Majandus- ja Meie 20.04.2021 nr 7-4/1332
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Selgitustaotlus
Looduskaitseseaduse § 35 lõike 31 kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala piir
mererannal üldplaneeringuga. Kuusalu valla kehtiva üldplaneeringuga pole korduva
üleujutusega ala piiri määratud. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud,
loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. LKS §
35 lg 4 kohaselt koosnevad korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda
piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS §-des 37–
39 sätestatud vööndi laiusest. LKS § 38 lg 1 p 2 kohaselt on ehituskeeluvööndi laius
mererannal 100 meetrit. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis
uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. EhS § 44 p 1 kohaselt keeldub pädev asutus
ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule,
projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või
ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele.
Kuusalu Vallavolikogu 17.10.2002 otsusega nr 112 „Detailplaneeringu kehtestamine
Mäepea ja Põhja külades Kuusiku-VII, Kuusiku-VI, Kuusiku-V ja Kuusiku III
kinnistutel“ kehtestatud detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on näiteks Mäepea külas
Rannaheina tee 8 (katastritunnus 35201:002:0325) määratud ehituskeeluala 100 m ja
krunt asub tervikuna 200 m kalda ulatuse tsoonis. Krundile võib rajada kuni kolm hoonet
(üks kuni kahekorruseline elamu ja kaks ühekorruselist abihoonet). Ehitusjoon on
veepiirist 100 m kaugusel. 2020. aastal on kinnistule elamu ehitamiseks antud
projekteerimistingimused. Ehituskeeluvööndit planeeringuga vähendatud pole. Maa-
ameti kaardirakenduse1 kohaselt jääb eelnimetatud kinnistu detailplaneeringu kohane
ehitusala tervikuna korduva üleujutusega alale ehk ehituskeeluvööndisse.
Õiguskantsler on oma kirjas2 tähelepanu juhtinud sellele, et ehituskeeluvööndi ulatust on
võimalik mõista mitmeti – korduva üleujutusala ja ehituskeeluvöönd kas liituvad või
osaliselt kattuvad. Samas on õiguskantsleri büroost Kuusalu Vallavalitsusele öeldud, et
seda, milline tähendus on üleujutusalal õiguslikult, seda eraldi analüüsinud ei ole. Samuti
pole eraldi analüüsinud LKS ja EhS koostoimet.
1
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/q2TPHjrU
2
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/ehituskeeluvoondiga_seotud_kusimused.
pdf
Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto
74604 Harjumaa E-post
[email protected] EE742200001120050586
Reg. kood 75033496 Veeb http://www.kuusalu.ee Swedbank
Eelnevaga seoses ongi tekkinud küsimus, millega peab Kuusalu Vallavalitsus arvestama
ehitusloa taotluse menetlemisel, kui see on esitatud eespool kirjeldatud
detailplaneeringualal asuvale kinnistule nt elamu ehitamiseks ja kas on alus ehitusloa
andmisest keeldumiseks? Juhul, kui ehitusluba ei ole lubatud väljastada, siis kas ja
millisele õiguslikule alusele tuginedes oleks Kuusalu Vallavolikogul õigus kehtestatud
detailplaneering kehtetuks tunnistada?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Terje Kraanvelt
Vallavanem
Sama:
Rahandusministeerium
Keskkonnaministeerium
Lisa: Kuusalu Vallavolikogu 17.10.2002 otsusega nr 112 „Detailplaneeringu
kehtestamine Mäepea ja Põhja külades Kuusiku-VII, Kuusiku-VI, Kuusiku-V ja
Kuusiku III kinnistutel“ kehtestatud detailplaneeringu põhijoonis ning seletuskiri.
Ahti Randmere, 6014326
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 20.04. 20 2 1 nr 7-4/1332
[email protected] Selgitustaotlus Looduskaitseseaduse § 35 lõike 31 kohaselt määratakse k orduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kuusalu valla kehtiva üldplaneeringuga pole korduva üleujutusega ala piiri määratud. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. LKS § 35 lg 4 kohaselt koosnevad k orduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. LKS § 38 lg 1 p 2 kohaselt on ehituskeeluvööndi laius mererannal 100 meetrit. LKS § 38 lg 3 kohaselt on r anna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. EhS § 44 p 1 kohaselt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele . Kuusalu Vallavolikogu 17.10.2002 otsusega nr 112 „Detailplaneeringu kehtestamine Mäepea ja Põhja külades Kuusiku-VII, Kuusiku-VI, Kuusiku-V ja Kuusiku III kinnistutel“ kehtestatud detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on näiteks Mäepea külas Rannaheina tee 8 (katastritunnus 35201:002:0325 ) määratud ehituskeeluala 100 m ja krunt asub tervikuna 200 m kalda ulatuse tsoonis. Krundile võib rajada kuni kolm hoonet (üks kuni kahekorruseline elamu ja kaks ü hekorruselist abi hoonet ) . Ehitusjoon on veepiirist 100 m kaugusel. 2020. aastal on kinnistul e elamu ehitamiseks antud projekteerimistingimused. Ehituskeeluvööndit planeeringuga vähendatud pole. Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt jääb eelnimetatud kinnistu detailplaneeringu kohane ehitusala tervikuna korduva üleujutusega alale ehk ehituskeeluvööndisse. Õiguskantsler on oma kirjas tähelepanu juhtinud sellele, et ehituskeeluvööndi ulatust on võimalik mõista mitmeti – korduva üleujutusala ja ehituskeeluvöönd kas liituvad või osaliselt kattuvad. Samas on õiguskantsleri büroost Kuusalu Vallavalitsusele öeldud, et seda, m illine tähendus on üleujutusalal õiguslikult, seda eraldi analüüsinud ei ole. Samuti pole eraldi analüüsinud LKS ja EhS koostoimet. Eelnevaga seoses ongi tekkinud küsimus, millega peab Kuusalu Vallavalitsus arvestama ehitusloa taotluse menetlemisel, kui see on esitatud eespool kirjeldatud detailplaneeringualal asuvale kinnistule nt elamu ehitamiseks ja kas on alus ehitusloa andmisest keeldumiseks? Juhul, kui ehituslub a ei ole lubatud väljastada, siis kas ja millisele õigus likule alusele tuginedes oleks Kuusalu Vallavolikogul õigus kehtestatud detailplaneering kehtetuks tunnistada? Lugupidamisega ( allkirjastatud digitaalselt ) Terje Kraanvelt V allavanem Sama: Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium Lisa: Kuusalu Vallavolikogu 17.10.2002 otsusega nr 112 „Detailplaneeringu kehtestamine Mäepea ja Põhja külades Kuusiku-VII, Kuusiku-VI, Kuusiku-V ja Kuusiku III kinnistutel“ kehtestatud detailplaneeringu põhijoonis ning seletuskiri. Ahti Randmere, 6014326
[email protected]