KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700
Narva mnt 5 Fax +372 6 268 777
Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee
Estonia
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
AS KredEx Krediidikindlustus aktsionäridele
Aruanne raamatupidamise aastaaruande auditi kohta
Arvamus
Oleme auditeerinud AS KredEx Krediidikindlustus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab
finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2020, koondkasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja
omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise
aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat
informatsiooni.
Meie arvates kajastab eespool mainitud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt
ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta
finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa
Liit on need vastu võtnud.
Arvamuse alus
Teostasime oma auditi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meile nende
standarditega pandud kohustusi on täiendavalt kirjeldatud käesoleva aruande alalõigus „Vandeaudiitori
kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas
kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid) ja oleme täitnud oma
muud eetikaalased kohustused vastavalt neile nõuetele. Usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme
hankinud, on piisav ja asjakohane, et olla aluseks meie arvamusele.
Peamised auditi asjaolud
Peamised auditi asjaolud on asjaolud, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt käesoleva perioodi
raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad. Neid asjaolusid käsitlesime
raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja selle kohta arvamuse kujundamisel ning me
ei esita nende asjaolude kohta eraldi arvamust.
Rahuldamata nõuete eraldise väärtus ja täielikkus
Kindlustustehniliste eraldiste saldo finantsseisundi aruandes seisuga 31.12.2020 on 3 443 575 eurot.
Peamine auditi asjaolu Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti
Kindlustustehnilised eraldised moodustavad ühe Kindlustustegevusest tulenevate eraldiste
kõige olulisema osa kindlustusseltsi auditeerimisel kaasasime oma auditi meeskonda
finantsseisundi aruandes kajastatud kohustistest. ka aktuaarid. Koostöös aktuaaridega hõlmasid
Kindlustustehnilised eraldised seisuga 31.12.2020 meie auditiprotseduurid muuhulgas järgmist:
koosnevad ettemakstud preemiate eraldisest
summas 163 307 eurot ja rahuldamata nõuete • hindasime, kas rahuldamata nõuete eraldiste
eraldisest summas 3 280 268 eurot. Rahuldamata arvutamiseks kasutatavad meetodid on
nõuete eraldis jaguneb omakorda teatatud ja asjakohased ning vastavuses
käsitluses olevate kahjude eraldiseks (RBNS 235 finantsaruandluse raamistikuga;
913 eurot) ja toimunud, kuid teatamata kahjude • hindasime, kuidas juhtkond leiab peamised
eraldiseks (IBNR 3 044 355 eurot). sisendid ning kas nende kasutatavad meetodid
on asjakohased;
Auditi käigus keskendusime peamiselt
rahuldamata nõuete eraldise saldole ning • võrdlesime kasutatud sisendeid ajalooliste
andmetega;
KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a
member firm of the KPMG network of independent member firms
affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG
International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.
määratlesime selle valdkonna peamiseks auditi • hindasime eelmise aasta reservide
asjaoluks, kuna eraldiste arvutamine hõlmab endas usaldusväärsust ja täielikkust, võttes arvesse
hinnangute tegemist ning ebakindlust. Hinnangute aruandeaastal makstud tegelikke kahjusid ning
ebakindlus tuleneb määramatusest, mis on seotud kahjureservide muutust;
kahjude esinemissagedusega, nõuete rahuldamise
• testisime, kas IT keskkonnaga seotud üldised
kiirusega ja pikaajaliste kahjude ulatusega.
kontrollid on efektiivsed;
Nii eraldiste arvutamiseks kui kohustiste piisavuse • teostasime valitud kindlustusliikide puhul
testi tegemiseks kasutatakse aktuaarseid alternatiivsed eraldiste arvutused;
mudeleid, mis kasutavad erinevaid sisendeid nagu • testisime valimi alusel, kas andmebaasides
teenitud kindlustuspreemia, kahjusuhe, kahju olev info vastab kahjutoimikutes olevale infole;
teatamise perioodi pikkus ning eeldatava kahju
suurus.
• veendusime, et arvutustes kasutatud
alusandmed on kõikehõlmavad, võrreldes neid
ettevõtte andmebaasides oleva infoga;
• hindasime, kas raamatupidamise
aastaaruandes avalikustatud informatsioon
(sealhulgas teave, mis käsitleb
hindamistulemuste tundlikkust peamiste
eelduste suhtes) on piisav ja asjakohane.
Muu informatsioon
Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei sisalda
raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei esita selle
kohta mitte mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga on meil kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda
seejuures, kas see lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või teadmistest, mille auditi käigus
omandasime, või kas see näib olevat muul viisil oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme oma töö alusel
järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, siis oleme kohustatud sellest asjaolust
teavitama. Meil ei ole sellega seoses millestki teavitada.
Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas
rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, ja sellise
sisekontrolli eest, mida juhatus peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva
olulise väärkajastamiseta raamatupidamise aastaaruanne.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas ettevõte suudab oma
tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja
kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb ettevõtte
likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on
pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab
meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise
väärkajastamise esinemisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud
2
auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse
oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke
otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja
säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks:
• teeme kindlaks raamatupidamise aastaaruande pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise
riskid ja hindame neid, kavandame riskidele vastavad auditiprotseduurid ja teostame neid ning
hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest
tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise
puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, informatsiooni tahtlikku esitamata
jätmist või vääresitust või sisekontrolli eiramist;
• omandame arusaamise auditi jaoks asjakohasest sisekontrollist, et kavandada antud tingimustes
asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust ettevõtte sisekontrolli
tulemuslikkuse kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse raamatupidamishinnangute ja
nende kohta avalikustatud informatsiooni põhjendatust;
• teeme järelduse selle kohta, kas arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiibi kasutamine juhatuse
poolt on asjakohane ja kas hangitud auditi tõendusmaterjali põhjal esineb sündmustest või
tingimustest tulenevat olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte
jätkuva tegutsemise suhtes. Kui järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, siis oleme kohustatud
juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta
avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima
oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi
tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad põhjustada seda, et ettevõte ei jätka
oma tegevust;
• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud
informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab selle aluseks olevaid tehinguid
ja sündmusi õiglasel viisil.
Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse
ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud
märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta.
Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, määrasid meid 13.07.2020 auditeerima AS KredEx
Krediidikindlustus 31.12.2020 lõppenud raamatupidamise aastaaruannet. Audiitorteenust osutame
katkematult kokku 11 aastat ja see hõlmab perioode, mis lõppesid 31.12.2010– 31.12.2020.
Me kinnitame, et:
• meie auditiarvamus on kooskõlas ettevõtte auditikomiteele esitatud täiendava aruandega;
• me ei ole osutanud ettevõttele keelatud auditiväliseid teenuseid, millele on viidatud määruse (EL)
nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1. Me olime auditi tegemisel auditeeritavast üksusest sõltumatud.
3
Tallinn, 26. märts 2021
/digitaalselt allkirjastatud/
Eero Kaup
Vandeaudiitori number 459
KPMG Baltics OÜ
Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17
4
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Majandusaasta algus: 01.01.2020
Majandusaasta lõpp: 31.12.2020
Registrikood: 11948506
Põhitegevusala: kahjukindlustus
EMTAK koodid: 65121
Aadress: Hobujaama 4, 10151 Tallinn
Telefon: +372 6 674 100
Elektronpost:
[email protected]
Interneti kodulehekülg: www.krediidikindlustus.ee
Tegevjuht: Kaarel Aus
Audiitor: KPMG Baltics OÜ
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Sisukord
TEGEVUSARUANNE 2020 ..................................................................................................3
ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE 2020 .............................................................................10
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2020 ..............................................................16
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD .......................................................... 20
Lisa 1. Aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid ....................................................................... 20
Lisa 2. Riskide juhtimine ................................................................................................................................................ 33
Lisa 3. Tulud kindlustusmaksetest, netona edasikindlustusest ................................................................. 41
Lisa 4. Tulu investeeringutest...................................................................................................................................... 41
Lisa 5. Muu tegevustulu .................................................................................................................................................. 42
Lisa 6. Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud............................................................................................ 42
Lisa 7. Tegevuskulud ........................................................................................................................................................ 43
Lisa 8. Materiaalne ja immateriaalne põhivara ning kasutamisõiguslikud varad ............................ 43
Lisa 9. Nõuded ...................................................................................................................................................................... 45
Lisa 10. Finantsinvesteeringud ................................................................................................................................... 46
Lisa 11. Raha ja raha ekvivalendid ............................................................................................................................ 46
Lisa 12. Omakapital ........................................................................................................................................................... 46
Lisa 13. Riikliku edasikindlustuse kahjureserv .................................................................................................. 47
Lisa 14. Kohustised kindlustuslepingutest ........................................................................................................... 48
Lisa 15. Kohustised edasikindlustuslepingutest ................................................................................................ 48
Lisa 16. Muud kohustised .............................................................................................................................................. 49
Lisa 17. Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus .................................................................................... 49
Lisa 18. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid ........................................................ 50
Lisa 19. Tingimuslikud kohustised ........................................................................................................................... 51
Lisa 20. Tehingud seotud osapooltega .................................................................................................................... 51
Juhatuse liikmete allkirjad 2020. a majandusaasta aruandele .................................................53
Kasumi jaotamise ettepanek .................................................................................................54
Tegevusalade loetelu ............................................................................................................55
2
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
TEGEVUSARUANNE 2020
Tegutsemise eesmärk
Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus (edaspidi Aktsiaselts) on asutatud 2009. aastal eesmärgiga
pakkuda Eesti ettevõtjatele krediidikindlustuse teenuseid, mis võimaldavad maandada nii ostu-
müügitehingutega seotud krediidiriske, kui ka ostjate asukohamaast tulenevaid poliitilisi riske.
Aktsiaselts hüvitab kahju, mis tuleneb müüdud kauba või teenuse eest tasumata jätmisest ostja poolt.
Aktsiaselts näeb oma klientidena eelkõige Eesti eksportööre, Aktsiaseltsi tegevuse laiemaks
eesmärgiks on suurendada Eesti ettevõtjate ekspordivõimekust, tõsta nende teadlikkust
krediidijuhtimisest ja seeläbi parandada finantsstabiilsust suurendamaks ettevõtjate
konkurentsivõimet välisturgudel ning julgustades neid sisenema uutele eksportturgudele.
Aktsiaselts moodustab ühe osa KredEx grupi (Sihtasutus KredEx, Aktsiaselts ja AS SmartCap)
pakutavast väärtuspakkumisest Eesti ettevõtluskeskkonna arendamisel, mistõttu on Aktsiaseltsil
mitmeid ühiseid eesmärke ja tegevusi Sihtasutusega KredEx. Aktsiaseltsi omanikeks on Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium (2/3 aktsiatest) ja Sihtasutus KredEx (1/3 aktsiatest). Aktsiaseltsil
puuduvad filiaalid, sh välisriikides paiknevad filiaalid.
Pakutavad kindlustusteenused
Aktsiaseltsi pakutav kindlustusteenus jaguneb vastavalt tähtajale ja tehingu iseloomule kaheks:
Pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus
Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus
Krediidikindlustuse lepingu kohaselt hüvitab kindlustusandja müüjale ostja poolt tasumata jäänud
arvetest tekkinud kahju, kui see on tingitud ostja makseraskustest.
Pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus
Pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus on mõeldud selliste makseriskide kindlustamiseks,
mis tulenevad eksporditehingutest, kus maksetähtajad on pikemad kui 24 kuud. Tavapäraselt on
tegemist kapitalikaupade müügiga, kusjuures tehingud võivad jaotuda etappidesse, kaasatud võivad
olla erinevad tehingu finantseerijad ja tarnitud kauba eest tasumine võib toimuda kokkulepitud
maksegraafiku alusel. Aktsiaselts pakub pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustust vastavalt
ekspordi riikliku tagamise seadusele, arvestades kindlustuslepingute sõlmimisel Euroopa Liidu ja
OECD kehtestatud reegleid.
Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus
Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus on mõeldud ettevõtjatele, kes tegelevad kaupade ja teenuste
müügiga selliselt, et ostjale pakutav maksetähtaeg ei ületa 24 kuud (tavapäraselt 3 kuni 6 kuud).
3
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Olulisemad sündmused ja tegevused
Tegevuskeskkonna üldine areng
COVID-19 pandeemiaga kaasnenud eriolukordade kehtestamine ja riikide majanduse sulgemine
mõjutab riikide 2020. majandustulemusi ning jätab jälje ka 2021. aasta tulemustele.
Kui Eesti ettevõtete koondkäive 2019. aastal kokku oli 79,2 miljardit eurot ning SKT kasvas 5,0%,
siis 2020. aastal kahanes kogukäive ligikaudu 6%. Ekspordi maht 2019. aastal kasvas: Eestist veeti
kaupu välja 14,4 miljardi euro väärtuses (aastane kasv 6,2%), sellest Eesti päritolu kaubad
moodustasid ca 70%. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt kujuneb 2020. aasta tegelikuks
ekspordikäibe languseks 8,5%, kusjuures enim kahaneb põhilise ekspordiartikli - masinate ja
seadmete - eksport. 2021. aastaks prognoosib Rahandusministeerium ekspordikäibe kasvu 5,8%
võrra, millega ei jõuta ekspordikäibe kogusummas siiski veel 2019. aasta tasemeni.
Krediidikindlustuse kasutamine maailmas püsis 2020. aastal varasemaga võrreldes samal tasemel.
Lääne-Euroopas on keskmiselt kindlustatud kuni 15% ettevõtete kogukäibest. Euler Hermese
hinnangul on Lääne-Euroopas kindlustatud ca 50% ekspordikäibest, mis seondub kaupade ja teenuste
müügiga krediiditingimustel. Swiss Re hinnangul on Eesti turult kogutavate krediidikindlustuse
maksete maht ca 11 miljonit eurot. Kogutud kindlustusmakseid arvesse võttes on Aktsiaseltsi turuosa
Eestis ligikaudu 17%.
Kogu maailmas jaguneb ligikaudu 85% krediidikindlustuse turust nelja suure teenusepakkuja vahel,
ülejäänud turg jaguneb riiklike ekspordikrediidiagentuuride vahel. Tulenevalt COVID-19
pandeemiast võis 2020. aastal märgata erakapitalil põhinevate krediidikindlustusandjate riskiisu
mõningast vähenemist. Mitmed riigid otsustasid COVID-19 pandeemia tagajärgede leevendamiseks
kasutada meetmeid krediidikindlustuse pakkumise ja kasutamise soodustamiseks, võimaldades
krediidikindlustuse pakkujatel osa saada riiklikest kahjude maandamise mehhanismidest eeldusel, et
krediidikindlustusandjad ei muuda riskivõtmise aluseid. Eesti turul piiriüleselt teenuseid pakkuvate
krediidikindlustusandjate riskiisu mõnevõrra vähenes, seda näitas klientide käitumine ja tagasiside
Aktsiaseltsile.
Kindlustustegevus
Aktsiaseltsi poolt kindlustatud käive kasvas 2020 aastal 10%, kokku 716 miljoni euroni. Sellest oli
kindlustatud eksporditehingute käive 451 miljonit eurot, mis suurenes eelmise aastaga võrreldes
15,7%. Eesti-sisene kindlustatud käive kasvas aastaga 2,6% (266 mln euroni) ning see oli
ootuspärane, sest strateegia alusel toetab Aktsiaselts eelkõige Eesti eksportööre.
COVID-19 pandeemia puhkemise järel suurenes ettevõtjate huvi Aktsiaseltsi teenuste, sh riigi
edasikindlustusega krediidikindlustuse teenuste, suhtes. Eriti märgatav oli see aprillis ja mais.
4
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Hinnanguliselt kindlustas Aktsiaselts 2020 aastal 3% Eesti ettevõtjate ekspordikäibest. Suurimad
kindlustatud ekspordi sihtriigid ühtivad Eesti ettevõtjate ekspordi sihtriikidega. Enim kindlustati
arveid, mille Eesti eksportöörid väljastasid Rootsis, Soomes ja Lätis asuvatele ostjatele. Käibe
pingereas järgnesid neile Leedus ja Saksamaal asuvad ostjad. Väiksematest ja kaugematest riikidest
kindlustasid Eesti eksportöörid Aktsiaseltsi teenuste abil Jordaania, Kõrgõzstani, Vietnami ja
Alžeeria ostjate makseriske.
Sihtriikide TOP’is oli suurimaks tõusjaks Saksamaa, millele järgnesid määratud krediidilimiitide
suurenemise poolest Suurbritannia ja Itaalia.
Rootsi
Soome
Läti
Leedu
Saksamaa
Poola
Norra
Itaalia
Ameerika Ühendriigid
Suurbritannia
Prantsusmaa
0,0 5,0 10,0 15,0 20,0 25,0 30,0 35,0
2020 2019
Määratud krediidilimiitide sihtriikide TOP 31.12 seisuga, miljonites eurodes
Määratud krediidilimiitide portfelli muutused olid suuresti kooskõlas kindlustatud käibe muutustega.
Üldine ostjatele määratud krediidilimiitide portfell kasvas 15% (358 mln euroni). Seejuures tuli kogu
kasv välisriikide ostjatele määratud krediidilimiitide arvelt, Eesti-siseste ostjate krediidilimiitide
portfell jäi samale tasemele.
Kokku oli Aktsiaseltsi teenuste abil 2020. aasta lõpuks kindlustatud pea 4700 ostja maksejõuetusest
tulenev risk. Majandusaasta lõpu seisuga oli määratud krediidilimiite ostjatele arvuliselt kokku 5538.
Väljastatud krediidilimiitidest oli 71% (2019. a 69%) seotud välisriikide ostjate kindlustamisega 67
välisriigis (2019. a 61 riigis). Ekspordi riikliku tagamise seaduse alusel on kindlustatud 41% määratud
krediidilimiitidest (2019. a 10,6%), mille kasv eelneva aastaga võrreldes on tingitud Euroopa
Komisjoni otsusest käsitleda kõiki riike ajutiselt turukõlbmatu riski riikidena. Ülejäänud
krediidilimiitide jääkriski maandamiseks kasutab Aktsiaselts turupõhist edasikindlustust.
Riikliku eksporditagatise varasemast suuremas ulatuses väljastamine on toimunud Euroopa
Komisjoni 27.03.2020 otsuse järel. COVID-19 pandeemiast tingitud kriisi mõju tasandamiseks
5
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
muutis Euroopa Komisjon 27.03.2020 otsusega turukõlbuliku riski riikide loetelu, mis on sätestatud
„Komisjoni teatise liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes“ lisas. Alates 27.03.2020 käsitatakse kõiki
loetelus toodud riike ajutiselt turukõlbmatu riski riikidena, sest COVID-19 leviku üheks tagajärjeks
on erakapitalil põhinevate krediidikindlustusandjate riskiisu vähenemine ja nende pakutavate teenuse
kättesaadavuse langus.
Aktsiaselts hüvitas 2020. aastal kahjusid kokku 0,6 mln euro väärtuses (2019. a 0,3 mln eurot). Sellest
summast oli 74% (2019. a 68%) seotud välismaiste ostjate tasumata arvete tõttu tekkinud kahjudega.
Suurim väljamakstud kindlustushüvitis seondus Eesti ettevõtte Bulgaarias asuval ostjal tekkinud
makseraskustega. Hoolimata COVID-19 pandeemia tagajärjel tekkinud kriisist, püsis kahjude tase
aruandeaastal tavapärasena.
Investeerimistegevus
Aktsiaseltsi investeerimistegevus oli aruandeaastal mõjutatud COVID-19 pandeemia puhkemise järel
toimunud langusest väärtpaberiturgudel. COVID-19 pandeemia puhkemisele järgnenud kriisi
tingimustes langes lühiajaliselt Aktsiaseltsi investeerimisportfellis olevate võlakirjade turuväärtus,
kuid vaatamata sellele ületas investeerimisportfelli turuväärtus endiselt selle nominaalväärtust.
Võlakirjade turuväärtus langes järsult, kuid aruandeaasta kolmandas ja neljandas kvartalis
väärtpaberiturud taastusid. Aruandeaasta lõpuks kujunes investeerimisportfelli aastaseks tootluseks
1,3%. Aktsiaseltsi investeerimisportfelli suurus oli 31.12.2020 seisuga 17,9 miljonit eurot.
Investeerimistegevusse olid kaasatud kattevara ja omavahendid, edasikindlustusandja (riigi)
deposiidi vahendeid investeerimistegevusse kaasatud ei olnud. Aktsiaselts lähtus investeerimisel
endiselt konservatiivsuse põhimõttest ning paigutas vahendeid vaid tugeva krediidireitinguga ja
madala riskisusega võlakirjadesse.
Aktsiaseltsi investeeringute juhtimise tegevuspõhimõtete eesmärk on tagada lähtumine mõistlikkuse
põhimõttest, mille rakendamine on kohustuslik tulenevalt kindlustusandjate tegevuse aluseid
määratlevatest õigusaktidest.
Investeerimistegevusega seotud riskide maandamiseks on Aktsiaseltsi nõukogu kehtestanud
mitmesuguseid piiranguid. Näiteks on sätestatud piirmäärad võlakirjade sektoripõhisele jaotusele,
Euroopa Liidu, Islandi, Šveitsi ja Norra riikide valitsuste võlakirjade lubatavale osakaalule
investeerimisportfellis, ühe investeeringu suurimale lubatavale väärtusele ning võlakirjade
tähtaegadele. Intressiriski maandamiseks peab Aktsiaselts järgima konservatiivset hoiakut ning
paigutama raha vaid madala riskiga instrumentidesse, mille intressimäärade käitumine on ettearvatav.
Aktsiariski maandamiseks on seatud piirang, et aktsiatesse on lubatud paigutada üksnes kuni 10%
omavahenditest ja kattevarast moodustatud investeerimisportfelli kaasatud vahenditest. Valuutariski
maandamiseks on kehtestatud nõue, et Aktsiaselts võib vahendeid paigutada vaid eurodes väljastatud
instrumentidesse. 2020. aasta lõpu seisuga olid kõik Aktsiaseltsi finantsvarad eurodes.
6
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Finantstulemus
2020. aastal kogutud brutokindlustusmaksed kokku ulatusid 2,1 miljoni euroni, tõustes aastaga
31,8%. Netokindlustusmakseteks peale edasikindlustust kujunes 1,0 miljonit eurot. Omakapitali ja
reservide investeerimistegevusest teenitud kasum jäi 0,3 miljoni euro tasemele, mis andis
investeerimisportfelli keskmiseks netotootluseks 1,3% aastas.
Aruandeperioodil esines 16 kahju väljamakset kokku brutosummas 0,6 miljonit eurot.
Edasikindlustust ja regressnõudeid arvesse võttes moodustasid kahjudega seotud otsesed ja kaudsed
kulud kokku 0,9 mln eurot. Tegevuskulud moodustasid 1,1 miljonit eurot. Tegevuskuludest 0,3
miljonit eurot oli seotud kindlustuslepingute sõlmimisega. Sõlmimiskulude suhe
brutokindlustusmaksetesse moodustas 16,8%. Neto kulude suhe kindlustusmaksetesse moodustas
82,8 %.
Kokkuvõttes lõpetas Aktsiaselts majandusaasta 0,3 miljoni euro suuruse kahjumiga.
Omakapital oli aasta lõpu seisuga 20,8 miljonit eurot ning bilansimaht 39,9 miljonit eurot.
Bilansimahust moodustasid enamuse finantsvarad (raha arvelduskontol ning investeerimisportfell)
kogumahus 37,4 miljonit eurot. Finantsvarasid hoidis Aktsiaselts 52,1% ulatuses tähtajalistel hoiustel
ja pangakontodel ning ülejäänu on investeeritud võlakirjadesse, mida kajastatakse õiglases väärtuses
muutusega läbi kasumi/kahjumi.
tuhandetes eurodes 2020 2019
Kogutud kindlustusmaksed 2 109 1 600
Tulud kindlustusmaksetest netona edasikindlustusest 1 023 796
Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud netona
886 161
edasikindlustusest
Puhaskasum -304 619
Bruto kulusuhe 51,6% 62,6%
Neto kulusuhe 82,8% 102,0%
Neto kahjusuhe 84,7% 20,3%
31.12.2020 31.12.2019
Finantsvarad 37 439 36 852
Bilansimaht 39 869 38 711
Omakapital 20 762 21 216
Bruto teenitud kindlustusmaksed brutokindlustusmaksed + ettemakstud kindlustusmaksete
eraldise muutus
Bruto kulusuhe (sõlmimiskulud + administratiivkulud) / bruto teenitud
kindlustusmaksed
Neto kulusuhe (sõlmimiskulud + administratiivkulud-edasikindlustuse
komisjonitasud) / neto teenitud kindlustusmaksed
7
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Neto kahjusuhe esinenud kahjunõuded neto edasikindlustusest / neto teenitud
kindlustusmaksed
Juhtimine
Aktsiaseltsi juhtis aruandeaastal kaheliikmeline juhatus, kuhu kuulusid Erki Aamer (esimees) ja
Rauno Mürk. Juhatuse liikmete vastutusalad jagunesid järgmiselt:
Erki Aamer: üldjuhtimine, riskijuhtimine, sisekontroll, finantsjuhtimine, hinnakujundus,
investeeringud, talitluspidevus ja teenuste arendus. Erki Aamer oli ka riskijuhtimise, siseauditi ja
aktuaarifunktsiooni korraldamise eest vastutavaks isikuks. Neist kahe viimase - siseauditi ja
aktuaarifunktsiooni - täitmine on edasiantud välistele teenusepakkujatele.
Rauno Mürk: kindlustuse turustamine, kliendisuhted. Rauno Mürk oli määratud ka isikuks, kes
vastutab kindlustuse turustamisega otseselt tegelevate töötajate sobivuse ja nõuetekohasuse eest.
Majandusaasta lõpul esitasid mõlemad juhatuse liikmed tagasiastumisavaldused. Juhatuse liikmete
volituste lõppemise aeg jäi 2021. aastasse.
Aktsiaseltsi nõukogu oli kuni 2020. aasta juuli lõpuni neljaliikmeline. Nõukogu koosseisu kuulusid
nõukogu esimees Lehar Kütt (Sihtasutuse KredEx juhatuse esimees kuni 04.10.2020) ja liikmed
Kertu Fedotov (Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik), Kristjan Värton
(DataCatering OÜ juhatuse liige) ning Kaido Kepp (IIZI Kindlustusmaakler AS-i juhatuse liige).
Alates 31.07.2020 kutsuti seoses volituste lõppemisega nõukogust tagasi Kertu Fedotov ja nõukogu
jätkas kolmeliikmelisena. 10.12.2020 üldkoosoleku otsusega kutsuti nõukogust tagasi Lehar Kütt
ning nimetati nõukogu liikmeks Ivo Kuldmäe (Sihtasutuse KredEx juhatuse esimees).
Aktsiaseltsi auditikomitee jätkas aruandeaastal varasemaga võrreldes samas koosseisus.
Auditikomitee liikmed olid Kertu Fedotov (esimees) ja Lehar Kütt, sõltumatu liikmena jätkas Erik
Štarkov (AS-i Eesti Energia riskijuhtimise ja siseaudititeenistuse juht).
Aktsiaseltsi juhtimissüsteem on üles ehitatud neljale võtmefunktsioonile: riskijuhtimise, siseauditi,
aktuaari ja vastavuskontrolli funktsioonid. Selline korraldus vastab kindlustusandja tegevuse aluseid
määratlevate õigusaktide nõuetele. Riskijuhtimissüsteem toimib kolme kaitseliini põhimõttel.
Personal
Majandusaasta jooksul värbas Aktsiaselts uusi töötajaid ning muutusid mõnede töötajate ülesanded.
Seeläbi parendati sisekontrollisüsteemi toimimist. Tulenevalt vajadusest leida tegutsemiseks
efektiivsemaid lahendusi ning pöörata suuremat tähelepanu klientide vajadustele, värbas Aktsiaselts
arendusjuhi.
2020. aasta lõpu seisuga töötas Aktsiaseltsis täistööajaga kokku 12 töötajat. Tööjõukulud 2020. aastal
moodustasid kokku 652 tuhat eurot.
8
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Audiitori poolt osutatud teenused
Aruandeperioodil ei ole Aktsiaseltsi audiitor lisaks kohustuslikule auditile muid teenuseid osutanud.
Vastutustundlik ettevõtlus
Aruandeaastal liitus Aktsiaselts Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga. Aruandeaastale eelneval
aastal allkirjastas Aktsiaselts riigi osalusega ühingute kokkuleppe vastutustundliku ettevõtluse
põhimõtete rakendamiseks.
Aktsiaselts arvestab tegevuses sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega eelkõige läbi asjakohase
kliendistrateegia kehtestamise, töökeskkonnast hoolimise ning vastutustundliku ettevõtluse
põhimõtetest lähtuva juhtimiskultuuri rakendamise. Aktsiaselts pöörab tähelepanu korruptsiooniohu
vältimisele ning on selleks kehtestanud selgepiirilised reeglid, mis hõlmavad nii otsustusprotsesside
läbipaistvuse tagamist kui ka keeldu vastu võtta lubamatuid soodustusi.
Aktsiaseltsi tegevusele kohalduvad ka OECD soovituslikud regulatsioonid sotsiaalsete ja
keskkonnamõjudega arvestamiseks ning korruptsiooniohu vältimiseks rahvusvahelistes
äritehingutes.
Suunad aastaks 2021
2021. aastal jätkab Aktsiaselts pakutavate teenuste tutvustamist Eesti eksportööridele, julgustades
neid astuma tehingutesse uute ostjatega või tegemaks tehinguid uutel turgudel. Teenuste tutvustamise
ja teadlikkuse kasvatamise abil soovib Aktsiaselts ühtlasi saavutada ärimahtude kasvu.
Aktsiaselts plaanib 2021. aastal jätkata teenusetingimuste uuendamist selleks, et need vastaksid
paremini kindlustusvõtjate vajadustele.
Arvestades COVID-19 pandeemiast tulenevat ebakindlust ja Euroopa Komisjoni poolt loodud
võimalust riikliku eksporditagatise väljastamiseks varasemast suuremas mahus, on Aktsiaselts
seadnud eesmärgiks selle, et Aktsiaseltsis kindlustatud Eesti ettevõtjate ekspordikäive suureneb
2021. aastal vähemalt 4,0%ni (2020. aastal ca 3%). Eelarvestatult tähendab see kindlustatud
ekspordikäivet vähemalt 588 miljonit eurot.
Aktsiaselts ei plaani Eestis asuvate ostjate makseriskide kindlustamisega seotud krediidikindlustuse
teenuste mahu suurenemist. Lähtuvalt omaniku ootusest Aktsiaseltsile, on eesmärk suunata
turustamise tegevustes fookus senisest veelgi enam eksportivatele ettevõtjatele. Aktsiaseltsi
missiooniks on pakkuda eksportijatele krediidikindlustuse teenustega tuge ka ebastabiilses
majanduskonjunktuuris.
9
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE 2020
Tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus
(edaspidi Aktsiaselts) põhikirja punktist 5.2.3 on Aktsiaseltsil kohustus rakendada juhtimises hea
ühingujuhtimise tava ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandes.
Aktsiaselts järgib hea ühingujuhtimise tava põhimõtteid. Vähesed erandid on tingitud organisatsiooni
väiksusest. Allpool on kirjeldatud erandeid ja nende põhjuseid.
Üldkoosolek
Põhikirja punkti 3.2.2 kohaselt toimub aktsionäride korraline üldkoosolek üks kord aastas nelja kuu
jooksul Aktsiaseltsi majandusaasta lõppemisest arvates. Põhikirja punkti 3.2.3 kohaselt toimub
erakorraline koosolek äriseadustikus ja teistes õigusaktides ettenähtud korras ja juhtudel.
Aktsiaseltsi aktsionärid 2020. aastal olid Eesti Vabariik ja Sihtasutus KredEx. Eesti Vabariigile
kuuluva enamusosaluse valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2020. aastal
toimusid korraline üldkoosolek ning kaks erakorralist üldkoosolekut, kus osaluse valitsejat esindas
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister. Sihtasutust KredEx esindas üldkoosolekul juhatuse
esimees. Aktsionäridele oli tagatud võrdne õigus osaleda üldkoosolekul, võtta sõna päevakorras
esitatud teemadel ning esitada põhjendatud küsimusi ja teha ettepanekuid. Üldkoosolekul osales ka
aktsiaseltsi juhatuse esimees. Aktsiaseltsi põhikirja kohaselt ei ole aktsiatele antud selliseid õigusi,
mis tooks kaasa aktsionäride ebavõrdse kohtlemise hääletamisel.
Korralisel üldkoosolekul 2020. aasta aprillis kinnitati Aktsiaseltsi 2019. a majandusaasta aruanne.
Kasumi jaotamine oli üldkoosoleku päevakorras eraldiseisva teemana ja selle kohta võeti vastu eraldi
otsus. Üldkoosolek otsustas 2019. a majandusaasta puhaskasumist osa maksta välja dividendidena,
osa suunata kohustuslikku reservkapitali ning jätta ülejäänud jaotamata kasum jaotamata. Korraline
üldkoosolek otsustas pikendada nõukogu liikme Lehar Küti volitusi.
Erakorralistel üldkoosolekutel 2020. aasta juulis ja detsembris kehtestati Aktsiaseltsi põhikiri uues
redaktsioonis, määrati Aktsiaseltsi nõukogu liikmete arvuks kolm, pikendati nõukogu liikme Kristjan
Värtoni volitusi, kutsuti volituste lõppemisel nõukogust tagasi Kertu Fedotov, nimetati Aktsiaseltsi
audiitorettevõtjaks aastatel 2020 – 2023 KPMG Baltics OÜ, kutsuti Aktsiaseltsi nõukogust tagasi
Lehar Kütt ja nimetati nõukogu liikmeks Ivo Kuldmäe.
Üldkoosolekute läbiviimisel lähtus Aktsiaselts hea ühingujuhtimise tavas kirjeldatud põhimõtetest.
Hea ühingujuhtimise tavast kalduti kõrvale üldkoosoleku kokkukutsumise kohta teabe avaldamist
puudutavate sätete osas. Nimelt näeb hea ühingujuhtimise tava muuhulgas ette üldkoosoleku
kokkukutsumise teate, üldkoosoleku päevakorraga seotud olulise teabe ja aktsionäride poolt
üldkoosoleku päevakorras olevate teemade kohta tehtud ettepanekute avaldamise Aktsiaseltsi
veebilehel. Arvestades asjaolu, et Aktsiaseltsil on aktsionäre vaid kaks ning teabe edastamine
Aktsiaseltsi ja aktsionäride vahel toimib tõrgeteta, ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisega seotud
teabe avaldamine veebilehel vajalik ega otstarbekas. Hea ühingujuhtimise tava seesugune nõue on
10
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
kehtestatud silmas pidades laia aktsionäride ringiga äriühinguid ning on Aktsiaseltsi puhul
ebaproportsionaalne. Ka ei osalenud üldkoosolekul kõik juhatuse liikmed, vaid kutsutud oli juhatuse
esimees. Nimetatu oli tingitud juhatuse liikmete vastutuse jaotusest, mida on kirjeldatud allpool.
Nõukogu
Aktsiaseltsi põhikirja punkti 3.3.2 kohaselt on nõukogul kolm kuni viis liiget. Nõukogu liikmete arvu
määrab üldkoosolek lähtudes aktsiaseltsi suurusest, majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada
äriseadustikus sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Üldkoosoleku 13.07.2020 otsusega
on nõukogu liikmete arvuks määratud kolm.
Kuni 31.07.2020 oli Aktsiaseltsi nõukogu neljaliikmeline. Nõukogu koosseisu kuulusid nõukogu
esimees Lehar Kütt (Sihtasutuse KredEx juhatuse esimees) ja liikmed Kertu Fedotov
(Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik), Kristjan Värton (DataCatering OÜ
juhatuse liige) ning Kaido Kepp (IIZI Kindlustusmaakler AS-i juhatuse liige). Üldkoosolek kutsus
volituste lõppemisel 31.07.2020 nõukogust tagasi Kertu Fedotovi ning nõukogu jätkas
kolmeliikmelisena. 10.12.2020 kutsus üldkoosolek nõukogust tagasi Lehar Küti ning nimetas
nõukogu liikmeks Ivo Kuldmäe. 17.12.2020 nõukogu koosoleku otsusega valiti Ivo Kuldmäe
nõukogu esimeheks.
Nõukogul on õigusaktides ettenähtud õigused ja kohustused. Nõukogu pädevus on määratletud
Aktsiaseltsi põhikirjas. Nõukogu planeerib Aktsiaseltsi tegevust ja korraldab Aktsiaseltsi juhtimist
ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu otsustab igapäevase majandustegevuse
raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu kinnitab Aktsiaseltsi strateegia ja aastaeelarve ning
olulised tegevuspõhimõtted, sh riskijuhtimise strateegia.
Nõukogu töökord on kehtestatud aktsionäride poolt. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek.
Nõukogu koosolekud toimuvad Aktsiaseltsi põhikirja punkti 3.3.5 kohaselt vastavalt vajadusele, kuid
mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Põhikirja punkti 3.3.7 kohaselt võib nõukogu otsuseid
vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad vähemalt kirjalikult
taasesitatavas vormis kõik nõukogu liikmed. Nimetatud moel otsuste vastuvõtmise korda reguleerib
täpsemalt nõukogu töökord.
2020. aastal on nõukogu koosolekud toimunud üheksal korral. Ühel korral on nõukogu liikmed otsuse
teinud kirjaliku hääletamise teel koosolekut kokku kutsumata. Neljal korral on nõukogu vastavalt ÄS
§ 323 lg 6, etteteatamiseta ja hääletusprotokollita vormistanud kõigi liikmete nõusolekul vastuvõetud
otsused.
Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse on kindlaks määranud üldkoosolek lähtudes
riigivaraseadusest ja Aktsiaseltsi põhikirjas nõukogu liikme tasustamise kohta sätestatust. Põhikirja
punkti 3.3.12 kohaselt määratakse nõukogu liikmetele võrdne tasu. Nõukogu esimehele võidakse
määrata suurem tasu. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogu liikmele hüvitist ei maksta.
Nõukogu liikmete tasustamist reguleerib üldkoosoleku poolt kehtestatud nõukogu töökord. Selle
kohaselt makstakse nõukogu liikmele tasu üldkoosoleku otsusega kindlaks määratud tasu määra
alusel.
11
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Üldkoosoleku 31.07.2017 otsusega on määratud nõukogu liikmele makstava tasu suuruseks 400 eurot
kuus ning nõukogu esimehele makstava tasu suuruseks 600 eurot kuus. Andmed nõukogu liikmetele
makstava tasu suuruse kohta on kättesaadavad Aktsiaseltsi veebilehel. Kokku maksti 2020. aastal
nõukogu liikmetele tasusid summas 30 191 eurot (sh lisatasud auditikomitee töös osalenud nõukogu
liikmetele).
Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ei kasuta Aktsiaseltsile tehtud
ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses Aktsiaseltsi ja aktsionäride huvidest.
Nõukogu liikmed järgivad ÄS § 324 sätestatud konkurentsikeeldu ning KindlTS § 109 sätestatud
tegutsemispiiranguid. Nõukogu liikmed deklareerivad isiklikud majanduslikud huvid enne ametisse
astumist ning regulaarselt sagedusega kord aastas. Nõukogu liikmete sobivust, sh huvide konfliktide
ja ametiülesannetele pühendatava aja aspektist, hindab ametisse nimetamisel üldkoosolek ning
täiendavalt Finantsinspektsioon. Hilisemad korduvad hindamised teostab nõukogu regulaarselt
vähemalt sagedusega kord aastas. 2020. aastal nõukogu liikmete tegevusega seoses huvide konflikte
ei tuvastatud. Nõukogu koosseisu avaldab Aktsiaselts oma veebilehel.
Nõukogu organid
Aktsiaselts on avaliku huvi üksus, kellel on vastavalt AudS § 99 kohustuslik moodustada
auditikomitee. Auditikomitee moodustamise näeb ette ka põhikirja p 3.6.1. Auditikomitee on
nõukogule nõuandev organ audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise,
järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas.
Auditikomitee lähtub oma tegevuses, sh otsuste vastuvõtmisel, AudS § 98 ja rahandusministri
määrusest Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ning riigi
asutatud sihtasutuse auditikomitee moodustamise ja tasustamise ning töökorra põhimõtted. Nõukogu
töökorras on eelnimetatud rahandusministri määruse järgimisel rakendatavaid põhimõtteid
mõnevõrra täpsustatud.
Auditikomitee liikmeteks olid 2020. aastal Kertu Fedotov (esimehena), Lehar Kütt ja Erik Štarkov
(AS Eesti Energia riskijuhtimise ja siseauditi üksuse juht).
Aktsiaselts maksab auditikomitee liikmetele tasu auditikomitee töös osalemise eest. Üldkoosolek on
21.12.2017 otsustanud nõukogu liikmetest auditikomitee liikmetele tasu määramise. Otsuse kohaselt
makstakse nõukogu liikmele, kes osaleb auditkomitee tegevuses täiendavat tasu kalendrikuude eest,
mil nõukogu liige osales auditikomitee koosolekul järgnevalt: auditikomitee liikmele 25%
Aktsiaseltsi nõukogu liikme tasust ja auditikomitee esimehele eelnimetatust 50% suuremat tasu.
Auditikomitee liikmele, kes ei ole Aktsiaseltsi nõukogu liige, tasu maksmise on otsustanud
Aktsiaseltsi nõukogu: auditikomitee liikme tasu suurus on 400 eurot kuus ja auditikomitee esimehe
tasu 600 eurot kuus, makstakse kalendrikuu eest, mil auditikomitee liige osales auditikomitee
koosolekul.
Andmed auditikomitee koosseisu ja ülesannete kohta avaldab Aktsiaselts oma veebilehel.
12
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Juhatus
Aktsiaseltsi juhatus esindab Aktsiaseltsi ja juhib selle igapäevast majandustegevust iseseisvalt,
kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult otstarbekalt lähtudes
eesmärgist tagada Aktsiaseltsi jätkusuutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale.
Juhatus tagab kehtivate õigusaktide täitmise Aktsiaseltsi poolt ning riskijuhtimise ja sisekontrolli
toimimise (sh analüüsib ja arvestab Aktsiaseltsi tegevust mõjutavaid riske, tagab vajalike sise-
regulatsioonide kehtestamise, jälgib aruandlusahelate toimimist ning teeb vajadusel korrektuure).
Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Põhikirja punkti 3.4.2 kohaselt
võib juhatusse kuuluda 2 kuni 5 liiget ning põhikirja punkti 3.4.3 kohaselt määrab juhatuse esimehe
nõukogu.
Juhatuse esimehena oli 2020. aastal tegev Erki Aamer. Lisaks Erki Aamerile kuulus juhatusse Rauno
Mürk.
Juhatuse liikmete tööülesanded ja vastutus on kirjeldatud juhatuse liikmete ja Aktsiaseltsi vahel
sõlmitud juhatuse liikme lepingutes. Juhatuse esimehe vastutusalasse kuuluvad üldjuhtimine,
riskijuhtimine, sisekontroll, finantsjuhtimine, hinnakujundus, investeeringud, talitluspidevus ja
teenuste arendus. Juhatuse liikme vastutusalasse kuuluvad kindlustuse turustamine ja kliendisuhted.
Aktsiaseltsi põhikirja punkti 3.4.9 kohaselt võib juhatuse liikmele tasu maksta üksnes temaga
sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades
tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab
Aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning Aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni.
Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele
eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu. Lahkumishüvist võib juhatuse
liikmele maksta vaid juhul, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi nõukogu algatusel enne juhatuse
liikme volituste lõppemist. Lahkumishüvitist ei või maksta rohkem kui juhatuse liikme
tagasikutsumise ajal kehtiva kolme kuu tasu ulatuses.
Aktsiaseltsi juhatuse liikmete tasumäärad on kindlaks määratud nõukogu poolt ning nendes on
juhatuse liikmetega kokku lepitud Aktsiaseltsi ja juhatuse liikmete vahel sõlmitud juhatuse liikme
lepingutes. Juhatuse liikmete tasu koosneb fikseeritud tasust, mille suuruse on määranud nõukogu ja
tulemustasust ehk aastaboonusest, mille maksmise võib nõukogu otsustada lähtudes tasustamist
puudutavast sise-eeskirjast juhatuse liikme heade töötulemuste korral. Nõukogu hindab juhatuse
liikmete töötulemusi kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete eesmärkide saavutamisel. Nõukogu võib
juhatuse liikmele väljamakstavat tulemustasu vähendada, väljamaksmise peatada või väljamakstud
tulemustasu osaliselt või täielikult tagasi nõuda kolme aasta jooksul juhatuse liikmele tulemustasu
maksmise otsuse tegemisest arvates, kui Aktsiaselts majandustulemused on eelneva perioodiga
võrreldes märkimisväärselt halvenenud, juhatuse liige ei täida enam tulemustasu maksmise
kriteeriume või kui tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral
ebatäpseks või ebaõigeks.
13
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
2020. aastal maksti juhatuse liikme tasusid koos sotsiaalmaksuga kokku summas 181 015 eurot.
Tulemustasusid maksti juhatuse esimehele 2,5-kordse põhitasu ja juhatuse liikmele ühekordse
põhitasu ulatuses.
2020. aastal tehinguid Aktsiaseltsi ja juhatuse liikmega seotud äriühingu vahel ei tehtud.
Juhatuse liikmed ei tegutsenud 2020. aastal ettevõtluses Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ega täitnud
muid tööülesandeid juhatuse liikme kohustuste täitmise kõrval. Juhatuse liikmed lähtuvad nõukogu
poolt kehtestatud huvide konfliktide vältimise korrast. Juhatuse liikmed deklareerivad isiklikud
majanduslikud huvid enne ametisse astumist ning regulaarselt sagedusega kord aastas. Juhatuse
liikmed peavad kinni ÄS § 312 sätestatud konkurentsikeelust ning KindlTS § 109 sätestatud
tegevuspiirangutest. Juhatuse liikmete sobivust, mh huvide konfliktide ja ametiülesannetele
pühendatava aja aspektidest lähtuvalt, hindab nõukogu ning täiendavalt Finantsinspektsioon. 2020.
aastal juhatuse liikmete tegevusega seoses huvide konflikte ei tuvastatud.
Teabe avaldamine
Aktsiaselts kohtleb aktsionäre teabe avaldamisel võrdselt. Nagu ülal mainitud, ei kasutata
aktsionäridele teabe edastamiseks Aktsiaseltsi veebilehte, kuna Aktsiaseltsil on vaid kaks aktsionäri,
keda teavitatakse olulistest asjaoludest otse.
Aktsiaselts avaldab oma veebilehel majandusaasta aruande (sealhulgas ühingujuhtimise aruanne
eraldi peatükina); vahearuanded (kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne); ÄS § 333 kohased
nõukogu aruanded, milles nõukogu näitab, kuidas nõukogu on Aktsiaseltsi tegevust aruandeaastal
korraldanud, juhtinud ning järelevalvet teostanud; põhikirja; üldkoosoleku otsused (sh nõukogu
koosseisu ning nõukogu liikme tasu puudutuavad otsused); juhatuse koosseisu; andmed
audiitorettevõtja kohta; Aktsiaseltsi üldised eesmärgid ning teated Aktsiaseltsi tegevust puudutavate
oluliste asjaolude ja sündmuste kohta. Andmed juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasude kohta
avaldab Aktsiaselts ühingujuhtimise aruande ning nõukogu aruande koosseisus. Lähtuvalt RahaPTS
nõuetest on Aktsiaselts esitanud äriregistrile andmed tegelike kasusaajate kohta.
Aktsiaselts on finantsjärelevalve subjekt ning avaldab regulaarselt õigusaktidega ettenähtud korras
ning ulatuses teavet Finantsinspektsioonile, samuti avalikustab oma veebilehel solventsuse ja
finantseisundi aruanded, milles muuhulgas kirjeldab Aktsiaseltsi juhtimissüsteemi korraldust ja
toimimist.
Finantsaruandlus ja auditeerimine
Aktsiaselts koostab finantsaruanded vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele rahvusvahelistele
finantsaruandluse standarditele ning kehtivatele Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidele. Majandusaasta
aruande koostamise eest vastutab juhatus.
14
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Audiitori valikul hinnatakse audiitori sobivust muuhulgas huvide konflikti vältimise aspektist.
Audiitoril võimaldatakse viia auditeerimine läbi vastavalt õigusaktidele (sh rahvusvahelised
auditeerimise standardid). Audiitor tutvustab auditeerimise järeldusi nõukogule ning talle tagatakse
võimalus teha seda sõltumatult juhatuse võimalikest mõjutustest. Kuivõrd Aktsiaselts on avaliku huvi
üksus, on audiitorettevõtjal ka kohustus anda auditikomiteele ülevaade osutatud teenustest ja
olulisematest tähelepanekutest ning esitada ettepanekuid riskijuhtimise ja kontrollisüsteemide kohta,
samuti esitada auditikomiteele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 11
nimetatud täiendav aruanne.
2020. a majandusaasta aruande kinnitamine toimus tavapäraselt. Juhatus esitas koostatud
majandusaasta aruande kontrollimiseks audiitorettevõtjale KPMG Baltics OÜ. Audiitorettevõtja
esindaja osales Aktsiaseltsi auditikomitee koosolekul, millel auditikomitee majandusaasta aruande
läbi. Pärast auditikomitee koosolekut vaatas auditeeritud majandusaasta aruande läbi nõukogu ning
koostas selle üldkoosolekule esitamiseks nõukogu aruande. Nõukogu näitas oma aruandes, et kiidab
juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande heaks. Majandusaasta aruande kinnitas üldkoosolek.
Üldkoosolekule esitati koos majandusaasta aruandega ka audiitori poolt teostatud kontrolli, mis
käsitles nõukogu ja juhatuse liikmete ärihuvisid ning tehinguid seotud osapooltega, tulemused.
15
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2020
KOONDKASUMIARUANNE
Eurodes
Lisa 2020 2019
Tulud kindlustusmaksetest, netona edasikindlustusest
Brutopreemiad 3 2 109 200 1 600 490
Edasikindlustaja osa brutopreemiatest 3 -1 062 931 -804 607
Muutus ettemakstud preemiate eraldises 3 -46 038 -1 848
Edasikindlustaja osa ettemakstud preemiate eraldise muutusest 3 23 020 2 229
Tulud kindlustusmaksetest kokku 1 023 251 796 264
Muud tulud
Tulu investeeringutest 4 263 816 659 635
Muud tegevustulud 5 394 922 325 627
Muud tulud kokku 658 738 985 262
TULUD KOKKU 1 681 989 1 781 526
Eraldised kindlustustegevusest, netona edasikindlustusest
Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud 6 - 1 716 850 -164 226
Edasikindlustuse osa kindlustushüvitistes ja
kahjukäsitluskuludes 6 830 983 2 831
Eraldised kindlustustegevusest netona kokku -885 867 -161 395
Tegevuskulud
Kindlustuslepingute sõlmimiskulud 7 -347 208 -232 556
Administratiivkulud 7 -717 675 -768 559
Tegevuskulud kokku -1 064 883 -1 001 115
KULUD KOKKU -1 950 750 -1 162 510
KASUM/KAHJUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST -268 761 619 016
MUU KOONDKASUM (-KAHJUM) -35 276 0
ARUANDEAASTA PUHASKASUM (-KAHJUM) -304 037 619 016
Lehekülgedel 20-52 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
16
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
FINANTSSEISUNDI ARUANNE
Eurodes
Lisa 31.12.2020 31.12.2019
VARAD
Immateriaalne põhivara 8 1 626 3 330
Kasutamisõiguslikud varad 8 53 325 68 907
Muud nõuded 9 0 15
Viitlaekumised ja ettemakstud perioodide kulud 9 205 031 185 968
Nõuded kindlustustegevusest 9 454 087 513 578
Nõuded edasikindlustuslepingutest 9,15 1 716 533 1 086 576
Finantsinvesteeringud 10 22 933 119 24 761 000
Raha ja raha ekvivalendid 11 14 505 508 12 091 241
VARAD KOKKU 39 869 229 38 710 615
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Aktsiakapital 12 19 173 600 19 173 600
Kohustuslik reservkapital 12 114 136 83 185
Jaotamata kasum (-kahjum) 1 474 586 1 959 574
Omakapital kokku 20 762 322 21 216 359
Riikliku edasikindlustuse kahjureserv 13 14 940 430 14 584 660
Kohustused kindlustuslepingutest 14 3 443 575 2 235 699
Kohustused edasikindlustuslepingutest 15 289 791 343 182
Muud kohustused kindlustustegevusest 16 433 111 330 716
Kohustused kokku 19 106 907 17 494 256
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 39 869 229 38 710 615
Lehekülgedel 20-52 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
17
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
RAHAVOOGUDE ARUANNE
Eurodes
Lisa 2020 2019
Rahavood äritegevusest
Laekunud kindlustusmaksetest 2 190 374 1 625 573
Laekunud muust tegevusest 225 426 193 023
Tagastatud sihtfinantseeringud 0 -2 500 000
Tasutud edasikindlustusmaksed -324 590 -427 087
Laekunud edasikindlustusmaksed 38 895 0
Väljamakstud dividendid -150 000 0
Makstud ettevõtte tulumaks -35 276 0
Makstud tegevuskulud -1 208 159 -1 089 210
Väljamakstud kahjud ja kahjukäsitluskulud -609 157 -316 961
Tagasilaekunud regressid 223 873 337 954
Investeeritud fikseeritud tulumääraga väärtpaberitesse -5 162 422 -6 357 680
Laekunud fikseeritud tulumääraga väärtpaberite müügist 3 946 554 4 437 146
Investeeritud tähtajalistesse hoiustesse -5 000 000 -8 000 000
Laekunud tähtajalistest hoiustest 8 000 000 8 000 000
Laekunud intressid 278 750 237 879
Rahavood äritegevusest kokku 2 414 267 -3 859 363
Rahavood investeerimistegevusest
Põhivara soetamine 8 0 0
Rahavood investeerimistegevusest kokku 0 0
RAHAVOOD KOKKU 2 414 267 -3 859 363
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 12 091 241 15 950 604
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 11 14 505 508 12 091 241
Muutus raha-ja pangakontode jääkides 2 414 267 -3 859 363
Lehekülgedel 20-52 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
18
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE
Eurodes
Kohustuslik Jaotamata
Aktsiakapital reservkapital kasum Kokku
Seisuga 31.12.2018 19 173 600 83 185 1 340 557 20 597 343
Aruandeperioodi koondkasum 0 0 619 017 619 017
Seisuga 31.12.2019 19 173 600 83 185 1 959 574 21 216 359
Aruandeperioodi koondkasum 0 0 -304 037 -304 037
Dividendid 0 0 -150 000 -150 000
Reservkapitali muutus 0 30 951 -30 951 0
Seisuga 31.12.2020 19 173 600 114 136 1 474 585 20 762 322
Lisateave omakapitali kohta on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisas 12 ning
arvestuspõhimõtte muudatuse kohta lisas 1.
Lehekülgedel 20-52 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
19
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD
Lisa 1. Aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid
AS KredEx Krediidikindlustus (edaspidi Aktsiaselts), asukohaga Hobujaama 4, Tallinn, on Eesti
Vabariigis registreeritud kahjukindlustusselts. Aktsiaseltsi aktsiatest kuulub 2/3 Eesti Vabariigile,
keda esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning 1/3 Sihtasutusele KredEx.
Põhitegevusalaks on kahjukindlustusteenuse osutamine. Ainsaks kindlustusliigiks on
krediidikindlustus.
Juhatus kiitis raamatupidamise aastaaruande avalikustamise heaks 25.märtsil 2021. Eesti Vabariigi
äriseadustiku nõuete kohaselt kinnitatakse juhatuse koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud
majandusaasta aruanne, mis sisaldab ka raamatupidamise aastaaruannet, aktsionäride üldkoosolekul.
Aktsionäridel on õigus juhatuse koostatud ja esitatud majandusaasta aruanne jätta kinnitamata ning
nõuda uue aruande koostamist.
1. Koostamise alused
AS KredEx Krediidikindlustus raamatupidamise aruanded on koostatud vastavalt Rahvusvaheliste
Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) poolt väljatöötatud Rahvusvahelistele
Finantsaruandluse Standarditele ja nende tõlgendustele, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu
(IFRS EL) poolt ja jõustunud 2020. aasta kohta.
Raamatupidamisaruannete koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud
teatud finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi/kahjumi ning
regressinõuded, mille kajastamine on kassapõhine vastavalt regressinõuete laekumisele.
Juhtkonna hinnangud
Finantsaruannete koostamine vastavalt Rahvusvahelistele Finantsaruandluse Standarditele (IFRS
EL) eeldab juhtkonnapoolsete hinnangute andmist ja otsuste ning eelduste kujundamist, mis
mõjutavad aruande kuupäeva seisuga esitatavate tulude, kulude, varade ja kohustiste jääke ning
tinglike varade ja kohustiste esitamist. Hinnangud ja nendega seotud eeldused baseeruvad eelmiste
perioodide kogemustel ja erinevatel muudel faktoritel, mida peetakse olemasolevatel asjaoludel
põhjendatuks. Saadud tulemuste põhjal tehakse varade ja kohustiste bilansilise väärtuse üle otsuseid,
mis ei ole muude allikate põhjal ilmsed. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima
teadmise kohaselt, võib hilisem tegelik tulemus tehtud eeldustest erineda.
Hinnanguid ja nende aluseks olevaid eeldusi vaadatakse üle järjepidevalt. Raamatupidamislike
hinnangute muudatusi kajastatakse muudatuse tegemise aastal, kui need puudutavad ainult antud
aruandeaastat, või muudatuse tegemise aastal ja järgmistel aastatel, kui need puudutavad antud ja
järgmisi aruandeaastaid.
20
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Kõige olulisemad hinnangutega seotud kriteeriumid, mis mõjutavad käesolevas aruandes esitatud
summasid, on seotud kindlustuslepingutest tulenevate kohustiste hindamisega. Hinnanguid
kasutatakse nii aruandekuupäeva seisuga toimunud ja teatatud kahjude suuruse (RBNS) kui ka
eeldatavalt toimunud, kuid teatamata kahjude (IBNR) suuruse hindamisel.
Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldise leidmisel on lähtutud statistilistest meetoditest, mis
põhinevad nõuete kujunemise ajaloolisel infol ning aktuaarsel eksperthinnangul. Toimunud ja
teatatud kahjude eraldise (RBNS) leidmisel lähtutakse juhtumipõhiselt olemasolevast
informatsioonist. Igal aruandekuupäeval vaadatakse üle eelnenud perioodi hinnangud ja toimunud
muutused ning eraldised hinnatakse vajadusel ümber. Toimunud muutused kajastuvad perioodi
kasumis/kahjumis. Kahjunõuete eraldisi ei diskonteerita. Kindlustustehniliste eraldiste (IBNR ja
RBNS) brutosumma 2020. a lõpus oli 3,4 mln eurot (2019. a. 2,1 mln eurot), millest
edasikindlustajate osa oli 1,7 mln eurot (2019. a. 1,0 mln eurot). Kindlustustehnilisi eraldisi on
kirjeldatud lisa 1 alapunktis 4.3.
Aktsiaselts usub, et 2020. aastal moodustatud eraldised on adekvaatsed ning vajadust möödumata
riskide eraldise moodustamiseks ei näe, kuid tulenevalt eraldiste moodustamise aluseks oleva
informatsiooni olemuslikust ebakindlusest, ei saa tagada, et need summad oleksid lõplikud (vt punkt
14).
Finantsvarade ja –kohustiste õiglase väärtuse hindamisel on juhtkond seisukohal, et nende bilansiline
väärtus ei erine oluliselt õiglasest väärtusest, kui aruandes ei ole märgitud teisiti.
2. Arvestus- ja esitusvaluuta
Raamatupidamisaruanded on esitatud eurodes, kui ei ole märgitud teisiti. Aktsiaseltsi arvestusvaluuta
on euro.
3. Välisvaluutas fikseeritud tehingud
Välisvaluutatehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud
Euroopa Keskpanga valuutavahetuskursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised on
seisuga 31.12.2020 ümber hinnatud eurodesse aruandepäeval ametlikult kehtinud Euroopa
Keskpanga vahetuskursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on
koondkasumiaruandes kajastatud perioodituluna või -kuluna.
4. Kindlustuslepingud
Kindlustusleping on leping, mille alusel Aktsiaselts võtab enda kanda kindlustusvõtja
märkimisväärse kindlustusriski, kokkuleppega kompenseerida kindlustusvõtjale määratletud
ebakindlast tuleviku sündmusest (kindlustusjuhtumist) põhjustatud kahju. Aktsiaselts sõlmib
klientidega kindlustuslepinguid nii lühi- kui ka pikaajaliste krediidiriskide katmiseks. Seisuga
21
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
31.12.2020 kuulus Aktsiaseltsi portfelli üheksa pikaajalise krediidiriski katmise lepingut (pikkustega
2 - 5 aastat). Ülejäänud lepingud olid lühiajaliste tehingute kindlustuslepingud.
Kõik AS KredEx Krediidikindlustus poolt sõlmitud lepingud klassifitseeruvad kindlustuslepinguteks
IFRS 4 mõistes.
4.1. Kindlustusmaksed
Bruto kindlustusmaksetena kajastatakse kindlustuslepingute sõlmimise järel saadud ja saadaolevad
kindlustusmaksed või, lepingu sõlmimise järel mitmes osamakses tasumise korral, need osamaksed,
mille maksetähtaeg jääb aruandeperioodi. Kui kindlustusmakse või lepingujärgse esimese osamakse
maksetähtaeg on hiljem kui kindlustuslepingu jõustumise kuupäev, lähtutakse kogutud
kindlustusmaksete kajastamisel lepingu jõustumise kuupäevast. Kindlustusmaksed ja osamaksed,
mis on laekunud lepingutele, mille jõustumise kuupäev on aruandekuupäevast hilisem, kajastatakse
ettemaksuna. Kindlustuslepingu katkemisel arvestatakse kindlustusmakse kindlustuskatte kehtimise
aja eest.
Edasikindlustuse osa bruto kindlustusmaksetes on edasikindlustuslepingute järgne osa bruto
kindlustusmaksetest, mis kuulub edasikindlustusandjatele vastavalt edasikindlustuslepingu
tingimustele.
4.2. Kindlustushüvitised
Kindlustushüvitistena kajastatakse koondkasumiaruandes kahjusid kindlustusjuhtumitest nende
väljamaksmisel. Kuni väljamaksmiseni kajastuvad hinnangulised kahjud rahuldamata nõuete eraldise
koosseisus ja kajastuvad koondkasumiaruandes vastava eraldise muutuse läbi.
Kahjude koosseisus kajastatakse lisaks makstud kahjudele ka nende käsitlemise kulud ning
tagasinõuetest saadav tulu. Edasikindlustuse osa tekkinud kahjunõuete kuludest hõlmab seda osa
kulust, mille ulatuses on kohustis edasikindlustajatel vastavalt edasikindlustuslepingu tingimustele.
4.3. Tehnilised eraldised
4.3.1. Ettemakstud preemiate eraldis
Ettemakstud preemiate eraldis moodustatakse jõusolevate kindlustuslepingute aruandekuupäevaks
toimumata kindlustusjuhtumitest tulenevate väljaminekute ja lepingute haldamisega seotud kulude
katteks. Ettemakstud preemiate eraldis moodustub üksikute lepingute ettemakstud preemiate eraldiste
kogusummast. Üksiklepingu ettemakstud preemiate eraldis näitab kogu kirjutatud preemia välja
teenimata osa, kusjuures preemia loetakse teenituks vastava möödunud kindlustuskaitse ajaga
22
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
proportsionaalselt (pro rata temporis põhimõttel). Kirjutatud preemia võetakse arvele osamaksete
kaupa (kui neid on rohkem kui üks), nende sissenõutavaks muutumise kuupäeval.
Edasikindlustaja osa ettemakstud preemiate eraldisest moodustab proportsionaalset
edasikindlustuskatet omavate lepingute ettemakstud preemiate eraldisest sama protsentuaalse osa,
mis edasikindlustusandja vastutus moodustab nende kindlustuslepingute koguvastutusest.
4.3.2. Rahuldamata nõuete eraldis
Rahuldamata nõuete eraldis koosneb kahest osast:
Teatatud, kuid lõpuni käsitlemata kahjude eraldis (RBNS), mis moodustatakse enne
aruandekuupäeva toimunud ja veel käsitluses olevate kindlustusjuhtumite lõplike või hinnanguliste
väljaminekute katmiseks. Nõude suurust hinnatakse juhtumhaaval, võttes arvesse kogu
hindamispäevaks teadaolevat informatsiooni ja kahjunõude muutumise eeldusi tulevikus. Eraldis
sisaldab ka käsitluskulusid, mille suurus määratakse kahjunõuete ja nende käsitlemise kulude
varasema info põhjal.
Edasikindlustaja osa teatatud, kuid lõpuni käsitlemata kahjude eraldises hõlmab seda osa, mille
ulatuses on kohustis edasikindlustusandjal vastavalt edasikindlustuslepingu tingimustele.
Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldis (IBNR), mis on hinnanguline eraldis tõenäoliselt
toimunud, kuid mitte teadaolevate kindlustuskahjude katteks. Eraldise suuruse määrab aktuaar,
kasutades muu hulgas statistilisi meetodeid, mis sisaldavad kahju teatamise perioodi pikkust,
eeldatavat kahju suurust, kahjusuhet, teenitud kindlustusmakseid ja teisi parameetreid. Eraldis
sisaldab ka hinnangulisi kahjukäsitluskulusid ning hinnangulisi tagasivõitmisi.
Edasikindlustaja osa toimunud, kuid registreerimata kahjude eraldises hõlmab seda osa, mille
ulatuses on kohustis edasikindlustusandjal vastavalt edasikindlustuslepingu tingimustele.
4.3.3. Möödumata riskide eraldis
Möödumata riskide eraldis moodustatakse juhul, kui ettemakstud preemiate eraldis ei ole
arvestuslikult piisav enne aruandekuupäeva kehtima hakanud kindlustuslepingute pärast aruande-
kuupäeva toimuvate kahjude ning lepingute haldamisega seotud kulude katmiseks.
Edasikindlustaja osa möödumata riskide eraldises arvutatakse vastavalt edasikindlustuse tingimustele
ja vaid siis, kui möödumata riskide eraldis on moodustatud.
Rahuldamata nõuete eraldisi ei diskonteerita.
23
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
4.4. Edasikindlustus
Aktsiaselts kasutab oma tegevuses eraedasikindlustust ning riiklikku edasikindlustust.
Eraedasikindlustus on sõlmitud kvootosalusega edasikindlustuslepinguna. Riiklikku edasikindlustust
reguleerib ekspordi riikliku tagamise seadus, mis sisaldab nii kvootosalusega kui ka
mitteproportsionaalset tüüpi edasikindlustusele (excess of loss) iseloomulikke tingimusi.
Edasikindlustuse preemiad ja saadud hüvitised kajastatakse koondkasumiaruandes ja
finantsseisundiaruandes brutomeetodil. Edasikindlustajate osa ettemakstud preemia eraldises ja
rahuldamata nõuete eraldises on kajastatud kooskõlas edasikindlustuslepingutega.
4.5. Edasikindlustuse komisjonitasud
Edasikindlustuse komisjonitasuna kajastatakse edasikindlustusandjatelt edasikindlustuslepingu
alusel saadud komisjonitasu, mille suurus on fikseeritud edasikindlustuslepingutes. Nõuded
edasikindlustuse komisjonitasude osas kajastatakse finantsseisundi aruandes lepingujärgse
nõudeõiguse tekkimise momendil, milleks on kokkulepitud tingimustel kindlustuslepingu sõlmimine
kliendiga ja sellelt arvestatud edasikindlustusmakse kajastamine.
5. Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse finantsseisundi aruandes panga arvelduskontodel olevaid
summasid ning üleöödeposiitide saldosid.
Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid otsesel meetodil.
6. Finantsvarad
Sõltuvalt finantsvarade omandamise eesmärgist ja juhtkonna plaanidest klassifitseeritakse
finantsvarad järgmistesse kategooriatesse:
1. Finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi/kahjumi
2. Laenud ja nõuded
3. Lunastustähtajani hoitavad investeeringud
4. Müügivalmis finantsvarad
Finantsvarade soetust ja müüki kajastatakse väärtuspäeval. Kajastamine lõpetatakse, kui
lepingujärgsed õigused varast saadavatele rahavoogudele aeguvad või kui varad koos kõigi oluliste
omandiga seotud riskide ja hüvedega on üle antud.
Finantsvaradena õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi/kahjumi kajastatakse kauplemise
eesmärgil hoitavaid finantsvarasid (st vara on omandatud või tekkinud peamiselt edasimüügi või
tagasiostmise eesmärgil lähitulevikus; ühiselt hallatava finantsinstrumentide portfelli osa; või
tuletisinstrument, mis ei ole riskimaandamisinstrument) ja muid finantsvarasid, mida nende esmasel
24
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
kajastamisel on määratletud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi/kahjumi kajastatavaks. Siia
kuuluvad võlakirjad, aktsiad ja osakud ning muud väärtpaberid, mis on soetatud kauplemise
eesmärgil või mida ei kavatseta hoida lunastustähtajani. Siia gruppi kuuluvad finantsvarad võetakse
algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on nende finantsvarade eest makstud tasu õiglane väärtus.
Õiglase väärtuse hulka ei arvata tehingukulusid. Pärast esmast arvele võtmist hinnatakse igal
aruandekuupäeval aktsiad ja väärtpaberid õiglasesse väärtusesse. Kasumid/kahjumid õiglase väärtuse
muutusest, ning intressid ja dividendid kajastatakse perioodi tuludes/kuludes.
Laenude ja nõuete alla kuuluvad fikseeritud või kindlaksmääratud maksetega tuletisinstrumentideks
mitteloetavad finantsvarad, mis ei ole noteeritud aktiivsel turul. Antud gruppi kuuluvad finantsvarad
võetakse esmalt arvele soetusmaksumuses ning hiljem kajastatakse efektiivse intressimäära meetodil
korrigeeritud soetusmaksumuses, millest on lahutatud vara väärtuse langusest tulenevad kahjumid.
Hilisemal hindamisel käsitletakse iga nõuet eraldi. Kui on tõenäoline, et ei suudeta koguda kõiki
saadaolevaid summasid vastavalt nõuete tingimustele, siis hinnatakse nõuded alla. Nõuded, mille
kohta on teada, et nad on lootusetud, kantakse kuludesse.
Lunastustähtajani hoitavate investeeringute alla kuuluvad finantsvarad, mis ei ole tuletisinstrumendid
ja mis on fikseeritud või kindlaksmääratavate maksete ja fikseeritud lunastustähtaegadega, kusjuures
Aktsiaselts kavatseb ja on suuteline antud varasid lunastustähtajani hoidma. Antud gruppi kuuluvad
finantsvarad võetakse esmalt arvele soetusmaksumuses koos tehingukuludega ning hiljem
kajastatakse efektiivse intressimäära meetodil korrigeeritud soetusmaksumuses, millest on lahutatud
vara väärtuse langusest tulenevad kahjumid. Varade väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja
kahjumid kajastatakse perioodi koondkasumiaruandes.
Müügivalmis finantsvarad hõlmavad finantsvarasid, mis eelpool nimetatud rühmadesse ei kuulu või
mis on juhatuse poolt määratud sellesse gruppi. Siia gruppi kuuluvad finantsvarad võetakse algselt
arvele soetusmaksumuses, milleks on nende finantsvarade eest makstud tasu õiglane väärtus. Õiglase
väärtuse hulka arvatakse ka tehingukulud. Pärast esmast arvele võtmist hinnatakse igal
aruandekuupäeval varad õiglasesse väärtusesse. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik määrata, siis
kajastatakse see soetusmaksumuses, millest on lahutatud allahindlus. Väärtuse muutusest tulenevad
realiseerimata tulud ja kulud kajastatakse muus koondkasumis/-kahjumis. Kui müügivalmis
finantsvara müüakse või selle väärtus langeb, kajastatakse eelnevalt omakapitalis kajastatud
kumulatiivsed tulud või kulud koondkasumiaruandes.
Õiglases väärtuses kajastatud finantsvarade hindamisel lähtutakse IFRS 13 toodud õiglase väärtuse
määramise hierarhia kolmest tasemest:
Tase 1 – reguleeritud turgudel noteeritud turuhind, kui finantsinstrumendiga kaubeldakse aktiivselt;
Tase 2 – hindamistehnikal põhinev hind, kui finantsinstrumendiga ei kaubelda turgudel aktiivselt,
kuid võrreldavad hinnad on kättesaadavad;
Tase 3 – hindamistehnikal põhinev hind, kui finantsinstrumendiga ei kaubelda reguleeritud turgudel
või kaubeldakse vähesel määral ning võrreldavad hinnad on raskesti kättesaadavad.
25
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Finantsvarade allahindlus
Aktsiaselts hindab igal aruandepäeval finantsvarade või finantsvarade grupi allahindluse vajadusele
viitavaid asjaolusid. Finantsvara või finantsvarade grupi väärtus on langenud ning vastav allahindlus
kajastatakse ainult juhul, kui allahindluse vajadusele viitavad objektiivsed asjaolud, mis selgusid
pärast vara esmast kajastamist ja need omavad mõju finantsvara või finantsvarade grupi
usaldusväärselt mõõdetavale tuleviku rahavoole. Objektiivsed asjaolud, mis viitavad finantsvara või
finantsvarade grupi väärtuse langusele, on Aktsiaseltsile kättesaadav informatsioon nagu näiteks:
• võlgniku olulised finantsraskused;
• lepingutingimuste rikkumine, sealhulgas maksete mittetähtaegne laekumine;
• on tõenäoline, et võlgnik on pankrotti minemas;
• finantsvara aktiivse turu kadumine seoses finantsraskustega ;
• teadaolev informatsioon, mis viitab olulisele langusele finantsvara või finantsvarade grupi oodatud
tuleviku rahavoogudes, kuigi nimetatud langust ei ole võimalik veel usaldusväärselt mõõta.
Äritegevusega seotud finantsvarade allahindlus kajastatakse koondkasumiaruandes ärikuluna ning
investeerimistegevusega seotud finantsvarade allahindlus kajastatakse koondkasumiaruandes
finantskuluna. Varem alla hinnatud nõude laekumisel või muude sündmuste korral, mis näitavad, et
allahindlus ei ole enam põhjendatud, kajastatakse allahindluse tühistamine koondkasumiaruandes
selle kulu vähendusena, kus allahindlus algselt kajastati.
7. Finantskohustised
Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid ning muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustisi.
Finantskohustised võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses. Finantskohustised kajastatakse
edaspidi finantsseisundiaruandes korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste
korrigeeritud soetusmaksumuseks on üldjuhul nende nominaalväärtus, mistõttu lühiajalisi
finantskohustisi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas.
Finantskohustis eemaldatakse aruandest siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud.
8. Saldeerimine
Finantsvarasid ja -kohustisi tasaarveldatakse ainult juhul, kui selleks eksisteerib lepinguline õigus
ning on kavas nimetatud summad realiseerida samaaegselt või netobaasil.
9. Rendiarvestus
Lepingu sõlmimisel hindab Aktsiaselts, kas leping on rendileping või kas leping sisaldab endas renti.
Leping on rendileping (või sisaldab endas renti), kui leping annab õiguse kontrollida ja kasutada
kindlaksmääratud vara teatud aja jooksul tasu eest. Hindamaks, kas leping annab õiguse kontrollida
ning kasutada vara, kasutab Aktsiaselts IFRS 16 rendi definitsiooni. Neid arvestuspõhimõtteid
rakendatakse lepingutele, mis on sõlmitud 1. jaanuaril 2019 või hiljem.
26
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Aktsiaselts kui rentnik
Rendikomponenti sisaldava lepingu sõlmimisel või muutmisel jaotab Aktsiaselts lepingus sisalduva
tasu igale rendikomponendile selle eraldiseisva hinna alusel.
Aktsiaselts kajastab kasutusõiguse vara ja rendikohustust rendi alguse kuupäeval. Kasutusõiguse vara
mõõdetakse algselt soetusmaksumuses, mis koosneb rendikohustuse algsummast. Rendikohustuse
algsummat korrigeeritakse tehtud ettemaksete võrra, tehtud otseste kulutuste võrra ning
taastamiskulude võrra (mis tulenevad vara demonteerimisest ning taastamisest). Saadud summast on
maha arvatud saadud rendisoodustused.
Kasutusõiguse vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil rendi alguskuupäevast kuni rendiperioodi
lõpuni, välja arvatud juhul, kui rendilepinguga antakse alusvara omandiõigus Aktsiaseltsile
rendiperioodi lõpus üle või kui kasutusõiguse vara jääkväärtus viitab sellele, et Aktsiaselts plaanib
kasutada vara väljaostuoptsiooni. Sellisel juhul amortiseeritakse kasutusõiguse vara alusvara kogu
kasuliku eluea jooksul, mis määratakse samadel alustel nagu vastavate Aktsiaseltsi poolt omatavate
materiaalsete põhivarade puhul. Lisaks vähendatakse kasutusõiguse vara väärtuse langusest
tulenevate kahjumite korral. Samuti korrigeeritakse kasutusõiguse vara rendikohustuse teatud
ümberhindamistel.
Rendikohustust mõõdetakse algselt rendimaksete nüüdisväärtuses, mida ei ole veel makstud
rendisuhte alguskuupäevaks, kasutades rendi sisemist intressimäära või, kui seda määra ei ole
võimalik kindlaks teha, siis alternatiivset laenuintressimäära. Üldjuhul kasutab Aktsiaselts
diskontomäärana alternatiivset laenuintressimäära.
Aktsiaselts leiab alternatiivse laenuintressimäära, kasutades selleks erinevaid finantseerimisallikaid.
Saadud sisendeid korrigeeritakse, võttes arvesse renditingimusi ja renditava vara tüüpi, et jõuda
renditavale varale sobiva alternatiivse laenuintressimäärani.
Rendikohustuses sisalduvate rendimaksete hulka kuuluvad järgmised osad:
fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksed)
trahvid rendilepingu katkestamisel (kui katkestamine on piisavalt kindel)
väljaostuhind (kui vara ost on piisavalt kindel)
garanteeritud jääkväärtus (makstava summa eeldatav väärtus)
indeksist või määrast sõltuvad rendimaksed.
Rendikohustust mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. See arvutatakse ümber siis, kui
tulevastes rendimaksetes on muutusi, mis tulenevad indeksist või määrast, kui muutub hinnang
garanteeritud jääkväärtuse summa osas või kui Aktsiaselts muudab oma hinnangut selle osas, kas
soovitakse kasutada vara väljaostu, rendi pikendamise või lõpetamise võimalusi. Samuti mõõdetakse
rendikohustust ümber kui muutuvad fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud
rendimaksed).
27
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Kui rendikohustust hinnatakse ümber ülal loetletud põhjustel, tehakse kasutusõiguse vara bilansilises
maksumuses vastav korrigeerimine. Rendikohustuse muudatuse mõju kajastatakse kasumiaruandes,
kui kasutusõiguse vara bilansiline maksumus on vähendatud nullini
Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Aktsiaseltsil üks rendileping, mis klassifitseerus rendilepinguks
vastavalt IFRS 16’le. Selleks on kontoriruumid aadressil Hobujaama 4. Selle kasutusõiguse vara
jääkväärtus oli 53,3 tuh eurot.
10. Materiaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse olulise soetusmaksumusega varasid, mille kasutusaeg on pikem
kui 1 aasta. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast
(k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on
vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Edaspidi kajastatakse materiaalset
põhivara soetusmaksumuses, miinus akumuleeritud kulum ja võimalikud vara väärtuse langusest
tulenevad allahindlused.
Põhivarasid amortiseeritakse lineaarselt. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivaragrupile
eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maa ja kunstitaieste maksumust ei amortiseerita. Kasutusel
on järgmised amortisatsiooninormid:
inventar 20% aastas;
arvutid ja kontoritehnika 20-40% aastas.
Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse
amortisatsiooniperioodi. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja
järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Amortisatsioonikulu kajastatakse
koondkasumiaruandes administratiivkulude all.
Aktsiaselts hindab perioodiliselt (või kui ilmneb asjaolusid, mis võivad viidata väärtuse langusele)
põhivara bilansilise väärtuse vastavust kaetavale väärtusele. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o
kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus miinus eeldatavad müügikulud või vara
kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, hinnatakse materiaalse põhivara
objektid alla nende kaetavale väärtusele.
11. Immateriaalne põhivara
Immateriaalse põhivarana võetakse arvele arenguväljaminekud, ostetud kontsessioonid, patendid,
litsentsid, sh spetsiaalselt Aktsiaseltsi tarbeks loodud tarkvara, kaubamärgid, kui nad on olulise
soetusmaksumusega ja nad osalevad tulude tootmisel pikema ajaperioodi jooksul. Immateriaalsed
varad amortiseeritakse lineaarselt kuni viie aasta jooksul. Amortisatsioonikulu kajastatakse
koondkasumiaruandes administratiivkulude all.
28
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Sõlmimisväljaminekute kajastamine
Kindlustuslepingute sõlmimiskulud, mis on seotud järgmisesse aruandeperioodi üle kantavate
kindlustusmaksetega, kapitaliseeritakse ettemakstud kuludena finantsseisundi aruandes
immateriaalse vara koosseisus. Otsesed sõlmimisväljaminekud kapitaliseeritakse ettemakstud
preemiate eraldise kogusumma ja kogutud kindlustusmaksete kogusumma suhte alusel.
Kapitaliseeritud sõlmimiskulude hulka kuuluvad kindlustuslepingute otsesed sõlmimiskulud, näiteks
komisjonitasud vahendajatele ja müügitöötajate poolt müügiga teenitud lisatasud (koos maksudega).
Aruandeperioodi lõpu seisuga ei olnud Aktsiaseltsil kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekuid.
12. Ettevõtte tulumaks
Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu
makstakse dividendidelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud
väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Alates 2019. aastast rakendub regulaarselt
makstavale dividendile madalam maksumäär 14% (14/86 netoväljamaksest). Madalamat
maksumäära saab igal kalendriaastal rakendada dividendide ja muude kasumieraldiste väljamaksetele
ulatuses, mis ei ületa viimase kolme kalendriaasta keskmist väljamakstud maksustatud dividendide
ja muude kasumieraldiste summat ning maksustatud omakapitali väljamakseid. Dividendide
väljamaksetele, mille madalamat maksumäära kasutada ei saa, kehtib maksumäär 20% (20/80
netoväljamaksest).
Maksustamissüsteemi eripära tõttu ei teki ajutisi erinevusi varade ja kohustiste maksustamisväärtuste
ning raamatupidamislike jääkväärtuste vahel ning seetõttu ei teki ka edasilükkunud tulumaksuvarasid
ja -kohustisi.
Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna ning -kohustisena
dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse
või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide
väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval.
Maksimaalne tulumaksukohustis, mis tekiks, kui kogu vaba omakapital makstaks välja
dividendidena, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisas 20.
13. Riiklik edasikindlustusandja kahjureserv
Riiklikest eksporditagatistest tulenevate võimalike nõuete otsese mõju maandamiseks on ekspordi
riikliku tagamise seaduses ette nähtud edasikindlustusandja deposiidi loomine kindlustusandja
juures, kuhu eraldatakse Eesti Vabariigi kui edasikindlustusandja poolt vahendid. Deposiiti kantakse
riigi poolt edasikindlustatud riskidele vastav kindlustusmaksete osa, millest on maha arvatud
komisjonitasud, samuti deposiidi vahendite investeerimisest saadav tulu ja deposiidi arvelt täidetud
29
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
kohustiste tagasinõudest võlgnikelt saadud vahendid. Riikliku edasikindlustuse tingimustele
vastavatest kindlustuslepingutest tulenevad riigi hüvitiskohustised kaetakse esmajärjekorras
deposiidi vahenditest.
14. Reservkapital
14.1 Kohustuslik reservkapital
Aktsiaselts moodustab kohustusliku reservkapitali lähtudes äriseadustiku nõuetest ja põhikirjas
sätestatust. Reservkapital on äriseadustikuga ette nähtud kohustuslik reserv, mida võib üldkoosoleku
otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda pole võimalik katta aktsiaseltsi vabast omakapitalist,
samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi
eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduses ettenähtud korras.
Reservkapitali suurus on 10% aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse
reservkapitali igal aastal 1/20 Aktsiaseltsi puhaskasumist. Täiendav informatsioon reservi kohta
avalikustatakse omakapitali lisas 12.
14.2 Tasandusreserv
Aktsiaselts moodustab tasandusreservi, mille eesmärgiks on katta kindlustustehnilist kahjumit.
Tasandusreserv moodustatakse iga-aastasest kindlustustehnilisest kasumist. Reservi maksimaalne
suurus on iga-aastaselt muutuv, moodustades 134% aruandeaasta neto kindlustusmaksetest. Kuni
nõutud suuruse saavutamiseni kantakse tasandusreservi iga-aastaselt 75% kindlustustehnilisest
kasumist.
15. Aruandekuupäevajärgsed sündmused
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustiste hindamist mõjutavad
asjaolud, mis ilmnesid finantsseisundi aruande kuupäeva ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul,
kuid mis on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.
16. Kohustiste piisavuse test
Kindlustuskohustiste piisavust testitakse aruande kuupäeval, kasutades jooksvaid hinnanguid
kindlustuslepingute tulevaste rahavoogude kohta. Kui hinnang näitab, et kindlustuskohustiste väärtus
on hinnanguliste tulevaste rahavoogude valguses ebapiisav, tuleb kogu puudujääk kajastada
majandusaasta koondkasumiaruandes, esialgu hinnates alla kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekud
ning seejärel moodustades kohustise adekvaatsuse testist tuleneva eraldise (möödumata riskide
eraldis).
2020. aasta kohta läbi viidud test kindlustuskohustistes puudujääki ei näidanud.
30
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
17. Muud eraldised ja potentsiaalsed kohustised
Finantsseisundi aruandes kajastatakse eraldisena enne aruandepäeva toimunud kohustavast
sündmusest tulenevaid kohustisi, millel on kas seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad
Aktsiaseltsi senisest tegevuspraktikast, mis nõuavad varast loobumist, mille realiseerumine on
tõenäoline ja mille maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta, kuid mille realiseerimise aeg või
summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes on lähtutud juhtkonna
hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta.
Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt
aruandepäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks
kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast
aruandepäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete
nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Eraldiste kulu
kajastatakse aruandeperioodi kuludes.
18. Hüvitised töötajatele
Lühiajalised hüvitised töötajatele, sealhulgas töölepingujärgne töötasu, puhkusetasu ning nendelt
õigusaktide alusel arvestatud sotsiaalmaks ning töötuskindlustusmaks kajastatakse tekkepõhiselt
tegevuskuludes. Täiendavaid hüvitisi (sh täiendav pension ja aktsiaoptsioonid) ei ole töötajatele
kehtestatud.
19. Tulu kajastamine
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses.
Kindlustusmaksete kajastamise põhimõtted on kirjeldatud punktis 4.1.
Regressinõuetega seotud tulud kajastatakse kassapõhiselt tulenevalt informatsiooni piiratusest
regressinõuete laekumise aja ja summa määramisel. Erandiks on juhud, kui nõue on müüdud
kolmandale osapoolele. Antud juhtudel kajastatakse nõuded ja nendelt saadav tulu tekkepõhiselt.
Muud tulud kajastatakse tekkepõhiselt tehingu toimumise hetkel.
Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt, lähtudes sisemisest intressimäärast.
Dividenditulu kajastatakse vastavalt nõudeõiguse tekkimisele.
20. Tegevuskulud
Tegevuskulude jagamisel koondkasumiaruande kirjete vahel lähtutakse põhimõttest, et need kulud,
mida on võimalik jagada täpselt, jagatakse vastavatele kirjetele otse. Kulud, mida ei ole võimalik otse
jagada, jagatakse proportsionaalselt antud valdkonnaga tegelevate töötajate arvulisele osatähtsusele
või antud valdkonnaga seotud töötajate hinnangulisele tööajale.
Aktisaseltsi kulud jagatakse funktsionaalsuse alusel alljärgnevalt:
31
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Sõlmimiskulud. Siia alla kuuluvad otsesed ja kaudsed kulud, mis tulenevad kindlustuslepingute
sõlmimisest. Otseste sõlmimiskulude hulka arvatakse komisjonitasud vahendajatele ning
müügitöötajate palgalisad, mis on seotud müügitulemustega. Kaudsete sõlmimiskulude hulka
kuuluvad püsiva iseloomuga kulud, sh müügitöötajate püsivad tööjõukulud, reklaamikulud,
lähetuskulud, põhivara väärtuse muutus ja muud kulud niivõrd, kuivõrd nad ei kuulu
administratiivkulude, kahjukäsitluskulude või investeeringukulude hulka.
Kahjukäsitluskulud. Siia alla kuuluvad otseselt kahjunõuete käsitlemisega seonduvad kulud ning
kahjukäsitlusega seotud osa kaudsetest administratiivkuludest. Kahjukäsitluskulud sisaldavad nii
otseseid makseid kolmandatele isikutele, kui ka kindlustusandja poolt tehtud vastavaid kulusid,
sealhulgas töötajate palgad, sotsiaalkulud ja kahjukäsitlusega seotud administratiivkulud.
Administratiivkulud. Siin kajastatakse kulusid, mis on seotud kindlustusmaksete kogumise,
kindlustusportfelli haldamise ning boonuste ja soodustuste käsitlemisega. Siia gruppi kuuluvad
näiteks töötajatega otseselt seotud kulutused, amortisatsioonikulud, kulud ruumide rendile jne.
Administratiivkulude hulka kuuluvad kindlustustegevusega seotud kulud sedavõrd, kuivõrd need ei
kuulu sõlmimis-või kahjukäsitluskulude hulka.
Investeeringute haldamise kulud. Siia alla kuuluvad varahalduslepingu alusel makstavad tasud
investeerimisportfelli haldamise ja valitsemise eest.
21. Uued rahvusvahelise finantsaruandluse standardid ning Rahvusvahelise Finantsaruandluse
Tõlgenduste Komitee (IFRIC) tõlgendused
IFRS 17 „Kindlustuslepingud“
(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse
edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole seda standardit veel heaks
kiitnud.)
IFRS 17 vahetab välja standardi IFRS 4, mis võeti 2004. aastal kasutusele ajutise standardina. IFRS
4 on võimaldanud ettevõtetel jätkata kindlustuslepingute arvestamist siseriiklike
raamatupidamisstandardite alusel, mistõttu erinevaid lähenemisviise on palju.
IFRS 17 lahendab standardi IFRS 4 põhjustatud võrdlusprobleemid, sest nõuab, et kõikide
kindlustuslepingute arvestus toimuks järjepidevalt ühtmoodi, mis on kasulik nii investoritele kui ka
kindlustusettevõtetele. Kindlustuskohustisi hakatakse soetusmaksumuse asemel arvestama hoopis
jooksvas väärtuses.
Uute ja varem sõlmitud lepingute kasumlikkuse läbipaistvam esitus aitab huvilistel
kindlustusettevõtte finantsinformatsiooni paremini mõista:
Kindlustus- ja finantstulemuste eraldi esitamine muudab kasumiallikad ja tulude kvaliteedi
läbipaistvamaks.
Kindlustusmaksete mahud ei paisuta enam müügitulu, kuna investeerimiskomponente ja
laekunud raha ei liigitata enam müügituluks.
Optsioonide ja garantiide arvestus muutub järjepidevamaks ja läbipaistvamaks.
32
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Standardi esmakordse rakendamise mõju Aktsiaseltsi raamatupidamise aruannetele on analüüsimisel.
Ülejäänud uutel standarditel, standardite muudatustel ja tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole
eeldatavasti olulist mõju Aktsiaseltsi raamatupidamise aruandele.
Lisa 2. Riskide juhtimine
Riskijuhtimise eesmärk on Aktsiaseltsi pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine ja selliste ootamatute
sündmuste välistamine, mis võivad seada ohtu Aktsiaseltsi tegevuse ja vastavuse regulatiivsetele
nõuetele. Riskijuhtimissüsteemi ülesandeks on juba esinevate või tulevikus tekkivate riskide
tuvastamine, hindamine, pidev jälgimine, juhtimine ja raporteerimine. Riskijuhtimise strateegia
lähtub Aktsiaseltsi tegutsemise aluseks olevast üldstrateegiast ja toetab Aktsiaseltsi põhitegevust läbi
selgete riskitaluvuspiiride, riskide hajuvust soodustavate piirangute ja tegevusjuhiste kehtestamise.
Riskijuhtimine on Aktsiaseltsis korraldatud kolme kaitseliinina: riskivõtjad ehk äri (esimene
kaitseliin), riskijuhtimise funktsioon (teine kaitseliin) ning siseauditi funktsioon (kolmas kaitseliin)
(joonis 1).
Peamised riskid, mida Aktsiaseltsis juhitakse, on kindlustusrisk, tururisk, krediidirisk, tegevusriskid
(sh operatsioonirisk), mainerisk ja likviidsusrisk.
Riskijuhtimise tegevusi, riskitaluvuspiiride ja hajuvust soodustavate piirangute toimimist
kontrollitakse Aktsiaseltsis regulaarse igakuise kindlustusriski aruandluse, kvartaalse riskipositsiooni
aruandluse, vastavuskontrolli funktsiooni aruandluse ja siseaudititega ning sagedusega vähemalt kord
aastas läbiviidava oma riskide ja maksevõime hindamisega (ORSA).
33
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Riskijuhtimise korraldamise eest Aktsiaseltsis vastutab juhatuse esimees ja riskijuhtimise strateegia
on kehtestanud nõukogu.
Järgnevalt on esitatud tabel erinevate riskitegurite muutuste võimaliku mõju kohta Aktsiaseltsi
majandustulemustele ning seeläbi omakapitalile:
Riskitegur Tulem 2020.a Võimalik Mõju 2020.a
(tuh eurod) muutus tulemile (tuh
eurod)
Tulu kindlustusmaksetest (neto) 1 046 vähenemine 5% -52
Kogukahju (neto) 305 suurenemine 20% -61
Tegevuskulud 1 065 suurenemine 5% -53
Kindlustusrisk
Kindlustusrisk on põhiline risk, mida Aktsiaselts võtab igapäevase tegevuse raames. Ainus klientidele
pakutav kindlustusteenus on krediidikindlustus. Muud liiki kindlustusteenuseid Aktsiaselts ei osuta.
Kindlustusrisk koosneb kindlustusvõtjate välisriikides ja Eestis asuvatele ostjatele määratud
krediidilimiitidest. Kindlustusriski realiseerumine toimub läbi kindlustusvõtjate poolt
raporteeritavate kahjujuhtumite (tingituna ostja makseraskuste tõttu tekkinud suutmatusest tasuda
kindlustusvõtja poolt ostjale esitatud arveid).
Kindlustusriskide tuvastamine ja hindamine toimub vastavalt Aktsiaseltsis kehtestatud sise-
eeskirjadele ja rakendatavatele tööprotsessidele. Kindlustusriskide aktsepteeritavatele riskitasemetele
on seatud piirangud keskmise skoori, skooripõhise, riigipõhise ja sektoripõhise kuhjumise osas.
Kindlustusriski juhtimise põhilisteks instrumentideks on ostjate piisav analüüs ja krediidilimiitide
hajutamine. Kindlustusriski juhtimisel omab olulist rolli kindlustatavatele ostjatele reitingu põhiselt
krediidilimiidi suuruse määramine. Iga krediidilimiit hinnatakse ja määratakse eraldi. Nõrga
reitinguga ostjale krediidilimiiti ei määrata.
Kõiki krediidilimiite määratakse ja nendega seonduvat riski hinnatakse Aktsiaseltsis kliendigrupi
põhiselt. Kliendigrupi moodustamise põhiline kriteerium on võimalik makseraskuste levimine ühelt
ettevõtjalt teisele, mis tähendab, et ühe ettevõtja makseraskused võivad kaasa tuua makseraskused
teis(t)ele ettevõtja(te)le.
Kindlustustegevuse jääkriski maandamiseks kasutab Aktsiaselts edasikindlustust. Edasikindlustus
annab võimaluse olla kindlustatavate krediidilimiitide portfelliga osaks suuremast portfellist,
suurendada seeläbi portfelli üldist hajutatust ning vähendada võimalikest kahjudest tulenevat
negatiivset efekti Aktsiaseltsi majandustulemusele ja jätkusuutlikkusele.
34
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Edasikindlustuse valikul kehtivad erinevad nõuded turukõlbmatute (Ekspordi riikliku tagamise
seaduse (ERTS) alusel kindlustatavate) ning turukõlbulike (muude) riskide kindlustamisele. ERTS-i
kohaselt kindlustatavate tehingute korral on kindlustatavad riskid turukõlbmatud ning
edasikindlustusandjaks on Eesti Vabariik ning edasikindlustamise tingimused on sätestatud ERTS-is
või ERTS-i alusel Aktsiaseltsi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud edasikindlustuse lepingus.
Turukõlbulike riskide kindlustamisel valitakse edasikindluse pakkuja edasikindlustuse
teenusepakkujate seast tulenevalt sise-eeskirjades sätestatud nõuetele.
Kindlustusriskiportfell on piiratud ka üksikutes lepingutes sätestatud maksimaalsete
hüvitamiskohustustega. Alljärgnevalt on ära toodud kindlustuslepingutest tulenevad kohustused
kokku seisuga 31.12.2020:
Kindlustusliik Kohustised Kohustised Kohustised
(tuhat eur) kindlustuslepingutes edasikindlustuslepingutest kindlustuslepingutes
bruto edasikindlustaja osa neto
Krediidikindlustus 108 971 54 486 54 485
2020. aasta lõpul moodustas geograafiliselt enamuse kindlustatud krediidiriskist kodumaiste ostjate
suhtes sõlmitud krediidikindlustus (29,2%). Riikliku tagatistega kindlustatud krediidiriskide maht,
mis hõlmab kindlustatud ostjaid Euroopa Liidust väljaspool asuvates riikides, moodustas 6,7%
kindlustatud mahust. Krediidilimiitide portfelli jagunemine riikide lõikes seisuga 31.12.2020 oli
alljärgnev:
Muud Eesti
31,0% 29,2%
Norra
3,7%
Poola Rootsi
4,1% 9,4%
Saksamaa Soome
Leedu Läti
4,3% 7,3%
4,9% 6,1%
Kahjusid on perioodil 2010-2020 välja makstud 170 korral kogusummas 6,7 mln eurot. Allpool
esitatud tabel annab ajaloolise ülevaate kahjude toimumise, väljamakse ja eraldiste moodustamise
adekvaatsuse kohta. Kahjude kujunemise tabel võimaldab võrrelda finantsaruannetes sisalduvaid
maksmata nõuete hinnanguid eelnenud aastate kahjudega. Tabelis toodud kahjuaasta näitab juhtumi
toimumise aastat ja selle all kogukahju (rahuldamata nõuete eraldis, sh IBNR eraldis ja makstud
35
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
hüvitised, millest maha võetud tagasi laekunud regressid) kujunemist samal ja järgnevatel aastatel.
Kumulatiivsed hüvitised näitavad väljamakstud kahjude kogusummat 31.12.2020 seisuga vastava
kahjuaasta kohta. Kahjud kokku näitavad rahuldamata nõuete eraldise, sh IBNR eraldis ja makstud
hüvitiste kogusummat 31.12.2020 seisuga.
Kahjuaasta 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012
Kahju toimumine aasta
lõpuks 1 325 181 991 881 1 091 916 1 228 403 991 212 827 539 1 330 915 956 063 1 033 290
1 aasta hiljem - 966 371 1 109 359 1 216 732 913 696 1 224 452 1 701 412 951 267 796 303
2 aastat hiljem - - 1 684 545 1 140 134 954 135 1 058 177 1 615 014 998 735 779 555
3 aastat hiljem - - - 951 722 367 478 1 178 958 1 263 443 296 822 177 264
4 aastat hiljem - - - - 364 032 468 681 1 263 443 298 152 177 264
5 aastat hiljem - - - - - 423 696 979 837 294 403 177 264
6 aastat hiljem - - - - - - 951 610 280 862 177 264
Kumulatiivsed hüvitised 14 406 587 776 365 425 679 943 388 539 697 185 951 610 280 862 177 264
RNE 31.12.2020 1 310 775 378 594 1 319 120 271 779 - - - - -
Regressid - - - - - 24 507 - 273 488 - - -
Kahjud kokku 1 325 181 966 371 1 684 545 951 722 364 032 423 696 951 610 280 862 177 264
Erinevus esialgsest - 25 510 - 592 629 276 681 627 180 403 843 379 305 675 201 856 026
Üle 100 000 eurot suuruseid kahjusid on kogu tegutsemisaja jooksul välja makstud neliteist.
31.12.2020 seisuga on kahjude katteks moodustatud eraldiste summa 3,3 mln eurot. Juhtkond hindab
eraldiste moodustamise aluseks olevaid hinnanguid adekvaatseks ning vajadust möödumata riskide
eraldise moodustamiseks ei näe. Samas tulenevalt ajas reserveerimisprotsessi olemuslikust
ebakindlusest ja muutuvatest teguritest ei saa tagada, et need summad oleksid lõplikud.
Tulenevalt Aktsiaseltsi ajalooliselt väga tugevast kapitaliseeritusest ja likviidsuspositsioonist on
võimalik kogu Aktsiaseltsi tegevusega seotud likviidsuse vajadus ära katta vahenditega kontol.
Kindlustushüvitise maksmise kohustust on enamikel juhtudel võimalik ette prognoosida klientide
maksehäirete raporteerimise tagajärjel.
Likviidsusrisk
Likviidsusriski juhtimise eesmärk on tagada Aktsiaseltsi jätkusuutlikkus kohustuste õigeaegsel
teenindamisel ning välistades vabade vahendite paigutamise selliselt, et rahaliste vahendite vajaduse
tekkimisel esineb viivitus positsioonide realiseerimise tõttu.
Tulenevalt Aktsiaseltsi ajalooliselt väga tugevast kapitaliseeritusest ja likviidsuspositsioonist, ei ole
vajalik eraldi hinnata menetlustähtaegade erinevusi sissetulevate ja väljaminevate rahavoogude vahel,
kuna kogu võimalik Aktsiaseltsi tegevusega seotud likviidsuse vajadus on võimalik ära katta
vahenditega kontol.
Aktsiaseltsi tegevuskulud on väga täpselt etteprognoositavad ja jaotuvad aasta lõikes ühtlaselt.
Kindlustushüvitise maksmise kohustust on enamikel juhtudel võimalik ette prognoosida klientide
maksehäirete raporteerimise tagajärjel. Ootamatult saabub kindlustushüvitise maksmise kohustus
kindlustatud ostja ootamatu pankrotistumise korral (millisel juhul ei pruugi kliendil olla tekkinud
36
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
kohustust maksehäirest raporteerida). Viimati nimetatud juhtumite osakaal on väike ning valmisolek
nendeks on tagatud likviidsusreservi kehtestamisega.
Likviidseteks vahenditeks loetakse Aktsiaseltsis raha pangakontol, üleöödeposiiti pangas ja tähtajalisi
hoiuseid pangas, mille tähtaja lõpuni on jäänud vähem kui 7 päeva. Likviidsete vahendite hulka võib
arvata ka edasikindlustusandja deposiidi (olemasolul) kuni edasikindlustusandja vastutuseni IBNR ja
RBNS eraldiste osas. Kui edasikindlustusandja deposiit on väiksem kui tema vastutus IBNR ja RBNS
eraldistest, tuleb vahe katta Aktsiaseltsi likviidsete vahenditega kontol.
Finantsvarade ajaline jaotus:
tuh eurot 31.12.2020 31.12.2019
Kuni 1 aasta 20 521 22 103
2-5 aastat 8 031 6 191
üle 5 aasta 8 887 8 558
KOKKU 37 439 36 852
Tabel on koostatud eeldusel, et deposiidid ja väärtpaberid realiseeritakse tähtaja saabumisel. Lisaks
on Aktsiaseltsil nõudeid kindlustuslepingutest ja muid nõudeid kokku summas 2,5 mln eurot. Täpsem
ülevaade antud nõuetest on toodud lisas 9.
Finantskohustised summas 20 619 eurot on kõik alla ühe aastased kohustised sisaldades võlgnevusi
tarnijatele (vt lisa 16,17).
Lisaks on Aktsiaseltsil kohustisi kindlustuslepingutest kokku 4,0 mln euro ulatuses, mille osas on
ülevaade antud lisades 14-15. Kohustisena on kajastatud ka riiklik edasikindlustuse deposiit, mille
arvelt makstakse tulevikus välja riikliku edasikindlustusega väljastatud kindlustuslepingutest
tulenevaid võimalikke kahjusid. Deposiidi summa seisuga 31.12.2020 oli 14,9 mln eurot (lisa 13).
Deposiidi näol on tegemist pikaajalise ressursiga, mida Aktsiaselts kasutab ekspordi riikliku tagamise
seaduse (ERTS) alusel. Riikliku edasikindlustuse deposiiti on kirjeldatud lisa 1 punktides 13.
Krediidirisk
Krediidiriskina käsitletakse Aktsiaseltsis riski, et Aktsiaseltsi bilansis kajastatavad rahalised nõuded
vastaspoolte vastu ei ole sissenõutavad või kaotavad oma likviidsuse. Krediidiriski juhtimise mõte
on, et Aktsiaseltsi finantsseisundi aruandes kajastatud rahalised nõuded on turvalised ja vastaspooled
on suutelised rahalisi nõudeid kokkulepitud tingimustel täitma. Krediidirisk esineb Aktsiaseltsis
eelkõige läbi edasikindlustuse lepingute ja likviidseid vahendeid haldavate pankade. Riski
juhtimiseks kasutatav põhiline meede on hoolikas partnerite valik, määrates selged nõuded
tunnustatud ja aktsepteeritavatele vastaspoolte. Samuti peab olema tagatud piisav hajutatus partnerite
vahel nii, et ühe partneri võimalik ootamatu makseraskus ei seaks ohtu Aktsiaseltsi jätkusuutlikku
tegutsemist.
37
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Partneriteks tohib valida pankasid, kes tegutsevad Eestis väljastatud tegevusloa alusel või Euroopa
Liidus väljastatud tegevusloa alusel tegutsevate pankade Eesti tegevusloa alusel tegutsevaid filiaale.
Edasikindlustuspartneriteks tohib valida edasikindlustuse teenusepakkujaid, kellele on tegevusluba
väljastatud riigis, kus edasikindlustusandjate tegutsemise aluste osas kehtivad samaväärsed nõuded
Euroopa Liidus edasikindlustusandjale kehtestatud nõuetega.
Geograafiliste piirkondade lõikes on krediidirisk seotud Põhjamaadega. Täpsem ülevaade on esitatud
allpool toodud diagrammis.
Eesti
Muud 41,2%
27,2%
Tšehhi
3,0%
Läti
4,2%
Prantsusmaa
5,5%
Soome
19,0%
Tegevusharude lõikes on risk seotud eelkõige Põhjamaade finantssektoriga.
Moody’s pikaajalise krediidireitingu järgi jagunevad finantsvarad seisuga 31.12.2020 alljärgnevalt:
tuh eurot 31.12.2020 31.12.2019
Aaa 509 0
Aa2 6 169 4 040
Aa3 1 411 7 001
A1 0 525
A2 1 066 1 015
A3 2 618 2 605
Baa1 7 620 11 074
Baa2 13 591 6 757
Baa3 4 455 2 660
Reitinguta 0 1 175
KOKKU 37 439 36 852
38
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Finantsvaradest 47,9% oli investeeritud võlakirjadesse, mille kajastamine toimus õiglases väärtuses
muutusega läbi kasumi/kahjumi. Kõik õiglases väärtuses kajastatavatest finantsinvesteeringutest
kuulusid seisuga 31.12.2020 esimesse tasemesse ehk finantsvarad, mille õiglane väärtus määratakse
kasutades aktiivsetel turgudel noteeritud hindu.
Muud krediidiriskid on nende mahtusid arvestades väheolulised ja nende juhtimist eraldi ei käsitleta.
Tururisk
Tururiskina defineerib Aktsiaseltsi vara väärtuse muutust tulenevalt valuuta-, väärtpaberi- ja muudel
turgudel toimunud tehingutest ja sündmustest. Tururisk esineb Aktsiaseltsis eelkõige
investeerimistegevuse, vähesel määral ka kindlustustegevuse kaudu. Investeerimistegevuse all
peetakse silmas Aktsiaseltsi käsutuses olevate rahaliste vahendite investeerimist
finantsinstrumentidesse ja väärtpaberitesse eesmärgiga teenida suuremat tulu kui teenitaks raha
pangakontol hoidmise eest.
Tururiskina investeerimistegevuses eristatakse intressiriski, valuutariski, aktsiariski ja kaubeldavate
toorainete riski. Kindlustustegevuse jaoks võib tururiskina esineda valuutarisk.
Tururiski juhtimise aluseks on võlakirju emiteerinud ettevõtjate sektoripõhisele kuhjumisele piirangu
seadmine ja aktsepteeritavale võlakirjale reitingupiiri seadmine. Tururiski maandamiseks on igale
tururiski alamkategooriale seatud nõudmised ja piirangud, mida tuleb tehingute tegemisel järgida.
Investeerimistegevusse on kaasatud vaid Aktsiaseltsi omavahendid ja kattevara.
Edasikindlustusandjate deposiite ega muid tulevaste kulude ettemakseid pole lubatud
investeerimistegevusse kaasata. Selliseid rahalisi vahendeid hoiab Aktsiaselts põhitegevusest
eraldatud pangakontodel (lubatud on ainult kuni 12-kuulised tähtajalised hoiused tingimusel, et
hoiuseid saab lõpetada kuni ühenädalase etteteatamisega).
Intressirisk esineb Aktsiaseltsis vaid investeerimistegevuses. Aktsiaselts peab järgima konservatiivset
hoiakut ning paigutama raha vaid madala riskiga instrumentidesse, mille intressimäärade käitumine
on ettearvatav. Investeerimistegevuses on lubatud omavahenditele vastavat vara paigutada ainult
kindla tähtajaga eurodes emiteeritud reguleeritud turul kaubeldavatesse võlakirjadesse, millele on
sise-eeskirjades sätestatud tingimuste kohaselt omistatud investeerimisjärgu krediidireiting.
Aruandeperioodi lõpu seisuga moodustas Aktsiaseltsi rahalistest vahenditest 52,1% arvelduskontol
hoitavad vahendid ning tähtajalised hoiused. Nendel intressirisk puudub. Võlakirjadesse oli
aruandeperioodi lõpu seisuga paigutatud 47,9% vahenditest. Modifitseeritud kestuse aluselt teostatud
sensitiivsusanalüüsi põhjal mõjutab intressimäära muutus 1% võrra portfelli turuväärtust ca 709,7 tuh
euro võrra.
Valuutarisk on risk, et finantsinstrumendi õiglane väärtus või tulevased rahavood kõiguvad
vahetuskursside muutuste tõttu. Aktsiaselts pakub teenust Eesti turul ja Eesti ettevõtjatele, seetõttu
on arveldusvaluutaks euro. Lühiajalist krediidikindlustust ei ole lubatud pakkuda muus valuutas kui
euro. Kõik kindlustusmaksed arvutatakse vaid eurodes ja arveldatakse eurodes. Kindlustushüvitised,
39
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
sh kindlustusvõtjate poolt ostjatele eurost erinevas valuutas väljastatud arvetega seotud
kindlustushüvitised, arvestatakse eurodes. Sellest tulenevalt olid ka kõik finantsvarad 31.12.2020
seisuga eurodes. Aktsiaseltsi investeerimistegevuse raames on lubatud vahendeid paigutada ainult
eurodes väljastatud instrumentidesse.
Operatsioonirisk
Operatsioonirisk on risk, et Aktsiaselts kannab kahju inimliku tegevuse või vea tõttu või süsteemide
ebakorrektse toimimise tõttu. Kahju võib olla nii varaline kui ka mittevaraline (nt maineriski
realiseerumine). Aktsiaseltsi tegevuse ulatust ja spetsiifilist valdkonda arvestades, on
operatsiooniriski juhtimisel fookuses eelkõige sisemise ja välise pettuse riski vähendamine ja vajalike
infotehnoloogiliste süsteemide toimimise tagamine ja varundamine.
Operatsiooniriski juhitakse läbi korrektsete ärikontrolli sise-eeskirjade kehtestamise, mille
eesmärgiks on luua toimiv sisekontrollisüsteem. Operatsiooniriski realiseerumise juhtum esineb, kui
avastatakse tahtlikult või tahtmatult (töötaja lohakuse või hoolimatuse tõttu) toime pandud pettus või
kui IT süsteemide rikke tõttu on kaduma läinud kriitilised andmed, samuti kui IT süsteemid ja
Aktsiaseltsi tegevusruumid on kättesaamatud rohkem kui 24 tundi või kui esineb muu ette
planeerimata sündmus, mis seab ohtu Aktsiaseltsi igapäevase tegevuse.
Operatsiooniriski tuvastamiseks korraldab Aktsiaseltsi juhtivanalüütik pistelisi kontrolle pettuseriski
tuvastamiseks.
Mainerisk
Aktsiaseltsi oluliseks tegevuse aluseks on usaldus, millele tuginedes kliendid ja koostööpartnerid
julgevad kasutada Aktsiaseltsi teenuseid. Usalduse tekkimise aluseks on Aktsiaseltsi tegevuse
vastavus klientide ja koostööpartnerite ootustele. Selle tulemuseks on Aktsiaseltsi üldine hea maine
klientide ja koostööpartnerite seas.
Maineriski juhtimisel on suurim roll erinevate tegevuste ja mõjutajate välistamisel või nende
riskitaluvuse piirist välja arvamisel. Maineriski tuvastamine toimub selliste tegevuste ning sündmuste
kindlaks tegemise teel, mis võivad kaasa tuua maineriski realiseerumise. Maineriski puudutavatele
intsidentidele tuleb juhatuse esimehel reageerida viivitamatult ning koostada tegevuskava iga
intsidendi kohta.
Kapitali juhtimine
Kapitalijuhtimise eesmärgiks on juhtida kapitali nii, et oleks tagatud Aktsiaseltsi jätkusuutlikkus ning
kindlustades seeläbi kindlustusvõtjate, kreeditoride ja aktsionäride huvide kaitse.
Vastavalt kindlustustegevuse seadusele ei või kindlustusandja omavahendite summa ühelgi hetkel
olla väiksem omavahendite miinimumist ega omavahendite normatiivist. Vastavalt seadusele peavad
krediidikindlustusega tegeleva kindlustusseltsi omavahendid olema minimaalselt 3,7 mln eurot.
40
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Aktsiaseltsi omakapital 31.12.2020 seisuga moodustas 20,6 mln eurot. Aktsiaseltsi
solventsuspositsioon vastavalt Solventsus II reeglitele on samuti tugev ning vastab igati seaduses ning
muudes regulatiivsetes dokumentides kehtestatud nõuetele.
Lisaks on vastavalt ekspordi riikliku tagamise seaduse § 14 avatud Aktsiaseltsi juures Eesti Vabariigi
poolt edasikindlustaja deposiit riikliku edasikindlustuse tingimustele vastavate kindlustuslepingute
alusel eksporditagatistest tulenevate edasikindlustusandja kohustuste täitmiseks. Antud deposiidi
saldo seisuga 31.12.2020 oli 14,9 mln eurot (vt lisa 13).
Lisa 3. Tulud kindlustusmaksetest, netona edasikindlustusest
2020 2019
Kogutud brutopreemiad 2 109 200 1 600 490
Muutus ettemakstud preemiate eraldises -46 038 -1 848
Tulu kindlustusmaksetest kokku 2 063 162 1 598 642
Edasikindlustuse preemiad -1 062 931 -804 607
sh.riiklik edasikindlustus -439 726 -137 220
Muutus ettemakstud preemiate eraldises, edasikindlustuse
osa 23 020 2 229
sh.riiklik edasikindlustus 27 168 2 160
Tulud kindlustusmaksetest edasikindlustaja osa kokku -1 039 911 -802 378
KOKKU 1 023 251 796 264
AS KredEx Krediidikindlustus tegeleb vaid kahjukindlustuse alaliigi krediidikindlustusega.
Kõik kindlustuslepingud on sõlmitud eurodes.
Lisa 4. Tulu investeeringutest
2020 2019
Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi:
Intressitulu võlakirjadelt 260 513 224 951
Kasum/kahjum võlakirjade väärtuse muutusest 88 839 421 968
Kasum/kahjum võlakirjade müügist -109 790 -1 621
Kokku 239 562 645 298
41
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
2020 2019
Laenud ja nõuded:
Intressitulu deposiitidelt 22 000 12 940
Intressitulu rahalt ja raha ekvivalentidelt 2 254 1 396
Kokku 24 254 14 337
Tulu investeeringutest kokku 263 816 659 635
Lisa 5. Muu tegevustulu
2020 2019
Tulud krediidiraportitest 177 790 132 525
Edasikindlustuse komisjonitasud 217 132 188 689
Muu tulu 0 4 413
KOKKU 394 922 325 627
Lisa 6. Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud
2020 2019
Kindlustushüvitised -610 792 -332 339
Kahjukäsitluskulud -106 920 -84 085
sh. töötasu -84 391 -55 713
muud tegevuskulud -2 382 -5 073
teenused kolmandatelt isikutelt -20 147 -23 299
Regressid ja jääkvara realiseerimine 162 700 266 607
Muutus rahuldamata nõuete eraldises -1 161 838 -14 410
Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud kokku -1 716 850 -164 226
Edasikindlustaja osa kindlustushüvitistes 305 396 146 911
Edasikindlustaja osa regressides ja jääkvara realiseerimises -81 350 -132 629
Edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldise muutuses 606 937 -11 451
Edasikindlustaja osa kokku 830 983 2 831
Neto kindlustushüvitised kokku - 885 867 -161 395
42
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Lisa 7. Tegevuskulud
2020 2019
Kindlustuslepingute sõlmimiskulud
Tööjõukulud 247 196 180 470
Ruumide rent ja kommunaalmaksed 2 589 2 464
Materiaalse ja immateriaalse vara amortisatsioonikulu 19 536 15 295
Turunduskulud 1 325 49
Muud tegevuskulud 76 562 34 279
Sõlmimiskulud kokku 347 208 232 556
Administratiivkulud
Tööjõukulud 265 170 367 796
Sisseostetud teenused 163 896 123 367
Infoteenuste tasud 83 322 63 661
Järelvalvetasud 38 552 36 582
Ruumide rent ja kommunaalmaksed 14 058 11 277
Materiaalse ja immateriaalse vara amortisatsioonikulu 19 536 15 295
Investeeringute haldamise kulud 66 270 35 490
Muud tegevuskulud 66 871 115 091
Administratiivkulud kokku 717 675 768 559
Tegevuskulud kokku 1 064 883 1 001 115
Töölepingu alusel töötajate keskmine arv oli 10,42 ja neile arvestatud töötasu 422 235 eurot.
Juhtimis- ja kontrollorgani liikmete keskmine arv oli 6,7 ja neile arvestatud töötasu 211 206 eurot.
Lisa 8. Materiaalne ja immateriaalne põhivara ning kasutamisõiguslikud varad
Materiaalne põhivara
Materiaalne põhivarana soetusmaksumusega 7 220 eurot on täielikult amortiseerinud, kuid on
endiselt kasutuses.
Immateriaalne põhivara
Arvuti tarkvara
Soetusmaksumus
Soetusmaksumus 31.12.2018 26 832
Soetusmaksumus 31.12.2019 26 832
Soetusmaksumus 31.12.2020 26 832
43
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Arvuti tarkvara
Akumuleeritud kulum
Akumuleeritud kulum 31.12.2018 21 798
Arvestatud kulum 2019 1 704
Akumuleeritud kulum 31.12.2019 23 502
Arvestatud kulum 2020 1 704
Akumuleeritud kulum 31.12.2020 25 206
Jääkväärtus
Jääkmaksumus 31.12.2018 5 034
Jääkmaksumus 31.12.2019 3 330
Jääkmaksumus 31.12.2020 1 626
Kasutamisõiguslikud varad
Rendipind (kontor)
Soetusmaksumus 31.12.2018 0
Soetamine 97 793
Soetusmaksumus 31.12.2019 97 793
Rendipinna mahakandmine -97 793
Soetamine 69 874
Soetusmaksumus 31.12.2020 69 874
Akumuleeritud kulum 31.12.2018 0
Arvestatud kulum 28 886
Akumuleeritud kulum 31.12.2019 28 886
Akumuleeritud kulum mahakantud rendipinnast -30 725
Arvestatud kulum 18 388
Akumuleeritud kulum 31.12.2020 16 549
Jääkmaksumus 31.12.2019 68 907
Jääkmaksumus 31.12.2020 53 325
Kasutusõiguse varadena on kajastatud bürooruumide üürimaksed rendiperioodi lõpuni aadressil
Hobujaama 4. 2020.aastal koliti kolmanda korruse kontorist neljandal korrusel asuvale
kontoripinnale.
Kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekuid Aktsiaseltsil 31.12.2020 seisuga ei olnud.
44
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Lisa 9. Nõuded
Muud nõuded
31.12.2020 31.12.2019
Krediidiraportite tasud 0 15
KOKKU 0 15
Aasta jooksul kanti kuludesse ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid summas 324 eurot (2019. a. 0 eurot).
Üle 90 päeva vanuseid nõudeid aasta lõpu seisuga ei olnud.
Viitlaekumised ja ettemakstud tulud
31.12.2020 31.12.2019
Intresside viitlaekumine 158 169 136 505
Ettemakstud tulevaste perioodide kulu 39 293 49 463
Muud nõuded 7 569 0
Viitlaekumised ja ettemakstud kulud kokku 205 031 185 968
Nõuded kindlustustegevusest
31.12.2020 31.12.2019
Nõuded kindlustuslepingutest (kindlustusmaksetest) 454 087 513 578
Nõuded kindlustustegevusest kokku 454 087 513 578
Nõuded kindlustuslepingutest kajastavad aruandekuupäeva seisuga tasumata arveid
kindlustusmaksete eest. Kajastatud nõuetest on pikaajaline üks nõue summas 297 996 eurot, millest
järgneva 12 kuu jooksul laekub 165 000 eurot. Ülejäänud nõuded on realiseeritavad 12 kuu jooksul.
Üle 90 päeva vanuseid nõudeid aasta lõpu seisuga ei olnud. Pikaajalise nõude diskonteerimisel on
kasutatud intressimäära 5,1%. Intressimäära muutus 1% võrra mõjutaks nõude suurust ligikaudu 4
tuh euro võrra.
Aasta jooksul kanti kuludesse ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid netona edasikindlustusest
kogusummas 2 750 eurot (2019. a. 9 060 eurot).
Nõuded edasikindlustuslepingutest
31.12.2020 31.12.2019
Riiklik edasikindlustus
Ettemakstud preemiate eraldise edasikindlustaja osa 32 670 5 502
Rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustaja osa 850 137 295 584
Kokku riiklik edasikindlustus (vt lisa 13,14) 882 807 301 086
45
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
31.12.2020 31.12.2019
Eraedasikindlustus
Ettemakstud preemiate eraldise edasikindlustaja osa 48 984 53 132
Rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustaja osa 784 742 732 358
Kokku eraedasikindlustus 833 726 785 490
KOKKU 1 716 533 1 086 576
Lisa 10. Finantsinvesteeringud
Seisuga 31.12.2020 koosnesid Aktsiaseltsi finantsinvesteeringud hoiustest krediidiasutustes ning
võlakirjadest, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi.
Investeerimisportfellis olevate võlakirjade õiglase väärtuse määramisel kasutatakse Bloomberg
infosüsteemist saadud aktiivse turu hinnanoteeringuid või väärtpaberiportfelli haldaja poolt antud
hinnanoteeringuid. IFRS 13 sätestatud õiglase väärtuse määramise hierarhia kolme taseme hulgast
kuulusid kõik Aktsiaseltsi õiglases väärtuses kajastatavad finantsinvesteeringud seisuga 31.12.2020
esimesse tasemesse ehk finantsvarad, mille õiglane väärtus määratakse kasutades aktiivsetel turgudel
noteeritud hindu.
31.12.2020 31.12.2019
Tähtajalised deposiidid (vt lisad 17) 5 000 000 8 000 000
Võlakirjad (vt lisad 17 ja 18) 17 933 119 16 761 000
Finantsvarad kokku 22 933 119 24 761 000
Lisa 11. Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja raha ekvivalendid koosnevad arvelduskontol olevatest vahenditest pangas. 31.12.2020 ja
31.12.2019 seisuga olid kõik rahalised vahendid arvelduskontol eurodes.
31.12.2020 31.12.2019
Raha arvelduskontol (vt lisad 17) 14 505 508 12 091 241
KOKKU 14 505 508 12 091 241
Lisa 12. Omakapital
31.12.2020 31.12.2019
Aktsiakapital 19 173 600 19 173 600
Aktsiate arv 191 736 191 736
Aktsiate nimiväärtus (eurodes) 100,00 100,00
Kohustuslik reservkapital 114 136 83 185
46
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Vastavalt põhikirjale on Aktsiaseltsi aktsiakapitali minimaalseks suuruseks 4 793 374 eurot ja
maksimaalseks suuruseks 19 173 600 eurot. Aktsiate nimiväärtuseks on 100,00 eurot.
Aktsiakapitalist kuulub 2/3 ehk 127 824 aktsiat Eesti Vabariigile, keda esindab Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeerium ning 1/3 ehk 63 912 aktsiat Sihtasutusele KredEx. Aktsiad on ühte
liiki nimelised aktsiad. Vastavalt äriseadustikule annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride
üldkoosolekul ning kasumi ja Aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud
seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.
Omakapitali reservid koosnevad kohustuslikust reservkapitalist, mis moodustatakse iga-aastasest
puhaskasumi eraldisest. Vastavalt põhikirjale suunatakse reservkapitali igal aastal 1/20 Aktsiaseltsi
puhaskasumist, kuni see moodustab 1/10 aktsiakapitalist.
Lisa 13. Riikliku edasikindlustuse kahjureserv
2020 2019
Saldo 01.01 14 584 660 14 384 127
Laekunud regressid 0 83 895
Kogutud kindlustuspreemiad riikliku tagatisega lepingutest 439 726 137 220
Komisjonitasu riiklikult edasikindlustajalt -65 952 -20 582
Välja makstud kahjud -18 004 0
Saldo 31.12 (vt lisad 2 ja 21) 14 940 430 14 584 660
Tehnilised eraldised riiklikust edasikindlustusest
Ettemakstud preemiate eraldise edasikindlustaja osa 32 670 5 502
Rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustaja osa 745 721 295 584
Kokku tehnilised eraldised riiklikust edasikindlustusest
(vt lisa 9) 778 391 301 086
Neto kohustis edasikindlustuse deposiidist 31.12 14 162 039 14 283 574
Riiklikest eksporditagatistest tulenevate võimalike nõuete otsese mõju maandamiseks on ekspordi
riikliku tagamise seaduses ette nähtud seaduse tasandil edasikindlustusandja deposiidi loomine
kindlustusandja juures, kuhu eraldatakse riigi poolt vahendid. Deposiiti kantakse riigi poolt
edasikindlustatud riskidele vastav edasikindlustuspreemia, millest on maha arvatud komisjonitasu,
samuti deposiidi vahendite investeerimisest saadav tulu ja deposiidi arvelt täidetud kohustiste
tagasinõudest võlgnikelt saadud vahendid.
47
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Lisa 14. Kohustised kindlustuslepingutest
Eraldise Eraldise
(eurodes) 31.12.2020 suurendamine vähendamine 31.12.2019
Bruto
Ettemakstud preemiate eraldis 163 307 163 307 -117 269 117 269
Toimunud, kuid teatamata kahjude
eraldis (IBNR) 3 044 355 1 161 838 -210 970 2 093 487
Teatatud ja käsitluses olevate kahjude
eraldus (RBNS) 235 913 210 970 0 24 943
Kokku (vt lisa 2) 3 443 575 1 536 115 -328 239 2 235 699
Eraldise Eraldise
(eurodes) 31.12.2020 suurendamine vähendamine 31.12.2019
Edasikindlustuse osa
Ettemakstud preemiate eraldis 81 654 81 654 -58 634 58 634
Toimunud, kuid teatamata kahjude
eraldis (IBNR) 1 516 922 606 937 -105 486 1 015 471
Teatatud ja käsitluses olevate kahjude
eraldus (RBNS) 117 957 105 486 0 12 471
Kokku (vt lisa 9) 1 716 533 794 077 -164 120 1 086 576
Neto
Ettemakstud preemiate eraldis 81 653 81 653 -58 635 58 635
Toimunud, kuid teatamata kahjude
eraldis (IBNR) 1 527 433 554 901 -105 484 1 078 016
Teatatud ja käsitluses olevate kahjude
eraldus (RBNS) 117 956 105 484 0 12 472
KOKKU 1 727 042 742 038 -164 119 1 149 123
Möödumata riskide eraldist ei ole moodustatud, sest juhtkonna hinnangul on ettemakstud preemiate
eraldis ja rahuldamata nõuete eraldis arvestuslikult piisavad enne aruandekuupäeva kehtima hakanud
kindlustuslepingute pärast aruandekuupäeva toimuvate kahjude ning lepingute haldamisega seotud
kulude katmiseks.
Lisa 15. Kohustised edasikindlustuslepingutest
31.12.2020 31.12.2019
Kohustis edasikindlustaja ees 289 791 343 181
KOKKU (vt lisa 2) 289 791 343 181
48
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Kohustis kajastab Aktsiaseltsi kohustust tasuda edasikindlustajatele edasikindlustajate osa kogutud
kindlustusmaksetest, millest on maha arvatud edasikindlustuse komisjonitasu. Lisaks on summast
maha arvatud kindlustushüvitiste ja kahjukäsitluskulude edasikindlustajate osa ning lootusetute
nõuete edasikindlustajate osa. Juurde on arvatud laekunud regressinõuete edasikindlustajate osa.
Lisa 16. Muud kohustised
31.12.2020 31.12.2019
Kindlustusvõtjate ettemaksed 261 902 146 972
Edasikindlustuse komisjonitasude muutuse reserv 18 683 14 067
Kokku 280 585 161 039
Võlad tarnijatele (vt lisa 2, 17) 47 394 21 619
Võlad töövõtjatele 17 546 54 230
Muud kohustised 6 710 8 288
Kohustused rendilepingutest 53 595 67 929
Kokku 125 245 152 066
Muud kohustised kindlustustegevusest kokku (vt lisa 2) 405 830 313 105
Käibemaksu kohustis 2 980 1 433
Tulumaksu kohustis 8 813 5 834
Sotsiaalmaksu kohustis 15 488 10 344
Maksukohustised kokku 27 281 17 611
KOKKU 433 111 330 716
Lisa 17. Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus
Bilansiline väärtus Õiglane väärtus
Finants-
Finantsvarad
kohustised
Laenud ja õiglases väärtuses Tase
korrigeeritud Kokku Tase 1 Tase 3 Kokku
nõuded muutusega läbi 2
soetus-
kasumiaruande
maksumuses
31.12.2020
Finantsvarad
Tähtajalised deposiidid
5 000 000 0 0 5 000 000 - - - -
(vt lisa 10)
Võlakirjad
0 17 933 119 0 17 933 119 17 933 119 - - 17 933 119
(vt lisad 10, 18)
Raha ja raha
14 505 507 0 0 14 505 507 - - - -
ekvivalendid (vt lisa 11)
Finantsvarad kokku 19 505 507 17 933 119 0 37 438 626 17 933 119 - - 17 933 119
Finantskohustised
Muud finantskohustised
0 0 47 393 47 393 - - - -
(vt lisad 2 ja 16)
Finantskohustised
0 0 47 393 47 393 - - - -
kokku
49
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Bilansiline väärtus Õiglane väärtus
Finants-
Finantsvarad
kohustised
Laenud ja õiglases väärtuses Tase
korrigeeritud Kokku Tase 1 Tase 3 Kokku
nõuded muutusega läbi 2
soetus-
kasumiaruande
maksumuses
31.12.2019
Finantsvarad
Tähtajalised deposiidid
8 000 000 0 0 8 000 000 - - - -
(vt lisa 10)
Võlakirjad
0 16 761 000 0 16 761 000 14 078 732 384 120 - 14 462 852
(vt lisad 10, 18)
Raha ja raha
12 091 241 0 0 12 091 241 - - - -
ekvivalendid (vt lisa 11)
Finantsvarad kokku 20 091 241 16 761 000 0 36 852 241 14 078 732 384 120 - 14 462 852
Finantskohustised
Muud finantskohustised
0 0 21 619 21 619 - - - -
(vt lisad 2 ja 16)
Finantskohustised
0 0 21 619 21 619 - - - -
kokku
Lisaks on Aktsiaseltsil nõudeid kindlustuslepingutest ja muid nõudeid kokku summas 2 524 952
eurot. Täpsem ülevaade antud nõuetest on toodud lisas 9. Kindlustuslepingutest tulenevaid kohustisi
on Aktsiaseltsil 4 031 683 euro ulatuses. Täpsem ülevaade kohustistest on toodud lisas 2, 14, 15 ja
16. Kohustisena on kajastatud ka riiklik edasikindlustuse deposiit, mille osas on ülevaade toodud lisas
13.
Aktsiaseltsi juhatuse hinnangul ei erine bilansis amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varade
ja kohustiste väärtused oluliselt nende õiglasest väärtusest seisuga 31.12.2020. Nõuded klientidele ja
muud nõuded ning kohustised edasikindlustuslepingutest ja muud kohustised kindlustustegevusest
on tavapärase äritegevuse käigus tekkinud ja kuuluvad tasumisele lühiajaliselt, mistõttu ei erine nende
õiglane väärtus juhtkonna hinnangul bilansilisest väärtusest oluliselt. Need nõuded ja kohustised ei
kanna intressi.
Lisa 18. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid
Võlakirjade ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberite jaotus krediidireitingute lõikes
31.12.2020 Osakaal 31.12.2019 Osakaal
Aaa 508 688 3% 0 0%
Aa3 509 483 3% 0 0%
A1 0 0% 525 210 3%
A2 1 066 303 6% 1 014 965 6%
A3 2 618 248 14% 2 604 600 16%
Baa1 5 181 323 29% 4 742 250 28%
Baa2 3 593 925 20% 5 213 590 31%
Baa3 4 455 151 25% 2 660 385 16%
Kokku 17 933 119 100% 16 761 000 100%
50
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Võlakirjade ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberite jaotus pikkuse järgi
31.12.2020 Osakaal 31.12.2019 Osakaal
0-5 aastat 9 045 916 50% 8 203 080 49%
üle 5 aasta 8 887 203 50% 8 557 920 51%
Kokku 17 933 119 100% 16 761 000 100%
Kuni 12 kuu lunastustähtajaga väärtpabereid on summas 1 015 338 eurot. Jaotuse tegemisel on
lähtutud aruandekuupäeva ja lunastustähtaja vahest.
Lisa 19. Tingimuslikud kohustised
Tulumaksukohustis
31.12.2020 31.12.2019
Tulumaksukohustis 289 650 391 915
Kokku tulumaksukohustis 289 650 391 915
Aktsiaseltsi jaotamata kasum seisuga 31.12.2020 moodustas 1 474 586 eurot (31.12.2019 1 959 574
eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis võib kaasneda kogu jaotamata
kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 289 650 eurot (31.12.2019 391 915 eurot), seega
netodividendidena oleks võimalik välja maksta 1 184 936 eurot (31.12.2019 1 567 659 eurot).
Lisa 20. Tehingud seotud osapooltega
Seotud osapoolteks loetakse:
1. Aktsiaseltsi aktsionäre (vt lisa 1)
2. Juhatuse ja nõukogu liikmeid
3. Eespoolt loetletud isikute lähisugulasi ja nendega seotud ettevõtteid
4. Riigiettevõtteid
Tehingud juhatuse ja nõukogu liikmetega
Juhatuse liikmetele makstud tasud koos sotsiaalmaksuga on aruandeperioodil 181,0 tuhat eurot.
Nõukogu liikmete tasud koos sotsiaalmaksuga moodustasid 30,2 tuhat eurot.
Juhatuse liikmete tasustamine lähtub Aktsiaseltsi huvidest pikaajalises perspektiivis. Juhatuse
liikmete tasu koosneb fikseeritud tasust, mille määrab nõukogu ja tulemustasust, mida
makstakse kokkulepitud majandustulemuste ja pikaajaliste eesmärkide saavutamise eest. Eesmärgid
51
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
on nii kvalitatiivsed (klientide rahulolu, teenuste turule toomine, riskide hajutatus vms) kui ka
konkreetsete majandusnäitajatega seotud (kasumlikkus, madal kahjusus, tegevuskulude tase vms).
Tulemustasusid ei või siduda lühiajaliste eesmärkidega ja kõrgendatud riskide võtmisega.
Tulemustasu arvestatakse bruto kuutöötasu kordsetes (0-1 osaliselt alla ootuste; 1-2 väga hea; 2-3
suurepärane; 3-4 erakordne).
Aktsiaseltsi tegevuse lõpetamisel Aktsiaseltsi algatusel on juhatuse liikmetele ette nähtud
kompensatsioon kolme kuupalga ulatuses.
Muud tehingud seotud osapooltega.
Aktsiaselts on aruandeperioodil ostnud teenuseid seotud osapooltelt alljärgnevalt:
Ostetud teenused 2020 2019
SA KredEx (aktsionär) 140 284 157 747
Rahandusministeerium 36 554
Riigiettevõtted 1 549 858
KOKKU 141 869 159 159
Riikliku edasikindlustuse deposiidi kohta ülevaade lisa 1 punktis 13 ning lisas 13.
Nõuded ja kohustised aruandeperioodil tehtud tehingutest seisuga 31.12.2020 olid alljärgnevad:
31.12.2020 31.12.2019
Nõuded
Eesti Vabariik (aktsionär) (vt lisa 9) 939 091 301 086
KOKKU 939 091 301 086
Kohustised
SA KredEx (aktsionär) 14 463 11 773
Eesti Vabariik (aktsionär) (vt lisa 13,14) 14 940 430 14 584 660
Riigiettevõtted 1 095 54
Juhatuse liikmed 21 661 15 965
KOKKU 14 977 649 14 612 451
52
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Juhatuse liikmete allkirjad 2020. a majandusaasta aruandele
Juhatus on koostanud AS KredEx Krediidikindlustus 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta
tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande.
Kaarel Aus juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ 25.03.2021
53
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Kasumi jaotamise ettepanek
Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2020 oli
1 474 586 eurot, millest 2020. aasta puhaskahjum moodustas 304 037 eurot.
Juhatus teeb ettepaneku jätta Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus jaotamata kasum seisuga 31.
detsember 2020 jaotamata.
54
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2020
Tegevusalade loetelu
AS KredEx Krediidikindlustus müügitulu jagunes vastavalt EMTAK klassifikaatoritele alljärgnevalt:
Eurodes 2020 2019
Kahjukindlustus (EMTAK kood 65121) 2 109 200 1 600 490
KOKKU 2 109 200 1 600 490
55
NÕUSOLEK AKTSIASELTS I KREDEX KREDIIDIKINDLUSTUS NÕUKOGU LIIKMEKS VALIMISE KOHTA Käesolevaga mina, Kaido Kepp , isikukood 37401022739 , elukoht Viimsi vallas Harju maakonnas , annan nõusoleku enda valimiseks Aktsiaselts i KredEx Krediidikindlustus nõukogu liikmeks 21.05.2021 algavaks ametiajaks . Aktsiaselts i KredEx Krediidikindlustus nõukogu liikmeks valimise kohta n õusoleku andmisega kinnitan enda vastavust kehtivate õigusaktidega, sh kindlustustegevuse seadusega , kindlustusandja nõukogu liikmele esitatud nõue tele ning asjaolude puudu mist , mis välistavad minu õiguse olla kindlustusandja nõukogu liige. Allkirjastatud digitaalselt Kuupäev digiallkirjas Kaido Kepp
Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus
(registrikood: 11948506)
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus, asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna
linnaosa, Hobujaama tn 4, 10151, Eesti Vabariik.
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
19.04.2021. a algus kell 13:30, lõpp kell 14:30; Tallinn
AKTSIONÄRID
Eesti Vabariik (127 824 häält; aktsiate osakaal aktsiakapitalist 66,7%), mida seaduse alusel
esindab osalust valitseva ministrina ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja
Sihtasutus KredEx (63 912 häält; aktsiate osakaal aktsiakapitalist 33,3%), mida seaduse alusel
esindab juhatuse esimees Ivo Kuldmäe.
OSAVÕTJAD
Üldkoosoleku juhataja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.
Osalejad:
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri nõunik Risto Kaljurand;
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüütik Regina Raukas;
Sihtasutuse KredEx juhatuse esimees Ivo Kuldmäe;
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liikmed Signe Rähesoo ja Kaarel Aus;
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus jurist /vastavuskontrolli juht Maarit Arro.
Tutvunud Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus 2020. a majandusaasta aruandega ja audiitori
järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes
äriseadustiku § 298 lõike 1 punktidest 4, 7 ja 10, § 319 lg 1 ja 3, § 332 lg 2 ja § 334; ja
riigivaraseaduse § 80 lg 1, 2 ja 4; kooskõlas Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus põhikirjaga
ning arvestades nimetamiskomitee ettepanekut:
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus 2020. aasta majandusaasta aruanne
(Lisa 1);
2. Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2020
oli 1 474 586 eurot, millest 2020. aasta puhaskahjum moodustas 304 037 eurot.
Jätta Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus jaotamata kasum seisuga 31. detsember
2020 jaotamata.
3. Pikendada isiku kirjalikul nõusolekul (Lisa 2) Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus
nõukogu liikme Kaido Keppʼi (isikukood 37401022739) volitusi 21.05.2021 algavaks
ametiajaks pikkusega kolm aastat.
Päevakorrapunkt 2 otsused jõustuvad peale Vabariigi Valitsuse korralduse "Riigi äriühingu ja
sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade
kinnitamine 2021. aastaks" jõustumist
Otsuste poolt hääletasid mõlemad aktsionärid. Otsused vastu võetud 100% poolthäältega.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sihtasutus KredEx
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Andres Sutt Ivo Kuldmäe