dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõule seisukohtade küsimine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 23. aprill 2021
Viit
1.10-17/21-0054/1147-2
Registreeritud
23. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/21-0054
Vastutaja
Eda Paju
Lahendamise tähtaeg
23. mai 2021

Failid

  • 📎8-5219999-1 23.04.2021 Väljaminev kiri.asice4768 KB

Sisu (failidest)

Töö number 2021-0027 Tellija Transpordiamet Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12919 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Aprill 2021 RIIGITEE 5 PÄRNU-RAKVERE- SÕMERU JA RIIGITEE 59 PÄRNU- TORI VAHELISE SILLA JA ÜHENDUSTEEDE EELPROJEKTI KMH PROGRAMM Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Versioon 1 (seisukoha küsimiseks) Kuupäev 21.04.2021 Koostanud Eike Riis, Marju Kaivapalu, Moonika Lipping, Raimo Pajula, Ingo Valgma, Marko Lauri, Kajaja Acoustics OÜ Esikaane foto: Kariste talu mänd. Allikas: Google Maps, foto jäädvustatud juulis 2019 Projekti nr 2021-0027 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-post: [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5 2. KMH OSAPOOLED .............................................................................................. 7 3. KAVANDATAV TEGEVUS ..................................................................................... 8 3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ............................................................................. 8 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht .............................................................................. 8 3.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ........ 10 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...................................................................... 13 4.1. Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“ ja selle KSH aruanne ............................................................................................................ 13 4.2. Pärnu maakonna planeering ja selle KSH aruanne .................................................. 14 4.3. Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" ja selle KSH aruanne .............................................................................................. 16 4.4. Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (algatatud) ......................................... 16 4.5. Tori valla üldplaneering (koostamisel) ................................................................... 17 4.5.1. Sauga valla üldplaneering ................................................................................... 17 4.5.2. Sindi linna üldplaneering ..................................................................................... 18 4.6. Tori valla arengukava aastateks 2018-2030........................................................... 19 4.7. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ (vastu võetud)............................... 19 4.8. Detailplaneeringud ............................................................................................. 20 5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 23 5.1. Looduskeskkond ................................................................................................ 23 5.1.1. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus .................................................................. 23 5.1.2. Maardlad ........................................................................................................... 24 5.1.3. Põhjavesi .......................................................................................................... 24 5.1.4. Pinnavesi .......................................................................................................... 25 5.1.5. Natura 2000 võrgustiku ala ................................................................................. 28 5.1.6. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 28 5.1.7. Taimestik ja loomastik ........................................................................................ 30 5.1.8. Roheline võrgustik.............................................................................................. 31 5.2. Välisõhu kvaliteet, müra ja vibratsioon ................................................................. 33 5.2.1. Välisõhu seisund ja heiteallikad ............................................................................ 33 5.2.2. Müraolukord ...................................................................................................... 40 5.2.3. Vibratsioon ........................................................................................................ 40 5.3. Kultuuripärand ................................................................................................... 41 5.3.1. Kultuurimälestised.............................................................................................. 41 5.3.2. Pärandkultuuriobjektid ........................................................................................ 41 5.3.3. Väärtuslik maastik, kaunis veetee ja ilusad vaated ................................................. 42 5.4. Sotsiaal-majanduslik keskkond ............................................................................ 44 5.4.1. Asustus ja maakasutus ....................................................................................... 44 5.4.2. Puhkealad ja kalmistud ....................................................................................... 46 5.4.3. Teed ja rajatised ................................................................................................ 47 5.4.4. Piirkonna joogiveevarustus ja kaevud ................................................................... 51 5.4.5. Sademevee ärajuhtimine..................................................................................... 52 5.4.6. Maaparandussüsteemid....................................................................................... 52 5.4.7. Põllumajandusmaad ........................................................................................... 53 3 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm 6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ................................................................. 54 7. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU...................................... 58 7.1. Mõjuala ulatus ja KMH käsitlusala......................................................................... 58 7.2. Mõjuallikad ........................................................................................................ 58 7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid lähtudes eeldatava mõju olulisusest ..................... 59 7.3.1. Pinnas ning põhja- ja pinnavesi ............................................................................ 59 7.3.2. Taimestik ja loomastik ........................................................................................ 60 7.3.3. Roheline võrgustik.............................................................................................. 60 7.3.4. Natura 2000 võrgustiku ala ................................................................................. 61 7.3.5. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 61 7.3.6. Välisõhu kvaliteet, müra ja vibratsioon ................................................................. 61 7.3.7. Kultuurimälestised.............................................................................................. 63 7.3.8. Väärtuslikud maastikud ja vaated ......................................................................... 63 7.3.9. Inimese tervis, heaolu ja vara.............................................................................. 63 7.3.10. Jäätmeteke ....................................................................................................... 64 8. KMH KOOSTAMISE JA MENETLEMISE AJAKAVA ............................................... 65 9. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISEST ....................................................................................................................... 68 9.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine ............................................................................................. 68 9.2. Ülevaade asjaomaste asutuste seisukohtadest KMH programmi kohta ...................... 70 9.3. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest............................... 70 10. KMH LÄHTEMATERJALID ................................................................................. 71 LISAD Lisa 1. Transpordiameti 17.02.2021 otsus nr 1.1-2/21/19 „Keskkonnamõju hindamise algatamine riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojektiga kavandatavatele tegevustele“ Lisa 2. Asjaomaste asutuste seisukohad KMH programmi kohta (lisatakse laekumisel) Lisa 3. KMH programmi avaliku väljapaneku ajal laekunud arvamused, küsimused ja vastuväited ning vastuskirjad nendele (lisatakse pärast avalikustamist) Lisa 4. KMH programmi avaliku arutelu protokoll (lisatakse pärast avalikustamist) KASUTATUD LÜHENDEID AÕKS atmosfääriõhu kaitse seadus DP detailplaneering EELIS Eesti Looduse Infosüsteem KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KeÜS keskkonnaseadustiku üldosa seadus KMH keskkonnamõju hindamine KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine KÜ katastriüksuse tunnus LKS looduskaitseseadus ÜP üldplaneering 4 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm 1. Sissejuhatus Transpordiamet algatas 17.02.2021 otsusega nr 1.1-2/21/19 (vt Lisa 1) keskkonnamõju hindamise (KMH) riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojektiga kavandatavatele tegevustele. Kavandatava tegevuse eesmärk on riigitee 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru (Kiisa1) ja riigitee 59 Pärnu– Tori (Sindi) vahelise silla ja ühendusteede (Pärnu suur ümbersõit km 11,2–12,5) parima lahenduse väljaselgitamine ja eelprojekti koostamine. Tegemist on perspektiivse Pärnu suure ümbersõidu lõiguga, mille koridor on määratud Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustavas teemaplaneeringus „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0– 170,0“. Projektiga nähakse ette teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa vajaduse määramine projekteeritaval lõigul. Kavandatava tegevuse asukoht on Pärnu maakond, Tori vald. Projekteeritav uus ühendustee jääb Kiisa küla ja Sindi linna territooriumile ning ületab Pärnu jõe. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa (ehitusloa) andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KMH programmi sisu määrab KeHJS-e § 13: 1) kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht; 2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus; 3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus; 4) kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega; 5) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 6) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta; 7) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 8) andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama; 9) asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega; 10) tegevusloa taotluse või KeHJS § 261 lõikes 1 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse koopia. Selgituseks KeHJS-e § 13 punkti 10 kohta: kuna projekteerimistingimuste menetlemine toimub Transpordiameti huvidest lähtuvalt, siis tegevusloa taotlust antud juhul ei esitata, sest huvitatud osapool (arendaja) ja menetleja/haldusorgan (otsustaja) on sama juriidiline isik. Aluseks on ehitusseadustiku § 31 lõige 1, mille kohaselt otsustab pädev asutus (Transpordiamet) KMH algatamise vajaduse ja projekteerimistingimuste andmise menetluse korraldamise avatud menetlusena. Ehitusseadustiku § 99 lõike 2 kohaselt annab riigitee projekteerimistingimused Transpordiamet. 1 KMH juhteksperdi märkus: riigitee nr 5 ja projekteeritava uue teelõigu ristumine on Kiisa küla territooriumil. KMH algatamise otsuses ja hankedokumentides (tehnilises kirjelduses) on ekslikult kirjutatud „Tammiste“. 5 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm KMH programm on lähteülesandeks edasise keskkonnamõju hindamise läbiviimisel, mille tulemused kajastatakse eraldi dokumendis ehk KMH aruandes. KMH aruande sisu nõuded ja maht on esitatud KeHJS-e §-s 20. KMH läbiviimisel, sh programmi koostamisel, lähtutakse mh KMH algatamise otsusest (vt Lisa 1). Algatamise otsuse kohaselt tuleb eelprojekti koostamise ja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise käigus läbi viia välisõhus leviva müra uuring ning uuring nahkhiire liikide esinemise kohta. Samuti tuleb vee-elustiku eksperdi kaasamise abil hinnata kavandatava tegevuse asukohas Pärnu jõe loodusala kui elupaiga eesmärgiks olevate liikide esinemist. Muude keskkonnauuringute vajadus selgitatakse KMH programmi koostamise käigus. Pärnu jõgi (VEE1123500) on kavandatava uue silla asukohas Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293) ning Natura 2000 võrgustikku kuuluv Pärnu jõe loodusala (RAH0000027). Seetõttu lähtutakse keskkonnamõju hindamisel ka KeHJS-e §-s 29 sätestatud Natura 2000 võrgustiku ala mõjutava tegevuse keskkonnamõju hindamise erisustest. Samuti võetakse arvesse, et Pärnu jõgi kuulub Tarbja paisust kuni suubumiseni merre looduskaitseseaduse § 51 lg 2 alusel kehtestatud „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“. Käesolevas KMH protsessis on otsustaja (pädev asutus) ning arendaja (isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia) Transpordiamet. Eelprojekti koostaja on Reaalprojekt OÜ ja KMH läbiviija Skepast&Puhkim OÜ. KMH algatamise otsuse, KMH programmi ja selle menetlusdokumentidega on võimalik tutvuda Transpordiametis (Valge 4, 11413 Tallinn). Täiendavat teavet KMH koostamise korraldamise kohta saab Transpordiametist, kontaktisik on keskkonnatalituse juhataja Villu Lükk, tel 611 9368, e-post [email protected]. 6 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm 2. KMH osapooled KMH osapooled vt Tabel 1. Tabel 1. KMH osapooled Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed Villu Lükk, Valge 4, 11413 Tallinn Otsustaja* Transpordiamet keskkonnatalituse tel 611 9368 juhataja [email protected] Ave Kallo, Valge 4, 11413 Tallinn Arendaja Transpordiamet projekteerimise tel 5594 4304 talituse projektijuht [email protected] Mikk Reier, Teemeistri tn 2, 10916 Tallinn Projekteerija Reaalprojekt OÜ tegevjuht / juhatuse tel 608 1112, 510 4521 esimees [email protected] Laki põik 2, 12919 Tallinn Ekspert Eike Riis, Skepast&Puhkim OÜ tel 664 5808, 501 1548 (KMH läbiviija) vanemkonsultant [email protected] * KMH programmi ja aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegija KMH juhtekspert on Eike Riis (KMH litsents nr KMH0154, kehtiv kuni 19.09.2021). Eksperdirühma liikmed on KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel valinud juhtekspert vastavalt nende pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele. Eksperdirühma liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert. KMH eksperdirühma liikmed ja nende hinnatavad valdkonnad on: • Eike Riis (KMH litsents nr KMH0154) – Natura 2000, kaitstavad loodusobjektid; mõju inimese tervisele, heaolule ja varale; kultuuripärand; • Raimo Pajula – maismaaelustik (taimestik, loomastik), ökoloogia ja kaitstav loodus, Natura 2000; rohevõrgustik; • Rewild OÜ – vee-elustik, Natura 2000; • Rauno Kalda – nahkhiired; • Ingo Valgma – hüdrogeoloogia, sademevesi, puurkaevud; • Marju Kaivapalu – seos strateegiliste planeerimisdokumentidega; mõju inimeste liikumisvõimalustele; • Moonika Lipping – välisõhu saaste; pinnas; • Kajaja Acoustics OÜ – müra (sh välisõhus leviva müra uuring) ja vibratsioon; • Marko Lauri – GIS analüüs. Vajadusel kaasatakse töö käigus ka teisi eksperte. KMH menetlusprotsessi kaasatakse ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu (vt ptk 9.1). 7 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm 3. Kavandatav tegevus 3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk Kavandatava tegevuse eesmärk on Via Baltica teemaplaneeringuga2 kavandatud Pärnu suure ümbersõidu osaks oleva Sindi linna ja Kiisa3 küla vaheline riigiteid nr 5 ja 59 ühendava tee ja silla parima lahenduse väljaselgitamine, eelprojekti koostamine ja selleks vajalike uuringute tegemine. Projekt näeb ette riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru (Kiisa) ja riigitee nr 59 Pärnu-Tori (Sindi) vahelise silla ja ühendusteede (Pärnu suur ümbersõit km 11,2-12,5) parima lahenduse väljaselgitamise ja eelprojekti koostamise. Projekteerimise lähteülesande kohaselt tuleb projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Samuti on eesmärgiks projekteerida jätkusuutlik lahendus ning arvestada Pärnu suure ümbersõidu (I klassi maantee) realiseerumisel tekkiva liikluskoormuse kasvuga. Projekteerimise mahus toimub muuhulgas: - teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa vajaduse määramine projekteeritaval lõigul; - keskkonnamõju hindamise läbiviimine; - liikumisvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid ja transiitliiklus jms). 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht Projekteeritav uus ühendustee asub Pärnu maakonnas Tori vallas (vt Joonis 1) Sindi linna ja Kiisa küla territooriumil (vt Joonis 2). Projekteeritav ühendustee ületab Pärnu jõe. Projekteeritav uus ühendustee moodustab osa Via Baltica teemaplaneeringuga kehtestatud Pärnu suurest ümbersõidust (ca km 10,5–13,5 lõigul) ning ühendab omavahel riigitee 5 Pärnu–Rakvere– Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu–Tori (vt Joonis 2). Ristumised riigiteedega on kavandatud järgmistes asukohtades: - riigitee 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru km-l 5,6; - riigitee 59 Pärnu–Tori km-l 5,5. Kavandatav tegevus hõlmab ka eelnimetatud riigiteedega ristumiste (liiklussõlmede) projekteerimist. Projekteeritava ala orienteeruvat ulatust näitab Joonis 2, millel on toodud väljavõte projekteerimise aluseks olevast teemaplaneeringust. Ehitamist ja rekonstrueerimist vajavate teede maht selgub projekteerimise käigus pärast uuringute ja analüüside läbiviimist. Projekteeritava teelõigu alguse ja lõpu kilomeeter täpsustakse projekteerimise käigus. 2 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0. Kehtestatud Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529. Teemaplaneering, selle KSH aruanne ning uuringud ja analüüsid on kättesaadavad: https://maakonnaplaneering.ee/151 (vaadatud 23.02.2021) 3 KMH juhteksperdi märkus: riigitee nr 5 ja projekteeritava uue teelõigu ristumine on Kiisa küla territooriumil. KMH algatamise otsuses ja hankedokumentides (tehnilises kirjelduses) on ekslikult kirjutatud „Tammiste“. 8 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Projekteeritav sild ja ühendustee Joonis 1. Projekteeritava silla ja ühendustee asukohaskeem4 4 Allikad: Hankedokumendid – Lisa III. Tehniline kirjeldus. Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti koostamine; Maa-ameti kaardirakendus (põhikaart) 9 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Sindi linn Kiisa küla Seljametsa küla Sindi linn Joonis 2. Projekteeritava uue teelõigu ja silla piirkond (väljavõte Via Baltica teemaplaneeringust, selgitavate täiendustega) 3.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus Kavandatav tegevus Uue teelõigu projekteerimise aluseks on Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0– 170,0“ koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega (kehtestatud Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529)5. Tegemist on ühe lõiguga perspektiivsest Pärnu suurest ümbersõidust, mille koridor on määratud nimetatud planeeringuga. Vastavalt lähteülesandele projekteeritakse riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru (Kiisa) ja riigitee nr 59 Pärnu-Tori (Sindi) vaheline sild ja ühendusteed ning näha ette ristumised olemasolevate teedega. Projekteerimisel arvestatakse järgmiste parameetritega: 5 Teemaplaneering on kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/151 (vaadatud 23.02.2021) 10 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm • projekteerimise lähtetase rahuldav • lubatud suurim sõidukiirus 120 km/h (I klassi maantee valmidus), 90 km/h (1+1 maantee lahenduse puhul) • sõiduradade arv 1+1 • sõiduraja laius 3,5 m (laiuse lõplikul valimisel lähtuda riigiteede liikluskorralduse juhisest) • jalgratta- ja jalgteede laius 2,5 m • jalg- ja jalgrattateede tunnel 3,5 m • katendi kasutusiga 20 aastat • muud teed hinnata ja teha ettepanekud sobiva ristlõike ja sobiva kiiruse osas kasutamise funktsioonist lähtuvalt • liikluskoormus arvestada Pärnu suure ümbersõidu (I klassi maantee) realiseerumisel tekkiva liikluskoormuse kasvuga Projekteerimisel tuleb arvestada vajumitest, aluspinnastest, kalda lihkeohust ja majanduslikest kaalutlustest tulenevaid aspekte. Eskiisprojekti esimeses etapis koostatakse Pärnu suure ümbersõidu ca km 10,5–13,5 lõigul eskiisprojektide variandid, mis arvestavad perspektiivse I klassi maanteega. Eskiisprojekti teises etapis koostatakse väljavalitud variandile sobiv 1+1 sõidurajaga maantee eskiisprojekt, mille mahus lahendatakse projekteeritava teelõigu (ca km 11,2–12,5) ühendamine olemasoleva olukorraga. Ristumised riigiteedega 5 ja 59 nähakse ette samatasandiliselt. Täiendavalt näidatakse Pärnu suure ümbersõidu (I klassi maantee) ühendamiseks vajalikud ristumised (ca km 10,5–13,5) perspektiivsetena. Lahendus peab võimaldama hinnata maavajadust, mis tekib lõigul suure ümbersõidu realiseerumisel. Antakse põhimaantee ja ristmike lahendus, sh põhimõtteline liikluskorraldus, ning näidatakse bussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega. Vastavalt KMH tulemusele6 kavandatakse vajadusel loomade läbipääsud. Välja valitud lahendusvariandid võetakse aluseks eelprojekti koostamisel. Pärast eskiisprojekti valmimist viib Transpordiamet läbi projekteerimistingimuste andmise menetluse. Selle jaoks valmistab projekteerija ette projektlahenduse selgitused nende kinnistute omanikele, keda projektiga ettenähtud tööd otseselt mõjutavad (nt kraavitööd, läbisõit krundilt, ajutine maakasutus, puude mahavõtmine kinnistu piiri lähistel jms). Vajadusel korraldatakse projektlahenduse tutvustamine (avalik arutelu) kohalikus omavalitsuses või kogukonna keskuses. Eelprojekti etapis projekteeritakse ristumisel riigiteedega 5 ja 59 liiklussõlme lahendus, mis võimaldab oluliste ümberehitusteta hiljem realiseerida Pärnu suurt ümbersõitu teemaplaneeringuga kavandatud mahus, sh tuuakse välja, millises ulatuses on vajalik ümber ehitada ristumised riigiteedega 5 ja 59 juhul, kui realiseerub Pärnu suur ümbersõit. Selgitatakse välja projekti töömahtude piir. Eelprojekt peab olema koostatud vähemalt mahus, mis võimaldab anda ehitusloa. Projekteerimisel arvestatakse erigabariidiliste veoste marsruutidega ning lahendatakse liiklussõlmedes eriveoste marsruudid ja vajadusel ümbersõidud. Arvestatakse ka Kaitseväe raske- ja eritehnikaga. Eelprojektis antakse muuhulgas: - maantee ja kogujateede lahendus, tagasipöördekohad, kergliiklusteed ja ristmikud; - rajatiste lahendused (peavad arvestama ka perspektiivse 2+2 lahendusega); - VMS (Variable Message Sign) märgid; liiklusloendurid ja liikluskaamerad; teeilmajaamad; 6 KMH juhteksperdi täpsustus: vastava valdkonna ekspert annab sisendi eskiisprojekti koostamiseks töö käigus. 11 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm - sademevee ärajuhtimise põhimõttelised lahedused ja täiendavate uuringute vajadus; rajatavate kraavide asukohad; - juurdepääsud kinnistutele, võimalikud vajalikud ühendusteed ja kogujateed; - bussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega; - kavandatavate müratõkkeseinte asukohad ja müratõkkeseinte eelprojektid; - loomade liikumisega seotud rajatiste asukohad (sh loomatarastus; vajadus selgub KMH-s); ulukirajatiste eelprojektid; - riigiteede 5 ja 59 vahelise silla eelprojekt (Pärnu jõe ületus); - valgustuse eelprojekt (sh silla arhitektuuriline valgustuse lahendus); - tehnovõrkude eelprojektid. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peaks olema valmis pakutud alternatiive ellu viima. Käesolevas KMH-s ei käsitleta projekteeritava uue ühendustee alternatiivseid asukohti, sest selle asukoht on määratud Via Baltica teemaplaneeringuga. Teemaplaneeringu koostamisel ja selle KSH läbiviimisel kaaluti Pärnu suure ümbersõidu (mille osa on projekteeritav teelõik) trassi koridori erinevaid asukoha alternatiive7, mille tulemusena leiti parim lahendus. Kui KMH käigus tekib tõenäoliselt olulise keskkonnamõju ilmnemisel vajadus välja töötada leevendavaid meetmeid, siis teatud juhtudel võib neid käsitleda (alam)alternatiividena. Kavandatavat tegevust hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga (st olemasoleva olukorraga, kui uut ühendusteed ei ehitata). 7 Vt Teemaplaneeringu ptk 2.4.2.11 ja KSH aruande ptk 6.2 12 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm 4. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Järgnevates peatükkides on toodud kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning teadaolevate lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega. 4.1. Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“ ja selle KSH aruanne Projektlahenduse koostamine aluseks on Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0– 170,0“ (edaspidi: Via Baltica teemaplaneering) koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega (kehtestatud Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529)8. Tegemist on ühe lõiguga perspektiivsest Pärnu suurest ümbersõidust, mille koridor on määratud teemaplaneeringuga (vt Joonis 2). Planeeringu eesmärgiks on võimaldada riigi põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn– Pärnu–Ikla maantee olemasolev trass viia võimalikult suures osas vastavusse I klassi maanteele esitatavate nõuetega Pärnu maakonnas kilomeetritel 92–170. Planeeringuga on määratud maantee klassi maksimumtase ja selle rajamist võib ellu viia lõikude kaupa. Koostatav tee-ehitusprojekt peab planeeringuala piires tuginema teemaplaneeringule. Teemaplaneeringuga kohaselt tuleb jõesildade asukoha ja konstruktsiooni valikul arvestada, et rajatis ei põhjustaksjõe hüdroloogilise režiimi rikkumist, kallaste ja tee rajatiste uhtumist. Parimaks tee ja metslooma raja ristumise lahenduseks on silla-alune kallasrada piki jõge või oja. Kavandatava tegevuse mõjusid on käsitletud E67 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee km 92,0-170,0 asukoha täpsustamise teemaplaneeringu KSH aruandes.9 KSH ei välista käesoleva projektiga kavandatavat tegevust. Vastavalt KSH aruandele tuleb teemaplaneeringu elluviimisel kõikides järgmistes etappides arvestada KSH-s täpsustatud keskkonnatingimusi ja leevendavaid meetmeid. Üheks olulisemaks, käesoleva projektiga seotud tingimuseks on nõue, et uute sildade rajamisel tuleb säilitada veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus, silla konstruktsioon peab tagama veekogu kallastel takistamatud liikumisvõimalused inimestele ja loomadele ka kõrgveeseisu ajal (veeala kõrvale tuleb jätta loomade migratsiooniks piisav maismaariba). Avalikud juurdepääsuteed kallasrajale peab sildade piirkonnas projekteerima jõe mõlemale kaldale. Veel on KSH aruandes välja toodud, et ehitustöödel tuleb vältida kallaste ja teerajatiste uhtumist. Sildade ehitustööd tuleks läbi viia madalveeperioodil ning kui töid on tehniliste tingimuste tõttu vajalik teostada jões, siis tuleb vältida selles elavate kalade kudemisaega, mis kestab üldjuhul märtsist juulini. Pärnu jões tuleb jõesängis töid vältida ka oktoobris ja novembris, mil toimub lõhe, jõeforelli ja meriforelli kudemine. Rajatava maantee ja selle juurde kuuluvate rajatiste nagu sildade, ristmike, ristete, liiklussõlmede, bussipeatuste, parklate, puhkekohtade jm tehniline lahendus tuleb tööprojekti etapis paralleelselt siduda ka arhitektuurse poolega, et sobitada seda võimalikult hästi ümbritseva maastikuga sarnaste karakterite imiteerimise kaudu või sarnaste elementide kasutamise kaudu. 8 https://maakonnaplaneering.ee/151 9 Heaks kiidetud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt 01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2 13 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm 4.2. Pärnu maakonna planeering ja selle KSH aruanne Pärnu maakonna planeering 2030+10 on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74. Pärnu maakonnaplaneeringus on tasakaalustatult arvestatud riiklikud ja kohalikud huvid. Olulisemate maakonna arengueelduste hulka on muuhulgas arvatud tugev keskus Pärnu linn koos oma lähitagamaaga, Pärnu ja Pärnumaa kui Eesti olulisemaid turismisihtkohti, paiknemine rahvusvahelistel ühendusteedel ja kiired tulevikuühendused (Via Baltica ja Rail Baltic), mitmekülgsed loodusolud ja ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine. Jätkuvalt on üheks tähtsaimaks väljakutseks kiirete ühenduste loomine välismaailmaga, mis puudutab muuhulgas ka Via Balticaga seotud projekte. Pärnu linn kui turismi sihtkoht ja innovaatilise tootmise asukoht vajab kiiret, aastaringset ja mitmeliigilist ühendust, sh Via Baltica. Tehnilise taristu objektide, sh teedevõrgu, olemasolu loob eeldused eluvaldkondade sisuliseks arenguks ja rahuldab inimeste peamisi vajadusi, sh liikumisvõimalused. Planeeringu koostamise käigus viidi läbi KSH, mille eesmärk oli arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel. KSH aruandes on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud planeeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid loodus- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmed säästvaks ja tasakaalustatud arenguks. Uueks maanteeks maakonnaplaneeringu mõistes on riigi põhimaantee nr 4 (Via Baltica) ümberehitamine esimese klassi maanteeks Rapla maakonna piirist kuni ristumiseni Valga–Uulu maanteega ning Via Baltica Pärnu suur ümbersõit. Viimasega seondub ka uue ühendustee ja silla rajamine üle Pärnu jõe piirkonnas Sindi ja Paikuse piiril. Rail Balticu rajamisest tulenevad teedevõrgu muudatused, sh teede eritasandilised ristumised raudteega, mis lahendatakse raudtee väljaehitamise ajal. Lähtuvalt Via Baltica teemaplaneeringu tegevuskavast on selle esimeses etapis vaja muuhulgas ehitada sild üle Pärnu jõe (Sindi–Paikuse ja Tammiste vahel), mis ühendab riigiteed nr 5 Pärnu- Rakvere-Sõmeru (Kiisa külas) ja riigiteed nr 59 Pärnu-Tori (Sindis); vt Joonis 3. Maakonnaplaneeringuga on seatud üldised tingimused maanteevõrgu arendamiseks. Projekteeritava Via Baltica lõiguga seoses on aktuaalsed järgmised tingimused: - Via Baltica osas järgida kehtivat teemaplaneeringut. Via Baltica järkjärgulisel väljaarendamisel (esialgu 2+1 maanteena) arvestada planeeringus määratud maantee elementide vajadusega (kergliiklusteed, bussipeatused, puhkekohad jne); - maanteede kvaliteedi parandamisel ja liikluse turvalisuse tõstmisel lähtuda maantee klassist, tee funktsioonist asustusstruktuuris, liikluskoosseisust, tee-ehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest ning keskkonnahoiust; - maanteede kvaliteedi parandamisel lähtuda eelkõige turvalisusest. Liikluse piisava läbilaskevõime ja ohutuse tagamiseks parandada sildade seisukorda; - arvestada karjääride paiknemist, sh nendest tulenevat suuremat liikluskoormust ja keskkonnahäiringut (tolmutõrje, müra, vibratsioon jne); - maanteekoridorides, milles kavandatakse ohtlikke veoseid, tuleb eelnevalt koostada riskianalüüs, et kaardistada ohtlikud maanteelõigud, ristmikud, raudteelõigud ja ülesõidud; - maanteede ristumisel rohelise võrgustiku elementide ̶ tuumalade ja koridoridega, tuleb ehitusprojektide koostamisel arvestada keskkonnamõju hindamise käigus välja töötatud leevendavaid meetmeid; - liiklusohtlikud kohtad selgitada välja Maanteeameti [nüüd Transpordiameti] ja kohalike omavalitsuste koostöös; 10 https://maakonnaplaneering.ee/142 14 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm - arvestades riigimaanteede võimaliku teemaa laiendamise ja rekonstrueerimise vajadusega, määratakse kõikidele riigiteedele 20 m laiune tehnoloogiline vöönd äärmise sõiduraja välimisest servast. Kuni 10 m teekaitsevööndi puhul lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni 10 m; - riigiteede tehnoloogilises vööndis ehitustegevuse kavandamisel tuleb tee ohutuse tagamiseks kaasata Maanteeamet [nüüd Transpordiamet]. Via Baltica teemaplaneeringuga on ohutuse tagamiseks ette nähtud viia kogu Via Baltica trassi ulatuses kergliiklus maanteest eemale kergliiklusteele või kogujateele. Nende rajamise põhimõtted on sätestatud Via Baltica teemaplaneeringu peatükis 3.3.7. Riigimaanteed Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) võib tinglikult pidada ohtlikuks suure liiklussageduse ja ohtlike veoste tõttu. Teedel, eelkõige Via Baltical, on oht raskete tagajärgedega õnnetusteks. Via Baltica maantee kohta koostatud maakonna teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0” loob eeldused selle projekteerimiseks sujuvamaks ja ohutuma liiklusega rahvusvaheliseks maanteeks. Pärnu maakonna planeering 2030+ jätab teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu– Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“ kehtima (vt Pärnu maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja ptk 6.1). Kuna maakonnaplaneeringu joonised ja täpsusaste on üldisem kui nimetatud joonobjekti planeeringul, on Via Baltica teemaplaneering joonobjekti projekteerimise aluseks. Joonis 3. Projekteeritava uue teelõigu ja silla piirkond (väljavõte maakonnaplaneeringust, kollase ringiga on tähistatud projekti ala) 15 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm 4.3. Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" ja selle KSH aruanne Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine"11 on kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Balticu raudtee trassi koridorile Pärnu maakonnas.12 Planeeringu koostamise käigus viidi läbi ka KSH, mille eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel. Planeeritud trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, kus on raudtee rajamiseks vajaminev maa ja raudtee kaitsevöönd (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruum, mis võib osutuda vajalikuks juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Rail Balticu trassi koridor läbib ka Tori valda. Planeeringuga on määratud Pärnu piirkonna reisijate raudteejaama põhimõtteline asukoht Pärnu linnas Papiniidu piirkonnas. Planeeringuga Pärnu piirkonna kaubajaama asukohta ei valitud. Pärnu maakonna planeering 2030+ näitab kaks Pärnu kaubajaama (logistikakeskuse) tinglikku asukohta: Pärnu linnas, praeguse kaubajaama piirkonnas ja Surju vallas Ilvese külas Valga–Uulu maantee ääres. Perspektiivse kaubajaama asukoha valikuks koostatakse Pärnu kaubajaama vajaduse, asukoha ja tehnilise lahenduse uuring. Pärnumaa Arenduskeskuse tellimusel viidi läbi Rail Balticu Pärnu perspektiivse kaubajaama logistilisi ühendusvõimalusi käsitlev uuring13. Uuringu eesmärgiks oli Pärnu linna ja maakonna olulisemate taristuobjektide ning ettevõtlusalade (tööstusalad, kaubasadam) omavaheliste ühendusvõimaluste kavandamiseks. Rail Balticu rajamisest tulenevad teedevõrgu muudatused, sh teede eritasandilised ristumised raudteega, mis lahendatakse raudtee väljaehitamise ajal. Via Baltica teemaplaneeringu joonistel on märgitud Rail Balticu raudtee trassi koridor. Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" on kehtestatud hiljem ja on täpsem. Seega tuleb projekteerimisel arvestada Rail Balticu teemaplaneeringuga, sh Pärnu kaubajaama ühendustee lahendusega ja sellest tekkivate mõjudega, ning arvestada koostöö vajadusega. 4.4. Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (algatatud) Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ ning selle KSH algatati Vabariigi Valitsuse 15.01.2021 korraldusega nr 15.14 Teemaplaneeringu ala paikneb Pärnu maakonnas Pärnu linna, Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla haldusterritooriumidel ning haarab jõe vee- ja kaldaala suudmest Kurgjani. Planeeringuala suurus on 42 000 ha. Teemaplaneeringu ja selle KSH algatamise eesmärk on esimest korda ühtses planeerimisdokumendis määrata Pärnu jõe vee- ja kaldaala kui terviku ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused aastani 2030 ja sellele järgnevatel aastatel ning seada tingimused nende elluviimiseks. Avaliku planeerimisprotsessi tulemusena kavandatakse jõeruumi kasutus, mis tagab positiivse mõju piirkonna elanikele ja majandusele tervikuna, säilitades seejuures loodus- ja kultuuriväärtused. Tasakaalustatakse planeeringuala kasutajate erinevad huvid nii keskkonnaalasest, sotsiaal- majanduslikust, kultuur-ajaloolisest kui ka veeliikluse aspektist lähtuvalt. Teemaplaneering koostatakse riiklike ja Pärnu maakonna kohalike omavalitsuste huvide ja arenguvajaduste 11 https://maakonnaplaneering.ee/147 12 Käesolev töö ei ole seotud Rail Balticu trassilõiguga, mille osas Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneering kehtetuks tunnistati. 13 Skepast&Puhkim, „Rail Balticu Pärnu kaubajaama, lennujaama, Loode-Pärnu ja Niidu tööstusalasid ning Pärnu kaubasadamat ühendava transpordikoridori uuring“, 2019 14 Rahandusministeeriumi veebileht: https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline- planeerimine/maakonnaplaneeringud#p%C3%A4rnuj%C3%B5gi 16 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm väljendamiseks. Teemaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute jt arengudokumentide, samuti erinevate riiklike ja valdkondlike arengudokumentide koostamisel. KSH algatamine oli vajalik, sest kavandatava tegevusega ei ole võimalik välistada ebasoodsaid mõjusid piirkonna Natura 2000 võrgustiku aladele (sh Pärnu jõe loodusalale).15 Praktiliselt kogu projektiala kattub algatatud teemaplaneeringu alaga, sest planeeringuala piiriks Pärnu jõe paremal kaldal on Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee ning jõe vasakul kaldal Sindi linna piirkonnas läbib planeeringuala piir Pärnu–Tori maanteest kagu poole jäävat metsa- ja rabamaastikku kuni Pärnu keskuslinna piirini. 4.5. Tori valla üldplaneering (koostamisel) Kuna haldusreformi järgse Tori valla üldplaneering (ÜP) on koostamisel, siis kehtivad valla territooriumil ühinemiseelsete valdade ÜP-d16. Käsitletava uue ühendustee seisukohast on asjakohased Sauga valla ÜP (vt ptk 4.5.1) ja Sindi linna ÜP (vt ptk 4.5.2). Uue, koostatava Tori valla üldplaneeringu üldine eesmärk on valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning maa-aladele otstarbekaima ja jätkusuutlikuima kasutusviisi leidmine, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Üldplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt täpsustatakse planeerimise käigus muuhulgas väikesadamate võimalikud asukohad (nt Sindi kalasadam), avalikult kasutatavate paadi veeskamise kohtade vajadus (päästetöödeks, turismi arendamiseks, rekreatsiooniks jmt) ja asukohad, määratakse supelranna ala, kõrgveepiir suurte üleujutusaladega siseveekogul, kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimused, kalda ehituskeelu vööndi suurendamine/vähendamine. Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks koostatakse ka uuring: Sauga ja Pärnu jõe kallastel ehituskeeluvööndi suurendamise/vähendamise vajaduse analüüs ja asukohtade määramine. Vajadusel tehakse mõju hindamise käigus koostööd Tori Vallavalitsusega, et saada koostatava ÜP kohta ajakohast teavet. 4.5.1. Sauga valla üldplaneering Sauga valla üldplaneering on kehtestatud Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97.17 Sauga valla arengueeldustena on Pärnu maakonnaplaneeringus toodud Pärnu lennuväli ja Via Baltica maanteetrass. ÜP arvestab Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- PärnuIkla (Via Baltica) trassi asukoha valik km 92,0-170,0“ lahendust. Üldplaneeringu joonisele on kantud teemaplaneeringukohaselt perspektiivne trassikoridor ning eritasandilised ristmikud ja risted (vt Joonis 4). ÜP kohaselt tuleb sildade rajamiseks läbi viia maalihkeohtlikule alale ehitamise tingimuste kohane uuring (vt ka ptk 5.1.1). 15 Rahandusministeeriumi veebileht: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/parnutp_ksh_eelhinnang.pdf 16 Tori valla koduleht: https://www.torivald.ee/kehtivad-uldplaneeringud (vaadatud 25.02.2021) 17 https://www.torivald.ee/documents/17490526/18907127/Kehtestamise+otsus.pdf/da3c2537-e11c-40dd- 9295-f96dcdf93025?version=1.0 17 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Joonis 4. Väljavõte Sauga valla üldplaneeringu joonisest. Pärnu suure ümbersõidu (Via Baltica) trassikoridor on tähistatud halli viirutusega 4.5.2. Sindi linna üldplaneering Sindi linna üldplaneering on kehtestatud Sindi Linnavolikogu 13.10.2005 otsuseega nr 110 ja üle vaadatud Sindi linnavolikogu 17.04.2014 otsusega nr 28.18 Linna ettevõtlust soodustavaid tegureid seondatakse Via Baltica trassiga ning ÜPs on reserveeritud maa-ala võimaliku Via Baltica maantee rajamiseks (vt Joonis 5). 18 https://www.torivald.ee/kehtivad-uldplaneeringud 18 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Joonis 5. Väljavõte Sindi linna üldplaneeringu joonisest. Pärnu suure ümbersõidu (Via Baltica) trassikoridor on tähistatud tumepruuni katkendjoonega 4.6. Tori valla arengukava aastateks 2018-2030 Tori valla arengukava aastateks 2018-2030 on vastu võetud Tori Vallavolikogu 20.12.2018 määrusega nr 46. Tori valla arengukavas on välja toodud valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärgid ja nende elluviimiseks vajalikud tegevused. Valla arengukava läbivaatamine ja uute ettepanekute lisamine toimub igal aastal, arengukava viimane versioon19 on vastu võetud Tori Vallavolikogu 22.10.2020 määrusega nr 122.20 Arendustegevuse strateegiliseks suunamiseks tuuakse esile ühe tulipunktina kohapealne ettevõtluskeskkond, mille arengueeldusena nähakse ka Via Baltica maanteetrassi. Via Baltica maanteetrass loob eeldused teenindusettevõtete (majutuskohad, kauplused, söögikohad) arenguks. 4.7. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ (vastu võetud) Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+21 võeti vastu Pärnu linnavolikogu 06.02.2020 otsusega nr 2. Üldplaneeringu peamine eesmärk on välja tuua konkreetsed suunised linna ruumiliseks arenguks, arvestades muutusi linna arengus. 19 eRT: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4031/1202/0021/Lisa%20VK_22102020_M122.pdf# 20 Tori valla koduleht: https://www.torivald.ee/arengukava 21 Pärnu linna koduleht: https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/planeerimine- ehitus/planeeringud/uldplaneeringud/koostamisel-uldplaneeringud/yldplaneering2025 19 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Üldplaneeringuga on kavandatud Rail Balticu kaubajaama arenguala perspektiivne ühendus Via Baltica trassiga (Pärnu suure ümbersõiduga) paralleelselt Pärnu-Lelle raudteeliiniga – vt Joonis 6. Joonis 6. Väljavõte Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ tänavavõrgu skeemist 4.8. Detailplaneeringud Järgnevalt (Tabel 2) on toodud ülevaade projekteeritava uue ühendustee piirkonnas kehtestatud detailplaneeringutest (DP) ja nende seosest käesoleva teeprojektiga. Menetlemisel detailplaneeringuid piirkonnas ei ole. Ülevaate koostamisel oli aluseks Maa-ameti planeeringute kaardirakendus (vt väljavõte sellest Joonis 7) ja Tori valla planeeringute spetsialistilt e-kirjaga saadud info (seisuga 18.03.2021). Tabel 2. Kehtestatud detailplaneeringud projekteeritava uue ühendustee piirkonnas22 DP nimetus DP eesmärk DP kehtesta- Märkus ja seos käesoleva mise kpv teeprojektiga Sindi kalmistu DP Laiendatava kalmistu piiride 18.07.2014 Planeeringuala jääb uue (PlanID 34147; vt määramine, matmisala piiritlemine ja ühendustee vahetusse Joonis 7) asukoha määramine uuele kabelile. lähedusse. Planeering on ellu viidud. Kalda tee 1B DP Planeeritud on spordi-ja puhkeala, 15.02.2001 Tegemist on Kalda tee 3 täites ärifunktsiooni. Kavandatud on kinnistuga. Planeeringuala külalistemaja, puhkemajad ja jääb projektialasse. Planeering grillmaja. ei ole realiseeritud. Kalda tee 1C DP Jagada krunt kaheks võrdseks 28.032006 Planeeringuala jääb uue krundiks ja määrata nendele ühendustee vahetusse 22 Allikad: Maa-ameti planeeringute kaardirakendus, Tori valla planeeringute spetsialistilt e-kirjaga saadud info; seisuga 18.03.2021 20 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm DP nimetus DP eesmärk DP kehtesta- Märkus ja seos käesoleva mise kpv teeprojektiga kruntidele ehitusõigus, juurdepääsud lähedusse. Planeering on ja lahendada tehnovõrgud. realiseeritud. Kalda tee 1C ja Korrastakse käsitletav maa-ala, 08.08.2002 Planeeringuala jääb uue Linnu tee 21 DP planeeritud väikeelamutele ja ühendustee vahetusse tehnilistele hoonetele määratakse lähedusse. Planeering on kindlaks krundid ja lahendatakse realiseeritud. juurdepääsud. Planeering annab võimaluse uute hoonete ehitamiseks, kruntide tihedamaks asutamiseks. Kalda tee 6,8 ja Ehitustegevuse ja maakasutuse 08.04.2008 Planeeringuala jääb 10 DP aluste väljatöötamine. Luuakse projektilale. Planeering ei ole eeldused 19 krundiga elamuala realiseeritud. rajamiseks ning kavandatavate hoonete ehitusõigus, juurdepääsud, haljastus ja tehnovõrgud. Linnu tee 21 DP Korrastatakse käsitletav maa-ala, 16.10.2005 Planeeringuala jääb uue planeeritud väikeelamutele ja ühendustee vahetusse tehnilistele hoonetele määratakse lähedusse. Planeering on ellu kindlaks krundid ja lahendatakse viidud. juurdepääsud. Planeering annab võimaluse uute hoonete ehitamiseks, kruntide tihendamaks asutamiseks. Paide mnt 13 DP Luuakse eeldused tootmiskompleksi 15.11.2007 Planeeringuala jääb uue ja elamuala rajamiseks. ühendustee vahetusse Moodustatakse olemasolevast lähedusse. Planeering on kinnistust 5 väikeelamu osaliselt ellu viidud. sihtotstarbega krunti ja üks tootmis- Hoonestatud on 2 ja transpordi kinnistu (puitmööbli väikeelamumaad. vabrik). Pardi tn 6 DP Moodustatakse kahest kinnistust 11.09.2007 Planeeringuala jääb uue (Pardi tn 6 ja Pardi tn) kokku kaks ühendustee vahetusse väikeelamumaa sihtotstarbega krunti lähedusse. Planeering on ellu ning kaks transportima viidud. sihtotstarbega kinnistut. Pardi nt 7 DP Moodustatakse Pardi tn 7 kinnistust 11.09.2007 Planeeringuala jääb uue kaks väikeelamumaa sihtotstarbega ühendustee vahetusse krunti. Määratakse ehitusõigus ja lähedusse. Planeering on ellu juurdepääsud. viidud osaliselt (hoonestatud on üks kinnistu). Pardi tn 12 DP Pardi tn 12 kinnistu kaheks krundiks 23.05.2006 Planeeringuala jääb uue jagamine ja ehitusõiguse ning ühendustee vahetusse juurdepääsude määramine. lähedusse. Planeering on ellu viidud. Pärnu mnt 3B Moodustatakse 5 elamukrunti, üks 29.11.2005 Planeeringuala jääb uue tootmismaa krunt ja üks ühendustee vahetusse transportima kinnistu. lähedusse. Planeering on ellu viidud osaliselt (hoonestatud on kaks elamumaa kinnistut). 21 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Joonis 7. Detailplaneeringud projekteeritava uue ühendustee piirkonnas (tähistatud sinise joonega). Maa-ameti planeeringute kaardirakendus, 2021 22 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus 5.1. Looduskeskkond 5.1.1. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus Kavandatava uue ühendustee ja silla trassil on Pärnu jõe laius 135 m. Maapinna kõrgus käsitletaval trassil on 0,5 kuni 10 m. Pärnu jõe mattunud org lõikub Kvaternaari saviliiva ja liivsavisse, mille all lamavad savi, kruusa ja moreeni kihid. Devoni liivakivi paikneb 15 m sügavusel jõe veetasemest, mille all lasub kuni 470 m sügavuseni ulatuv Siluri paekivi. Kallaste nõlvus on 0,4 veepiirist 12 m kauguseni. Ca 400 m kaugusel on maapinna kõrgus 10 m. Üleujutusohuga ala suurim laius on Keskkonnaministeeriumi kaardirakenduse andmetel kavandatava silla piirkonnas 250 m23 (vt ptk 5.1.4). Lihkeohtlik piirkond Maalihkeid on esinenud Pärnu jõe alamjooksu kallastel. Lihkeoht on tingitud ala geoloogilisest ja morfoloogilisest ehitusest. Toimunud maalihete eeldus on pinnaste suhteliselt madalad tugevusomadused, oruveerude suur kallakus, jõgede erosioon ning jõe ja pinnasevee taseme olulised ja kiired muudatused. Eeldused kombineeruvad erinevatel jõelõikudel erinevalt. Lähtudes geoloogilistest tingimustest tuleb Sindi kärestikust allavoolu kuni Tammiste külani ulatuva jõelõigu kaldavööndeid lugeda piirkonnaks, kus maalihkeohtu ei saa välistada ilma täiendavate uuringuteta24. Maalihkeoht võib suureneda, kui muutub Pärnu jõe veetase ja seeläbi jõe kaldavööndi põhjaveetase. Kõige riskantsem aeg veetaseme muutumiseks on lume sulamise ja jõe suurvee periood ning periood vahetult pärast seda, mil tuleb vältida jõe veetaset muutvaid töid. Sindi paisu lammutamine võib olla suurendanud maalihkeohtu rajatud kärestikust allavoolu kuni veerežiimi stabiliseerumiseni (10-20 aastat). Jõelõigu veetase sõltub pärast paisu lammutamist jõe veetaseme looduslikust kõikumisest, mis võib suurendada maalihkeohtu. Ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel võib oht suureneda jääminekuaegsel perioodil kuni Tindisaarteni, mis asuvad ca 3,5 km paisust allavoolu. Seoses Sindi kärestikust allavoolu leviva viirsaviga tuleb arvestada, et veetaseme muutumine võib piirkonniti olla maalihke ohu tekitajaks. Eesti tingimustes on eriti lihkeohtlikud savi- ja aleuriidi pinnased. Juhul kui sellised pinnased asuvad piisavalt järsul nõlval ja pinnas satub ebastabiilsetesse tingimustesse veetasemete kõikumise, põhjavee kiire voolu ning surve (raskuse lisamise) tingimustes, toimubki lihe. Inimtegevuse mõju on looduslikke maalihkeid soodustavate tegurite kõrval oluline. Kuna just suuremate puude juurestik tungib üsna sügavale setetesse, toimides loodusliku pinnaseankruna, siis muudab nende raie nõlva tavaliselt ebastabiilsemaks. Väga sageli vallandab lihkeid nõlva moodustava pinnase loodusliku veesisalduse muutmine (nt niisutamisega) või pinna- ja pinnasevee liikumise takistamine. Pärnu jõe savised kaldad on ka vibratsioonitundlikud. Projektiala geoloogilisi tingimusi täpsustatakse projekteerimise käigus teostatavate ehitusgeoloogiliste ja geotehniliste uuringute käigus. 23 Üleujutusala kaardirakendus: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua 2021 24 Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimine. KMH aruanne. Ramboll 2013 23 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm 5.1.2. Maardlad Projekteeritava uue teelõigu alale ei jää ühtegi maardlat. Projektialast ida ja kagu pool asub Kõrsa turbamaardla (keskkonnaregistri kood MRD0000070, registrikaardi nr 92). Projekteeritava 1+1 sõidurajaga uue ühendustee, sh ühetasandilise ristumise ehitamine riigiteega 59 Pärnu–Tori, ei mõjuta nimetatud maardlat. 5.1.3. Põhjavesi Põhjaveekihid Põhjavesi paikneb alal Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumis Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas. Kogum moodustub lubjakividest ja dolomiitidest, savikamate vahekihtidega. Peamised vettandvad kivimid on Siluri ladestu Jaagarahu, Adavere ja Raikküla lademe lõhelised lubjakivid ja dolomiidid25. Vettandev osa on Siluri kivimite ülemine 50 m paksune osa. Veekihi sügavus on lähimate puurkaevude (vt Tabel 6) andmetel 22 kuni 42 m, absoluutkõrgusel -19 kuni -35 m. Põhjavee survetase on maapinnast 0,5 kuni 6,3 m sügavusel ehk 0,2 kuni 4,5 m absoluutkõrgusel. Põhjavee kaitstus Projekteeritav uus ühendustee asub alal, kus maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi on suhteliselt kaitstud (vt Joonis 8). Joonis 8. Põhjavee kaitstus projekteeritava uue ühendustee (orienteeruv asukoht on tähistatud tumesinise joonega) piirkonnas. Allikas: Eesti põhjavee kaitstuse kaart, M 1:400 00026 25 Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus, EGF:9110 2019 26 Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf (vaadatud 25.02.2021) 24 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm 5.1.4. Pinnavesi Projekteeritav uus ühendustee ületab Pärnu jõge. Pärnu jõgi (registrikood VEE1123500) on Pärnu maakonna pikim ja veerohkeim vooluveekogu, mis annab ilme kogu maakonnale – Pärnu jõgikond hõlmab 60% kogu maakonnast. Pärnu jõe pikkus on 144,6 km (koos lisaharudega 170,1 km), valgala pindala 6836,5 km2. Jõe kesk- ja alamjooks on piiriks ühelt poolt Lääne-Eesti madalikule ning teiselt poolt Soomaale ja Liivi lahe rannikumadalikule. Pärast Navesti jõe suubumist muutub Pärnu jõgi järsult laiemaks ja alamjooksul, Reiu jõe suubumisel, on jõe laius üle 300 m.27 Pärnu jõgi kuulub Pärnu jõe loodusalana üleeuroopalisse Natura 2000 alade võrgustikku (vt ptk 5.1.5) ning on siseriiklikult kaitstud Pärnu jõe hoiualana (vt ptk 5.1.6). Pärnu jõgi Tarbja paisust kuni suubumiseni merre kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.28 Vastavalt looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 on Pärnu jõel keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Pärnu jõgi kuulub osalise lõiguna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu, kuid käsitletavas piirkonnas riigi poolt korrashoitavat jõelõiku ei ole.29 Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni kuulub laevatatavate sisevete hulka.30 Pärnu jõe keskmine vooluhulk lähimas, 12,5 km ülesvoolu asuvas Oore hüdromeetriajaamas perioodil 1922 kuni 2019 mõõdetud andmetel on 49,5 m 3/s, minimaalne 2,6 m3/s ja maksimaalne 798 m3/s. 2019. aastal olid vastavad näitajad 49,7; 3,5 ja 250 m3/s. Minimaalsed vooluhulgad on juunis, juulis ja augustis. Jõevee tase kõigub Oorel 2018. ja 2019. aasta andmetel 5 kuni 183 cm.31 Käsitletavas lõigus kuulub Pärnu jõgi veekogumisse 1123500_3 Pärnu Käru jõest suudmeni (enne 2020. aastat Pärnu Käru jõest Sindi paisuni + Pärnu Sindi paisust suudmeni). Käsitletava veekogumi seisund aastatel 2015-2019 on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 3). Tabel 3. Pärnu jõe veekogumi 1123500_3 Pärnu Käru jõest suudmeni seisund aastatel 2015-201932 Aasta Koondseisund Keemiline seisund Ökoloogiline seisund 2015 halb hea halb 2016 kesine hea kesine 2017 halb halb halb 2018 halb halb kesine 2019 halb halb kesine Veekogumi halva keemilise seisundi põhjus on elavhõbeda sisaldus kalas, mis on levinud probleem kõikides Läänemere-äärsetes riikides. Tegemist on range keskkonnakaitselise piirväärtusega, mis on mõeldud kaitsma vee-elustikku. Peamised inimtekkelised koormused, mis põhjustavaid kesist või halvemat ökoloogilist seisundihinnangut, on kraavitamine, tõkestatus, toitainete hajureostus, ettevõtete või asula heitvesi. 2019. aasta seisundi hinnangu järgi on käsitletava veekogumi ökoloogiline seisund paranemas, sest paisutus (Sindi pais) on kõrvaldatud. 27 Via Baltica teemaplaneeringu KSH aruanne; keskkonnaregister 28 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016022?leiaKehtiv 29 Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 278 „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/306112018001 30 Meresõiduohutuse seaduse § 2 p 11; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020020?leiaKehtiv 31 Riigi ilmateenistus. Ajaloolised vaatlusandmed 2021 32 Keskkonnaagentuur. Pinnavee ja põhjavee seisund – Interaktiivne kaart. Veekogumite kaardirakendus 25 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Pärnu jõe veekaitsevööndi ulatus on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja piiranguvööndi ulatus 100 m (vt Joonis 9). Tegemist on avalikult kasutatava veekoguga33, mille kaldal käsitletavas lõigus on 4 m laiune kallasrada.34 Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 4 ei laiene ranna ja kalda ehituskeeluvööndi piirang muuhulgas maaparandussüsteemile ja maakaabelliinile ning § 38 lg 5 järgi kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja - rajatisele, sillale ja avalikult kasutatavale teele. Projektipiirkonnas esineb ka väiksemaid seisuveekogusid (tiike) ja kraave, kuid neile ei ole veekaitselisi kitsendusi seatud. Joonis 9. Pärnu jõe paiknemine projekteeritava uue ühendustee piirkonnas. Veekogu kaitsevööndid on tähistatud tumesiniste joontega, puurkaevud ja nende sanitaarkaitsealad türkiissinisega. Maa-amet, 2021 Üleujutusohupiirkond ja üleujutusohuga seotud riskipiirkond Projektiala paikneb Sindi linna üleujutusala riskipiirkonnas (vt Joonis 10), kus on olulise kahjuliku mõjuga üleujutuste esinemistõenäosust hinnatud suureks35. Kõrgeim veetase sõltuvalt üleujutuse tõenäosusest on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4). Oore hüdromeetriajaamas mõõdetud andmetel on veetase kõikunud kuni 5,28 m. Sindis toimuvad üleujutuste liigid 2 ja 6 ehk sujuvalt 33 Vabariigi Valitsuse 08.03.2012 korraldus nr 116 „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/313032012002 34 Keskkonnaregister 35 Üleujutusega seotud riskide ajakohastatud hinnang. Kinnitatud keskkonnaministri 10.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/105: https://www.envir.ee/sites/default/files/hinnang_kaskkiri_lisaga.pdf 26 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm kujunevad üleujutused, mis on põhjustatud pikaajaliste rohkete sademete või lumesula tõttu üle ajavatest väiksematest jõgedest, ojadest ja järvedest, ning vooluveekogu sängi täitumisest põhjustatud üleujutused, mis on põhjustatud vooluveekogu sängi mõõtmete vähenemisest erinevatel põhjustel, näiteks jää kogunemisest. Sindi riskipiirkonna üleujutusest mõjutatavate elanike arv on 20, sest üleujutus esineb tiheasustusalal ja seab reaalesse ohtu inimeste elu ja tervise oma kodus.36 Joonis 10. Pärnu jõe üleujutusala projekteeritava uue ühendustee (orienteeruv asukoht on tähistatud tumesinise joonega) piirkonnas. Sindi linna üleujutusala riskipiirkond on tähistatud oranži ruudustikuga. Maa-amet, 2021 36 Üleujutusega seotud riskide ajakohastatud hinnang. Kinnitatud keskkonnaministri 10.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/105: https://www.envir.ee/sites/default/files/hinnang_kaskkiri_lisaga.pdf 27 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Tabel 4. Kõrgeim veetase sõltuvalt üleujutuse tõenäosusest Sindi linna üleujutusala riskipiirkonnas37 Tõenäosusprotsent 0,01% 1% 2% 10% (üks kord 1000 (üks kord 100 (üks kord 50 (üks kord 10 aasta jooksul) aasta jooksul) aasta jooksul) aasta jooksul) Kõrgeim veetase, m AS 7,21 6,74 6,43 5,59 5.1.5. Natura 2000 võrgustiku ala Projekteeritav uus ühendustee ristub Pärnu jõega, mis kuulub Pärnu jõe loodusalana Natura 2000 võrgustiku alade hulka. Pärnu jõe loodusala on siseriiklikult kaitstud Pärnu jõe hoiualana (vt ptk 5.1.6). Loodusala hõlmab kavandatava silla piirkonnas ainult Pärnu jõe veeala, piirkonnas olevad maismaa alad ei kuulu loodusala koosseisu. Pärnu jõe loodusala (registrikood RAH0000027) kaitse-eesmärk on: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530); - loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse: harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). 5.1.6. Kaitstavad loodusobjektid Projekteeritava uue ühendustee piirkonnas on järgmised kaitstavad loodusobjektid: - hoiuala – Pärnu jõe hoiuala (Pärnu); - kaitstav looduse üksikobjekt – Kariste talu mänd; - kaitsealused liigid (vt allpool). Projekteeritava uue ühendustee alal ja võimalikus mõjupiirkonnas ei ole kaitsealasid, püsielupaiku ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte. Projekteeritava uue ühendustee piirkonda jäävate kaitstavate loodusobjektide asukohad on näidatud alljärgneval joonisel (Joonis 11). 37 Keskkonnaameti veebileht:https://www.envir.ee/sites/default/files/veetasemed_2019.pdf (vaadatud 25.02.2021) 28 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Joonis 11. Kaitstavad loodusobjektid projekteeritava uue ühendustee piirkonnas. Allikas: EELISe andmebaas, 15.03.2021 Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) Projekteeritav uus ühendustee ristub Pärnu jõega, mis on looduskaitse all Pärnu jõe hoiualana Pärnu maakonnas (registrikood KLO2000293). Pärnu jõe hoiuala kuulub Pärnu jõe loodusalana Natura 2000 võrgustiku alade hulka (vt ptk 5.1.5). Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse; - loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) – elupaikade kaitse. Piirkonnas asuv Pärnu jõe lõik on looduslikus seisundis ja vastab elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kriteeriumitele. EELISe andmebaasi andmetel elutsevad jõelõigul kaitse-eesmärgiks olevad III kaitsekategooriasse kuuluvad kalaliigid hink ja võldas. Kaitse-eesmärgiks olevaid siirdekalu jõesilmu ja lõhet pole antud jõelõigul EELISe andmebaasis registreeritud, kuid arvestades Sindi paisu avamise järel paranenud kalade rändevõimalustega võib eeldada, et nimetatud liigid on ka antud jõelõigul vähemalt läbirändajatena esindatud. Kariste talu mänd Kariste talu mänd (registrikood KLO4001261; vt esikaane foto) asub Sindi linna lõunaosas Pärnu maanteelt edelasse suunduva Linnu tee ääres. Puu on looduskaitse alla võetud 1941. aastal. Puud 29 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm ümbritseb 50 m ulatuses piiranguvöönd. Puu kaitset reguleerib „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“38. Üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis on uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, teede ja liinirajatiste rajamine ning üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö tegemine lubatud üksikobjekti valitseja (Keskkonnaameti) igakordsel nõusolekul. Maa-ameti looduskaitse kaardirakenduse ja keskkonnaregistri andmetel on samas asukohas kavandatava üksikobjektina ja sellega seotud kaitstava alana projekteerimisel Oru talu männi kaitse alla võtmine (PLO1001221). Keskkonnaametiga infot täpsustades39 selgus, et tegemist on Kariste talu männi ümbernimetamisega Oru talu männiks. Uueks piiranguvööndi ulatuseks on kavas määrata 10 m erikujulisena kuni teekatte servani. Piiranguvööndis kehtivad piirangud jäävad samaks ehk kehtib eelnimetatud määrus. Tööplaani järgi on kavas otsuseni jõuda 2022. aasta veebruaris. Kaitsealused liigid Alljärgnevalt käsitletakse kaitsealuseid liike, kes ei ole Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks. I kaitsekategooria liigid I kategooria loomaliikide, taimeliikide ning seene- ja samblikuliikide elupaiku/kasvukohti projekteeritava ühendustee piirkonnas teadaolevalt ei esine. II kaitsekategooria liigid Kavandatava silla piirkonnas on Pärnu jõe ala ja silla asupaigast ülesvoolu jõe kaldaalad ning Sindi pargid ja kalmistud nahkhiirte elupaigaks. Nii vee-alad kui ka maismaa-alad on nahkhiirtele toitumisalaks, pargid ja kalmistud oma vanade õõnsustega puudega pakuvad neile suviseid varjepaiku. EELISe andmebaasi kohaselt elutseb alal 6 liiki nahkhiiri: tiigilendlane, veelendlane, pargi-nahkhiir, põhja-nahkhiir, suurvidevlane, hõbe-nahkhiir. II kaitsekategooria taimeliikide ning seene- ja samblikuliikide kasvukohti projekteeritava ühendustee piirkonnas teadaolevalt ei esine. III kaitsekategooria liigid Vingerja esinemine on EELISe andmebaasis registreeritud punktobjektina kavandatava silla asupaigast ca 0,6 km allavoolu. Silla asukohas on jõelõik vingerja elupaigana pigem vähesobiv, sest liik eelistab aeglase voolu ja mudase põhjaga jõelõike. III kaitsekategooria taimeliikide ning seene- ja samblikuliikide kasvukohti projekteeritava ühendustee piirkonnas teadaolevalt ei esine. 5.1.7. Taimestik ja loomastik Taimestik Kavandatava silla ala hõlmab Pärnu jõe veeala ning jõe kaldaalasid koos sealse taimkattega. Kuna jõgi on nimetatud lõigus suhteliselt madal, siis on jõe kaldatsoonis (rohkem paremkalda juures) levinud taimestik (kõrgrohustu), samuti esineb taimestikku jõe keskosast veidi vaskkalda poole jääval madalikul. Domineerivad kaislad, paiguti ka pilliroog. Vähemal määral esineb jõe alal ka veesisest ja ujulehtedega taimestikku (vesikupud, penikeeled). Kuna jõeorg on järskude veerudega ning lammiala praktiliselt ei esine, on jõekallastel kasvava niiskuslembese taimkattega tsoon vaid mõne meetri laiune. Jõe kaldapiirkonnad jäävad kõrgepinge õhuliini koridori, millelt on äsja (2019/2020. a) raiutud võsa ja puud. Seetõttu puid ja põõsaid jõe kaldapiirkonnas praktiliselt ei esine. Jõe vasakkaldal paikneva liinikoridori taimkate sarnaneb hooldamata rohumaale. Jõest mõnevõrra kaugemal kagus, Kalda tee ja Linnu tee vahelisel alal, on liinikoridoris ja koridori kõrval ebatasane ala kunagiste savikarjääridega, kus esineb tiigikesi ja ajutisi veekogusid niiskuslembese taimkattega. Liinikoridor 38 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13132781?leiaKehtiv 39 Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialisti Katrin Aaviku 09.03.2021 e-kiri 30 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm on ka antud piirkonnas äsja võsast puhastatud. Vasakkaldal esineb liinikoridori ääres noorem lehtmets. Jõe paremkaldal on elamumaad koos õuealadel olevate murualadega ning kõrghaljastusega. Elamualade vahel paiknevad kultuurrohumaad ning osalt ka pool-looduslikud rohumaad või hooldamata rohumaa alad. Väärtuslikke niidukooslusi alal registreeritud pole. Väärtusliku loodusliku või poolloodusliku taimkattega alasid jõe lähikonnas kavandatava silla ja ühendustee piirkonnas teadaolevalt ei esine. Loomastik Pärnu jões on teada vähemalt 32 kalaliigi ning 3 sõõrsuuliigi esinemine. Levinumad ja olulisemad liigid on jõesilm, meri-, jõe- ja vikerforell, merisiig, meritint, haug, angerjas, vimb, ahven, turb, särg, latikas, luts, koger, kiisk. Pärnu jõe üldine kalastiku seisund on seoses Sindi paisu avamisega suurenemas. Jõel elutsevad saarmas ja kobras, kuid antud lõigul pole nimetatud liikide elupaiku teada. Kaldaaladel leidub tõenäoliselt väikeulukitele sobivaid elupaiku, tõenäoline on halljänese ja rebase ning mitmete pisiimetajate (näriliste ja kärplaste) esinemine alal. Suurulukeist on kõige tõenäolisem metskitsede sattumine piirkonda. Loomastikku mõjutab inimasustuse lähedus ning inimpelglikumate ulukite sattumine alale on vähetõenäoline. Kokkuvõttes pole kavandatava silla ja ühendustee piirkonnas maismaa-aladel loomastiku jaoks kõrge väärtusega looduslikke elupaiku, sest puuduvad looduslikud elupaigad ning inimasustuse tõttu on häiringute tase kõrge. Pärnu jõgi on olulise tähtsusega veelinnustiku jaoks, pakkudes nii pesitsuspaiku kui ka toitumisvõimalusi ja puhkepaiku veelindudele ning ranniku- ja märgalaelupaikadega seotud lindudele. E-elurikkuse andmebaasi on kavandatava silla piirkonnas kantud järgmiste Pärnu jõega ja selle kaldataimestikuga seotud linnuliikide vaatlusi: sõtkas, sinikael-part, jääkoskel, hallhaigur, hõbekajakas, kühmnokk-luik, jõgitiir, mustviires, kõrkja-roolind, lauk, kormoran, kaldapääsuke, soo- roolind. Enamik nimetatud liikidest ei pesitse alal, vaid on registreeritud läbirändel või toitumas. Ühendustee piirkonna või selle naabruses olevate maismaaelupaikadega seotud linnuliikidest on E- elurikkuse andmebaasi kantud järgmiste liikide vaatlusi: musträstas, karmiinleevike, punarind, pruunselg-põõsalind, suurkoovitaja, võsa-ritsiklind, jõgi-ritsiklind, rootsiitsitaja, sabatihane, salutihane, väänkael, puukoristaja, siisike, urvalind, suur-kirjurähn, hallvares, suitsupääsuke, harakas. 5.1.8. Roheline võrgustik Piirkonna roheline võrgustik on määratud Pärnu maakonna planeeringuga (kehtestatud 2018.a; vt ka ptk 4.2). Selle kohaselt on Pärnu jõgi koos kaldavööndiga määratud rohelise võrgustiku koridori vooluveekoguks. Projekteeritava uue maanteelõigu piirkonnas maismaa rohevõrgustiku elemente otseselt ei ole, kuid Pärnu–Tori maanteest vahetult ida poole on planeeritud puhkemets. Lähim rohevõrgustiku tugiala, mis ühtlasi on puhkemets, asub projektialast ca 500 km kaugusel, loode pool olemasolevat raudteed. Vt Joonis 12. Pärnu jõge koos kaldavööndiga on olulise rohekoridorina käsitletud ka Via Baltica teemaplaneeringu KSH aruandes (ptk 4.2)40; vt Joonis 13. Projektialal kuni Tori valla uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad Sauga valla ja Sindi linna üldplaneeringud (vt ptk 4.5) on kehtestatud enne Pärnu maakonna planeeringu kehtestamist ning pole seetõttu rohevõrgustiku osas ajakohased. Tori valla uue üldplaneeringu koostamise käigus rohevõrgustiku paiknemist täpsustatakse. 40 Tuginedes tol ajal kehtinud Pärnu maakonna teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“; https://maakonnaplaneering.ee/151 31 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Joonis 12. Pärnu maakonna planeeringu kohane rohevõrgustik projektiala piirkonnas (väljavõte Pärnu maakonna planeeringu loodusväärtuste joonisest, täiendustega) Joonis 13. Via Baltica trassikoridor projektiala piirkonnas (väljavõte Via Baltica teemaplaneeringu KSH aruande rohevõrgustiku joonisest). Rohevõrgustiku alad on tähistatud rohelise viirutusega 32 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm 5.2. Välisõhu kvaliteet, müra ja vibratsioon 5.2.1. Välisõhu seisund ja heiteallikad Kavandatava riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendustee piirkonnas välisõhu kvaliteedi pidevseiret teadaolevalt ei teostata. Lähemad pidevseirejaamad jäävad projektialast enam kui 15 km kaugusele (Tahkuse seirejaam Suurejõe-Vihtra-Jõesuu tee lähistel Tori vallas Tohera külas ning Uulu seirejaam Uulu-Soometsa-Häädemeeste tee lähistel Häädemeeste vallas Lepakülas)41. Nendes piirkondades on seireandmete põhjal välisõhu kvaliteet hea. Antud seirejaamade tulemusi aga kavandatava tegevuse piirkonda üle kanda ei saa, sest nii projektiala piirkonda läbiva liikluse iseloom (liiklussagedused), maakasutus, piirkonnas toimuvad tegevused kui ka hajumistingimused on erinevad. Piirkonna välisõhu kvaliteedist ülevaate saamiseks saab kasutada aastateks 2020-2030 koostatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi raames koostatud kogu Eestit hõlmavat välisõhu saastatuse prognoosi. Tegemist on hinnanguga välisõhu kvaliteedile aastal 2020 (mis sisuliselt ilmestab olemasolevat olukorda) ja aastal 2030 olukorras, kus rakendatakse õhusaasteainete vähendamise meetmeid. Prognoos annab ülevaate viie saasteaine (SO2, NOX, PM2,5, NH3 ja LOÜ) ning kuue erineva valdkonna (energeetika, tööstus, transport, lahustited, jäätmed ja põllumajandus) kohta, selles sisalduvad nii paiksed heiteallikad ja hajusheide kui ka teadaolev piiriülene saaste42. Prognoosis käsitletavad saasteaineid tekib vähemal või rohkemal määral ka projekteeritava ühendustee ning silla ehitus- ja kasutusetapis. Ülevaate 2020. aasta seisust projektiala piirkonnas annavad Joonis 14 kuni Joonis 18. Joonistelt nähtub, et kõikide hinnatud saasteainete kontsentratsioonid projektiala piirkonnas jäävad allapoole kehtestatud piirväärtusi. Liikluse osas on välisõhu saastamise seisukohalt olulised tihedama liiklussagedusega sõiduteed. Suurema liiklussagedusega teed projektialal on: • põhimaantee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru (2020. a keskmine liiklussagedus 4154 autot/ ööpäevas); • tugimaantee 59 Pärnu-Tori (2020. a keskmine liiklussagedus 3675 autot/ööpäevas).43 41 Eesti välisõhu kvaliteet kodulehekülg ohuseire.ee, vaadatud 17.03.2021 42 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030. Lisa II. Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276 43 Maa-ameti Transpordiameti kaardirakendus, seisuga 17.03.2021 33 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Joonis 14. SO2 24h maksimaalne kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020 (projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030 34 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Joonis 15. PM2,5 1a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020 (projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030 35 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Joonis 16. NH3 1a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020 (projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030 36 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Joonis 17. NOX 1a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020 (projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030 37 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Joonis 18. LOÜ 1h maksimaalne kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020 (projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030 Paikseid heiteallikaid projektialal ning selle vahetus läheduses ei ole. Lähemad paiksed heiteallikad asuvad Sindi linnas ja Paikuse alevikus. Kokku on neis registreeritud 16 paikset heiteallikat (vt Joonis 19)44. Kõik heiteallikad jäävad projektialast enam kui 1000 m kaugusele (vahemikku ca 1300– 2300 m). Valdav osa neist on seotud soojuse tootmisega (katlamajad), ühel juhul on tegemist rõivatööstuse ja ühel juhul põlevkiviõli käitlemisega. 44 KOTKAS heiteallikate register, seisuga 17.03.2021. Heiteallikate kaardistamisel kasutatud KOTKAS registrit, kuna Keskkonnaregistri info heiteallikate kohta ei vasta tegelikule olukorrale. 38 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Joonis 19. Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede asukoht piirkonna paiksete heiteallikate suhtes (projektiala orienteeruv asukoht tähistatud punasega). Allikas: KOTKAS paiksete heiteallikate kaart, seisuga 17.03.2021 Paikse heiteallika käitaja peab tagama, et heiteallikast saasteainete väljutamisel (eraldiseisvalt või koosmõjus teiste piirkonna heiteallikatega) ei ületata saasteainete õhukvaliteedi piirväärtusi. väljaspool käitise tootmisterritooriumi45,46. Heiteallikatele väljastatud keskkonnalubadest47 nähtub, 45 Õhukvaliteedi piirväärtus on saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. Kui ületatakse saasteainetele kehtestatud piirväärtusi, siis on tegemist olulise keskkonnahäiringuga. AÕKS § 10, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019003?leiaKehtiv 46 Piirväärtused on kehtestatud AÕKS § 47 lõigete 1 ja 2 ning § 48 lõike 1 alusel Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“, kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044?leiaKehtiv 47 KOTKAS keskkonnalubade infosüsteem, seisuga 17.03.2021 39 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm et saasteainete heite piirväärtuste ületamist väljaspool ettevõtete tootmisterritooriume ei esine. Samuti ei põhjusta heiteallikaid olulisi lõhnahäiringuid 48. 5.2.2. Müraolukord Projektiala piirkonda hõlmavat strateegilist mürakaarti teadaolevalt koostatud ei ole49. Peamiseks müraallikaks piirkonnas on maanteeliiklus (liiklus põhimaanteel 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja tugimaanteel 59 Pärnu-Tori). Vähemal määral mõjutab müraolukorda ka liiklus ümberkaudsetel tänavatel. Tegemist on eramupiirkonda läbivate teedega. Lisaks eramutele asuvad piirkonnas üksikud ettevõtted, kuid tööstusettevõtteid ja suuremat äritegevust ümbruskonnas ei ole. Seega on ümberkaudsete tänavate liiklus seotud eeskätt eramupiirkonna teenindamisega, kus liiklussagedus suhteliselt madal. Tööstusmüra põhjustavad objektid piirkonnas olemasolevate andmete põhjal puuduvad. Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) kohaselt on välisõhus levivale mürale seatud normtasemed, mis jagunevad müra piirväärtuseks (suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid) ja sihtväärtuseks (suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel). Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse mürakategooriast, mis määratakse vastavalt ÜP maakasutuse juhtotstarbele. 50 Kehtivate üldplaneeringute (Sindi linna ja Sauga valla ÜP-de) kohaselt on projekteeritaval alal ja selle ümbruses tegemist puhkeala ja osaliselt elamuala maakasutuse juhtotstarbega aladega. Kiisa küla alal jääb piirkonda ka sihtotstarbeta maad (vt täpsemalt joonised ptk 4.5.1 ja 4.5.2). Sindi linna ÜP kohaselt kuulub linna territooriumil olev puhkeala II mürakategooriasse51. Sauga valla ÜP-ga ei ole juhtotstarbeid mürakategooriatesse jaotatud, kuid AÕKS kohaselt kuulub elamuala samuti II mürakategooriasse52. Sihtotstarbeta maal mürakategooriat ei ole. II mürakategooriasse kuuluvatel aladel kehtib müra piirväärtus päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 50 dB. Käesoleva dokumendi koostamise ajal on koostamisel uus üldplaneering (Tori valla üldplaneering). Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92-170,0“ kohaselt ei ole teemaplaneeringuga reserveeritud trassikoridori soovitatav uusi elamuid ja teisi müratundlikke ehitisi ning objekte kavandada. Seega perspektiivis võivad piirkonna maakasutuse juhtotstarbed, mürakategooriad ja ümbruskonnale rakenduvad müranormid muutuda. Uus ÜP on planeeringulahenduse eskiisi koostamise staadiumis. Koostamisel on Tori valla mürakaart ja müra vähendamise tegevuskava, mis lähteülesande kohaselt valmib juulis 2021.53 5.2.3. Vibratsioon Täpsed andmed piirkonnas tekkiva ja maapinna kaudu leviva vibratsiooni kohta puuduvad, kuid mis seda tekitada võib, on autoliiklus ja ehitustegevus. Autoliiklusega kaasnev vibratsioon võib olla tajutav suurema liiklussagedusega teede ääres juhul, kui elamu või muu vibratsiooni osas tundlik hoone asub vahetult tee ääres ning kui teede olukord on halb. Piirkonda jäävate suuremate 48 Ebameeldiva või ärritava lõhnaga aine (edaspidi lõhnaaine) on välisõhku väljutatav aine või ainete segu, mis võib tekitada soovimatut lõhnataju. Kui ületatakse lõhnaaineid esineb kogu aasta tundidest üle aasta lõhnatundide osakaalu (lõhnaaine häiringutase vastuvõtja juures on 15% ja enam aasta lõhnatundidest), siis loetakse lõhnaaine esinemine oluliseks keskkonnahäiringuks. AÕKS § 68, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019003?leiaKehtiv 49 Maa-ameti müra kaardirakendus, seisuga 17.03.2021 50 AÕKS § 56 ja 57, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130102020003?leiaKehtiv 51 Sindi linna üldplaneering, kehtestatud Sindi Linnavolikogu 13.10.2005 otsusega nr 110 52 Mürakategooriad on kehtestatud AÕKS § 56 lg 4 ja § 61 lg 1 alusel keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv 53 Riigihangete register: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2303353/documents?group=B 40 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm sõiduteede (põhimaantee 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru ja tugimaantee 59 Pärnu–Tori) liiklussagedus ei ole nii suur ning teede seisukord on hea. Nende osas ei ole seega põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündivad piirväärtuste54 lähedale või põhjustavad kahjustusi olemasolevatele hoonetele. Kuna suuremad tootmisettevõtted piirkonnas puuduvad, siis tootmistegevusega kaasnevat vibratsiooni eeldada ei ole. Arvestades Pärnu jõe kallaste lihkeohtlikkust (vt täpsemalt ptk 5.1.1), siis on vibratsiooni teke ja levik pinnases võimalik ka seoses jõe kallastel toimuva tegevusega (eeskätt ehitustegevusega). Käesoleva dokumendi koostamise ajal ei ole jõe kallastel teada tegevusi, mis võiksid olemasolevas olukorras seal maapinna kaudu levivat vibratsiooni põhjustada. 5.3. Kultuuripärand 5.3.1. Kultuurimälestised Projektialal ja selle läheduses ei asu riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi. Lähimad kultuurimälestised (ehitismälestised – elamud) jäävad projektialast ca 1 km kaugusele kirde suunas. 5.3.2. Pärandkultuuriobjektid Käesoleva töö kontekstis mõistetakse pärandkultuuri all eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine sõltub eelkõige maaomanikest. Projektialale jääb kaks pärandkultuuriobjekti (vt Joonis 20): - projekteeritav uus ühendustee ristub Pärnu–Paide vana teega (registrikood 568:MNT:001; käsitletavas asukohas nüüd Kalda tee). Objektist või selle esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%; - riigiteest 59 vahetult ida pool on Sindi kitsarööpmeline raudtee (registrikood 568:RTR:001), täpsemalt raudteetamm. Objektist või selle esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%. 54 Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020045?leiaKehtiv 41 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Joonis 20. Pärandkultuuriobjektid projektiala (tähistatud sinise joonega) piirkonnas55 5.3.3. Väärtuslik maastik, kaunis veetee ja ilusad vaated Väärtuslikud maastikud, kaunid tee- ja veeteelõigud ning silmapaistvalt ilusa vaatega kohad on määratud Pärnu maakonna planeeringuga.56 Samuti on maakonnaplaneeringuga (ptk 3.1.1) kehtestatud: - üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilitamiseks; - tingimused väärtuslike maastike omapära säilitamiseks; - tingimused silmapaistvalt ilusa vaatega kohtade säilitamiseks; - soovitused maastikuväärtuste suurendamiseks. Projektiala külgneb Sindi väärtusliku maastikuga (vt Joonis 21). Piirkond hõlmab kauni looduse Pärnu jõe kallastel, kus jõe paremale kaldale jäävad hajali asetsevad talud ja elamud ning vasakkaldale Sindi kalevivabriku ümber aja jooksul kujunenud linnamaastik. Maastiku läbiv element on järskude kallastega lammiorus voolav Pärnu jõgi. Sindi linna kohal jõeorg kitseneb, jõe linnapoolsed kaldad muutuvad eriti järsuks, tõustes kohati püstloodis kuni 10 m üle veepinna. Kaunid vaated jõele avanevad Sindi vanalt raudteesillalt. Madalat jõge Sindi paisu all ilmestavad saarekesed, 55 Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus (vaadatud 08.03.2021) 56 https://maakonnaplaneering.ee/142 42 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm jõgi on ka tähtsaim kalade kudemisala Pärnumaal. Jõekallas mõlemal pool Sindi vabriku hooneid on kasutusel puhkealana. Maastikuliselt on Pärnu jõega seotud looduskaitsealune Sõpruse park ja dendropark.57 Joonis 21. Väljavõte Pärnu maakonna planeeringu looduskeskkonna joonisest. A2 – Sindi väärtuslik maastik Maakonnaplaneeringuga on Pärnu jõgi määratud ilusa vaatega veeteelõiguks (vt Joonis 21). Maakonnaplaneering annab soovitused maastikuväärtuste suurendamiseks veeteelõikudel. Nendeks on kaldaalade (eelkõige kallasrajad) hooldamine, vaadete avamine ja vaatekohtadele avalike juurdepääsude tagamine veekogudele, veeteelt juurdepääsude tagamine kaldal olevale vaatamisväärsusele, vaadete avamine veekogult kallastele, veekogude kaevetöödel (puhastamisel taimestikust jne) loodusliku sängi taastamine. Lähim ilusa vaatega koht on maakonnaplaneeringuga määratud Sindi väärtusliku maastiku alal, umbes 1,6 km kaugusel projekteeritavast uuest ühendusteest ja sillast (vt Joonis 21). Kauguse ning 57 Pärnu maakonna planeering, Lisa 3 Väärtuslikud maastikud (ptk 3.2.2): https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19123109/Lisa+3_+Parnumaa+vaartuslikud+maastikud. pdf/97a35e56-c5e2-4b85-a960-81425776f297 43 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm paiknemise tõttu jõelooke taga ei ole tõenäoline, et projekteeritav uus ühendustee mõjutaks vaadet sellest ilusa vaate kohast. Võimalikku mõju väärtuslikule maastikule ja ilusa vaatega veeteelõigule hinnatakse KMH aruande koostamise käigus. 5.4. Sotsiaal-majanduslik keskkond 5.4.1. Asustus ja maakasutus Projekteeritav uus ühendustee asub Pärnu maakonnas Tori vallas Kiisa küla ja Sindi linna territooriumil. Tori valla elanike arv seisuga 01.02.2021 on 12 012, kellest 89 inimest on registreeritud Kiisa külas ja 3720 inimest Sindi linnas58. Asutuste paiknemine Tori vallas on tüüpiline võrgustikupõhisele omavalitsusüksusele – neljas väljakujunenud kohalikus keskuses (Sindi linn, Sauga, Tori ja Are alevikud), pakutakse kõiki peamisi esmavajalikke teenuseid (üldvalitsemine, lasteaed, kool, raamatukogu, kultuuri- ja sporditegevuse võimalused)59. Pärnu maakonna planeeringu järgi kuulub projektiala Suur-Pärnu piirkonda ja Pärnu linna (asustusüksus) lähivööndisse. Pärnu jõe vasakkaldal asuv Sindi linn on valdavalt tiheasustusala, jõe paremkaldal projektiala piirkonnas on hajaasustus. Sindi linn ja Paikuse alevik on määratud kohalikeks keskusteks. 58 Tori valla koduleht: https://www.torivald.ee/documents/17490539/21206351/Elanikud_stat_veebr_2021.pdf/c58a9517-1861- 4d4a-bda2-5be1a19f7403 59 Tori valla halduspiiri muutmise sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs. Juuni 2018: https://www.torivald.ee/documents/17490526/18478784/Tori+valla+halduspiiri+muutmise+m%C3%B5jude+a nal%C3%BC%C3%BCs.pdf/55f38a07-a385-4e9e-9400-ecbe48b42aac?version=1.0&inheritRedirect=true 44 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Joonis 22. Asustus projektiala piirkonnas (väljavõte Pärnu maakonna planeeringu asustuse joonisest) Kui vaadata suuremat piirkonda, siis valdav osa rahvastikust on koondunud Pärnu linna (asustusüksus) ja Sindi linna ning nende vahel asuvatesse Paikuse alevikku ja Tammiste külla, mis soodsa asukoha ja heade liikumistingimuste tõttu on kujunenud tiheasustusaladeks. Asustuse koondumist soodustavateks teguriteks projektiala piirkonnas on Pärnu jõgi ja sellest mõlemal pool kulgevad riigiteed. Hajaasustusega maapiirkonnaks on jäänud Kiisa küla piirkond. Intensiivne maakasutus on koondunud linnadesse ja alevikesse ning nende lähiümbrusesse. Hajaasustusega aladel domineerib metsa- ja põllumaa. Riiklikul tasandil on piirkonna olulisteks liiklemise sihtpunktideks Pärnu linn ja Pärnu sadam. Kohalikul tasandil toimub aktiivne pendelränne Pärnu keskuslinna ja seda ümbritsevate asulate vahel, lisaks suuremate keskuste vahel toimuvale ka piirkonna ranniku-asulate ja suuremate linnade vahel ning ka tee ümber paikneva hajaasustuse ja keskuste vahel. Kehtiv Pärnu maakonna planeering (vt ptk 4.2) ja kehtivad üldplaneeringud (vt ptk 4.5.1 ja 4.5.2) arvestavad Via Baltica trassikoridoriga. Projekteeritava uue ühendustee piirkonnas on Sindi linna territooriumil kehtestatud 11 detailplaneeringut (vt ptk 4.8). Enamasti on tegemist väikeelamumaa sihtotstarbega kruntide kavandamisega ning suures osas on planeeringud realiseeritud ning kinnistud hoonestatud. Projektialale on Kalda tee 1B detailplaneeringuga (tegemist on Kalda tee 3 kinnistuga, KÜ 74101:006:0053) kavandatud spordi- ja puhkeala, täites ärifunktsiooni. 45 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm 5.4.2. Puhkealad ja kalmistud Pärnu maakonna puhkealadeks on linnalise asustuse alade sisesed rohealad ja linnade ümber kavandatud rohevööndid, mis ühtlasi on osa rohelisest võrgustikust. Pärnu maakonna planeeringu looduskeskkonna joonisele on kantud maakonna loodusvarad ja -väärtused ning loodusväärtuste kättesaadavuse tagamiseks on määratud puhkemetsad ja puhketeed (vt Joonis 21). Projektiala vahetus läheduses asub puhkemets. Pärnu maakonna planeeringus on toodud puhkemetsa üldised kasutustingimused. Sauga valla ÜPga on Tammiste külasse Pärnu jõe äärde loodusala naabrusse kavandatud puhke- ja virgestusala. Kavandatav tegevus jääb Tammiste küla puhke- ja virgestusalast ca 2,5 km kaugusele. Sindi linna territooriumil asuvad pargid ja rohealad, mis on reserveeritud üldkasutatavate aladena ja puhkealadena, on määratletud Sindi linna üldplaneeringuga (vt ptk 4.5.2). Projektiala läheduses, sellest põhja pool, Pärnu mnt ja Kalda tee vahelisel alal asub suurem osa Saviaugu metsapargist (KÜ 74101:001:0378). Väiksem osa Saviaugu metsapargist jääb Pärnu mnt ja Paide mnt vahelisele alale (KÜ 74101:001:0377 ja 74101:001:0376). Samuti projektiala läheduses (sellest põhja pool, Kalda tee ja Pärnu jõe vahelisel alal) paikneb Uus kalmistu (KÜ 74101:006:0123). Uuest kalmistust ja Saviaugu metsapargist vahetult põhja pool on Ojakalda park (KÜ 74101:001:0360, 74101:001:0361) ning Sindi kalmistu (KÜ 74101:001:0364) ja Vana kalmistu (KÜ 74101:001:0362). Kõik nimetatud metsapargid ja kalmistud (vt Joonis 23; lisaks nimetatutele piki Pärnu jõe kallast veel põhja poole jäävad dendropark ja Sõpruse park) moodustavad ühtse kompleksi ning asuvad ka Sindi väärtusliku maastiku alal (vt ptk 5.3.3). Piki Pärnu jõe kallast, risti projektialaga, on üldkasutatava maana määratud Linnuriigi kaldaala (KÜ 74101:001:0379; Joonis 23), mis on samuti jõeäärne puhkeala. Pärnu jõgi on avalikult kasutatav veekogu ja Pärnu maakonna planeeringuga määratud kui kaunis veetee. Pärnu jõega piirnevad mitmed väärtuslikud maastikud, mh ka Sindi linn (vt täpsemalt 5.3.3). Jõe äärde on määratud kümmekond ilusa vaatega kohta, kuhu on võimalik suhteliselt hästi ligi pääseda. Siin saab nautida looduse ja maastike erinevaid väärtusi. Pärnu jõge kasutatakse ka veeturismiks. Jõgi ja selle kaldaalad on määratud maakonna taseme rohelise võrgustiku koridori osaks (vt ptk 5.1.8). Pärnu maakonna planeeringuga on lisaks olemasolevatele jalg- ja jalgrattateedele projektiala piirkonda kavandatud ka uusi jalg- ja jalgrattateid (vt Joonis 22), mis lisaks igapäevasele liikumisele loovad tingimused ka puhkuseks ja rekreatsiooniks. 46 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Joonis 23. Linnuriigi kaldaala (joonisel punasega) ning piirkonna pargid ja kalmistud. Maa- amet, 2001 5.4.3. Teed ja rajatised Sõiduteed Projektipiirkonda läbib kaks riigiteed (vt Joonis 24): - riigitee 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru (põhimaantee) pikkusega on 184,6 km; - riigitee 59 Pärnu–Tori (tugimaantee) pikkusega on 23,5 km. Projektipiirkonna riigiteede aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2020. aastal on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 5). 47 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Tabel 5. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) projektiala piirkonnas 2020. aastal60 Liiklussagedus Tee SAPA* VAAB* AR* (autot/ööpäevas) Põhimaantee nr 5 km 5,498–9,577 4154 92 2 6 Tugimaantee nr 59 km 167,202-174,465 3675 93 4 3 * Selgitus: SAPA – sõiduauto, pakiauto; VAAB – veoauto, autobuss; AR – autorong Via Baltica teemaplaneeringuga (vt ptk 4.1) on kavandatud uus Pärnu suure ümbersõidu trass. Planeeritud Pärnu suure ümbersõidu trass algab Via Baltica kilomeetrilt 118 ning jõuab praegusele trassile tagasi 141. kilomeetril. Vastavalt liiklusprognoosile on sellel lõigul märkimisväärne osa raskeliiklusel, millest omakorda põhilise osa moodustavad riikidevahelisi kaubavedusid teostavad veokid. Via Baltica teemaplaneeringu käigus teostatud ümbersõidule suunduva liikluse prognoos näeb ette, et läbivliikluse sagedus aastal 2040 jõuab keskmiselt 2350 autoni ööpäevas. Samas on ümbersõidutrassil üks lõik, millel aastane keskmine liiklussagedus prognoosi kohaselt kasvaks 2000 auto võrra keskmisest enam. Tegemist on käesoleva projektiga kavandatava teelõiguga, mille kasutuselevõtmine annab Pärnu jõest põhja poole jäävast linnaosast lähtuvatele sõidukitele võimaluse kasutada Rakvere maanteed Sindi linna jõudmiseks. Asustusest tulenevalt on projektipiirkonnas ja selle ümbruses mitmeid kohalikke ja erateid (vt Joonis 24). Kavandatava uue ühendusteega ristumise piirkonnas asub riigiteel nr 5 Otsa bussipeatus ja riigiteel nr 59 Lasketiiru bussipeatus. Jalg- ja jalgrattateed Tori vallas on aastatel 2014-2020 välja ehitatud ja renoveeritud Sindi linna kergliiklusteede võrgustik. Rajati kergliiklusteid, et moodustuks ühendatud tervikvõrgustik Sindi linnas. Võrgustiku otsad võimaldavad ühendada teed Sauga ja Paikuse piirkonna kergliiklusteedega ning liikuda saab jalgsi ja jalgratta kuni Pärnu linnani. Linnuriigi elamualasid ühendab kergliiklustee, mis kulgeb projektialal Linnu tee L1 ääres. Pärnu maakonna planeeringuga on lisaks olemasolevatele jalg- ja jalgrattateedele projektiala piirkonda kavandatud ka uusi jalg- ja jalgrattateid (vt Joonis 22). Via Baltica teemaplaneeringus on määratud jalg- ja jalgrattateede rajamise põhimõtted ning joonisel näidatud jalg- ja jalgrattateede asukohad, mis ohutuse tagamiseks on kogu Via Baltica trassi ulatuses ette nähtud maanteest eemale kergliiklusteele või kogujateele (vt Joonis 25). 60 Maa-ameti maanteede kaardirakendus (vaadatud 08.03.2021) 48 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Joonis 24. Teedevõrk projektipiirkonnas. Maa-amet/Transpordiamet, 2021 49 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Joonis 25. Projekteeritava uue teelõigu ja silla piirkond (väljavõte Via Baltica teemaplaneeringust, selgitavate täiendustega) Elektriliinid Projektialale jääb Sindi–Papiniidu 35-110 kV kõrgepingeliin. Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee piirkonnas ristub projektiala Vändra-Papiniidu ja Sindi-Metsakombinaadi 35-110 kV kõrgepingeliinidega. Pärnu- Tori mnt ääres kulgeb kaks 1-20 kV keskpingeliini, mis ristumisel Sindi–Papiniidu 35-110 kV liiniga on maakaablis. Linnu tee L1, Otsa tee ja Undi tee ääres asuvad elektrimaakaabelliinid. Vt Joonis 26. 50 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Joonis 26. Elektriliinid projektipiirkonnas. Maa-amet, 2021 5.4.4. Piirkonna joogiveevarustus ja kaevud Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse ja keskkonnaregistri andmetel asub projektiala piirkonnas viis registreeritud puurkaevu olmevee saamiseks (vt Tabel 6 ja Joonis 9). Põhjaveekogumi nimetus, kust puurkaevud vee saavad, on Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas. Tabel 6. Registreeritud puurkaevud olmevee saamiseks projektiala piirkonnas 61 Registrikood Aadress KÜ tunnus Kaevu Sanitaar- sügavus kaitseala* ulatus PRK0006541 Kiisa küla, Otsa tee 3 73001:008:0666 55 m 30 m PRK0057677 Kiisa küla, Uuetoa 73001:001:1435 54 m 10 m* PRK0016516 Sindi linn, Uus kalmistu 74101:006:0123 69 m 10 m* PRK0016190 Sindi linn, Pärnu mnt 2a 74101:006:0076 78,7 m 10 m PRK0007843 Sindi linn, Kalda tee 3 74101:006:0053 40 m - * hooldusala ulatus Ühisveevärgiga on haaratud ca 90% ulatuses Pärnu maakonna linnad, alevid ja teised suuremad asulad. Suurima veevarustussüsteemi moodustavad Vaskrääma ja Reiu veehaarded. Nende kinnitatud põhjaveevaru kokku on 15 000 m3/d. 2015. aastal võeti vett Reiu veehaardest 2540 m3/d ja Vaskrääma veehaardest 5160 m3/d. Tingituna põhjavee looduslikest omadustest toimub enne ühisveevõrku andmist Reiu veetöötlusjaamas selle puhastamine. Nimetatud veehaarete baasil on lahendatud Pärnu ja Sindi linnade ning nende lähiümbruse tiheasustusega piirkondade joogiveevarustus. Enamik piirkonna elanikest ja ettevõtetest on ühendatud ühisveevärgiga. Piisavalt on olemas joogiveevaru uute tarbijate ühendamiseks. 61 Allikad: Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus; keskkonnaregister (vaadatud 03.08.2021) 51 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Piirkondlike ja teiste keskuste ühisveevärk on lahendatud keskustesse rajatud sügavate puurkaevude baasil. Tingituna põhjavee looduslikest omadustest toimub selle puhastamine ja ühisveevärgi tarbijatele antav joogivesi vastab kvaliteedinõuetele. 5.4.5. Sademevee ärajuhtimine Sademevee kanalisatsioon projektiala piirkonnas puudub. Vihma- ja lumesulamisveed juhitakse teedelt ja platsidelt pinnasesse või kraavide ja ojade kaudu Pärnu jõkke. Suurvee ja lumesulamise perioodidel toimub sademevee ärajuhtimine ka läbi reoveekanalisatsiooni.62 5.4.6. Maaparandussüsteemid Projekteeritava uue teelõigu alale ja mõjupiirkonda Kiisa külas jääb Altküla maaparandussüsteem (tunnus 6112350010020), vt Joonis 27. Maaparandussüsteemide andmed täpsustatakse projekteerimise käigus. Projektlahenduse koostamisel arvestatakse maaparandussüsteemide toimimise vajadusega. Joonis 27. Maaparandussüsteemid projekteeritava teelõigu piirkonnas. Maa-amet, 2021 62 Tori valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015 – 2028. Tori Vallavalitsus 2014 52 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm 5.4.7. Põllumajandusmaad Projektialal olevad põllumajandusmaad, mis enamasti on varustatud maaparandussüsteemidega, jäävad hajaasustusega Kiisa küla alale (vt ptk 5.4.6). Vastavalt Pärnu maakonna planeeringule esineb nende põllumajandusmaade hulgas ka väärtuslikku põllumajandusmaad (vt Joonis 22). Maakonnaplaneeringuga loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks küla või aleviku territooriumil paiknev haritav maa, püsirohumaa ja püsikultuuride all oleva maa massiiv, mille boniteet on võrdne või suurem Pärnumaa põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist (35 hindepunkti). Lisaks sellele loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks massiiv, mille boniteet on maakonna põllumajandusmaa keskmisest boniteedist madalam, kuid millel paikneb maaparandussüsteem.63 63 Pärnu maakonna planeering, ptk 3.2.1 53 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm 6. Hindamismetoodika kirjeldus KMH läbiviimisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõju olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest, nende puudumisel ekspertarvamusest. Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). KMH aruande koostamisel järgitakse KeHJS-e §-s 20 sätestatud nõudeid. KMH läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjale: „Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“64 jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid. Samuti võetakse arvesse KMH alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. Mõju hindamisel Natura 2000 võrgustiku alale lähtutakse Juhistest Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis65. KMH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna (põhjavesi, pinnavesi, sademevesi, sh valingvihmad, pinnas, Natura ala, kaitstavad loodusobjektid, taimestik, loomastik, rohevõrgustik jms), kultuuripärandi (kultuurimälestised, pärandkultuuriobjektid, väärtuslikud maastikud) ning sotsiaal-majanduslikke (inimeste tervis, heaolu ja vara, välisõhu kvaliteet, müraolukord, vibratsioon) tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele. Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad: - teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine; - varasemate ning projekteerimise käigus piirkonna kohta koostatud uuringute, analüüside ja aruannete läbitöötamine; - kavandatava tegevusega kaasneva mürataseme modelleerimine; - ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks; - konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega; - konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega. Projekteerimise käigus viiakse läbi rida uurimistöid (vt Tabel 8), mille tulemusi kasutatakse ka KMH läbiviimisel, järelduste tegemisel ning põhjendatud vajadusel leevendus- ja seiremeetmete väljatöötamisel. Täiendavaid uuringuid ei ole KMH käigus kavas läbi viia. KMH käigus: - kirjeldatakse kavandatavat tegevust ja võrreldakse võimalikke alternatiivseid lahendusi; - hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat võimalikku olulist keskkonnamõju (mõju võimaliku olulisuse eelhinnang tehakse KMH programmi mahus, mõju olulisust täpsustatakse KMH aruande koostamise käigus), määratletakse mõju ulatus; - hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid Pärnu jõe loodusalale/hoiualale ja selle kaitse-eesmärkidele, samuti piirkonnas esinevatele kaitstavatele liikidele; - pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: müraolukord, välisõhu seisund, veerežiim ja vee kvaliteet, roheline võrgustik, elamualade paiknemine jms; - hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid; - analüüsitakse kavandatava tegevuse seoseid ja vastavust strateegiliste planeerimis- dokumentidega; - antakse soovitused võimaliku negatiivse mõju vältimiseks ja leevendamiseks. 64 Koostaja: K. Peterson; Keskkonnaministeerium 2007. Vt Keskkonnaministeeriumi koduleht: http://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_juhend_180407_peterson.pdf 65 Vt Keskkonnaministeeriumi koduleht: https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/natura_hindamise_juhend_taiendatud_2020.pdf 54 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast maa-alast, KMH aruande koostamise käigus: 1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (sh 0-alternatiiv), kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool kavandatava tegevuse asukohta ja sellega seotud käsitlusala; 2) hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti kultuurilisele ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. KMH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju, sh koosmõjus teiste tegevustega piirkonnas. KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed. Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse toimimisega kaasnevaid mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul. On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu. Mõju prognoosimeetodite kirjeldus valdkondade kaupa on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 7). Tabel 7. Mõju prognoosimeetodid mõju valdkonna kaupa Mõju valdkond Mõju prognoosimeetod Müra Projekti koostamise käigus viiakse läbi mürauuring, mis käsitleb ehitusaegset ja prognoositavat olukorda vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud tingimustele. Modelleerimisel kasutatakse aktsepteeritud metoodikat, mille täpsem kirjeldus esitatakse mürauuringu aruandes. Vibratsioon Projekti käigus viiakse läbi vibratsioonihinnang, mis käsitleb ehitusaegset ja prognoositavat olukorda vastavalt sotsiaalministri 17.05.2002 määruses „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ sätestatud üldvibratsiooni piirväärtustele. Vibratsiooni hinnangus lähtutakse analoogsete projektide varasemast praktikast, kirjanduses esitatud teoreetilistest alustest ning vibratsioonitundlike alade vahekaugustest vibratsiooniallikateni. Välisõhk Eksperthinnangu koostamisel kirjeldatakse, analüüsitakse ning hinnatakse projekti ehitus- ja kasutusaegset mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile. Hindamise aluseks on atmosfääriõhu kaitse seadus ning keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ sätestatud tingimused. Hindamisel tuginetakse olemasolevatele andmetele piirkonna olemasoleva välisõhu kvaliteedi kohta, analoogsetele projektidele ja hinnangutele ning ekspertteadmistele. Valgustus Valgustuse mõju inimeste tervisele ja heaolule hinnatakse eksperthinnangu meetodil. Lähtutakse projektlahendusest, sh analüüsitakse autotulede poolt põhjustatava valgusreostuse võimalikkust. Valgustuse mõju hindamise kohta nahkhiirtele vt allpool alajaotuses „Kaitstavad loodusobjektid“. 55 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Mõju valdkond Mõju prognoosimeetod Natura 2000 Mõju Natura alale hinnatakse liikide ja elupaigatüüpide suhtes, kelle kaitseks võrgustiku ala antud ala on moodustatud, lähtudes ka ala struktuurist ja funktsioonist. Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele, tuues välja, kas ja millises ulatuses kavandatav tegevus avaldab mõju kaitse-eesmärkide seisundile. Kaasatakse vee-elustiku ekspert, kelle ülesandeks on hinnata, kas silla ehitusala on elupaigaks loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Hindamise aluseks on keskkonnaregistri ja EELIS-e andmebaasi andmed, samuti kaitsealade kaitsekorralduskavade andmed. Vajaduse korral kasutatakse varasemate inventuuride ja uuringute andmeid. Mõju ulatuse ja olulisuse hindamisel tuginetakse kaardikihtide analüüsile ja eksperthinnangule. Arvesse võetakse ala kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaigatüüpide spetsiifikat ning taluvust erinevate mõjufaktorite suhtes. Natura hindamine esitatakse KMH aruandes selgelt eristatava osana. Kaitstavad Mõju hoiualale hinnatakse liikide ja elupaigatüüpide suhtes, kelle kaitseks loodusobjektid antud ala on moodustatud. Kaasatakse vee-elustiku ekspert, kelle ülesandeks on hinnata, kas silla ehitusala on elupaigaks hoiuala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Kaasatakse nahkhiirte ekspert, välitöö käigus kaardistatakse nahkhiireliikide esinemine ja vajadusel näha ette meetmed negatiivse mõju vähendamiseks nahkhiirtele (nt valgustuse piiramine). Hindamise aluseks on eelkõige keskkonnaregistri ja EELIS-e andmebaasi andmed, samuti kaitsealade kaitsekorralduskavade andmed. Vajaduse korral kasutatakse ka varasemate inventuuride ja uuringute andmeid. Mõju ulatuse ja olulisuse hindamisel tuginetakse kaardikihtide analüüsile ja eksperthinnangule. Arvesse võetakse kaitstavate loodusobjektide spetsiifikat ja taluvust erinevate mõjufaktorite suhtes. Kaasatakse vee-elustiku ekspert, kelle ülesandeks on hinnata, kas silla ehitusala on elupaigaks loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Teostatakse vajalikus ulatuses välitööd kaitsealuste isendite ja liikide elupaikade tuvastamiseks. Taimestik, Hindamisel tuginetakse varem läbi viidud inventuuride ja seire andmetele ning loomastik ja varasematele eksperthinnangutele ja soovitustele. Lisaks analüüsitakse rohevõrgustik erinevaid kaardimaterjale, kehtestatud ja koostamisel olevaid planeeringuid, kaitstavate alade kaitsekorralduskavasid ning andmebaase: metsaregister, Eesti põhikaart, ortofoto, mullakaart, EELIS-e andmebaas, Eesti märgalade inventuur jms. Maakasutus Eksperthinnangu koostamisel lähtutakse projekteerimise käigus läbiviidavatest uuringutest (olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine, piirangute täpsustamine), olemasolevast teabest, Maa-ameti kaardirakendusest, planeeringutest jms. Kasutatakse kaardianalüüsi ning projekteerimise käigus koostatavaid jooniseid. Maastik ja Eksperthinnangu koostamisel kirjeldatakse ja hinnatakse maastiku ja vaadete vaated muutumist seoses uue objekti rajamisega. Kasutatakse kaardianalüüsi ning projekteerimise käigus koostatavaid jooniseid ja visualiseeringut. Põhja- ja Hindamise aluseks on projekteerimise käigus läbi viidavad geodeetilised, pinnavesi, geotehnilised ja hüdroloogilised uurimustööd, keskkonnaregistri puukaevude elanike ja veekogude andmebaasid, varasemate uuringute, ühisveevärgiga hõlmatud veevarustus, alade ja veemajanduskava andmed ning ekspertarvamus. sademevesi Mõju inimese Hindamise aluseks on projekteerimise käigus teostatavad uuringud: tervisele, liiklusuuring, olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine, heaolule ja piirangute täpsustamine, kergliiklusteede ja bussipeatuste vajaduse varale hindamine. Samuti lähtutakse uuringutest ja ekspertarvamustest, mis annavad aluse hinnata mõju tervisele ja heaolule (müra, välisõhu saaste, liikumisvajadus jms). Kultuuripärand Hindamisel tuginetakse varem läbi viidud inventuuride andmetele ning varasematele eksperthinnangutele ja soovitustele. Analüüsitakse erinevaid kaardimaterjale, kehtestatud ja koostamisel olevaid planeeringuid, andmebaase: kultuurimälestiste register, pärandkultuuriobjektide register, ortofoto, EELIS-e andmebaas jms. 56 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Uuringud Projekteerimise käigus teostatavad uuringud on loetletud allolevas tabelis (Tabel 8). Tabel 8. Projekteerimise käigus teostatavad uuringud, mis on sisendiks KMH-le Uuringud Uuringu maht Topo-geodeetilised Võimaldab maantee, liiklussõlmede, jalg- ja jalgrattateede, uuringud kogujateede, rajatiste ja vete äravoolurajatiste projekteerimist Geotehnilised uuringud Võimaldab maantee, liiklussõlmede, jalg- ja jalgrattateede, kogujateede ja rajatiste projekteerimist Hüdroloogilised Võimaldab silla projekteerimist. Selleks modelleeritakse veetase uuringud ja rajatavate sildade asukohas hüdraulilised arvutused Liiklusuuringud Analüüsitakse senist liiklust, viiakse läbi täiendavad liiklusloendused ning koostatakse liiklusprognoos Kergliiklusteede Hinnatakse kergliiklusteede paiknemise poolsust sõidutee suhtes, vajaduse hindamine kergliiklustee vajadust ja ulatust kallasrajal, kergliiklusteede ühendamise võimalusi bussipeatuste ja ristuvate teedega, kergliiklustee tunnelite rajamise vajadust ning sõidutee ületuskohti Olemasolevate üld- ja Selgitatakse antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja detailplaneeringute koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestatakse väljaselgitamine nendega eelprojekti koostamisel Piirangute Täpsustatakse kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee- täpsustamine ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel Mürauuring Käsitleb ehituse järgset ja prognoositavat olukorda vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud tingimustele ja toob välja müratõkete rajamise vajadusega kohad ning rajatavate müratõkete parameetrid. Müratõkkeid rajatakse vaid eluhoonena kasutusluba omavate hoonetele, mille kontroll toimub ehitisregistri alusel. 57 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm 7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.66 Käesolev peatükk sisaldab teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta. KMH läbiviimise käigus analüüsitakse kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive eeldatavalt mõjutatava keskkonna kontekstis. Lähtudes sellest on määratletud eeldatavalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga tegevused, mida käsitletakse edaspidi KMH aruandes. 7.1. Mõjuala ulatus ja KMH käsitlusala Mõjuala ulatus võib erinevate mõjufaktorite lõikes oluliselt erineda. Näiteks muutused inimeste liikumisteedes on piirkondliku mõjuga ja mõjutavad paljusid liiklejaid, müraolukorra muutumine mõjutab teekoridori lähedast ala kuni mitmesaja meetri kauguseni, teetrassi ehitusest tulenev elupaiga kadu on aga käsitletav väga lokaalses mõõtmes. Mõju ulatust tuleb seega hinnata eraldi iga mõjufaktori jaoks eraldi. Mõju hindamisel arvestatakse mõjualana piirkonda kuni sellise kauguseni, nagu kavandatavast tegevusest tulenev oluline keskkonnamõju ulatub. Ühtlasi arvestatakse keskkonnamõju hindamisel seda, kui palju ühendustee rajamine hõlmab uusi alasid ehk millises ulatuses saab keskkond otseselt ja pöördumatult mõjutatud/muudetud. Tulemused esitatakse KMH aruandes. Lähtudes kavandatava tegevuse kirjeldusest ja iseloomust ning tegevuse asukohast (vt KMH programmi ptk 3) ei ole ette näha, et sellega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk oluline negatiivne mõju mõnele naaberriigile. 7.2. Mõjuallikad Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud kavandatava tegevuse eesmärgist, iseloomust ja kirjeldusest (vt ptk 3). Sellest tulenevalt on võimalikeks mõjuallikateks eelkõige need uue ühendustee rajamise ja kasutusega seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda rajatava ühendustee ümbruses. Mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks ja kasutusaegseteks. Ehitusaegsed mõjuallikad: • puude ja põõsaste raie – kaasneb uue teekoridori loomisega; võimalik mõju taimestikule ja loomastikule; • heited vette ja pinnasesse – võivad kaasneda liig- ja sademevee ärajuhtimisega ning avariiolukordadega; võimalik mõju Pärnu jõe loodusalale/hoiualale, pinnasele ning pinna- ja põhjaveele; • välisõhu saaste, peamiselt tolm ja mustkatte paigaldamisega seotud lenduvad orgaanilised ühendid – kaasneb ehitustegevusega ja ehitusmaterjalide transpordiga; võimalik mõju inimese tervisele ja heaolule; 66 KeHJS § 22; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014?leiaKehtiv 58 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm • müra – kaasneb ehitustegevusega ja ehitusmaterjalide transpordiga; võimalik mõju inimese tervisele ja heaolule; tööde teostamisel veekeskkonnas mõju vee-elustikule; • vibratsioon – kaasneb ehitusmasinate tegevusega; võimalik mõju inimese varale ja Pärnu jõe lihkeohtlikele kallastele; tööde teostamisel veekeskkonnas mõju vee-elustikule; • jäätmeteke – kaasneb ehitusmaterjalide kasutuse ja ehitusmasinate tööga; • piirkonna veerežiimi muutmine; • ressursikasutus – on seotud ehitusmaterjali kohaleveo ja kasutamisega; • avariiolukorrad – võivad kaasneda ehitusmasinate tööga. Kasutusaegsed mõjuallikad: • müra ja vibratsioon (raskeveokid) – kaasneb liiklusega rajataval ühendusteel; võimalik mõju inimese tervisele, heaolule ning varale ja Pärnu jõe lihkeohtlikele kallastele (vibratsioon); • heited vette ja pinnasesse – võivad kaasneda liig- ja sademevee ärajuhtimisega ning avariiolukordadega; võimalik mõju Pärnu jõe loodusalale/hoiualale; võimalik mõju pinnasele ning pinna- ja põhjaveele; • valgus – ebaõige lahenduse korral võib kaasneda valgusreostus, mõju olulisus sõltub projektlahendusest; võimalik mõju elustikule ja kaitstavatele liikidele (nahkhiired) ning inimeste heaolule. 7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid lähtudes eeldatava mõju olulisusest Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada mõjuallikate (vt ptk 7.2) kaudu. 7.3.1. Pinnas ning põhja- ja pinnavesi Kavandatava tegevuse võimalik oluline tagajärg on ehitusaegne heide vette (nt ehitusmaterjali ja pinnase sattumine vooluveekogusse sildade ehituse ajal) ja pinnasesse. Ehitustööde käigus tuleb vältida kallaste ja teerajatiste uhtumist. Välistada ei saa avariiolukordade tekkimist ehitustehnika kasutamisel. Rajatava ühendustee ja silla topo-geodeetilised, geotehnilised ja hüdroloogilised uuringud teostatakse projekteerimise käigus (eelprojekti staadiumis). Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda vastavate uuringute tulemustest ning vältida põhja- ja pinnavee reostamist. Projektlahendusega tuleb kavandada meetmed, et võimalikke saasteaineid ei satuks keskkonda olulisel määral, sest see võib mõjutada piirkonna põhja- ja pinnavee seisundit. Arvestada tuleb kallaste võimaliku lihkeohtlikkusega. Projekti lähteülesande kohaselt tuleb projekteeritavale ühendusteele projekteerida sild Pärnu jõe ületamiseks. KMH käigus analüüsitakse ehitus- ja kasutusaegseid mõjusid Pärnu jõele. Seejuures selgitatakse: - millised mõjud kaasnevad silla ehitusega täpsemalt ja milliseid leevendusmeetmeid (nt kalade kude- ja rändeajad) on vaja mõjude minimeerimiseks rakendada; - kas sild võib põhjustada Pärnu jõe hüdroloogilise režiimi olulist muutumist ning kallaste ja teerajatiste uhtumist; - kas silla juures on planeeritud silla-alused kallasrajad piki jõge; 59 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm - kas silla konstruktsioonid tagavad Pärnu jõe kallastel takistamatud liikumisvõimalused inimestele ja loomadele ka kõrgveeseisu ajal. Pärnu jõe vee kvaliteedi säilitamiseks pööratakse tähelepanu sademevee ärajuhtimise lahendusele. Teelt ärajuhitav sademevesi ei tohi põhjustada Pärnu jõe veekvaliteedi halvenemist (teelt võib kraavide kaudu jõuda sademeveega jõkke saasteaineid, sh raskemetalle). Kui KMH käigus selgub, et Pärnu jõe vee kvaliteet võib halveneda, tuleb projektis välja töötada lahendused selle ärahoidmiseks. Juhul, kui projektiga kavandatakse Pärnu jõe õgvendamist, tuleb selleks taotleda veeluba vastavalt veeseaduse nõuetele. Kavandatava tegevuse ehitus- ja kasutusaegset võimalikku mõju pinnasele ning põhja- ja pinnaveele hinnatakse KMH käigus, kui on olemas vastavate uuringute tulemused ja vastav projektlahendus. Üleujutusohuga arvestamine Üleujutuste olulisuse määratlemisel lähtutakse kahjuliku mõju iseloomust. Üleujutusega seotud risk on oluline, kui üleujutus esineb tiheasutusalal ja sellega kaasneb vähemalt üks allpool kirjeldatud sündmus:67 • üleujutus takistab operatiivteenuste (politsei, kiirabi, tuletõrje), haiglate, lasteaedade, koolide ja avalike-õiguslike hoonete tööd; • üleujutus ohustab keskkonnakompleksloa kohustlast käitist või üle 2000 IE puhastit; • üleujutus vähendab I või II kaitsekategooria liigi levikut tuvastatud elukohal, avaldab olulist negatiivset mõju Natura 2000 alale; • üleujutus hävitab või kahjustab kulutuuriväärtust; • üleujutus seab realsesse ohtu inimese elu ja tervise. Eesti oludes mõeldakse ohtu seadmise all olukorda, kui üleujutus jõuab konkreetselt inimese elukohani välja; • üleujutus takistab liiklemist põhimaanteedel või tugimaanteedel. KMH käigus analüüsitakse, kas projektlahenduse koostamise käigus on arvestatud projektipiirkonnas asuvate Pärnu jõe äärsete üleujutusohuga aladega ning välditud üleujutusohu suurenemist. 7.3.2. Taimestik ja loomastik Piirkonna taimestikku mõjutab eelkõige uue ühendustee rajamine – otsene ja pöördumatu kadu ühendustee alla jääval alal ning tee klassist tulenev kõrghaljastuse raie nähtavuskoridori alal. Loomastikku võib mõjutada uue ühendustee rajamisega kaasnev liikumispiirang ja ohtu sattumise võimalus (otsene mõju), aga ka sõidukite liikumisega ja nende poolt tekitatava müraga kaasnevad häiringud (kaudne mõju). Ehitusaegne mõju vee-elustikule võib avalduda seoses töödega jões ja selle kallastel (seoses heljumisisalduse tõusu ning müra ja vibratsiooniga). Kui töid on tehniliste tingimuste tõttu vajalik teostada jões, siis tuleb vältida selles elavate kalade kudemisaega, mis kestab üldjuhul märtsist juulini. Pärnu jões tuleb jõesängis töid vältida ka oktoobris ja novembris, mil toimub lõhe, jõeforelli ja meriforelli kudemine. Kavandatava tegevuse võimalikku mõju taimestikule ja loomastikule hinnatakse täpsemalt KMH käigus, kui on olemas vastav projektlahendus. 7.3.3. Roheline võrgustik Projekteeritav uus ühendustee ristub Pärnu maakonna rohevõrgustiku hulka kuuluva Pärnu jõega (oluline rohekoridor, sinivõrgustiku osa). Tegemist on potentsiaalse konfliktialaga, kus mõju ulatus ja olulisus sõltub suurel määral kavandatava silla projektlahendusest. KMH käigus täpsustatakse rohevõrgustiku toimimiseks 67 Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/uleujutused/uleujutusega-seotud-riskide-hinnang 60 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm vajalikke tingimusi käsitletavas piirkonnas, sh seoses loomade liikumisteedega, ning antakse sisend projekti koostamiseks. Kavandatava tegevuse võimalikku mõju rohevõrgustikule hinnatakse täpsemalt KMH käigus, kui on olemas vastav projektlahendus. 7.3.4. Natura 2000 võrgustiku ala KMH käigus viiakse läbi Natura asjakohane hindamine seoses Pärnu jõe loodusala paiknemisega projektialal ja seoses võimalike mõjudega loodusalale. Mõju hindamisel lähtutakse Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidest (vt 5.1.5). Kavandatava tegevuse võimalikku mõju Pärnu jõe loodusalale hinnatakse täpsemalt KMH käigus, kui on olemas vastav projektlahendus. 7.3.5. Kaitstavad loodusobjektid Mõju hindamisel arvestatakse Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärkidega ning kaitstavate liikide registreeritud elupaikade ja kasvukohtadega. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele hinnatakse kogu ehitamiseks kasutataval maa-alal, ehitamiseks vajalikele tegevustele ning tee kasutamisel teeohutuse nõuete (nt külgnähtavus) tagamisele. Kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärgid ja kaitsekord ning ehitusprojektiga ette nähtud tegevused peavad olema omavahel kooskõlas. Kuna projektiala paikneb nahkhiirte (II kategooria) elupaigas, siis tuleb projekti koostamisel arvestada täiendavate nõuetega ühendustee ja silla valgustusele. Vajadusel nähakse ette meetmed negatiivse mõju vähendamiseks nahkhiirtele (nt valgustuse piiramine). Kavandatava tegevuse võimalikku mõju Pärnu jõe hoiualale ja kaitstavatele liikidele hinnatakse KMH käigus täpsemalt, kui on olemas vastav projektlahendus. 7.3.6. Välisõhu kvaliteet, müra ja vibratsioon Tee ehitamisega kaasneb ehitusprotsesside ja ehitustehnika poolt tekitatud müra, vibratsiooni, tolmu ja lõhna levimine lähipiirkonda. Kasutusaegselt on võimalik mürataseme ja teelt lähtuvate saasteainete kontsentratsioonide tõus ühendustee läheduses paiknevatel aladel tulenevalt olukorra muutumisest, sõidukiirusest ja liikluskoormuse suurenemisest. Mõju välisõhu kvaliteedile koosmõjus piirkonna paiksete heiteallikatele eeldada ei ole, sest heiteallikad asuvad projektialast piisavalt kaugel. Müra ja õhusaaste levik sõltub oluliselt klimaatilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur, õhuniiskus) ning on seetõttu pidevalt muutuv. Meteoroloogilised tingimused nagu õhutemperatuur, tuule suund ja kiirus määravad ära saasteainete püsimise ja levimise õhus. Tuulise ilmaga on saasteainete kontsentratsioonid reeglina madalamad, mis on tingitud parematest hajumistingimustest. Mida tugevam tuul, seda rohkem on õhus turbulentseid keeriseid ning seda kiiremini õhusaaste hajub. Oluline saaste hajumist soodustav tegur on ka päikesekiirgus, mis tekitab maapinna soojendamise kaudu tõusvaid õhuvoole. Seega tekivad kohalikud õhusaaste probleemid peamiselt ebasoodsatel ilmastikutingimustel. Atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses on ebasoodsad ilmastikutingimused sellised meteoroloogilised tingimused, mis võivad omavahelises lühiajalises koostoimes põhjustada teatud piirkonna õhukvaliteedi halvenemist maapinnalähedases õhukihis. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92-170,0“ on määratud võimalikud kohad, kus teelt lähtuv liiklusmüra võib ületada normtaset või esineda vibratsiooni ja õhusaaste levikut elamuteni. Projektiga hõlmatav ala on määratud üheks võimalikuks konfliktkohaks (vt Joonis 28). Teemaplaneeringuga 61 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm määratud konfliktkohtades tuleb tee ehitusprojekti koostamise käigus teostada mürataseme prognoos (modelleerimine), võttes arvesse olemasolevat ja prognoositud liiklussagedust ning liikluskoosseisu. Müra piirtaseme ületamisel olemasolevatel aladel ja müra taotlustaseme ületamisel uutel planeeritavatel aladel (sh kehtestatud detailplaneeringutega aladel, kus on ehitusload väljastamata) tuleb hoonete ja müratundlike alade kaitseks ette näha müratõkked ja -barjäärid või leevendada müra muude meetmetega, lähtudes erinevate kategooriatega aladele kehtestatud nõuetest. Trassikoridori jäävate elamute osas tuleb tee ehitusprojekti koostamisel kontrollida võimalike teelt lähtuvate kahjulike mõjude (müra, vibratsioon ja õhusaaste) levimise ulatust ning rakendada meetmeid elamute kaitseks kahjulike mõjude eest. Joonis 28. Müra, vibratsiooni ja õhusaaste võimalik levimine elamuteni. Allikas: Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92-170,0“ Projekteerimise käigus toimub kavandatava tegevusega kaasneva müra modelleerimine, mille käigus võetakse arvesse nii olemasolevat kui ka prognoositavat liiklussagedust ning vajaduse korral tehakse ettepanekud müra mõju vähendamiseks (nt müratõkete rajamiseks). KMH lähtub müra mõju hindamisel koostatavast mürauuringust. Hinnang kavandatava tegevusega kaasnevale välisõhu olukorrale ja saastatuse (tolm, lõhnaained) levikule ning välisõhu kvaliteedi vastavusele kehtestatud piirväärtustega, samuti ehitustöödega kaasneva müra ja vibratsiooni mõjule, antakse KMH aruandes. 62 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm 7.3.7. Kultuurimälestised KMH programmile seisukoha küsimise etapis täpsustatakse Muinsuskaitseametiga vajadust projektialal läbi viia arheoloogiline eeluuring (kameraaluuring) arheoloogilise väärtusega leidude tuvastamiseks. Pärnu jõgi kui ajalooline veetee ning võimalik ajalooline asustus68 ja liikumisteed jõe kaldapiirkonnas annavad indikatsiooni arheoloogilistele leidudele sattumise võimalikkuse kohta. Kui arheoloogilise eeluuringu koostamine on vajalik, siis võetakse KMH aruande koostamisel arvesse selle tulemusi. Kui kavandatava tegevusega seoses teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit.69 KMH aruande koostamise käigus tehakse koostööd Muinsuskaitseametiga ja arvestatakse tehtud ettepanekutega. Juhised käitumiseks kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi võimaliku ilmsikstuleku korral lisatakse KMH aruandesse. 7.3.8. Väärtuslikud maastikud ja vaated Väärtuslikud maastikud koos tingimustega maastike väärtuste säilitamiseks on määratletud Pärnu maakonna planeeringuga. KMH käigus selgitatakse välja, kas kavandatava tegevuse elluviimine võib mõjutada projektialaga külgnevat maakonna tähtsusega Sindi väärtuslikku maastikku, mille hulka kuulub ka Pärnu jõgi ja selle kaldapiirkond. Mõju hinnang antakse KMH aruandes. Samuti kirjeldatakse KMH aruandes vaadete muutumist seoses uue silla rajamisega. 7.3.9. Inimese tervis, heaolu ja vara KMH kontekstis käsitletakse võimalikku mõju inimese tervisele ja heaolule (lähtudes peamiselt joogivee ja välisõhu, sh müra, seisundist) ning võimalikku füüsilist mõju inimeste varale. Laiema sotsiaal-majandusliku hinnangu andmine kavandatavale tegevusele ei kuulu KMH ülesannete hulka. Mõjude hindamisel arvestatakse käsitlusalasse (eeldatavasse mõjualasse, vt ptk 7.1) jääva asustusega, kuid kui oluline mõju võib ulatuda kaugemale, siis käsitletakse mõju niikaugele, kui see osutub vajalikuks. Eeldatav mõju elanike joogiveevarustusele Mõju hindamisel lähtutakse eelkõige keskkonnaregistrisse kantud puurkaevude andmetest (eeldatavalt on kõik piirkonna puurkaevud kantud keskkonnaregistrisse) ja ehitisregistrisse kantud kaevudest, aga ka määratud ühisveevärgi aladest. Projekteeritava tee võimalikku mõjualasse jäävate olemasolevate salvkaevude asukohad selgitatakse välja projekteerimise käigus (topo-geodeetilise uuringuga). Salvkaevude olemasoluga on võimalik arvestada, kui need on kantud topo-geodeetilisele alusplaanile. KMH aruandes antakse hinnang võimaliku olulise mõju kohta salvkaevudele. Ei ole tõenäoline, et uue ühendustee rajamine mõjutab veetaset puurkaevudes. Projekteerimise käigus tuleb jälgida, et oleksid tagatud teele ja liiklussõlmedele lähemal asuvatele puurkaevudele määratud sanitaarkaitsealad/hooldusalad. Võimaliku mõju ulatust ja olulisust piirkonna veevarustusele täpsustatakse KMH käigus. 68 Projektialast piki jõe paremkallast ca 4 km ülesvoolu asub kultuurimälestisena kaitse all olev Pulli kiviaja asulakoht (kultuurimälestiste registri nr 11810). Pullist leitud asustusjäljed on siiani vanimad teadaolevad Eestist. 69 Muinsuskaitseseaduse § 31 lg 1 63 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Välisõhu seisund ja müraolukord Hinnang välisõhu seisundile ja müraolukorrale seoses kavandatava tegevusega antakse KMH aruandes (vt ptk 7.3.6). Nende hinnangute tulemustest lähtuvalt antakse hinnang selle mõju ulatuse ja olulisuse kohta inimese heaolule ja tervisele. Valgustus ja selle mõju, valgusreostuse vältimine KMH käigus antakse mõju hinnang projektlahendusele, sh valgustuse lahendusele, seoses inimeste tervisele ja heaolule avalduvate võimalike häiringutega. Seejuures analüüsitakse ka autotuledest tulenevat valgustusreostuse võimalikkust. Eeldatav mõju inimese varale KMH käigus antakse hinnang võimalikule füüsilisele mõjule inimeste varale (uue ühendustee ja sellega seotud ristete rajamisel teemaa alla jääv maa, võimalik mõju olemasolevatele ehitistele jms). Mõju hinnang inimeste varale ei sisalda ehitiste väärtuse võimalikku muutust rahalises mõttes, sest vara turuväärtuse või selle muutuse hindamine ei kuulu KMH ülesannete hulka. Inimeste liikumisvõimaluste muutumine KMH käigus käsitletakse mõju kohalikele elanikele ja piirkonna külastajatele seoses juurdepääsuteede asukohtade muutumisega, st kuidas inimesed tulevikus hakkavad liikuma valla keskusesse või muudesse tõmbekeskustesse, aga samuti Pärnu jõe kallastel ning piirkonna kergliiklusteedel. Lisaks antakse hinnang kiire abi juurdepääsude võimaluse muutumise kohta. Puhkealad Piirkonna puhkealad on olulised inimestele rekreatsioonivõimaluste pakkumise seisukohast. KMH käigus hinnatakse, kuivõrd kavandatav tegevus mõjutab puhkamisvõimalusi piirkonnas. 7.3.10. Jäätmeteke Tee ehitamise käigus tekib suuremal hulgal jäätmeid (ehitusjäätmed, pakendid jms). Praktiliselt kogu vajalik ehitusmaterjal tuuakse ehitusplatsile mujalt. Ehitusjäätmed koosnevad eeldatavasti metall- ja raudbetoonkonstruktsioonide kohale vedamiseks vajalikest pakenditest (nt puidust transpordialused ja -sõrestikud, kilepakendid, plastikust vm materjalist pakke- ja täitematerjal jms). Ehitusjäätmete hulka tuleb lugeda ka võimalikud metallosade jäägid, ehituse käigus ajutiselt kasutatavad puitkonstruktsioonid jms. Ehitusmasinate hoolduse ja remondi käigus tekib samuti jäätmeid (purunenud detailid, kasutatud õlid, rehvid jms). Ehitustööliste tegevusega kaasneb olmejäätmete teke (pakendid, toidujäätmed, segaolmejäätmed). Tee kasutusperioodil ei teki olulistes kogustes jäätmeid, sh ohtlikke jäätmeid. Jäätmekäitlus ehitusobjektil tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele, Tori valla jäätmehoolduseeskirjale ja objekti keskkonnahoiukavale, määrata vastutajad ning tagada asjakohane järelevalve (ehitustööde käigus) ja aruandlus. Ülaltoodud aspekte arvesse võttes ja nõuetekohaselt toimides on jäätmetega seonduv oluline negatiivne keskkonnamõju (sh piirkonna prügistamine ning pinnase- ja põhjaveereostus) välditav. Seetõttu ei käsitleta jäätmetekke ja -käitluse eelnimetatud valdkondi edaspidi KMH aruandes. 64 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm 8. KMH koostamise ja menetlemise ajakava KMH ajakava koostamisel on aluseks KeHJS-ega sätestatud KMH menetlusetapid ja menetluseks ette nähtud aeg ning KMH läbiviimiseks, sh KMH programmi ja aruande koostamiseks vajalik aeg. Eeltoodud ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi. Ajakava määramatus tuleneb muuhulgas sellest, et KMH läbiviijal ei ole võimalik ette näha KMH menetlustoimingute reaalsest kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. Tegelik ajakava sõltub menetlusprotsessi etappidele reaalselt kuluvast ajast. Hea töökorraldusega on tõenäoliselt võimalik lühendada KMH programmi ja aruande materjalide läbivaatamise kestust otsustaja/arendaja poolt ning teavitamistele kuluvat aega. Samuti ei viivita KMH läbiviija vajalike täienduste-täpsustuste sisseviimisel KMH programmi ja aruandesse põhjendamatult, kuid tuleb arvestada, et tööks vajalik aeg sõltub avalike väljapanekute ja avalike arutelude käigus esitatud ettepanekute, arvamuste ja vastuväidete hulgast ja sisust, mida ei ole võimalik täpselt ette prognoosida. Kavandatava tegevuse KMH ning selle tulemuste avalikustamise eeldatav ajakava on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 9). Tabelis on kursiivis märgitud KeHJS-ega sätestatud tähtajad. Tabel 9. KMH läbiviimise eeldatav ajakava Tegevus Periood, aeg Täitja KMH algatamine 17.02.2021 Transpordiamet KMH eksperdirühm koos arendajaga (Transpordiamet) tööks vajalik aeg (märts- Skepast&Puhkim, koostavad KMH programmi eelnõu aprill 2021) Transpordiamet Arendaja (Transpordiamet) esitab KMH programmi aeg määramata (aprill 2021) Transpordiamet eelnõu otsustajale (Transpordiamet)70 Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust 14 päeva jooksul KMH Transpordiamet nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele programmi saamisest (aprill seisukoha esitamiseks 2021) Asjaomane asutus71 esitab, lähtudes oma 30 päeva jooksul KMH Asjaomased pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH programmi programmi saamisest (mai asutused kohta seisukoha 2021) (vt ptk 9.1) Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab 14 päeva jooksul asjaomaste Transpordiamet arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH asutuste seisukohtade programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta saamisest (juuni 2021) Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse korral tööks vajalik aeg Skepast&Puhkim, KMH programmis parandused ja täiendused ning (eeldatavalt ühe nädala Transpordiamet selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab jooksul; juuni 2021) arvestamata jätmist Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja täiendatud 14 päeva jooksul programmi Transpordiamet programmi72 saamisest (juuni 2021) Otsustaja teavitab KMH programmi avalikust 14 päeva jooksul kontrolli Transpordiamet väljapanekust ja avalikust arutelust tulemuste selgumisest (juuli 2021) Otsustaja korraldab KMH programmi avaliku kestusega vähemalt 14 Transpordiamet väljapaneku päeva (juuli 2021) 70 Antud juhul on arendaja ja otsustaja sama asutus ning puudub vajadus selleks toiminguks eraldi aja planeerimiseks, edaspidi sama tegevust enam tabelis ei kajastata 71 KeHJS § 23 lg 1: Asjaomased asutused on asutused, keda [---] kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. 72 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud 65 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Tegevus Periood, aeg Täitja Avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohtade tööks vajalik aeg73 (juuli Transpordiamet, analüüs 2021) Skepast&Puhkim Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH esimesel võimalusel pärast Transpordiamet programmi avaliku arutelu avaliku väljapaneku lõppu ja seisukohtade analüüsimist (juuli 2021) KMH programmi täiendamine lähtudes avalikustamisel 30 päeva jooksul avaliku Skepast&Puhkim, laekunud ettepanekutest ja vastuväidetest ning arutelu toimumisest (august Transpordiamet kirjadele ja küsimustele vastamine 2021) Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust 30 päeva jooksul KMH Transpordiamet nõuetele ja teeb programmi nõuetele vastavaks programmi saamisest tunnistamise otsuse (september 2021) Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlusosalisi 14 päeva jooksul otsuse Transpordiamet ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes tegemisest (september 2021) Eksperdirühm viib läbi vajalikud uuringud ja tööks vajalik aeg (august Skepast&Puhkim välitööd, teeb koostööd projekteerijaga (sh 2021 – aprill 2022) annab sisendi projektlahenduse koostamiseks), hindab mõju ning koostab KMH aruande (ja esitab selle arendajale) Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust nõuetele 14 päeva jooksul KMH Transpordiamet ja edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha aruande saamisest (aprill esitamiseks 2022) Asjaomane asutus esitab, lähtudes oma 30 päeva jooksul KMH Asjaomased pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH aruande kohta aruande saamisest (mai asutused seisukoha 2022) (vt ptk 9.1) Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab 14 päeva jooksul asjaomaste Transpordiamet arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH asutuste seisukohtade aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta saamisest (juuni 2022) Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse korral tööks vajalik aeg74 (juuni Skepast&Puhkim, KMH aruandes parandused ja täiendused ning selgitab 2022) Transpordiamet seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja täiendatud 21 päeva jooksul aruande Transpordiamet aruannet75 saamisest (juuli 2022) Otsustaja teavitab KMH aruande avalikust 14 päeva jooksul kontrolli Transpordiamet väljapanekust ja avalikust arutelust tulemuste selgumisest (juuli 2022) Otsustaja korraldab KMH aruande avaliku väljapaneku kestusega vähemalt 30 Transpordiamet päeva (august 2022) Avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohtade tööks vajalik aeg (september Skepast&Puhkim, analüüs 2022) Transpordiamet Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH aruande esimesel võimalusel pärast Transpordiamet avaliku arutelu avaliku väljapaneku lõppu ja seisukohtade analüüsimist (september 2022) KMH aruande täiendamine lähtudes avalikustamisel 30 päeva jooksul avaliku Skepast&Puhkim, laekunud ettepanekutest ja vastuväidetest ning arutelu toimumisest Transpordiamet kirjadele ja küsimustele vastamine (oktoober 2022) 73 Sõltub avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekute, arvamuste ja vastuväidete hulgast ja sisust 74 Sõltub asjaomaste asutuste poolt esitatud seisukohtadega seotud töömahust 75 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud 66 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Tegevus Periood, aeg Täitja Otsustaja edastab KMH aruande asjaomastele aeg määramata (oktoober Transpordiamet asutustele kooskõlastamiseks 2022) Asjaomane asutus, lähtudes oma pädevusvaldkonnast, 30 päeva jooksul aruande Asjaomased kooskõlastab või jätab kooskõlastamata KMH aruande saamisest (november 2022) asutused (vt ptk 9.1) Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust nõuetele 30 päeva jooksul Transpordiamet ja teeb aruande nõuetele vastavaks tunnistamise kooskõlastuste saamisest otsuse (detsember 2022) Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlusosalisi 14 päeva jooksul otsuse Transpordiamet ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes tegemisest (jaanuar 2022) 67 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm 9. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi avalikustamisest 9.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine Alljärgnevalt (Tabel 10) on nimetatud ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu. Tabel 10. KMH koostamisest mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos menetlusse kaasamise põhjendusega Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus Asjaomased asutused Keskkonnaamet Roheline 64, 80010 Pärnu KeHJS § 23 lg 2 [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 3 Maa-amet Mustamäe tee 51, 10621 KeHJS § 23 lg 1 (riigimaa Tallinn haldaja); [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 2 Muinsuskaitseamet Pikk 2, 10123 Tallinn KeHJS § 23 lg 1 [email protected] (kultuurimälestiste kaitsja); KeHJS § 16 lg 3 p 2 Põllumajandus- ja Teaduse 6a, 75501 Saku, KeHJS § 23 lg 1 Toiduamet Harjumaa (maaparandussüsteemide [email protected] haldaja); KeHJS § 16 lg 3 p 2 Terviseamet Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn KeHJS § 23 lg 1 (elanike tervise [email protected] kaitse ja puhta elukeskkonna, sh müraolukorra eest vastutav asutus); KeHJS § 16 lg 3 p 2 Päästeamet Raua 2, 10124 Tallinn KeHJS § 23 lg 1 [email protected] (päästetööde korraldaja) KeHJS § 16 lg 3 p 2 Tori Vallavalitsus Pärnu mnt 12, 86705 Sindi, KeHJS § 23 lg 1 ja § 16 lg 3 p 1 Pärnumaa [email protected] Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu KeHJS § 23 lg 1 ja § 16 lg 3 p 1 linn, Pärnu linn [email protected] Majandus- ja Suur-Ameerika 1, Tallinn KeHJS § 23 lg 1 Kommunikatsiooni- 10122 (riigi majanduspoliitika ja ministeerium [email protected] majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine transpordi, liikluskorralduse (liiklusohutuse suurendamise ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise) valdkonnas KeHJS § 16 lg 3 p 1 68 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn KeHJS § 23 lg 1 10122 (riigi kinnisvara- ja [email protected] osaluspoliitika kavandamine ning koordineerimine) KeHJS § 16 lg 3 p 3 Tehnilise taristu valdajad , riigimetsa haldaja 76 Elering AS Kadaka tee 42, 12915 Tallinn [email protected] Elektrilevi OÜ Veskiposti 2, 10138 Tallinn tehnovõrkude valdajad, [email protected] ehitusprojekti kooskõlastajad Eesti Raudtee Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn [email protected] Riigimetsa Majandamise Sagadi küla, Haljala vald, KeÜS § 46 lg 1 p 1 Keskus (RMK) 45403 Lääne-Viru maakond (riigimetsa haldaja) [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 7 Kavandatava tegevuse piirkonna elanikud ja ettevõtted, laiem avalikkus, keskkonnaorganisatsioonid jms Eesti Keskkonnaühenduste [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 5 Koda (EKO)77 Kavandatud tegevuse Otsustajal on vajalikud KeHJS § 16 lg 3 p 6; asukoha kinnisasjaga kontaktandmed olemas või ta KeÜS § 46 lg 4 piirneva kinnisasja hangib need vajadusel omanikud kohalikust omavalitsusest Isikud, kelle valduses Otsustajal on vajalikud KeÜS § 46 lg 4; olevat kinnisasja kontaktandmed olemas või ta HMS § 31 lg 1 kavandatud tegevus hangib need vajadusel mõjutab määral, mis ületab kohalikust omavalitsusest oluliselt tavapärast mõju Laiem avalikkus, asjast - KeHJS § 16 lg 3 p 7 huvitatud/mõjutatud isikud, (põhjendatud huvi oma nt piirkonna elanikud ja piirkonna keskkonnaseisundi ettevõtted vastu) Transpordiamet (otsustaja) teavitab eelnimetatud asjaomaseid asutusi, KOV-i üksusi, tehnilise taristu valdajaid, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, kavandatava tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikke ning isikud, kelle valduses olevat kinnisasja kavandatud tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast mõju, KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga (vt kontaktandmed Tabel 10). Laiemat avalikkust (sh piirkonna elanikke ja ettevõtteid) teavitab Transpordiamet KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust järgmiselt: - väljaandes Ametlikud Teadaanded; - ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes; 76 Vajadusel täiendatakse loetelu projekteerimise käigus. 77 Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon 69 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm - kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus);78 - Transpordiameti veebilehel www.transpordiamet.ee. 9.2. Ülevaade asjaomaste asutuste seisukohtadest KMH programmi kohta Vastavalt KeHJS-e §-le 151 küsib Transpordiamet KMH programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt (vt Tabel 10). Käesolevas peatükis antakse ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtadest ja nendega arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest (vt Tabel 11). Sellest lähtuvalt täiendatakse KMH programmi. Laekunud seisukohad lisatakse KMH programmile (vt Lisa 2). Tabel 11. Ülevaade KMH programmi kohta laekunud asjaomaste asutuste seisukohtadest Jrk Asutus, kirja Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga nr kuupäev ja arvestamise kohta number 1 2 3 Tabel sisustatakse seisukohtade laekumisel. 9.3. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest Transpordiamet otsustajana teavitab KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest. Avalikustamisest teavitamise menetlusdokumente (teavitamise kirjad, kuulutused, teated jms) KMH programmile ei lisata. KMH programmi avalikustamine toimub perioodil ##.##–##.##.202179 elektrooniliselt Transpordiameti veebilehel www.transpordiamet.ee. KMH programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada e-posti aadressil [email protected] või postiaadressile Valge 4, 11413 Tallinn. Seoses riigis Covid-19 olukorra tõttu kehtestatud piirangutega avalikele üritustele80 toimub KMH programmi avalik arutelu e-aruteluna ##.##.2021 algusega kell ##.## Microsoft Teams keskkonnas. Koosolekuga saab liituda Transpordiameti kodulehe kaudu, jälgides avaldatavaid juhtnööre. Avaliku arutelu kohta koostatakse protokoll, mis lisatakse KMH programmile (vt Lisa 4). Kõikidel huvitatud isikutel on e-arutelu salvestist võimalik järele kuulata 7 päeva jooksul alates ##.##.2021 Transpordiameti kodulehel. Lisaks oli salvestist võimalik järele kuulata tööaegadel ## asuvas avalikus arvutis 5 tööpäeva jooksul alates ##.##.2021. E-arutelu salvestise kuulamisel tekkinud ettepanekud KMH programmi kohta on võimalik saata salvestise järelkuulamise nädala jooksul e-posti aadressil [email protected] või postiaadressile Valge 4, 11413 Tallinn. KMH programmi avalikustamise (avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu) ajal ning avalikule arutelule järgneva e-arutelu salvestise järelkuulamise nädala jooksul KMH programmi kohta laekunud kirjad ja vastuskirjad neile lisatakse KMH programmile (vt Lisa 3). 78 Otsustab Transpordiamet vastavalt otstarbekusele ja oma varasemale praktikale 79 KMH koostamise korraldaja täpsustab käesolevas peatükis kollasega märgitud aegu ja kohti enne KMH programmi esitamist avalikule väljapanekule. 80 KMH koostamise korraldaja täpsustab avaliku arutelu toimumise viisi lähtuvalt KMH programmi avalikustamise toimumise ajal kehtivatest piirangutest. 70 / 71 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti KMH Programm 10. KMH lähtematerjalid Alljärgnevalt on toodud KMH läbiviimisel arvestamisele kuuluvate dokumentide ja olulisemate uuringute esialgne loetelu: • Transpordiameti 17.02.2021 otsus nr 1.1-2/21/19 „Keskkonnamõju hindamise algatamine riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojektiga kavandatavatele tegevustele“ • Hankedokumendid. Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojekti koostamine. Lisa III – Tehniline kirjeldus • Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn– Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne • Pärnu maakonna planeering ja selle KSH aruanne • Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" ja selle KSH aruanne • Sauga valla üldplaneering • Sindi linna üldplaneering • Tori valla planeeringute register • Tori valla arengukava aastateks 2018-2030 • Sauga valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2023 • Sindi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2007-2018 • Asjakohased õigusaktid • Asjakohased riiklikud, maakonna ning valla arengukavad ja strateegiad • Piirkonna kaitsealade kaitse-eeskirjad ja kaitsekorralduskavad • Maa-ameti X-GIS Geoportaali kaardirakendused (maainfo, detailplaneeringud, kitsendused, maardlad, looduskaitse ja Natura 2000, karuputke levialad, kultuurimälestised, pärandkultuuriobjektid, ohtlikud ettevõtted, maaparandussüsteemid, maanteed jms) • Keskkonnaregister • Eesti Looduse infosüsteemi andmebaas EELIS • Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 • Kultuurimälestiste riiklik register • Tegevuse kavandamiseks läbi viidud alusuuringud ja analüüsid • Muud piirkonna kohta koostatud asjakohased uuringud ja analüüsid Nimekiri ei ole lõplik, see täieneb ja täpsustub KMH läbiviimise käigus lähtudes vastavate teemade käsitlemisel kasutatavatest täiendavatest allikatest. Osaliselt on KMH programmi koostamiseks kasutatud materjalide viited leitavad joonealuste viidetena. Kasutatud materjalide täpsustatud loetelu esitatakse KMH aruandes. 71 / 71 Nimekirja alusel Meie 23.04.2021 nr 8-5/21/9999-1 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõule seisukohtade küsimine Transpordiamet algatas keskkonnatalituse juhataja 17.02.2021 otsusega nr 1.1-2/21/19 keskkonnamõju hindamise (KMH) riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojektiga kavandatavatele tegevustele1. Projekti eesmärgiks on riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru (Tammiste) ja riigitee 59 Pärnu-Tori (Sindi) vahelise silla ja ühendusteede (Pärnu suur ümbersõit km 11,2-12,5) parima lahenduse väljaselgitamine ja eelprojekti koostamine. Tegemist on perspektiivse Pärnu suure ümbersõidu lõiguga, mille koridor on määratud Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustavas teemaplaneeringus „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0“. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-le 15¹ tuginedes peab Transpordiamet enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohta KMH programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. KeHJS §15¹ lõigete 1 ja 4 alusel palume Teil 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates esitada seisukohad riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu-Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõu asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata asutuse pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. 1 https://www.mnt.ee/sites/default/files/environmental_impact/kmh_algatamine_parnu-rakvere-someru_ja_parn.pdf Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Villu Lükk juhataja keskkonnatalitus Lisa: T5-T59_Silla+yhendustee_EP_KMHP_21-04-2021.pdf Kristi Olt 6119372, [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel