Saatja: Ülle Reidi </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=user4ca6cb69>
Saaja: 'Taavi Turvas'
Teema: RE: Luha tn 39 kinnistule hoone kavandamisest
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 3 kohaselt annab riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Õigusalaste selgituste raames saab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium selgitada ehitusseadustiku (EhS) ja selle alamaktide konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust, seega vastame osas, mis puudutab EhS-i norme. Konkreetsete eluliste asjaolude osas õigusliku hinnangu andmine väljub õigusalase selgituse raamidest. Ministeerium ei nõusta konkreetse menetluse raames ega lahenda ka õigusvaidlust. Eeltoodust tulenevalt ei anna ministeerium hinnangut Teie kirjale lisatud dokumentide (dendroloogiline hinnang) osas. Õigust mõistab Eesti Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus. Võttes arvesse, et planeerimisseaduse on välja töötanud Rahandusministeerium, koostasime vastuse koostöös Rahandusministeeriumiga.
Detailplaneering kehtestatakse kohaliku omavalitsuse haldusaktiga. Kehtestamine on alati kaalutlusotsus, kas selle aluseks oli mingi vale hinnang või mitte, seda ei saa tagantjärgi ümber hinnata muud moodi, kui tuleb teha uus haldusotsus (või eelmine kehtestuks tunnistada).
Planeerimisseadus (PlanS) sätestab, et detailplaneeringud koostatakse lähiaastatel elluviimiseks (PlanS § 124 lg 2). Juhul, kui planeeringuala või elluviimise olulised asjaolud on muutunud, näevad nii planeerimisseadus kui ka ehitusseadustik ette erinevad toimimisviisid. Nendeks on:
1. Detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus detailplaneering vastavalt PlanS § 140 lg 7. See üldreegel on kohaliku omavalitsuse võimalus (mitte kohustus) oma kord juba tehtud planeeringuotsused üle vaadata, kui planeeringu elluviimine osutub võimatuks.
2. Detailplaneeringu täpsustamiseks võib välja anda projekteerimistingimusi vastavalt EhS § 27. See on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, kas on võimalik teatud tingimustes täpsustada detailplaneeringus toodud tingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi detailplaneeringu planeeringulahendust olemuslikult muuta. Täpsustamine eeldab, et üldiselt on planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.
3. Detailplaneeringu elluviimisest loobumisel võib detailplaneeringu tervikuna või osaliselt kehtetuks tunnistada vastavalt PlanS § 140 lg 1 kuni 3. Kehtetuks tunnistamise üldiseid aluseid on kaks: esiteks, et detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või teiseks, et planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Detailplaneeringu osalisel kehtetuks tunnistamisel peab olema tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.
Planeeringulised otsused on kohaliku omavalitsuse pädevuses, seega otsustab igal üksikul juhul diskretsiooniõigust kasutades kohalik omavalitsusüksus, millist varianti kasutada.
Krundi ehitusõigus sisaldab PlanS § 126 lõikes 4 toodud tingimusi, mis kuuluvad detailplaneeringu kohustuslikus korras lahendatava ülesandena ehitusõiguse hulka vastavalt PlanS § 126 lõikele 2. Kohalikul omavalitsusel tuleb detailplaneeringu olemasolul projekteerimistingimuste andmisel kaaluda, kas ja kuidas EhS § 27 lõikes 4 toodud komponentide täpsustamine mõjutab detailplaneeringu terviklahendust ja selle elluviidavust. Detailplaneeringuga tuleb anda iga krundi kohta krundi ehitusõigus ja hoonestusala.
EhS § 27 sätestatud projekteerimistingimustega saab täpsustada, mitte muuta kehtivaid detailplaneeringuid. EhS § 27 lõikes 4 on toodud ammendav loetelu, mida detailplaneeringu olemasolul antavate projekteerimistingimustega täpsustada saab. Näiteks EhS § 27 lg 4 p 2 lähtudes saab hoonestusala asukohta muuta kuni 10% esialgsest lahendusest, EhS § 27 lg 4 p 3 lähtudes saab muuta kõrgust ja vajaduse korral sügavust, kuid mitte rohkem kui 10 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest.
Kuna hoone maksimaalset brutopinda ei ole EhS § 27 lõikes 4 välja toodud, siis hoone maksimaalset brutopinda projekteerimistingimustega suurendada ei saa. EhS § 27 lõike 4 p 2 käsitletud hoonestusala suurendamine ei puuduta ehitusõiguse suurendamist. Hoonestusala puudutab ehitiste asukohta, hoone brutopind on konkreetset ehitist puudutav näitaja. Hoonestusala sisse peavad mahtuma krundi ehitusõigusega ette nähtud ehitised. Hoonestusala suurendamise mõte ei ole ehitusmahu suurendamine.
Lugupidamisega
Ülle Reidi
Ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist
From: Taavi Turvas <
[email protected]>
Sent: Wednesday, March 24, 2021 1:31 PM
To: MKM info <
[email protected]>
Cc: Jüri Rass <
[email protected]>
Subject: Luha tn 39 kinnistule hoone kavandamisest
Tere
Tegelen Luha Homes OÜ tellimusel Luha tn 39 kinnistule hoone projekteerimisega. Vastavalt kehtivale detailplaneeringule on kavandatava hoone ehitusala kujundatud arvestades planeeringu koostamise aluseks olevat haljastuse hinnangut. Koostasime kinnistule ka uue haljastuse hinnangu (manuses). Uue hinnangu kohaselt selgus, et planeeringu aluseks olev hinnang oli vale. I ja II väärtusklassi määratud puud on praeguse hinnangu alusel hinnatud V väärtusklassi ja ühe I väärtusklassi puu liik on ka valesti määratud. Haljastushinnangu koostaja sõnutsi ei ole tõenäoline, et puude olukord eelmise ja praeguse töö vahelisel ajal oleks sedavõrd muutunud. Seda tõestavad ka haljastushinnangu koosseisus olevad fotod.
Küsisime ka Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti seisukohta meie poolt koostatud haljastushinnangu paikapidavuse kohta (lisatud manusena).
Kuna kehtiv detailplaneering on koostatud valedel alustel ja V väärtusklassi puud tuleb ette näha likvideeritavatena, siis kas on õiguspärane projekteerimistingimustega täpsustada ka ehitusmahtu selliselt, et tingliku puu võra väljalõike asemele saaks kavandada hoone mahu koos planeeringus toodud maksimaalse brutopinna suurendamisega nii maa-aluses, kui ka maapealses osas? Lisan ka ettepaneku koos tehniliste parameetritega manusena.
Arvestades asjaolu, et planeeringu ehitusalune pind, ehitusala ja ka hoone brutomaht on kujunenud selliseks vaid tänu vajadusele säilitada I ja II väärtusklassi puid. On ilmne, et planeeringu lahendus ilma nende piiranguteta oleks olnud ehitusaluse pinna, ehitusala ja ka hoone brutomahu osas praegusest lahendusest erinev.
Vastust ootama jäädes
Taavi Turvas
51 85105
________________________________
<https://www.avast.com/antivirus>
Seda e-posti on pahavara suhtes Avast viirusetõrjega kontrollitud.
www.avast.com <https://www.avast.com/antivirus>