dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 149)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 20. aprill 2021
Viit
1.15-4/21-2388-2
Registreeritud
20. aprill 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu juhatus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-4 Riigikogu liikmete arupärimised
Toimik
1.15-4/2021
Vastutaja
Mait Klein (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Veondus- ja liiklustalitus)

Failid

  • 📎1.15-421-2388-2 20.04.2021 Väljaminev kiri.asice313 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu juhatus Teie 13.04.2021 nr 2-3/14-149 [email protected] Meie 20.04.2021 nr 1.15-4/21-2388-2 Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 149) Austatud Riigikogu esimees Jüri Ratas Esitame vastuse Raimond Kaljulaidi küsimustele kohalike omavalitsuste kiiruskaamerate töö lõpetamise kohta. Riigikogu liige on palunud vastust neljale küsimusele: 1. Valitsusasutustel pole vabadust valida, milliseid ülesandeid nad soovivad täita ja milliseid mitte. Nende kohustus on täita neile pandud ülesandeid. On selge, et teie valitsemisalas olev Transpordiamet ei saanud loobuda Tallinna kiiruskaamerata opereerimisest ilma teie nõusolekuta. Vastasel juhul oleksite juba ammu andnud Transpordiametile korralduse lepingut pikendada. Miks te lubasite Transpordiametil lepingut mitte jätkata? 2. Vabariigi Valitsuse 17.02.2017 korraldusega nr 54 heaks kiidetud Liiklusohutusprogrammis 2016-2025 on seatud eesmärgiks vähendada liiklejate lubatud sõidukiiruse ületamist asulas 72% tasemelt 35% tasemele. Kas Tallinna kiiruskaamerate opereerimise lõpetamine aitab sellele eesmärgile kaasa või töötab sellele vastu? 3. Kõige vähem on liikluses kaitstud jalakäijad. Jalakäija ja sõiduki kokkupõrkel, mille kiiruseks on kõigest 30 km/h või alla selle, on jalakäija tõenäosus ellu jääda 90%, sõiduki kiirusel 45-50 km/h, on jalakäija ellujäämise tõenäosus kõigest 50%. (Peden et al. 2004). Seega, mida suurem on sõiduki kiirus kokkupõrkel jalakäijaga, seda suurem on jalakäija hukkumise tõenäosus. On selge, et kiiruskaamerate preventiivse mõju kadumisel on mõju sõidukite liikumiskiirusele ja laiemalt liiklusohutusele. Kui palju peab kasvama vigastatute ja hukkunute arv Kristiine ristmikul enne, kui olete valmis oma otsuse ümber vaatama? 4. Väidetavalt on ettevalmistamisel õigusaktide muudatused, mis võimaldavad kaasata kohalikku omavalitsust liiklusjärelevalvesse kiiruskaamerate abil. Keskerakond on olnud riigis võimul 2016. aastast ja Tallinnas 2001. aastast. Kes on teid takistanud seda probleemi seni ära lahendamast? Millal jõuavad vastavad eelnõud Riigikogu menetlusse? Selgitame, et Tallinna linna ja Transpordiameti vahelise kiiruskaameraid puudutava lepingu pikendamine on seotud Siseministeeriumi poolt ettevalmistamisel oleva väärteomenetluse Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga1. Siseministeeriumis valmiva eelnõuga on plaanis võimaldada kohalikel omavalitsustel paigaldada oma haldusterritooriumile automaatseid liiklusjärelevalve süsteeme ning nendega fikseeritud rikkumiste eest laekuv trahvitulu kanda osaliselt kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kehtiva õiguse kohaselt pole kohalikel omavalitsustel (KOV) automaatse liiklusjärelevalvesüsteemiga tuvastatud rikkumistelt võimalik trahvitulu saada, isegi siis, kui KOV on sellised seadmed soetanud ja paigaldanud. Muudatuse tulemusena hakkab toimuma KOV-i teedele automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide paigaldamine ja kasutamine kolmepoolse koostööna, kus KOV-i ülesanne on seadmete soetamine ja haldamine, Transpordiameti ülesanne automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi andmekogu haldamine ja andmete edastamine politsei infosüsteemi ning Politsei- ja Piirivalveameti ülesanne kirjaliku hoiatamismenetluse elluviimine. Muudatuste tulemusel saavad KOV-id nende paigaldatud automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemidega fikseeritud rikkumiste eest laekuvast trahvitulust 50% KOV-i eelarvesse. Eraldatud rahaga saab KOV katta automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide soetamise ja haldamise kulud ning vajaduse korral soetada uusi seadmeid või kasutada trahviraha oma haldusterritooriumil liiklusohutuse suurendamiseks. Nõustume Siseministeeriumi seisukohaga, et KOV-idel tekib täiendav võimalus panustada kohaliku tasandi turvalisusesse ja tõhustada liiklusjärelevalvet ning seeläbi muuta liiklus KOV- ides ohutumaks. Kuna seadusemuudatusega tekib KOV-idel võimalus ise kiiruskaameraid paigaldada ja nendega fikseeritud rikkumiste eest laekuvast trahvitulust pool oma eelarvesse saada, ei ole mõistlik jätkata tänase süsteemiga, kus Tallinn on soetanud ja paigaldanud kaamerad, kuid süsteemid on antud üle Transpordiametile, sest KOV-il ei ole seaduslikku alust neid käitada. Juba olemasolevaid kaameraid on Tallinnal võimalik seadusemuudatuse järel edasi kasutada, selle erinevusega, et pool trahvitulust hakkab laekuma linna eelarvesse. Transpordiamet on Tallinnaga sõlmitud kiiruskaameraid puudutavat lepingut juba korra pikendanud, esialgu 2021. a lõpuni ja on lootusrikas, et selleks ajaks jõuab kõnealune seadusemuudatus jõustuda. Kui peaks juhtuma, et muudatust ei jõuta nii kiirelt menetleda, on Transpordiamet valmis kaaluma lepingu pikendamist kuni seaduse jõustumiseni. Seega hirm, et Tallinnast kaovad viimasedki kiiruskaamerad, on ennatlik. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister 1 Väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seadus. Eelnõu toimik number 20-1274. https://eelnoud.valitsus.ee/main. 2 (3) Mait Klein 625 6379 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel