MÄÄRUS
21.04.2021 nr 16
Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust
põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate
piirangutega
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määruse alusel antakse riigiabi Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020. a teatise
„Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“
(ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9, edaspidi COVID-19 raamistik) osa 3.1 alusel ja sellele
kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.
(2) Määruse alusel antakse toetust alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse
vastuvõtmisest.
(3) Toetuse andmisel kohaldatakse riigieelarve seaduse § 813 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse määruses sätestatud tingimusi.
§ 2. Toetuse eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on §-s 4 määratletud ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust
põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega.
§ 3. Toetuse rakendamine
Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus (edaspidi EAS).
2
§ 4. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) majutusettevõtja on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud
eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on justiitsministri
28. detsembri 2005. aasta määruses nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti
majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” (edaspidi EMTAK) sätestatud tegevusala
koodiga jagu I 55;
2) toitlustusettevõtja on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris
registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on
EMTAK koodiga jagu I 56;
3) spaa ja veekeskus on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris
registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on
EMTAK koodiga jagu Q 86905 või Terviseameti ujulate registris
http://vtiav.sm.ee/index.php/?active_tab_id=U registreeritud ujulat, veekeskust või basseini
valdav äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik
juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kui tema põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu
R 93 või EMTAK koodiga jagu S 96041;
4) reisiettevõtja on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud
eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on EMTAK
koodiga jagu N 791;
5) nõupidamiste ja messide korraldaja on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle
põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu N 82301;
6) turismiteenuste pakkuja on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris
registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes pakub külastajatele
elamusteenuseid loodusturismis, kultuuriturismis või aktiivse puhkuse teenuseid ning kes on leitav
www.puhkaeestis.ee Eesti turismiteenuste andmebaasis vastavate kategooriate teenusepakkujana;
7) sõitjate muud maismaavedu teostav ettevõtja on äriregistris või mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle
põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu H 4939, jagu H 49399 või jagu H 49391;
8) jaekaubanduse ettevõtja on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris
registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes omab või valdab
füüsilist kauplust või müügisaali, kus klientidel oli või on Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a
korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“
punkti 2014 alapunkti 8 kohaselt alates 11. märtsist 2021. a kuni nimetatud alapunktis sätestatud
piirangu lõppemiseni keelatud viibida ning kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu G 451,
jagu 4532 , jagu 4540, jagu 4719, jagu 4726, jagu 474, jagu 475, jagu 476, jagu 477 või jagu 478,
välja arvatud isikud, kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga 4773, 4774, 47762, 47781 ja 4781;
9) käive on taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud
käibe suurus;
10) tööjõukulud on Maksu- ja Tolliametile esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku
kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel deklareeritud töötajale tehtud
töötasu väljamakse ja kõik tööjõumaksud;
11) tegutsemise alguse aeg on ettevõtja esmakande aega äriregistris või mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registris;
12) e-teenindus on EAS-i veebilehel asuv portaal, mille kaudu saab taotleja esitada EAS-ile nõutud
dokumente.
§ 5. Vaide esitamine
3
(1) EAS-i otsuse või toimingu peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada
vaide EAS-ile 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust
teada sai või oleks pidanud teada saama.
(2) EAS lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte
elektrooniliselt.
2. peatükk
Toetuse andmise alused ja toetuse suurus
§ 6. Toetuse liigid
Määruse alusel makstakse järgmisi toetusi:
1) majutusettevõtja ning spaa ja veekeskuse toetus;
2) toitlustusettevõtja toetus;
3) reisiettevõtja toetus;
4) nõupidamiste ja messide korraldaja toetus;
5) turismiteenuste pakkuja toetus;
6) sõitjate muud maismaavedu teostava ettevõtja toetus;
7) jaekaubanduse ettevõtja toetus.
§ 7. Majutusettevõtja ning spaa ja veekeskuse toetus
(1) Majutusettevõtja ning spaa ja veekeskuse toetust võib taotleda käibemaksukohustuslasest
juriidilisest isikust majutusettevõtja ning spaa ja veekeskus:
1) kelle märtsi 2021. a käibe langus oli võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2019. a
aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega vähemalt 30 protsenti ja
2) kes olid käibemaksukohustuslased 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019. a.
(2) Kui käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust majutusettevõtja või spaa ja veekeskus
tegutsemise alguse aeg on 1. jaanuaril 2020. a või hiljem või kui isik ei olnud
käibemaksukohustuslane kogu lõike 1 punktis 2 nimetatud perioodi, võib ta toetust taotleda, kui
ta on perioodi tegutsemise alguse ajast kuni 28. veebruarini 2021. a eest tasunud tööjõumakse igas
kalendrikuus keskmiselt vähemalt 800 eurot.
(3) Juriidilisest isikust majutusettevõtja või spaa ja veekeskus, kes ei ole käibemaksukohustuslane,
võib majutusettevõtja ning spaa ja veekeskuse käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda,
kui ta on perioodi 1. jaanuar 2020. a kuni 28. veebruar 2021. a eest tasunud tööjõumakse vähemalt
summas 3000 eurot.
(4) Füüsilisest isikust ettevõtja võib majutusettevõtja ning spaa ja veekeskuse käibe languse osalise
hüvitamise toetust taotleda, kui ta on teinud 2021. aasta I kvartalis avansilise sotsiaalmaksu makse.
(5) Lõikes 1 nimetatud majutusettevõtja ning spaa ja veekeskuse toetuse suurus arvutatakse
järgmiselt:
1) 90 protsenti ettevõtja 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest korrutatakse isiku lõike 1
punkti 1 kohaselt leitud käibe languse protsendiga täpsusega kaks kohta peale koma;
2) punkti 1 kohaselt leitud summa korrutatakse kahega.
(6) Lõike 5 kohaselt arvutatud toetuse maksimaalne suurus on 600 000 eurot.
4
(7) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud majutusettevõtja või spaa ja veekeskuse toetuse suurus on 90
protsenti 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest.
(8) Kui lõikes 1 või 2 nimetatud majutusettevõtja või spaa ja veekeskus pole maksnud tööjõumakse
2021. a veebruari eest, on tema toetuse suurus 1168 eurot.
(9) Lõikes 4 nimetatud majutusettevõtja või spaa ja veekeskuse toetuse suurus on 1168 eurot.
§ 8. Toitlustusettevõtja toetus
(1) Toitlustusettevõtja toetust võib taotleda käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust
toitlustusettevõtja:
1) kelle märtsi 2021. a käibe langus oli võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2019. a
aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega vähemalt 30 protsenti ja
2) kes olid käibemaksukohustuslased 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019. a.
(2) Kui käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust toitlustusettevõtja tegutsemise alguse aeg on
1. jaanuaril 2020. a või hiljem või kui isik ei olnud käibemaksukohustuslane kogu lõike 1 punktis
2 nimetatud perioodi, võib ta toetust taotleda, kui ta on perioodi tegutsemise alguse ajast kuni 28.
veebruarini 2021. a eest tasunud tööjõumakse igas kalendrikuus keskmiselt vähemalt 800 eurot.
(3) Juriidilisest isikust toitlusettevõtja, kes ei ole käibemaksukohustuslane, võib toitlustusettevõtja
käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda, kui ta on perioodi 1. jaanuar 2020. a kuni 28.
veebruar 2021. a eest tasunud tööjõumakse vähemalt summas 3000 eurot.
(4) Füüsilisest isikust ettevõtja võib toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust
taotleda, kui ta on teinud 2021. aasta I kvartalis avansilise sotsiaalmaksu makse.
(5) Lõikes 1 nimetatud toitlusettevõtja toetuse suurus arvutatakse järgmiselt:
1) 70 protsenti ettevõtja 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest korrutatakse isiku lõike 1
punkti 1 kohaselt leitud käibe languse protsendiga täpsusega kaks kohta peale koma;
2) punkti 1 kohaselt leitud summa korrutatakse kahega.
(6) Lõike 5 kohaselt arvutatud toetuse maksimaalne suurus on 600 000 eurot.
(7) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud toitlustusettevõtja toetuse suurus on 70 protsenti 2021. a veebruari
eest tasutud tööjõukuludest.
(8) Kui lõikes 1 või 2 nimetatud toitlustusettevõtja pole maksnud tööjõumakse 2021. a veebruari
eest, on toetuse suurus 1168 eurot.
(9) Lõikes 4 nimetatud toitlustusettevõtja toetuse suurus on 1168 eurot.
§ 9. Reisiettevõtja toetus
(1) Reisiettevõtja toetust võib taotleda käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust reisiettevõtja:
1) kelle märtsi 2021. a käibe langus oli võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2019. a
aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega vähemalt 30 protsenti ja
2) kes olid käibemaksukohustuslased 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019. a.
5
(2) Kui käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust reisiettevõtja tegutsemise alguse aeg on 1.
jaanuaril 2020. a või hiljem või kui isik ei olnud käibemaksukohustuslane kogu lõike 1 punktis 2
nimetatud perioodi, võib ta toetust taotleda, kui ta on perioodi tegutsemise alguse ajast kuni 28.
veebruarini 2021. a eest tasunud tööjõumakse igas kalendrikuus keskmiselt vähemalt 800 eurot.
(3) Juriidilisest isikust reisiettevõtja, kes ei ole käibemaksukohustuslane, võib reisiettevõtja käibe
languse osalise hüvitamise toetust taotleda, kui ta on perioodi 1. jaanuar 2020. a kuni 28. veebruar
2021. a eest tasunud tööjõumakse vähemalt summas 3000 eurot.
(4) Füüsilisest isikust ettevõtja võib reisiettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda,
kui ta on teinud 2021. aasta I kvartalis avansilise sotsiaalmaksu makse.
(5) Lõikes 1 nimetatud reisiettevõtja toetuse suurus arvutatakse järgmiselt:
1) 60 protsenti ettevõtja 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest korrutatakse isiku lõike 1
punkti 1 kohaselt leitud käibe languse protsendiga täpsusega kaks kohta peale koma;
2) punkti 1 kohaselt leitud summa korrutatakse kahega.
(6) Lõike 5 kohaselt arvutatud toetuse maksimaalne suurus on 600 000 eurot.
(7) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud reisiettevõtja toetuse suurus on 60 protsenti 2021. a veebruari eest
tasutud tööjõukuludest.
(8) Kui lõikes 1 või 2 nimetatud reisiettevõtja pole maksnud tööjõumakse 2021. a veebruari eest,
on makstava toetuse suurus 1168 eurot.
(9) Lõikes 4 nimetatud reisiettevõtjale makstava toetuse suurus on 1168 eurot.
§ 10. Nõupidamiste ja messide korraldaja toetus
(1) Nõupidamiste ja messide korraldaja toetust võib taotleda käibemaksukohustuslasest
juriidilisest isikust nõupidamiste ja messide korraldaja:
1) kelle märtsi 2021. a käibe langus oli võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2019. a
aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega vähemalt 30 protsenti ja
2) kes olid käibemaksukohustuslased 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019. a.
(2) Kui käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust nõupidamiste ja messide korraldaja
tegutsemise alguse aeg on 1. jaanuaril 2020. a või hiljem või kui isik ei olnud
käibemaksukohustuslane kogu lõike 1 punktis 2 nimetatud perioodi, võib ta toetust taotleda, kui
ta on perioodi tegutsemise alguse ajast kuni 28. veebruarini 2021. a eest tasunud tööjõumakse igas
kalendrikuus keskmiselt vähemalt 800 eurot.
(3) Juriidilisest isikust nõupidamiste ja messide korraldaja, kes ei ole käibemaksukohustuslane,
võib nõupidamiste ja messide korraldaja käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda, kui ta
on perioodi 1. jaanuar 2020. a kuni 28. veebruar 2021. a eest tasunud tööjõumakse vähemalt
summas 3000 eurot.
(4) Füüsilisest isikust ettevõtja võib nõupidamiste ja messide käibe languse osalise hüvitamise
toetust taotleda, kui ta on teinud 2021. aasta I kvartalis avansilise sotsiaalmaksu makse.
(5) Lõikes 1 nimetatud nõupidamiste ja messide korraldaja toetuse suurus arvutatakse järgmiselt:
1) 60 protsenti ettevõtja 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest korrutatakse isiku lõike 1
punkti 1 kohaselt leitud käibe languse protsendiga täpsusega kaks kohta peale koma;
6
2) punkti 1 kohaselt leitud summa korrutatakse kahega.
(6) Lõike 5 kohaselt arvutatud toetuse maksimaalne suurus on 600 000 eurot.
(7) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõupidamiste ja messide korraldajale makstavatoetuse suurus on 60
protsenti 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest.
(8) Kui lõikes 1 või 2 nimetatud nõupidamiste ja messide korraldaja pole maksnud tööjõumakse
2021. a veebruari eest, on makstava toetuse suurus 1168 eurot.
(9) Lõikes 4 nimetatud nõupidamiste ja messide korraldajale makstava toetuse suurus on 1168
eurot.
§ 11. Turismiteenuste pakkuja toetus
(1) Turismiteenuste pakkuja toetust võib taotleda juriidilisest isikust turismiteenuste pakkuja, kes
on perioodil 1. jaanuar 2020. a kuni 28. veebruar 2021. a tasunud tööjõumakse vähemalt summas
3000 eurot.
(2) Füüsilisest isikust ettevõtja võib turismiteenuste pakkuja toetust taotleda, kui ta on teinud 2021.
aasta I kvartalis avansilise sotsiaalmaksu makse.
(3) Lõikes 1 nimetatud turismiteenuste pakkuja toetuse suurus on 5000 eurot.
(4) Lõikes 2 nimetatud turismiteenuste pakkuja toetuse suurus on 1168 eurot.
§ 12. Sõitjate muud maismaavedu teostava ettevõtja toetus
(1) Sõitjate muud maismaavedu teostava ettevõtja toetust võib taotleda käibemaksukohustuslasest
juriidilisest isikust sõitjate muud maismaavedu teostav ettevõtja:
1) kelle märtsi 2021. a käibe langus oli võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2019. a
aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega vähemalt 30 protsenti ja
2) kes olid käibemaksukohustuslased 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019. a.
(2) Kui käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust sõitjate muud maismaavedu teostav ettevõtja
tegutsemise alguse aeg on 1. jaanuaril 2020. a või hiljem või kui isik ei olnud
käibemaksukohustuslane kogu lõike 1 punktis 2 nimetatud perioodi, võib ta toetust taotleda, kui
ta on perioodi tegutsemise alguse ajast kuni 28. veebruarini 2021. a eest tasunud tööjõumakse igas
kalendrikuus keskmiselt vähemalt 800 eurot.
(3) Juriidilisest isikust sõitjate muud maismaavedu teostav ettevõtja, kes ei ole
käibemaksukohustuslane, võib sõitjate muud maismaavedu teostava ettevõtja käibe languse
osalise hüvitamise toetust taotleda, kui ta on perioodi 1. jaanuar 2020. a kuni 28. veebruar 2021. a
eest tasunud tööjõumakse vähemalt summas 3000 eurot.
(4) Füüsilisest isikust ettevõtja võib maismaavedu teostava ettevõtja käibe languse osalise
hüvitamise toetust taotleda, kui ta on teinud 2021. aasta I kvartalis avansilise sotsiaalmaksu makse.
(5) Lõikes 1 nimetatud sõitjate muud maismaavedu teostava ettevõtja toetuse suurus arvutatakse
järgmiselt:
7
1) 90 protsenti ettevõtja 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest korrutatakse isiku lõike 1
punkti 1 kohaselt leitud käibe languse protsendiga täpsusega kaks kohta peale koma;
2) punkti 1 kohaselt leitud summa korrutatakse kahega.
(6) Lõike 5 kohaselt arvutatud toetuse maksimaalne suurus on 600 000 eurot.
(7) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud sõitjate muud maismaavedu teostava ettevõtja toetuse suurus on 90
protsenti 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest.
(8) Kui lõikes 1 või 2 nimetatud sõitjate muud maismaavedu teostav ettevõtja pole maksnud
tööjõumakse 2021. a veebruari eest, on makstava toetuse suurus 1168 eurot.
(9) Lõikes 4 nimetatud sõitjate muud maismaavedu teostava ettevõtja toetuse suurus on 1168 eurot.
§ 13. Jaekaubanduse ettevõtja toetus
(1) Jaekaubanduse ettevõtja toetust võib taotleda käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust
ettevõtja:
1) kelle märtsi 2021. a käibe langus oli võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2019. a
aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega vähemalt 30 protsenti ja
2) kes olid käibemaksukohustuslased 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019. a.
(2) Kui käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust jaekaubanduse ettevõtja tegutsemise alguse
aeg on 1. jaanuaril 2020. a või hiljem või kui isik ei olnud käibemaksukohustuslane kogu lõike 1
punktis 2 nimetatud perioodi, võib ta toetust taotleda, kui ta on perioodi tegutsemise alguse ajast
kuni 28. veebruarini 2021. a eest tasunud tööjõumakse igas kalendrikuus keskmiselt vähemalt 800
eurot.
(3) Juriidilisest isikust jaekaubanduse ettevõtja, kes ei ole käibemaksukohustuslane, võib
jaekaubanduse ettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda kui ta on perioodi 1.
jaanuar 2020. a kuni 28. veebruar 2021. a eest tasunud tööjõumakse vähemalt summas 3000 eurot.
(4) Füüsilisest isikust ettevõtja võib jaekaubanduse ettevõtja käibe languse osalise hüvitamise
toetust taotleda, kui ta on teinud 2021. aasta I kvartalis avansilise sotsiaalmaksu makse.
(5) Lõikes 1 nimetatud jaekaubanduse ettevõtja toetuse suurus arvutatakse järgmiselt:
1) 70 protsenti ettevõtja 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest korrutatakse isiku lõike 1
punkti 1 kohaselt leitud käibe languse protsendiga täpsusega kaks kohta peale koma;
2) punkti 1 kohaselt leitud summa korrutatakse kahega.
(6) Lõike 5 kohaselt arvutatud toetuse maksimaalne suurus on 600 000 eurot.
(7) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud jaekaubanduse ettevõtja toetuse suurus on 70 protsenti 2021. a
veebruari eest tasutud tööjõukuludest.
(8) Kui lõikes 1 või 2 nimetatud jaekaubanduse ettevõtja pole maksnud tööjõumakse 2021. a
veebruari eest, on makstava toetuse suurus 1168 eurot.
(9) Lõikes 4 nimetatud jaekaubanduse ettevõtjale makstava toetuse suurus on 1168 eurot.
3. peatükk
Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale ja taotlusele
8
§ 14. Toetuse taotlemine
(1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab iga §-s 6 sätestatud toetuse liigi rahastamise
eelarve, vajadusel selle liigenduse ja toetuse taotlemise tähtaja.
(2) Juhul kui mõne §-s 6 sätestatud toetuse puhul esitatakse nõuetele vastavaid taotlusi väiksemas
summas kui toetuse rahastamise eelarve, suunab valdkonna eest vastutav minister nimetatud
toetuse rahastamise eelarve vahendid teiste toetuste rahastamise eelarvetesse või muudab toetuse
rahastamise eelarve liigendust.
(3) Toetuste taotlemine on vooruline. Toetuse saamine otsustatakse pärast taotluste esitamise
tähtaega. Juhul kui toetuse rahastamise eelarvest, arvestades eelarves toodud liigendust, ei piisa
kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks §-des 7–13 sätestatud määras, jaotatakse toetuse
rahastamise eelarve vahendid rahuldamisele kuuluvate taotluste vahel proportsionaalselt sellega,
kuidas vastava toetuse rahastamise eelarve, arvestades eelarves toodud liigendust, suhtub nõuetele
vastavate taotluste kogusummasse.
(4) Taotluste vastuvõtmise alustamisest ning taotlemise tähtaegadest annab EAS teada oma
veebilehel ja e-teeninduses.
(5) Taotlus esitatakse EAS-ile e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt
allkirjastatuna.
(6) Üks isik võib saada ühe §-s 6 sätestatud toetuse.
§ 15. Nõuded taotlejale
Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja ei ole raskustes ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu
aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku
sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084
(ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi üldise grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 mõistes
31. detsembri 2019. a seisuga;
2) erandina punktis 1 sätestatust võib taotlejaks olla mikro- või väikeettevõtja üldise grupierandi
määruse I lisa tähenduses, kes oli raskustes juba 31. detsembril 2019. a, COVID-19 raamistiku
punkti 22 tingimustel;
3) taotlejale COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel antud abi koos käesoleva määruse alusel antava
toetusega ei tohi ületada COVID-19 raamistiku punktis 22 a sätestatud summat;
4) taotlejal puuduvad taotluse esitamise hetkel riiklikud maksuvõlad või on need taotluse esitamise
ajaks tasutud või ajatatud;
5) taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete
esitamise kohustuse;
6) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud sundlõpetamis-,
likvideerimis- või pankrotimenetlust;
7) füüsilisest isikust ettevõtjast taotlejat ei ole äriregistrist kustutatud taotluse esitamise kuupäeva
seisuga ega kustutata enne toetuse taotluse kohta otsuse tegemist;
8) juhul kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele ja makse tähtpäev
on saabunud, on tagasimaksed taotluse esitamise hetkeks nõutud summas teostatud;
9) juhul kui taotleja on saanud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust põhjustatud
kriisi tõttu riigi 2020. aasta või 2021. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvelt
9
toetust teisest meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse
üksuselt, teavitab taotleja EAS-i nimetatud toetuse saamisest taotlusvormil;
10) taotleja ei ole saanud Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldusest nr 282 „COVID-19
haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ tulenevate piirangute tõttu toetust
riigi 2021. aasta lisaeelarve vahenditest kultuuriministri määruste alusel.
§ 16. Nõuded taotlusele
Taotlus peab sisaldama järgmist informatsiooni:
1) taotleja nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti-, kodulehe- ja postiaadress, arveldusarve
number;
2) jaekaubanduse ettevõtja kaupluse või müügisaali tegevuskoht (aadress);
3) jaekaubanduse ettevõtja kinnitus, et tema omandis või valduses olevas füüsilises kaupluses või
müügisaalis oli või on klientidel Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282
„COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punkti 2014 alapunkti
8 kohaselt alates 11. märtsist 2021. a kuni nimetatud alapunktis sätestatud piirangu lõppemiseni
keelatud viibida;
4) taotleja majandustegevusele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust
tingitud mõjude lühikirjeldus;
5) taotletava toetuse summa;
6) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 15 sätestatud nõuetele;
7) kontserni liikmete skeem, kui kontsern ei kajastu äriregistris;
8) kasumiaruanne ja bilanss 31. detsembri 2019. a seisuga, kui see ei ole kättesaadav avalikus
registris ja kontserni kuuluva taotleja kinnitus, et kontsern ei ole raskustes 31. detsembri 2019. a
seisuga.
4. peatükk
Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine
§ 17. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine koosneb:
1) taotluse registreerimisest;
2) vajadusel selgituste ja lisateabe küsimisest;
3) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist;
4) riigiabi reeglitega kokkusobivuse hinnangu andmisest;
5) taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest.
(2) Taotluse esitamise ajaks loetakse kuupäeva, millal taotleja taotluse e-teeninduses esitab.
(3) Taotluste menetlemise tähtaeg on kuni 25 tööpäeva taotluste vastuvõtmise lõpetamise
tähtpäevast. EAS võib taotluste menetlemise aega põhjendatud juhtudel pikendada kuni 10
tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat.
(4) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste
kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg.
§ 18. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Nõuetele vastava taotleja ja taotluse osas teeb EAS taotluse rahuldamise otsuse või taotluse
osalise rahuldamise otsuse.
10
(2) Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse vastavaks tunnistatud taotleja ja taotluse puhul, kui
taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik § 14 lõikes 3 sätestatud juhul või kui taotletud
summa ei vasta §-des 7–13 sätestatule.
(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui taotleja või taotlus ei vasta määruse
tingimustele ning taotleja ei kõrvalda puudusi § 17 lõikes 4 sätestatud tähtajal.
(4) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb EAS ja
toimetab selle taotlejale kätte e-teeninduse kaudu.
§ 19. Toetuse maksmise tingimused
Toetus makstakse toetuse saajale kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse
tegemist.
5. peatükk
Toetuse saaja ning EAS-i õigused ja kohustused
§ 20. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus saada EAS-ilt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud
nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saajal on kohustus:
1) esitada EAS-i nõudmisel informatsiooni ettenähtud viisil ja tähtajal;
2) võimaldada EAS-il, Euroopa Komisjonil, Euroopa Pettustevastasel Ametil ja Euroopa
Kontrollikojal teha kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetusega seotud dokumentide üle;
3) säilitada taotlusega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale seitse aastat pärast toetuse
väljamaksmist;
4) teavitada viivitamatult kirjalikult EAS-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või
asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist;
5) maksta toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui selgub, et toetuse saaja rikub määruses sätestatud
tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.
§ 21. EAS-i õigused ja kohustused
(1) EAS-il on õigus:
1) teostada kohapealset kontrolli;
2) nõuda taotluses sisalduva kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist;
3) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui selgub, et toetuse saaja rikub määruses sätestatud
tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
4) pärast toetuse andmist teostada järelkontrolli taotleja riigiabi reeglite nõuetele vastavuse üle,
kui see on asjakohane;
5) saada Maksu- ja Tolliametist toetuse rahuldamise otsuse aluseks olnud andmeid seire eesmärgil.
(2) EAS-il on kohustus:
1) nõustada taotlejaid taotlusega seotud küsimustes;
2) teha taotlusvorm ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
3) toetuse tagasinõudmisel sätestada vastavas otsuses tagasinõudmise aluse, tagasinõutav summa,
otsuse täitmise tähtaeg ja muu otsusega seotud oluline teave;
4) mitte avaldada taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni ega
dokumente;
11
5) pärast rahuldamise otsust teha oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nimi, toetusmeetme
nimetus ning toetuse summa;
6) säilitada toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates toetuse andmisest.
§ 22. Toetuse tagastamine
(1) EAS võib teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui:
1) toetuse saaja on taotlemisel esitanud ebaõiget teavet või teave on jäetud esitamata;
2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata käesolevas määruses nimetatud
kohustuse;
3) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud.
(2) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse
täitmise lõppemisest arvates. Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60
kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. Kui tagasimaksmise tähtpäevaks
toetust tagasi ei maksta, võib EAS nõuda toetuse saajalt viivist 0,1 protsenti iga toetuse
tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.
(3) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi korral nõuab toetuse andja toetuse tagasi koos
intressiga vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu
määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu
artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134), artiklile 9, sama määruse artikli 10
alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi
kohaldamise meetodile.
(4) Toetuse andjal on õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda 10 aasta jooksul
taotluse rahuldamise otsusest arvates.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
20.04.2021
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19
haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Valitsus otsustas 18. märtsil 2021. a heaks kiidetud lisaeelarve eelnõuga toetada kriisis enim
kannatanud ja piirangutest mõjutatud ettevõtlussektoreid. Selleks nähakse ette 25 miljonit eurot
turismisektori toetuspaketiks ja 19 miljonit eurot erakorraliseks ettevõtluse toetuspaketiks.
Ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) alusel antav toetus aitab
leevendada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse (edaspidi koroonaviirus) puhangust
tulenenud piirangutega kaasnevaid ettevõtjate majanduslikke raskusi.
Eesmärk on toetada raskustesse sattunud ettevõtjaid kriisist kiiremaks väljumiseks piirangute
leevenemisel ja majanduse taastumisel. Toetusmeetme eesmärk on toetada osaliselt ettevõtjate
tegevusega kaasnevaid tegevuskulusid kahel kuul (märts ja aprill 2021.a), mil Eestis on
kehtinud ettevõtjate tegevusele täiendavad piirangud (Vabariigi Valitsuse korralduse alusel
suletud või 2021. a märtsis ja aprillis kehtivatest piirangutest otseselt mõjutatud).
Toetusmeetme sihtgruppideks on ülaltoodust tulenevalt majutusettevõtjad, toitlustusettevõtjad,
spaad, veekeskused, reisiettevõtjad, nõupidamiste ja messide korraldajad, turismiteenuse
pakkujad, sõitjate muu maismaavedu teostavad ettevõtjad, jaekaubanduse ettevõtjad.
Meede on adresseeritud toetusmeetme sihtgruppi kuuluvatele ettevõtjatele:
kes on 2021. a märtsis ja aprillis kehtivatest piirangutest otseselt mõjutatud või
Vabariigi Valitsuse korralduse alusel suletud;
kelle tegevuskulud, mis säilivad ka piirangute kehtivuse ajal, moodustavad arvestava
osa ettevõtte kulubaasist;
kelle käive on kestva kriisi vältel kukkunud kõige kiiremini ja ulatuslikumalt ning ei
taastu eeldatavalt enne rahvusvahelise reisimise piirangute leevenemist või vaktsiini
laialdast kasutuselevõttu;
kes on elujõulised teenusepakkujad teenindamaks nii siseturismi kui aeglasemalt
taastuvat välisturismi peale kriisi lõppu.
Määrusega luuakse mehhanism ettevõtjate tõendatud kriisikahjude osaliseks
kompenseerimiseks. Täpsemad tingimused on välja töötatud sõltuvalt ettevõtjate spetsiifikast
ja kahjude esialgselt prognoositud ulatusest.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
majandusarengu osakonna nõunik Annika Anton (e-post:
[email protected], tel: 639
7663), Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna
osakonna õigusnõunik Merike Koppel, telefon 625 6411,
[email protected] ning
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetuste keskuse valdkonnajuht Riin Roosalu (e-post:
[email protected], tel: 514 0587). Juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja
1
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne-
[email protected], tel: 7153403).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 22 paragrahvist.
Määruse § 1 sätestab määruse kohaldamisala. Määruse alusel saavad toetust taotleda
ettevõtjad, kelle majandustegevust on negatiivselt mõjutanud COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse puhangust tingitud piirangud ja erandlikud asjaolud.
Vabariigi Valitsuse korraldustega on alates märtsikuust piiratud nii turismisektori kui
jaekaubandussektori tegevus, sh spaad ja veekeskused suletud alates 22. veebruarist 2021. Eesti
Panga andmetel langes reisiteenuste eksport (välisriikide elanike kulutused Eestis) 2020. aastal
2019. aastaga võrreldes 67% ehk 1,04 miljardi võrra. Koos reisijateveo ekspordiga langes
turismiteenuste eksport kokku 1,3 miljardi võrra ehk 63%. Turismisektoris on suured
tegevuskulud majutusel, spaadel, toitlustusel ja mitmetel teistel sektori ettevõtjatel. Eeltoodust
lähtuvalt ning lisaks täiendavatele piirangutele seoses epideemia jätkuva leviku tõttu on
turismisektori ettevõtjate olukord jätkuvalt väga raske.
Kaubanduses on suurimad kuluallikad palgakulu ja tegevuskulud, kusjuures viimasest suure
osa moodustavad rendikulud ja muud pindadega seotud kulud, mis on osakaaluna kõrgemad
kui palgakulu. Kaubandus on madalate kasumimarginaalidega äri ning sulgemise tõttu on
ettevõtete käibevahendid kinni ladudesse ette ostetud hooajatoodete all. Hooajaliste kaupade
müügiperioodi lühenemine tingib käibelanguse, sest suur osa toodetest jääb kaupmehele kätte.
Kaupmeestele kätte jäävate hooajaliste kaupade järgmine müügivõimalus tekib aasta
möödudes, sealjuures ei ole mingi osa kaupadest erinevatel põhjustel enam realiseeritav või on
seda suurte kahjumitega.
Suurimatesse raskustesse sattunud majandusharude toetusmeetme juures keskendutakse sellele,
et võimalikult paljud ettevõtted oleksid võimelised piirangute lõppedes oma uksed taas avama,
äri taaskäivitama ja töökohad säilitama. Turismisektori ettevõtete toetamise eesmärgiks on
vajaliku ökosüsteemi säilitamine ning valmisoleku tagamine rahvusvahelise reisimise
taastumiseks.
Määruse alusel antakse riigiabi Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020. a teatise
„Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu
kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9, edaspidi COVID-19 raamistik) osa 3.1. alusel ja
sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.
Toetuse taotluste vastuvõtmise algusest annab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus teada
vastavalt määruse §-le 11, kuid taotluste vastuvõtmist ja toetuste andmist ei alustata enne, kui
on olemas Euroopa Komisjoni vastava riigiabi andmist lubav otsus. Samuti sätestab määruse §
1 lõige 4, et lisaks käesolevale määrusele kohaldatakse toetuse andmisel riigieelarve seaduse §
813 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud tingimusi. Nimetatud
määrusega kehtestatakse analoogselt Vabariigi Valitsuse 18.04.2020. a määrusega nr 31
„COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva
eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ riigi 2021. aasta
lisaeelarve vahenditest rahastatavate COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi
leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimused.
2
Määruse § 2 sätestab toetuse eesmärgi. Toetuse andmise eesmärk on ettevõtjate märtsi ja aprilli
2021.a. tegevuskulude osaline toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
levikust tulenevate piirangutega ja erandlike asjaoludega. Toetuse andmise oodatav tulemus on
ettevõtjate jätkusuutlikkus toodete ja teenuste pakkumisel pärast COVID-19 pandeemia
raugemist ja piirangute leevenemist.
Määruse § 3 alusel rakendab toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes menetleb toetuse
taotlusi, teeb väljamakseid ja teostab järelevalvet.
Määruse §-s 4 defineeritakse olulisemad kasutatavad mõisted.
COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevatest piirangutest mõjutatud
ettevõtjaks loetakse eelnõu kohaselt majutusettevõtjat, toitlustusettevõtjat, spaad ja veekeskust,
reisiettevõtjat, nõupidamiste ja messide korraldajat, turismiteenuse pakkujat, sõitjate muu
maismaavedu teostavat ettevõtjat ning jaekaubanduse ettevõtjat. Toetuse saajate hinnanguline
arv on 6600, kellest juriidilisi isikuid on hinnanguliselt 4750 ja füüsilisest isikust ettevõtjaid
1850.
Majutusettevõtja on eelnõu kohaselt äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle
põhitegevusala on justiitsministri 28. detsembri 2005. aasta määruses nr 59 „Kohtule
dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)”
(edaspidi EMTAK) sätestatud tegevusala koodiga jagu I osa 55. Osa 55 hõlmab külastajate ja
reisijate lühiajalist majutust ning üliõpilaste, töötajate jms isikute pikemaajalist majutamist.
Majutusettevõte võib pakkuda ka toitlustusteenust ja/või võimalusi vaba aja veetmiseks.
Majutusettevõtjad kuuluvad määruse alusel toetatavate COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikust tulenevatest piirangutest mõjutatud ettevõtjate hulka seetõttu, et neil on
kriisist tulenevalt tühistatud broneeringute ja rahvusvahelisele reisimisele kehtivate piirangute
tõttu jätkuvalt ulatuslik saamata jäänud müügitulu ja kõrged tegevuskulud. Pärast siseturismi
hoogustanud suvehooaja lõppu on ettevõtjad taas olnud silmitsi märkimisväärse nõudluse ja
käibe langusega eelseisva pika madalhooaja vältel ning uute piirangute tõttu. Eelkõige
kannatavad välisturistide majutamisega tegelevad majutusasutused. Ettevõtjatel on lisaks
personalikuludele kanda püsivad hooldus- ja rendikulud, kommunaalkulud. Välisturismi
taastumine võtab aega ning sõltub rahvusvaheliste ühenduste taastumisest, vaktsineerimise
kiirusest ja piirangute leevenemisest ning erinevate rahvusvaheliste sündmuste toimumise
võimalikkusest Eestis.
Toitlustusettevõtja on eelnõu kohaselt äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle
põhitegevusala on EMTAK koodiga I jagu osa 56. Osa 56 hõlmab kohapeal tarbimiseks
mõeldud toidu ja joogi valmistamist ja/või serveerimist, sh toidu kaasamüüki. Siia kuuluvad
restoranid, selvekohvikud, alalised või ajutised kiirtoidukohad (istekohtadega või ilma), kus
pakutakse toitu, mis on valmis koheseks tarbimiseks.
Toitlustusettevõtjad on märtsis ja aprillis kehtivate piirangute tõttu kannatanud olulisi
käibelangust – avamisaja lühendamisest kuni täieliku sulgemiseni. Ilma toetuseta ei ole
võimalik ettevõtjatel säilitada ka kriitilisel hulgal töökohti, et olla valmis nõudluse taastumisel
pakkuma kvaliteetseid teenuseid. Restoranid, kohvikud ja catering teenuse pakkujad on oluline
3
osa külalislahkuse sektori ettevõtjatest, kellel on märkimisväärne roll nii tööandjatena üle Eesti
kui välis- kui siseturistide kvaliteetses külastuskogemuses ja korduvkülastuste soodustamisel.
Spaa ja veekeskus on eelnõu kohaselt äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle
põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu Q 86905 või Terviseameti ujulate registris1
registreeritud ujulat, veekeskust või basseini valdav äriregistris või mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja,
kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu R 93 või EMTAK koodiga jagu S 96041.
EMTAK kood jagu Q 86905 - sanatooriumide ravitegevus - alla kuuluvad üksused, kellele on
väljastatud Tervishoiuameti poolt vastav tegevusluba taastusravi ja füsiaatriateenuste osutamise
kohta − majutusega raviasutuste tegevus − medical spa´d.
EMTAK koodiga jagu R osa 93 hõlmab sporditegevuse, lõbustus- ja vaba aja tegevuste
korraldamist (v.a muuseumide tegevus, ajalooliste kohtade säilitamine, botaanika- ja
loomaaedade ning looduskaitsealade tegevus, hasartmängude ja kihlvedude korraldamine).
EMTAK koodiga jagu S 96041 on saunade, solaariumite ja massaažisalongide tegevus jm
füüsilise heaoluga seotud teenindus
Terviseamet teeb järelevalvet ujulate ja basseinivee kvaliteedi osas ja peab ülevaadet Eesti
ujulate ja basseinide kohta. Nimetatud andmed on leitavad lehelt
http://vtiav.sm.ee/index.php/?active_tab_id=U. Registris toodud andmed on avalikud ja neid
uuendatakse jooksvalt vastavalt järelevalve käigus läbiviidud toimingutele (viimased kanded
märtsis 2021). Seotus EMTAK vastava koodi ja Terviseameti ujulate registriga tagab
võimalikult laia ja õiglase toetusmeetme sihtgrupi. Selline lähenemine annab võimaluse
toetada turismiobjekte, mis omavad basseine ja veekeskusi. Vastavalt 2021.a lisaeelarvele on
toetuse andmise sihtrühmaks turismiettevõtjad ja eesmärgiks aidata turismisettevõtjatel turul
püsida ning kiirelt taastuda nõudluse taastumisel.
Spaad ja veekeskused kuuluvad määruse kohaselt toetatavate COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikust tulenevatest piirangutest mõjutatud ettevõtjate hulka, sest nad
tegutsevad pikemat aega täituvuse piirangute tingimustes või on uutest piirangutest tulenevalt
suletud, põhjustades ettevõtjatele olulist käibelangust. Spaaettevõtete igakuised energia-,
hooldus- ja muud tegevuskulud on samas kõrged seoses hoonete ja veekohtadega, mis vajavad
hooldust ja ülalpidamist hoolimata klientide nappusest või sulgemisest.
Reisiettevõtja on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud
eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on EMTAK
koodiga jagu N osa 791 - reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus. Reisiettevõtjaid toetatakse
põhjusel, et nad tegutsevad juba pea aasta praktiliselt ettevõtluskeelu tingimustes ning see
kajastub sissetulekute drastilises kukkumises. Alates 2020. aasta aprillist on nende käive
kukkunud keskmiselt 90%, alles on umbes pooled kriisieelsetest töötajatest. Ettevõtjad
prognoosivad, et ka algav sissetuleva turismi (turismiteenuste ekspordi) hooaeg jääb praktiliselt
vahele või toimub oluliselt vähendatud mahus nn piirkondlike reisimullide arvelt. Sissetuleval
suunal tegutsejate käibest oli 2020. aastal alles 0-5%.
1
Kättesaadav: http://vtiav.sm.ee/index.php/?active_tab_id=U
4
Reisiettevõtjatest taotlejate ring on piiratud reisikorraldajate ja reisibüroodega, kelle
põhitegevusala EMTAK on N 791. Seda põhjusel, et reisikorraldajatel ja reisibüroodel on
Euroopa Liidu pakettreisidirektiivist ja turismiseadusest tulenevalt seatud kõrgendatud
tegevuspiirangud, sh peavad kõik reisijatele müüdud pakettreisid olema kaetud rahalise
tagatisega. Seetõttu on enamikule ettevõtjatele seatud tegutsemise eeldusena tagatise kohustus,
ilma milleta ei ole võimalik valdkonnas tegutseda ning mida ei ole võimalik ka paindlikult
ümber korraldada või tegevust ajutiselt nö pausile panna. Lisaks eeldab pakettreiside alane
tegevus arvukaid lepinguid tegelike teenuste osutajatega sihtkohtades, kelle tegevuse eest
reisija ees vastutab täielikult reisikorraldaja. Seda vastutust ei ole võimalik tal välistada ega
vähendada ka koroonakriisi tingimustes, kus tegelikkuses on jäänud eri põhjustel, sh ulatuslike
reisipiirangute tõttu, lepingupartnerite osutatavad teenused suuresti osutamata. See on
reisikorraldajate ja reisibüroode koormust oluliselt suurendanud. Lisaks lasub neil täiendav
koormus maksta reisijatele tagasi reisitasusid ka olukorras, kus uut raha uute reisiteenuste
müügist lisandumas ei ole. Teistel üksikuid reisiteenuseid pakkuvatel ettevõtjatel ei ole
võrreldavaid tegevuspiiranguid, mistõttu vahendite piiratuse tõttu ei ole neid ettevõtjaid
hõlmatud.
Nõupidamiste ja messide korraldaja on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle
põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu N 82301 - nõupidamiste ja messide korraldamine.
Seoses piirangutega reisimisele ja paljude rahvusvaheliste konverentside ning ürituste
ärajäämisega uutest piirangutest tulenevalt on nõupidamiste ja messide korraldamisega
tegelevad ettevõtjad kannatanud olulist käibelangust. Nende ettevõtjate toetamine on oluline
ekspordivõimekuse ja tulu teenimise võimaluste säilitamiseks, kuna äri- ja konverentsiturismi
klient on kõige tulutoovam külastaja.
Turismiteenuste pakkuja on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris
registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes pakub külastajatele
elamusteenuseid loodusturismis, kultuuriturismis või aktiivse puhkuse teenuseid (välja arvatud
majutusteenused) ning kes on leitav www.puhkaeestis.ee Eesti turismiteenuste andmebaasis
vastavate kategooriate teenusepakkujana. Elamusteenused tuleb www.puhkaeestis.ee veebis
registreerida vastava elamusteenusena. Elamusteenusteks loetakse www.puhkaeestis.ee
andmebaasis järgmiste kategooriate teenused: ekskursioonid; loodus; aktiivne puhkus ja
seiklus; kultuur ja ajalugu; söök ja jook ja ööelu (alamkategooria elamustoitlustus ja õpitoad);
eripakkumised ja paketid.
Sõitjate muu maismaavedu teostav ettevõtja on äriregistris või mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja,
kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu H 4939 „Sõitjate muu mujal liigitamata
maismaavedu“, H 49399 „Sõitjate muu maismaavedu“ või H 49391 „Sõitjate maakondade
vaheline ja rahvusvaheline liinivedu“.
Kuigi reisijate maismaaveo juhuveo ettevõtjad on sarnaselt reisiettevõtjatega otseselt
kehtestatud piirangutest puutumata, on nende majandustegevus saanud oluliselt kannatada sise-
ja välisturistide puudumise tõttu. Lisaks on teatritele, kultuuriasutustele, üritustele,
konverentsidele, haridustegevusele, huviringidele, huvitegevusele ja meelelahutusele seatud
piirangud toonud kaasa olulise nõudluse vähenemise reisijate juhuveo teenuse järele. Klientide
vähesuse tõttu on aga ettevõtjatel sellegipoolest kapitalikuluga seotud kohustused.
5
Jaekaubanduse ettevõtja on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris
registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes omab või valdab
füüsilist kauplust või müügisaali, kus klientidel on Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a
korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“
punkti 2014 alapunkti 8 kohaselt alates 11. märtsist 2021. a keelatud viibida ning kelle
põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu G jagu 451 (mootorsõidukite jaemüük), jagu 4532
(mootorsõidukite osade ja lisaseadmete jaemüük), jagu 4540 (mootorrataste, nende osade ja
lisaseadmete jaemüük), jagu 4719 (jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes), jagu 4726
(tubakatoodete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes), jagu 474 (siia gruppi liigitatakse info- ja
sidetehnoloogiliste seadmete (nt arvutid, arvuti välisseadmed, telekommunikatsiooniseadmed,
tarbeelektroonika) jaemüük spetsialiseeritud kauplustes), jagu 475 (siia gruppi liigitatakse
kodutarvete (nt tekstiilid, rauakaubad, vaibad, elektriseadmed, mööbel jne) jaemüük
spetsialiseeritud kauplustes), jagu 476 (siia gruppi liigitatakse kultuuri- ja vaba aja kaupade (nt
raamatud, ajalehed, heli- ja videosalvestised, sporditarbed, mängud, mänguasjad jne) jaemüük
spetsialiseeritud kauplustes), jagu 477 (jalatsite ja nahktoodete jaemüük spetsialiseeritud
kauplustes) või jagu 478 (siia gruppi liigitatakse uute või kasutatud kaupade jaemüük
teisaldatavates (nt müügiletid tänavate ja teede ääres) või statsionaarsetes müügikohtades (nt
müügikioskid turuplatsidel)). Toetuse sihtgrupist jäävad välja kauplused, millele Vabariigi
Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduses nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks
vajalikud meetmed ja piirangud“ sätestatud alates 11. märtsist 2021. a rakendatud
liikumisevabaduse piirangut ei kohaldata: isikud EMTAK koodiga 4773 (apteegid), 4774
(meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük spetsialiseeritud kauplustes), 47762
(lemmikloomade ja -lindude ning nende toidu ja tarvete jaemüük), 47781 (prillide jm
optikakaupade jaemüük spetsialiseeritud kauplustes) ja 4781 (toidukaupade, jookide ja
tubakatoodete jaemüük kioskites ja turgudel).
Ajutisest sulgemisest enim pihta saavatest sektoritest on jaekaubandus ülekaalukalt kõige
suurem, mistõttu ka sektori sulgemise mõju majandusele ja töökohtadele on vaieldamatult
suurim, kohene ja pikaajalise mõjuga. Ettevõtete käibevahendid on kinni pikalt ette ostetud
hooajakaupade all, mille müügivõimalused on olulisel määral piiratud ja e-kaubandus
kompenseerib müügisaalide kinniolekut vaid osaliselt ning on segmenditi väga erinev; samas
säilib igakuiste rendikulude ja muude pindadega seotud kulude tasumise kohustus.
Toetust ei saa taotleda jaekaubanduse ettevõtjad, kelle tegevust Vabariigi Valitsuse 19. augusti
2020. a korralduses nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja
piirangud“ 9. märtsi 2021. a korraldusega nr 111 tehtud muudatused osaliselt ega täielikult ei
piiranud. Korralduse punkti 2014 alapunkti 9 järgi on klientidel keelatud viibida siseruumides
oleva kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis. Kaupu võib müüa ja
väljastada kaupluse õue- või parkimisalal asuval müügi- või väljastusalal. Punkti 2014
alapunktis 10 on toodud loetelu kauplustest, millele alapunktis 9 sätestatud liikumisvabaduse
piirangut ei kohaldata: toidukauplused, apteegid, kauplused, kus müüakse või laenutatakse
abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel,
telekommunikatsiooniettevõtete esinduste müügikohad, optikapoed, lemmikloomapoed ja
tanklad.
Üksnes e-poe kaudu oma tooteid pakkuv ja müüv jaekaubanduse ettevõtja on sihtgrupist
välistatud seetõttu, et erakorralise ettevõtluse toetuse eesmärk on Covid-19 viiruse levikust ja
selle piirangutest tingitud kahjude hüvitamine. Kui ettevõtjal ei ole füüsilist tegevuskohta, kus
pakkuda tooteid ja teenuseid, siis piirangud, millega keelatakse klientide viibimine
6
siseruumides oleva kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis, ei saa
tema ettevõtlust ka otseselt mõjutada.
Tegutsemise alguse ajaks loetakse ettevõtja esmakande aega äriregistris või
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris.
Käibe suuruse ja käibe languse kindlaksmääramisel võetakse aluseks
käibemaksukohustuslasest taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel
deklareeritud käibe suurus. Käibeks ei loeta kasumiaruande müügitulusid, muid äritulusid ega
füüsilise isiku tuludeklaratsioonid deklareeritud ettevõtlustulu.
Tööjõukulud on Maksu- ja Tolliametile esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku
kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel deklareeritud töötajale
tehtud töötasu väljamakse ja kõik tööjõumaksud. Tööjõumaksud on üksikisiku tulumaks,
sotsiaalmaks, kohustuslik pensionikindlustus makse, töötuskindlustusmaks.
Käibe languse andmed saab EAS Maksu- ja Tolliametilt ning andmete päring Maksu- ja
Tolliametile tehakse taotluse esitamise aja seisuga. Taotluse esitamise aeg on sätestatud
määruse § 17 lõikes 2 ja selleks on kuupäev, millal taotleja taotluse e-teeninduses esitab.
Määruse § 5 sätestab vaide esitamise alused ja korra. Vaideid menetleb EAS.
Määruse § 6 sätestab toetuse liigid. Määruse alusel makstakse järgmisi COVID-19 haigust
põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenevaid toetusi:
1) majutusettevõtja ning spaa ja veekeskuse toetus;
2) toitlustusettevõtja toetus;
3) reisiettevõtja toetus;
4) nõupidamiste ja messide korraldaja toetus;
5) turismiteenuste pakkuja toetus;
6) sõitjate muu maismaaveo ettevõtja toetus;
7) jaekaubanduse ettevõtja toetus.
Määruse §-d 7–13 sätestavad toetuste tingimused ja toetuse suuruse erinevate toetuste lõikes.
Majutusettevõtja ning spaa ja veekeskuse toetust (määruse § 7) võib taotleda
käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust majutusettevõtja ning spaa ja veekeskus, kelle
märtsi 2021. a käibe langus oli võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2019. a
aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega vähemalt 30 protsenti.
Arvestusperioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2019. a valikul on lähtutud vajadusest tuvastada
taotleja tavapärane käive enne COVID-19 kriisi. Arvestades sektori sesoonsust, annab tervet
aastat hõlmav arvestusperiood enne 2020. aastal puhkenud COVID-19 kriisi taotleja
tavapärasest käibest objektiivse ülevaate. Erinevate valdkondade käesoleva määrusega
hõlmatud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevatest piirangutest
mõjutatud ettevõtjate teenuste osutamise kõrghetked võivad olla erinevaid, mistõttu tagab
kalendriaasta põhine lähenemine ka erinevate sektorite omavahelise võrdlemise võimaluse ja
võrdse kohtlemise.
Lisaks on oluline, et ettevõtja oleks terve arvestusperioodi 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini
2019. a olnud käibemaksukohustuslane. Käibe suuruse ja käibe languse kindlaksmääramisel
7
võetakse aluseks vaid käibemaksukohustuslasest taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud
käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibe suurus. Juhul kui isik pole kogu arvestusperioodi
olnud käibemaksukohustuslane ja kogu perioodi kohta pole Maksu- ja Tolliametile esitatud
käibedeklaratsioone, ei ole tagatud isikute võrdne kohtlemine, sest taotleja tavapärase käibe
kohta saadav ülevaade ei pruugi olla võrreldav teiste taotlejatega.
Kui käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust majutusettevõtja või spaa ja veekeskus
tegutsemise alguse aeg on 1. jaanuaril 2020. a või hiljem, võib ta toetust taotleda, kui ta on
perioodi tegutsemise alguse ajast kuni 28. veebruarini 2021. a eest tasunud tööjõumakse igas
kalendrikuus keskmiselt vähemalt 800 eurot. Samadel tingimustel võib toetust taotleda ka isik,
kes ei ole olnud käibemaksukohustuslane kogu perioodi 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019.
a vältel. 800 eurot on ühe keskmise palga (u 1600 eurot kuus) kohta kuus makstavate
tööjõumaksude suurus ümardatuna ja näitab, et ettevõtja on jätkusuutlik ja toimiv. Siinjuures
lähevad arvesse tööjõumaksud, mis on nende kuude eest reaalselt tasutud, mitte nende kuude
kohta deklareeritud maksud.
Isikute puhul, kelle tegutsemise alguse aeg on vahetult enne COVID-19 kriisi või selle ajal ning
ka nende isikute puhul, kes pole olnud käibemaksukohustuslased tervet 2019. aastat, pole
võimalik nende tavapärast tervet COVID-19 kriisile eelnenud aasta käivet tuvastada. Seega
puuduvad nende puhul objektiivsed andmed, mille põhjal piirangutest tingitud käibe langust
hinnata. Nagu eelnevalt märgitud, on toetuse eesmärgiks toetada ettevõtjaid, kes on 2021. a
märtsis ja aprillis kehtivatest piirangutest otseselt mõjutatud, kuid kes on elujõulised ka pärast
kriisi lõppu ja kellel on sellest tulenevalt ka piirangute ajal säilinud tegevuskulud. Ettevõtjate
püsikuludest moodustavad olulise osa tööjõukulud ja erinevalt muudest võimalikest kuludest
on tööjõumaksud Maksu- ja Tolliametile esitatavate andmete alusel ka üheselt ja väikese
halduskoormusega tuvastatavad. Seetõttu on isikute puhul, kelle tavapärast käivet COVID-19
kriisi eelsel ajal pole võimalik nende tegutsemise alguse aja tõttu objektiivselt tuvastada,
lähtutud tööjõumaksudest. Perioodi, mille tööjõumaksude tasumist toetuse saamiseks õiguse
omamise kontekstis vaadeldakse, algus sõltub konkreetse isiku tegutsemise alguse aeg, kuid
periood lõppeb veebruariga 2021. a ja seda põhjusel, et tegu on kuuga, mis võimaldab tuvastada
isiku jätkusuutlikkust vahetult 2021. a märtsis alanud täiendavate piirangute eel.
Käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust majutusettevõtja või spaa ja veekeskuse, kelle
tegutsemise alguse aeg on 1. jaanuaril 2020. a või hiljem, toetuse suurus on 90 protsenti 2021.
a veebruari eest tasutud tööjõukuludest. Nimetatud protsendi puhul on lähtutud hinnangulisest
sektori tegevuskulude (v.a palgakulu) osakaalust sektori ettevõtete kulubaasist.
Käibe suuruse ja käibe languse kindlaksmääramisel võetakse aluseks vaid
käibemaksukohustuslasest taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel
deklareeritud käibe suurus. Käibeks ei loeta kasumiaruande müügitulusid, muid äritulusid ega
füüsilise isiku tuludeklaratsioonides deklareeritud ettevõtlustulu. Juhul kui isik ei ole
käibemaksukohustuslane, ei toimu sel põhjusel ka tema käibe languse hüvitamist ja hüvitatakse
tööjõukulud. Tööjõukuludest on lähtutud eelnevalt nimetatud põhjusel, et need moodustavad
ettevõtjate püsikuludest olulise osa ja on Maksu- ja Tolliametile esitatavate andmete alusel ka
objektiivselt ning väikese halduskoormusega tuvastatavad.
Mittekäibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust majutusettevõtja või spaa ja veekeskus võib
toetust taotleda, kui ta on perioodi 1. jaanuar 2020. a kuni 28. veebruar 2021. a eest tasunud
tööjõumakse vähemalt summas 3000 eurot. Nimetatud perioodi valikul on lähtutud eesmärgist
tuvastada püsikulude säilimine piirangute ajal ning jätkusuutlikkus vahetult enne 2021. a
8
märtsis alanud täiendavaid piiranguid. Minimaalse tööjõumaksude suuruse (3000 eurot) näol
on tegemist summaga, mis näitab, et ettevõtjal on sellel perioodil olnud palgal vähemalt üks
miinimumpalgaga töötaja. Toetuse suurus on 90 protsenti 2021. a veebruari eest tasutud
tööjõukuludest. Nimetatud protsendi puhul on lähtutud hinnangulisest sektori tegevuskulude
(v.a palgakulu) osakaalust sektori ettevõtete kulubaasist.
Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võib majutusettevõtja ning spaa ja veekeskuse käibe languse
osalise hüvitamise toetust taotleda, kui ta on teinud 2021. aasta I kvartalis avansilise
sotsiaalmaksu makse. Seejuures ei ole oluline, et makse oleks tehtud maksimaalses määras, kui
seadus võimaldab teha makset ka väiksemas määras. Sotsiaalmaksu seadusest tulenevalt
maksavad avansilist sotsiaalmaksu need FIE-d, kes on iseendale tööandjad ja kelle jaoks on
füüsilisest isikust ettevõtjaks olemine ainus sissetulekuallikas. Kui FIE on avansiliste maksete
kohustusest vabastatud, puudub tal ka kulu, mille tasumist oleks vaja toetada.
FIE-le ettenähtud toetuse suurus on 1168 eurot. Toetuse suuruse aluseks on lähtekoht, et
toetatakse ettevõtja tegevust 2021. a märtsis ja aprillis, mil Eestis on kehtinud isikute tegevusele
täiendavad piirangud ning ühe kuu kohta arvestatav toetuse suurus vastaks töötasu alammäärale
(584 eurot).
Käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust majutusettevõtja ning spaa ja veekeskusele
arvutatakse toetus järgnevalt:
1) 90 protsenti ettevõtja 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest korrutatakse isiku käibe
languse (märtsi 2021. a käibe languse protsent võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember
2019. a aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega) protsendiga täpsusega kaks kohta peale koma;
2) punkti 1 kohaselt leitud summa korrutatakse kahega.
Toetuse suuruse kindlaksmääramisel on arvesse võetud:
1) hinnanguline sektori tegevuskulude (v.a palgakulu) osakaal sektori ettevõtete
kulubaasist;
2) tööjõukulude olemasolu 2021. a märtsis alanud täiendavate piirangute eel;
3) isiku käibe langus tema tavapärase käibega võrrelduna;
4) isikute tegevuse toetamine kahel kuul – märts ja aprill 2021.
Käibemaksukohustuslasest majutusettevõtjale, spaale ja veekeskusele makstava toetuse
arvestuslik suurus on 300 000 eurot ühe kuu kohta (märts ja aprill 2021), millest tulenevalt on
toetuse maksimaalne võimalik suurus on 600 000 eurot. See tähendab, et juhul, kui määruses
toodud arvutuskäigu kohaselt kujuneb isiku toetuse suuruseks rohkem kui 600 000 eurot,
makstakse toetust 600 000 eurot.
Kui käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust majutusettevõtja või spaa ja veekeskus pole
maksnud tööjõumakse 2021. a veebruari eest, on tema toetuse suurus 1168 eurot. Ettevõtjate
püsikuludest moodustavad olulise osa tööjõukulud ja kui ettevõtja pole vahetult enne 2021. a
märtsis kehtima hakanud piiranguid tasunud tööjõumakse, pole põhjendatud tema toetamine
samas määras ettevõtjatega, kel sellised kulud on olnud. Sellisel juhul on toetuse määr võrdne
FIE-le makstava toetuse suurusega.
Hinnanguliselt on toetuse sihtrühmas juriidilisi isikuid 550 ja füüsilisest isikust ettevõtjaid 250.
9
Toitlustusettevõtja toetust (määruse § 8) võib taotleda käibemaksukohustuslasest
toitlustusettevõtja, kelle märtsi 2021. a käibe langus oli võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31.
detsember 2019. a aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega vähemalt 30 protsenti.
Nimetatud arvestusperioodi (1. jaanuar – 31. detsember 2019) valikul on lähtutud vajadusest
tuvastada taotleja tavapärane käive enne COVID-19 kriisi. Arvestades sektori sesoonsust,
annab tervet aastat hõlmav arvestusperiood enne 2020. aastal puhkenud COVID-19 kriisi
taotleja tavapärasest käibest objektiivse ülevaate. Erinevate valdkondade käesoleva määrusega
hõlmatud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevatest piirangutest
mõjutatud ettevõtjate teenuste osutamise kõrghetked võivad olla erinevaid, mistõttu tagab
kalendriaasta põhine lähenemine ka erinevate sektorite omavahelise võrdlemise võimaluse ja
võrdse kohtlemise.
Lisaks on oluline, et ettevõtja oleks terve arvestusperioodi 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini
2019. a olnud käibemaksukohustuslane. Käibe suuruse ja käibe languse kindlaksmääramisel
võetakse aluseks vaid käibemaksukohustuslasest taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud
käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibe suurus. Juhul kui isik pole kogu arvestusperioodi
olnud käibemaksukohustuslane ja kogu perioodi kohta pole Maksu- ja Tolliametile esitatud
käibedeklaratsioone, ei ole tagatud isikute võrdne kohtlemine, sest taotleja tavapärase käibe
kohta saadav ülevaade ei pruugi olla võrreldav teiste taotlejatega.
Kui toitlustusettevõtja tegutsemise alguse aeg on 1. jaanuaril 2020. a või hiljem, võib ta toetust
taotleda, kui ta on perioodi tegutsemise alguse ajast kuni 28. veebruarini 2021. a eest tasunud
tööjõumakse igas kalendrikuus keskmiselt vähemalt 800 eurot. Samadel tingimustel võib
toetust taotleda ka isik, kes ei ole olnud käibemaksukohustuslane kogu perioodi 1. jaanuarist
kuni 31. detsembrini 2019. a vältel. 800 eurot on ühe keskmise palga (u 1600 eurot kuus) kohta
kuus makstavate tööjõumaksude suurus ümardatuna ja näitab, et ettevõtja on jätkusuutlik ja
toimiv. Siinjuures lähevad arvesse tööjõumaksud, mis on nende kuude kohta reaalselt tasutud,
mitte nende kuude kohta deklareeritud maksud.
Isikute puhul, kes on teenuste pakkumist alustanud vahetult enne COVID-19 kriisi või selle ajal
ning ka nende isikute puhul, kes pole olnud käibemaksukohustuslased tervet 2019. aastat, pole
võimalik nende tavapärast tervet COVID-19 kriisile eelnenud aasta käivet tuvastada. Seega
puuduvad nende puhul objektiivsed andmed, mille põhjal piirangutest tingitud käibe langust
hinnata. Nagu eelnevalt märgitud, on toetuse eesmärgiks toetada ettevõtjaid, kes on 2021. a
märtsis ja aprillis kehtivatest piirangutest otseselt mõjutatud, kuid kes on elujõulised ka pärast
kriisi lõppu ja kellel on sellest tulenevalt ka piirangute ajal säilinud tegevuskulud. Ettevõtjate
püsikuludest moodustavad olulise osa tööjõukulud ja erinevalt muudest võimalikest kuludest
on tööjõumaksud Maksu- ja Tolliametile esitatavate andmete alusel ka üheselt ja väikese
halduskoormusega tuvastatavad. Seetõttu on isikute puhul, kelle tavapärast käivet COVID-19
kriisi eelsel ajal pole võimalik nende tegutsemise alguse aja tõttu objektiivselt tuvastada,
lähtutud tööjõumaksudest. Perioodi, mille tööjõumaksude tasumist toetuse saamiseks õiguse
omamise kontekstis vaadeldakse, algus sõltub konkreetse isiku tegutsemise alguse ajast, kuid
periood lõppeb veebruariga 2021. a ja seda põhjusel, et tegu on kuuga, mis võimaldab tuvastada
isiku jätkusuutlikkust vahetult 2021. a märtsis alanud täiendavate piirangute eel.
Käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust ettevõtja, kelle tegutsemise alguse aeg on 1.
jaanuaril 2020. a või hiljem, toetuse suurus on 70 protsenti 2021. a veebruari eest tasutud
tööjõukuludest. Nimetatud protsendi puhul on lähtutud hinnangulisest sektori tegevuskulude
(v.a palgakulu) osakaalust sektori ettevõtete kulubaasist.
10
Käibe suuruse ja käibe languse kindlaksmääramisel võetakse aluseks vaid
käibemaksukohustuslasest taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel
deklareeritud käibe suurus. Käibeks ei loeta kasumiaruande müügitulusid, muid äritulusid ega
füüsilise isiku tuludeklaratsioonides deklareeritud ettevõtlustulu. Juhul kui isik ei ole
käibemaksukohustuslane, ei toimu sel põhjusel ka tema käibe languse hüvitamist ja hüvitatakse
tööjõukulud. Tööjõukuludest on lähtutud eelnevalt nimetatud põhjusel, et need moodustavad
ettevõtjate püsikuludest olulise osa ja on Maksu- ja Tolliametile esitatavate andmete alusel ka
objektiivselt ning väikese halduskoormusega tuvastatavad.
Mittekäibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust toitlustusettevõtja võib toetust taotleda, kui
ta on perioodi 1. jaanuar 2020. a kuni 28. veebruar 2021. a eest tasunud tööjõumakse vähemalt
summas 3000 eurot. Nimetatud perioodi valikul on lähtutud eesmärgist tuvastada püsikulude
säilimine piirangute ajal ning jätkusuutlikkus vahetult enne 2021. a märtsis alanud täiendavaid
piiranguid. Minimaalse tööjõumaksude suuruse (3000 eurot) näol on tegemist summaga, mis
näitab, et ettevõtjal on sellel perioodil olnud palgal vähemalt üks miinimumpalgaga töötaja.
Toetuse suurus on 70 protsenti 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest. Nimetatud
protsendi puhul on lähtutud hinnangulisest sektori tegevuskulude (v.a palgakulu) osakaalust
sektori ettevõtete kulubaasist.
Füüsilisest isikust ettevõtja võib toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust
taotleda, kui ta on teinud 2021. aasta I kvartalis avansilise sotsiaalmaksu makse. Seejuures ei
ole oluline, et makse oleks tehtud maksimaalses määras, kui seadus võimaldab teha makset ka
väiksemas määras. Sotsiaalmaksu seaduseat tulenevalt maksavad avansilist sotsiaalmaksu need
FIE-d, kes on iseendale tööandjad ja kelle jaoks on füüsilisest isikust ettevõtjaks olemine ainus
sissetulekuallikas. Kui FIE on avansiliste maksete kohustusest vabastatud, puudub tal ka kulu,
mille tasumist oleks vaja toetada.
FIE-le ettenähtud toetuse suurus on 1168 eurot. Toetuse suuruse aluseks on lähtekoht, et
toetatakse ettevõtja tegevust 2021. a märtsis ja aprillis, mil Eestis on kehtinud isikute tegevusele
täiendavad piirangud ning ühe kuu kohta arvestatav toetuse suurus vastaks töötasu alammäärale
(584 eurot).
Käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust toitlusettevõtjale arvutatakse toetus järgnevalt:
1) 70 protsenti ettevõtja 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest korrutatakse isiku käibe
languse (märtsi 2021. a käibe languse protsent võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember
2019. a aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega) protsendiga täpsusega kaks kohta peale koma;
2) punkti 1 kohaselt leitud summa korrutatakse kahega.
Toetuse suuruse kindlaksmääramisel on arvesse võetud:
1) hinnanguline sektori tegevuskulude (v.a palgakulu) osakaal sektori ettevõtete
kulubaasist;
2) tööjõukulude olemasolu 2021. a märtsis alanud täiendavate piirangute eel;
3) isiku käibe langus tema tavapärase käibega võrrelduna;
4) isikute tegevuse toetamine kahel kuul – märts ja aprill 2021.
Käibemaksukohustuslasest toitlustusettevõtjale makstava toetuse arvestuslik suurus on 300 000
eurot ühe kuu kohta (märts ja aprill 2021), millest tulenevalt on toetuse maksimaalne võimalik
suurus on 600 000 eurot. See tähendab, et juhul, kui määruses toodud arvutuskäigu kohaselt
kujuneb isiku toetuse suuruseks rohkem kui 600 000 eurot, makstakse toetust 600 000 eurot.
11
Kui käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust toitlustusettevõtja pole maksnud
tööjõumakse 2021. a veebruari eest, on toetuse suurus 1168 eurot. Ettevõtjate püsikuludest
moodustavad olulise osa tööjõukulud ja kui ettevõtja pole vahetult enne 2021. a märtsis kehtima
hakanud piiranguid tasunud tööjõumakse, pole põhjendatud tema toetamine samas määras
ettevõtjatega, kel sellised kulud on olnud. Sellisel juhul on toetuse määr võrdne FIE-le makstava
toetuse suurusega.
Hinnanguliselt on toetuse sihtrühmas juriidilisi isikuid 1400 ja füüsilisest isikust ettevõtjaid
200.
Reisiettevõtja toetust (määruse § 9) võib taotleda käibemaksukohustuslasest juriidilisest
isikust reisiettevõtja, kelle märtsi 2021. a käibe langus oli võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni
31.detsember 2019. a aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega vähemalt 30 protsenti.
Arvestusperioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2019. a valikul on lähtutud vajadusest tuvastada
taotleja tavapärane käive enne COVID-19 kriisi. Arvestades sektori sesoonsust, annab tervet
aastat hõlmav arvestusperiood enne 2020. aastal puhkenud COVID-19 kriisi taotleja
tavapärasest käibest objektiivse ülevaate. Erinevate valdkondade käesoleva määrusega
hõlmatud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevatest piirangutest
mõjutatud ettevõtjate teenuste osutamise kõrghetked võivad olla erinevaid, mistõttu tagab
kalendriaasta põhine lähenemine ka erinevate sektorite omavahelise võrdlemise võimaluse ja
võrdse kohtlemise.
Lisaks on oluline, et ettevõtja oleks terve arvestusperioodi 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini
2019. a olnud käibemaksukohustuslane. Käibe suuruse ja käibe languse kindlaksmääramisel
võetakse aluseks vaid käibemaksukohustuslasest taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud
käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibe suurus. Juhul kui isik pole kogu arvestusperioodi
olnud käibemaksukohustuslane ja kogu perioodi kohta pole Maksu- ja Tolliametile esitatud
käibedeklaratsioone, ei ole tagatud isikute võrdne kohtlemine, sest taotleja tavapärase käibe
kohta saadav ülevaade ei pruugi olla võrreldav teiste taotlejatega.
Kui reisiettevõtja tegutsemise alguse aeg oli 1. jaanuaril 2020. a või hiljem, võib ta toetust
taotleda, kui ta on perioodi tegutsemise alguse ajast kuni 28. veebruarini 2021. a eest tasunud
tööjõumakse igas kalendrikuus keskmiselt vähemalt 800 eurot. Samadel tingimustel võib
toetust taotleda ka isik, kes ei ole olnud käibemaksukohustuslane kogu perioodi 1. jaanuarist
kuni 31. detsembrini 2019. a vältel. 800 eurot on ühe keskmise palga (u 1600 eurot kuus) kohta
kuus makstavate tööjõumaksude suurus ümardatuna ja näitab, et ettevõtja on jätkusuutlik ja
toimiv. Siinjuures lähevad arvesse tööjõumaksud, mis on nende kuude kohta reaalselt tasutud,
mitte nende kuude kohta deklareeritud maksud.
Isikute puhul, kes on teenuste pakkumist alustanud vahetult enne COVID-19 kriisi või selle ajal
ning ka nende isikute puhul, kes pole olnud käibemaksukohustuslased tervet 2019. aastat, pole
võimalik nende tavapärast tervet COVID-19 kriisile eelnenud aasta käivet tuvastada. Seega
puuduvad nende puhul objektiivsed andmed, mille põhjal piirangutest tingitud käibe langust
hinnata. Nagu eelnevalt märgitud, on toetuse eesmärgiks toetada ettevõtjaid, kes on 2021. a
märtsis ja aprillis kehtivatest piirangutest otseselt mõjutatud, kuid kes on elujõulised ka pärast
kriisi lõppu ja kellel on sellest tulenevalt ka piirangute ajal säilinud tegevuskulud. Ettevõtjate
püsikuludest moodustavad olulise osa tööjõukulud ja erinevalt muudest võimalikest kuludest
on tööjõumaksud Maksu- ja Tolliametile esitatavate andmete alusel ka üheselt ja väikese
12
halduskoormusega tuvastatavad. Seetõttu on isikute puhul, kelle tavapärast käivet COVID-19
kriisi eelsel ajal pole võimalik nende tegutsemise alguse aja tõttu objektiivselt tuvastada,
lähtutud tööjõumaksudest. Perioodi, mille tööjõumaksude tasumist toetuse saamiseks õiguse
omamise kontekstis vaadeldakse, algus sõltub konkreetse isiku tegutsemise alguse ajast, kuid
periood lõppeb veebruariga 2021. a ja seda põhjusel, et tegu on kuuga, mis võimaldab tuvastada
isiku jätkusuutlikkust vahetult 2021. a märtsis alanud täiendavate piirangute eel.
Käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust ettevõtja, kelle tegutsemise alguse aeg on 1.
jaanuaril 2020. a või hiljem, toetuse suurus on 60 protsenti 2021. a veebruari eest tasutud
tööjõukuludest. Nimetatud protsendi puhul on lähtutud hinnangulisest sektori tegevuskulude
(v.a palgakulu) osakaalust sektori ettevõtete kulubaasist.
Käibe suuruse ja käibe languse kindlaksmääramisel võetakse aluseks vaid
käibemaksukohustuslasest taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel
deklareeritud käibe suurus. Käibeks ei loeta kasumiaruande müügitulusid, muid äritulusid ega
füüsilise isiku tuludeklaratsioonides deklareeritud ettevõtlustulu. Juhul kui isik ei ole
käibemaksukohustuslane, ei toimu sel põhjusel ka tema käibe languse hüvitamist ja hüvitatakse
tööjõukulud. Tööjõukuludest on lähtutud eelnevalt nimetatud põhjusel, et need moodustavad
ettevõtjate püsikuludest olulise osa ja on Maksu- ja Tolliametile esitatavate andmete alusel ka
objektiivselt ning väikese halduskoormusega tuvastatavad.
Mittekäibemaksukohustuslasest eraõiguslikust juriidilisest isikust reisiettevõtja võib toetust
taotleda, kui ta on perioodi 1. jaanuar 2020. a kuni 28. veebruar 2021. a eest tasunud
tööjõumakse vähemalt summas 3000 eurot. Nimetatud perioodi valikul on lähtutud eesmärgist
tuvastada püsikulude säilimine piirangute ajal ning jätkusuutlikkus vahetult enne 2021. a
märtsis alanud täiendavaid piiranguid. Minimaalse tööjõumaksude suuruse (3000 eurot) näol
on tegemist summaga, mis näitab, et ettevõtjal on sellel perioodil olnud palgal vähemalt üks
miinimumpalgaga töötaja. Toetuse suurus on 60 protsenti 2021. a veebruari eest tasutud
tööjõukuludest. Nimetatud protsendi puhul on lähtutud hinnangulisest sektori tegevuskulude
(v.a palgakulu) osakaalust sektori ettevõtete kulubaasist.
Füüsilisest isikust ettevõtja võib reisiettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda,
kui ta on teinud 2021. aasta I kvartalis avansilise sotsiaalmaksu makse. Seejuures ei ole oluline,
et makse oleks tehtud maksimaalses määras, kui seadus võimaldab teha makset ka väiksemas
määras. Sotsiaalmaksu seadusest tulenevalt maksavad avansilist sotsiaalmaksu need FIE-d, kes
on iseendale tööandjad ja kelle jaoks on füüsilisest isikust ettevõtjaks olemine ainus
sissetulekuallikas. Kui FIE on avansiliste maksete kohustusest vabastatud, puudub tal ka kulu,
mille tasumist oleks vaja toetada.
FIE-le ettenähtud toetuse suurus on 1168 eurot. Toetuse suuruse aluseks on lähtekoht, et
toetatakse ettevõtja tegevust 2021. a märtsis ja aprillis, mil Eestis on kehtinud isikute tegevusele
täiendavad piirangud ning ühe kuu kohta arvestatav toetuse suurus vastaks töötasu alammäärale
(584 eurot).
Käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust reisiettevõtjale arvutatakse toetus järgnevalt:
1) 60 protsenti ettevõtja 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest korrutatakse isiku käibe
languse (märtsi 2021. a käibe languse protsent võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember
2019. a aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega) protsendiga täpsusega kaks kohta peale koma;
2) punkti 1 kohaselt leitud summa korrutatakse kahega.
13
Toetuse suuruse kindlaksmääramisel on arvesse võetud:
1) hinnanguline sektori tegevuskulude (v.a palgakulu) osakaal sektori ettevõtete
kulubaasist;
2) tööjõukulude olemasolu 2021. a märtsis alanud täiendavate piirangute eel;
3) isiku käibe langus tema tavapärase käibega võrrelduna;
4) isikute tegevuse toetamine kahel kuul – märts ja aprill 2021.
Käibemaksukohustuslasest reisiettevõtjale makstava toetuse arvestuslik suurus on 300 000
eurot ühe kuu kohta (märts ja aprill 2021), millest tulenevalt on toetuse maksimaalne võimalik
suurus on 600 000 eurot. See tähendab, et juhul, kui määruses toodud arvutuskäigu kohaselt
kujuneb isiku toetuse suuruseks rohkem kui 600 000 eurot, makstakse toetust 600 000 eurot.
Kui käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust reisiettevõtja pole maksnud tööjõumakse
2021. a veebruari eest, on makstava toetuse suurus 1168 eurot. Ettevõtjate püsikuludest
moodustavad olulise osa tööjõukulud ja kui ettevõtja pole vahetult enne 2021. a märtsis kehtima
hakanud piiranguid tasunud tööjõumakse, pole põhjendatud tema toetamine samas määras
ettevõtjatega, kel sellised kulud on olnud. Sellisel juhul on toetuse määr võrdne FIE-le makstava
toetuse suurusega.
Hinnanguliselt on toetuse sihtrühmas juriidilisi isikuid 200 ja füüsilisest isikust ettevõtjaid 30.
Nõupidamiste ja messide korraldaja toetust (määruse § 10) võib taotleda
käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust nõupidamiste ja messide korraldaja, kelle märtsi
2021. a käibe langus oli võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2019. a aritmeetilise
keskmise ühe kuu käibega vähemalt 30 protsenti.
Nimetatud arvestusperioodi (1. jaanuar–31. detsember 2019) valikul on lähtutud vajadusest
tuvastada taotleja tavapärane käive enne COVID-19 kriisi. Arvestades sektori sesoonsust,
annab tervet aastat hõlmav arvestusperiood enne 2020. aastal puhkenud COVID-19 kriisi
taotleja tavapärasest käibest objektiivse ülevaate. Erinevate valdkondade käesoleva määrusega
hõlmatud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevatest piirangutest
mõjutatud ettevõtjate teenuste osutamise kõrghetked võivad olla erinevaid, mistõttu tagab
kalendriaasta põhine lähenemine ka erinevate sektorite omavahelise võrdlemise võimaluse ja
võrdse kohtlemise.
Lisaks on oluline, et ettevõtja oleks terve arvestusperioodi 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini
2019. a olnud käibemaksukohustuslane. Käibe suuruse ja käibe languse kindlaksmääramisel
võetakse aluseks vaid käibemaksukohustuslasest taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud
käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibe suurus. Juhul kui isik pole kogu arvestusperioodi
olnud käibemaksukohustuslane ja kogu perioodi kohta pole Maksu- ja Tolliametile esitatud
käibedeklaratsioone, ei ole tagatud isikute võrdne kohtlemine, sest taotleja tavapärase käibe
kohta saadav ülevaade ei pruugi olla võrreldav teiste taotlejatega.
Kui nõupidamiste ja messide korraldaja tegutsemise alguse aeg oli 1. jaanuaril 2020. a või
hiljem, võib ta toetust taotleda, kui ta on perioodi tegutsemise alguse ajast kuni 28. veebruarini
2021. a eest tasunud tööjõumakse igas kalendrikuus keskmiselt vähemalt 800 eurot. Samadel
tingimustel võib toetust taotleda ka isik, kes ei ole olnud käibemaksukohustuslane kogu
perioodi 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019. a vältel. 800 eurot on ühe keskmise palga (u
1600 eurot kuus) kohta kuus makstavate tööjõumaksude suurus ümardatuna ja näitab, et
14
ettevõtja on jätkusuutlik ja toimiv. Siinjuures lähevad arvesse tööjõumaksud, mis on nende
kuude kohta reaalselt tasutud, mitte nende kuude kohta deklareeritud maksud.
Isikute puhul, kes on teenuste pakkumist alustanud vahetult enne COVID-19 kriisi või selle ajal
ning ka nende isikute puhul, kes pole olnud käibemaksukohustuslased tervet 2019. aastat, pole
võimalik nende tavapärast tervet COVID-19 kriisile eelnenud aasta käivet tuvastada. Seega
puuduvad nende puhul objektiivsed andmed, mille põhjal piirangutest tingitud käibe langust
hinnata. Nagu eelnevalt märgitud, on toetuse eesmärgiks toetada ettevõtjaid, kes on 2021. a
märtsis ja aprillis kehtivatest piirangutest otseselt mõjutatud, kuid kes on elujõulised ka pärast
kriisi lõppu ja kellel on sellest tulenevalt ka piirangute ajal säilinud tegevuskulud. Ettevõtjate
püsikuludest moodustavad olulise osa tööjõukulud ja erinevalt muudest võimalikest kuludest
on tööjõumaksud Maksu- ja Tolliametile esitatavate andmete alusel ka üheselt ja väikese
halduskoormusega tuvastatavad. Seetõttu on isikute puhul, kelle tavapärast käivet COVID-19
kriisi eelsel ajal pole võimalik nende tegutsemise alguse aja tõttu objektiivselt tuvastada,
lähtutud tööjõumaksudest. Perioodi, mille tööjõumaksude tasumist toetuse saamiseks õiguse
omamise kontekstis vaadeldakse, algus sõltub konkreetse isiku tegutsemise alguse ajast, kuid
periood lõppeb veebruariga 2021. a ja seda põhjusel, et tegu on kuuga, mis võimaldab tuvastada
isiku jätkusuutlikkust vahetult 2021. a märtsis alanud täiendavate piirangute eel.
Käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust ettevõtja, kelle tegutsemise alguse aeg on 1.
jaanuaril 2020. a või hiljem, toetuse suurus on 60 protsenti 2021. a veebruari eest tasutud
tööjõukuludest. Nimetatud protsendi puhul on lähtutud hinnangulisest sektori tegevuskulude
(v.a palgakulu) osakaalust sektori ettevõtete kulubaasist.
Käibe suuruse ja käibe languse kindlaksmääramisel võetakse aluseks vaid
käibemaksukohustuslasest taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel
deklareeritud käibe suurus. Käibeks ei loeta kasumiaruande müügitulusid, muid äritulusid ega
füüsilise isiku tuludeklaratsioonides deklareeritud ettevõtlustulu. Juhul kui isik ei ole
käibemaksukohustuslane, ei toimu sel põhjusel ka tema käibe languse hüvitamist ja hüvitatakse
tööjõukulud. Tööjõukuludest on lähtutud eelnevalt nimetatud põhjusel, et need moodustavad
ettevõtjate püsikuludest olulise osa ja on Maksu- ja Tolliametile esitatavate andmete alusel ka
objektiivselt ning väikese halduskoormusega tuvastatavad.
Mittekäibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust nõupidamiste ja messide korraldaja, kes ei
ole käibemaksukohustuslane, võib nõupidamiste ja messide korraldaja käibe languse osalise
hüvitamise toetust taotleda, kui ta on perioodi 1. jaanuar 2020.a kuni 28. veebruar 2021. a eest
tasunud tööjõumakse vähemalt summas 3000 eurot. Nimetatud perioodi valikul on lähtutud
eesmärgist tuvastada püsikulude säilimine piirangute ajal ning jätkusuutlikkus vahetult enne
2021. a märtsis alanud täiendavaid piiranguid. Minimaalse tööjõumaksude suuruse (3000 eurot)
näol on tegemist summaga, mis näitab, et ettevõtjal on sellel perioodil olnud palgal vähemalt
üks miinimumpalgaga töötaja. Toetuse suurus on 60 protsenti 2021. a veebruari eest tasutud
tööjõukuludest. Nimetatud protsendi puhul on lähtutud hinnangulisest sektori tegevuskulude
(v.a palgakulu) osakaalust sektori ettevõtete kulubaasist.
Füüsilisest isikust ettevõtja võib nõupidamiste ja messide käibe languse osalise hüvitamise
toetust taotleda, kui ta on teinud 2021. aasta I kvartalis avansilise sotsiaalmaksu makse.
Seejuures ei ole oluline, et makse oleks tehtud maksimaalses määras, kui seadus võimaldab teha
makset ka väiksemas määras. Sotsiaalmaksu seadusest tulenevalt maksavad avansilist
sotsiaalmaksu need FIE-d, kes on iseendale tööandjad ja kelle jaoks on füüsilisest isikust
15
ettevõtjaks olemine ainus sissetulekuallikas. Kui FIE on avansiliste maksete kohustusest
vabastatud, puudub tal ka kulu, mille tasumist oleks vaja toetada.
FIE-le ettenähtud toetuse suurus on 1168 eurot. Toetuse suuruse aluseks on lähtekoht, et
toetatakse ettevõtja tegevust 2021. a märtsis ja aprillis, mil Eestis on kehtinud isikute tegevusele
täiendavad piirangud ning ühe kuu kohta arvestatav toetuse suurus vastaks töötasu alammäärale
(584 eurot).
Nõupidamiste ja messide korraldajale arvutatakse toetus järgnevalt:
1) 60 protsenti ettevõtja 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest korrutatakse isiku käibe
languse (märtsi 2021. a käibe languse protsent võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember
2019. a aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega) protsendiga täpsusega kaks kohta peale koma;
2) punkti 1 kohaselt leitud summa korrutatakse kahega.
Toetuse suuruse kindlaksmääramisel on arvesse võetud:
1) hinnanguline sektori tegevuskulude (v.a palgakulu) osakaal sektori ettevõtete
kulubaasist;
2) tööjõukulude olemasolu 2021. a märtsis alanud täiendavate piirangute eel;
3) isiku käibe langus tema tavapärase käibega võrrelduna;
4) isikute tegevuse toetamine kahel kuul – märts ja aprill 2021.
Käibemaksukohustuslasest nõupidamiste ja messide korraldajale makstava toetuse arvestuslik
suurus on 300 000 eurot ühe kuu kohta (märts ja aprill 2021), millest tulenevalt on toetuse
maksimaalne võimalik suurus on 600 000 eurot. See tähendab, et juhul, kui määruses toodud
arvutuskäigu kohaselt kujuneb isiku toetuse suuruseks rohkem kui 600 000 eurot, makstakse
toetust 600 000 eurot.
Kui käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust nõupidamiste ja messide korraldaja pole
maksnud tööjõumakse 2021. a veebruari eest, on makstava toetuse suurus 1168 eurot.
Hinnanguliselt on toetuse sihtrühmas juriidilisi isikuid 70 ja füüsilisest isikust ettevõtjaid 10.
Turismiteenuste pakkuja toetust (määruse § 11) toetust võib taotleda juriidilisest isikust
turismiteenuste pakkuja, kes on perioodil 1. jaanuar 2020. a kuni 28. veebruar 2021. a tasunud
tööjõumakse vähemalt summas 3000 eurot. Minimaalse tööjõumaksude suuruse (3000 eurot)
näol on tegemist summaga, mis näitab, et ettevõtjal on sellel perioodil olnud palgal vähemalt
üks miinimumpalgaga töötaja.
Turismiteenuste pakkujate näol on tegemist mikroettevõtetega, kes erinevad üksteisest
tulenevalt oma pakutava teenuse iseloomust. Seetõttu on erinevad ka nende koroonaviiruse
levikust tulenevatest piirangutest mõjutatud teenuste osutamise kõrghetked ja pelgalt
käibepõhine võrdlemine ei tagaks turismiteenuse pakkujate vahel võrdset kohtlemist.
Tööjõumaksude tasumine nimetatud perioodil ja töötaja olemasolu annavad võrdsema ja
õiglasema aluse hindamaks turismiteenuse pakkuja elujõulisust ning tõenäosust teenindamaks
nii siseturismi kui aeglasemalt taastuvat välisturismi peale kriisi lõppu.
Nagu eelnevalt märgitud, on toetuse eesmärgiks toetada ettevõtjaid, kes on 2021. a märtsis ja
aprillis kehtivatest piirangutest otseselt mõjutatud, kuid kes on elujõulised ka pärast kriisi lõppu
ja kellel on sellest tulenevalt ka piirangute ajal säilinud tegevuskulud. Ettevõtjate püsikuludest
moodustavad olulise osa tööjõukulud ja erinevalt muudest võimalikest kuludest on
16
tööjõumaksud Maksu- ja Tolliametile esitatavate andmete alusel ka üheselt ja väikese
halduskoormusega tuvastatavad.
Nimetatud perioodi 1. jaanuar 2020. a kuni 28. veebruar 2021. a valikul on lähtutud eesmärgist
tuvastada püsikulude säilimine piirangute ajal ning jätkusuutlikkus vahetult enne 2021. a
märtsis alanud täiendavaid piiranguid. Juriidilisest isikust turismiteenuste pakkuja toetuse
suurus on 5000 eurot.
Füüsilisest isikust ettevõtja võib turismiteenuste pakkuja käibe languse osalise hüvitamise
toetust taotleda, kui ta on teinud 2021. aasta I kvartalis avansilise sotsiaalmaksu makse.
Seejuures ei ole oluline, et makse oleks tehtud maksimaalses määras, kui seadus võimaldab teha
makset ka väiksemas määras. Sotsiaalmaksu seadusest tulenevalt maksavad avansilist
sotsiaalmaksu need FIE-d, kes on iseendale tööandjad ja kelle jaoks on füüsilisest isikust
ettevõtjaks olemine ainus sissetulekuallikas. Kui FIE on avansiliste maksete kohustusest
vabastatud, puudub tal ka kulu, mille tasumist oleks vaja toetada.
FIE-le ettenähtud toetuse suurus on 1168 eurot. Toetuse suuruse aluseks on lähtekoht, et
toetatakse ettevõtja tegevust 2021. a märtsis ja aprillis, mil Eestis on kehtinud isikute tegevusele
täiendavad piirangud ning ühe kuu kohta arvestatav toetuse suurus vastaks töötasu alammäärale
(584 eurot).
Hinnanguliselt on toetuse sihtrühmas juriidilisi isikuid 470.
Sõitjate muud maismaavedu teostava ettevõtja toetust (määruse § 12) võib taotleda
käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust sõitjate muud maismaavedu teostav ettevõtja,
kelle märtsi 2021. a käibe langus oli võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2019. a
aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega vähemalt 30 protsenti.
Nimetatud arvestusperioodi (1. jaanuar–31. detsember 2019) valikul on lähtutud vajadusest
tuvastada taotleja tavapärane käive enne COVID-19 kriisi. Arvestades sektori sesoonsust,
annab tervet aastat hõlmav arvestusperiood enne 2020. aastal puhkenud COVID-19 kriisi
taotleja tavapärasest käibest objektiivse ülevaate. Erinevate valdkondade käesoleva määrusega
hõlmatud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevatest piirangutest
mõjutatud ettevõtjate teenuste osutamise kõrghetked võivad olla erinevaid, mistõttu tagab
kalendriaasta põhine lähenemine ka erinevate sektorite omavahelise võrdlemise võimaluse ja
võrdse kohtlemise.
Lisaks on oluline, et ettevõtja oleks terve arvestusperioodi 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini
2019. a olnud käibemaksukohustuslane. Käibe suuruse ja käibe languse kindlaksmääramisel
võetakse aluseks vaid käibemaksukohustuslasest taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud
käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibe suurus. Juhul kui isik pole kogu arvestusperioodi
olnud käibemaksukohustuslane ja kogu perioodi kohta pole Maksu- ja Tolliametile esitatud
käibedeklaratsioone, ei ole tagatud isikute võrdne kohtlemine, sest taotleja tavapärase käibe
kohta saadav ülevaade ei pruugi olla võrreldav teiste taotlejatega.
Kui sõitjate muud maismaavedu teostav ettevõtja tegutsemise alguse aeg oli 1. jaanuaril 2020.
a või hiljem, võib ta toetust taotleda, kui ta on perioodi tegutsemise alguse ajast kuni 28.
veebruarini 2021. a eest tasunud tööjõumakse igas kalendrikuus keskmiselt vähemalt 800 eurot.
Samadel tingimustel võib toetust taotleda ka isik, kes ei ole olnud käibemaksukohustuslane
kogu perioodi 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019. a vältel. 800 eurot on ühe keskmise palga
17
(u 1600 eurot kuus) kohta kuus makstavate tööjõumaksude suurus ümardatuna ja näitab, et
ettevõtja on jätkusuutlik ja toimiv. Siinjuures lähevad arvesse tööjõumaksud, mis on nende
kuude kohta reaalselt tasutud, mitte nende kuude kohta deklareeritud maksud.
Isikute puhul, kes on teenuste pakkumist alustanud vahetult enne COVID-19 kriisi või selle ajal
ning ka nende isikute puhul, kes pole olnud käibemaksukohustuslased tervet 2019. aastat, pole
võimalik nende tavapärast tervet COVID-19 kriisile eelnenud aasta käivet tuvastada. Seega
puuduvad nende puhul objektiivsed andmed, mille põhjal piirangutest tingitud käibe langust
hinnata. Nagu eelnevalt märgitud, on toetuse eesmärgiks toetada ettevõtjaid, kes on 2021. a
märtsis ja aprillis kehtivatest piirangutest otseselt mõjutatud, kuid kes on elujõulised ka pärast
kriisi lõppu ja kellel on sellest tulenevalt ka piirangute ajal säilinud tegevuskulud. Ettevõtjate
püsikuludest moodustavad olulise osa tööjõukulud ja erinevalt muudest võimalikest kuludest
on tööjõumaksud Maksu- ja Tolliametile esitatavate andmete alusel ka üheselt ja väikese
halduskoormusega tuvastatavad. Seetõttu on isikute puhul, kelle tavapärast käivet COVID-19
kriisi eelsel ajal pole võimalik nende tegutsemise alguse aja tõttu objektiivselt tuvastada,
lähtutud tööjõumaksudest. Perioodi, mille tööjõumaksude tasumist toetuse saamiseks õiguse
omamise kontekstis vaadeldakse, algus sõltub konkreetse isiku tegutsemise alguse ajast, kuid
periood lõppeb veebruariga 2021. a ja seda põhjusel, et tegu on kuuga, mis võimaldab tuvastada
isiku jätkusuutlikkust vahetult 2021. a märtsis alanud täiendavate piirangute eel.
Käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust ettevõtja, kelle tegutsemise alguse aeg on 1.
jaanuaril 2020. a või hiljem, toetuse suurus on 90 protsenti 2021. a veebruari eest tasutud
tööjõukuludest. Nimetatud protsendi puhul on lähtutud hinnangulisest sektori tegevuskulude
(v.a palgakulu) osakaalust sektori ettevõtete kulubaasist.
Käibe suuruse ja käibe languse kindlaksmääramisel võetakse aluseks vaid
käibemaksukohustuslasest taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel
deklareeritud käibe suurus. Käibeks ei loeta kasumiaruande müügitulusid, muid äritulusid ega
füüsilise isiku tuludeklaratsioonides deklareeritud ettevõtlustulu. Juhul kui isik ei ole
käibemaksukohustuslane, ei toimu sel põhjusel ka tema käibe languse hüvitamist ja hüvitatakse
tööjõukulud. Tööjõukuludest on lähtutud eelnevalt nimetatud põhjusel, et need moodustavad
ettevõtjate püsikuludest olulise osa ja on Maksu- ja Tolliametile esitatavate andmete alusel ka
objektiivselt ning väikese halduskoormusega tuvastatavad.
Mittekäibemaksukohustuslasest eraõiguslikust juriidilisest isikust sõitjate muud maismaavedu
teostav ettevõtja, kes ei ole käibemaksukohustuslane, võib sõitjate muud maismaavedu teostava
ettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda, kui ta on perioodi 1. jaanuar 2020. a
kuni 28. veebruar 2021. a eest tasunud tööjõumakse vähemalt summas 3000 eurot. Nimetatud
perioodi valikul on lähtutud eesmärgist tuvastada püsikulude säilimine piirangute ajal ning
jätkusuutlikkus vahetult enne 2021. a märtsis alanud täiendavaid piiranguid. Minimaalse
tööjõumaksude suuruse (3000 eurot) näol on tegemist summaga, mis näitab, et ettevõtjal on
sellel perioodil olnud palgal vähemalt üks miinimumpalgaga töötaja. Toetuse suurus on 90
protsenti 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest. Nimetatud protsendi puhul on lähtutud
hinnangulisest sektori tegevuskulude (v.a palgakulu) osakaalust sektori ettevõtete kulubaasist.
Füüsilisest isikust ettevõtja võib maismaavedu teostava ettevõtja käibe languse osalise
hüvitamise toetust taotleda, kui ta on teinud 2021. aasta I kvartalis avansilise sotsiaalmaksu
makse. Seejuures ei ole oluline, et makse oleks tehtud maksimaalses määras, kui seadus
võimaldab teha makset ka väiksemas määras. Sotsiaalmaksu seadusest tulenevalt maksavad
avansilist sotsiaalmaksu need FIE-d, kes on iseendale tööandjad ja kelle jaoks on füüsilisest
18
isikust ettevõtjaks olemine ainus sissetulekuallikas. Kui FIE on avansiliste maksete kohustusest
vabastatud, puudub tal ka kulu, mille tasumist oleks vaja toetada.
FIE-le ettenähtud toetuse suurus on 1168 eurot. Toetuse suuruse aluseks on lähtekoht, et
toetatakse ettevõtja tegevust 2021. a märtsis ja aprillis, mil Eestis on kehtinud isikute tegevusele
täiendavad piirangud ning ühe kuu kohta arvestatav toetuse suurus vastaks töötasu alammäärale
(584 eurot).
Käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust sõitjate muud maismaavedu teostavale
ettevõtjale arvutatakse toetus järgnevalt:
1) 90 protsenti ettevõtja 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest korrutatakse isiku käibe
languse (märtsi 2021. a käibe languse protsent võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember
2019. a aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega) protsendiga täpsusega kaks kohta peale koma;
2) punkti 1 kohaselt leitud summa korrutatakse kahega.
Toetuse suuruse kindlaksmääramisel on arvesse võetud:
1) hinnanguline sektori tegevuskulude (v.a palgakulu) osakaal sektori ettevõtete
kulubaasist;
2) tööjõukulude olemasolu 2021. a märtsis alanud täiendavate piirangute eel;
3) isiku käibe langus tema tavapärase käibega võrrelduna;
4) isikute tegevuse toetamine kahel kuul – märts ja aprill 2021.
Sõitjate muud maismaavedu teostavale ettevõtjale makstava toetuse suurus on 300 000 eurot
ühe kuu kohta (märts ja aprill 2021), millest tulenevalt on toetuse maksimaalne võimalik suurus
on 600 000 eurot. See tähendab, et juhul, kui määruses toodud arvutuskäigu kohaselt kujuneb
isiku toetuse suuruseks rohkem kui 600 000 eurot, makstakse toetust 600 000 eurot.
Kui käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust sõitjate muud maismaavedu teostav ettevõtja
pole maksnud tööjõumakse 2021. a veebruari eest, on makstava toetuse suurus 1168 eurot.
Ettevõtjate püsikuludest moodustavad olulise osa tööjõukulud ja kui ettevõtja pole vahetult
enne 2021. a märtsis kehtima hakanud piiranguid tasunud tööjõumakse, pole põhjendatud tema
toetamine samas määras ettevõtjatega, kel sellised kulud on olnud. Sellisel juhul on toetuse
määr võrdne FIE-le makstava toetuse suurusega.
Hinnanguliselt on toetuse sihtrühmas juriidilisi isikuid 160 ja füüsilisest isikust ettevõtjaid 40.
Jaekaubanduse ettevõtja toetust (määruse § 13) võib taotleda käibemaksukohustuslasest
juriidilisest isikust ettevõtja, kelle märtsi 2021. a käibe langus oli võrreldes perioodi 1. jaanuar
kuni 31.detsember 2019. a aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega vähemalt 30 protsenti.
Nimetatud arvestusperioodi (1. jaanuar–31. detsember 2019) valikul on lähtutud vajadusest
tuvastada taotleja tavapärane käive enne COVID-19 kriisi. Arvestades sektori sesoonsust,
annab tervet aastat hõlmav arvestusperiood enne 2020. aastal puhkenud COVID-19 kriisi
taotleja tavapärasest käibest objektiivse ülevaate. Erinevate valdkondade käesoleva määrusega
hõlmatud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevatest piirangutest
mõjutatud ettevõtjate teenuste osutamise kõrghetked võivad olla erinevaid, mistõttu tagab
kalendriaasta põhine lähenemine ka erinevate sektorite omavahelise võrdlemise võimaluse ja
võrdse kohtlemise.
19
Lisaks on oluline, et ettevõtja oleks terve arvestusperioodi 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini
2019. a olnud käibemaksukohustuslane. Käibe suuruse ja käibe languse kindlaksmääramisel
võetakse aluseks vaid käibemaksukohustuslasest taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud
käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibe suurus. Juhul kui isik pole kogu arvestusperioodi
olnud käibemaksukohustuslane ja kogu perioodi kohta pole Maksu- ja Tolliametile esitatud
käibedeklaratsioone, ei ole tagatud isikute võrdne kohtlemine, sest taotleja tavapärase käibe
kohta saadav ülevaade ei pruugi olla võrreldav teiste taotlejatega.
Kui eraõiguslikust juriidilisest isikust jaekaubanduse ettevõtja tegutsemise alguse aeg oli 1.
jaanuaril 2020. a või hiljem, võib ta toetust taotleda, kui ta on perioodi tegutsemise alguse ajast
kuni 28. veebruarini 2021. a eest tasunud tööjõumakse igas kalendrikuus keskmiselt vähemalt
800 eurot. Samadel tingimustel võib toetust taotleda ka isik, kes ei ole olnud
käibemaksukohustuslane kogu perioodi 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019. a vältel. 800
eurot on ühe keskmise palga (u 1600 eurot kuus) kohta kuus makstavate tööjõumaksude suurus
ümardatuna ja näitab, et ettevõtja on jätkusuutlik ja toimiv. Siinjuures lähevad arvesse
tööjõumaksud, mis on nende kuude kohta reaalselt tasutud, mitte nende kuude kohta
deklareeritud maksud.
Isikute puhul, kes on teenuste pakkumist alustanud vahetult enne COVID-19 kriisi või selle ajal
ning ka nende isikute puhul, kes pole olnud käibemaksukohustuslased tervet 2019. aastat, pole
võimalik nende tavapärast tervet COVID-19 kriisile eelnenud aasta käivet tuvastada. Seega
puuduvad nende puhul objektiivsed andmed, mille põhjal piirangutest tingitud käibe langust
hinnata. Nagu eelnevalt märgitud, on toetuse eesmärgiks toetada ettevõtjaid, kes on 2021. a
märtsis ja aprillis kehtivatest piirangutest otseselt mõjutatud, kuid kes on elujõulised ka pärast
kriisi lõppu ja kellel on sellest tulenevalt ka piirangute ajal säilinud tegevuskulud. Ettevõtjate
püsikuludest moodustavad olulise osa tööjõukulud ja erinevalt muudest võimalikest kuludest
on tööjõumaksud Maksu- ja Tolliametile esitatavate andmete alusel ka üheselt ja väikese
halduskoormusega tuvastatavad. Seetõttu on isikute puhul, kelle tavapärast käivet COVID-19
kriisi eelsel ajal pole võimalik nende tegutsemise alguse aja tõttu objektiivselt tuvastada,
lähtutud tööjõumaksudest. Perioodi, mille tööjõumaksude tasumist toetuse saamiseks õiguse
omamise kontekstis vaadeldakse, algus sõltub konkreetse isiku tegutsemise alguse ajast, kuid
periood lõppeb veebruariga 2021. a ja seda põhjusel, et tegu on kuuga, mis võimaldab tuvastada
isiku jätkusuutlikkust vahetult 2021. a märtsis alanud täiendavate piirangute eel.
Mittekäibemaksukohustuslasest eraõiguslikust juriidilisest isikust jaekaubanduse ettevõtja, kes
ei ole käibemaksukohustuslane, võib jaekaubanduse ettevõtja käibe languse osalise hüvitamise
toetust taotleda kui ta on perioodi 1. jaanuar 2020 kuni 28. veebruar 2021 eest tasunud
tööjõumakse vähemalt summas 3000 eurot. Nimetatud perioodi valikul on lähtutud eesmärgist
tuvastada püsikulude säilimine piirangute ajal ning jätkusuutlikkus vahetult enne 2021. a
märtsis alanud täiendavaid piiranguid. Minimaalse tööjõumaksude suuruse (3000 eurot) näol
on tegemist summaga, mis näitab, et ettevõtjal on sellel perioodil olnud palgal vähemalt üks
miinimumpalgaga töötaja. Toetuse suurus on 70 protsenti 2021. a veebruari eest tasutud
tööjõukuludest. Nimetatud protsendi puhul on lähtutud hinnangulisest sektori tegevuskulude
(v.a palgakulu) osakaalust sektori ettevõtete kulubaasist.
Füüsilisest isikust ettevõtja võib jaekaubanduse ettevõtja käibe languse osalise hüvitamise
toetust taotleda, kui ta on teinud 2021. aasta I kvartalis avansilise sotsiaalmaksu makse.
Seejuures ei ole oluline, et makse oleks tehtud maksimaalses määras, kui seadus võimaldab teha
makset ka väiksemas määras. Sotsiaalmaksu seadusest tulenevalt maksavad avansilist
sotsiaalmaksu need FIE-d, kes on iseendale tööandjad ja kelle jaoks on füüsilisest isikust
20
ettevõtjaks olemine ainus sissetulekuallikas. Kui FIE on avansiliste maksete kohustusest
vabastatud, puudub tal ka kulu, mille tasumist oleks vaja toetada.
FIE-le ettenähtud toetuse suurus on 1168 eurot. Toetuse suuruse aluseks on lähtekoht, et
toetatakse ettevõtja tegevust 2021. a märtsis ja aprillis, mil Eestis on kehtinud isikute tegevusele
täiendavad piirangud ning ühe kuu kohta arvestatav toetuse suurus vastaks töötasu alammäärale
(584 eurot).
Jaekaubanduse ettevõtjale arvutatakse toetus järgnevalt:
1) 70 protsenti ettevõtja 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest korrutatakse isiku käibe
languse (märtsi 2021. a käibe languse protsent võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember
2019. a aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega) protsendiga täpsusega kaks kohta peale koma;
2) punkti 1 kohaselt leitud summa korrutatakse kahega.
Toetuse suuruse kindlaksmääramisel on arvesse võetud:
1) hinnanguline sektori tegevuskulude (v.a palgakulu) osakaal sektori ettevõtete
kulubaasist;
2) tööjõukulude olemasolu 2021. a märtsis alanud täiendavate piirangute eel;
3) isiku käibe langus tema tavapärase käibega võrrelduna;
4) isikute tegevuse toetamine kahel kuul – märts ja aprill 2021.
Jaekaubanduse ettevõtjale makstava toetuse suurus on 300 000 eurot ühe kuu kohta (märts ja
aprill 2021), millest tulenevalt on toetuse maksimaalne võimalik suurus on 600 000 eurot. See
tähendab, et juhul, kui määruses toodud arvutuskäigu kohaselt kujuneb isiku toetuse suuruseks
rohkem kui 600 000 eurot, makstakse toetust 600 000 eurot.
Kui käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust jaekaubanduse ettevõtja pole maksnud
tööjõumakse 2021. a veebruari eest, on makstava toetuse suurus 1168 eurot. Ettevõtjate
püsikuludest moodustavad olulise osa tööjõukulud ja kui ettevõtja pole vahetult enne 2021. a
märtsis kehtima hakanud piiranguid tasunud tööjõumakse, pole põhjendatud tema toetamine
samas määras ettevõtjatega, kel sellised kulud on olnud. Sellisel juhul on toetuse määr võrdne
FIE-le makstava toetuse suurusega.
Hinnanguliselt on toetuse sihtrühmas juriidilisi isikuid 1900 ja füüsilisest isikust ettevõtjaid
1300.
Määruse § 14 sätestab toetuse taotlemise tingimused. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
kehtestab käskkirjaga iga § 6 sätestatud toetuse rahastamise eelarve ja taotlemise tähtaja.
Toetuse rahastamise eelarve võib minister liigendada ehk jagada väiksemateks osadeks ja
sätestada üldise toetuse rahastamise eelarve sees eraldi summad, millest lähtutakse teatud
kindlatele tingimustele vastavate taotluste rahuldamisel - näiteks eristada toetuse liigi raames
summasid, millest lähtutakse erinevate EMTAK koodidega taotlejate taotluste rahuldamisel.
Sellise liigenduse eesmärk saab eelkõige olla vajadus tagada toetuse saajate sektorite ja
tegevusvaldkondade võrdne kohtlemine toetuse liigi raames.
Juhul kui mõne §-s 6 sätestatud toetuse puhul esitatakse nõuetele vastavaid taotlusi väiksemas
summas kui toetuse rahastamise eelarve, suunab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
nimetatud toetuse rahastamise eelarve vahendid teiste toetuste rahastamise eelarvetesse või
muudab sama toetuse liigi raames kehtestatud liigendust. Lõige annab võimaluse pärast
taotluste esitamist muuta toetuste rahastamise eelarvet ja suunata teatud toetuse nö üle jäävad
21
vahendid sellise toetuse liigi eelarvesse, kus vajadus on suurem. Juhul kui minister on toetuse
liigi eelarvet liigendanud lõike 1 kohaselt, on ministril võimalik muuta liigendust ja suunata
vahendid sama toetuse liigi raames teistele taotlejatele.
Kõigi § 6 sätestatud toetuste taotlemine on vooruline. Toetuse saamine otsustatakse pärast
taotluste esitamise tähtaega. Juhul kui toetuse rahastamise eelarvest ei piisa kõigi nõuetele
vastavate taotluste rahuldamiseks vastavat toetust reguleerivas paragrahvis toodud määras,
jaotatakse toetuse rahastamise eelarve vahendid rahuldamisele kuuluvate taotluste vahel
proportsionaalselt sellega, kuidas vastava toetuse rahastamise eelarve suhtub nõuetele vastavate
taotluste kogusummasse. Kui minister on toetuse liikide eelarveid kehtestades liigendanud
toetuse liigi üldise summa teatud tunnuste alusel kitsendavateks summadeks, lähtutakse toetuse
eelarve kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise piisavuse hindamisel vastavast kitsamast
liigendusest. Juhul kui toetuse liigi kitsamat liigendust arvestades ei piisa kõigi määruses
sätestatud nõuetele vastavate ja toetuse eelarve liigenduses toodud tunnustele vastavate
taotluste rahuldamiseks § 7-13 toodud määras, jaotatakse vahendid rahuldamisele kuuluvate
taotluste vahel proportsionaalse sellega, kuidas suhtuvad omavahel liigendatud eelarves toodud
kitsam summa ja summa juures esitatud tunnustele vastavate nõuetele vastavate taotluste
kogusumma.
Määruse § 15 sätestab nõuded taotlejale. Taotleja ei tohi olla raskustes ettevõtja Euroopa
Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel,
millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–
78), (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) artikli
2 punkti 18 mõistes seisuga 31. detsember 2019. a. COVID-19 raamistiku muudatuste kohaselt
on raskuste hindamisel tehtud leevendus mikro- ja väikeettevõtjatele (väikesteks loetakse need
ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi
kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot; loetakse mikroettevõtjateks need ettevõtjad, mis annavad
tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit
eurot). Nimelt võivad need olla raskustes 31.12.2019 seisuga, kuid nende suhtes ei ole algatatud
pankrotimenetlust ega ole saanud päästmis- või ümberkorraldusabi.
Taotlejale COVID-19 raamistiku alusel antud abi koos määruse alusel taotletava toetusega ei
tohi ületata 1 800 000 (üks miljon kaheksasada tuhat) eurot. Viidatud säte määrab kindlaks
täpsed reeglid, millal ettevõtja loetakse raskustes olevaks ettevõtjaks. Ettevõtjaks riigiabi
kontekstis ei loeta kogu kontserni ning juhul, kui taotleja vastab nõuetele, kuid mõni teine
kontserni liige ei vasta nõuetele, saab taotlejale toetust anda. Juhul, kui EAS annaks toetust
vastuolus riigiabi reeglitega, siis väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on tegemist ettevõtja
hoolsuskohustuse rikkumisega, õiguspärase ootuse põhimõte ei kohaldu ning ebaseaduslik
riigiabi tuleb täies ulatuses tagasi nõuda koos intressiga.
Lisaks ei tohi taotlejal olla ajatamata võlgnevusi riiklike maksude osas, mis on tekkinud varem
kui 12. märts 2020. a. Nimetatud nõue tuleneb riigieelarve seaduse § 813 lõike 1 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest (nn üldtingimused). Taotleja või tema üle valitsevat
mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või
pankrotimenetlust ning juhul kui taotleja on EASilt varem saanud toetust, mis on kuulunud
tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema taotluse esitamise hetkeks tehtud
nõutud summas kui makse tähtaeg on saabunud.
22
Tähtaegselt esitatud majandusaasta aruande puhul kontrollitakse selle majandusaasta aruannet,
mille esitamise tähtaeg on saabunud (nn koroonakriisi leevendusena on enamikel äriühingutel
ja mittetulundusühingutel 2019. aasta aruannet võimalik esitada kuni 31.10.2020).
Vastavalt nn üldtingimuste põhimõtetele võib juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale
ja valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele maksta toetust tema COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikust tulenevate kriisikahjude ja eriolukorra mõju leevendamiseks, tegevuse
jätkusuutlikkuse tagamiseks või teenuste, toodete, äriprotsesside või ärimudeli
ümberkorraldamiseks. Seega COVID-19 toetuste üldine eeldus on, et FIE või juriidiline isik on
jätkuvalt äriregistris olemas ja kohe võimeline ka teenust pakkuma. Vastavalt üldtingimuste §
9 lõikele 6, ei tohi taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes olla algatatud
sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust. Seega on oluline COVID-19 toetuste
andmise põhimõte, et tegevuse lõpetanud ettevõtjaid ei toetata, mistõttu tuleneb määrusest, et
füüsilisest isikust ettevõtjast taotlejat ei tohi äriregistrist kustutada enne taotluse kohta otsuse
tegemist. Juhul kui taotluse kohta otsuse tegemise päeva seisuga on FIE end äriregistrist
kustutanud, ei vasta taotlus määruses sätestatud nõuetele ja jäetakse rahuldamata.
Taotleja peab teavitama EASi sellest, kui ta on saanud COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikust põhjustatud kriisi tõttu lisaeelarve vahendite arvelt toetust teisest
meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt.
2021.a lisaeelarve seaduse alusel on ettevõtjatele piirangute tõttu tekkinud kahju leevendamise
eesmärgil ettenähtud toetused nii Kultuuriministeeriumi kui ka Majandus-ja
kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvest.
Selleks, et vältida kattuvate eesmärkidega toetuse maksmist mitmest meetmest korraga, ei tohi
taotleja taotleda paralleelselt toetust Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvest, mis on ette
nähtud 2021.a lisaeelarve seaduse alusel piirangute tõttu tekkinud kahju leevendamiseks
kultuuri (sh meelelahutusteenuse osutajatele) ja spordi sektoris tegutsevatele ettevõtjatele.
Määruse § 16 sätestab nõuded taotlusele, tuues välja informatsiooni, mida taotlus peab
sisaldama. Kasumiaruanne ja bilanss esitatakse 31. detsembri 2019. a seisuga. Juhul kui taotleja
kuulub kontserni, tuleb esitada kontserni majandusandmed. Nimetatud andmete esitamine on
vajalik ettevõtjate majanduslike raskuste hindamiseks. Vähem kui aasta tegutsenud ettevõtjad
esitavad 2019. a bilansi, ainult 2020. a tegutsenud ettevõtjad esitavad bilansi 1. märtsi 2020. a
seisuga. Kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane, siis esitatakse vastavate kuude
kasumiaruanded või raamatupidamise väljavõtted. Lisaks esitab jaekaubanduse ettevõtja
kinnituse, et tema omandis või valduses olevas füüsilises kaupluses või müügisaalis oli või on
klientidel Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku
tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punkti 2014 alapunkti 8 kohaselt alates 11.
märtsist 2021. a kuni nimetatud alapunktis sätestatud piirangu lõppemiseni keelatud viibida.
Kinnitus on vajalik ainult jaekaubanduse ettevõtja puhul, sest nimetatud korraldusega ei kehti
piirang kõikidele ettevõtjatele. Lahtiolekuaja piirangut ei kohaldata viibimisele toidukaupluses,
apteegis, kaupluses, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid
abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel, optikapoes (selgitatud täpsemalt
seletuskirjas jaekaubanduse ettevõtja mõiste kirjeldamisel). Füüsilise tegevuskoha olemasolu
on oluline, sest piirang ei mõjuta jaekaubanduse ettevõtjaid, kes tegelevad kauba pakkumise ja
müügiga ainult e-kaubanduse korras.
Määruse § 17 käsitleb taotluste menetlemist. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 25
tööpäeva taotluste vastuvõtmise lõpetamise tähtpäevast. EAS viib läbi taotluse nõuetele
23
vastavuse kontrolli. Kui taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele või on vajalik täiendav teave
taotluse kohta, on EASil õigus nõuda taotluse vastavusse viimist kehtestatud nõuetega,
täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluses esitatud andmetes kuni
10 tööpäeva jooksul arvates vastava nõude esitamisest. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb
antud aja võrra. Taotluse osas, mis ei vasta nõuetele ning mida ei viida tähtajaks nõuetega
vastavusse, teeb EAS mitterahuldamise otsuse ja teavitab otsusest taotlejat.
Määruse § 18 käsitleb taotluste rahuldamist, osalist rahuldamist ja rahuldamata jätmist.
Nõuetele vastava taotleja ja taotluse rahuldamise otsuse teeb EAS. Rahuldamise ettepanek
tehakse vastavaks tunnistatud taotluste puhul, kui nende täielikuks rahastamiseks jätkub
vahendeid. Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse vastavaks tunnistatud taotleja ja taotluse
puhul, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik toetuse rahastamise
eelarvevahendite lõppemise tõttu, § 14 lõikes 3 sätestatud juhul või kui taotletud summa ei vasta
vastavat toetust reguleerivas paragrahvis (määruse §-d 7–13) sätestatule. Taotluse rahuldamata
jätmise otsus tehakse juhul, kui taotleja või taotlus ei vasta määruse tingimustele või taotleja ei
kõrvalda puudusi § 17 lõikes 4 sätestatud tähtajal.
Määruse § 19 reguleerib toetuse väljamaksmist. Toetus makstakse välja toetuse saajale
vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele 10 tööpäeva jooksul pärast otsuse
tegemist.
Määruse § 20 reguleerib toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Toetuse saajal on õigus saada EASilt
teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustustega. Toetuse saaja kohustub esitama EASi nõudmisel informatsiooni ettenähtud viisil
ja tähtajal, võimaldama EASil, Euroopa Komisjonil, Euroopa Pettustevastasel Ametil ja
Euroopa Kontrollikojal teha kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetusega seotud dokumentide
üle, säilitama taotlusega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale seitse aastat pärast toetuse
väljamaksmist, teavitama viivitamatult kirjalikult EASi kõigist esitatud andmetes toimunud
muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist.
Määruse § 21 sätestab EASi õigused ja kohustused. EASil on õigus teostada kohapealset
kontrolli, nõuda taotluses sisalduva kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, nõuda
toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi
või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. Samuti
võib EAS teostada pärast toetuse andmist järelkontrolli taotleja riigiabi reeglite nõuetele
vastavuse üle, kui see on asjakohane ning saada Maksu- ja Tolliametist toetuse rahuldamise
otsuse aluseks olnud analoogseid andmeid, eesmärgiga analüüsida toetuse kasutamise mõju.
EAS kohustub nõustama taotlejaid projektiga seotud küsimustes, tegema taotlusvormi ja
asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel, toetuse tagasinõudmisel
sätestama vastavas otsuses tagasinõudmise aluse, tagasinõutava summa, otsuse täitmise tähtaja
ja muu otsusega seotud olulise teabe, mitte avaldama taotlejate ja taotluste kohta menetluse
käigus saadud informatsiooni ega dokumente, pärast rahuldamise otsust tegema oma veebilehel
kättesaadavaks toetuse saaja nime, projekti nime ning toetuse summa ning säilitama toetuse
andmisega seotud dokumente 10 aastat alates viimasest toetuse andmisest.
Määruse § 22 sätestab toetuse tagastamise alused. EAS võib teha toetuse osalise või täies
ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui toetuse saaja on taotlemisel esitanud ebaõiget teavet või
teave on jäetud esitamata, toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata toetusega
kaasneva kohustuse või ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. Sellise
24
tagasinõudmise otsuse võib EAS teha 1 aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise
lõppemisest arvates. Juhul kui tegemist on ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabiga, on EASil
õigus selline riigiabi koos intressiga tagasi nõuda 10 aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest
arvates.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Käesoleva määruse alusel antakse riigiabi
Euroopa Komisjoni 19.03.2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks
praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1-9, edaspidi COVID-19
raamistik) mõttes, mida antakse nimetatud raamistiku osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse
COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.
Määruse alusel antakse abi alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse
vastuvõtmisest.
Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kes on raskustes ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL)
nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega teatavat liiki abi
tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (muudetud
komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18), (edaspidi üldine
grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 mõistes seisuga 31. detsember 2019. a. Leevendus on
tehtud mikro- ja väikeettevõtjatele.
4. Määruse mõjud
Määruse eelnõuga kavandatav toetus mõjutab positiivselt piirangutest mõjutatud ettevõtjate,
jaekaubanduse ning turismiga seotud majandusharude ettevõtjate toimetulekut koroonaviiruse
levikust tulenevalt tekkinud kriisi negatiivsete mõjude ja otsese majandusliku kahjuga hakkama
saamisel, toetab ettevõtluse säilimist ja konkurentsivõimet kriisist väljumisel ning
rahvusvahelise reisimise taastumisel. Tegemist ei ole üldise kriisitoetusega, vaid eesmärk on
toetada osaliselt ettevõtjate tegevusega kaasnevaid tegevuskulusid kahel kuul (märts ja aprill
2021.a), mil Eestis on kehtinud ettevõtjate tegevusele täiendavad piirangud (Vabariigi Valitsuse
korralduse alusel suletud või 2021. a märtsis ja aprillis kehtivatest piirangutest otseselt
mõjutatud). Ettevõtjate jätkusuutlikkuse tagamine aitab osaliselt säilitada sektori töökohti ning
vähendada seeläbi töötuse kasvu üle Eesti.
Toetuse saajate hinnanguline arv on 6600, kellest juriidilisi isikuid hinnanguliselt 4750 ja
füüsilisest isikust ettevõtjaid 1850. Täpsem toetuse saajate arvu prognoos on välja toodud
seletuskirja iga toetuse liiki selgitavas osas.
5. Määruse eelnõu mõjud läbivatele teemadele
Määruse kavandamisel on arvestatud regionaalsuse põhimõtet nii, et abi saajate hulka kuuluksid
ettevõtjad üle Eesti. Toetuse saajate sihtgrupis on nii füüsilisest isikust ettevõtjad, väikese kui
keskmise suurusega ettevõtjad.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
25
Riigi 2021. aasta lisaeelarve eelnõus on kavandatud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarves 25 miljonit eurot turismisektori
toetuspaketiks ja 19 miljonit eurot erakorraliseks ettevõtluse toetuspaketiks. Nimetud
vahendeid kasutatakse käesoleva eelnõu kohaste toetuste finantseerimiseks.
Määruse elluviimise eest vastutab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Määruse rakendamisega
seotud eeldatavad tulud avalduvad toetuse saaja ja temaga seotud partnerite
majandustulemustes.
Toetust saanud ettevõtjate jätkusuutlikkus, töökohtade säilimine ja turismiteenuste ekspordi
ning jaekaubanduse ja ettevõtluse taastumine mõjutab riigi maksulaekumisi positiivselt.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
8. Määruse kooskõlastamine
Määruse eelnõu kooskõlastati 8. aprilli 2021. a valitsuskabinetis ja esitatakse Vabariigi
Valitsuse istungile heakskiitmiseks pärast riigi 2021. aasta lisaeelarve vastuvõtmist.
Toetuse sihtgrupid ja toetuse tingimuste loogika on kooskõlastatud erinevate sektorite
esindajatega. Toetusmeetmete väljatöötamisse olid kaasatud Eesti Hotellide ja Restoranide Liit,
Eesti Spaaliit, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon,
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti
Konverentsibürood, juhuvedajaid koondava ettevõtte esindaja.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
26