise valmisoleku kohta ei ole oluliselt muutunud (saldo märtsis −2, detsembris −4).
Tööstusharude olukord märtsis ja väljavaated lähikuudeks on järgmised:
Toiduainete ja jookide tööstus
Viimasel 3 kuul toodangu maht jätkas langustrendi (saldo märtsis −17, detsembris −15). Valdaval osal
ettevõtetel (81%-l) on vähene nõudlus peamiseks takistuseks toodangu mahu kasvule.
Nõudlus toodangule püsib alla tavalist taset (üldsaldo märtsis −44, detsembris −38), seejuures
eksporttellimusi on mõnevõrra rohkem kui 3 kuud tagasi (saldo märtsis −33, detsembris −50). Toodangu
mahu prognoosid järgmiseks 3 kuuks on positiivsed, kuna oodatakse tootmise kasvu (saldo märtsis +22).
Töötajate arv ei muutu. Toodangu müügihinnad veidi tõusevad (saldo +6).
Märtsi kindlustunde indikaator on jätkuvalt negatiivne, sealjuures kõrgem kui 3 kuud tagasi, kuid madalam
aastatagusega võrreldes (märtsis −7, detsembris −9; 2025. a märtsis −4).
14
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Tööstusbaromeeter
Tekstiilitootmine
Viimasel 3 kuul toodangu maht jätkuvalt kahanes (saldo märtsis ja eelmise 3 kuu saldode keskmine −14).
Nõudlus toodangule tervikuna püsis detsembrikuu tasemel (üldsaldo märtsis ja detsembris −29), sealjuures
eksporttellimusi oli oluliselt vähem kui 3 kuud tagasi (saldo märtsis −57, detsembris −29. Prognooside
kohaselt on järgmisel 3 kuul oodata tootmise kasvu ja kõrgemaid toodangu müügihindu (mõlemad saldod
märtsis +29). Kavatsusest suurendada töötajate arvu teatas 28% ettevõtteid (detsembris selliseid ei olnud),
14% tootjaid (detsembris 29%) teatas töötajate arvu vähendamisest.
Paranenud prognooside mõjul on kindlustunde indikaator kõrgem kui 3 kuud tagasi ja ka aastatagusega
võrdluses (märtsis −5, detsembris −29; 2025. a märtsis −13).
Rõivatootmine
Viimasel 3 kuul näitas toodangu maht tõusutrendi (saldo märtsis +27, eelmise 3 kuu saldode keskmine
+10). Tootmisvõimsuste rakendatus tõusis 73%-le (2025. a IV kv 60%).
Märtsi nõudlus toodangule püsib alla tavapärast taset vähemal määral kui 3 kuud tagasi (üldsaldo märtsis
−18, detsembris −23), seejuures välisturu nõudlus oli väiksem kui detsembris (saldo märtsis −30, detsembris
−23). Tootjate eeldustel järgmisel 3 kuul olukord halveneb, sest rohkem kui pooled tootjad (55%) teatasid
toodangu mahu kahanemisest (ükski ettevõtte ei prognoosi selle kasvu). Valmistoodete müügihinnad
märkimisväärselt tõusevad (saldod +27). Valdav osa ettevõtteid (82%) ei plaani töötajate arvu muuta.
Kindlustunde indikaator on madalam kui 3 kuud tagasi, kuid kõrgem võrreldes 2025. a märtsiga (märtsis
−28, detsembris −18; 2025. a märtsis −31).
Nahatööstus
Viimasel 3 kuul ei ole toodangu maht muutunud (saldo märtsis =0).
Nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule püsib tavalisest madalamal tasemel (üldsaldo märtsis −57,
detsembris −40) ja seda eri ekspor ellimuste osas (saldo märtsis −71, detsembris −20)
Ettevõtjate prognooside kohaselt eelseisval 3 kuul tootmise langus jätkub, millest teatas 14% ettevõtteid,
ülejäänutel jääb tootmine samaks. Toodangu müügihinnad tõusevad märgatavalt (saldo +43), töötajate
arv ei muutu (teatas 100% ettevõtteid).
Väiksema nõudluse tingimustes langes kindlustunde indikaator −24-le, mis on 4 punkti madalam kui 3
kuud tagasi ja 3 punkti madalam eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.
Puidutööstus
Viimase 3 kuu jooksul tootmine suurenes, kuid kasvutempo aeglustus (saldo märtsis +6, detsembris +24).
Nii sise- kui välisturu tellimuste portfell (üldsaldo) püsib tavalisest madalamal tasemel, kuid on oluliselt
kõrgem kui 3 kuud ja ka aasta tagasi (märtsis −6, detsembris −18; 2025. a märtsis −26). Toodangu mahu
prognoosid järgmiseks 3 kuuks on head, kuna 44% tootjaid loodab toodangu mahu kasvule, ülejäänutel
jääb tootmine samaks. Toodangu müügihinnad tõusevad (saldo +27) ja iga neljas tootja kavatseb
suurendada töötajate arvu (saldo +19).
Paranenud toodangu mahu ootused tugevdasid kindlustunnet, mida kinnitab kindlustunde indikaator
(märtsis +11, detsembris −6; 2025. a märtsis +11).
Mööblitootmine
Viimasel 3 kuul toodangu maht kahanes (saldo märtsis −15, eelmise 3 kuu saldode keskmine −18).
Nii sise- kui välisturu tellimuste portfell on tavalisest õhem varasemast suuremal määral (üldsaldo märtsis
−55, detsembris −33) ja seda eri ekspor ellimuste osas (saldo märtsis −70, detsembris −40). Prognooside
15
Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 236, märts 2026
kohaselt on järgmisel 3 kuul oodata toodangu mahu edasist langust (saldo märtsis −15). Töötajate arvu
eelseisvast vähendamisest teatas 35% ettevõtteid (60%-l ei muutu). Toodangu müügihinnad veidi
langevad (saldo −5).
Ettevõtete kindlustunde indikaator on madalam kui 3 kuud tagasi ja ka eelmise aasta sama kuuga
võrreldes (märtsis −23, detsembris −13; 2025. a märtsis −12).
Paberitööstus
Viimase 3 kuu jooksul toodangu maht liikus langustrendil aeglasemalt kui 3 kuud tagasi (saldo märtsis −25,
detsembris −44).
Nii sise- kui välisturu tellimused püsivad alla tavapärast taset (üldsaldo märtsis −50, detsembris −56).
Eelseisvaks 3 kuuks tehtud prognooside kohaselt tootmismaht kasvab, töötajate arv veidi suureneb ja
toodangu müügihinnad tõusevad (kolme indikaatori saldod +8).
Ettevõtete kindlustunne on tugevam kui detsembris, kuid oluliselt nõrgem aastatagusega võrreldes,
(märtsis −17, detsembris −26; 2025. a märtsis −3).
Trükindus ja salvestite paljundus
Viimasel 3 kuul toodangu maht jätkuvalt kasvas (saldo märtsis +20, eelmise 3 kuu saldode keskmine −+28).
Hetkeolukorda peegeldav nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule on olulisel määral alla tavalist taset
(saldo märtsis −40, detsembris −14) ja seda suures osas väiksemate ekspor ellimuste arvel (saldo märtsis
−60, detsembris −29). Tootmise prognoosid järgmiseks 3 kuuks on positiivsed: 30% ettevõtteid eeldab
toodangu mahu kasvu ja 10%-l ettevõtetel tootmine väheneb. On oodata ka väiksemat töötajate arvu
(saldo −20). Toodangu müügihinnad tõusevad märkimisväärselt (saldo +40),
Ettevõtete kindlustunde indikaator on madalam kui detsembris, kuid kõrgem kui 2025. aasta märtsis
(märtsis −3, detsembris =0; 2025. a märtsis −8).
Keemiatööstus
Viimase 3 kuu jooksul pööras toodangu maht langustrendile (saldo märtsis −30, eelmise 3 kuu saldode
keskmine +7).
Nii sise- kui välisturu tellimused on tavalisest madalamal tasemel (mõlemad saldod −10). Prognoosid
järgmiseks kolmeks kuuks paranesid oluliselt ning on oodata tootmismahu kiiret kasvu (saldo märtsis +50,
detsembris −30). Töötajate arv ja toodangu müügihinnad ei muutu (mõlemad saldod =0-ga).
Haru olukorda peegeldab paranenud kindlustunde indikaator (märtsis +13), mis on 20 punkti kõrgem kui
detsembris (−7) ja peaaegu sama, mis aasta tagasi (+14).
Kummi- ja plasttoodete tööstus
Toodangu maht jätkas langustrendi (saldo märtsis −43, detsembris −20).
Nõudlus toodangule vähenes (üldsaldo märtsis −50, detsembris −36) ja seda siseturu tellimuste arvel,
kuna eksporttellimusi on rohkem kui detsembris (saldo märtsis −14, detsembris −40). Tootmise prog-
noosid järgmiseks 3 kuuks on positiivsed ning on oodata tootmise kasvu (saldo märtsis +38, detsembris
−40). Töötajate arv suureneb ja toodangu müügihinnad tõusevad (mõlemad saldod +14).
Ettevõtete kindlustunne on märgatavalt tugevam kui 3 kuud tagasi ja ka aastatagusega võrreldes (märtsis
−9, detsembris −25; 2025. a märtsis −23).
Metalltoodete tööstus
Viimase 3 kuu jooksul toodangu maht pööras järsult langustrendile (saldo märtsis −16, detsembris +13).
Nõudlus toodangule langes varasemast madalamale tasemele (üldsaldo märtsis −42, detsembris −26).
16
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Tööstusbaromeeter
Sama kehtib ka eksporttellimuste kohta (saldo märtsis −53, detsembris −32). Tootmismahu ootused
järgmiseks 3 kuuks on positiivsed, kuna 47% ettevõtteid (detsembris 22%) prognoosib suuremat toodangu
mahtu, vaid 5%-l (detsembris 22%-l) tootmine väheneb. Tootjad kavandavad töötajate arvu vähendamist
(saldo −11) ja kõrgemaid toodangu müügihindu (saldo +11).
Heade prognooside tulemusel tõusis kindlustunde indikaator −2-le, mis on 7 punkti kõrgem kui detsembris
ja peaaegu sama, mis aasta tagasi (−3).
Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine
Viimasel 3 kuu jooksul püsis toodangu maht samal tasemel (saldo =0). Tootmisvõimsuste rakendatus
(66%) on 3%-punkti madalam kui eelmise aasta IV kvartalis.
Nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule on tavalisest madalamal tasemel (üldsaldo −44). Tootjad
eeldavad, et järgmisel 3 kuul olukord paraneb ning toodangu maht kasvab (saldo +22). Samal ajal iga
kolmas ettevõtte kavatseb vähendad töötajate arvu ja tõsta toodangu müügihindu.
Väiksem nõudlus nõrgendas tootjate kindlustunnet, seda näitab kindlustunde indikaator, mis muutus
negatiivseks (märtsis −4, detsembris =0; 2025. a märtsis +15).
Elektriseadmete tootmine
Viimasel 3 kuul ei ole tootmismaht muutunud (saldo =0). Ka tootmisvõimsuste rakendatus püsib samal
tasemel (69%).
Märtsis püsib nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule tavalisest madalamal tasemel (üldsaldo märtsis
−25, detsembris −21). Prognoosid eelseisvaks 3 kuuks on heal tasemel, kuna rohkem kui pooled e evõtted
(58%) prognoosivad toodangu mahu kasvu, 17%-l tootmine väheneb. Töötajate arv suureneb ja toodangu
müügihinnad tõusevad (saldod vastavalt +17 ja +25).
Haru olukorda näitab positiivne kindlustunde indikaator (märtsis +14, detsembris +5; 2025. a märtsis +13).
Masinate ja seadmete tootmine
Viimasel 3 kuul toodangu mahu kasv kiirenes (saldo märtsis +43, eelmise 3 kuu saldode keskmine +36).
Tootmisvõimsuste rakendatus on 2% punkti kõrgem kui eelmise aasta IV kvartalis (68%).
Nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule ületab tavapärase taseme (mõlemad saldod +29). Ettevõtjate
prognooside kohaselt järgmisel 3 kuul on oodata suuremat toodangu mahtu ja töötajate arvu, toodangu
müügihinnad tõusevad (kõik kolm saldod märtsis +43).
Ettevõtete kindlustunde indikaator on positiivne ning kõrgem kui IV kvartalis ja aasta tagasi (märtsis +24,
detsembris −9; 2025. a märtsis −4).
Ehitusmaterjalitööstus
Viimasel 3 kuul tootmismahu langus kiirenes (saldo märtsis −38, eelmise 3 kuu saldode keskmine −26).
Hetkeseisu peegeldav nii sise- kui välisturu tellimuste portfell on tavalisest õhem ja seda varasemast
suuremal määral (üldsaldo märtsis −52, detsembris −39). Eelseisval 3 kuul on oodata tootmismahu kasvu
(saldo märtsis +43) ja toodangu müügihinnad märgatavalt tõusevad (saldo +30). Samal ajal töötajate arv
veidi väheneb (saldo −5).
Kindlustunde indikaator (−7) on 13 punk kõrgem kui detsembris ja 8 punkti madalam kui aasta tagasi.
17
Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 236, märts 2026
TÖÖSTUSBAROMEETER
(vastuste jagunemine %-des)
2025 2026
Näitaja
03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03
Toodangu maht suurenes 25,3 27,6 27,6 30,7 27,8 19,5 12,5 20,7 31,8 27,7 23,6 20,4 22,4
viimase 3 kuu jooksul jäi samaks 46,5 45,7 44,7 47,1 52,9 56,8 62,5 57,5 49,2 48,7 47,7 46,3 45,8
vähenes 28,2 26,6 27,6 22,2 19,3 23,7 25,0 21,8 19,1 23,6 28,6 33,3 31,8
saldo -3 1 0 8 9 -4 -13 -1 13 4 -5 -13 -9
Tellimused (nõudlus) üle tavalise 8,4 6,0 9,1 6,9 8,6 7,9 7,3 11,2 11,9 9,3 9,6 11,0 10,4
toodangule praegu tavalised 51,0 49,8 42,7 43,4 49,2 47,9 46,6 43,3 49,2 54,6 52,3 45,8 44,8
alla tavalise 40,6 44,2 48,2 49,7 42,3 44,2 46,1 45,5 38,9 36,1 38,1 43,3 44,8
saldo -32 -38 -39 -43 -34 -36 -39 -34 -27 -27 -28 -32 -34
Eksporttellimused üle tavalise 8,8 7,8 6,8 7,1 8,5 8,8 7,7 9,9 11,1 9,7 10,5 11,6 10,3
toodangule praegu tavalised 49,5 46,4 46,6 49,5 50,9 50,6 49,7 47,5 52,8 54,3 50,5 43,7 43,5
alla tavalise 41,8 45,8 46,6 43,4 40,7 40,7 42,6 42,5 36,1 36,0 39,0 44,7 46,2
saldo -33 -38 -40 -36 -32 -32 -35 -33 -25 -26 -28 -33 -36
Valmistoodete varud liiga suured 6,7 6,4 10,0 11,6 9,0 8,8 9,7 10,6 9,6 9,6 8,4 10,3 12,5
praegu piisavad 79,5 79,7 76,8 72,4 78,0 80,8 78,5 77,7 79,8 80,8 82,7 80,4 76,6
liiga väikesed 13,9 13,9 13,2 16,0 13,0 10,4 11,8 11,7 10,7 9,6 8,9 9,3 10,9
saldo -7 -7 -3 -4 -4 -2 -2 -1 -1 0 -1 1 2
Toodangu maht suureneb 31,8 36,4 27,8 18,2 17,4 20,5 24,4 20,7 15,3 17,0 23,6 32,7 36,1
järgneva 3 kuu jooksul jääb samaks 52,2 50,0 50,5 57,8 56,0 60,5 53,9 52,7 52,4 52,1 54,4 51,8 50,3
väheneb 15,9 13,6 21,7 24,1 26,6 19,0 21,8 26,6 32,3 30,9 22,1 15,6 13,6
saldo 16 23 6 -6 -9 2 3 -6 -17 -14 2 17 23
Ettevõtte väga kerge 3,5 1,5 1,5 1,6 1,1 1,1 1,1 2,1 1,6 1,0 3,0 2,0 2,6
majandusolukorra kerge 21,8 22,2 19,2 20,3 17,3 20,2 17,8 19,7 22,8 20,0 22,6 26,4 21,9
prognoosimise kergus
raske 52,0 56,1 59,6 62,0 66,0 61,7 63,9 60,1 60,9 62,1 56,3 54,2 57,8
või raskus
väga raske 22,8 20,2 19,7 16,0 15,7 17,0 17,3 18,1 14,8 16,9 18,1 17,4 17,7
saldo -34 -36 -38 -35 -39 -37 -39 -36 -32 -37 -32 -29 -33
Toodangu müügihinnad tõusevad 17,9 20,7 12,8 9,7 16,7 14,1 14,7 13,8 14,0 22,2 19,6 26,4 25,3
järgneva 3 kuu jooksul jäävad samaks 76,0 73,6 80,0 82,7 76,3 78,5 77,0 76,6 76,9 69,1 71,9 66,7 68,4
langevad 6,1 5,7 7,2 7,6 7,0 7,3 8,4 9,6 9,1 8,8 8,5 7,0 6,3
saldo 12 15 6 2 10 7 6 4 5 13 11 19 19
Töötajate arv suureneb 14,9 15,7 15,6 16,4 15,0 11,1 9,3 12,8 10,1 10,8 15,2 19,6 15,6
järgneva 3 kuu jooksul jääb samaks 71,3 71,7 67,3 63,5 70,1 75,8 77,2 69,7 70,7 69,7 72,6 66,3 70,8
väheneb 13,9 12,6 17,1 20,1 15,0 13,2 13,5 17,6 19,2 19,5 12,2 14,1 13,5
saldo 1 3 -2 -4 0 -2 -4 -5 -9 -9 3 6 2
KINDLUSTUNDE indikaator -3 -3 -10 -15 -13 -11 -11 -13 -14 -14 -8 -5 -4
18
TÖÖSTUSBAROMEETER, MÄRTS 2026
(tööstusharude lõikes ettevõtete vastuste jagunemine %-des)
Toidu- Joogi- Tekstiili- Rõiva- Naha- Puidu- Paberi- Keemia- Kummi - Ehitus- Metall- Elektroo- Elektri- Masinate Mööbli- Trükindus Kogu
Näitaja ainete tootmine tootmine tootmine tööstus tööstus tööstus tööstus ja plast- materjali- toodete nika- ja seadmete ja tootmine ja tööstus
tootmine toodete tööstus tootmine optika- tootmine seadmete salvestiste
tootmine seadmete tootmine paljundus
tootmine
Toodangu maht suurenes 24,0 18,2 28,6 45,5 28,6 31,3 8,3 10,0 7,1 14,3 15,8 33,3 33,3 42,9 20,0 20,0 22,4
viimase 3 kuu jooksul jäi samaks 48,0 18,2 28,6 36,4 42,9 43,8 58,3 50,0 42,9 33,3 52,6 33,3 33,3 57,1 45,0 80,0 45,8
vähenes 28,0 63,6 42,9 18,2 28,6 25,0 33,3 40,0 50,0 52,4 31,6 33,3 33,3 0,0 35,0 0,0 31,8
saldo -4 -45 -14 27 0 6 -25 -30 -43 -38 -16 0 0 43 -15 20 -9
Konjunktuur nr 236, märts 2026
Tellimused (nõudlus) üle tavalise 8,0 0,0 14,3 9,1 0,0 12,5 8,3 10,0 14,3 9,5 15,8 0,0 16,7 28,6 5,0 0,0 10,4
toodangule praegu tavalised 44,0 45,5 42,9 63,6 42,9 68,8 33,3 70,0 21,4 28,6 26,3 55,6 41,7 71,4 35,0 60,0 44,8
alla tavalise 48,0 54,6 42,9 27,3 57,1 18,8 58,3 20,0 64,3 61,9 57,9 44,4 41,7 0,0 60,0 40,0 44,8
saldo -40 -55 -29 -18 -57 -6 -50 -10 -50 -52 -42 -44 -25 29 -55 -40 -34
Eksporttellimused üle tavalise 13,6 0,0 0,0 10,0 0,0 13,3 0,0 10,0 14,3 11,1 15,8 11,1 16,7 28,6 0,0 0,0 10,3
toodangule praegu tavalised 36,4 72,7 42,9 50,0 28,6 66,7 36,4 70,0 57,1 33,3 15,8 44,4 50,0 71,4 30,0 40,0 43,5
alla tavalise 50,0 27,3 57,1 40,0 71,4 20,0 63,6 20,0 28,6 55,6 68,4 44,4 33,3 0,0 70,0 60,0 46,2
saldo -36 -27 -57 -30 -71 -7 -64 -10 -14 -44 -53 -33 -17 29 -70 -60 -36
Valmistoodete varud liiga suured 4,2 9,1 28,6 30,0 0,0 12,5 16,7 10,0 21,4 26,3 11,1 0,0 0,0 0,0 10,0 0,0 12,5
19
praegu piisavad 91,7 81,8 57,1 50,0 100,0 81,3 75,0 80,0 71,4 57,9 83,3 88,9 75,0 100,0 80,0 88,9 76,6
liiga väikesed 4,2 9,1 14,3 20,0 0,0 6,3 8,3 10,0 7,1 15,8 5,6 11,1 25,0 0,0 10,0 11,1 10,9
saldo 0 0 14 10 0 6 8 0 14 11 6 -11 -25 0 0 -11 2
Toodangu maht suureneb 32,0 45,5 28,6 0,0 0,0 43,8 16,7 50,0 46,2 57,1 47,4 33,3 58,3 42,9 10,0 30,0 36,1
järgneva 3 kuu jooksul jääb samaks 52,0 45,5 71,4 45,5 85,7 56,3 75,0 50,0 46,2 28,6 47,4 55,6 25,0 57,1 65,0 60,0 50,3
väheneb 16,0 9,1 0,0 54,6 14,3 0,0 8,3 0,0 7,7 14,3 5,3 11,1 16,7 0,0 25,0 10,0 13,6
saldo 16 36 29 -55 -14 44 8 50 38 43 42 22 42 43 -15 20 23
Ettevõtte väga kerge 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 8,3 10,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 14,3 0,0 0,0 2,6
majandusolukorra kerge 20,0 27,3 0,0 9,1 0,0 31,3 16,7 30,0 28,6 4,8 42,1 33,3 41,7 14,3 15,0 10,0 21,9
prognoosimise kergus raske 72,0 72,7 85,7 36,4 71,4 62,5 58,3 60,0 50,0 71,4 52,6 44,4 50,0 71,4 70,0 50,0 57,8
või raskus väga raske 8,0 0,0 14,3 54,6 28,6 6,3 16,7 0,0 21,4 23,8 5,3 22,2 8,3 0,0 15,0 40,0 17,7
saldo -34 -23 -57 -68 -64 -22 -29 -5 -32 -57 -11 -28 -12 -14 -43 -60 -33
Toodangu müügihinnad tõusevad 12,0 18,2 28,6 27,3 42,9 26,7 16,7 10,0 21,4 45,0 21,1 33,3 25,0 42,9 5,0 40,0 25,3
järgneva 3 kuu jooksul jäävad samaks 76,0 81,8 71,4 72,7 57,1 73,3 75,0 80,0 71,4 40,0 68,4 55,6 75,0 57,1 85,0 60,0 68,4
langevad 12,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 8,3 10,0 7,1 15,0 10,5 11,1 0,0 0,0 10,0 0,0 6,3
saldo 0 18 29 27 43 27 8 0 14 30 11 22 25 43 -5 40 19
Töötajate arv suureneb 8,0 27,3 28,6 18,2 0,0 25,0 8,3 0,0 21,4 14,3 10,5 11,1 33,3 42,9 5,0 0,0 15,6
järgneva 3 kuu jooksul jääb samaks 76,0 63,6 57,1 81,8 100,0 68,8 91,7 100,0 71,4 66,7 68,4 55,6 50,0 57,1 60,0 80,0 70,8
väheneb 16,0 9,1 14,3 0,0 0,0 6,3 0,0 0,0 7,1 19,1 21,1 33,3 16,7 0,0 35,0 20,0 13,5
saldo -8 18 14 18 0 19 8 0 14 -5 -11 -22 17 43 -30 -20 2
KINDLUSTUNDE indikaator -8 -6 -5 -28 -24 11 -17 13 -9 -7 -2 -4 14 24 -23 -3 -4
Tööstusbaromeeter
Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 236, märts 2026
TÖÖSTUSBAROMEETER
(saldod %-des)
1993 - 2026 2025 2026
Näitaja min kesk max 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03
Toodangu maht
saldo -64 7 47 -3 1 0 8 9 -4 -13 -1 13 4 -5 -13 -9
viimase 3 kuu jooksul
Tellimused (nõudlus)
saldo -78 -12 31 -32 -38 -39 -43 -34 -36 -39 -34 -27 -27 -28 -32 -34
toodangule praegu
Eksporttellimused
saldo -71 -14 24 -33 -38 -40 -36 -32 -32 -35 -33 -25 -26 -28 -33 -36
toodangule praegu
Valmistoodete varud
saldo -28 -4 15 -7 -7 -3 -4 -4 -2 -2 -1 -1 0 -1 1 2
praegu
Toodangu maht
saldo -49 11 57 16 23 6 -6 -9 2 3 -6 -17 -14 2 17 23
järgneva 3 kuu jooksul
Ettevõtte majandusolu-
korra prognoosimise saldo -44 -32 -11 -34 -36 -38 -35 -39 -37 -39 -36 -32 -37 -32 -29 -33
kergus või raskus
Toodangu müügihinnad
saldo -35 10 69 12 15 6 2 10 7 6 4 5 13 11 19 19
järgneva 3 kuu jooksul
Töötajate arv
saldo -47 0 26 1 3 -2 -4 0 -2 -4 -5 -9 -9 3 6 2
järgneva 3 kuu jooksul
Toodangu kasvu piiravad praegu (% vastanutest)
mitte miski 1 11 22 x 7 x x 4 x x 4 x x 9 x x
ebapiisav nõudlus 16 55 85 x 66 x x 69 x x 66 x x 75 x x
tööjõu puudus 1 17 44 x 9 x x 12 x x 11 x x 5 x x
materjali/seadmete puudus 0 9 29 x 4 x x 4 x x 7 x x 4 x x
finantsprobleemid 0 4 16 x 4 x x 4 x x 5 x x 3 x x
muu 0 5 18 x 9 x x 6 x x 7 x x 4 x x
Tootmisvõimsuste
saldo -22 10 47 x 18 x x 22 x x 19 x x 22 x x
piisavus
Tellimused
saldo -51 5 48 x -9 x x -6 x x -3 x x -8 x x
viimase 3 kuu jooksul
Tootmisvõimsuste
% 57 72 86 x 67 x x 68 x x 68 x x 66 x x
rakendatuse tase praegu
Ettevõtte konkurentsi-
võime EL turul saldo -24 3 25 x -16 x x -13 x x -13 x x 0 x x
viimase 3 kuu jooksul
Ettevõtte konkurentsi-
võime mujal välisturul saldo -18 1 33 x -14 x x -8 x x -16 x x -1 x x
viimase 3 kuu jooksul
KINDLUSTUNDE indikaator -40 1 27 -3 -3 -10 -15 -13 -11 -11 -13 -14 -14 -8 -5 -4
20
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Ehitusbaromeeter
2.2. Ehitusbaromeeter 8
Ehitusettevõtete kindlustunde indikaator jätkab vähehaaval tõusu (detsembris −10, veebruaris −6, märtsis
−5) ega ole enam nii madal kui aasta eest (−14 märtsis 2025). Järgmise kolme kuu tööde mahtu
prognoosivad ettevõtted aastatagusest optimistlikumalt.
Kindlustunde indikaator9 on viimasel 12 kuul liikunud laugel tõusul, kerkides −14-lt (märtsis 2025) −5-le
(märtsis 2026). Ettevõtete tellimuste seis ei ole oluliselt paranenud (saldo10 veebruaris −21, märtsis −20),
hinnangud on püsinud viimasel viiel kuul üsna ühtlasel tasemel (keskmiselt −20), olles alla pikaajalist
keskmist (−12). 58% e evõtetel on tellimusi hooaja kohta tavalisel määral ja 12%-l üle tavalise, kuid 31%-l
alla tavalise.
Euroopa Komisjoni poolt sesoonselt tasandatud ehituse kindlustunde indikaator oli märtsis 2025 −16,
detsembris 2025 −4 ja märtsis 2026 −7.
I kvartalis oli ehitustegevus hooajalises madalseisus, olukord on aga mõneti parem aastatagusest (saldo
detsembris −9, märtsis −14, märtsis 2025 −27). Vähene nõudlus piiras ligi poolte ettevõtete tegevust,
tavalisest enam takistasid ehitustegevust ilmaolud. Laenusaamise võimalused on siiski paranenud (saldo
detsembris −19, märtsis −15). Ehituse evõtete kindlus tuleviku suhtes ei ole aga suurenenud, 68% peab
enda edasiste arenguvõimaluste prognoosimist raskeks ja 16% väga raskeks (saldo −67, aasta varem −65).
Järgmise kolme kuu ehitustööde mahu väljavaated on paremad kui mullu (prognoosi saldo detsembris
−12, märtsis +43, märtsis 2025 +17). Töötajaid plaanitakse juurde võtta (prognoosi saldo +9, märtsis 2025
+2). Ehituse hindade tõus tõenäoliselt kiireneb (prognoosi saldo detsembris +20, märtsis +43), 45%
ettevõtteid prognoosib hinnataseme tõusu.
8 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel,
märtsis 113 ehitusettevõtte hinnangute alusel.
9 Koondnäitaja, mis peegeldab tellimuste seisu ja töötajate arvu muutusi järgmisel 3 kuul.
10 Saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed.
21
Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 236, märts 2026
22
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Ehitusbaromeeter
Hooneid ehitavate ettevõtete kindlustunde indikaator (−7) on veidi madalam kui kolm kuud tagasi (−4),
ent kõrgem kui aasta varem (−25). Tellimuste seis on endistviisi tavapärasest kesisem (saldo detsembris
−13, märtsis −20), ent mi e nii kehv kui aasta tagasi, mil märtsis 2025 oli saldo −40.
Viimastel kuudel ehitustööde mahu vähenemine jätkus (saldo detsembris −7, märtsis −12), järgnevaks
kolmeks kuuks prognoosivad ettevõtted ehitustegevuse elavnemist, prognoosid on optimistlikumad kui
aasta tagasi (saldo +39, detsembris +2, märtsis 2025 +8). Töötajaid võetakse juurde (saldo +7).
Rajatiste ehituse kindlustunde indikaator on tõusnud detsembri −12-lt märtsiks −2-le (märtsis 2025 +10).
Ehitustegevus oli viimastel kuudel hooajalises madalseisus (saldo jaanuaris −19, märtsis −27). Ligi poolte
ettevõtete tegevust piiras I kvartalis ilmastik, vähene nõudlus oli piiravaks 35%-le. Tellimusi tuli
mõnevõrra juurde (saldo veebruaris −26, märtsis −22), kuid e evõtete hinnangul on neid kesisemalt kui
aasta tagasi (saldo märtsis 2025 −13).
Järgmisel kolmel kuul hakkab tööde maht suurenema (saldo +50). Neljandik ettevõtteid võtab töötajaid
lisaks (saldo +17). Üle poolte ettevõtete prognoosib hinnataseme tõusu (saldo +48, märtsis 2025 +25).
Eriehitustöödega tegelevate ettevõtete kindlustunde indikaator (märtsis −4) on tõusnud nii võrreldes
eelmiste kuudega kui ka aasta varasemaga (jaanuaris −25, märtsis 2025 −13).
Tellimustega varustatus paranes mõnevõrra (saldo jaanuaris −43, märtsis −17, märtsis 2025 −26), 62%
ettevõtetel on nüüd jälle tellimusi tavalisel tasemel. Eelmisel kolmel kuul tööde maht vähenes (saldo
jaanuaris −19, märtsis −9). 35% e evõtetel takistas ehitustegevust eeskätt ilmastik, 35%-l nõudluse
nappus. Lähikuudel tööde maht kasvab (saldo +47) ja töötajate arv suureneb (saldo +10).
23
Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 236, märts 2026
EHITUSBAROMEETER
(vastuste jagunemine %-des)
2025 2026
03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03
Ehitustööde maht kasvas 14,9 15,0 24,3 24,8 31,6 29,9 29,7 26,9 30,6 21,5 17,0 19,3 17,1
viimase 3 kuu jäi samaks 43,0 46,9 43,3 49,5 52,0 48,5 51,5 50,9 43,2 47,7 57,6 46,8 52,3
jooksul kahanes 42,1 38,1 32,4 25,7 16,3 21,7 18,8 22,2 26,1 30,8 25,5 33,9 30,6
saldo -27 -23 -8 -1 15 8 11 5 5 -9 -9 -15 -14
Ehitustegevust piirab praegu (% vastanutest)
mitte miski 7,9 12,4 9,8 12,7 19,0 20,4 18,8 17,6 10,6 13,9 9,3 6,3 8,8
ebapiisav nõudlus 67,5 68,1 63,4 59,1 50,0 45,9 45,5 46,3 50,4 53,7 53,3 44,1 48,7
ilmastikutingimused 8,8 3,5 5,4 2,7 3,0 2,0 5,0 4,6 8,0 10,2 24,3 33,3 23,0
tööjõu puudus 9,6 8,8 9,8 13,6 15,0 21,4 17,8 22,2 19,5 11,1 6,5 8,1 8,8
masinate, seadmete, materjalide puudus 0,9 0,9 0,9 1,8 1,0 1,0 2,0 2,8 2,7 1,9 0,0 0,9 1,8
finantsprobleemid 0,9 1,8 1,8 3,6 5,0 5,1 5,9 4,6 4,4 5,6 4,7 4,5 3,5
muud 3,5 3,5 8,9 6,4 7,0 4,1 5,0 1,9 4,4 3,7 1,9 2,7 5,3
Tellimuste portfell üle tavalise 12,3 10,7 12,5 11,0 12,0 9,3 11,9 15,7 14,2 18,5 14,0 15,3 11,5
praegu tavaline 44,7 45,5 43,8 50,5 59,0 62,9 58,4 51,9 50,4 46,3 51,4 48,6 57,5
alla tavalise 43,0 43,8 43,8 38,5 29,0 27,8 29,7 32,4 35,4 35,2 34,6 36,0 31,0
saldo -31 -33 -31 -28 -17 -19 -18 -17 -21 -17 -21 -21 -20
Töötajate arv suureneb 16,7 19,8 17,1 12,7 16,0 9,2 9,9 14,0 15,2 10,2 14,0 21,6 20,4
järgneva 3 kuu jääb samaks 68,4 67,6 71,2 76,4 77,0 75,5 71,3 68,2 68,8 75,9 73,8 64,9 69,0
jooksul väheneb 14,9 12,6 11,7 10,9 7,0 15,3 18,8 17,8 16,1 13,9 12,2 13,5 10,6
saldo 2 7 5 2 9 -6 -9 -4 -1 -4 2 8 10
Ettevõtte majandusolukorra väga kerge 1,8 2,7 0,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,9 0,9 1,9 1,9 0,0 0,9
prognoosimise kergus või
kerge 13,3 14,2 17,9 13,8 16,3 14,6 12,0 14,8 16,1 15,0 15,0 15,3 15,1
raskus
raske 67,3 63,7 62,5 67,9 65,3 64,6 72,0 65,7 67,9 66,4 66,4 66,7 68,1
väga raske 17,7 19,5 18,8 18,4 18,4 20,8 16,0 18,5 15,2 16,8 16,8 18,0 15,9
saldo -66 -61 -62 -68 -65 -65 -72 -65 -67 -65 -65 -67 -67
Ehitustööde hinnad tõusevad 23,0 27,7 38,4 35,9 40,0 30,6 22,0 25,9 29,2 21,3 20,6 40,0 44,6
järgneva 3 kuu jäävad samaks 73,5 67,9 57,2 58,5 59,0 66,3 76,0 71,3 68,2 76,9 75,7 57,3 53,6
jooksul langevad 3,5 4,5 4,5 5,7 1,0 3,1 2,0 2,8 2,7 1,9 3,7 2,7 1,8
saldo 20 23 34 30 39 28 20 23 27 20 17 37 43
Kindlustunde indikaator -14 -13 -13 -13 -4 -12 -13 -10 -11 -10 -9 -6 -5
24
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Ehitusbaromeeter
EHITUSBAROMEETER, MÄRTS 2026
(ehitusvaldkondade lõikes vastuste jagunemine %-des)
Näitaja Vastuse Elamute ja mitte- Rajatiste Eriehitus- Kokku
variant eluhoonete ehitus ehitus tööd
Ehitustööde maht kasvas 15,0 22,7 17,2 17,1
viimase 3 kuu jäi samaks 58,3 27,3 58,6 52,3
jooksul kahanes 26,7 50,0 24,1 30,6
saldo -12 -27 -7 -14
Ehitustegevust piirab praegu (% vastanutest)
mitte miski 8,2 13,0 6,9 8,8
ebapiisav nõudlus 59,0 39,1 34,5 48,7
ilmastikutingimused 13,1 34,8 34,5 23,0
tööjõu puudus 11,5 4,3 6,9 8,8
masinate, seadmete, materjalide puudus 1,6 0,0 3,4 1,8
finantsprobleemid 3,3 0,0 6,9 3,5
muu 3,3 8,7 6,9 5,3
Tellimuste portfell üle tavalise 9,8 17,4 10,3 11,5
praegu tavaline 60,7 43,5 62,1 57,5
alla tavalise 29,5 39,1 27,6 31,0
saldo -20 -22 -17 -20
Töötajate arv suureneb 19,7 26,1 17,2 20,4
järgneva 3 kuu jääb samaks 67,2 65,2 75,9 69,0
jooksul väheneb 13,1 8,7 6,9 10,6
saldo 7 17 10 10
Ettevõtte väga kerge 1,6 0,0 0,0 0,9
majandusolukorra kerge 11,5 17,4 20,7 15,1
prognoosimise kergus või raske 70,5 73,9 58,6 68,1
raskus väga raske 16,4 8,7 20,7 15,9
saldo -69 -74 -59 -67
Ehitustööde hinnad tõusevad 45,0 52,2 37,9 44,6
järgneva 3 kuu jäävad samaks 53,3 43,5 62,1 53,6
jooksul langevad 1,7 4,4 0,0 1,8
saldo 43 48 38 43
Kindlustunde indikaator -7 -2 -4 -5
25
Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 236, märts 2026
EHITUSBAROMEETER
(saldod %-des)
1994 - 2026 2025 2026
min kesk max 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03
Ehitustööde maht saldo -69 11 76 -27 -23 -8 -1 15 8 11 5 5 -9 -9 -15 -14
viimase 3 kuu jooksul
Ehitustegevust piirab praegu (% vastanutest)
mitte miski % 0 12 33 8 12 10 13 19 20 19 18 11 14 9 6 9
ebapiisav nõudlus % 1 46 89 68 68 63 59 50 46 46 46 50 54 53 44 49
ilmastikutingimused % 0 12 65 9 4 5 3 3 2 5 5 8 10 24 33 23
tööjõu puudus % 0 27 81 10 9 10 14 15 21 18 22 20 11 7 8 9
masinate,
seadmete, % 0 2 40 1 1 1 2 1 1 2 3 3 2 0 1 2
materjalide puudus
finantsprobleemid % 0 4 16 1 2 2 4 5 5 6 5 4 6 5 5 4
muu % 0 4 30 4 4 9 6 7 4 5 2 4 4 2 3 5
Tellimuste portfell saldo -83 -10 59 -31 -33 -31 -28 -17 -19 -18 -17 -21 -17 -21 -21 -20
praegu
Töötajate arv järg- saldo -68 6 65 2 7 5 2 9 -6 -9 -4 -1 -4 2 8 10
neva 3 kuu jooksul
Ettevõtte majandus-
olukorra prognoosi- saldo -73 -70 -68 -66 -61 -62 -68 -65 -65 -72 -65 -67 -65 -65 -67 -67
mise kergus või
raskus
Ehitustööde hinnad
saldo -68 21 83 20 23 34 30 39 28 20 23 27 20 17 37 43
järgneva 3 kuu jooksul
Kindlustunde
-73 -2 58 -14 -13 -13 -13 -4 -12 -13 -10 -11 -10 -9 -6 -5
indikaator
26
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Kaubandusbaromeeter
2.4. Jaekaubandusbaromeeter11
Jaekaubanduse kindlustunde indikaator võrreldes eelmise kvartali lõpuga paraneb, kuid jääb negatiivseks.
Kaupade hinnatõusu näeb ette 42% kauplustest.
Jaekaubanduse kindlustunde indikaator12 võrreldes eelmise kvartali lõpu ja 2025. aasta märtsiga paraneb,
kuid jääb negatiivseks (märtsis −8, detsembris-15, märtsis 2025 −21 punk ). Viimase kolme kuu müük
halveneb (saldo13 märtsis −16, detsembris −6) ja kaubavarud kasvavad (saldo märtsis +21, detsembris
+17), kuid müüki loodetakse parandada järgneva kolme kuu jooksul (saldo märtsis +13, detsembris −21).
Kaupade hinnatõusu näeb ette 42% kauplustest (detsembris 40%). Töötajate arvus suuri muutusi ei
planeerita, see jääb samaks 73%-l kauplustest (detsembris 72%-l).
11 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel,
märtsis 122 kaupluse ja kaubandusettevõtte hinnangute alusel.
12 Koondnäitaja, mis koondab eelmise 3 kuu müügi, hinnangu kaubavarudele ja järgmise 3 kuu müügi prognoosi.
13 Saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed.
27
Kaubandusbaromeeter Konjunktuur nr 236, märts 2026
Kaupluste gruppide lõikes võib esile tõsta järgmist.
Toidukaupluste kindlustunde indikaator palju ei muutu ja püsib negatiivne (märtsis −15, detsembris −14
punkti). Viimase kolme kuu müük halveneb (saldo märtsis −17, detsembris =0) ja kaubavarud kasvavad
(saldo märtsis +31, detsembris +16), kuid müüki loodetakse parandada järgneva kolme kuu jooksul (saldo
märtsis +4, detsembris −26). Suureneb nende kaupluste arv, kelle arvates hinnad tõusevad (märtsis 62%,
detsembris 53%) ja hinnalangust ei näe ette ükski kauplus (sama ka detsembris). Töötajate arvu plaanib
järgneva kolme kuu jooksul vähendada 30% kauplustest (detsembris 20%).
Garderoobikaupluste kindlustunde indikaator paraneb, kuid plusspoolele ei jõua (märtsis =0, detsembris
−23 punkti). Kaubavarud küll vähenevad (saldo märtsis +9, detsembris +15), ent viimase kolme kuu
negatiivne müüginäitaja halveneb veelgi (saldo märtsis −27, detsembris −8). Müüki loodetakse otsustavalt
parandada järgneva kolme kuu jooksul (saldo märtsis +36, detsembris −46). Kaupade hinnad valdava osa
(91%) kaupluste arvates ei muutu (detsembris arvas nii 62%). Töötajate arvu ei plaani suurendada ükski
kauplus (sama ka detsembris), kuid vähendada kavatseb neid 27% kauplustest (detsembris 46%).
28
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Kaubandusbaromeeter
Kodutarvete kaupluste kindlustunde indikaator paraneb, kuid jääb negatiivseks (märtsis −10, detsembris
−18 punk ). Kaubavarud veidi kasvavad (saldo märtsis +20, detsembris +18) ja viimase kolme kuu
müüginäitaja halveneb (saldo märtsis −14, detsembris −3), kuid järgneva kolme kuu jooksul nähakse
müüki paranevat (saldo märtsis +3, detsembris −33). Töötajate arvu 82% kauplustest muuta ei plaani
(detsembris 76%).
Sõidukite müügiga tegelevate kaupluste kindlustunde indikaator teeb suure nihke paranemise suunas
(märtsis +22, detsembris +4 punkti). Viimase kolme kuu müük kasvab (saldo märtsis +22, detsembris = 0),
kaubavarud vähenevad (saldo märtsis −22, detsembris = 0) ja järgneva kolme kuu jooksul loodetakse
müüki veelgi parandada (saldo märtsis +22, detsembris +11). Autokaupade hinnatõusu näeb ette 44%
kauplustest (detsembris 22%). Töötajate arvu plaanib suurendada 11% kauplustest (detsembris 0%).
Kaubamajade ja hüpermarketite kindlustunde indikaator liigub miinusest plusspoolele (märtsis +4,
detsembris −31 punkti). Selle muutuse tingib kõrgendatud ootus järgneva kolme kuu müügile (saldo
märtsis +75, detsembris −25), samas kaubavarud kasvavad (saldo märtsis +38, detsembris +29) ja viimase
kuu müüginäitaja püsib miinuses (saldo märtsis −25, detsembris −38). Töötajaid ei plaani juurde võtta
ükski kauplus (sama ka detsembris), vähendada kavatseb neid 25% kauplustest (detsembris 50%).
29
Kaubandusbaromeeter Konjunktuur nr 236, märts 2026
JAEKAUBANDUSBAROMEETER
(vastuste jagunemine %-des)
Näitaja Vastuse 2025 2026
variant 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03
Müük suurenes 18,0 15,6 25,6 24,8 40,3 37,6 33,1 26,2 25,2 33,9 38,4 39,0 29,5
viimase 3 kuu jäi samaks 25,8 28,9 32,8 35,2 26,9 24,0 26,6 29,4 31,5 26,0 20,0 22,8 24,6
jooksul vähenes 56,3 55,5 41,6 40,0 32,8 38,4 40,3 44,4 43,3 40,2 41,6 38,2 45,9
saldo -38 -40 -16 -15 8 -1 -7 -18 -18 -6 -3 1 -16
Kaubavarud liiga suured 23,4 26,4 24,0 19,4 17,7 21,6 20,3 20,6 19,1 19,8 23,2 21,3 28,1
praegu hooajale kohased 71,9 69,6 72,0 74,2 77,3 73,6 75,6 74,6 77,8 77,0 72,0 74,6 64,5
liiga väikesed 4,7 4,0 4,0 6,5 5,0 4,8 4,1 4,8 3,2 3,2 4,8 4,1 7,4
saldo 19 22 20 13 13 17 16 16 16 17 18 17 21
Kaupade tellimused suurenevad 19,5 31,0 28,5 29,8 16,8 14,4 17,9 15,9 20,5 11,8 11,4 19,7 28,1
järgneva 3 kuu jäävad samaks 45,3 41,3 46,3 46,8 56,3 48,0 43,1 51,6 46,5 46,5 49,6 46,7 45,5
jooksul vähenevad 35,2 27,8 25,2 23,4 26,9 37,6 39,0 32,5 33,1 41,7 39,0 33,6 26,5
saldo -16 3 3 7 -10 -23 -21 -17 -13 -30 -28 -14 2
Müük suureneb 25,0 41,3 41,1 39,2 20,0 21,6 20,2 25,6 29,9 17,5 15,3 23,8 36,1
järgneva 3 kuu jääb samaks 43,8 41,3 40,3 38,4 45,0 39,2 38,7 43,2 44,1 43,7 41,9 42,6 41,0
jooksul väheneb 31,3 17,5 18,6 22,4 35,0 39,2 41,1 31,2 26,0 38,9 42,7 33,6 23,0
saldo -6 24 23 17 -15 -18 -21 -6 4 -21 -27 -10 13
Ettevõtte väga kerge 1,1 0,0 1,1 3,2 3,5 2,3 1,1 2,3 2,2 2,3 0,0 0,0 1,1
majandusolukorra kerge 10,6 12,9 13,3 11,6 12,8 16,9 18,0 18,4 17,6 13,5 15,6 19,3 14,0
prognoosimise
raske 88,3 87,1 85,6 85,3 83,7 80,9 80,9 79,3 80,2 84,3 84,4 80,7 85,0
kergus või raskus
väga raske 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
saldo -38 -37 -35 -34 -32 -30 -30 -28 -29 -33 -34 -31 -34
Töötajate arv suureneb 0,8 5,5 7,3 6,7 5,0 6,5 4,2 4,8 3,2 2,4 1,6 4,1 7,8
järgneva 3 kuu jääb samaks 74,2 70,1 72,6 76,7 72,3 65,0 70,0 75,2 77,8 71,8 75,2 73,8 73,3
jooksul väheneb 25,0 24,4 20,2 16,7 22,7 28,5 25,8 20,0 19,1 25,8 23,2 22,1 19,0
saldo -24 -19 -13 -10 -18 -22 -22 -15 -16 -23 -22 -18 -11
Kaupade hinnad tõusevad 50,4 55,6 61,9 68,0 70,6 51,2 47,2 39,2 41,7 40,0 46,7 44,2 42,0
järgneva 3 kuu jäävad samaks 48,8 42,1 35,7 28,8 26,9 47,2 50,4 60,0 54,3 56,0 50,0 54,2 55,5
jooksul langevad 0,8 2,4 2,4 3,2 2,5 1,6 2,4 0,8 3,9 4,0 3,3 1,7 2,5
saldo 50 53 60 65 68 50 45 38 38 36 43 43 40
Kindlustunde indikaator -21 -13 -4 -4 -7 -12 -15 -13 -10 -15 -16 -9 -8
30
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Kaubandusbaromeeter
JAEKAUBANDUSBAROMEETER, MÄRTS 2026
(vastuste jagunemine kaupluste gruppide lõikes %-des)
Näitaja Vastuse Kauplused kokku sh
variant Toidu Garde- Kodukaupade Auto Kauba- Muud
roobi sh majad
A B
Müük suurenes 29,5 20,7 27,3 37,1 50,0 32,0 44,4 25,0 26,7
viimase 3 kuu jäi samaks 24,6 41,4 18,2 11,4 0,0 16,0 33,3 25,0 23,3
jooksul vähenes 45,9 37,9 54,6 51,4 50,0 52,0 22,2 50,0 50,0
saldo -16 -17 -27 -14 0 -20 22 -25 -23
Kaubavarud liiga suured 28,1 31,0 18,2 31,4 30,0 32,0 11,1 37,5 27,6
praegu hooajale kohased 64,5 69,0 72,7 57,1 60,0 56,0 55,6 62,5 69,0
liiga väikesed 7,4 0,0 9,1 11,4 10,0 12,0 33,3 0,0 3,5
saldo 21 31 9 20 20 20 -22 38 24
Kaupade tellimused suurenevad 28,1 24,1 9,1 31,4 20,0 36,0 22,2 37,5 34,5
järgneva 3 kuu jäävad samaks 45,5 48,3 45,5 40,0 40,0 40,0 66,7 62,5 37,9
jooksul vähenevad 26,5 27,6 45,5 28,6 40,0 24,0 11,1 0,0 27,6
saldo 2 -4 -36 3 -20 12 11 38 7
Müük suureneb 36,1 27,6 45,5 37,1 20,0 44,0 22,2 75,0 33,3
järgneva 3 kuu jääb samaks 41,0 48,3 45,5 28,6 30,0 28,0 77,8 25,0 40,0
jooksul väheneb 23,0 24,1 9,1 34,3 50,0 28,0 0,0 0,0 26,7
saldo 13 4 36 3 -30 16 22 75 7
Ettevõtte väga kerge 1,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 12,5 0,0
majandusolukorra kerge 14,0 3,5 9,1 17,1 10,0 20,0 11,1 12,5 10,0
prognoosimise raske 85,0 75,9 90,9 54,3 60,0 52,0 66,7 50,0 60,0
kergus või raskus väga raske 0,0 20,7 0,0 28,6 30,0 28,0 22,2 25,0 30,0
saldo -34 -57 -41 -47 -55 -44 -50 -31 -55
Töötajate arv suureneb 7,8 7,4 0,0 9,1 11,1 8,3 11,1 0,0 10,7
järgneva 3 kuu jääb samaks 73,3 63,0 72,7 81,8 77,8 83,3 77,8 75,0 71,4
jooksul väheneb 19,0 29,6 27,3 9,1 11,1 8,3 11,1 25,0 17,9
saldo -11 -22 -27 0 0 0 0 -25 -7
Kaupade hinnad tõusevad 42,0 62,1 9,1 44,1 40,0 45,8 44,4 33,3 33,3
järgneva 3 kuu jäävad samaks 55,5 37,9 90,9 52,9 60,0 50,0 55,6 66,7 60,0
jooksul langevad 2,5 0,0 0,0 2,9 0,0 4,2 0,0 0,0 6,7
saldo 40 62 9 41 40 42 44 33 27
Kindlustunde indikaator -8 -15 0 -10 -17 -8 22 4 -13
Kodukaupade kauplused
A - Elektriliste kodumasinate, audio- ja videokaupade kauplused
B - Majatarvete, sisustuskaupade, ehituskaupade, rauakaupade kauplused
Kaubamajad sh ka hüpermarketid
Muud sh bürootarvete, raamatu-, ja sporditarvete jm kauplused
31
Kaubandusbaromeeter Konjunktuur nr 236, märts 2026
JAEKAUBANDUSBAROMEETER
(saldod %-des)
1993 - 2026 2025 2026
min kesk max 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03
Müük
-73 20 76 -38 -40 -16 -15 8 -1 -7 -18 -18 -6 -3 1 -16
viimase 3 kuu jooksul
Kaubavarud
-10 12 38 19 22 20 13 13 17 16 16 16 17 18 17 21
praegu
Kaupade tellimused
-62 7 57 -16 3 3 7 -10 -23 -21 -17 -13 -30 -28 -14 2
järgneva 3 kuu jooksul
Müük
-67 14 77 -6 24 23 17 -15 -18 -21 -6 4 -21 -27 -10 13
järgneva 3 kuu jooksul
Ettevõtte majandus-
olukorra prognoosimise -44 -36 -18 -38 -37 -35 -34 -32 -30 -30 -28 -29 -33 -34 -31 -34
kergus või raskus
Töötajate arv
-50 -2 34 -24 -19 -13 -10 -18 -22 -22 -15 -16 -23 -22 -18 -11
järgneva 3 kuu jooksul
Kaupade hinnad
-32 34 90 50 53 60 65 68 50 45 38 38 36 43 43 40
järgneva 3 kuu jooksul
Kindlustunde
-49 7 43 -21 -13 -4 -4 -7 -12 -15 -13 -10 -15 -16 -9 -8
indikaator
32
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Teenindusbaromeeter
2.5. Teenindusbaromeeter14
Kindlustunde indikaator (−5) on ligilähedaselt samal tasemel kui kolm kuud tagasi (−4) ja aasta varem
(−3 märtsis 2025). Lähikuudel loodetakse teenuste müügi kasvu, prognoosid on sarnased aastatagustele.
Kindlustunde indikaator15 (detsembris −4, veebruaris =0, märtsis −5) jäi märtsis miinuspoolele viimaste
kuude kesisevõitu müügitulemuste tõttu. Indikaator oli üsna samal tasemel ka aasta varem (−3 märtsis
2025), aastaga on indikaator pooltes harudes tõusnud, pooltes langenud. Plusspoolel on kindlustunne IT,
telekommunikatsiooni- ning kinnisvaraettevõtetel.
Teenindusettevõtete sesoonselt tasandatud kindlustunde indikaator oli eelmisel neljal kuul enam-vähem
ühtlasel tasemel (keskmiselt +5), märtsis aga halvenes (−1).
Viimasel kolmel kuul oli teenuste müük hooajalises madalseisus ega olnud edukam kui möödunud aastal
(saldo16 −11, märtsis 2025 −10). Müük küll suurenes IT, telekommunikatsiooni- ja kinnisvaraettevõtetel,
teistes harudes aga vähenes. Ettevõtete majandusseis halvenes enamikus harudes mõnevõrra, vastav
saldo (−16) on madalam kui aasta eest (−9).
Ebapiisav nõudlus on piiravaks teguriks 62% ettevõtetele, tööjõu puudus 9%-le, 12%-l ettevõtetel aga piiravad
tegurid puuduvad. Olukord on üsna sarnane aasta varasemaga. Olemasolevad ressursid on rakendatud
keskmiselt 80% ulatuses, ehk samal tasemel kui aasta tagasi ja vähem kui II−IV kvartalis 2025 (82%).
Järgmise kolme kuu teenuste müügi väljavaated on paranemas, prognoosi saldo (+11) on taas kõrgem kui
detsembris (−9) ja sarnane aastatagusele (märtsis 2025 samuti +11). Teenuste müügi suurenemist
loodetakse enamikus harudes, v.a turism ja logistika. 56% ettevõtete arvates jääb müük samaks, 28%
loodab müügi kasvu ja 17% prognoosib vähenemist. Enamikus harudes soovitakse töötajaid juurde võtta
(saldo +3, märtsis 20225 +4). Teenuste hinnatõus jätkub enam-vähem senise kiirusega (saldo +17).
14 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel märtsis 410 ettevõtte
hinnangute alusel.
15 Koondnäitaja, mis peegeldab müügi ja majandusolukorra muutusi viimasel 3 kuul ja lähema 3 kuu müügi prognoosi.
16 Saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed.
33
Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 236, märts 2026
34
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Teenindusbaromeeter
Infotehnoloogia
Turuolukord on üsnagi hea. Kindlustunde indikaator (detsembris +19, veebruaris +29, märtsis +6) liigub
jätkuvalt positiivsel poolel, kuid on hetkel madalam pikaajalisest keskmisest (+20).
Teenuste müük oli aasta lõpukuudel edukas (saldo detsembris +39), vaibudes I kvartalis (saldo märtsis +6).
Ettevõtete majandusseis jäi viimastel kuudel samaks (saldo märtsis =0), aasta lõpul see paranes (saldo
jaanuaris +31).
Vähese nõudlusega ettevõtete osakaal on alanenud 46%-le, aasta varem oli neid 58%. Tööjõu puudus on
piiravaks teguriks 15% ettevõtetele, 27%-l aga edeneb tegevus takistusteta. Pangalaenu saamise
võimalusi hinnatakse valdavalt normaalseks (87% ettevõtete poolt).
Järgmise kolme kuu teenuste müügi võimalusi nähakse mõnevõrra optimistlikumalt kui aasta tagasi
(prognoosi saldo +15, märtsis 2025 +8). Töötajate arv jääb tervikuna peaaegu samaks (saldo +2). Teenuste
hinnatõus aeglustub (prognoosi saldo veebruaris +27, märtsis +20).
Telekommunikatsioon
Kindlustunde indikaator (detsembris +28, märtsis +10) püsib positiivne ja on 5 punkti kõrgem kui aasta
varem (+5).
Teenuste müük edeneb jätkuvalt kasvaval trendil, viimaste kuude müügi saldo oli detsembris +25, märtsis
+15 (märtsis 2025 +16). Ettevõtete majandusolukord jätkas paranemist (saldo +7, detsembris +34, märtsis
2025 +15).
Lähemal kolmel kuul jääb teenuste müük enamikul ettevõtetel samaks ja tervikuna pigem kasvab (saldo
+7). Töötajate arv seejuures väheneb, mis oli iseloomulik juba 2025. aastale (saldo −7, 2025. a keskmine
saldo oli −11). Teenuste hinna prognoos lähikuudeks on kõrgem kui teistes harudes (saldo +29,
teeninduses keskmiselt +17).
Hotellid
Nõudlus ei ole kiita. Kindlustunde indikaator (detsembris −62, märtsis −27) on väljumas hooajalisest
madalseisust ja veidi kõrgem kui kahel eelmisel aastal samal ajal (−39 märtsis 2025 ja −32 märtsis 2024).
Viimaste kuude teenuste müügi hooajalist vähenemist peegeldav saldo on madal (−46) nagu ka aasta
tagasi (−68 märtsis 2025). Vähene nõudlus on piiravaks teguriks 86% hotellidele, lisaks mõjub kõrge
maksutase. Ressursside rakendatus I kvartalis (keskmiselt 79%) jäi alla eelmise aasta I kv taset (81%). Enam
kui poolte hotellide majandusolukord viimastel kuudel halvenes sarnaselt möödunud aastale (saldo −46,
märtsis 2025 −69).
Hotellide ootused lähikuude teenuste müügile on positiivsed, ent tagasihoidlikumad kui eelmisel aastal
(prognoosi saldo +9, märtsis 2025 +19). Töötajate arv veel ei suurendata (prognoosi saldo −2). Ligi
kolmandikul hotellidel hakkab hinnatase kõrghooaja eel tõusma (saldo veebruaris −6, märtsis +20).
Restoranid
Külastatavus võiks olla suurem. Kindlustunde indikaator (märtsis −39) on ligilähedaselt samal tasemel kui
kolme kuu eest (detsembris −38) ja aasta varem (−40).
Viimaste kuude hooajalise madalseisu ajal vähenes müük tavalisest enam (saldo −61, märtsis 2025 −53,
märtsis 2024 −54). Ka majandusseis halvenes seetõttu tavalisest enam, peaaegu 2/3 restoranidel (saldo
−59, märtsis 2025 −47). Vähese nõudluse kõrval raskendavad olukorda muudki tegurid, nagu kõrge elektri
hind, kõrge käibemaksumäär, toiduainete ja tööjõukulude kallinemine. Ressursside rakendatus oli
I kvartalis restoranide hinnangul oluliselt madalam (keskmiselt 76%) kui möödunud aasta I kvartalis (82%)
ja III−IV kvartalis (79%).
35
Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 236, märts 2026
Lähikuudel jääb nõudlus restoranide hinnangul tervikuna suuresti samaks (prognoosi saldo +2).
Toidukohtade ootused on erinevad: 29% loodab müügi kasvu, 44% praegusega sama müüki ja 27%
prognoosib vähenemist. Töötajate arv tõenäoliselt suureneb veidi (saldo +4). Hinnataseme tõus jätkub
sisendhindade survel (prognoosi saldo +27).
Turism
Kindlustunde indikaator (detsembris −16, märtsis −15) on 3 punk madalam kui aasta varem (märtsis 2025 −12).
Viimasel kolmel kuul oli teenuste müük hooajaliselt väheaktiivne, müügitulemused olid samad kui
möödunud aastal sel hooajal (saldo −23). Majandusolukord halvenes aga rohkemgi kui aasta varem (saldo
−18, märtsis 2025 −9). Sõjakollete tõttu maailma eri paigus on reisiettevõtete ebakindlus tuleviku vaates
kasvanud (saldo −58, jaanuaris −48).
Järgmise kolme kuu kestel jääb nõudlus ettevõtete arvates enam-vähem samaks (saldo −3), prognoosid
on sarnased aastatagustele (−4 märtsis 2025). Hinnatõus tõenäoliselt jätkub (prognoosi saldo +21).
Transport
Kindlustunde indikaator on taas langemas. 2025. aasta novembris tõusis indikaator juba üle pikaajalise
keskmise −4-le, kuid alanes seejärel jaanuaris −23-le ja märtsis −27-le, olles jälle lähedane aastatagusele
tasemele (−23 märtsis 2025).
Müügitulemused viimastel kuudel olid üsna sarnased möödunud aastale (saldo −40, märtsis 2025 −37).
Ettevõtete majandusolukord halvenes hooajalise madalseisu ajal isegi mullusest rohkem (saldo −46,
märtsis 2025 −39). Piiravateks teguriteks on lisaks vähesele nõudlusele (40% ettevõtetel) ka tööjõu
puudus (22%-l) ja finantsprobleemid (14%-l). Olemasolevad ressursid on rakendatud keskmiselt 86% nagu
ka möödunud aasta I kvartalis (IV kv oli rakendatus 89%).
Enda edasist käekäiku on veoettevõtete arvates praeguses majandusolukorras raske prognoosida (saldo
−53). Lähikuude teenuste müügi ootused on esialgu sarnased aastatagusega (prognoosi saldod +6), müügi
kasvu loodab 27% ettevõtteid. Töötajate arv jääb üldjuhul samaks (saldo −2). Teenuste hinnatõus võib
kütuste hinna mõjul kiireneda.
Logistika
Kindlustunde indikaator langes viimastel kuudel (novembris +8, veebruaris −22, märtsis −25) ning on jälle
madalam kui aasta eest (−5), ent kõrgem kui kahe aasta eest (märtsis 2024 −35).
Teenuste müük vähenes viimaste kuude hooajalise madalseisu ajal mullusest rohkem, kahanedes 41%
ettevõtetel (saldo −27, märtsis 2025 −17). Paljude e evõtete majandusolukord halvenes (saldo märtsis
−38, märtsis 2025 −12). Olemasolevate ressursside rakendatus on kolmandat aastat I kvartalis samal
tasemel ja madalavõitu (keskmiselt 70%). Tegevust häirivad lisaks vähesevõitu nõudlusele ka kaugemate
sõjakollete kaudsed mõjud.
Enda edasise majandusolukorra prognoosimine on logistikaettevõtetel muutunud raskemaks (saldo −60,
märtsis 2025 −45). Ootused lähikuude teenuste müügile on mõnevõrra paranemas (saldo detsembris −15,
märtsis −11, märtsis 2025 −15), müügi kasvu prognoosib 17% e evõtteid, kahanemist 28%, enamikul
(55%-l) jääb müük samaks. Töötajate arvu suurendatakse veidi (saldo +3). Teenuste hinnad tõusevad
mõõdukalt (saldo +18).
Kinnisvarateenused
Nõudlus on võrdlemisi hea. Kindlustunde indikaator (detsembris −5, märtsis +15) on tõusmas nii kuulises
kui aastavõrdluses (märtsis 2025 oli see +7).
Teenuste müügi tulemused viimastel kuudel olid üsna sarnased möödunud aastale, müük on hooajalisest
madalseisust väljumas (saldo +9, 2025. a märtsis samuti +9). Ettevõtete majandusolukord on paranemas
36
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Teenindusbaromeeter
(saldo +3, märtsis 2025 −6). Olemasolevad ressursid on rakendatud täielikumalt (keskmiselt 85%) kui aasta
varem (82%).
Lähikuude teenuste müügi prognoosid on muutunud optimistlikumaks: kolme kuu pärast loodab iga
kolmas ettevõte praegusest suuremat teenuste müüki (saldo +32, märtsis 2025 +18). Pangalaenu saamise
võimalusi hindavad kinnisvaraettevõtted küllaltki heaks (saldo +19). Töötajate arvu suurendatakse (saldo
+12). Teenuste hinnatase jääb valdavalt samaks (prognoosi saldo +9).
Reklaam
Kindlustunde indikaator (detsembris −15, märtsis −13) on kolme kuuga veidi tõusnud, aastavõrdluses on
tõus isegi tuntavam (märtsis 2025 oli kindlustunne −20).
Viimasel kolmel kuul teenuste müük vähenes pärast müügi kasvu aasta lõpul (saldo jaanuaris +5, märtsis
−26). Majandusolukord harus seetõttu halvenes (saldo −17, jaanuaris +9), seda 38% e evõtete teatel.
Olemasolevate ressursside rakendatus, keskmiselt 78%, on madalam kui möödunud aasta I ja III-IV
kvartalis, mil see oli 82%. Lisaks vähesele nõudlusele (70% ettevõtetel) märgivad ettevõtted piirava
tegurina üldist ebakindlust majanduses.
Järgmisel kolmel kuul nähakse väljavaateid teenuste müügiks mõnevõrra paranemas (prognoosi saldo +4,
jaanuaris −35). Töötajate arv jääb valdavalt samaks (saldo +4). Hinnatase enamikul e evõtetel ei muutu.
Arhitekti- ja inseneritegevused17
Kindlustunde indikaator langes detsembri-jaanuari +4-lt märtsis −10-le, sest teenuste müük vähenes
pärast kasvu aasta lõpul, indikaator on madalam kui aasta varem (−1). Insenerie evõtete kindlustunde
indikaator (−10) on ligilähedane arhitektiettevõtetele (−9).
Olemasolevate ressursside rakendatus (keskmiselt 88%) oli I kvartali algul kõrgem kui eelmises kvartalis
ja aasta varem (85%). Viimastel kuudel teenuste müük aga vähenes (saldo jaanuaris +10, märtsis −15),
tuues kaasa ettevõtete majandusseisu halvenemise (saldo detsembris +7, märtsis −19). Peamisteks
piiravateks teguriteks on vähene nõudlus (50% ettevõtetel) ja tööjõu puudus (23%-l), lisaks märgitakse
turu ebakindlust, nõrka riiklikku tellimust, kõrget konkurentsi, alapakkumisi, bürokraatiat jm.
Teenuste müügi väljavaated lähikuudeks on siiski positiivsed (prognoosi saldo +4 nii arhitekti- kui
inseneriettevõtetel). Töötajate arvu suurendatakse veidi (saldo +4). Mõõdukas teenuste hinna tõus jätkub
(prognoosi saldo +19, eelmisel kolmel kuul keskmiselt +17).
17 Märtsi küsitluses osales 31 inseneri- ja 22 arhitektibürood.
37
Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 236, märts 2026
TEENINDUSBAROMEETER
(vastuste jagunemine %-des)
2025 2026
03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03
Teenuste müük suurenes 23,5 22,0 24,6 24,2 27,3 30,5 26,6 27,9 27,9 28,5 25,5 22,9 20,1
viimase 3 kuu
jäi samaks 43,4 46,6 47,4 48,3 50,6 49,0 49,7 47,2 46,5 43,3 49,6 50,3 48,4
jooksul
vähenes 33,1 31,5 28,0 27,5 22,1 20,4 23,7 24,9 25,6 28,2 24,9 26,8 31,5
saldo -10 -9 -3 -3 5 10 3 3 2 0 1 -4 -11
Ettevõtte paranes 19,1 14,1 18,1 18,8 25,8 25,2 24,6 21,4 22,9 22,2 21,3 18,6 13,5
majanduslik
jäi samaks 53,3 61,6 56,2 56,3 51,5 55,6 55,7 57,1 57,6 53,6 58,1 59,8 56,9
olukord viimase
3 kuu jooksul halvenes 27,7 24,3 25,7 24,9 22,7 19,2 19,8 21,5 19,5 24,2 20,5 21,7 29,7
saldo -9 -10 -8 -6 3 6 5 0 3 -2 1 -3 -16
Teenuste müük suureneb 29,5 31,9 27,7 20,4 19,7 20,2 27,4 27,0 22,7 20,5 21,7 28,1 27,5
järgneva 3 kuu
jääb samaks 51,6 51,5 53,9 57,7 55,1 59,1 52,4 50,9 55,1 50,1 50,8 50,5 55,9
jooksul
väheneb 18,9 16,6 18,4 21,9 25,2 20,7 20,2 22,1 22,2 29,4 27,4 21,4 16,6
saldo 11 15 9 -1 -5 -1 7 5 0 -9 -6 7 11
Ettevõtte väga kerge 0,9 1,8 0,7 0,7 1,3 1,9 1,1 2,6 0,9 1,3 0,9 1,4 1,2
majandus- 20,4 20,3 18,2 19,4 22,3 21,4 21,0 22,4 23,0 20,6 23,3 24,3 22,8
kerge
olukorra
64,6 62,1 62,0 61,0 58,3 61,8 62,2 59,9 62,0 63,9 61,9 60,7 58,6
prognoosimise raske
kergus või raskus väga raske 14,1 15,9 19,0 18,9 18,2 14,9 15,7 15,1 14,2 14,2 13,9 13,6 17,5
saldo -35 -35 -40 -39 -35 -33 -35 -31 -33 -35 -32 -30 -34
Töötajate arv suureneb 15,1 16,5 16,9 16,0 14,7 15,1 16,5 15,3 13,4 14,2 12,0 15,2 13,6
järgneva 3 kuu
jääb samaks 73,8 72,5 69,6 71,0 71,8 71,8 70,5 71,1 75,4 73,4 78,0 75,4 75,9
jooksul
väheneb 11,1 11,0 13,5 13,0 13,6 13,2 13,0 13,6 11,1 12,4 10,1 9,4 10,6
saldo 4 6 3 3 1 2 3 2 2 2 2 6 3
Teenuste hinnad tõusevad 26,7 24,1 25,1 21,7 24,4 17,6 20,7 18,8 18,9 21,8 21,2 21,3 20,6
järgneva 3 kuu
jäävad samaks 70,6 73,6 73,0 76,0 71,3 78,3 74,2 75,7 75,8 73,3 74,7 75,8 76,0
jooksul
langevad 2,7 2,4 2,0 2,3 4,3 4,1 5,1 5,5 5,4 4,9 4,1 2,9 3,4
saldo 24 22 23 19 20 13 16 13 14 17 17 18 17
Äritegevust piirab praegu
mitte miski x 8,1 x x 12,1 x x 16,1 x x 12,4 x x
ebapiisav nõudlus x 63,4 x x 60,4 x x 58,4 x x 61,6 x x
tööjõu puudus x 9,2 x x 8,4 x x 9,7 x x 9,1 x x
ruumi, seadmete puudus x 0,4 x x 0,8 x x 0,8 x x 1,2 x x
finantsprobleemid x 4,7 x x 4,3 x x 5,4 x x 5,4 x x
muud x 14,4 x x 13,9 x x 9,7 x x 10,4 x x
Võimsuste rakendatus (%) x 82 x x 82 x x 82 x x 80 x x
Kindlustunde indikaator -3 -1 -1 -3 1 5 5 3 2 -4 -1 0 -5
38
TEENINDUSBAROMEETER, MÄRTS 2026
(vastuste jagunemine teenindusharude lõikes %-des)
Infotehno- Telekommu- Hotellid Resto- Turism Maantee- Logistika Kinnis- Arhitekti- ja Reklaam KOKKU
loogia nikatsioon ranid transport vara inseneritegevused
Teenuste müük suurenes 27,5 35,7 12,3 8,5 15,0 7,7 13,8 20,6 18,9 17,4 20,1
viimase 3 kuu jooksul jäi samaks 50,6 43,3 29,7 22,5 47,0 44,2 45,2 67,4 47,1 39,6 48,4
vähenes 22,0 21,0 58,0 69,0 38,0 48,1 41,0 12,0 34,0 43,0 31,5
saldo 6 15 -46 -61 -23 -40 -27 9 -15 -26 -11
Ettevõtte majanduslik paranes 19,6 14,3 10,5 4,9 7,5 1,9 6,9 15,2 17,0 20,8 13,5
olukord viimase jäi samaks 60,4 78,7 33,5 31,1 67,5 50,0 48,1 72,9 47,0 41,2 56,9
Konjunktuur nr 236, märts 2026
halvenes 20,0 7,0 56,0 64,0 25,0 48,1 45,0 12,0 36,0 38,0 29,7
3 kuu jooksul
saldo 0 7 -46 -59 -18 -46 -38 3 -19 -17 -16
Teenuste müük suureneb 29,4 14,3 35,1 28,8 25,0 26,9 17,2 35,3 20,8 29,2 27,5
järgneva 3 kuu jääb samaks 56,6 78,7 38,9 44,2 47,0 51,9 54,8 61,7 62,3 45,8 55,9
väheneb 14,0 7,0 26,0 27,0 28,0 21,2 28,0 3,0 17,0 25,0 16,6
jooksul
saldo 15 7 9 2 -3 6 -11 32 4 4 11
Majandusraskuste väga kerge 2,0 0,0 1,8 4,9 0,0 1,9 0,0 0,0 0,0 0,0 1,2
ettenägemise kerge 31,0 43,0 19,3 10,1 5,0 7,7 7,0 32,0 25,0 12,0 22,8
39
kergus või raskus raske 59,0 50,0 46,0 54,0 70,0 63,5 59,0 62,0 64,0 50,0 58,6
väga raske 8,0 7,0 33,0 31,0 25,0 26,9 34,0 6,0 11,0 38,0 17,5
saldo -20 -11 -45 -48 -58 -53 -60 -21 -31 -57 -34
Töötajate arv suureneb 18,0 7,1 10,5 16,7 7,7 10,0 10,3 14,7 14,0 8,3 13,6
järgneva 3 kuu jääb samaks 66,0 78,9 77,5 70,3 89,3 78,0 82,7 82,3 76,0 87,7 75,9
väheneb 16,0 14,0 12,0 13,0 3,0 12,0 7,0 3,0 10,0 4,0 10,6
jooksul
saldo 2 -7 -2 4 5 -2 3 12 4 4 3
Teenuste hinnad tõusevad 19,6 28,6 31,6 29,5 25,6 19,2 27,6 8,8 25,0 16,7 20,6
järgneva 3 kuu jäävad samaks 80,4 71,4 56,4 67,5 69,4 71,2 62,4 91,2 69,0 83,3 76,0
langevad 0,0 0,0 12,0 3,0 5,0 9,6 10,0 0,0 6,0 0,0 3,4
jooksul
saldo 20 29 20 27 21 10 18 9 19 17 17
Äritegevust piirab praegu*
mitte miski 27,3 11,1 4,7 2,7 2,6 5,4 4,2 12,9 9,1 5,0 13,7
ebapiisav nõudlus 45,5 55,6 86,1 67,6 74,4 40,5 75,0 77,4 50,0 70,0 60,0
tööjõu puudus 15,2 11,1 0,0 2,7 7,7 21,6 0,0 3,2 22,7 5,0 9,9
ruumi, seadmete puudus 3,0 0,0 0,0 2,7 0,0 2,7 0,0 0,0 0,0 0,0 1,4
finantsprobleemid 3,0 11,1 4,7 5,4 7,7 13,5 4,2 3,2 2,3 5,0 5,2
muud 6,1 11,1 4,6 18,9 7,7 16,2 16,7 3,2 15,9 15,0 9,8
Kindlustunde indikaator 7 10 -27 -39 -15 -27 -25 15 -10 0 -5
Teenindusbaromeeter
Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 236, märts 2026
TEENINDUSBAROMEETER
(saldod %-des)
2002 - 2026 2025 2026
Näitaja
min kesk max 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03
Teenuste müük
-68 7 52 -10 -9 -3 -3 5 10 3 3 2 0 1 -4 -11
viimase 3 kuu jooksul
Ettevõtte majanduslik olukord
-73 5 50 -9 -10 -8 -6 3 6 5 0 3 -2 1 -3 -16
viimase 3 kuu jooksul
Teenuste müük järgneva
-77 4 60 11 15 9 -1 -5 -1 7 5 0 -9 -6 7 11
3 kuu jooksul
Ettevõtte majandusolukorra
prognoosimise kergus või -41 -33 -13 -35 -35 -40 -39 -35 -33 -35 -31 -33 -35 -32 -30 -34
raskus
Töötajate arv
-36 8 39 4 6 3 3 1 2 3 2 2 2 2 6 3
järgneva 3 kuu jooksul
Teenuste hinnad
-35 12 55 24 22 23 19 20 13 16 13 14 17 17 18 17
järgneva 3 kuu jooksul
Äritegevust piirab praegu
mitte miski 4 18 35 x 8 x x 12 x x 16 x x 12 x x
ebapiisav nõudlus 21 47 82 x 63 x x 60 x x 58 x x 62 x x
tööjõu puudus 1 17 37 x 9 x x 8 x x 10 x x 9 x x
ruumi, seadmete puudus 0 2 9 x 0 x x 1 x x 1 x x 1 x x
finantsprobleemid 2 8 22 x 5 x x 4 x x 5 x x 5 x x
muu 2 9 31 x 14 x x 14 x x 10 x x 10 x x
Kindlustunde indikaator -60 5 43 -3 -1 -1 -3 1 5 5 3 2 -4 -1 0 -5
40
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Tarbijabaromeeter
2.5. Tarbijabaromeeter18
Tarbijate kindlustunne on paranenud võrreldes aastatagusega, kuid püsib madalam pikaajalisest kesk-
misest ja halvenes märtsis peale kaht stabiilset kuud. Tarbijate pessimism oma pere ja riigi majandusliku
olukorra tuleviku osas ning raha kulutamise osas püsikaupadele järgneva 12 kuu jooksul märtsis suurenes.
Perede majandusliku olukorra hinnang ja tulevikuprognoos on aastaga paranenud, kuid alates
märtsist taas langussuunaline
2026. aasta märtsis hindas 54% peredest, et nende pere majanduslik olukord on läinud viimase 12 kuu
jooksul halvemaks võrreldes sellega, mis see oli 12 kuud tagasi, 32% märkis sama olukorra püsimist, 13%
tõdes olukorra paranemist ja 1% ei osanud hinnangut anda (hinnangute saldo19 märtsis −30, jaanuaris ja
veebruaris −28, pikaajaline keskmine −10). Märtsi esimesel dekaadil antud hinnangud on püsinud samal
tasemel viimased viis kuud ja need olid vähem negatiivsed võrreldes aastatagusega, kuid jäävad alla
pikaajalisele keskmisele. Perede majandusolukorra hinnangute 2026. aasta I kvartali keskmine saldo oli
vähem negatiivsem kõikidest 2025. aasta kvartalitest (2026. aasta I kvartalis −29; 2025. aasta I kvartalis ja
II kvartalis −36, III kvartalis −37 ja IV kvartalis −32).
Hinnangud oma pere majanduslikule olukorrale järgneva 12 kuu pärast (prognoos) olid samuti märtsis
vähem pessimistlikud võrreldes aastatagusega, kuid negatiivsemad võrreldes jaanuari ja veebruariga ning
allpool pikaajalist keskmist (hinnangute saldo märtsis −22, veebruaris −16, jaanuaris −15, pikaajaline
keskmine −4). Viima oli näitaja samal tasemel 2025. aasta novembris (saldo −21), mille järel nega ivsus
vähenes, kuid viimase kuu jooksul on tarbijate pessimism taas suurenenud. 44% vastanutest prognoosis
märtsis pere majandusolukorra halvenemist, 34% olukorra samaks jäämist, 12% paranemist ja 10% ei
osanud tuleviku kohta hinnangut anda. Hinnangutel on seos vastaja sissetulekuga. I-III tulukvartiilis oli
pere majanduse tuleviku hinnangutes valdavaks pessimism. Kõige enam väljendasid seda I ja kõige vähem
IV tulukvartiili kuuluvad pered, kellest iga teine (49%) prognoosis sama olukorra jätkumist ja iga neljas
(26%) majandusolukorra halvenemist (I tulukvartiilis vastavalt 23% ja 59%). Pere majandusolukorra
tuleviku kohta hinnangu andmist pidas 53% vastanutest märtsis raskeks või väga raskeks, 31% kergeks või
väga kergeks ja 16% ei osanud öelda. Perede majandusolukorra prognoosi 2026. aasta I kvartali hinnangute
keskmine saldo oli vähem negatiivsem võrreldes kõikide 2025. aasta kvartalitega (keskmine saldo 2026.
aasta I kvartalis −18; 2025. aasta I kvartalis −34, II kvartalis −32, III kvartalis −33 ja IV kvartalis −22).
18 Küsitlusi viiakse läbi interneti teel. Märtsis küsitleti 1000 inimest üle Eesti ja küsitlemine toimus 1.–10. märtsini 2026.
19 Saldo on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahe.
41
Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 236, märts 2026
Ootused pere majandusolukorrale 12 kuu pärast erinevates tulukvartiilides (märts 2026, % vastanutest)
Palju Mõnevõrra Sama Mõnevõrra Palju Ei oska
parem parem halvem halvem öelda
I kvartiil (madalaim) 1 5 23 32 27 12
II kvartiil 1 9 26 38 19 7
III kvartiil 2 7 35 34 16 6
IV kvartiil (kõrgeim) 2 20 49 21 5 3
Pessimism riigi majanduse tuleviku osas on aasta jooksul vähenenud, kuid suurenes taas märtsis
Elanikud hindasid märtsis Eesti riigi majanduse olukorda halvemaks võrreldes sellega, mis see oli 12 kuud
tagasi: 77% vastanutest hindas olukorda halvemaks, 13% tõdes sama olukorra püsimist, 8% paranemist ja
2% ei osanud hinnangut anda. Kuigi hinnangud on aasta jooksul paranenud, püsivad need allpool
pikaajalist keskmist ja on alates jaanuarist olnud stabiilsed (hinnangute saldo märtsis 2026 −54, veebruaris
−52, jaanuaris −53, aasta tagasi −65, pikaajaline keskmine −15; keskmine I kvartalis −53, 2025. aasta I
kvartalis −67, II kvartalis −64, III kvartalis −69, IV kvartalis −59).
Tarbijate prognoos riigi majanduse olukorrale järgneva 12 kuu jooksul halvenes võrreldes veebruariga.
Märtsis hindas 64% vastanutest, et riigi majanduslik olukord on 12 kuu pärast halvem, 15% sama, 12%
parem ja 9% ei osanud hinnangut anda (veebruaris vastavalt 56%, 19%, 14% ja 11%). Tarbijate prognoos
paranes aastases võrdluses, kuid jääb alla pikaajalisele keskmisele (hinnangute saldo märtsis −41,
veebruaris −33, jaanuaris −30, aasta tagasi −49, pikaajaline keskmine –5, I kvartalis −35; 2025. aasta I
kvartalis −53, II kvartalis −50, III kvartalis −52, IV kvartalis −37).
Tarbijad on vaatamata riigi majandusseisakust ülesaamisele endiselt ebakindlad tuleviku suhtes ja
tagasihoidlikud kulutuste tegemisel (Statistikaameti andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt
võrreldes aastatagusega IV kvartalis 0,7%, kuid eratarbimine vähenes 0,4%, kuna ennekõike kulutati
vähem transpordile, alkoholile, tubakale, toitlustusele ja majutusele). Perede ja riigi majandusliku
olukorra väljavaade elanike hinnangul märtsis halvenes. Tarbijatel tuleb kohaneda mitmete
hinnatõusudega, sh maamaksu, elektri-, soojusenergia, maagaasi ja kütuse hindade tõusudega, ning üldist
ebakindlust suurendavad sõjategevuse jätkumine Ukrainas ja geopoliitiliste pingete kasv Lähis-Idas.
Tarbijate kindlustundele võivad mõjuda positiivselt ühtse maksuvaba tulu kehtestamine, füüsilise isiku
tulumaksu, julgeolekumaksu, alkoholi- ja tubaka- ning kütuse aktsiisimäärade tõusu ärajätmine, samuti
mootorsõidukimaksu vähendamine tagasiulatuvalt lastega peredele.
42
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Tarbijabaromeeter
Tarbijad prognoosivad töötute arvu kasvu järgneva 12 kuu jooksul, kuid prognoos on märgatavalt
positiivsem kui aasta tagasi ja viimase kuu jooksul pole hinnangud muutunud (saldo märtsis 38, veebruaris
37, aasta tagasi 45, pikaajaline keskmine 19).
Kuigi tarbijahindade aastakasv on Eestis aeglustunud, püsib inflatsioon kõrgem euroalast (veebruaris
Eurostati andmetel aastavõrdluses vastavalt 3,1% ja 1,9%). Märtsis tõdes 98% vastanutest, et hinnad on
viimase 12 kuu jooksul tõusnud. Elanike hinnangul tõusid hinnad aasta jooksul keskmiselt 9%. Hindade
muutuse prognoos oli märtsis veidi optimistlikum aastatagusest, kuid halvenes viimase kuuga ja jääb alla
pikaajalist keskmist (hinnangute saldo märtsis 44, jaanuaris ja veebruaris 32, aasta tagasi märtsis 48,
pikaajaline keskmine 34, I kvartali keskmine 36). Peale stabiilset perioodi 2025. aasta novembrist kuni
2026. aasta veebruarini on inflatsiooniootused taas suurenenud. 92% vastanutest prognoosis märtsis
hindade tõusu lähema 12 kuu jooksul, keskmiselt 9% aastas. Tarbijate hinnatõusu prognoos ja ehitus-
ettevõtjate lähema kolme kuu hinnamuutmise kavatsused olid samasuunalised (hinnatõus suureneb), v. a
kaubandusettevõtted, kus hinnamuutuse prognoos oli langussuunaline.
43
Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 236, märts 2026
Tarbijate hinnangul ei ole praegu lähtudes üldisest majanduslikust olukorrast soodne aeg osta püsikaupu,
hinnangute saldo püsib allpool pikaajalist keskmist (hinnangute saldo märtsis –31, jaanuaris ja veebruaris
–34, aasta tagasi –38, pikaajaline keskmine 6, I kvartali keskmine –33). Hinnangute negatiivsus on
vähenenud nii võrreldes eelmise aasta märtsiga kui viimase kuuga, kusjuures langustrend on olnud
järjepidev alates eelmise aasta oktoobrist. Püsikaupade ostuprognoos oli tarbijatel märtsis pikaajalise
keskmise tasemel. Järgmise 12 kuu jooksul kavatsevad elanikud kulutada püsikaupadele (nt mööbel, teler,
külmkapp jms) vähem raha võrreldes möödunud 12 kuuga ja tarbijate hoiak on viimase kuu jooksul
muutunud konservatiivsemaks (saldo märtsis –23, veebruaris –17, jaanuaris –19, aasta tagasi –23,
pikaajaline keskmine –22, I kvartali keskmine –20).
Perede praegune rahanduslik olukord võimaldab natuke säästa
Perede rahaline olukord oli märtsis sarnane aastatagusele – enamasti suudetakse natuke raha säästa või
kulutatakse kogu teenitu ja varasematest säästudest või võlgu elavate perede osakaal on püsinud aasta
esimestel kuudel 19%-20% juures (aasta tagasi 23%). 47% peredest säästis märtsis kas palju või natuke,
32% kulutas kogu teenitu, 14% elas tänu varasematele säästudele, 5% elas võlgu ja 2% ei osanud olukorda
hinnata (aasta tagasi märtsis vastavalt 43%, 33%, 17%, 6% ja 1%). Perede rahaline olukord erines
tulugrupiti. Märtsis suutsid säästa ennekõike IV tulukvartiili kuuluvad pered (77% tulugrupist) ja III
tulukvartiili pered (43% tulugrupist), I ja II tulukvartiili kuuluvad pered märkisid enamasti, et tulevad ots-
otsaga välja (vastavalt 42% ja 39% tulugrupist). Kõige tagasihoidlikum oli raha säästmine I tulukvartiili
peredes (20% tulugrupist), kes sagedamini kulutasid kogu teenitu (42%). Enam kui kolmandik madalaima
sissetulekuga peredest (36%) aga elas märtsis varasematest säästudest ja võlgu (vastavalt II tulugrupis
25%, III tulugrupis 15%, IV tulugrupis 6%).
44
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Tarbijabaromeeter
Raha kogumist või säästmist lähema 12 kuu jooksul pidasid pered märtsis pigem ebatõenäoliseks kui
tõenäoliseks (54% ebatõenäoline, 39% tõenäoline) ja erandiks olid vaid IV tulugrupi pered, kes pidasid
raha säästmist tõenäolisemaks (68% tõenäoline, 29% ebatõenäoline).
Hinnang pere praegusele rahanduslikule olukorrale (märts 2026, % vastanutest erinevates tulukvartiilides)
Pere sissetuleku Säästab Säästab Nii palju kui teenib Elatakse varasemate Elatakse Ei oska
grupp palju natuke ka kulutab säästude abil võlgu öelda
I kvartiil (madalaim) 3 17 42 26 10 2
II kvartiil 3 32 39 18 7 1
III kvartiil 3 40 41 10 5 1
IV kvartiil (kõrgeim) 15 62 16 5 1 1
Tarbijate kindlustunne on hakanud taastuma, kuid tuleviku suhtes ollakse ebakindlad
Tarbijate kindlustunde indikaator oli märtsis −29, mis on oluliselt parem kui aasta tagasi, kuid jääb alla
pikaajalisele keskmisele ja ebakindlus on viimase kuuga taas suurenenud (veebruaris −24, jaanuaris −23,
aasta tagasi −35, pikaajaline keskmine −11, I kvartali keskmine −25; 2025. aasta I kvartalis −37, II kvartalis
−35, III kvartalis −37, IV kvartalis −28). Tarbijate kindlustunne hakkas eelmisel aastal taastuma ja
ebakindlus vähenema alates septembrist kuni käesoleva aasta veebruarini, kuid märtsis (−29) langes
indeks tagasi eelmise aasta novembri tasemele (−28). Võrreldes 2025. aasta märtsiga paranesid kolm
indikaatori komponenti: perede hinnangud oma pere praegusele majanduslikule olukorrale ning perede
ja riigi majandusliku olukorra tulevikuprognoos, vaid püsikaupade ostuprognoosis polnud muutust.
45
Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 236, märts 2026
Võrreldes käesoleva aasta veebruariga halvenesid kõik indikaatori komponendid: hinnangud oma pere ja
riigi majandusliku olukorra tulevikule, raha kulutamisele püsikaupade ostmiseks lähema 12 kuu jooksul
ning veidi ka hinnangud perekonna praegusele majanduslikule olukorrale. Kindlustunde komponentide
alusel näib tulevik tarbijatele viimaste kuudega võrreldes ebakindlam.
Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)
Kindlustunde Pere majanduslik Pere majanduslik Eesti majanduslik Püsikaupade
indikaator olukord viimasel olukord 12 kuu olukord 12 kuu ostud järgmisel
12 kuul (saldo) pärast (saldo) pärast (saldo) 12 kuul (saldo)
Pikaajaline keskmine −11 −10 −4 −5 −22
Märts 2013 −11 −15 1 6 −35
Märts 2014 −6 −6 2 7 −28
Märts 2015 −4 −3 5 10 −29
Märts 2016 −11 −5 −1 −7 −31
Märts 2017 −2 1 6 12 −26
Märts 2018 0 1 5 10 −16
Märts 2019 1 5 9 12 −21
Märts 2020 −2 2 6 3 −19
Märts 2021 −17 −3 −1 −27 −35
Märts 2022 −16 −7 −8 −34 −16
Märts 2023 −25 −30 −16 −35 −20
Märts 2024 −34 −35 −25 −51 −25
Märts 2025 −35 −38 −31 −49 −23
Jaanuar 2026 −23 −28 −15 −30 −19
Veebruar 2026 −24 −28 −16 −33 −17
Märts 2026 −29 −30 −22 −41 −23
Tarbijate kindlustunne püsis märtsis negatiivne kõikides sotsiaalsetes gruppides (sissetulek, sugu, vanus),
kusjuures kõige ebakindlamad olid väiksema sissetulekuga (I ja II tulukvartiil) ja eakamad tarbijad (50+
aastat) ning kõige tagasihoidlikum oli ebakindlus suurima sissetulekuga (IV tulukvartiil) ja noorte (16-29
aastat) hulgas.
46
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Tarbijabaromeeter
Tarbijate kindlustunde indikaatori kõver pöördus negatiivseks 2021. aasta oktoobrist, mil halvenesid kõik
indikaatori komponendid ja järsk langus kestis kuni 2022. aasta III kvartalini. Perioodi iseloomustas Eestis
kiire hinnatõus (energia) ja kõrgel tasemel püsiv inflatsioon, tõusvad laenuintressid, Covid-19 järgne
taastumine, suur ja kasvav töötus, mis ületas kriisieelse taseme (septembris 2021 oli Eestis 16 000
registreeritud töötut rohkem kui enne kriisi). Inflatsioon ei taandunud, vaid see ületas 2022. aasta
maikuust novembrini aastavõrdluses igakuiselt 20%. Tarbijate hinnangud toimunud hinnatõusule ja
inflatsiooniootused olid sel ajal kõrged ning halvenes elanike toimetulek suurenenud väljaminekutega.
Tarbimispiirangute tõttu Covid-19 perioodil sundsäästetud raha ja II pensionisambast väljavõetud raha
kasutamine hoidis ära püsikaupade prognoosi ja pere majandusliku toimetuleku komponentide järsu
languse, kuid tarbijate raha ei jõudnud üldise ebakindluse ja turvatunde vähenemise tõttu kokkuhoidu
rakendades (vt hinnanguid pere tegelikule majanduslikule toimetulekule) täies mahus tarbimisse ja
tarbimismaksude laekumine vähenes. 2022. aasta veebruaris algas sõjategevus Ukrainas ja välisturism ei
hakanud peale kriisi taastuma. 2023. aasta kevadel jõudis tarbijateni teave eesootavate maksutõusude
kohta järgneval aastal (nt käibemaks 20%-lt 22%-ni). Kuigi tarbimise maht 2023. aastal langes (käibemaksu
laekumise kasv (7,2%) jäi alla 2023. aasta hinnatõusule (9,2%)), otsustati tõsta makse eelarve puudujäägi
vähendamiseks ja julgeoleku kindlustamiseks (sh Ukraina toetamiseks). 2025. aastal tõusis füüsilise isiku
tulumaksu määr 20%-lt 22%-ni ja aasta keskel suurenes käibemaks 22%-lt 24%-ni, millele lisandusid
mootorsõidukimaks ning majutuse ja ajakirjandusväljaannete käibemaksude tõusud. Kuna hinnangud riigi
majanduse tulevikule püsivad alates 2022. aasta jaanuarist neljast indikaatori komponendist kõige
madalamal tasemel, näitab see koos üldise ebakindluse, turvatunde kahanemise ja geopoliitilise olukorra
teravnemisega, et tehtud otsused on mõjunud väga negatiivselt tarbijatele (eriti väiksema sissetulekuga)
ja kahandanud elanike usku riigi võimekusse majandust tõusuteele viia (hinnangud tänini valdavalt
negatiivsed). Kuna tarbijate kindlustunde indeks on nelja komponendi hinnangute saldode aritmeetiline
keskmine ja üks − riigi majanduse tulevikuväljavaade − on teiste komponen dega võrreldes oluliselt
negatiivsem, siis alandab see üldist tarbijate kindlustunde indeksi taset.
Allikas: Statistikaamet
47
Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 236, märts 2026
Eesti tarbijate kindlustunne püsis märtsis madalam nii Euroopa Liidu kui lähiriikide tarbijate kindlus-
tundest.
48
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Tarbijabaromeeter
TARBIJABAROMEETER
(vastuste jagunemine %-des)
Küsimus 2026 Küsimus 2026
jaan veebr märts jaan veebr märts
1. Perekonna majanduslik olukord võrreldes sellega, 5. Hindade muutus viimase 12 kuu jooksul
mis oli 12 kuud tagasi oluliselt tõusnud ++ 60,5 54,3 54,1
palju parem ++ 1,8 1,3 1,9 mõõdukalt tõusnud + 25,6 29,7 29,2
mõnevõrra parem + 12,3 11,1 11,2 natuke tõusnud = 11,7 13,4 14,3
sama = 31,1 34,0 32,3 jäänud samaks – 0,8 0,9 1,1
mõnevõrra halvem – 35,7 33,8 32,1 alanenud – – 0,2 0,3 0,0
palju halvem – – 18,0 18,3 21,5 ei oska öelda 1,2 1,4 1,3
ei oska öelda 1,1 1,5 1,0 saldo 73 68 68
saldo -28 -28 -30
6. Hindade muutus lähema 12 kuu jooksul
2. Perekonna majanduslik olukord 12 kuu pärast (võrreldes möödunud 12 kuuga)
palju parem ++ 2,0 2,3 1,5 hinnad tõusevad kiiremini ++ 13,3 11,7 21,1
mõnevõrra parem + 15,2 14,1 11,0 hinnad tõusevad sama kiiresti + 42,2 44,8 47,1
sama = 33,3 33,6 34,0 hinnad tõusevad aeglasemalt = 32,6 32,0 23,9
mõnevõrra halvem – 25,6 27,4 28,8 hinnad püsivad samal tasemel – 4,3 3,9 1,9
palju halvem – – 12,1 11,5 14,9 hinnad langevad – – 0,3 0,5 0,0
ei oska öelda 11,8 11,1 9,8 ei oska öelda 7,3 7,1 6,0
saldo -15 -16 -22 saldo 32 32 44
2.1. Kui kerge või raske on Teil hinnata
oma pere majandusolukorra tulevikku? 7. Tööpuudus järgneva 12 kuu jooksul
väga kerge ++ 3,5 3,3 3,4 kasvab tunduvalt ++ 19,6 20,8 21,5
kerge + 28,8 29,3 27,6 kasvab mõnevõrra + 38,2 38,0 39,0
raske – 40,9 38,6 42,3 jääb samaks = 22,4 25,0 22,6
väga raske – – 9,6 11,9 11,1 väheneb mõnevõrra – 8,4 5,2 6,3
ei oska öelda 17,2 16,9 15,6 väheneb tunduvalt –– 0,1 0,1 0,1
saldo -12 -13 -15 ei oska öelda 11,3 10,9 10,5
saldo 34 37 38
3. Eesti majanduslik olukord võrreldes sellega,
mis oli 12 kuud tagasi
8. Praeguse aja soodsus püsikaupade ostmiseks
palju parem ++ 0,7 0,6 0,4
praegu on sobiv aeg + 5,9 6,0 6,7
mõnevõrra parem + 9,3 8,7 7,4
ei eriti soodne ega ebasoodne = 38,1 37,9 38,4
sama = 13,2 13,2 12,7
mõnevõrra halvem – 33,9 35,0 36,8 ei ole soodne – 39,5 40,1 37,7
palju halvem – – 40,9 39,6 40,1 ei oska öelda 16,5 16,0 17,2
ei oska öelda 2,0 2,9 2,6 saldo -34 -34 -31
saldo -53 -52 -54 9. Kulutamine püsikaupade ostuks järgmisel 12 kuul
(võrreldes viimase 12 kuuga)
4. Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast
tunduvalt rohkem ++ 5,1 5,8 4,9
palju parem ++ 0,8 0,4 0,4
mõnevõrra parem + 16,6 13,8 11,1 mõnevõrra rohkem + 10,9 13,5 11,2
sama = 18,7 19,3 14,9 umbes samad = 33,1 29,9 31,7
mõnevõrra halvem – 29,1 30,1 35,4 mõnevõrra vähem – 13,0 12,2 12,6
palju halvem – – 24,2 25,6 28,8 tunduvalt vähem – – 23,4 23,4 27,6
ei oska öelda 10,6 10,8 9,4 ei oska öelda 14,5 15,2 12,0
saldo -30 -33 -41 saldo -19 -17 -23
49
Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 236, märts 2026
Küsimus 2026 Küsimus 2026
jaan veebr märts jaan veebr märts
10. Praeguse majandusliku olukorra sobivus 13. Auto ostmise tõenäosus järgmise 12 kuu jooksul
raha kogumiseks/säästmiseks väga tõenäoline ++ 1,2 - -
väga sobiv aeg ++ 5,8 6,4 7,3 küllaltki tõenäoline + 3,9 - -
küllaltki sobiv aeg + 27,4 24,4 25,7 küllaltki ebatõenäoline – 15,3 - -
pigem ebasobiv aeg – 31,5 33,6 33,4 täiesti ebatõenäoline – – 75,2 - -
täiesti ebasobiv aeg – – 20,2 19,7 18,5 ei oska öelda 4,4 - -
ei oska öelda 15,1 15,9 15,1 saldo -80 - -
saldo -16 -18 -15 14. Maja/korteri ostmise või ehitamise tõenäosus
11. Raha säästmise tõenäosus lähema 12 kuu jooksul järgmise 12 kuu jooksul
väga tõenäoline ++ 1,0 - -
väga tõenäoline ++ 10,4 9,8 10,3
küllaltki tõenäoline + 5,0 - -
küllaltki tõenäoline + 28,7 29,0 28,3
küllaltki ebatõenäoline – 12,3 - -
küllaltki ebatõenäoline – 33,2 30,4 32,8
täiesti ebatõenäoline – – 76,9 - -
täiesti ebatõenäoline – – 20,6 24,0 21,7
ei oska öelda 4,8 - -
ei oska öelda 7,1 6,8 6,9
saldo -80 - -
saldo -12 -15 -14
15. Suuremate kulutuste tegemise tõenäosus oma maja
12. Pere praegune rahanduslik olukord või korteri kapitaalseks ümberehitamiseks või
säästetakse palju ++ 5,0 4,2 6,9 remontimiseks järgneva 12 kuu jooksul
säästetakse natuke + 39,9 38,6 39,8 väga tõenäoline ++ 3,5 - -
tullakse ots–otsaga välja = 32,9 34,5 32,5 küllaltki tõenäoline + 17,0 - -
kulutatakse varasemaid sääste – 14,6 15,9 13,6 küllaltki ebatõenäoline – 24,4 - -
elatakse võlgu –– 4,2 3,7 4,9 täiesti ebatõenäoline – – 48,4 - -
ei oska öelda 3,4 3,1 2,3 ei oska öelda 6,7 - -
saldo 13 12 15 saldo -49 - -
TARBIJABAROMEETER (saldod)
Küsimus 1992–2026 2025 2026
min kesk max 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3
PEREKONNA MAJANDUSLIK OLUKORD
Viimased 12 kuud -53 -10 18 -38 -36 -37 -33 -37 -38 -37 -34 -32 -28 -28 -28 -30
12 kuu pärast -46 -4 17 -31 -32 -32 -32 -36 -34 -30 -26 -21 -18 -15 -16 -22
TULEVKU HINDAMISE RASKUS -29 -12 10 -18 -17 -15 -16 -15 -17 -18 -17 -15 -12 -12 -13 -15
RIIGI MAJANDUSLIK OLUKORD
Viimased 12 kuud -75 -15 38 -65 -65 -64 -65 -69 -71 -67 -62 -58 -56 -53 -52 -54
12 kuu pärast -69 -5 27 -49 -50 -48 -51 -56 -54 -47 -42 -36 -34 -30 -33 -41
HINNAD
Viimased 12 kuud -29 43 92 76 74 77 78 80 81 83 77 74 72 73 68 68
Muutus % -des 1 11 17 11 11 11 11 10 11 11 10 10 10 11 10 9
Järgmised 12 kuud -33 34 85 48 48 50 53 55 47 41 38 32 33 32 32 44
Muutus % -des -1 8 21 10 10 9 10 9 9 9 9 9 9 8 8 9
TÖÖPUUDUS -22 19 76 45 41 44 43 44 46 44 42 41 38 34 37 38
PÜSIKAUPADE OSTUD
Praegu -47 6 47 -38 -37 -34 -37 -42 -42 -42 -36 -37 -34 -34 -34 -31
Järgmise 12 kuu jooksul -66 -22 -2 -23 -26 -23 -23 -26 -24 -23 -20 -21 -23 -19 -17 -23
SÄÄSTUD
Praegu -75 -21 8 -22 -22 -23 -22 -24 -28 -27 -23 -21 -21 -16 -18 -15
Järgmise 12 kuu jooksul -47 -23 15 -21 -20 -18 -19 -20 -25 -21 -20 -17 -16 -12 -15 -14
PERE RAHANDUSLIK OLUKORD -22 15 33 10 10 13 11 11 10 10 12 13 13 13 12 15
AUTO OSTMINE -89 -73 -55 x -82 x x -83 x x -79 x x -80 x x
MAJA, KORTERI OSTMINE -93 -84 -64 x -85 x x -82 x x -82 x x -80 x x
MAJA, KORTERI REMONT -70 -43 -14 x -54 x x -52 x x -55 x x -49 x x
KINDLUSTUNDE INDIKAATOR -45 -11 14 -35 -36 -35 -35 -39 -38 -34 -31 -28 -26 -23 -24 -29
50
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Majandusindikaatorid
3. Eesti majandusareng 1992−2025 ja prognoos 2026
Taastanud 1991. aastal oma iseseisvuse, viis Eesti turumajanduse tingimustes edu saavutamiseks kiiresti läbi
mitmeid ümberkorraldusi. Reformide käigus vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt aastatel 1992−1994
ligi veerandi võrra. Majanduse tõus algas 1995. aastal, millele järgnevad 20 aastat olid küllaltki eriilmelised.
Esimene mõõn aastatel 1998−1999 tuli kaudselt Venemaa finantskriisist. Järgnes 8-aastane tõusuperiood
ligi 8%-lise keskmise majanduskasvuga, mis lõppes majanduse ülekuumenemisega ja 2008. aastal alanud
suure ülemaailmse finantskriisiga. Eesti majandus kukkus oluliselt ja kriisist taastumine võttis 3−4 aastat.
2015. aastal aeglustus Eesti majanduskasv 2%-le, kuid 2016. aastal olukord paranes ja võrdlemisi kiire
majanduskasv (keskmiselt 4% aastas) kestis 2019. aastani. 2020. aastal Covid-pandeemiaga kaasnenud
majanduslangusest (3%) taastus Eesti majandus 2021. aastal kiire 8% majanduskasvuga. Alates 2022. aastast
on Eesti majanduskasvu pidurdanud Venemaa sõda Ukraina vastu ja ebapiisav nõudlus lähedastel ekspordi-
turgudel. Ka uute kaugemate sõjakollete teke võib mõjutada olukorda, näiteks energia hinna kaudu.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP). 1992−1994 kahanes sisemajanduse koguprodukt (püsivhindades) ligi
veerandi võrra. 1994. aasta teisel poolel alanud tõus kestis 2007. aastani, erandiks 1999. aasta. Nominaal-
hindades suurenes SKP 1995−2007 ligikaudu 6 korda. Majanduse reaalkasv oli perioodil 2000−2007
keskmiselt 8% aastas. Areng kiirenes pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga ja 2006. aastal omandas majandus
juba ülekuumenemise tunnuseid. Olukord muutus järsult 2008. aastal, kui Eesti majanduse jahutamisele
kinnisvarabuumist lisandus ülemaailmne finantskriis. Esimesel kriisiaastal 2008 langes SKP 5% ja järgmisel
15%, kriisieelne tase taastus alles 2016. aastal. Uus majanduskasvu kiirenemine algas 2017 (kasv 5,6%) ja
kestis 2019. aastani. 2020. aasta Covid-kriisi aegses globaalses majanduslanguses kahanes ka Eesti majandus
2,9%, juba 2021. aastal järgnes tõus 8,3%, kuid 2022. a taas langus 1,2% ja 2023. aastal 2,7%, mis 2024. aastal
aeglustus 0,1%-le. SKP elaniku kohta (hindade erinevust arvestades) moodustas 2024. a 79% Euroopa Liidu
27 riigi keskmisest (2023. a 80%, 2020−2021. a seni kõrgeim näitaja 85%). 2025. aasta SKP kasv püsiv-
hindades oli 0,6% ja 2026. aastaks prognoosib EKI SKP kasvu püsivhindades 2%.
Tarbijahinnaindeks (THI). Tarbijahinnad kallinesid krooni ajal 10,7 korda (1992. a juunist kuni 2010. a
detsembrini). Tarbijahindade tõus aeglustus seejuures aastast aastasse, jõudes 2003. aastal 1,3%-ni ja
kiirenes seejärel aastail 2004−2006 3−4%-le aastas. 2007. aastal hakkas inflatsioon taas kiirenema (6,6%) ja
2008. aastal oli koguni 10,4%. Olukord muutus järsult 2009. aastal, mil vähenenud nõudluse mõjul hinnad
langesid 0,1%. Majanduskasvu taastumisel perioodil 2010−2013 tõusid tarbijahinnad taas 3−5% aastas.
2014. aastal, kui nafta jt toormete hinnad maailmaturul järsult kukkusid, langes Eesti kaheks aastaks
deflatsiooni. 2016. aastal tõusid hinnad vaid 0,1% ja seejärel aastail 2017−2019 piirdus hinnatõus 2−3%-ga
aastas. Covid-kriisi aegu aga langesid tarbijahinnad 2020. a 0,4%, pöördudes nõudluse taastudes 2021. aastal
tõusule 4,6% võrra. Kiirele tarbijahindade tõusule (2022. a 19,4% ja 2023. a 9,2%) järgnes 2024. a kasvu
aeglustumine 3,5%-le. 2025. aastal tõusis THI 4,8%, sh toidukaubad 6,9%, Eesti oli THI tõusu kiiruselt EL-s
teisel kohal. Tarbekaupade ja teenuste hinnatase Eestis on jõudnud Eurostati andmeil EL keskmisele
tasemele, olles 2024. aastal sellest 100,2% (2023. a 101%, 2022. a 99%). 2026. aastaks prognoosib EKI
tarbijahindade 3,4% kasvu.
51
Majandusindikaatorid Konjunktuur nr 236, märts 2026
Tööhõive ja töötus. 90-ndatel aastatel vähenes tööga hõivatute arv Eestis oluliselt. Trend muutus 2000.
aastal ja järgneva 8 aastaga tõusis hõivatute arv 585 tuhandelt 658 tuhande inimeseni. 2009. a alanud
majanduskriisis langes hõivatute arv 594 tuhandeni, kuid 2019. aastaks tõusis 668 tuhandeni. Covid-kriisiga
hakkas hõive alanema, langedes 2021. aastaks 651 tuhandele. 2022. aastast hakkas sisseränne Ukrainast
hõivatute arvu suurendama. 2024. aastaks oli hõivatute arv tõusnud 699 tuhandele, 2025. aastal alanes see
693 tuhandele. Tööhõive määr alanes 2025. aastal 68,9%-lt 68,5%-le. Tööhõive määr langes 2025. aastal
eelkõige 15-24-aastaste eestlastest noorte seas, eriti linnades, samal ajal mitte-eestlaste tööhõive määr
tõusis. Sellegipoolest oli tööhõive määr eestlastel kõrgem (70,3% 15-74 aastastel) kui mitte-eestlastel
(65,1%). Registreeritud töötuse määr kasvas iseseisvuse algaastatel ja ulatus 2000. aastal 14,6%-ni.
2007. aastaks langetas buumiaegne hõivatute arvu kasv töötuse 4,6%-le. 2009. aastal alanud kriisis kerkis
töötuse määr 2010. aastal 16,7%-le, millele järgnes taas aeglane tööpuuduse vähenemine 4,5%-le 2019.
aastal. Covid-kriisi ajal tõusis töötuse määr 2020. aastal 6,8%-le ja alanes seejärel 2022. aastaks 5,6%-le.
Nõrgenenud välis- ja sisenõudlus koos tööealise elanikkonna arvu kasvuga tõstis töötuse määra 2023. aastal
6,4%-le ja 2024. aastal 7,6%-le. 2025. aasta teisel poolel töötute arv vähenes 7,5%-le. Kui 25-49-aastaste
seas töötuse määr veidi langes (7,1%-lt 6,7%-le), ja üle 50-aastaste seas jäi samaks (5,7%), siis 19-24-aastaste
noorte seas tõusis registreeritud töötuse määr 2025. aastal 19,1%-lt 20,7%-le ja on palju kõrgem kui veel
2019. aastal (11%). Töötus kasvas just eestlastest noorte seas (20%-le), mitte-eestlastest noorte seas see
kahanes 22%-le. Registreeritud töötuid oli 2025. aastal 56,2 tuhat, neist 12,7 tuhat 15-24-astased, 28,3 tuh
25-49-aasased ja 15,2 tuh 50-74-aastased. EKI hinnangul võib töötus 2026. aastal alaneda 7,1%-le.
Bruto- ja reaalpalk. Aastail 1992−2008 keskmine brutopalk järkjärgult suurenes, ületades 400 euro piiri
2003. aastal ja 800 euro piiri 2008. aastal. Palga kasv oli kuni 2008. aastani kiirem tarbijahindade tõusust,
tagades reaalpalga kasvu, mis oli kiireim buumiaastatel, üle 10% nii 2006. kui ka 2007. aastal. Majanduskriisi
ajal 2009. aastal langes keskmine brutopalk 784 eurole (12,3 tuh kroonile), reaalpalk vähenes ligi 7%.
Buumiaegne rekordtase ületati 2011. aastal, mil kasutusele võeti euro. Aastail 2013−2019 kasvas reaalpalk
keskeltläbi 5% aastas ehk kiiremini majanduskasvust, mis oli keskmiselt 3% aastas. 2020. aastal reaalpalga
kasv aeglustus ja 2021.−2022. aastal kiire inflatsiooni tõttu reaalpalk juba vähenes, vastavalt 2,7% ja 7,0%
aastas. Alates 2023. aastast keskmine bruto- kui reaalpalk taas tõusid, kerkides 2024. aastal 1981 eurole
(kasv 8%, reaalkasv 4,5%). 2025. aastal kerkis keskmine brutopalk 2092 eurole kuus ehk 5,6%, reaalkasv oli
0,8%. Seejuures tõusis mediaanpalk 1726 eurole, reaalkasvuga 1,2%. 2026. aastal tõuseb netopalk
maksumuudatuste toel kiiremini kui brutopalk, mis tõuseb eeldatavasti keskmiselt 2200 eurole kuus.
52
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Majandusindikaatorid
Väliskaubandus. Kaupade eksport ja import arenesid teisel iseseisvusajal kiiresti, seda kuni buumini 2008. a.
Kriisiaastal 2009 vähenes väliskaubanduse käive ligi veerandi võrra, kuid juba 2010. aastal oli kriisieelne tase
ületatud. Ekspordi käive tõusis 1993. aasta 0,7 mld eurolt (45% SKP suhtes) kümne aastaga 2003. a juba 4,0
mld euroni ja 2008. aastal 5 mld euroni (52% SKP-st). Kriisi aegu vähenes kaupade eksport 6,5 mld euroni,
kuid jõudis juba 2012. aastal uue rekordtasemeni 12,5 mld eurot (70% SKP-st). Ekspordikäibe vähenemisele
2013−2015. a ca 2% aastas järgnes uus tõus ja kasv kolme aastaga 2016−2018 kokku 24%. Pärast pandee-
miast tingitud tagasilööki sai ekspordikäive suureneda 2022. aastani, jõudes 21,7 mld euroni. Nõrgeneva
välisnõudluse tõttu vähenes eksport 2023. aastal 16% ja 2024. aastal veel 4% 17,4 mld eurole. Eksport
elavnes taas alates 2024. aasta IV kvartalist ja suurenes 2025. aastal aastavõrdluses 7% 18,8 mld eurole, sh
kasvas Eesti päritolu kaupade eksport 3,5%. 2026. aastaks prognoosib EKI ekspordikäivet kuni 20 mld eurot.
Kaupade impordi käive on tavapäraselt mõnevõrra (15-30%) ekspordist suurem, 2025. aastal 19% võrra.
Impordinõudluse kiiret kasvu on soodustanud muuhulgas nii välismaiste otseinvesteeringute sissevool kui
ka eratarbimise areng. Enne Covid-kriisi 2018.−2019. a impordi kaupu keskmiselt 16 mld euro eest aastas,
2020. aastal vaid 15 mld euro eest. Pärast 2022. aasta rekordilist importi 25,4 mld euro eest sissevedu
vähenes ja 2024. aastal imporditi kaupu 20,7 mld euro eest ning 2025. aastal 22,4 mld euro eest (kasv
aastavõrdluses 8%). 2026 aastaks prognoosib EKI impordikäivet kuni 23,5 mld eurot.
Tööstustoodang. Tööstuse osakaal SKP-s (loodud lisandväärtuses) on majanduse ümberstruktureerimise
käigus vähenenud, 1995. aastal oli see 24%, 2004. aastal 20% ja 2025. aastal 16%. Töötleva tööstuse osakaal
loodud lisandväärtuses oli aastal 2004 17%, aastail 2024-2025 on see olnud 12%. Tööstustoodangu maht on
siiski enamikul aastatel järjepidevalt kasvanud, v.a 1999. ja 2008.−2009. aasta kriiside ajal, Covid-kriisi ajal
2020 ning aastail 2022-2024. Märkimisväärselt kiire oli tööstuse areng aastail 2000−2007, mil toodangu
mahuindeks tõusis keskmiselt 10% aastas. 2008.-2009. aasta ülemaailmne finantskriis tõi kahe aastaga ligi
30%-lise toodangu vähenemise. Järgnenud kiire tõusuga 2010−2011 suurenes tööstustoodang taas ligi 50%,
seejärel areng aeglustus ja aastail 2012−2018 kasvas tööstustoodang keskmiselt 3% aastas. Covid-kriisi
oludes kahanes tööstustoodang 2020. aastal 5%. 2021. aasta taastumisele (6,4%) järgnes alates 2022.
aastast jälle langus, sest lisaks sõja kaudsele mõjule nõrgendasid nõudlust Eesti toodangule majandus-
raskused Põhjamaades ja 2023−2024 nõrgenes ka siseturu nõudlus. Eesti tööstuse konkurentsivõimet
välisturgudel nõrgendas ka energia hindade tõus. Töötleva tööstuse toodang vähenes 2022. aastal 3%, 2023.
aastal 10% ja 2024. aastal 4%, müügitulu oli 2024. aastal 15,5 mld eurot. 2025. aastal pöördus töötleva
tööstuse toodang 3% kasvule, müügist 66% saadi välisturgudelt. EKI hinnangul võib 2026. aastal töötleva
tööstuse toodang suureneda kuni 4%, kui välisnõudluse paranemine jätkub.
53
Majandusindikaatorid Konjunktuur nr 236, märts 2026
Tähtsamad majandusnäitajad 2011−2025 ja prognoos 2026. aastaks
Näitaja Ühik 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
Sisemajanduse
mld € 16,7 18,1 19,2 20,4 21,0 22,2 24,3 26,4 28,5 27,9 31,5 36,3 38,4 39,8 41,6 43,9
koguprodukt (SKP)
SKP, muutus
% 7,6 3,7 1,8 3,3 1,8 3,1 5,6 3,7 3,7 −2,9 8,3 −1,2 –2,7 –0,1 0,6 2,0
püsihindades
Eratarbimine,
muutus % 3,7 5,3 4,2 4,1 4,6 4,1 2,1 4,5 4,2 −1,0 7,2 3,2 −1,6 0,0 -0,1 2,0
püsihindades
Investeeringud
põhivarasse,
% 35,6 12,0 1,5 −2,6 −3,2 5,1 13,9 10,5 6,2 17,8 4,5 −15,2 2,3 −6,5 3,2 4,0
muutus
püsihindades
Valitsemissektori
kulutused, muutus % 2,4 3,2 2,8 1,4 3,1 2,6 1,9 1,1 3,3 3,9 3,8 −1,6 0,6 1,8 2,6 2,0
püsihindades
Tarbijahinnaindeks
% 5,0 3,9 2,8 −0,1 −0,5 0,1 3,4 3,4 2,3 −0,4 4,6 19,4 9,2 3,5 4,8 3,4
(aasta keskmine)
Tööstustoodangu
tootjahinnaindeks % 4,4 2,3 4,1 −1,6 −2,0 −0,6 3,6 2,6 −0,2 −2,4 12,4 26,8 0,9 −0,9 0,6 1,0
(aasta keskmine)
Kaupade eksport mld € 12,0 12,5 12,3 12,0 11,6 11,9 12,9 14,4 14,4 14,3 18,2 21,7 18,1 17,4 18,6 20,0
Kaupade import mld € 12,7 14,1 13,9 13,8 13,1 13,5 14,8 16,2 16,1 15,1 20,0 25,4 21,1 20,7 22,4 23,5
Kaubavahetuse
mld € −0,7 −1,6 −1,6 −1,8 −1,5 −1,6 −1,9 −1,8 −1,7 −0,9 −1,8 −3,7 −3,0 −3,4 −3,8 −3,5
saldo
Teenuste eksport mld € 4,0 4,7 5,0 5,4 5,3 5,5 6,1 6,7 7,2 5,7 8,6 11,0 11,9 12,5 13,8 15,0
Teenuste import mld € 2,7 3,1 3,6 3,7 3,6 3,9 4,2 4,7 5,1 5,6 7,7 8,6 9,2 9,6 10,6 11,8
Jooksevkonto
mld € 0,2 −0,3 0,0 0,1 0,3 0,2 0,4 0,1 0,6 −0,7 −1,2 −1,1 –0,5 –0,5 -0,1 –0,3
saldo
SKP suhtes % 1,3 −1,9 -0,1 0,6 1,5 1,0 1,7 0,6 2,0 −2,5 −3,7 −3,1 –1,3 –1,3 -0,2 −0,7
Töötuse määr % tööjõust 12,3 10,0 8,6 7,4 6,2 6,8 5,8 5,4 4,4 6,8 6,2 5,6 6,4 7,6 7,5 7,1
Nominaalpalk
€ 839 887 949 1005 1065 1146 1221 1310 1407 1448 1474 1645 1832 1981 2092 2200
keskmiselt kuus
Reaalpalga kasv
eelmise aasta % 0,9 1,8 4,2 6,0 6,5 7,5 3,1 3,9 5,1 3,3 −2,7 −6,5 2,1 4,5 0,8 1,7
suhtes
Mediaanpalk € 1200 1340 1501 1628 1724 1830
Tööstustoodang,
% 19,9 1,1 4,1 3,9 0,3 3,4 4,0 4,9 −2,0 −5,0 6,4 −1,9 −10,5 −4,0 1,7 2,5
mahuindeks
sh töötlevas
% 22,6 1,7 3,8 4,9 1,4 3,3 3,1 4,0 2,0 −4,0 6,4 −2,7 −9,8 −4,4 3,1 3,7
tööstuses
Jaemüük,
% 6,2 8,8 5,5 6,4 6,7 3,7 3,3 3,5 5,4 1,8 10,0 2,0 −8,0 –3,0 2,0 3,8
mahuindeks
Omal jõul Eestis
mld € 1,7 2,0 2,2 2,2 2,1 2,2 2,8 3,2 3,5 3,4 3,8 4,6 4,6 4,5 4,3 4,5
tehtud ehitustööd
Ehitusmahuindeks % -3,5 4,6 21,5 12,3 5,8 -6,0 9,3 -1,2 -5,8 -6,2 -1,5 2,0
*
54
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele
4. Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevuse mõju kohta
Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele
Ettevõtjate hinnang valitsuse viimase 3 kuu tegevuse mõjule Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsi-
võimele püsis teist kvartalit järjest valdavalt neutraalne. Ettevõtjate hinnanguid mõjutas neutraalsuse
suunas asjaolu, et viimase kolme kuu jooksul on hoidutud majanduskeskkonda suures ulatuses
mõjutavatest järskudest otsustest ning on suudetud säilitada maksurahu.
EKI küsis 2026. aasta märtsis ettevõtete juhtidelt: Milline on teie hinnangul valitsuse viimase 3 kuu
tegevuse mõju Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele? Etteantud kolmest vastusvariandist
(positiivne, neutraalne, negatiivne) võis vastaja valida ühe, samuti võis lisada hinnangule vabas vormis
põhjenduse. Alates 2015. aasta detsembrist kuni 2026. aasta märtsini on küsimust küsitud kord kvartalis
kokku 42-l korral. Eestis on sel ajavahemikul olnud võimul 8 valitsust. Küsitlemise perioodil (2026. aasta
märtsi kaks esimest nädalat) oli võimul Kristen Michali teine valitsus, mis astus ametisse 25. märtsil 2025
ning mille moodustasid Eesti Reformierakond ja Eesti 200.
2025. aasta märtsis saadeti küsimus veebiankeediga 2108-le EKI äribaromeetri valimisse kuuluvale juhile,
kellest vastas 515 ja neist 147 lisas hinnangule põhjenduse. 61% vastanutest hindas märtsis valitsuse
viimase 3 kuu tegevuse mõju Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele neutraalselt, 35% andis
negatiivse ja 4% positiivse hinnangu (detsembris 2025 vastavalt 56%, 39% ja 5%). Eelmise aasta
detsembris alanud suund neutraalsusele säilis ja süvenes märtsis. Võrreldes detsembriga vähenes
negatiivsete ja suurenes neutraalsete hinnangute osakaal, positiivsete hinnangute osakaal ei muutunud
(saldo20 märtsis −30, detsembris −34, septembris −63, juunis −46, aasta tagasi −63, pikaajaline keskmine
−40). Aasta tagasi oli e evõtjate hinnang enamasti negatiivne (joonis 4.1).
Joonis 4.1. Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele (% vastanutest)
20 Saldo on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahe.
55
Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele Konjunktuur nr 235, detsember 2025
Märtsis olid kõigi vaadeldud sektorite (teenindus, tööstus, ehitus ja kaubandus) ettevõtete juhtide
hinnangud pigem neutraalsed kui negatiivsed. Neutraalsete hinnangute osakaal varieerus alates 57%
(teenindus) kuni 64%-ni (tööstus), negatiivsete hinnangute osakaal aga alates 31% (tööstus) kuni 39%-ni
(teenindus). Võrreldes detsembriga muutusid märtsis teenindus-, tööstus-, ja kaubandusettevõtete
juhtide hinnangud neutraalsemaks ja negatiivsus vähenes. Erandiks oli ehitus, kus neutraalsus oli küll enim
valitud vastuseks (märtsis 60%, detsembris 70% ehitussektori juhtidest), kuid negatiivsete hinnangute
osakaal suurenes neljandikult kolmandikuni (märtsis 32%, detsembris 26%), samas suurenes veidi ka
positiivsete hinnangute osakaal (märtsis 8%, detsembris 4%) (joonis 4.2). Suurim oli negatiivsete
hinnangute osakaal teenindussektoris (39% sektori juhtidest, saldo −35), seejärel kaubandussektoris (35%,
hinnangute saldo −33), ehitussektoris (32%, saldo −24) ja tööstussektoris (31%, saldo −26). Positiivsete
hinnangute osakaal pole viimase kvartali jooksul muutunud (5% nii detsembris kui märtsis) ja osakaal
varieerus alates 2% (kaubandus) kuni 8%-ni (ehitus).
Ettevõtjate hinnanguid mõjutas neutraalsuse suunas asjaolu, et viimase kolme kuu jooksul pole tehtud
olulisi majandust mõjutavaid otsuseid ja on suudetud säilitada maksurahu. Valitsusele heideti ette valda-
valt maksu- ja energiapoliitikat, pika plaani puudumist majanduse seisu parandamiseks ja tegevusetust.
Valitsuselt oodatakse otsuseid energiapoliitikas (tuumajaam, hinnad), bürokraatia vähendamist, majan-
duse elavdamist, ettevõtluskeskkonna ja ettevõtluse toetamist ning tegelemist inflatsiooni ohjamise ja
riigi kulude vähendamisega.
Joonis 4.2. Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele (saldod, %)
Positiivse hinnangu andjad tõid põhjendustes esile, et on hakatud tegelema energia hindade teemaga ja
tehakse otsuseid maksunduses. Loodetakse, et maksuküüru kaotamine elavdab majandust ja maksutulu
tõstmine jätab rohkem raha kätte ning tulumaksu muudatuse mõju saab olema positiivne. Positiivne
hinnang anti tulumaksu miinimumi tõusu tõttu 700-le €, riigi otsuse tõttu piirata IT majade kasvu,
teedevõrku investeerimise otsuse ning ka uudiste põhjal tekkinud tunnetuse tõttu.
Neutraalse hinnangu andjad märkisid selgitustes, et viimase kolme kuu jooksul pole tehtud olulisi
majandust mõjutavaid ja majanduskeskkonda toetavaid muudatusi, kuid on lõpetatud maksudega
mängimine ning on suudetud säilitada maksurahu. Uusi täiendavaid makse ega piiranguid pole
kehtestatud, on hoidutud majanduskeskkonda suures ulatuses mõjutavatest järskudest otsustest ning
inimesed on maha rahunenud. Samas tõdeti, et tugevat negatiivset mõju avaldavad varasemad maksude
tõstmised ja vähene paindlikkus. Avaldati arvamust, et midagi pole muutunud, mis kallutaks hinnangut
positiivses või negatiivses suunas, pole tehtud ettevõtlust toetavaid ega takistavaid otsuseid.
Arvati, et valitsus ei sega ettevõtete tööd ega saa sekkuda ettevõtlusesse ja ettevõtetel tuleb endil oma
reaalsed võimalused läbi arvutada, sest hetkel on ajad keerulised ja selles ei saa otseselt kedagi
56
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele
süüdistada. Neutraalse hinnangu andjad avaldasid ka arvamust, et konkurentsivõimet ja tarbijakindlust
mõjutavad rohkem geopoliitilised muutused kui kohalikud otsused. Väliskeskkond, milles tegutsetakse,
on pidevas muutumises ja kriisis ning seetõttu on väga raske teha pikki plaane.
Teisalt arvati, et valitsusel puudub otsustuskindlus ja teotahe ning fookuses on vaid saada tagasivalituks.
Märgiti, et pole tehtud otsuseid energiapoliitikas (sh elektrienergia osas – tuumajaam, võimetus mõjutada
läbi riigile kuuluvate ettevõtete energia hindu) ega vähendatud bürokraatiat ning maksude optimeerimise
kõrval pole tehtud midagi majanduse elavdamiseks ega võetud vastu ettevõtluskeskkonda mõjutavaid
muudatusi õigusruumis. Positiivsena toodi esile, et tulumaksu muudatus kergendab tööandja koormust
palgasurvele ja loodetakse, et pingutatakse ettevõtete väiksema koormuse nimel (töökohad, ettevõtete
maksevõimekused, regulatsioonide piiramine). Arvati, et konkurentsi pärsib pigem energia kõrge hind ja
bürokraatia ning üleüldine suur kaasamine igas valdkonnas paneb kõik plaanid seisma. Neutraalseks jäädi
ka seetõttu, et oma ettevõttes (sektoris) ei ole tunnetatud otsest mõju ning ei osatud hinnangut anda.
Negatiivse hinnangu andjad tõid põhjendustes esile valdavalt maksu- ja energiapoliitikat, ebastabiilsust
(maksud, välispoliitika), pika plaani ja arusaama puudumist, kuidas majandus peaks välja nägema ja mida
peaks tegema majanduse seisu parandamiseks ning tegevusetust Eesti konkurentsivõime tõstmisel,
samuti otsustuskindluse puudumist. Märgiti, et pidevalt võetakse juurde uusi kohustusi ja ebaselgeid
eesmärke, mis ei seondu majanduskasvu tekkimisega tulevikus ning vaid maksutõusudega pole võimalik
konkurentsivõimet suurendada. Toodi välja, et valitsuse tegevuskulude kasv põhjustab eelarve puudu-
jääki, mida kompenseeritakse maksutõusuga ning puudub kontroll avaliku sektori kulutuste üle (töötajate
arv, palgatase), kusjuures neid kulutusi ei suudeta vähendada, mis mõjutab ka erasektori konku-
rentsivõimet eksportturgudel.
Negatiivse hinnangu selgitustes toodi välja maksude tõusu jätkumist, väga suure maksukoormuse
tekitamist ettevõtetele ja eraisikutele, ülevaate puudumist riigi kulutustest, inflatsiooni jätkumist,
aktsiisitõuse (vähendab müüki), kõrget toiduainete käibemaksu (mõjub ka toitlustusele, hotellindusele),
probleeme tekitanud maksumuudatuste (automaks, registreerimistasu) mittemuutmist, alampalga
tõusust tekitatud suuremat palgasurvet, sisendi- ja materjalihindade ning teenuste kallinemist, elektri- ja
küttearvete suurenemist ning inimeste ostuvõime vähenemist seoses elukalliduse tõusuga. Ettevõtjad
märkisid selgitavalt, et väga kõrged energia hinnad, mis tulenevad riigile kuuluvate energiaettevõtete
tegevusest, jõuavad kõikjale majanduses. Leiti, et pole võimalik toota selliselt, et hinna volatiilsus on
ettearvamatu ja tehti ettepanek seada energia hindadele hinnalagi, millest kõrgema hinna kompenseerib
riik korjatavatest maksudest (moodustavad energia hinnas suurema osa). Soovitati teha korda energia- ja
CO2 kvoodimajandus.
Avaldati arvamust, et puudub konkreetne plaan hinnatõusu pidurdamiseks ning ettevõtjate ja eraisikute
toetamiseks, puuduvad leevendused (nt lükata edasi diisli aktsiisi ja elektrivõrgu tasu tõus, langetada
tulumaksu). Madalamad energiahinnad ja tööjõukulud, maksusoodustused ning bürokraatia vähenda-
mine toetaks vastanute hinnangul geopoliitilise riski tõustes investeerimist Eestisse. Väljendati pettumust,
et oodatud tõusu majanduses pole saabunud, on tehtud valesid otsuseid ja keegi ei vastuta. Negatiivse
hinnangu andnud ehitusettevõtjad märkisid, et enamus valitsuse poolseid investeeringuid on suunatud
üksikutesse kitsastesse sektoritesse, mis piirab oluliselt ülejäänud ehitussektori nõudlust. Turismisektori
ettevõtjad tunnetasid, et turism ja reisimine ei ole valitsuse fookuses.
Ettevõtjaid paneb muretsema bürokraatia paljusus ja selle vähendamine ainult sõnades, samuti
lisandunud regulatsioonid ja suurenev halduskoormus. Näitena nimetati sellel aastal seadustunud nõuet
tellida töötervishoiu arstilt tuhandeid eurosid maksev töötervishoiu olukorra analüüs. Lisaks toodi välja
valitsuse ebakindlat kommunikatsiooni, mis on loonud olukorra, kus ettevõtjatel puudub selgus ja
kindlustunne tuleviku suhtes ning segast kommunikatsiooni sõjaohu kirjeldamisel.
57
EKI toidukorv Konjunktuur nr 236, märts 2026
5. EKI toidukorvi maksumus: I kvartal 2026
EKI toidukorv kallines I kvartalis 0,1%. Aastavõrdluses (märts 2026/märts 2025) kallines toidukorv 5,8%.
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) toidukorv21 maksis märtsis 130,33 € ning oli 2025. aasta detsembri
toidukorvist 0,1% (0,07 €) kallim. Võrreldes 2025. aasta märtsiga on toidukorv kallinenud 5,8% ehk 7,12 €
(tabel 5.1, joonis 5.1 ja 5.2).
Märtsis võrreldes detsembriga kallinesid ostukorvis valdav osa toiduainegruppidest, neist enim
kanamunad. Odavnesid piimasaadused.
Piimatoodete ostmisele kulus märtsis neljaliikmelisel perel 26,64 € nädalas, mis on 2,9% võrra vähem kui
detsembris. I kvartalis odavnes enim või 10,7%, samuti odavnesid koor 5,5% ja juust 1,4%. Piim-keefir
kallines 2,2% ja kohupiima hind jäi samale tasemele.
Lihasaaduste ostukulud moodustavad jätkuvalt
suurima osa (30%, 38,98 €) kogu 4-liikmelise pere Joonis 5.1. EKI toidukorvi maksumus märtsis
nädala toidukorvi maksumusest. Võrreldes (1 nädala ostud Tallinna kauplustes,
detsembriga langes märtsis ostukulu lihale 0,1%. €/4-liikmeline pere)
Odavnesid keeduvorst 2,3%, hakkliha 1,6% ja suitsu-
lihatooted 0,7%. Värske jahutatud liha kallines 0,8%. 2026 130,33
2025 123,21
Aiasaaduste maksumus toidukorvis suurenes 2024 115,74
märtsis võrreldes detsembriga 1,2%. Juurvili ja 2023 116,67
kartul odavnesid vastavalt 3,1% ja 2,7%. Õunad 2022 88,09
2021 80,01
kallinesid detsembriga võrreldes 8,7%. Neljaliikme- 2020 78,11
lisel perel kulus märtsis aiasaaduste ostmisele 2019 76,11
kokku 13,19 € nädalas. 2018 75,19
2017 70,59
Teraviljasaaduste ostukulud kasvasid märtsi toidu- 2016 68,16
korvis võrreldes detsembriga 1,7%. Neljaliikmeline 2015 68,44
2014 71,61
pere kulutas nädalas leivale 8,95 €, saiale-sepikule 2013 69,56
6,99 € ning jahule-tangainetele 1,79 €. 2012 64,91
2011 64,92
Kala maksumus märtsis võrreldes detsembriga 2010 55,25
kasvas 1,2%. Kanamunade ostmisele kulutas nelja- 2009 57,25
liikmeline pere märtsis 9,2% rohkem kui detsembris. 2008 55,99
2007 48,35
Võrreldes detsembriga kallinesid märtsis tee 3,7%, 2006 44,54
2005 42,88
limonaad 3,3%, margariin 1,3% ja kohv 0,5%. 2004 40,67
Odavnesid kondiitritooted 0,9% ja suhkur 0,8%. 2003 40,42
2002 42,47
Aastaga (2026. aasta märts võrreldes 2025. aasta 2001 39,43
märtsiga) on EKI toidukorv kallinenud 5,8% 2000 36,77
(7,12 €). Ostukorvis kallinesid aastaga kõik toote- 1999 37,45
1998 37,42
grupid, neist suurim hinnatõus oli kalal, lihasaa- 1997 33,62
dustel ja kanamunadel ning väikseim piima- 1996 31,47
saadustel. 1995 26,69
1994 22,39
Piimasaadused kokku on aastavõrdluses 0,4% 1993 14,99
kallimad. Aastaga odavnes enim või 9,3%, samuti
odavnes juust 1,4%. Kohupiim kallines 6,2% ja piim-keefir 6% ning koor 1%.
21 Eesti Konjunktuuriinstituudi toidukorv on püsiva koostise ja kaaluga ning vastab 4-liikmelise Tallinna pere 1 nädala tegelikele
ostudele Tallinna kauplustes. Toidukorvi kuulub 24 kaubagruppi 48 kindla toidukaubaga.
58
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 EKI toidukorv
Lihasaaduste maksumus ostukorvis oli 2026. aasta märtsis aastatagusest 9,6% suurem. Kõige enam
kallinesid hakkliha 19,7% ja liha 13,4%. Vähesel määral kallinesid suitsulihatooted 0,7% ja keeduvorst
odavnes 1%.
Aiasaaduste ostmisele tehtavad kulutused (võrreldes 2025. aasta märtsiga) suurenesid 6,7%. Õunad
kallinesid 23,9% ja kartul 1,5%. Juurvili odavnes 9,1%.
Teraviljasaadused kallinesid aastaga 2,9%. Kallinesid leib ja sai-sepik vastavalt 3,7% ja 2,9%. Nisujahu
odavnes 1,5% ning makaronide, tangainete maksumus vähenes 4-liikmelise pere ostukorvis märtsis 0,9%.
Kulutused kalale kasvasid aastaga 9,9%. Kanamunad kallinesid 8,1%.
Märtsi ostukorvis suurenes ostukulu aastatagusega võrreldes kohvile 35,2%, limonaadile 12%,
margariinile 10,6%, kondiitritoodetele 1,6% ja teele 1,2% ning ei muutunud suhkrule.
Joonis 5.2. EKI toidukorvi maksumus kaubagruppide lõikes 2025−2026 (4-liikmeline pere/1 nädal, €)
Teraviljasaadused 17,73
17,23
Lihasaadused 38,98
35,55
Piimasaadused 26,64
26,54
Kanamunad 3,22
2,98
Kala 5,12
4,66
Puu- ja köögivili, kartul 13,19
12,36 märts '26
Muud toidukaubad 25,46 märts '25
23,89
0 10 20 30 40 50
59
EKI toidukorv Konjunktuur nr 236, märts 2026
Tabel 5.1. EKI toidukorvi maksumus ja selle muutumine Tallinna kauplustes (4-liikmeline pere/1 nädal)
Maksumus (€) Maksumuse muutus
märts '26– märts '26– märts '26/ märts '26/
Kaup Kogus
märts '25 dets '25 märts '26 märts '25 dets '25 märts '25 dets '25
eurodes %-des
Nisujahu 0,5 kg 0,66 0,65 0,65 -0,01 0,00 -1,5 0,0
Makaronid,
0,5 kg 1,15 1,13 1,14 -0,01 0,01 -0,9 0,9
tangained
Leib 3 kg 8,63 8,62 8,95 0,32 0,33 3,7 3,8
Sai, sepik 2 kg 6,79 7,04 6,99 0,20 -0,05 2,9 -0,7
Liha 2 kg 23,07 25,95 26,16 3,09 0,21 13,4 0,8
Hakkliha 250 g 2,03 2,47 2,43 0,40 -0,04 19,7 -1,6
Keeduvorst 1 kg 7,73 7,83 7,65 -0,08 -0,18 -1,0 -2,3
Suitsulihatooted 200 g 2,72 2,76 2,74 0,02 -0,02 0,7 -0,7
Piim, keefir 6l 8,20 8,50 8,69 0,49 0,19 6,0 2,2
Kohupiim 0,5 kg 2,73 2,90 2,90 0,17 0,00 6,2 0,0
Juust 400 g 4,83 4,83 4,76 -0,07 -0,07 -1,4 -1,4
Või 400 g 5,80 5,89 5,26 -0,54 -0,63 -9,3 -10,7
Koor 1,5 l 4,98 5,32 5,03 0,05 -0,29 1,0 -5,5
Kanamunad 10 tk 2,98 2,95 3,22 0,24 0,27 8,1 9,2
Kala 0,7 kg 4,66 5,06 5,12 0,46 0,06 9,9 1,2
Margariin 250 g 1,41 1,54 1,56 0,15 0,02 10,6 1,3
Suhkur 1 kg 1,22 1,23 1,22 0,00 -0,01 0,0 -0,8
Kohv 100 g 1,65 2,22 2,23 0,58 0,01 35,2 0,5
Tee 50 g 1,65 1,61 1,67 0,02 0,06 1,2 3,7
Kondiitritooted 1,3 kg 12,89 13,22 13,10 0,21 -0,12 1,6 -0,9
Juurvili 2 kg 2,41 2,26 2,19 -0,22 -0,07 -9,1 -3,1
Kartul 4 kg 5,93 6,19 6,02 0,09 -0,17 1,5 -2,7
Puuvili 2 kg 4,02 4,58 4,98 0,96 0,40 23,9 8,7
Limonaad 4 pdl 5,07 5,50 5,68 0,61 0,18 12,0 3,3
KOKKU 123,21 130,26 130,33 7,12 0,07 5,8 0,1
60
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Maailmamajanduse konjunktuur
Lisa 1
Riikide majandusindikaatorid 22
(protsentides)
SKP
Tarbijahinnad Tööpuuduse
IV kv 2025/
2026 2026 määr
IV kv 2024
USA 2,0 2,5 3,2 4,4 Veeb
Hiina 4,5 4,6 1,2 5,3 Veeb
Jaapan 0,4 0,6 2,0 2,7 Jaan
Suurbritannia 1,0 1,0 2,8 5,2 Dets
Kanada 0,7 1,4 2,5 6,7 Veeb
Euroala 1,2 1,2 2,2 6,1 Jaan
Austria 0,6 1,0 2,3 5,6 Jaan
Belgia 1,0 1,2 2,2 6,4 Jaan
Prantsusmaa 1,2 0,9 1,8 7,7 Jaan
Saksamaa 0,4 1,0 2,6 4,0 Jaan
Kreeka 2,5 2,1 2,7 7,7 Jaan
Itaalia 0,8 0,7 1,9 5,1 Jaan
Holland 1,8 1,4 2,3 4,1 Veeb
Hispaania 2,6 2,2 2,2 9,8 Jaan
Tšehhi 2,3 2,5 1,8 3,0 IV kv
Taani 3,2 1,8 2,0 3,0 Jaan
Norra 2,2 1,5 2,9 4,5 Dets
Poola 4,0 3,6 3,0 6,0 Jaan
Venemaa 0,6 0,7 5,0 2,2 Jaan
Rootsi 2,0 2,4 1,3 8,8 Veeb
Šveits 0,7 1,1 0,4 3,0 Veeb
Türgi 3,4 3,6 25,4 8,6 Jaan
Austraalia 2,6 2,4 2,9 4,3 Veeb
India 7,8 7,2 4,0 6,7 Veeb
Argentina 3,3 3,0 28,6 7,5 IV kv
Brasiilia 1,8 1,8 4,0 5,4 Jaan
Mehhiko 1,8 1,5 3,8 2,6 Jaan
22 Allikas: The Economist, 21. märts 2026.
61
Maailmamajanduse konjunktuur Konjunktuur nr 236, märts 2026
Lisa 2
Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades
(sesoonselt silutud andmete alusel)
Min Kesk- Max 2025 2026
Aeg Väärtus mine Aeg Väärtus okt nov dets jaan veebr märts
Euroopa Liit
Tööstus 04-20 -36,2 -4,1 12-21 13,2 -8,6 -9,2 -8,6 -7,3 -7,5 -7,3
Teenindus 05-20 -51,5 7,0 03-00 36,2 4,9 6,4 6,4 7,7 5,9 5,5
Tarbija 09-22 -27,2 -10,1 05-00 -0,7 -12,2 -12,4 -12,5 -11,8 -11,8 -15,2
Kaubandus 04-20 -34,8 -5,1 08-21 6,8 -5,0 -4,4 -4,8 -4,1 -3,6 -5,6
Ehitus 04-09 -36,2 -10,9 11-18 7,8 -4,2 -2,9 -2,9 -3,4 -4,0 -3,3
Majandususaldus 04-20 57,2 100,0 10-21 119,7 97,0 97,2 97,2 99,2 98,2 96,7
Euroala
Tööstus 04-20 -37,1 -3,9 10-21 14,7 -8,0 -8,9 -8,6 -6,8 -7,2 -7,0
Teenindus 05-20 -51,7 6,5 03-00 35,7 4,2 5,6 5,4 6,8 5,0 4,9
Tarbija 09-22 -27,5 -10,5 01-00 -0,4 -12,6 -12,9 -13,2 -12,5 -12,3 -16,3
Kaubandus 04-20 -35,8 -6,2 08-21 6,7 -6,8 -5,6 -6,8 -5,9 -5,2 -7,2
Ehitus 04-09 -34,8 -10,1 12-21 9,5 -2,2 -1,2 -1,1 -1,3 -2,2 -2,0
Majandususaldus 04-20 57,7 100,0 10-21 119,8 97,2 97,3 97,0 99,2 98,2 96,6
Belgia
Tööstus 03-09 -34,0 -8,2 06-21 7,0 -12,4 -14,1 -14,3 -12,5 -14,9 -14,2
Teenindus 04-20 -60,4 8,5 07-07 31,0 7,5 5,1 -6,3 1,1 7,2 -0,9
Tarbija 09-22 -28,1 -7,8 11-00 5,4 -13,1 -11,4 -13,9 -14,0 -14,0 -18,2
Kaubandus 05-20 -47,1 -6,5 10-10 11,3 -16,7 -8,8 -14,7 -12,7 -9,7 -9,3
Ehitus 01-15 -24,5 -7,1 03-22 9,1 -9,0 -9,3 -6,6 -10,8 -13,6 -13,8
Majandususaldus 04-20 57,5 100,0 07-21 120,3 95,6 95,6 90,2 92,6 92,0 89,5
Bulgaaria
Tööstus 04-20 -30,5 -2,8 01-08 11,9 -1,9 -1,1 1,1 -1,3 -3,2 -1,4
Teenindus 05-20 -40,0 9,4 04-07 30,2 10,8 10,1 7,3 9,1 6,3 3,8
Tarbija 10-12 -37,4 -24,7 07-01 -8,0 -24,0 -23,5 -26,8 -23,5 -23,9 -25,5
Kaubandus 05-20 -19,2 12,2 03-00 28,4 10,9 15,5 13,8 12,9 16,4 13,5
Ehitus 10-09 -56,8 -18,2 03-08 20,0 2,5 2,3 0,5 -1,9 1,8 2,0
Majandususaldus 04-20 53,9 100,0 04-07 122,4 101,2 101,1 100,0 100,6 98,8 97,5
Tšehhi
Tööstus 02-09 -36,9 0,6 06-00 29,0 -2,5 -7,1 -7,8 -7,6 -5,4 -3,2
Teenindus 05-20 -20,8 31,3 11-03 53,5 37,9 36,9 35,1 36,1 33,0 29,6
Tarbija 07-22 -32,6 -10,4 03-18 7,4 -3,6 -2,6 -2,4 1,2 -0,7 -1,1
Kaubandus 04-20 0,4 16,5 11-07 30,2 12,4 14,0 10,2 9,4 11,5 16,8
Ehitus 04-13 -54,1 -15,5 12-04 5,4 -0,6 -4,2 -3,0 -5,4 -2,4 -6,2
Majandususaldus 04-20 63,1 100,0 11-06 117,4 103,3 100,6 98,8 101,5 100,0 100,3
Taani
Tööstus 02-09 -42,5 -7,3 10-21 10,5 -18,1 -18,3 -19,9 -19,2 -21,0 -18,4
Teenindus 05-20 -47,4 4,6 05-10 26,5 7,1 8,2 8,8 8,2 5,8 6,5
Tarbija 10-22 -23,5 2,2 01-06 12,5 -12,8 -12,8 -11,1 -7,8 -7,9 -8,2
Kaubandus 11-22 -38,3 1,3 07-13 18,9 1,4 4,3 8,5 14,6 11,7 8,7
Ehitus 09-09 -55,9 -13,9 05-06 16,2 -9,0 -10,6 -10,3 -9,1 -10,8 -5,7
Majandususaldus 04-20 57,5 100,0 10-21 119,4 89,1 89,6 90,0 91,8 88,9 91,7
Saksamaa
Tööstus 03-09 -42,0 -4,6 09-21 24,1 -18,1 -18,7 -20,7 -17,3 -15,2 -14,5
Teenindus 04-20 -39,9 11,3 11-00 50,8 3,7 4,7 3,3 5,9 4,0 6,4
Tarbija 09-22 -28,0 -8,3 02-18 2,3 -10,7 -11,5 -11,9 -9,9 -10,9 -13,5
Kaubandus 04-20 -46,2 -14,6 12-10 10,4 -21,3 -23,7 -25,2 -25,0 -25,1 -25,3
Ehitus 01-02 -52,2 -16,0 11-18 20,9 -13,6 -12,3 -11,9 -11,1 -9,7 -10,2
Majandususaldus 04-20 67,0 100,0 09-21 118,9 91,8 91,5 90,2 93,1 93,0 92,9
Eesti
Tööstus 04-20 -37,4 1,0 12-06 26,3 -9,5 -9,6 -9,1 -9,6 -10,3 -10,5
Teenindus 05-20 -65,3 5,2 01-06 38,0 2,0 4,4 5,1 4,1 4,7 -0,7
Tarbija 09-22 -43,0 -10,9 01-07 12,6 -30,2 -28,1 -26,7 -24,8 -24,2 -29,1
Kaubandus 04-09 -43,2 7,0 04-07 36,2 -10,5 -9,4 -6,1 -5,7 -3,0 -3,9
Ehitus 04-09 -73,4 -3,3 05-06 46,4 -7,4 -6,6 -4,1 -5,7 -6,2 -6,8
Majandususaldus 02-09 68,6 100,0 09-06 120,4 92,3 93,1 93,7 93,7 93,6 91,2
Iirimaa
Tööstus 04-20 -36,1 11,0 12-18 30,5 13,1 3,6 13,2 14,6 10,8 19,7
Teenindus 04-20 -58,7 22,0 11-15 59,0 9,9 16,3 25,0 19,9 25,1 12,2
Tarbija 12-10 -36,1 -7,6 01-00 14,9 -17,9 -17,6 -17,4 -16,9 -15,4 -23,4
Kaubandus 05-09 -35,2 4,7 07-00 36,3 5,8 7,4 6,3 7,9 3,5 4,9
Ehitus 04-08 -72,5 3,8 03-00 48,9 19,1 21,7 20,7 16,7 17,7 21,4
Majandususaldus 04-20 58,6 100,0 03-00 117,5 98,5 95,7 100,7 100,2 99,6 99,6
62
Konjunktuur nr 236, märts 2026 Maailmamajanduse konjunktuur
Min Kesk- Max 2025 2026
Aeg Väärtus mine Aeg Väärtus okt nov dets jaan veebr märts
Kreeka
Tööstus 03-09 -37,3 -4,5 01-22 13,7 3,7 2,5 5,6 2,7 4,2 3,2
Teenindus 06-20 -47,1 9,3 09-00 56,8 34,2 34,6 30,6 30,2 32,4 27,1
Tarbija 02-12 -81,3 -40,2 04-00 0,5 -47,6 -50,6 -47,0 -50,3 -49,2 -52,5
Kaubandus 07-10 -44,2 1,7 05-07 37,2 4,0 6,7 -7,4 10,3 9,6 3,2
Ehitus 04-20 -87,2 -23,6 03-00 37,2 7,5 13,3 15,8 20,8 30,0 21,4
Majandususaldus 08-15 76,3 100,0 09-00 119,5 107,1 105,6 106,7 105,1 107,6 106,8
Hispaania
Tööstus 03-09 -38,3 -6,5 02-22 9,5 -4,5 -3,6 -3,6 -2,6 -2,4 -4,3
Teenindus 05-20 -59,8 6,8 03-01 46,5 NA NA NA NA NA NA
Tarbija 08-12 -28,0 -2,3 03-00 14,9 0,0 -0,9 -1,7 -1,7 -1,5 -2,8
Kaubandus 04-20 -42,8 -4,5 04-15 16,9 NA NA NA NA NA NA
Ehitus 10-13 -70,0 -10,1 07-00 38,3 20,1 22,0 19,2 26,2 15,0 14,3
Majandususaldus 04-20 66,1 100,0 08-00 116,2 103,7 104,9 104,5 106,0 106,1 103,7
Prantsusmaa
Tööstus 04-20 -42,4 -6,1 06-00 15,3 -6,5 -8,5 -8,7 -1,3 -5,7 -8,6
Teenindus 05-20 -53,4 -0,1 03-01 14,7 -4,2 -2,6 -1,8 -1,8 -4,3 -4,9
Tarbija 09-22 -22,3 -11,3 01-01 2,0 -15,5 -15,8 -16,2 -15,6 -14,2 -17,0
Kaubandus 05-20 -41,9 -7,6 06-07 7,8 -15,8 -12,3 -12,8 -12,0 -11,6 -14,5
Ehitus 04-15 -46,4 -5,3 09-00 42,9 -15,2 -16,6 -15,2 -16,3 -16,6 -16,2
Majandususaldus 04-20 60,9 100,0 06-00 123,1 94,9 95,3 94,4 100,5 97,5 93,8
Horvaatia
Tööstus 04-20 -35,8 -1,3 08-17 15,7 2,6 4,5 4,8 1,5 -0,1 4,9
Teenindus 04-20 -66,3 7,2 09-21 30,3 16,2 12,6 17,3 21,8 20,9 17,4
Tarbija 08-09 -43,1 -19,7 01-20 0,1 -10,1 -10,3 -8,5 -9,9 -8,8 -10,8
Kaubandus 04-20 -48,8 -0,4 04-18 21,8 3,5 8,5 8,7 0,9 12,3 9,4
Ehitus 03-10 -50,3 -8,9 03-19 22,1 13,8 15,8 14,2 13,4 12,9 11,1
Majandususaldus 04-20 64,4 100,0 01-20 113,6 106,0 106,8 107,8 106,2 105,7 106,8
Itaalia
Tööstus 03-09 -32,7 -3,9 05-00 11,5 -6,6 -5,5 -6,5 -5,8 -6,3 -5,8
Teenindus 05-20 -58,5 2,4 06-00 30,4 3,0 4,6 5,3 8,8 7,5 8,0
Tarbija 06-12 -31,2 -14,6 07-01 -0,9 -15,4 -16,5 -16,5 -15,6 -15,1 -20,0
Kaubandus 09-00 -30,7 -0,3 05-00 26,1 12,6 14,4 13,4 7,5 11,0 7,9
Ehitus 02-10 -43,7 -13,8 07-23 9,3 4,7 4,3 3,2 -1,7 1,0 2,2
Majandususaldus 05-20 56,0 100,0 05-00 124,2 100,8 101,9 101,2 102,6 102,0 100,7
Küpros
Tööstus 04-20 -50,5 -3,3 03-08 21,2 2,7 3,9 3,9 -0,2 4,0 3,2
Teenindus 05-20 -75,7 6,6 01-18 42,5 12,4 10,0 11,6 13,2 9,1 -10,4
Tarbija 04-13 -60,3 -20,1 03-03 3,6 -15,8 -13,6 -10,2 -10,5 -12,3 -26,1
Kaubandus 04-13 -51,0 -6,7 04-08 19,7 0,1 4,0 5,9 1,2 3,2 -0,2
Ehitus 04-13 -76,6 -19,5 11-03 38,6 10,7 13,9 13,9 0,5 4,4 0,0
Majandususaldus 04-13 66,8 100,0 02-18 114,3 106,2 106,3 106,7 104,9 105,4 99,1
Läti
Tööstus 02-09 -36,1 -3,4 02-07 10,7 -4,1 -3,2 -3,8 -4,0 -3,8 -2,9
Teenindus 05-20 -44,0 2,7 01-07 21,2 2,6 3,3 3,9 4,0 3,6 4,3
Tarbija 06-09 -47,4 -9,0 09-06 13,9 -5,1 -6,9 -8,3 -11,3 -10,1 -9,3
Kaubandus 02-09 -31,9 5,0 02-07 23,5 4,9 5,4 2,4 3,1 2,3 3,4
Ehitus 07-09 -76,9 -17,4 01-07 18,5 -4,5 -5,5 -6,3 -7,1 -6,9 -3,3
Majandususaldus 03-09 60,5 100,0 01-07 119,5 100,8 101,4 100,9 99,7 100,8 101,0
Leedu
Tööstus 04-09 -38,7 -7,3 11-07 14,2 -8,4 -5,6 -4,2 -5,0 -5,4 -5,2
Teenindus 03-09 -47,6 7,6 03-03 36,5 7,4 4,0 8,5 8,6 5,8 -1,2
Tarbija 11-09 -37,7 -5,2 03-07 12,0 3,0 2,9 1,4 1,3 0,6 -2,7
Kaubandus 04-09 -52,4 1,9 04-07 42,1 5,9 7,4 5,3 7,9 7,5 5,8
Ehitus 05-09 -90,7 -23,8 03-07 11,5 -10,8 -9,2 -8,8 -7,7 -5,7 -4,6
Majandususaldus 04-09 60,2 100,0 04-07 118,6 102,6 103,2 104,7 104,2 103,2 101,2
Luksemburg
Tööstus 04-20 -54,6 -16,2 08-21 22,1 -28,0 -21,2 -24,9 -31,3 -19,4 -13,9
Teenindus : : : : : NA NA NA NA NA NA
Tarbija 09-22 -29,9 -8,1 02-02 3,6 -9,4 -6,0 -8,9 -8,9 -6,2 -15,4
Kaubandus : : : : : NA NA NA NA NA NA
Ehitus 01-03 -61,2 -9,2 09-17 44,0 -13,9 -17,9 -17,5 -17,7 -9,6 -12,5
Majandususaldus 04-20 71,5 100,0 04-00 126,5 92,4 100,1 95,7 91,7 99,5 97,9
Ungari
Tööstus 03-09 -35,0 -3,0 07-18 17,2 -8,9 -11,4 -7,7 -11,2 -8,6 -11,1
Teenindus 04-20 -50,8 -6,0 06-17 17,3 -11,4 -9,1 -8,7 -13,2 -16,1 -12,8
Tarbija 04-09 -57,6 -22,5 08-02 6,4 -23,0 -24,4 -19,5 -19,6 -17,8 -18,5
Kaubandus 03-09 -39,0 -7,3 12-17 14,7 -17,7 -17,3 -16,6 -18,3 -19,2 -17,0
Ehitus 04-09 -56,1 -15,1 08-18 30,8 -24,7 -24,7 -27,6 -25,6 -22,5 -26,5
Majandususaldus 03-09 67,1 100,0 07-18 121,9 96,8 95,3 99,9 95,1 96,4 95,5
63
Maailmamajanduse konjunktuur Konjunktuur nr 236, märts 2026
Min Kesk- Max 2025 2026
Aeg Väärtus mine Aeg Väärtus okt nov dets jaan veebr märts
Malta
Tööstus 04-20 -61,9 -4,1 09-23 44,4 6,6 -3,1 12,0 11,2 16,7 8,8
Teenindus 04-20 -69,7 20,3 05-07 62,2 38,7 39,5 51,2 60,3 30,4 46,0
Tarbija 05-12 -35,1 -9,4 02-18 16,3 4,0 8,4 5,1 6,6 3,8 1,4
Kaubandus 04-21 -61,5 0,7 04-23 35,0 5,9 16,0 22,3 24,5 16,0 7,7
Ehitus 04-09 -50,4 -6,6 12-25 51,9 -3,6 43,4 51,9 45,0 -31,9 -14,8
Majandususaldus 04-20 50,5 100,0 01-26 121,9 112,0 111,8 119,2 121,9 112,2 114,8
Holland
Tööstus 04-20 -31,3 -1,7 11-21 9,7 -1,6 -2,3 -1,2 0,6 -0,7 -0,1
Teenindus 05-20 -55,6 5,0 02-07 45,3 5,3 6,0 4,8 6,8 4,9 4,8
Tarbija 09-22 -35,9 -7,8 01-00 9,9 -12,9 -9,3 -10,4 -12,0 -12,1 -18,1
Kaubandus 04-20 -19,7 5,3 04-00 29,7 1,3 5,4 2,9 5,6 5,1 2,9
Ehitus 12-12 -47,5 1,0 12-17 41,7 17,9 18,8 24,4 21,4 20,8 22,3
Majandususaldus 04-20 59,0 100,0 02-07 119,2 100,2 100,0 100,3 102,5 102,3 100,8
Austria
Tööstus 03-09 -37,6 -4,8 06-21 19,3 -14,3 -13,2 -12,9 -12,0 -15,0 -12,5
Teenindus 04-20 -55,6 11,8 07-21 34,5 7,4 5,9 11,4 13,8 8,7 4,9
Tarbija 07-22 -34,2 -10,3 12-17 3,8 -17,7 -17,5 -16,1 -18,5 -13,3 -20,3
Kaubandus 04-20 -53,0 -8,5 06-21 17,8 -4,3 -4,5 -6,8 -6,2 -1,9 5,5
Ehitus 02-01 -61,6 -9,0 06-21 26,8 -14,1 -14,4 -18,7 -20,1 -25,5 -19,2
Majandususaldus 04-20 60,4 100,0 06-21 124,5 92,1 92,7 94,7 94,8 93,1 91,9
Poola
Tööstus 04-20 -42,4 -13,7 06-07 -1,8 -15,6 -14,9 -15,5 -14,3 -14,4 -15,0
Teenindus 05-20 -53,1 0,2 01-07 23,8 -3,3 -2,5 -2,0 -1,4 -1,6 -2,3
Tarbija 04-20 -27,7 -7,6 06-19 7,3 -4,7 -4,5 -1,4 1,5 -3,1 -2,0
Kaubandus 05-20 -40,3 -3,1 12-07 11,4 -1,6 -2,4 -1,7 -0,6 -0,7 -0,6
Ehitus 01-02 -66,6 -27,6 02-08 -0,7 -17,4 -17,1 -16,4 -16,4 -16,1 -15,4
Majandususaldus 04-20 48,7 100,0 05-07 122,5 98,3 99,2 100,1 102,9 101,1 100,8
Portugal
Tööstus 05-20 -38,7 -5,5 05-00 10,1 -5,3 -0,2 -0,8 -3,5 -2,1 -1,6
Teenindus 05-20 -55,5 4,5 06-01 30,0 7,7 6,0 8,2 4,0 7,4 7,8
Tarbija 10-12 -47,8 -19,9 01-00 -2,4 -13,2 -15,0 -15,2 -13,6 -17,1 -25,4
Kaubandus 04-20 -31,7 -4,4 03-00 11,7 4,6 6,5 6,2 4,4 3,7 3,5
Ehitus 10-12 -63,7 -21,0 06-25 4,8 3,3 3,9 2,1 2,9 1,8 1,8
Majandususaldus 05-20 56,0 100,0 02-00 116,7 103,5 105,4 106,3 103,5 104,4 103,7
Rumeenia
Tööstus 04-20 -32,1 -1,3 04-03 10,4 -2,6 -2,2 -2,1 -2,2 -1,5 -3,0
Teenindus 05-20 -44,8 8,7 06-04 62,9 -1,3 0,2 -0,2 -1,2 -0,9 -2,0
Tarbija 06-10 -53,5 -18,0 03-17 0,1 -30,6 -29,8 -30,8 -34,5 -31,5 -32,0
Kaubandus 04-20 -28,2 7,7 05-03 25,3 -7,2 -2,4 -1,4 -2,3 -1,3 -4,3
Ehitus 03-00 -46,7 -15,4 12-07 1,9 -10,9 -11,0 -11,7 -11,7 -11,3 -12,4
Majandususaldus 04-20 57,4 100,0 06-04 125,4 92,0 94,2 93,1 92,2 93,8 92,0
Sloveenia
Tööstus 01-09 -38,1 -0,8 09-06 15,1 -6,9 -4,5 -2,8 -3,0 -7,8 -7,8
Teenindus 04-20 -37,9 13,9 10-02 39,0 16,7 14,9 18,1 15,6 13,9 14,2
Tarbija 09-12 -43,1 -22,1 04-18 -4,3 -24,9 -23,8 -24,1 -20,5 -22,0 -22,2
Kaubandus 04-20 -29,7 11,7 09-07 37,8 11,9 11,4 20,3 14,1 7,6 14,5
Ehitus 03-10 -62,3 -3,3 04-07 27,5 10,3 14,9 12,4 8,7 7,6 6,7
Majandususaldus 04-20 60,5 100,0 07-07 116,8 99,0 100,3 102,1 102,2 97,5 98,5
Slovakkia
Tööstus 04-20 -50,2 1,1 05-07 23,1 -10,4 -8,5 3,5 -0,7 -3,7 0,2
Teenindus 05-20 -64,7 16,7 04-02 63,4 -4,9 4,4 3,9 0,2 0,2 -4,3
Tarbija 02-04 -37,5 -19,4 04-07 3,0 -23,4 -24,1 -23,6 -25,1 -23,4 -25,4
Kaubandus 04-09 -21,7 12,2 03-08 35,6 8,4 11,6 13,7 9,4 2,2 -4,6
Ehitus 11-12 -57,4 -21,2 07-06 5,1 -4,3 -3,5 0,3 -5,3 -4,4 -4,0
Majandususaldus 04-20 48,8 100,0 05-07 124,1 88,9 91,5 97,4 94,0 92,9 92,1
Soome
Tööstus 03-09 -36,9 -1,0 03-07 24,9 -4,6 -5,9 -0,9 -0,4 3,0 0,9
Teenindus 04-20 -49,3 9,7 09-00 58,4 3,2 5,1 -0,8 6,4 3,2 -1,3
Tarbija 09-22 -18,5 -3,4 12-17 7,2 -7,5 -6,3 -6,7 -8,5 -10,3 -11,4
Kaubandus 04-20 -33,4 -1,4 02-18 25,6 0,4 -0,8 -1,8 2,1 8,9 -5,9
Ehitus 06-09 -57,1 -10,4 03-07 27,6 -25,1 -24,9 -29,1 -22,7 -24,0 -15,0
Majandususaldus 04-20 67,2 100,0 09-00 120,7 94,8 95,0 95,8 97,1 96,9 94,5
Rootsi
Tööstus 03-09 -39,2 -0,2 12-21 31,9 -3,1 -2,5 1,2 -0,3 -2,9 0,1
Teenindus 04-20 -55,8 18,2 11-10 47,7 20,2 21,6 24,7 25,5 23,4 20,4
Tarbija 10-22 -27,5 -1,0 05-21 9,1 -3,6 -3,2 -3,7 -2,1 -2,6 -4,4
Kaubandus 01-09 -39,6 12,1 01-10 44,9 28,2 24,1 26,9 27,0 23,5 15,3
Ehitus 07-03 -67,1 -5,2 04-07 50,5 -11,6 -2,0 -9,9 -17,0 -9,1 -2,7
Majandususaldus 04-20 63,4 100,0 10-21 122,5 98,9 99,5 101,6 101,9 100,1 99,8
64
2 (233)2025
EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT
ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH
KONJUNKTUUR
NR 2 (233)
Tallinn
Juuni 2025
EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: Juuni 2025
100
50
Majanduse
0
hetkeolukord
-50
ja ootused* -100
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
100
50
0
Majanduskliima*
-50
-100
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
120
110
Majandus- 100
90
usalduse 80
70
indeks** 60
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
50
25
Tööstuse
0
kindlustunde
-25
indikaator** -50
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
80
40
Ehituse
0
kindlustunde
-40
indikaator** -80
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
60
30
Teeninduse 0
kindlustunde -30
-60
indikaator** -90
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
50
25
Jaekaubanduse
0
kindlustunde
-25
indikaator** -50
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
20
0
Tarbijate
-20
kindlustunde
-40
indikaator** -60
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
* Müncheni IFO metoodika
** Euroopa Komisjoni metoodika, sesoonselt silutud aegread
2
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Sisukord
Sisukord
1. Majanduse üldolukord 2025. a juunis ja 6 kuu pärast (B. Pulver) ...................................................... 4
2. Konjunktuuribaromeetrid: juuni 2025 .............................................................................................. 12
2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) ......................................................................................... 18
2.2. Töötleva tööstuse investeeringud 2024−2025 (K. Martens) .................................................20
2.3. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder) ..................................................................................... 22
2.4. Jaekaubandusbaromeeter (Ü. Mattheus) ............................................................................ 28
2.5. Teenindusbaromeeter (A. Vanamölder) .............................................................................. 33
2.6. Tarbijabaromeeter (L. Lepane) ............................................................................................. 41
3. Eesti majandusareng 2008–2024 ja prognoos 2025. aastaks (A. Vanamölder, B. Pulver) ................ 50
4. Riikide rahvusvaheline konkurentsivõime: IMD 2025. aasta edetabel (B. Pulver) ............................54
5. Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevuse mõju kohta Eesti ettevõtluskeskkonna
konkurentsivõimele (L. Lepane) ....................................................................................................... 57
6. EKI toidukorvi maksumus: II kvartal 2025 (K. Tänav) ........................................................................ 60
Lisa 1 Riikide majandusindikaatorid ..................................................................................................... 63
Lisa 2 Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades ........................... 64
Toimetaja: B. Pulver
Kujundus: M. Reiman
Informatsioon: EKI direktor
Peeter Raudsepp
Tartu mnt 10, 19080 Tallinn
[email protected]
https://www.ki.ee
Copyright © Eesti Konjunktuuriinstituut ISSN 1406–9857
Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 233, juuni 2025
1. Majanduse üldolukord 2025. aasta juunis ja hinnang
olukorrale kuue kuu pärast
Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluses osalenud ekspertide hinnang Eesti majanduse olukorrale mõnevõrra
paranes, kuid jäi negatiivseks. Majanduskliima indeks tõusis märtsi 2,9 punktilt 8,1 punktile juunis.
1.1. Majanduse hetkeolukord esimeses kvartalis mõnevõrra paranes
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) majandusekspertide paneeli1 juunikuu hinnangust nähtub, et majan-
duse hetkeolukord on rahuldavast tasemest madalam, kuid mõnevõrra parem kui eelmisel vaatlusel
märtsis.
Täpsemalt hindasid EKI eksperdid Eesti majanduse hetkeolukorda2 juunis järgmiselt (sulgudes märtsi
hinnangud):
olukord on hea 0% ekspertidest (0%)
olukord on rahuldav 73% ekspertidest (61%)
olukord on halb 27% ekspertidest (39%)
hinnangute saldo −27 punkti (−39 punkti)
Juunis suurenes nende ekspertide osakaal, kelle hinnangul hetkeolukord on rahuldav ning vähenes nende
osakaal, kelle hinnangul olukord on halb.
Investeeringute olukorda hindavad eksperdid juunis samuti negatiivseks (sulgudes märtsi hinnangud):
olukord on hea 0% ekspertidest (0%)
olukord on rahuldav 62% ekspertidest (56%)
olukord on halb 38% ekspertidest (44%)
hinnangute saldo −38 punkG (−44 punkti)
Investeeringute olukord on veidi halvem kui majanduse üldolukord, kuid mõnevõrra parem võrreldes
märtsis antud hinnanguga.
1 Ekspertide nimekiri ja majandustesti koondtulemused on toodud peatüki lõpus.
2 Hinnang on tuletatud saldo meetodil: positiivsete hinnangute osakaalust lahutatakse negatiivsete vastuste osakaal, neutraalsed
hinnangud jäetakse arvestamata. Saldo võib seega ulatuda miinus 100-st kuni pluss 100 punktini.
4
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Majanduse üldolukord
Eratarbimise olukorda hindas 62% ekspertidest rahuldavaks ja 38% mitterahuldavaks (sulgudes märtsi
hinnangud):
olukord on hea 0% ekspertidest (0%)
olukord on rahuldav 62% ekspertidest (67%)
olukord on halb 38% ekspertidest (33%)
hinnangute saldo −38 punkti (−33 punkti)
Võrreldes eelmise vaatlusega märtsis eratarbimise hinnangute saldo juunis halvenes.
1.2. Eesti majandusolukord on kuue kuu pärast parem; majanduskliima indeks mõnevõrra tõusis
EKI ekspertide paneeli juunikuu hinnangutest nähtub, et kuue kuu pärast (2025. a detsembris) oodatakse
majandusolukorra paranemist. Täpsemalt jaotuvad ekspertide seisukohad majanduse üldolukorrale kuue
pärast järgmiselt (sulgudes ootused märtsis):
olukord on siis parem 56% ekspertidest (56%)
olukord on umbes sama 38% ekspertidest (44%)
olukord on siis halvem 6% ekspertidest (0%)
hinnangute saldo +50 punkti (+56 punkti)
Ekspertide ootused majandusolukorrale kuue kuu pärast on positiivsed. Majandusolukorra paranemist
näevad ette pooled (50%, märtsis 56%) vastanuist ja 38% (märtsis 44%) arvab, et olukord on siis umbes
sama.
5
Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 233, juuni 2025
Lähtudes ekspertide hinnangutest majanduse hetkeolukorrale (−27 punkG) ja majanduse kuue kuu
väljavaadetele (+50 punkti) on Eesti majanduskliima indeks3 juunis +8,1 punkti, mis on 11,0 punkti võrra
parem kui eelmisel küsitlusel märtsis (2,9 punkti).
Võrdlusena võib märkida, et Eesti ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususalduse
indeks on juunis 87,2 punkti, mis on oluliselt halvem pikaajalisest keskmisest ja püsinud viimasel
poolaastal enam-vähem samal tasemel.
Ekspertide paneeli ootused investeeringute ja eratarbimise olukorrale kuue kuu pärast on juunis
järgmised (sulgudes ootused märtsis):
Investeeringud Eratarbimine
olukord on siis parem 50% ekspertidest (33%) 25% ekspertidest (11%)
olukord on umbes sama 50% ekspertidest (67%) 63% ekspertidest (72%)
olukord on siis halvem 0% ekspertidest (0%) 13% ekspertidest (17%)
hinnangute saldo +50 punkti (+33 punkti) +12 punkti (–6 punkti)
Võrreldes eelmise vaatlusega on ekspertide ootused investeeringute olukorrale kõrgemad (+50 punkti
juunis, +33 punkti märtsis) ning eratarbimise osas samuti kõrgemad (+12 punkti juunis, –6 punkti märtsis).
3 Majanduskliima indeks on ekspertide poolt majanduse hetkeseisule ja olukorrale kuue kuu pärast antud hinnangute
geomeetriline keskmine.
6
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Majanduse üldolukord
1.3. Väliskaubanduse arenguväljavaated on positiivsed
EKI ekspertide paneeli ootused väliskaubanduse eelseisva kuue kuu arenguväljavaadetele on juunis
järgmised (sulgudes ootused märtsis):
Eksport Import
maht on siis suurem 56% ekspertidest (61%) 47% ekspertidest (61%)
maht on umbes sama 38% ekspertidest (33%) 53% ekspertidest (39%)
maht on siis väiksem 6% ekspertidest (6%) 0% ekspertidest (0%)
hinnangute saldo +55 punkti (+55 punkti) +47 punkti (+61 punkti)
Ekspertide koondhinnang nii ekspordi kui ka impordi arenguväljavaadetele kuue kuu pärast on positiivne.
Ligikaudu poolte ekspertide (vastavalt 55% ja 47%) hinnangul on nii ekspordi kui ka impordi maht kuue
kuu pärast suurem.
1.4. Inflatsioon on kuue kuu pärast mõnevõrra kõrgem kui märtsis
EKI ekspertide hinnangud inflatsioonile jagunevad juunis järgmiselt (sulgudes ootused märtsis):
inflatsioon on siis kõrgem 38% ekspertidest (33%)
inflatsioon on umbes sama 44% ekspertidest (56%)
inflatsioon on siis madalam 19% ekspertidest (11%)
hinnangute saldo +19 punkti (+22 punkti)
Inflatsioonitaseme edasisi muutusi hinnates leiab veidi vähem kui pool (44%) EKI ekspertidest, et see püsib
samal tasemel. Enam kui kolmandik (38%) on seisukohal, et kuue kuu pärast on inflatsioon kõrgem ning
19% hinnangul madalam. Ootuste saldo on juunis +19 punkti, märtsis +22 punkti.
Kodumaiste aktsiahindade osas jagunevad EKI ekspertide ootused juunis järgmiselt (sulgudes ootused
märtsis):
aktsiahinnad on siis kõrgemad 25% ekspertidest (33%)
aktsiahinnad on umbes samad 56% ekspertidest (45%)
aktsiahinnad on siis madalamad 19% ekspertidest (22%)
hinnangute saldo +6 punkti (+11 punkti)
Ekspertidest 56% on arvamusel, et aktsiahinnad on kuue kuu pärast samal tasemel, 25% hinnangul on
aktsiahinnad siis kõrgemad (saldo +6 punkti).
7
Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 233, juuni 2025
1.5. Rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus, ebapiisav nõudlus ja vähene innovatiivsus on
olulisemateks majandusprobleemideks
Probleem Probleemi raskusaste (max=100)4
Juuni Märts Juuni 25 Juuni Juuni 25
2025 2025 Märts 25 2024 Juuni 24
+/− +/−
Rahvusvahelise konkurentsivõime
88 83 5 100 −12
vähesus
Ebapiisav nõudlus 75 78 −3 86 −11
Vähene innovatiivsus 75 83 −8 79 −4
Vähene usaldus valitsuse
56 78 −22 86 −30
majanduspoliitika suhtes
Oskustööjõu puudus 50 72 −22 71 −21
Ebasoodne keskkond
44 28 16 64 −20
välisinvestoritele
Infrastruktuuri mahajäämus 31 17 14 21 10
Kaubandustõkked ekspordile 31 33 −2 29 2
Sissetulekute ebavõrdsuse
31 33 −2 7 24
suurenemine
Poliitiline ebastabiilsus 31 44 −13 36 −5
Juriidilised ja administratiivsed
25 33 −8 36 −11
takistused äritegevusele
Keskpanga poliitika vähene
6 6 0 7 −1
usaldusväärsus
Korruptsioon 6 17 −11 8 −2
Kapitali vähesus 0 17 −17 21 −21
Võlgade ebaefektiivne haldamine 0 11 −11 0 0
Keskmine raskusaste 37 42 −5 43 −6
Lisaks rahvusvahelise konkurentsivõime vähesusele, ebapiisavale nõudlusele ja nappivale innovatiivsusele
on 2025. aasta juunis probleemiks veel vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika vastu ja oskustööjõu
puudus. Võrreldes vaatlusega märtsis ja aastataguse ajaga on probleemide keskmine raskusaste juunis
vähenenud.
4 Probleemi märkinud ekspertide osakaal.
8
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Majanduse üldolukord
EKI MAJANDUSTEST − JUUNI 2025
(16 eksperdi küsitluse koondtulemused, vastuste jagunemine %-des)
Hinnang praegusele majandusolukorrale Hinnang majanduse ees seisvate probleemide
Hea Rahuldav Halb Saldo olulisusele praegu
majandus tervikuna 0 73 27 -27 Jah
investeeringud 0 62 38 -38 vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika
56
eratarbimine 0 62 38 -38 suhtes
Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast ebapiisav nõudlus 75
Parem Sama Halvem Saldo vähene innovatiivsus 75
majandus tervikuna 56 38 6 50 infrastruktuuri mahajäämus 31
investeeringud 50 50 0 50 rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus 88
eratarbimine 25 62 13 12 kaubandustõkked ekspordile 31
Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast oskustööjõu puudus 50
Suurem Sama Väiksem Saldo juriidilised ja administratiivsed takistused
25
äritegevusele
eksport 56 38 6 50
ebasoodne keskkond välisinvestoritele 44
import 47 53 0 47
kapitali vähesus 0
Hinnang inflatsioonimäärale 6 kuu pärast (võrreldes sama
kuuga möödunud aastal) keskpanga poliitika vähene usaldusväärsus 6
Kõrgem Sama Madalam Saldo võlgade ebaefektiivne haldamine 0
38 44 18 20 sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine 31
Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast poliitiline ebastabiilsus 31
Kõrgem Sama Madalam Saldo korruptsioon 6
25 56 19 6 Majanduskliima 8,1
Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluses osalenud eksperdid:
Raul Eamets Meelis Kitsing Jonna Pechter Mihkel Tammo
Aare Järvan Ahti Kuningas Alari Purju Triinu Tapver
Rasmus Kattai Mario Lambing Andres Saarniit Lenno Uusküla
Valeria Kiisk Tõnu Mertsina Reelika Sõnitsar Heido Vitsur
9
Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 233, juuni 2025
EKI MAJANDUSTEST
Eesti majandusolukorra muutumine 2015. a − 2025. a II kvartal
(EKI ekspertide hinnangute saldod)
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
I II III IV I II
Hinnang praegusele majandusolukorrale [hea(+100) <——> halb(-100)]
majandus tervikuna 0 0 66 94 90 -38 37 -1 -51 -64 -50 -67 -53 -39 -27
investeeringud -50 -54 27 42 58 -54 36 -14 -56 -57 -36 -47 -47 -44 -38
eratarbimine 72 80 81 91 84 -13 46 26 -36 -15 -36 -53 -41 -33 -38
Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast [parem(+100) <——> halv em(-100)]
majandus tervikuna 11 27 33 0 -48 -1 27 -77 10 29 57 53 62 56 50
investeeringud 9 43 37 10 -46 -15 16 -68 -2 7 36 40 53 33 50
eratarbimine -4 -5 33 12 -26 1 23 -85 2 14 57 20 31 -6 12
Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast [suurem(+100) <——> v äiksem(-100)]
eksport 25 42 75 55 6 -3 55 -27 7 50 86 60 79 55 50
import 34 41 77 53 19 0 56 -26 4 57 62 67 72 61 47
Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast [kõrgem(+100) <——> madalam(-100)]
32 42 55 38 7 14 39 -25 10 36 7 7 39 11 6
Hinnang majanduse ees seisvate probleemide olulisusele praegu jah v astuste osakaal (0..100)
vähene usaldus valitsuse
60 59 81 71 80 69 23 20 44 79 86 87 79 78 56
majanduspoliitika suhtes
ebapiisav nõudlus 88 86 43 17 23 88 29 38 96 100 86 100 89 78 75
vähene innovatiivsus 96 94 74 72 56 70 79 79 80 89 83 75
infrastruktuuri mahajäämus 37 36 14 32 26 25 29 21 40 37 17 31
rahvusvahelise konku-
100 96 90 84 67 59 44 59 82 86 100 87 84 83 88
rentsivõime vähesus
kaubandustõkked ekspordile 68 72 47 29 28 35 28 51 34 36 29 33 32 33 31
oskustööjõu puudus 100 99 100 97 94 73 97 92 77 64 71 67 68 72 50
juriidilised ja administratiivsed
21 15 33 21 25 22 21 36 40 33 33 25
takistused äritegevusele
ebasoodne keskkond
19 13 37 9 68 54 64 64 67 42 28 44
välisinvestoritele
kapitali vähesus 36 35 14 11 8 16 11 11 13 0 21 7 11 17 0
keskpanga poliitika vähene
0 0 2 4 9 20 14 7 7 5 6 6
usaldusväärsus
võlgade ebaefektiivne
17 15 25 17 19 10 14 0 13 11 11 0
haldamine
sissetulekute ebavõrdsuse
24 25 32 52 42 40 21 7 40 26 33 31
suurenemine
poliitiline ebastabiilsus 23 38 41 10 39 21 14 36 13 16 44 31
korruptsioon 16 20 21 11 14 9 14 8 7 16 17 6
Majanduskliima [hea(+100) <——> halb(-100)]
5,0 13,2 48,4 42,3 9,7 -28,8 28,9 -45,7 -23,5 -23,9 -3,6 -16,2 -3,0 2,9 8,1
10
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Majanduse üldolukord
EESTI MAJANDUSKELL
(algus 2015. a I kv)
Hinnang praegusele majandusolukorrale
Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast
Koostatud Müncheni IFO metoodika alusel. Näitab riigi majanduskliimat ja selle muutumist neli korda
aastas. Majanduskliima indikaatori (punktid kellal) aluseks on ekspertide hinnangud jooksvale olukorrale
(horisontaaltelg) ja olukorrale 6 kuu pärast (vertikaaltelg), mõlemad skaalal −100 kuni +100.
11
Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 233, juuni 2025
2. Konjunktuuribaromeetrid: juuni 2025
2.1. Tööstusbaromeeter5
Viimasel 3 kuul toodangu maht suurenes, mis vastab kevadel tehtud prognoosidele. Samal ajal ettevõtete
ootused tootmise osas järgmiseks 3 kuuks halvenesid, mis nõrgendas kindlustunnet.
Viimasel 3 kuul toodangu maht suurenes nii eelmise 3 kuu keskmisega kui ka aastatagusega võrreldes
(saldo6 juunis +8, eelmise 3 kuu saldode keskmine −1; 2024. a juunis+1). Peaaegu kõikides harudes on
ebapiisav nõudlus põhiliseks takistuseks tootmise kasvule, millest teatas 2/3 ettevõtteid, erandiks oli
masinate ja seadmete tootmine, kus tööjõu puudus oli kõige suuremaks takistuseks toodangu mahu
kasvule. Sise- ja välisturu nõudlus toodangule püsib juunis tavalisest madalamal tasemel (üldsaldo −43,
märtsis −32). Prognooside kohaselt eelseisval 3 kuul tootmismaht mõningal määral väheneb (saldo −6).
Hindade ja töötajate arvu osas ei ole suuri muutusi oodata (saldod vastavalt juunis +2 ja −4).
Kindlustunde indikaator7 on juunis madalam kui eelmise 3 kuu keskmine näitaja, kuid 2 punkti kõrgem
aastatagusega võrreldes (juunis −15, eelmise 3 kuu keskmine −5; 2024. a juunis −17).
Vastused küsimusele ettevõtete majandusolukorra prognoosimise keerukuse kohta mõnevõrra muutusid
märtsiga võrreldes: 22% ettevõtteid (märtsis 25%) hindasid seda kergeks või väga kergeks, 78%
ettevõtteid (märtsis 75%) raskeks või väga raskeks.
5 Tööstusbaromeeter on koostatud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt Euroopa Komisjoni, Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumi tellimusel. Juunikuu baromeeter on koostatud 217 töötleva tööstuse ettevõtte hinnangute alusel.
6
Saldod näitavad positiivsete ja negatiivsete vastuste protsentide vahet.
7
Tööstuse kindlustunde indikaator koondab ettevõtete toodangu prognoosi, üldnõudluse ja valmistoodete varu hinnangud.
12
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Tööstusbaromeeter
Laenukeskkonna uuring näitas, et ettevõtete hinnangud kommertspankadelt laenusaamise valmisoleku
kohta 3 kuu jooksul ei ole oluliselt muutunud, samas on paremad kui aasta tagasi (saldo juunis −7, märtsis
−8; 2024. a juunis −13). Sama võib öelda ka hinnangute kohta, mis on antud muude ettevõtete laenu
andmise valmisolekule (saldo juunis −7, märtsis −9; 2024. a juunis −12).
Tööstusharude olukord juunis ja väljavaated lähikuudeks on järgmised:
Toiduainete ja jookide tööstus
Viimase 3 kuu jooksul toodangu maht pööras tõusutrendile (saldo +7) ja seda nii toiduainete kui ka jookide
tootmises. Valmistoodete varud ületavad aasta keskmise taseme (saldo juunis +7, eelmise 12 kuu saldode
keskmine −1). Juuni nõudlus toodangule püsib tavalisest madalamal tasemel (saldo −48) ja seda suures
osas eksporttellimuste arvel (saldo −40). EMevõtjate ootused järgmiseks 3 kuuks on positiivsed, sest 35%
tootjaid prognoosib toodangu mahu kasvu ja 7%-l tootmine väheneb. Neljandik ettevõtteid kavatseb
suurendada töötajate arvu. Iga viies tootja prognoosib toodangu müügihindade tõusu. Kindlustunde
13
Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 233, juuni 2025
indikaator püsib negatiivsena (juunis −9, märtsis −4; 2024. a juunis −9), mille põhjuseks on nõudluse
vähenemine.
Tekstiilitootmine
Viimasel 3 kuul toodangu maht suurenes (saldo juunis +43, märtsis −20; 2024. a juunis +20). Juunikuu
nõudlus toodangule püsib tavapärasest madalamal tasemel (üldsaldo juunis −43, märtsis −38) ja seda
suures osas eksporttellimuste arvel (saldo −57). Järgmiseks 3 kuuks prognoositakse toodangu mahu kiiret
langust (saldo −89). Kõik ettevõtted teatasid, et toodangu müügihindade osas ei ole muutust oodata.
Kavatsusest vähendada töötajate arvu teatas 43% ettevõtteid (ülejäänutel ei muutu). Märkimisväärne osa
ettevõtteid (43%) omab liigseid valmistoodete varusid, mis nõrgendab kindlustunnet, mille indikaator
langes −57-le (märtsis −13; 2024. a juunis −27).
Rõivatootmine
Viimasel 3 kuul toodangu maht liikus aeglasel tõusutrendilt (saldo juunis +6, eelmise 3 kuu saldode
keskmine −32).
Juunis püsis nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule tavalisest madalamal tasemel varasemast vähemal
määral (üldsaldo juunis −38, mätsis −57). Järgmisel 3 kuul ei ole olukorra paranemist oodata, kuna
toodangu mahu langus jätkub (saldo −38), eksporttellimused ja töötajate arv vähenevad (saldod vastavalt
−56 ja −31). Toodangu müügihinnad veidi langevad (saldo −7).
Ettevõtete kindlustunne on kõrgem märtsiga ja aastatagusega võrreldes (juunis −21, märtsis −31; 2024. a
juunis −30), tulenevalt tellimuste kasvust.
Nahatööstus
Viimase 3 kuu jooksul tellimised vähenesid (saldo −86) ja selle tulemusel kahanes kiiresti toodangu maht
(saldo juunis −63, märtsis −13). Tootmisvõimsuste rakendatus langes (II kv 52%, I kv 57%).
Juuni nõudlus toodangule vähenes oluliselt (üldsaldo juunis −88, märtsis −50). EMevõtjate prognooside
kohaselt järgmisel 3 kuul ei ole olukorra paranemist oodata, kuna tootmine ja eksporttellimused veelgi
vähenevad (saldod vastavalt −25 ja −57). Suur osa ettevõtteid (63%) teatas plaanist vähendada töötajate
arvu (ülejäänutel ei muutu). Toodangu müügihinnad tõusevad (saldo +13).
Juuni kindlustunde indikaator langes −42-le (märtsis −21, aasta tagasi −33). Põhjuseks on ebapiisav
nõudlus.
Puidutööstus
Viimase 3 kuu jooksul tootmine suurenes pooltel ettevõtetel, vähenes vaid 6%-l. Tootmisvõimsuste
rakendatus tõusis 77%-le (I kv 72%).
Juunikuu tellimuste portfell on peaaegu sama, mis 3 kuud tagasi (üldsaldo juunis −28, märtsis −26),
sealjuures eksporttellimusi oli vähem kui märtsis (saldo juunis −22, märtsis −11). Ootused tootmise osas
on varasemast tagasihoidlikumad, nende kohaselt järgmisel 3 kuul toodangu mahu kasv pidurdub (saldo
juunis =0). Samal ajal loodetakse suurematele eksporttellimustele (saldo +14) ja töötajate arvu kasvule
(saldo +17). Toodangu müügihinnad ei muutu.
Kindlustunde indikaator on madalam kui märtsis, kuid kõrgem aastatagusega võrreldes (juunis −4, märtsis
+11; 2024. a juunis −16).
Mööblitootmine
Viimasel 3 kuul ettevõtete konkurentsivõime Eesti ja Euroopa Liidu turgudel püsis samal tasemel, ei
muutunud ka toodangu maht (saldod juunis =0).
Juuni nõudlus toodangule on väiksem märtsiga võrreldes ja seda nii kodumaisel kui välisturul (üldsaldo
juunis −50, märtsis −35). Prognooside kohaselt järgmisel 3 kuul toodangu maht ja töötajate arv vähenevad
14
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Tööstusbaromeeter
(saldod juunis vastavalt −20 ja −5). Samal ajal eksporMellimused suurenevad (saldo +7) ja toodangu
müügihinnad tõusevad (saldo +5).
Haru halvenenud olukorda näitab ettevõtete kindlustunde indikaator, mis püsib miinuspoolel ja on
madalam kui 3 kuud tagasi ja eelmise aasta samal perioodil (juunis −25, märtsis −12; 2024. juunis −15).
Paberitööstus
Viimase 3 kuu jooksul toodangu maht pööras langustrendile (saldo juunis −11, eelmise 3 kuu saldode
keskmine +13). Tootmisvõimsuste rakendatus on peaaegu sama, mis I kvartalis (II kv 65%, I kv 66%).
Valmistoodete varud ületavad tavalise taseme (saldo +22).
Juuni tellimuste portfell on tavapärasest õhem ja seda enam kui 3 kuud tagasi (üldsaldo juunis −67, märtsis
−30), sealjuures eksporttellimusi on veidi rohkem kui märtsis (saldo juunis −38, märtsis −44). Prognooside
järgi järgmisel 3 kuul toodangu maht tõenäoliselt veelgi väheneb (saldo −11). EksporMellimused, töötajate
arv ja toodangu müügihinnad püsivad samal tasemel.
Ettevõtete kindlustunde indikaator on endiselt negatiivne, sealjuures madalam kui 3 kuud ja aasta tagasi,
(juunis −33, märtsis −3; 2024. a juunis −13). Põhjuseks kõikide indikaatori komponentide halvenemine.
Trükindus ja salvestite paljundus
Viimasel 3 kuul ettevõtete konkurentsivõime halvenes kõikidel turgudel ning tellimused vähenesid pooltel
tootjatel. Eelkirjeldatud tingimustes suurem osa ettevõtteid (57%) teatas toodangu mahu kahanemisest,
43%-l jäi tootmine samaks. Tootmisvõimsuste rakendatus on 8%-punkti madalam kui I kvartalis (II kv 50%).
Hetkeolukorda peegeldav nõudlus toodangule on tavalisest olulisel määral madalamal tasemel (üldsaldo
juunis −86, märtsis −38). Toodangu mahu prognoosid järgmiseks 3 kuuks muutusid negaGivseteks (saldo
juunis −43, märtsis +13). Samal ajal eksporMellimused ei muutu. Töötajale arv väheneb, toodangu
müügihinnad langevad (mõlemad saldod −29).
Väiksema nõudluse ja halvenenud prognooside tõttu haru kindlustunne nõrgenes oluliselt (juunis −43,
märtsis −8; 2024. a juunis −34).
Keemiatööstus
Viimase 3 kuu jooksul tellimused suurenesid (saldo +29) ning toodangu mahu kasv kiirenes (saldo juunis
+56, märtsis +14). Tootmisvõimsuste rakendatus oli 3%-punkti kõrgem kui I kvartalis (II kv 67%).
Juuni nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule on tavalisest madalamal tasemel (mõlema indikaatori saldo
−11), sealjuures I kvartali lõpus oli tellimusi tavalisel hulgal. Järgmiseks 3 kuuks prognoositakse toodangu
mahu edasist kasvu (saldo juunis +38, märtsis +43) ja suuremaid eksporttellimusi (saldo juunis +57).
Töötajate arv ja toodangu müügihinnad ei muutu.
Kindlustunde indikaator on jätkuvalt positiivne (juunis +9, märtsis +14; 2024. a juunis −5).
Kummi-ja plasttoodete tööstus
Viimasel 3 kuul toodangu mahu langus pidurdus (saldo juunis −8, märtsis −38). Tootmisvõimsuste
rakendatus on 6%-punkti kõrgem kui I kvartalis (II kv 67%).
Nõudlus toodangule püsib juunis alla tavalist taset varasemast vähemal määral (üldsaldo juunis −46,
eelmise 3 kuu saldode keskmine −56). EMevõtete prognooside kohaselt järgmisel 3 kuul tootmise langus
kiireneb (saldo juunis −25). Välisturu tellimused ja töötajate arv vähenevad (saldod vastavalt −9 ja −15).
Toodangu müügihinnad mõõdukalt langevad (saldo −8).
Ettevõtete kindlustunne püsib juunis miinuspoolel, kuid on kõrgem kui 3 kuud tagasi, samas madalam
aastatagusega võrreldes (juunis −19, märtsis −23; 2024. a juunis −13).
15
Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 233, juuni 2025
Metalltoodete tööstus
Viimasel 3 kuul tellimused vähenesid (saldo −7) ning toodangu maht jätkas langustendentsi (saldo juunis
−5, eelmise 3 kuu saldode keskmine −5).
Juunis püsib nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule tavalisest madalamal tasemel (üldsaldo juunis −52,
märtsis −45). Toodangu mahu ootused eelseisvaks 3 kuuks on posiGivsed (saldo juunis +38, märtsis +25).
Rohkem kui pooled tootjad (53%) prognoosivad ka suuremaid eksporttellimusi, sama kehtib ka töötajate
arvu kohta (saldo +14). Toodangu müügihinnad tõenäoliselt ei muutu.
Tänu positiivsetele tootmise prognoosidele muutus kindlustunde indikaator positiivseks (juunis +2,
märtsis −3; 2024. a juunis −6).
Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine
Viimase 3 kuu jooksul toodangu maht jätkuvalt suurenes (saldo juunis +43, eelmise 3 kuu saldode
keskmine +27). Tootmisvõimsuste rakendatus on kõrgem kui 3 kuud tagasi (II kv 77%, I kv 67%). Teistest
harudest rohkem ettevõtteid (43%) teatas ebapiisavatest valmistoodete varudest.
Nõudlus toodangule tervikuna on tavalisel tasemel, sealjuures eksporttellimusi on alla tavalist taset (saldo
juunis −14). Järgmiseks 3 kuuks prognoositakse toodangu mahu langust (saldo juunis −29). Enamusel
ettevõtetel (86%-l) jääb töötajate arv samaks ja 14%-l suureneb. Toodangu müügihinnad ei muutu).
Ettevõtete kindlustunde indikaatori püsib plusspoolel (+5), kuid on 10 punkti madalam kui märtsis, samas
32 punkti kõrgem kui eelmise aasta juunis.
Elektriseadmete tootmine
Esimese kvartali prognoosid ei täitunud ning viimasel 3 kuul toodangu maht kahanes (saldo juunis −8).
Hetkeseisu peegeldav nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule on alla tavalist taset (mõlemad saldod
juunis −15). Toodangu mahu prognooside kohaselt on eelseisval 3 kuul oodata olukorra paranemist, sest
tootmise loodetavast kasvust ja töötajate arvu suurendamisest teatas iga neljas ettevõtte. Samas
eksporttellimused ei muutu. Valdav osa ettevõtteid (92%) ei kavatse toodangu müügihindu muuta, kuid
tervikuna võivad nad mõnevõrra langeda (saldo −8).
Juuni kindlustunde indikaator on madalam kui märtsis, samas oluliselt kõrgem kui eelmise aasta samal
kuul (juunis −5, märtsis +13; 2024. a juunis −24).
Masinate ja seadmete tootmine
Viimasel 3 kuul pööras toodangu maht kasvutrendile (saldo juunis +29, eelmise 3 kuu saldode keskmine
−11). Tootmisvõimsuste rakendatus on kõrgem kui I kvartalis (II kv 67%, I kv 63%). Erinevalt teistest
harudest vajaliku tööjõu puudus on tähtsaimaks takistuseks tootmise arengule (märkis 50% ettevõtteid).
Juunis on nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule alla tavalist taset varasemast oluliselt vähemal määral
(üldsaldo juunis −14, eelmise 3 kuu saldode keskmine −37). Järgmiseks 3 kuuks prognoositakse toodangu
mahu langust (saldo −14), samal ajal eksporMellimused peaksid jääma samaks. EeldatavasG töötajate arv
suureneb ja toodangu müügihinnad tõusevad (saldod vastavalt +14 ja +17).
Ettevõtete kindlustunde indikaator on madalam kui I kvartalis, kuid kõrgem eelmise aasta juuniga
võrreldes (juunis −9, märtsis −4; 2024. a juunis −22).
Ehitusmaterjalitööstus
Viimasel 3 kuul toodangu maht suurenes (saldo juunis +41, eelmise 3 kuu saldode keskmine −11).
Tootmisvõimsuste rakendatus tõusis 53%-le (I kv 43%).
Hetkeseisu peegeldav nii sise- kui välisturu tellimuste portfell on tavalisest õhem (üldsaldo juunis −59,
märtsis −50). Eelseisvaks 3 kuuks prognoosib 29% ettevõtteid toodangu mahu kasvu, ülejäänutel jääb
16
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Tööstusbaromeeter
tootmine samaks. Iga neljas tootja teatas väiksematest eksporttellimustest. Töötajate arv väheneb (saldo
−12) ja toodangu müügihinnad tõusevad (saldo +18).
Kindlustunde indikaator muutus negatiivseks ning on madalam märtsiga ja ka eelmise aasta juuniga
võrreldes (juunis −10, märtsis +1; 2024. a juunis −9).
TÖÖSTUSBAROMEETER
(vastuste jagunemine %-des)
2024 2025
Näitaja
06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06
Toodangu maht suurenes 25,2 22,2 20,0 20,9 20,9 25,9 24,6 18,0 19,7 25,3 27,6 27,6 30,7
viimase 3 kuu jooksul jäi samaks 51,0 48,3 50,0 45,2 50,6 47,1 49,1 48,7 48,5 46,5 45,7 44,7 47,1
vähenes 23,9 29,5 30,0 33,9 28,5 27,0 26,3 33,3 31,8 28,2 26,6 27,6 22,2
saldo 1 -7 -10 -13 -8 -1 -2 -15 -12 -3 1 0 8
Tellimused (nõudlus) üle tavalise 7,7 9,5 8,1 6,8 8,7 12,1 8,8 10,2 9,6 8,4 6,0 9,1 6,9
toodangule praegu tavalised 40,4 38,1 46,3 42,6 39,3 41,0 48,8 46,9 51,0 51,0 49,8 42,7 43,4
alla tavalise 51,9 52,4 45,6 50,6 52,0 46,8 42,4 42,9 39,4 40,6 44,2 48,2 49,7
saldo -44 -43 -38 -44 -43 -35 -34 -33 -30 -32 -38 -39 -43
Eksporttellimused üle tavalise 6,9 7,7 4,9 6,4 8,3 10,8 9,8 9,6 8,3 8,8 7,8 6,8 7,1
toodangule praegu tavalised 45,9 44,1 49,3 48,0 44,1 44,0 49,1 49,2 51,0 49,5 46,4 46,6 49,5
alla tavalise 47,3 48,3 45,8 45,6 47,6 45,2 41,1 41,2 40,6 41,8 45,8 46,6 43,4
saldo -40 -41 -41 -39 -39 -34 -31 -32 -32 -33 -38 -40 -36
Valmistoodete varud liiga suured 12,2 11,2 11,3 9,5 9,1 7,3 7,4 9,8 10,1 6,7 6,4 10,0 11,6
praegu piisavad 82,4 74,8 76,8 79,9 84,2 83,0 81,6 77,2 76,6 79,5 79,7 76,8 72,4
liiga väikesed 5,4 14,0 12,0 10,7 6,7 9,7 11,0 13,0 13,3 13,9 13,9 13,2 16,0
saldo 7 -3 -1 -1 2 -2 -4 -3 -3 -7 -7 -3 -4
Toodangu maht suureneb 20,9 21,0 28,2 25,1 17,5 19,3 17,4 23,7 31,8 31,8 36,4 27,8 18,2
järgneva 3 kuu jooksul jääb samaks 59,5 52,7 49,7 50,3 53,8 47,4 46,1 53,6 50,3 52,2 50,0 50,5 57,8
väheneb 19,6 26,4 22,2 24,6 28,7 33,3 36,5 22,7 18,0 15,9 13,6 21,7 24,1
saldo 1 -5 6 1 -11 -14 -19 1 14 16 23 6 -6
Ettevõtte väga kerge 2,6 4,1 4,7 4,0 1,7 1,7 2,3 1,5 2,5 3,5 1,5 1,5 1,6
majandusolukorra kerge 19,5 19,6 18,7 18,9 23,1 24,1 24,0 25,5 23,2 21,8 22,2 19,2 20,3
prognoosimise kergus
raske 55,2 58,8 52,7 58,9 53,2 54,0 55,0 51,5 55,6 52,0 56,1 59,6 62,0
või raskus
väga raske 22,7 17,6 24,0 18,3 22,0 20,1 18,7 21,4 18,7 22,8 20,2 19,7 16,0
saldo -38 -33 -36 -34 -35 -33 -32 -33 -32 -34 -36 -38 -35
Toodangu müügihinnad tõusevad 10,3 5,4 10,0 8,0 10,5 9,8 17,9 20,0 21,9 17,9 20,7 12,8 9,7
järgneva 3 kuu jooksul jäävad samaks 80,0 85,2 80,7 83,4 79,1 81,6 69,6 71,8 69,9 76,0 73,6 80,0 82,7
langevad 9,7 9,4 9,3 8,6 10,5 8,6 12,5 8,2 8,2 6,1 5,7 7,2 7,6
saldo 1 -4 1 -1 0 1 5 12 14 12 15 6 2
Töötajate arv suureneb 11,1 10,7 8,1 10,4 9,9 8,6 6,5 13,5 12,2 14,9 15,7 15,6 16,4
järgneva 3 kuu jooksul jääb samaks 75,2 76,7 73,7 67,1 64,0 74,1 75,7 71,0 73,0 71,3 71,7 67,3 63,5
väheneb 13,7 12,7 18,2 22,5 26,2 17,2 17,8 15,5 14,8 13,9 12,6 17,1 20,1
saldo -3 -2 -10 -12 -16 -9 -11 -2 -3 1 3 -2 -4
KINDLUSTUNDE indikaator -17 -15 -10 -14 -19 -16 -16 -10 -4 -3 -3 -10 -15
17
TÖÖSTUSBAROMEETER, JUUNI 2025
(tööstusharude lõikes ettevõtete vastuste jagunemine %-des)
Toidu- Joogi- Tekstiili- Rõiva- Naha- Puidu- Paberi- Keemia- Kummi - Ehitus- Metall- Elektroo- Elektri- Masinate Mööbli- Trükindus K ogu
Näitaja ainete tootmine tootmine tootmine tööstus tööstus tööstus tööstus ja plast- materjali- toodete nika- ja seadmete ja tootmine ja tööstus
tootmine toodete tööstus tootmine optika- tootmine seadmete salvestiste
tootmine seadmete tootmine paljundus
tootmine
Tööstusbaromeeter
Toodangu maht suurenes 33,3 37,5 42,9 37,5 0,0 50,0 22,2 55,6 23,1 47,1 19,1 42,9 23,1 28,6 20,0 0,0 30,7
viimase 3 kuu jooksul jäi samaks 38,1 37,5 57,1 31,3 37,5 44,4 44,4 44,4 46,2 47,1 57,1 57,1 46,2 71,4 60,0 42,9 47,1
vähenes 28,6 25,0 0,0 31,3 62,5 5,6 33,3 0,0 30,8 5,9 23,8 0,0 30,8 0,0 20,0 57,1 22,2
saldo 5 13 43 6 -63 44 -11 56 -8 41 -5 43 -8 29 0 -57 8
Tellimused (nõudlus) üle tavalise 0,0 12,5 14,3 6,3 0,0 5,6 0,0 11,1 0,0 5,9 4,8 14,3 23,1 0,0 10,0 0,0 6,9
toodangule praegu tavalised 52,4 25,0 28,6 50,0 12,5 61,1 33,3 66,7 53,9 29,4 38,1 71,4 38,5 85,7 30,0 14,3 43,4
alla tavalise 47,6 62,5 57,1 43,8 87,5 33,3 66,7 22,2 46,2 64,7 57,1 14,3 38,5 14,3 60,0 85,7 49,7
saldo -48 -50 -43 -38 -88 -28 -67 -11 -46 -59 -52 0 -15 -14 -50 -86 -43
Eksporttellimused üle tavalise 11,8 0,0 0,0 6,3 0,0 11,1 0,0 11,1 0,0 0,0 4,8 14,3 23,1 0,0 10,5 0,0 7,1
toodangule praegu tavalised 41,2 50,0 42,9 50,0 12,5 55,6 62,5 66,7 53,9 57,1 42,9 57,1 38,5 85,7 36,8 28,6 49,5
alla tavalise 47,1 50,0 57,1 43,8 87,5 33,3 37,5 22,2 46,2 42,9 52,4 28,6 38,5 14,3 52,6 71,4 43,4
saldo -35 -50 -57 -38 -88 -22 -38 -11 -46 -43 -48 -14 -15 -14 -42 -71 -36
Valmistoodete varud liiga suured 9,5 0,0 42,9 6,7 25,0 5,6 22,2 11,1 0,0 13,3 5,3 0,0 30,8 0,0 15,8 0,0 11,6
18
praegu piisavad 90,5 100,0 57,1 73,3 62,5 72,2 77,8 77,8 84,6 73,3 68,4 57,1 53,9 100,0 73,7 100,0 72,4
liiga väikesed 0,0 0,0 0,0 20,0 12,5 22,2 0,0 11,1 15,4 13,3 26,3 42,9 15,4 0,0 10,5 0,0 16,0
saldo 10 0 43 -13 13 -17 22 0 -15 0 -21 -43 15 0 5 0 -4
Toodangu maht suureneb 28,6 50,0 0,0 6,3 0,0 16,7 11,1 62,5 0,0 29,4 42,9 14,3 23,1 0,0 10,0 0,0 18,2
järgneva 3 kuu jooksul jääb samaks 61,9 50,0 14,3 50,0 75,0 66,7 66,7 12,5 75,0 70,6 52,4 42,9 69,2 85,7 60,0 57,1 57,8
väheneb 9,5 0,0 85,7 43,8 25,0 16,7 22,2 25,0 25,0 0,0 4,8 42,9 7,7 14,3 30,0 42,9 24,1
saldo 19 50 -86 -38 -25 0 -11 38 -25 29 38 -29 15 -14 -20 -43 -6
Ettevõtte väga kerge 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 11,1 11,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,6
majandusolukorra kerge 14,3 50,0 28,6 6,3 0,0 22,2 0,0 44,4 30,8 11,8 15,0 57,1 23,1 14,3 25,0 16,7 20,3
prognoosimise kergus raske 76,2 50,0 42,9 56,3 62,5 72,2 77,8 44,4 46,2 76,5 65,0 42,9 76,9 85,7 65,0 66,7 62,0
või raskus väga raske 9,5 0,0 28,6 37,5 37,5 5,6 11,1 0,0 23,1 11,8 20,0 0,0 0,0 0,0 10,0 16,7 16,0
saldo -40 0 -36 -63 -69 -31 -39 11 -31 -44 -45 7 -27 -36 -30 -42 -35
Toodangu müügihinnad tõusevad 23,8 12,5 0,0 7,1 25,0 11,1 11,1 11,1 0,0 23,5 4,8 0,0 0,0 16,7 5,0 14,3 9,7
järgneva 3 kuu jooksul jäävad samaks 76,2 87,5 100,0 78,6 62,5 77,8 77,8 77,8 92,3 70,6 90,5 100,0 92,3 83,3 95,0 42,9 82,7
langevad 0,0 0,0 0,0 14,3 12,5 11,1 11,1 11,1 7,7 5,9 4,8 0,0 7,7 0,0 0,0 42,9 7,6
saldo 24 13 0 -7 13 0 0 0 -8 18 0 0 -8 17 5 -29 2
Töötajate arv suureneb 15,8 50,0 0,0 0,0 0,0 22,2 11,1 11,1 7,7 17,7 33,3 14,3 23,1 14,3 20,0 0,0 16,4
järgneva 3 kuu jooksul jääb samaks 63,2 50,0 57,1 68,8 37,5 72,2 77,8 77,8 69,2 52,9 47,6 85,7 76,9 85,7 55,0 71,4 63,5
väheneb 21,1 0,0 42,9 31,3 62,5 5,6 11,1 11,1 23,1 29,4 19,1 0,0 0,0 0,0 25,0 28,6 20,1
saldo -5 50 -43 -31 -63 17 0 0 -15 -12 14 14 23 14 -5 -29 -4
KINDLUSTUNDE indikaator -13 0 -57 -21 -42 -4 -33 9 -19 -10 2 5 -5 -9 -25 -43 -15
Konjunktuur nr 233, juuni 2025
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Tööstusbaromeeter
TÖÖSTUSBAROMEETER
(saldod %-des)
1993 - 2025 2024 2025
Näitaja min kesk max 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06
Toodangu maht
saldo -64 7 47 1 -7 -10 -13 -8 -1 -2 -15 -12 -3 1 0 8
viimase 3 kuu jooksul
Tellimused (nõudlus)
saldo -78 -12 31 -44 -43 -38 -44 -43 -35 -34 -33 -30 -32 -38 -39 -43
toodangule praegu
Eksporttellimused
saldo -71 -14 24 -40 -41 -41 -39 -39 -34 -31 -32 -32 -33 -38 -40 -36
toodangule praegu
Valmistoodete varud
saldo -28 -4 15 7 -3 -1 -1 2 -2 -4 -3 -3 -7 -7 -3 -4
praegu
Toodangu maht
saldo -49 11 57 1 -5 6 1 -11 -14 -19 1 14 16 23 6 -6
järgneva 3 kuu jooksul
Ettevõtte majandusolu-
korra prognoosimise saldo -44 -31 -11 -38 -33 -36 -34 -35 -33 -32 -33 -32 -34 -36 -38 -35
kergus või raskus
Toodangu müügihinnad
saldo -35 10 69 1 -4 1 -1 0 1 5 12 14 12 15 6 2
järgneva 3 kuu jooksul
Töötajate arv
saldo -47 0 26 -3 -2 -10 -12 -16 -9 -11 -2 -3 1 3 -2 -4
järgneva 3 kuu jooksul
Toodangu kasvu piiravad praegu (% vastanutest)
mitte miski 1 12 22 x 8 x x 8 x x 8 x x 7 x x
ebapiisav nõudlus 16 55 85 x 68 x x 72 x x 75 x x 66 x x
tööjõu puudus 1 17 44 x 11 x x 12 x x 8 x x 9 x x
materjali/seadmete puudus 0 10 29 x 8 x x 3 x x 7 x x 4 x x
finantsprobleemid 0 4 16 x 3 x x 2 x x 1 x x 4 x x
muu 0 4 18 x 2 x x 4 x x 1 x x 9 x x
Tootmisvõimsuste
saldo -22 10 47 x 10 x x 18 x x 25 x x 18 x x
piisavus
Olemasolevad tellimused
kuu 2,5 3,9 8,0 x 3,9 x x 2,7 x x 3,1 x x 3,3 x x
tagavad tootmise
Tellimused
saldo -51 6 48 x -2 x x -16 x x -16 x x -9 x x
viimase 3 kuu jooksul
Eksporttellimused
saldo -56 8 43 x -12 x x -14 x x -1 x x 0 x x
järgneva 3 kuu jooksul
Tootmisvõimsuste
% 57 72 86 x 68 x x 67 x x 65 x x 67 x x
rakendatuse tase praegu
Ettevõtte konkurentsi-
võime Eesti turul saldo -8 9 29 x -2 x x -6 x x -6 x x -7 x x
viimase 3 kuu jooksul
Ettevõtte konkurentsi-
võime EL turul saldo -24 3 25 x -6 x x -19 x x -17 x x -16 x x
viimase 3 kuu jooksul
Ettevõtte konkurentsi-
võime mujal välisturul saldo -18 1 33 x -6 x x -18 x x -15 x x -14 x x
viimase 3 kuu jooksul
KINDLUSTUNDE indikaator -40 1 27 -17 -15 -10 -14 -19 -16 -16 -10 -4 -3 -3 -10 -15
19
Töötleva tööstuse investeeringud Konjunktuur nr 233, juuni 2025
2.2. Töötleva tööstuse investeeringud 2024. aastal ja täpsustatud
prognoos 2025. aastaks.
Ettevõtjate prognoosid 2024. aasta investeeringute mahu osas täitusid osaliselt, kuna tegelikud
kapitalimahutused vähenesid vähem kui sügisel prognoositi. Sama kehtib ka 2025. aasta oodatavate
investeeringute kohta, sest kordusprognoosid on paremad kui sügisel.
Käesoleva aasta aprillis läbiviidud küsitluse käigus hindasid töötleva tööstuse ettevõtete juhid tegelikku
olukorda investeeringute osas 2024. aastal ja täpsustasid investeeringute prognoose 2025 aastaks.
Küsitluse kohaselt 2024. aastal (2023. aastaga võrreldes) investeeringute maht vähenes oodatust vähem
(saldo −10; prognoosi saldo −27).
Ettevõtted jagunesid 2024. aasta investeeringute mahu muutumise alusel (võrreldes 2023. aastaga)
järgmiselt:
Prognoos (10. 2024) Tegelik (04. 2025)
investeeringud suurenevad 18% ettevõtetel 26% ettevõtetel
investeeringud ei muutu 37% ettevõtetel 39% ettevõtetel
investeeringud vähenevad 45% ettevõtetel 36% ettevõtetel
saldo −27 −10
Andmed näitavad, et 2024. aastal 26% ettevõtteid suurendas investeeringute mahtu, 36% vähendas ning
39%-l jäid investeeringud samaks.
Aprilli küsitluse käigus tehti kordusprognoos 2025. aasta investeeringute kohta.
Täpsustatud prognoosid 2025. aastaks (võrreldes 2024. aastaga) on mõnevõrra paremad kui sügisese
küsitluse ajal, nende järgi töötleva tööstuse investeeringud jäävad samaks.
Ettevõtete juhtide hinnangud käesoleva aasta investeeringute mahu kohta jagunesid järgmiselt:
investeeringud suurenevad 30% ettevõtetel
investeeringud ei muutu 40% ettevõtetel
investeeringud vähenevad 30% ettevõtetel
saldo =0
* alates 2022. a maist vastusevarianti "investeeringud puuduvad" enam ei ole.
20
TÖÖSTUSETTEVÕTETE INVESTEERINGUD 2024‒2025
(vastuste jagunemine %-des)
Toidu- Joogi- Tekstiili- Rõiva- Naha- Puidu- Paberi- Keemia- Kummi- ja Ehitus- Elektroonika- ja Elektri- Masinate ja Mööbli- KOKKU
Näitaja ainete tootmine tootmine tootmine tööstus tööstus tööstus tööstus plasttoodete materjali- optikaseadmete seadmete seadmete tootmine
tootmine tootmine tööstus tootmine tootmine tootmine
Küsitud aprillis 2025
Konjunktuur nr 233, juuni 2025
Investeeringute maht 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga
suurem 33,3 20,0 0,0 0,0 57,1 35,7 14,3 42,9 18,2 21,4 50,0 30,0 33,3 26,7 25,2
umbes sama 46,7 40,0 75,0 50,0 0,0 42,9 57,1 28,6 27,3 28,6 33,3 40,0 33,3 33,3 37,8
väiksem 20,0 40,0 25,0 50,0 42,9 21,4 28,6 28,6 54,6 50,0 16,7 30,0 33,3 40,0 37,1
Saldo 13 -20 -25 -50 14 14 -14 14 -36 -29 33 0 0 -13 -12
Loodetavad investeeringud 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga
suuremad 33,3 25,0 20,0 0,0 28,6 42,9 28,6 28,6 27,3 14,3 100,0 40,0 16,7 26,7 29,6
21
umbes samad 20,0 50,0 40,0 30,0 28,6 28,6 42,9 71,4 36,4 50,0 0,0 50,0 66,7 33,3 42,3
väiksemad 46,7 25,0 40,0 70,0 42,9 28,6 28,6 0,0 36,4 35,7 0,0 10,0 16,7 40,0 28,2
Saldo -13 0 -20 -70 -14 14 0 29 -9 -21 100 30 0 -13 1
Küsitud oktoobris 2024
Investeeringute maht 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga
suurem 20,0 33,3 0,1 0,0 22,2 7,7 12,5 14,3 20,0 5,3 14,3 44,4 33,3 9,1 17,2
umbes sama 46,6 33,3 40,0 22,2 44,4 53,9 62,5 42,8 30,0 36,8 42,8 22,2 0,0 45,5 35,9
väiksem 33,3 33,3 59,9 77,8 33,3 38,5 25,0 42,8 50,0 57,9 42,8 33,3 66,7 45,5 46,9
Saldo -13 0 -60 -78 -11 -31 -13 -29 -30 -53 -28 11 -33 -36 -30
Loodetavad investeeringud 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga
suuremad 21,5 33,3 0,1 11,1 11,1 23,1 28,6 0,1 20,0 26,3 28,6 33,3 16,7 27,3 23,1
umbes samad 28,6 66,7 79,9 11,1 44,4 53,9 42,9 83,3 40,0 21,1 42,8 33,3 16,7 27,3 39,2
väiksemad 50,0 0,0 20,0 77,8 44,4 23,1 28,6 16,7 40,0 52,6 28,6 33,3 66,7 45,5 37,8
Saldo -29 33 -20 -67 -33 0 0 -17 -20 -26 0 0 -50 -18 -15
Töötleva tööstuse investeeringud
Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 233, juuni 2025
2.3. Ehitusbaromeeter8
Järgmisel kolmel kuul ehitustööde maht suureneb mõnevõrra. Kindlustunde indikaator on ligilähedaselt
samal tasemel kui aasta varem.
Ehitusettevõtete kindlustunde indikaator9 püsib kolmandat kuud −13-l ehk ligilähedaselt samal tasemel
kui märtsis (−14) ja aasta varem (−10 juunis 2024), jätkates liikumist allpool pikaajalist keskmist (−4).
Euroopa Komisjoni poolt hooajaliselt silutud andmetel oli ehituse kindlustunde indikaator märtsis −17,
mais-juunis −20 (juunis 2024 −17).
Ettevõtete tellimuste seis on siiski paranemas (saldo10 −28, eelmisel kolmel kuul keskmiselt −32). 51%
ettevõtetel on tellimusi tavalisel määral ja 11%-l üle tavalise, kuid 38%-l tavalisest vähem. Lepingud
kindlustavad töö keskmiselt 4,5 kuuks (I kv oli neid 4,1 kuuks, aasta varem aga 4,8 kuuks). Ehitustegevust
piirab peamiselt vähene nõudlus (59%-l ettevõtetel, märtsis 68%-l), suurenemas on tööjõu puudus (14%-l,
märtsis 10%-l), lisaks märgitakse ebakindlust tellijatel. Pangalaenu saamise võimalused on aga paranenud
(saldo −8, märtsis −21).
Viimasel kolmel kuul ehitustööde mahu vähenemine pidurdus (saldo märtsis −27, juunis −1), seejuures
rajatiste ehituses tööde maht suurenes.
Järgmisel kolmel kuul ehitustööde maht suureneb, kasv peaks tulema tuntavam kui mullusel suvehooajal
(prognoosi saldo +20, juunis 2024 +8). Töötajate arvu suurendatakse vaid igas kaheksandas ettevõttes
(prognoosi saldo mais +5, juunis +2). Ehitustööde hinnatõus kiireneb (prognoosi saldo mais +34, juunis
+30, juunis 2024 +8), hinnatõusu prognoosib 36% ettevõtteid.
8 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, juunis 110
ehitusettevõtte hinnangute alusel.
9
Koondnäitaja, mis peegeldab tellimuste seisu ja töötajate arvu muutusi järgmisel 3 kuul.
10
Saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed.
22
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Ehitusbaromeeter
23
Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 233, juuni 2025
Hoonete ehitusega tegelevate ettevõtete kindlustunde indikaator tõusis viimase kolme kuuga −25-lt
−18-le (juunis 2024 −22). Ettevõtete hinnangul on tellimusi endiselt kesiselt (saldo −39, eelmisel 3 kuul
keskmiselt −40), ent olukord on veidi parem kui aasta eest (saldo −42). Enamikul ettevõtetel (54%-l) on
tellimusi tavalisel tasemel ja 4%-l üle tavalise, kuid 42%-l alla tavalise. Ebapiisav nõudlus piirab tegevust
64% ettevõtetel, tööjõu puudus 10%-l, finantsprobleemid 7%-l, 10%-l aga piiravad tegurid puuduvad.
Viimasel 3 kuul ehitustööde maht pigem vähenes (saldo −9), eelolevail kuudel see suureneb (prognoosi
saldo +19, juunis 2024 +9). Töötajate arv vähesel määral suureneb (saldo +4). Hinnatõus kiireneb
mõnevõrra (prognoosi saldo +33, eelmisel 3 kuul keskmiselt +26).
Rajatiste ehituse kindlustunde indikaator (märtsis +10, mais +4, juunis −6) alanes tööhõive prognoosi
languse tõttu. Töötajate arv lähikuudel enam ei suurene, hõive prognoosi saldo langes juunis +28-lt 0-le.
Ettevõtete tellimuste seis on aga viimastel kuudel veidi paranenud (saldo aprillis-mais keskmiselt −23,
juunis −13), viiendikul ettevõtetel on tellimusi üle tavalise, kolmandikul tavalisest vähem.
Viimastel kuudel oli ehitustööde maht hooajalisel kasvul (saldo +29), mis kestab ka lähikuudel (prognoosi
saldo +20). Hinnatase on tõusmas (saldo +38).
24
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Ehitusbaromeeter
Eriehitustöödega tegelevate ettevõtete kindlustunde indikaator on aegamisi tõusmas (märtsis −13, juunis
−9), sest tellimuste seis paraneb vähehaaval (saldo märtsis −26, juunis −18). 18% ettevõtetel on tellimusi
üle tavalise ja 46%-l tavalisel määral, kuid 36%-l siiski alla tavalise.
Viimastel kuudel ehitustööde maht pigem vähenes (saldo märtsis −33, juunis −11), kuid lähikuudel peaks
suurenema (prognoosi saldo +22). Töötajate arv jääb samaks (saldo =0). Hinnatase mõnevõrra tõuseb
(prognoosi saldo +18, märtsis +4).
EHITUSBAROMEETER
(vastuste jagunemine %-des)
1994 - 2025 2024 2025
min kesk max 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06
Ehitustööde maht saldo -69 11 76 26 19 -1 -8 3 -14 -28 -32 -34 -27 -23 -8 -1
viimase 3 kuu jooksul
Ehitustegevust piirab praegu (% vastanutest)
mitte miski % 0 12 33 14 13 13 14 11 8 5 5 6 8 12 10 13
ebapiisav nõudlus % 1 46 89 61 59 64 67 61 67 67 65 66 68 68 63 59
ilmastikutingimused % 0 12 65 0 0 3 0 4 4 10 15 12 9 4 5 3
tööjõu puudus % 0 27 81 15 17 14 13 17 11 7 9 7 10 9 10 14
masinate,
seadmete, % 0 2 40 1 1 3 2 2 1 1 1 1 1 1 1 2
materjalide puudus
finantsprobleemid % 0 4 16 4 3 4 2 0 3 4 1 4 1 2 2 4
muu % 0 4 30 4 6 1 3 5 6 6 5 5 4 4 9 6
Tellimuste portfell saldo -83 -10 59 -28 -23 -33 -31 -27 -28 -38 -37 -34 -31 -33 -31 -28
praegu
Töötajate arv järg- saldo -68 6 65 8 -1 -3 -17 -23 -24 -27 -21 -9 2 7 5 2
neva 3 kuu jooksul
Ettevõtte majandus-
olukorra prognoosi- saldo -73 -70 -68 -69 -63 -59 -68 -59 -59 -68 -68 -65 -66 -61 -62 -68
mise kergus või
raskus
Ehitustööde hinnad
saldo -68 21 83 12 13 10 9 6 10 8 10 21 20 23 34 30
järgneva 3 kuu jooksul
Ehitustööde maht
saldo -77 13 86 8 0 -13 -22 -34 -40 -45 -30 -5 17 - - 20
järgneva 3 kuu jooksul
Pooleliolevad tööd ja
sõlmitud lepingud kuud 1,9 3,6 5,7 x 4,5 x x 3,8 x x 4,1 x x 4,5 x x
tagavad normaalse
töö
Kindlustunde
-73 -2 58 -10 -12 -18 -24 -25 -26 -33 -29 -21 -14 -13 -13 -13
indikaator
25
Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 233, juuni 2025
EHITUSBAROMEETER, JUUNI 2025
(ehitusvaldkondade lõikes vastuste jagunemine %-des)
Näitaja Vastuse Elamute ja mitte- Rajatiste Eriehitus- Kokku
variant eluhoonete ehitus ehitus tööd
Ehitustööde maht kasvas 19,3 41,7 21,4 24,8
viimase 3 kuu jäi samaks 52,6 45,8 46,4 49,5
jooksul kahanes 28,1 12,5 32,1 25,7
saldo -9 29 -11 -1
Ehitustegevust piirab praegu (% vastanutest)
mitte miski 10,3 25,0 7,1 12,7
ebapiisav nõudlus 63,8 50,0 57,1 59,1
ilmastikutingimused 0,0 4,2 7,1 2,7
tööjõu puudus 10,3 8,3 25,0 13,6
masinate, seadmete, materjalide puudus 1,7 0,0 3,6 1,8
finantsprobleemid 6,9 0,0 0,0 3,6
muu 6,9 12,5 0 6,4
Tellimuste portfell üle tavalise 3,5 20,8 17,9 11,0
praegu tavaline 54,4 45,8 46,4 50,5
alla tavalise 42,1 33,3 35,7 38,5
saldo -39 -13 -18 -28
Töötajate arv suureneb 13,8 12,5 10,7 12,7
järgneva 3 kuu jääb samaks 75,9 75,0 78,6 76,4
jooksul väheneb 10,3 12,5 10,7 10,9
saldo 4 0 0 2
Ettevõtte väga kerge 0,0 0,0 0,0 0,0
majandusolukorra kerge 14,0 12,5 14,3 13,8
prognoosimise kergus või raske 64,9 87,5 57,1 67,9
raskus väga raske 21,1 0,0 28,6 18,4
saldo -65 -88 -57 -68
Ehitustööde hinnad tõusevad 37,0 41,7 28,6 35,9
järgneva 3 kuu jäävad samaks 59,3 54,2 60,7 58,5
jooksul langevad 3,7 4,2 10,7 5,7
saldo 33 38 18 30
Ehitustööde maht kasvab 27,9 26,7 38,9 30,3
järgneva 3 kuu jääb samaks 62,8 66,7 44,4 59,2
jooksul kahaneb 9,3 6,7 16,7 10,5
saldo 19 20 22 20
Kindlustunde indikaator -18 -6 -9 -13
26
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Ehitusbaromeeter
EHITUSBAROMEETER
(saldod %-des)
1994 - 2025 2024 2025
min kesk max 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06
Ehitustööde maht saldo -69 11 76 26 19 -1 -8 3 -14 -28 -32 -34 -27 -23 -8 -1
viimase 3 kuu jooksul
Ehitustegevust piirab praegu (% vastanutest)
mitte miski % 0 12 33 14 13 13 14 11 8 5 5 6 8 12 10 13
ebapiisav nõudlus % 1 46 89 61 59 64 67 61 67 67 65 66 68 68 63 59
ilmastikutingimused % 0 12 65 0 0 3 0 4 4 10 15 12 9 4 5 3
tööjõu puudus % 0 27 81 15 17 14 13 17 11 7 9 7 10 9 10 14
masinate,
seadmete, % 0 2 40 1 1 3 2 2 1 1 1 1 1 1 1 2
materjalide puudus
finantsprobleemid % 0 4 16 4 3 4 2 0 3 4 1 4 1 2 2 4
muu % 0 4 30 4 6 1 3 5 6 6 5 5 4 4 9 6
Tellimuste portfell saldo -83 -10 59 -28 -23 -33 -31 -27 -28 -38 -37 -34 -31 -33 -31 -28
praegu
Töötajate arv järg- saldo -68 6 65 8 -1 -3 -17 -23 -24 -27 -21 -9 2 7 5 2
neva 3 kuu jooksul
Ettevõtte majandus-
olukorra prognoosi- saldo -73 -70 -68 -69 -63 -59 -68 -59 -59 -68 -68 -65 -66 -61 -62 -68
mise kergus või
raskus
Ehitustööde hinnad
saldo -68 21 83 12 13 10 9 6 10 8 10 21 20 23 34 30
järgneva 3 kuu jooksul
Ehitustööde maht
saldo -77 13 86 8 0 -13 -22 -34 -40 -45 -30 -5 17 - - 20
järgneva 3 kuu jooksul
Pooleliolevad tööd ja
sõlmitud lepingud kuud 1,9 3,6 5,7 x 4,5 x x 3,8 x x 4,1 x x 4,5 x x
tagavad normaalse
töö
Kindlustunde
-73 -2 58 -10 -12 -18 -24 -25 -26 -33 -29 -21 -14 -13 -13 -13
indikaator
27
Kaubandusbaromeeter Konjunktuur nr 233, juuni 2025
2.4. Jaekaubandusbaromeeter11
Jaekaubanduse kindlustunde indikaator võrreldes eelmise kvartali lõpuga küll paraneb, kuid jääb
negatiivseks.
Jaekaubanduse kindlustunde indikaator12 võrreldes eelmise kvartali lõpuga küll paraneb, kuid jääb
negatiivseks ning ei muutu palju ka aastatagusega võrreldes (juunis −4, märtsis −21, 2024. a juunis −7
punkti). Kaubavarud kahanevad (saldo13 juunis +13, märtsis +19) ja viimase kolme kuu müüginäitaja on
vähem negatiivne (saldo juunis −15, märtsis −38), kuid müüki otsustavalt parandada loodetakse alles
järgneva kolme kuu jooksul (saldo märtsis −6, juunis +17). Kaks kolmandikku kauplustest (68%) on
seisukohal, et kaupade hinnad järgneva kolme kuu jooksul tõusevad (märtsis arvas nii 50%).
Toidukauplustest näeb hinnatõusu juunis ette 80% (märtsis 70%). Töötajate arvu valdav osa (77%)
kauplustest muuta ei plaani (märtsis 74%).
11 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel,
juunis 125 kaupluse ja kaubandusettevõtte hinnangute alusel.
12 Koondnäitaja, mis koondab eelmise 3 kuu müügi, hinnangu kaubavarudele ja järgmise 3 kuu müügi prognoosi.
13
Saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed.
28
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Kaubandusbaromeeter
Kaupluste gruppide lõikes võib esile tõsta järgmist.
Toidukaupluste kindlustunde indikaator paraneb ja liigu plusspoolele (juunis +11, märtsis −6 punkti). Kuigi
kaubavarud vähenevad (saldo juunis +3, märtsis +13), püsib viimase kolme kuu müük miinuspoolel (saldo
juunis −10, märtsis −3) ja selle otsustavat paranemist loodetakse alles järgneva kolme kuu jooksul (saldo
juunis +47, märtsis −3). Toidukaupade hinnad jätkavad 80% kaupluste arvates tõusu (märtsis arvas nii
70%) ja nende langust ei näe ette ükski kauplus. Töötajate arvu plaanib suurendada 18% kauplustest
(märtsis 0%).
Garderoobikaupluste kindlustunde indikaator paraneb, kuid jääb negatiivseks (juunis −25, märtsis −40
punkti). Kaubavarud vähenevad (saldo juunis +25, märtsis +47) ja viimase kolme kuu müüginäitaja, mis
märtsis jõudis maksimumini ehk saja miinuspunktini, on juunis vähem negatiivne (saldo juunis −33,
märtsis −100). Järgneva kolme kuu müüki nähakse siiski halvenevat (saldo juunis −17, märtsis +27)
Töötajate arvu ükski kauplus suurenda ei plaani, vähendada kavatseb neid 8% (märtsi 33%).
Kodutarvete kaupluste kindlustunde indikaator paraneb ja liigub plusspoolele (saldo juunis +9, märtsis
−13). Kaubavarud on valdavalt hooajale kohased (saldo juunis +18, märtsis +9), viimase kolme kuu
29
Kaubandusbaromeeter Konjunktuur nr 233, juuni 2025
müüginäitaja teeb hüppe plusspoolele (saldo juunis +12, märtsis −24) ja ka järgneva kolme kuu müüki
loodetakse otsustavalt suurenevat (saldo juunis +32, märtsis −6). Töötajate arvu suurem osa (79%)
kauplustest muuta ei plaani (märtsis 77%).
Sõidukite müügiga tegelevate kaupluste kindlustunde indikaator paraneb ja liigub plusspoolele (juunis +7,
märtsis −33 punkti). Kuigi kaubavarud vähenevad (saldo juunis −20, märtsis +11) ja müük suureneb, jääb
viimase kolme kuu müüginäitaja miinusesse (saldo juunis −20, märtsis −56). Müügi otsustavat paranemist
oodatakse järgneva kolme kuu jooksul (saldo juunis +20, märtsis −33). Töötajate arvu 89% kauplustest
muuta ei plaani (märtsis 78%).
Kaubamajade ja hüpermarketite kindlustunde indikaator on parem kui märtsis, kuid jääb negatiivseks
(juunis −26, märtsis −33 punkti). Kaubavarud vähenevad (saldo juunis +22, märtsis +33), kuid viimase
kolme kuu müüginäitaja püsib negatiivne (saldo juunis −67, märtsis −78) ja ka järgneva kolme kuu müügis
muutusi ei nähta (saldo nii juunis kui ka märtsis +11). Töötajaid ei plaani juurde võtta ükski kauplus (sama
ka märtsis), vähendada kavatseb neid 50% kauplustest (märtsis 44%).
JAEKAUBANDUSBAROMEETER
(saldod %-des)
1993 - 2025 2024 2025
min kesk max 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06
Müük
-73 21 76 -19 -20 -20 -24 -32 -32 -23 -14 -16 -38 -40 -16 -15
viimase 3 kuu jooksul
Kaubavarud
-10 12 38 20 15 18 21 13 15 15 11 13 19 22 20 13
praegu
Kaupade tellimused
-62 8 57 7 -13 -28 -25 -27 -22 -38 -46 -28 -16 3 3 7
järgneva 3 kuu jooksul
Müük
-67 15 77 19 -6 -21 -20 -17 -12 -35 -53 -26 -6 24 23 17
järgneva 3 kuu jooksul
Ettevõtte majandus-
olukorra prognoosimise -44 -36 -18 -39 -35 -36 -33 -36 -41 -37 -40 -35 -38 -37 -35 -34
kergus või raskus
Töötajate arv
-50 -2 34 -4 -17 -32 -32 -26 -27 -28 -28 -25 -24 -19 -13 -10
järgneva 3 kuu jooksul
Kaupade hinnad
-32 34 90 19 25 37 38 46 48 53 56 54 50 53 60 65
järgneva 3 kuu jooksul
Kindlustunde
-49 7 43 -7 -14 -20 -22 -21 -20 -24 -26 -18 -21 -13 -4 -4
indikaator
30
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Kaubandusbaromeeter
JAEKAUBANDUSBAROMEETER
(vastuste jagunemine %-des)
Näitaja Vastuse 2024 2025
variant 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06
Müük suurenes 27,6 25,4 26,9 24,6 21,5 18,1 22,3 28,8 26,8 18,0 15,6 25,6 24,8
viimase 3 kuu jäi samaks 26,0 29,0 26,1 26,9 25,2 31,9 32,4 28,0 30,7 25,8 28,9 32,8 35,2
jooksul vähenes 46,3 45,6 47,1 48,5 53,3 50,0 45,3 43,2 42,5 56,3 55,5 41,6 40,0
saldo -19 -20 -20 -24 -32 -32 -23 -14 -16 -38 -40 -16 -15
Kaubavarud liiga suured 23,6 20,4 20,8 24,6 17,3 19,6 21,0 18,3 19,7 23,4 26,4 24,0 19,4
praegu hooajale kohased 73,2 74,3 75,8 71,5 78,2 75,4 72,5 74,1 73,2 71,9 69,6 72,0 74,2
liiga väikesed 3,3 5,3 3,3 3,9 4,5 5,1 6,5 7,6 7,1 4,7 4,0 4,0 6,5
saldo 20 15 18 21 13 15 15 11 13 19 22 20 13
Kaupade tellimused suurenevad 33,6 17,9 12,6 15,5 17,9 20,1 13,7 13,6 15,8 19,5 31,0 28,5 29,8
järgneva 3 kuu jäävad samaks 40,2 51,8 47,1 44,2 37,3 37,4 34,5 27,3 40,9 45,3 41,3 46,3 46,8
jooksul vähenevad 26,2 30,4 40,3 40,3 44,8 42,5 51,8 59,1 43,3 35,2 27,8 25,2 23,4
saldo 7 -13 -28 -25 -27 -22 -38 -46 -28 -16 3 3 7
Müük suureneb 39,8 20,2 16,8 21,7 24,4 27,0 18,1 10,7 16,7 25,0 41,3 41,1 39,2
järgneva 3 kuu jääb samaks 39,0 53,5 45,4 36,4 34,1 33,6 29,0 25,2 40,5 43,8 41,3 40,3 38,4
jooksul väheneb 21,1 26,3 37,8 41,9 41,5 39,4 52,9 64,1 42,9 31,3 17,5 18,6 22,4
saldo 19 -6 -21 -20 -17 -12 -35 -53 -26 -6 24 23 17
Ettevõtte väga kerge 1,0 1,1 0,0 1,0 1,0 0,0 1,0 0,0 0,0 1,1 0,0 1,1 3,2
majandusolukorra kerge 10,0 13,3 14,1 15,3 12,6 9,5 11,8 9,6 14,6 10,6 12,9 13,3 11,6
prognoosimise
raske 89,0 85,6 85,9 83,7 86,4 90,5 87,3 90,4 85,4 88,3 87,1 85,6 85,3
kergus või raskus
väga raske 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
saldo -39 -35 -36 -33 -36 -41 -37 -40 -35 -38 -37 -35 -34
Töötajate arv suureneb 12,3 3,5 2,5 2,3 3,7 2,2 2,9 3,1 2,4 0,8 5,5 7,3 6,7
järgneva 3 kuu jääb samaks 71,3 76,1 63,0 63,3 66,7 68,8 65,9 66,4 70,1 74,2 70,1 72,6 76,7
jooksul väheneb 16,4 20,4 34,5 34,4 29,6 29,0 31,2 30,5 27,6 25,0 24,4 20,2 16,7
saldo -4 -17 -32 -32 -26 -27 -28 -28 -25 -24 -19 -13 -10
Kaupade hinnad tõusevad 25,6 28,1 37,5 43,4 50,4 52,2 55,5 57,6 55,1 50,4 55,6 61,9 68,0
järgneva 3 kuu jäävad samaks 67,8 69,3 61,7 51,2 45,2 43,5 41,6 40,9 44,1 48,8 42,1 35,7 28,8
jooksul langevad 6,6 2,6 0,8 5,4 4,4 4,4 2,9 1,5 0,8 0,8 2,4 2,4 3,2
saldo 19 25 37 38 46 48 53 56 54 50 53 60 65
Kindlustunde indikaator -7 -14 -20 -22 -21 -20 -24 -26 -18 -21 -13 -4 -4
31
Kaubandusbaromeeter Konjunktuur nr 233, juuni 2025
JAEKAUBANDUSBAROMEETER, JUUNI 2025
(vastuste jagunemine kaupluste gruppide lõikes %-des)
Näitaja Vastuse Kauplused kokku sh
variant Toidu Garde- Kodukaupade Auto Kauba- Muud
roobi sh majad
A B
Müük suurenes 24,8 23,3 25,0 32,4 25,0 36,4 30,0 0,0 23,3
viimase 3 kuu jäi samaks 35,2 43,3 16,7 47,1 50,0 45,5 20,0 33,3 26,7
jooksul vähenes 40,0 33,3 58,3 20,6 25,0 18,2 50,0 66,7 50,0
saldo -15 -10 -33 12 0 18 -20 -67 -27
Kaubavarud liiga suured 19,4 6,7 33,3 18,2 9,1 22,7 20,0 33,3 23,3
praegu hooajale kohased 74,2 90,0 58,3 81,8 90,9 77,3 40,0 55,6 73,3
liiga väikesed 6,5 3,3 8,3 0,0 0,0 0,0 40,0 11,1 3,3
saldo 13 3 25 18 9 23 -20 22 20
Kaupade tellimused suurenevad 29,8 53,3 25,0 29,4 41,7 22,7 30,0 22,2 10,3
järgneva 3 kuu jäävad samaks 46,8 36,7 25,0 58,8 41,7 68,2 60,0 44,5 48,3
jooksul vähenevad 23,4 10,0 50,0 11,8 16,7 9,1 10,0 33,3 41,4
saldo 7 43 -25 18 25 14 20 -11 -31
Müük suureneb 39,2 60,0 33,3 44,1 41,7 45,5 30,0 33,3 20,0
järgneva 3 kuu jääb samaks 38,4 26,7 16,7 44,1 50,0 40,9 60,0 44,5 43,3
jooksul väheneb 22,4 13,3 50,0 11,8 8,3 13,6 10,0 22,2 36,7
saldo 17 47 -17 32 33 32 20 11 -17
Ettevõtte väga kerge 3,2 0,0 0,0 2,9 0,0 4,6 10,0 11,1 0,0
majandusolukorra kerge 11,6 6,9 8,3 14,7 16,7 13,6 10,0 0,0 6,7
prognoosimise raske 85,3 65,5 83,3 55,9 66,7 50,0 50,0 77,8 70,0
kergus või raskus väga raske 0,0 27,6 8,3 26,5 16,7 31,8 30,0 11,1 23,3
saldo -34 -57 -46 -44 -42 -46 -40 -39 -55
Töötajate arv suureneb 6,7 17,9 0,0 5,9 0,0 9,1 0,0 0,0 3,5
järgneva 3 kuu jääb samaks 76,7 67,9 91,7 79,4 83,3 77,3 88,9 50,0 79,3
jooksul väheneb 16,7 14,3 8,3 14,7 16,7 13,6 11,1 50,0 17,2
saldo -10 4 -8 -9 -17 -5 -11 -50 -14
Kaupade hinnad tõusevad 68,0 80,0 41,7 70,6 83,3 63,6 40,0 88,9 66,7
järgneva 3 kuu jäävad samaks 28,8 20,0 33,3 29,4 16,7 36,4 60,0 11,1 30,0
jooksul langevad 3,2 0,0 25,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,3
saldo 65 80 17 71 83 64 40 89 63
Kindlustunde indikaator -4 11 -25 9 8 9 7 -26 -21
Kodukaupade kauplused
A - Elektriliste kodumasinate, audio- ja videokaupade kauplused
B - Majatarvete, sisustuskaupade, ehituskaupade, rauakaupade kauplused
Kaubamajad sh ka hüpermarketid
Muud sh bürootarvete, raamatu-, ja sporditarvete jm kauplused
32
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Teenindusbaromeeter
2.5. Teenindusbaromeeter juunis 202514
Viimastel kuudel teenuste müügi vähenemine pidurdus ja lähikuudel jääb müük enam-vähem samaks.
Kindlustunde indikaator15 on samal tasemel kui kolm kuud tagasi.
Kindlustunde indikaator, mis aprilliks-maiks oli tõusnud −1-le, langes juunis taas −3-le ehk samale
tasemele kui märtsis. Langus tuli alanevatest teenuste müügi prognoosidest (saldo mais +9, juunis −1).
Kindlustunne (−3) on ligikaudu sama kui aasta varem (−4 juunis 2024).
Kindlustunde indikaator on kõrgeim telekommunikatsiooniettevõtetel (+27) ning plusspoolel ka IT-,
hotellinduse ja arhitektiteenuste alal.
Euroopa Komisjoni poolt sesoonselt tasandatud andmeil oli teenindussektori ettevõtete kindlustunde
indikaator märtsis +1, mais −6, juunis −11 (juunis 2024 samuG −11).
Viimasel kolmel kuul teenuste müügi vähenemine pidurdus (saldo16 aprillis −9, mais-juunis −3). Müük
vähenes kuues harus kümnest, suurenes neljas. Ettevõtete majanduslik olukord jätkas halvenemist nagu
ka aasta varem (saldo −6, juunis 2024 −5). Enda edasise majandusolukorra prognoosimine on muutunud
ettevõtetele raskemaks, 61% ettevõtteid peab seda raskeks, 19% väga raskeks (saldo −39, märtsis −35,
juunis 2024 −33).
Eeloleval kolmel suvekuul jääb teenuste müük enam-vähem senisele tasemele (prognoosi saldo −1),
prognoosid on veidi optimistlikumad kui mullu sel ajal (saldo −4 juunis 2024). 20% ettevõtteid loodab müüki
suurendada, enamikul jääb müük samaks (58%-l) ja 22%-l võib väheneda. Müügi kasvu on loota kuues harus
kümnest, sh turismiga seotud harudes. Ka töötajate arvu suurendatakse kuues harus (saldo +3, juunis 2024
+9). Mõõdukas teenuste hinnatõus jätkub (prognoosi saldo +19, eelmisel 3 kuul keskmiselt +23).
14 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel juunis 423 ettevõtte
hinnangute alusel.
15
Koondnäitaja, mis peegeldab müügi ja majandusolukorra muutusi viimasel 3 kuul ja lähema 3 kuu müügi prognoosi.
16
Saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed.
33
Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 233, juuni 2025
34
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Teenindusbaromeeter
Infotehnoloogia
Turuolukord on üsnagi soodne. Kindlustunde indikaator liigub jätkuvalt plusspoolel (märtsis +17, juunis
+8) ning on ka üle aastataguse taseme (−1 juunis 2024), ehkki allpool pikaajalist keskmist (+20).
Eelmisel kolmel kuul edenes teenuste müük kasvutrendil (saldo mais +6, juunis +14) ja oli edukam kui
aasta varem (saldo +3 juunis 2024). Sellest tulenevalt paranes ettevõtete majandusolukord (saldo +7).
Eeloleval kolmel kuul teenuste müügi kasv eeldatavasti jätkub (saldo +3, mais +6, juunis 2024 −3).
Töötajate arvu trend püsib positiivne (prognoosi saldo märtsis +23, juunis +17), ligi kolmandik ettevõtteid
kavatseb tööjõudu juurde võtta. Teenuste hinnatõus lähikuudel enam ei kiirene (prognoosi saldo juunis
+16, eelmisel 4 kuu keskmiselt +25).
Telekommunikatsioon
Nõudlus on jätkuvalt hea. Kindlustunde indikaator liigub plusspoolel (märtsis +5, mais +17, juunis +27) ja
on kõrgem kui aasta varem (juunis 2024 +12). Teenuste müük suurenes viimasel kolmel kuul (saldo +23,
märtsis −8) ja sama trendi prognoosivad ettevõtted lähemaks kolmeks kuuks (saldo +27). Töötajate arv
tervikuna aga väheneb lähikuudel (saldo −23), kuigi jääb enamikul ettevõtetel samaks. Neljandik
ettevõtteid prognoosib hinnatõusu, teistel hinnatase ei muutu (prognoosi saldo +25, juunis 2024 +22).
Hotellid
Hooajaline nõudlus on üsna hea. Kindlustunde indikaator on jõudnud hooajalisse kõrgseisu (märtsis −39,
juunis +22), kuid on mõnevõrra allpool möödunud aastate juuni taset (juunis 2024 +26, juunis 2023 +43).
Viimasel kolmel kuul teenuste müük kasvas (saldo +7), hotellide hinnangud on aga allpool mullust taset
(saldo +32 juunis 2024). Majandusolukord osadel hotellidel paranes (34%-l), osadel halvenes (30%-l; saldo
+4). Käibe kasvu piiravad lisaks vähesele nõudlusele (67%-l) ja finantsprobleemidele (12%-l) ka klientide
hinnatundlikkus ja samaaegne sisendhindade ja maksutõus, samuti keeruline geopoliitiline olukord.
Eelolevail suvekuudel loodab enamik hotelle käibe kasvu (prognoosi saldo +55, juunis 2024 +39),
kolmandik võtab veel tööjõudu lisaks (saldo +26). Majutusteenuste hinnatase kõrgnõudluse hooajal
tõuseb (prognoosi saldo +61, märtsis +35, juunis 2024 +40).
Restoranid
Nõudlus on suvehooaja kohta kesisevõitu. Kindlustunde indikaator on liikunud kuust kuusse tõususuunal
(märtsis −40, mais −13, juunis −7), ent on allpool juuni tavapärast taset, juunis 2024 oli kindlustunne +30,
juunis 2023 +24.
Viimasel kolmel kuul teenuste müük paljudel restoranidel vähenes, müük oli ootuspärasest väiksem (saldo
−23, juunis 2024 +25, juunis 2023 +13). Seetõttu koges ligi kolmandik restoranidest majandusolukorra
halvenemist (saldo −21, juunis 2024 −+17).
Eeloleval kolmel suvekuul oodatakse elavamat nõudlust, prognoosid on optimistlikud, aga
tagasihoidlikumad kui eelmistel aastatel samal ajal (saldo +23, juunis 2024 +53, juunis 2023 +41). Ligi 40%
restorane kavatseb töötajaid juurde leida (saldo +28, juunis 2024 +36). Hinnaprognoosi saldo (+54) on üks
kõrgemaid teenuste sektoris, üle poolte restoranide prognoosib hinnatõusu. Restoranidel on edasisi
arenguvõimalusi praeguses olukorras raske prognoosida, vastav saldo (−58) on üks madalamaid teenuste
sektoris.
Turism
Nõudlus on paranemas. Kindlustunde indikaator jõudis taas plusspoolele (märtsis −12, juunis +1) ning on
kõrgem kui aasta varem (−9 juunis 2024) ja taas veidi üle pikaajalise keskmise (−2).
35
Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 233, juuni 2025
Teenuste müügi vähenemine pidurdus viimastel kuudel (saldo märtsis −23, juunis −5), olukord oli parem
kui aasta eest (saldo −28 juunis 2024). Reisiettevõtete majandusolukord viimastel kuudel enam ei
halvenenud (saldo =0, märtsis −9, juunis 2024 −3).
Eeloleval kolmel kuul loodetakse nõudluse kasvu, ootused on veidi optimistlikumad kui mullu (saldo +7,
juunis 2024 +3). 27% ettevõtteid prognoosib nõudluse kasvu, 20% aga vähenemist. Piiravana mõjuvad
lisaks vähesele nõudlusele ka geopoliitiline olukord maailmas, hinnatõusud meil ja mujal. Hinnatase jätkab
vähehaaval tõusu (saldo +22, juunis 2024 +6).
Transport
Turuolukord on parem kui kahel eelmisel aastal. Kindlustunde indikaator on tõusnud märtsi −23-lt juuniks
−13-le olles seega paremas seisus kui juunis 2024 (−24) ja juunis 2023 (−53).
Viimastel kuudel teenuste müügi vähenemine pidurdus (saldo märtsis −37, juunis −11, juunis 2024 −18).
Müük vähenes ja majandusolukord halvenes kolmandikul ettevõtetel, neljandikul aga teenuste müük
suurenes. Äritegevust piiravad lisaks vähesele nõudlusele (67%-l ettevõtetel) taas tööjõu puudus (17%-l)
ja finantsprobleemid (10%-l). Pangalaenu saamise võimalusi hindab enamik ettevõtteid (74%)
normaalseks (saldo −22, juunis 2024 −26).
Järgmisel kolmel kuul teenuste müük väheneb (prognoosi saldo mais +2, juunis −15). Töötajate arv jääb
kahanevale trendile (saldo −19). Hinnatase tõuseb vähe (saldo +7). Veoettevõtetel on enda edasisi
arenguvõimalusi praeguses olukorras raske ette näha, vastav saldo (−56) on üks madalamaid teenuste
sektoris.
Logistika
Kindlustunde indikaator liigub taas langeval trendil (märtsis −5, juunis −26) ja on madalam kui aasta varem
(−8 juunis 2024). Eelmisel 12 kuul oli kindlustunne kõrgem, keskmiselt −9.
Teenuste müük suurenes veel maikuus ligi kolmandikul ettevõtetel, kuid juunis osaline müügi kasv vaibus
(saldo mais −3, juunis −20) ja ettevõtete majandusolukord halvenes (saldo märtsis −12, juunis −32).
Äritegevust piirab peamiselt vähene nõudlus (86% ettevõtetel). Pangalaenu saamise võimalused on siiski
paranenud (saldo −10, märtsis −30).
Logistikaettevõtete järgmise kolme kuu müügi väljavaated halvenesid mõnevõrra (saldo mais −15, juunis
−26, juunis 2024 −12). Keeruline geopoliitiline olukord ei soodusta haru olukorra paranemist. Müügi
vähenemist prognoosivate ettevõtete osakaal (35%) on suurem kui teistes harudes. Töötajate arv on taas
vähenemas (saldo aprillis =0, juunis −9). Hinnatõus jääb lähikuudel mõõdukaks (prognoosi saldo +18).
Kinnisvarateenused
Nõudlus on vähehaaval paranemas. Kindlustunde indikaator liikus eelmisel neljal kuul taas plusspoolel, oli
pikaajalisel keskmisel tasemel (+6) ning kõrgem kui aastail 2023−2024. Juunis langes indikaator +5-lt −3-le
(juunis 2024 −5), sest teenuste müük osadel ettevõtetel vähenes (saldo märtsis +9, mais +3, juunis −10).
Ettevõtete majandusolukord püsib sama (saldo mais +3, juunis =0). Peamisteks piiravateks teguriteks on
lisaks vähesevõitu nõudlusele (63% ettevõtetel) ka madal tarbijakindlus, tööjõu puudus ja
finantsprobleemid. Pangalaenu saamise võimalused on küll tuntavalt paranenud (saldo juunis 2024 −17,
juunis 2025 +19).
Järgmisel kolmel kuul jääb teenuste müük ettevõtete hinnangul samaks (prognoosi saldo =0, märtsis +18).
Töötajate arv on veidi kasvamas (saldo +7). Teenuste hinnatase jääb valdavalt samaks (88% ettevõtetel;
saldo +13, märtsis +18).
36
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Teenindusbaromeeter
Reklaam
Nõudlus on paljudel ettevõtetel kehvapoolne. Kindlustunde indikaator väljus viimase kahe kuuga küll
suuremast madalseisust (aprillis −22, mais −19, juunis −16), kuid on allpool eelmiste aastate taset (−4
juunis 2024, −10 juunis 2023).
Teenuste müügi vähenemine aeglustus viimastel kuudel (saldo märtsis −39, juunis −14), väheneva
müügiga ettevõtteid on aga rohkem kui teistes harudes (41%). Ettevõtete majandusolukord on tavalisest
kehvem (saldo −22, märtsis −34), see halvenes viimastel kuudel peaaegu pooltel ettevõtetel. Ligi 70%
ettevõtetel piirab käibe kasvu vähene nõudlus, lisaks mõjub klientide ebakindlus praeguses
majandusolukorras.
Eelolevail kuudel jääb nõudlus hooajalisse madalseisu sarnaselt möödunud aastale (saldo −14, märtsis
+13, juunis 2024 −13). 18% ettevõtetel müük suureneb, 50%-l jääb samaks ja 32%-l väheneb. Töötajate
arv jätkab vähenemist (saldo märtsis −9, juunis −5). Hinnatase tõuseb veidi (saldo +22), ehkki enamikul
ettevõtetel hinnad ei muutu.
Arhitekti- ja inseneritegevused17
Nõudlus on aegamööda kasvamas. Kindlustunde indikaator, mis märtsist maini oli −1, tõusis juunis +2-le
ning on kõrgem aastatagusest (−9). Kindlustunne on taas veidi üle pikaajalise keskmise taseme (=0).
Inseneriettevõtete kindlustunde indikaator tõusis viimase kolme kuuga 0-lt +8-le, arhitektiettevõtetel aga
langes −2-lt −6-le.
Viimastel kuudel pöördus teenuste müük kasvule (saldo märtsis −11, mais −2, juunis +4), suurenedes
neljandikul ettevõtetel. Müügi saldo (+4) on oluliselt parem kui kahel eelmisel aastal (juunis 2024 −8,
juunis 2023 −27). Ettevõtete majandusolukord ei ole veel samavõrra paranenud (saldo −2, märtsis −5,
juunis 2024 −13). Ettevõtete võimalusi piiravad lisaks vähesele nõudlusele (49% ettevõtetel) ka tööjõu
puudus (16%-l) ja üldine ebakindlus tellijatel.
Teenuste müügi prognoosid lähikuudeks on juba viiendat kuud positiivsed (saldo märtsis +12, juunis +5).
18% ettevõtetel on loota müügi kasvu. Töötajate arv on veidi kasvaval trendil (saldo +8), suurenedes
peamiselt inseneribüroodes (saldo +15). Hinnatase tervikuna tõuseb, (saldo +23), ehkki enamikul
ettevõtetel see ei muutu.
17 Juuni küsitluses osales 35 inseneri- ja 22 arhitektibürood.
37
Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 233, juuni 2025
TEENINDUSBAROMEETER
(vastuste jagunemine %-des)
2024 2025
06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06
Teenuste müük suurenes 23,3 26,5 26,5 24,6 20,6 19,4 18,4 22,4 19,6 23,5 22,0 24,6 24,2
viimase 3 kuu
jäi samaks 50,2 53,7 47,1 45,8 50,0 50,8 49,5 47,4 47,6 43,4 46,6 47,4 48,3
jooksul
vähenes 26,4 19,8 26,4 29,6 29,4 29,8 32,1 30,2 32,8 33,1 31,5 28,0 27,5
saldo -3 7 0 -5 -9 -10 -14 -8 -13 -10 -9 -3 -3
Ettevõtte paranes 20,8 19,6 20,5 17,9 22,4 17,4 15,5 20,6 19,4 19,1 14,1 18,1 18,8
majanduslik
jäi samaks 53,5 63,0 56,6 55,4 50,6 54,7 55,9 54,4 54,0 53,3 61,6 56,2 56,3
olukord viimase
3 kuu jooksul halvenes 25,8 17,5 22,9 26,7 27,0 28,0 28,5 25,0 26,5 27,7 24,3 25,7 24,9
saldo -5 2 -2 -9 -5 -11 -13 -4 -7 -9 -10 -8 -6
Teenuste müük suureneb 19,0 15,1 19,4 22,9 18,7 16,9 17,9 17,4 25,3 29,5 31,9 27,7 20,4
järgneva 3 kuu
jääb samaks 58,4 63,3 53,3 50,0 52,9 53,8 47,8 50,6 51,1 51,6 51,5 53,9 57,7
jooksul
väheneb 22,6 21,7 27,3 27,2 28,4 29,3 34,3 32,0 23,5 18,9 16,6 18,4 21,9
saldo -4 -7 -8 -4 -10 -12 -16 -15 2 11 15 9 -1
Ettevõtte väga kerge 0,8 0,0 1,3 0,9 0,6 1,0 0,3 0,1 1,4 0,9 1,8 0,7 0,7
majandus- 22,4 24,0 21,0 18,8 20,6 19,2 17,8 17,6 20,5 20,4 20,3 18,2 19,4
kerge
olukorra
63,6 63,4 63,9 65,3 63,0 64,9 65,6 66,3 63,9 64,6 62,1 62,0 61,0
prognoosimise raske
kergus või raskus väga raske 13,3 12,6 13,8 15,0 15,7 14,9 16,4 15,9 14,2 14,1 15,9 19,0 18,9
saldo -33 -32 -34 -37 -36 -37 -40 -40 -34 -35 -35 -40 -39
Töötajate arv suureneb 15,7 10,5 10,2 9,3 6,4 8,9 14,2 14,7 16,3 15,1 16,5 16,9 16,0
järgneva 3 kuu
jääb samaks 77,2 79,0 72,6 73,6 77,8 77,4 70,0 70,6 71,2 73,8 72,5 69,6 71,0
jooksul
väheneb 7,1 10,6 17,2 17,1 15,8 13,7 15,8 14,7 12,5 11,1 11,0 13,5 13,0
saldo 9 0 -7 -8 -9 -5 -2 0 4 4 6 3 3
Teenuste hinnad tõusevad 15,6 14,8 16,4 17,0 20,0 24,1 29,1 31,2 28,5 26,7 24,1 25,1 21,7
järgneva 3 kuu
jäävad samaks 77,7 83,7 79,8 74,6 70,4 68,4 64,2 63,4 66,7 70,6 73,6 73,0 76,0
jooksul
langevad 6,6 1,5 3,8 8,3 9,6 7,5 6,7 5,4 4,8 2,7 2,4 2,0 2,3
saldo 9 13 13 9 10 17 22 26 24 24 22 23 19
Äritegevust piirab praegu
mitte miski x 13,8 x x 10,3 x x 11,6 x x 8,1 x x
ebapiisav nõudlus x 65,3 x x 66,3 x x 61,9 x x 63,4 x x
tööjõu puudus x 9,1 x x 6,2 x x 8,4 x x 9,2 x x
ruumi, seadmete puudus x 0,1 x x 0,2 x x 0,1 x x 0,4 x x
finantsprobleemid x 4,7 x x 7,0 x x 8,1 x x 4,7 x x
muud x 7,0 x x 9,9 x x 10,0 x x 14,4 x x
Võimsuste rakendatus (%) x 82 x x 81 x x 80 x x 82 x x
Kindlustunde indikaator -4 1 -3 -6 -8 -11 -14 -9 -6 -3 -1 -1 -3
38
TEENINDUSBAROMEETER, JUUNI 2025
(vastuste jagunemine teenindusharude lõikes %-des)
Infotehno- Telekommu- Hotellid Resto- Turism Maantee- Logistika Kinnis- Arhitekti- ja Reklaam KOKKU
loogia nikatsioon ranid transport vara inseneritegevused
Teenuste müük suurenes 33,9 23,1 39,3 17,5 24,4 25,5 14,7 16,1 25,0 27,3 24,2
viimase 3 kuu jooksul jäi samaks 46,1 76,9 28,7 42,5 46,6 38,2 50,3 57,9 54,0 31,7 48,3
vähenes 20,0 0,0 32,0 40,0 29,0 36,4 35,0 26,0 21,0 41,0 27,5
saldo 14 23 7 -23 -5 -11 -20 -10 4 -14 -3
Ettevõtte majanduslik paranes 21,7 30,8 33,9 14,0 24,4 21,8 2,9 18,8 22,8 26,1 18,8
olukord viimase jäi samaks 63,3 69,2 36,1 51,0 51,6 43,6 62,1 62,3 52,2 25,9 56,3
Konjunktuur nr 233, juuni 2025
halvenes 15,0 0,0 30,0 35,0 24,0 34,6 35,0 19,0 25,0 48,0 24,9
3 kuu jooksul
saldo 7 31 4 -21 0 -13 -32 0 -2 -22 -6
Teenuste müük suureneb 27,9 27,3 64,3 42,9 26,8 13,0 8,8 9,4 17,9 18,2 20,4
järgneva 3 kuu jääb samaks 47,1 72,7 26,7 37,1 53,2 59,3 56,2 81,6 69,1 49,8 57,7
väheneb 25,0 0,0 9,0 20,0 20,0 27,8 35,0 9,0 13,0 32,0 21,9
jooksul
saldo 3 27 55 23 7 -15 -26 0 5 -14 -1
Majandusraskuste väga kerge 0,0 0,0 1,9 3,5 2,4 3,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,7
ettenägemise kerge 33,0 38,0 14,2 1,5 12,6 3,7 3,0 31,0 19,0 9,0 19,4
39
kergus või raskus raske 56,0 62,0 54,0 65,0 63,0 63,0 76,0 56,0 70,0 43,0 61,0
väga raske 11,0 0,0 30,0 30,0 22,0 29,6 21,0 13,0 11,0 48,0 18,9
saldo -23 -12 -48 -58 -45 -56 -58 -26 -37 -65 -39
Töötajate arv suureneb 32,2 0,0 32,7 39,3 12,5 3,7 8,8 6,5 16,7 9,1 16,0
järgneva 3 kuu jääb samaks 52,8 77,0 60,3 49,7 87,5 74,1 73,2 93,6 74,3 76,9 71,0
väheneb 15,0 23,0 7,0 11,0 0,0 22,2 18,0 0,0 9,0 14,0 13,0
jooksul
saldo 17 -23 26 28 13 -19 -9 7 8 -5 3
Teenuste hinnad tõusevad 21,3 25,0 60,7 54,4 22,0 10,9 20,6 12,5 22,8 21,7 21,7
järgneva 3 kuu jäävad samaks 73,7 75,0 39,3 45,6 78,1 85,5 76,4 87,5 77,2 78,3 76,0
langevad 5,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,6 3,0 0,0 0,0 0,0 2,3
jooksul
saldo 16 25 61 54 22 7 18 13 23 22 19
Äritegevust piirab praegu*
mitte miski 11,9 11,1 0,0 2,4 5,6 0,0 7,1 6,7 15,6 18,8 8,1
ebapiisav nõudlus 54,8 22,2 66,7 68,3 69,4 64,3 85,7 63,3 48,9 68,8 63,4
tööjõu puudus 11,9 22,2 4,8 7,3 0,0 16,7 0,0 10,0 15,6 0,0 9,2
ruumi, seadmete puudus 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 6,3 0,4
finantsprobleemid 2,4 0,0 11,9 9,8 2,8 9,5 0,0 10,0 2,2 0,0 4,7
muud 19,1 44,5 16,7 12,2 22,2 9,5 7,2 10,0 17,8 6,3 14,4
Kindlustunde indikaator 8 27 22 -7 1 -13 -26 -3 2 0 -3
Teenindusbaromeeter
Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 233, juuni 2025
TEENINDUSBAROMEETER
(saldod %-des)
2002 - 2025 2024 2025
Näitaja
min kesk max 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06
Teenuste müük
-68 7 52 -3 7 0 -5 -9 -10 -14 -8 -13 -10 -9 -3 -3
viimase 3 kuu jooksul
Ettevõtte majanduslik olukord
-73 5 50 -5 2 -2 -9 -5 -11 -13 -4 -7 -9 -10 -8 -6
viimase 3 kuu jooksul
Teenuste müük järgneva
-77 4 60 -4 -7 -8 -4 -10 -12 -16 -15 2 11 15 9 -1
3 kuu jooksul
Ettevõtte majandusolukorra
prognoosimise kergus või -41 -33 -13 -33 -32 -34 -37 -36 -37 -40 -40 -34 -35 -35 -40 -39
raskus
Töötajate arv
-36 9 39 9 0 -7 -8 -9 -5 -2 0 4 4 6 3 3
järgneva 3 kuu jooksul
Teenuste hinnad
-35 11 55 9 13 13 9 10 17 22 26 24 24 22 23 19
järgneva 3 kuu jooksul
Äritegevust piirab praegu
mitte miski 4 18 35 x 14 x x 10 x x 12 x x 8 x x
ebapiisav nõudlus 21 46 82 x 65 x x 66 x x 62 x x 63 x x
tööjõu puudus 1 17 37 x 9 x x 6 x x 8 x x 9 x x
ruumi, seadmete puudus 0 2 9 x 0 x x 0 x x 0 x x 0 x x
finantsprobleemid 2 8 22 x 5 x x 7 x x 8 x x 5 x x
muu 2 9 31 x 7 x x 10 x x 10 x x 14 x x
Kindlustunde indikaator -60 5 43 -4 1 -3 -6 -8 -11 -14 -9 -6 -3 -1 -1 -3
40
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Tarbijabaromeeter
2.6. Tarbijabaromeeter18
Tarbijate kindlustunne19 püsib alates 2025. aasta märtsist samal tasemel olles oluliselt madalam
pikaajalisest keskmisest ning halvem kui aasta tagasi. Kindlustunde indikaator oli juunis −35 (sama ka
mais, aasta tagasi juunis −27, pikaajaline keskmine −10). Perede majanduslik olukord ja ootused tulevikuks
olid juunis halvemad aastatagusest, samuti riigi majanduse väljavaade. Eesti tarbijate kindlustunne püsib
oluliselt madalam nii Euroopa Liidu kui lähiriikide tarbijate kindlustundest.
Perede majanduslik olukord püsib halb ja selle paranemist ei nähta
2025. aasta juunis märkis 57% peredest, et nende pere majanduslik olukord on läinud viimase 12 kuu
jooksul halvemaks võrreldes sellega, mis see oli 12 kuud tagasi, 31% märkis sama olukorra püsimist, 10%
peredest tõdes olukorra paranemist ja 2% ei osanud hinnangut anda (saldo20 juunis −33, mais −37, juunis
2024 −27, pikaajaline keskmine −10). Juuni esimesel dekaadil antud hinnangud olid veidi vähem
negatiivsed võrreldes maikuuga, kuid need olid halvemad aastatagusest ja oluliselt halvemad pikaajalisest
keskmisest. Kvartaalses võrdluses pole tarbijate hinnangutes muutust (saldo I ja II kvartalis −36).
Ootused oma pere majandusolukorrale järgneva 12 kuu pärast olid juunis halvemad aastatagusest ja jäid
tunduvalt alla pikaajalisele keskmisele ning on stabiliseerunud alates märtsist (saldo juunis, mais ja aprillis
−32, märtsis −31, juunis 2024 −19, pikaajaline keskmine −3, I kvartalis −34, II kvartalis −32). 55%
vastanutest prognoosis juunis pere majandusolukorra halvenemist, 26% olukorra samaks jäämist, 10%
paranemist ja 9% ei osanud tuleviku kohta hinnangut anda. Kõikides tulukvartiilides olid perede ootused
enamasti negatiivsed, kõige pessimistlikumad olid I tulukvartiili ja kõige positiivsemad IV tulukvartiili
kuuluvad pered, kellest iga kolmas prognoosis sama olukorra jätkumist.
Ootused pere majandusolukorrale 12 kuu pärast erinevates tulukvartiilides (juuni 2025, % vastanutest)
Palju Mõnevõrra Sama Mõnevõrra Palju Ei oska
parem parem halvem halvem öelda
I kvartiil (madalaim) 2 4 14 35 37 8
II kvartiil 0 6 23 45 21 5
III kvartiil 1 9 24 37 21 8
IV kvartiil (kõrgeim) 3 15 37 31 9 5
18 Küsitlusi viiakse läbi interneti teel. Juunis küsitleti 1000 inimest üle Eesti ja küsitlemine toimus 1.–10. juunini 2025.
19 Tarbijate kindlustunde indikaator on koondnäitaja, mis sisaldab elanike hinnangut oma majandusolukorra muutumisele
viimase 12 kuu jooksul, prognoosi pere majandusolukorrale 12 kuu pärast, prognoosi riigi majandusolukorrale 12 kuu pärast
ja püsikaupade ostu prognoosi.
20 Saldo on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahe.
41
Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 233, juuni 2025
Tarbijad on pessimistlikud riigi majanduse väljavaadete osas
Eesti riigi majanduse olukorra muutust viimase 12 kuu jooksul on elanikud hinnanud alates märtsikuust
sarnaselt, st hinnangud pole muutunud ei aastases ega kuises võrdluses ja need jäävad tunduvalt alla
pikaajalisele keskmisele (saldo juunis −65, mais −64, juunis 2024 −65, pikaajaline keskmine −13, I kvartalis
−67, II kvartalis −64). 84% vastanutest hindas riigi majanduse olukorda halvemaks võrreldes sellega, mis
ta oli 12 kuud tagasi, 9% märkis sama olukorra püsimist, 5% paranemist ja 2% ei osanud hinnangut anda.
Alates märtsist on stabiliseerunud ka tarbijate ootused riigi majanduse olukorrale järgneva 12 kuu jooksul
ning need olid juunis halvemad kui aasta tagasi ja oluliselt halvemad pikaajalisest keskmisest (saldo juunis
−51, mais −48, aasta tagasi −41, pikaajaline keskmine –4, I kvartalis −53 II kvartalis −50). Juunis hindas 72%
vastanutest, et riigi majanduslik olukord on 12 kuu pärast halvem, 11% sama, 9% parem ja 8% ei osanud
hinnangut anda (mais 2025 vastavalt 70%, 12%, 10% ja 8%). Tarbijate negatiivsus riigi majanduse
väljavaadete osas aastaga suurenes, mille üheks põhjuseks on jätkuv tarbijahindade ja maksukoormuse
tõus, mida kogeb valdav osa tarbijaist (nt mootorsõidukimaks, majutusteenuste maksumäära tõus,
käibemaksu määra tõus alates juulist 22%-lt 24%-ni, alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiisi tõus, elamumaa
maksimaalse maksumäära tõus, füüsilise isiku tulumaksu tõus 2%-punkti võrra 2026. aasta algusest).
Tarbijate ootuste paranemisele ei mõju positiivselt ka algselt julgeolekukaalutlustel kehtestatud ajutise
käibemaksutõusu tähtajatuks muutmine, jätkuv majanduslangus (I kvartal) ja turvatunde vähenemine
seoses sõjategevuse jätkumisega Ukrainas ja geopoliitiliste pingete kasvuga maailmas.
Töötute arv tarbijate hinnangul järgmise 12 kuu jooksul kasvab, kuid prognoos on alates jaanuarist
paranenud ja see on veidi positiivsem võrreldes eelmise aasta juuniga (saldo juunis 43, mais 44, juunis
2024 46, pikaajaline keskmine 18), võrreldes maikuuga muutust pole. Tarbijate tööpuuduse ootuste ja
ettevõtjate töötajate arvu muutmise kavatsuste võrdlus näitas juunis, et ootused on kõigil pigem töötajate
arvu vähendamise suunas ning tarbijad on selles märksa enam veendunud.
42
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Tarbijabaromeeter
Juunis 2025 märkis 99% vastanutest, et hinnad on viimase 12 kuu jooksul tõusnud, kusjuures tarbijate
hinnangute kohaselt tõusid need aasta jooksul keskmiselt 11%. Inflatsiooni näitaja oli mais Eestis jätkuvalt
euroala riikide kõrgeim ja see oli Eurostati andmetel aastavõrdluses Eestis 4,5% ja euroalal 1,9%, kusjuures
Eestis kallines Statistikaameti andmetel toit aastavõrdluses 7,1%, transport 6,2% ja tervishoiuteenused
9,9%. Inflatsiooniootused olid juunis oluliselt kõrgemad kui aasta tagasi ja need on alates maist
suurenenud (saldo juunis 53, mais 50, aasta tagasi 26, pikaajaline keskmine 34, I ja II kvartalis 50). 95%
vastanutest prognoosis hindade tõusu lähema 12 kuu jooksul, keskmiselt 10% aastas. Tarbijate
hinnatõusu ootused olid juunis kõige sarnasemad kaubandusettevõtjate lähema kolme kuu
hinnamuutmiste kavatsustega.
43
Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 233, juuni 2025
Vastanute hinnangul ei ole praegu lähtuvalt üldisest majanduslikust olukorrast soodne aeg osta püsikaupu
(saldo juunis –37, mais –34, 2024 juunis –36, pikaajaline keskmine 7, I kvartalis –40, II kvartalis –36).
Hinnangud olid juunis sarnased aasta tagasi antutega ja need on kogu aasta jooksul püsinud allpool
pikaajalist keskmist, kuid on veidi optimistlikumad võrreldes käesoleva aasta I kvartaliga. Järgmise 12 kuu
jooksul kavatsevad elanikud kulutada püsikaupadele (nt mööbel, teler, külmkapp jms) vähem raha
võrreldes möödunud 12 kuuga (saldo nii mais, juunis kui aasta tagasi –23, pikaajaline keskmine –22, I
kvartalis –26, II kvartalis –24).
Pered suudavad natuke säästa, kuid iga viies pere elab varasematest säästudest või võlgu
Perede rahaline olukord oli juunis sarnane aastatagusele – enamasti suudetakse natuke raha säästa või
kulutatakse kogu teenitu, kuid iga viies pere (20%) elas varasematest säästudest või võlgu (aasta tagasi
16%). 42% peredest säästis juunis kas palju või natuke, 35% kulutas kogu teenitu, 15% elas tänu
varasematele säästudele, 5% elas võlgu ja 3% ei osanud olukorda hinnata (aasta tagasi juunis vastavalt
45%, 37%, 12%, 4% ja 2%). Perede säästmisvõime oli juunis erinevates tulugruppides erinev. Kui I
tulukvartiili kuuluvad pered enamasti kulutasid kogu teenitu (44%), 32% elas varasematest säästudest
või võlgu ja 20% suutis natuke säästa, siis kõrgeimasse tulugruppi kuuluvad pered enamasti säästsid (64%
tulugrupist), 26% kulutas kogu teenitu ja 9% tuli toime säästude abiga või elas võlgu. Raha kogumist või
säästmist lähema 12 kuu jooksul hindasid pered pigem ebatõenäoliseks kui tõenäoliseks (58%
ebatõenäoline, 34% tõenäoline), vaid IV tulugruppi kuuluvad pered pidasid raha säästmist tõenäolisemaks
(57% tõenäoline, 37% ebatõenäoline).
44
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Tarbijabaromeeter
Hinnang pere praegusele rahanduslikule olukorrale (juuni 2025, % vastanutest erinevates tulukvartiilides)
Pere sissetuleku Säästab Säästab Nii palju kui teenib Elatakse varasemate Elatakse Ei oska
grupp palju natuke ka kulutab säästude abil võlgu öelda
I kvartiil (madalaim) 2 18 44 22 10 4
II kvartiil 1 33 43 14 8 1
III kvartiil 2 41 34 17 6 0
IV kvartiil (kõrgeim) 12 52 26 8 1 1
Tarbijate kindlustunne on aastaga halvenenud, kuid on alates märtsist olnud stabiilne
Tarbijate kindlustunde indikaator oli juunis −35, mis on jääb tunduvalt alla pikaajalisele keskmisele ja pole
alates märtsist muutunud (märtsis, mais ja juunis −35, aprllis −36, 2024 juunis −27, pikaajaline keskmine
−10, I kvartalis −37, II kvartalis −35). Tarbijad tundsid end juunis ebakindlamalt kui aasta tagasi. Aastases
võrdluses halvenesid indikaatori komponentidest perede hinnangud oma pere praegusele majanduslikule
olukorrale ning pere ja riigi majanduse tulevikuprognoos, vaid püsikaupade ostuprognoos jäi samale
tasemele. Võrreldes käesoleva aasta maikuuga paranesid juunis veidi perede hinnangud oma
majandusolukorrale, kuid ootustes perede majandusolukorrale ja püsikaupade ostuprognoosis polnud
muutust ning veidi halvenesid ootused riigi majanduse olukorrale. Tarbijate ootused riigi majandusele olid
neljast indikaatori komponendist endiselt kõige madalamal tasemel.
Eesti tarbijate kindlustunne püsib oluliselt madalam Euroopa Liidu riikide ja lähiriikide tarbijate
kindlustundest.
Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)
Kindlustunde Pere majanduslik Pere majanduslik Eesti majanduslik Püsikaupade
indikaator olukord viimasel olukord 12 kuu olukord 12 kuu ostud järgmisel
12 kuul (saldo) pärast (saldo) pärast (saldo) 12 kuul (saldo)
Pikaajaline keskmine −10 −10 −3 −4 −22
Juuni 2013 −11 −10 1 2 −37
Juuni 2014 −8 −4 5 3 −36
Juuni 2015 −7 −5 3 −3 −24
Juuni 2016 −7 −2 4 −4 −25
Juuni 2017 −2 0 4 9 −22
Juuni 2018 −1 2 6 9 −24
Juuni 2019 −3 4 5 1 −20
Juuni 2020 −22 −2 2 −29 −58
Juuni 2021 −11 −4 0 −2 −36
Juuni 2022 −35 −28 −33 −62 −16
Juuni 2023 −29 −29 −22 −47 −17
Juuni 2024 −27 −27 −19 −41 −23
Aprill 2025 −36 −36 −32 −50 −26
Mai 2025 −35 −37 −32 −48 −23
Juuni 2025 −35 −33 −32 −51 −23
45
Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 233, juuni 2025
Tarbijate kindlustunne oli juunis negatiivne kõikides sotsiaalsetes gruppides (sissetulek, sugu, vanus),
kusjuures kõige ebakindlamalt tundsid end väikseima sissetulekuga (I tulukvartiil) ja eakamad tarbijad (50+
aastat) ning suhteliselt kindlamalt suurima sissetulekuga (IV tulukvartiil) tarbijad ja noored (16−29 aastat).
46
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Tarbijabaromeeter
47
Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 233, juuni 2025
TARBIJABAROMEETER
(vastuste jagunemine %-des)
Küsimus 2025 Küsimus 2025
aprill mai juuni aprill mai juuni
1. Perekonna majanduslik olukord võrreldes sellega, 5. Hindade muutus viimase 12 kuu jooksul
mis oli 12 kuud tagasi oluliselt tõusnud ++ 60,5 65,4 65,4
palju parem ++ 1,0 1,3 2,7 mõõdukalt tõusnud + 27,9 23,9 24,9
mõnevõrra parem + 9,0 8,7 6,9 natuke tõusnud = 9,9 8,5 8,3
sama = 27,8 26,8 31,3 jäänud samaks – 0,2 0,6 0,3
mõnevõrra halvem – 38,4 39,1 35,4 alanenud – – 0,3 0,5 0,2
palju halvem – – 22,5 23,0 21,9 ei oska öelda 1,2 1,1 0,9
ei oska öelda 1,3 1,1 1,8 saldo 74 77 78
saldo -36 -37 -33
6. Hindade muutus lähema 12 kuu jooksul
2. Perekonna majanduslik olukord 12 kuu pärast (võrreldes möödunud 12 kuuga)
palju parem ++ 0,9 1,4 1,8 hinnad tõusevad kiiremini ++ 23,6 27,8 29,7
mõnevõrra parem + 8,3 8,5 8,6 hinnad tõusevad sama kiiresti + 50,5 46,2 48,3
sama = 27,3 25,6 25,5 hinnad tõusevad aeglasemalt = 18,7 19,0 17,3
mõnevõrra halvem – 34,5 36,4 35,0 hinnad püsivad samal tasemel – 1,6 1,4 1,3
palju halvem – – 19,5 19,5 20,2 hinnad langevad – – 0,1 0,3 0,0
ei oska öelda 9,5 8,6 8,9 ei oska öelda 5,5 5,3 3,4
saldo -32 -32 -32 saldo 48 50 53
2.1. Kui kerge või raske on Teil hinnata
oma pere majandusolukorra tulevikku? 7. Tööpuudus järgneva 12 kuu jooksul
väga kerge ++ 3,3 4,0 3,2 kasvab tunduvalt ++ 23,2 25,8 27,9
kerge + 26,0 27,6 28,1 kasvab mõnevõrra + 40,9 40,3 35,7
raske – 40,5 41,2 40,5 jääb samaks = 20,0 20,0 21,0
väga raske – – 13,0 11,9 13,0 väheneb mõnevõrra – 4,5 4,0 4,1
ei oska öelda 17,2 15,3 15,2 väheneb tunduvalt –– 0,4 0,4 0,5
saldo -17 -15 -16 ei oska öelda 11,0 9,5 10,8
saldo 41 44 43
3. Eesti majanduslik olukord võrreldes sellega,
mis oli 12 kuud tagasi
8. Praeguse aja soodsus püsikaupade ostmiseks
palju parem ++ 0,5 0,4 0,7
praegu on sobiv aeg + 6,4 8,0 7,0
mõnevõrra parem + 4,5 5,1 4,0
ei eriti soodne ega ebasoodne = 32,6 33,2 32,6
sama = 7,1 10,3 9,1
mõnevõrra halvem – 36,2 32,2 33,2 ei ole soodne – 43,5 42,1 43,7
palju halvem – – 49,4 50,8 50,8 ei oska öelda 17,5 16,7 16,7
ei oska öelda 2,3 1,2 2,2 saldo -37 -34 -37
saldo -65 -64 -65 9. Kulutamine püsikaupade ostuks järgmisel 12 kuul
(võrreldes viimase 12 kuuga)
4. Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast
tunduvalt rohkem ++ 6,1 8,6 6,6
palju parem ++ 0,4 0,6 0,7
mõnevõrra parem + 7,8 9,9 8,1 mõnevõrra rohkem + 10,0 8,4 10,2
sama = 11,3 11,8 11,2 umbes samad = 26,7 27,6 28,3
mõnevõrra halvem – 34,7 32,4 32,7 mõnevõrra vähem – 16,5 14,4 13,1
palju halvem – – 36,6 37,3 39,7 tunduvalt vähem – – 28,8 28,5 28,2
ei oska öelda 9,2 8,0 7,6 ei oska öelda 11,9 12,5 13,6
saldo -50 -48 -51 saldo -26 -23 -23
48
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Tarbijabaromeeter
Küsimus 2025 Küsimus 2025
aprill mai juuni aprill mai juuni
10. Praeguse majandusliku olukorra sobivus 13. Auto ostmise tõenäosus järgmise 12 kuu jooksul
raha kogumiseks/säästmiseks väga tõenäoline ++ 0,7 - -
väga sobiv aeg ++ 5,9 7,0 5,2 küllaltki tõenäoline + 3,7 - -
küllaltki sobiv aeg + 22,4 21,3 23,3 küllaltki ebatõenäoline – 14,2 - -
pigem ebasobiv aeg – 34,5 34,6 33,3 täiesti ebatõenäoline – – 77,0 - -
täiesti ebasobiv aeg – – 22,2 23,3 22,6 ei oska öelda 4,4 - -
ei oska öelda 15,0 13,8 15,6 saldo -82 - -
saldo -22 -23 -22 14. Maja/korteri ostmise või ehitamise tõenäosus
järgmise 12 kuu jooksul
11. Raha säästmise tõenäosus lähema 12 kuu jooksul
väga tõenäoline ++ 1,4 - -
väga tõenäoline ++ 8,1 8,8 9,6
küllaltki tõenäoline + 3,0 - -
küllaltki tõenäoline + 25,8 27,4 24,4
küllaltki ebatõenäoline – 10,8 - -
küllaltki ebatõenäoline – 35,8 32,8 33,1
täiesti ebatõenäoline – – 82,1 - -
täiesti ebatõenäoline – – 23,2 24,2 24,7
ei oska öelda 2,7 - -
ei oska öelda 7,1 6,8 8,2
saldo -85 - -
saldo -20 -18 -19
15. Suuremate kulutuste tegemise tõenäosus oma maja
12. Pere praegune rahanduslik olukord või korteri kapitaalseks ümberehitamiseks või
säästetakse palju ++ 5,5 4,8 4,9 remontimiseks järgneva 12 kuu jooksul
säästetakse natuke + 36,7 39,1 37,1 väga tõenäoline ++ 4,3 - -
tullakse ots–otsaga välja = 33,9 36,2 35,1 küllaltki tõenäoline + 13,5 - -
kulutatakse varasemaid sääste – 16,1 14,0 15,1 küllaltki ebatõenäoline – 24,7 - -
elatakse võlgu –– 5,4 3,9 5,0 täiesti ebatõenäoline – – 53,0 - -
ei oska öelda 2,4 2,0 2,8 ei oska öelda 4,5 - -
saldo 10 13 11 saldo -54 - -
TARBIJABAROMEETER (saldod)
Küsimus 1992–2025 2024 2025
min kesk max 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6
PEREKONNA MAJANDUSLIK OLUKORD
Viimased 12 kuud -53 -10 18 -27 -27 -31 -32 -34 -31 -34 -32 -38 -38 -36 -37 -33
12 kuu pärast -46 -3 17 -19 -22 -33 -29 -31 -29 -32 -36 -35 -31 -32 -32 -32
TULEVKU HINDAMISE RASKUS -29 -12 10 -12 -10 -13 -13 -14 -12 -11 -14 -15 -18 -17 -15 -16
RIIGI MAJANDUSLIK OLUKORD
Viimased 12 kuud -75 -13 38 -65 -62 -69 -68 -68 -68 -70 -69 -68 -65 -65 -64 -65
12 kuu pärast -69 -4 27 -41 -42 -55 -52 -53 -53 -54 -58 -53 -49 -50 -48 -51
HINNAD
Viimased 12 kuud -29 43 92 69 68 71 71 72 72 77 74 74 76 74 77 78
Muutus % -des 1 12 17 11 11 11 11 11 11 11 11 11 11 11 11 11
Järgmised 12 kuud -33 34 85 26 29 45 43 45 46 49 54 48 48 48 50 53
Muutus % -des -1 8 21 8 8 10 9 10 10 10 10 10 10 10 9 10
TÖÖPUUDUS -22 18 76 46 44 51 52 55 52 54 54 52 45 41 44 43
PÜSIKAUPADE OSTUD
Praegu -47 7 47 -36 -35 -32 -33 -34 -32 -34 -40 -43 -38 -37 -34 -37
Järgmise 12 kuu jooksul -66 -22 -2 -23 -22 -25 -22 -28 -25 -28 -29 -26 -23 -26 -23 -23
SÄÄSTUD
Praegu -75 -21 8 -17 -16 -19 -21 -19 -15 -17 -20 -25 -22 -22 -23 -22
Järgmise 12 kuu jooksul -47 -23 15 -15 -17 -19 -16 -17 -17 -19 -20 -22 -21 -20 -18 -19
PERE RAHANDUSLIK OLUKORD -22 15 33 15 13 11 13 14 13 11 13 9 10 10 13 11
AUTO OSTMINE -89 -73 -55 x -74 x x -77 x x -82 x x -82 x x
MAJA, KORTERI OSTMINE -93 -84 -64 x -81 x x -81 x x -81 x x -85 x x
MAJA, KORTERI REMONT -70 -42 -14 x -51 x x -50 x x -53 x x -54 x x
KINDLUSTUNDE INDIKAATOR -45 -10 14 -27 -28 -36 -34 -37 -34 -37 -39 -38 -35 -36 -35 -35
49
Majandusindikaatorid Konjunktuur nr 233, juuni 2025
3. Eesti majandusareng 1993−2024 ja prognoos 2025
Taastanud 1991. aastal oma iseseisvuse, tuli Eestil turumajanduse tingimustes edu saavutamiseks kiiresti
läbi viia mitmeid ümberkorraldusi. Reformide käigus ja tootmise viimisel vastavusse uute välisturgude
nõuetega vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt aastatel 1992−1994 ligi veerandi võrra. Majanduse tõus
algas 1995. aastal, kuid sellele järgnevad 20 aastat olid küllaltki eriilmelised. Ebastabiilsuse põhjuseks olid
eelkõige muutused väliskeskkonnas. Esimese mõõna põhjustas aastatel 1998−1999 Venemaa finantskriis.
Järgnes 8-aastane tõusuperiood ligi 8%-lise keskmise aastakasvuga, mis lõppes majanduse ülekuumene-
misega ja 2008. aastal alanud suure ülemaailmse finantskriisiga. Eesti majandus kukkus oluliselt ja kriisist
taastumine võttis 3−4 aastat. EesG majandust mõjutasid ka riikidevahelised majandussanktsioonid, mis
järgnesid Krimmi annekteerimisele Venemaa poolt 2014. aastal. Eesti majanduskasv aeglustus 2015. aastal
2%-le, kuid 2016. aastal majandusolukord taas paranes ja võrdlemisi kiire areng (keskmiselt 4% aastas) kestis
2019. aastani. 2020. aastal Covid-pandeemiaga kaasnenud majanduslangusest (3%) taastus Eesti majandus
juba 2021. a edukalt, majanduskasvuga 7%. Alates 2022. aastast on Eesti majandusele negatiivset mõju
avaldanud alanud Venemaa sõda Ukraina vastu. 2024. aastal hakkas olukord meie lähematel ekspordi-
turgudel Soomes ja Rootsis paranema, avardades võimalusi Eesti ekspordi taastumiseks.
Nüüd kõigest lähemalt:
Sisemajanduse koguprodukt (SKP). Reformide ja majanduse ümberstruktureerimise käigus (1992−1994)
kahanes sisemajanduse koguprodukt (püsivhindades) ligi veerandi võrra. 1994. aasta teisel poolel alanud
tõus kestis 2007. aastani, erandiks 1999. aasta. Nominaalhindades suurenes SKP 1995−2007 ligikaudu 6
korda. Majanduse reaalkasv oli perioodil 2000−2007 keskmiselt 8% aastas. Areng kiirenes pärast EesG
liitumist Euroopa Liiduga ja 2006. aastal omandas majandus juba ülekuumenemise tunnuseid. Olukord
muutus järsult 2008. aastal, kui Eesti majanduse jahutamisele kinnisvarabuumist lisandus ülemaailmne
finantskriis. Esimesel kriisiaastal 2008 langes SKP 5% ja järgmisel 15%. Kriisieelne tase taastus alles 2016.
aastal. Uus majanduskasvu kiirenemine algas 2017 (kasv 5,6%) ja kestis 2019. aastani. 2020. aasta Covid-
kriisi aegses globaalses majanduslanguses kahanes ka Eesti majandus 2,9%, juba 2021. aastal järgnes tõus
7,1% ja 2022. a 0,1%, kuid 2023. aastal taas langus 3,0%, mis 2024. aastal aeglustus 0,3 %-le. SKP elaniku
kohta (hindade erinevust arvestades) moodustas 2024. a 79% Euroopa Liidu 27 riigi keskmisest (2023. a 80%,
2020−2021. a seni kõrgeim näitaja 85%). 2025. aastaks prognoosib EKI SKP kasvu 1,3% püsivhindades.
Tarbijahinnaindeks (THI). Tarbekaubad ja tasulised teenused kallinesid krooni ajal 10,7 korda (1992. a juunist
kuni 2010. a detsembrini). Tarbijahindade tõus seejuures aastast aastasse aeglustus, jõudes 2003. aastal
1,3%-ni, kiirenedes seejärel aastail 2004−2006 3−4%-le aastas. Hinnatõusu aluseks oli siis siirde-
majandusriikidele iseloomulik hinnakonvergents. Sel perioodil kasvasid administratiivselt reguleeritavad
hinnad kiiremini vabalt kujunevaist hindadest ja teenuste hinnad kaupade hindadest. Nõudmis- ja
pakkumispoolsete tegurite koosmõjul hakkas 2007. aastal inflatsioon taas kiirenema: 2007. aastal oli THI 6,6%
ja 2008. aastal koguni 10,4%. Olukord muutus järsult 2009. aastal, mil majanduslanguse ja vähenenud
nõudluse mõjul hinnad langesid 0,1%. Majanduskasvu taastumisel perioodil 2010−2013 tõusid tarbijahinnad
taas 3−5% aastas. Olukord muutus 2014. aastal, kui nafta jt toormete hinnad maailmaturul järsult kukkusid
50
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Majandusindikaatorid
ning ka Eesti langes kaheks aastaks deflatsiooni. 2016. aastal tõusid hinnad vaid 0,1% ja aastail 2017−2019
piirdus hinnatõus 2−3%-ga aastas. Covid-kriisi aegu langesid tarbijahinnad 2020. a 0,4%, pöördudes nõudluse
taastudes 2021. aastal tõusule 4,6% võrra. Aastail 2022−2023 kasvasid tarbijahinnad kiiresG (vastavalt 19,4%
ja 9,2%), 2024. a aeglustus kasv 3,5%-le, millega Eesti oli inflatsiooni kiiruselt EL neljas riik. Ilmselt kiireneb
hinnakasv 2025. aastal vähemalt 5%-le. Tarbekaupade ja teenuste hinnatase Eestis on jõudnud Eurostati
andmeil EL keskmisele tasemele, olles 2024. aastal sellest täpselt 100% (2023. a 101%, 2022. a 99%).
Tööhõive ja töötus. 90-ndatel aastatel vähenes tööga hõivatute arv Eestis oluliselt negatiivse iibe ja
väljarände tõttu. Trend muutus 2000. aastal ja järgneva 8 aastaga tõusis hõivatute arv 585 tuhandelt 658
tuhande inimeseni. Kinnisvarabuumi aegu lisandus ehitussektorisse ligi 40 tuhat töötajat. Seejärel alanud
majanduskriisis langes hõivatute arv 594 tuhandeni (2009. a). Järgnenud aeglase hõive tõusuga jõudis hõiva-
tute arv 2019. aastaks 668 tuhandeni, alanes Covid-kriisi aastal 2021 651 tuhandele. Sealtpeale on hõivatute
arv kolme aastaga tõusnud, osalt tänu sisserändele 2022. a 677 tuhandelt 2024. aastaks 699 tuhandele.
Tööhõive määr on 69% nagu aasta varemgi. Registreeritud töötuse määr kasvas iseseisvuse algaastatel ja
ulatus 2004. aastal 10%-ni. Järgnes buumiaja lõpuni kestnud hõivatute arvu kasv, mis langetas töötuse
2007. aastaks 4,6%-le. Kriis kergitas töötuse määra 16,7%-le (2010), järgnes taas aeglane tööpuuduse
vähenemine 4,5%-le 2019. aastal. Covid-kriisi aastal 2020 tõusis töötuse määr 6,8%-le, alanedes seejärel
2022. aastaks 5,6%-le. Nõrgenenud välis- ja sisenõudlus koos tööealise elanikkonna arvu kasvuga tõstis
töötuse määra 2023. aastal 6,4%-le ja 2024. aastal 7,6%-le, sh alla 25-aastaste seas oli see 19%. EKI hinnangul
ei vähene töötus ka 2025. aastal ja võib ulatuda 7,8%-ni.
Bruto- ja reaalpalk. Aastail 1992−2008 keskmine brutopalk järkjärgult suurenes, ületades 400 euro piiri 2003.
aastal ja 800 euro piiri 2008. aastal. Palga kasv oli 2008. aastani kiirem tarbijahindade kallinemisest, tagades
kõikidel aastatel reaalpalga tõusu, mis oli kiireim buumiaastatel, üle 10% nii 2006. kui ka 2007. aastal.
Majanduskriisi ajal 2009. aastal langes keskmine brutopalk 784 eurole, reaalpalk vähenes ligi 7%. Buumiaegne
rekordtase ületati juba 2011. aastal. Perioodil 2013−2019 kasvas reaalpalk keskmiselt 5% aastas, ehk kiiremini
majanduskasvust, mis oli keskmiselt 3% aastas. 2020. aastal reaalpalga kasv aeglustus ja 2021−2022 vähenes
reaalpalk kiire inflatsiooni oludes (vastavalt 2,7% ja 6,5% aastas). 2023.−2024. aastal nii bruto- kui reaalpalk
tõusid. 2024. aastal kerkis keskmine brutopalk 1981 eurole (kasv 8%, reaalkasv 4%), mediaanpalk 1628 eurole.
2025. aastaks prognoosib EKI palgakasvu aeglustumist ja keskmist brutopalka 2090 eurot (reaalkasv 1%).
51
Majandusindikaatorid Konjunktuur nr 233, juuni 2025
Väliskaubandus. Kaupade eksport ja import arenesid teisel iseseisvusajal kiiresti, esialgu küll kuni buumini.
Kriisiaastal 2009 vähenes väliskaubanduse käive vähenes ligi veerandi võrra, kuid juba 2010. aastal oli
kriisieelne tase ületatud. Edukas oli ka 2012. aasta, ent seejärel vähenes kaubavahetus kolm aastat järjest
keskmiselt 2% aastas. Ekspordi käive tõusis 1993. aasta 0,7 mld eurolt (45% SKP suhtes) kümne aastaga
2003. a juba 4,0 mld euroni ja 2008. aastal 5 mld euroni (52% SKP-st). Kriisi aegu vähenes kaupade eksport
6,5 mld euroni, kuid saavutas juba 2012. aastal uue rekordtaseme 12,5 mld eurot (70% SKP-st). 2013−2015
vähenes ekspordikäive ca 2% aastas, järgnenud kolme aastaga 2016−2018 aga kasvas kokku 24%, püsides
sel tasemel ka 2019−2020. Pärast pandeemiat suurenes ekspordikäive aastail 2021−2022 kiiresti, vastavalt
28% ja 17%, jõudes 21,3 mld euroni. 2023. aastal vähenes eksport nõrga välisnõudluse tõttu 16% 18,2 mld
eurole. Eksport elavneb taas alates 2024. aasta IV kvartalist, kuid 2024. aasta ekspordikäive 17,4 mld eurot
jäi 4% alla mullust taset. 2025. aastal edeneb eksport eeldatavasti kasvutrendil, kasvades 19,4 mld eurole.
Kaupade impordi käive on tavapäraselt mõnevõrra (15−30%) ekspordist suurem, 2024. aastal 19% võrra.
Impordinõudluse kiiret kasvu on soodustanud välismaiste otseinvesteeringute sissevool, eriti buumiaastatel
ja eratarbimise areng. Impordis Soomest ja Rootsist on olulisel kohal ka allhanketöödeks vajalik toore ja
materjalid. Enne Covid-kriisi 2018.−2019. a imporditi kaupu 16 mld euro eest aastas, 2020. aastal vaid 15
mld euro eest. Pärast 2022. aasta rekordilist importi 25,4 mld euro eest on sissevedu vähenenud ja jäi 2024.
aastal imporditi kaupu 20,7 mld euro eest. 2025. aastaks prognoosib EKI impordikäivet 22,5 mld eurot.
Tööstustoodang. Tööstuse osakaal loodud lisandväärtuses on majanduse ümberstruktureerimise käigus
vähenenud 28%-lt (1992. a) 2024. aastaks 17%-le. Tööstustoodangu maht siiski enamikul aastatel
järjepidevalt kasvas, v.a 1999. ja 2008.−2009. aasta kriiside aegu ning alates 2020. aastast. Märkimisväärselt
kiire oli tööstuse areng aastail 2000−2007, mil toodangu mahuindeks tõusis keskmiselt 10% aastas. Areng
tugines suuresti kasvanud välistellimustele, sh allhangetele. 2008. aastal alanud ülemaailmse finantskriisist
tingitud nõudluse langus tõi kahe aastaga toodangu 29%-lise vähenemise. Järgnenud uue kiire tõusuga
2010−2011 suurenes tööstustoodang taas 48%, seejärel nõrgema välisnõudluse tõttu areng aeglustus.
Aastail 2012−2018 kasvas tööstustoodang keskmiselt 3% aastas, vähenes aga seejärel 2019−2020 (2% ja 5%).
2021. aasta taastumisele (6,4%) järgnes alates 2022. aastast jälle langus. Nõudlus Eesti sihtturgudel
Põhjamaades langes ja 2023. a vähenes töötleva tööstuse toodang 11%. 2024. aastal hakkas olukord
lähematel välisturgudel tasahaaval paranema, tööstustoodangu langus aeglustus 4%-le. 2025. aastal võib
loota töötleva tööstuse toodangu kasvu 3%.
52
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Majandusindikaatorid
Tähtsamad majandusnäitajad 2009−2024 ja prognoos 2025. aastaks
2025
Mõõt-
Näitaja 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 prog-
ühik
noos
Sisemajanduse
mld € 14,7 16,7 18,1 19,2 20,4 21,0 22,2 24,3 26,4 28,5 27,9 31,5 36,4 38,2 39,5 41,5
koguprodukt (SKP)
SKP, muutus
% 2,4 7,6 3,7 1,8 3,3 1,8 3,1 5,6 3,7 3,7 −2,9 7,2 0,1 –3,0 –0,3 1,3
püsihindades
Eratarbimine,
muutus % −1,3 3,7 5,3 4,2 4,1 4,6 4,1 2,1 4,5 4,2 −1,0 7,2 3,1 −1,5 −0,4 0,8
püsihindades
Investeeringud
põhivarasse,
% −2,2 35,6 12,0 1,5 −2,6 −3,2 5,1 13,9 10,5 6,2 17,8 0,3 −8,1 7,5 −6,9 3,0
muutus
püsihindades
Tarbijahinnaindeks
% 3,0 5,0 3,9 2,8 −0,1 −0,5 0,1 3,4 3,4 2,3 −0,4 4,6 19,4 9,2 3,5 5,0
(aasta keskmine)
Tööstustoodangu
tootjahinnaindeks % 3,3 4,4 2,3 4,1 −1,6 −2,0 −0,7 3,6 2,6 −0,2 −2,4 12,4 26,8 0,9 −0,9 2,0
(aasta keskmine)
Kaupade eksport mld € 8,7 12,0 12,5 12,3 12,0 11,6 11,9 12,9 14,4 14,4 14,3 18,2 21,7 18,2 17,4 19,4
Kaupade import mld € 9,3 12,7 14,1 13,9 13,8 13,1 13,5 14,8 16,2 16,1 15,1 20,0 25,4 21,1 20,7 22,5
Kaubavahetuse
mld € −0,5 −0,7 −1,6 −1,6 −1,8 −1,5 −1,6 −1,9 −1,8 −1,7 −0,9 −1,7 −3,7 −3,0 −3,3 −3,1
saldo
Teenuste eksport mld € 3,6 4,0 4,7 5,0 5,4 5,3 5,5 6,1 6,7 7,2 5,7 8,6 10,7 11,7 12,5 13,2
Teenuste import mld € 2,2 2,7 3,1 3,6 3,7 3,6 3,9 4,2 4,7 5,1 5,6 7,7 8,4 9,1 9,5 10,2
Jooksevkonto
mld € 0,3 0,2 −0,3 0,0 0,1 0,3 0,2 0,4 0,1 0,6 −0,7 −1,1 −1,4 –0,7 –0,5 –0,1
saldo
SKP suhtes % 1,8 1,3 −1,9 0,3 0,6 1,5 1,0 1,7 0,6 2,0 −2,5 −3,6 −3,9 –1,7 –1.1 −0,2
Töötuse määr % tööjõust 16,7 12,3 10,0 8,6 7,3 6,2 6,8 5,8 5,4 4,5 6,9 6,2 5,6 6,4 7,6 7,8
Nominaalpalk
€ 792 839 887 949 1005 1065 1146 1221 1310 1407 1448 1474 1645 1832 1981 2090
keskmiselt kuus
Reaalpalga kasv
eelmise aasta % −2,0 0,9 1,8 4,2 6,0 6,5 7,5 3,1 3,9 5,1 3,3 −2,7 −6,5 2,1 4,4 1,0
suhtes
Mediaanpalk 1200 1340 1501 1628 1728
Tööstustoodang,
% 23,5 19,9 1,1 4,1 3,9 0,3 3,4 4,0 4,9 −2,0 −5,0 6,4 −1,9 −10,5 −4,0 3,0
mahuindeks
Jaemüük,
% −1,8 6,2 8,8 5,5 6,4 6,7 3,7 3,3 3,5 5,4 1,8 10,0 2,0 −8,0 –3,0 3,5
mahuindeks
Omal jõul Eestis
mld € 1,3 1,7 2,0 2,2 2,2 2,1 2,2 2,8 3,2 3,5 3,4 3,8 4,6 3,9 3,7 3,9
tehtud ehitustööd
53
Rahvusvaheline konkurentsivõime Konjunktuur nr 233, juuni 2025
4. Riikide rahvusvaheline konkurentsivõime:
IMD 2025. aasta edetabel
Eesti asetus riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamisel IMD edetabelis 69 riigi võrdluses 2025.
aastal 33. kohale. 2024. aastaga võrreldes Eesti positsioon ei muutunud.
Juunis avaldas Lausanne´i Juhtimise Arendamise Instituut (IMD) järjekordse21 riikide rahvusvahelise
konkurentsivõime hindamise tulemused. Sel aastal osales projektis 69 riiki ehk kaks riiki enam kui aasta
varem (lisandusid Keenia, Namiibia ja Omaan, välja jäi Iisrael). Riikide rahvusvahelise konkurentsivõime
hindamine tugines 2024. aasta statistilistele andmetele ja 2025. aasta alguses läbi viidud ettevõttejuhtide
küsitluse tulemustele. Eesti osas on IMD partneriks Eesti Konjunktuuriinstituut.
Alljärgnevalt toome ära projektis osalenud 69 riigi kohad üldedetabelis ning neljas alamedetabelis.
Tabel 4.1. IMD riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabel 2025. aastal
Koht Koht konkurentsivõime faktorite lõikes
Riik üldjärjestuses Majanduse Valitsuse Äritegevuse Infrastruktuur
seisund tõhusus efektiivsus
Šveits 1 13 1 6 1
Singapur 2 1 3 8 6
Hongkong 3 6 2 2 7
Taani 4 15 6 1 2
AÜE 5 2 4 3 23
Taiwan 6 10 8 4 10
Iirimaa 7 9 5 11 17
Rootsi 8 20 9 9 3
Katar 9 7 7 5 30
Holland 10 19 12 7 9
Kanada 11 14 11 13 5
Norra 12 26 10 15 8
USA 13 3 33 19 11
Soome 14 46 15 16 4
Island 15 52 18 10 12
Hiina 16 5 37 18 15
Saudi Araabia 17 17 17 12 31
Austraalia 18 16 13 37 22
Saksamaa 19 12 27 29 13
Luksemburg 20 35 14 23 24
Leedu 21 38 23 17 26
Bahrein 22 18 28 14 36
Malaisia 23 4 25 32 35
Belgia 24 29 42 22 16
Tšehhi 25 28 21 30 29
21 IMD viib riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamist läbi 1984. aastast. Eesti Konjunktuuriinstituut on IMD
partneriinstituut alates 2001. aastast.
54
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Rahvusvaheline konkurentsivõime
Koht Koht konkurentsivõime faktorite lõikes
Riik üldjärjestuses Majanduse Valitsuse Äritegevuse Infrastruktuur
seisund tõhusus efektiivsus
Austria 26 40 40 27 14
Korea Vabariik 27 11 31 44 21
Omaan 28 48 16 21 38
Suurbritannia 29 32 36 36 20
Tai 30 8 32 24 47
Uus-Meremaa 31 54 20 39 28
Prantsusmaa 32 21 47 40 18
Eesti 33 57 24 28 32
Kasahstan 34 51 22 20 44
Jaapan 35 23 38 51 19
Kuveit 36 43 19 31 43
Portugal 37 42 35 42 25
Läti 38 59 29 34 33
Hispaania 39 22 56 41 27
Indoneesia 40 24 34 26 57
India 41 27 45 25 51
Tšiili 42 44 30 43 48
Itaalia 43 31 54 45 34
Küpros 44 36 26 52 46
Puerto Rico 45 58 43 35 42
Sloveenia 46 37 48 55 39
Jordaania 47 65 39 33 52
Ungari 48 41 46 61 37
Rumeenia 49 56 44 50 45
Kreeka 50 53 53 53 40
Filipiinid 51 33 51 46 60
Poola 52 25 58 64 41
Horvaatia 53 34 52 66 49
Kolumbia 54 49 65 47 56
Mehhiko 55 39 62 54 61
Keenia 56 62 60 38 64
Bulgaaria 57 50 50 67 53
Brasiilia 58 30 68 56 58
Botswana 59 69 41 48 59
Peruu 60 47 59 60 63
Ghana 61 66 49 49 67
Argentiina 62 64 67 58 54
Slovakkia 63 60 64 68 50
LAV 64 63 63 57 62
Mongoolia 65 55 61 65 66
Türgi 66 45 66 69 55
Nigeeria 67 61 57 59 68
Namiibia 68 67 55 63 65
Venetsueela 69 68 69 62 69
55
Rahvusvaheline konkurentsivõime Konjunktuur nr 233, juuni 2025
Tabelist nähtub, et 2025. aastal on kõige konkurentsivõimelisemad (TOP 10) järgmised riigid:
1. Šveits (eelmisel aastal 2. koht) 6. Taiwan (8. koht)
2. Singapur (1. koht) 7. Iirimaa (4. koht)
3. Hongkong (5. koht) 8. Rootsi (6. koht)
4. Taani (3. koht) 9. Katar (11. koht)
5. AÜE (7. koht) 10. Holland (9. koht)
Võrreldes eelmise aastaga lisandus TOP 10-sse Katar ja välja langes Norra. Loetelust nähtub, et TOP 10-sse
kuuluvad enamikus väikesed riigid (lisaks Honkongi erihalduspiirkond), kus elanike arv jääb alla 20 miljoni.
Erandiks on Taiwan, kus elanike arv on suurem. Esikümnest pooled on Euroopa riigid.
Kui vaadata riikide konkurentsivõime muutumist viimasel aastal, siis suurimad tõusjad edetabelis on
Malaisia (+11 kohta), Leedu (+9 kohta), Kanada (+8 kohta) ja Läti (+7 kohta) ning suurimad langejad
Indoneesia (−13 kohta), Türgi (−13 kohta), Poola (−11 kohta) ja Korea (−7 kohta).
Eesti olulisematest kaubanduspartneritest on Rootsi edetabelis 8. kohal, Soome 14. kohal, Saksamaa 19.
kohal, Leedu 21. kohal ja Läti 38. kohal.
Alamedetabelites toodud andmed nelja faktori lõikes näitavad, et majanduse seisundi järgi on kuus
edukamat riiki Singapur, Araabia Ühendemiraadid, USA, Malaisia, Hiina ja Hongkong.
Valitsuse tõhususe arvestuses on edukamad Šveits, Hongkong, Singapur, Araabia Ühendemiraadid,
Iirimaa ja Taani.
Äritegevuse efektiivsuse poolest on teistest paremad Taani, Hongkong, Araabia Ühendemiraadid,
Taiwan, Katar ja Šveits.
Infrastruktuuri arengutasemelt on teistest ees Šveits, Taani, Rootsi, Soome, Kanada ja Singapur.
Eesti positsioon edetabelis majanduse seisundi arvestuses langes 54. kohalt 57. kohale (langus 3 kohta).
Valitsuse tõhususe arvestuses langes Eesti 20. kohalt 24. kohale (langus 4 kohta). Äritegevuse efektiivsuselt
tõusis 31. kohalt 28. kohale (tõus 3 kohta) ja infrastruktuuri arengus koht ei muutunud (32. koht nii 2024.
kui ka 2025. aastal)
Eesti on Euroopa liikmesriikide arvestuses tänavu sarnaselt eelmise aastaga 13. kohal.
Tabel 4.2. EL liikmesriikide kohad IMD riikide konkurentsivõime edetabelis 2025. aastal
Koht EL Riik Koht Koht EL Riik Koht
arvestuses üldedetabelis arvestuses üldedetabelis
1 Taani 4 14 Portugal 37
2 Iirimaa 7 15 Läti 38
3 Rootsi 8 16 Hispaania 39
4 Holland 10 17 Itaalia 43
5 Soome 14 18 Küpros 44
6 Saksamaa 19 19 Sloveenia 46
7 Luksemburg 20 20 Ungari 48
8 Leedu 21 21 Rumeenia 49
9 Belgia 24 22 Kreeka 50
10 Tšehhi 25 23 Poola 52
11 Austria 26 24 Horvaatia 53
12 Prantsusmaa 32 25 Bulgaaria 57
13 Eesti 33 26 Slovakkia 63
56
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele
5. Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevuse mõju kohta
Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele
Ettevõtjad hindasid juunis valitsuse viimase 3 kuu tegevuse mõju Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsi-
võimele enamasti negatiivselt või neutraalselt. Valitsusele heideti peamiselt ette maksupoliitikat, maksu-
tõuse ja stabiilse maksusüsteemi puudumist, samuti ebapiisavat tegelemist elektri hinna ja energia-
poliitikaga, bürokraatia vähendamise ja riigi kulude kontrolli alla saamise ja piiramisega.
EKI on alates 2015. aasta detsembrist küsinud ettevõtete juhtidelt: Milline on teie hinnangul valitsuse
viimase 3 kuu tegevuse mõju Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele? Uuringus osalejatel paluti
valida üks kolmest etteantud variandist (positiivne, neutraalne, negatiivne) ja oma vastust põhjendada.
Uuringuperioodi vältel on Eestis olnud võimul 8 valitsust. Küsitlemise ajal (2025. aasta juuni kaks esimest
nädalat) oli võimul Kristen Michali teine valitsus, mis astus ametisse 25. märtsil 2025 ning mille
moodustasid Eesti Reformierakond ja Eesti 200.
2025. aasta juunis saadeti küsimus veebiankeediga 2154-le EKI äribaromeetri valimisse kuuluvale juhile,
kellest vastas 616 ja neist 198 lisas hinnangule põhjenduse. 51% vastanutest hindas valitsuse viimase 3
kuu tegevuse mõju Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele negatiivselt, 44% andis neutraalse ja
5% positiivse hinnangu (märtsis 2025 vastavalt 65%, 33% ja 2%). Juunis antud hinnangud olid vähem
negatiivsed võrreldes 2025. aasta märtsis ja aasta tagasi antud hinnangutega ning negatiivsus on alates
eelmise aasta septembrist asendunud üha enam neutraalsusega (saldo22 juunis −46, märtsis −63, aasta
tagasi −61, pikaajaline keskmine −40) (joonis 5.1).
Joonis 5.1. Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele (% vastanutest)
Juunis olid kaubandus-, teenindus-, tööstus sektorite ettevõtete juhtide hinnangud pigem negatiivsed kui
neutraalsed, ehitussektori juhtide hinnangud aga pigem neutraalsed kui negatiivsed. Negatiivsete
hinnangute osakaal varieerus alates 40% (ehitus) kuni 57%-ni (kaubandus), neutraalsete hinnangute osakaal
40% (teenindus ja kaubandus) kuni 52%-ni (ehitus). Võrreldes märtsiga ei halvenenud juunis hinnangud
22 Saldo on positiivsete ja negatiivsete hinnangute vahe.
57
Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele Konjunktuur nr 233, juuni 2025
mitte üheski sektoris, negatiivsus vähenes oluliselt ja asendus neutraalsusega (joonis 5.2). Enim väljen-
dasid rahulolematust taas kaubandusettevõtete juhid (57% sektori juhtidest, saldo −55), tööstuseMe-
võtete juhid (50%, saldo −47) ja teeninduseMevõtete juhid (53%, saldo −47), kuid ehituseMevõtete juhid
olid pigem neutraalsel seisukohal (52% sektori juhtidest − neutraalne, 40% − negatiivne, saldo −33).
Positiivsete hinnangute osakaal küll suurenes veidi, kuid jäi endiselt tagasihoidlikuks ja varieerus sektoriti
2% (kaubandus) kuni 8%-ni (ehitus).
Valitsusele heideti valdavalt ette maksupoliitikat, maksutõuse ja stabiilse maksusüsteemi puudumist, mis
pärsivad tarbijate ostujõudu, suurendavad inflatsiooni ja palgasurvet, vähendavad nõudlust ja konku-
rentsivõimet ning asetavad ettevõtjad keerulisse olukorda. Valitsuselt oodatakse stabiilse ettevõtlus-
keskkonna loomist, konkreetseid samme ettevõtluse elavdamiseks, majanduspoliitika pikaajalist visiooni,
majanduskasvu eesmärgiks seadmist, tegelemist energiapoliitika ja elektri hinnaga, ekspertide kuulamist,
bürokraatia vähendamist ning enamat riigi kulude kontrolli alla saamist ja piiramist.
Joonis 5.2. Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele (saldod, %)
Positiivse hinnangu andjad tõid oma põhjendustes esile valitsuse püüdluse vähendada bürokraatiat ja
otsuste vastuvõtmist, mis loodetavasti mõjutavad majandust positiivselt. Samuti märgiti positiivsena
ettevõtete kasumimaksu tühistamist ja Rail Baltica edasiarendamist.
Neutraalse hinnangu andjad märkisid selgitustes, et ei osata midagi mõjusat valitsuse tegevuse viimasest
kolmest kuust välja tuua, tegusid on vähe ja reaalseid otsuseid, mis parandaksid Eesti konkurentsivõimet
või vähendaksid riigisisest bürokraatiat pole vastu võetud. Hetkel mõju avaldavad tegurid on otsustatud
varem kui kolm kuud tagasi. Toodi välja, et valitsus ei saa mõjutada kogu maailma majandust ja maksta
kinni majanduse madalseisust tulenevat koormust ettevõtetele, vaid ettevõtted peavad ise tegema
otsuseid hakkamasaamiseks. Avaldati arvamust, et pigem on tehtud otsuseid, mis survestavad ettevõtte
kulusid (maksutõusud jms), samas turvalise riigi ja kaitsekulude tõstmiseks pole maksutõusudele
alternatiivi ja julgeolekusse panustamine parandab ettevõtete ja inimeste kindlust investeerida.
Neutraalset hinnangut põhjendati ka valitsuse tegevuse heitlikkusega, sooviga midagi muuta, kuid ei olda
kindlad, mida ja millises mahus. Sooviti teada pikka plaani, kuhu ühiskond liigub ehk majandust
puudutavat poliitilist visiooni. Tõdeti, et maksurahu ei ole ja käibemaksu määra tõus juuli algusest pigem
vähendab üldist konkurentsivõimet, samas ettevõtete tulumaksust loobumist hinnati positiivseks, kuid
lubatud ajutise käibemaksu tõusu püsivaks muutmine kahandab juhtide hinnangul usaldust stabiilse
maksusüsteemi vastu, mis mõjutab konkurentsivõimet negatiivselt. Neutraalse hinnangu andjad tõid
positiivsena välja ESG nõuete (kestlikkusearuandlus) edasilükkamist ja katset parandada maksutõusude
negatiivset mõju, kuid ühtlasi märgiti, et pidev maksudega mängimine ja nende tõstmine pärsivad
inimeste ostujõudu ja suurendavad inflatsiooni ning riigi kulutusi pole piiratud.
58
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele
Negatiivne hinnang anti valdavalt maksude/aktsiiside tõstmise (sh täiendav käibemaksu tõstmine püsivalt
alates 1. juulist) ja valitsuse maksupoliitika tõttu. Vastanute hinnangul tähendab maksude tõstmine
ettevõtete jaoks toote kallinemist ja konkurentsivõime vähenemist, samuti suurendavad maksud palga-
survet ja tööjõukulusid ning tekitavad ebakindlust, soodustavad varimajandust ja piiriülest kaubandust.
Kiire inflatsioon tekitab ettevõtjate hinnangul suurt palgasurvet. Kasumi maksustamise ärajätmist hinnati
positiivseks, kuid ülejäänud maksutõusude (vastajate hinnangul liiga palju) mõju kogu majandusele ja eriti
ekspordile hinnati negatiivseks. Ettevõtjad märkisid tauniva hinnangu seletustes, et maksutõusud
pidurdavad majanduslanguse tingimustes majanduse taastumist, tõstavad hindu, tekitavad ettevõtetele
lisatööd, piiravad investeeringuid ja tarbimist ning vähendavad konkurentsivõimet. Inimeste ja ettevõtete
kindlustunnet vähendab vastanute hinnangul oluliselt ka hirmutamine sõjaohuga. Avaldati arvamust, et
ainult maksude tõstmisest ei piisa, vaja on jõuliselt kärpida kulusid ja riigisektori töötajaskonda (riigi-
aparaadi kulutuste kontrollimatu kasv ja avaliku sektori palgatõusud).
Ettevõtjad märkisid negatiivset hinnangut andes taas ebapiisavat ja ettevõtlusele kahjulikku energia-
poliitikat (kus eesmärgiks jätkuvalt rohepööre, mitte stabiilsus ja hind), suuri elektri hinna kõikumisi ja
teadmatust lähituleviku energia hindadest. Negatiivne hinnang anti ka seetõttu, et ei tunta riigi huvi
ettevõtluse vastu, vaid hoopis pidevat segadust ja pika plaani puudumist ning liiga kaua kestnud
peataolekut ja vastandlikke sõnumeid maksude teemal (nt automaks ja erandid mõni kuu hiljem). Leiti, et
segadus maksude ja ettevõtluskeskkonna üle püsib ning valitsusel puudub majanduse elavdamiseks
strateegia. Ettevõtjad ei näe tegevust selles suunas, et restoranide ja majutussektori käibemaksumäär
oleks Eestis Euroopa keskmise tasemel ning käibemaks toidukaupadele madalam. Valitsusele heideti
jätkuvalt ette madalat kompetentsust, võimetust riigi kulusid kontrolli alla saada ja vähest riigi kulude
piiramist, riigi võlakoormuse kiiret suurenemist, suutmatust viia majandust kasvule, tegutsemist vastu-
pidiselt majanduslikule loogikale, vähest ekspertide kuulamist ja konkreetsete sammude puudumist
ettevõtluse elavdamiseks. Avaldati arvamust, et valitsuse maksupoliitika mõjutab välisinvestoreid oma
tootmist ja/või investeeringuid teistesse (odavamatesse) riikidesse viima.
59
EKI toidukorv Konjunktuur nr 233, juuni 2025
6. EKI toidukorvi maksumus: II kvartal 2025
EKI toidukorv kallines II kvartalis 2,8%. Aastavõrdluses (juuni 2025/juuni 2024) kallines toidukorv 7,7%.
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) toidukorv23 maksis juunis 126.64 € ning oli 2025. aasta märtsi
toidukorvist 2,8% (3.43 €) kallim. Võrreldes 2024. aasta juuniga on toidukorv kallinenud 7,7% ehk 9.10 €
(tabel 6.1, joonis 6.1 ja 6.2).
Juunis võrreldes märtsiga kallinesid ostukorvis kõige rohkem aiasaadused ja kohv ning enim odavnesid
kanamunad ja kala.
Piimatoodete ostmisele kulus juunis neljaliikmelisel perel 26.31 € nädalas, mis on 0,9% võrra vähem kui
märtsis. II kvartalis odavnesid enim kohupiim 3,7% ja koor 2,4%. Juust odavnes 0,6%. Piim-keefir ja või
kallinesid vähesel määral (vastavalt 0,1% ja 0,2%).
Lihasaaduste ostukulud moodustavad jätkuvalt suurima osa (29%, 36.79 €) kogu 4-liikmelise pere nädala
toidukorvi maksumusest. Võrreldes märtsiga kasvas juunis ostukulu lihatoodetele 3,5%. Kallinesid
hakkliha 8,9%, jahutatud liha 5,6% ja suitsuliha-
tooted 1,5%. Keeduvorst seevastu odavnes 3,5%. Joonis 6.1. EKI toidukorvi maksumus juunis
Aiasaaduste maksumus toidukorvis tõusis juunis (1 nädala ostud Tallinna kauplustes,
võrreldes märtsiga 15,4%. Õunad ja juurvili kalli- €/4-liikmeline pere)
nesid vastavalt 27,9% ja 26,1%. Kartul kallines 2025 126,64
märtsiga võrreldes 2,5%. Neljaliikmelisel perel 2024 117,54
kulus juunis aiasaaduste ostmisele kokku 14,26 € 2023 117,28
nädalas. 2022 95,93
2021 81,38
Teraviljasaaduste ostukulud vähenesid juuni 2020 79,59
toidukorvis võrreldes märtsiga 0,5%. Enim odav- 2019 78,05
2018 76,23
nes leib 1,9%. Neljaliikmeline pere kulutas nädalas 2017 71,90
leivale 8.47 €, saiale-sepikule 6.89 € ning jahule- 2016 68,55
tangainetele 1.78 €. 2015 68,39
2014 70,73
Kala maksumus juunis võrreldes märtsiga vähenes 2013 70,77
3,4%. Kanamunade ostmisele kulutas neljaliik- 2012 67,49
meline pere juunis 4,4% vähem kui märtsis. 2011 66,95
2010 55,89
Võrreldes märtsiga odavnes juunis suhkur 1,6%. 2009 56,87
2008 59,18
Kallinesid kohv 23%, limonaad 7,3%, tee 4,2% ja
2007 49,67
kondiitritooted 0,4%. Margariin kallines 5,7%. 2006 46,63
2005 44,22
Aastaga (2025. aasta juuni võrreldes 2024. aasta 2004 42,39
juuniga) on EKI toidukorv kallinenud 7,7% (9.10€). 2003 41,27
Ostukorvis kallinesid aastaga kõik tootegrupid, 2002 44,22
neist suurim hinnatõus oli aia- ja lihasaadustel ning 2001 42,15
2000 38,13
väikseim teraviljasaadustel. 1999 38,33
Piimasaadused kokku on aastavõrdluses 6,7% 1998 38,26
1997 34,88
kallimad. Aastaga odavnes vaid kohupiim 3,7%. 1996 32,21
Koor kallines aastaga 19,1%, või 14,8%, piim-keefir 1995 26,75
ja juust 1,7%. 1994 23,70
1993 16,63
23 Eesti Konjunktuuriinstituudi toidukorv on püsiva koostise ja kaaluga ning vastab 4-liikmelise Tallinna pere 1 nädala tegelikele
ostudele Tallinna kauplustes. Toidukorvi kuulub 24 kaubagruppi 48 kindla toidukaubaga.
60
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 EKI toidukorv
Lihasaaduste maksumus ostukorvis oli 2025. aasta juunis aastatagusest 10,1% suurem. Kallinesid liha
15,8%, suitsulihatooted 1,5%, hakkliha 1,4%. Odavnes keeduvorst 0,1%.
Aiasaaduste ostmisele tehtavad kulutused (võrreldes 2024. aasta juuniga) suurenesid 16%. Õunad
kallinesid 42,4%, juurvili 23,1% ja kartul odavnes 2,1%.
Teraviljasaadused kallinesid aastaga 0,5%. Enim kallines sai-sepik 1,3%. Leib mõnevõrra odavnes (0,2%) ja
nisujahu hind ei muutunud.
Kanamunad kallinesid aastaga 6,3% ja kala 2%.
Juuni ostukorvis suurenes ostukulu aastatagusega võrreldes kohvile 58,6%, teele 15,4%, margariinile
5,7%, kondiitritoodetele 4,9% ja limonaadile 4% ning vähenes suhkrule 7,7%.
Joonis 6.2. EKI toidukorvi maksumus kaubagruppide lõikes 2024−2025 (4-liikmeline pere/1 nädal, €)
61
EKI toidukorv Konjunktuur nr 233, juuni 2025
Tabel 6.1. EKI toidukorvi maksumus ja selle muutumine Tallinna kauplustes (4-liikmeline pere/1 nädal)
Maksumus (€) Maksumuse muutus
juuni '25– juuni '25– juuni '25/ juuni '25/
Kaup Kogus
juuni '24 märts '25 juuni '25 juuni '24 märts '25 juuni '24 märts '25
eurodes %-des
Nisujahu 0,5 kg 0.65 0.66 0.65 0.00 −0.01 0.0 −1.5
Makaronid,
0,5 kg 1.12 1.15 1.13 0.01 −0.02 0.9 −1.7
tangained
Leib 3 kg 8.49 8.63 8.47 −0.02 −0.16 −0.2 −1.9
Sai, sepik 2 kg 6.80 6.79 6.89 0.09 0.10 1.3 1.5
Liha 2 kg 21.04 23.07 24.36 3.32 1.29 15.8 5.6
Hakkliha 250 g 2.18 2.03 2.21 0.03 0.18 1.4 8.9
Keeduvorst 1 kg 7.47 7.73 7.46 −0.01 −0.27 −0.1 −3.5
Suitsulihatooted 200 g 2.72 2.72 2.76 0.04 0.04 1.5 1.5
Piim, keefir 6l 8.07 8.20 8.21 0.14 0.01 1.7 0.1
Kohupiim 0,5 kg 2.73 2.73 2.63 −0.10 −0.10 −3.7 −3.7
Juust 400 g 4.72 4.83 4.80 0.08 −0.03 1.7 −0.6
Või 400 g 5.06 5.80 5.81 0.75 0.01 14.8 0.2
Koor 1,5 l 4.08 4.98 4.86 0.78 −0.12 19.1 −2.4
Kanamunad 10 tk 2.68 2.98 2.85 0.17 −0.13 6.3 −4.4
Kala 0,7 kg 4.41 4.66 4.50 0.09 −0.16 2.0 −3.4
Margariin 250 g 1.41 1.41 1.49 0.08 0.08 5.7 5.7
Suhkur 1 kg 1.30 1.22 1.20 −0.10 −0.02 −7.7 −1.6
Kohv 100 g 1.28 1.65 2.03 0.75 0.38 58.6 23.0
Tee 50 g 1.49 1.65 1.72 0.23 0.07 15.4 4.2
Kondiitritooted 1,3 kg 12.33 12.89 12.94 0.61 0.05 4.9 0.4
Juurvili 2 kg 2.47 2.41 3.04 0.57 0.63 23.1 26.1
Kartul 4 kg 6.21 5.93 6.08 −0.13 0.15 −2.1 2.5
Puuvili 2 kg 3.61 4.02 5.14 1.53 1.12 42.4 27.9
Limonaad 4 pdl 5.23 5.07 5.44 0.21 0.37 4.0 7.3
KOKKU 117.54 123.21 126.64 9.10 3.43 7.7 2.8
62
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Maailmamajanduse konjunktuur
Lisa 1
Riikide majandusindikaatorid 24
(protsentides)
SKP
Tarbijahinnad Tööpuuduse
I kv 2025/
2025 2025 määr
I kv 2024
USA 2,1 0,5 3,2 4,2 Mai
Hiina 5,4 4,4 −0,3 5,1 Aprill
Jaapan 1,7 0,6 2,7 2,5 Aprill
Suurbritannia 1,3 1,0 3,4 4,6 Märts
Kanada 2,3 0,7 2,3 7,0 Mai
Euroala 1,5 0,9 2,1 6,2 Aprill
Austria −0,5 1,0 2,7 5,6 Aprill
Belgia 1,1 1,0 2,9 6,4 Aprill
Prantsusmaa 0,6 0,6 0,9 7,1 Aprill
Saksamaa 0 0,1 2,3 3,6 Aprill
Kreeka 1,8 2,2 2,7 8,3 Aprill
Itaalia 0,7 0,5 2,0 5,9 Aprill
Holland 2,0 0,9 3,6 3,8 Aprill
Hispaania 2,8 2,6 2,3 10,9 Aprill
Tšehhi 2,2 1,8 2,1 2,4 I kv
Taani 4,0 2,6 1,8 2,9 Aprill
Norra −0,4 1,3 2,3 4,3 Märts
Poola 3,2 3,0 4,3 5,0 Mai
Venemaa 1,4 1,8 8,4 2,3 Aprill
Rootsi 1,0 1,8 2,3 8,9 Aprill
Šveits 2,0 1,1 0,3 2,9 Mai
Türgi 2,0 2,9 32,8 8,5 Aprill
Austraalia 1,3 2,1 2,1 4,1 Aprill
India 7,4 6,2 4,3 6,9 Mai
Argentina 2,1 5,7 41,1 6,4 IV kv
Brasiilia 2,9 1,9 5,5 6,6 Aprill
Mehhiko 0,8 −0,2 3,8 2,6 Aprill
24 Allikas: The Economist, 19. juuni 2025.
63
Maailmamajanduse konjunktuur Konjunktuur nr 233, juuni 2025
Lisa 2
Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades
(sesoonselt silutud andmete alusel)
Min Kesk- Max 2025
Aeg Väärtus mine Aeg Väärtus jaan veebr märts apr mai juuni
Euroopa Liit
Tööstus 04−20 -36,3 -3,9 12−21 13,1 -11,4 -10,2 -10,0 -10,5 -10,5 -11,6
Teenindus 05−20 -51,9 7,0 03−00 35,4 5,7 5,9 3,9 2,9 2,8 3,0
Tarbija 09−22 -28,4 -11,2 01−00 -1,9 -13,2 -12,9 -13,9 -15,9 -14,5 -14,8
Kaubandus 04−20 -35,1 -5,0 08−21 7,0 -3,6 -3,5 -5,4 -7,1 -5,8 -6,3
Ehitus 04−09 -36,2 -11,3 11−18 7,8 -4,9 -5,9 -5,8 -5,7 -5,3 -4,6
Majandususaldus 04−20 57,6 100,0 10−21 119,0 95,7 96,9 95,9 94,5 95,0 94,0
Euroala
Tööstus 04−20 -37,1 -3,7 10−21 14,9 -12,4 -11,1 -10,7 -11,1 -10,4 -12,0
Teenindus 05−20 -51,9 6,6 03−00 35,1 5,7 5,2 2,4 1,8 1,8 2,9
Tarbija 09−22 -28,7 -11,7 01−00 -1,8 -14,1 -13,6 -14,5 -16,6 -15,1 -15,3
Kaubandus 04−20 -36,1 -6,3 08−21 6,6 -5,3 -5,2 -7,0 -8,9 -7,2 -7,5
Ehitus 04−09 -34,8 -10,4 12−21 9,8 -2,9 -3,4 -3,6 -4,0 -3,5 -2,8
Majandususaldus 04−20 58,5 100,0 10−21 119,7 95,2 96,2 95,1 93,8 94,8 94,0
Belgia
Tööstus 05−20 -33,8 -8,1 06−21 7,5 -16,4 -13,5 -13,2 -13,9 -11,1 -9,2
Teenindus 04−20 -60,6 8,8 07−07 31,0 7,2 -1,4 -2,5 -7,9 -0,3 3,5
Tarbija 09−22 -27,9 -7,6 11−00 5,5 -13,7 -12,4 -15,9 -19,5 -14,4 -12,8
Kaubandus 05−20 -46,6 -6,4 10−10 11,7 -20,7 -5,0 -11,3 -10,9 -0,6 -8,1
Ehitus 01−15 -24,5 -7,1 03−22 9,0 -1,3 -3,6 -5,7 -5,8 -8,4 -7,6
Majandususaldus 04−20 57,1 100,0 07−21 120,0 93,2 94,0 91,6 87,8 95,7 97,6
Bulgaaria
Tööstus 04−20 -30,5 -2,8 01−08 12,0 1,7 1,2 1,6 -0,1 0,5 -0,3
Teenindus 05−20 -40,0 9,4 04−07 30,2 10,1 9,0 11,6 8,7 8,4 11,3
Tarbija 10−12 -37,3 -24,8 07−01 -8,0 -22,6 -18,6 -20,1 -21,3 -19,5 -20,0
Kaubandus 05−20 -19,1 12,1 03−00 28,4 14,2 16,2 15,9 14,9 15,1 16,8
Ehitus 10−09 -56,9 -19,0 03−08 20,0 -1,1 -2,5 -4,4 -4,5 -2,5 2,5
Majandususaldus 04−20 54,8 100,0 04−07 122,0 104,5 104,9 105,5 102,6 103,5 104,0
Tšehhi
Tööstus 02−09 -36,3 0,9 06−00 28,2 -6,8 -5,1 -2,9 -7,5 -4,5 -7,5
Teenindus 05−20 -20,4 31,1 11−03 53,0 31,6 33,5 34,4 30,2 37,9 36,6
Tarbija 07−22 -32,5 -10,6 03−18 7,6 -12,1 -10,9 -12,1 -13,8 -8,7 -8,7
Kaubandus 04−20 0,5 16,6 11−07 30,3 17,9 18,9 22,9 18,4 16,5 9,6
Ehitus 04−13 -54,1 -16,1 12−04 5,4 -5,7 -5,1 -4,6 -3,1 -3,8 0,6
Majandususaldus 04−20 63,8 100,0 02−07 117,3 96,0 98,7 101,2 96,9 102,2 99,2
Taani
Tööstus 02−09 -43,0 -7,0 10−21 10,2 3,9 2,0 1,8 -3,5 -9,0 -11,4
Teenindus 05−20 -47,3 4,4 05−10 26,7 6,8 7,7 5,3 5,3 5,3 6,0
Tarbija 10−22 -23,5 2,8 01−06 12,5 -8,1 -11,0 -11,7 -14,4 -14,4 -13,4
Kaubandus 11−22 -37,1 1,1 04−15 18,5 -1,1 0,2 -4,4 -3,0 1,5 0,0
Ehitus 09−09 -55,4 -14,0 05−06 16,2 -8,4 -9,8 -8,4 -9,7 -10,1 -8,7
Majandususaldus 04−20 58,8 100,0 10−21 118,9 104,3 102,1 100,6 96,5 92,6 92,4
Saksamaa
Tööstus 03−09 -42,0 -4,1 09−21 24,1 -25,1 -22,7 -21,0 -20,0 -17,9 -20,9
Teenindus 04−20 -39,0 11,6 10−00 48,7 4,4 4,9 1,8 2,7 2,0 4,0
Tarbija 09−22 -29,4 -8,2 01−18 2,8 -11,9 -11,4 -10,1 -10,7 -8,7 -8,8
Kaubandus 04−20 -46,8 -14,3 12−10 10,5 -23,7 -21,6 -24,3 -26,0 -19,9 -21,5
Ehitus 01−02 -52,2 -16,2 11−18 20,9 -15,2 -15,2 -13,8 -16,2 -16,1 -13,8
Majandususaldus 04−20 67,0 100,0 09−21 118,1 88,1 89,3 89,5 90,0 91,5 90,7
Eesti
Tööstus 04−20 -37,0 1,5 12−06 25,7 -10,7 -9,9 -10,6 -9,6 -11,5 -12,9
Teenindus 05−20 -65,1 5,4 01−06 37,9 -2,5 -0,9 1,4 -3,6 -6,3 -10,5
Tarbija 09−22 -43,1 -10,1 10−06 12,6 -38,1 -37,6 -35,3 -36,8 -35,9 -35,6
Kaubandus 04−09 -43,3 7,6 04−07 36,0 -13,5 -11,3 -17,7 -19,1 -15,1 -14,1
Ehitus 04−09 -75,8 -3,0 05−06 47,9 -24,7 -20,9 -17,1 -19,4 -19,7 -19,8
Majandususaldus 03−09 69,0 100,0 09−06 119,7 88,5 89,3 90,3 89,4 87,9 87,2
Iirimaa
Tööstus 04−20 -36,1 11,0 12−18 30,5 14,3 13,9 17,0 4,0 10,5 9,9
Teenindus 04−20 -58,9 22,1 11−15 58,9 13,5 27,1 25,0 17,8 18,4 18,1
Tarbija 12−10 -36,3 -7,2 01−00 15,6 -5,8 -11,7 -13,9 -20,9 -16,9 -13,4
Kaubandus 05−09 -35,4 4,6 07−00 36,3 0,8 2,1 -0,2 6,8 2,8 1,8
Ehitus 02−09 -68,1 3,2 03−00 46,1 22,7 27,3 23,6 21,5 22,7 18,6
Majandususaldus 04−20 59,6 100,0 03−00 117,3 100,7 103,3 103,1 95,3 98,3 98,7
64
Konjunktuur nr 233, juuni 2025 Maailmamajanduse konjunktuur
Min Kesk- Max 2025
Aeg Väärtus mine Aeg Väärtus jaan veebr märts apr mai juuni
Kreeka
Tööstus 03−09 -37,4 -4,9 01−22 13,8 6,0 4,0 4,9 6,2 5,1 3,1
Teenindus 06−20 -47,1 8,5 09−00 56,9 32,2 28,5 28,6 30,7 29,2 29,3
Tarbija 02−12 -81,3 -39,9 04−00 0,5 -43,4 -42,0 -43,8 -46,8 -42,7 -46,9
Kaubandus 07−10 -44,3 1,6 05−07 37,0 0,1 -0,3 -5,0 -3,6 -2,1 13,0
Ehitus 04−20 -88,3 -25,2 03−00 36,9 13,8 7,6 14,1 13,8 16,5 22,2
Majandususaldus 08−15 76,8 100,0 09−00 119,6 108,5 106,7 107,6 107,4 107,0 106,1
Hispaania
Tööstus 03−09 -38,4 -6,5 02−22 9,4 -4,4 -6,2 -5,6 -4,3 -5,1 -6,3
Teenindus 05−20 -59,8 6,8 03−01 46,5 NA NA NA NA NA NA
Tarbija 08−12 -40,5 -14,7 03−00 2,5 NA NA NA NA NA NA
Kaubandus 04−20 -42,8 -4,5 04−15 16,9 NA NA NA NA NA NA
Ehitus 10−13 -69,9 -11,2 07−00 38,2 12,3 16,2 12,0 12,3 18,0 16,4
Majandususaldus 04−20 67,0 100,0 08−00 116,0 104,2 102,3 103,4 103,7 103,4 102,0
Prantsusmaa
Tööstus 04−20 -42,3 -6,0 06−00 15,2 -11,0 -8,0 -8,8 -6,5 -10,5 -12,9
Teenindus 05−20 -53,6 0,0 03−01 14,7 -2,4 -1,4 -4,9 -2,9 -6,4 -7,6
Tarbija 09−22 -22,4 -11,1 01−01 2,0 -14,0 -13,0 -14,8 -16,6 -17,6 -17,5
Kaubandus 05−20 -41,8 -7,4 06−07 7,8 -9,9 -13,4 -14,4 -14,3 -13,3 -13,7
Ehitus 04−15 -46,5 -4,9 09−00 42,9 -12,7 -13,9 -14,6 -13,9 -12,1 -12,1
Majandususaldus 04−20 61,3 100,0 06−00 122,6 96,1 98,4 96,3 96,6 93,0 89,6
Horvaatia
Tööstus 04−20 -35,6 -1,5 08−17 15,6 3,7 -0,2 -0,7 1,4 2,4 1,7
Teenindus 04−20 -66,8 6,7 09−21 29,4 19,0 26,0 15,2 16,3 16,9 14,5
Tarbija 08−09 -42,7 -20,2 01−20 -0,4 -16,0 -16,1 -13,3 -14,0 -13,4 -11,3
Kaubandus 04−20 -50,0 -0,7 08−17 21,8 11,7 10,5 11,4 1,5 0,0 -5,1
Ehitus 03−10 -50,0 -10,3 03−19 21,2 12,2 16,2 11,0 16,3 17,2 13,5
Majandususaldus 04−20 65,3 100,0 01−20 113,4 105,5 105,0 103,3 103,5 104,3 104,6
Itaalia
Tööstus 03−09 -32,6 -3,7 05−00 11,5 -8,2 -8,2 -8,4 -8,9 -8,2 -7,5
Teenindus 05−20 -58,4 2,3 06−00 30,5 4,4 2,7 0,4 -1,1 1,8 2,5
Tarbija 06−12 -31,2 -14,6 07−01 -0,9 -14,9 -13,7 -16,6 -19,2 -16,2 -17,3
Kaubandus 02−13 -30,5 -0,7 05−00 26,0 12,2 10,2 10,6 9,3 9,7 8,7
Ehitus 02−10 -43,7 -14,4 07−23 9,2 2,7 1,2 3,1 2,3 2,3 3,5
Majandususaldus 05−20 56,9 100,0 05−00 123,7 100,0 99,7 97,7 95,9 98,7 98,9
Küpros
Tööstus 04−20 -51,1 -3,5 03−08 21,2 -0,4 1,6 -2,0 -0,2 0,7 -0,7
Teenindus 05−20 -75,5 6,4 01−18 44,5 28,6 30,5 30,8 21,5 15,3 14,4
Tarbija 04−13 -60,4 -20,3 03−03 3,6 -17,1 -18,9 -16,6 -17,1 -15,8 -14,8
Kaubandus 04−13 -50,6 -7,1 08−07 20,1 1,0 1,4 3,9 2,3 3,1 -2,4
Ehitus 04−13 -76,6 -20,7 11−03 38,6 -7,7 2,0 -1,1 6,8 5,3 7,8
Majandususaldus 04−13 67,2 100,0 02−18 114,8 106,0 108,3 106,1 106,2 106,0 104,6
Läti
Tööstus 02−09 -36,6 -3,4 02−07 10,3 -6,9 -6,2 -5,2 -5,3 -3,8 -3,6
Teenindus 05−20 -43,8 2,8 01−07 21,5 2,7 3,7 3,0 2,8 1,6 1,0
Tarbija 06−09 -47,2 -8,9 09−06 13,9 -16,1 -13,1 -13,7 -15,5 -15,5 -11,1
Kaubandus 02−09 -31,6 5,1 02−07 23,5 4,9 2,7 1,8 2,7 0,9 0,4
Ehitus 07−09 -76,9 -17,8 01−07 18,6 -11,3 -10,6 -8,5 -10,5 -7,6 -8,2
Majandususaldus 03−09 60,9 100,0 01−07 119,2 97,3 98,3 98,3 98,0 98,6 99,1
Leedu
Tööstus 04−09 -38,8 -7,3 11−07 14,2 -7,6 -7,1 -7,0 -7,2 -8,2 -8,3
Teenindus 03−09 -47,8 7,7 03−03 35,0 5,6 0,4 0,4 4,7 5,4 7,5
Tarbija 11−09 -37,5 -5,4 02−07 11,9 4,8 3,8 1,1 -0,4 0,2 0,0
Kaubandus 04−09 -52,3 1,8 04−07 42,2 2,8 0,2 5,1 3,3 3,1 1,4
Ehitus 05−09 -90,7 -24,3 03−07 11,5 -14,8 -13,8 -12,9 -12,6 -9,4 -10,5
Majandususaldus 04−09 60,9 100,0 04−07 118,2 102,8 101,5 101,2 101,8 101,3 101,6
Luksemburg
Tööstus 04−20 -54,2 -16,1 08−21 20,3 -18,1 -16,7 -19,2 -8,4 -6,4 -16,0
Teenindus NA NA NA NA NA NA NA NA NA NA NA
Tarbija 09−22 -29,9 -8,0 01−18 3,9 -7,8 -11,4 -13,0 -15,9 -6,9 -11,9
Kaubandus NA NA NA NA NA NA NA NA NA NA NA
Ehitus 01−03 -61,2 -8,8 09−17 44,0 -35,9 -26,0 -26,9 -23,8 -24,6 -21,6
Majandususaldus 04−20 72,0 100,0 04−00 125,6 98,3 97,6 94,7 98,7 104,5 96,3
Ungari
Tööstus 03−09 -35,1 -2,7 07−18 16,9 -15,5 -10,9 -13,2 -10,4 -13,6 -11,0
Teenindus 04−20 -50,8 -5,7 06−17 17,0 -15,9 -14,8 -11,3 -13,7 -15,2 -17,5
Tarbija 04−09 -57,9 -22,5 08−02 6,2 -27,5 -27,6 -27,0 -27,5 -28,1 -29,6
Kaubandus 03−09 -41,3 -6,8 12−17 15,4 -26,4 -22,4 -19,1 -20,8 -24,5 -23,5
Ehitus 04−09 -56,1 -14,6 08−18 30,8 -19,5 -21,3 -24,5 -25,5 -27,8 -31,2
Majandususaldus 03−09 67,2 100,0 07−18 121,2 90,9 93,5 95,2 93,5 91,6 93,1
65
Maailmamajanduse konjunktuur Konjunktuur nr 233, juuni 2025
Min Kesk- Max 2025
Aeg Väärtus mine Aeg Väärtus jaan veebr märts apr mai juuni
Malta
Tööstus 04−20 -61,9 -4,5 09−23 44,4 -26,6 -16,3 15,5 18,2 -17,0 8,6
Teenindus 04−20 -67,5 19,6 05−07 62,9 35,0 8,0 21,2 8,8 20,3 5,7
Tarbija 05−12 -35,5 -9,9 02−18 16,1 2,8 1,3 -2,4 -3,6 -0,4 -0,4
Kaubandus 04−21 -61,9 0,1 12−21 35,1 -4,7 9,0 -8,7 -7,0 9,7 9,2
Ehitus 04−09 -50,4 -7,8 06−19 41,1 6,2 2,6 0,0 24,4 16,8 46,5
Majandususaldus 04−20 51,5 100,0 12−17 119,4 99,0 94,9 109,1 108,0 97,5 106,6
Holland
Tööstus 04−20 -31,4 -1,7 11−21 9,7 -1,6 -1,2 -1,2 -2,8 -3,4 -4,4
Teenindus 05−20 -54,7 4,9 02−07 44,5 5,7 4,9 5,1 4,3 3,8 4,8
Tarbija 09−22 -36,0 -7,6 01−00 9,4 -14,6 -16,9 -17,2 -19,4 -17,6 -16,1
Kaubandus 04−20 -19,8 5,4 04−00 29,7 2,1 3,0 5,4 1,7 0,0 2,0
Ehitus 12−12 -47,5 0,3 12−17 41,9 17,2 15,3 15,2 19,3 16,6 17,4
Majandususaldus 04−20 59,7 100,0 02−07 118,7 99,4 100,1 100,1 97,7 96,9 97,1
Austria
Tööstus 03−09 -37,7 -4,5 06−21 19,1 -18,8 -15,8 -16,3 -14,3 -13,3 -15,8
Teenindus 04−20 -55,9 12,0 07−21 34,7 5,1 5,6 3,8 0,8 6,8 5,0
Tarbija 07−22 -34,2 -10,0 12−17 3,8 -19,2 -19,0 -16,5 -21,3 -18,6 -18,4
Kaubandus 04−20 -53,0 -8,7 06−21 17,7 -2,2 -8,9 -10,0 -3,8 -5,3 -3,3
Ehitus 02−01 -60,5 -8,7 06−21 26,6 -17,2 -16,9 -20,8 -18,5 -19,7 -19,3
Majandususaldus 04−20 60,0 100,0 06−21 123,9 89,1 91,0 89,8 89,1 91,6 90,3
Poola
Tööstus 04−20 -43,0 -13,6 06−07 -1,5 -16,5 -15,8 -14,8 -15,8 -16,0 -15,5
Teenindus 05−20 -53,3 0,4 01−07 23,7 -5,2 -3,0 -3,3 -3,5 -4,1 -3,4
Tarbija 04−20 -27,7 -7,9 06−19 7,3 -2,7 -0,8 -0,9 1,1 1,8 2,8
Kaubandus 05−20 -40,3 -3,2 12−07 11,4 -2,7 -1,9 -3,1 -2,6 -2,1 -1,8
Ehitus 01−02 -66,6 -28,0 02−08 -0,7 -17,0 -16,6 -17,4 -17,7 -18,1 -18,9
Majandususaldus 04−20 49,6 100,0 06−07 121,9 97,5 100,8 100,9 101,0 100,4 101,4
Portugal
Tööstus 05−20 -38,7 -6,1 05−00 5,7 -5,6 -5,3 -5,1 -4,6 -4,5 -3,3
Teenindus 05−20 -56,1 2,7 05−22 22,8 16,3 7,5 3,8 3,1 12,2 14,4
Tarbija 10−12 -47,6 -20,0 07−17 -2,5 -15,0 -15,1 -18,3 -20,3 -15,8 -16,0
Kaubandus 04−20 -30,3 -3,9 03−00 10,8 3,3 4,0 3,6 2,0 1,8 2,8
Ehitus 10−12 -63,4 -24,2 02−25 4,5 4,3 4,5 3,1 2,6 4,0 4,9
Majandususaldus 05−20 57,0 100,0 02−00 115,3 107,0 103,9 102,8 101,7 105,9 107,4
Rumeenia
Tööstus 04−20 -32,5 -1,2 12−03 10,4 -2,0 -1,4 -0,4 -1,3 -1,9 -1,4
Teenindus 05−20 -44,8 9,1 06−04 63,0 4,6 4,6 6,9 3,7 3,6 3,7
Tarbija 06−10 -53,5 -17,6 03−17 0,1 -20,4 -17,2 -17,4 -18,3 -15,5 -24,8
Kaubandus 04−20 -27,4 8,1 05−03 25,5 7,5 7,8 10,4 9,0 -0,4 -1,3
Ehitus 03−00 -46,6 -15,6 12−07 1,9 -6,7 -8,1 -7,8 -7,8 -8,9 -9,2
Majandususaldus 04−20 57,7 100,0 06−04 124,9 99,6 101,2 102,4 100,6 99,3 97,0
Sloveenia
Tööstus 01−09 -38,0 -0,6 09−06 15,2 -7,6 -6,8 -7,1 -7,1 -8,4 -10,3
Teenindus 05−20 -37,8 13,8 10−02 39,1 16,0 17,4 16,5 18,7 17,2 15,5
Tarbija 09−12 -43,1 -22,0 06−18 -4,3 -28,2 -30,4 -27,4 -29,1 -24,7 -25,7
Kaubandus 04−20 -28,5 11,9 11−07 37,3 17,2 20,9 28,1 4,5 9,1 -1,6
Ehitus 03−10 -62,4 -3,8 02−22 27,6 5,0 7,9 11,8 10,9 5,9 3,6
Majandususaldus 04−20 61,3 100,0 07−07 116,5 96,7 97,5 98,5 97,6 98,1 95,4
Slovakkia
Tööstus 04−20 -50,6 1,3 05−07 23,2 -2,1 -4,9 -4,2 -6,0 -6,0 -7,0
Teenindus 05−20 -64,7 17,4 04−02 63,3 12,5 13,8 9,3 5,9 -3,0 -0,1
Tarbija 02−04 -37,1 -19,3 12−06 3,3 -23,7 -23,1 -21,0 -23,0 -22,2 -21,4
Kaubandus 04−09 -21,7 12,4 03−08 35,7 12,9 9,1 9,3 7,2 7,1 8,4
Ehitus 11−12 -57,4 -21,9 07−06 5,1 -3,6 -7,4 -6,6 -8,4 -9,1 -2,0
Majandususaldus 04−20 49,0 100,0 05−07 123,5 97,0 95,7 96,0 93,2 91,3 92,9
Soome
Tööstus 03−09 -36,9 -0,9 03−07 24,9 -7,3 -6,6 -5,0 -9,4 -9,6 -9,5
Teenindus 04−20 -47,5 10,0 09−00 56,4 1,4 2,7 1,3 0,8 3,0 5,8
Tarbija 09−22 -18,7 -3,2 12−17 6,9 -8,5 -9,1 -8,5 -7,7 -8,4 -8,3
Kaubandus 04−20 -32,8 -1,6 02−18 25,7 -4,5 -5,2 -3,5 9,9 10,5 3,6
Ehitus 06−09 -57,1 -9,7 03−07 27,7 -23,8 -29,8 -35,1 -29,6 -30,7 -32,1
Majandususaldus 04−20 68,2 100,0 08−00 120,3 92,4 93,2 92,6 93,0 92,3 93,3
Rootsi
Tööstus 03−09 -39,2 -0,1 12−21 32,2 -6,4 -3,7 -3,6 -3,0 -1,5 -3,1
Teenindus 04−20 -58,2 18,1 11−10 47,6 15,9 16,4 13,2 14,8 13,2 11,1
Tarbija 10−22 -27,5 -0,8 05−21 8,8 0,3 -2,6 -8,0 -13,9 -10,4 -8,0
Kaubandus 12−08 -39,9 11,7 01−10 45,1 22,4 22,1 15,8 15,9 18,1 13,1
Ehitus 07−03 -67,2 -4,9 04−07 50,6 -22,0 -28,4 -24,2 -13,6 -10,0 -11,6
Majandususaldus 04−20 63,2 100,0 10−21 122,0 96,9 97,3 94,3 93,0 95,1 94,3
66
4 (235)2025
EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT
ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH
KONJUNKTUUR
NR 4 (235)
Tallinn
Detsember 2025
EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: Detsember 2025
100
50
Majanduse
0
hetkeolukord
-50
ja ootused* -100
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
100
50
0
Majanduskliima*
-50
-100
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
120
110
Majandus- 100
90
usalduse 80
70
indeks** 60
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
50
25
Tööstuse
0
kindlustunde
-25
indikaator** -50
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
80
40
Ehituse
0
kindlustunde
-40
indikaator** -80
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
60
30
Teeninduse 0
kindlustunde -30
-60
indikaator** -90
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
50
25
Jaekaubanduse
0
kindlustunde
-25
indikaator** -50
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
20
0
Tarbijate
-20
kindlustunde
-40
indikaator** -60
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
* Müncheni IFO metoodika
** Euroopa Komisjoni metoodika, sesoonselt silutud aegread
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Majanduse üldolukord
Sisukord
1. Majanduse üldolukord 2025. a detsembris ja hinnang olukorrale 6 kuu pärast (B. Pulver) ............... 4
2. Konjunktuuribaromeetrid: detsember 2025 .................................................................................... 12
2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) ......................................................................................... 12
2.2. Töötleva tööstuse investeeringud 2025.–2026. aastal (K. Martens) .................................... 20
2.3. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder) ..................................................................................... 22
2.4. Jaekaubandusbaromeeter (Ü. Mattheus) ............................................................................ 28
2.5. Teenindusbaromeeter (A. Vanamölder) .............................................................................. 34
2.6. Tarbijabaromeeter (L. Lepane) ............................................................................................. 42
3. Eesti majandusareng 2008–2025 ja prognoos 2026. aastaks (A. Vanamölder, B. Pulver) ................ 51
4. Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevuse mõju kohta Eesti ettevõtluskeskkonna
konkurentsivõimele (L. Lepane) ....................................................................................................... 55
5. EKI toidukorvi maksumus: IV kvartal 2025 (K. Tänav) ...................................................................... 58
Lisa 1 Riikide majandusindikaatorid ..................................................................................................... 61
Lisa 2 Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades ........................... 62
Toimetaja: B. Pulver
Kujundus: M. Reiman
Informatsioon: Eesti Konjunktuuriinstituut
Tartu mnt 10, 19080 Tallinn
[email protected]
https://www.ki.ee
Copyright © Eesti Konjunktuuriinstituut ISSN 1406–9857
Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 235, detsember 2025
1. Majanduse üldolukord 2025. aasta detsembris ja
hinnang olukorrale kuue kuu pärast
Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluses osalenud ekspertide hinnang Eesti majanduse olukorrale mõnevõrra
paranes, kuid jäi negatiivseks. Majanduskliima indeks tõusis septembri 22,1 punktilt 25,7 punktile detsembris.
1.1. Majanduse hetkeolukorra hinnang jäi neljandas kvartalis rahuldavast madalamaks
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) majandusekspertide paneeli1 detsembrikuu hinnangust nähtub, et
majanduse hetkeolukord on rahuldavast tasemest madalam ja vähesel määral halvem kui eelmisel
vaatlusel septembris.
Täpsemalt hindasid EKI eksperdid Eesti majanduse hetkeolukorda2 detsembris järgmiselt (sulgudes
septembri hinnangud):
olukord on hea 0% ekspertidest (6%)
olukord on rahuldav 83% ekspertidest (77%)
olukord on halb 17% ekspertidest (17%)
hinnangute saldo −17 punkti (−11 punkti)
Detsembris suurenes nende ekspertide osakaal, kelle hinnangul hetkeolukord on rahuldav ning jäi
muutumatuks nende osakaal, kelle hinnangul olukord on halb.
Majanduse hetkeolukorra hinnang on olnud nüüdseks rahuldavast madalam 14 kvartalit järjest, alates
2022. aasta III kvartalist. Võrdlusena võib välja tuua, et 2008–2010 majandussurutise ajal oli hetkeolukorra
hinnang rahuldavast madalam 12 kvartalit järjest, alates 2008. aasta II kvartalist kuni 2010. aasta
IV kvartalini.
Investeeringute olukorda hindasid eksperdid detsembris samuti negatiivseks (sulgudes septembris
hinnangud):
olukord on hea 0% ekspertidest (0%)
olukord on rahuldav 61% ekspertidest (61%)
olukord on halb 39% ekspertidest (39%)
hinnangute saldo −39 punk (−39 punkti)
1 Ekspertide nimekiri ja majandustesti koondtulemused on toodud peatüki lõpus.
2 Hinnang on tuletatud saldo meetodil: positiivsete hinnangute osakaalust lahutatakse negatiivsete vastuste osakaal, neutraalsed
hinnangud jäetakse arvestamata. Saldo võib seega ulatuda miinus 100-st kuni pluss 100 punktini.
4
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Majanduse üldolukord
Investeeringute olukord on detsembris halvem kui majanduse üldolukord. Septembri hinnangutega
võrreldes investeeringute olukord detsembris ei muutunud.
Eratarbimise olukorda hindas 62% ekspertidest rahuldavaks ja 38% mitterahuldavaks (sulgudes septembri
hinnangud):
olukord on hea 0% ekspertidest (6%)
olukord on rahuldav 62% ekspertidest (53%)
olukord on halb 38% ekspertidest (41%)
hinnangute saldo −38 punkti (−35 punkti)
Võrreldes eelmise vaatlusega septembris eratarbimise hinnangute saldo detsembris vähesel määral halvenes.
1.2. Eesti majandusolukord on kuue kuu pärast parem; majanduskliima indeks mõnevõrra tõusis
EKI ekspertide paneeli detsembrikuu hinnangutest nähtub, et kuue kuu pärast (2026. aasta juunis)
oodatakse majandusolukorra paranemist. Täpsemalt jaotusid ekspertide seisukohad majanduse
üldolukorrale kuue pärast järgmiselt (sulgudes ootused septembris):
olukord on siis parem 78% ekspertidest (67%)
olukord on umbes sama 22% ekspertidest (27%)
olukord on siis halvem 0% ekspertidest (6%)
hinnangute saldo +78 punkti (+61 punkti)
5
Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 235, detsember 2025
Ekspertide ootused majandusolukorrale kuue kuu pärast on positiivsemad kui eelmisel vaatlusel.
Majandusolukorra paranemist näevad ette enam kui kolm neljandikku (78%, septembris 67%) vastanuist
ja 22% (septembris 27%) arvab, et olukord on siis umbes sama.
Lähtudes ekspertide hinnangutest majanduse hetkeolukorrale (−17 punkti) ja majanduse kuue kuu
väljavaadetele (+78 punkti) on Eesti majanduskliima indeks3 detsembris +25,7 punkti, mis on 3,6 punkti
võrra parem kui eelmisel küsitlusel septembris (22,1 punkti).
Võrdlusena võib märkida, et Eesti ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususalduse
indeks on detsembris 93,4 punkti, mis on halvem pikaajalisest keskmisest (=100) kuid järjest paranenud
viimasel poolaastal.
Ekspertide paneeli ootused investeeringute ja eratarbimise olukorrale kuue kuu pärast olid detsembris
järgmised (sulgudes ootused septembris):
Investeeringud Eratarbimine
olukord on siis parem 67% ekspertidest (56%) 67% ekspertidest (56%)
olukord on umbes sama 33% ekspertidest (39%) 33% ekspertidest (33%)
olukord on siis halvem 0% ekspertidest (6%) 0% ekspertidest (11%)
hinnangute saldo +67 punkti (+50 punkti) +67 punkti (+45 punkti)
Võrreldes eelmise vaatlusega on ekspertide ootused investeeringute (+67 punkti detsembris, +50
septembris) ja eratarbimise olukorrale (+67 punkti detsembris, +45 punkti septembris) kõrgemad.
3 Majanduskliima indeks on ekspertide poolt majanduse hetkeseisule ja olukorrale kuue kuu pärast antud hinnangute
geomeetriline keskmine.
6
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Majanduse üldolukord
1.3. Väliskaubanduse arenguväljavaated on positiivsed
EKI ekspertide paneeli ootused väliskaubanduse eelseisva kuue kuu arenguväljavaadetele olid detsembris
järgmised (sulgudes ootused septembris):
Eksport Import
maht on siis suurem 63% ekspertidest (78%) 67% ekspertidest (67%)
maht on umbes sama 33% ekspertidest (22%) 33% ekspertidest (28%)
maht on siis väiksem 0% ekspertidest (0%) 0% ekspertidest (6%)
hinnangute saldo +67 punkti (+78 punkti) +67 punkti (+61 punkti)
Ekspertide koondhinnang nii ekspordi kui ka impordi arenguväljavaadetele kuue kuu pärast on positiivne.
Enam kui kahe kolmandiku ekspertide (67%) hinnangul on nii ekspordi kui ka impordi maht kuue kuu
pärast suurem.
1.4. Inflatsioon on kuue kuu pärast madalam kui detsembris
EKI ekspertide hinnangud inflatsioonile jagunesid detsembris järgmiselt (sulgudes ootused septembris):
inflatsioon on siis kõrgem 6% ekspertidest (11%)
inflatsioon on umbes sama 17% ekspertidest (17%)
inflatsioon on siis madalam 77% ekspertidest (72%)
hinnangute saldo –71 punkti (–61 punkti)
Inflatsioonitaseme edasisi muutusi hinnates leiab enam kui kolm neljandikku (77%) EKI ekspertidest, et
see on kuue kuu pärast madalam. 17% on seisukohal, et see püsib samal tasemel. Hinnangute saldo on
detsembris –71 punkti (septembris –61 punkti).
Kodumaiste aktsiahindade osas jagunesid EKI ekspertide ootused detsembris järgmiselt (sulgudes
ootused septembris):
aktsiahinnad on siis kõrgemad 66% ekspertidest (33%)
aktsiahinnad on umbes samad 28% ekspertidest (56%)
aktsiahinnad on siis madalamad 6% ekspertidest (11%)
hinnangute saldo +60 punkti (+22 punkti)
Ekspertidest 66% on arvamusel, et aktsiahinnad on kuue kuu pärast kõrgemad, 28% hinnangul on
aktsiahinnad siis samal tasemel ja 6% arvates on need madalamad. Hinnangute saldo on detsembris +60
punkti (septembris +22 punkti).
7
Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 235, detsember 2025
1.5. Rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus ja ebapiisav nõudlus on endiselt olulisemateks
majandusprobleemideks
Probleem Probleemi raskusaste (max=100)4
Detsember September Dets 25 Detsember Dets 25
2025 2025 Sept 25 2024 Dets 24
+/− +/−
Rahvusvahelise konkurentsivõime 94 83 +11 84 +10
vähesus
Ebapiisav nõudlus 78 78 0 89 -11
Vähene innovatiivsus 72 67 +5 89 -17
Oskustööjõu puudus 72 50 +22 68 +4
Vähene usaldus valitsuse 61 56 +5 79 -18
majanduspoliitika suhtes
Ebasoodne keskkond 50 61 -11 42 +8
välisinvestoritele
Kaubandustõkked ekspordile 44 33 +11 32 +12
Sissetulekute ebavõrdsuse 28 22 +6 26 +2
suurenemine
Juriidilised ja administratiivsed 22 17 +5 33 -11
takistused äritegevusele
Poliitiline ebastabiilsus 22 28 -6 16 +6
Infrastruktuuri mahajäämus 17 17 0 37 -20
Korruptsioon 11 6 +5 16 -5
Kapitali vähesus 6 6 0 11 -5
Keskpanga poliitika vähene 6 0 +6 5 +1
usaldusväärsus
Võlgade ebaefektiivne haldamine 6 0 +6 11 -5
Keskmine raskusaste 39 35 +4 43 -3
Lisaks rahvusvahelise konkurentsivõime vähesusele ja ebapiisavale nõudlusele on 2025. aasta detsembris
probleemiks veel vähene innovatiivsus, oskustööjõu puudus, vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika
vastu ja ebasoodne keskkond välisinvestoritele. Võrreldes vaatlusega septembris on probleemide
keskmine raskusaste detsembris mõnevõrra suurenenud ja võrreldes aastataguse ajaga veidi vähenenud.
4 Probleemi märkinud ekspertide osakaal.
8
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Majanduse üldolukord
EKI MAJANDUSTEST − DETSEMBER 2025
(18 eksperdi küsitluse koondtulemused, vastuste jagunemine %-des)
Hinnang praegusele majandusolukorrale Hinnang majanduse ees seisvate probleemide
Hea Rahuldav Halb Saldo olulisusele praegu
majandus tervikuna 0 83 17 -17 Jah
investeeringud 0 61 39 -39 vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika
61
eratarbimine 0 62 38 -38 suhtes
Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast ebapiisav nõudlus 78
Parem Sama Halvem Saldo vähene innovatiivsus 72
majandus tervikuna 78 22 0 78 infrastruktuuri mahajäämus 17
investeeringud 67 33 0 67 rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus 94
eratarbimine 67 33 0 67 kaubandustõkked ekspordile 44
Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast oskustööjõu puudus 72
Suurem Sama Väiksem Saldo juriidilised ja administratiivsed takistused
22
äritegevusele
eksport 67 33 0 67
ebasoodne keskkond välisinvestoritele 50
import 61 39 0 61
kapitali vähesus 6
Hinnang inflatsioonimäärale 6 kuu pärast (võrreldes sama
kuuga möödunud aastal) keskpanga poliitika vähene usaldusväärsus 6
Kõrgem Sama Madalam Saldo võlgade ebaefektiivne haldamine 6
6 17 77 -71 sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine 28
Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast poliitiline ebastabiilsus 22
Kõrgem Sama Madalam Saldo korruptsioon 11
66 28 6 60 Majanduskliima 25,7
Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluses osalenud eksperdid:
Madis Aben Meelis Kitsing Tõnu Mertsina Andres Saarniit Lenno Uusküla
Raul Eamets Ahti Kuningas Mihkel Nestor Reelika Sõnitsar Heido Vitsur
Aare Järvan Mario Lambing Jonna Pechter Mihkel Tammo
Rasmus Kattai Erki Lõhmuste Alari Purju Triinu Tapver
9
Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 235, detsember 2025
EKI MAJANDUSTEST
Eesti majandusolukorra muutumine 2015. a − 2025. a IV kvartal
(EKI ekspertide hinnangute saldod)
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
I II III IV I II III IV
Hinnang praegusele majandusolukorrale [hea(+100) <——> halb(-100)]
majandus tervikuna 0 0 66 94 90 -38 37 -1 -51 -64 -50 -67 -53 -39 -27 -11 -17
investeeringud -50 -54 27 42 58 -54 36 -14 -56 -57 -36 -47 -47 -44 -38 -39 -39
eratarbimine 72 80 81 91 84 -13 46 26 -36 -15 -36 -53 -41 -33 -38 -35 -38
Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast [parem(+100) <——> halv em(-100)]
majandus tervikuna 11 27 33 0 -48 -1 27 -77 10 29 57 53 62 56 50 61 78
investeeringud 9 43 37 10 -46 -15 16 -68 -2 7 36 40 53 33 50 50 67
eratarbimine -4 -5 33 12 -26 1 23 -85 2 14 57 20 31 -6 12 45 67
Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast [suurem(+100) <——> v äiksem(-100)]
eksport 25 42 75 55 6 -3 55 -27 7 50 86 60 79 55 50 78 67
import 34 41 77 53 19 0 56 -26 4 57 62 67 72 61 47 61 61
Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast [kõrgem(+100) <——> madalam(-100)]
32 42 55 38 7 14 39 -25 10 36 7 7 39 11 6 22 60
Hinnang majanduse ees seisvate probleemide olulisusele praegu jah v astuste osakaal (0..100)
vähene usaldus valitsuse
60 59 81 71 80 69 23 20 44 79 86 87 79 78 56 56 61
majanduspoliitika suhtes
ebapiisav nõudlus 88 86 43 17 23 88 29 38 96 100 86 100 89 78 75 78 78
vähene innovatiivsus 96 94 74 72 56 70 79 79 80 89 83 75 67 72
infrastruktuuri mahajäämus 37 36 14 32 26 25 29 21 40 37 17 31 17 17
rahvusvahelise konku-
100 96 90 84 67 59 44 59 82 86 100 87 84 83 88 83 94
rentsivõime vähesus
kaubandustõkked ekspordile 68 72 47 29 28 35 28 51 34 36 29 33 32 33 31 33 44
oskustööjõu puudus 100 99 100 97 94 73 97 92 77 64 71 67 68 72 50 50 72
juriidilised ja administratiivsed
21 15 33 21 25 22 21 36 40 33 33 25 17 22
takistused äritegevusele
ebasoodne keskkond
19 13 37 9 68 54 64 64 67 42 28 44 61 50
välisinvestoritele
kapitali vähesus 36 35 14 11 8 16 11 11 13 0 21 7 11 17 0 6 6
keskpanga poliitika vähene
0 0 2 4 9 20 14 7 7 5 6 6 0 6
usaldusväärsus
võlgade ebaefektiivne
17 15 25 17 19 10 14 0 13 11 11 0 0 6
haldamine
sissetulekute ebavõrdsuse
24 25 32 52 42 40 21 7 40 26 33 31 22 28
suurenemine
poliitiline ebastabiilsus 23 38 41 10 39 21 14 36 13 16 44 31 28 22
korruptsioon 16 20 21 11 14 9 14 8 7 16 17 6 6 11
Majanduskliima [hea(+100) <——> halb(-100)]
5,0 13,2 48,4 42,3 9,7 -28,8 28,9 -45,7 -23,5 -23,9 -3,6 -16,2 -3,0 2,9 8,1 22,1 25,7
10
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Majanduse üldolukord
EESTI MAJANDUSKELL
(algus 2015. a I kv)
Hinnang praegusele majandusolukorrale
Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast
Koostatud Müncheni IFO metoodika alusel. Näitab riigi majanduskliimat ja selle muutumist neli korda
aastas. Majanduskliima indikaatori (punktid kellal) aluseks on ekspertide hinnangud jooksvale olukorrale
(horisontaaltelg) ja olukorrale 6 kuu pärast (vertikaaltelg), mõlemad skaalal −100 kuni +100.
11
Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 235, detsember 2025
2. Konjunktuuribaromeetrid: detsember 2025
2.1. Tööstusbaromeeter5
Vastavalt sügisel tehtud prognoosidele suurenes viimasel 3 kuul toodangu maht võrreldes nii eelmise
kvartaliga, kui ka aastatagusega. Samas on ettevõtete ootused tootmise osas järgmiseks 3 kuuks endiselt
negatiivsed.
Viimasel 3 kuul toodangu maht suurenes eelmise 3 kuu keskmisega võrreldes (saldo6 detsembris +4;
eelmise 3 kuu saldode keskmine =0). Kõikides harudes on ebapiisav nõudlus põhiliseks takistuseks
tootmise kasvule, millest informeeris 66% ettevõtteid.
Detsembri nii sise- kui ka välisturu nõudlus toodangule püsib tavalisest madalamal tasemel ja seda
vähemal määral kui III kvartalis (üldsaldo detsembris −27, septembris −39). Tootmise prognoosid
järgmiseks 3 kuuks halvenesid ning on oodata tootmise langust (saldo detsembris −14, septembris +3) ja
toodangu müügihindade tõusu (saldo +13). Töötajate arv väheneb (saldo −9).
Detsembri kindlustunde indikaator7 on jätkuvalt negatiivne ja 3 punkti madalam kui 3 kuud tagasi, samas
2 punkti kõrgem võrreldes aastatagusega (detsembris −14, septembris −11; 2024. a detsembris −16).
Vastused küsimusele ettevõtete majandusolukorra prognoosimise keerukuse kohta näitavad, et
septembriga võrreldes, on see veidi muutunud: 21% ettevõtteid (septembris 19%) hindasid seda kergeks
või väga kergeks, 81% ettevõtteid (septembris 79%) raskeks või väga raskeks.
5 Tööstusbaromeeter on koostatud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt Euroopa Komisjoni, Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumi tellimusel. detsembrikuu baromeeter on koostatud 228 töötleva tööstuse ettevõtte hinnangute alusel.
6 Saldod näitavad positiivsete ja negatiivsete vastuste protsentide vahet.
7 Tööstuse kindlustunde indikaator koondab ettevõtete toodangu prognoosi, üldnõudluse ja valmistoodete varu hinnangud.
12
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Tööstusbaromeeter
Laenukeskkonna uuring näitas, et ettevõtete hinnangud kommertspankadelt laenusaamise valmisoleku
kohta paranesid nii septembriga kui ka aastatagusega võrreldes (saldo detsembris −5, septembris −10;
2024. a detsembris −7). Hinnangud, mis on antud muude ettevõtete laenu andmise valmisolekule on
peaaegu samad (saldo detsembris −4, septembris −8; 2024. a detsembris −7).
Tööstusharude olukord detsembris ja väljavaated lähikuudeks on järgmised:
Toiduainete ja jookide tööstus
Viimase 3 kuu jooksul toodangu maht vähenes (saldo −15) ja seda toiduainete tootmise arvel, sest
joogitootmine ei muutunud. Detsembris on nõudlus toodangule tervikuna alla tavalist taset ja seda
varasemast vähema määral (üldsaldo detsembris −38, septembris −54). Ekspor ellimusi on vähem kui 3
kuud tagasi (saldo detsembris −50, septembris −41). E evõtjate ootused järgmiseks 3 kuuks on
positiivsed, sest iga neljas tootja prognoosib toodangu mahu kasvu ja peagu viiendikul ettevõtetel
tootmine väheneb. Valdaval osal ettevõtetel (85%-i) jääb töötajate arv samaks, kuid tervikuna see
13
Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 235, detsember 2025
väheneb (saldo −9). Toodangu müügihinnad järgneval 3 kuul tõusevad (saldo +26). Kindlustunde indikaator
püsib miinuspoolel, olles 3 kuu keskmisest tasemest ja ka aastatagusest näitajast kõrgem (detsembris −9,
eelmise 3 kuu keskmine näitaja −16; 2024. a detsembris −12).
Tekstiilitootmine
Viimase 3 kuu jooksul toodangu maht püsis samal tasemel ja valmistoodete varud suurenesid (saldo
detsembris +14).
Detsembri nõudlus toodangule on tavalisest madalamal tasemel ja seda varasemast märgatavalt suuremal
määral (üldsaldo detsembris −29, septembris −14). Järgmiseks 3 kuuks prognoositakse toodangu mahu
kiiret langust (saldo −43). Kavatsusest tõsta toodangu müügihindu teatas 43% ettevõtteid. Väiksemat
töötajate arvu prognoosib 29% tootjaid (ülejäänutel ei muutu). Ettevõtete kindlustunne nõrgenes, seda
näitab halvenenud kindlustunde indikaator (detsembris −29, septembris =0; 2024. a detsembris −22).
Rõivatootmine
Viimasel 3 kuul liikus toodangu maht tõusutrendil (saldo detsembris +15, eelmise 3 kuu saldode keskmine =0).
Nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule püsib tavalisest madalamal tasemel (üldsaldo detsembris −23,
septembris −21). Järgmisel 3 kuul on oodata toodangu mahu langust (saldo −23), millega kaasneb
töötajate arvu oluline vähenemine (saldod detsembris −23, september −7). Kavatsusest tõsta toodangu
müügihindu teatas ligi kolmandik tootjaid.
Ettevõtete kindlustunne on madalam kui septembris, kuid märgatavalt kõrgem aastatagusega võrreldes
(detsembris −18, septembris −14; 2024. a detsembris −38).
Nahatööstus
Viimase 3 kuu jooksul tõusis toodangu maht kiires tempos (saldo detsembris +40).
Nõudlus toodangule püsib tavalisest madalamal tasemel oluliselt vähem kui 3 kuud tagasi (üldsaldo detsembris
−40, septembris −88). E evõtjate prognooside kohaselt järgmisel 3 kuul ei ole olukorra paranemist
oodata, kuna eeldatavasti toimub edasine tootmise vähenemine (saldo detsembris −20, septembris −25).
Toodangu müügihindade tõstmist kavandab 60% tootjaid, ülejäänutel jäävad hinnad samaks.
Kindlustunde indikaator püsib miinuspoolel, kuid on kõrgem kui 3 kuud tagasi, samas madalam kui
eelmise aasta samal perioodil (detsembris −20, septembris −33; 2024. a detsembris −7).
Puidutööstus
Viimase 3 kuu jooksul tootmine tõusutrendil (saldo +24).
Detsembri tellimuste portfell püsib tavalisest madalamal tasemel (üldsaldo detsembris −18, septembris
−17). Sama keh b ka ekspor ellimuste kohta (saldo detsembris −18, septembris −12). Ootused tootmise
osas on jätkuvalt positiivsed (saldo detsembris +12, septembris +6). Toodangu müügihinnad tõusevad,
aga töötajate arv väheneb (saldod vastavalt +18 ja −18).
Kindlustunde indikaator on veidi madalam kui septembris, kuid kõrgem aastatagusega võrreldes
(detsembris −6, septembris −2; 2024. a detsembris −15).
Mööblitootmine
Viimasel 3 kuul toodangu mahu langus pidurdus (saldo detsembris −19, septembris −38).
Detsembris püsib nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule alla tavapärast taset (üldsaldo detsembris ja
septembris −33). E evõtjate andmetel järgmisel 3 kuul halvenevad prognooside põhiindikaatorid:
tootmismahud ja töötajate arv vähenevad (saldo detsembris vastavalt −24 ja −5). Toodangu müügihinnad
langevad (saldo detsembris −14).
14
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Tööstusbaromeeter
Kindlustunde indikaator on sama, mis 3 kuud tagasi, kuid 8 punkti madalam kui eelmise aasta detsembris
(detsembris, septembris −13; 2024. a detsembris −5).
Paberitööstus
Viimase 3 kuul toodangu mahu langus kiirenes (saldo detsembris −44, septembris −30). E evõtted
omavad liigseid valmistoodete varusid, mis on eelmise 12 kuu keskmisel tasemel (+11).
Aastalõpu tellimuste portfell on endiselt tavapärasest õhem (üldsaldo detsembris −56, septembris −60),
sama olukord on ka eksporttellimuste osas (saldo detsembris −63,septembris −56). Prognooside järgi
järgmisel 3 kuul toodangu maht väheneb (saldo −11), samal ajal töötajate arv ja toodangu müügihinnad
jäävad samaks.
Ettevõtete kindlustunde indikaator on endiselt negatiivne ja peaaegu sama, mis 3 kuud tagasi, kuid veidi
kõrgem aastatagusega võrreldes (detsembris −26, septembris −27; 2024. a detsembris −30).
Trükindus ja salvestite paljundus
Viimasel 3 kuul toodangu maht suurenes (saldo detsembris +29, eelmise 3 kuu saldode keskmine +18)
Tootmisvõimsuste rakendatus on 6%-punkti kõrgem kui III kvartalis (IV kv 62%).
Detsembri nõudlus toodangule püsib tavalisest madalamal tasemel oluliselt vähem kui 3 kuud tagasi
(üldsaldo detsembris −14, septembris −50). Prognooside kohaselt järgmisel 3 kuul oodata toodangu mahu
edasist kasvu ja suuremat töötajate arvu (mõlema indikaatori saldo detsembris +14). Toodangu
müügihinnad tõusevad (saldo +29).
Kasvanud nõudluse tõttu ettevõtete kindlustunne tõusis nullile (septembris −8; 2024. a detsembris −38).
Keemiatööstus
Viimase 3 kuu jooksul toodangu maht suurenes (saldo detsembris +20).
Detsembris tõusis nõudlus toodangule tavalisele tasemele, sealjuures eksporttellimused ületasid tavalise
taseme (saldo detsembris +10). Prognoosid järgmiseks 3 kuuks on negatiivsed, sest eelduste järgi
toodangu maht ja töötajate arv vähenevad (saldod vastavalt −30 ja −10). Toodangu müügihinnad tõusevad
(saldo +10).
Halvenenud prognooside tõttu muutus kindlustunde indikaator negatiivseks ning oli madalam kui 3 kuud
tagasi ja eriti aastatagusega võrreldes (detsembris −7, septembris +3; 2024. a detsembris +26).
Kummi-ja plasttoodete tööstus
Viimasel 3 kuul toodangu maht jätkuvalt kahanes (saldo detsembris −20, septembris −14).
Detsembri nõudlus toodangule püsib alla tavalist taset varasemast vähemal määral (üldsaldo septembris
detsembris −36, septembris −50). Tootmise prognoosid järgmiseks 3 kuuks halvenesid ning toodangu
mahu langus kiireneb (saldo detsembris −40). Kolmandik tootjaid teatas kavatsusest vähendada töötajate
arvu, ülejäänutel jääb see samaks. Enamik ettevõtteid (2/3) ei plaani toodangu müügihindade muutust,
kuid tervikuna on oodata nende väikest langust (saldo −7).
Ettevõtete kindlustunne püsib miinuspoolel ning on madalam kui 3 kuud tagasi, kuid veidi kõrgem
aastatagusega võrreldes (detsembris −25, septembris −14; 2024. a detsembris −29).
Metalltoodete tööstus
Viimasel 3 kuul toodangu maht jätkuvalt suurenes (saldo detsembris +13, septembris +5).
Detsembris püsib nõudlus toodangule tavalisest madalamal tasemel varasemast vähemal määral
(üldsaldo detsembris −26, septembris −45). Prognooside kohaselt eelseisval 3 kuul tootmise osas ei ole
15
Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 235, detsember 2025
muutusi oodata (saldo =0). Töötajate arv suureneb ja toodangu müügihinnad tõusevad (saldod vastavalt
+9 ja +13).
Ettevõtete detsembri kindlustunde indikaator on 4 punkti madalam kui septembris, kuid 10 punkti kõrgem
kui 2024. aasta detsembris (detsembris −9, septembris −5; 2024. a detsembris −19).
Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine
Teistest harudest rohkem ettevõtteid (75%) teatas toodangu mahu kasvust viimase 3 kuu jooksul.
Nõudlus toodangule tervikuna tõusis tavalisele tasemele (saldo detsembris =0, septembris −50). Eksport-
tellimusi oli tavalisest vähem (saldo −14). Järgmiseks 3 kuuks prognoositakse toodangu mahu edasist
kasvu (saldo detsembris +13). Töötajate arv suureneb ja toodangu müügihinnad tõusevad (mõlemad
saldod +13). Suuremad tellimused ja tootmise paranenud ootused tõstsid ettevõtete kindlustunde
indikaatori nullile (septembris −17; 2024. a detsembris −17).
Elektriseadmete tootmine
Viimasel 3 kuu jooksul ei ole toodangu maht muutunud (saldo detsembris =0, septembris −18). Hetkeseisu
peegeldav nõudlus toodangule on alla tavapärast taset, kuid märgatavalt kõrgem kui 3 kuud tagasi
(üldsaldo detsembris −21, septembris −45). Prognoosid eelseisvaks 3 kuuks on head kuna 43% ettevõtteid
prognoosib toodangu mahu kasvu, vaid 7% tootjaid teatas selle vähendamisest. Töötajate arv ja toodangu
müügihinnad loodetavasti ei muutu.
Detsembri kindlustunde indikaator on kõrgem kui 3 kuud tagasi ja madalam kui 2024. aasta detsembris
(detsembris +5, septembris −12; 2024. a detsembris +9).
Masinate ja seadmete tootmine
Viimasel 3 kuul toodangu mahu kasv aeglustus (saldo detsembris +18, septembris +33). Tootmisvõimsuste
rakendatus püsis III kvartali tasemel (IV kv 66%).
Detsembri nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule püsib alla tavalist taset (mõlemad saldod detsembris
−9, septembris −11). Prognooside kohaselt järgmisel 3 kuul tootmise osas olukord halveneb, sest on
oodata selle langust (saldo −18), samas töötajate arv ei muutu (saldo =0). Kavatsusest tõsta toodangu
müügihindu teatas 30% tootjaid, 70%-l jäävad hinnad samaks.
Nõrgenenud tootmise prognooside tagajärjel langes ettevõtete kindlustunde indikaator −9-le, mis
septembris =0-ga ja aasta tagasi oli −15.
Ehitusmaterjalitööstus
Viimasel 3 kuul keeras toodangu maht langustrendile (saldo detsembris −6, eelmise 3 kuu saldode
keskmine +10).
Detsembri nii sise- kui välisturu tellimuste portfell on jätkuvalt tavalisest õhem (üldsaldo detsembris −39,
septembris −58). Prognoosid tootmise osas halvenesid ning nende järgi on oodata olulist toodangu mahu
langust (saldo −33). Töötajate arv väheneb (saldo −6) ja toodangu müügihinnad tõusevad (saldo +17).
Kindlustunde indikaator püsib miinuspoolel ja on III kvartali tasemel, kuid kõrgem aastatagusega võrreldes
(detsembris −20, septembris −21; 2024. a detsembris −39).
16
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Tööstusbaromeeter
TÖÖSTUSBAROMEETER
(vastuste jagunemine %-des)
2024 2025
Näitaja
12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12
Toodangu maht suurenes 24,6 18,0 19,7 25,3 27,6 27,6 30,7 27,8 19,5 12,5 20,7 31,8 27,7
viimase 3 kuu jooksul jäi samaks 49,1 48,7 48,5 46,5 45,7 44,7 47,1 52,9 56,8 62,5 57,5 49,2 48,7
vähenes 26,3 33,3 31,8 28,2 26,6 27,6 22,2 19,3 23,7 25,0 21,8 19,1 23,6
saldo -2 -15 -12 -3 1 0 8 9 -4 -13 -1 13 4
Tellimused (nõudlus) üle tavalise 8,8 10,2 9,6 8,4 6,0 9,1 6,9 8,6 7,9 7,3 11,2 11,9 9,3
toodangule praegu tavalised 48,8 46,9 51,0 51,0 49,8 42,7 43,4 49,2 47,9 46,6 43,3 49,2 54,6
alla tavalise 42,4 42,9 39,4 40,6 44,2 48,2 49,7 42,3 44,2 46,1 45,5 38,9 36,1
saldo -34 -33 -30 -32 -38 -39 -43 -34 -36 -39 -34 -27 -27
Eksporttellimused üle tavalise 9,8 9,6 8,3 8,8 7,8 6,8 7,1 8,5 8,8 7,7 9,9 11,1 9,7
toodangule praegu tavalised 49,1 49,2 51,0 49,5 46,4 46,6 49,5 50,9 50,6 49,7 47,5 52,8 54,3
alla tavalise 41,1 41,2 40,6 41,8 45,8 46,6 43,4 40,7 40,7 42,6 42,5 36,1 36,0
saldo -31 -32 -32 -33 -38 -40 -36 -32 -32 -35 -33 -25 -26
Valmistoodete varud liiga suured 7,4 9,8 10,1 6,7 6,4 10,0 11,6 9,0 8,8 9,7 10,6 9,6 9,6
praegu piisavad 81,6 77,2 76,6 79,5 79,7 76,8 72,4 78,0 80,8 78,5 77,7 79,8 80,8
liiga väikesed 11,0 13,0 13,3 13,9 13,9 13,2 16,0 13,0 10,4 11,8 11,7 10,7 9,6
saldo -4 -3 -3 -7 -7 -3 -4 -4 -2 -2 -1 -1 0
Toodangu maht suureneb 17,4 23,7 31,8 31,8 36,4 27,8 18,2 17,4 20,5 24,4 20,7 15,3 17,0
järgneva 3 kuu jooksul jääb samaks 46,1 53,6 50,3 52,2 50,0 50,5 57,8 56,0 60,5 53,9 52,7 52,4 52,1
väheneb 36,5 22,7 18,0 15,9 13,6 21,7 24,1 26,6 19,0 21,8 26,6 32,3 30,9
saldo -19 1 14 16 23 6 -6 -9 2 3 -6 -17 -14
Ettevõtte väga kerge 2,3 1,5 2,5 3,5 1,5 1,5 1,6 1,1 1,1 1,1 2,1 1,6 1,0
majandusolukorra kerge 24,0 25,5 23,2 21,8 22,2 19,2 20,3 17,3 20,2 17,8 19,7 22,8 20,0
prognoosimise kergus
raske 55,0 51,5 55,6 52,0 56,1 59,6 62,0 66,0 61,7 63,9 60,1 60,9 62,1
või raskus
väga raske 18,7 21,4 18,7 22,8 20,2 19,7 16,0 15,7 17,0 17,3 18,1 14,8 16,9
saldo -32 -33 -32 -34 -36 -38 -35 -39 -37 -39 -36 -32 -37
Toodangu müügihinnad tõusevad 17,9 20,0 21,9 17,9 20,7 12,8 9,7 16,7 14,1 14,7 13,8 14,0 22,2
järgneva 3 kuu jooksul jäävad samaks 69,6 71,8 69,9 76,0 73,6 80,0 82,7 76,3 78,5 77,0 76,6 76,9 69,1
langevad 12,5 8,2 8,2 6,1 5,7 7,2 7,6 7,0 7,3 8,4 9,6 9,1 8,8
saldo 5 12 14 12 15 6 2 10 7 6 4 5 13
Töötajate arv suureneb 6,5 13,5 12,2 14,9 15,7 15,6 16,4 15,0 11,1 9,3 12,8 10,1 10,8
järgneva 3 kuu jooksul jääb samaks 75,7 71,0 73,0 71,3 71,7 67,3 63,5 70,1 75,8 77,2 69,7 70,7 69,7
väheneb 17,8 15,5 14,8 13,9 12,6 17,1 20,1 15,0 13,2 13,5 17,6 19,2 19,5
saldo -11 -2 -3 1 3 -2 -4 0 -2 -4 -5 -9 -9
KINDLUSTUNDE indikaator -16 -10 -4 -3 -3 -10 -15 -13 -11 -11 -13 -14 -14
17
TÖÖSTUSBAROMEETER, DETSEMBER 2025
(tööstusharude lõikes ettevõtete vastuste jagunemine %-des)
Toidu- Joogi- Tekstiili- Rõiva- Naha- Puidu- Paberi- Keemia- Kummi - Ehitus- Metall- Elektroo- Elektri- Masinate Mööbli- Trükindus Kogu
Näitaja ainete tootmine tootmine tootmine tööstus tööstus tööstus tööstus ja plast- materjali- toodete nika- ja seadmete ja tootmine ja tööstus
tootmine toodete tööstus tootmine optika- tootmine seadmete salvestiste
tootmine seadmete tootmine paljundus
Tööstusbaromeeter
tootmine
Toodangu maht suurenes 12,0 44,4 14,3 30,8 60,0 35,3 0,0 30,0 13,3 27,8 34,8 75,0 21,4 27,3 19,1 28,6 27,7
viimase 3 kuu jooksul jäi samaks 56,0 11,1 71,4 53,9 20,0 52,9 55,6 60,0 53,3 38,9 43,5 12,5 57,1 63,6 42,9 71,4 48,7
vähenes 32,0 44,4 14,3 15,4 20,0 11,8 44,4 10,0 33,3 33,3 21,7 12,5 21,4 9,1 38,1 0,0 23,6
saldo -20 0 0 15 40 24 -44 20 -20 -6 13 63 0 18 -19 29 4
Tellimused (nõudlus) üle tavalise 8,0 11,1 0,0 7,7 0,0 5,9 0,0 10,0 0,0 16,7 17,4 25,0 0,0 18,2 9,5 0,0 9,3
toodangule praegu tavalised 44,0 44,4 71,4 61,5 60,0 70,6 44,4 80,0 64,3 27,8 39,1 50,0 78,6 54,6 47,6 85,7 54,6
alla tavalise 48,0 44,4 28,6 30,8 40,0 23,5 55,6 10,0 35,7 55,6 43,5 25,0 21,4 27,3 42,9 14,3 36,1
saldo -40 -33 -29 -23 -40 -18 -56 0 -36 -39 -26 0 -21 -9 -33 -14 -27
Eksporttellimused üle tavalise 4,2 12,5 0,0 7,7 20,0 5,9 0,0 10,0 0,0 20,0 13,6 14,3 14,3 18,2 5,0 0,0 9,7
toodangule praegu tavalised 37,5 37,5 71,4 61,5 40,0 70,6 37,5 90,0 60,0 46,7 40,9 57,1 57,1 54,6 50,0 71,4 54,3
alla tavalise 58,3 50,0 28,6 30,8 40,0 23,5 62,5 0,0 40,0 33,3 45,5 28,6 28,6 27,3 45,0 28,6 36,0
saldo -54 -38 -29 -23 -20 -18 -63 10 -40 -13 -32 -14 -14 -9 -40 -29 -26
Valmistoodete varud liiga suured 8,0 0,0 28,6 16,7 20,0 12,5 11,1 10,0 0,0 6,3 9,5 12,5 7,1 0,0 4,8 0,0 9,6
18
praegu piisavad 76,0 100,0 57,1 75,0 60,0 87,5 88,9 70,0 100,0 75,0 81,0 87,5 85,7 100,0 71,4 100,0 80,8
liiga väikesed 16,0 0,0 14,3 8,3 20,0 0,0 0,0 20,0 0,0 18,8 9,5 0,0 7,1 0,0 23,8 0,0 9,6
saldo -8 0 14 8 0 13 11 -10 0 -13 0 13 0 0 -19 0 0
Toodangu maht suureneb 26,1 22,2 0,0 7,7 0,0 23,5 11,1 10,0 6,7 16,7 21,7 50,0 42,9 9,1 14,3 28,6 17,0
järgneva 3 kuu jooksul jääb samaks 56,5 55,6 57,1 61,5 80,0 64,7 66,7 50,0 46,7 33,3 56,5 12,5 50,0 63,6 47,6 57,1 52,1
väheneb 17,4 22,2 42,9 30,8 20,0 11,8 22,2 40,0 46,7 50,0 21,7 37,5 7,1 27,3 38,1 14,3 30,9
saldo 9 0 -43 -23 -20 12 -11 -30 -40 -33 0 13 36 -18 -24 14 -14
Ettevõtte väga kerge 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,0
majandusolukorra kerge 24,0 44,4 14,3 7,7 0,0 23,5 22,2 10,0 26,7 5,6 26,1 25,0 42,9 9,1 28,6 14,3 20,0
prognoosimise kergus raske 60,0 55,6 71,4 53,9 80,0 70,6 55,6 90,0 46,7 77,8 69,6 62,5 50,0 81,8 38,1 71,4 62,1
või raskus väga raske 16,0 0,0 14,3 38,5 20,0 5,9 22,2 0,0 26,7 16,7 4,4 12,5 7,1 9,1 33,3 14,3 16,9
saldo -34 -6 -43 -62 -60 -29 -39 -40 -37 -53 -26 -31 -11 -45 -38 -43 -37
Toodangu müügihinnad tõusevad 28,0 55,6 42,9 30,8 60,0 29,4 11,1 20,0 13,3 27,8 17,4 25,0 7,1 30,0 0,0 28,6 22,2
järgneva 3 kuu jooksul jäävad samaks 64,0 33,3 57,1 69,2 40,0 58,8 77,8 70,0 66,7 61,1 78,3 62,5 85,7 70,0 85,7 71,4 69,1
langevad 8,0 11,1 0,0 0,0 0,0 11,8 11,1 10,0 20,0 11,1 4,4 12,5 7,1 0,0 14,3 0,0 8,8
saldo 20 44 43 31 60 18 0 10 -7 17 13 13 0 30 -14 29 13
Töötajate arv suureneb 4,0 0,0 0,0 7,7 0,0 0,0 11,1 0,0 0,0 11,1 26,1 37,5 14,3 18,2 9,5 14,3 10,8
järgneva 3 kuu jooksul jääb samaks 80,0 100,0 71,4 61,5 80,0 82,4 77,8 90,0 66,7 72,2 56,5 37,5 71,4 63,6 76,2 85,7 69,7
väheneb 16,0 0,0 28,6 30,8 20,0 17,7 11,1 10,0 33,3 16,7 17,4 25,0 14,3 18,2 14,3 0,0 19,5
saldo -12 0 -29 -23 -20 -18 0 -10 -33 -6 9 13 0 0 -5 14 -9
KINDLUSTUNDE indikaator -8 -11 -29 -18 -20 -6 -26 -7 -25 -20 -9 0 5 -9 -13 0 -14
Konjunktuur nr 235, detsember 2025
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Tööstusbaromeeter
TÖÖSTUSBAROMEETER
(saldod %-des)
1993 - 2025 2024 2025
Näitaja min kesk max 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12
Toodangu maht
saldo -64 7 47 -2 -15 -12 -3 1 0 8 9 -4 -13 -1 13 4
viimase 3 kuu jooksul
Tellimused (nõudlus)
saldo -78 -12 31 -34 -33 -30 -32 -38 -39 -43 -34 -36 -39 -34 -27 -27
toodangule praegu
Eksporttellimused
saldo -71 -14 24 -31 -32 -32 -33 -38 -40 -36 -32 -32 -35 -33 -25 -26
toodangule praegu
Valmistoodete varud
saldo -28 -4 15 -4 -3 -3 -7 -7 -3 -4 -4 -2 -2 -1 -1 0
praegu
Toodangu maht
saldo -49 11 57 -19 1 14 16 23 6 -6 -9 2 3 -6 -17 -14
järgneva 3 kuu jooksul
Ettevõtte majandusolu-
korra prognoosimise saldo -44 -32 -11 -32 -33 -32 -34 -36 -38 -35 -39 -37 -39 -36 -32 -37
kergus või raskus
Toodangu müügihinnad
saldo -35 10 69 5 12 14 12 15 6 2 10 7 6 4 5 13
järgneva 3 kuu jooksul
Töötajate arv
saldo -47 0 26 -11 -2 -3 1 3 -2 -4 0 -2 -4 -5 -9 -9
järgneva 3 kuu jooksul
Toodangu kasvu piiravad praegu (% vastanutest)
mitte miski 1 11 22 x 8 x x 7 x x 4 x x 4 x x
ebapiisav nõudlus 16 55 85 x 75 x x 66 x x 69 x x 66 x x
tööjõu puudus 1 17 44 x 8 x x 9 x x 12 x x 11 x x
materjali/seadmete puudus 0 9 29 x 7 x x 4 x x 4 x x 7 x x
finantsprobleemid 0 4 16 x 1 x x 4 x x 4 x x 5 x x
muu 0 5 18 x 1 x x 9 x x 6 x x 7 x x
Tootmisvõimsuste
saldo -22 10 47 x 25 x x 18 x x 22 x x 19 x x
piisavus
Tellimused
saldo -51 5 48 x -16 x x -9 x x -6 x x -3 x x
viimase 3 kuu jooksul
Tootmisvõimsuste
% 57 72 86 x 65 x x 67 x x 68 x x 68 x x
rakendatuse tase praegu
Ettevõtte konkurentsi-
võime EL turul saldo -24 3 25 x -17 x x -16 x x -13 x x -13 x x
viimase 3 kuu jooksul
Ettevõtte konkurentsi-
võime mujal välisturul saldo -18 1 33 x -15 x x -14 x x -8 x x -16 x x
viimase 3 kuu jooksul
KINDLUSTUNDE indikaator -40 1 27 -16 -10 -4 -3 -3 -10 -15 -13 -11 -11 -13 -14 -14
19
Töötleva tööstuse investeeringud Konjunktuur nr 235, detsember 2025
2.2. Töötleva tööstuse investeeringud 2025. – 2026. aastal8
Vastavalt aasta tagasi tehtud ettevõtjate prognoosidele aastal 2025 investeeringute maht vähenes.
Aastatagused prognoosid täitusid ning 2025. aastal investeeringute mahud vähenesid, aga seda oodatust
vähemal määral (saldo −11; 2024. a prognoos −14). Väiksematest investeeringutest teatas ligi kolmandik
tootjaid, peaaegu neljandikul ehk 23%-l ettevõtetel investeeringute maht suurenes. Kapitalimahutused
suurenesid neljas tööstusharus, sealjuures mööblitootmises oli kasv kõige kiirem (saldo +21). Teistest
väiksemaid investeeringuid tegid rõivatootmise ettevõtted (saldo −78). Nagu varemgi oli analüüsitava
aasta investeeringute eesmärkidest tähtsaimaks tootmisprotsessi ratsionaliseerimine, millele kulutas
rahalisi vahendeid rohkem kui kolmandik ettevõtteid (35%; aasta tagasi 36% ettevõtteid). Väljalangenud
tootmisvõimsuste asendusele tegi kapitalimahutusi 26% ettevõtteid. Ligi neljandik tootjaid (2025. a 23%,
2024. a 15%) investeeris tootmisvõimsuste suurendamisse. Muudele eesmärkidele ehk tööohutusele ja
keskkonnakaitsele tegi kulutusi 16% ettevõtteid.
Investeeringuid mõjutavatest teguritest oli 2025. aastal esikohal nõudlus toodangule, mida märkis iga
kolmas ettevõtte. Teisel positsioonil olid tehnoloogilised faktorid (märkis 25% ettevõtteid). Peaaegu
võrdselt mõjutasid investeeringuid finantsolukord ja muud faktorid (märkis vastavalt 15% ja 14%
tootjaid).
Vastavalt ettevõtete juhtide hinnangutele ei ole 2026. aastal olukorra paranemist oodata ning töötleva
tööstuse investeeringute maht jätkuvalt väheneb (saldo −9).
Ettevõtete juhtide hinnangud 2026. aasta investeeringute mahu kohta jagunesid järgmiselt:
investeeringud suurenevad 23%
investeeringud jäävad umbes samaks 44%
investeeringud vähenevad 32%
saldo െ9
Parimad ootused on metalltooteid tootvatel ettevõtetel (saldo +50) ja kõige nõrgemad prognoosid andsid
nahatööstuse ettevõtted (saldo −75).
8Töötleva tööstuse investeeringute küsitlus on läbi viidud Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) poolt Euroopa Komisjoni, Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel 2025. a oktoobris. Küsitluses osales 219 töötleva tööstuse ettevõtet.
20
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Töötleva tööstuse investeeringud
Tootjate andmetel 2026. aasta investeeringute peamiseks eesmärgiks jääb tootmisprotsessi
ratsionaliseerimine (teatas 45% ettevõtteid), tähtsuselt teiseks tegevuseks võib kujuneda väljalangenud
tootmisvõimsuste taastamine (märkis 23% ettevõtteid). Iga viies tootja kavatseb kulutada rahalisi
vahendeid tootmisvõimsuste suurendamisele ja 13% tootjaid investeerib muudesse eesmärkidesse
(keskkonnakaitse, tööohutus). Järgmisel aastal põhilisteks investeeringuid mõjutavateks teguriteks jäävad
nõudlus toodangule (märkis 33% ettevõtteid) ja finantsolukord (märkis 32% ettevõtteid).
TÖÖSTUSETTEVÕTETE INVESTEERINGUD
(ettevõtete vastuste jagunemine %-des)
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
Investeeringute maht jooksval aastal, võrreldes eelmise aastaga
suurem 31 29 26 31 27 26 26 27 20 20 33 20 21 18 23
umbes sama 55 50 46 46 45 54 57 56 54 44 46 41 34 37 43
väiksem 14 21 27 23 27 20 18 17 26 36 21 39 45 45 34
saldo 17 8 -1 8 0 5 8 9 -5 -15 12 -20 -23 -27 -11
Jooksva aasta investeeringute eesmärk:
tootmisvõimsusi taastavad 47 31 39 34 34 24 33 38 32 27 27 25 23 30 26
tootmisvõimsusi suurendavad 39 32 37 31 36 42 38 34 34 28 27 17 16 15 23
tootmisprotsessi ratsionaliseerivad 38 44 46 42 37 38 42 47 47 51 32 41 45 36 35
muud (tööohutus, keskkonnakaitse jne) 29 27 32 29 28 30 27 31 27 27 14 18 16 19 16
Jooksva aasta investeeringuid mõjutavad tegurid
nõudlus 43 46 61 51 33
finantsolukord 45 44 56 49 15
tehnoloogilised faktorid 20 27 26 22 25
muud faktorid 22 29 27 22 14
Loodetavad investeeringud järgmisel aastal, võrreldes jooksva aastaga
suuremad 34 23 36 32 31 31 30 36 27 31 34 24 18 23 23
umbes samad 54 58 48 51 53 50 53 48 50 50 49 38 44 39 44
väiksemad 12 19 16 17 16 19 17 16 22 19 17 38 39 37 32
saldo 22 5 20 15 15 13 13 20 5 12 16 -13 -21 -14 -9
Järgmise aasta investeeringute eesmärk
tootmisvõimsusi taastavad 39 26 32 29 32 26 30 29 27 24 19 27 23 21 23
tootmisvõimsusi suurendavad 49 38 43 35 38 40 41 44 36 35 34 21 17 20 20
tootmisprotsessi ratsionaliseerivad 50 51 49 50 48 48 46 49 55 59 34 41 42 42 45
muud 30 28 30 26 30 31 28 26 27 32 13 12 18 16 13
Järgmise aasta investeeringuid mõjutavad tegurid
nõudlus 29 24 23 20 33
finantsolukord 34 24 24 19 19
tehnoloogilised faktorid 13 17 11 8 32
muud faktorid 16 16 12 12 15
21
Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 235, detsember 2025
2.3. Ehitusbaromeeter 9
Kindlustunde indikaator püsib enam-vähem ühtlasel tasemel (septembris −13, detsembris −10), olles
paremas seisus kui möödunud aastal samal ajal (−33). Lähikuude hooajaline mõõn ehitustegevuses
kujuneb mullusest väiksemaks.
Kindlustunde indikaator10 püsis viimastel kuudel sama (septembris −13, oktoobris −10, novembris −11,
detsembris −10) ja on jätkuvalt allpool pikaajalist keskmist (−4), ent kõrgem kui aasta varem (−33
detsembris 2024). Ettevõtete hinnangud tellimustele on juba pool aastat üsna samal tasemel (saldo11
detsembris −17, eelmisel viiel kuul keskmiselt −18), seejuures on tellimusi rohkem kui aasta tagasi
(detsembris 2024 oli sama saldo −38). 19% e evõtetel on tellimusi üle tavalise, 35%-l alla tavalise ja 46%-
l hooaja kohta tavalisel tasemel.
Vähene nõudlus on endiselt peamiseks ehitustegevuse kasvu piiravaks teguriks (54% ettevõtetel,
septembris 46%-l), tööjõu puudus häirib 11% ettevõtete tööd (septembris 18%-l), ilmastikuolud 10%-l.
Pangalaenu saamise võimalusi hindab ligi 80% ettevõtteid normaalseks (saldo −19, septembris −17, dets
2024 −22).
Eelmisel kolmel kuul pöördus ehitustööde maht hooajalisele vähenemisele (saldo novembris +5, detsembris
−9), mis jätkub lähikuudel. Järgmise kolme kuu mõõn ehitustegevuses peaks kujunema mullusest
väiksemaks (prognoosi saldo −12, detsembris 2024 −45), ka töötajate arv kahaneb mullusest vähem (saldo
−4, detsembris 2024 −27).
Mõõdukas ehitushindade tõus jätkub (prognoosi saldo +20 nagu septembriski), seejuures 77% ettevõtteid
hinnataset muuta ei kavatse.
9 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, detsembris 108
ehitusettevõtte hinnangute alusel.
10 Koondnäitaja, mis peegeldab tellimuste seisu ja töötajate arvu muutusi järgmisel 3 kuul.
11 Saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed.
22
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Ehitusbaromeeter
23
Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 235, detsember 2025
Hoonete ehitusega tegelevate ettevõtete kindlustunde indikaator on aegamisi liikunud tõususuunal,
kerkides detsembris −4-le (eelmise kolmel kuul keskmiselt −8, detsembris 2024 −43). Tellimuste seis on
paranenud, ehkki neid on veel tavapärasest vähem (saldo −11, eelmisel viiel kuul keskmiselt −20,
detsembris 2024 −49).
Ehitustööde maht viimastel kuudel vähenes veidi (saldo −7, septembris +11), lähikuudel jääb see enamikul
ettevõtetel samaks (saldo +2), samuti töötajate arv (saldo +3). Ligi neljandik ettevõtteid prognoosib
hinnataseme tõusu (saldo +24).
Rajatiste ehituse kindlustunde indikaator (−12) liigub jätkuvalt miinuspoolel, kuid ei ole nii madal kui kolm
kuud tagasi (−29 septembris) ja aasta varem (−18 detsembris 2024). Kindlustunnet tõstis tellimuste seisu
hinnangute paranemine (saldo septembris −19, detsembris −14).
Ehitustegevuse maht hakkas viimastel kuudel hooajalistel põhjustel vähenema (saldo septembris +14,
detsembris −14), kahanes ka töötajate arv. Lähikuudel tööde mahu vähenemine jätkub (prognoosi saldo
−33), töötajate arvu vähenemine aeglustub (saldo −10, septembris −38).
Eriehitustööde ettevõtete kindlustunde indikaator langes kolme kuuga −15-lt −24-le, ligilähedaselt samal
tasemel oli see ka aasta varem (−22 detsembris 2024). Tellimusi on ligi pooltel e evõtetel tavalisest
vähem (saldo septembris −17, detsembris −32, detsembris 2024 −26). Eelmisel kolmel kuul pöördus tööde
maht osadel ettevõtetel vähenemisele (saldo septembris +9, detsembris −12), mis jätkub ka lähikuudel
(prognoosi saldo −29), prognoosid on siiski lootustandvamad kui aasta varem detsembris (saldo −59).
24
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Ehitusbaromeeter
EHITUSBAROMEETER
(vastuste jagunemine %-des)
2024 2025
12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12
Ehitustööde maht kasvas 13,1 13,7 12,5 14,9 15,0 24,3 24,8 31,6 29,9 29,7 26,9 30,6 21,5
viimase 3 kuu jäi samaks 45,5 41,0 41,1 43,0 46,9 43,3 49,5 52,0 48,5 51,5 50,9 43,2 47,7
jooksul kahanes 41,4 45,3 46,4 42,1 38,1 32,4 25,7 16,3 21,7 18,8 22,2 26,1 30,8
saldo -28 -32 -34 -27 -23 -8 -1 15 8 11 5 5 -9
Ehitustegevust piirab praegu (% vastanutest)
mitte miski 5,0 5,1 6,3 7,9 12,4 9,8 12,7 19,0 20,4 18,8 17,6 10,6 13,9
ebapiisav nõudlus 67,0 65,0 66,1 67,5 68,1 63,4 59,1 50,0 45,9 45,5 46,3 50,4 53,7
ilmastikutingimused 10,0 14,5 11,6 8,8 3,5 5,4 2,7 3,0 2,0 5,0 4,6 8,0 10,2
tööjõu puudus 7,0 8,5 7,1 9,6 8,8 9,8 13,6 15,0 21,4 17,8 22,2 19,5 11,1
masinate, seadmete, materjalide puudus 1,0 0,9 0,9 0,9 0,9 0,9 1,8 1,0 1,0 2,0 2,8 2,7 1,9
finantsprobleemid 4,0 0,9 3,6 0,9 1,8 1,8 3,6 5,0 5,1 5,9 4,6 4,4 5,6
muud 6,0 5,1 4,5 3,5 3,5 8,9 6,4 7,0 4,1 5,0 1,9 4,4 3,7
Tellimuste portfell üle tavalise 8,0 9,4 8,9 12,3 10,7 12,5 11,0 12,0 9,3 11,9 15,7 14,2 18,5
praegu tavaline 46,0 44,5 48,2 44,7 45,5 43,8 50,5 59,0 62,9 58,4 51,9 50,4 46,3
alla tavalise 46,0 46,2 42,9 43,0 43,8 43,8 38,5 29,0 27,8 29,7 32,4 35,4 35,2
saldo -38 -37 -34 -31 -33 -31 -28 -17 -19 -18 -17 -21 -17
Töötajate arv suureneb 5,0 8,6 9,9 16,7 19,8 17,1 12,7 16,0 9,2 9,9 14,0 15,2 10,2
järgneva 3 kuu jääb samaks 63,0 62,1 71,2 68,4 67,6 71,2 76,4 77,0 75,5 71,3 68,2 68,8 75,9
jooksul väheneb 32,0 29,3 18,9 14,9 12,6 11,7 10,9 7,0 15,3 18,8 17,8 16,1 13,9
saldo -27 -21 -9 2 7 5 2 9 -6 -9 -4 -1 -4
Ettevõtte majandusolukorra väga kerge 1,0 0,9 1,8 1,8 2,7 0,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,9 0,9 1,9
prognoosimise kergus või
kerge 15,0 15,4 14,3 13,3 14,2 17,9 13,8 16,3 14,6 12,0 14,8 16,1 15,0
raskus
raske 69,0 68,4 67,0 67,3 63,7 62,5 67,9 65,3 64,6 72,0 65,7 67,9 66,4
väga raske 15,0 15,4 17,0 17,7 19,5 18,8 18,4 18,4 20,8 16,0 18,5 15,2 16,8
saldo -68 -68 -65 -66 -61 -62 -68 -65 -65 -72 -65 -67 -65
Ehitustööde hinnad tõusevad 19,2 18,0 24,1 23,0 27,7 38,4 35,9 40,0 30,6 22,0 25,9 29,2 21,3
järgneva 3 kuu jäävad samaks 69,7 74,4 72,3 73,5 67,9 57,2 58,5 59,0 66,3 76,0 71,3 68,2 76,9
jooksul langevad 11,1 7,7 3,6 3,5 4,5 4,5 5,7 1,0 3,1 2,0 2,8 2,7 1,9
saldo 8 10 21 20 23 34 30 39 28 20 23 27 20
Kindlustunde indikaator -33 -29 -21 -14 -13 -13 -13 -4 -12 -13 -10 -11 -10
25
Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 235, detsember 2025
EHITUSBAROMEETER, DETSEMBER 2025
(ehitusvaldkondade lõikes vastuste jagunemine %-des)
Näitaja Vastuse Elamute ja mitte- Rajatiste Eriehitus- Kokku
variant eluhoonete ehitus ehitus tööd
Ehitustööde maht kasvas 19,7 28,6 20,0 21,5
viimase 3 kuu jäi samaks 54,1 28,6 48,0 47,7
jooksul kahanes 26,2 42,9 32,0 30,8
saldo -7 -14 -12 -9
Ehitustegevust piirab praegu (% vastanutest)
mitte miski 12,9 19,0 12,0 13,9
ebapiisav nõudlus 58,1 47,6 48,0 53,7
ilmastikutingimused 8,1 19,0 8,0 10,2
tööjõu puudus 8,1 14,3 16,0 11,1
masinate, seadmete, materjalide puudus 1,6 0,0 4,0 1,9
finantsprobleemid 4,8 0,0 12,0 5,6
muu 6,5 0 0 3,7
Tellimuste portfell üle tavalise 17,7 23,8 16,0 18,5
praegu tavaline 53,2 38,1 36,0 46,3
alla tavalise 29,0 38,1 48,0 35,2
saldo -11 -14 -32 -17
Töötajate arv suureneb 9,7 19,1 4,0 10,2
järgneva 3 kuu jääb samaks 83,9 52,4 76,0 75,9
jooksul väheneb 6,5 28,6 20,0 13,9
saldo 3 -10 -16 -4
Ettevõtte väga kerge 3,3 0,0 0,0 1,9
majandusolukorra kerge 14,8 23,8 8,0 15,0
prognoosimise kergus või raske 62,3 66,7 76,0 66,4
raskus väga raske 19,7 9,5 16,0 16,8
saldo -59 -67 -76 -65
Ehitustööde hinnad tõusevad 24,2 19,1 16,0 21,3
järgneva 3 kuu jäävad samaks 75,8 76,2 80,0 76,9
jooksul langevad 0,0 4,8 4,0 1,9
saldo 24 14 12 20
Kindlustunde indikaator -4 -12 -24 -10
26
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Ehitusbaromeeter
EHITUSBAROMEETER
(saldod %-des)
1994 - 2025 2024 2025
min kesk max 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12
Ehitustööde maht saldo -69 11 76 -28 -32 -34 -27 -23 -8 -1 15 8 11 5 5 -9
viimase 3 kuu jooksul
Ehitustegevust piirab praegu (% vastanutest)
mitte miski % 0 12 33 5 5 6 8 12 10 13 19 20 19 18 11 14
ebapiisav nõudlus % 1 46 89 67 65 66 68 68 63 59 50 46 46 46 50 54
ilmastikutingimused % 0 12 65 10 15 12 9 4 5 3 3 2 5 5 8 10
tööjõu puudus % 0 27 81 7 9 7 10 9 10 14 15 21 18 22 20 11
masinate,
seadmete, % 0 2 40 1 1 1 1 1 1 2 1 1 2 3 3 2
materjalide puudus
finantsprobleemid % 0 4 16 4 1 4 1 2 2 4 5 5 6 5 4 6
muu % 0 4 30 6 5 5 4 4 9 6 7 4 5 2 4 4
Tellimuste portfell saldo -83 -10 59 -38 -37 -34 -31 -33 -31 -28 -17 -19 -18 -17 -21 -17
praegu
Töötajate arv järg- saldo -68 6 65 -27 -21 -9 2 7 5 2 9 -6 -9 -4 -1 -4
neva 3 kuu jooksul
Ettevõtte majandus-
olukorra prognoosi- saldo -73 -70 -68 -68 -68 -65 -66 -61 -62 -68 -65 -65 -72 -65 -67 -65
mise kergus või
raskus
Ehitustööde hinnad
saldo -68 21 83 8 10 21 20 23 34 30 39 28 20 23 27 20
järgneva 3 kuu jooksul
Kindlustunde
-73 -2 58 -33 -29 -21 -14 -13 -13 -13 -4 -12 -13 -10 -11 -10
indikaator
27
Kaubandusbaromeeter Konjunktuur nr 235, detsember 2025
2.4. Jaekaubandusbaromeeter12
Jaekaubanduse kindlustunde indikaator eelmise kvartali lõpuga võrreldes ei muutu ja jääb negatiivseks,
kuid on parem kui aasta tagasi. Väheneb nende kaupluste arv, kelle arvates kaupade hinnad tõusevad.
Jaekaubanduse kindlustunde indikaator13 eelmise kvartali lõpuga võrreldes ei muutu ja jääb negatiivseks,
kuid on parem kui aasta tagasi (nii detsembris kui ka septembris −15, 2024. aasta detsembris −24 punk ).
Viimase kolme kuu müük püsib negatiivne (saldo detsembris −6, septembris −7), kaubavarudes suuri
muutusi ei toimu (saldo detsembris +17, septembris +16) ja ka järgneva kolme kuu negatiivne
müüginäitaja püsib paigal (saldo nii detsembris kui ka septembris −21). Väheneb nende kaupluste arv,
kelle arvates kaupade hinnad tõusevad (detsembris 40%, septembris 47%). Töötajate arvus muutusi ei
planeerita (saldo detsembris −23, septembris −22).
12 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel,
detsembris 127 kaupluse ja kaubandusettevõtte hinnangute alusel.
13 Koondnäitaja, mis koondab eelmise 3 kuu müügi, hinnangu kaubavarudele ja järgmise 3 kuu müügi prognoosi.
28
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Kaubandusbaromeeter
Kaupluste gruppide lõikes võib esile tõsta järgmist.
Toidukaupluste kindlustunde indikaator halveneb ja muutub võrreldes eelneva kvartali lõpuga negatiivse-
maks (detsembris −14, septembris −3 punk ). Viimase kolme kuu müük halveneb (saldo detsembris =0,
septembris +33), kaubavarud kasvavad (saldo detsembris +16, septembris +10) ja järgneva kolme kuu
müüginäitaja jääb negatiivseks (saldo detsembris −26, septembris −33). Väheneb nende kaupluste arv,
kelle arvates hinnad tõusevad (detsembris 53%, septembris 66%), kuid hinnalangust teiselt poolt ei näe
detsembris ette ükski kauplus (septembris 3%). Töötajate arvu plaanib järgneva kolme kuu jooksul
vähendada 20% kauplustest (septembris 34%).
Garderoobikaupluste kindlustunde indikaator teeb suure nihke miinuspoolele (detsembris −23,
septembris +3 punkti). Viimase kolme kuu müüginäitaja paraneb, kuid püsib negatiivne (saldo detsembris
−8, septembris −33), kaubavarud kasvavad (saldo detsembris +15, septembris −25) ja järgneva kolme kuu
müüki nähakse järsult halvenevat (saldo detsembris −47, septembris +17). Töötajate arvu plaanib
vähendada 46% kauplustest (septembris 27%) ja juurde ei soovi neid võtta ükski kauplus (septembris 9%).
29
Kaubandusbaromeeter Konjunktuur nr 235, detsember 2025
Kodutarvete kaupluste kindlustunde indikaator halveneb ja muutub negatiivsemaks (detsembris −18,
septembris −11 punk ). Viimase kolme kuu müüginäitajas (saldo nii detsembris kui ka septembris −3) ja
kaubavarudes (saldo nii detsembris kui ka septembris +18) suuri muutusi ei toimu ning järgneva kolme
kuu müüki nähakse halvenemas (saldo detsembris −33, septembris −12). Töötajate arvu 76% kauplustest
muuta ei plaani (septembris 72%).
Sõidukite müügiga tegelevate kaupluste kindlustunde indikaator paraneb ja nihkub plusspoolele
(detsembris +4, septembris −22 punk ). Ka viimase kolme kuu müüginäitaja liigub miinusest välja (saldo
detsembris = 0, septembris −45), kaubavarud vähenevad (saldo detsembris = 0, septembris +11) ja
järgneva kolme kuu jooksul loodetakse müüki parandada (saldo detsembris +11, septembris −11).
Töötajate arvu ei plaani suurendada ükski kauplus (sama ka septembris), vähendada kavatseb neid
järgneva kolme kuu jooksul 44% (septembris 22%).
Kaubamajade ja hüpermarketite kindlustunde indikaator muutub negatiivsemaks (detsembris −31,
septembris −4 punk ). Kaubavarud vähenevad (saldo detsembris +29, septembris +38), kuid viimase
kolme kuu müüginäitaja nihkub järsult miinuspoolele (saldo detsembris −38, septembris +25) ja järgneva
kolme kuu müüki nähakse vähenemas (saldo detsembris −25, septembris =0). Töötajaid ei plaani juurde
võtta ükski kauplus (sama ka septembris), vähendada kavatseb neid 50% kauplustest (septembris 43%).
30
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Kaubandusbaromeeter
JAEKAUBANDUSBAROMEETER
(vastuste jagunemine %-des)
Näitaja Vastuse 2024 2025
variant 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12
Müük suurenes 22,3 28,8 26,8 18,0 15,6 25,6 24,8 40,3 37,6 33,1 26,2 25,2 33,9
viimase 3 kuu jäi samaks 32,4 28,0 30,7 25,8 28,9 32,8 35,2 26,9 24,0 26,6 29,4 31,5 26,0
jooksul vähenes 45,3 43,2 42,5 56,3 55,5 41,6 40,0 32,8 38,4 40,3 44,4 43,3 40,2
saldo -23 -14 -16 -38 -40 -16 -15 8 -1 -7 -18 -18 -6
Kaubavarud liiga suured 21,0 18,3 19,7 23,4 26,4 24,0 19,4 17,7 21,6 20,3 20,6 19,1 19,8
praegu hooajale kohased 72,5 74,1 73,2 71,9 69,6 72,0 74,2 77,3 73,6 75,6 74,6 77,8 77,0
liiga väikesed 6,5 7,6 7,1 4,7 4,0 4,0 6,5 5,0 4,8 4,1 4,8 3,2 3,2
saldo 15 11 13 19 22 20 13 13 17 16 16 16 17
Kaupade tellimused suurenevad 13,7 13,6 15,8 19,5 31,0 28,5 29,8 16,8 14,4 17,9 15,9 20,5 11,8
järgneva 3 kuu jäävad samaks 34,5 27,3 40,9 45,3 41,3 46,3 46,8 56,3 48,0 43,1 51,6 46,5 46,5
jooksul vähenevad 51,8 59,1 43,3 35,2 27,8 25,2 23,4 26,9 37,6 39,0 32,5 33,1 41,7
saldo -38 -46 -28 -16 3 3 7 -10 -23 -21 -17 -13 -30
Müük suureneb 18,1 10,7 16,7 25,0 41,3 41,1 39,2 20,0 21,6 20,2 25,6 29,9 17,5
järgneva 3 kuu jääb samaks 29,0 25,2 40,5 43,8 41,3 40,3 38,4 45,0 39,2 38,7 43,2 44,1 43,7
jooksul väheneb 52,9 64,1 42,9 31,3 17,5 18,6 22,4 35,0 39,2 41,1 31,2 26,0 38,9
saldo -35 -53 -26 -6 24 23 17 -15 -18 -21 -6 4 -21
Ettevõtte väga kerge 1,0 0,0 0,0 1,1 0,0 1,1 3,2 3,5 2,3 1,1 2,3 2,2 2,3
majandusolukorra kerge 11,8 9,6 14,6 10,6 12,9 13,3 11,6 12,8 16,9 18,0 18,4 17,6 13,5
prognoosimise
raske 87,3 90,4 85,4 88,3 87,1 85,6 85,3 83,7 80,9 80,9 79,3 80,2 84,3
kergus või raskus
väga raske 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
saldo -37 -40 -35 -38 -37 -35 -34 -32 -30 -30 -28 -29 -33
Töötajate arv suureneb 2,9 3,1 2,4 0,8 5,5 7,3 6,7 5,0 6,5 4,2 4,8 3,2 2,4
järgneva 3 kuu jääb samaks 65,9 66,4 70,1 74,2 70,1 72,6 76,7 72,3 65,0 70,0 75,2 77,8 71,8
jooksul väheneb 31,2 30,5 27,6 25,0 24,4 20,2 16,7 22,7 28,5 25,8 20,0 19,1 25,8
saldo -28 -28 -25 -24 -19 -13 -10 -18 -22 -22 -15 -16 -23
Kaupade hinnad tõusevad 55,5 57,6 55,1 50,4 55,6 61,9 68,0 70,6 51,2 47,2 39,2 41,7 40,0
järgneva 3 kuu jäävad samaks 41,6 40,9 44,1 48,8 42,1 35,7 28,8 26,9 47,2 50,4 60,0 54,3 56,0
jooksul langevad 2,9 1,5 0,8 0,8 2,4 2,4 3,2 2,5 1,6 2,4 0,8 3,9 4,0
saldo 53 56 54 50 53 60 65 68 50 45 38 38 36
Kindlustunde indikaator -24 -26 -18 -21 -13 -4 -4 -7 -12 -15 -13 -10 -15
31
Kaubandusbaromeeter Konjunktuur nr 235, detsember 2025
JAEKAUBANDUSBAROMEETER, DETSEMBER 2025
(vastuste jagunemine kaupluste gruppide lõikes %-des)
32
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Kaubandusbaromeeter
JAEKAUBANDUSBAROMEETER
(saldod %-des)
1993 - 2025 2024 2025
min kesk max 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12
Müük
-73 21 76 -23 -14 -16 -38 -40 -16 -15 8 -1 -7 -18 -18 -6
viimase 3 kuu jooksul
Kaubavarud
-10 12 38 15 11 13 19 22 20 13 13 17 16 16 16 17
praegu
Kaupade tellimused
-62 8 57 -38 -46 -28 -16 3 3 7 -10 -23 -21 -17 -13 -30
järgneva 3 kuu jooksul
Müük
-67 14 77 -35 -53 -26 -6 24 23 17 -15 -18 -21 -6 4 -21
järgneva 3 kuu jooksul
Ettevõtte majandus-
olukorra prognoosimise -44 -36 -18 -37 -40 -35 -38 -37 -35 -34 -32 -30 -30 -28 -29 -33
kergus või raskus
Töötajate arv
-50 -2 34 -28 -28 -25 -24 -19 -13 -10 -18 -22 -22 -15 -16 -23
järgneva 3 kuu jooksul
Kaupade hinnad
-32 34 90 53 56 54 50 53 60 65 68 50 45 38 38 36
järgneva 3 kuu jooksul
Kindlustunde
-49 7 43 -24 -26 -18 -21 -13 -4 -4 -7 -12 -15 -13 -10 -15
indikaator
33
Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 235, detsember 2025
2.5. Teenindusbaromeeter14
Kindlustunde indikaator on hooajaliselt langemas (septembris +5, detsembris −4), kuid kõrgem kui aasta
varem (detsembris 2024 −14). Teenuste müügi vähenemine lähikuudel jääb mullusest väiksemaks.
Kindlustunde indikaator15 (novembris +2, detsembris −4) on hooajalistel põhjustel aegamisi alanemas, ent
kõrgem kui aasta varem (−14). Kindlustunde indikaator on kõrgeim telekommunikatsiooniettevõtetel
(+28) ja madalaim hotellidel (−62), indikaator on plusspoolel kolmes harus kümnest.
Teenuste müük, mis suvekuudel mõnevõrra kasvas, jäi viimasel kolmel kuul samaks (saldo16 septembris
+3, novembris +2, detsembris =0). Müügi kasv jätkus IT- ja telekommunikatsiooni sektoris, enamikus
teistes harudes kaldus müük vähenema. Ettevõtete majandusseisu paranemine peatus (saldo septembris
+5, detsembris −2), ent olukord on siiski parem kui aasta tagasi (saldo −13 detsembris 2024).
Ebapiisav nõudlus piirab ettevõtete äritegevust veidi vähem (58% ettevõtetel) kui eelmises kvartalis (60%-
l) ja aasta varem (62%-l), tööjõu puudus on piiravaks 10% ettevõtetele (III kv 8%-le), 16% ettevõtetel aga
piiravad tegurid puuduvad.
Järgmisel kolmel kuul väheneb teenuste müük esimesele kvartalile omaselt, kuid väljavaated on
lootustandvamad kui aasta varem (prognoosi saldo −9, detsembris 2024 −16). Teenuste müügi kasvu on
loota IT-, telekommunikatsiooni- ja arhitekti-inseneriettevõtetel. Töötajate arvu kavatsevad suurendada
IT- ja telekommunikatsiooniettevõtted (saldo kokku +2, detsembris 2024 −2). Mõõdukas teenuste hinna
tõus jätkub (saldo +17, eelmisel 4 kuul keskmiselt +14).
14 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel detsembris 413
ettevõtte hinnangute alusel.
15 Koondnäitaja, mis peegeldab müügi ja majandusolukorra muutusi viimasel 3 kuul ja lähema 3 kuu müügi prognoosi.
16 Saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed.
34
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Teenindusbaromeeter
Ettevõtetel on enda arenguvõimaluste prognoosimine praeguses majandusolukorras endiselt üsnagi raske
(saldo −35 nii septembris kui detsembris), enamiku e evõtete (64%) arvates on prognoose teha raske ja
14% arvates vägagi raske.
35
Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 235, detsember 2025
Infotehnoloogia
Turuolukord on üsnagi soodne. Kindlustunde indikaator (septembris +16, detsembris +19) on kõrgem kui
kahel eelmisel aastal samal ajal (novembris 2024 +2, detsembris 2023 +5) ja lähedane pikaajalisele
keskmisele (+20). Viimastel kuudel teenuste müügi kasv jätkus (saldo +25, eelmisel 6 kuul keskmiselt +14)
ja ettevõtete majandusseis muutus kindlamaks (saldo +19, eelmisel 6 kuul keskmiselt +11).
Järgmisel kolmel kuul teenuste müügi kasv jätkub (prognoosi saldo +13, septembris +27, detsembris 2024
+26), 36% ettevõtteid kavatseb ka võtta uusi töötajaid juurde (saldo +27, detsembris 2024 +16). Hinnatase
enamikel ettevõtetel lähikuudel ei muutu, kuid viiendik ettevõtteid loodab seda tõsta (prognoosi saldo
+19).
Telekommunikatsioon
Kindlustunde indikaator (septembris +6, detsembris +28) on kõrgem kui teistes harudes ja üle pikaajalise
keskmise (+20).
Teenuste müük edenes viimastel kuudel kasvaval trendil (saldo +25, septembris =0, detsembris 2024 +46)
ja ettevõtete majandusolukord paranes (saldo +34, septembris =0). Lähemal kolmel kuul jääb enamikul
ettevõtetel (ligi 60%-l) teenuste müük samaks, kolmandik prognoosib suurenevat müüki (prognoosi saldo
+25, detsembris 2024 +41). Töötajate arvu suurendatakse taas veidi (saldo +8, septembris −8). Teenuste
hinnatõus jätkub enam-vähem senise kiirusega, kolmandikul ettevõtetel hinnatase tõenäoliselt tõuseb
(prognoosi saldo +33, septembris +34).
Hotellid
Nõudlus on võrdlemisi kesine. Kindlustunde indikaator on liikunud hooajalisse madalseisu (septembris −2,
detsembris −62), olles ligilähedane aastatagusele (−60), ent madalam eelmise 12 aasta detsembri keskmi-
sest (−52). Viimastel kuudel oli majutusteenuste müük hooajaliselt kahanemas (saldo oktoobris +10,
detsembris −61) ja hotellide majandusolukord halvenes (saldo oktoobris +10, detsembris −54, dets 2024
−46). Peamine äritegevust piirav tegur on vähene nõudlus (IV kvartalis 73% hotellidel, III kv 53%-l),
hotellide hinnangul on maksutõusud vähendanud nende konkurentsivõimet. Majutusettevõtetel on selles
olukorras enda edasisi arenguvõimalusi küllaltki raske prognoosida (saldo −55, teenindussektoris
keskmiselt −35).
Eeloleval kolmel kuul kahaneb teenuste müük valdaval osal hotellidel (prognoosi saldo −72, detsembris
2024 −66), töötajate arvu väheneb talvehooajale omaselt (prognoosi saldo −29, detsembris 2024 −27).
Hinnad jäävad soodustasemele (saldo −35).
Restoranid
Turuolukord ei ole restoranidele soodne. Kindlustunde indikaator on hooajalises madalseisus (septembris
−15, detsembris −38) ja ka detsembri kohta madal ning allpool eelmise 12 aasta detsembri keskmist (−33),
ehkki mitte nii madal kui mullu samal ajal (−49).
Viimastel kuudel hooajaline nõudlus rauges ja müük vähenes (müügi saldo septembris +15, detsembris
−34, detsembris 2024 −47), ka restoranide majandusseis halvenes (saldo septembris +2, detsembris −34).
Ligi 70% restoranide äritegevust piirab vähene nõudlus, nõudlusele on restoranide hinnangul piiravalt
mõjunud ka käibemaksutõus.
Järgmisel kolmel kuul nõudluse vähenemine jätkub (prognoosi saldo −47). Ligi 40% restorane vähendab
töötajate arvu (prognoosi saldo −32, detsembris 2024 −21). Enamikul restoranidel (71%-l) jääb hinnatase
samaks, kuid 29% prognoosib hinnatõusu (saldo +29).
36
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Teenindusbaromeeter
Turism
Nõudlus on taastuval trendil ja kindlustunde indikaator (septembris +1, detsembris −16) on jälle kõrgem
kui kahel eelmisel aastal (detsembris 2024 −32 ja detsembris 2023 −31).
Viimasel kolmel kuul oli teenuste müük hooajaliselt alanemas (septembris +1, detsembris −10), kuid
mõneti vähem kui aasta varem (saldo −29 detsembris 2024). E evõtete majandusolukord, mis suvekuudel
paranes, jäi viimastel kuudel samaks (saldo septembris +9, detsembris =0). Vähesevõitu nõudlus piirab
70% ettevõtete tegevust, ettevõtete hinnangul mõjub negatiivselt ka kiire inflatsioon Eestis.
Järgmisel kolmel kuul jääb nõudlus talvehooajale omaselt tagasihoidlikuks (prognoosi saldo −37). Teenuste
hinna tõus võib kiireneda (saldo septembris +9, detsembris +21).
Transport
Kindlustunde indikaator (septembris −8, detsembris −13) liigub endiselt allpool pikaajalist keskmist taset
(−7), ent ei ole enam nii madal kui aasta eest (−33 detsembris 2024).
Viimasel kolmel kuul jäi teenuste müük tervikuna samaks, suurenedes ja vähenedes võrdselt 29%-l ette-
võtetel (saldo =0, septembris −8). E evõtete majanduslik olukord enamikul ettevõtetel ei muutunud
(saldo −6, septembris −8). Äritegevust piiravate tegurite seas on lisaks vähesele nõudlusele (43% ette-
võtetel) oluline mõju ka tööjõu puudusel (29% ettevõtetel). Pangalaenu saamise võimalusi hindab enamik
ettevõtteid normaalseks, kuid 18% piiratuks (saldo −21).
Järgmise kolme kuu teenuste müügi prognoos on aastavõrdluses paranenud (saldo −32, detsembris 2024 −55),
ehkki teenuste müük hooajaliselt väheneb. Töötajate arvu vähenemine aeglustub (prognoosi saldo −7,
detsembris 2024 −14). Teenuste hinnatõus jääb võrdlemisi tagasihoidlikuks (prognoosi saldo septembris
+12, detsembris +15).
Logistika
Kindlustunde indikaator näitas eelmistel kuudel tõusutendentsi ja jõudis mõnel kuul ka plusspoolele
(septembris +3, novembris +8), kuid langes seejärel detsembris −12-le ning on taas lähedane eelmise aasta
tasemele (−14 detsembris 2024).
Olukord on üsna sarnane aastatagusega, viimasel kolmel kuul teenuste müük pigem vähenes (saldo
novembris +7, detsembris −6, detsembris 2024 −9), tuues kaasa majandusolukorra halvenemise (saldo
septembris +3, detsembris −15, detsembris 2024 −19).
Eeloleval kolmel kuul jääb enamikul ettevõtetel (47%-l) teenuste müük samaks, 19% prognoosib müügi
kasvu ja 34% vähenemist (saldo −15, detsembris 2024 −19). Töötajate arv veidi väheneb (saldo −10). Üle
kolmandiku ettevõtetest prognoosib lähikuudeks hindade tõusu (saldo +28, detsembris 2024 +15).
Kinnisvarateenused
Nõudlus on suuremast mõõnast üle saanud ja kindlustunde indikaator (septembris +9, detsembris −5) on
vaatamata hooajalisele langusele taas kõrgem kui eelmistel aastatel (detsembris 2024 −24, detsembris
2023 −32).
Teenuste müügi taastumine ei ole aga kiire, eelmistel kuudel näitas see kasvutendentsi (saldo oktoobris
+22), kuid kaldus aasta viimastel kuudel vähenema (saldo −9), mistõttu majandusolukord osadel
ettevõtetel halvenes (saldo oktoobris +13, detsembris −6).
Eeloleval kolmel kuul peaks teenuste müük jääma enam-vähem samaks (prognoosi septembris-oktoobris
+13, detsembris =0, detsembris 2024 −27), samu töötajate arv. E evõtete hinnangul on pangalaenu
saamise võimalused võrdlemisi head (saldo +8). Teenuste hinnatase tõuseb vähe (prognoosi saldo +6).
37
Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 235, detsember 2025
Reklaam
Nõudlus on kesisevõitu. Kindlustunde indikaator (septembris −4, detsembris −15) on lauges languses ja
allpool pikaajalist keskmist (+9) ning möödunud detsembri taset (−9). Viimasel kolmel kuul teenuste müügi
vähenemine osadel ettevõtetel jätkus (saldo septembris −10, detsembris −13), mistõttu ettevõtete
majandusolukord jätkuvalt pigem halvenes (saldo septembris −23, detsembris −12). Lisaks vähesele
nõudlusele (56% ettevõtetel) piirab äritegevuse võimalusi üldine majanduslik ebakindlus klientidel.
Järgmisel kolmel kuul jääb teenuste müük hooajalisse madalseisu (prognoosi saldo −21, detsembris 2024
−26), 21% e evõtetel on loota suuremat käivet, kuid 42% prognoosib selle vähenemist. Töötajate arv
enamikus ettevõtetes ei muutu (prognoosi saldo −5). Mõõdukas hinnatõus jätkub (prognoosi saldo +21).
Arhitekti- ja inseneritegevused
Nõudlus on aegamööda paranenud. Kindlustunde indikaator liigub plusspoolel (septembris +7, detsembris
+4) ning on kõrgem kui möödunud aastal (detsembris −13). Seejuures on insenerie evõtete kindlustunde
indikaator kõrgem (septembris ja detsembris +13) kui arhitektiettevõtetel (septembris −2, detsembris −8).
Viimasel kolmel kuul teenuste müük veidi suurenes (saldo +2, septembris +11, detsembris 2024 −17) ja
ettevõtete majandusolukord on vähehaaval paranemas (saldo +7, septembris +4, detsembris 2024 −12).
Edasiste arenguväljavaadete prognoosimisel on ettevõtted nüüd mõnevõrra kindlamad (saldo −25,
septembris −40). Peamisteks piiravateks teguriteks on ebapiisav nõudlus (43% ettevõtetel) ja tööjõu
puudus (18%-l).
Järgmisel 3 kuul on loota teenuste müügi kasvu (prognoosi saldo +4, septembris +7), seda just
inseneriettevõtetel (saldo +9). Enamikul ettevõtetel jääb teenuste müük samaks (64%-l), samuti töötajate
arv. Mõõdukas teenuste hinna tõus jätkub (prognoosi saldo +17, detsembris 2024 +13).
38
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Teenindusbaromeeter
TEENINDUSBAROMEETER
(vastuste jagunemine %-des)
2024 2025
12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12
Teenuste müük suurenes 18,4 22,4 19,6 23,5 22,0 24,6 24,2 27,3 30,5 26,6 27,9 27,9 28,5
viimase 3 kuu
jäi samaks 49,5 47,4 47,6 43,4 46,6 47,4 48,3 50,6 49,0 49,7 47,2 46,5 43,3
jooksul
vähenes 32,1 30,2 32,8 33,1 31,5 28,0 27,5 22,1 20,4 23,7 24,9 25,6 28,2
saldo -14 -8 -13 -10 -9 -3 -3 5 10 3 3 2 0
Ettevõtte paranes 15,5 20,6 19,4 19,1 14,1 18,1 18,8 25,8 25,2 24,6 21,4 22,9 22,2
majanduslik
jäi samaks 55,9 54,4 54,0 53,3 61,6 56,2 56,3 51,5 55,6 55,7 57,1 57,6 53,6
olukord viimase
3 kuu jooksul halvenes 28,5 25,0 26,5 27,7 24,3 25,7 24,9 22,7 19,2 19,8 21,5 19,5 24,2
saldo -13 -4 -7 -9 -10 -8 -6 3 6 5 0 3 -2
Teenuste müük suureneb 17,9 17,4 25,3 29,5 31,9 27,7 20,4 19,7 20,2 27,4 27,0 22,7 20,5
järgneva 3 kuu
jääb samaks 47,8 50,6 51,1 51,6 51,5 53,9 57,7 55,1 59,1 52,4 50,9 55,1 50,1
jooksul
väheneb 34,3 32,0 23,5 18,9 16,6 18,4 21,9 25,2 20,7 20,2 22,1 22,2 29,4
saldo -16 -15 2 11 15 9 -1 -5 -1 7 5 0 -9
Ettevõtte väga kerge 0,3 0,1 1,4 0,9 1,8 0,7 0,7 1,3 1,9 1,1 2,6 0,9 1,3
majandus- 17,8 17,6 20,5 20,4 20,3 18,2 19,4 22,3 21,4 21,0 22,4 23,0 20,6
kerge
olukorra
65,6 66,3 63,9 64,6 62,1 62,0 61,0 58,3 61,8 62,2 59,9 62,0 63,9
prognoosimise raske
kergus või raskus väga raske 16,4 15,9 14,2 14,1 15,9 19,0 18,9 18,2 14,9 15,7 15,1 14,2 14,2
saldo -40 -40 -34 -35 -35 -40 -39 -35 -33 -35 -31 -33 -35
Töötajate arv suureneb 14,2 14,7 16,3 15,1 16,5 16,9 16,0 14,7 15,1 16,5 15,3 13,4 14,2
järgneva 3 kuu
jääb samaks 70,0 70,6 71,2 73,8 72,5 69,6 71,0 71,8 71,8 70,5 71,1 75,4 73,4
jooksul
väheneb 15,8 14,7 12,5 11,1 11,0 13,5 13,0 13,6 13,2 13,0 13,6 11,1 12,4
saldo -2 0 4 4 6 3 3 1 2 3 2 2 2
Teenuste hinnad tõusevad 29,1 31,2 28,5 26,7 24,1 25,1 21,7 24,4 17,6 20,7 18,8 18,9 21,8
järgneva 3 kuu
jäävad samaks 64,2 63,4 66,7 70,6 73,6 73,0 76,0 71,3 78,3 74,2 75,7 75,8 73,3
jooksul
langevad 6,7 5,4 4,8 2,7 2,4 2,0 2,3 4,3 4,1 5,1 5,5 5,4 4,9
saldo 22 26 24 24 22 23 19 20 13 16 13 14 17
Äritegevust piirab praegu
mitte miski x 11,6 x x 8,1 x x 12,1 x x 16,1 x x
ebapiisav nõudlus x 61,9 x x 63,4 x x 60,4 x x 58,4 x x
tööjõu puudus x 8,4 x x 9,2 x x 8,4 x x 9,7 x x
ruumi, seadmete puudus x 0,1 x x 0,4 x x 0,8 x x 0,8 x x
finantsprobleemid x 8,1 x x 4,7 x x 4,3 x x 5,4 x x
muud x 10,0 x x 14,4 x x 13,9 x x 9,7 x x
Võimsuste rakendatus (%) x 80 x x 82 x x 82 x x 82 x x
Kindlustunde indikaator -14 -9 -6 -3 -1 -1 -3 1 5 5 3 2 -4
39
TEENINDUSBAROMEETER, DETSEMBER 2025
(vastuste jagunemine teenindusharude lõikes %-des)
Infotehno- Telekommu- Hotellid Resto- Turism Maantee- Logistika Kinnis- Arhitekti- ja Reklaam KOKKU
loogia nikatsioon ranid transport vara inseneritegevused
Teenuste müük suurenes 38,2 33,3 5,9 17,5 24,4 29,2 28,1 24,2 21,1 25,0 28,5
viimase 3 kuu jooksul jäi samaks 48,8 58,7 27,1 31,5 41,6 41,7 37,9 42,8 60,0 37,0 43,3
vähenes 13,0 8,0 67,0 51,0 34,0 29,2 34,0 33,0 19,0 38,0 28,2
Teenindusbaromeeter
saldo 25 25 -61 -34 -10 0 -6 -9 2 -13 0
Ettevõtte majanduslik paranes 30,4 41,7 6,0 17,7 16,7 20,8 18,8 15,2 22,8 20,8 22,2
olukord viimase jäi samaks 58,6 50,3 34,0 30,3 66,3 52,1 47,3 63,9 61,2 46,2 53,6
halvenes 11,0 8,0 60,0 52,0 17,0 27,1 34,0 21,0 16,0 33,0 24,2
3 kuu jooksul
saldo 19 34 -54 -34 0 -6 -15 -6 7 -12 -2
Teenuste müük suureneb 33,9 33,3 3,9 11,3 7,3 8,5 18,8 15,2 19,6 20,8 20,5
järgneva 3 kuu jääb samaks 45,1 58,7 20,1 30,7 48,7 51,1 47,3 69,9 64,4 37,2 50,1
väheneb 21,0 8,0 76,0 58,0 44,0 40,4 34,0 15,0 16,0 42,0 29,4
jooksul
saldo 13 25 -72 -47 -37 -32 -15 0 4 -21 -9
Majandusraskuste väga kerge 3,6 0,0 0,0 4,8 2,4 0,0 0,0 0,0 1,8 0,0 1,3
ettenägemise kerge 29,4 50,0 12,0 6,2 12,6 10,6 9,0 27,0 25,3 9,0 20,6
kergus või raskus raske 65,0 50,0 55,0 51,0 68,0 63,8 69,0 67,0 68,0 58,0 63,9
40
väga raske 2,0 0,0 33,0 38,0 17,0 25,5 22,0 6,0 5,0 33,0 14,2
saldo -16 0 -55 -56 -42 -52 -52 -26 -25 -58 -35
Töötajate arv suureneb 35,7 8,3 2,0 6,4 0,0 6,8 6,3 6,3 8,9 12,5 14,2
järgneva 3 kuu jääb samaks 55,3 91,7 67,0 55,7 95,0 79,5 77,8 87,8 80,1 70,5 73,4
väheneb 9,0 0,0 31,0 38,0 5,0 13,6 16,0 6,0 11,0 17,0 12,4
jooksul
saldo 27 8 -29 -32 -5 -7 -10 0 -2 -5 2
Teenuste hinnad tõusevad 21,4 33,3 11,8 29,0 26,2 19,2 34,4 9,1 19,3 20,8 21,8
järgneva 3 kuu jäävad samaks 76,6 66,7 41,2 71,0 68,8 76,6 59,6 87,9 78,7 79,2 73,3
langevad 2,0 0,0 47,0 0,0 5,0 4,3 6,0 3,0 2,0 0,0 4,9
jooksul
saldo 19 33 -35 29 21 15 28 6 17 21 17
Äritegevust piirab praegu*
mitte miski 25,0 40,0 10,0 2,4 15,2 5,3 9,1 14,8 15,9 16,7 16,1
ebapiisav nõudlus 52,5 50,0 72,5 69,1 69,7 42,1 68,2 66,7 43,2 55,6 58,4
tööjõu puudus 12,5 0,0 2,5 4,8 0,0 29,0 0,0 11,1 18,2 0,0 9,7
ruumi, seadmete puudus 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 4,6 0,0 0,0 0,0 0,8
finantsprobleemid 5,0 0,0 5,0 7,1 3,0 7,9 4,6 7,4 2,3 5,6 5,4
muud 5,0 10,0 10,0 16,7 12,1 15,8 13,6 0,0 20,5 22,2 9,7
Kindlustunde indikaator 19 28 -62 -38 -16 -13 -12 -5 4 0 -4
* Oktoobri küsitluse andmed
Konjunktuur nr 235, detsember 2025
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Teenindusbaromeeter
TEENINDUSBAROMEETER
(saldod %-des)
2002 - 2025 2024 2025
Näitaja
min kesk max 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12
Teenuste müük
-68 7 52 -14 -8 -13 -10 -9 -3 -3 5 10 3 3 2 0
viimase 3 kuu jooksul
Ettevõtte majanduslik olukord
-73 5 50 -13 -4 -7 -9 -10 -8 -6 3 6 5 0 3 -2
viimase 3 kuu jooksul
Teenuste müük järgneva
-77 4 60 -16 -15 2 11 15 9 -1 -5 -1 7 5 0 -9
3 kuu jooksul
Ettevõtte majandusolukorra
prognoosimise kergus või -41 -33 -13 -40 -40 -34 -35 -35 -40 -39 -35 -33 -35 -31 -33 -35
raskus
Töötajate arv
-36 8 39 -2 0 4 4 6 3 3 1 2 3 2 2 2
järgneva 3 kuu jooksul
Teenuste hinnad
-35 11 55 22 26 24 24 22 23 19 20 13 16 13 14 17
järgneva 3 kuu jooksul
Äritegevust piirab praegu
mitte miski 4 18 35 x 12 x x 8 x x 12 x x 16 x x
ebapiisav nõudlus 21 46 82 x 62 x x 63 x x 60 x x 58 x x
tööjõu puudus 1 17 37 x 8 x x 9 x x 8 x x 10 x x
ruumi, seadmete puudus 0 2 9 x 0 x x 0 x x 1 x x 1 x x
finantsprobleemid 2 8 22 x 8 x x 5 x x 4 x x 5 x x
muu 2 9 31 x 10 x x 14 x x 14 x x 10 x x
Kindlustunde indikaator -60 5 43 -14 -9 -6 -3 -1 -1 -3 1 5 5 3 2 -4
41
Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 235, detsember 2025
2.5. Tarbijabaromeeter17
Tarbijate kindlustunne on hakanud taastuma ja ebakindlus vähenema. Tarbijad hindasid vähem pessimistlikult
oma pere praegust majanduslikku olukorda ja vaatasid varasemast lootusrikkamalt nii oma pere kui riigi
majanduse tulevikule.
Pessimism oma pere majandusliku olukorra ja selle tuleviku osas vähenes
2025. aasta detsembris hindas 52% peredest, et nende pere majanduslik olukord on läinud viimase 12 kuu
jooksul halvemaks võrreldes sellega, mis see oli 12 kuud tagasi, 34% märkis sama olukorra püsimist, 13%
tõdes olukorra paranemist ja 1% ei osanud hinnangut anda (hinnangute saldo18 detsembris −28,
novembris −32 ja detsembris 2024 −34, pikaajaline keskmine −10). Detsembri esimesel dekaadil antud
hinnangud olid aasta positiivseimad ja need on paranenud viimased kolm kuud. Hinnangud olid vähem
negatiivsed võrreldes novembri ja aastatagusega, kuid püsivad allpool pikaajalist keskmist. 2025. aasta IV
kvartali hinnang oli vähem negatiivsem võrreldes I-III kvartaliga ja samal tasemel 2024. aasta IV kvartaliga
(saldo 2025. aasta I ja II kvartalis −36, III kvartalis −37, IV kvartalis −32; 2024. aasta IV kvartalis −33).
Hinnangud perekonna majanduslikule olukorrale järgneva 12 kuu pärast (prognoos) olid detsembris
märgatavalt positiivsemad kui aasta tagasi ja pessimism on vähenenud alates käesoleva aasta augustist,
kuid tase on madalam pikaajalisest keskmisest (hinnangute saldo detsembris −18, novembris −21,
detsembris 2024 −32, pikaajaline keskmine −4). Viima oli näitaja samal tasemel poolteist aastat tagasi,
2024. aasta mais-juunis (saldo −19). Kvartaalses vaates toimus perede ootustes positiivne nihe käesoleva
aasta IV kvartalis (hinnangute saldo I kvartalis −34, II kvartalis −32, III kvartalis −33, IV kvartalis −22).
Ootused pere majandusolukorrale 12 kuu pärast erinevates tulukvartiilides (detsember 2025, % vastanutest)
Palju Mõnevõrra Sama Mõnevõrra Palju Ei oska
parem parem halvem halvem öelda
I kvartiil (madalaim) 1 5 28 32 23 11
II kvartiil 1 9 36 32 18 4
III kvartiil 1 16 38 31 9 5
IV kvartiil (kõrgeim) 3 23 36 26 3 9
41% vastanutest prognoosis detsembris pere majandusolukorra halvenemist, 34% olukorra samaks
jäämist, 15% paranemist ja 10% ei osanud tuleviku kohta hinnangut anda. Perede tulevikuväljavaated olid
17 Küsitlusi viiakse läbi interneti teel. Detsembris küsitleti 1000 inimest üle Eesti ja küsitlemine toimus 1.–10. detsembrini 2025.
18 Saldo on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahe.
42
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Tarbijabaromeeter
negatiivsed kõikides tulukvartiilides, kusjuures kõige pessimistlikumad olid I ja kõige vähem pessimistlikud
IV tulukvartiili kuuluvad pered, kes valdavalt näevad aasta pärast sama olukorra jätkumist, mitte pere
majandusliku olukorra halvenemist. Pere majandusolukorra tuleviku kohta hinnangu andmist pidas 50%
vastanutest raskeks või väga raskeks, 33% kergeks või väga kergeks ja 17% ei osanud öelda.
Riigi majanduse olukord ei ole tarbijate hinnangul kiita, kuid tuleviku suhtes
ollakse vähem pessimistlikud
Elanikud hindasid detsembris Eesti riigi majanduse olukorda halvemaks võrreldes sellega, mis ta oli 12 kuud
tagasi: 77% vastanutest hindas olukorda halvemaks, 13% märkis sama olukorra püsimist, 7% paranemist ja 3%
ei osanud hinnangut anda. Hinnangud olid küll madalamad pikaajalisest keskmisest, kuid oluliselt
positiivsemad aastatagustest ja viimase nelja kuuga on pessimism vähenenud (saldo detsembris −56,
novembris −58, detsembris 2024 −70, pikaajaline keskmine −14, I kvartalis −67, II kvartalis −64, III kvartalis −69,
IV kvartalis −59). Viimati olid hinnangud riigi majanduse olukorrale samal tasemel 2022. aasta mais (saldo −58).
Detsembris hindas 58% vastanutest, et riigi majanduslik olukord on 12 kuu pärast halvem, 18% sama,
15% parem ja 9% ei osanud hinnangut anda (novembris vastavalt 59%, 17%, 13% ja 11%). Tarbijate
prognoos riigi majanduse olukorrale järgneva 12 kuu jooksul ei ole võrreldes novembriga muutunud ja
see püsib madalam pikaajalisest keskmisest. Kuid ootused olid tunduvalt vähem negatiivsed kui aasta
tagasi ja need on alates augustist paranenud (saldo detsembris −34, novembris −36, detsembris 2024 −54,
pikaajaline keskmine –5, I kvartalis −53, II kvartalis −50, III kvartalis −52, IV kvartalis −37). Kuigi tarbijate
hinnangud olid detsembris endiselt valdavalt negatiivsed, vähenes pessimism eriti IV kvartalis.
Tarbijate hinnangud on kooskõlas väikese majanduskasvuga riigis ning kokkuhoiuga tarbimise pealt
(Statistikaameti andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt võrreldes aastatagusega III kvartalis
0,9%, kuid eratarbimine vähenes 0,6%, kuna kulutati vähem alkoholile ja tubakale, toitlustus- ja
majutusteenustele ning transpordile). Elanike ja riigi majanduslik olukord ei ole vastanute hinnangul kiita,
kuid halvenemise trend on peatunud ja järgmisel aastal loodetakse nii riigi kui eraisikute tasemel olukorra
paranemist. Tarbijate kindlustundele võivad mõjuda positiivselt näiteks ühtse maksuvaba tulu kehtesta-
mine, kus maksuvaba tulu ei sõltu enam sissetulekust ega vähene sissetuleku kasvades; füüsilise isiku
tulumaksu tõusu ning julgeolekumaksu ärajätmine. Tarbijate kindlustunnet pärsivad aga jätkuvalt tarbija-
hindade tõus, 2026. aasta algusest alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäärade tõus (10%), maamaksu tõus
ning sõja jätkumine Ukrainas ja geopoliitiliste pingete kasv.
Tarbijad prognoosivad töötute arvu kasvu järgneva 12 kuu jooksul, kuid aasta tagasi olid tarbijad selles
enam veendunud (hinnangute saldo detsembris 38, novembris 41, aasta tagasi detsembris 54, pikaajaline
keskmine 19). Viimati oli näitaja samal tasemel 2022. aasta augustis (saldo 39). Tarbijate poolne töötute
arvu muutuse prognoos ja ettevõtjate töötajate arvu muutmise kavatsused on lähenenud, sest tarbijate
pessimism tööpuuduse suurenemise osas on vähenenud.
43
Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 235, detsember 2025
Eestis ei ole inflatsioon taltunud ja see on alates veebruarist olnud euroala kõrgeim (novembris Eurostati
andmetel aastavõrdluses vastavalt 4,7% ja 2,2%). 97% vastanutest märkis detsembris, et hinnad on
viimase 12 kuu jooksul tõusnud. Elanike hinnangul tõusid hinnad aasta jooksul keskmiselt 10%. Hindade
muutuse prognoos oli detsembris oluliselt positiivsem kui aasta tagasi ja pikaajalise keskmise tasemel ning
samal tasemel novembriga (hinnangute saldo detsembris 33, novembris 32, aasta tagasi detsembris 49,
pikaajaline keskmine 34). Peale juulit on hinnangute saldo trend olnud langussuunaline. 89% vastanutest
prognoosis detsembris hindade tõusu lähema 12 kuu jooksul, keskmiselt 9%. Tarbijate hinnatõusu
prognoos ja ettevõtjate hinnamuutmise kavatsused olid lähedased ja enamasti samasuunalised
(hinnatõus taltub), v. a tööstusettevõtted, kus prognoos oli hindade tõusu suunaline.
44
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Tarbijabaromeeter
Tarbijate hinnangul ei ole praegu lähtudes üldisest majanduslikust olukorrast soodne aeg osta püsikaupu
(hinnangute saldo nii käesoleva kui 2024. aasta detsembris –34, novembris –37, pikaajaline keskmine 6,
I kvartalis –40, II kvartalis –36, III kvartalis –42 ja IV kvartalis –36). Hinnang püsib allpool pikaajalist
keskmist ja pole võrreldes möödunud aasta detsembriga muutunud, kuid võrreldes novembriga on
negatiivsus vähenenud. Püsikaupade ostuprognoos oli tarbijatel detsembris pikaajalise keskmise tasemel.
Järgmise 12 kuu jooksul kavatsevad elanikud kulutada püsikaupadele (nt mööbel, teler, külmkapp jms)
vähem raha võrreldes möödunud 12 kuuga (saldo detsembris –23, novembris –21, aasta tagasi detsembris
–28, pikaajaline keskmine –22, I kvartalis –26, II ja III kvartalis –24, IV kvartalis –22).
Pered saavad enamasti rahaliselt hakkama, kuid iga viies elab säästudest või võlgu
Perede rahanduslik olukord oli detsembris lähedane aastatagusele ja sarnane novembrikuu seisule –
enamasti säästetakse natuke või tullakse ots-otsaga välja, kuid iga viies pere (20%) elas varasematest
säästudest või võlgu (aasta tagasi 18%). Detsembris 2025 märkis 43% peredest oma pere rahalist olukorda
hinnates, et nad säästavad kas natuke või palju, 34% kulutas kogu teenitu, 16% kulutas varasemaid sääste,
4% elas võlgu ja 3% ei osanud pere praegust rahanduslikku olukorda hinnata (aasta tagasi detsembris
vastavalt 41%, 37%, 14%, 4% ja 3%). Perede säästmisvõime erines tulugrupiti. I ja II tulugruppi kuuluvad
pered märkisid enamasti, et tulevad ots-otsaga välja (vastavalt 47% ja 46% tulugrupist), III ja IV tulugrupi
pered aga suudavad enamasti natuke säästa (vastavalt 44% ja 53% tulugrupist). Varasematest
säästudest ja võlgadest elavate perede osakaal oli detsembris suurim I tulugrupis 34%, II tulugrupis 23%,
III tulugrupis 17% ja IV tulugrupis 10% (kõigist peredest 20%).
Raha kogumist või säästmist lähema 12 kuu jooksul pidasid pered detsembris pigem ebatõenäoliseks kui
tõenäoliseks (56% ebatõenäoline, 36% tõenäoline) ja vaid IV tulugruppi kuuluvad pered pidasid raha
säästmist tõenäolisemaks (58% tõenäoline, 39% ebatõenäoline).
45
Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 235, detsember 2025
Hinnang pere rahanduslikule olukorrale (detsember 2025, % vastanutest erinevates tulukvartiilides)
Pere sissetuleku Säästab Säästab Nii palju kui teenib Elatakse varasemate Elatakse Ei oska
grupp palju natuke ka kulutab säästude abil võlgu öelda
I kvartiil (madalaim) 3 16 47 26 8 0
II kvartiil 2 28 46 19 4 1
III kvartiil 7 44 32 15 2 0
IV kvartiil (kõrgeim) 10 53 25 9 1 2
Tarbijate ebakindlus vähenes IV kvartalis ja kindlustunne on hakanud taastuma
Tarbijate kindlustunde indikaator19 oli detsembris −26, mis jääb alla pikaajalisele keskmisele, kuid paranes
oluliselt aasta viimases kvartalis (novembris −28, aasta tagasi −37, pikaajaline keskmine −11, I kvartalis −37,
II kvartalis −35, III kvartalis −37, IV kvartalis −28). Tarbijate ebakindlus on vähenenud peale augustit iga-
kuiselt ja kindlustunne on hakanud taastuma. Aasta tagasi olid tarbijad märksa ebakindlamad.
Eesti tarbijate kindlustunne püsib madalam nii Euroopa Liidu kui lähiriikide tarbijate kindlustundest.
19 Kindlustunde indikaator on koondnäitaja, mis sisaldab elanike hinnangut oma majandusolukorra muutumisele viimase
12 kuu jooksul, prognoosi pere majandusolukorrale 12 kuu pärast, prognoosi riigi majandusolukorrale 12 kuu pärast ja
püsikaupade ostu prognoosi.
46
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Tarbijabaromeeter
Võrreldes 2024. aasta detsembriga paranesid kõik indikaatori komponendid: perede hinnangud oma pere
praegusele majanduslikule olukorrale, perede ja riigi majandusliku olukorra prognoos ning püsikaupade
ostuprognoos. Võrreldes novembriga olid indikaatori komponentide muutused tagasihoidlikumad,
paranesid hinnangud oma pere majanduslikule olukorrale ning pere ja riigi majandusolukorra prognoos,
kuid püsikaupade ostuprognoosis toimus väike tagasilangus. Tarbijate prognoos riigi majanduse tulevikule
oli neljast indikaatori komponendist endiselt kõige madalamal tasemel.
Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)
Kindlustunde Pere majanduslik Pere majanduslik Eesti majanduslik Püsikaupade
indikaator olukord viimasel olukord 12 kuu olukord 12 kuu ostud järgmisel
12 kuul (saldo) pärast (saldo) pärast (saldo) 12 kuul (saldo)
Pikaajaline keskmine −11 −10 −4 −5 −22
Detsember 2013 −8 −8 2 4 −32
Detsember 2014 −4 −4 8 6 −26
Detsember 2015 −9 −6 1 −1 −29
Detsember 2016 −1 0 6 6 −18
Detsember 2017 −7 −3 3 0 −27
Detsember 2018 −2 0 3 4 −16
Detsember 2019 0 3 6 7 −15
Detsember 2020 −18 −4 1 −20 −49
Detsember 2021 −10 −7 −4 −11 −15
Detsember 2022 −36 −35 −30 −56 −25
Detsember 2023 −34 −31 −28 −58 −20
Detsember 2024 −37 −34 −32 −54 −28
Oktoober 2025 −31 −34 −26 −42 −20
November 2025 −28 −32 −21 −36 −21
Detsember 2025 −26 −28 −18 −34 −23
Tarbijate kindlustunne oli detsembris negatiivne kõikides sotsiaalsetes gruppides (sissetulek, sugu, vanus)
ning ebakindlus oli suurem madalaima sissetulekuga (I tulukvartiil) ja vanemate tarbijate rühmas (50-64-
aastaste elanike hulgas).
47
Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 235, detsember 2025
48
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Tarbijabaromeeter
TARBIJABAROMEETER
(vastuste jagunemine %-des)
Küsimus 2025 Küsimus 2025
okt nov dets okt nov dets
1. Perekonna majanduslik olukord võrreldes sellega, 5. Hindade muutus viimase 12 kuu jooksul
mis oli 12 kuud tagasi oluliselt tõusnud ++ 66,3 61,7 59,4
palju parem ++ 1,9 1,3 2,3 mõõdukalt tõusnud + 23,4 25,1 25,7
mõnevõrra parem + 7,5 8,9 10,9 natuke tõusnud = 8,4 11,7 12,1
sama = 32,1 32,9 33,9 jäänud samaks – 0,7 0,4 1,2
mõnevõrra halvem – 34,7 35,1 31,8 alanenud – – 0,2 0,2 0,1
palju halvem – – 22,4 20,4 20,1 ei oska öelda 1,0 0,9 1,5
ei oska öelda 1,4 1,4 1,0 saldo 77 74 72
saldo -34 -32 -28
6. Hindade muutus lähema 12 kuu jooksul
2. Perekonna majanduslik olukord 12 kuu pärast (võrreldes möödunud 12 kuuga)
palju parem ++ 1,6 1,2 1,7 hinnad tõusevad kiiremini ++ 19,6 13,8 13,7
mõnevõrra parem + 9,3 11,2 13,3 hinnad tõusevad sama kiiresti + 40,2 40,5 42,0
sama = 29,8 34,0 33,5 hinnad tõusevad aeglasemalt = 30,4 34,7 33,7
mõnevõrra halvem – 32,9 30,2 28,4 hinnad püsivad samal tasemel – 2,6 3,5 3,9
palju halvem – – 16,2 12,8 12,6 hinnad langevad – – 0,1 0,1 0,1
ei oska öelda 10,2 10,6 10,5 ei oska öelda 7,1 7,4 6,6
saldo -26 -21 -18 saldo 38 32 33
2.1. Kui kerge või raske on Teil hinnata
oma pere majandusolukorra tulevikku? 7. Tööpuudus järgneva 12 kuu jooksul
väga kerge ++ 4,1 3,0 3,2 kasvab tunduvalt ++ 25,1 26,3 20,5
kerge + 25,5 27,8 30,1 kasvab mõnevõrra + 40,3 36,3 41,5
raske – 41,0 43,7 39,4 jääb samaks = 18,5 21,7 21,5
väga raske – – 12,9 9,8 10,4 väheneb mõnevõrra – 5,5 6,8 5,9
ei oska öelda 16,5 15,7 16,9 väheneb tunduvalt –– 0,4 0,0 0,4
saldo -17 -15 -12 ei oska öelda 10,2 8,9 10,2
saldo 42 41 38
3. Eesti majanduslik olukord võrreldes sellega,
mis oli 12 kuud tagasi
8. Praeguse aja soodsus püsikaupade ostmiseks
palju parem ++ 0,6 0,1 0,5
praegu on sobiv aeg + 6,4 5,8 5,6
mõnevõrra parem + 4,6 6,3 7,0
ei eriti soodne ega ebasoodne = 34,4 35,6 37,9
sama = 10,6 12,8 12,6
mõnevõrra halvem – 34,6 34,5 33,6 ei ole soodne – 42,7 42,3 39,3
palju halvem – – 47,6 44,0 43,6 ei oska öelda 16,5 16,3 17,2
ei oska öelda 2,0 2,3 2,7 saldo -36 -37 -34
saldo -62 -58 -56 9. Kulutamine püsikaupade ostuks järgmisel 12 kuul
(võrreldes viimase 12 kuuga)
4. Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast
tunduvalt rohkem ++ 6,2 5,7 4,8
palju parem ++ 0,4 0,4 0,9
mõnevõrra parem + 11,6 13,1 13,8 mõnevõrra rohkem + 12,8 10,1 9,9
sama = 16,3 16,6 18,2 umbes samad = 28,0 33,8 30,5
mõnevõrra halvem – 30,3 32,8 31,3 mõnevõrra vähem – 11,1 11,6 13,7
palju halvem – – 32,8 26,5 26,6 tunduvalt vähem – – 27,5 26,1 26,3
ei oska öelda 8,6 10,6 9,2 ei oska öelda 14,4 12,7 14,8
saldo -42 -36 -34 saldo -20 -21 -23
49
Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 235, detsember 2025
Küsimus 2025 Küsimus 2025
okt nov dets okt nov dets
10. Praeguse majandusliku olukorra sobivus 13. Auto ostmise tõenäosus järgmise 12 kuu jooksul
raha kogumiseks/säästmiseks väga tõenäoline ++ 0,6 - -
väga sobiv aeg ++ 6,0 6,5 6,1 küllaltki tõenäoline + 4,7 - -
küllaltki sobiv aeg + 22,2 22,7 23,6 küllaltki ebatõenäoline – 16,1 - -
pigem ebasobiv aeg – 34,8 37,3 33,9 täiesti ebatõenäoline – – 74,3 - -
täiesti ebasobiv aeg – – 22,6 19,7 21,7 ei oska öelda 4,3 - -
ei oska öelda 14,4 13,8 14,7 saldo -79 - -
saldo -23 -21 -21 14. Maja/korteri ostmise või ehitamise tõenäosus
11. Raha säästmise tõenäosus lähema 12 kuu jooksul järgmise 12 kuu jooksul
väga tõenäoline ++ 1,1 - -
väga tõenäoline ++ 8,3 7,8 9,3
küllaltki tõenäoline + 3,6 - -
küllaltki tõenäoline + 27,2 29,4 27,1
küllaltki ebatõenäoline – 11,1 - -
küllaltki ebatõenäoline – 33,1 32,7 33,0
täiesti ebatõenäoline – – 79,8 - -
täiesti ebatõenäoline – – 24,9 22,7 22,8
ei oska öelda 4,4 - -
ei oska öelda 6,5 7,4 7,8
saldo -82 - -
saldo -20 -17 -16
15. Suuremate kulutuste tegemise tõenäosus oma maja
12. Pere praegune rahanduslik olukord või korteri kapitaalseks ümberehitamiseks või
säästetakse palju ++ 4,3 4,7 5,5 remontimiseks järgneva 12 kuu jooksul
säästetakse natuke + 39,5 38,9 37,8 väga tõenäoline ++ 2,9 - -
tullakse ots–otsaga välja = 32,8 36,3 34,2 küllaltki tõenäoline + 13,7 - -
kulutatakse varasemaid sääste – 16,3 13,8 15,8 küllaltki ebatõenäoline – 25,4 - -
elatakse võlgu –– 3,8 3,8 3,5 täiesti ebatõenäoline – – 52,5 - -
ei oska öelda 3,3 2,5 3,2 ei oska öelda 5,5 - -
saldo 12 13 13 saldo -55 - -
TARBIJABAROMEETER (saldod)
Küsimus 1992–2025 2024 2025
min kesk max 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
PEREKONNA MAJANDUSLIK OLUKORD
Viimased 12 kuud -53 -10 18 -34 -32 -38 -38 -36 -37 -33 -37 -38 -37 -34 -32 -28
12 kuu pärast -46 -4 17 -32 -36 -35 -31 -32 -32 -32 -36 -34 -30 -26 -21 -18
TULEVKU HINDAMISE RASKUS -29 -12 10 -11 -14 -15 -18 -17 -15 -16 -15 -17 -18 -17 -15 -12
RIIGI MAJANDUSLIK OLUKORD
Viimased 12 kuud -75 -14 38 -70 -69 -68 -65 -65 -64 -65 -69 -71 -67 -62 -58 -56
12 kuu pärast -69 -5 27 -54 -58 -53 -49 -50 -48 -51 -56 -54 -47 -42 -36 -34
HINNAD
Viimased 12 kuud -29 43 92 77 74 74 76 74 77 78 80 81 83 77 74 72
Muutus % -des 1 11 17 11 11 11 11 11 11 11 10 11 11 10 10 10
Järgmised 12 kuud -33 34 85 49 54 48 48 48 50 53 55 47 41 38 32 33
Muutus % -des -1 8 21 10 10 10 10 10 9 10 9 9 9 9 9 9
TÖÖPUUDUS -22 19 76 54 54 52 45 41 44 43 44 46 44 42 41 38
PÜSIKAUPADE OSTUD
Praegu -47 6 47 -34 -40 -43 -38 -37 -34 -37 -42 -42 -42 -36 -37 -34
Järgmise 12 kuu jooksul -66 -22 -2 -28 -29 -26 -23 -26 -23 -23 -26 -24 -23 -20 -21 -23
SÄÄSTUD
Praegu -75 -21 8 -17 -20 -25 -22 -22 -23 -22 -24 -28 -27 -23 -21 -21
Järgmise 12 kuu jooksul -47 -23 15 -19 -20 -22 -21 -20 -18 -19 -20 -25 -21 -20 -17 -16
PERE RAHANDUSLIK OLUKORD -22 15 33 11 13 9 10 10 13 11 11 10 10 12 13 13
AUTO OSTMINE -89 -73 -55 x -82 x x -82 x x -83 x x -79 x x
MAJA, KORTERI OSTMINE -93 -84 -64 x -81 x x -85 x x -82 x x -82 x x
MAJA, KORTERI REMONT -70 -43 -14 x -53 x x -54 x x -52 x x -55 x x
KINDLUSTUNDE INDIKAATOR -45 -11 14 -37 -39 -38 -35 -36 -35 -35 -39 -38 -34 -31 -28 -26
50
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Majandusindikaatorid
3. Eesti majandusareng 1993−2025 ja prognoos 2026
Taastanud 1991. aastal oma iseseisvuse, viis Eesti turumajanduse tingimustes edu saavutamiseks kiiresti läbi
mitmeid ümberkorraldusi. Reformide käigus ja tootmise viimisel vastavusse uute välisturgude nõuetega
vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt aastatel 1992−1994 ligi veerandi võrra. Majanduse tõus algas
1995. aastal, millele järgnevad 20 aastat olid küllaltki eriilmelised. Ebastabiilsust põhjustasid muutused
väliskeskkonnas. Esimene mõõn aastatel 1998−1999 tuli kaudselt Venemaa finantskriisist. Järgnes 8-aastane
tõusuperiood ligi 8%-lise keskmise majanduskasvuga, mis lõppes majanduse ülekuumenemisega ja 2008.
aastal alanud suure ülemaailmse finantskriisiga. Eesti majandus kukkus oluliselt ja kriisist taastumine võttis
3−4 aastat. 2015. aastal aeglustus Ees majanduskasv 2%-le, kuid 2016. aastal olukord paranes ja võrdlemisi
kiire majanduskasv (keskmiselt 4% aastas) kestis 2019. aastani. 2020. aastal Covid-pandeemiaga kaasnenud
majanduslangusest (3%) taastus Eesti majandus 2021. aastal kiire 8% majanduskasvuga. Alates 2022. aastast
on Eesti majanduskasvu pidurdanud Venemaa sõda Ukraina vastu ja viimastel aastatel ka vähesevõitu
nõudlus lähedastel eksporditurgudel.
Nüüd kõigest lähemalt:
Sisemajanduse koguprodukt (SKP). Reformide ja majanduse ümberstruktureerimise käigus (1992−1994)
kahanes sisemajanduse koguprodukt (püsivhindades) ligi veerandi võrra. 1994. aasta teisel poolel alanud
tõus kestis 2007. aastani, erandiks 1999. aasta. Nominaalhindades suurenes SKP 1995−2007 ligikaudu 6
korda. Majanduse reaalkasv oli perioodil 2000−2007 keskmiselt 8% aastas. Areng kiirenes pärast Eesti
liitumist Euroopa Liiduga ja 2006. aastal omandas majandus juba ülekuumenemise tunnuseid. Olukord
muutus järsult 2008. aastal, kui Eesti majanduse jahutamisele kinnisvarabuumist lisandus ülemaailmne
finantskriis. Esimesel kriisiaastal 2008 langes SKP 5% ja järgmisel 15%, kriisieelne tase taastus alles 2016.
aastal. Uus majanduskasvu kiirenemine algas 2017 (kasv 5,6%) ja kestis 2019. aastani. 2020. aasta Covid-
kriisi aegses globaalses majanduslanguses kahanes ka Eesti majandus 2,9%, juba 2021. aastal järgnes tõus
8,3%, kuid 2022. a taas langus 1,2% ja 2023. aastal 2,7%, mis 2024. aastal aeglustus 0,1%-le. SKP elaniku
kohta (hindade erinevust arvestades) moodustas 2024. a 79% Euroopa Liidu 27 riigi keskmisest (2023. a 80%,
2020−2021. a seni kõrgeim näitaja 85%). 2025. aasta oodatav SKP kasv püsivhindades on 0,6% ja 2026.
aastaks prognoosib EKI SKP kasvu püsivhindades 2%.
Tarbijahinnaindeks (THI). Tarbekaubad ja tasulised teenused kallinesid krooni ajal 10,7 korda (1992. a juunist
kuni 2010. a detsembrini). Tarbijahindade tõus aeglustus seejuures aastast aastasse, jõudes 2003. aastal
1,3%-ni ja kiirenes seejärel aastail 2004−2006 3−4%-le aastas. Hinnatõusu aluseks oli siis siirdemajandus-
riikidele iseloomulik hinnakonvergents. Sel perioodil kasvasid administratiivselt reguleeritavad hinnad
kiiremini vabalt kujunevaist hindadest ja teenuste hinnad kaupade hindadest. Nõudmis- ja pakkumispoolsete
tegurite koosmõjul hakkas 2007. aastal inflatsioon taas kiirenema: 2007. aastal oli THI 6,6% ja 2008. aastal
koguni 10,4%. Olukord muutus järsult 2009. aastal, mil majanduslanguse ja vähenenud nõudluse mõjul
hinnad langesid 0,1%. Majanduskasvu taastumisel perioodil 2010−2013 tõusid tarbijahinnad taas 3−5%
aastas. 2014. aastal, kui nafta jt toormete hinnad maailmaturul järsult kukkusid, langes Eesti kaheks aastaks
deflatsiooni. 2016. aastal tõusid hinnad vaid 0,1% ja seejärel aastail 2017−2019 piirdus hinnatõus 2−3%-ga
51
Majandusindikaatorid Konjunktuur nr 235, detsember 2025
aastas. Covid-kriisi aegu aga langesid tarbijahinnad 2020. a 0,4%, pöördudes nõudluse taastudes 2021. aastal
tõusule 4,6% võrra. Kiirele tarbijahindade tõusule (2022. a 19,4% ja 2023. a 9,2%) järgnes 2024. a kasvu
aeglustumine 3,5%-le, millega Eesti oli inflatsiooni kiiruselt EL neljas riik. THI tõusis 2025. aastal 4,8%, sh
toidukaubad 6,9%. Tarbekaupade ja teenuste hinnatase Eestis on jõudnud Eurostati andmeil EL keskmisele
tasemele, olles 2024. aastal sellest 100,2% (2023. a 101%, 2022. a 99%).
Tööhõive ja töötus. 90-ndatel aastatel vähenes tööga hõivatute arv Eestis oluliselt negatiivse iibe ja
väljarände tõttu. Trend muutus 2000. aastal ja järgneva 8 aastaga tõusis hõivatute arv 585 tuhandelt 658
tuhande inimeseni. Kinnisvarabuumi aegu lisandus ehitussektorisse ligi 40 tuhat töötajat. Seejärel 2009. a
alanud majanduskriisis langes hõivatute arv 594 tuhandeni, kuid järgnenud aeglane hõive tõus viis hõivatute
arvu 2019. aastaks 668 tuhandeni. Pärast Covid-kriisi aegset hõive alanemist 651 tuhandele on hõivatute arv
osalt tänu sisserändele taas tõusnud, jõudes 2024. aastal 699 tuhandele. Hõivatud on 69% tööealisest
rahvastikust. Registreeritud töötuse määr kasvas iseseisvuse algaastatel ja ulatus 2004. aastal 10%-ni.
Järgnes buumiaja lõpuni kestnud hõivatute arvu kasv, mis langetas töötuse 2007. aastaks 4,6%-le. 2009. a
alanud kriisis kerkis töötuse määr 16,7%-le (2010), järgnes taas aeglane tööpuuduse vähenemine 4,5%-le
2019. aastal. Covid-kriisi ajal tõusis töötuse määr 6,8%-le (2020) ja alanes seejärel 2022. aastaks 5,6%-le.
Nõrgenenud välis- ja sisenõudlus koos tööealise elanikkonna arvu kasvuga tõstis töötuse määra 2023. aastal
6,4%-le ja 2024. aastal 7,6%-le, alla 25-aastaste seas oli see 19%. 2025. aasta teisel poolel näitas töötus
alanemise tendentsi ja võib EKI hinnangul 2026. aastal alaneda 7,2%-le.
Bruto- ja reaalpalk. Aastail 1992−2008 keskmine brutopalk järkjärgult suurenes, ületades 400 euro piiri 2003.
aastal ja 800 euro piiri 2008. aastal. Palga kasv oli kuni 2008. aastani kiirem tarbijahindade tõusust, tagades
reaalpalga kasvu, mis oli kiireim buumiaastatel, üle 10% nii 2006. kui ka 2007. aastal. Majanduskriisi ajal 2009.
aastal langes keskmine brutopalk 784 eurole, reaalpalk vähenes ligi 7%. Buumiaegne rekordtase ületati 2011.
aastal ja aastail 2013−2019 kasvas reaalpalk keskeltläbi 5% aastas ehk kiiremini majanduskasvust, mis oli
keskmiselt 3% aastas. 2020. aastal reaalpalga kasv aeglustus ja 2021−2022 reaalpalk kiire inflatsiooni oludes
juba vähenes, vastavalt 2,7% ja 6,5% aastas. Alates 2023. aastast keskmine bruto- kui reaalpalk taas tõusid,
kerkides 2024. aastal 1981 eurole (kasv 8%, reaalkasv 4%). 2025. aastal võib keskmine brutopalk kerkida 2100
eurole kuus. 2026. aastal tõuseb netopalk maksumuudatuste toel kiiremini brutopalgast, mis tõuseb
eeldatavasti keskmiselt 2200 eurole kuus.
52
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Majandusindikaatorid
Väliskaubandus. Kaupade eksport ja import arenesid teisel iseseisvusajal kiiresti, seda kuni buumini 2008. a.
Kriisiaastal 2009 vähenes väliskaubanduse käive ligi veerandi võrra, kuid juba 2010. aastal oli kriisieelne tase
ületatud. Ekspordi käive tõusis 1993. aasta 0,7 mld eurolt (45% SKP suhtes) kümne aastaga 2003. a juba 4,0
mld euroni ja 2008. aastal 5 mld euroni (52% SKP-st). Kriisi aegu vähenes kaupade eksport 6,5 mld euroni,
kuid jõudis juba 2012. aastal uue rekordtasemeni 12,5 mld eurot (70% SKP-st). Ekspordikäibe vähenemisele
2013−2015. a ca 2% aastas järgnes uus tõus ja kasv kolme aastaga 2016−2018 kokku 24%. Pärast pandee-
miast tingitud tagasilööki sai ekspordikäive suureneda 2022. aastani, jõudes 21,3 mld euroni. Nõrgeneva
välisnõudluse tõttu vähenes eksport 2023. aastal 16% ja 2024. aastal veel 4% 17,4 mld eurole. Eksport
elavnes taas alates 2024. aasta IV kvartalist. 2025. a 10 kuuga suurenes ekspordikäive aastavõrdluses 6,6%,
sh Eesti päritolu kaupade eksport 3,3%. 2025. aastal jääb ekspordikäive alla 19 mld euro ja 2026. a võib
suureneda kuni 20 mld eurole.
Kaupade impordi käive on tavapäraselt mõnevõrra (15-30%) ekspordist suurem, 2024. aastal 19% võrra.
Impordinõudluse kiiret kasvu on soodustanud muuhulgas nii välismaiste otseinvesteeringute sissevool kui
ka eratarbimise areng. Impordis Soomest ja Rootsist on olulisel kohal ka allhanketöödeks vajalik toore ja
materjalid. Enne Covid-kriisi 2018.−2019. a impordi kaupu keskmiselt 16 mld euro eest aastas, 2020. aastal
vaid 15 mld euro eest. Pärast 2022. aasta rekordilist importi 25,4 mld euro eest sissevedu vähenes ja 2024.
aastal imporditi kaupu 20,7 mld euro eest. 2025. a 10 kuuga suurenes import aastavõrdluses 8%, 2026
aastaks prognoosib EKI impordikäivet kuni 23 mld eurot.
Tööstustoodang. Tööstuse osakaal loodud lisandväärtuses on majanduse ümberstruktureerimise käigus
vähenenud 28%-lt (1992. a) 2024. aastaks 17%-le. Tööstustoodangu maht on siiski enamikul aastatel järje-
pidevalt kasvanud, v.a 1999. ja 2008.−2009. aasta kriiside ajal ning alates 2019. aastast. Märkimisväärselt
kiire oli tööstuse areng aastail 2000−2007, mil toodangu mahuindeks tõusis keskmiselt 10% aastas. 2008.
aastal alanud ülemaailmsest finantskriisist tingitud nõudluse langus tõi kahe aastaga toodangu 29%-lise
vähenemise. Järgnenud kiire tõusuga 2010−2011 suurenes tööstustoodang taas 48%, seejärel nõrgema
välisnõudluse tõttu areng aeglustus. Aastail 2012−2018 kasvas tööstustoodang keskmiselt 3% aastas,
vähenes aga seejärel 2019−2020 (2% ja 5%). 2021. aasta taastumisele (6,4%) järgnes alates 2022. aastast
jälle langus, sest majandusraskused Põhjamaades nõrgendasid nõudlust Eesti toodangule ja 2023−2024
nõrgenes ka siseturu nõudlus. Töötleva tööstuse toodang vähenes 2022. a 3%, 2023. a 10% ja 2024. a 4%,
pöördudes 2025. aastal kasvule eeldatavalt kuni 3%. EKI hinnangul võiks 2026. aastal paraneva välisnõudluse
oludes töötleva tööstuse toodang suureneda 3,5%.
53
Majandusindikaatorid Konjunktuur nr 235, detsember 2025
Tähtsamad majandusnäitajad 2011−2025 ja prognoos 2026. aastaks
Näitaja Ühik 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 20251 20262
Sisemajanduse
mld € 16,7 18,1 19,2 20,4 21,0 22,2 24,3 26,4 28,5 27,9 31,5 36,3 38,4 39,8 41,8 43,9
koguprodukt (SKP)
SKP, muutus
% 7,6 3,7 1,8 3,3 1,8 3,1 5,6 3,7 3,7 −2,9 8,3 −1,2 –2,7 –0,1 0,6 2,0
püsihindades
Eratarbimine,
muutus % 3,7 5,3 4,2 4,1 4,6 4,1 2,1 4,5 4,2 −1,0 7,2 3,2 −1,6 0,0 0,3 2,0
püsihindades
Investeeringud
põhivarasse,
% 35,6 12,0 1,5 −2,6 −3,2 5,1 13,9 10,5 6,2 17,8 4,5 −15,2 2,3 −6,5 3,0 4,0
muutus
püsihindades
Valitsemissektori
kulutused,muutus % 2,4 3,2 2,8 1,4 3,1 2,6 1,9 1,1 3,3 3,9 3,8 −1,6 0,6 1,8 2,5 2,0
püsihindades
Tarbijahinnaindeks
% 5,0 3,9 2,8 −0,1 −0,5 0,1 3,4 3,4 2,3 −0,4 4,6 19,4 9,2 3,5 4,8 3,0
(aasta keskmine)
Tööstustoodangu
tootjahinnaindeks % 4,4 2,3 4,1 −1,6 −2,0 −0,7 3,6 2,6 −0,2 −2,4 12,4 26,8 0,9 −0,9 0,7 1,0
(aasta keskmine)
Kaupade eksport mld € 12,0 12,5 12,3 12,0 11,6 11,9 12,9 14,4 14,4 14,3 18,3 21,7 18,2 17,4 18,6 19,8
Kaupade import mld € 12,7 14,1 13,9 13,8 13,1 13,5 14,8 16,2 16,1 15,1 20,0 25,4 21,1 20,7 22,3 23,0
Kaubavahetuse
mld € −0,7 −1,6 −1,6 −1,8 −1,5 −1,6 −1,9 −1,8 −1,7 −0,9 −1,7 −3,7 −3,0 −3,4 −3,7 −3,2
saldo
Teenuste eksport mld € 4,0 4,7 5,0 5,4 5,3 5,5 6,1 6,7 7,2 5,7 8,6 11,0 11,9 12,5 13,7 14,8
Teenuste import mld € 2,7 3,1 3,6 3,7 3,6 3,9 4,2 4,7 5,1 5,6 7,7 8,6 9,2 9,6 10,7 11,7
Jooksevkonto
mld € 0,2 −0,3 0,0 0,1 0,3 0,2 0,4 0,1 0,6 −0,7 −1,2 −1,1 –0,5 –0,5 -0,8 –0,3
saldo
SKP suhtes % 1,3 −1,9 -0,1 0,6 1,5 1,0 1,7 0,6 2,0 −2,5 −3,7 −3,1 –1,2 –1.2 -1,9 −0,7
Töötuse määr % tööjõust 12,3 10,0 8,6 7,4 6,2 6,8 5,8 5,4 4,4 6,8 6,2 5,6 6,4 7,6 7,6 7,2
Nominaalpalk
€ 839 887 949 1005 1065 1146 1221 1310 1407 1448 1474 1645 1832 1981 2100 2200
keskmiselt kuus
Reaalpalga kasv
eelmise aasta % 0,9 1,8 4,2 6,0 6,5 7,5 3,1 3,9 5,1 3,3 −2,7 −7,0 2,0 4,5 1,0 2,0
suhtes
Mediaanpalk € 1200 1340 1501 1628 1726 1830
Tööstustoodang,
% 19,9 1,1 4,1 3,9 0,3 3,4 4,0 4,9 −2,0 −5,0 6,4 −1,9 −10,5 −3,0 1,5 2,0
mahuindeks
sh töötlevas
% 22,6 1,7 3,8 4,9 1,4 3,3 3,1 4,0 2,0 −4,0 6,4 −2,7 −9,8 −4,4 2,8 3,5
tööstuses
Jaemüük,
% 6,2 8,8 5,5 6,4 6,7 3,7 3,3 3,5 5,4 1,8 10,0 2,0 −8,0 –3,0 2,5 3,5
mahuindeks
Omal jõul Eestis
mld € 1,7 2,0 2,2 2,2 2,1 2,2 2,8 3,2 3,5 3,4 3,8 4,6 3,9 3,7 3,8 3,9
tehtud ehitustööd
*
1 oodatav 2 prognoos
54
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele
4. Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevuse mõju kohta
Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele
Ettevõtjate hinnang valitsuse viimase 3 kuu tegevuse mõjule Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsi-
võimele oli detsembris enamasti neutraalne. Valitsuselt oodatakse ebakindluse vähendamist ja stabiilse
keskkonna loomist majandustegevuseks, maksurahu, läbimõeldud pikemat plaani ja majanduskasvule
kaasaaitavaid otsuseid, inflatsiooni ohjamist ning riigi kulude ja bürokraatia vähendamist.
EKI on alates 2015. aasta detsembrist kord kvartalis küsinud ettevõtete juhtidelt: Milline on teie hinnangul
valitsuse viimase 3 kuu tegevuse mõju Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele? Etteantud kolmest
vastusvariandist (positiivne, neutraalne, negatiivne) võis vastaja valida ühe, samuti võisid kõik hinnangu
andjad oma valikuid põhjendada. Alates 2015. aasta detsembrist kuni 2025. aasta detsembrini on
küsimust küsitud kokku 41-l korral. Eestis on sel ajavahemikul olnud võimul 8 valitsust. Küsitlemise
perioodil (2025. aasta detsembri kaks esimest nädalat) oli võimul Kristen Michali teine valitsus, mis astus
ametisse 25. märtsil 2025 ning mille moodustasid Eesti Reformierakond ja Eesti 200.
2025. aasta detsembris saadeti küsimus veebiankeediga 2101-le EKI äribaromeetri valimisse kuuluvale
juhile, kellest vastas 562 ja neist 156 lisas hinnangule põhjenduse. 56% vastanutest hindas detsembris
valitsuse viimase 3 kuu tegevuse mõju Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele neutraalselt, 39%
andis negatiivse ja 5% positiivse hinnangu (septembris 2025 vastavalt 32%, 65% ja 2%). Detsembris
muutus alates 2023. aasta juunist domineerinud valdavalt negatiivne hinnang neutraalseks ehk võrreldes
septembriga vähenes oluliselt negatiivsete ja suurenes neutraalsete hinnangute osakaal (saldo20
detsembris −34, septembris −63, juunis −46, märtsis −63, aasta tagasi −63, pikaajaline keskmine −40).
Aasta tagasi oli ettevõtjate hinnang enamasti negatiivne (joonis 4.1).
Joonis 4.1. Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele (% vastanutest)
20 Saldo on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahe.
55
Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele Konjunktuur nr 235, detsember 2025
Detsembris olid teenindus-, tööstus- ja ehitusettevõtete juhtide hinnangud pigem neutraalsed kui
negatiivsed ning vaid kaubandusettevõtete juhtide hulgas oli veidi enam negatiivse hinnangu andjaid.
Neutraalsete hinnangute osakaal varieerus alates 48% (kaubandus) kuni 70%-ni (ehitus), negatiivsete
hinnangute osakaal aga alates 26% (ehitus) kuni 50%-ni (kaubandus). Võrreldes septembriga muutusid
detsembris kõigi vaadeldud sektorite juhtide hinnangud oluliselt neutraalsemaks (joonis 4.2). Kõige
rohkem väljendasid rahulolematust taas kaubandusettevõtete juhid (50% sektori juhtidest, hinnangute
saldo −48), teeninduse evõtete juhid (43%, saldo −37), tööstuse evõtete juhid (33%, saldo −27) ja
ehitusettevõtete juhid (26%, saldo −22). Positiivsete hinnangute osakaal suurenes aasta viimases
kvartalis, kuid jäi neutraalsete ja negatiivsete hinnangute kõrval tagasihoidlikuks (5%). Positiivseid
hinnanguid anti sektoriti alates 2% (kaubandus) kuni 7%-ni (tööstus).
Kuna viimasel kolmel kuul pole toimunud suuri maksumuudatusi ega kehtestatud ühtki uut maksu, mõjutas
see ettevõtjate hinnanguid neutraalsuse suunas. Varasemate otsuste valguses aga heideti valitsusele ette
heitlikku majanduspoliitikat, vastukäivaid otsuseid ja majanduskasvule kaasaaitavate otsuste puudumist,
segaseid signaale maksude osas, stabiilsuse, läbimõeldud pikema plaani ja visiooni puudumist. Valitsuselt
oodatakse ebakindluse vähendamist ja stabiilse keskkonna loomist majandustegevuseks, lähtumist
majanduse toimimise põhimõtetest, stabiilseid energiahindu (eelkõige elekter), tegelemist kõrge inflatsiooni
ja selle mõjuga ühiskonnale, valitsus- ja avaliku sektori palgatõusude piiramist, riigi kulude kontrolli alla
saamist ja vähendamist, sõjahirmu ja bürokraatia vähendamist ning ettevõtluse toetamist.
Joonis 4.2. Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele (saldod, %)
Positiivse hinnangu andjad tõid põhjendustes esile, et on hakatud reaalselt tegelema lahenduste
leidmisega majanduse elavdamiseks, et vastuseisust hoolimata tehakse majandusele kasulikke ja tarku
otsuseid, maksutõusude ärajätmist, energia ülekandetasude piiramist suurtarbijatele ning bürokraatia
mõningast vähendamist (selleks majandusnõukogu loomist). Märgiti, et maksusoodustused võivad
mõnevõrra tõsta tarbijate kindlustunnet ja maksuküüru kaotamine peaks toetama keskklassi ning sellega
majandust teatud määral elavdama, kuid majandust sellega käima tõmmata ei saa ja puudu on uutest
ambitsioonikatest initsiatiividest. Positiivset hinnangut põhjendati ka ettevõttele saadud toetusega, EIS-i
restruktureerimise ja poliitilise stabiliseerumisega.
Neutraalse hinnangu andjad märkisid selgitustes, et suuri muudatusi pole toimunud, pole kehtestatud
ühtegi uut maksu ja maksusüsteem on mõnevõrra paranenud (st mõneks ajaks on maksufestival läbi ja on
ajutine maksurahu), kuid valitsus teeb oma tööd nii hästi kui oskab ja muud mõjufaktorid on olulisemad.
Maksuküüru kaotamise mõju saab alles näha ning loodetakse, et maksumuudatuse tõttu saavad tarbijad
56
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele
endale midagi ka rohkem lubada. Avaldati arvamust, et valitsus pole viimase 3 kuu jooksul võtnud vastu
otsuseid, mis oleksid mõjutanud välisriikide investorite valmidust investeerida Eesti majandusse. Neutraalset
hinnangut põhjendati nii positiivsete kui negatiivsete muudatuste puudumisega, vaoshoitusega (tänu
nigelate valimistulemuste põhjuste analüüsimisele). Positiivsena toodi esile lisamaksude ärajätmist ja
suuna võtmist välistööjõule ligipääsu lihtsustamiseks, veidi enamaid teede projekteerimise hankeid, kuid
majanduskeskkonda hinnati endiselt ebastabiilseks ja tauniti selle parendamise asemel kontrollsüsteemi
tõhustamisse panustamist, mis ei too tootvale sektorile ei uusi tellimusi ega arenguvõimalusi. Neutraalse
hinnangu andjaid märkisid negatiivselt poolelt ametnike rohkust, suurt bürokraatiat, valet regionaal-
poliitikat ning teenuste kallinemist ja ostujõu langust, kuid teisalt tõdeti, et valitsus ei sega, ei ole vald-
konda mõjutanud, ei ole piiravaid aspekte, pole kehtestatud uusi makse ega regulatsioone ning viimasel
ajal on hoidutud järskudest kursimuutustest. Oodatakse, mis saab alampalgast. Hinnangu põhjendustes
toodi välja, et olukord on pidevas muutumises ja valitsuse poliitika on heitlik (ühel aastal üht- ja teisel
aastal teistpidi), mis tekitab Eestis ebakindla sisekliima. Maksuküüru kaotamine aitab küll palgasurvet
leevendada, kuid maksurahu on vaja palju pikemalt ette. Avaldati arvamust, et majandus on hakanud
näitama positiivseid märke ning loodetakse, et valitsuse lähituleviku poliitikad ja initsiatiivid majanduse
habrast positiivsust ei lämmata (st olulised stabiilsus ja ette ennustatavus). Bürokraatia vähendamise
suunda hinnati positiivselt, kuid jätkuvat geopoliitilist riski ja inflatsiooni negatiivselt ning leiti, et kindla
suuna võtmatus rohepoliitikas lisab ebakindlust.
Negatiivse hinnangu andjad tõid põhjendustes esile heitlikku majanduspoliitikat, vastukäivaid otsuseid ja
majanduskasvule kaasaaitavate otsuste puudumist, segaseid signaale maksude osas, stabiilsuse, läbi-
mõeldud pikema plaani ja visiooni puudumist. Märgiti, et palju on ebakindlust ja poliitikaid muudetakse
ilma eesmärke saavutamata ning lahendamata on kõige pakilisem probleem iibega. Leiti, et jutustamise
ja arutamise aeg on kestnud liiga kaua ja peale prioriteetide ja strateegia paika panemist on vaja asuda
tegutsema. Valitsuse usaldus on madal ja pole midagi tehtud ettevõtluskeskkonna paremaks muutmiseks.
Ei arvestata reaalsusega, et välisinvestorid lahkuvad. Negatiivne hinnang anti ka selle tõttu, et Eesti
tööstus pole mujal riikides konkurentsivõimeline ega tehta midagi olukorra parandamiseks. Põhjendustes
toodi välja ebastabiilseid energiahindu (eelkõige elekter), mida pole kontrolli alla saadud, elektrihinna
jätkuvat tõusu tõttu läbi lisateenuste ning põhjendamatuid valitsus- ja avaliku sektori palgatõuse.
Jätkuvalt anti valitsuse tegevusele negatiivne hinnang maksude tõstmise tõttu majanduslanguse ajal, mis
on liiga palju suurendanud maksukoormust, soodustanud üldist hinnatõusu ning on näiteks automaksu
osas tekitanud sektoris väga keerulise olukorra, mistõttu on laekumata maksutulu ja tekkinud tööjõu
probleemid. Taunivat hinnangut põhjendati ka sellega, et riik lükkab suure osa kohustusi inimeste tervise
ja toimetuleku osas tööandja õlule ja bürokraatiat suurendatakse, mistõttu väikeettevõtted ei suuda vastu
pidada ja on sunnitud oma tegevuse lõpetama. Positiivsena nähakse ettevõtete tulumaksu samaks
jätmist, kuid toidukaupade väga kõrge käibemaks süvendab sotsiaalset pinget ja tulevase pakendimaksu
mõju toiduainesektorile toob kaasa 8-10% hinnatõusu.
Valitsusele heideti ette vajaliku kompetentsi ja hariduse puudumist, peataolekut ja otsustusvõimetust,
üldise majandusseisu ignoreerimist (nt kiidulaul majanduskasvust), majanduse toimimise põhimõtete
ignoreerimist, kõrge inflatsiooni tekitamist (võrreldes isegi regiooniga) ja suutmatust lahendada hinna-
tõusu mõju ühiskonnale, võimetust kontrollida ja vähendada riigi kulusid, inimestes ebakindluse tekita-
mist, sõjahirmu võimendamist, ebapiisavat tegelemist bürokraatiaga, püüdlust täita kõiki EL direktiive ja
suuremas mahus kui nõutud, vastutuse mittevõtmist otsuste ebaõnnestumisel (nt autode registreerimis-
tasud), ebastabiilsust otsustes ja kommunikatsioonis, äärealadel ettevõtluse mittetoetamist ja soovima-
tust ettevõtjatele midagi paremaks teha ning tegelemist võimuvõitlusega.
57
EKI toidukorv Konjunktuur nr 235, detsember 2025
5. EKI toidukorvi maksumus: IV kvartal 2025
EKI toidukorv kallines IV kvartalis 0,1%. Aastavõrdluses (dets 2025/dets 2024) kallines toidukorv 7,4%.
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) toidukorv21 maksis detsembris 130.26 € ning oli 2025. aasta septembri
toidukorvist 0,1% (0.08 €) kallim. Võrreldes 2024. aasta detsembriga on toidukorv kallinenud 7,4% ehk
8.97 € (tabel 5.1, joonis 5.1 ja 5.2).
Detsembris võrreldes septembriga kallinesid ostukorvis enamik toidugruppidest, vaid aiasaadused ja
kanamunad odavnesid. Enim kallines kala.
Piimatoodete ostmisele kulus detsembris neljaliikmelisel perel 27.44 € nädalas, mis on 0,6% võrra rohkem
kui septembris. IV kvartalis kallinesid enim koor 2,3% ja või 1,4%, piim ning keefir 0,5%. Kohupiim odavnes
2,4% ja juustu hind jäi samale tasemele.
Lihasaaduste ostukulud moodustavad endiselt suurima osa (30%, 39.01 €) kogu 4-liikmelise pere nädala
toidukorvi maksumusest. Võrreldes septembriga kasvas detsembris ostukulu hakklihale 3,3%, lihale 1,3%
ja keeduvorstile 1%. Odavnesid suitsulihatooted
1,8%. Joonis 5.1. EKI toidukorvi maksumus märtsis
(1 nädala ostud Tallinna kauplustes,
Aiasaaduste maksumus toidukorvis langes det-
€/4-liikmeline pere)
sembris võrreldes septembriga 7,7%. Õunad ja
juurvili odavnesid vastavalt 26,4% ja 11,4%. Kartul
kallines septembriga võrreldes 15,9%. Neljaliikme-
lisel perel kulus detsembris aiasaaduste ostmisele
kokku 13.03 € nädalas.
Teraviljasaaduste ostukulud kasvasid detsembri
toidukorvis võrreldes septembriga 1,9%. Nelja-
liikmeline pere kulutas nädalas leivale 8.62 €,
saiale-sepikule 7.04 € ning jahule-tangainetele
1.78 €.
Kala maksumus detsembris võrreldes septembriga
kasvas 3,7%. Kanamunade ostmisele kulutas nelja-
liikmeline pere detsembris 2% vähem kui sep-
tembris.
Võrreldes septembriga odavnesid detsembris
kohv 5,5%, tee 1,8%, kondiitritooted 0,3%. Kalline-
sid suhkur 13,9%, margariin 2% ja limonaad 1,9%.
Aastaga (2025. aasta detsember võrreldes 2024.
aasta detsembriga) on EKI toidukorv kallinenud
7,4% (8.97€). Ostukorvis kallinesid aastaga kõik
tootegrupid, neist suurim hinnatõus oli kalal ja
lihasaadustel ning madalaim hinnatõus oli tera-
viljasaadustel.
Piimasaadused kokku on aastavõrdluses 6,4%
kallimad. Aastaga oli väikseim hinnatõus juustul
0,6%. Koor kallines aastaga 18,5%, kohupiim 7,4%,
piim, keefir 5,3% ja või 2,6%.
21 Eesti Konjunktuuriinstituudi toidukorv on püsiva koostise ja kaaluga ning vastab 4-liikmelise Tallinna pere 1 nädala tegelikele
ostudele Tallinna kauplustes. Toidukorvi kuulub 24 kaubagruppi 48 kindla toidukaubaga.
58
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 EKI toidukorv
Lihasaaduste maksumus ostukorvis oli 2025. aasta detsembris aastatagusest 11,7% suurem. Kallinesid liha
16,5%, hakkliha 14,9%, suitsulihatooted 1,1%, keeduvorst 0,8%.
Aiasaaduste ostmisele tehtavad kulutused (võrreldes 2024. aasta detsembriga) suurenesid 5%. Õunad
kallinesid 9,6% ja kartul 3,7% ning juurvilja hind jäi samale tasemele.
Teraviljasaadused kallinesid aastaga 1,3%. Enim kallines sai, sepik 2% ja leib 1,2%. Nisujahu odavnes 3%.
Makaronide, tangainete maksumus detsembris 4-liikmelise pere ostukorvis aasta võrdluses ei muutunud.
Kulutused kalale kasvasid aastaga 12,9%. Kanamunad kallinesid 9,3%.
Detsembri ostukorvis suurenes ostukulu aastatagusega võrreldes kohvile 55,2%, limonaadile 11,6%,
margariinile 10,8%, kondiitritoodetele 1,5% ning vähenes suhkrule 3,9% ja teele 3,6%.
Joonis 5.2. EKI toidukorvi maksumus kaubagruppide lõikes 2024−2025 (4-liikmeline pere/1 nädal, €)
Teraviljasaadused 17,44
17,22
Lihasaadused 39,01
34,93
Piimasaadused 27,44
25,80
Kanamunad 2,95
2,70
Kala 5,06
4,48
Puu- ja köögivili, kartul 13,03
12,41 dets '25
Muud toidukaubad 25,32 dets '24
23,72
0 10 20 30 40 50
59
EKI toidukorv Konjunktuur nr 235, detsember 2025
Tabel 5.1. EKI toidukorvi maksumus ja selle muutumine Tallinna kauplustes (4-liikmeline pere/1 nädal)
Maksumus (€) Maksumuse muutus
dets '25– dets '25– dets '25/ dets '25/
Kaup Kogus
dets '24 sept '25 dets '25 dets '24 sept '25 dets '24 sept '25
eurodes %-des
Nisujahu 0,5 kg 0.67 0.65 0.65 -0.02 0.00 –3,0 0,0
Makaronid,
0,5 kg 1.13 1.12 1.13 0.00 0.01 0,0 0,9
tangained
Leib 3 kg 8.52 8.48 8.62 0.10 0.14 1,2 1,7
Sai, sepik 2 kg 6.90 6.87 7.04 0.14 0.17 2,0 2,5
Liha 2 kg 22.28 25.61 25.95 3.67 0.34 16,5 1,3
Hakkliha 250 g 2.15 2.39 2.47 0.32 0.08 14,9 3,3
Keeduvorst 1 kg 7.77 7.75 7.83 0.06 0.08 0,8 1,0
Suitsulihatooted 200 g 2.73 2.81 2.76 0.03 -0.05 1,1 –1,8
Piim, keefir 6l 8.07 8.46 8.50 0.43 0.04 5,3 0,5
Kohupiim 0,5 kg 2.70 2.97 2.90 0.20 -0.07 7,4 –2,4
Juust 400 g 4.80 4.83 4.83 0.03 0.00 0,6 0,0
Või 400 g 5.74 5.81 5.89 0.15 0.08 2,6 1,4
Koor 1,5 l 4.49 5.20 5.32 0.83 0.12 18,5 2,3
Kanamunad 10 tk 2.70 3.01 2.95 0.25 -0.06 9,3 -2,0
Kala 0,7 kg 4.48 4.88 5.06 0.58 0.18 12,9 3,7
Margariin 250 g 1.39 1.51 1.54 0.15 0.03 10,8 2,0
Suhkur 1 kg 1.28 1.08 1.23 -0.05 0.15 –3,9 13,9
Kohv 100 g 1.43 2.35 2.22 0.79 -0.13 55,2 –5,5
Tee 50 g 1.67 1.64 1.61 -0.06 -0.03 –3,6 –1,8
Kondiitritooted 1,3 kg 13.02 13.26 13.22 0.20 -0.04 1,5 –0,3
Juurvili 2 kg 2.26 2.55 2.26 0.00 -0.29 0,0 –11,4
Kartul 4 kg 5.97 5.34 6.19 0.22 0.85 3,7 15,9
Puuvili 2 kg 4.18 6.22 4.58 0.40 -1.64 9,6 –26,4
Limonaad 4 pdl 4.93 5.40 5.50 0.57 0.10 11,6 1,9
KOKKU 121.29 130.18 130.26 8.97 0.08 7,4 0,1
60
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Maailmamajanduse konjunktuur
Lisa 1
Riikide majandusindikaatorid 22
(protsentides)
SKP
Tarbijahinnad Tööpuuduse
III kv 2025/
2025 2025 määr
III kv 2024
USA 2,1 1,9 2,8 4,4 Sept
Hiina 4,8 5,1 −0,1 5,1 Okt
Jaapan 0,6 1,3 3,2 2,6 Okt
Suurbritannia 1,3 1,4 3,8 5,0 Aug
Kanada 1,4 1,7 2,0 6,5 Nov
Euroala 1,4 1,3 2,1 6,4 Okt
Austria 0,9 0,4 3,4 5,8 Okt
Belgia 1,0 1,1 3,0 6,4 Okt
Prantsusmaa 0,9 0,9 1,0 7,7 Okt
Saksamaa 0,3 0,2 2,2 3,8 Okt
Kreeka 2,0 2,2 3,0 8,6 Okt
Itaalia 0,6 1,1 1,7 6,0 Okt
Holland 1,6 1,5 2,9 4,0 Okt
Hispaania 2,8 2,8 2,5 10,5 Okt
Tšehhi 3,0 2,5 2,4 2,8 III kv
Taani 3,9 2,8 1,9 2,9 Okt
Norra 2,1 1,1 2,8 4,7 Sept
Poola 3,8 3,3 3,8 5,7 Nov
Venemaa 0,6 0,6 8,8 2,2 Okt
Rootsi 2,5 1,6 2,7 8,9 Okt
Šveits 0,5 1,2 0,2 3,0 Nov
Türgi 3,7 3,2 34,5 8,2 Okt
Austraalia 2,1 1,9 2,7 4,3 Okt
India 8,2 6,8 2,8 6,5 Nov
Argentina 6,3 3,8 41,8 7,6 II kv
Brasiilia 1,8 2,4 5,0 5,4 Okt
Mehhiko –0,1 0,5 3,8 2,6 Okt
22 Allikas: The Economist, 18 detsember 2025.
61
Maailmamajanduse konjunktuur Konjunktuur nr 235, detsember 2025
Lisa 2
Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades
(sesoonselt silutud andmete alusel)
Min Kesk- Max 2025
Aeg Väärtus mine Aeg Väärtus juuli aug sept okt nov dets
Euroopa Liit
Tööstus 04-20 -36,2 -4,1 12-21 13,1 -10,3 -10,4 -10,1 -8,9 -9,6 -9,1
Teenindus 05-20 -51,8 7,0 03-00 35,4 4,2 4,2 4,6 4,8 6,1 6,1
Tarbija 09-22 -27,2 -10 01-00 -0,7 -13,3 -13,5 -13,0 -12,2 -12,4 -12,5
Kaubandus 04-20 35,0 -5,0 08-21 6,9 -5,4 -5,1 -6,0 -5,1 -4,0 -4,8
Ehitus 04-09 -36,2 -11,1 11-18 7,8 -5,4 -5,5 -5,3 -4,6 -3,3 -3,3
Majandususaldus 04-20 57,6 100,0 10-21 119,0 95,4 95,2 95,8 96,7 96,9 96,8
Euroala
Tööstus 04-20 -37,1 -3,9 10-21 14,8 -10,4 -10,2 -10,2 -8,4 -9,3 -9,0
Teenindus 05-20 -51,8 6,5 03-00 35,1 4,3 4,0 3,9 4,2 5,8 5,6
Tarbija 09-22 -27,4 -10,4 01-00 -0,4 -13,4 -14,0 -13,4 -12,5 -12,8 -13,1
Kaubandus 04-20 -35,9 -6,3 08-21 6,6 -6,6 -6,4 -7,7 -6,9 -5,7 -6,9
Ehitus 04-09 -34,8 -10,2 12-21 9,7 -3,1 -3,5 -3,3 -2,5 -1,6 -1,3
Majandususaldus 04-20 58,5 100,0 10-21 119,7 95,8 95,5 95,7 96,9 97,1 96,7
Belgia
Tööstus 05-20 -33,9 -8,2 06-21 7,3 -13,7 -11,4 -11,0 -12,6 -14,2 -14,0
Teenindus 04-20 -60,4 8,5 07-07 31 2,9 -2,3 -2,2 7,6 3,8 -5,3
Tarbija 09-22 -28,1 -7,7 11-00 5,4 -12,0 -12,6 -9,6 -13,0 -11,2 -13,8
Kaubandus 05-20 -47,1 -6,5 10-10 11,9 -3,6 -5,4 -6,9 -16,3 -8,9 -16,1
Ehitus 01-15 -24,5 -7,1 03-22 8,9 -7,1 -8,9 -8,6 -8,8 -9,1 -6,3
Majandususaldus 04-20 57,4 100,0 07-21 120,0 95,2 94,7 96,1 95,3 95,0 90,4
Bulgaaria
Tööstus 04-20 -30,5 -2,8 01-08 12,0 -1,5 -1,1 -0,3 -1,8 -1,0 1,1
Teenindus 05-20 -39,9 9,4 04-07 30,2 11,0 12,3 10,8 11,0 10,3 7,4
Tarbija 10-12 -37,4 -24,7 07-01 -8,0 -19,9 -21,4 -20,0 -24,0 -23,5 -26,8
Kaubandus 05-20 -19,2 12,1 03-00 28,4 14,1 11,7 8,3 11,0 15,6 13,9
Ehitus 10-09 -56,9 -18,4 03-08 20,1 5,1 5,7 1,1 2,5 2,2 0,5
Majandususaldus 04-20 54,9 100,0 04-07 122,1 103,2 103,4 103,2 101,6 101,5 100,5
Tšehhi
Tööstus 02-09 -36,3 0,7 06-00 28,2 -9,5 -5,3 -5,6 -2,8 -8,0 -8,4
Teenindus 05-20 -20,7 31,3 11-03 53,0 33,1 39,7 37,4 37,8 36,1 33,4
Tarbija 07-22 -32,0 -10,5 03-18 7,3 -6,0 -8,9 -7,1 -4,3 -3,2 -3,4
Kaubandus 04-20 0,5 16,5 11-07 30,4 14,5 12,6 14,9 12,3 13,9 10,1
Ehitus 04-13 -54,1 -15,6 12-04 5,4 -0,2 1,2 2,5 -0,3 -3,7 -2,5
Majandususaldus 04-20 64,3 100,0 02-07 117,2 97,3 102,6 102,4 102,8 99,3 97,5
Taani
Tööstus 02-09 -43,1 -7,2 10-21 10,3 -14,5 -14,8 -13,1 -18,1 -18,2 -19,6
Teenindus 05-20 -47,2 4,6 05-10 26,7 7,6 6,8 8,3 7,4 8,3 8,8
Tarbija 10-22 -23,5 2,3 01-06 12,5 -12,8 -14,0 -14,5 -12,8 -12,9 -11,2
Kaubandus 11-22 -37,2 1,1 04-15 18,6 -0,9 -2,5 5,6 1,6 3,7 6,5
Ehitus 09-09 -55,4 -14 05-06 16,2 -11,7 -10,2 -10,7 -9,7 -11,4 -11,7
Majandususaldus 04-20 58,8 100,0 10-21 119,0 90,7 89,4 91,9 88,3 88,6 89,0
Saksamaa
Tööstus 03-09 -42,1 -4,5 09-21 24,3 -18,3 -19,6 -20,1 -18,1 -18,9 -20,2
Teenindus 04-20 -39 11,4 10-00 48,7 4,0 4,6 2,0 3,8 5,1 3,8
Tarbija 09-22 -29,4 -8,3 01-18 2,8 -8,4 -10,6 -9,3 -10,9 -11,5 -12,0
Kaubandus 04-20 -46,7 -14,5 12-10 10,5 -23,2 -22,0 -22,9 -21,3 -23,6 -25,1
Ehitus 01-02 -52,2 -16,1 11-18 20,9 -13,0 -12,8 -15,1 -13,8 -12,4 -11,9
Majandususaldus 04-20 66,8 100,0 09-21 118,3 91,9 90,9 90,5 91,4 91,2 90,1
Eesti
Tööstus 04-20 -37,0 1,2 12-06 25,8 -10,2 -11,3 -9,9 -8,9 -9,0 -8,4
Teenindus 05-20 -64,8 5,2 01-06 37,9 -5,1 -0,6 2,4 1,8 5,0 4,9
Tarbija 09-22 -43,1 -10,8 10-06 12,6 -37,9 -36,0 -33,6 -30,2 -28,0 -26,6
Kaubandus 04-09 -43,3 7,1 04-07 36,0 -11,3 -14,4 -14,3 -10,8 -9,9 -6,6
Ehitus 04-09 -75,8 -3,2 05-06 47,9 -9,9 -12,4 -9,2 -6,6 -5,6 -2,9
Majandususaldus 02-09 69,0 100,0 09-06 119,8 88,5 89,1 90,9 91,9 92,9 93,4
Iirimaa
Tööstus 04-20 -35,8 11,0 12-18 30,3 5,9 9,8 7,3 12,6 3,4 12,9
Teenindus 04-20 -58,7 22,0 11-15 59,0 26,2 15,7 16,7 9,9 16,3 25,0
Tarbija 12-10 -36,3 -7,5 01-00 15,6 -17,7 -16,4 -16,8 -18,7 -18,0 -17,5
Kaubandus 05-09 -35,4 4,7 07-00 36,3 12,4 10,6 9,1 5,7 6,9 6,7
Ehitus 02-09 -68,1 3,7 03-00 46,1 23,3 12,9 16,1 18,1 26,4 18,1
Majandususaldus 04-20 59,8 100,0 03-00 117,3 100,0 97,1 97,6 98,2 95,8 100,4
62
Konjunktuur nr 235, detsember 2025 Maailmamajanduse konjunktuur
Min Kesk- Max 2025
Aeg Väärtus mine Aeg Väärtus juuli aug sept okt nov dets
Kreeka
Tööstus 03-09 -37,4 -4,6 01-22 13,7 9,6 10,9 2,9 3,5 2,2 5,7
Teenindus 06-20 -47,0 9,1 09-00 56,9 28,7 29,4 29,8 34,9 35,4 31,7
Tarbija 02-12 -81,3 -40,1 04-00 0,5 -47,6 -48,8 -45,6 -47,6 -50,6 -47,0
Kaubandus 07-10 -44,3 1,6 05-07 37,1 0,4 -3,0 -1,3 3,1 6,6 -4,7
Ehitus 04-20 -88,2 -24 03-00 37,0 18,3 25,8 14,3 10,3 15,0 16,1
Majandususaldus 08-15 76,8 100,0 09-00 119,6 108,9 109,9 106,1 107,4 105,9 107,4
Hispaania
Tööstus 03-09 -38,4 -6,5 02-22 9,4 -4,5 -5,7 -4,6 -4,6 -3,4 -3,6
Teenindus 05-20 -59,8 6,8 03-01 46,5 NA NA NA NA NA NA
Tarbija 08-12 -28,1 -2,3 03-00 14,9 -4,6 -2,6 -0,8 0,0 -0,7 -1,7
Kaubandus 04-20 -42,8 -4,5 04-15 16,9 NA NA NA NA NA NA
Ehitus 10-13 -70,0 -10,4 07-00 38,2 18,4 8,9 16,2 20,0 22,0 19,2
Majandususaldus 04-20 67,0 100,0 08-00 116,0 102,7 101,6 104,4 103,8 105,1 104,6
Prantsusmaa
Tööstus 04-20 -42,4 -6,1 06-00 15,2 -11,6 -10,3 -10,3 -6,5 -8,5 -8,5
Teenindus 05-20 -53,5 -0,1 03-01 14,7 -4,2 -6,0 -1,9 -4,2 -2,5 -1,4
Tarbija 09-22 -22,3 -11,3 01-01 2,0 -16,8 -18,5 -19,3 -15,5 -15,8 -16,2
Kaubandus 05-20 -41,8 -7,6 06-07 7,8 -11,2 -10,1 -16,8 -15,8 -12,3 -13,1
Ehitus 04-15 -46,5 -5,2 09-00 42,9 -14,3 -13,9 -13,9 -15,2 -16,5 -15,1
Majandususaldus 04-20 61,2 100,0 06-00 122,6 92,3 92,8 92,9 94,7 95,2 94,3
Horvaatia
Tööstus 04-20 -35,8 -1,4 08-17 15,7 2,2 -0,2 4,0 2,8 4,7 5,0
Teenindus 04-20 -66,7 7,0 09-21 29,9 6,5 20,4 9,2 16,3 12,5 16,9
Tarbija 08-09 -42,7 -19,9 01-20 -0,4 -11,4 -11,5 -12,4 -9,6 -10,4 -8,2
Kaubandus 04-20 -49,7 -0,6 08-17 22 4,2 3,8 3,9 3,2 8,5 8,9
Ehitus 03-10 -50,0 -9,2 03-19 21,3 16,3 13,5 12,1 14,0 16,1 14,1
Majandususaldus 04-20 65,3 100,0 01-20 113,4 103,4 105,4 104,9 106,3 107,0 108,0
Itaalia
Tööstus 03-09 -32,6 -3,8 05-00 11,5 -7,0 -7,6 -7,6 -6,6 -5,6 -6,6
Teenindus 05-20 -58,4 2,3 06-00 30,5 0,9 2,4 2,7 2,6 4,1 5,1
Tarbija 06-12 -31,2 -14,6 07-01 -0,9 -17,0 -16,8 -15,7 -15,4 -16,4 -16,4
Kaubandus 02-13 -30,5 -0,3 05-00 26,0 12,3 9,6 9,4 13,5 15,2 14,1
Ehitus 02-10 -43,7 -13,9 07-23 9,2 3,6 1,0 2,1 4,7 4,5 3,3
Majandususaldus 05-20 56,9 100,0 05-00 123,7 99,5 98,5 99,3 100,6 101,7 101,1
Küpros
Tööstus 04-20 -51,0 -3,3 03-08 21,2 2,0 2,9 4,7 2,9 4,0 4,1
Teenindus 05-20 -75,2 6,6 01-18 44,2 18,8 9,1 3,8 12,1 9,8 13,8
Tarbija 04-13 -60,3 -20,1 03-03 3,6 -19,1 -13,3 -12,2 -15,8 -13,6 -10,3
Kaubandus 04-13 -50,6 -6,8 08-07 20,0 0,6 6,2 4,6 0,5 4,3 7,0
Ehitus 04-13 -76,6 -19,8 11-03 38,6 13,7 8,5 5,1 10,7 13,9 13,9
Majandususaldus 04-13 67,2 100,0 02-18 114,7 106,4 105,5 105,5 106,4 106,6 107,4
Läti
Tööstus 02-09 -36,6 -3,4 02-07 10,3 -3,2 -5,0 -3,4 -4,2 -3,4 -4,0
Teenindus 05-20 -43,8 2,7 01-07 21,5 0,2 0,4 1,7 2,4 3,1 3,7
Tarbija 06-09 -47,2 -9,0 09-06 13,9 -9,3 -14,6 -14,3 -4,6 -6,4 -8,3
Kaubandus 02-09 -31,6 5,0 02-07 23,5 1,7 3,1 4,6 4,7 5,1 2,2
Ehitus 07-09 -76,9 -17,5 01-07 18,6 -8,7 -9,1 -7,3 -4,6 -5,8 -6,7
Majandususaldus 03-09 60,9 100,0 01-07 119,2 99,6 97,3 98,7 100,7 101,2 100,7
Leedu
Tööstus 04-09 -38,8 -7,3 11-07 14,2 -7,3 -7,1 -8,2 -8,8 -6,2 -4,7
Teenindus 03-09 -47,8 7,6 03-03 35,0 4,8 9,7 5,8 7,5 4,6 8,7
Tarbija 11-09 -37,5 -5,2 02-07 11,9 -0,1 1,6 2,3 3,1 3,0 1,5
Kaubandus 04-09 -52,3 1,8 04-07 42,2 1,3 2,5 4,6 5,6 7,2 5,2
Ehitus 05-09 -90,7 -23,9 03-07 11,5 -12,5 -14,1 -13,0 -10,9 -9,4 -9,0
Majandususaldus 04-09 60,9 100,0 04-07 118,2 101,6 103,4 102,0 102,4 103,1 104,6
Luksemburg
Tööstus 04-20 -54,9 -16,2 08-21 20,9 -14,6 -28,7 -20,4 -28,9 -18,9 -24,1
Teenindus : : : : : NA NA NA NA NA NA
Tarbija 09-22 -29,9 -8,1 01-18 3,9 -9,4 -9,0 -10,1 -10,0 -6,1 -9,0
Kaubandus : : : : : NA NA NA NA NA NA
Ehitus 01-03 -61,2 -9,1 09-17 44,0 -22,2 -18,7 -21,5 -13,9 -18,2 -17,9
Majandususaldus 04-20 71,7 100,0 04-00 125,6 98,8 93,7 97,1 91,5 101,0 95,9
Ungari
Tööstus 03-09 -35,1 -3,0 07-18 17,0 -14,5 -11,3 -8,7 -8,9 -11,3 -7,7
Teenindus 04-20 -50,8 -5,9 06-17 17,2 -16,5 -17,9 -11,2 -11,2 -8,9 -8,5
Tarbija 04-09 -57,9 -22,6 08-02 6,3 -28,9 -26,9 -24,7 -23,1 -24,3 -19,4
Kaubandus 03-09 -41,3 -7,2 12-17 15,3 -23,5 -20,6 -20,6 -16,5 -15,8 -14,4
Ehitus 04-09 -56,1 -15,0 08-18 30,8 -29,7 -26,7 -26,2 -24,7 -24,7 -27,7
Majandususaldus 03-09 67,2 100,0 07-18 121,3 89,9 91,7 97,2 96,7 95,3 99,9
63
Maailmamajanduse konjunktuur Konjunktuur nr 235, detsember 2025
Min Kesk- Max 2025
Aeg Väärtus mine Aeg Väärtus juuli aug sept okt nov dets
Malta
Tööstus 04-20 -61,9 -4,3 09-23 44,4 -5,8 -6,0 3,5 6,6 -3,1 12,0
Teenindus 04-20 -66,7 19,9 05-07 63,0 2,8 27,7 51,3 38,2 39,4 56,6
Tarbija 05-12 -35,5 -9,5 02-18 16,1 2,9 1,9 2,4 4,3 8,3 5,0
Kaubandus 04-21 -62,0 0,5 12-21 34,9 -6,9 4,7 15,9 6,5 16,3 22,3
Ehitus 04-09 -50,4 -6,6 12-25 51,9 -4,0 -10,4 6,6 -3,6 43,4 51,9
Majandususaldus 04-20 51,7 100,0 12-25 120,6 97,6 103,9 114,6 112,3 112,0 120,6
Holland
Tööstus 04-20 -31,3 -1,7 11-21 9,7 -4,7 -2,4 -2,0 -1,6 -2,4 -1,2
Teenindus 05-20 -54,7 4,9 02-07 44,5 5,7 6,8 5,2 5,0 5,6 4,8
Tarbija 09-22 -36,0 -7,8 01-00 9,4 -14,1 -14,5 -14,0 -11,9 -8,3 -9,8
Kaubandus 04-20 -19,7 5,3 04-00 29,7 1,3 6,9 5,4 1,5 5,5 3,0
Ehitus 12-12 -47,5 0,8 12-17 41,8 19,0 17,3 18,1 18,0 19,0 24,7
Majandususaldus 04-20 59,8 100,0 02-07 118,7 97,1 100,7 100,0 100,2 99,9 100,4
Austria
Tööstus 03-09 -37,6 -4,8 06-21 19,7 -14,2 -15,1 -18,2 -14,5 -13,0 -12,4
Teenindus 04-20 -55,8 11,8 07-21 34,7 9,7 5,8 2,8 7,5 6,1 11,5
Tarbija 07-22 -34,3 -10,3 12-17 3,8 -17,0 -14,1 -18,7 -17,7 -17,5 -16,0
Kaubandus 04-20 -53,2 -8,6 06-21 17,5 -1,3 -3,8 -3,8 -4,2 -5,7 -6,7
Ehitus 02-01 -60,5 -8,9 06-21 26,8 -16,1 -17,5 -16,8 -13,9 -14,3 -18,4
Majandususaldus 04-20 60,2 100,0 06-21 124,1 92,7 93,3 88,4 91,7 92,4 94,6
Poola
Tööstus 04-20 -43 -13,7 06-07 -1,5 -16,0 -16,7 -15,5 -15,7 -15,1 -15,8
Teenindus 05-20 -53,3 0,3 01-07 23,6 -3,5 -2,8 -3,2 -3,0 -2,3 -1,7
Tarbija 04-20 -27,7 -7,7 06-19 7,3 -2,5 1,3 -1,0 -4,7 -4,5 -1,4
Kaubandus 05-20 -40,3 -3,2 12-07 11,4 -2,3 -2,4 -2,4 -1,7 -2,5 -1,8
Ehitus 01-02 -66,6 -27,7 02-08 -0,7 -17,7 -18,3 -17,4 -17,4 -17,1 -16,5
Majandususaldus 04-20 49,6 100,0 06-07 121,9 99,4 99,8 99,9 98,4 98,9 100,0
Portugal
Tööstus 05-20 -38,7 -6,0 05-00 5,7 -3,1 -3,1 -3,3 -5,3 -0,1 -0,7
Teenindus 05-20 -56,4 2,9 05-22 22,5 11,5 12,8 8,8 7,8 5,9 8,2
Tarbija 10-12 -47,6 -19,9 07-17 -2,5 -14,9 -17,3 -17,1 -13,3 -15,3 -15,2
Kaubandus 04-20 -30,2 -3,6 03-00 10,8 3,9 3,6 3,6 5,0 6,7 6,3
Ehitus 10-12 -63,5 -23,4 06-25 4,9 3,3 2,6 2,4 3,4 3,9 2,1
Majandususaldus 05-20 56,9 100,0 02-00 115,3 106,6 107,0 105,1 104,5 106,6 107,5
Rumeenia
Tööstus 04-20 -32,5 -1,3 12-03 10,4 -1,9 -1,9 -1,6 -2,5 -2,0 -1,8
Teenindus 05-20 -44,8 8,8 06-04 63,0 2,1 0,7 -0,3 -1,2 0,4 0,0
Tarbija 06-10 -53,5 -17,8 03-17 -0,1 -31,4 -31,4 -31,3 -30,5 -29,7 -30,8
Kaubandus 04-20 -27,8 7,8 05-03 25,5 -5,8 -2,7 -4,9 -7,3 -2,6 -2,0
Ehitus 03-00 -46,6 -15,4 12-07 1,9 -9,8 -9,9 -11,0 -11,1 -11,2 -11,9
Majandususaldus 04-20 57,6 100,0 06-04 124,9 94,5 94,3 94,1 92,0 94,2 93,1
Sloveenia
Tööstus 01-09 -38,1 -0,8 09-06 15,2 -6,9 -5,6 -5,1 -6,9 -4,3 -2,4
Teenindus 05-20 -37,8 13,9 10-02 39,0 15,2 16,2 14,9 16,8 15,1 18,2
Tarbija 09-12 -43,1 -22,1 04-18 -4,3 -27,8 -26,7 -24,8 -25,2 -24,2 -24,5
Kaubandus 04-20 -28,2 11,7 11-07 37,1 4,0 -2,4 6,1 11,9 13,0 19,5
Ehitus 03-10 -62,4 -3,4 02-22 27,4 6,3 4,0 12,8 10,3 15,1 12,8
Majandususaldus 04-20 61,3 100,0 07-07 116,5 96,9 98,5 99,6 98,9 100,4 102,1
Slovakkia
Tööstus 04-20 -50,3 1,2 05-07 23,2 -2,7 4,2 -3,1 -10,6 -8,5 3,6
Teenindus 05-20 -64,8 16,9 04-02 63,3 0,3 2,4 3,8 -4,8 4,6 3,9
Tarbija 02-04 -37,1 -19,4 12-06 3,3 -19,8 -20,5 -19,6 -23,1 -23,7 -23,0
Kaubandus 04-09 -21,7 12,3 03-08 35,6 10,0 8,3 8,1 8,8 12,0 14,2
Ehitus 11-12 -57,4 -21,4 07-06 5,1 -5,7 -6,3 -4,4 -3,8 -2,9 1,0
Majandususaldus 04-20 49,1 100,0 05-07 123,5 95,1 98,4 95,5 88,9 91,7 97,6
Soome
Tööstus 03-09 -36,7 -1,0 03-07 25,2 -4,7 -2,1 2,7 -4,5 -5,3 -0,8
Teenindus 04-20 -47,5 9,8 09-00 56,4 4,3 6,4 2,0 2,6 4,7 -1,2
Tarbija 09-22 -18,5 -3,3 12-17 7,0 -6,7 -7,9 -6,8 -7,5 -6,5 -6,6
Kaubandus 04-20 -33,4 -1,4 02-18 25,9 0,6 2,2 5,0 0,4 -0,8 -1,8
Ehitus 06-09 -57,1 -10,3 03-07 27,7 -36,2 -26,4 -22,1 -25,5 -25,4 -29,7
Majandususaldus 04-20 68,1 100,0 08-00 120,0 95,5 97,0 98,7 94,5 95,0 95,7
Rootsi
Tööstus 03-09 -39,2 -0,2 12-21 32,0 -6,3 -3,1 -2,7 -2,8 -2,1 1,7
Teenindus 04-20 -58,2 18,1 11-10 47,6 18,8 17,8 18,0 21,0 22,3 25,2
Tarbija 10-22 -27,5 -1,0 05-21 8,9 -5,7 -6,5 -4,8 -3,6 -3,3 -3,9
Kaubandus 12-08 -39,9 12,0 01-10 45,1 17,7 20,0 18,6 28,6 24,4 26,9
Ehitus 07-03 -67,1 -5,1 04-07 50,5 -19,0 -12,1 -16,7 -11,6 -1,8 -9,9
Majandususaldus 04-20 63,3 100,0 10-21 122,0 95,4 97,0 97,5 99,2 99,7 101,7
64
TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE VAHEAKT RAAMLEPINGU nr 1.9-8/21-164-1 muutmise kokkulepe 5-490-1 (10.03.2025) alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut teostanud järgnevad tööd: “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine” Tarbijabaromeeter – viidud läbi 1000 inimese küsitlus m ais , juunis , juulis, augustis, septembris , oktoobris, novembris, detsembris , jaanuaris, veebruaris, märtsis . Andmed on töödeldud ja koostatud kokkuvõtlik analüüs. Tulemused on avaldatud EKI kodulehel www.ki.ee ja andmed on igakuuliselt edastatud Euroopa Komisjonile , kes on need sesoonselt tasandatuna avaldanud oma kodulehel . Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi viidud kuulised küsitlused m ais , juunis , juulis, augustis, septembris , oktoobris, novembris, detsembris , jaanuaris, veebruaris, märtsis . Tulemused on avaldatud EKI koduleheküljel www.ki.ee , edastatud respondentidele ja Euroopa Komisjonile , kes on need sesoonselt tasandatuna avaldanud oma kodulehel . Töid on teostatud 202 6 . aasta I kvartalis 24 145,83 euro eest , summa le lisandub käibemaks. Andis üle: Bruno Pulver Juhatuse liige digiallkiri AS Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Aadress: Tartu mnt 10 , 19080 Tallinn Registrikood : 10237269 Võttis vastu: Joonas Pärenson S trateegiaosakonna juhataja digiallkiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Registrikood : 70003158
TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE VAHEAKT Raamlepingu nr. 1.9-8/21-164-1 alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut teostanud järgnevad tööd: 1. “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine” Tarbijabaromeeter – viidud läbi 10 00 inimese küsitlus jaanuaris, veebruaris, märtsis , aprillis . Andmed on töödeldud ja koostatud kokkuvõtlik analüüs. Tulemused on avaldatud EKI kodulehel www.ki.ee ja andmed on igakuuliselt edastatud Euroopa Komisjonile. Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi viidud kuulised küsitlused jaanuaris, veebruaris, märtsis , aprillis . Tulemused on avaldatud EKI koduleheküljel www.ki.ee , edastatud r espondentidele ja Euroopa Komisjonile. 2 . Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 1/2 3 2 koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd: I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja prognoosist; Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja arenguperspektiivide hindamiseks; 202 5 . aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele); Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele; Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine . 3 . Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 2 /232 koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd: I I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja prognoosist; Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja arenguperspektiivide hindamiseks; 2025. aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele); Riikide rahvusvaheline konkurentsivõime: IMD 2025. aasta edetabel ; Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele; Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine. RAAMLEPINGU nr 1.9-8/21-164-1 muutmise kokkulepe 5-490-1 (10.03.2025) alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut teostanud järgnevad tööd: 4 . “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine” Tarbijabaromeeter – viidud läbi 1000 inimese küsitlus m ais , juunis . Andmed on töödeldud ja koostatud kokkuvõtlik analüüs. Tulemused on avaldatud EKI kodulehel www.ki.ee ja andmed on igakuuliselt edastatud Euroopa Komisjonile. Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi viidud kuulised küsitlused m ais , juunis . Tulemused on avaldatud EKI koduleheküljel www.ki.ee , edastatud respondentidele ja Euroopa Komisjonile. Töid on teostatud 202 5 . aasta I I kvartalis 24 569,44 euro eest ( aprillis 8472,22 € , mais 8048,61 € , juunis 8048,61 € ) summa le lisandub käibemaks. Andis üle: Bruno Pulver Juhatuse liige digiallkiri AS Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Aadress: Tartu mnt 10 , 19080 Tallinn Registrikood : 10237269 Võttis vastu: Joonas Pärenson S trateegiaosakonna juhataja digiallkiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Registrikood : 70003158
TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE VAHEAKT Raamlepingu nr. 1.9-8/21-164-1 alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut teostanud järgnevad tööd: 1. “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine” Tarbijabaromeeter – viidud läbi 10 00 inimese küsitlus jaanuaris, veebruaris, märtsis , aprillis, mais, juunis , juulis, augustis, septembris , oktoober, november, detsember . Andmed on töödeldud ja koostatud kokkuvõtlik analüüs. Tulemused on avaldatud EKI kodulehel www.ki.ee ja andmed on igakuuliselt edastatud Euroopa Komisjonile. Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi viidud kuulised küsitlused jaanuaris, veebruaris, märtsis , aprillis, mais, juunis , juulis, augustis, septembris , oktoobris, novembris, detsembris . Tulemused on avaldatud EKI koduleheküljel www.ki.ee , edastatud r espondentidele ja Euroopa Komisjonile. 2 . Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 1/22 8 koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd: I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja prognoosist; Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja arenguperspektiivide hindamiseks; 202 4 . aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele); Eesti ettevõtteid enim mõjutanud probleemid viimasel poolaastal ; Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele ; Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine . 3 . Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 2 /22 9 koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd: I I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja prognoosist; Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja arenguperspektiivide hindamiseks; 202 4 . aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele); Ülevaade Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime reitingust (IMD) 2024. aastal . Ülevaade Eesti alkoholiturust 2023. aastal; Eesti ettevõtteid enim mõjutanud probleemid viimasel poolaastal ; Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele ; Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine . 4 . Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 3 /2 30 koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd: I II kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja prognoosist; Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja arenguperspektiivide hindamiseks; 202 4 . aasta majandusprognoosi uuendamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele); Eesti ettevõtteid enim mõjutanud probleemid viimasel poolaastal ; Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele ; Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine . 5 . Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 4 /2 31 koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd: I V kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja prognoosist; Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja arenguperspektiivide hindamiseks; 202 5 . aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele); Eesti majandusarengu prognoos i 2024–2027 koostamine ekspertide konsen s usprognoosina; Eesti ettevõtteid enim mõjutanud probleemid viimasel poolaastal ; Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele ; Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine . Töid on teostatud 202 4 . aasta I V kvartalis 25 416,67 euro eest (summa le lisandub käibemaks). Andis üle: Bruno Pulver Juhatuse liige digiallkiri AS Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Aadress: Rävala 6, 19080 Tallinn Registrikood : 10237269 Võttis vastu: Joonas Pärenson Strateegilise planeerimise osakonna juhataja digiallkiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Registrikood : 70003158
TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE VAHEAKT
Raamlepingu nr. 1.9-8/21-164-1 alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut teostanud järgnevad tööd:
1. “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine”
Tarbijabaromeeter – viidud läbi 800 inimese (alates maist 1000 inimeses) küsitlus jaanuaris,
veebruaris, märtsis, aprillis, mais, juunis, juulis, augustis, septembris, oktoobris, novembris,
detsembris. Andmed on töödeldud ja koostatud kokkuvõtlik analüüs. Tulemused on avaldatud EKI
kodulehel www.ki.ee ja andmed on igakuuliselt edastatud Euroopa Komisjonile.
Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi
viidud kuulised küsitlused jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis, mais, juunis, juulis, augustis,
septembris, oktoobris, novembris, detsembris. Tulemused on avaldatud EKI koduleheküljel
www.ki.ee, edastatud respondentidele ja Euroopa Komisjonile.
2. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 1/220
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
• I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast
ja prognoosist;
• Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
• arenguperspektiivide hindamiseks;
• 2022.aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja
baromeetritele);
• Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine;
• Ülevaade Covid-19 mõjust Eesti ettevõtetele.
3. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 2/221
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
• II kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast
ja prognoosist;
• Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
• arenguperspektiivide hindamiseks;
• Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine;
• Ülevaade Eesti alkoholiturust 2021. aastal.
4. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 3/222
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
• III kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast
ja prognoosist;
• Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
arenguperspektiivide hindamiseks;
• Keskpika majandusprognoosi koostamine;
• Ülevaade Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime reitingust (IMD);
• Ülevaade Eesti ettevõtete olulisematest majandusprobleemidest viimase poolaasta jooksul;
• Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine.
5. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 4/223
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
• IV kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast
ja prognoosist;
• Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
arenguperspektiivide hindamiseks;
• Ülevaade Eesti ettevõtete olulisematest majandusprobleemidest viimase poolaasta jooksul;
• Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine;
• Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele;
• Kala ja kalatoodete tarbimine Eestis.
Töid on teostatud 2022. aasta IV kvartalis 30 500 euro eest (summa sisaldab käibemaksu).
Andis üle: Võttis vastu:
Bruno Pulver Joonas Pärenson
Finantsjuht Strateegilise planeerimise osakonna juhataja
digiallkiri digiallkiri
AS Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Aadress: Rävala 6, 19080 Tallinn Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Registrikood: 10237269 Registrikood: 70003158
TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE VAHEAKT RAAMLEPINGU nr 1.9-8/21-164-1 muutmise kokkulepe 5-490-1 (10.03.2025) alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut teostanud järgnevad tööd: “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine” Tarbijabaromeeter – viidud läbi 1000 inimese küsitlus m ais , juunis , juulis, augustis, septembris , oktoobris, novembris, detsembris . Andmed on töödeldud ja koostatud kokkuvõtlik analüüs. Tulemused on avaldatud EKI kodulehel www.ki.ee ja andmed on igakuuliselt edastatud Euroopa Komisjonile , kes on need sesoonselt tasandatuna avaldanud oma kodulehel . Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi viidud kuulised küsitlused m ais , juunis , juulis, augustis, septembris , oktoobris, novembris, detsembris . Tulemused on avaldatud EKI koduleheküljel www.ki.ee , edastatud respondentidele ja Euroopa Komisjonile , kes on need sesoonselt tasandatuna avaldanud oma kodulehel . Töid on teostatud 202 5 . aasta I V kvartalis 24 145,83 euro eest , summa le lisandub käibemaks. Andis üle: Bruno Pulver Juhatuse liige digiallkiri AS Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Aadress: Tartu mnt 10 , 19080 Tallinn Registrikood : 10237269 Võttis vastu: Joonas Pärenson S trateegiaosakonna juhataja digiallkiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Registrikood : 70003158
TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE VAHEAKT
Raamlepingu nr. 1.9-8/21-164-1 alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut 2021.a II kvartalis teostanud
järgnevad tööd:
1. “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine”
Tarbijabaromeeter – viidud läbi 800 inimese küsitlus jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis,
juunis. Andmed on töödeldud ja koostatud kokkuvõtlik analüüs. Tulemused on avaldatud EKI
kodulehel www.ki.ee ja andmed on igakuuliselt edastatud Euroopa Komisjonile.
Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi
viidud kuulised küsitlused jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis, mais, juunis. Tulemused avaldatud
EKI koduleheküljel www.ki.ee, edastatud respondentidele ja Euroopa Komisjonile.
2. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 1/216
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja
prognoosist;
Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
arenguperspektiivide hindamiseks;
2021.aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele);
Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine;
Uuring ja ülevaate koostamine Covid-19 mõjust Eesti ettevõtetele;
Ülevaade elanike Läti piiriostude dünaamikast.
2. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 2/217
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
II kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja
prognoosist;
Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
arenguperspektiivide hindamiseks;
Kesk-pika majandusprognoosi koostamine (2021- 2024);
Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine;
Uuring ja ülevaate koostamine Covid-19 mõjust Eesti ettevõtetele;
Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime uuringu tulemuste analüüs (IMD).
Töid on teostatud II kvartalis 30 500 euro eest (summa sisaldab käibemaksu).
Konjunktuuri nr. 2(217) tutvustav pressikonverents toimus 14.juulil.
Andis üle: Võttis vastu:
Direktor Marje Josing Majandusanalüüsi valdkonna juht Priit Tinits
digiallkiri digiallkiri
AS Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Registrikood 10237269
Aadress: Rävala 6, 19080 Tallinn Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE VAHEAKT Raamlepingu nr. 1.9-8/21-164-1 alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut teostanud järgnevad tööd: 1. “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine” Tarbijabaromeeter – viidud läbi 10 00 inimese küsitlus jaanuaris, veebruaris, märtsis. Andmed on töödeldud ja koostatud kokkuvõtlik analüüs. Tulemused on avaldatud EKI kodulehel www.ki.ee ja andmed on igakuuliselt edastatud Euroopa Komisjonile. Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi viidud kuulised küsitlused jaanuaris, veebruaris, märtsis. Tulemused on avaldatud EKI koduleheküljel www.ki.ee , edastatud r espondentidele ja Euroopa Komisjonile. 2 . Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 1/2 3 2 koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd: I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja prognoosist; Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja arenguperspektiivide hindamiseks; 202 5 . aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele); Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele ; Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine . Töid on teostatud 202 5 . aasta I kvartalis 25 416,67 euro eest (summa le lisandub käibemaks). Andis üle: Bruno Pulver Juhatuse liige digiallkiri AS Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Aadress: Tartu mnt 10 , 19080 Tallinn Registrikood : 10237269 Võttis vastu: Joonas Pärenson Strateegilise planeerimise osakonna juhataja digiallkiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Registrikood : 70003158
TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE VAHEAKT Raamlepingu nr. 1.9-8/21-164-1 alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut teostanud järgnevad tööd: 1. “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine” Tarbijabaromeeter – viidud läbi 10 00 inimese küsitlus jaanuaris, veebruaris, märtsis , aprillis, mais, juunis . Andmed on töödeldud ja koostatud kokkuvõtlik analüüs. Tulemused on avaldatud EKI kodulehel www.ki.ee ja andmed on igakuuliselt edastatud Euroopa Komisjonile. Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi viidud kuulised küsitlused jaanuaris, veebruaris, märtsis aprillis, mais, juunis . Tulemused on avaldatud EKI koduleheküljel www.ki.ee , edastatud r espondentidele ja Euroopa Komisjonile. 2. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 1/22 4 koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd: I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja prognoosist; Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja arenguperspektiivide hindamiseks; 202 3 . aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele); Eesti ettevõtteid enim mõjutanud probleemid viimasel poolaastal ; Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele ; Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine . 2. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 2 /22 5 koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd: I I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja prognoosist; Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja arenguperspektiivide hindamiseks; 202 3 . aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele); Eesti ettevõtteid enim mõjutanud probleemid viimasel poolaastal ; Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele ; Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine ; Ülevaade Eesti alkoholiturust 2022. aastal ; Ülevaade Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime reitingust (IMD) 2023. aastal . Töid on teostatud 202 3 . aasta I I kvartalis 30 500 euro eest (summa sisaldab käibemaksu). Andis üle: Bruno Pulver Juhatuse liige digiallkiri AS Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Aadress: Rävala 6, 19080 Tallinn Registrikood : 10237269 Võttis vastu: Joonas Pärenson Strateegilise planeerimise osakonna juhataja digiallkiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Registrikood : 70003158
3 (234)2025
EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT
ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH
KONJUNKTUUR
NR 3 (234)
Tallinn
September 2025
EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: September 2025
100
50
Majanduse
0
hetkeolukord
-50
ja ootused* -100
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
100
50
0
Majanduskliima*
-50
-100
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
120
110
Majandus- 100
90
usalduse 80
70
indeks** 60
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
50
25
Tööstuse
0
kindlustunde
-25
indikaator** -50
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
80
40
Ehituse
0
kindlustunde
-40
indikaator** -80
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
60
30
Teeninduse 0
kindlustunde -30
-60
indikaator** -90
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
50
25
Jaekaubanduse
0
kindlustunde
-25
indikaator** -50
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
20
0
Tarbijate
-20
kindlustunde
-40
indikaator** -60
200 8 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 202 0 202 1 202 2 202 3 202 4 202 5
* Müncheni IFO metoodika
** Euroopa Komisjoni metoodika, sesoonselt silutud aegread
Konjunktuur nr 234, september 2025 Sisukord
Sisukord
1. Majanduse üldolukord 2025. a septembris ja hinnang olukorrale 6 kuu pärast (B. Pulver) ............... 4
2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2025 .................................................................................... 12
2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) ......................................................................................... 12
2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder) ..................................................................................... 20
2.3. Jaekaubandusbaromeeter (Ü. Mattheus) ............................................................................ 26
2.4. Teenindusbaromeeter (A. Vanamölder) .............................................................................. 31
2.5. Tarbijabaromeeter (L. Lepane) ............................................................................................. 39
3. Eesti majandusareng 2008–2024 ja prognoos 2025. aastaks (A. Vanamölder, B. Pulver) ................ 48
4. Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevuse mõju kohta Eesti ettevõtluskeskkonna
konkurentsivõimele (L. Lepane) ....................................................................................................... 52
5. EKI toidukorvi maksumus: III kvartal 2025 (K. Tänav) ....................................................................... 55
Lisa 1 Riikide majandusindikaatorid ..................................................................................................... 58
Lisa 2 Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades ........................... 59
Toimetaja: B. Pulver
Kujundus: M. Reiman
Informatsioon: EKI direktor
Peeter Raudsepp
Tartu mnt 10, 19080 Tallinn
[email protected]
https://www.ki.ee
Copyright © Eesti Konjunktuuriinstituut ISSN 1406–9857
3
Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 234, september 2025
1. Majanduse üldolukord 2025. aasta septembris ja
hinnang olukorrale kuue kuu pärast
Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluses osalenud ekspertide hinnang Eesti majanduse olukorrale mõnevõrra
paranes, kuid jäi negatiivseks. Majanduskliima indeks tõusis juuni 8,1 punktilt 22,1 punktile septembris.
1.1. Majanduse hetkeolukord kolmandas kvartalis mõnevõrra paranes
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) majandusekspertide paneeli1 septembrikuu hinnangust nähtub, et
majanduse hetkeolukord on rahuldavast tasemest madalam, kuid mõnevõrra parem kui eelmisel
vaatlusel juunis.
Täpsemalt hindasid EKI eksperdid Eesti majanduse hetkeolukorda2 septembris järgmiselt (sulgudes juuni
hinnangud):
olukord on hea 6% ekspertidest (0%)
olukord on rahuldav 77% ekspertidest (73%)
olukord on halb 17% ekspertidest (27%)
hinnangute saldo −11 punkti (−27 punkti)
Septembris suurenes nende ekspertide osakaal, kelle hinnangul hetkeolukord on rahuldav ning vähenes
nende osakaal, kelle hinnangul olukord on halb. Väike osa eksperte hindas olukorda ka heaks.
Majanduse hetkeolukorra hinnang on olnud nüüdseks rahuldavast madalam 13 kvartalit järjest, alates
2022. aasta III kvartalist. Võrdlusena võib välja tuua, et 2008–2010 majandussurutise ajal oli hetkeolukorra
hinnang rahuldavast madalam 12 kvartalit järjest, alates 2008. aasta II kvartalist kuni 2010. aasta
IV kvartalini.
Investeeringute olukorda hindasid eksperdid septembris samuti negatiivseks (sulgudes juuni hinnangud):
olukord on hea 0% ekspertidest (0%)
olukord on rahuldav 61% ekspertidest (62%)
olukord on halb 39% ekspertidest (38%)
hinnangute saldo −39 punkG (−38 punkti)
1 Ekspertide nimekiri ja majandustesti koondtulemused on toodud peatüki lõpus.
2 Hinnang on tuletatud saldo meetodil: positiivsete hinnangute osakaalust lahutatakse negatiivsete vastuste osakaal, neutraalsed
hinnangud jäetakse arvestamata. Saldo võib seega ulatuda miinus 100-st kuni pluss 100 punktini.
4
Konjunktuur nr 234, september 2025 Majanduse üldolukord
Investeeringute olukord on septembris halvem kui majanduse üldolukord. Juuni hinnangutega võrreldes
investeeringute olukord septembris kuigivõrd ei muutunud.
Eratarbimise olukorda hindas 53% ekspertidest rahuldavaks ja 41% mitterahuldavaks (sulgudes juuni
hinnangud):
olukord on hea 6% ekspertidest (0%)
olukord on rahuldav 53% ekspertidest (62%)
olukord on halb 41% ekspertidest (38%)
hinnangute saldo −35 punkti (−38 punkti)
Võrreldes eelmise vaatlusega juunis eratarbimise hinnangute saldo septembris vähesel määral paranes.
1.2. Eesti majandusolukord on kuue kuu pärast parem; majanduskliima indeks mõnevõrra tõusis
EKI ekspertide paneeli septembrikuu hinnangutest nähtub, et kuue kuu pärast (2026. a märtsis) oodatakse
majandusolukorra paranemist. Täpsemalt jaotusid ekspertide seisukohad majanduse üldolukorrale kuue
pärast järgmiselt (sulgudes ootused juunis):
olukord on siis parem 67% ekspertidest (56%)
olukord on umbes sama 27% ekspertidest (38%)
olukord on siis halvem 6% ekspertidest (6%)
hinnangute saldo +61 punkti (+50 punkti)
5
Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 234, september 2025
Ekspertide ootused majandusolukorrale kuue kuu pärast on positiivsed. Majandusolukorra paranemist
näevad ette kaks kolmandikku (67%, juunis 50%) vastanuist ja 27% (juunis 38%) arvab, et olukord on siis
umbes sama.
Lähtudes ekspertide hinnangutest majanduse hetkeolukorrale (−11 punkG) ja majanduse kuue kuu
väljavaadetele (+61 punkti) on Eesti majanduskliima indeks3 septembris +22,1 punkti, mis on 14,0 punkti
võrra parem kui eelmisel küsitlusel juunis (8,1 punkti).
Võrdlusena võib märkida, et Eesti ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususalduse
indeks on septembris 90,4 punkti, mis on halvem pikaajalisest keskmisest (=100) ja püsinud viimasel
poolaastal enam-vähem samal tasemel.
Ekspertide paneeli ootused investeeringute ja eratarbimise olukorrale kuue kuu pärast olid septembris
järgmised (sulgudes ootused juunis):
Investeeringud Eratarbimine
olukord on siis parem 56% ekspertidest (50%) 56% ekspertidest (25%)
olukord on umbes sama 39% ekspertidest (50%) 33% ekspertidest (63%)
olukord on siis halvem 6% ekspertidest (0%) 11% ekspertidest (13%)
hinnangute saldo +50 punkti (+50 punkti) +45 punkti (+12 punkti)
Võrreldes eelmise vaatlusega on ekspertide ootused investeeringute olukorrale sarnased (+50 punkti nii
septembris kui ka juunis) ning eratarbimise osas kõrgemad (+45 punkti septembris, +12 punkti juunis).
3 Majanduskliima indeks on ekspertide poolt majanduse hetkeseisule ja olukorrale kuue kuu pärast antud hinnangute
geomeetriline keskmine.
6
Konjunktuur nr 234, september 2025 Majanduse üldolukord
1.3. Väliskaubanduse arenguväljavaated on positiivsed
EKI ekspertide paneeli ootused väliskaubanduse eelseisva kuue kuu arenguväljavaadetele olid septembris
järgmised (sulgudes ootused juunis):
Eksport Import
maht on siis suurem 78% ekspertidest (56%) 67% ekspertidest (47%)
maht on umbes sama 22% ekspertidest (38%) 28% ekspertidest (53%)
maht on siis väiksem 0% ekspertidest (6%) 6% ekspertidest (0%)
hinnangute saldo +78 punkti (+55 punkti) +61 punkti (+47 punkti)
Ekspertide koondhinnang nii ekspordi kui ka impordi arenguväljavaadetele kuue kuu pärast on positiivne.
Valdava enamuse ekspertide (vastavalt 78% ja 67%) hinnangul on nii ekspordi kui ka impordi maht kuue
kuu pärast suurem.
1.4. Inflatsioon on kuue kuu pärast madalam kui septembris
EKI ekspertide hinnangud inflatsioonile jagunesid septembris järgmiselt (sulgudes ootused juunis):
inflatsioon on siis kõrgem 11% ekspertidest (38%)
inflatsioon on umbes sama 17% ekspertidest (44%)
inflatsioon on siis madalam 72% ekspertidest (19%)
hinnangute saldo –61 punkti (+19 punkti)
Inflatsioonitaseme edasisi muutusi hinnates leiab enam kui kaks kolmandikku (72%) EKI ekspertidest, et
see on siis madalam. 17% on seisukohal, et kuue kuu pärast püsib inflatsioon samal tasemel ning 11%
hinnangul on see kõrgem. Ootuste saldo on septembris –61, juunis +19 punkti.
Kodumaiste aktsiahindade osas jagunesid EKI ekspertide ootused septembris järgmiselt (sulgudes
ootused juunis):
aktsiahinnad on siis kõrgemad 33% ekspertidest (25%)
aktsiahinnad on umbes samad 56% ekspertidest (56%)
aktsiahinnad on siis madalamad 11% ekspertidest (19%)
hinnangute saldo +22 punkti (+6 punkti)
Ekspertidest 56% on arvamusel, et aktsiahinnad on kuue kuu pärast samal tasemel, 33% hinnangul on
aktsiahinnad siis kõrgemad (saldo +22 punkti).
7
Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 234, september 2025
1.5. Rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus, ebapiisav nõudlus ja vähene innovatiivsus on endiselt
olulisemateks majandusprobleemideks
Probleem Probleemi raskusaste (max=100)4
September Juuni Sept 25 September Sept 25
2025 2025 Juuni 25 2024 Sept 24
+/− +/−
Rahvusvahelise konkurentsivõime 83 88 −5 87 −4
vähesus
Ebapiisav nõudlus 78 75 3 100 −22
Vähene innovatiivsus 67 75 −8 80 −13
Ebasoodne keskkond 61 44 17 67 −6
välisinvestoritele
Vähene usaldus valitsuse 56 56 0 87 −31
majanduspoliitika suhtes
Oskustööjõu puudus 50 50 0 67 −17
Kaubandustõkked ekspordile 33 31 2 33 0
Poliitiline ebastabiilsus 28 31 −3 13 15
Sissetulekute ebavõrdsuse 22 31 −9 40 −18
suurenemine
Infrastruktuuri mahajäämus 17 31 −14 40 −23
Juriidilised ja administratiivsed 17 25 −8 40 −23
takistused äritegevusele
Kapitali vähesus 6 0 6 7 −1
Korruptsioon 6 6 0 7 −1
Keskpanga poliitika vähene 0 6 −6 7 −7
usaldusväärsus
Võlgade ebaefektiivne haldamine 0 0 0 13 −13
Keskmine raskusaste 35 37 −2 46 −11
Lisaks rahvusvahelise konkurentsivõime vähesusele, ebapiisavale nõudlusele ja nappivale innovatiivsusele
on 2025. aasta septembris probleemiks veel ebasoodne keskkond välisinvestoritele, vähene usaldus
valitsuse majanduspoliitika vastu ja oskustööjõu puudus. Võrreldes vaatlusega juunis ja aastataguse ajaga
on probleemide keskmine raskusaste septembris vähenenud.
4 Probleemi märkinud ekspertide osakaal.
8
Konjunktuur nr 234, september 2025 Majanduse üldolukord
EKI MAJANDUSTEST − SEPTEMBER 2025
(18 eksperdi küsitluse koondtulemused, vastuste jagunemine %-des)
Hinnang praegusele majandusolukorrale Hinnang majanduse ees seisvate probleemide
Hea Rahuldav Halb Saldo olulisusele praegu
majandus tervikuna 6 77 17 -11 Jah
investeeringud 0 61 39 -39 vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika
56
eratarbimine 6 53 41 -35 suhtes
Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast ebapiisav nõudlus 78
Parem Sama Halvem Saldo vähene innovatiivsus 67
majandus tervikuna 67 27 6 61 infrastruktuuri mahajäämus 17
investeeringud 56 38 6 50 rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus 83
eratarbimine 56 33 11 45 kaubandustõkked ekspordile 33
Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast oskustööjõu puudus 50
Suurem Sama Väiksem Saldo juriidilised ja administratiivsed takistused
17
äritegevusele
eksport 78 22 0 78
ebasoodne keskkond välisinvestoritele 61
import 67 27 6 61
kapitali vähesus 6
Hinnang inflatsioonimäärale 6 kuu pärast (võrreldes sama
kuuga möödunud aastal) keskpanga poliitika vähene usaldusväärsus 0
Kõrgem Sama Madalam Saldo võlgade ebaefektiivne haldamine 0
11 17 72 -61 sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine 22
Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast poliitiline ebastabiilsus 28
Kõrgem Sama Madalam Saldo korruptsioon 6
33 56 11 22 Majanduskliima 22,1
Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluses osalenud eksperdid:
Madis Aben Meelis Kitsing Tõnu Mertsina Andres Saarniit Lenno Uusküla
Raul Eamets Ahti Kuningas Mihkel Nestor Alice Salumets Heido Vitsur
Aare Järvan Mario Lambing Jonna Pechter Reelika Sõnitsar
Valeria Kiisk Erki Lõhmuste Alari Purju Triinu Tapver
9
Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 234, september 2025
EKI MAJANDUSTEST
Eesti majandusolukorra muutumine 2015. a − 2025. a III kvartal
(EKI ekspertide hinnangute saldod)
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
I II III IV I II III
Hinnang praegusele majandusolukorrale [hea(+100) <——> halb(-100)]
majandus tervikuna 0 0 66 94 90 -38 37 -1 -51 -64 -50 -67 -53 -39 -27 -11
investeeringud -50 -54 27 42 58 -54 36 -14 -56 -57 -36 -47 -47 -44 -38 -39
eratarbimine 72 80 81 91 84 -13 46 26 -36 -15 -36 -53 -41 -33 -38 -35
Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast [parem(+100) <——> halv em(-100)]
majandus tervikuna 11 27 33 0 -48 -1 27 -77 10 29 57 53 62 56 50 61
investeeringud 9 43 37 10 -46 -15 16 -68 -2 7 36 40 53 33 50 50
eratarbimine -4 -5 33 12 -26 1 23 -85 2 14 57 20 31 -6 12 45
Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast [suurem(+100) <——> v äiksem(-100)]
eksport 25 42 75 55 6 -3 55 -27 7 50 86 60 79 55 50 78
import 34 41 77 53 19 0 56 -26 4 57 62 67 72 61 47 61
Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast [kõrgem(+100) <——> madalam(-100)]
32 42 55 38 7 14 39 -25 10 36 7 7 39 11 6 22
Hinnang majanduse ees seisvate probleemide olulisusele praegu jah v astuste osakaal (0..100)
vähene usaldus valitsuse
60 59 81 71 80 69 23 20 44 79 86 87 79 78 56 56
majanduspoliitika suhtes
ebapiisav nõudlus 88 86 43 17 23 88 29 38 96 100 86 100 89 78 75 78
vähene innovatiivsus 96 94 74 72 56 70 79 79 80 89 83 75 67
infrastruktuuri mahajäämus 37 36 14 32 26 25 29 21 40 37 17 31 17
rahvusvahelise konku-
100 96 90 84 67 59 44 59 82 86 100 87 84 83 88 83
rentsivõime vähesus
kaubandustõkked ekspordile 68 72 47 29 28 35 28 51 34 36 29 33 32 33 31 33
oskustööjõu puudus 100 99 100 97 94 73 97 92 77 64 71 67 68 72 50 50
juriidilised ja administratiivsed
21 15 33 21 25 22 21 36 40 33 33 25 17
takistused äritegevusele
ebasoodne keskkond
19 13 37 9 68 54 64 64 67 42 28 44 61
välisinvestoritele
kapitali vähesus 36 35 14 11 8 16 11 11 13 0 21 7 11 17 0 6
keskpanga poliitika vähene
0 0 2 4 9 20 14 7 7 5 6 6 0
usaldusväärsus
võlgade ebaefektiivne
17 15 25 17 19 10 14 0 13 11 11 0 0
haldamine
sissetulekute ebavõrdsuse
24 25 32 52 42 40 21 7 40 26 33 31 22
suurenemine
poliitiline ebastabiilsus 23 38 41 10 39 21 14 36 13 16 44 31 28
korruptsioon 16 20 21 11 14 9 14 8 7 16 17 6 6
Majanduskliima [hea(+100) <——> halb(-100)]
5,0 13,2 48,4 42,3 9,7 -28,8 28,9 -45,7 -23,5 -23,9 -3,6 -16,2 -3,0 2,9 8,1 22,1
10
Konjunktuur nr 234, september 2025 Majanduse üldolukord
EESTI MAJANDUSKELL
(algus 2015. a I kv)
Hinnang praegusele majandusolukorrale
Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast
Koostatud Müncheni IFO metoodika alusel. Näitab riigi majanduskliimat ja selle muutumist neli korda
aastas. Majanduskliima indikaatori (punktid kellal) aluseks on ekspertide hinnangud jooksvale olukorrale
(horisontaaltelg) ja olukorrale 6 kuu pärast (vertikaaltelg), mõlemad skaalal −100 kuni +100.
11
Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 234, september 2025
2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2025
2.1. Tööstusbaromeeter5
Vastavalt suvel tehtud prognoosidele viimasel 3 kuul toodangu maht vähenes võrreldes eelmise kvartaliga,
kuid oli sama, mis aasta tagasi. Samas ettevõtete ootused tootmise osas järgmiseks 3 kuuks paranesid,
mis tugevdas kindlustunnet.
Viimasel 3 kuul toodangu maht vähenes eelmise 3 kuu keskmisega võrreldes (saldo6 septembris −13,
eelmise 3 kuu saldode keskmine +4). Kõikides harudes on ebapiisav nõudlus põhiliseks takistuseks
tootmise kasvule, millest teatas 69% ettevõtteid.
Septembri nii sise- kui ka välisturu nõudlus toodangule püsib tavalisest madalamal tasemel (üldsaldo −39,
juunis −43). Järgmisel 3 kuul tootmine suureneb (saldo +3) ja toodangu müügihinnad mõõdukalt tõusevad
(saldo +6). Töötajate arv väheneb (saldo −4).
Septembrikuu kindlustunde indikaator7 on negatiivne, samas 4 punkti kõrgem kui 3 kuud tagasi ja 3 punkti
kõrgem aastatagusega võrreldes (septembris −11, juunis −15; 2024. a septembris −14).
Laenukeskkonna uuring näitas, et ettevõtete hinnangud kommertspankadelt laenusaamise valmisoleku
kohta on halvemad kui 3 kuud tagasi, samas paremad kui aasta tagasi (saldo septembris −10, juunis −7,
2024. a septembris −14). Hinnangud, mis on antud muude ettevõtete laenu andmise valmisolekule ei ole
märkimisväärselt muutunud (saldo septembris −8, juunis −7; 2024. a septembris −10).
5 Tööstusbaromeeter on koostatud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt Euroopa Komisjoni, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel. Septembrikuu baromeeter on koostatud 221 töötleva tööstuse ettevõtte
hinnangute alusel.
6 Saldod näitavad positiivsete ja negatiivsete vastuste protsentide vahet.
7 Tööstuse kindlustunde indikaator koondab ettevõtete toodangu prognoosi, üldnõudluse ja valmistoodete varu hinnangud.
12
Konjunktuur nr 234, september 2025 Tööstusbaromeeter
Vastused küsimusele ettevõtete majandusolukorra prognoosimise keerukuse kohta näitavad, et juuniga
võrreldes, on see muutunud raskemaks: 19% ettevõtteid (juunis 22%) hindasid seda kergeks või väga
kergeks, 81% ettevõtteid (juunis 78%) raskeks või väga raskeks.
Tööstusharude olukord septembris ja väljavaated lähikuudeks on järgmised:
Toiduainete ja jookide tööstus
Viimase 3 kuu jooksul toodangu maht liikus tõusutrendil (saldo +4) ja seda toiduainete tootmise arvel.
Septembris on nii sise- kui välituru nõudlus toodangule tavalisest madalamal tasemel (üldsaldo −54).
Ettevõtjate ootused järgmiseks 3 kuuks on positiivsed, sest 28% tootjaid prognoosib toodangu mahu
kasvu ja peagu viiendikul ettevõtetel tootmine väheneb. Enamikel ettevõtetel (82%-i) jääb töötajate arv
samaks, kuid tervikuna see mõõdukalt väheneb (saldo −11). Toodangu müügihinnad tõusevad (saldo +7).
Kindlustunde indikaator püsib miinuspoolel (septembris −16, juunis −9; 2024. a septembris −6).
13
Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 234, september 2025
Tekstiilitootmine
Viimasel 3 kuul toodangu maht pööras langustrendile (saldo septembris −29, juunis +43; 2024. a
septembris +17). Teistest harudest rohkem ettevõtteid omab liigseid valmistoodete varusid.
Septembri nõudlus toodangule on tavalisest madalamal tasemel varasemast oluliselt vähemal määral
(üldsaldo septembris −14, juunis −43). Järgmiseks 3 kuuks prognoositakse toodangu mahu kasvu (saldo
+43). Kavatsusest tõsta toodangu müügihindu teatas 29% ettevõtteid. Töötajate arvu vähendamist
kavandab 14% tootjaid (ülejäänutel ei muutu). Paranenud tootmise prognoosid tõstsid kindlustunde
indikaatori nullile (juunis −57).
Rõivatootmine
Viimasel 3 kuul ei ole toodangu maht muutunud (saldo =0).
Septembris on nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule tavalisest madalamal tasemel varasemast
vähemal määral (üldsaldo septembris −21, juunis −38). Järgmisel 3 kuul on oodata toodangu mahu langust
(saldo −21), millega kaasneb töötajate arvu vähenemine (saldod −7). Iga viies eMevõte kavatseb tõsta
toodangu müügihindu.
Ettevõtete kindlustunne on negatiivne, kuid kõrgem juuniga ja aastatagusega võrreldes (septembris −14,
juunis −21; 2024. a septembris −27), mis on tellimuste kasvu tulemus.
Nahatööstus
Viimase 3 kuu jooksul tellimused vähenesid (saldo −67) ning toodangu maht kahanes kiires tempos (saldo
septembris −75).
Nõudlus toodangule püsib tavalisest oluliselt madalamal tasemel (üldsaldo septembris ja juunis −88).
Ettevõtjate prognooside kohaselt järgmisel 3 kuul ei ole olukorra paranemist oodata, kuna tootmine
väheneb veelgi (saldo −25). 38% eMevõtteid teatas plaanist vähendada töötajate arvu (ülejäänutel ei
muutu). Iga neljas tootja kavatseb tõsta toodangu müügihindu.
Kindlustunde indikaator püsib miinuspoolel ja on kõrgem kui 3 kuud tagasi, samas madalam kui aasta
tagasi (septembris −33, juunis −42; 2024. a septembris −22).
Puidutööstus
Viimase 3 kuu jooksul tootmine kahanes (saldo −6). Tootmisvõimsuste rakendatus langes 74%-le (II kv 77%).
Septembri tellimuste portfell püsib tavalisest madalamal tasemel, kuid vähemal määral kui 3 kuud tagasi
(üldsaldo septembris −17, juunis −28). Sama kehGb ka eksporMellimuste kohta (saldo septembris −12,
juunis −22). Ootused tootmise osas on paremad kui 3 kuud tagasi (saldo septembris +6, juunis =0).
Töötajate arv veidi väheneb, toodangu müügihinnad tõusevad (saldod vastavalt −6 ja +6).
Kindlustunde indikaator on kõrgem kui juunis ja ka aastatagusega võrreldes (septembris −2, juunis −4;
2024. a septembris −6).
Mööblitootmine
Viimasel 3 kuul tellimused vähenesid ning toodangu maht liikus langustrendil (saldo −38).
Septembris on nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule alla tavapärast taset vähemal määral kui 3 kuud
tagasi (üldsaldo septembris −33, juunis −50). Prognooside kohaselt ei ole järgmisel 3 kuul toodangu mahu
osas muutusi oodata, töötajate arv pisut suureneb ja toodangu müügihinnad veidi langevad (saldod
vastavalt +5 ja −5).
Suurenenud tellimuste ja paranenud prognooside mõjul on ettevõtete kindlustunde indikaator kõrgem
kui 3 kuud tagasi ja ka võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (septembris −13, juunis −25; 2024. a
septembris juunis −17).
14
Konjunktuur nr 234, september 2025 Tööstusbaromeeter
Paberitööstus
Viimase 3 kuul toodangu mahu langus kiirenes (saldo septembris −30, juunis −11). Iga viies eMevõte omab
liigseid valmistooete varusid.
Septembri tellimuste portfell on endiselt tavapärasest õhem (üldsaldo septembris −60, juunis −67), sama
kehtib ka eksporttellimuste kohta (saldo septembris −56, juunis −38). Prognooside järgi järgmisel 3 kuul
toodangu mahu langus pidurdub (saldo =0), samas töötajate arv väheneb (saldo −40). Toodangu
müügihinnad tõusevad (saldo +10).
Ettevõtete kindlustunde indikaator on endiselt negatiivne, sealjuures kõrgem kui 3 kuud tagasi, kuid
madalam aastatagusega võrreldes (septembris −27, juunis −33; 2024. a septembris −23).
Trükindus ja salvestite paljundus
Viimasel 3 kuul ettevõtete konkurentsivõime halvenes ning toodangu maht kahanes, seda küll varasemast
aeglasemas tempos (saldo septembris −13, juunis −57). Tootmisvõimsuste rakendatus on 6%-punkti
kõrgem kui II kvartalis (III kv 56%).
Hetkeolukorda peegeldav nõudlus toodangule on tavalisest madalamal tasemel, kuid oluliselt kõrgem kui
3 kuud tagasi (üldsaldo septembris −50, juunis −86). Prognooside kohaselt järgmisel 3 kuul on oodata
toodangu mahu kasvu (saldo septembris +25). Samal ajal töötajate arv väheneb mõõdukalt, toodangu
müügihinnad langevad (mõlemad saldod −13).
Suurenenud nõudluse ja positiivsete prognooside tõttu ettevõtete kindlustunne tugevnes oluliselt
(septembris −8, juunis −43; 2024. a septembris −4).
Keemiatööstus
Viimase 3 kuu jooksul tellimused ja ka toodangu maht jäid samaks (mõlemad saldod =0). Ei muutunud ka
tootmisvõimsuste rakendatus (IIi kv ja II kv 67%).
Septembri nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule on tavalisest madalamal tasemel (mõlema indikaatori
saldo −17). Prognooside kohaselt püsib toodangu maht järgmisel 3 kuul samal tasemel, ei muutu ka
töötajate arv ning toodangu müügihinnad (kõik saldod =0).
Kindlustunde indikaator on jätkuvalt positiivne (septembris +3, juunis +9).
Kummi- ja plasttoodete tööstus
Viimasel 3 kuul toodangu maht liikus langustrendil (saldo septembris −14, juunis −8). Tootmisvõimsuste
rakendatus on sama, mis II kvartalis (III kv 66%).
Septembri nõudlus toodangule püsib alla tavalist taset (üldsaldo septembris −50, juunis −46). Tootmise
prognoosid järgmiseks 3 kuuks on varasemast optimistlikumad (saldo septembris −7, juunis −25).
Töötajate arv ja toodangu müügihinnad ei muutu (mõlemad saldod =0).
Ettevõtete kindlustunne püsib miinuspoolel ning on kõrgem kui 3 kuud tagasi ja eriti aastatagusega
võrreldes (septembris −14, juunis −19; 2024. a septembris −26).
Metalltoodete tööstus
Viimasel 3 kuul toodangu maht suurenes (saldo +5).
Septembris püsib nii sise kui välisturu nõudlus toodangule tavalisest madalamal tasemel (üldsaldo
septembris −45, juunis −52). Toodangu mahu prognoosid eelseisvaks 3 kuuks on positiivsed, sest
oodatakse selle kasvu (saldo septembris +30, juunis +38). Töötajate arv mõõdukalt suureneb ja toodangu
müügihinnad tõusevad (mõlemad saldod +10).
Ettevõtete septembrikuu kindlustunde indikaator (−5) on 7 punkG madalam kui 3 kuud tagasi.
15
Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 234, september 2025
Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine
Viimase 3 kuu jooksul ei ole toodangu maht muutunud (saldo septembris =0).
Nõudlus toodangule tervikuna langes tavalisest oluliselt madalamale tasemele (saldo septembris −50,
juunis =0). Järgmiseks 3 kuuks prognoositakse toodangu mahu langust (saldo septembris −13). Enamusel
ettevõtetel (87%-l) jääb töötajate arv samaks ning 13%-l see suureneb. Kõik ettevõtted teatasid, et ei
kavatse toodangu müügihindu muuta. Oluliselt väiksemate tellimuste tõttu ettevõtete kindlustunde
indikaator muutus negatiivseks (septembris −17, juunis +5; 2024. a septembris −12).
Elektriseadmete tootmine
Viimasel 3 kuul tellimused vähenesid (saldo −9) ning toodangu maht kahanes (saldo septembris −18).
Hetkeseisu peegeldav, nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule, on alla tavalist taset varasemast
suuremal määral (mõlemad saldod septembris −45, juunis −15). Prognooside kohaselt eelseisval 3 kuul
võib olukord paraneda, sest toodangu maht ja töötajate arv loodetavasti suurenevad (mõlemad saldod
+9). Toodangu müügihinnad ei muutu.
Väiksema nõudluse tõttu on septembri kindlustunde indikaator madalam kui 3 kuud ning ka aasta tagasi
(septembris −12, juunis −5; 2024. a septembris −3).
Masinate ja seadmete tootmine
Viimasel 3 kuul toodangu maht jätkuvalt suurenes (saldo septembris +33, juunis +29). Tootmisvõimsuste
rakendatus on sama, mis II kvartalis (67%).
Septembri nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule püsib alla tavalist taset varasemast vähemal määral
(üldsaldo septembris −11, juunis −14). Prognooside kohaselt järgmisel 3 kuul ei ole toodangu mahu osas
muutust oodata (saldo =0), töötajate arv väheneb (saldo −11). Kavatsusest tõsta toodangu müügihindu
teatas 22% tootjaid.
Põhiliselt tänu tugevamatele tootmise prognoosidele tõusis ettevõtete kindlustunde indikaator 0-le, mis
juunis ja aasta tagasi oli −9.
Ehitusmaterjalitööstus
Viimasel 3 kuul toodangu mahu kasv aeglustus (saldo septembris +5, eelmise 3 kuu saldode keskmine +24).
Hetkeseisu peegeldav nii sise- kui välisturu tellimuste portfell on endiselt tavalisest õhem (üldsaldo
septembris −58, juunis −59). Prognoosid tootmise osas halvenesid ning nende järgi on oodata vähest
toodangu mahu langust ja ka madalamaid toodangu müügihindu (mõlemad saldod −5). Töötajate arv
väheneb (saldo −16).
Kindlustunde indikaator püsib miinuspoolel ja on madalam kui 3 kuud tagasi, kuid sama, mis aastatagasi
(septembris −21, juunis −10; 2024. a septembris −22).
16
Konjunktuur nr 234, september 2025 Tööstusbaromeeter
TÖÖSTUSBAROMEETER
(vastuste jagunemine %-des)
2024 2025
Näitaja
09 10 11 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09
Toodangu maht suurenes 20,9 20,9 25,9 24,6 18,0 19,7 25,3 27,6 27,6 30,7 27,8 19,5 12,5
viimase 3 kuu jooksul jäi samaks 45,2 50,6 47,1 49,1 48,7 48,5 46,5 45,7 44,7 47,1 52,9 56,8 62,5
vähenes 33,9 28,5 27,0 26,3 33,3 31,8 28,2 26,6 27,6 22,2 19,3 23,7 25,0
saldo -13 -8 -1 -2 -15 -12 -3 1 0 8 9 -4 -13
Tellimused (nõudlus) üle tavalise 6,8 8,7 12,1 8,8 10,2 9,6 8,4 6,0 9,1 6,9 8,6 7,9 7,3
toodangule praegu tavalised 42,6 39,3 41,0 48,8 46,9 51,0 51,0 49,8 42,7 43,4 49,2 47,9 46,6
alla tavalise 50,6 52,0 46,8 42,4 42,9 39,4 40,6 44,2 48,2 49,7 42,3 44,2 46,1
saldo -44 -43 -35 -34 -33 -30 -32 -38 -39 -43 -34 -36 -39
Eksporttellimused üle tavalise 6,4 8,3 10,8 9,8 9,6 8,3 8,8 7,8 6,8 7,1 8,5 8,8 7,7
toodangule praegu tavalised 48,0 44,1 44,0 49,1 49,2 51,0 49,5 46,4 46,6 49,5 50,9 50,6 49,7
alla tavalise 45,6 47,6 45,2 41,1 41,2 40,6 41,8 45,8 46,6 43,4 40,7 40,7 42,6
saldo -39 -39 -34 -31 -32 -32 -33 -38 -40 -36 -32 -32 -35
Valmistoodete varud liiga suured 9,5 9,1 7,3 7,4 9,8 10,1 6,7 6,4 10,0 11,6 9,0 8,8 9,7
praegu piisavad 79,9 84,2 83,0 81,6 77,2 76,6 79,5 79,7 76,8 72,4 78,0 80,8 78,5
liiga väikesed 10,7 6,7 9,7 11,0 13,0 13,3 13,9 13,9 13,2 16,0 13,0 10,4 11,8
saldo -1 2 -2 -4 -3 -3 -7 -7 -3 -4 -4 -2 -2
Toodangu maht suureneb 25,1 17,5 19,3 17,4 23,7 31,8 31,8 36,4 27,8 18,2 17,4 20,5 24,4
järgneva 3 kuu jooksul jääb samaks 50,3 53,8 47,4 46,1 53,6 50,3 52,2 50,0 50,5 57,8 56,0 60,5 53,9
väheneb 24,6 28,7 33,3 36,5 22,7 18,0 15,9 13,6 21,7 24,1 26,6 19,0 21,8
saldo 1 -11 -14 -19 1 14 16 23 6 -6 -9 2 3
Ettevõtte väga kerge 4,0 1,7 1,7 2,3 1,5 2,5 3,5 1,5 1,5 1,6 1,1 1,1 1,1
majandusolukorra kerge 18,9 23,1 24,1 24,0 25,5 23,2 21,8 22,2 19,2 20,3 17,3 20,2 17,8
prognoosimise kergus
raske 58,9 53,2 54,0 55,0 51,5 55,6 52,0 56,1 59,6 62,0 66,0 61,7 63,9
või raskus
väga raske 18,3 22,0 20,1 18,7 21,4 18,7 22,8 20,2 19,7 16,0 15,7 17,0 17,3
saldo -34 -35 -33 -32 -33 -32 -34 -36 -38 -35 -39 -37 -39
Toodangu müügihinnad tõusevad 8,0 10,5 9,8 17,9 20,0 21,9 17,9 20,7 12,8 9,7 16,7 14,1 14,7
järgneva 3 kuu jooksul jäävad samaks 83,4 79,1 81,6 69,6 71,8 69,9 76,0 73,6 80,0 82,7 76,3 78,5 77,0
langevad 8,6 10,5 8,6 12,5 8,2 8,2 6,1 5,7 7,2 7,6 7,0 7,3 8,4
saldo -1 0 1 5 12 14 12 15 6 2 10 7 6
Töötajate arv suureneb 10,4 9,9 8,6 6,5 13,5 12,2 14,9 15,7 15,6 16,4 15,0 11,1 9,3
järgneva 3 kuu jooksul jääb samaks 67,1 64,0 74,1 75,7 71,0 73,0 71,3 71,7 67,3 63,5 70,1 75,8 77,2
väheneb 22,5 26,2 17,2 17,8 15,5 14,8 13,9 12,6 17,1 20,1 15,0 13,2 13,5
saldo -12 -16 -9 -11 -2 -3 1 3 -2 -4 0 -2 -4
KINDLUSTUNDE indikaator -14 -19 -16 -16 -10 -4 -3 -3 -10 -15 -13 -11 -11
17
TÖÖSTUSBAROMEETER, SEPTEMBER 2025
(tööstusharude lõikes ettevõtete vastuste jagunemine %-des)
Toidu- Joogi- Tekstiili- Rõiva- Naha- Puidu- Paberi- Keemia- Kummi - Ehitus- Metall- Elektroo- Elektri- Masinate Mööbli- Trükindus K ogu
Näitaja ainete tootmine tootmine tootmine tööstus tööstus tööstus tööstus ja plast- materjali- toodete nika- ja seadmete ja tootmine ja tööstus
tootmine toodete tööstus tootmine optika- tootmine seadmete salvestiste
tootmine seadmete tootmine paljundus
Tööstusbaromeeter
tootmine
Toodangu maht suurenes 36,8 22,2 0,0 21,4 0,0 5,6 10,0 18,2 7,1 21,1 20,0 12,5 9,1 33,3 4,8 25,0 12,5
viimase 3 kuu jooksul jäi samaks 36,8 44,4 71,4 57,1 25,0 83,3 50,0 63,6 71,4 63,2 65,0 75,0 63,6 66,7 52,4 37,5 62,5
vähenes 26,3 33,3 28,6 21,4 75,0 11,1 40,0 18,2 21,4 15,8 15,0 12,5 27,3 0,0 42,9 37,5 25,0
saldo 11 -11 -29 0 -75 -6 -30 0 -14 5 5 0 -18 33 -38 -13 -13
Tellimused (nõudlus) üle tavalise 5,3 0,0 0,0 7,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 5,3 20,0 12,5 9,1 11,1 19,1 0,0 7,3
toodangule praegu tavalised 36,8 44,4 85,7 64,3 12,5 83,3 40,0 83,3 50,0 31,6 15,0 25,0 36,4 66,7 28,6 50,0 46,6
alla tavalise 57,9 55,6 14,3 28,6 87,5 16,7 60,0 16,7 50,0 63,2 65,0 62,5 54,6 22,2 52,4 50,0 46,1
saldo -53 -56 -14 -21 -88 -17 -60 -17 -50 -58 -45 -50 -45 -11 -33 -50 -39
Eksporttellimused üle tavalise 16,7 0,0 0,0 7,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 6,3 25,0 25,0 9,1 11,1 10,0 0,0 7,7
toodangule praegu tavalised 33,3 44,4 71,4 57,1 28,6 88,2 44,4 83,3 53,9 50,0 15,0 12,5 36,4 66,7 40,0 37,5 49,7
alla tavalise 50,0 55,6 28,6 35,7 71,4 11,8 55,6 16,7 46,2 43,8 60,0 62,5 54,6 22,2 50,0 62,5 42,6
saldo -33 -56 -29 -29 -71 -12 -56 -17 -46 -38 -35 -38 -45 -11 -40 -63 -35
18
Valmistoodete varud liiga suured 10,5 0,0 28,6 15,4 0,0 5,6 20,0 8,3 0,0 23,5 5,3 0,0 9,1 0,0 14,3 0,0 9,7
praegu piisavad 79,0 100,0 71,4 69,2 87,5 83,3 80,0 58,3 85,7 52,9 89,5 87,5 81,8 88,9 76,2 100,0 78,5
liiga väikesed 10,5 0,0 0,0 15,4 12,5 11,1 0,0 33,3 14,3 23,5 5,3 12,5 9,1 11,1 9,5 0,0 11,8
saldo 0 0 29 0 -13 -6 20 -25 -14 0 0 -13 0 -11 5 0 -2
Toodangu maht suureneb 31,6 22,2 42,9 7,1 12,5 33,3 30,0 25,0 7,1 26,3 35,0 12,5 27,3 11,1 28,6 25,0 24,4
järgneva 3 kuu jooksul jääb samaks 47,4 55,6 57,1 64,3 50,0 38,9 40,0 50,0 78,6 42,1 60,0 62,5 54,6 77,8 42,9 75,0 53,9
väheneb 21,1 22,2 0,0 28,6 37,5 27,8 30,0 25,0 14,3 31,6 5,0 25,0 18,2 11,1 28,6 0,0 21,8
saldo 11 0 43 -21 -25 6 0 0 -7 -5 30 -13 9 0 0 25 3
Ettevõtte väga kerge 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 10,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,1
majandusolukorra kerge 5,3 22,2 28,6 7,1 12,5 22,2 20,0 16,7 15,4 5,3 15,8 25,0 9,1 11,1 28,6 25,0 17,8
prognoosimise kergus raske 79,0 66,7 42,9 71,4 25,0 72,2 50,0 75,0 69,2 84,2 73,7 62,5 81,8 77,8 47,6 62,5 63,9
või raskus väga raske 15,8 11,1 28,6 21,4 62,5 5,6 20,0 8,3 15,4 10,5 10,5 12,5 9,1 11,1 23,8 12,5 17,3
saldo -53 -33 -36 -54 -69 -31 -25 -37 -42 -50 -39 -31 -45 -44 -33 -31 -39
Toodangu müügihinnad tõusevad 21,1 0,0 28,6 21,4 25,0 16,7 20,0 8,3 15,4 10,5 15,0 0,0 10,0 22,2 9,5 12,5 14,7
järgneva 3 kuu jooksul jäävad samaks 68,4 100,0 71,4 78,6 75,0 72,2 70,0 91,7 69,2 73,7 80,0 100,0 80,0 77,8 76,2 62,5 77,0
langevad 10,5 0,0 0,0 0,0 0,0 11,1 10,0 0,0 15,4 15,8 5,0 0,0 10,0 0,0 14,3 25,0 8,4
saldo 11 0 29 21 25 6 10 8 0 -5 10 0 0 22 -5 -13 6
Töötajate arv suureneb 5,3 0,0 0,0 0,0 0,0 5,6 0,0 0,0 0,0 15,8 25,0 12,5 27,3 0,0 9,5 0,0 9,3
järgneva 3 kuu jooksul jääb samaks 73,7 100,0 85,7 92,9 62,5 83,3 60,0 100,0 100,0 52,6 60,0 87,5 54,6 88,9 85,7 87,5 77,2
väheneb 21,1 0,0 14,3 7,1 37,5 11,1 40,0 0,0 0,0 31,6 15,0 0,0 18,2 11,1 4,8 12,5 13,5
saldo -16 0 -14 -7 -38 -6 -40 0 0 -16 10 13 9 -11 5 -13 -4
Konjunktuur nr 234, september 2025
KINDLUSTUNDE indikaator -14 -19 0 -14 -33 -2 -27 3 -14 -21 -5 -17 -12 0 -13 -8 -11
Konjunktuur nr 234, september 2025 Tööstusbaromeeter
TÖÖSTUSBAROMEETER
(saldod %-des)
1993 - 2025 2024 2025
Näitaja min kesk max 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09
Toodangu maht
saldo -64 7 47 -13 -8 -1 -2 -15 -12 -3 1 0 8 9 -4 -13
viimase 3 kuu jooksul
Tellimused (nõudlus)
saldo -78 -12 31 -44 -43 -35 -34 -33 -30 -32 -38 -39 -43 -34 -36 -39
toodangule praegu
Eksporttellimused
saldo -71 -14 24 -39 -39 -34 -31 -32 -32 -33 -38 -40 -36 -32 -32 -35
toodangule praegu
Valmistoodete varud
saldo -28 -4 15 -1 2 -2 -4 -3 -3 -7 -7 -3 -4 -4 -2 -2
praegu
Toodangu maht
saldo -49 11 57 1 -11 -14 -19 1 14 16 23 6 -6 -9 2 3
järgneva 3 kuu jooksul
Ettevõtte majandusolu-
korra prognoosimise saldo -44 -31 -11 -34 -35 -33 -32 -33 -32 -34 -36 -38 -35 -39 -37 -39
kergus või raskus
Toodangu müügihinnad
saldo -35 10 69 -1 0 1 5 12 14 12 15 6 2 10 7 6
järgneva 3 kuu jooksul
Töötajate arv
saldo -47 0 26 -12 -16 -9 -11 -2 -3 1 3 -2 -4 0 -2 -4
järgneva 3 kuu jooksul
Toodangu kasvu piiravad praegu (% vastanutest)
mitte miski 1 12 22 x 8 x x 8 x x 7 x x 4 x x
ebapiisav nõudlus 16 55 85 x 72 x x 75 x x 66 x x 69 x x
tööjõu puudus 1 17 44 x 12 x x 8 x x 9 x x 12 x x
materjali/seadmete puudus 0 9 29 x 3 x x 7 x x 4 x x 4 x x
finantsprobleemid 0 4 16 x 2 x x 1 x x 4 x x 4 x x
muu 0 5 18 x 4 x x 1 x x 9 x x 6 x x
Tootmisvõimsuste
saldo -22 10 47 x 18 x x 25 x x 18 x x 22 x x
piisavus
Tellimused
saldo -51 6 48 x -16 x x -16 x x -9 x x -6 x x
viimase 3 kuu jooksul
Tootmisvõimsuste
% 57 72 86 x 67 x x 65 x x 67 x x 68 x x
rakendatuse tase praegu
Ettevõtte konkurentsi-
võime EL turul saldo -24 3 25 x -19 x x -17 x x -16 x x -13 x x
viimase 3 kuu jooksul
Ettevõtte konkurentsi-
võime mujal välisturul saldo -18 1 33 x -18 x x -15 x x -14 x x -8 x x
viimase 3 kuu jooksul
KINDLUSTUNDE indikaator -40 1 27 -14 -19 -16 -16 -10 -4 -3 -3 -10 -15 -13 -11 -11
19
Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 234, september 2025
2.2. Ehitusbaromeeter8
Kindlustunde indikaator (−13) on samal tasemel kui kolme kuu eest juunis, kuid kõrgem kui möödunud
aastal samal ajal (−24). Nõudluse elavnemist on märgata eelkõige hoonete ehituses.
Kindlustunde indikaator9 (septembris −13) on enam-vähem samal tasemel kui eelmisel kuuel kuul
keskmiselt (−12), hooaja kõrgeim kindlustunne oli juulis (−4). EhituseMevõtete tellimuste seis püsis
viimasel kolmel kuul enam-vähem sama (saldo10 −18) ja on märksa parem kui juunis (saldo −28) ning aasta
tagasi septembris (−31). 58%-l ettevõtetel on tellimusi tavalisel määral, 12%-l üle tavalise ja 30%-l siiski
tavalisest vähem. Eelmisel kolmel suvekuul tööde maht suurenes (saldo juunis −1, septembris +11),
erinevalt möödunud aasta suvest (septembris 2024 oli tööde mahu saldo −8).
Nõudlus on suurenenud ja selle nappus piirab ehitustegevust vähematel ettevõtetel (46%-l) kui kolm kuud
tagasi (59%-l) ja aasta varem (67%-l). 19% ettevõtetel piiravaid tegureid hetkel ei ole (sept 2024 vaid
14%-l), samas on kitsaskohaks tööjõu puudus (18% ettevõtetel, juunis 14%-l) ja veidi sagenenud on
finantsprobleemid (6%-l, juunis 4%). Võimalusi pangalaenu saada hindas enamik ettevõtteid (77%)
normaalseks, 23% piiratuks (saldo −17).
Kolme kuu pärast on töömaht hooajaliselt vähenemas (prognoosi saldo −4, juunis +20, septembris 2024
−22), seda just rajaGste ehituse hooajalise kahanemise tõttu. Töötajate arv hoonete ehituses veel veidi
suureneb (saldo +4), kuid tervikuna hakkab vähenema (saldo −9). Samas on eMevõtetel ebaselgus enda
edasiste arenguvõimaluste prognoosimisel võrdlemisi suur (hinnangute saldo −72, septembris 2024 −68).
Hindade tõus lähikuudel jätkub, ent aeglustuvalt (prognoosi saldo juulis +39,septembris +20), 76%
ettevõtetel jääb hinnatase samaks.
8 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel,
septembris 101 ehitusettevõtte hinnangute alusel.
9
Koondnäitaja, mis peegeldab tellimuste seisu ja töötajate arvu muutusi järgmisel 3 kuul.
10
Saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed.
20
Konjunktuur nr 234, september 2025 Ehitusbaromeeter
21
Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 234, september 2025
Hoonete ehituse kindlustunde indikaator tõusis kolme kuuga −18-lt −7-le ning on 22 punkti kõrgem kui
mullu samal ajal (−29 sept 2024). Tellimuste seis (saldo −18) on märksa parem kui juunis (saldo −39), 65%-l
ettevõtetel on tellimusi tavalisel tasemel. Ehitustööde maht viimastel kuudel suurenes (saldo +11, juunis
−9), seejuures on tööjõu puudusega ettevõtete arv tõusnud 19%-le.
Lähema kolme kuu kestel suurenevad ehitustööde maht ja tööhõive veel veidi (prognoosi saldod +2 ja +4).
Rajatiste ehituse kindlustunde indikaator (juunis −6, septembris −29) on madalam kui aasta varem (−9),
samuti võrreldes septembri eelmise 12 aasta keskmisega (−20). Viimastel kuudel tööde maht suurenes
(saldo +14, juunis +29, septembris 2024 −20), kuid hetkel on tellimuste seis võrdlemisi kesine (saldo juunis
−13, septembris −19), 38% eMevõtetel on tellimusi alla tavalise.
Kolme kuu pärast on tööde maht pöördumas hooajalisele langusele (prognoosi saldo −25, septembris
2024 −22), töötajate arv väheneb. Hinnatõus aeglustub (prognoosi saldo juulis +52, septembris +19).
Eriehitustöödega tegelevate ettevõtete kindlustunde indikaator (−15) on allpool juuni taset (−9), kuid
kõrgem kui aasta tagasi (−21 septembris 2024). Tellimuste seis on enam-vähem sama kui kolme kuu eest
(saldo −17, juunis −18), 70%-l ettevõtetel on tellimusi tavalisel tasemel või üle selle. Ehitustööde maht
viimastel kuudel suurenes (saldo juunis −11, septembris +9). Kolme kuu pärast prognoositakse praegusega
sama tööde mahtu (saldo =0).
22
Konjunktuur nr 234, september 2025 Ehitusbaromeeter
EHITUSBAROMEETER
(vastuste jagunemine %-des)
2024 2025
09 10 11 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09
Ehitustööde maht kasvas 19,8 26,0 19,0 13,1 13,7 12,5 14,9 15,0 24,3 24,8 31,6 29,9 29,7
viimase 3 kuu jäi samaks 52,1 51,0 48,0 45,5 41,0 41,1 43,0 46,9 43,3 49,5 52,0 48,5 51,5
jooksul kahanes 28,1 23,0 33,0 41,4 45,3 46,4 42,1 38,1 32,4 25,7 16,3 21,7 18,8
saldo -8 3 -14 -28 -32 -34 -27 -23 -8 -1 15 8 11
Ehitustegevust piirab praegu (% vastanutest)
mitte miski 13,5 11,0 8,0 5,0 5,1 6,3 7,9 12,4 9,8 12,7 19,0 20,4 18,8
ebapiisav nõudlus 66,7 61,0 67,0 67,0 65,0 66,1 67,5 68,1 63,4 59,1 50,0 45,9 45,5
ilmastikutingimused 0,0 4,0 4,0 10,0 14,5 11,6 8,8 3,5 5,4 2,7 3,0 2,0 5,0
tööjõu puudus 12,5 17,0 11,0 7,0 8,5 7,1 9,6 8,8 9,8 13,6 15,0 21,4 17,8
masinate, seadmete, materjalide puudus 2,1 2,0 1,0 1,0 0,9 0,9 0,9 0,9 0,9 1,8 1,0 1,0 2,0
finantsprobleemid 2,1 0,0 3,0 4,0 0,9 3,6 0,9 1,8 1,8 3,6 5,0 5,1 5,9
muud 3,1 5,0 6,0 6,0 5,1 4,5 3,5 3,5 8,9 6,4 7,0 4,1 5,0
Tellimuste portfell üle tavalise 12,5 9,0 13,1 8,0 9,4 8,9 12,3 10,7 12,5 11,0 12,0 9,3 11,9
praegu tavaline 43,8 55,0 45,5 46,0 44,5 48,2 44,7 45,5 43,8 50,5 59,0 62,9 58,4
alla tavalise 43,8 36,0 41,4 46,0 46,2 42,9 43,0 43,8 43,8 38,5 29,0 27,8 29,7
saldo -31 -27 -28 -38 -37 -34 -31 -33 -31 -28 -17 -19 -18
Töötajate arv suureneb 8,4 7,1 6,1 5,0 8,6 9,9 16,7 19,8 17,1 12,7 16,0 9,2 9,9
järgneva 3 kuu jääb samaks 66,3 62,6 64,3 63,0 62,1 71,2 68,4 67,6 71,2 76,4 77,0 75,5 71,3
jooksul väheneb 25,3 30,3 29,6 32,0 29,3 18,9 14,9 12,6 11,7 10,9 7,0 15,3 18,8
saldo -17 -23 -24 -27 -21 -9 2 7 5 2 9 -6 -9
Ettevõtte majandusolukorra väga kerge 1,0 0,0 1,0 1,0 0,9 1,8 1,8 2,7 0,9 0,0 0,0 0,0 0,0
prognoosimise kergus või
kerge 16,7 19,0 17,2 15,0 15,4 14,3 13,3 14,2 17,9 13,8 16,3 14,6 12,0
raskus
raske 68,8 59,0 59,6 69,0 68,4 67,0 67,3 63,7 62,5 67,9 65,3 64,6 72,0
väga raske 13,5 22,0 22,2 15,0 15,4 17,0 17,7 19,5 18,8 18,4 18,4 20,8 16,0
saldo -68 -59 -59 -68 -68 -65 -66 -61 -62 -68 -65 -65 -72
Ehitustööde hinnad tõusevad 15,6 15,3 18,6 19,2 18,0 24,1 23,0 27,7 38,4 35,9 40,0 30,6 22,0
järgneva 3 kuu jäävad samaks 78,1 75,5 73,2 69,7 74,4 72,3 73,5 67,9 57,2 58,5 59,0 66,3 76,0
jooksul langevad 6,3 9,2 8,3 11,1 7,7 3,6 3,5 4,5 4,5 5,7 1,0 3,1 2,0
saldo 9 6 10 8 10 21 20 23 34 30 39 28 20
Kindlustunde indikaator -24 -25 -26 -33 -29 -21 -14 -13 -13 -13 -4 -12 -13
23
Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 234, september 2025
EHITUSBAROMEETER, SEPTEMBER 2025
(ehitusvaldkondade lõikes vastuste jagunemine %-des)
Näitaja Vastuse Elamute ja mitte- Rajatiste Eriehitus- Kokku
variant eluhoonete ehitus ehitus tööd
Ehitustööde maht kasvas 26,3 28,6 39,1 29,7
viimase 3 kuu jäi samaks 57,9 57,1 30,4 51,5
jooksul kahanes 15,8 14,3 30,4 18,8
saldo 11 14 9 11
Ehitustegevust piirab praegu (% vastanutest)
mitte miski 17,5 23,8 17,4 18,8
ebapiisav nõudlus 42,1 42,9 56,5 45,5
ilmastikutingimused 5,3 9,5 0,0 5,0
tööjõu puudus 19,3 14,3 17,4 17,8
masinate, seadmete, materjalide puudus 0,0 4,8 4,3 2,0
finantsprobleemid 8,8 0,0 4,3 5,9
muu 7 4,8 0 5,0
Tellimuste portfell üle tavalise 8,8 19,1 13,0 11,9
praegu tavaline 64,9 42,9 56,5 58,4
alla tavalise 26,3 38,1 30,4 29,7
saldo -18 -19 -17 -18
Töötajate arv suureneb 14,0 0,0 8,7 9,9
järgneva 3 kuu jääb samaks 75,4 61,9 69,6 71,3
jooksul väheneb 10,5 38,1 21,7 18,8
saldo 4 -38 -13 -9
Ettevõtte väga kerge 0,0 0,0 0,0 0,0
majandusolukorra kerge 10,5 19,1 9,1 12,0
prognoosimise kergus või raske 71,9 76,2 68,2 72,0
raskus väga raske 17,5 4,8 22,7 16,0
saldo -72 -76 -68 -72
Ehitustööde hinnad tõusevad 23,2 19,1 21,7 22,0
järgneva 3 kuu jäävad samaks 75,0 81,0 73,9 76,0
jooksul langevad 1,8 0,0 4,4 2,0
saldo 21 19 17 20
Kindlustunde indikaator -7 -29 -15 -13
24
Konjunktuur nr 234, september 2025 Ehitusbaromeeter
EHITUSBAROMEETER
(saldod %-des)
1994 - 2025 2024 2025
min kesk max 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09
Ehitustööde maht saldo -69 11 76 -8 3 -14 -28 -32 -34 -27 -23 -8 -1 15 8 11
viimase 3 kuu jooksul
Ehitustegevust piirab praegu (% vastanutest)
mitte miski % 0 12 33 14 11 8 5 5 6 8 12 10 13 19 20 19
ebapiisav nõudlus % 1 46 89 67 61 67 67 65 66 68 68 63 59 50 46 46
ilmastikutingimused % 0 12 65 0 4 4 10 15 12 9 4 5 3 3 2 5
tööjõu puudus % 0 27 81 13 17 11 7 9 7 10 9 10 14 15 21 18
masinate,
seadmete, % 0 2 40 2 2 1 1 1 1 1 1 1 2 1 1 2
materjalide puudus
finantsprobleemid % 0 4 16 2 0 3 4 1 4 1 2 2 4 5 5 6
muu % 0 4 30 3 5 6 6 5 5 4 4 9 6 7 4 5
Tellimuste portfell saldo -83 -10 59 -31 -27 -28 -38 -37 -34 -31 -33 -31 -28 -17 -19 -18
praegu
Töötajate arv järg- saldo -68 6 65 -17 -23 -24 -27 -21 -9 2 7 5 2 9 -6 -9
neva 3 kuu jooksul
Ettevõtte majandus-
olukorra prognoosi- saldo -73 -70 -68 -68 -59 -59 -68 -68 -65 -66 -61 -62 -68 -65 -65 -72
mise kergus või
raskus
Ehitustööde hinnad
saldo -68 21 83 9 6 10 8 10 21 20 23 34 30 39 28 20
järgneva 3 kuu jooksul
Kindlustunde
-73 -2 58 -24 -25 -26 -33 -29 -21 -14 -13 -13 -13 -4 -12 -13
indikaator
25
Kaubandusbaromeeter Konjunktuur nr 234, september 2025
2.3. Jaekaubandusbaromeeter11
Jaekaubanduse kindlustunde indikaator on parem kui aasta tagasi. Väheneb nende kaupluste arv, kelle
arvates kaupade hinnad tõusevad.
Jaekaubanduse kindlustunde indikaator12 on eelmise kvartali lõpuga võrreldes negatiivsem, kuid parem
kui aasta tagasi (septembris −15, juunis −4, 2024. aasta septembris −22 punkG). Kaubavarud on valdavalt
hooajale kohased (saldo13 septembris +16, juunis +13) ja viimase kolme kuu müüginäitaja on vähem
negatiivne (saldo septembris −7, juunis −15), kuid järgneva kolme kuu müüki nähakse siiski halvenevat
(saldo septembris −21, juunis +17). Väheneb nende kaupluste arv, kelle arvates kaupade hinnad tõusevad
(septembris 47%, juunis 68% kauplustest).
11 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel,
juunis 124 kaupluse ja kaubandusettevõtte hinnangute alusel.
12 Koondnäitaja, mis koondab eelmise 3 kuu müügi, hinnangu kaubavarudele ja järgmise 3 kuu müügi prognoosi.
13
Saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed.
26
Konjunktuur nr 234, september 2025 Kaubandusbaromeeter
Kaupluste gruppide lõikes võib esile tõsta järgmist.
Toidukaupluste kindlustunde indikaator halveneb ja muutub võrreldes eelneva kvartali lõpuga
negatiivseks (septembris −3, juunis +11 punkG). Viimase kolme kuu müük paraneb (saldo septembris +33,
juunis −10) ja kaubavarud püsivad hooajale kohased (saldo septembris +10, juunis +7), kuid kindlustunde
viib alla negatiivne prognoos järgneva kolme kuu müügile (saldo septembris −33, juunis +47). Väheneb
nende kaupluste arv, kelle arvates hinnad tõusevad (septembris 66%, juunis 80%) ja 3% kauplustest näeb
ette ka hinnalangust (juunis 0%). Töötajate arvu plaanib järgneva kolme kuu jooksul vähendada 34%
lauplustest (juunis 14%).
Garderoobikaupluste kindlustunde indikaator paraneb ja nihkub plusspoolele (septembris +3, juunis −25
punkti). Viimase kolme kuu müüginäitaja püsib negatiivne (saldo nii septembris kui ka juunis −33), kuid
kaubavarud vähenevad (saldo septembris −25, juunis +25) ja järgneva kolme kuu müüki nähakse
otsustavalt paranevat (saldo septembris +17, juunis −17). Töötajate arvu plaanib vähendada 27%
kauplustest (juunis 8%), kuid 9% soovib töötajaid ka juurde võtta (juunis 0%).
27
Kaubandusbaromeeter Konjunktuur nr 234, september 2025
Kodutarvete kaupluste kindlustunde indikaator halveneb ja muutub negatiivseks (septembris −11, juunis
+9 punkti). Kaubavarudes suuri muutusi ei toimu (saldo nii septembris kui ka juunis +18), kuid viimase
kolme kuu müüginäitaja muutub negatiivseks (saldo septembris −3, juunis +12) ja seda nähakse järgneva
kolme kuu jooksul veelgi halvenevat (saldo septembris −12, juunis +32). Töötajate arvu plaanib
vähendada 25% kauplustest (juunis 15%).
Sõidukite müügiga tegelevate kaupluste kindlustunde indikaator halveneb ja teeb suure nihke
miinuspoolele (septembris −22, juunis +7 punkG). Ka viimase kolme kuu müüginäitaja muutub
negatiivsemaks (saldo septembris −45, juunis −20), kaubavarud kasvavad (saldo septembris +11, juunis
−20) ja müügi paranemist ei oodata ka järgneva kolme kuu jooksul (saldo septembris −11, juunis +20).
Töötajate arvu ei plaani suurendada ükski kauplus (sama ka juunis), vähendada kavatseb neid järgneva
kolme kuu jooksul 22% (juunis 11%).
Kaubamajade ja hüpermarketite kindlustunde indikaator paraneb, kuid jääb negatiivseks (septembris −4,
juunis −26, punkG). Viimase kolme kuu müüginäitaja teeb hüppe plusspoolele (saldo septembris +25,
juunis −67), kuid kaubavarud kasvavad (saldo septembris +38, juunis +22) ja järgneva kolme kuu müüki
nähakse pigem vähenevat (saldo septembris =0, juunis +11). Töötajaid ei plaani juurde võtta ükski
kauplus (sama ka juunis), vähendada kavatseb neid 43% kauplustest (juunis 50%).
JAEKAUBANDUSBAROMEETER
(saldod %-des)
1993 - 2025 2024 2025
min kesk max 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09
Müük
-73 21 76 -24 -32 -32 -23 -14 -16 -38 -40 -16 -15 8 -1 -7
viimase 3 kuu jooksul
Kaubavarud
-10 12 38 21 13 15 15 11 13 19 22 20 13 13 17 16
praegu
Kaupade tellimused
-62 8 57 -25 -27 -22 -38 -46 -28 -16 3 3 7 -10 -23 -21
järgneva 3 kuu jooksul
Müük
-67 15 77 -20 -17 -12 -35 -53 -26 -6 24 23 17 -15 -18 -21
järgneva 3 kuu jooksul
Ettevõtte majandus-
olukorra prognoosimise -44 -36 -18 -33 -36 -41 -37 -40 -35 -38 -37 -35 -34 -32 -30 -30
kergus või raskus
Töötajate arv
-50 -2 34 -32 -26 -27 -28 -28 -25 -24 -19 -13 -10 -18 -22 -22
järgneva 3 kuu jooksul
Kaupade hinnad
-32 34 90 38 46 48 53 56 54 50 53 60 65 68 50 45
järgneva 3 kuu jooksul
Kindlustunde
-49 7 43 -22 -21 -20 -24 -26 -18 -21 -13 -4 -4 -7 -12 -15
indikaator
28
Konjunktuur nr 234, september 2025 Kaubandusbaromeeter
JAEKAUBANDUSBAROMEETER
(vastuste jagunemine %-des)
Näitaja Vastuse 2024 2025
variant 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09
Müük suurenes 24,6 21,5 18,1 22,3 28,8 26,8 18,0 15,6 25,6 24,8 40,3 37,6 33,1
viimase 3 kuu jäi samaks 26,9 25,2 31,9 32,4 28,0 30,7 25,8 28,9 32,8 35,2 26,9 24,0 26,6
jooksul vähenes 48,5 53,3 50,0 45,3 43,2 42,5 56,3 55,5 41,6 40,0 32,8 38,4 40,3
saldo -24 -32 -32 -23 -14 -16 -38 -40 -16 -15 8 -1 -7
Kaubavarud liiga suured 24,6 17,3 19,6 21,0 18,3 19,7 23,4 26,4 24,0 19,4 17,7 21,6 20,3
praegu hooajale kohased 71,5 78,2 75,4 72,5 74,1 73,2 71,9 69,6 72,0 74,2 77,3 73,6 75,6
liiga väikesed 3,9 4,5 5,1 6,5 7,6 7,1 4,7 4,0 4,0 6,5 5,0 4,8 4,1
saldo 21 13 15 15 11 13 19 22 20 13 13 17 16
Kaupade tellimused suurenevad 15,5 17,9 20,1 13,7 13,6 15,8 19,5 31,0 28,5 29,8 16,8 14,4 17,9
järgneva 3 kuu jäävad samaks 44,2 37,3 37,4 34,5 27,3 40,9 45,3 41,3 46,3 46,8 56,3 48,0 43,1
jooksul vähenevad 40,3 44,8 42,5 51,8 59,1 43,3 35,2 27,8 25,2 23,4 26,9 37,6 39,0
saldo -25 -27 -22 -38 -46 -28 -16 3 3 7 -10 -23 -21
Müük suureneb 21,7 24,4 27,0 18,1 10,7 16,7 25,0 41,3 41,1 39,2 20,0 21,6 20,2
järgneva 3 kuu jääb samaks 36,4 34,1 33,6 29,0 25,2 40,5 43,8 41,3 40,3 38,4 45,0 39,2 38,7
jooksul väheneb 41,9 41,5 39,4 52,9 64,1 42,9 31,3 17,5 18,6 22,4 35,0 39,2 41,1
saldo -20 -17 -12 -35 -53 -26 -6 24 23 17 -15 -18 -21
Ettevõtte väga kerge 1,0 1,0 0,0 1,0 0,0 0,0 1,1 0,0 1,1 3,2 3,5 2,3 1,1
majandusolukorra kerge 15,3 12,6 9,5 11,8 9,6 14,6 10,6 12,9 13,3 11,6 12,8 16,9 18,0
prognoosimise
raske 83,7 86,4 90,5 87,3 90,4 85,4 88,3 87,1 85,6 85,3 83,7 80,9 80,9
kergus või raskus
väga raske 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
saldo -33 -36 -41 -37 -40 -35 -38 -37 -35 -34 -32 -30 -30
Töötajate arv suureneb 2,3 3,7 2,2 2,9 3,1 2,4 0,8 5,5 7,3 6,7 5,0 6,5 4,2
järgneva 3 kuu jääb samaks 63,3 66,7 68,8 65,9 66,4 70,1 74,2 70,1 72,6 76,7 72,3 65,0 70,0
jooksul väheneb 34,4 29,6 29,0 31,2 30,5 27,6 25,0 24,4 20,2 16,7 22,7 28,5 25,8
saldo -32 -26 -27 -28 -28 -25 -24 -19 -13 -10 -18 -22 -22
Kaupade hinnad tõusevad 43,4 50,4 52,2 55,5 57,6 55,1 50,4 55,6 61,9 68,0 70,6 51,2 47,2
järgneva 3 kuu jäävad samaks 51,2 45,2 43,5 41,6 40,9 44,1 48,8 42,1 35,7 28,8 26,9 47,2 50,4
jooksul langevad 5,4 4,4 4,4 2,9 1,5 0,8 0,8 2,4 2,4 3,2 2,5 1,6 2,4
saldo 38 46 48 53 56 54 50 53 60 65 68 50 45
Kindlustunde indikaator -22 -21 -20 -24 -26 -18 -21 -13 -4 -4 -7 -12 -15
29
Kaubandusbaromeeter Konjunktuur nr 234, september 2025
JAEKAUBANDUSBAROMEETER, SEPTEMBER 2025
(vastuste jagunemine kaupluste gruppide lõikes %-des)
Näitaja Vastuse Kauplused kokku sh
variant Toidu Garde- Kodukaupade Auto Kauba- Muud
roobi sh majad
A B
Müük suurenes 33,1 50,0 25,0 36,4 45,5 31,8 11,1 50,0 18,8
viimase 3 kuu jäi samaks 26,6 33,3 16,7 24,3 18,2 27,3 33,3 25,0 25,0
jooksul vähenes 40,3 16,7 58,3 39,4 36,4 40,9 55,6 25,0 56,3
saldo -7 33 -33 -3 9 -9 -45 25 -38
Kaubavarud liiga suured 20,3 10,3 8,3 21,2 9,1 27,3 11,1 37,5 31,3
praegu hooajale kohased 75,6 89,7 58,3 75,8 90,9 68,2 88,9 62,5 68,8
liiga väikesed 4,1 0,0 33,3 3,0 0,0 4,6 0,0 0,0 0,0
saldo 16 10 -25 18 9 23 11 38 31
Kaupade tellimused suurenevad 17,9 16,7 33,3 18,2 27,3 13,6 33,3 37,5 3,2
järgneva 3 kuu jäävad samaks 43,1 46,7 41,7 51,5 72,7 40,9 33,3 37,5 35,5
jooksul vähenevad 39,0 36,7 25,0 30,3 0,0 45,5 33,3 25,0 61,3
saldo -21 -20 8 -12 27 -32 0 13 -58
Müük suureneb 20,2 16,7 50,0 18,2 36,4 9,1 22,2 25,0 12,5
järgneva 3 kuu jääb samaks 38,7 33,3 16,7 51,5 54,6 50,0 44,5 50,0 34,4
jooksul väheneb 41,1 50,0 33,3 30,3 9,1 40,9 33,3 25,0 53,1
saldo -21 -33 17 -12 27 -32 -11 0 -41
Ettevõtte väga kerge 1,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 12,5 0,0
majandusolukorra kerge 18,0 10,0 18,2 18,2 18,2 18,2 11,1 0,0 12,5
prognoosimise raske 80,9 70,0 81,8 45,5 54,6 40,9 55,6 75,0 50,0
kergus või raskus väga raske 0,0 20,0 0,0 36,4 27,3 40,9 33,3 12,5 37,5
saldo -30 -50 -32 -50 -46 -52 -56 -38 -56
Töötajate arv suureneb 4,2 10,3 9,1 3,1 10,0 0,0 0,0 0,0 0,0
järgneva 3 kuu jääb samaks 70,0 55,2 63,6 71,9 60,0 77,3 77,8 57,1 84,4
jooksul väheneb 25,8 34,5 27,3 25,0 30,0 22,7 22,2 42,9 15,6
saldo -22 -24 -18 -22 -20 -23 -22 -43 -16
Kaupade hinnad tõusevad 47,2 65,5 41,7 36,4 36,4 36,4 22,2 75,0 43,8
järgneva 3 kuu jäävad samaks 50,4 31,0 58,3 57,6 63,6 54,6 77,8 25,0 56,3
jooksul langevad 2,4 3,5 0,0 6,1 0,0 9,1 0,0 0,0 0,0
saldo 45 62 42 30 36 27 22 75 44
Kindlustunde indikaator -15 -3 3 -11 9 -21 -22 -4 -37
Kodukaupade kauplused
A - Elektriliste kodumasinate, audio- ja videokaupade kauplused
B - Majatarvete, sisustuskaupade, ehituskaupade, rauakaupade kauplused
Kaubamajad sh ka hüpermarketid
Muud sh bürootarvete, raamatu-, ja sporditarvete jm kauplused
30
Konjunktuur nr 234, september 2025 Teenindusbaromeeter
2.4. Teenindusbaromeeter14
Kindlustunde indikaator15 (juunis −3, augus7s-septembris +5) on aegamisi liikumas tõusutrendil ning
kõrgem kui aasta varem (septembris 2024 −6). Lähikuudeks prognoosib teenuste müügi kasvu kuus haru
kümnest.
Kindlustunde indikaator (+5) liigub kolmandat kuud plusspoolel. Septembris oli kindlustunne kõige
kõrgem IT-ettevõtetel (+15) ja madalaim restoranidel (−15).
Viimastel kuudel edenes teenuste müük kasvaval trendil (saldo16 juunis −3, septembris +3), müük
suurenes 27%-l ettevõtetel, ligi pooltel jäi samaks ja vähenes 24%-l. Müügi elavnemist koges enim just
turismiga seotud sektor, sh hotellid, restoranid ja reisiettevõtted. Ettevõtete majandusolukord paranes
seitsmes harus kümnest (saldo juunis −6, septembris +5).
Teenuste müügi kasvu loodavad ettevõtted ka lähikuudeks (prognoosi saldo juunis −1, septembris +7),
seda prognoosivad teenuste kuus haru kümnest, prognoosid on optimistlikumad kui aasta varem (saldo
+7, septembris 2024 −4). Töötajate arv suureneb tervikuna veidi (saldo +3), ehkki 70% ettevõtetel see ei
muutu. Teenuste hinnatõus jätkub aeglustuval trendil (prognoosi saldo juunis +19, septembris +16).
Ettevõtete kindlus enda arenguvõimaluste prognoosimisel on pisut kasvanud (saldo −35, juunis −39),
kõige kindlamalt tunnevad end IT-ettevõtted (saldo −10), ebakindlus on suurim aga restoranidel (saldo
−60) ja reklaami alal (saldo −57).
14 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel augustis
421 ettevõtte hinnangute alusel.
15 Koondnäitaja, mis peegeldab müügi ja majandusolukorra muutusi viimasel 3 kuul ja lähema 3 kuu müügi prognoosi.
16 Saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed.
31
Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 234, september 2025
32
Konjunktuur nr 234, september 2025 Teenindusbaromeeter
Infotehnoloogia
Turuolukord püsib võrdlemisi soodne. Kindlustunde indikaator (juunis +8, septembris +15) peegeldab
teenuste müügi edenemist kasvutrendil ja on kõrgem kui eelmisel aastal sel ajal (+1). Viimastel kuudel
teenuste müügi kasv jätkus (saldo juunis +14, septembris +6) ja ettevõtete majandusseis muutus
kindlamaks (saldo juunis +7, septembris +14, septembris 2024 −8). Laenusaamise võimalused on jätkuvalt
paranenud (saldo juunis −19, septembris −13).
Teenuste müügi väljavaateid lähikuudel hindavad ettevõtted paremaks kui teistes harudes (prognoosi
saldo +26, juunis +3, septembris 2024 +15), uusi töötajaid kavatseb juurde võtta iga kolmas ettevõte
(saldo +21, septembris 2024 +5). Hinnatase jääb enamikel ettevõtetel lähikuudel samaks, prognoosi saldo
(+14) on lähedane teenuste sektori keskmisele (+16).
Telekommunikatsioon
Kindlustunde indikaator liigub jätkuvalt plusspoolel (juunis +27, septembris +6), olles üsna sarnasel
tasemel kui aasta varem (+8).
Teenuste müük sujus viimastel kuudel püsival tasemel (saldo juunis +23, septembris =0) ja ettevõtete
majandusolukord jäi samaks (saldo juunis +31, septembris =0). Lähemal kolmel kuul teenuste müük
suureneb (prognoosi saldo +18, septembris 2024 +23). Töötajate arv pigem väheneb (saldo −8). Mõõdukas
hinnatõus lähikuudel jätkub (saldo +34, juunis +25).
Hotellid
Nõudlus on enam-vähem sama kui aasta varem. Kindlustunde indikaator liigub hooajalisel langustrendil
(juunis +22, juulis +33, septembris −2) ja on samal tasemel aastatagusega (−2 septembris 2024), kuid
allpool eelmise 12 aasta septembri keskmist (+8). Suvekuudel oli nõudlus üsnagi soodne, käive suurenes
enamikul hotellidel (saldo juunis +7, augustis +58, septembris +38) ja hotellide majandusolukord seeläbi
paranes (saldo juunis +4, augustis +49, septembris +31).
Lähema kolme kuu teenuste müüki prognoosivad hotellid hooajalise nõudluse vaibudes üsna sarnaselt
möödunud aastaga (saldo −74, septembris 2024 −85). Töötajate arv väheneb isegi mullusest enam (saldo
−52, septembris 2024 −48). Hinnatase sügishooajal alaneb (saldo −44), nii prognoosib 55% hotelle. Panga-
laenu saamise võimalusi hinnatakse enam-vähem sarnaseks aasta varasemaga (saldo −26, sept 2024 −27).
Restoranid
Nõudlus on kesisevõitu ega vasta restoranide ootustele. Kindlustunde indikaator (juulis-augustis −3,
septembris −15) ei tõusnudki sel suvehooajal plusspoolele, juulis 2024 oli see +31. Kindlustunne on
tavapärasest madalam, septembri viimase 12 aasta keskmine oli +10.
Viimaste kuude hooajaline nõudlus aitas restoranidel müüki suurendada (saldo augustis +26, septembris
+15, septembris 2024 +32) ja toidukohtade majandusolukord hakkas paranema (saldo augustis +13,
septembris +2). Nõudlus oli aga alla suvekuude harjumuspärast taset.
Eelolevate sügiskuude müüki prognoosivad restoranid tavapärasest kehvemana (prognoosi saldo −62,
viimase 12 aasta keskmine prognoos septembris oli −57). Ka tööhõive väheneb hooajaliselt tavalisest
rohkem (prognoosi saldo −57, sept 2024 −51). Hinnataseme tõus lähikuudel jätkub (prognoosi saldo +38,
septembris 2024 +23).
33
Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 234, september 2025
Turism
Nõudlus on aegamööda paranemas. Kindlustunde indikaator liigub neljandat kuud plusspoolel (juunis ja
septembris +1, juulis +4), olles nüüd paremas seisus kui kahel eelmisel aastal samal ajal (septembris 2024
−9 ja sept 2023 −5). Viimastel kuudel oli nõudlus hooajalisel aktiivne (saldo +12) ja ettevõtete
majandusolukord sai paraneda (saldo juunis =0, septembris +9).
Suviselt soodsam nõudlus eelolevail kuudel vaibub (prognoosi saldo −18), ent reisieMevõtete prognoosid
on optimistlikumad kui mullu samal ajal, mil saldo oli −40. Hinnatõus lähikuudel tõenäoliselt aeglustub
(prognoosi saldo juunis +22, septembris +9). Töötajate arv väheneb veidi (saldo −2).
Transport
Turuolukord on vähehaaval paranemas. Kindlustunde indikaator (juunis −13, septembris −8) on väljunud
suuremast madalseisust (septembris 2023 −48 ja septembris 2024 −28) ning tõusnud pikaajalise keskmise
taseme lähedale (−7).
Ebapiisav nõudlus on nüüd peamine piirav tegur oluliselt vähematele ettevõtetele (51%-le) kui II kvartalis
(64%-le), samas on jälle esile kerkimas tööjõu puudus (II kv 17% ettevõtetel, III kv 22%-l). Ettevõtete
müügitulemused olid viimastel kuudel erinevad: 27%-l müük viimastel kuudel suurenes, 39%-l jäi samaks
ja 35%-l vähenes (saldo −8, juunis −11, septembris −29). Majandusolukorra halvenemine harus pidurdus
(saldo juunis −13, septembris −8).
Eeloleva 3 kuu teenuste müügi prognoosid on kolme kuuga mõnevõrra paranenud, seda ka aastavõrdluses
(saldo juunis −15, septembris −10, septembris 2024 −24). Töötajate arvu kahanemine on pidurdumas
(prognoosi saldo −6). Hinnatõus on üsnagi aeglane (prognoosi saldo +12).
Logistika
Turuolukord on mõnevõrra paranenud. Kindlustunde indikaator tõusis septembris plusspoolele (juunis
−26, septembris +3), olles 5 punkG kõrgem kui aasta varem (−2). Kindlustunne on tõusnud suuresti tänu
lähikuude teenuste müügi väljavaadete paranemisele (saldo +16, juunis −26), samas on ka eMevõtete
majandusseis muutunud kindlamaks (saldo +3, juunis −32), kuid müük harus tervikuna ei ole veel
pöördunud kasvule.
Viimastel kuudel jäi teenuste müük suuremal osal ettevõtetel samaks (47%-l) ja suurenes 22%-l, kuid 31%-l
vähenes (saldo −9, juunis −20). Lähema kolme kuu prognoosid on oluliselt opGmistlikumad kui aasta
tagasi, sest 38% ettevõtteid loodab käivet suurendada (saldo +16, septembris 2024 +7). Töötajate arv jääb
enamikus ettevõtetes samaks (saldo +7). Mõõdukas hinnatõus jätkub (prognoosi saldo juunis +18,
septembris +1).
Kinnisvarateenused
Nõudlus on elavnemas. Kindlustunde indikaator (+9) on taas kõrgem kui kolmel eelmisel aastal
(septembris 2022 −19, sept 2023 −14, sept 2024 −13), olles üle pikaajalise keskmise (+6). Viimasel kolmel
kuul jätkas teenuste müük vähehaaval suurenemist (saldo +9, septembris 2024 −14), mis avaldus
positiivselt ka ettevõtete majandusolukorra paranemises (saldo juunis =0, septembris +7).
Eeloleval 3 kuul peaks positiivne trend teenuste müügis püsima, ligi viiendik ettevõtteid prognoosib müügi
kasvu, enamikul jääb müük samaks (prognoosi saldo juunis =0, septembris +13). Töötajate arvu
plaanitakse veidi suurendada. Aeglane teenuste hinnatõus jätkub (saldo juunis +13, septembris +16).
34
Konjunktuur nr 234, september 2025 Teenindusbaromeeter
Reklaam
Nõudlus ei ole kuigi hea ja teenuste müük on olnud üksjagu kõikuv. Kindlustunde indikaator on viimase
kolme kuuga tõusnud −16-lt −4-le, ent on allpool eelmise aasta sama aja taset (+3). Viimasel kolmel kuul
teenuste müük vähenes (saldo juulis +9, septembris −10), samas on müügi saldo eelmise 12 aasta
septembri keskmisel tasemel (−11). EMevõtete majandusolukord viimastel kuudel paljudel ettevõtetel
halvenes (40%-l, saldo −23, septembris 2024=0).
Järgmisel kolmel kuul on oodata müügi suurenemist (saldo +22, septembris +12). Töötajate arv on pigem
vähenemas (prognoosi saldo −5). Hinnatõus jätkub enam-vähem senise kiirusega (prognoosi saldo juunis +22,
septembris +24).
Arhitekti- ja inseneritegevused17
Kolm aastat kestnud nõudluse mõõnast ollakse üle saamas. Kindlustunde indikaator on viimastel kuudel
tõusnud (juunis +2, septembris +7) ning kõrgem kui mullu sel ajal (−19) ja taas üle pikaajalise keskmise (=0).
Arhitektiettevõtete kindlustunde indikaator tõusis viimase kolme kuuga −6-lt −2-le (septembris 2024 −16)
ja inseneriettevõtetel +8-lt +13-le (septembris 2024 −22).
Teenuste müük viimastel kuudel suurenes veidi (saldo juunis +4, septembris +11), tänu sellele on
ettevõtete majandusseis samuti pöördumas paremusele (saldo −+4, septembris 2024 −25). Teenuste
müügi kasvu on loota ka järgmisel 3 kuul (prognoosi saldo +7, septembris 2024 −8). Suurenemas on
vajadus lisatööjõu järele, töötajaid soovitakse juurde võtta viiendikus ettevõtetes. Hinnatõus tervikuna
jätkub, ehkki enamikul ettevõtetel jääb hinnatase samaks (prognoosi saldo +28, juunis +23).
17 Septembri küsitluses osales 34 inseneri- ja 22 arhitektibürood.
35
Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 234, september 2025
TEENINDUSBAROMEETER
(vastuste jagunemine %-des)
2024 2025
09 10 11 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09
Teenuste müük suurenes 24,6 20,6 19,4 18,4 22,4 19,6 23,5 22,0 24,6 24,2 27,3 30,5 26,6
viimase 3 kuu
jäi samaks 45,8 50,0 50,8 49,5 47,4 47,6 43,4 46,6 47,4 48,3 50,6 49,0 49,7
jooksul
vähenes 29,6 29,4 29,8 32,1 30,2 32,8 33,1 31,5 28,0 27,5 22,1 20,4 23,7
saldo -5 -9 -10 -14 -8 -13 -10 -9 -3 -3 5 10 3
Ettevõtte paranes 17,9 22,4 17,4 15,5 20,6 19,4 19,1 14,1 18,1 18,8 25,8 25,2 24,6
majanduslik
jäi samaks 55,4 50,6 54,7 55,9 54,4 54,0 53,3 61,6 56,2 56,3 51,5 55,6 55,7
olukord viimase
3 kuu jooksul halvenes 26,7 27,0 28,0 28,5 25,0 26,5 27,7 24,3 25,7 24,9 22,7 19,2 19,8
saldo -9 -5 -11 -13 -4 -7 -9 -10 -8 -6 3 6 5
Teenuste müük suureneb 22,9 18,7 16,9 17,9 17,4 25,3 29,5 31,9 27,7 20,4 19,7 20,2 27,4
järgneva 3 kuu
jääb samaks 50,0 52,9 53,8 47,8 50,6 51,1 51,6 51,5 53,9 57,7 55,1 59,1 52,4
jooksul
väheneb 27,2 28,4 29,3 34,3 32,0 23,5 18,9 16,6 18,4 21,9 25,2 20,7 20,2
saldo -4 -10 -12 -16 -15 2 11 15 9 -1 -5 -1 7
Ettevõtte väga kerge 0,9 0,6 1,0 0,3 0,1 1,4 0,9 1,8 0,7 0,7 1,3 1,9 1,1
majandus- 18,8 20,6 19,2 17,8 17,6 20,5 20,4 20,3 18,2 19,4 22,3 21,4 21,0
kerge
olukorra
65,3 63,0 64,9 65,6 66,3 63,9 64,6 62,1 62,0 61,0 58,3 61,8 62,2
prognoosimise raske
kergus või raskus väga raske 15,0 15,7 14,9 16,4 15,9 14,2 14,1 15,9 19,0 18,9 18,2 14,9 15,7
saldo -37 -36 -37 -40 -40 -34 -35 -35 -40 -39 -35 -33 -35
Töötajate arv suureneb 9,3 6,4 8,9 14,2 14,7 16,3 15,1 16,5 16,9 16,0 14,7 15,1 16,5
järgneva 3 kuu
jääb samaks 73,6 77,8 77,4 70,0 70,6 71,2 73,8 72,5 69,6 71,0 71,8 71,8 70,5
jooksul
väheneb 17,1 15,8 13,7 15,8 14,7 12,5 11,1 11,0 13,5 13,0 13,6 13,2 13,0
saldo -8 -9 -5 -2 0 4 4 6 3 3 1 2 3
Teenuste hinnad tõusevad 17,0 20,0 24,1 29,1 31,2 28,5 26,7 24,1 25,1 21,7 24,4 17,6 20,7
järgneva 3 kuu
jäävad samaks 74,6 70,4 68,4 64,2 63,4 66,7 70,6 73,6 73,0 76,0 71,3 78,3 74,2
jooksul
langevad 8,3 9,6 7,5 6,7 5,4 4,8 2,7 2,4 2,0 2,3 4,3 4,1 5,1
saldo 9 10 17 22 26 24 24 22 23 19 20 13 16
Äritegevust piirab praegu
mitte miski x 10,3 x x 11,6 x x 8,1 x x 12,1 x x
ebapiisav nõudlus x 66,3 x x 61,9 x x 63,4 x x 60,4 x x
tööjõu puudus x 6,2 x x 8,4 x x 9,2 x x 8,4 x x
ruumi, seadmete puudus x 0,2 x x 0,1 x x 0,4 x x 0,8 x x
finantsprobleemid x 7,0 x x 8,1 x x 4,7 x x 4,3 x x
muud x 9,9 x x 10,0 x x 14,4 x x 13,9 x x
Võimsuste rakendatus (%) x 81 x x 80 x x 82 x x 82 x x
Kindlustunde indikaator -6 -8 -11 -14 -9 -6 -3 -1 -1 -3 1 5 5
36
TEENINDUSBAROMEETER, SEPTEMBER 2025
(vastuste jagunemine teenindusharude lõikes %-des)
Infotehno- Telekommu- Hotellid Resto- Turism Maantee- Logistika Kinnis- Arhitekti- ja Reklaam KOKKU
loogia nikatsioon ranid transport vara inseneritegevused
Teenuste müük suurenes 26,2 16,7 56,4 42,6 34,9 26,9 21,9 25,0 28,6 19,1 26,6
viimase 3 kuu jooksul jäi samaks 53,8 66,3 25,6 29,4 42,1 38,5 47,1 59,0 53,4 52,0 49,7
vähenes 20,0 17,0 18,0 28,0 23,0 34,6 31,0 16,0 18,0 29,0 23,7
saldo 6 0 38 15 12 -8 -9 9 11 -10 3
Ettevõtte majanduslik paranes 24,6 25,0 47,3 32,1 30,2 23,1 28,1 15,6 26,8 18,2 24,6
olukord viimase jäi samaks 64,4 50,0 36,7 37,9 48,8 46,2 46,9 75,4 50,2 40,8 55,7
halvenes 11,0 25,0 16,0 30,0 21,0 30,8 25,0 9,0 23,0 41,0 19,8
3 kuu jooksul
saldo 14 0 31 2 9 -8 3 7 4 -23 5
Konjunktuur nr 234, september 2025
Teenuste müük suureneb 39,3 27,3 1,8 5,5 19,5 19,2 37,5 18,8 23,2 27,3 27,4
järgneva 3 kuu jääb samaks 47,7 63,7 22,2 27,6 43,5 51,9 40,5 75,3 60,8 67,7 52,4
väheneb 13,0 9,0 76,0 67,0 37,0 28,9 22,0 6,0 16,0 5,0 20,2
jooksul
saldo 26 18 -74 -62 -18 -10 16 13 7 22 7
Majandusraskuste väga kerge 3,3 0,0 0,0 3,6 2,4 0,0 0,0 0,0 1,8 0,0 1,1
ettenägemise kerge 37,7 33,0 11,0 3,4 16,6 9,6 9,0 25,0 14,2 9,0 21,0
37
kergus või raskus raske 54,0 67,0 56,0 55,0 62,0 67,3 68,0 66,0 71,0 59,0 62,2
väga raske 5,0 0,0 33,0 38,0 19,0 23,1 23,0 9,0 13,0 32,0 15,7
saldo -10 -17 -56 -60 -39 -52 -53 -30 -40 -57 -35
Töötajate arv suureneb 34,4 0,0 1,9 7,3 4,7 8,0 12,5 15,6 21,8 4,6 16,5
järgneva 3 kuu jääb samaks 52,6 92,0 44,2 28,7 88,4 78,0 81,5 81,4 73,2 86,5 70,5
väheneb 13,0 8,0 54,0 64,0 7,0 14,0 6,0 3,0 5,0 9,0 13,0
jooksul
saldo 21 -8 -52 -57 -2 -6 7 13 17 -5 3
Teenuste hinnad tõusevad 16,4 41,7 10,9 40,0 20,9 13,5 25,0 15,6 32,1 23,8 20,7
järgneva 3 kuu jäävad samaks 81,6 50,3 34,1 58,0 67,1 84,6 69,0 84,4 63,9 76,2 74,2
langevad 2,0 8,0 55,0 2,0 12,0 1,9 6,0 0,0 4,0 0,0 5,1
jooksul
saldo 14 34 -44 38 9 12 19 16 28 24 16
Äritegevust piirab praegu*
mitte miski 23,1 30,0 13,3 4,9 11,8 4,9 0,0 6,9 8,7 22,2 12,1
ebapiisav nõudlus 53,9 60,0 53,3 58,5 70,6 51,2 70,8 69,0 45,7 61,1 60,4
tööjõu puudus 7,7 0,0 11,1 7,3 2,9 22,0 4,2 6,9 17,4 5,6 8,4
ruumi, seadmete puudus 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 4,2 0,0 2,2 0,0 0,8
finantsprobleemid 2,6 0,0 6,7 17,1 5,9 4,9 0,0 6,9 8,7 5,6 4,3
muud 12,8 10,0 15,6 12,2 8,8 17,1 20,8 10,3 17,4 5,6 13,9
Kindlustunde indikaator 15 6 -2 -15 1 -8 3 9 7 0 5
Teenindusbaromeeter
Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 234, september 2025
TEENINDUSBAROMEETER
(saldod %-des)
2002 - 2025 2024 2025
Näitaja
min kesk max 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09
Teenuste müük
-68 7 52 -5 -9 -10 -14 -8 -13 -10 -9 -3 -3 5 10 3
viimase 3 kuu jooksul
Ettevõtte majanduslik olukord
-73 5 50 -9 -5 -11 -13 -4 -7 -9 -10 -8 -6 3 6 5
viimase 3 kuu jooksul
Teenuste müük järgneva
-77 4 60 -4 -10 -12 -16 -15 2 11 15 9 -1 -5 -1 7
3 kuu jooksul
Ettevõtte majandusolukorra
prognoosimise kergus või -41 -33 -13 -37 -36 -37 -40 -40 -34 -35 -35 -40 -39 -35 -33 -35
raskus
Töötajate arv
-36 8 39 -8 -9 -5 -2 0 4 4 6 3 3 1 2 3
järgneva 3 kuu jooksul
Teenuste hinnad
-35 11 55 9 10 17 22 26 24 24 22 23 19 20 13 16
järgneva 3 kuu jooksul
Äritegevust piirab praegu
mitte miski 4 18 35 x 10 x x 12 x x 8 x x 12 x x
ebapiisav nõudlus 21 46 82 x 66 x x 62 x x 63 x x 60 x x
tööjõu puudus 1 17 37 x 6 x x 8 x x 9 x x 8 x x
ruumi, seadmete puudus 0 2 9 x 0 x x 0 x x 0 x x 1 x x
finantsprobleemid 2 8 22 x 7 x x 8 x x 5 x x 4 x x
muu 2 9 31 x 10 x x 10 x x 14 x x 14 x x
Kindlustunde indikaator -60 5 43 -6 -8 -11 -14 -9 -6 -3 -1 -1 -3 1 5 5
38
Konjunktuur nr 234, september 2025 Tarbijabaromeeter
2.5. Tarbijabaromeeter18
Tarbijate kindlustunne oli septembris samal tasemel kui aasta tagasi, kuid on viimase kuuga veidi
paranenud. Tarbijate negatiivne hinnang riigi majanduse tulevikuväljavaatele vähenes.
Kindlustunde indikaator19 oli septembris −34 (augusGs −38, aasta tagasi septembris −34, pikaajaline
keskmine −11). Indikaatori komponentidest olid vaid perede hinnangud oma majanduslikule olukorrale
septembris halvemad aastatagusest, ootused tulevikuks ja püsikaupade ostuprognoosis polnud muutust
ning riigi majanduse tulevikku hinnati vähem pessimistlikult kui aasta tagasi. Eesti tarbijate kindlustunne
oli madalam nii Euroopa Liidu kui lähiriikide tarbijate kindlustundest.
Perede majandusliku olukorra hinnang ei ole paranenud, kuid pessimism tulevikuootustes on viimasel
kahel kuul vähenenud
2025. aasta septembris hindas 61% peredest, et nende pere majanduslik olukord on läinud viimase 12 kuu
jooksul halvemaks võrreldes sellega, mis see oli 12 kuud tagasi, 29% märkis sama olukorra püsimist, 8%
peredest tõdes olukorra paranemist ja 2% ei osanud hinnangut anda (saldo20 septembris −37, augusGs
−38, septembris 2024 −32, pikaajaline keskmine −10). Septembri esimesel dekaadil antud hinnangud olid
samal tasemel võrreldes augustiga, kuid need olid halvemad pikaajalisest keskmisest ja aasta tagasi antud
hinnangutest. Kvartaalses võrdluses pole tarbijate hinnangutes muutust (saldo I ja II kvartalis −36,
III kvartalis −37).
Ootused oma pere majandusolukorrale järgneva 12 kuu pärast olid septembris sarnased aastatagusele ja
tunduvalt halvemad pikaajalisest keskmisest (saldo septembris −30, augusGs −34, juulis −36, septembris
2024 −29, pikaajaline keskmine −3). Perede ootused on alates juulist veidi paranenud, kuid kvartalite lõikes
muutust pole (saldo I kvartalis −34, II kvartalis −32, III kvartalis −33). 53% vastanutest prognoosis septembris
pere majandusolukorra halvenemist, 29% olukorra samaks jäämist, 9% paranemist ja 9% ei osanud
tuleviku kohta hinnangut anda. Kõikides tulukvartiilides olid perede ootused enamasti negatiivsed, kõige
pessimistlikumad olid I ja II tulukvartiili ning kõige vähem pessimistlikud IV tulukvartiili kuuluvad pered,
kellest enam kui kolmandik prognoosis sama olukorra jätkumist. Pere majandusolukorra tuleviku kohta
hinnangu andmist pidas 56% vastanutest raskeks, 30% pidas seda kergeks ja 14% ei osanud öelda.
18 Küsitlusi viiakse läbi interneti teel. Septembris küsitleti 1000 inimest üle Eesti ja küsitlemine toimus 1.–10. septembrini 2025.
19 Tarbijate kindlustunde indikaator on koondnäitaja, mis sisaldab elanike hinnangut oma pere majandusolukorra muutumisele
viimase 12 kuu jooksul, prognoosi pere majandusolukorrale 12 kuu pärast, prognoosi riigi majandusolukorrale 12 kuu pärast
ja püsikaupade ostu prognoosi.
20 Saldo on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahe.
39
Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 234, september 2025
Ootused pere majandusolukorrale 12 kuu pärast erinevates tulukvartiilides (september 2025, % vastanutest)
Palju Mõnevõrra Sama Mõnevõrra Palju Ei oska
parem parem halvem halvem öelda
I kvartiil (madalaim) 1 5 23 33 28 10
II kvartiil 1 2 27 37 23 10
III kvartiil 1 7 30 37 19 6
IV kvartiil (kõrgeim) 1 16 36 31 9 7
Tarbijate negatiivne hinnang riigi majanduse tulevikuväljavaatele vähenes
Elanike hinnangul on Eesti riigi majanduse olukord muutunud halvemaks võrreldes sellega, mis ta oli 12 kuud
tagasi: 85% vastanutest hindas olukorda halvemaks, 9% märkis sama olukorra püsimist, 4% paranemist ja
2% ei osanud hinnangut anda. Hinnangud olid samal tasemel, mis aasta tagasi ja püsivad allpool pikaajalist
keskmist, kuid võrreldes augustikuuga on pessimism veidi taandunud (saldo septembris −67, augustis −71,
septembris 2024 −68, pikaajaline keskmine −15, I kvartalis −67, II kvartalis −64, III kvartalis −69).
Septembris hindas 68% vastanutest, et riigi majanduslik olukord on 12 kuu pärast halvem, 14% sama,
10% parem ja 8% ei osanud hinnangut anda (augustis 2025 vastavalt 74%, 11%, 6% ja 9%). Tarbijate
ootused riigi majanduse olukorrale järgneva 12 kuu jooksul olid septembris oluliselt halvemad
pikaajalisest keskmisest, kuid need on võrreldes augustiga paranenud ning vähem negatiivsed kui aasta
tagasi (saldo septembris −47, augusGs −54, aasta tagasi −52, pikaajaline keskmine –5, I kvartalis −53,
II kvartalis −50, III kvartalis −52). ViimaG olid ootused samal tasemel maikuus. Kvartalite lõikes pole
tarbijate ootused oluliselt muutunud. Riigi majanduse tulevikuväljavaate osas tarbijate pessimism
vähenes, mis on kooskõlas viimaste majandusnäitajatega (II kvartalis väike majanduskasv 0,9%). Kõik
tarbijad (sõltumata sissetulekute suurusest) kohanevad suuremal või vähemal määral maksukoormuse
tõusu ja üha kasvavate tarbijahindadega ning riigi majandusseisakust ülesaamine, ühtse maksuvaba tulu
kehtestamine ja füüsilise isiku tulumaksu tõusu ärajätmine 2026. aasta algusest võivad tarbijate
pessimismi vähendada. Samas jätkub sõjategevus Ukrainas ja geopoliitilised pinged suurenevad, mis
mõjutavad elanike turvatunnet, riigi majanduse prioriteete ja mõjuvad ebakindlust suurendavalt.
Tarbijad prognoosivad töötute arvu kasvu järgmise 12 kuu jooksul ja prognoos on veidi positiivsem
eelmise aasta septembriga võrreldes, kuid viimased kaks kvartalit pole ootustes muutust (saldo
septembris 44, augustis 46, aasta tagasi 52, pikaajaline keskmine 18, I kvartalis 50, II kvartalis 43,
III kvartalis 44). Tarbijate tööpuuduse ootuste ja ettevõtjate töötajate arvu muutmise kavatsuste võrdlus
näitas septembris, et nii ettevõtjate kui tarbijate ootused on pigem töötajate arvu vähendamise/töö-
puuduse kasvu suunalised.
40
Konjunktuur nr 234, september 2025 Tarbijabaromeeter
98% vastanutest märkis septembris, et hinnad on viimase 12 kuu jooksul tõusnud, kusjuures tarbijate
hinnangute kohaselt tõusid need aasta jooksul keskmiselt 11%. Eurostati andmetel oli inflatsiooni näitaja
Eestis augustis jätkuvalt euroala riikide kõrgeim, aastavõrdluses Eestis 6,1% ja euroalal 2,1%. Statistika-
ameti andmetel mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu kõige enam 9,2% kallinenud toidukaubad. Tarbijate
inflatsiooniootused on peale juulikuud alanenud ja septembris olid need samal tasemel kui aasta tagasi
(saldo septembris 41, augustis 47, aasta tagasi 43, pikaajaline keskmine 34, I ja II kvartalis 50, III kvartalis 48).
92% vastanutest prognoosis hindade tõusu lähema 12 kuu jooksul (keskmiselt 9% aastas). Tarbijate
hinnatõusu ootused olid septembris kõige sarnasemad kaubandusettevõtjate lähema kolme kuu hinna-
muutmiste kavatsustega.
41
Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 234, september 2025
Vastanute hinnangul ei ole praegu lähtuvalt üldisest majanduslikust olukorrast soodne aeg osta püsikaupu
(saldo septembris ja augustis –42, aasta tagasi –33, pikaajaline keskmine 7, I kvartalis –40, II kvartalis –36,
III kvartalis –42). Septembris hinnati olukorda ebasoodsamaks võrreldes aastatagusega, kuid viimase
kolme kuu jooksul pole hinnangud üldse muutunud. Tarbijate hinnang jääb tunduvalt alla pikaajalisele
keskmisele ja on kvartalist kvartalisse käesoleval aastal halvenenud.
Püsikaupade ostuprognoos oli tarbijatel pikaajalise keskmise tasemel. Võrreldes möödunud 12 kuuga
kavatsevad elanikud järgmise 12 kuu jooksul kulutada püsikaupade ostudeks (nt mööbel, teler, külmkapp
jms) vähem raha (saldo septembris –23, augustis –24, pikaajaline keskmine –22, I kvartalis –26, II ja III
kvartalis –24).
Pered suudavad natuke säästa või kulutavad kogu sissetuleku, kuid iga viies pere elab varasematest
säästudest või võlgu
Hinnangud oma pere rahalisele olukorrale olid septembris lähedased aastatagustele – enamasti sääste-
takse natuke raha või kulutatakse ära kogu teenitu, kuid iga viies pere (21%) elas varasematest säästudest
või võlgu (aasta tagasi 19%). 41% peredest säästis septembris kas palju või natuke, 35% kulutas kogu
teenitu, 17% elas tänu varasematele säästudele, 4% elas võlgu ja 3% ei osanud pere praegust rahandus-
likku olukorda hinnata (aasta tagasi septembris vastavalt 44%, 35%, 14%, 5% ja 2%). Perede säästmis-
võime oli erinevates tulugruppides erinev. Kui I ja II tulugruppi kuuluvad pered enamasti kulutasid ära
kogu teenitu (49% ja 43% tulugrupist), siis III ja IV tulugrupp suutis enamasti natuke säästa (42% ja 54%
tulugrupist). Varasematest säästudest või võlgadest elavate perede osakaal oli septembris suurim
I tulugrupis 35%, II tulugrupis 27%, III tulugrupis 25% ja IV tulugrupis 10% (kõigist peredest 21%).
Raha kogumist või säästmist lähema 12 kuu jooksul pidasid pered septembris pigem ebatõenäoliseks kui
tõenäoliseks (58% ebatõenäoline, 34% tõenäoline), vaid IV tulugruppi kuuluvad pered pidasid raha
säästmist tõenäolisemaks (54% tõenäoline, 42% ebatõenäoline).
42
Konjunktuur nr 234, september 2025 Tarbijabaromeeter
Hinnang pere praegusele rahanduslikule olukorrale (september 2025,
% vastanutest erinevates tulukvartiilides)
Pere sissetuleku Säästab Säästab Nii palju kui teenib Elatakse varasemate Elatakse Ei oska
grupp palju natuke ka kulutab säästude abil võlgu öelda
I kvartiil (madalaim) 0 16 49 26 9 0
II kvartiil 2 27 43 21 6 1
III kvartiil 2 42 29 19 6 2
IV kvartiil (kõrgeim) 9 54 25 9 1 2
Tarbijate kindlustunne oli septembris madal ja see oli samal tasemel kui aasta tagasi,
kuid on viimase kuuga veidi paranenud
Tarbijate kindlustunde indikaator oli septembris −34, mis on tunduvalt madalam pikaajalisest keskmisest,
kuid on püsinud kvartalite lõikes stabiilne ja veidi paranenud viimase kuuga (augustis −38, aasta tagasi
−34, pikaajaline keskmine −11, I kvartalis −37, II kvartalis −35, III kvartalis −37). Tarbijad tundsid end
septembris sama ebakindlalt kui aasta tagasi. Aastases võrdluses halvenesid indikaatori komponentidest
vaid perede hinnangud oma pere praegusele majanduslikule olukorrale, perede majandusliku olukorra
prognoos ja püsikaupade ostuprognoos jäid samale tasemele ning riigi majanduse tulevikuprognoos
paranes. Võrreldes augustiga paranesid septembris ootused oma pere ja riigi majandusolukorrale, kuid
perede hinnangutes oma majandusolukorrale ja püsikaupade ostuprognoosis polnud muutust. Tarbijate
ootused riigi majandusele olid neljast indikaatori komponendist endiselt kõige madalamal tasemel.
43
Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 234, september 2025
Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)
Kindlustunde Pere majanduslik Pere majanduslik Eesti majanduslik Püsikaupade
indikaator olukord viimasel olukord 12 kuu olukord 12 kuu ostud järgmisel
12 kuul (saldo) pärast (saldo) pärast (saldo) 12 kuul (saldo)
Pikaajaline keskmine −11 −10 −3 −5 −22
September 2013 −12 −13 −1 5 −38
September 2014 −8 −3 4 −3 −29
September 2015 −7 −3 3 −4 −24
September 2016 −4 0 5 0 −19
September 2017 −4 −1 4 11 −29
September 2018 1 3 6 10 −18
September 2019 −2 4 5 2 −19
September 2020 −13 −4 1 −21 −26
September 2021 2 3 9 8 −12
September 2022 −45 −39 −46 −69 −25
September 2023 −30 −28 −23 −47 −23
September 2024 −34 −32 −29 −52 −22
Juuli 2025 −39 −37 −36 −56 −26
August 2025 −38 −38 −34 −54 −24
September 2025 −34 −37 −30 −47 −23
Tarbijate kindlustunne oli septembris negatiivne kõikides sotsiaalsetes gruppides (sissetulek, sugu, vanus).
Kõige ebakindlamalt tundsid end septembris madalaima sissetulekuga (I tulukvartiil) ja eakamad tarbijad (50+
aastat) ning suhteliselt kindlamalt kõrgeima sissetulekuga (IV tulukvartiil) tarbijad ja noored (16−29 aastat).
44
Konjunktuur nr 234, september 2025 Tarbijabaromeeter
Eesti tarbijate kindlustunne oli septembris oluliselt madalam Euroopa Liidu riikide ja lähiriikide tarbijate
kindlustundest.
45
Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 234, september 2025
TARBIJABAROMEETER
(vastuste jagunemine %-des)
Küsimus 2025 Küsimus 2025
juuli aug sept juuli aug sept
1. Perekonna majanduslik olukord võrreldes sellega, 5. Hindade muutus viimase 12 kuu jooksul
mis oli 12 kuud tagasi oluliselt tõusnud ++ 69,4 71,6 73,6
palju parem ++ 1,9 2,0 1,6 mõõdukalt tõusnud + 22,3 20,3 19,3
mõnevõrra parem + 8,6 7,7 6,7 natuke tõusnud = 7,3 6,9 4,7
sama = 26,0 26,4 29,0 jäänud samaks – 0,2 0,4 1,3
mõnevõrra halvem – 39,1 37,4 39,7 alanenud – – 0,3 0,1 0,1
palju halvem – – 23,4 25,0 21,6 ei oska öelda 0,5 0,7 1,0
ei oska öelda 1,0 1,5 1,4 saldo 80 81 83
saldo -37 -38 -37
6. Hindade muutus lähema 12 kuu jooksul
2. Perekonna majanduslik olukord 12 kuu pärast (võrreldes möödunud 12 kuuga)
palju parem ++ 1,0 1,0 1,1 hinnad tõusevad kiiremini ++ 33,8 24,9 19,6
mõnevõrra parem + 7,4 7,1 8,1 hinnad tõusevad sama kiiresti + 43,6 46,5 45,7
sama = 25,5 25,9 28,9 hinnad tõusevad aeglasemalt = 18,3 21,1 26,2
mõnevõrra halvem – 36,1 35,1 35,1 hinnad püsivad samal tasemel – 0,8 2,2 2,5
palju halvem – – 22,3 21,2 17,7 hinnad langevad – – 0,0 0,1 0,6
ei oska öelda 7,7 9,7 9,1 ei oska öelda 3,5 5,2 5,4
saldo -36 -34 -30 saldo 55 47 41
2.1. Kui kerge või raske on Teil hinnata
oma pere majandusolukorra tulevikku? 7. Tööpuudus järgneva 12 kuu jooksul
väga kerge ++ 3,0 3,0 2,7 kasvab tunduvalt ++ 25,0 27,3 27,4
kerge + 30,3 27,3 27,6 kasvab mõnevõrra + 41,7 40,8 37,9
raske – 38,0 43,8 44,1 jääb samaks = 19,1 19,0 20,4
väga raske – – 14,4 11,5 12,2 väheneb mõnevõrra – 3,3 2,6 5,1
ei oska öelda 14,3 14,4 13,4 väheneb tunduvalt –– 0,6 0,4 0,0
saldo -15 -17 -18 ei oska öelda 10,3 9,9 9,2
saldo 44 46 44
3. Eesti majanduslik olukord võrreldes sellega,
mis oli 12 kuud tagasi
8. Praeguse aja soodsus püsikaupade ostmiseks
palju parem ++ 0,9 0,6 0,5
praegu on sobiv aeg + 5,2 5,3 4,1
mõnevõrra parem + 3,1 2,5 3,7
ei eriti soodne ega ebasoodne = 32,5 33,7 33,6
sama = 6,3 6,8 8,9
mõnevõrra halvem – 32,9 31,8 31,7 ei ole soodne – 47,1 46,9 45,6
palju halvem – – 55,3 56,5 53,0 ei oska öelda 15,2 14,1 16,7
ei oska öelda 1,5 1,8 2,2 saldo -42 -42 -42
saldo -69 -71 -67 9. Kulutamine püsikaupade ostuks järgmisel 12 kuul
(võrreldes viimase 12 kuuga)
4. Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast
tunduvalt rohkem ++ 7,3 7,7 7,3
palju parem ++ 0,8 0,3 0,3
mõnevõrra parem + 6,5 6,2 9,9 mõnevõrra rohkem + 9,6 9,6 11,1
sama = 10,2 10,7 13,8 umbes samad = 25,2 25,7 26,9
mõnevõrra halvem – 34,1 33,8 31,3 mõnevõrra vähem – 14,3 14,5 13,0
palju halvem – – 42,5 40,4 36,7 tunduvalt vähem – – 31,3 29,3 29,2
ei oska öelda 5,9 8,6 8,0 ei oska öelda 12,3 13,2 12,5
saldo -56 -54 -47 saldo -26 -24 -23
46
Konjunktuur nr 234, september 2025 Tarbijabaromeeter
Küsimus 2025 Küsimus 2025
juuli aug sept juuli aug sept
10. Praeguse majandusliku olukorra sobivus 13. Auto ostmise tõenäosus järgmise 12 kuu jooksul
raha kogumiseks/säästmiseks väga tõenäoline ++ 0,8 - -
väga sobiv aeg ++ 6,4 4,7 4,7 küllaltki tõenäoline + 2,6 - -
küllaltki sobiv aeg + 20,4 21,7 21,2 küllaltki ebatõenäoline – 16,2 - -
pigem ebasobiv aeg – 33,2 33,3 33,7 täiesti ebatõenäoline – – 76,8 - -
täiesti ebasobiv aeg – – 24,3 27,0 25,9 ei oska öelda 3,6 - -
ei oska öelda 15,7 13,3 14,5 saldo -83 - -
saldo -24 -28 -27 14. Maja/korteri ostmise või ehitamise tõenäosus
11. Raha säästmise tõenäosus lähema 12 kuu jooksul järgmise 12 kuu jooksul
väga tõenäoline ++ 1,9 - -
väga tõenäoline ++ 10,3 7,6 7,7
küllaltki tõenäoline + 3,8 - -
küllaltki tõenäoline + 24,2 24,6 26,4
küllaltki ebatõenäoline – 9,8 - -
küllaltki ebatõenäoline – 32,6 33,2 32,2
täiesti ebatõenäoline – – 80,7 - -
täiesti ebatõenäoline – – 26,1 27,8 26,2
ei oska öelda 3,8 - -
ei oska öelda 6,8 6,8 7,5
saldo -82 - -
saldo -20 -25 -21
15. Suuremate kulutuste tegemise tõenäosus oma maja
12. Pere praegune rahanduslik olukord või korteri kapitaalseks ümberehitamiseks või
säästetakse palju ++ 5,7 4,3 3,8 remontimiseks järgneva 12 kuu jooksul
säästetakse natuke + 37,6 38,8 37,2 väga tõenäoline ++ 4,0 - -
tullakse ots–otsaga välja = 32,9 30,8 35,1 küllaltki tõenäoline + 14,7 - -
kulutatakse varasemaid sääste – 14,8 18,4 17,2 küllaltki ebatõenäoline – 26,3 - -
elatakse võlgu –– 6,0 4,9 4,1 täiesti ebatõenäoline – – 49,8 - -
ei oska öelda 3,0 2,8 2,6 ei oska öelda 5,2 - -
saldo 11 10 10 saldo -52 - -
TARBIJABAROMEETER (saldod)
Küsimus 1992–2025 2024 2025
min kesk max 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9
PEREKONNA MAJANDUSLIK OLUKORD
Viimased 12 kuud -53 -10 18 -32 -34 -31 -34 -32 -38 -38 -36 -37 -33 -37 -38 -37
12 kuu pärast -46 -3 17 -29 -31 -29 -32 -36 -35 -31 -32 -32 -32 -36 -34 -30
TULEVIKU HINDAMISE RASKUS -29 -12 10 -13 -14 -12 -11 -14 -15 -18 -17 -15 -16 -15 -17 -18
RIIGI MAJANDUSLIK OLUKORD
Viimased 12 kuud -75 -14 38 -68 -68 -68 -70 -69 -68 -65 -65 -64 -65 -69 -71 -67
12 kuu pärast -69 -5 27 -52 -53 -53 -54 -58 -53 -49 -50 -48 -51 -56 -54 -47
HINNAD
Viimased 12 kuud -29 43 92 71 72 72 77 74 74 76 74 77 78 80 81 83
Muutus % -des 1 12 17 11 11 11 11 11 11 11 11 11 11 10 11 11
Järgmised 12 kuud -33 34 85 43 45 46 49 54 48 48 48 50 53 55 47 41
Muutus % -des -1 8 21 9 10 10 10 10 10 10 10 9 10 9 9 9
TÖÖPUUDUS -22 18 76 52 55 52 54 54 52 45 41 44 43 44 46 44
PÜSIKAUPADE OSTUD
Praegu -47 7 47 -33 -34 -32 -34 -40 -43 -38 -37 -34 -37 -42 -42 -42
Järgmise 12 kuu jooksul -66 -22 -2 -22 -28 -25 -28 -29 -26 -23 -26 -23 -23 -26 -24 -23
SÄÄSTUD
Praegu -75 -21 8 -21 -19 -15 -17 -20 -25 -22 -22 -23 -22 -24 -28 -27
Järgmise 12 kuu jooksul -47 -23 15 -16 -17 -17 -19 -20 -22 -21 -20 -18 -19 -20 -25 -21
PERE RAHANDUSLIK OLUKORD -22 15 33 13 14 13 11 13 9 10 10 13 11 11 10 10
AUTO OSTMINE -89 -73 -55 x -77 x x -82 x x -82 x x -83 x x
MAJA, KORTERI OSTMINE -93 -84 -64 x -81 x x -81 x x -85 x x -82 x x
MAJA, KORTERI REMONT -70 -43 -14 x -50 x x -53 x x -54 x x -52 x x
KINDLUSTUNDE INDIKAATOR -45 -11 14 -34 -37 -34 -37 -39 -38 -35 -36 -35 -35 -39 -38 -34
47
Majandusindikaatorid Konjunktuur nr 234, september 2025
3. Eesti majandusareng 1993−2024 ja prognoos 2025
Taastanud 1991. aastal oma iseseisvuse, viis Eesti turumajanduse tingimustes edu saavutamiseks kiiresti läbi
mitmeid ümberkorraldusi. Reformide käigus ja tootmise viimisel vastavusse uute välisturgude nõuetega
vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt aastatel 1992−1994 ligi veerandi võrra. Majanduse tõus algas
1995. aastal, millele järgnevad 20 aastat olid küllaltki eriilmelised. Ebastabiilsust põhjustasid muutused
väliskeskkonnas. Esimene mõõn aastatel 1998−1999 tuli kaudselt Venemaa finantskriisist. Järgnes 8-aastane
tõusuperiood ligi 8%-lise keskmise majanduskasvuga, mis lõppes majanduse ülekuumenemisega ja 2008.
aastal alanud suure ülemaailmse finantskriisiga. Eesti majandus kukkus oluliselt ja kriisist taastumine võttis
3−4 aastat. 2015. aastal aeglustus Eesti majanduskasv 2%-le, kuid 2016. aastal olukord taas paranes ja
võrdlemisi kiire majanduskasv (keskmiselt 4% aastas) kestis 2019. aastani. 2020. aastal Covid-pandeemiaga
kaasnenud majanduslangusest (3%) taastus Eesti majandus 2021. aastal kiire 8% majanduskasvuga. Alates
2022. aastast on Eesti majanduskasvu pidurdanud Venemaa sõda Ukraina vastu. 2024. aastal hakkas olukord
meie lähematel eksporditurgudel Soomes ja eriti Rootsis veidi paranema, avardades võimalusi Eesti ekspordi
taastumiseks, kuid kasuks ei tule Ameerika Ühendriikide poolt kehtestatud imporditollid.
Nüüd kõigest lähemalt:
Sisemajanduse koguprodukt (SKP). Reformide ja majanduse ümberstruktureerimise käigus (1992−1994)
kahanes sisemajanduse koguprodukt (püsivhindades) ligi veerandi võrra. 1994. aasta teisel poolel alanud
tõus kestis 2007. aastani, erandiks 1999. aasta. Nominaalhindades suurenes SKP 1995−2007 ligikaudu 6
korda. Majanduse reaalkasv oli perioodil 2000−2007 keskmiselt 8% aastas. Areng kiirenes pärast EesG
liitumist Euroopa Liiduga ja 2006. aastal omandas majandus juba ülekuumenemise tunnuseid. Olukord
muutus järsult 2008. aastal, kui Eesti majanduse jahutamisele kinnisvarabuumist lisandus ülemaailmne
finantskriis. Esimesel kriisiaastal 2008 langes SKP 5% ja järgmisel 15%, kriisieelne tase taastus alles 2016.
aastal. Uus majanduskasvu kiirenemine algas 2017 (kasv 5,6%) ja kestis 2019. aastani. 2020. aasta Covid-
kriisi aegses globaalses majanduslanguses kahanes ka Eesti majandus 2,9%, juba 2021. aastal järgnes tõus
8,3%, kuid 2022. a taas langus 1,2% ja 2023. aastal 2,7%, mis 2024. aastal aeglustus 0,1%-le. SKP elaniku
kohta (hindade erinevust arvestades) moodustas 2024. a 79% Euroopa Liidu 27 riigi keskmisest (2023. a 80%,
2020−2021. a seni kõrgeim näitaja 85%). 2025. aastaks prognoosib EKI SKP kasvu 0,4−0,7% püsivhindades.
Tarbijahinnaindeks (THI). Tarbekaubad ja tasulised teenused kallinesid krooni ajal 10,7 korda (1992. a juunist
kuni 2010. a detsembrini). Tarbijahindade tõus aeglustus seejuures aastast aastasse, jõudes 2003. aastal
1,3%-ni ja kiirenes seejärel aastail 2004−2006 3−4%-le aastas. Hinnatõusu aluseks oli siis siirdemajandus-
riikidele iseloomulik hinnakonvergents. Sel perioodil kasvasid administratiivselt reguleeritavad hinnad
kiiremini vabalt kujunevaist hindadest ja teenuste hinnad kaupade hindadest. Nõudmis- ja pakkumispoolsete
tegurite koosmõjul hakkas 2007. aastal inflatsioon taas kiirenema: 2007. aastal oli THI 6,6% ja 2008. aastal
koguni 10,4%. Olukord muutus järsult 2009. aastal, mil majanduslanguse ja vähenenud nõudluse mõjul
hinnad langesid 0,1%. Majanduskasvu taastumisel perioodil 2010−2013 tõusid tarbijahinnad taas 3−5%
aastas. 2014. aastal, kui nafta jt toormete hinnad maailmaturul järsult kukkusid, langes Eesti kaheks aastaks
deflatsiooni. 2016. aastal tõusid hinnad vaid 0,1% ja seejärel aastail 2017−2019 piirdus hinnatõus 2−3%-ga
48
Konjunktuur nr 234, september 2025 Majandusindikaatorid
aastas. Covid-kriisi aegu aga langesid tarbijahinnad 2020. a 0,4%, pöördudes nõudluse taastudes 2021. aastal
tõusule 4,6% võrra. Kiirele tarbijahindade tõusule (2022. a 19,4% ja 2023. a 9,2%) järgnes 2024. a kasvu
aeglustumine 3,5%-le, millega Eesti oli inflatsiooni kiiruselt EL neljas riik. Ilmselt kiireneb hinnakasv 2025.
aastal 5,5%-le. Tarbekaupade ja teenuste hinnatase Eestis on jõudnud Eurostati andmeil EL keskmisele
tasemele, olles 2024. aastal sellest täpselt 100% (2023. a 101%, 2022. a 99%).
Tööhõive ja töötus. 90-ndatel aastatel vähenes tööga hõivatute arv Eestis oluliselt negatiivse iibe ja
väljarände tõttu. Trend muutus 2000. aastal ja järgneva 8 aastaga tõusis hõivatute arv 585 tuhandelt 658
tuhande inimeseni. Kinnisvarabuumi aegu lisandus ehitussektorisse ligi 40 tuhat töötajat. Seejärel 2009. a
alanud majanduskriisis langes hõivatute arv 594 tuhandeni, kuid järgnenud aeglane hõive tõus viis hõivatute
arvu 2019. aastaks 668 tuhandeni. Pärast Covid-kriisi aegset hõive alanemist 651 tuhandele on hõivatute arv
osalt tänu sisserändele taas tõusnud, jõudes 2024. aastal 699 tuhandele. Hõivatud on 69% tööealisest
rahvastikust. Registreeritud töötuse määr kasvas iseseisvuse algaastatel ja ulatus 2004. aastal 10%-ni.
Järgnes buumiaja lõpuni kestnud hõivatute arvu kasv, mis langetas töötuse 2007. aastaks 4,6%-le. 2009. a
alanud kriis kergitas töötuse määra 16,7%-le (2010), järgnes taas aeglane tööpuuduse vähenemine 4,5%-le
2019. aastal. Covid-kriisi ajal tõusis töötuse määr 6,8%-le (2020), alanedes seejärel 2022. aastaks 5,6%-le.
Nõrgenenud välis- ja sisenõudlus koos tööealise elanikkonna arvu kasvuga tõstis töötuse määra 2023. aastal
6,4%-le ja 2024. aastal 7,6%-le, sh alla 25-aastaste seas oli see 19%. EKI hinnangul ei vähene töötus ka 2025.
aastal ja võib ulatuda 7,8%-ni.
Bruto- ja reaalpalk. Aastail 1992−2008 keskmine brutopalk järkjärgult suurenes, ületades 400 euro piiri 2003.
aastal ja 800 euro piiri 2008. aastal. Palga kasv oli kuni 2008. aastani kiirem tarbijahindade tõusust, tagades
reaalpalga kasvu, mis oli kiireim buumiaastatel, üle 10% nii 2006. kui ka 2007. aastal. Majanduskriisi ajal 2009.
aastal langes keskmine brutopalk 784 eurole, reaalpalk vähenes ligi 7%. Buumiaegne rekordtase ületati 2011.
aastal ja aastail 2013−2019 kasvas reaalpalk keskeltläbi 5% aastas ehk kiiremini majanduskasvust, mis oli
keskmiselt 3% aastas. 2020. aastal reaalpalga kasv aeglustus ja 2021−2022 reaalpalk kiire inflatsiooni oludes
juba vähenes, vastavalt 2,7% ja 6,5% aastas. Alates 2023. aastast keskmine bruto- kui reaalpalk taas tõusid,
kerkides 2024. aastal 1981 eurole (kasv 8%, reaalkasv 4%). 2025. aastaks prognoosib EKI keskmist brutopalka
2097 eurot (reaalkasv 0,3%) ja mediaanpalka 1728 eurot (reaalkasv 0,6%).
49
Majandusindikaatorid Konjunktuur nr 234, september 2025
Väliskaubandus. Kaupade eksport ja import arenesid teisel iseseisvusajal kiiresti, seda kuni buumini 2008. a.
Kriisiaastal 2009 vähenes väliskaubanduse käive ligi veerandi võrra, kuid juba 2010. aastal oli kriisieelne tase
ületatud. Ekspordi käive tõusis 1993. aasta 0,7 mld eurolt (45% SKP suhtes) kümne aastaga 2003. a juba 4,0
mld euroni ja 2008. aastal 5 mld euroni (52% SKP-st). Kriisi aegu vähenes kaupade eksport 6,5 mld euroni,
kuid jõudis juba 2012. aastal uue rekordtasemeni 12,5 mld eurot (70% SKP-st). Ekspordikäibe vähenemisele
2013−2015. a ca 2% aastas järgnes uus tõus ja kasv kolme aastaga 2016−2018 kokku 24%. Pärast pandee-
miast tingitud tagasilööki sai ekspordikäive suureneda 2022. aastani, jõudes 21,3 mld euroni. Nõrgeneva
välisnõudluse tõttu vähenes eksport 2023. aastal 16% ja 2024. aastal veel 4% 17,4 mld eurole. Eksport
elavneb taas alates 2024. aasta IV kvartalist. 2025. a 7 kuuga oli ekspordikäive suurenenud aastavõrdluses
9%, sh Eesti päritolu kaupade eksport 5%. 2025. a võib eksport suureneda 19,4 mld eurole.
Kaupade impordi käive on tavapäraselt mõnevõrra (15−30%) ekspordist suurem, 2024. aastal 19% võrra.
Impordinõudluse kiiret kasvu on soodustanud nii välismaiste otseinvesteeringute sissevool, eriti
buumiaastatel kui ka eratarbimise areng. Impordis Soomest ja Rootsist on olulisel kohal ka allhanketöödeks
vajalik toore ja materjalid. Enne Covid-kriisi 2018.−2019. a impordiG kaupu keskmiselt 16 mld euro eest
aastas, 2020. aastal vaid 15 mld euro eest. Pärast 2022. aasta rekordilist importi 25,4 mld euro eest on
sissevedu vähenenud ja 2024. aastal imporditi kaupu 20,7 mld euro eest. 2025. a 7 kuuga suurenes import
aastavõrdluses 9%, aastaks prognoosib EKI impordikäivet 22,6 mld eurot.
Tööstustoodang. Tööstuse osakaal loodud lisandväärtuses on majanduse ümberstruktureerimise käigus
vähenenud 28%-lt (1992. a) 2024. aastaks 17%-le. Tööstustoodangu maht on siiski enamikul aastatel järje-
pidevalt kasvanud, v.a 1999. ja 2008.−2009. aasta kriiside ajal ning alates 2019. aastast. Märkimisväärselt
kiire oli tööstuse areng aastail 2000−2007, mil toodangu mahuindeks tõusis keskmiselt 10% aastas. Areng
tugines suuresti kasvanud välistellimustele, sh allhangetele. 2008. aastal alanud ülemaailmsest finantskriisist
tingitud nõudluse langus tõi kahe aastaga toodangu 29%-lise vähenemise. Järgnenud kiire tõusuga
2010−2011 suurenes tööstustoodang taas 48%, seejärel nõrgema välisnõudluse tõttu areng aeglustus.
Aastail 2012−2018 kasvas tööstustoodang keskmiselt 3% aastas, vähenes aga seejärel 2019−2020 (2% ja 5%).
2021. aasta taastumisele (6,4%) järgnes alates 2022. aastast jälle langus, sest majandusraskused
Põhjamaades nõrgendasid nõudlust Eesti tööstustoodangule ja 2023−2024 nõrgenes ka siseturu nõudlus.
Töötleva tööstuse toodang vähenes 2022. a 3%, 2023. a 10% ja 2024. a 4%. 2025. aastal võib tänu välis-
nõudluse paranemisele loota töötleva tööstuse toodangu kasvu 3,5%.
50
Konjunktuur nr 234, september 2025 Majandusindikaatorid
Tähtsamad majandusnäitajad 2009−2024 ja prognoos 2025. aastaks
Mõõt-
Näitaja 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
ühik
Sisemajanduse
mld € 14,7 16,7 18,1 19,2 20,4 21,0 22,2 24,3 26,4 28,5 27,9 31,5 36,3 38,4 39,8 41,8
koguprodukt (SKP)
SKP, muutus
% 2,4 7,6 3,7 1,8 3,3 1,8 3,1 5,6 3,7 3,7 −2,9 8,3 −1,2 –2,7 –0,1 0,7
püsihindades
Eratarbimine,
muutus % −1,3 3,7 5,3 4,2 4,1 4,6 4,1 2,1 4,5 4,2 −1,0 7,2 3,2 −1,6 0,0 0,5
püsihindades
Investeeringud
põhivarasse,
% −2,2 35,6 12,0 1,5 −2,6 −3,2 5,1 13,9 10,5 6,2 17,8 4,5 −15,2 2,3 −6,5 4,0
muutus
püsihindades
Valitsemissektori
kulutused,
% −0,7 2,4 3,2 2,8 1,4 3,1 2,6 1,9 1,1 3,3 3,9 3,8 −1,6 0,6 1,8 1,5
muutus
püsihindades
Tarbijahinnaindeks
% 3,0 5,0 3,9 2,8 −0,1 −0,5 0,1 3,4 3,4 2,3 −0,4 4,6 19,4 9,2 3,5 5,5
(aasta keskmine)
Tööstustoodangu
tootjahinnaindeks % 3,3 4,4 2,3 4,1 −1,6 −2,0 −0,7 3,6 2,6 −0,2 −2,4 12,4 26,8 0,9 −0,9 1,0
(aasta keskmine)
Kaupade eksport mld € 8,7 12,0 12,5 12,3 12,0 11,6 11,9 12,9 14,4 14,4 14,3 18,3 21,7 18,2 17,4 19,4
Kaupade import mld € 9,3 12,7 14,1 13,9 13,8 13,1 13,5 14,8 16,2 16,1 15,1 20,0 25,4 21,1 20,7 22,6
Kaubavahetuse
mld € −0,5 −0,7 −1,6 −1,6 −1,8 −1,5 −1,6 −1,9 −1,8 −1,7 −0,9 −1,7 −3,7 −3,0 −3,3 −3,2
saldo
Teenuste eksport mld € 3,6 4,0 4,7 5,0 5,4 5,3 5,5 6,1 6,7 7,2 5,7 8,6 11,0 11,9 12,5 13,6
Teenuste import mld € 2,2 2,7 3,1 3,6 3,7 3,6 3,9 4,2 4,7 5,1 5,6 7,7 8,4 9,1 9,5 10,6
Jooksevkonto
mld € 0,3 0,2 −0,3 0,0 0,1 0,3 0,2 0,4 0,1 0,6 −0,7 −1,2 −1,1 –0,5 –0,5 –0,2
saldo
SKP suhtes % 1,8 1,3 −1,9 0,3 0,6 1,5 1,0 1,7 0,6 2,0 −2,5 −3,7 −3,1 –1,3 –1.3 −0,5
Töötuse määr % tööjõust 16,7 12,3 10,0 8,6 7,4 6,2 6,8 5,8 5,4 4,4 6,8 6,2 5,6 6,4 7,6 7,8
Nominaalpalk
€ 792 839 887 949 1005 1065 1146 1221 1310 1407 1448 1474 1645 1832 1981 2097
keskmiselt kuus
Reaalpalga kasv
eelmise aasta % −2,0 0,9 1,8 4,2 6,0 6,5 7,5 3,1 3,9 5,1 3,3 −2,7 −6,5 2,1 4,4 0,3
suhtes
Mediaanpalk € 1200 1340 1501 1628 1728
Tööstustoodang,
% 23,5 19,9 1,1 4,1 3,9 0,3 3,4 4,0 4,9 −2,0 −5,0 6,4 −1,9 −10,5 −3,0 2,0
mahuindeks
sh töötlevas
% 23,2 22,6 1,7 3,8 4,9 1,4 3,3 3,1 4,0 2,0 −4,0 6,4 −2,7 −9,8 −4,4 3,5
tööstuses
Jaemüük,
% −1,8 6,2 8,8 5,5 6,4 6,7 3,7 3,3 3,5 5,4 1,8 10,0 2,0 −8,0 –3,0 3,5
mahuindeks
Omal jõul Eestis
mld € 1,3 1,7 2,0 2,2 2,2 2,1 2,2 2,8 3,2 3,5 3,4 3,8 4,6 3,9 3,7 3,8
tehtud ehitustööd
51
Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele Konjunktuur nr 234, september 2025
4. Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevuse mõju kohta
Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele
Ettevõtjate hinnang valitsuse viimase 3 kuu tegevuse mõjule Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsi-
võimele oli septembris pigem negatiivne kui neutraalne. Valitsuselt oodatakse ebakindluse vähendamist
ja stabiilse keskkonna loomist majandustegevuseks, pikaajalist perspektiivi ja majanduskasvu eesmärgiks
seadmist, samuti inflatsiooni ohjamist ja ettevõtlust toetavaid otsuseid.
EKI on alates 2015. aasta detsembrist kord kvartalis küsinud ettevõtete juhtidelt: Milline on teie hinnangul
valitsuse viimase 3 kuu tegevuse mõju Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele? Juhtidel paluti
valida üks kolmest etteantud variandist (positiivne, neutraalne, negatiivne) ja oma vastust põhjendada.
Alates 2015. aasta detsembrist kuni 2025. aasta septembrini on küsimust küsitud kokku 40-l korral. Eestis
on sel ajavahemikul olnud võimul 8 valitsust. Küsitlemise perioodil (2025. aasta septembri kaks esimest
nädalat) oli võimul Kristen Michali teine valitsus, mis astus ametisse 25. märtsil 2025 ning mille moodus-
tasid Eesti Reformierakond ja Eesti 200.
2025. aasta septembris saadeti küsimus veebiankeediga 2147-le EKI äribaromeetri valimisse kuuluvale
juhile, kellest vastas 562 ja neist 220 lisas hinnangule põhjenduse. 65% vastanutest hindas septembris
valitsuse viimase 3 kuu tegevuse mõju Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele negatiivselt, 32%
andis neutraalse ja 2% positiivse hinnangu (juunis 2025 vastavalt 51%, 44% ja 5%). Septembris antud
hinnangud olid sarnased 2025. aasta märtsis antud hinnangutega ehk võrreldes juuniga on neutraalsete
hinnangute osakaal vähenenud ja negatiivsete hinnangute osakaal suurenenud (saldo21 septembris −63,
juunis −46, märtsis −63, aasta tagasi −71, pikaajaline keskmine −40). Aasta tagasi oli eMevõtjate hinnang
negatiivsem (joonis 4.1).
Joonis 4.1. Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele (% vastanutest)
Septembris olid kõigi sektorite (kaubandus, teenindus, tööstus, ehitus) ettevõtete juhtide hinnangud pigem
negatiivsed kui neutraalsed. Negatiivsete hinnangute osakaal varieerus alates 58% (ehitus) kuni 75%-ni
21 Saldo on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahe.
52
Konjunktuur nr 234, september 2025 Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele
(kaubandus), neutraalsete hinnangute osakaal 25% (kaubandus) kuni 37%-ni (ehitus). Võrreldes juuniga
halvenesid septembris kõigi vaadeldud sektorite juhtide hinnangud (joonis 4.2). Kõige rohkem väljendasid
rahulolematust taas kaubandusettevõtete juhid (75% sektori juhtidest, saldo −75), teeninduseMevõtete
juhid (65%, saldo −63), tööstuseMevõtete juhid (65%, saldo −62) ja ehituseMevõtete juhid (58%, saldo −53).
Positiivsete hinnangute osakaal vähenes ja oli tagasihoidlik (2%), kuid varieerus sektoriti alates 0%
(kaubandus) kuni 5%-ni (ehitus).
Valitsusele heideti valdavalt ette ebamäärasust ja ebakindlust nii sõnumites kui tegevustes ning
maksutõuse ja maksudega mängimist (kehtestamist ja tühistamist), kõrget inflatsiooni ja palgasurvet, mis
loovad ebakindlust tulevikuks ja pärsivad ettevõtlust, samuti pikema plaani kas puudumist või suutmatust
seda kommunikeerida, mistõttu on ettevõtjatel keeruline tegevusi planeerida. Valitsuselt oodatakse
stabiilse keskkonna loomist majandustegevuseks ja pikaajalist perspektiivi investeeringute ja äritegevuse
planeerimiseks, inflatsiooni ohjamist, ettevõtlust toetavaid otsuseid, investeeringute ja välisinvesteerin-
gute soodustamist, majanduskasvu eesmärgiks seadmist, selge pildi omamist riigi rahandusest ja riigi
kulude kontrolli alla saamist, bürokraatia vähendamist, asjatundjate kaasamist, tegelemist energia-
poliitika ja elektri hinnaga ning reaalsete keskkonnaeesmärkide püstitamist.
Joonis 4.2. Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele (saldod, %)
Positiivse hinnangu andjad tõid põhjendustes esile plaanitud maksutõusude ärajätmise kaalumist, vajalike
kärbete tegemist ja lootust teatud maksude tagasipööramisele, mis võiks ettevõtluskeskkonda soosida.
Samuti märgiti positiivsena, et valitsus on alustanud ettevõtjate kuulamist.
Neutraalse hinnangu andjad märkisid selgitustes, et tegusid pole, suuri muutusi pole tehtud või pole
viimase kolme kuu tegevused midagi mõjutanud, küll aga varasemad. Avaldati arvamust, et virisemist
võiks olla vähem ja valitsus saab maksude suurust küll mõjutada, kuid ei suuda mõjutada Euroopa ja
maailma majandust ning ettevõtjad peavad ise otsustama ja leidma lahendusi hakkamasaamiseks, sest
kõike kinni maksta ei saa. Märgiti, et maksud mõjutavad kõiki tootmissisendeid ning neutraalne hinnang
anti käibemaksu tõusu ja kõrge elektri hinna tõttu. Neutraalne hinnang anti ka seetõttu, et tellimuste
mahud on kukkunud, suurte probleemide tõttu ehitusturul ja infrastruktuuri ehituses, keskpärase
inflatsiooni ohjeldamise tõttu ning et pole pakutud lahendusi majanduskeskkonna parandamiseks, kuid
viimase kolme kuu jooksul pole ka astutud otseselt keskkonda halvendavaid samme. Hinnangut
põhjendati valitsuses toimuva tõmblemisega, pideva mõtete muutustega. Neutraalseks jäädi veel
seetõttu, et valitsuse otsused ei ole ettevõtet puudutanud ega seganud ettevõtte tööd ning tegeletakse
igapäevase erialase tööga ja ei olda viimaste otsustega kursis.
53
Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele Konjunktuur nr 234, september 2025
Negatiivse hinnangu andjad märkisid hinnangu põhjendustes valdavalt ebamäärasust ja ebakindlust nii
sõnumites kui tegevustes ning jätkuvalt ka maksutõuse, inflatsiooni ja palgasurvet. Tauniv hinnang anti
vastuoluliste, muutuvate ja segaste sõnumite tõttu (sh riigi majandusolukorrast), mis loovad ebakindlust
tulevikuks ja pärsivad ettevõtlust, töötajatel on kartus oma tuleviku pärast. Märgiti, et valitsuse
tegevusest on jäänud mulje, et nad ise ka ei tea, mida on vaja teha, toimub tõmblemine ja kaootilisus.
Jätkuvalt põhjendati negatiivset hinnangut maksukeskkonna ebastabiilsuse, maksutõusude ja maksudega
mängimisega (kehtestamine ja tühistamine), mis tekitavad ebastabiilse keskkonna majandustegevuseks,
samuti pikema plaani kas puudumist või suutmatust seda kommunikeerida, mistõttu on ettevõtjatel
keeruline tegevusi planeerida. Märgiti, et ettevõtlus vajab stabiilset keskkonda ja perspektiivi, et
planeerida investeeringuid ja äritegevust, kuid segaduse ja ebastabiilsuse külvamine ei aita kuidagi kaasa
majanduse kasvule aitamisele. Avaldati arvamust, et maksutõusudega põhjustatakse täiendav kulusurve
ettevõtjatele ja tarbijatele (mõju tarbija käitumisele), mis halvendab riigi konkurentsivõimet teiste
riikidega ja majanduse seisukorda. Ettevõtjad märkisid, et makse ei tõsteta majanduslanguses. Toodi esile,
et käibemaksu tõus on kandunud hindadesse ja vähendanud tarbijate ostujõudu ning hinnatõusud
mõjutavad sisendite hindu, mis on kohati suuremad kui käibemaksumäär ning ettevõtte kulud suure-
nevad. Väikesed ettevõtted on väga raskes seisus ja mõned kaaluvad lõpetamist, kuid tunnetatakse, et
valitsust ei huvita väikefirmade käekäik.
Märgiti, et riigis on kõrge inflatsioon, mille ohjamisele tähelepanu ei pöörata. Vastanute hinnangul
puuduvad ettevõtlust toetavad otsused ning ettevõtjate murede ja soovitustega ei tegeleta, samuti
peetakse investeeringuid ebapiisavateks ja välisinvesteeringute soodustamist ebapiisavaks.
Valitsusele heideti ette strateegia puudumist, valimistest tulenevat populismi (makse ja majandust
turgutavad otsused on suunatud ainult mõjutama poliitiliste erakondade populaarsust); riigi tegude
vastupidisust lubadustele; ainult rääkimist, sisuliste küsimustega mittetegelemist; ainult kaitsesse
panustamist; kiirendatud korras relvastuse jaoks laenatud rahade kulutamist ning sõjaga hirmutamise
jätkumist. Negatiivne hinnang anti põhjendamatute palgatõusu lubaduste andmise tõttu avalikule
sektorile; riigi halduskulude ja valitsussektori kulude lõputu tõusu tõttu, kuna riigi kulud ei ole kontrolli all,
sest indekseerimist pole pausile pandud ja bürokraatiat pole vähendatud; samuti riigiametite töös
esinevate pidevate vigade ja vastutamatuse tõttu, kuna riigil pole selget pilti oma rahandusest ja riigis on
madal õiguskindlus. Jätkuvalt toodi hinnangute põhjendustes välja arusaamatut energiapoliitikat;
asjatundjate puudumist valitsuses (eriti energia alal); energiahindade kontrollimatust; kütuse hinnatõusu;
tuuleparkide toetamist; ebareaalseid keskkonna eesmärke ning harimatust. Avaldati arvamust, et
töötajate poolne palgasurve ja palgaralli vähendavad ettevõtte ekspordivõimekust.
54
Konjunktuur nr 234, september 2025 EKI toidukorv
6. EKI toidukorvi maksumus: III kvartal 2025
EKI toidukorv kallines III kvartalis 2,8%. Aastavõrdluses (september 2025/september 2024) kallines
toidukorv 9,7%.
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) toidukorv22 maksis septembris 130.18 € ning oli 2024. aasta septembri
toidukorvist 9,7% (11.51 €) kallim. Võrreldes 2025. aasta juuniga on toidukorv kallinenud 2,8% ehk 3.54 €
(tabel 6.1, joonis 6.1 ja 6.2).
Septembris võrreldes juuniga kallinesid enim kala, kanamunad, liha- ja piimasaadused, odavnesid
köögivili ja kartul.
Piimatoodete ostmisele kulutas septembris neljaliikmeline pere 27.27 € nädalas, mis on 3,6% võrra enam
kui juunis. III kvartalis kallinesid kohupiim 12,9%, koor 7%, piim-keefir 3% ja juust 0,6%. Või hind jäi samaks.
Lihasaaduste ostukulud moodustavad endiselt suurima osa (30%, 38.56 €) kogu 4-liikmelise pere nädala
toidukorvi maksumusest. Võrreldes juuniga tõusid septembris ostukulud kõikidele lihatoodetele:
hakklihale 8,1%, lihale 5,1%, keeduvorstile 3,9% ja
suitsulihatoodetele 1,8%. Joonis 5.1. EKI toidukorvi maksumus septembris
(1 nädala ostud Tallinna kauplustes,
Aiasaaduste maksumus toidukorvis vähenes sep-
tembris võrreldes juuniga 1,1%. Odavnesid juurvili €/4-liikmeline pere)
ja kartul vastavalt 16,1% ja 12,2%. Kallinesid õunad
21%. Neljaliikmelisel perel kulus septembris
aiasaaduste ostmisele kokku 14.11 € nädalas.
Teraviljasaaduste ostukulud vähenesid septembri
toidukorvis võrreldes juuniga vähesel määral
(0,1%). Neljaliikmeline pere kulutas nädalas leivale
8.48 €, saiale-sepikule 6.87 € ning jahule-tang-
ainetele 1.77 €.
Kala maksumus septembris võrreldes juuniga suu-
renes 8,4%. Kanamunade ostmisele kulutas nelja-
liikmeline pere septembris 5,6% rohkem kui juunis.
Võrreldes juuniga kallinesid septembris kohv
15,8%, kondiitritooted 2,5%, margariin 1,3% ning
odavnesid suhkur 10%, tee 4,7% ja limonaad 0,7%.
Aastaga (2025. aasta september võrreldes 2024.
aasta septembriga) on EKI toidukorv kallinenud
9,7%. Ostukorvis tõusis hind pea kõigis toote-
gruppides, vaid teravilja tootegrupi hind mõne-
võrra langes.
Piimasaadused kokku on aastavõrdluses 8,7%
kallimad. Koor kallines aastaga 21,8%, või 12,6%,
kohupiim 7,2%, piim-keefir 5,5%. Juust odavnes
aastaga 0,6%
Lihasaaduste maksumus ostukorvis oli 2025. aasta
septembris aastatagusest 13,2% suurem. Kõige
22 Eesti Konjunktuuriinstituudi toidukorv on püsiva koostise ja kaaluga ning vastab 4-liikmelise Tallinna pere 1 nädala tegelikele
ostudele Tallinna kauplustes. Toidukorvi kuulub 24 kaubagruppi 48 kindla toidukaubaga.
55
EKI toidukorv Konjunktuur nr 234, september 2025
rohkem kallinesid hakkliha 17,2% ja liha 17,1%. Samuti kallinesid suitsulihatooted ja keeduvorst
(vastavalt 6% ja 3,5%).
Aiasaaduste ostmisele tehtavad kulutused (võrreldes 2024. aasta septembriga) suurenesid 19,2%.
Juurvilja ja õunte ostukulud neljaliikmelise pere nädala toidukorvis kasvasid vastavalt 13,8% ja 88,5%.
Kartul odavnes 15,2%.
Teraviljasaadused odavnesid aastaga 0,5%. Enim odavnesid jahu 1,5% ja leib 1,3%, makaronid ja tangained
odavnesid 0,9%. Sai-sepik kallinesid 0,7%.
Aastaga kasvasid kulutused kanamunadele 10,7% ja kalale 7,5%.
Septembri ostukorvis vähenesid ostukulu aastatagusega võrreldes suhkrule 18,2% ning kasvasid kohvile
65,5%, margariinile 7,9%, kondiitritoodetele 7,6%, teele 7,2% ja limonaadile 2,7%.
Joonis 6.2. EKI toidukorvi maksumus kaubagruppide lõikes 2024−2025 (4-liikmeline pere/1 nädal, €)
56
Konjunktuur nr 234, september 2025 EKI toidukorv
Tabel 6.1. EKI toidukorvi maksumus ja selle muutumine Tallinna kauplustes (4-liikmeline pere/1 nädal)
Maksumus (€) Maksumuse muutus
sept '25− sept '25− sept '25/ sept '25/
Kaup Kogus
sept '24 juuni '25 sept '25 sept '24 juuni '25 sept '24 juuni '25
eurodes %-des
Nisujahu 0,5 kg 0.66 0.65 0.65 −0.01 0.00 −1.5 0.0
Makaronid,
0,5 kg 1.13 1.13 1.12 −0.01 −0.01 −0.9 −0.9
tangained
Leib 3 kg 8.59 8.47 8.48 −0.11 0.01 −1.3 0.1
Sai, sepik 2 kg 6.82 6.89 6.87 0.05 −0.02 0.7 −0.3
Liha 2 kg 21.87 24.36 25.61 3.74 1.25 17.1 5.1
Hakkliha 250 g 2.04 2.21 2.39 0.35 0.18 17.2 8.1
Keeduvorst 1 kg 7.49 7.46 7.75 0.26 0.29 3.5 3.9
Suitsulihatooted 200 g 2.65 2.76 2.81 0.16 0.05 6.0 1.8
Piim, keefir 6l 8.02 8.21 8.46 0.44 0.25 5.5 3.0
Kohupiim 0,5 kg 2.77 2.63 2.97 0.20 0.34 7.2 12.9
Juust 400 g 4.86 4.80 4.83 −0.03 0.03 −0.6 0.6
Või 400 g 5.16 5.81 5.81 0.65 0.00 12.6 0.0
Koor 1,5 l 4.27 4.86 5.20 0.93 0.34 21.8 7.0
Kanamunad 10 tk 2.72 2.85 3.01 0.29 0.16 10.7 5.6
Kala 0,7 kg 4.54 4.50 4.88 0.34 0.38 7.5 8.4
Margariin 250 g 1.40 1.49 1.51 0.11 0.02 7.9 1.3
Suhkur 1 kg 1.32 1.20 1.08 −0.24 −0.12 −18.2 −10.0
Kohv 100 g 1.42 2.03 2.35 0.93 0.32 65.5 15.8
Tee 50 g 1.53 1.72 1.64 0.11 −0.08 7.2 −4.7
Kondiitritooted 1,3 kg 12.32 12.94 13.26 0.94 0.32 7.6 2.5
Juurvili 2 kg 2.24 3.04 2.55 0.31 −0.49 13.8 −16.1
Kartul 4 kg 6.30 6.08 5.34 −0.96 −0.74 −15.2 −12.2
Puuvili 2 kg 3.30 5.14 6.22 2.92 1.08 88.5 21.0
Limonaad 4 pdl 5.26 5.44 5.40 0.14 −0.04 2.7 −0.7
KOKKU 118.67 126.64 130.18 11.51 3.54 9.7 2.8
57
Maailmamajanduse konjunktuur Konjunktuur nr 234, september 2025
Lisa 1
Riikide majandusindikaatorid 23
(protsentides)
SKP
Tarbijahinnad Tööpuuduse
II kv 2025/
2025 2025 määr
II kv 2024
USA 2,1 1,3 2,8 4,3 Aug
Hiina 5,2 4,9 −0,1 5,2 Juuli
Jaapan 1,7 0,9 3,2 2,3 Juuli
Suurbritannia 1,2 1,0 3,7 4,7 Mai
Kanada 1,2 1,0 2,0 7,1 Aug
Euroala 1,5 1,2 2,0 6,2 Juuli
Austria −0,1 0,1 3,0 5,5 Juuli
Belgia 1,0 1,0 3,8 5,8 Juuli
Prantsusmaa 0,8 0,7 1,0 7,6 Juuli
Saksamaa 0,2 0,2 2,1 3,7 Juuli
Kreeka 1,7 2,2 2,7 8,0 Juuli
Itaalia 0,4 0,5 1,7 6,0 Juuli
Holland 1,5 1,1 3,0 3,8 Juuli
Hispaania 2,8 2,6 2,3 10,4 Juulil
Tšehhi 2,3 2,1 2,4 2,8 II kv
Taani 1,3 2,5 1,8 2,9 Juuli
Norra −2,1 1,1 2,8 4,9 Juuni
Poola 3,4 3,3 3,9 5,5 Aug
Venemaa 1,1 0,9 8,7 2,2 Juuli
Rootsi 1,6 1,5 2,3 8,0 Juuli
Šveits 1,2 1,3 0,1 2,9 Aug
Türgi 4,8 2,8 34,2 8,3 Juuli
Austraalia 1,8 1,7 2,2 4,2 Juuli
India 7,8 6,2 3,2 6,3 Aug
Argentina 5,8 4,5 41,2 7,9 I kv
Brasiilia 2,2 2,1 5,1 5,8 Juuni
Mehhiko 0 0,1 3,9 2,6 Juuli
23 Allikas: The Economist, 18 september 2025.
58
Konjunktuur nr 234, september 2025 Maailmamajanduse konjunktuur
Lisa 2
Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades
(sesoonselt silutud andmete alusel)
Min Kesk- Max 2025
Aeg Väärtus mine Aeg Väärtus apr mai juuni juuli aug sept
Euroopa Liit
Tööstus 04−20 −36,2 −4,1 12−21 13,1 -10,3 -10,2 -11,3 -10,5 -10,6 -10,3
Teenindus 05−20 −51,8 7,0 03−00 35,4 3,1 2,9 3,2 4,0 3,8 4,2
Tarbija 09−22 −28,4 −11,2 01−00 −1,9 -15,9 -14,5 -14,8 -14,5 -14,8 -14,3
Kaubandus 04−20 −35,0 −5,0 08−21 6,9 -7,0 -5,7 -6,3 -5,5 -5,1 -6,1
Ehitus 04−09 −36,2 −11,1 11−18 7,8 -5,7 -5,3 -4,7 -5,4 -5,7 -5,6
Majandususaldus 04−20 57,7 100,0 10−21 119,0 94,6 95,2 94,2 95,2 94,9 95,5
Euroala
Tööstus 04−20 −37,1 −3,9 10−21 14,9 -11,0 -10,3 -11,8 -10,4 -10,2 -10,3
Teenindus 05−20 −51,8 6,5 03−00 35,1 1,9 2,0 3,1 4,1 3,8 3,6
Tarbija 09−22 −28,8 −11,8 01−00 −1,8 -16,6 -15,1 -15,3 -14,7 -15,5 -14,9
Kaubandus 04−20 −35,9 −6,3 08−21 6,6 -8,9 -7,1 -7,6 -6,6 -6,4 -7,7
Ehitus 04−09 −34,8 −10,3 12−21 9,8 -4,0 -3,4 -3,0 -3,2 -3,6 -3,5
Majandususaldus 04−20 58,6 100,0 10−21 119,6 93,9 95,0 94,2 95,8 95,3 95,5
Belgia
Tööstus 05−20 −33,9 −8,1 06−21 7,4 -13,9 -11,1 -9,3 -13,7 -11,3 -10,9
Teenindus 04−20 −60,4 8,6 07−07 31,0 -7,9 -0,3 3,4 2,9 -2,3 -2,2
Tarbija 09−22 −28,0 −7,7 11−00 5,5 -19,5 -14,3 -12,7 -12,0 -12,6 -9,6
Kaubandus 05−20 −47,0 −6,4 10−10 11,7 -10,7 -0,4 -7,8 -3,4 -5,2 -6,6
Ehitus 01−15 −24,5 −7,1 03−22 8,9 -5,8 -8,4 -7,6 -7,1 -9,0 -8,6
Majandususaldus 04−20 57,4 100,0 07−21 120,0 87,8 95,7 97,6 95,3 94,8 96,2
Bulgaaria
Tööstus 04−20 −30,5 −2,8 01−08 12,0 -0,1 0,5 -0,3 -1,5 -1,1 -0,4
Teenindus 05−20 −39,9 9,4 04−07 30,2 8,7 8,4 11,2 11,1 12,4 10,8
Tarbija 10−12 −37,4 −24,7 07−01 −7,9 -21,3 -19,6 -20,0 -19,8 -21,4 -19,9
Kaubandus 05−20 −19,2 12,1 03−00 28,4 14,6 14,7 16,3 13,7 11,3 7,7
Ehitus 10−09 −56,9 −18,6 03−08 20,1 -4,4 -2,4 2,5 5,1 5,7 1,2
Majandususaldus 04−20 54,9 100,0 04−07 122,1 102,5 103,4 104,0 103,2 103,4 103,2
Tšehhi
Tööstus 02−09 −36,3 0,7 06−00 28,2 -7,5 -4,5 -7,5 -9,6 -5,4 -5,6
Teenindus 05−20 −20,7 31,2 11−03 53,0 30,2 37,9 36,5 33,2 39,8 37,5
Tarbija 07−22 −32,6 −10,5 03−18 7,5 -14,7 -9,3 -8,9 -6,0 -9,4 -7,4
Kaubandus 04−20 0,5 16,6 11−07 30,3 18,5 16,6 9,7 14,5 12,6 14,9
Ehitus 04−13 −54,0 −15,8 12−04 5,4 -2,9 -3,5 1,0 0,4 2,0 3,5
Majandususaldus 04−20 64,2 100,0 02−07 117,3 96,6 102,1 99,1 97,3 102,5 102,4
Taani
Tööstus 02−09 −43,1 −7,1 10−21 10,2 -3,4 -8,9 -11,3 -14,4 -14,6 -12,9
Teenindus 05−20 −47,2 4,5 05−10 26,7 5,7 5,8 6,4 7,8 7,1 8,7
Tarbija 10−22 −23,5 2,4 01−06 12,5 -14,4 -14,4 -13,4 -12,8 -14,1 -14,6
Kaubandus 11−22 −37,2 1,0 04−15 18,6 -2,8 1,7 0,2 -1,0 -2,6 5,6
Ehitus 09−09 −55,4 −14,0 05−06 16,2 -10,3 -10,8 -9,5 -11,7 -10,2 -10,7
Majandususaldus 04−20 58,8 100,0 10−21 118,9 96,7 92,8 92,6 90,9 89,7 92,2
Saksamaa
Tööstus 03−09 −42,1 −4,4 09−21 24,3 -19,9 -17,7 -20,8 -18,3 -19,5 -20,0
Teenindus 04−20 −39,0 11,5 10−00 48,7 2,4 1,6 3,5 3,5 4,0 1,4
Tarbija 09−22 −29,4 −8,3 01−18 2,8 -10,7 -8,7 -8,8 -8,4 -10,6 -9,3
Kaubandus 04−20 −46,7 −14,4 12−10 10,5 -26,0 -19,9 -21,5 -23,1 -21,9 -22,8
Ehitus 01−02 −52,2 −16,1 11−18 20,9 -16,3 -16,3 -14,0 -13,3 -13,2 -15,5
Majandususaldus 04−20 66,8 100,0 09−21 118,3 89,9 91,5 90,6 91,7 90,7 90,3
Eesti
Tööstus 04−20 −37,0 1,3 12−06 25,8 -9,1 -10,9 -12,3 -10,8 -12,1 -10,8
Teenindus 05−20 −64,8 5,2 01−06 37,9 -3,1 -5,6 -9,6 -5,3 -0,9 2,0
Tarbija 09−22 −43,2 −10,6 10−06 12,6 -36,8 -35,8 -35,3 -38,5 -36,8 -34,4
Kaubandus 04−09 −43,3 7,2 04−07 36,0 -19,0 -15,0 -13,9 -12,2 -15,6 -15,7
Ehitus 04−09 −75,8 −3,2 05−06 47,9 -18,4 -18,4 -18,3 -10,3 -13,0 -9,8
Majandususaldus 02−09 69,0 100,0 09−06 119,8 89,6 88,2 87,5 88,2 88,7 90,4
Iirimaa
Tööstus 04−20 −35,7 11,0 12−18 30,4 4,0 10,4 9,9 5,9 9,7 7,3
Teenindus 04−20 −58,7 22,1 11−15 58,8 17,9 18,6 18,3 26,3 15,8 16,8
Tarbija 12−10 −36,3 −7,4 01−00 15,6 -20,9 -16,9 -13,4 -17,7 -16,3 -16,7
Kaubandus 05−09 −35,4 4,6 07−00 36,3 6,9 2,9 2,1 11,8 9,6 8,5
Ehitus 02−09 −68,1 3,5 03−00 46,1 21,4 22,6 18,3 23,2 12,7 16,1
Majandususaldus 04−20 59,8 100,0 03−00 117,3 95,3 98,3 98,7 100,0 97,1 97,6
59
Maailmamajanduse konjunktuur Konjunktuur nr 234, september 2025
Min Kesk- Max 2025
Aeg Väärtus mine Aeg Väärtus apr mai juuni juuli aug sept
Kreeka
Tööstus 03−09 −37,4 −4,6 01−22 13,8 6,2 5,1 3,2 9,6 10,9 2,9
Teenindus 06−20 −47,1 8,9 09−00 56,9 30,2 28,6 28,3 29,1 29,9 29,7
Tarbija 02−12 −81,3 −40,1 04−00 0,5 -46,8 -42,7 -46,9 -47,6 -48,8 -45,6
Kaubandus 07−10 −44,3 1,6 05−07 37,1 -3,7 -2,1 13,3 0,6 -2,5 -0,1
Ehitus 04−20 −88,2 −24,4 03−00 37,0 13,8 16,4 22,1 18,4 25,9 14,4
Majandususaldus 08−15 76,8 100,0 09−00 119,6 107,3 106,9 106,0 108,9 110,0 106,2
Hispaania
Tööstus 03−09 −38,4 −6,5 02−22 9,4 -4,3 -5,0 -6,2 -4,5 -5,8 -4,7
Teenindus 05−20 −59,8 6,8 03−01 46,5 NA NA NA NA NA NA
Tarbija 08−12 −40,5 −14,7 03−00 2,5 NA NA NA NA NA NA
Kaubandus 04−20 −42,8 −4,5 04−15 16,9 NA NA NA NA NA NA
Ehitus 10−13 −69,9 −10,7 07−00 38,2 12,4 18,1 16,6 18,3 8,7 16,0
Majandususaldus 04−20 67,0 100,0 08−00 116,0 103,8 103,4 102,1 104,3 101,7 104,7
Prantsusmaa
Tööstus 04−20 −42,4 −6,1 06−00 15,2 -6,4 -10,4 -12,5 -11,7 -10,4 -10,3
Teenindus 05−20 −53,5 −0,1 03−01 14,7 -2,6 -6,0 -6,9 -4,2 -6,0 -2,1
Tarbija 09−22 −22,3 −11,3 01−01 2,0 -16,6 -17,6 -17,5 -16,9 -18,6 -19,3
Kaubandus 05−20 −41,8 −7,5 06−07 7,8 -14,4 -13,4 -14,7 -11,2 -10,1 -16,7
Ehitus 04−15 −46,5 −5,1 09−00 42,9 -14,0 -12,1 -12,2 -14,3 -13,8 -13,5
Majandususaldus 04−20 61,2 100,0 06−00 122,6 96,7 93,2 90,0 92,2 92,7 93,0
Horvaatia
Tööstus 04−20 −35,8 −1,4 08−17 15,7 1,3 2,3 1,6 2,2 -0,2 3,9
Teenindus 04−20 −66,8 6,9 09−21 29,7 16,1 16,6 14,2 6,3 20,2 8,8
Tarbija 08−09 −42,7 −20,0 01−20 −0,4 -14,4 -14,0 -11,9 -12,1 -12,3 -13,3
Kaubandus 04−20 −49,7 −0,7 08−17 21,9 1,9 0,5 -4,5 4,1 3,8 3,9
Ehitus 03−10 −50,0 −9,6 03−19 21,3 16,3 17,1 13,3 16,2 13,3 11,9
Majandususaldus 04−20 65,3 100,0 01−20 113,4 103,3 104,1 104,4 103,2 105,1 104,6
Itaalia
Tööstus 03−09 −32,6 −3,8 05−00 11,5 -8,9 -8,2 -7,5 -7,1 -7,7 -7,8
Teenindus 05−20 −58,4 2,3 04−00 30,5 -1,1 1,7 2,4 0,8 2,3 2,5
Tarbija 06−12 −31,2 −14,6 07−01 −0,9 -19,1 -16,2 -17,3 -17,0 -16,8 -15,7
Kaubandus 02−13 −30,5 −0,5 05−00 26,0 9,3 9,7 8,7 11,9 9,1 8,9
Ehitus 02−10 −43,7 −14,1 07−23 9,2 2,3 2,3 3,5 3,5 1,0 2,1
Majandususaldus 05−20 56,9 100,0 05−00 123,7 95,9 98,6 98,9 99,3 98,3 99,0
Küpros
Tööstus 04−20 −51,0 −3,4 03−08 21,2 0,1 1,0 -0,4 2,0 2,9 4,7
Teenindus 05−20 −75,2 6,6 01−18 44,3 21,3 14,9 14,0 18,4 8,6 3,3
Tarbija 04−13 −60,3 −20,2 03−03 3,6 -17,1 -15,8 -14,8 -19,1 -13,3 -12,2
Kaubandus 04−13 −50,6 −6,9 08−07 20,0 2,5 3,3 -2,2 0,6 6,2 4,6
Ehitus 04−13 −76,6 −20,1 11−03 38,6 6,8 5,3 7,8 13,7 8,5 5,1
Majandususaldus 04−13 67,2 100,0 02−18 114,7 106,2 106,1 104,6 106,4 105,5 105,4
Läti
Tööstus 02−09 −36,6 −3,4 02−07 10,3 -5,3 -3,8 -3,6 -3,2 -5,0 -3,5
Teenindus 05−20 −43,8 2,7 01−07 21,5 2,8 1,6 1,0 0,1 0,4 1,7
Tarbija 06−09 −47,2 −9,0 09−06 13,9 -15,5 -15,5 -11,1 -9,3 -14,6 -14,3
Kaubandus 02−09 −31,6 5,1 02−07 23,5 3,0 1,3 0,9 1,8 3,3 4,8
Ehitus 07−09 −76,9 −17,6 01−07 18,6 -10,7 -7,8 -8,4 -8,9 -9,3 -7,5
Majandususaldus 03−09 60,9 100,0 01−07 119,2 98,0 98,6 99,2 99,6 97,3 98,7
Leedu
Tööstus 04−09 −38,8 −7,3 11−07 14,2 -7,3 -8,3 -8,4 -7,5 -7,3 -8,5
Teenindus 03−09 −47,8 7,6 03−03 35,0 4,6 5,4 7,4 4,7 9,6 5,7
Tarbija 11−09 −37,5 −5,3 02−07 11,9 -0,2 0,4 0,3 -0,1 1,7 2,3
Kaubandus 04−09 −52,3 1,8 04−07 42,2 3,5 3,3 1,7 1,3 2,6 4,7
Ehitus 05−09 −90,7 −24,1 03−07 11,5 -12,7 -9,6 -10,7 -12,8 -14,5 -13,4
Majandususaldus 04−09 60,9 100,0 04−07 118,2 101,8 101,3 101,6 101,5 103,3 101,8
Luksemburg
Tööstus 04−20 −54,8 −16,1 08−21 21,0 -8,6 -6,6 -16,3 -14,5 -28,6 -20,2
Teenindus : : : : : NA NA NA NA NA NA
Tarbija 09−22 −29,9 −8,1 01−18 3,9 -15,9 -6,9 -11,9 -9,4 -9,0 -10,1
Kaubandus : : : : : NA NA NA NA NA NA
Ehitus 01−03 −61,2 −9,1 09−17 43,9 -23,7 -24,5 -21,5 -22,5 -19,1 -21,8
Majandususaldus 04−20 71,7 100,0 04−00 125,6 98,7 104,4 96,2 98,9 93,8 97,2
Ungari
Tööstus 03−09 −35,1 −2,9 07−18 17,0 -10,4 -13,6 -11,0 -14,5 -11,3 -8,7
Teenindus 04−20 −50,8 −5,9 06−17 17,2 -13,7 -15,2 -17,4 -16,7 -18,1 -11,4
Tarbija 04−09 −57,8 −22,6 08−02 6,2 -27,4 -28,0 -29,5 -29,0 -27,0 -24,8
Kaubandus 03−09 −41,3 −7,1 12−17 15,4 -20,7 -24,5 -23,4 -23,7 -20,9 -20,9
Ehitus 04−09 −56,1 −14,9 08−18 30,8 -25,4 -27,6 -30,9 -29,8 -26,7 -26,3
Majandususaldus 03−09 67,2 100,0 07−18 121,3 93,5 91,6 93,2 89,8 91,7 97,1
60
Konjunktuur nr 234, september 2025 Maailmamajanduse konjunktuur
Min Kesk- Max 2025
Aeg Väärtus mine Aeg Väärtus apr mai juuni juuli aug sept
Malta
Tööstus 04−20 −61,9 −4,4 09−23 44,4 18,2 -17,0 8,6 -5,8 -6,0 3,5
Teenindus 04−20 −66,6 19,6 05−07 63,0 9,7 21,4 6,9 2,3 27,1 50,6
Tarbija 05−12 −35,5 −9,7 02−18 16,1 -3,5 -0,3 -0,3 2,9 1,9 2,3
Kaubandus 04−21 −62,1 0,2 12−21 35,2 -7,0 9,7 9,2 -7,0 4,5 15,8
Ehitus 04−09 −50,4 −7,2 06−25 46,5 24,4 16,8 46,5 -4,0 -10,4 6,6
Majandususaldus 04−20 51,7 100,0 12−17 119,4 108,2 97,8 106,9 97,5 103,7 114,4
Holland
Tööstus 04−20 −31,3 −1,7 11−21 9,7 -2,8 -3,4 -4,3 -4,7 -2,5 -2,0
Teenindus 05−20 −54,7 4,9 02−07 44,5 4,3 3,8 5,0 5,6 6,7 5,2
Tarbija 09−22 −36,0 −7,7 01−00 9,4 -19,3 -17,6 -16,0 -14,1 -14,6 -14,1
Kaubandus 04−20 −19,7 5,4 04−00 29,7 2,1 0,6 2,6 1,5 7,1 5,6
Ehitus 12−12 −47,5 0,6 12−17 41,9 19,3 16,7 17,5 18,9 17,2 17,9
Majandususaldus 04−20 59,8 100,0 02−07 118,7 97,7 97,0 97,2 97,1 100,6 99,9
Austria
Tööstus 03−09 −37,6 −4,7 06−21 19,5 -14,3 -13,4 -15,8 -14,6 -15,5 -19,3
Teenindus 04−20 −55,8 11,8 07−21 34,6 0,8 6,8 5,0 9,5 5,6 2,5
Tarbija 07−22 −34,3 −10,2 12−17 3,8 -21,3 -18,5 -18,4 -17,0 -14,1 -18,7
Kaubandus 04−20 −53,2 −8,6 06−21 17,5 -3,7 -5,1 -3,1 -1,3 -3,7 -3,8
Ehitus 02−01 −60,5 −8,8 06−21 26,7 -18,2 -19,3 -18,8 -16,4 -17,9 -17,2
Majandususaldus 04−20 60,2 100,0 06−21 124,0 89,1 91,6 90,4 92,5 93,0 87,9
Poola
Tööstus 04−20 −43,0 −13,7 06−07 −1,5 -15,8 -16,0 -15,5 -16,0 -16,6 -15,4
Teenindus 05−20 −53,3 0,3 01−07 23,7 -3,5 -4,1 -3,4 -3,6 -2,9 -3,2
Tarbija 04−20 −27,7 −7,7 06−19 7,3 1,1 1,8 2,8 -2,5 1,3 -1,0
Kaubandus 05−20 −40,3 −3,2 12−07 11,4 -2,7 -2,2 -1,9 -2,4 -2,6 -2,6
Ehitus 01−02 −66,6 −27,8 02−08 −0,7 -17,5 -17,9 -18,6 -17,7 -18,3 -17,5
Majandususaldus 04−20 49,6 100,0 06−07 121,9 101,0 100,4 101,3 99,4 99,9 100,0
Portugal
Tööstus 05−20 −38,7 −6,1 05−00 5,7 -4,6 -4,5 -3,2 -3,1 -3,1 -3,4
Teenindus 05−20 −56,4 2,9 05−22 22,5 3,0 12,0 14,2 11,6 12,9 8,9
Tarbija 10−12 −47,5 −20,0 01−00 −2,6 -20,3 -15,8 -16,0 -14,9 -17,2 -17,1
Kaubandus 04−20 −30,2 −3,7 03−00 10,8 2,0 1,9 2,9 3,8 3,5 3,4
Ehitus 10−12 −63,4 −23,6 06−25 4,9 2,6 4,0 4,9 3,3 2,6 2,4
Majandususaldus 05−20 56,9 100,0 02−00 115,3 101,6 105,9 107,4 106,6 107,0 105,1
Rumeenia
Tööstus 04−20 −32,5 −1,2 12−03 10,4 -1,4 -2,0 -1,5 -1,8 -1,8 -1,5
Teenindus 05−20 −44,8 8,9 06−04 63,0 3,4 3,2 3,3 2,2 0,7 -0,3
Tarbija 06−10 −53,5 −17,7 03−17 −0,1 -18,5 -15,9 -25,2 -31,5 -31,5 -31,4
Kaubandus 04−20 −27,8 7,9 05−03 25,5 8,5 -1,0 -1,9 -5,7 -2,6 -4,8
Ehitus 03−00 −46,6 −15,5 12−07 1,9 -7,8 -9,0 -9,4 -9,8 -10,0 -11,1
Majandususaldus 04−20 57,6 100,0 06−04 124,9 100,4 99,0 96,7 94,6 94,4 94,2
Sloveenia
Tööstus 01−09 −38,0 −0,8 09−06 15,2 -6,8 -8,0 -9,9 -6,9 -5,6 -5,1
Teenindus 05−20 −37,8 13,8 10−02 39,1 18,7 17,1 15,4 15,1 16,1 14,8
Tarbija 09−12 −43,1 −22,1 04−18 −4,3 -29,1 -24,7 -25,7 -28,0 -27,0 -25,0
Kaubandus 04−20 −28,2 11,7 11−07 37,2 4,2 8,8 -2,0 3,7 -2,8 5,7
Ehitus 03−10 −62,4 −3,5 02−22 27,5 11,1 6,1 3,9 6,2 3,8 12,7
Majandususaldus 04−20 61,3 100,0 07−07 116,5 97,9 98,4 95,7 96,9 98,5 99,5
Slovakkia
Tööstus 04−20 −50,3 1,2 05−07 23,2 -5,8 -5,8 -6,7 -2,6 4,3 -3,0
Teenindus 05−20 −64,8 17,0 04−02 63,3 5,8 -3,0 -0,2 0,3 2,4 3,8
Tarbija 02−04 −37,1 −19,3 12−06 3,3 -23,0 -22,2 -21,3 -19,8 -20,4 -19,5
Kaubandus 04−09 −21,7 12,3 03−08 35,6 7,2 7,1 8,4 9,9 8,3 8,1
Ehitus 11−12 −57,4 −21,6 07−06 5,1 -8,6 -9,3 -2,2 -6,0 -6,7 -4,9
Majandususaldus 04−20 49,1 100,0 05−07 123,5 93,3 91,3 93,0 95,1 98,4 95,6
Soome
Tööstus 03−09 −36,7 −1,0 03−07 25,2 -8,4 -8,3 -7,8 -4,3 -1,7 3,1
Teenindus 04−20 −47,5 9,9 09−00 56,4 0,5 2,9 5,4 4,3 6,3 1,9
Tarbija 09−22 −18,5 −3,3 12−17 7,0 -7,6 -8,2 -8,2 -6,6 -7,8 -6,7
Kaubandus 04−20 −33,4 −1,4 02−18 25,9 9,9 10,5 3,6 0,7 2,3 5,2
Ehitus 06−09 −57,1 −10,1 03−07 27,7 -29,5 -30,6 -32,0 -36,1 -26,3 -22,0
Majandususaldus 04−20 68,1 100,0 08−00 120,0 93,5 93,0 94,2 95,7 97,2 98,9
Rootsi
Tööstus 03−09 −39,2 −0,2 12−21 32,1 -3,4 -2,0 -3,2 -6,9 -3,8 -3,4
Teenindus 04−20 −58,2 18,1 11−10 47,6 15,4 14,1 11,7 18,3 17,1 17,0
Tarbija 10−22 −27,5 −0,9 05−21 8,9 -13,8 -10,4 -8,0 -5,7 -6,5 -4,8
Kaubandus 12−08 −39,9 11,8 01−10 45,1 15,9 18,2 13,1 17,6 19,9 18,4
Ehitus 07−03 −67,1 −5,1 04−07 50,5 -13,7 -10,2 -11,7 -19,1 -12,3 -16,9
Majandususaldus 04−20 63,3 100,0 10−21 122,0 93,0 95,1 94,4 95,0 96,5 96,9
61
TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE VAHEAKT
Raamlepingu nr. 1.9-8/21-164-1 alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut 2021.a III kvartalis
teostanud järgnevad tööd:
1. “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine”
Tarbijabaromeeter – viidud läbi 800 inimese küsitlus jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis,
mais, juunis, juulis, augustis, septembris. Andmed on töödeldud ja koostatud kokkuvõtlik analüüs.
Tulemused on avaldatud EKI kodulehel www.ki.ee ja andmed on igakuuliselt edastatud Euroopa
Komisjonile.
Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi
viidud kuulised küsitlused jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis, mais, juunis, juulis, augustis,
septembris. Tulemused avaldatud EKI koduleheküljel www.ki.ee, edastatud respondentidele ja
Euroopa Komisjonile.
2. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 1/216
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
• I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja
prognoosist;
• Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
arenguperspektiivide hindamiseks;
• 2021.aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele);
• Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine;
• Uuring ja ülevaate koostamine Covid-19 mõjust Eesti ettevõtetele;
• Ülevaade elanike Läti piiriostude dünaamikast.
3. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 2/217
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
• II kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja
prognoosist;
• Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
arenguperspektiivide hindamiseks;
• Kesk-pika majandusprognoosi koostamine (2021- 2024);
• Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine;
• Uuring ja ülevaate koostamine Covid-19 mõjust Eesti ettevõtetele;
• Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime uuringu tulemuste analüüs (IMD).
Töid on teostatud II kvartalis 30 500 euro eest (summa sisaldab käibemaksu).
4. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 3/218
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
• III kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja
prognoosist;
• Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
arenguperspektiivide hindamiseks;
• Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine;
• Uuring ja ülevaate koostamine Covid-19 mõjust Eesti ettevõtetele;
• Ülevaade ettevõtjate hinnangust valitsuse tööle
Töid on teostatud III kvartalis 30 500 euro eest (summa sisaldab käibemaksu).
Konjunktuuri nr. 3(218) tutvustav pressikonverents toimus 13. oktoobril.
Andis üle: Võttis vastu:
Direktor Marje Josing Strateegilise planeerimise osakonna juhataja
Joonas Pärenson
digiallkiri digiallkiri
AS Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Registrikood 10237269
Aadress: Rävala 6, 19080 Tallinn Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE VAHEAKT
Raamlepingu nr. 1.9-8/21-164-1 alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut teostanud järgnevad tööd:
1. “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine”
Tarbijabaromeeter – viidud läbi 1000 inimese küsitlus jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis, mais,
juunis. Andmed on töödeldud ja koostatud kokkuvõtlik analüüs. Tulemused on avaldatud EKI
kodulehel www.ki.ee ja andmed on igakuuliselt edastatud Euroopa Komisjonile.
Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi
viidud kuulised küsitlused jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis, mais, juunis. Tulemused on
avaldatud EKI koduleheküljel www.ki.ee, edastatud respondentidele ja Euroopa Komisjonile.
2. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 1/228
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
• I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast
ja prognoosist;
• Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
arenguperspektiivide hindamiseks;
• 2024. aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja
baromeetritele);
• Eesti ettevõtteid enim mõjutanud probleemid viimasel poolaastal;
• Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele;
• Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine.
3. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 2/229
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
• II kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast
ja prognoosist;
• Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
arenguperspektiivide hindamiseks;
• 2024. aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja
baromeetritele);
• Ülevaade Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime reitingust (IMD) 2024. aastal.
• Ülevaade Eesti alkoholiturust 2023. aastal;
• Eesti ettevõtteid enim mõjutanud probleemid viimasel poolaastal;
• Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele;
• Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine.
Töid on teostatud 2024. aasta II kvartalis 25 416,67 euro eest (summale lisandub käibemaks).
Andis üle: Võttis vastu:
Bruno Pulver Joonas Pärenson
Juhatuse liige Strateegilise planeerimise osakonna juhataja
digiallkiri digiallkiri
AS Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Aadress: Rävala 6, 19080 Tallinn Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Registrikood: 10237269 Registrikood: 70003158
TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE VAHEAKT Raamlepingu nr. 1.9-8/21-164-1 alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut teostanud järgnevad tööd: 1. “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine” Tarbijabaromeeter – viidud läbi 10 00 inimese küsitlus jaanuaris, veebruaris, märtsis , aprillis, mais, juunis , juulis, augustis, septembris . Andmed on töödeldud ja koostatud kokkuvõtlik analüüs. Tulemused on avaldatud EKI kodulehel www.ki.ee ja andmed on igakuuliselt edastatud Euroopa Komisjonile. Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi viidud kuulised küsitlused jaanuaris, veebruaris, märtsis , aprillis, mais, juunis , juulis, augustis, septembris . Tulemused on avaldatud EKI koduleheküljel www.ki.ee , edastatud r espondentidele ja Euroopa Komisjonile. 2 . Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 1/22 8 koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd: I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja prognoosist; Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja arenguperspektiivide hindamiseks; 202 4 . aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele); Eesti ettevõtteid enim mõjutanud probleemid viimasel poolaastal ; Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele ; Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine . 3 . Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 2 /22 9 koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd: I I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja prognoosist; Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja arenguperspektiivide hindamiseks; 202 4 . aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele); Ülevaade Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime reitingust (IMD) 2024. aastal . Ülevaade Eesti alkoholiturust 2023. aastal; Eesti ettevõtteid enim mõjutanud probleemid viimasel poolaastal ; Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele ; Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine . 4 . Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 3 /2 30 koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd: I II kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja prognoosist; Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja arenguperspektiivide hindamiseks; 202 4 . aasta majandusprognoosi uuendamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele); Eesti ettevõtteid enim mõjutanud probleemid viimasel poolaastal ; Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele ; Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine . Töid on teostatud 202 4 . aasta I I I kvartalis 25 416,67 euro eest (summa le lisandub käibemaks). Andis üle: Bruno Pulver Juhatuse liige digiallkiri AS Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Aadress: Rävala 6, 19080 Tallinn Registrikood : 10237269 Võttis vastu: Joonas Pärenson Strateegilise planeerimise osakonna juhataja digiallkiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Registrikood : 70003158
TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE VAHEAKT
Raamlepingu nr. 1.9-8/21-164-1 alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut teostanud järgnevad tööd:
1. “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine”
Tarbijabaromeeter – viidud läbi 1000 inimese küsitlus jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis, mais,
juunis. Andmed on töödeldud ja koostatud kokkuvõtlik analüüs. Tulemused on avaldatud EKI
kodulehel www.ki.ee ja andmed on igakuuliselt edastatud Euroopa Komisjonile.
Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi
viidud kuulised küsitlused jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis, mais, juunis. Tulemused on
avaldatud EKI koduleheküljel www.ki.ee, edastatud respondentidele ja Euroopa Komisjonile.
2. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 1/228
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
• I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast
ja prognoosist;
• Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
arenguperspektiivide hindamiseks;
• 2024. aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja
baromeetritele);
• Eesti ettevõtteid enim mõjutanud probleemid viimasel poolaastal;
• Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele;
• Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine.
3. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 2/229
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
• II kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast
ja prognoosist;
• Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
arenguperspektiivide hindamiseks;
• 2024. aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja
baromeetritele);
• Ülevaade Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime reitingust (IMD) 2024. aastal.
• Ülevaade Eesti alkoholiturust 2023. aastal;
• Eesti ettevõtteid enim mõjutanud probleemid viimasel poolaastal;
• Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele;
• Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine.
Töid on teostatud 2024. aasta II kvartalis 25 416,67 euro eest (summale lisandub käibemaks).
Andis üle: Võttis vastu:
Bruno Pulver Joonas Pärenson
Juhatuse liige Strateegilise planeerimise osakonna juhataja
digiallkiri digiallkiri
AS Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Aadress: Rävala 6, 19080 Tallinn Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Registrikood: 10237269 Registrikood: 70003158
TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE AKT RAAMLEPINGU nr 1.9-8/21-164-1 muutmise kokkulepe 5-490-1 (10.03.2025) alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut teostanud järgnevad tööd: “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine” Tarbijabaromeeter – viidud läbi 1000 inimese küsitlus m ais , juunis , juulis, augustis, septembris , oktoobris, novembris, detsembris , jaanuaris, veebruaris, märtsis , aprillis . Andmed on töödeldud ja koostatud kokkuvõtlik analüüs. Tulemused on avaldatud EKI kodulehel www.ki.ee ja andmed on igakuuliselt edastatud Euroopa Komisjonile , kes on need sesoonselt tasandatuna avaldanud oma kodulehel . Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi viidud kuulised küsitlused m ais , juunis , juulis, augustis, septembris , oktoobris, novembris, detsembris , jaanuaris, veebruaris, märtsis , aprillis . Tulemused on avaldatud EKI koduleheküljel www.ki.ee , edastatud respondentidele ja Euroopa Komisjonile , kes on need sesoonselt tasandatuna avaldanud oma kodulehel . Töid on teostatud 202 6 . aasta aprillis 8048,61 euro eest , summa le lisandub käibemaks. Andis üle: Bruno Pulver Juhatuse liige digiallkiri AS Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Aadress: Tartu mnt 10 , 19080 Tallinn Registrikood : 10237269 Võttis vastu: Joonas Pärenson S trateegiaosakonna juhataja digiallkiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Registrikood : 70003158
TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE VAHEAKT RAAMLEPINGU nr 1.9-8/21-164-1 muutmise kokkulepe 5-490-1 (10.03.2025) alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut teostanud järgnevad tööd: “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine” Tarbijabaromeeter – viidud läbi 1000 inimese küsitlus m ais , juunis , juulis, augustis, septembris . Andmed on töödeldud ja koostatud kokkuvõtlik analüüs. Tulemused on avaldatud EKI kodulehel www.ki.ee ja andmed on igakuuliselt edastatud Euroopa Komisjonile , kes on need sesoonselt tasandatuna avaldanud oma kodulehel . Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi viidud kuulised küsitlused m ais , juunis , juulis, augustis, septembris . Tulemused on avaldatud EKI koduleheküljel www.ki.ee , edastatud respondentidele ja Euroopa Komisjonile , kes on need sesoonselt tasandatuna avaldanud oma kodulehel . Töid on teostatud 202 5 . aasta I I I kvartalis 24 145,83 euro eest , summa le lisandub käibemaks. Andis üle: Bruno Pulver Juhatuse liige digiallkiri AS Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Aadress: Tartu mnt 10 , 19080 Tallinn Registrikood : 10237269 Võttis vastu: Joonas Pärenson S trateegiaosakonna juhataja digiallkiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Registrikood : 70003158
TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE VAHEAKT
Raamlepingu nr. 1.9-8/21-164-1 alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut 2021.a I kvartalis teostanud
järgnevad tööd:
1. “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine”
Tarbijabaromeeter – viidud läbi 800 inimese küsitlus jaanuaris, veebruaris, märtsis. Andmed
on töödeldud ja koostatud kokkuvõtlik analüüs. Tulemused on avaldatud EKI kodulehel www.ki.ee,
ja andmed igakuuliselt edastatud Euroopa Komisjonile.
Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi
viidud kuulised küsitlused jaanuaris, veebruaris, märtsis. Tulemused avaldatud EKI koduleheküljel
www.ki.ee, edastatud respondentidele ja Euroopa Komisjonile.
2. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 1/216
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja
prognoosist;
Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
arenguperspektiivide hindamiseks;
2021.aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele);
Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine;
Ülevaade Covid-19 mõjust Eesti ettevõtetele;
Ülevaade elanike Läti piiriostude dünaamikast.
Tööd on teostatud 30 500 euro eest (summa sisaldab käibemaksu).
Konjunktuuri tutvustav pressikonverents toimus 12.aprillil.
Andis üle: Võttis vastu:
Direktor Marje Josing Majandusanalüüsi valdkonna juht Priit Tinits
………………………….….. …..………………………..
digiallkiri digiallkiri
AS Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Registrikood 10237269
Aadress: Rävala 6, 19080 Tallinn Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE VAHEAKT
Raamlepingu nr. 1.9-8/21-164-1 alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut 2022.a I kvartalis teostanud
järgnevad tööd:
1. “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine”
Tarbijabaromeeter – viidud läbi 800 inimese küsitlus jaanuaris, veebruaris, märtsis. Andmed
on töödeldud ja koostatud kokkuvõtlik analüüs. Tulemused on avaldatud EKI kodulehel www.ki.ee,
ja andmed igakuuliselt edastatud Euroopa Komisjonile.
Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi
viidud kuulised küsitlused jaanuaris, veebruaris, märtsis. Tulemused avaldatud EKI koduleheküljel
www.ki.ee, edastatud respondentidele ja Euroopa Komisjonile.
2. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 1/220
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja
prognoosist;
Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
arenguperspektiivide hindamiseks;
2022.aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele);
Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine;
Ülevaade Covid-19 mõjust Eesti ettevõtetele;
Tööd on teostatud 30 500 euro eest (summa sisaldab käibemaksu).
Konjunktuuri tutvustav pressikonverents toimus 13.aprillil.
Andis üle: Võttis vastu:
Direktor Marje Josing Strateegilise planeerimise osakonna juhataja
Joonas Pärenson
………………………….….. …..………………………..
digiallkiri digiallkiri
AS Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Registrikood 10237269
Aadress: Rävala 6, 19080 Tallinn Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE VAHEAKT
Raamlepingu nr. 1.9-8/21-164-1 alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut teostanud järgnevad tööd:
1. “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine”
Tarbijabaromeeter – viidud läbi 1000 inimese küsitlus jaanuaris, veebruaris, märtsis. Andmed on
töödeldud ja koostatud kokkuvõtlik analüüs. Tulemused on avaldatud EKI kodulehel www.ki.ee ja
andmed on igakuuliselt edastatud Euroopa Komisjonile.
Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi
viidud kuulised küsitlused jaanuaris, veebruaris, märtsis. Tulemused on avaldatud EKI koduleheküljel
www.ki.ee, edastatud respondentidele ja Euroopa Komisjonile.
2. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 1/228
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
• I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast
ja prognoosist;
• Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
arenguperspektiivide hindamiseks;
• 2024. aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja
baromeetritele);
• Eesti ettevõtteid enim mõjutanud probleemid viimasel poolaastal;
• Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele;
• Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine.
Töid on teostatud 2024. aasta I kvartalis 25 416,67 euro eest (summale lisandub käibemaks).
Andis üle: Võttis vastu:
Bruno Pulver Joonas Pärenson
Juhatuse liige Strateegilise planeerimise osakonna juhataja
digiallkiri digiallkiri
AS Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Aadress: Rävala 6, 19080 Tallinn Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Registrikood: 10237269 Registrikood: 70003158
TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE VAHEAKT Raamlepingu nr. 1.9-8/21-164-1 alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut teostanud järgnevad tööd: 1. “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine” Tarbijabaromeeter – viidud läbi 10 00 inimese küsitlus jaanuaris, veebruaris, märtsis. Andmed on töödeldud ja koostatud kokkuvõtlik analüüs. Tulemused on avaldatud EKI kodulehel www.ki.ee ja andmed on igakuuliselt edastatud Euroopa Komisjonile. Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi viidud kuulised küsitlused jaanuaris, veebruaris, märtsis. Tulemused on avaldatud EKI koduleheküljel www.ki.ee , edastatud r espondentidele ja Euroopa Komisjonile. 2 . Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 1/2 3 2 koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd: I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja prognoosist; Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja arenguperspektiivide hindamiseks; 202 5 . aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele); Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele ; Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine . Töid on teostatud 202 5 . aasta I kvartalis 25 416,67 euro eest (summa le lisandub käibemaks). Andis üle: Bruno Pulver Juhatuse liige digiallkiri AS Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Aadress: Tartu mnt 10 , 19080 Tallinn Registrikood : 10237269 Võttis vastu: Joonas Pärenson Strateegilise planeerimise osakonna juhataja digiallkiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Registrikood : 70003158
TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE VAHEAKT
Raamlepingu nr. 1.9-8/21-164-1 alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut teostanud järgnevad tööd:
1. “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine”
Tarbijabaromeeter – viidud läbi 800 inimese (alates maist 1000 inimeses) küsitlus jaanuaris,
veebruaris, märtsis, aprillis, mais, juunis. Andmed on töödeldud ja koostatud kokkuvõtlik analüüs.
Tulemused on avaldatud EKI kodulehel www.ki.ee ja andmed on igakuuliselt edastatud Euroopa
Komisjonile.
Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi
viidud kuulised küsitlused jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis, mais, juunis. Tulemused avaldatud
EKI koduleheküljel www.ki.ee, edastatud respondentidele ja Euroopa Komisjonile.
2. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 1/220
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
• I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja
prognoosist;
• Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
arenguperspektiivide hindamiseks;
• 2022.aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele);
• Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine;
• Ülevaade Covid-19 mõjust Eesti ettevõtetele;
.
3. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 2/221
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
• II kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja
prognoosist;
• Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
arenguperspektiivide hindamiseks;
• Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine;
• Ülevaade Eesti alkoholiturust 2021.a
Töid on teostatud II kvartalis 30 500 euro eest (summa sisaldab käibemaksu).
Konjunktuuri nr. 2(221) tutvustav pressikonverents toimus 11.juulil.
Andis üle: Võttis vastu:
Direktor Marje Josing Strateegilise planeerimise osakonna juhataja
Joonas Pärenson
digiallkiri digiallkiri
AS Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Registrikood 10237269
Aadress: Rävala 6, 19080 Tallinn Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE AKT
Raamlepingu nr. 1.9-8/21-164-1 alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut 2021.aastal ja IV kvartalis
teostanud järgnevad tööd:
1. “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine”
Tarbijabaromeeter – viidud läbi 800 inimese küsitlus jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis,
mais, juunis, juulis, augustis, septembris, oktoobris, novembris, detsembris. Andmed on töödeldud
ja koostatud kokkuvõtlik analüüs. Tulemused on avaldatud EKI kodulehel www.ki.ee ja andmed on
igakuuliselt edastatud Euroopa Komisjonile.
Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi
viidud küsitlused jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis, mais, juunis, juulis, augustis, septembris,
oktoobris, novembris, detsembris. Tulemused avaldatud EKI koduleheküljel www.ki.ee, edastatud
respondentidele ja Euroopa Komisjonile.
2. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 1/216
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja
prognoosist;
Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
arenguperspektiivide hindamiseks;
2021.aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele);
Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine;
Uuring ja ülevaate koostamine Covid-19 mõjust Eesti ettevõtetele;
Ülevaade elanike Läti piiriostude dünaamikast.
3. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 2/217
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
II kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja
prognoosist;
Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
arenguperspektiivide hindamiseks;
Kesk-pika majandusprognoosi koostamine (2021- 2024);
Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine;
Uuring ja ülevaate koostamine Covid-19 mõjust Eesti ettevõtetele;
Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime uuringu tulemuste analüüs (IMD).
4. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 3/218
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
III kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja
prognoosist;
Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
arenguperspektiivide hindamiseks;
Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine;
Uuring ja ülevaate koostamine Covid-19 mõjust Eesti ettevõtetele;
Ülevaade ettevõtjate hinnangust valitsuse tööle
5. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 4/219
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
IV kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja
prognoosist;
Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
arenguperspektiivide hindamiseks;
Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine;
Uuring ja ülevaate koostamine Covid-19 mõjust Eesti ettevõtetele;
Ülevaade ettevõtjate hinnangust valitsuse tööle.
Töid teostati IV kvartalis 30 500 euro eest (summa sisaldab käibemaksu).
Konjunktuuri nr. 4(219) tutvustav pressikonverents toimus 19. jaanuaril 2022.
Andis üle: Võttis vastu:
Direktor Marje Josing Strateegilise planeerimise osakonna juhataja
Joonas Pärenson
digiallkiri digiallkiri
AS Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Registrikood 10237269
Aadress: Rävala 6, 19080 Tallinn Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE VAHEAKT
Raamlepingu nr. 1.9-8/21-164-1 alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut teostanud järgnevad tööd:
1. “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine”
Tarbijabaromeeter – viidud läbi 800 inimese (alates maist 1000 inimeses) küsitlus jaanuaris,
veebruaris, märtsis. Andmed on töödeldud ja koostatud kokkuvõtlik analüüs. Tulemused on
avaldatud EKI kodulehel www.ki.ee ja andmed on igakuuliselt edastatud Euroopa Komisjonile.
Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi
viidud kuulised küsitlused jaanuaris, veebruaris, märtsis. Tulemused on avaldatud EKI koduleheküljel
www.ki.ee, edastatud respondentidele ja Euroopa Komisjonile.
2. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 1/224
koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd:
• I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast
ja prognoosist;
• Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja
arenguperspektiivide hindamiseks;
• 2023. aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja
baromeetritele);
• Eesti ettevõtteid enim mõjutanud probleemid viimasel poolaastal;
• Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele;
• Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine.
Töid on teostatud 2023. aasta I kvartalis 30 500 euro eest (summa sisaldab käibemaksu).
Andis üle: Võttis vastu:
Bruno Pulver Joonas Pärenson
Juhatuse liige Strateegilise planeerimise osakonna juhataja
digiallkiri digiallkiri
AS Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Aadress: Rävala 6, 19080 Tallinn Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Registrikood: 10237269 Registrikood: 70003158
TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE VAHEAKT Raamlepingu nr. 1.9-8/21-164-1 alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut teostanud järgnevad tööd: 1. “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine” Tarbijabaromeeter – viidud läbi 10 00 inimese küsitlus jaanuaris, veebruaris, märtsis , aprillis, mais, juunis , juulis, augustis, septembris . Andmed on töödeldud ja koostatud kokkuvõtlik analüüs. Tulemused on avaldatud EKI kodulehel www.ki.ee ja andmed on igakuuliselt edastatud Euroopa Komisjonile. Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi viidud kuulised küsitlused jaanuaris, veebruaris, märtsis aprillis, mais, juunis , juulis, augustis, septembris . Tulemused on avaldatud EKI koduleheküljel www.ki.ee , edastatud r espondentidele ja Euroopa Komisjonile. 1 . Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 1/22 4 koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd: I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja prognoosist; Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja arenguperspektiivide hindamiseks; 202 3 . aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele); Eesti ettevõtteid enim mõjutanud probleemid viimasel poolaastal ; Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele ; Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine . 2. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 2 /22 5 koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd: I I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja prognoosist; Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja arenguperspektiivide hindamiseks; 202 3 . aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele); Eesti ettevõtteid enim mõjutanud probleemid viimasel poolaastal ; Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele ; Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine ; Ülevaade Eesti alkoholiturust 2022. aastal ; Ülevaade Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime reitingust (IMD) 2023. aastal . 3 . Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 3 /22 6 koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd: I I I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja prognoosist; Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja arenguperspektiivide hindamiseks; 202 3 . aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele); Eesti ettevõtteid enim mõjutanud probleemid viimasel poolaastal ; Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele ; Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine ; Töid on teostatud 202 3 . aasta I I I kvartalis 30 500 euro eest (summa sisaldab käibemaksu). Andis üle: Bruno Pulver Juhatuse liige digiallkiri AS Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Aadress: Rävala 6, 19080 Tallinn Registrikood : 10237269 Võttis vastu: Joonas Pärenson Strateegilise planeerimise osakonna juhataja digiallkiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Registrikood : 70003158
TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE VAHEAKT Raamlepingu nr. 1.9-8/21-164-1 alusel on Eesti Konjunktuuriinstituut teostanud järgnevad tööd: 1. “Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate konjunktuuribaromeetrite koostamine” Tarbijabaromeeter – viidud läbi 10 00 inimese küsitlus jaanuaris, veebruaris, märtsis , aprillis, mais, juunis , juulis, augustis, septembris , oktoobris, novembris, detsembris . Andmed on töödeldud ja koostatud kokkuvõtlik analüüs. Tulemused on avaldatud EKI kodulehel www.ki.ee ja andmed on igakuuliselt edastatud Euroopa Komisjonile. Tööstusbaromeetri, kaubandusbaromeetri, ehitusbaromeetri ja teenindusbaromeetri osas läbi viidud kuulised küsitlused jaanuaris, veebruaris, märtsis aprillis, mais, juunis , juulis, augustis, septembris , oktoobris, novembris, detsembris . Tulemused on avaldatud EKI koduleheküljel www.ki.ee , edastatud r espondentidele ja Euroopa Komisjonile. 1 . Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 1/22 4 koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd: I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja prognoosist; Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja arenguperspektiivide hindamiseks; 202 3 . aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele); Eesti ettevõtteid enim mõjutanud probleemid viimasel poolaastal ; Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele ; Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine . 2. Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 2 /22 5 koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd: I I kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja prognoosist; Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja arenguperspektiivide hindamiseks; 202 3 . aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele); Eesti ettevõtteid enim mõjutanud probleemid viimasel poolaastal ; Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele ; Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine ; Ülevaade Eesti alkoholiturust 2022. aastal ; Ülevaade Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime reitingust (IMD) 2023. aastal . 3 . Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 3 /22 6 koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd: I II kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja prognoosist; Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja arenguperspektiivide hindamiseks; 202 3 . aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele); Eesti ettevõtteid enim mõjutanud probleemid viimasel poolaastal ; Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele ; Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine ; 4 . Eesti majanduskonjunktuuri uurimine koos ülevaate KONJUNKTUUR nr 4 /22 7 koostamisega. Teostatud on järgnevad tööd: I V kvartali majandusbaromeetritele tugineva ülevaate koostamine ärikonjunktuuri olukorrast ja prognoosist; Eesti majandusspetsialistide (ekspertide) küsitlemine Eesti majandusliku seisundi ja arenguperspektiivide hindamiseks; 202 4 . aasta majandusprognoosi koostamine (tuginedes majandusstatistikale ja baromeetritele); Eesti majandusarengu prognoos 2023–2026 ; Eesti ettevõtteid enim mõjutanud probleemid viimasel poolaastal ; Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele ; Igakvartaalne EKI poolt koostatud toidukaupade ostukorvi maksumuse jälgimine ; Töid on teostatud 202 3 . aasta I V kvartalis 25 416,67 euro eest (summa le lisandub käibemaks). Andis üle: Bruno Pulver Juhatuse liige digiallkiri AS Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Aadress: Rävala 6, 19080 Tallinn Registrikood : 10237269 Võttis vastu: Joonas Pärenson Strateegilise planeerimise osakonna juhataja digiallkiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Registrikood : 70003158