MÄÄRUS
21.04.2021 nr 17
Majutusteenuse osutamise nõuded
Määrus kehtestatakse turismiseaduse § 19 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Majutusteenuse osutamise üldnõuded
§ 1. Nõuded majutusettevõtte ehitisele, ruumidele ja territooriumile
(1) Majutusteenuse osutamise ehitis, ruumid ja nende sisustus ning majutusettevõtte territoorium
peavad olema puhtad ja heas korras. Majutusteenuse osutamisel kasutatavad seadmed peavad
olema töökorras ja tavapärasel kasutamisel ohutud.
(2) Puudega inimese erivajadust arvestav ruum ja sellele ligipääs peab vastama ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määruses nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest
tulenevad nõuded ehitisele“ toodud nõuetele.
§ 2. Nõuded tuleohutusele
(1) Majutusettevõtte igas majutusruumis peab nähtaval kohal olema tuleohutuse meelespea, mis
sisaldab lühidalt juhiseid tulekahjust hoidumiseks ja tulekahju korral tegutsemiseks.
(2) Majutusettevõtte igas majutusruumis peab olema nähtaval kohal evakuatsiooni ja tulekahju
korral tegutsemise skeem. Lauses 1 nimetatud nõuet ei kohaldata majutusruumile, mis asub
siseministri 30. märtsi 2017. a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisas 1
nimetatud I kasutusviisiga hoones või hoones, mille kasutusviis on oluliste tuleohutusnõuete osas
võrdsustatud I kasutusviisiga.
(3) Enam kui kümne voodikohaga majutusettevõtte I kasutusviisiga hoone peab vastama
evakuatsiooni ning tuleohutuspaigaldiste nõuete osas lõikes 2 nimetatud määruse lisas 1 nimetatud
II kasutusviisiga hoonetele kehtestatud tuleohutusnõuetele.
(4) Väljumis- või evakuatsiooniteel oleva majutusruumi, korteri või majutushoone välisuks peab
olema seestpoolt võtmeta avatav.
§ 3. Nõuded veele
(1) Majutusettevõte peab olema varustatud joogiveega.
(2) Soojaveevarustusega majutusettevõttes peab olema võimalik soojendada vett kuni 65 ºC ning
2
sooja vee temperatuuri tuleb hoida vahemikus 50–55 ºC.
§ 4. Nõuded valgustusele
Majutusettevõtte valgustus peab tagama üldkasutatavates-, majutus- ja hügieeniruumides ühtlase
hajutatud valguse.
§ 5. Majutusruumi üldnõuded
(1) Majutusettevõtte majutusruumide või asjakohasel juhul majutushoone või korteri uksed peavad
olema lukustatavad ja võtmed majutusteenuse kasutaja kasutuses.
(2) Majutusruum peab olema otstarbekohaselt sisustatud, tagatud peab olema riiete ja tarbeesemete
paigutamise võimalus.
§ 6. Nõuded hügieenitingimustele
Majutusettevõttes peab olema hügieeniline käte pesemise ja kuivatamise võimalus, ööpäevaringne
sooja veega üldpesemise võimalus ning tagatud tualeti kasutamise võimalus ja tualettpaberi
olemasolu.
§ 7. Nõuded toitlustamisele ja toidu valmistamise võimalusele
(1) Toidu käitlemisel peab majutusteenuse osutaja tagama toidu käitlemise vastavalt toiduseaduse
nõuetele.
(2) Toidu valmistamise võimaluse pakkumisel peab majutusettevõttes olema vastavalt sisustatud
köök, kööginurk või muud majutusettevõtte liigi eripära arvestavad toidu valmistamise ja toidu
serveerimise võimalused.
§ 8. Nõuded korrashoiule
(1) Majutusettevõtte ruume tuleb puhastada, õhutada ja vajadusel desinfitseerida regulaarselt,
vältimaks nakkuste levikut ja ohtu tervisele. Majutusruume tuleb koristada vastavalt vajadusele,
kuid vähemalt iga majutusteenuse kasutaja lahkumise järel.
(2) Rätikute ja voodipesu olemasolul või laenutamise võimaluse korral tuleb tagada nende vahetus
vastavalt vajadusele, kuid vähemalt iga uue majutusteenuse kasutaja saabudes. Puhtad ja mustad
tekstiilid tuleb hoida eraldi.
(3) Pesemis- ja tualettruumi puhastusvahendeid tuleb kasutada ja hoida eraldi muudest
puhastusvahenditest.
§ 9. Muud üldnõuded
Majutusettevõttes peab olema tagatud:
1) majutusruumi või majutushoone võtme identifitseeritult väljastamine;
2) majutusteenuse kasutajate ööpäevaringne sisse- ja väljapääs;
3) selgelt nähtav ja eristatav sissepääs majutusettevõttesse või majutusettevõtte territooriumile;
4) majutusteenuse kasutajate teavitamine majutusettevõttes pakutavatest teenustest, hinnakirjast ja
majutusettevõtte vastuvõtuaegadest, kui vastuvõtt ei toimu ööpäevaringselt ning info selle kohta,
kas teenus on ligipääsetav erivajadusega isikutele;
5) kohad prügi kogumiseks majutusettevõtte ruumides või territooriumil.
2. peatükk
Majutusteenuse osutamise erinõuded
§ 10. Nõuded hotellile
3
(1) Hotelli majutusruumid peavad olema piisava puhkealaga ja varustatud privaatse pesemis- ja
tualettruumiga.
(2) Hotellis tuleb tagada rätikute ja voodipesu olemasolu majutusruumis, igapäevane
majutusruumide koristamine ja voodite korrastamine, samuti lisapadja ja -teki tellimise võimalus.
(3) Kui hotellis ei pakuta toitlustusteenust, tuleb tagada majutusteenuse kasutajale toidu
valmistamise võimalus või teha kättesaadavaks info hommikusöögi võimaluste kohta hotelli
vahetus läheduses.
(4) Spaahotellis tuleb pakkuda vähemalt järgmisi teenuseid:
1) kaks erinevat massaažiteenust,
2) kaks erinevat veehoolitsust või basseini kasutamise võimalus;
3) vähemalt 6-kohaline saun ja
4) taastusravi tervishoiuteenuse osutamine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses
või kaks erinevat teenust järgmisest teenustest: juuksuri-, maniküüri-, pediküüri-, kosmeetika- või
solaariumiteenus.
§ 11. Nõuded motellile
(1) Motell peab vastama § 10 lõigetes 1–3 toodud nõuetele.
(2) Motellis peab olema vähemalt majutusruumide arvuga võrdne arv parkimiskohti.
§ 12. Nõuded külalistemajale
(1) Külalistemaja majutusruumid peavad olema piisava puhkealaga.
(2) Külalistemajas tuleb tagada rätikute ja voodipesu olemasolu majutusruumis.
(3) Külalistemaja pesemis- ja tualettruumid võivad olla ühiskasutuses.
(4) Ühiskasutuses oleva pesemis- ja tualettruumi korral peab olema vähemalt:
1) üks pesemisruum kümne voodikoha kohta;
2) kaks tualettruumi kümne voodikoha kohta.
(5) Külalistemaja peab vastama § 10 lõikes 3 toodud nõudele.
§ 13. Nõuded hostelile
(1) Hosteli majutusruumides või -hoones peab olema toidu valmistamise võimalus ning
puhkamiseks ja einetamiseks mõeldud ala.
(2) Hosteli majutusruumis tuleb tagada voodipesu ja rätikute olemasolu või nende laenutamise
võimalus.
(3) Hostelis peab olema vähemalt:
1) üks pesemisruum kümne voodikoha kohta;
2) kaks tualettruumi kümne voodikoha kohta.
§ 14. Nõuded puhkekülale või -laagrile
(1) Puhkeküla või -laagri territoorium peab olema piiritletud ning varustatud välisvalgustusega.
(2) Puhkeküla või -laagri siseteed peavad tagama mootorsõidukite kandevõimet arvesse võtva
4
ohutu ja sujuva liikluse.
(3) Puhkekülas või -laagris peab olema:
1) üks pesemisruum 12 telkimis-, haagissuvila-, karavani- või voodikoha kohta;
2) kaks tualettruumi 12 telkimis-, haagissuvila-, karavani- või voodikoha kohta;
3) toidu valmistamise võimalus;
4) nähtaval kohal tuleohutuse meelespea, mis sisaldab lühidalt juhiseid tulekahjust hoidumiseks ja
tulekahju korral tegutsemiseks;
5) nähtaval kohal majutusteenuse osutaja kontakttelefoni number.
(4) Majutushoone olemasolul tuleb tagada voodipesu ja rätikute olemasolu majutusruumis või
nende laenutamise võimalus.
(5) Haagissuvila- või karavanikohtade olemasolul peavad need olema:
1) tähistatud ja piisava suurusega, et oleks tagatud ohutu kaugus teiste platside kasutajatest;
2) sõiduki pinnasesse vajumise vältimiseks sobiliku pinnakattega.
(6) Haagissuvila- või karavanikohtade olemasolul peab majutusettevõtte territoorium olema
varustatud elektri-, vee- ja kanalisatsiooniühendusi võimaldavate seadmetega.
§ 15. Nõuded puhkemajale ja külaliskorterile
(1) Puhkemajas ja külaliskorteris peab lisaks majutusruumile olema toidu valmistamise võimalus,
vastavalt sisustatud köök, einetamiseks ja puhkamiseks mõeldud ala ning pesemis- ja tualettruum.
(2) Majutusruumis tuleb tagada voodipesu ja rätikute olemasolu või nende laenutamise võimalus.
§ 16. Nõuded kodumajutusele
(1) Kodumajutuses peab lisaks majutusruumile olema toidu valmistamise võimalus, vastavalt
sisustatud köök, einestamiseks ja puhkamiseks mõeldud ala ning pesemis- ja tualettruumi
kasutamise võimalus. Kui kodumajutuses pakutakse toitlustust, ei ole nõutav toidu valmistamise
võimaluse pakkumine.
(2) Majutusruumis tuleb tagada voodipesu ja rätikute olemasolu või nende laenutamise võimalus.
3. peatükk
Lõppsätted
§ 17. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. mai 2012. a määrus nr 43 „Nõuded
majutusettevõttele“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 18. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 2021. aasta 1. mail.
(2) Paragrahvi 2 lõikes 4 toodud nõuet rakendatakse siseministri 30. märtsi 2017. a määruse nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisas 1 nimetatud I kasutusviisiga hoone suhtes 1.
oktoobrist 2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
5
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
16.04.2021
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Majutusteenuse osutamise nõuded“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Majutusteenuse osutamise nõuded ” (edaspidi:
määrus) on välja töötatud turismiseaduse § 19 lõikes 3 sisalduva volitusnormi alusel.
Määrus on välja töötatud vajadusest kaasajastada majutusteenuse nõudeid ja viia need
kooskõlla turismiseaduse (edaspidi: TurS) 01.05.2021. a jõustuvate muudatustega. Riigikogu
võttis 25.11.2020 vastu turismiseaduse muudatused, millega muutusid nii majutusteenuse
osutamise mõiste kui majutusettevõtete liikide kirjeldused. Kiiresti muutuvat turgu ja
mitmekesisust silmas pidades esitati majutusettevõtte liikide kirjeldus senisest üldisemalt, et
need ei takistaks võimalikke uusi ja innovaatilisi lahendusi (nt iseteeninduslikud
majutusasutused, kapselhostelid, konteinerhotellid jne). Ühe olulisema muudatusena vabastati
majutusteenuse pakkujad kohustusest pakkuda toitlustusteenust (seni oli see nõutav hotellis,
motellis, külalistemajas ja kodumajutuses), jättes selle teenusepakkuja eristumise võimaluseks.
Samuti vähendati nõudeid minimaalsele tubade arvule (hotell ja motell – kümnelt viiele toale,
külalistemaja osas jäi välja senine viie toa nõue). Nendest muudatustest tingituna vajab senine
majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.05.2012 määrus nr 43 „Nõuded majutusettevõttele“
(edaspidi: määrus nr 43) tervikuna ülevaatamist ja muutmist. Arvukate muudatuste tõttu
koostatakse uus majutusteenuse nõuete määruse terviktekst ja nähakse ette määruse nr 43
kehtetuks tunnistamine.
Määruse eesmärgiks on nüüdisajastada majutusteenuse osutamise nõuded, sh muuta reeglistik
ettevõtja jaoks arusaadavamaks ja lihtsamaks, nõudeid ja bürokraatiat vähendada, et tagada
turismiettevõtluse arenguks ning innovatsiooniks soodus õigusraamistik. Määruse koostamise
käigus seati eesmärgiks, et majutusteenuse osutamise nõuded piirduks edaspidi peamiselt
mugavus- ja ohutusnõuetega, sest teenuse kvaliteeti saab konkurents reguleerida tõhusamalt kui
õigusaktid. Uus määrus ei näe enam ette detailides täpseid nõudeid teenuse sisule, nt ei näha
ette loetelu kohustuslikust mööblist, muust sisustusest ega lisateenustest, samuti ei reguleerita
enam sisustuselementide mõõte ega ruumide pindala. Mugavusnõudeid majutusteenuse
kasutaja jaoks reguleeritakse vaid ulatuses, mis on vajalik erinevate majutusettevõtete liikide
eristamiseks ning teenuse baasnõuete määratlemiseks. Määruse koostamise käigus on
konsulteeritud puutumust omavate ministeeriumide, turismiettevõtjate katusorganisatsioonide
ja turismivaldkonna liitudega, samuti järelevalveasutustega ja EAS turismiarenduskeskusega.
Määruse tulemusena muutuvad majutusteenuse osutamise reeglid paindlikumaks, nõuete hulk
ja detailsus väheneb, samuti vähenevad kulud nõuete täitmiseks. Muudatused soosivad uusi ja
innovaatilisi lahendusi teenusepakkumises.
Määruse ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja
tarbimiskeskkonna osakonna turisminõunik Kati Kikas (tel 625 6328,
[email protected]).
Määrusele tegi juriidilise ekspertiisi õigusosakonna nõunik Ave Henberg (tel 625 6360,
[email protected]). Keeletoimetuse tegi Kati Kikas.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 3 peatükist ning 18 paragrahvist.
I peatükk. Majutusteenuse osutamise üldnõuded
Peatükis esitatakse majutusteenuse osutamise üldnõuded, mis kehtivad asjakohases osas
kõikidele majutusteenuse osutajatele sõltumata majutusettevõtte liigist. Määruses sisustatakse
täpsemalt TurS §-s 19 sätestatud nõuded, mille kohaselt majutusteenuse osutajal peavad olema
teenuse osutamiseks sobivad, ohutud ja turvalised hooned, ruumid, sisustus ja maa-ala. Samuti
tuleneb seadusest, et majutusteenuse osutaja peab tagama majutusettevõtte liigi eripära
arvestavad majutus- ja puhkevõimalused ning piisavad hügieenitingimused.
Majutusettevõtete liigid on määratletud TurS §-s 18. Samuti on TurS-is sätestatud, et kui
majutusettevõte ei vasta ühelegi turismiseaduse § 18 lõigetes 2-9 nimetatud liigile, kasutab
ettevõtja muud sobivat määratlust. Muu määratluse korral peab teenuseosutaja täitma vähemalt
asjakohaseid majutusteenuse osutamise üldnõuded, kui need on tema majutusettevõtte puhul
kohaldatavad (nt majutushoonete puudumise korral ei kohaldu majutushoonetele esitatavad
nõuded). Muu määratluse all on praktikas leidnud kasutust nt külalistoad, öömaja, turismitalu,
villa, mõisamajutus, matkamaja, kämping, telkimisplats jms.
§ 1. Üldnõuded majutusettevõtte ehitisele, ruumidele ja territooriumile
Üldjoontes sisaldab paragrahv kehtiva määruse nr 43 nõudeid ning tehtud on vaid väiksemaid
täpsustusi. Kuna ehituslikud nõuded on kehtestatud teistes valdkondlikes õigusaktides
(eelkõige ehitusseadustik) ja kehtivad ühtviisi ka majutusettevõtte ehitisele, siis määruses neile
uuesti ei viidata, erinevalt kehtivast määrusest nr 43. Majutusettevõtte ehitis ja ruumid peavad
vastama ehitusseadustiku ja selle alusel kehtestatud asjakohastele nõuetele.
Lg 1. Kõige üldisemateks nõueteks on, et majutusteenuse osutamise hooned, ruumid ja nende
sisustus, samuti majutusettevõtte territoorium peavad olema puhtad, heas korras, seadmed
töökorras ja tavapärasel kasutamisel ohutud. See tähendab, et korras ja hooldatud peavad olema
nii majutusettevõtte välisilme (hoone fassaad, aknad, rõdud, aga ka kogu territoorium) kui
ruumid ja nende sisustus (mööbel, seinad, valgustid, põrandakatted, kardinad, voodipesu ja –
katted, muu sisustus, sanitaarseadmed jne). Lisaks peavad ka külastajate kasutuses olevad
seadmed olema töökorras (nt töötav külmik jms) ja tavapärasel kasutamisel ohutud.
Lg 2. Määrusesse tuuakse sisse selgem viide puudega inimese erivajadustega inimestele
kohandatud ruumide vastavuse kohta asjakohastele nõuetele. Puudega inimese erivajadust
arvestav ruum ja sellele ligipääs peab vastama ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 29.05.2018
määruses nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ toodud nõuetele.
§ 2. Nõuded tuleohutusele
Tuleohutusega seonduvad nõuded, mis varasemalt paiknesid määruse nr 43 eri peatükkides, on
uues määruses koondatud kokku ühte paragrahvi.
Lõike 1 kohaselt taaskehtestatakse nõue tuleohutuse meelespea olemasoluks majutusettevõtte
igas majutusruumis. Tuleohutuse meelespea sisaldab lühidalt juhiseid tulekahjust hoidumiseks
või tulekahju korral tegutsemiseks ning see peab olema paigutatud majutusruumis nähtavale
kohale. Tuleohutuse meelespea olemasolu oli nõutav ka määruses nr 43.
Lõike 2 kohaselt kehtestatakse nõue evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise skeemi
olemasolule ja nähtaval kohal paigutamisele igas majutusruumis. See nõue oli kohustuslik ka
määruses nr 43. Määruses tehakse erisus, et kõnealust nõuet ei kohaldata majutusruumile, mis
asub I kasutusviisiga hoones või hoones, mille kasutusviis on oluliste tuleohutusnõuete osas
võrdsustatud I kasutusviisiga vastavalt siseministri 30.03.2017 määruses nr 17 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded“ lisas 1 toodule. I kasutusviisi hooneteks loetakse elamud,
ridaelamud, kortermajad, suvilad, aiamajad jms hooned, mida peamiselt kasutataks elamiseks
ning mille puhul kasutajad tunnevad hoone ruume ja neil on eeldused iseenda ohutuse
tagamiseks (näiteks kortermajas asuvas külaliskorteris on olemas eeldused kiireks ja õhtuks
väljumiseks). Lõike 2 kohaselt ei ole niisiis nõutav skeemi paigaldamine I kasutusviisiga
hoones, aga samuti ka teistes majutushoonetes, kui need on oluliste tuleohutusnõuete osas
võrdsustatud I kasutusviisiga. Eeskätt on taoline võrdsustamine määruse nr 17 § 5 lõike 6 alusel
lubatud selliste II kasutusviisi (majutushooned) hoonete puhul, milles on väike kasutajate arv
(kuni 10 kasutajat) ning tagatud on, et sellega ei ohustata hoones viibivaid isikuid (st et tagatud
on hoones viibivate inimeste kiire ja ohutu evakuatsioon). Konkreetseid asjaolusid ja
võrdsustamise lubatavust hindavad tuleohutusametnikud kaalutlusõiguse alusel hoone
projektide läbivaatamisel. II kasutusviisiga hooneteks loetakse hooned (majutushooned), mille
kasutajatelt ei saa eeldada hoone ruumide head tundmist, kuid neil on eeldused iseenda ohutuse
tagamiseks. See tähendab ühtlasi, et skeemi ei ole vaja paigaldada ka nt puhkekülade või -
laagrite kämpingumajadesse või teistesse II kasutusviisiga hoonetes tegutsevate
majutusettevõtete majutusruumidesse, mis asuvad I kasutusviisiga võrdsustatud hoonetes, kuna
üldjuhul ei ole sellistest hoonetest tulekahju korral keeruline kiirelt ja ohutult väljuda.
Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise skeemi nõuded on toodud siseministri 1.09.2010.
a määruse nr 43 „Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral
tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ 11 lõikes 2.
Lõikes 3 nähakse ette, et enam kui kümme voodikohaga I kasutusviisiga majutusettevõtte hoone
(st eluhoones tegutsev majutusettevõte) peab vastama evakuatsiooni ning tuleohutuspaigaldiste
nõuete osas siseministri 30.03.2017 määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
lisas 1 toodud II kasutusviisiga (majutushooned) hoonetele kehtestatud tuleohutusnõuetele.
Tuleohutuse seaduse §-st 32 tulenevalt on elamutele ja korteritele esitatud tuleohutuspaigaldiste
osas 2 nõuet: elamu või korteri vähemalt ühes ruumis peab olema autonoomne
tulekahjusignalisatsiooniandur ning tahkekütusel töötava küttesüsteemi olemasolul peab
täiendavalt olema ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur. Need ohutusnõuded ei ole
piisavad juhtudel, kui eluhoones pakutakse majutusteenust suuremale arvule kasutajatele.
Seepärast nähakse määruses ette täiendavad nõuded selliste hoonete evakuatsioonile ning
tuleohutuspaigaldistele.
Nimetatud tuleohutuspaigaldised on eelkõige: tulekahju avastamise ja sellest teavitamise
seadmed (suitsu- või vingugaasiandur), evakuatsioonivalgustus ja tulekustutid.
Evakuatsiooninõudeks on eelkõige evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise skeemi
olemasolu. Kõnealune lõige mõjutab eelkõige kodumajutusi, külaliskortereid, aga ka teisi
majutusettevõtteid, kes tegutsevad I kasutusviisiga hoonetes. Määruses nr 43 sisaldus sama
nõue §-des 54 ja 58, reguleerides vaid külaliskorterit ja kodumajutust, kuid käesolev määrus
laiendab selle ka muud liiki eluhoonetes tegutsevatele majutusettevõtetele.
Majutushoonete tulekustutitega seonduv on reguleeritud siseministri 30.08.2010 määruses nr
39 „Nõuded tulekustutitele, vooliksüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele
ja korrashoiule“. Nimelt sätestab viidatud määruse § 5 lg 3 p 1 järgmist: „(3) Tulekustutite
minimaalselt vajalik hulk on:
1) majutus-, õppe-, ravi- ja hooldeasutuses, spordi-, büroo- ja kogunemishoones, tootmis- ja
laohoones ning -ruumis – üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti iga 200 m2
kohta, kuid vähemalt kaks kustutit igale korrusele. Korrusel võib olla üks vähemalt 6 kg
tulekustutusaine massiga tulekustuti juhul, kui selle korruse pindala on alla 50 m2;“.
Lisaks evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise skeemi olemasolule saab oluliseks
evakuatsiooninõudeks pidada ka tuletõkkesektsioonide moodustamist. Evakuatsioonis on
oluline tagada, et uksed oleksid avatavad võtmeta, kuid arusaam, miks mõned uksed peavad
üldse olema suletud ja ka tulekahju olukorras jääma suletuks, võib jääda kaugeks. Uste asendid
on seotud tuletõkkesektsioonide ning tule ja suitsu leviku tõkestamisega ja seega on
tuletõkkesektsioonide moodustamine samuti üks osa ohutust evakuatsioonist.
Lõikes 4 nähakse ette, et väljumis- või evakuatsiooniteel oleva majutusruumi, korteri või
majutushoone välisuks peab olema seestpoolt võtmeta avatav.
Väljumisteel asuvateks usteks loetakse nt korteri välisuks ja hotelli numbritoa uks, mis avaneb
hotelli koridori ja mille kaudu omakorda on võimalik hoonest välja liikuda. See tähendab, et
korteris tegutseva majutusettevõtte puhul peab olema seestpoolt võtmeta avatav vaid korteri
välisuks, mitte korteris olevad teised sisemised uksed (nt magamistubade uksed). Analoogselt
kehtib ka teistes majutusettevõtetes, kus külastajatele renditakse välja tube, nõue vaid
väljumisteele avaneva ukse suhtes. See tähendab, et seestpoolt võtmeta avatavad ei pea olema
teised uksed, mis tagavad hoonesisese juurdepääsu omavahel ühendatud tubadesse (nt sviit),
teistesse tubadesse või näiteks puhkeruumidele. Ka puhkemaja vms majutusettevõtte puhul, kus
külastajale renditakse välja kogu majutushoone (nt kämpingumaja), kehtib nõue vaid hoone
välisuksele (ja mitte täiendavatele ustele nagu nt terrassiuksele või otse õue avanevale
saunauksele). Väljumistee ja evakuatsioonitee mõisted on täpsemalt sisustatud määruses nr 17.
Viidatud määruse kohaselt on väljumistee liikumiskõlbulik vaba läbikäigutee hoone põranda
mistahes punktist evakuatsioonipääsuni. Evakuatsioonitee on hoone evakuatsioonipääsust
algav ja ohutus kohas lõppev või vabalt ja ohutult läbitav hoonesisene liikumistee ohutusse
kohta. Evakuatsiooniteel asuvateks usteks loetakse niisiis kõiki hoone välisuksi, aga nt ka teisi
nö ühises kasutuses olevaid uksi nagu trepikodade uksed jms, mida evakuatsioonitee läbib.
Seestpoolt võtmeta uste avamise nõue on vajalik selleks, et majutusteenuse kasutajatel oleks
ohu korral võimalik hoonest hõlpsalt välja saada. Seda saab tagada nt liblikluku, väändenuppu
vms kasutamisel. Eriti oluline on hoonest hõlpsa väljapääsemise tagamine tulekahju korral. Kui
majutusettevõttes on võtmena kasutusel kaardisüsteem uste avamiseks, siis ei tohi kaardi
toimimine sõltuda elektri olemasolust, kuna tulekahju korral ei pruugi olla hoones elektrit. Ka
siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, mis kohaldub
ka majutusteenuse osutajatele, § 49 lg 1 näeb ette, et evakuatsiooniteel või väljumisteel asuv
uks varustatakse evakuatsioonisulusega, mis peab olema alati avatav ilma abivahenditeta ning
mille liikumine ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale. See nõue on majutusasutustes
ohutusnõudena olnud kehtiv juba aastakümneid.
I kasutusviisiga (eluhooned) hoones tegutsevale majutusteenuse osutajale ei kaasne senisega
võrreldes muudatusi nö ühiskasutuses olevate uste osas (nt trepikoja uks ja muu uks, mis jääb
majast väljumise teele, peab olema seestpoolt võtmeta avatav ka praegu). Täiendavalt näeb
määruse nr 17 § 48 ette, et väljumisteel ja evakuatsiooniteel asuv uks peab olema pidevalt
hõlpsasti avatav kõikidele kasutajatele. Uue nõudena lisandub majutusteenuse osutajale
käesolevast määrusest tulenevalt selliste hoonete puhul siiski see, et seestpoolt peab võtmeta
olema avatav ka korteri, majutusruumi või majutushoone uks, mis asub väljumis- või
evakuatsiooniteel. See on otseselt seotud vajadusega tagada I kasutusviisiga hoones
tegutsevates majutusettevõtetes viibivate majutusteenuse kasutajate ohutus – nad võivad viibida
selles kohas esimest korda, neil võib olla võti pandud kuhugi, kust nad seda ohuolukorras ja
paanikas olles ei leia. Päästjate kustutustööde praktikas on esinenud näiteid, kus inimesed on
õnnetuse korral jäänud hoonesse, kuna võtit ei olnud ukse ees ja uks oli lukus. Eeldatavalt on
paljudes eluhoonetes sellised lukud (nt väändenupud) juba ka olemas, kuid juhul, kui see nii ei
ole, toob see nõue teenuseosutajale kaasa mõningase lisakulu. Arvestades, et majutuskohas
viibivad võõrad inimesed, kelle ohutuse eest peab teenuseosutaja vastutama, siis on igati
mõistlik sellise suluse, mis on avatav võtmeta, nõude kehtestamine ka eluhoonetes tegutseva
majutusettevõtte ustele. Väljumisteel oleva majutusruumi, korteri või majutushoone välisukse
seestpoolt võtmeta avamise nõuet I kasutusviisi hoonetes rakendatakse alates 1. oktoobrist
2021. a.
Täiendavalt on oluline märkida, et kuna kultuuriväärtuslikes hoonetes (sh muinsuskaitselistes
hoonetes) ei pruugi alati olla võimalik täita kõiki tuleohutuse nõudeid, siis vastavalt määruse nr
17 § 3 lõikele 5 ja §-le 4 on võimalik neis hoonetes tõendada oluliste tuleohutusnõuete täitmist
analüütiliselt. Nimelt kehtestab määruse nr 17 § 3 lg 5, et kultuuriväärtuslikus ehitises, nagu
mälestis ja muinsuskaitseala ehitis, peab tuleohutuse tagama üldjuhul väärtuslikke ehitiseosasid
muutmata. Sellise ehitise ümberehitamisel ei pea järgima kõiki ehitisele esitatavaid
tuleohutusnõudeid, kuid sel juhul peab olulistele tuleohutusnõuetele vastavust tõendama
analüütiliselt sama määruse § 4 kohaselt. Säte on aktuaalne nt vanade mõisate puhul, kus
tuleohutust tuleb tõendada analüütiliselt, kui soovitakse tuleohutuslikult kasutada mingeid muid
lahendusi, kui määrus nr 17 ette näeb. Tegemist võib olla nii hoonetega, milledel üksnes teatud
osad peavad vastama ajaloolistele nõuetele, kui ka hoonetega, kus kõik ehituslikud lahendused
peavad vastama ajaloolistele nõuetele. Sellistesse hoonetesse on paigaldatud
avastamisseadmeid (nt ATS), evakuatsioonivalgustust ja suluseid, mida ruumist seest saab ilma
võtmeta avada. Selliste hoonete puhul tuleb huvitatud isikul teha koostööd muinsuskaitse ja
tuleohutuseksperdiga.
§ 3. Nõuded veele
Majutusettevõte peab olema varustatud joogiveega (lg 1). Joogiveele on nõuded kehtestatud
veeseaduse alusel sotsiaalministri 24.09.2019.a määrusega nr 61 “Joogivee kvaliteedi- ja
kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” (RTL 2001, 100, 1369). Joogiveeks loetakse
veeseaduse § 17 lõike 1 kohaselt järgmist: joogivesi käesoleva seaduse tähenduses on algkujul
või töödeldud vesi, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks
olmeotstarbeks, olenemata vee päritolust ning sellest, kas see toimetatakse tarbijateni
jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelis või mahutis.
Lõikes 2 nähakse ette, et soojaveevarustusega majutusettevõttes peab olema võimalik
soojendada vett kuni 65 ºC. See on vajalik Legionella bakteri paljunemise vältimiseks. Lisaks
nähakse ette, et sooja vee temperatuuri tuleb hoida vahemikus 50-55 ºC. Nõude kehtestamisel
võeti aluseks EVS standardi 835:2014 „HOONE VEEVÄRK“ juhised, mille kohaselt tuleb
soojaveevarustus projekteerida ja ehitada selliselt, et sooja vee temperatuuri saab hoida
vahemikus 50-55 ºC. Kõnealuse standardi kohaselt ei tohiks isikliku hügieeni seadmest tuleva
vee temperatuur ületada 65 ºC ega jääda kestvalt alla 55 ºC. Kehtiva regulatsiooniga võrreldes
on nõuet osaliselt leevendatud.
§ 4. Nõuded valgustusele
Kehtiva määruse nr 43 nõudeid on leevendatud, kuna need olid kohati liiga detailsed ja
paindumatud, eelkõige just kohtvalgustuse ja lugemisvalgustuse osas. Säilitatakse nõue, et
majutusettevõtte valgustus peab tagama üldkasutatavates, majutus- ja hügieeniruumides ühtlase
hajutatud valguse. Loomuliku valgustuse olemasolu majutusruumis on edaspidi soovitatav,
mitte enam kohustuslik. Üha enam levivad mitmed uudsed majutuslahendused, nt kapslites
majutamine, mille puhul saab tagada piisava valgustuse olemasolu ka teistel viisidel, ilma
loomuliku valgustuseta. Edaspidi ei reguleerita detailsemalt nõudeid kunstlikule
üldvalgustusele ja kohtvalgustusele, jättes vastavad selle teenuseosutaja valida.
§ 5. Majutusruumi üldnõuded
Majutusruumi üldnõuete suurimaks muutuseks on, et võrreldes määrusega nr 43 ei loetleta
määruses enam majutusruumi kohustuslikke sisustuselemente ja ei esitata nõudeid ruumi
pindalale või sisustuselementide mõõtmetele. Oluline on, et majutusruum on otstarbekohaselt
sisustatud ja olemas on kohad riiete ja tarbeesemete paigutamiseks (lg 2). Ülejäänu on ettevõtja
sisustada, millist teenust ta oma kliendile pakub.
Lõikes 1 säilib nõue majutusruumide või asjakohasel juhul majutushoone (nt puhkemaja,
kämpingmaja) või korteri (külaliskorteri puhul) uste lukustatavuse nõue ja nõue, et võtmed
peavad olema majutusteenuse kasutaja käes. Majutusruumid peavad olema lukustatavad
eelkõige neis majutusettevõtetes, kus majutusteenuse kasutaja kasutusse antakse tuba (nt hotelli
või külalistemaja numbrituba).
Võrreldes määrusega nr 43 jääb määrusest välja nõue majutusettevõtte majutusruumi
õhutemperatuurile, kuna ruumitemperatuuri nõudeid reguleeritakse ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded1“. Viidatud määruse kohaselt peab sisekliima tagamisega majutushoonetes
olema tagatud ruumitemperatuur vahemikus 21- 26 ºC. Majutushoonete puhul, millele viidatud
määrus ei kohaldu, eraldi ruumitemperatuurinõudeid ei seata. Väärib märkimist, et näiteks ISO
22483:2020 standardi „Tourism and related services — Hotels — Service requirements“
kohaselt loetakse optimaalseks temperatuuriks vahemik 18-25 ºC.
§ 6. Nõuded hügieenitingimustele
Paragrahvis esitatakse kehtiva määruse nr 43 §-de 11-13 nõuded, kuid oluliselt lihtsustatud
kujul ja välja jäetakse pesemisruumi kohustuslikud sisustuselemendid. Tähtis on, et
majutusettevõttes on sooja veega üldpesemise võimalus, hügieenilised tingimused käte pesuks
ja kuivatuseks ning tualeti kasutamise võimalus ning tualettpaber. Hügieenikottide nõuet
edaspidi ei esitata, neid kasutatakse praktikas vähe ja samuti soosib muudatus
keskkonnasäästlikku tegutsemist.
§ 7. Nõuded toitlustamisele ja toidu valmistamise võimalusele
Lõikes 1 märgitakse, et majutusettevõttes toitlustamise pakkumisel tuleb lähtuda toiduseaduse
nõuetest. Vastavalt toiduseadusele peavad ettevõtjad, kes tegelevad majutusettevõttes
toitlustamisega, esitama Põllumajandus- ja Toiduametile majandustegevusteate. Siinjuures
väärib lisamist, et 1. aprillil 2021. a jõustusid toiduseaduse muudatused, millega asendati
tegevusloakohustus teatamiskohustusega teatud toidukäitlemisvaldkondades, sealhulgas
toitlustamise valdkonnas. Alustavad ettevõtjad, kes toitlustavad majutusettevõttes, on edaspidi
teatamiskohuslased ning esitavad sellekohase majandustegevusteate Põllumajandus- ja
Toiduametile. Tegutsevate ettevõtjate puhul, kellel oli tegevusluba, loetakse teatamiskohustus
täidetuks seaduse jõustumise ajal, s.o 1. aprillil 2021. a.
Lõikes 2 reguleeritakse toidu valmistamisega seonduvat. Majutusettevõtetes, kus pakutakse
toidu valmistamise võimalust, peab olema vastavalt sisustatud köök, kööginurk või muud
majutusettevõtte liigi eripära arvestavad toidu valmistamise ja toidu serveerimise võimalused.
Siseruumides asuvate köökide puhul peaks selles üldjuhul olema seadmed ja vahendid toidu
valmistamiseks ja serveerimiseks, nõude pesemiseks, samuti külmiku olemasolu.
Soovituslikult võiks köögis olla olemas ka tulekustutustekk. Sõltuvalt majutusettevõtte
eripärast võivad sobivateks lahendusteks olla ka väliköögid, grillimisala ja -vahendid (sh
lõkkepuud vms).
§ 8. Nõuded korrashoiule
Üldnõudena nähakse ette teenuseosutaja kohustus majutusettevõtte ruume puhastada, õhutada
ja vajadusel desinfitseerida regulaarselt, vältimaks nakkuste levikut ja ohtu tervisele (lg 1).
Samuti tuleb majutusruume koristada vastavalt vajadusele, kuid vähemalt iga majutusteenuse
kasutaja lahkumise järel. Lõigetesse 2 ja 3 on koondatud sõnastuslike täpsustustega määruse nr
43 erinevates sätetes paiknenud nõuded korrashoiule – voodipesu ja rätikute vahetusele, pesu
ja puhastusvahendite hoidmisele. Lisaks väärib märkimist, et oluline on kasutada
puhastusvahendeid vastavalt juhendile. See on eriti tähtis näiteks desinfitseerimise puhul, et
desinfitseeritaks õige tootega ja vastavalt juhendile. Puhastusvahendite, mis sisalduvad biotsiidi
(toode, mis sisaldab toimeainena kemikaali või mikroorganismi, mis hävitab, tõrjub, muudab
kahjutuks või võitleb inimesele kahjulike organismide vastu) või kemikaali, kasutamist
reguleeritakse täiendavalt biotsiidiseaduse ja kemikaaliseadusega.
§ 9. Muud üldnõuded
Muude üldnõuetena kehtestatakse järgmised nõuded:
1) majutusruumi või majutushoone võtme identifitseeritult väljastamine (nõue kehtis ka
varasemalt);
2) majutusteenuse kasutajate ööpäevaringne sisse- ja väljapääs (kehtis ka varasemalt);
3) selgelt nähtav ja eristatav sissepääs majutusettevõttesse või majutusettevõtte territooriumile
peab olema (asendab varasemat majutusettevõtte tähistamise nõuet);
4) majutusteenuse kasutajate teavitamine majutusettevõttes pakutavatest teenustest,
hinnakirjast ja majutusettevõtte vastuvõtuaegadest, kui vastuvõtt ei toimu ööpäevaringselt.
Sealhulgas tuleb teavitada ka sellest, kas teenus on ligipääsetav erivajadusega isikutele.
Tegemist on kehtiva nõude taasesitamisega, kuid täiendatud kujul - mõeldes erivajadustega
külastajatele tuleb teavitada ka asjaolust, kas teenus on neile ligipääsetav;
5) olemas peavad olema kohad prügi kogumiseks majutusettevõtte ruumides (nt majutusruum,
tualettruum vms) või territooriumil (nt telkimis- või karavanikohtade läheduses).
Lisaks tuleb tähelepanu juhtida TurS §-st 24 tulenevale kohustusele korraldada majutusteenuse
kasutajate registreerimine majutusettevõttes. Siinjuures on alates 01.05.2021. a on lubatud
majutusteenuse kasutajaid registreerida ka elektroonilises korras.
Võrreldes määrusega nr 43 jäävad ei reguleerita enam järgmisi nõudeid: esmaabiapteegi
kasutamise võimalus majutusettevõtte külastajatele ja personalile (kuna esmaabi vahendite
olemasolu töökohal on reguleeritud teiste õigusaktidega) ja päästeasutuse häirekeskusele
hädaolukorrast viivitamatu teatamise võimalus (kuna see võimalus on tagatud ka 112 numbrile
helistades). Siiski, väliskülastajatest klientidele, kes ei pruugi olla teadlikud, kuhu häda korral
helistada, võiks teenuseosutaja nähtavale kohale paigutada ka vastava teavituse, juhul kui see
info ei ole toodud juba tuleohutuse meelespeas.
II peatükk. Majutusteenuse osutamise erinõuded
Peatükis esitatakse täiendavad majutusettevõtte liigi põhised nõuded, mis kehtivad konkreetsele
majutusettevõtte liigile lisaks üldnõuetes toodule.
§ 10. Nõuded hotellile
Vastavalt TurS-is muutunud mõistele peab hotellis olema vähemalt 5 (varem: 10)
majutusruumi, mis antakse külastaja ainukasutusse. Hotelli majutusruumis on külastajale isiklik
hügieeniruum, see nõue ei muutu. Hotelli poolt pakutavaid teenuseid käsitleb ka ISO
22483:2020 standard „Tourism and related services — Hotels — Service requirements“,
standardi kohaselt on hotelli peamiseks tunnuseks vastuvõtuteeninduse, majutuse ja
külastajatele suunatud teenuste (guest service) pakkumine. Samuti on lähtutud nii hotellide kui
läbivalt teiste majutusettevõtete liikide puhul ka EL turismistatistika määrusest (EL) nr
692/2011, mille kohaselt koguvad riigid majutusstatistikat NACE Rev. 2 grupis 55.1, 55.2 ja
55.3 (Eestis vastavalt EMTAK 55 alusel, mis on rahvusvaheliselt ühtlustatud klassifikaatori
NACE Eesti rahvuslik versioon ja kus on defineeritud majutusettevõtete liigid). Hotelli teenus
sisaldab igapäevast koristamist ja voodi korrastamist, voodipesu ja rätikute olemasolu ja
vahetust vastavalt vajadusele, lisateki ja -padja tellimise võimalust. Majutusettevõtte võib
pakkuda ka toitlustusteenust, parkimis- ja pesumajateenust, võimalust kasutada ujumisbasseini,
võimlat, konverentsiruume, ruume vaba aja veetmiseks jms lisateenuseid, see loetelu on
piiramatu.
Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on suuremad muutused järgmised:
- toitlustamine ei ole hotellis kohustuslik, see muudatus kaasnes juba TurS-s toodud
hotelli mõiste muutusega. Selle asemel peab hotellis pakkuma toiduvalmistamise
võimalust või infot hommikusöögi saamise võimaluste kohta lähikonnas;
- edaspidi ei pea hotellis olema eraldi vastuvõturuumi ja vastuvõtuteenindajat, külastajate
vastuvõtuga seonduv on käsitletud määruse üldnõuetes (§ 9). Külastajate vastuvõtt võib
toimuda nii traditsioonilise vastuvõtu korras kui ka toimida iseteenindusliku check-in
või muu kontaktivaba lahendusena;
- kohustuslike lisateenuste pakkumist määruses ei reguleerita;
- majutusruumile seatakse üldise nõudena (varasema täpse loetelu ja mõõtude asemel)
otstarbekohase sisustuse (§ 5 lg 2) ja piisava puhkeala olemasolu.
Lõige 4 reguleerib täiendavalt spaahotellide tegevust. Määruses nr 43 oli spaateenuste
osutamise regulatsioon esitatud läbi sõna „spaa“ kasutamise majutusettevõtte nimes ja
tähistuses ning laienes kõikidele majutusettevõtetele sõltumata nende liigist. Käesolev määrus
ei sea enam nõudeid majutusettevõtte nimele ja tähistamisele. Arvestades Eesti kuurort- ja
taastusravi traditsioone ja külastajate ootusi pakutavate teenuste osas, säilitakse siiski ka uues
määruses nõuded spaateenuste loetelule. Kõnealune loetelu on sama, mis määruses nr 43.
Spaahotelli puhul on külastajatel spaateenuste olemasolule suuremad ootused, kuna see on ka
peamiseks kriteeriumiks spaamajutuse valikul. Erinevaid spaateenuseid (massaažid, saunad)
pakutakse ka muudes majutusettevõtetes ning nende puhul ei ole vajadust täiendavalt
spaateenuste pakkumist reguleerida. Nõue tähendab ühtlasi, et kui kõiki nõutavaid
spaateenuseid hotellis ei pakuta, ei tohi ettevõtja end ka määratleda spaahotellina. Spaa
regulatsiooni vajalikkust on konsultatsioonide käigus märkinud ära ka sektori ettevõtjad.
Nagu määruses 43, peavad ka edaspidi pakutavates spaateenuste loetelus peavad olema
esindatud kõik järgmised teenused:
1) kaks erinevat massaažiteenust;
2) kaks erinevat veehoolitsust või basseini kasutamise võimalus;
3) vähemalt 6-kohaline saun ja
4) kas taastusravi tervishoiuteenuste osutamine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
tähenduses või kaks erinevat teenust järgmisest loetelust: juuksuri-, maniküüri-, pediküüri-,
kosmeetika- või solaariumiteenus. Käesolevas punktis viidatud ilu- ja isikuteenuste loetelu
puhul on aluseks võetud sotsiaalministri 20.12.2000.a määruses nr 86 „Tervisekaitsenõuded
ilu- ja isikuteenuste osutamisele“ toodud ilu- ja isikuteenuste loetelu. Taastusravi all peetakse
silmas tervishoiuteenust, mis on suunatud häirunud funktsioonide taastamisele, säilitamisele
või puudega kohanemisele. Tegu on töövõimet või toimetulekut taastava raviga, mida tehakse
nii ambulatoorselt kui ka statsionaarselt. Taastusravi teenuse osutamiseks on nõutav
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohane tegevusluba.
§ 11. Nõuded motellile
Motell on sõidukiga lihtsalt ligipääsetavas kohas asuv majutusteenuse kasutaja ainukasutuses
olevaid majutusruume ja parkimisvõimalust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga
majutusettevõte (TurS § 18 lg 3). Motellile kehtivad samad asjakohased nõuded nagu hotellil,
lisaks tuleb tagada parkimisvõimalus kõigile külastajatele (st vähemalt parkimiskoht iga
majutusruumi kohta).
§ 12. Nõuded külalistemajale
Külalistemaja on majutusteenuse kasutaja ainukasutuses olevaid majutusruume pakkuv
majutusettevõte (TurS § 18 lg 4). Külalistemajale kehtivad peaaegu samad minimaalsed nõuded
mis hotellile, järgmiste erisustega:
- puudub nõue minimaalsete majutusruumide arvule ning ka toitlustusteenus ei ole
edaspidi kohustuslik (muudatus tuleneb TurS-is toodud külalistemaja mõiste
muutusest);
- puudub nõue privaatse hügieeniruumi olemasoluks, vannitoad ja tualettruumid võivad
olla ühiskasutuses teiste majutusteenuse kasutajatega. Kui hügieeniruumid on
ühiskasutuses, siis nende puhul jäävad kehtima tänased nõuded ruumide arvule suhtes
külastajate arvu;
- majutusruumide koristamine ja voodite korrastamine ei pea toimuma igapäevaselt, vaid
vastavalt vajadusele, kuid vähemalt iga majutusteenuse kasutaja lahkudes. Samuti ei ole
nõutav lisateki või -padja pakkumine.
§ 13. Nõuded hostelile
Hostel on majutusteenuse kasutaja ainu- või ühiskasutuses olevaid majutusruume pakkuv
majutusettevõte (TurS § 18 lg 5). Hosteli näol on tegemist ühiselamu tüüpi soodsamas
hinnaklassis pakutava majutusega, kus võivad olla privaatsed majutusruumid, aga
majutusruumid võivad olla ka külastajate ühiskasutuses. Erinevalt hotellist on hostelis tavaliselt
WC, vannituba ja köök ühiskasutuses. Hosteli majutusruumid peavad olema otstarbekohaselt
sisustatud. Samuti peab majutusruumides või -hoones olema toidu valmistamise võimalus ja
ala puhkamiseks ja einetamiseks. Hügieeniruumide puhul jäävad kehtima tänased nõuded
ruumide arvule suhtes külastajate arvu.
§ 14. Nõuded puhkekülale või -laagrile
Puhkeküla või -laager on majutusettevõte, kus on telkimisvõimalus või haagissuvilate
vastuvõtmise võimalus ja kus võivad olla majutushooned (TurS § 18 lg 6). Tegemist on
tavaliselt piiratud ulatuses teenuseid pakkuvate või teatud kindlat sihtrühma (nt
karavanituristid) teenindavate majutusettevõtetega, kus pakutakse majutust laagriplatsidel,
telklates (sh mugavates telkmajades nagu glämping) või kämpingutes, pakutakse
parkimisvõimalusi ja teenuseid autokaravanidele ja haagissuvilatele. Majutushooned võivad,
kuid ei pea olema. Majutushoone (nt kämpingumaja) olemasolu korral peavad selles olema
voodipesu ja rätikud või peab neid olema võimalik laenutada. Võrreldes kehtivate nõuetega on
puhkeküla- või laagri osas loobutud reguleerimast detailseid pindala ja ruumide sisustuse
nõudeid, esitatakse vaid kõige olulisemad nõuded teenuse sisule.
Puhkekülas või -laagris peab olema toidu valmistamise võimalus, tingimused pesemiseks ja
tualetikasutamiseks, nähtaval kohal teenuseosutaja kontakttelefon. Territoorium peab olema
piiritletud (mitte tingimata aiaga) ja välisvalgustusega. Vältimaks autode
kinnijäämist pinnasesse nt vihmaste ilmade korral, tuleb kavandada siseteed selliselt, et tagatud
oleks sujuv ja ohutu liiklus ning arvesse on võetud ka majutuskohas võõrustatavate sõidukite
kandevõimet.
Pesemis- ja tualettruumide arvu minimaalne nõue ühtlustatakse kõikidele teenuse kasutamise
sihtgruppide jaoks – üks pesemis- ja 2 tualettruumi 12 telkimis-, karavani-, haagissuvila- või
voodikoha kohta. Arvestades, et kaasaegsetel karavanidel on juba sees olemas oma wc,
pesemisruum ja kööginurk, siis võrreldes kehtiva määrusega nõudeid kohapealsetele
hügieeniruumide arvule leevenevad (v.a hoones majutamise korral).
Kui majutusettevõttes teenindatakse haagissuvilate või karavanidega peatuvaid külalisi, siis
sarnaselt kehtiva määrusega peab majutusettevõtte territoorium olema varustatud sellele
sihtgrupile vajalike elektri-, vee- ja kanalisatsiooniühendusi võimaldavate seadmetega. Need ei
pea olema igal platsil, kuid tagatud peab olema võimalus majutusettevõtte territooriumil
kasutada elektrit, saada puhast joogivett (nt täita veepaake) ja tühjendada reovett. Haagissuvila-
ja karavanikohad peavad olema tähistatud. Haagissuvila- või karavanikoha suurusele nõudeid
ei kehtestata, kuid tagada tuleb ohutu vahemaa teistest sõidukitest. Kuna autodes on olemas
gaasi- jms seadmed, siis ohutuse tagamiseks võiks ühe koha pindala olla soovituslikult 60 m2
ning parkimisvahe teiste autodega võiks olla vähemalt 3 m2. Lähiriikide standardite või muude
kvaliteedinõuete kohaselt arvestatakse haagissuvila- või karavanikoha suuruseks vähemalt 80-
100 m2 (Soome) või 70 m2 (Läti), lisaks arvestatakse nt Lätis sobilikuks parkimisvaheks 5 m2.
Samuti on oluline, et karavani- ja haagissuvilakohad oleksid mootorsõidukite jaoks sobiliku
pinnakattega (kruus, killustik, mururest vms kohalikele oludele sobiv ja keskkonda arvestav
lahendus), mis tagab mugava ja ohutu parkimise ning välistab sõidukite pinnasesse vajumise.
Puhkekülas või –laagris peab lisaks üldnõuetes käsitletud majutusruumis meelespea
olemasolule täiendavalt ka territooriumil olema nähtavale kohale paigaldatud tuleohutuse
meelespea. Tuleohutuse meelespea olemasolu on vajalik põhjusel, et sageli viibivad seal isikud,
kes ei kasuta puhkeküla või –laagri majutusruume. Seetõttu on oluline, et puhkeküla või –laagri
territooriumil viibijad teaksid ja järgiksid tuleohutusnõudeid. Eriti oluline on
tuleohutusmeelespea sellisel juhul, kui võimaldatakse küttekoldevälise tule tegemist ja
grillimist. Puhkeküla või -laagri tuleohutusmeelespea (nõue §-s 4) puhul on soovitus koostada
sellele kohale vastav tuleohutuse meelespea, milles on näiteks kirjeldatud lisaks, millised
peavad olema pargitud autode või paigaldatud telkide vahed või kuidas tuleks ümber käia
lahtise tulega (grillid jms). Lisaks võiks teenuseosutaja läbi mõelda ka vajaliku
kustutusseadmete hulga ja tüübi.
§ 15. Nõuded puhkemajale ja külaliskorterile
Puhkemaja on majutusettevõte, kus majutushoone antakse tervikuna majutusteenuse kasutaja
kasutusse (TurS § 18 lg 7). Seega üüritakse majutusteenuse kasutajale välja möbleeritud (st
otstarbekohaselt sisustatud) majutushoone tervikuna.
Külaliskorter on majutusettevõte, kus korter antakse tervikuna majutusteenuse kasutaja
kasutusse (TurS § 18 lg 8). Seega üüritakse majutusteenuse kasutajale välja möbleeritud korter
tervikuna ning see on peamine erisus võrreldes puhkemajaga.
Puhkemajas ja külaliskorteris peab olema toidu valmistamise võimalus ja vastavalt sisustatud
köök, einetamiseks ja puhkamiseks mõeldud ala ning pesemis- ja tualettruum. Samuti peavad
puhkemajas olema voodipesu ja rätikud või võimalus neid laenutada. Määrusega ei reguleerita
ruumide nõutavat suurust ega täpsemaid sisustusnõudeid.
§ 16. Kodumajutus
Kodumajutuse puhul osutatakse majutusteenust teenusepakkuja elukohaks (kodus) olevas talus,
hoones või korteris ning külastajale üüritakse välja vaba(d) tuba (toad), korrus või muu osa
hoonest või korterist (mõiste TurS § 18 lõikes 9). Hommikusöögi pakkumine ei ole edaspidi
kohustuslik, kuid minimaalselt peaks olema tagatud võimalus toitu ise valmistada. Samuti
peavad majutusruumis olema voodipesu ja rätikud ning pesemis- ja tualettruumi kasutamise
võimalus. Määrusega ei reguleerita ruumide nõutavat suurust ega täpsemaid sisustusnõudeid.
III peatükk. Lõppsätted
Peatükis esitatakse rakendus- ja jõustumissätted. Paragrahviga 17 tunnistatakse kehtetuks
majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.05.2012 määrus nr 43 „Nõuded
majutusettevõttele“. Paragrahvis 18 nähakse ette määruse jõustumine 1. mail 2021. a,
samaaegselt koos TurS-i muudatustega. Täiendavalt nähakse ette eluhoonetes tegutsevate
majutusettevõtete osas erisus, et väljumisteel oleva majutusruumi, korteri või majutushoone
välisukse seestpoolt võtmeta avamise nõuet rakendatakse alates 1. oktoobrist 2021. a.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega, kuna Euroopa Liidu õigus ei reguleeri
majutusteenuse osutamist.
4. Määruse mõju
Määrusega ajakohastatakse majutusteenuse osutamisele 2012. aastal kehtestatud nõuded ning
viies need kooskõlla uuenenud TurS-i muudatustega. Majutusteenuste turg on viimastel aastatel
tänu suurenevale digitaliseerimisele ja uute ärimudelite tekkele läbinud suuri muutusi, samuti
on muutunud klientide ootused. Seejuures ei ole majutusteenuse osutamisega seonduvat
õiguslikku raamistiku viimase 10 aasta jooksul märkimisväärselt muudetud. Selle tulemusel ei
arvestanud kehtivad nõuded piisavalt uute trendide ja suundumustega. Määrus vähendab neid
piiranguid, mille järele ei ole tänasel päeval enam otsest vajadust ning kus turg saab ise hästi
hakkama. Näiteks majutusasutuse sisustuse ja lisateenuste (hommikusöök) olemasolu ning
muud mugavusnõuded paneb tõhusamalt paika turg ise. Andes ettevõtjatele vabamad käed
teenuse kujundamiseks vastavalt klientide muutuvatele ootustele või turusuundumustele,
soodustab see uute innovaatiliste lahenduste teket ning parandab ettevõtjate konkurentsivõimet.
Majandusliku mõju hinnang
Määrusega kaasneb ettevõtjale positiivne majanduslik mõju. Muudatused mõjutavad ligi 1500
majutusteenust osutavat ettevõtjat ja potentsiaalseid uusi teenuseosutajaid. Määruse tulemusena
muutuvad majutusteenuse osutamise reeglid paindlikumaks, nõuete hulk ja detailsus väheneb,
samuti vähenevad kulud nõuete täitmiseks.
Täpne majanduslik mõju sõltub siiski ettevõtjast ja tema ärimudelist ning seda ei ole võimalik
määruse koostamise käigus täpselt välja selgitada. Näiteks loob määrus eelduse tööjõukulude
vähendamiseks majutusettevõtetes (kontaktivabade ja iseteeninduslike lahenduste laiemal
kasutuselevõtul), kuid ei ole võimalik hinnata, kas need kulud ka tegelikult vähenevad või
suunatakse vabanev ressurss teenuse efektiivsemaks muutmiseks mujale. Samuti ei sõltu
majanduslik mõju üksnes teenusele esitatavatest minimaalsetest nõuetest, sest üldjuhul ei ole
võimalik piirduda vaid nende nõuete täitmisega – majutusteenuse kasutajatel on ootused
lisateenustele ja teatud mugavustele (nt wifi), millega teenuse arendamisel samuti arvestama
peab. Kuna tegemist on eelkõige kehtivate nõuete lihtsustamise ja vähendamisega, siis täna
tegutsevad ettevõtjad on olemasolevate nõuete täimiseks investeeringud juba teinud ning
esialgu avaldub otsene mõju pigem tegevust alustavatele teenuseosutajatele, kelle jaoks turule
sisenemine oluliselt lihtsustub. Tegutsevate ettevõtjate puhul saab rääkida pigem võimalikust
kokkuhoiust tulevikus (investeeringud inventari uuendamisse, digitaliseerimisse jms). Kuigi
muudatus puudutab rohkem või vähem enamikku majutusettevõtjaid, saab otsest mõju hinnata
pigem väikeseks. Eluhoonetes tegutsevatele majutusteenuse osutajale (nt külaliskorterid), kelle
korteri välisuksel puudub seestpoolt väändenupuga vms viisil võtmeta avatav lukk, toob määrus
kaasa kohustuse lukk välja vahetada. Kaasnev kulu ei ole märkimisväärne, nõuete kohase luku
saab soetada ca 20 euro eest või lukukomplekti ca 50 euro eest.
Majutusteenuse kasutajale otsest majanduslikku mõju määrusega ei avaldu. Selgemad
teavituskohustused (nt teenuse ligipääsetavuse info) aitavad teha teadlikke otsuseid teenuse
valimisel.
Muud mõjud
Määruse vastuvõtmisega ei kaasne sotsiaalseid tagajärgi, mõjusid riigi julgeolekule,
rahvusvahelistele suhetele, regionaalarengule, keskkonnale, kohaliku omavalitsuse asutuste
töökorraldusele ega täiendavale koolitusvajadusele.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad
tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvelisi kulutusi ega ole oodata ka tulusid. Nõuete
üldine vähenemine toob kaasa järelevalveasutuste koormuse (Terviseamet, kohalikud valla- või
linnavalitsused, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) osalise vähenemise
majutusteenuse osutamise nõuete täitmise kontrollimisel. Kuivõrd järelevalvet tehakse eelkõige
pisteliselt ja kaebuse põhiselt, ei saa siiski prognoosida olulist koormuse muutust. Kuna ehitise
tuleohutuse nõuded jäävad sisuliselt samaks kui kehtivas määruses, siis Päästeameti
järelevalvekoormuse osas muutusi ei ole.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. mail 2021. aastal. Eluhoonetes tegutsevate majutusettevõtete osas nähakse
ette erisus, mille kohaselt väljumisteel oleva majutusruumi, korteri või majutushoone välisukse
seestpoolt võtmeta avamise nõuet rakendatakse alates 1. oktoobrist 2021. a.
7. Määruse kooskõlastamine ja huvigruppidega konsulteerimine
Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile,
Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
Samuti esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele: Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Spaa Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti
Turismifirmade Liit, MTÜ Reisibüroode Liit, Eesti Kämpingute Liit, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
Eelnõule andsid märkusteta kooskõlastused Rahandusministeerium ja Maaeluministeerium
ning eelnõule avaldas toetust Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Sotsiaalministeerium,
Siseministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega
on arvestatud järgmiselt:
Sotsiaalministeerium Kommentaar
1. Koristamine peaks olema nõutud iga Arvestatud, määruse § 8 lõiget 1 vastavalt
kliendi järel kõigis majutusasutustes täpsustatud. Sätestatakse, et majutusruume tuleb
koristada vastavalt vajadusele, aga vähemalt iga
külastaja järel. Majutusasutuste praktikas on
tegemist elementaarse nõudega, mida täidetakse
niigi.
2. Puhastusvahendid peavad vastama Sotsiaalministeeriumiga kokkuleppel on märkus
kemikaaliseaduse ja biotsiidiseaduse arvesse võetud läbi täiendava selgituse
nõuetele, muidu ei pruugi olla tagatud seletuskirjas. Kuna viidatud seadused ei
puhastusvahendite juhendikohane reguleeri otseselt puhastusvahendite
kasutamine. See on eriti tähtis näiteks kasutusjuhenditega seonduvat, siis juhitakse
desinfitseerimise puhul, et puhastusvahendite juhendi kohase kasutamise
desinfitseeritaks ikkagi õige tootega ja olulisusele täiendavalt tähelepanu seletuskirjas.
juhendile vastavalt. Seletuskirja on lisatud täiendavad selgitused:
Lisaks väärib märkimist, et oluline on kasutada
puhastusvahendeid vastavalt juhendile. See on
eriti tähtis näiteks desinfitseerimise puhul, et
desinfitseeritaks õige tootega ja vastavalt
juhendile. Puhastusvahendite, mis sisalduvad
biotsiidi (toode, mis sisaldab toimeainena
kemikaali või mikroorganismi, mis hävitab,
tõrjub, muudab kahjutuks või võitleb inimesele
kahjulike organismide vastu) või kemikaali,
kasutamist reguleeritakse täiendavalt
biotsiidiseaduse ja kemikaaliseadusega.
Siseministeerium
1. Sõnastada § 2 lõike 2 teine lause Arvestatud, eelnõu sõnastust täiendatud
järgmiselt: „Lauses 1 nimetatud nõuet ei
kohaldata majutusruumile, mis asub I
kasutusviisiga hoones või hoones, mille
kasutusviis on oluliste tuleohutusnõuete
osas võrdsustatud siseministri 30. märtsi
2017. a määruse nr 17 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded“ lisas 1
nimetatud I kasutusviisiga.“
2. Palume seletuskirja selguse mõttes Arvestatud, seletuskirja vastavalt täiendatud
täiendada ja tuua välja, et evakuatsiooni
nõuete alla kuulub ka
tuletõkkesektsioonide moodustamine.
Seletuskirja võiks täiendada järgnevalt:
„Lisaks evakuatsiooni ja tulekahju korral
tegutsemise skeemi olemasolule, saab
oluliseks evakuatsiooninõudeks pidada ka
tuletõkkesektsioonide moodustamist.
Evakuatsioonis on oluline tagada, et uksed
oleksid avatavad võtmeta, kuid arusaam,
miks mõned uksed peavad üldse olema
suletud ja ka tulekahju olukorras jääma
suletuks, võib jääda kaugeks. Uste asendid
on seotud tuletõkkesektsioonide ning tule
ja suitsu leviku tõkestamisega ja seega on
tuletõkkesektsioonide moodustamine
samuti üks osa ohutust evakuatsioonist.“
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas ja Arvestatud ja seletuskirja täiendatud.
missugused erisused kohalduvad Kuivõrd eelnõu § 5 lg 2 olev nõue (uues
muinsuskaitse all olevatele hoonetele (sh redaktsioonis § 2 lg 4) on otseselt tuleohutusega
mõisad). Näiteks toome eelnõu § 5 lg 2 seonduv nõue nagu ka ülejäänud §-s 2
nõude, mille kohaselt kõik uksed peavad sisalduvad nõuded, siis ka käesolevas määruses
olema seestpoolt võtmeta avatavad. tuleohutusele toodud nõuete osas saab tugineda
Palume täpsustada eelnõus ja/või siseministri määruse nr 17 § 3 lõikes 5
selgitada seletuskirjas eelnõu nõuete kultuuriväärtuslikele ehitistele kehtestatule, kui
kohaldamist muinsuskaitse all olevatele uste seestpoolt võtmeta avamise või muu
hoonetele. tuleohutuse nõuet ei ole neis hoonetes mingil
põhjusel võimalik täita.
Muinsuskaitse all olevate hoonete kohta sätestab
siseministri määrus nr 17 ehitise
tuleohutusnõuete kohta, et kultuuriväärtuslikus
ehitises, nagu mälestis ja muinsuskaitseala
ehitis, peab tuleohutuse tagama üldjuhul
väärtuslikke ehitiseosasid muutmata. Sellise
ehitise ümberehitamisel ei pea järgima kõiki
ehitisele esitatavaid tuleohutusnõudeid, kuid sel
juhul peab olulistele tuleohutusnõuetele
vastavust tõendama analüütiliselt käesoleva
määruse § 4 kohaselt. Seega, vanades mõisates
tuleb tuleohutus tõendada analüütiliselt, kui
soovitakse tuleohutuslikult kasutada mingeid
muid lahendusi, kui määrus 17 ette näeb.
Praktikas kuuluvad muinsuskaitse all olevad
ehitised eri kategooriate alla. Hooned, milledel
teatud osad ja hooned, milles kõik ehituslikud
lahendused peavad vastama ajaloolistele
nõuetele. Samas evakuatsiooni nõuete tagamise
osas on nendes hoonetes kõigis tehtud
muinsuskaitse poolt koostööd. Sellistesse
hoonetesse on paigaldatud avastamisseadmeid
(nt ATS), evakuatsioonivalgustust ja suluseid,
mida ruumist seest saab ilma võtmeta avada.
Kindlasti tuleb selliste hoonete puhul teha
huvitatud isikul koostööd muinsuskaitse ja
tuleohutuseksperdiga.
Ühtlasi on uste seestpoolt võtmeta avamise
nõuet pärast kooskõlastusringi veelgi
täpsustatud. Kokkuleppel Siseministeeriumiga
on määruse nõuet võrreldes eelnõus olevaga
leevendatud, jättes nõude kehtima vaid nende
uste osas, mis avanevad hoonest väljumise või
evakuatsiooni teele (eelnõus varem oli: iga
majutusruumi uks).
Kokkuvõtlikult, uues sõnastuses ja uues
asukohas § 2 lg 4 on nõue järgmine:
Väljumis- või evakuatsiooniteel oleva
majutusruumi, korteri või majutushoone
välisuks peab olema seestpoolt võtmeta avatav.
Lisaks on määruse koostamise käigus erinevatel etappidel (alates 2019. a TurS-i muutmisele
eelnenud arvamusküsitlusest kuni määruse valmimiseni) konsulteeritud peamiste valdkonnas
tegevate huvigruppide ja asutustega, sh järelevalveasutustega.