Rahandusministeerium
Meie: 23.04.2021
nr 7-5.8/21-00961-2
Kirja edastamine
Edastan peaministrile saabunud Eesti Õliühingu pöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Vabariigi Valitsus
Peaminister Kaja Kallas
e-post:
[email protected]
Rahandusministeerium
Minister Keit Pentus-Rosimannus
e-post:
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Minister Taavi Aas
e-post:
[email protected]
Minister Andres Sutt
e-post:
[email protected]
Riigikogu rahanduskomisjon
Esimees Erki Savisaar
e-post:
[email protected]
Riigikogu majanduskomisjon
Esimees Kristen Michal
e-post:
[email protected]
koopia:
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
22.04.2021
Allkirjastatud digitaalselt ja edastatud e-postiga adressaatidele
Eesti Õliühingu avalik pöördumine seoses diislikütuse aktsiislangetuse mõjust riigieelarve
laekumistele
Eesti kütusesektori ettevõtteid ühendav MTÜ Eesti Õliühing on seisukohal, et Vabariigi Valitsusel
puudub käimasolevate riigieelarve läbirääkimiste juures täielik info hetkel kehtiva diislikütuse
aktsiisimäära 0,372 eurot liitri kohta tegelikest positiivsetest mõjudest riigieelarve laekumistele.
Rahandusministeeriumi kevadises majandusprognoosis on esitatud väärhinnangud aktsiisilangetuse
mõjudest diislikütuse siseriikliku tarbimise mahtudele, mistõttu ei tule dokumendist välja madala
aktsiisitaseme positiivne mõju riigieelarve laekumiste kontekstis.
Rahandusministeeriumi majandusprognoos ütleb, et „kahe aasta jooksul, mil kehtib Eestis madalama
aktsiismäära on oodata kokku lisaks ca 100-120 mln liitri deklareerimist“. Hinnang põhineb lihtsustatud
eeldusel, et aktsiisilangetus toob Eestisse tagasi ainult aastatel 2016-2019 Lätisse ja Leedusse liikunud
diislikütuse tarbimise. Seega on Rahandusministeerium eeldanud, et aktsiisilangetuse mõju diislikütuse
kogustele on ca 60-65 miljonit liitrit aastas – selles mahus suurenes kõne all oleval perioodil aastane
diislikütuse tankimine Lätis ja Leedus kokku võrreldes 2015. aastaga. Analüüsides aga riiklikke
ametlikke andmeid võib näha, et 2020. aasta aktsiisilangetuse tulemusel on märkimisväärselt
suurenenud diislikütuse kogused ning seda ei ole võimalik põhjendada Lätist ja Leedust Eestisse
tagasi liikunud tankimisega.
Eesti Õliühing on analüüsinud Maksu- ja Tolliameti kütuse müügi koondandmeid ja teiselt poolt Maksu-
ja Tolliameti andmeid välisriikidest soetatud kütuse kogumaksumuse kohta 2019. ja 2020. aasta IV
kvartalis. Sellest tulenevalt suurenes siseriiklik diislikütuse tankimine eelmise aasta IV kvartalis 25
miljonit liitrit aasta varasemaga võrreldes1. Samal perioodil vähenes aga Lätist ja Leedust soetatud
diislikütuse kogus 13,8 miljonit liitrit2. Kahte numbrit kõrvutades võib näha, et aktsiisilangetusel on
palju suurem mõju, kui ainult Lätis-Leedus tangitud diislikütuse kogused võiksid eeldada.
Vähemalt 11,2 miljoni liitri puhul võime tõendada täiendavat diislikütuse koguste kasvu võrreldes riigi
eelarvestrateegias kasutatud eeldustega.
Tuginedes olemasolevatele 2020 IV kvartali andmetele oleme seisukohal, et aktsiisilangetus
suurendab diislikütuse aastaseid koguseid Eestis vähemalt 110-120 miljoni liitri võrra – ehk
umbes poole rohkem kui on hinnanud Rahandusministeerium. Lisaks Lätist-Leedust tagasi tulnud
liitritele on tõusnud koguste taga kodumaiste vedajate majandustegevuse aktiviseerumine. Kuna koguni
50% vedajate kuludest on seotud kütusega, siis ei suutnud Eesti veondussektori ettevõtted varasematel
aastatel kõrge aktsiisi tõttu välisvedajatele konkurentsi pakkuda. 2020 III kvartali veosekäibe statistika
aga näitab, et Eesti vedajate mahud on hüppeliselt kasvanud ning see on väljendunud ka diislikütuse
suurenenud kogustes. Teataval määral on diislikütuse koguseid mõjutanud ka transiitvedajate Eestisse
tankima tulek – Eesti Õliühing aga märgib, et seda potentsiaali pole suudetud kaugeltki veel realiseerida.
Oleme seisukohal, et ettevõtlusorganisatsioonid on Vabariigi Valitsusele esitanud palju kaalukaid ja
riiklikul statistikal põhinevaid argumente, mis lükkavad ümber väärarusaamad aktsiisilangetuse
mõjudest. Jääme endale kindlaks selles, et kui Vabariigi Valitsus otsustab aktsiisi tõsta 2022.
aasta 1. maist, siis sellel on negatiivsed tagajärjed nii eelarvelaekumiste kui ka majanduse
konkurentsivõime kontekstis. Kõik olemasolevad ja kättesaadavad andmed tõendavad selle
seisukoha paikapidavust.
Lugupidamisega
Mart Raamat
Eesti Õliühing MTÜ tegevjuht
/allkirjastatud digitaalselt/
1 https://www.emta.ee/et/kutuse-muugi-koondandmed. 2020 IV kvartali müüginumbritele on juurde arvatud nö
struktuurivälised muutujad, mis märkimisväärselt mõjutavad müüdud koguseid. Nii võimaldas riik põlevkivisektori
ettevõtetel tarbida erimärgistatud diislikütust alates 2020. aasta juulikuust. Samuti läks Tallinna Linnatransport
osaliselt üle gaaskütusele. Esimese teguri mõju kalendrikuiste diislikütuse kogustele on 1,32 mln liitrit, teise teguri
puhul on mõjuks 0,325 mln liitrit.
2
Arvestus põhineb Eesti ettevõtete taotlustel välisriigis tasutud käibemaksu tagastamise kohta. Tasub silmas
pidada, et 2020 andmed ei ole veel lõplikud, kuna 2020 kohta käivaid taotlusi on võimalik esitada veel ka selle
aasta jooksul. See aga võib ainult vähendada Lätist-Leedust aktsiisilangetuse mõjul tagasi tulnud liitrite mahtu.
From: Mart Raamat <
[email protected]>
Sent: Thursday, April 22, 2021 11:47 AM
To: Kaja Kallas <
[email protected]>;
[email protected]; 'Taavi Aas'
<
[email protected]>;
[email protected];
[email protected]; kristen.michal@
riigikogu.ee
Cc:
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected]
Subject: MTÜ Eesti Õliühing pöördumine seoses diislikütuse aktsiisilangetuse eelarvemõjudega
Austatud Pr peaminister, ministrid ja riigikogu liikmed
Eesti Õliühing on analüüsinud riiklikke andmeid välisriikides soetatud kütuse koguste ja Eestis tangitud
diislikütuste koguste kohta. Oleme jõudnud järeldusele – mida toetab riiklik statistika – et diislikütuse
aktsiisilangetuse positiivne eelarvemõju on kaks korda suurem kui Rahandusministeeriumi kevadine
majandusprognoos väidab.
Saadame omapoolse pöördumise ja loodan, et saate antud andmeid riigieelarve läbirääkimiste juures
kasutada.
Soovin teile kindlat meelt ja kaalutletud ning põhjendatud otsuste vastu võtmist!
Tervitades
Mart Raamat
Eesti Õliühing // Estonian Oil Association
Tegevjuht // Chief Executive Officer
[email protected] // +372 580 040 45
From: Mart Raamat <
[email protected]>
Sent: reede, 9. aprill 2021 17:14
To: '
[email protected]' <
[email protected]>; 'Taavi Aas'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>
Cc: '
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>
Subject: MTÜ Eesti Õliühing pöördumine seoses RaMi kevadise majandusprognoosiga
Austatud ministrid ja riigikogu liikmed,
Kütusesektor on analüüsinud Rahandusministeeriumi kevadist majandusprognoosi ja leidnud sealt
märkimisväärse mõjuga ebakõlasid. Lähtudes ajaloolistest trendidest ja riiklikust statistikast saab
järeldada, et diislikütuse aktsiisilaekumisi on vähemalt 100 mln euro võrra üle hinnatud.
Taaskord väljendame oma valmisolekut igakülgselt koostööd teha riigiga antud küsimuses.
Tervitades
Mart Raamat
Eesti Õliühing // Estonian Oil Association
Tegevjuht // Chief Executive Officer
[email protected] // +372 580 040 45