Saatja: Kristine Kärner <
[email protected]>
Saadetud: 23.04.2021 10:17
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: teadmiseks
Tere!Edastame Teile teadmiseks õiguskantsleri seisukoha, mis on
registreeritud 22.04.2021, registreerimisnumbriga 6-3/210825/2102874.
KontaktinfoE-R 09.00-17.00Kohtu 8, 15193 TALLINNe-post: telefon 693 8404
Teie 01.04.2021 nr
Meie 22.04.2021 nr 6-3/210825/2102874
Toitlustusasutuste toetamise tingimused ja kehtivate piirangute vaidlustamine
Lugupeetud [ ]
Pöördusite õiguskantsleri poole murega, et väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri
22.01.2021 määrus „Turismiga seotud majandusharu ettevõtjate toetamine seoses COVID-19
haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga“ (määrus nr 2) näeb ette toetuse saamise võimaluse
üksnes Tallinna vanalinnas asuvale toitlustusettevõtjale. Kuna Teie restoran asub vahetult
väljaspool vanalinna piiri, ei ole Teil võimalik määruse nr 2 alusel toetust saada. Leiate, et
toetuse võimaldamine üksnes vanalinna piires asuvale toitlustusasutusele ei ole kooskõlas võrdse
kohtlemise põhimõttega (põhiseadus § 12).
Mõistan Teie muret. Toitlustusasutuste tegutsemispiirangud panevad ettevõtjad raskesse
olukorda, millega kaasnev negatiivne majanduslik ja sotsiaalne mõju on märkimisväärne.
Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust ei ole siiski alust
pidada meelevaldseks ega võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuvaks.
Kuna Teie mure on otseselt seotud toitlustusasutuste tegutsemispiirangutega, siis annan allpool
ülevaate Teie võimalustest oma õiguste kaitsel piiranguid kehtestanud ja pikendanud Vabariigi
Valitsuse korralduste kontekstis. Õiguspärane on vaid piirang, mis on vältimatult vajalik
nakkusohu vähendamiseks. See tähendab, et nii piiranguid kui ka nende leevendusi tuleb hinnata
lähtudes sellest, kuidas tegevuse piiramine või lubamine mõjutab nakkusohtu. Kui tegevusega
nakkusohtu ei kaasne või on sellega kaasnev risk madal, siis ei ole piirang põhiseaduse §-st 11
lähtudes lubatav. Õiguspärased on seega üksnes need piirangud, mis on suure nakkusriski tõttu
vältimatult vajalikud ja millele ei ole nakkusriski oluliselt vähendavat alternatiivi (nt hajutamise
nõue, täituvuspiirang jne).
Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetus
1. Määruse nr 2 alusel toetuse andmise eesmärk on turismiga seotud majandusharude
ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga.
Määruse nr 2 § 9 alusel on toitlustusasutuse käibe languse osalise hüvitamise toetust võimalik
saada ettevõttel, kes asub Tallinna vanalinna piires. Tallinna vanalinn on maa-ala, mille piirid on
sätestatud Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003. a määruse nr 155 „Tallinna vanalinna
muinsuskaitseala põhimäärus” § 3 lõikes 2 ja mille kindlaksmääramisel lähtutakse sama määruse
2
§-s 5 sätestatud muinsuskaitseala piiridest ilma muinsuskaitseala kaitsevööndita (määrus nr 2 § 4
punkt 5).
Seega on toitlustusasutuse käibe languse osalise hüvitamise toetuse saamise eeldusena väga
täpselt määratud ära toitlustusasutuse asukoht – Tallinna vanalinna muinsuskaitseala. Vanalinna
piiridest välja jäävale ettevõttele toetuse saamise tingimused ühelgi juhul ei laiene.
2. Seletuskirjas on märgitud, et „Tallinna vanalinn on Tallinna linna territooriumi osa ja
Tallinna vanalinna muinsuskaitseala tähenduses on Tallinna vanalinna sisustanud Tallinna
Linnavolikogu oma 12.06.2014 määrusega nr 22 kinnitatud „Tallinna vanalinna arengukava
2014–2021“. Tallinna vanalinna halduskorraldus kohalikul tasandil võtab arvesse nii
territoriaalset aspekti kui ka muinsuskaitseala staatust, mistõttu on põhjendatud käsitleda
Tallinna vanalinna samas tähenduses nagu seda tehakse selle territooriumi arengudokumentides.
Näiteks on Tallinna vanalinna kui muinsuskaitseala hooned vanad, nende kasutamise
kõrvalkulud (hooldus- ja halduskulud) on suuremad kui uusehitistes (vananenud tehnosüsteemid,
suured kütte- ja ventilatsioonikulud). Lisaks on asjakohane arvestada, et just see, et tegu on
muinsuskaitsealaga, mõjutab sealset ettevõtluskeskkonda oluliselt. Tallinna vanalinn on Eesti
enim külastatav turismiobjekt. Tallinna vanalinna arengukavas on viidatud, et enamikku
sealsetest avalike teenuste osutamiseks kasutatavast pinnast teenindab Tallinna linna elanikke
üldiselt või vanalinna külastavaid turiste. Vanalinna ettevõtluses domineerib orienteeritus
turistidele ning rahvusvahelise reisimise peatumise ja välisturistide pikaajalise puudumise tõttu
on Tallinna vanalinna toitlustusettevõtjad kannatanud olulisi kahjusid, mida pole olnud võimalik
kompenseerida siseturistide tarbimise kaudu. Reisimise taastumise ajaks on samas oluline
säilitada kriitiline hulk kvaliteetseid teenusepakkujaid. Seega on Tallinna vanalinna näol
tegemist piirkonnaga, kus tegutsevatele ettevõtjatele on koroonaviiruse puhangust ja sellega
seotud piirangutest tingitud turistide hulga vähenemine tekitanud olulisi majanduslikke raskusi.“
Vastuseks päringule selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) täiendavalt,
et Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetuse väljatöötamisel
analüüsiti sihtrühmale eraldi toetuse andmise põhjendatust. Tallinna vanalinna
toitlustusettevõtjad on kannatanud kahjusid, mida pole olnud võimalik kompenseerida
siseturistide abil. Tallinna vanalinna ettevõtetele on keerulise majandusliku olukorra tekitanud
muuhulgas muudest piirkondadest kõrgem üürihind, kõrgemad kõrval- ja püsikulud, autoga
ligipääsetavuse raskendatus, mis oluliselt mõjutab toidu kaasamüügi võimalust. Vanalinna
restoranid on valdavalt suunatud nii hinnataset kui pakutavat menüüd arvestades just turistidele.
MKM märgib ka seda, et kahtlemata võib sarnaseid asjaolusid välja tuua ka muude piirkondade
toitlustusettevõtjate puhul, kuid Tallinna vanalinnas esinevad nad väga paljudel
toitlustusettevõtjatel kogumis, mis kahtlemata eristab neid muude piirkondade ettevõtjatest.
MKM rõhutab, et toetuse andmise eesmärgiks oli, et reisimise taastumise ajaks on Eesti enim
külastatavas turismiobjektis säilinud kriitiline hulk kvaliteetseid teenusepakkujaid ja tagatud on
piirkonna jätkusuutlikkus külastajatele toitlustusteenuste pakkumisel.
3. Praegu on küsimus selles, millistele raskustes ettevõtjatele tuleks maksta toetust ning kas
lubatav on võimaldada toetuse saamist üksnes vanalinnas asuvatele restoranidele.
Toetusraha määramise küsimuste üle otsustamine kriisimeetmete raames on Vabariigi Valitsuse
ja ministrite ülesanne, kellel on selles osas avar otsustusruum, kuid piiravad tingimused ei tohi
olla meelevaldsed (RKPSJKo 22.12.2020 nr 5-20-6, p 19). Toetusega seotud valikutesse ei saa
õiguskantsler üldjuhul sekkuda. Sekkumine on põhjendatud seal, kus toetuse maksmise
tingimuste osas on põhjendatud kahtlusi proportsionaalsuses või võrdses kohtlemises.
Põhiseaduse §-s 12 sätestatud õigusloome võrdsus nõuab seda, et seadused ka sisuliselt kohtleks
kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne
kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui
3
kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks
saab ebavõrdset kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust. Kui on olemas
mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud (RKPSJKo
26.09.2007 nr 3-4-1-12-07, p-d 18-19).
4. Määrusega nr 2 kehtestatud kriteeriume vanalinna toitlustusasutuste toetamiseks pole
põhjust pidada meelevaldseks. Kõnealusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus toetuse
maksmise eesmärgiks oleks üksnes ja ainult toitlustusettevõtjatele kriisikahjude hüvitamine.
Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja toetus arvestatakse küll ettevõtja käibe languse pealt, kuid
toetuse laiemaks eesmärgiks on Tallinna vanalinna kui Eesti enim külastatava turismiobjekti
jätkusuutlikkuse säilitamine. Seda silmas pidades on toetusmeede väga konkreetselt sihistatud
just Tallinna vanalinna kui muinsuskaitsealaga. Selline eesmärk on lubatav ega ole meelevaldne.
Tuleb möönda, et toetuse aluseks olevate konkreetsete kriteeriumite, kõnealusel juhul vanalinna
piiride, määratlemine on alati hinnanguline otsus ning selle juures on üksikjuhtumi eripära
arvestada väga keeruline. Sealjuures võivad meetmete tingimused olla erinevad sõltuvalt sellest,
kas eesmärgiks on üksnes ettevõtjate kriisikahjude hüvitamine või on tehtud valik toetada
muuhulgas konkreetse eripärase piirkonna jätkusuutlikkust. Kriisimeetmete kehtestamisel peab
leidma tasakaalu piiratud ressursside olukorras olemasolevate vahendite ja kriisis kahju
kannatada saanud ettevõtjate soovide vahel. Selle tasakaalupunkti kindlakstegemine ja
prioriteetide seadmine on ministri ülesanne ning sellesse õiguskantsleri ei saa sekkuda.
5. Kokkuvõtvalt ei saa määrusega nr 2 toitlustusettevõtjatele kehtestatud toetuse saamise
kriteeriume pidada meelevaldseks ning need teenivad õiguspärast eesmärki toetada Tallinna
vanalinna kui turismiobjekti jätkusuutlikkust.
6. Õiguskantslerile edastatud vastuses kinnitas MKM, et on välja töötamas uut toetuste
paketti ettevõtjatele, kes on 2021. a märtsis ja aprillis kehtivatest piirangutest otseselt mõjutatud
või Vabariigi Valitsuse korralduse alusel suletud. Selle meetmete paketi raames on kavandatud
ka toitlustusettevõtjate toetus.
Teil on võimalus MKM-lt uurida, kas Teie toitlustusasutusel oleks võimalik plaanitavate
meetmete raames toetust saada.
Toitlustusasutuste tegutsemispiirang
7. Mõistetavalt on Teie majandusliku olukorraga seotud mure põhjuseks asjaolu, et kehtib
toitlustusasutuste tegutsemispiirang, mis kehtestati algselt Vabariigi Valitsuse 9. märtsi
korraldusega nr 111 (9. märtsi korraldus). Neid piiranguid pikendati Vabariigi Valitsuse 1. aprilli
korraldusega nr 132 (1. aprilli korraldus) ja 22. aprilli korraldusega.
8. Nakkuse leviku tõkestamine on kindlasti vajalik. Selleks tuleb valida abinõud, mis aitavad
ja mis on proportsionaalsed. Põhiseaduse kohaselt peab iga piirang nii eraldivõetult kui osana
piirangute kompleksist olema loogiliselt põhjendatud ja vältimatult vajalik.
Piiranguid kehtestava korralduse õiguspärasuse hindamine, vajadusel esialgse õiguskaitse
kohaldamine ja kahju hüvitamise otsustamine kuulub halduskohtu pädevusse. Õiguskantsler ei
saa kontrollida piiranguid kehtestava korralduse õiguspärasust. Seetõttu selgitatakse järgnevalt
võimalust oma õigusi halduskohtus kaitsta. Samuti käsitletakse nõudeid, millele haldusakt peab
lähtudes õigusnormidest ja väljakujunenud kohtupraktikast lähtudes vastama.
Toitlustusasutuste tegutsemispiirangute eesmärgipärasus, proportsionaalsus ja piirangu
põhjendamine
9. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lõike 1 järgi peab kirjalik haldusakt olema
kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele
4
kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb
märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (lõige 2). Kaalutlusõiguse alusel antud
haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel
lähtunud (lõige 3). Seega peab kõnealune korraldus või sellega seotud dokument sisaldama
selgitusi, miks selles kehtestatud mis tahes piirangu kasuks on otsustatud. Kuivõrd korraldus on
antud kaalutlusõigust kasutades, siis tuleb selles ka avada, millistest andmetest on piirangute üle
otsustamisel lähtutud ning miks on jõutud just sellise piiranguni, mis korraldusega kehtestati.
10. Vabariigi Valitsus otsustas 9. märtsi korraldusega, et 11. märtsist 2021. a kuni 11. aprillini
2021. a (kaasa arvatud) ei ole lubatud toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal viibida, välja
arvatud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks. Vabariigi Valitsus pikendas
seda piirangut 1. aprilli korraldusega 25. aprillini ning täiendavalt 22.aprilli korraldusega. Seega
on tegemist olukorraga, kus toitlustusasutus kohapeal teenust pakkuda ei tohi ning lubatud on
üksnes toidu kaasamüük otse kliendile või läbi kuller- või veoteenuse (Vabariigi Valitsuse
korralduse nr 282 terviktekstis punkt 20¹⁴).
Piirangute pikendamise aluseks oleva 1. aprilli korralduse seletuskirja kohaselt on selles esitatud
vaid täpsustused ning ülejäänud tõlgendused ja seletuskirja osad jäävad kehtima selliselt, mis
kehtestati Vabariigi Valitsuse 9. märtsi otsusega. 22. aprillil pikendatud korralduse puhul ei ole
täiendavaid sisulisi analüüse või argumente piirangute õigustuseks lisatud.
11. Toitlustusasutuste tegutsemispiirangud piiravad eelkõige põhiseaduse (PS) §-s 31
sätestatud ettevõtlusvabadust. 9. märtsi korraldusega kehtestatud ja 1. aprillil pikendatud
piirangud takistavad toitlustusasutustel teenuse pakkumist kohapeal. Ettevõtlusvabadust piirab
iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse (vt
RKPJKo 28.04.2000, nr 3-4-1-6-00). Ettevõtlusvabaduse piirangud ei tohi aga kahjustada
seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see on piirangu legitiimse eesmärgiga
põhjendatud. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga (PS §
11). Seega peab korraldusest nähtuma üksikasjalik põhjendus, miks on piirang kehtestatud ja
piirang ise peab olema eesmärgi saavutamiseks vajalik, sobiv ning mõõdupärane.
12. 9. märtsi korraldusega piirangute kehtestamise seletuskirja ja 1. aprilli korraldusega
piirangute pikendamise seletuskirja kohaselt on eesmärgiks senisest veelgi laialdasemalt ja
tõhusamalt vähendada inimeste vahelisi kontakte ning takistada viiruse levikut. Mõlemas
seletuskirjas on märgitud, et Terviseameti hinnangul on Eestis viiruse üleriigiline ulatuslik
epideemiline levik ning haigestumise intensiivsus on väga suur. COVID-19 on inimeselt
inimesele leviv haigus ja seega on tal potentsiaal levida kõigis kohtades, kus on inimeste
vahelised kontaktid. Kiireks nakkuse leviku pidurdamiseks, mis on praegust laialdase leviku ja
kollete rohkuse olukorda silmas pidades Eestis vajalik, on teiste riikide praktika kohaselt olnud
vaja rangeid ja üldisi piiranguid inimeste liikumisele ja kogunemisele, nt nagu on kehtestatud
Saksamaal, Suurbritannias, Hispaanias, Iirimaal ja Leedus. 1. aprilli korralduse seletuskirjas on
märgitud, et piirangute pikendamisel on peetud silmas, et 14 päeva haigestumus 100 000 inimese
kohta on Eestis kõrge ning haigestumuse intensiivsus on väga suur ja viiruse levik ulatuslik kogu
Eestis. Samuti on vastav näitaja kõrge Euroopa Liidu liikmesriikidega võrdluses.
13. 9. märtsi korralduse seletuskirja kohaselt on restoranis nakatumise oht hõlmatud mõistega
„muu teadmata nakatumiskoht“ ning puuduvat täpsemad andmed selle kohta, milline on oht
saada nakkus just toitlustusasutuses.
Kaasaegsel teadusmetoodikal ja -nõuetel põhinevaid, teadusuuringuid erinevate piirangute
tõhususe kohta COVID-19 nakkuse leviku vähendamisel on nüüdseks läbi viidud ja
5
publitseeritud mitmeid1. Kõnealuste piirangute kehtestamise või pikendamise põhjendustes aga
puuduvad viited uuringutele, mis aitaksid inimestel mõista, kas ja kui efektiivne meede on
toitlustusasutustes väga hajutatult (sh üksi) einestamise keelamine kontaktide vältimiseks
nakkuse leviku tõkestamise eesmärgil. Seda just Eesti kontekstis ning silmas pidades ka
toitlustusasutuse ruumilisi eripärasid. Tegutsemispiirangute põhjendamiseks on toodud küll
üldised võrdlusandmed teiste riikidega, kuid puudub analüüs selle kohta, millises ulatuses on
riigid ja seal kehtivad konkreetsed piirangud võrreldavad arvestades nende geograafilist,
sotsiaalmajanduslikku ja kultuurilist tausta. Näiteks ei pruugi Eesti restoranikultuurile olla
ülekantavad teisi riike puudutavad näitajad, kuna toitlustusasutustes käimise sagedus, seal kuluv
aeg ja käitumismaneer on erinevad.
Silmas tuleb pidada just seda, et piiranguid kehtestavate korralduste põhjendamisel kasutatud
andmed ja artiklid oleksid asjakohased ja ajakohased kaalutlusotsuse tegemisel ega oleks inimesi
eksitavad. See tähendab eelkõige seda, et Eesti kehtivate piirangute põhjendamisel tuleb eraldi
analüüsida, kas üldse ja millises ulatuses on andmed ja uuringute tulemused Eestile ülekantavad.
Viidates uuringule või andmetele, mille tulemused ei sobi Eesti kontekstis kasutamisele, on
tegemist asjakohatu kaalutluse kasutamisega. Allikakriitiline lähenemine avaliku võimu poolt on
eriti oluline hetkel, kus COVID-19 haiguspuhanguga seoses on levimas ka palju
väärinformatsiooni.
14. 9. märtsi korralduse seletuskirjas on märgitud järgmine: „9. nädalal tuvastatud analüüsitud
juhtudest jäi nakatumiskoht teadmata 32,3% juhtudest. Nakkuse said perekonnas 35,7%, tööl
14,2%, mujal 6,5%, (kontakt haigega toimus tutvuskonnas, elukohas, ühiselamus, lastekodus,
huvitegevusel, spordiklubis, -trennis ja -võistlusel, ühissõidukis, eraüritusel, koolitusel), haiglas
0,5%, hoolekandeasutuses 2,5%, välismaal 2,4%, Kaitseväes 3,2%, laste- ja õppeasutuses 2,7%
haigestunutest.“ 1. aprilli korralduse seletuskirjas uusi ja täpsemaid andmeid kajastatud ei ole –
viidatud on üksnes sellele, et suur hulk inimesi ei ole teadlikud, kus nakkus saadi.
9. märtsi, 1. aprilli ega 22. aprilli korralduses ei ole põhjendatud, miks peetakse nakkusohtlikuks
restoranis üksi või kahekesi võõrastest mitme meetri kaugusel einestamist. Keelu õigustuseks ei
saa pelgalt viidata teadmata päritoluga nakatumiste osakaalule, kuna selliselt toimides võiks
põhjendada teadmata päritoluga nakatumisega mis tahes piiranguid. Samuti tuleb arvestada, et
inimesed võivad enda nakatumise allikat teada, kuid ei soovi seda avaldada. Seega ei saa ilma
täiendavate selgitusteta omistada kategooriat „teadmata nakatumiskoht“ ühelegi konkreetsele
tegevusele sh restoranidele. Samuti tuleb arvestada, et käesolevaks hetkeks on restoranid olnud
suletud juba palju nädalaid ning märkimisväärne osa nakkusest saadakse jätkuvalt teadmata
nakatumiskohast. Kuivõrd restoranid on suletud, siis ei saa need olla ka nakatumiskohaks.
15. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lg 5 alusel saab piirangu kehtestada
üksnes nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja kehtestada üksnes vältimatult vajalike piiranguid.
Korraldustes ega nende seletuskirjades ei ole selgitatud, miks pole võimalik kontaktide
vähendamise eesmärki saavutada teisiti, kuid ettevõtjaid vähem koormavate meetmetega
(täituvuspiirang, klientide suurem hajutatus). Teisiti öeldes – korralduse adressaadile ei ole välja
toodud selgeid argumente, miks on tema toitlustusasutuse sulgemiseni viinud
tegutsemispiirangud vältimatult vajalikud. Puudub vastus küsimusele, kas varem rakendatud
meetmed toitlustusasutuste külastamiseks koosmõjus külastajate arvu langusega on olnud
ebaefektiivsed. Tegelikult ei nähtu, et sellele küsimusele oleks püütud enne tegutsemispiirangute
kehtestamist üldse vastust leida ning toitlustusasutuste eripäradest lähtuvalt piiranguid
kujundada. Samuti ei ole sellele küsimusele tähelepanu pööratud piirangute pikendamisel.
1
Vt näiteks: J.M. Brauner; S. Minderman; M.Sharma; D. Johnston; J. Salvatier. Inferring the effectiveness of
government interventions against COVID-19. Science 19 Feb 2021: Vol. 371, Issue 6531, eabd9338 DOI:
10.1126/science.abd9338.
6
Piirangute kehtestamisel ei ole arvestatud sellega, et erinevatel tegevustel on erinev
nakatumisrisk, mistõttu peavad nakkushaiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed sellest
lähtuvalt olema ka erinevad. Ei nähtu, et sellise vaheteo kaardistamist oleks Eestis püütud teha
või selle kohta vähemalt Eesti kohta võrreldavaid teadusandmeid leida. Näiteks oleks võimalik
jagada tegevus vähese, keskmise ja kõrge nakkusohuga tegevusteks ning kehtestada piirangud
vastavalt sellele. Hetkel on meetmete vajalikkuse ja alternatiivide hindamise asemel valitud
rangeim võimalik meede – toitlustusasutuste sulgemine. See aga peaks olema viimane abinõu.
Restoranide külastatavuse osas on seireanalüüse küll läbi viidud 2, kuid nendes tuvastatud
inimeste käitumismustreid ei ole seotud kõnealuste piirangutega ega seejuures kõrvutatud ka
varasemate piirangute tulemusel selgunud käitumismallidega. Mida rangemad on piirangud isiku
suhtes, seda selgem peab olema nende vajadus ja eesmärk. Praegu on teada piirangute üldine
eesmärk – vähendada inimeste kokkupuuteid lootuses, et seeläbi väheneb nakatumine. Puudub
teave, et oleks analüüsitud, kas ja miks on toitlustusasutuste tegutsemispiirang ja eriti selle
pikendamine vältimatult vajalik nakkuse leviku tõkestamiseks. Eriolukorra ajal 2020. aastal riik
restorane näiteks üleriigiliselt ja lausaliselt ei sulgenud. Teadaolevalt puuduvad ka andmed, mis
kinnitaks, et restoranide külastamine juba varem kehtestatud piiranguid järgides tekitaks
vältimatult nakkusohtlikke lähikontakte võõraste vahel. Eeltoodust tulenevalt ei saa piirangutest
puudutatud isikutel olla ka selget veendumust, et kehtestatud tegutsemispiirangud
toitlustusettevõtetele kaaluvad üles majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed, mis nende rangete
piirangutega neile kaasnevad.
16. Proportsionaalsuse testi teisel astmel tuleb hinnata, kas piirang on vajalik. Vastata tuleb
küsimusele, kas eesmärki oleks võimalik saavutada mõne teise sama efektiivse, kuid ettevõtjaid
vähem koormava meetmega. Kõnealusel juhul tähendab see muuhulgas seda, et enne
toitlustusasutustele piirangute3 kehtestamist ja pikendamist tulnuks hinnata, milline on selles
majandusvaldkonnas olukord juba varem kehtestatud piirangute tulemusel ning millist täiendavat
mõju avaldavad omakorda lisandunud piirangud eesmärgi saavutamisele ehk vähendavad
nakkusohtu. Samuti tuleb hinnata meetme koormust ettevõtjatele ja sektoris töötavatele
inimestele.
17. Eesti Panga viimati avaldatud tööturu ülevaate kohaselt erasektori hõive kahanes tööjõu-
uuringu järgi 2020. aasta teises pooles võrreldes teise kvartaliga. Erinevate andmeallikate järgi
oli hõive erasektoris neljandas kvartalis 4–6% madalam kui aasta varem (vt joonis 6). Suurima
löögi saanud majutuse ja toitlustuse tegevusala hõive oli 2020. aasta teises pooles ligi veerandi
võrra väiksem kui aasta varem (vt joonis 9). Samal ajal vähenes selle tegevusala käive
aastavõrdluses 33% ja lisandväärtus püsihinnas 30,4%. Ülevaate kohaselt on piirkondade järgi
nii registreeritud kui ka ILO andmetel põhinev töötus kiiresti kasvanud Harjumaal ja Ida-
Virumaal. Kuna piirkonniti on kvartaalsed tööjõu-uuringul põhinevad töötuse hinnangud suurte
usalduspiiridega, vaadatakse järgnevalt registreeritud töötute arvu suhtena tööjõu-uuringul
põhineva tööjõu hinnangusse. Harjumaal ulatus registreeritud töötuse määr 2021. aasta
veebruaris 8,2%ni ja oli 3,8 protsendipunkti kõrgem kui aasta varem (vt joonis 24). Erinevalt
teistest piirkondadest jätkus registreeritud töötuse kasv Harjumaal ka 2020. aasta teises pooles.
Harjumaa, eelkõige Tallinna elanike töötuse kasvu hoogustas suuresti välisturismist sõltuva
teenindussektori tööjõunõudluse langus. Ülevaade kinnitab, et kuna enim töökohti on kadunud
teenindussektoris, on registreeritud töötus kasvanud kõige enam just teenindus- ja müügitöötajate
seas (vt joonis 27). Ülevaate kohaselt tegevusalade arvestuses aeglustus palgakasv kriisi mõjul
kõige enam majutuses ja toitlustuses, kus palgad olid 2020. aasta teises pooles ligikaudu 5%
2
Toitlustusasutuste külastamine. Covid-19 aktiivne seire. Tartu Ülikool 22.12.2020; Toitlustusasutuste
külastatavus. Covid-19 aktiivne seire. Tartu Ülikool. 23.03.2021.
3
Alates 28. detsembrist 2020. a kuni 17. jaanuarini 2021. a (kaasa arvatud) kehtisid Harju ja Ida-Viru
maakonnas toitlustusasutuste tegutsemispiirangud; vrdl. Toitlustusasutuste külastamine. Covid-19 aktiivne
seire. Tartu Ülikool 02.02.2021.
7
madalamad kui aasta varem (vt joonis 34). Majutuse ja toitlustuse valdkond on kriisi tõttu juba
varasemalt raskes seisus. Korraldusest ei nähtu, et piirangute kehtestamisel oleks seda arvesse
võttes proportsionaalsuse testile kohane vajalikkuse hindamine läbi viidud.
Mõjuanalüüsidele seab mõistetavalt teatavad raamid kriisiolukorrast tulenev ajasurve. Antud
juhul ei saa see aga olla õigustavaks argumendiks, kuna prognoosotsuste tegemine
kriisiolukorras, sh toitlustusasutusi puudutavalt, ei ole esmakordne. Liiatigi nähtub juba
käesolevas vastuses esitatud andmetest, et baasinfo vajalikkuse testi läbiviimiseks on olemas.
Lisaks otsestele majanduslikele mõjudele ei nähtu, et konkreetsete piirangute raames oleks
püütud hinnata ka kaudseid mõjusid, mis piirangutega kaasnevad. Näiteks on vaimse tervise
probleemid kasvutrendis. Eelmisel aastal kasvasid depressiooni, ärevuse ja vaimse kurnatuse
sümptomid seni täiesti tervetel täiskasvanud inimestel 2,5–3 korda (võrreldes 2014. a.).
Depressiooni sümptomeid koges 46% inimestest.4 Oluliseks stressifaktoriks on hetkel inimeste
jaoks just töö puudumine – tööd otsivatest ja töötutest inimestest on suurel või väga suurel
määral stressis 48%5.
Teatud negatiivsed kaudsed mõjud võivad eesmärgi saavutamisel osutuda paratamatuseks.
Teisalt, kui piirang osutub eesmärgipäratuks, siis on kaasnevad negatiivsed mõjud veel eriti
rängad. Piirangu sobivust ja vajalikkust puudutav kohase põhjalikkusega analüüs aitaks vältida
eelkirjeldatud soovimatut olukorda, mil kehtestatakse paljusid inimesi puudutavad väga ranged
piirangud, mille seos nakkusohuga on vähene või puudub üldse ning millega kaasnevad rasked
kaudsed mõjud.
18. Proportsionaalsuse testi kolmandal astmel tuleb põrkuvaid õigushüvesid kaaluda. Hüvede –
ettevõtlusvabadus ja rahvatervise kaitse – kaalumisele saab asuda alles siis, kuid piirangute
vajalikkus on kindlaks tehtud. Kõnealusel juhul on see tingimus korraldustes täitmata.
Iseäranis napisõnaline on piirangute korduvate pikendamiste vajaduse põhjendus just
toitlustusasutuste tegutsemispiirangute osas ja on tuginetud piirangute kehtestamisega samadele
üldisetele põhjendustele. See on problemaatiline olukorras, kus suur teadmata kohaga
nakatumishulk on välja toodud ühe piirangute pikendamise õigustusena, kuid restoranid on olnud
suletud ja ei saa seega teadmata nakatumiskoha valimisse kuuluda. Sisuliselt on tegemist
asjakohatu kaalutlusega toitlustusasutuste tegutsemispiirangute kontekstis, mis seab kahtluse alla
kaalutlusotsuse ratsionaalsuse (vt nt RKHKo 11.11.2015 nr 3-3-1-37-15, p 20). Lisaks muudavad
esitatud piirangute pikendamise napid ja üldised põhjendused ebaselgeks piirangute kehtivusaja
sisulise tähenduse, kuna pikendamine on võimalik väga üldistel põhjendustel, mis ei ole
põhjuslikult seotud konkreetse piirangu ja selle mõjuga. See omakorda raskendab ettevõtjate
võimalusi oma ettevõtte tegevuse ja selle jätkusuutlikkuse planeerimisel.
19. Mõistetav on, et piirangute mõju edasiulatuv ja ka tagantjärele hindamine on keerukas ja
töömahukas protsess. Seda enam, et konkreetse piirangumeetme mõju tuleb alati hinnata üldiste
kehtestatud piirangute ja muude asjakohaste mõjurite (ühiskonna käitumine, uue nakkuse esmane
levikudünaamika jms) kontekstis. Siiski peavad ka teadusliku ebakindluse olukorras kehtestatud
piirangud olema eesmärgipärased ega tohi olla ülemäärased. Ilmselt on piirangute kehtestamisel
ja pikendamisel lähtutud ettevaatusprintsiibist selle maksimaalses ulatuses õigustades piirangute
kehtestamist ja pikendamist läbi teadusliku ebakindluse. Ülaltoodud kaalutluste valguses on
kaheldav, kas selline põhjendus on lubatav ja läbib proportsionaalsuse testi (PS § 11). Selle üle
saab korralduse kohtuliku kontrolli käigus aga lõppastmes otsustada kohus. Muuhulgas saab
kohus resolutsioonis sõnaselgelt lahendada küsimuse, kas korralduse tühistamisel kehtib
kohtuotsus üksnes kaebaja suhtes (inter pares) või kõikide toitlustusasutuste suhtes (erga omnes).
4
Tartu Ülikooli uuring „Stressiga toimetulek Covid-19 eriolukorras“ Akkermann, Kreegipuu, Sultson, 2020.
5
Kriisi mõjud Eesti inimeste vaimsele tervisele. Riigikantselei poolt läbi viidav Covid-19 seireuuring. Märts
2021.
8
Teie võimalused oma õiguste kaitsel
20. Kui leiate, et piiranguid kehtestav korraldus on Teid puudutavas osas õigusvastane ja
sellega on Teile kahju tekitatud, on Teil võimalik esitada halduskohtule kaebus korralduse
tühistamiseks toitlustusasutusi puudutavas osas (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS § 37 lg
2 p 1) ühes kahju hüvitamise nõudega (HKMS § 37 lg 2 p 4, riigivastutuse seadus (RVastS ) §
7).
Tühistamiskaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest
(HKMS § 46 lg 1). Hüvitamiskaebuse võite esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui saite
teada või pidite teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu
tagajärgedest, mille kõrvaldamist Te nõuate (HKMS § 46 lg 4).
Kaebuse esitamisel tuleb Teil olla tähelepanelik, et vaidlustaksite just korralduse, mis on
kehtivate piirangute õiguslik alus. Kohus saab Teid suunata selles osas, kas ja milliseid nõudeid
peate esitama varasemate korralduste osas, mille vaidlustamise tähtaeg ei ole möödunud, kuid
mis ei ole enam kehtiva piirangu aluseks.
Kahju hüvitamise nõude esitamine eeldab esmaste õiguskaitsevahendite ammendatust. See
tähendab, et kahju hüvitamise nõude eelduseks on siiski Teie poolt ka korralduse tähtaegne
vaidlustamine. Alternatiivselt on Teil võimalik samas kaebuses esitada õiguspärase haldusaktiga
tekitatud kahju hüvitamise nõue (RVastS § 16). See on asjakohane eelkõige juhul, kui kohus
peaks otsustama, et vaidlustatud korraldus on vaidlustatud osas õiguspärane. Selle nõude oluline
eeldus on, et Teil ei ole võimalik hüvitist saada mujalt, näiteks kriisimeetmetest.
21. Kohtumenetluses on pooltel oma väidete tõendamise kohustus (HKMS § 59). See
tähendab, et kahju hüvitamise nõude esitamise korral tuleb Teil tõenditele toetudes ära näidata
Teile tekkinud kahju. Vabariigi Valitsusel tuleb kõnealuses kontekstis tõenditele tuginedes ära
näidata, et korraldus on toitlustusasutuste tegevuspiirangute osas eesmärgi saavutamiseks sobiv,
vajalik ja mõõdukas.
22. Kaebuse võite esitada kirjalikult posti teel või toimetades selle isiklikult või teise isiku
vahendusel Tallinna Halduskohtusse (aadressil Pärnu mnt 7) või elektrooniliselt aadressil
[email protected]. Kaebus tuleb allkirjastada käsitsi või digitaalselt äriühingu seadusliku
või lepingulise esindaja poolt. Kaebus tuleb Teil esitada kirjalikult ning märkima peate kindlasti
kaebuse esitaja nime, aadressi (sh e-post), isikukoodi või sünniaja, äriühingu registrikoodi,
vastustaja andmed. Kui soovite kohtuga menetluse kestel suhelda elektrooniliselt on oluline, et
esitaksite kohtule just selle e-posti aadressi, mida regulaarselt jälgite ja kasutate.
Kaebusesse tuleb kirja panna kaebuse nõue (vt käesoleva vastuskirja punkt 20) ja sisulised
põhjendused – miks Te leiate, et kõnealune korraldus on õigusvastane (vt käesoleva vastuskirja
punktid 9 kuni 19) ja milline kahju on Teile tekkinud (vt käesoleva vastuskirja p 21).
Halduskohtule korralduse tühistamise kaebuse esitamisel tuleb Teil tasuda riigilõivu 15 eurot.
Halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tuleb Teil tasuda riigilõivu kolm protsenti
summast, mille väljamõistmist taotletakse kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Kaebuses
mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest,
mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv – Teie puhul tähendab see seda, et korralduse
tühistamise ja kahjunõude üheaegse esitamise korral peate tasuma riigilõivu üksnes
kahjunõudelt.
Kaebusega koos võite esitada ka esialgse õiguskaitse taotluse. Näiteks võite paluda kohtult luba
enda toitlustusasutuse avamiseks pakkudes ise välja meetmed, mis aitavad vältida kontakte ja
nakkusohtu (külastajate arvu piirang, laudade kaugus jms, mis võiks just Teie restorani silmas
pidades olla kohane ja mõjus). Esialgse õiguskaitse taotluse pealt tuleb maksta eraldi riigilõiv
summas 15 eurot.
9
Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole. Makse tegemisel tuleb selgituse lahtrisse
märkida ka see, millise nõudega riigilõiv seotud on (tühistamisnõue, kahjunõue, esialgse
õiguskaitse taotlus). Kaebusele tuleb lisada ka panga kinnitus riigilõivu tasumise kohta.
Kaebuses tuleb märkida, kas soovite asja arutamist suuliselt istungil või olete nõus kirjaliku
menetlusega.
Kohtusse pöördumise osas leiate täiendavat infot ka kohtute veebilehelt.
Loodan, et nendest selgitustest on Teile abi, olenemata sellest, et Teie keerulist olukorda ei
õnnestu koheselt parandada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks (avaldaja andmeteta): Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Karolin Soo 693 8410
[email protected]
Evelin Lopman 693 8431
[email protected]