Riigikantselei
Meie 22.04.2021 nr 2-13/21-2604
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise
„Kaubanduspoliitika läbivaatamine: avatud,
kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ kohta.
Esitame 22. aprilli 2021. a Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni
teatise „ Kaubanduspoliitika läbivaatamine: avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“
(COM(2021)66) kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad:
1. Seletuskiri
2. Seletuskirja kaasamislisa
3. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu
Anu Vask
625 6438
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Erialaliidud
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Eesti Teatises on kõik üsna hästi juba kokku võetud ja välja toodud olulisimad punktid. Ettepanekud toetavad teatise
Toiduainetööstuse Rõhutame üle: Järgida EL-i ühist kaubanduspoliitikat. rõhuasetusi ning ka Eesti
Liit Euroopa rohelises kokkuleppes ja Euroopa digitaalses strateegias määratletud uue ja seisukohti, eriti
vabakaubanduse toetamise,
kestlikuma majanduskasvu mudeli tõttu ootavad ees suured muutused ning EL vajab
uute turgude avamise,
tõesti uut kaubanduspoliitika strateegiat – sellist, mis toetaks liidu sise- ja protektsionismist hoidumise
välismajandust ja seda seoses uute lisanduvate kohustustega roheleppe elluviimisel. osas ja väärtusahelate
Meie sektorit mõjutab juba lähitulevikus tugevalt ka Talust taldrikule strateegiast mitmekesistamise osas.
tulenevad nõuded: lühikesed tarneahelad, mahetoit, tarbijate teavitamine. Tähtis on
arvestada siin EL-i põhimõtteid, eelkõige kaupade vaba liikumist ja ELi-üleste Majandusnõunike hulga
regulatsioonide järgimist. Et võrdselt nii EL-i liikmesriigid kui kolmandad riigid suurendamine läheb
väljapoole teatise sisu, on
täidaksid kõiki nõudeid seda ka tõepoolest kontrollitakse. rohkem „Eesti välispoliitika
Samuti rõhutame, et COVID-i kriis on võimendanud liikmesriikides protektsionismi arengukava 2030“ teema.
ja seda ei saa heaks kiita ega tolereerida.
Tuleb arvesse võtta nii poliitilisi, majanduslikke, tehnoloogilisi, keskkonnaalaseid kui
sotsiaalseid tegureid. Üldiselt rahvusvahelised väärtusahelad toimisid (v.a mõned
liikmesriigid, kes kriisi puhkedes hakkasid piiridel takistama kaubavahetust), väga
tähtis, et toimiksid ka edaspidi.
EL-i vabakaubanduslepingud erinevate riikidega: üliolulised, et oleks selged
juhtnöörid ja seisukohad. Turgude avamine ja uutele turgudele sisenemine on oluline.
Et toodete sertifitseerimisel arvestataks meie ametiasutuste dokumente ja see ei saaks
takistuseks eksportimisel.
Saatkondadesse majandusnõunikud ning veelgi olulisem ja suurem tugi
kaubavahetuseks.
Eesti Rõiva- Vaadanud läbi teie poolt edastatud dokumendid EL kaubanduspoliitika teemal ja EURATEX-i seisukohad on
Tekstiililiit konsulteerinud meie liidu liikmetega, toon välja kaks põhilist aspekti, mida soovitame kooskõlas teatise rõhuasetuste
arvestada Eesti positsiooni kujundamisel: ja Eesti seisukohtadega, sh
EL-i nn roheleppe finantsmõjud EL-i tekstiilivaldkonna ettevõtetele ja nende uute vabakaubanduslepingute
võimalikud leevendus- ning tugimeetmed võrreldes kolmandate riikidega. sõlmimine, võrdsed
Tootjavastutuse põhimõtted ja toodete nõuetekohasuse tunnustamine. võimalused, teabeallikate
täiustamine, subsiidiumite
Nendes jm rahvusvahelise kaubanduse küsimustes palume lähtuda Euroopa rõiva- ja turge moonutav mõju.
tekstiiliala katusorganisatsiooni EURATEX seisukohtadest, mida me täielikult jagame.
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja 29. aprill 2021. a nr
Päevakorra punkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Kaubanduspoliitika läbivaatamine: avatud,
kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ kohta.
1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa
Komisjoni teatise „Kaubanduspoliitika läbivaatamine: avatud, kestlik ja jõuline
kaubanduspoliitika“ (COM (2021) 66) kohta.
1.1. Väliskaubanduspoliitika põhisuunad ja Euroopa Liidu kaubandussuhete tihendamine
1.1.1. Eesti leiab, et Euroopa Liit peab kaitsma avatud, liberaalset ja õiglast multilateraalset
maailmakaubandussüsteemi ning toetama Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitel
põhinevat väliskaubanduspoliitikat, sh vabakaubanduslepingute sõlmimise ja Maailma
Kaubandusorganisatsiooni reformimise kaudu.
1.1.2. Eesti toetab Euroopa Liidu kaubandussuhete edendamist Ameerika Ühendriikidega, tehes
seejuures koostööd mh digi- ja keskkonnastandardite kujundamisel ja Maailma
Kaubandusorganisatsiooni reformimisel.
1.1.3. Eesti toetab kaubandus- ja majandussuhete süvendamist ja ajakohastamist, sh
vabakaubanduslepingute ja investeeringute kaitse lepingute sõlmimine, Euroopa Liidule
oluliste kaubanduspartneritega, eriti Ameerika Ühendriikide ning idapartnerluse, Lääne-
Balkani, lõunanaabruse, Aasia ja Aafrika riikidega.
1.1.4. Eesti toetab Euroopa Liidu ja Hiina vahelise investeeringute kaitse lepingu sõlmimist ja
Euroopa Liidu ja Hiina kaubandussuhetes võrdsete võimaluste tagamist. Eesti toetab
õiglasemaid ja reeglitel põhinevaid kaubandustavasid edendavaid meetmeid
kaubandussuhetes Hiinaga.
1.2. Maailma Kaubandusorganisatsiooni reform
1.2.1. Eesti arvates peab Euroopa Liit võtma Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimisel
juhtrolli ja tegema koostööd samameelsete partneritega. Euroopa Liit peab toetama
avatud ja kaasavat dialoogi arengu- ja vähimarenenud riikidega organisatsiooni reformi
erinevates aspektides, sh eri- ja diferentseeritud kohtlemise sidumine konkreetsete
majandusnäitajatega.
1.2.2. Eesti nõustub, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni tõhususe tagamine on Euroopa
Liidu strateegiline põhihuvi. Toetame kõiki Euroopa Liidu jõupingutusi, mis taastavad
organisatsiooni liikmete vahel usaldust ja ühist eesmärgitunnetust ning tagavad maailma
kaubandussüsteemi tõhusa ja paindliku reageerimisvõime moodsatele väljakutsetele, sh
digipööre, rohepööre ja kestliku arengu eesmärkide juurutamine ja edendamine
organisatsiooni raamistikus.
1.2.3. Eesti toetab Maailma Kaubandusorganisatsiooni kõigi kolme samba reformi: uute
kaubandusreeglite läbirääkimine, kaubandusvaidluste lahendamine ja organisatsiooni
igapäevase toimimise parandamine.
1.3. Avatud strateegiline autonoomia Euroopa Liidu kaubanduspoliitika kontekstis ja
Euroopa Liidu autonoomsed meetmed
1.3.1. Eesti toetab avatud strateegilise autonoomia kaubandusmõõtme all Euroopa Liidu
võimekuse suurendamist kaitsta koos strateegiliste partneritega avatud, liberaalset ja
õiglast maailmakaubandussüsteemi. Seeläbi toetab Eesti EL kaubanduspoliitikas uute
turgude avamist, kaubanduspartneritega heade suhete tihendamist ja võrdsete võimaluste
kehtestamist, vabakaubanduslepingute sõlmimist, tarne- ja väärtusahelate vastupidavuse
ja mitmekesisuse tõstmist, multilateraalsete kaubandusreeglite ajakohastamist ja
kinnistamist ning Euroopa Liidu ettevõtete ja tarbijate kaitsmist ebaausa konkurentsi ja
ebaausate kaubandustavade eest.
1.3.2. Eesti toetab teatise eesmärke seista tugevamini Euroopa Liidu majandushuvide ja
kaubandussuhetes võrdsete võimaluste kehtestamise eest. Eesti on nõus kaaluma selliseid
Euroopa Liidu täiendavaid meetmeid, mis on kooskõlas Maailma
Kaubandusorganisatsiooni reeglitega ja Euroopa Liidu teiste rahvusvaheliste
kohustustega. Täiendavad meetmed tuleb vastu võtta kaalutletult ja läbipaistvalt,
tuginedes mõjuanalüüsidele, need ei tohi olla protektsionistlikud ja peavad säilitama
Euroopa Liidu ühtse turu avatuse.
1.3.3. Eesti on nõus kaaluma Euroopa Komisjoni plaanitavat ekspordikrediidi strateegiat, et
parandada Euroopa Liidu eksportööride võimalusi kolmandate riikide turgudele
sisenemiseks.
1.4. Digipööre
1.4.1. Eesti arvates on oluline pöörata Euroopa Liidu kaubanduspoliitikas rohkem tähelepanu
digikaubandusele. Euroopa Liidu kaubanduspoliitika peab aitama oma ettevõtetel
pääseda ligi maailma parimatele tehnoloogiatele, teenustele ja toodetele. Eesti peab
oluliseks andmete piiriülese liikumise tagamiseks reeglite kehtestamist kahepoolsete
vabakaubanduslepingute ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni e-kaubanduse
läbirääkimiste kaudu.
1.5. Rohepööre, vastutustundlikud ja kestlikud väärtusahelad ning elusloodusega
kauplemine
1.5.1. Eesti toetab Euroopa Liidu rolli suurendamist kestliku arengu ja kestlike väärtusahelate
eestvedajana rahvusvahelises kaubanduspoliitikas, arengukoostöös ning rahvusvahelises
teaduskoostöös, et tõsta seeläbi oma kestlike ettevõtete konkurentsivõimet ja edendada
globaalset rohepööret. Eesti toetab nii ringmajanduse põhimõtete rakendamist kui ka
põllumajandussektori ja toidutööstuse kestlikkuse seiret rahvusvahelistes tarneahelates.
Peame oluliseks, et Euroopa Komisjon tugineks edasistes tegevustes uuringutele ja
mõjuhinnangutele, mis tagaksid õige ambitsioonikuse taseme.
1.5.2. Eesti toetab kestliku arengu, elurikkuse säilitamise ja ökosüsteemide eesmärkide
lõimimist Euroopa Liidu kahe- ja mitmepoolsetesse vabakaubanduslepingutesse ning
Euroopa Liidu ühisesse kaubanduspoliitikasse. Seejuures on oluline, et kestliku arenguga,
elurikkuse säilitamisega ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid ja kohustused oleksid
võimalikud selged, konkreetsed ja mõõdetavad ning loodaks nende rakendamise ja
järelevalvemehhanismid.
1.5.3. Eesti toetab kahepoolsetes Euroopa Liidu vabakaubanduslepingutes Pariisi kokkuleppe
muutmist nende lepingute oluliseks osaks, tuginedes seejuures õiguslikke, majanduslikke
ja sotsiaalseid aspekte käsitlevatele mõjuhinnangutele ja arvestades iga
kaubanduspartneri enda võimekust eesmärke täita.
1.5.4. Eesti hinnangul tuleb globaalseid kaubandusreegleid uuendada, et senisest tõhusamalt
reguleerida legaalset ja illegaalset elusloodusega kauplemist, panustades seekaudu
zoonootiliste haiguste, taimekahjustajate ja invasiivsete võõrliikide leviku vähendamisse.
1.6. Euroopa Liidu vabakaubanduslepingute rakendamine ja Euroopa Liidu
õigusloomealane mõjujõud
1.6.1. Eesti toetab Euroopa Liidu olemasolevate vabakaubanduslepingute tõhusamat jõustamist
ja rakendamist, sh teavitustöö tegemine ja lepingute kestliku arengu peatükkide
rakendamise jälgimine. Eesti toetab võrdsete võimaluste ja Euroopa Liidu liikmesriikide
ühtse kohtlemise tagamist kolmandate riikide turgudele sisenemisel.
1.6.2. Eesti toetab Euroopa Liidu aktiivset juhtrolli rahvusvaheliste standardite kujundamisel ja
Euroopa Liidu strateegilisemat lähenemisviisi rahvusvahelisele õigusloomealasele
koostööle. Eesti hinnangul tuleb rahvusvahelisi keskkonna- ja kestliku majanduskasvu,
digi-, töö- ja inimõigustega seotud standardeid arendada, ühtlustada ja juurutada, eelkõige
kaubandusõiguses.
1.6.3. Eesti toetab Euroopa Liidu kaubandusabi andmist, et aidata arengumaadel rakendada
kaubanduslepinguid, mis omakorda toetaks erinevate standardite ja reeglite järgimist,
eelkõige seoses kestliku arenguga. Euroopa Liit peab võtma arvesse nii arenguriikide
tahet ja võimekust kui ka nende riikide samme standardite ja reeglite järgimise poole.
1.6.4. Eesti leiab, et Euroopa Liit peab arendama uusi ja täiendama olemasolevaid veebipõhiseid
teabeallikaid, mis aitavad ettevõtjatel tutvuda kaupade, teenuste ja investeeringute
eksporti ja importi puutuvate tingimustega. Euroopa Liit peab jätkama tööd
sooduspäritolureeglite ühtlustamiseks Euroopa Liidu vabakaubanduslepingutes.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
16. aprill 2021
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad
Euroopa Liidu kaubanduspoliitika läbivaatuse teatise kohta (COM
(2021) 66)
1 Sissejuhatus
Euroopa Komisjon (edaspidi Komisjon) avaldas 18. veebruaril 2021 Euroopa Liidu (edaspidi
EL) kaubanduspoliitika läbivaatuse teatise1 pealkirjaga „Kaubanduspoliitika läbivaatamine:
avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“. Läbivaatus toimub regulaarselt iga viie aasta
tagant ning seab paika EL-i kaubanduspoliitika suuna eelolevaks perioodiks. Läbivaatus algas
2020. a kevadel ja kätkes suvist avalikku konsultatsiooni liikmesriikidega, nende ettevõtetega
ja teiste huvirühmadega.
Seekordset läbivaatust juhtisid kaks põhieesmärki: COVID-19 pandeemia järgne kiire
ja kestlik sotsiaalmajanduslik taastumine ning EL-i avatud strateegilise autonoomia raamistiku
sisustamine kaubandusaspektidega. Komisjon koostas tegevuskava, mis peaks suurendama
EL-i ja tema ettevõtete konkurentsivõimet, edendama EL-i väärtuseid ja standardeid EL-i
kaubanduspartnerite seas, suurendama EL-i ettevõtete ja tarbijate juurdepääsu maailma
turgudele, kaitsma EL-i ettevõtteid ja tarbijaid ebaausate kaubanduspraktikate eest ning tõstma
EL-i vastupidavust kriisiolukordades.
Seletuskirja koostas Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna
kaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-
Gerhard Lille (tel 637 7216,
[email protected]). Valdkonna eest vastutavad
asekantslerid on Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler
Andres Rundu (
[email protected]) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
siseturu asekantsler Kristi Talving (
[email protected]).
Seisukohtade koostamises osalesid Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium,
Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium
ning Sotsiaalministeerium.
2 Teatise sisu ja analüüs
Teatis koosneb kahest osast: edasise kaubanduspoliitika põhisuundadest ja Maailma
Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi WTO) reformi puudutavast lisast. Teatise põhiosa jaguneb
omakorda neljaks: (1) EL-i kaubanduspoliitika maailmamajanduse ümberkujundamise
tõmbetuultes, (2) kaubanduspoliitika EL-i avatud strateegilise autonoomia teenistuses, (3)
kaubanduspoliitika tulevikusuund ning (4) kaubanduspoliitiliste arutelude toetamine.
2.1 Euroopa kaubanduspoliitika ajal, mil toimub majanduse
ümberkujundamine ja valitseb geopoliitiline ebastabiilsus:
ettevalmistused 2030. aasta maailmaks
Teatis rõhutab, et EL-i majanduslik käekäik on avatud kaubandusrežiimist palju võitnud.
Peamised väljakutsed, mida uus kaubanduspoliitika peab aitama ületada, on globaalne
ebakindlus, unilateralism, globaliseerumine, Hiina, kliimamuutused ja rohepööre,
sotsiaalne võrdsus ja inimväärse töö tagamine, digipööre, kaubanduse olemusliku
1
Vt https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0066&qid=1617108007884&from=EN.
1
muutumise jätkumine ning koroonakriis. Euroopa suhteline positsioon rahvusvahelises
majanduses on samuti muutumas ning prognooside kohaselt võib juba paari aasta pärast tulla
ligemale 90% maailmamajanduse kasvust mujalt kui EL-ist.
2.2 Kaubanduspoliitika, mis toetab EL-i avatud strateegilist autonoomiat
EL-i vastupanu- ja konkurentsivõime tõstmiseks soovib Komisjon „avatud strateegilise
autonoomia“ strateegilise raamistiku näol ühtlustada EL-i sise- ja välistegevust ning kasutada
„kõiki“ kaubandusvahendeid EL-i huvide ja poliitiliste eesmärkide toetamiseks. Nõnda
suureneks EL-i võime oma strateegiliste huvide ja väärtuste eest seista ning neid maailmas
levitada. Selle raamistiku alla kuuluvad ka kestlikkus, õiglus ja reeglitel põhinev koostöö.
Teatise kohaselt võiks EL lõigata kasu avatud ja õiglasest kaubandusest, tihedamast
rahvusvahelisest koostööst, kestlikest väärtusahelatest, aga seejuures võiks EL kasutada
vajadusel autonoomseid meetmeid oma huvide ja väärtuste kaitseks.
EL-i vastupanu- ja konkurentsivõime tugineb mh rahvusvahelistele turgudele avatud
ja moonutamata juurdepääsul ning tarne- ja väärtusahelate vastupanu ja mitmekesisuse
tõstmisel. Avatud strateegilise autonoomia raamistik peaks aitama integreerida arengumaid
maailmamajandusse, edendama universaalseid põhiväärtusi ja inimõigusi ning soodustama
rahvusvahelist koostööd kliimamuutuste ja keskkonnaprobleemide leevendamisel.
Kaubanduspoliitikal on ka geopoliitiline mõõde, sest multilateraalse majandussüsteemi
õõnestamisel on mõju riikide majanduslikele, poliitilistele ja julgeoleku suhetele.
Multilateralismi toetamiseks ja WTO reformi käigus rahvusvaheliste reeglite ajakohastamiseks
soovib Komisjon tihendada suhtlust Ameerika Ühendriikide, Hiina, India, Ottawa grupi (sh
Austraalia, Jaapan, Kanada, Lõuna-Korea, Norra ja Uus-Meremaa) ja Aafrika riikidega.
Iseäranis oluline on transatlantiline partnerlus Ameerika Ühendriikidega. Suhteid Hiinaga
tuleb tihendada, et kohustada neid järgima õiglasemaid ja reeglitel põhinevaid
kaubandustavasid (nt kohustusi seoses võrdsete võimaluste ja kestliku arenguga). Koostöö
idapartnerluse ja lõunanaabruse riikidega on oluline EL-i enda stabiilsuse ja heaolu jaoks.
Suhete tihendamise üks tööriist on vabakaubanduslepingud, mis aitavad EL-i väärtusi ja huve
edendada.
2.3 Kaubanduspoliitika keskpikk perspektiiv
Teatise kohaselt peaks EL-i kaubanduspoliitikal olema eeloleval perioodil kolm peamist
eesmärki.
(1) Toetada EL-i majanduse taastumist ja põhjalikku ümberkujundamist kooskõlas
rohe- ja digieesmärkidega. EL-i kaubanduspoliitika peab hõlbustama kaupade- ja
teenustekaubandust, teenima ettevõtjate ja tarbijate huve ning toetama nii 2050. aastaks
kliimaneutraalsuse saavutamist kui ka digipöörde läbimist.
(2) Kujundada üleilmseid reegleid nii, et globaliseerumine oleks kestlikum ja
õiglasem. WTO-s seatud üleilmsed kaubandusreeglid vajavad ajakohastamist, et reageerida
konkurentsimoonutustele ning et toetada üleilmset sotsiaalset õiglust ja keskkonnahoidlikkust.
(3) Suurendada EL-i suutlikkust oma huve ja õigusi kaitsta, vajadusel iseseisvalt.
Lisaks kaubanduslepete sõlmimisele tuleb neis sisalduvaid sätteid ka jõustada, et EL-i õigusi,
huve, ettevõtjaid ja tarbijaid kaitsta. Kaubanduslepete kestliku arengu peatükkide tõhus
rakendamine aitab ühtlustada sotsiaalseid, töö- ja keskkonnastandardeid kogu maailmas.
Nende eesmärkide saavutamiseks kavatseb Komisjon keskenduda kuuele valdkonnale ja
nende raames esitatud 16 tegevusettepanekule (vt „Komisjoni tegevuskava“), mis on
juurutatud järgnevalt esitatud Komisjoni seisukohtadesse.
(1) WTO reform. Teatise kohaselt on WTO 25 aasta jooksul suurt kasu toonud, luues
stabiilse kaubanduskeskkonna ja võimaldades kaubandusvaidlusi lahendada. Küll aga on WTO
2
praegu kriisis (vt pikemalt „WTO reformi lisas“). Komisjon soovib reformida WTO-d kõigi
tema ülesannete ulatuses.
(2) Rohepööre ning vastutustundlikud ja kestlikud väärtusahelad. Rohelise
kokkuleppe kohaselt on kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu võitlemine
EL-i peamine prioriteet, seega peavad oma panuse andma kõik EL-i poliitikavaldkonnad, k.a
kaubanduspoliitika. Olemasolevad kaubanduslepped, mis viitavad kestliku arengu põhimõtete
rakendamisele, võimaldavad seekaudu viidata kõigile 17 ÜRO kestliku arengu eesmärgile2 ja
nende juurde käivatele mõõdikutele ning neist tulenevatele sihtidele. Eesmärk on jõuda
kliimaneutraalse majanduseni, investeerida puhtasse energiasse, edendada ringluspõhiseid ja
kestlikke väärtusahelaid ning soodustada mh vastutustundlikku ärikäitumist ja tööstandardite
järgimist. Neid eesmärke saab saavutada WTO, kahepoolsete kaubanduslepete ja Komisjoni
autonoomsete meetmete kaudu. Komisjon soovib teha ÜRO kliimamuutuste
raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe vabakaubanduslepingute „oluliseks
osaks“, et edendada EL-i kliimaeesmärke ka oma kaubanduspartnerite seas. See tähendab, et
kui EL-i lepingupartner lahkub Pariisi kokkuleppest või rikub oluliselt oma lepingujärgseid
kohustusi, võib EL peatada kaubanduslepinguga antavad soodustused või rakendada
muid asjakohaseid meetmeid. Seades kliimapoliitika eesmärgid kaubanduslepingutes
esiplaanile, on võimalik kaubanduspoliitika instrumentidega anda märkimisväärne panus
Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks. See peaks Komisjoni hinnangul tagama, et EL-
iga kaubanduslepingud sõlmivad riigid ka tegelikult Pariisi kokkuleppes võetud eesmärkide
poole liiguksid. Lisaks tuleb teatise kohaselt kaubanduslepete kestliku arengu sätteid rangemini
jõustada, mille eest hakkab vastutama hiljuti ametisse määratud järelevalveametnik (s.o Chief
Trade Enforcement Officer e CTEO). Autonoomsete meetmetega (nt süsiniku
kohandusmehhanism, ärijuhtimise hoolsuskohustus, sanktsioonirežiim ja impordi
tootmisnõuded) kavatseb Komisjon tagada, et kaubandus oleks kestlik, vastutustundlik ja
kooskõlas EL-i väärtustega. Süsiniku kohandusmehhanism on meede, millega vähendada
süsinikumahukate toodete importi väljastpoolt EL-i. Ärijuhtimise hoolsuskohustus tähendab
kestliku arengu ja ettevõtluse kontekstis keskkonna, inimõiguste- ja töötaja õiguste alast
vastutustundlikkust, sh EL-i ettevõtete väärtus- ja tarneahelatest sunniviisilise töö
kõrvaldamine. Sanktsioonirežiimiga on EL valmis kehtestama sanktsioone nendele
kolmandatele riikidele, kes rikuvad inimõigusi. Impordile tootmisnõuete kehtestamise osas
kinnitab Komisjon, et järgitakse „täielikult“ WTO reegleid. Komisjoni eesmärk on olla teerajaja
kestliku majanduskasvu standardite väljatöötamisel.
(3) Digipööre ja teenustekaubandus. Digipöörde puhul on kaubanduspoliitikal samuti
oluline roll. Komisjon soovib ajakohastada rahvusvaheliste reeglite raamistikku ning seada
sisse „ambitsioonikaid“ standardeid. Andmed on EL-i tarneahelate oluline osa ja
digitehnoloogia mõjutab EL-i konkurentsivõimet. EL peaks võtma digistandardite (nt
andmekaitse osas) rahvusvahelisel kujundamisel ja digikaubanduse liberaliseerimisel
juhtrolli, k.a WTO e-kaubanduse läbirääkimistel. Digiküsimustes tuleb samameelsetega
partnerriikidega koostööd tihendada. Komisjon on vastu andmete piiriülese edastamise
õigustamatule piiramisele ja andmete lokaliseerimisnõuetele ning kavatseb olla „avatud, kuid
end maksma panev“, tuginedes seejuures Euroopa väärtustele ja huvidele.
(4) EL-i õigusloomealane mõjujõud. Komisjon peab globaalsete eeskirjade ja
standardite väljatöötamist konkurentsieeliseks. EL on mitu kümnendit osalenud standardite
välja töötamisel (nt Rahvusvahelises Standardiorganisatsioonis, s.o International Organization
for Standardization e ISO), mis on aidanud EL-i ettevõtetel uutele turgudele pääseda.
Globaalsetes tarneahelates on seekaudu vabatahtlikultki EL-i kõrgeid standardeid kasutusele
võetud. EL-i tugev regulatiivne mõjujõud toetab EL-i ettevõtete konkurentsivõimet. Edaspidi
2
Vt https://www.un.org/sustainabledevelopment/sustainable-development-goals.
3
aga peaks EL arendama strateegilisemat lähenemisviisi rahvusvahelisele õigusloomealasele
koostööle, eeskätt rohe- ja digipöörde kontekstis. Siinkohal on oluline ära kasutada
kaubanduslepingute pakutavaid võimalusi, ehkki praegused kaubanduslepped ei võimalda kõiki
roheleppe ja selle raames esitatud strateegiate (nt „Talust taldrikule“3) kõrgeid standardeid
globaliseerida. Arengukoostöö ja kaubandusabi soodustavad rahvusvaheliste standardite
kasutuselevõttu arenguriikides. Komisjon kavatseb tugevdada õigusloomealast dialoogi eeskätt
Ameerika Ühendriikidega, aga ka samameelsete riikidega Aasias, Vaikse ookeani piirkonnas
ja Ladina-Ameerikas.
(5) EL-i suhete tihendamine naaberriikide ja Aafrikaga. Komisjon peab olulisimaks
suhteid riikidega, kes on EL-ile geograafiliselt kõige lähemal: Ühendkuningriik, Türgi, Šveits,
idapartnerlusriigid, Lääne-Balkani riigid ja Aafrika riigid. Stabiilsus ja heaolu EL-i
naaberriikides on EL-i enda huvides. Nende riikidega tuleb mh edendada kestlikke
investeeringuid ja kestlike toodetega kauplemist, mis võimaldaks EL-il oma väärtusahelaid
nende riikide kaudu mitmekesistada. Ühtlasi toetab EL nende riikide püüdeid viia end
paremasse vastavusse EL-i regulatiivse mudeliga ning soovib nendega sõlmida
vastavushindamise lepinguid. Komisjon kavatseb Aafrika ja lõunanaabruse riikidele teha
ettepaneku kestliku investeerimisalgatuse kohta.
(6) Kaubanduslepete rakendamine ja võrdsete võimaluste tagamine. Komisjon
kavatseb EL-i kaubanduslepete eeliseid paremini ära kasutada ning nende turulepääsu ja
kestliku arengu sätteid tugevamini jõustada. Uutes ja praegu läbiräägitavates kaubanduslepetes
näeb Komisjon ettevõtjatele võimalust uutele turgudele pääseda, aga ka võimalust võidelda
EL-i eksporti mõjutavate protektsionistlike tendentside ja moonutustega. Oluline roll on
siin CTEO-l. Komisjon soovib ära kasutada kaubanduslepingute võimalusi „täielikult“ (nt
lepetes sisalduvaid paindlikkusmeetmeid rohe- ja digipöörde toetamiseks)4, toetada EL-i
sidusrühmi kaubanduslepete võimalustega tutvumiseks (nt Access2Marketsi, Rules of Origin
Self-Assessment Tooli ja loomisel oleva Access to Procurementi portaalide kaudu), jälgida
kaubanduslepete nõuetekohast rakendamist (nt turulepääsukohustuste rikkumistest Komisjoni
teavitamine, seadusandliku akti vastuvõtmine kaubandusalaste sätete täitmise tagamiseks),
menetleda kaubandusvaidlusi WTO-s või kahepoolselt ning ajakohastada sel eesmärgil
jõustamismäärust, kasutada kaubanduse kaitsevahendeid (nt tasakaalustavaid tollimakse),
käivitada täiemahuline välismaiste otseinvesteeringute sõelumise mehhanism ning
rakendada tõhusamalt ekspordikontrolli määrust. Lisaks eelnevale peab EL välja töötama
vahendid, millega kaitsta EL-i ettevõtteid ja kodanikke ebaausate kaubandustavade eest.
Seetõttu kavatseb Komisjon esitada õigusakti ettepaneku, mis kaitseks EL-i kolmandate riikide
võimalike sunnimeetmete eest (s.o Anti-Coercion Instrument e ACI); esitada õigusakti
ettepaneku, et tegeleda välisriikide subsiidiumitest põhjustatud moonutustega EL-i siseturul;
arendada välja rahvusvaheliste hangete instrumenti (s.o International Procurement
Instrument e IPI) ning luua EL-i ekspordikrediidi strateegia (nt kaotamaks aegamisi
fossiilkütuste toetused ja ergutamaks kliimahoidlikke tehnoloogiaprojekte). Viimaks soovib
Komisjon ühtlustada sooduspäritolureegleid EL-i kaubanduslepetes.
2.4 Komisjoni tegevuskava
Järgnevalt on esitatud läbivaatuse teatises sisalduv Komisjoni tegevuskava.
3
Komisjoni „Talust taldrikule“ strateegia eesmärk on edendada õiglast, tervist toetavat ja keskkonnahoidlikku
toidusüsteemi.
4
Kuna roheleppe reeglid hakkavad kehtima ainult EL-i tootjatele ja kuna WTO reeglid ei luba praegusel kujul
säästlikkuse aspekte roheleppe ambitsioonile vastavalt kaubanduslepetes ja impordi piiramisel arvestada,
puuduvad EL-il tegelikud vahendid roheleppe eesmärkide ja standardite kolmandate riikide seas kinnistamiseks.
4
2.4.1 WTO reform
(1) Taotleb esimeste WTO reformide vastuvõtmist, milles tähelepanu keskmes on WTO
suurem panus kestlikku arengusse, ning alustab läbirääkimisi tugevdatud reeglite üle, et
vältida riigi sekkumisest tulenevaid konkurentsimoonutusi. Ta seab prioriteediks
Atlandi-ülese koostöö tõhustamise WTO reformi valdkonnas.
(2) Teeb tööd reformitud apellatsioonikoguga, et taastada täielikult toimiv WTO vaidluste
lahendamine.
2.4.2 Rohepööre ning vastutustundlikud ja kestlikud väärtusahelad
(3) Edendab algatusi ja meetmeid, mis edendavad kliima- ja kestlikkusega seotud
kaalutlusi WTO-s.
(4) Taotleb G20 partneritelt kohustuste võtmist seoses kliimaneutraalsusega, tugevdab
koostööd rohelise kokkuleppe muudes aspektides, nagu bioloogiline mitmekesisus,
kestlik toidupoliitika, reostus ja ringmajandus, ning teeb ettepaneku muuta Pariisi
kokkuleppe austamine kõigi tulevaste kokkulepete oluliseks osaks.
(5) Parandab kestliku arengu peatükkide tõhusat rakendamist ja täitmise tagamist
kaubanduslepingutes, vaadates 2021. aastal varakult läbi 15 punktist koosneva
tegevuskava. Läbivaatamise tulemusi võetakse arvesse käimasolevatel ja tulevastel
läbirääkimistel.
(6) Edendab kestlikke ja vastutustundlikke väärtusahelaid ettepaneku kaudu, milles
käsitletakse kohustuslikku hoolsuskohustust, sealhulgas tõhusaid meetmeid ja
täitemehhanisme, millega tagatakse, et sunniviisiline töö ei leia EL-i ettevõtete
väärtusahelates kohta. Täitmaks siduvate säteteni kuluvat aega, annab Komisjon
suuniseid, et aidata EL-i ettevõtjatel juba praegu võtta asjakohaseid meetmeid, mis on
kooskõlas rahvusvaheliste hoolsuskohustuse suuniste ja põhimõtetega.
2.4.3 Digipööre ja teenustekaubandus
(7) Püüab kiiresti sõlmida ambitsioonika ja laiaulatusliku WTO lepingu
digikaubanduse kohta, sealhulgas andmevoogude reeglid, täielikus vastavuses EL-i
andmekaitseraamistikuga ning tarbijate usalduse suurendamise sätted, millega tagatakse
tarbijakaitse kõrge tase.
(8) Uurib võimalusi tihedamaks õigusloomealaseks koostööks sarnaseid seisukohti
jagavate partneritega digikaubanduse jaoks olulistes küsimustes.
2.4.4 EL-i õigusloomealane mõjujõud
(9) Tõhustab regulatiivset dialoogi sarnaselt meelestatud partneritega EL-i
konkurentsivõime jaoks strateegilistes valdkondades. Selleks on vaja varakult kindlaks
määrata õigusloomealase koostöö prioriteetsed valdkonnad ning tihedam dialoog EL-i
ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega.
(10) Arendab tihedamat Atlandi-ülest partnerlust meie majanduse keskkonnahoidlikuks
ja digitaalseks ümberkujundamiseks, sealhulgas ELi–USA kaubandus- ja
tehnoloogianõukogu kaudu.
2.4.5 EL-i kaubandussuhete tihendamine naaberriikide ja Aafrikaga
(11) Süvendab kaubandus- ja majandussuhteid teiste Euroopa riikidega, sealhulgas Lääne-
Balkaniga ja riikidega, kes on sõlminud EL-iga põhjalikud ja laiaulatuslikud
vabakaubanduslepingud, keskendudes eelkõige tihedamale õigusloomealasele
koostööle, et toetada rohe- ja digipööret. Ta ajakohastab oma kaubandus- ja
investeerimissuhteid nende lõunanaabruse riikidega, kes on huvitatud tihedamast
integratsioonist Euroopa Liiduga.
(12) Tugevdab koostööd Aafrika riikidega, tehes selleks järgmist:
5
(a) tõhustab Aafrika Liidu ja selle liikmetega peetavat poliitilist dialoogi ja koostööd
ning rakendab sujuvalt Aafrika mandri vabakaubanduslepingut (s.o African
Continental Free Trade Agreement e AfCFTA), sealhulgas teeb koostööd
erasektoriga ning edendab ühiseid standardeid Aafrikas, et edendada
piirkondlikku ja mandriülest integratsiooni;
(b) süvendab ja laiendab olemasolevaid kaubanduslepinguid Aafrika
piirkondlike majandusühendustega ning tugevdab nende kestlikkuse mõõdet;
(c) uurib täiendavalt võimalust tugevdada sidemeid ja koostoimet Aafrika
riikidega sõlmitud eri kaubanduskokkulepete vahel, näiteks ühtlustades EL-
iga kauplemisel päritolureegleid;
(d) sõlmib kestlikke investeerimislepinguid Aafrika ja lõunanaabruse riikidega.
2.4.6 EL-i kaubanduslepete rakendamine ja võrdsete võimaluste tagamine
(13) Püüab tugevdada EL-i partnerlusi peamiste kasvavate piirkondadega – Aasia ja
Vaikse ookeani piirkonnas ning Ladina-Ameerikas –, luues tingimused läbirääkimiste
lõpuleviimiseks ning veel ratifitseerimata kahepoolsete lepingute ratifitseerimiseks.
(14) Kasutab täiel määral ära kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku rolli, et
maksimeerida läbirääkimiste tulemuste kasu äriühingutele, eelkõige väikese- ja
keskmise suurusega ettevõtetele (e VKE-dele) ja põllumajandustootjatele, ning
kõrvaldada takistused, mis pärsivad lepingute potentsiaali saavutada tulemusi,
sealhulgas kestliku arengu valdkonnas.
(15) Tugevdab veelgi EL-i vahendeid, et tulla toime uute probleemidega ning kaitsta
Euroopa ettevõtjaid ja kodanikke ebaausate kaubandustavade eest, sealhulgas
sunnivahendi ettevalmistamise kaudu. Lisaks uurib Komisjon võimalusi töötada välja
EL-i ekspordikrediidi strateegia.
(16) Töötab välja uued veebipõhised vahendid EL-i ettevõtjate, eelkõige VKE-de
toetamiseks.
2.5 Kaubanduspoliitikat käsitleva põhjendatud arutelu toetamine
Komisjon peab tähtsaks dialoogi sidusrühmadega ning kavatseb seetõttu süvendada koostööd
kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartneritega. Ühtlasi suurendab Komisjon analüüsi- ja
andmekogumisalaseid pingutusi ja ergutab sidusrühmi analüütilist tagasisidet andma.
Suuremat tähelepanu pööratakse EL-i kaubanduslepete kestlikkusse arengusse puutuva mõju
järelhindamisele.
2.6 WTO reformi lisa
WTO reformi lisas kirjeldab Komisjon järgmist: WTO rolli globaalses kaubandussüsteemis,
WTO-s praegu valitsevat kriisiolukorda (nt iganenud kaubandusreeglid ja apellatsioonikehami
töövõimetus), Hiina rahvusvahelist kaubandust moonutavat tegevust (eeskätt
tööstussubsiidiumid), WTO panust kestlikusse arengusse (nt kaubanduse-tervishoiualgatus,
kaubanduse-kliimaalgatus), eri- ja diferentseeritud kohtlemist (s.o Special and Differential
Treatment e SDT), WTO läbirääkimisfunktsiooni puudulikkust, kalandusläbirääkimisi (eeskätt
kahjulikud kalandustoetused), põllumajandusläbirääkimisi (eeskätt omamaised toetused),
mõnepoolsete lepete lisamist WTO õiguslikku struktuuri, WTO järelevalve- ja
arutelufunktsioonide tugevdamist (nt tõhusamat sidusrühmade kaasamist), liitlassuhete tähtsust
reformi protsessis (eeskätt Ottawa grupp, kestliku kaubanduse edendamise sõprade rühm, USA
ja Jaapan) ning eesmärke 12. ministrite konverentsiks (nt kaubandusse ja keskkonda puutuv,
e-kaubandusse ja intellektuaalomandisse puutuvate moratooriumite uuendamine).
Komisjoni arvates on WTO tõhususe tagamine EL-i strateegiline põhihuvi ja
reeglitepõhise rahvusvahelise koostöö edendamine on Euroopa ühendamise projekti tuum.
6
Seega peab EL haarama WTO reformimise protsessis juhtrolli, et tuua WTO kriisist välja, tehes
seejuures koostööd samameelsete partneritega. Osadel kõnelustel, näiteks
põllumajandusläbirääkimistel, on arenguriigid enamuses ja EL peab usalduse võitmiseks ka
nendega senisest enamat koostööd tegema. Suhtlemismustri kohendamine aitaks kaasa WTO-s
ka keskkonnaeesmärkide saavutamisele.
WTO kriis hõlmab tänaseks kõiki kolme tema funktsioonidest: vaidluste lahendamise
süsteem on 2019. a detsembrist olnud töövõimetu, läbirääkimistel pole saavutatud edu reeglite
ajakohastamisel ning kaubanduspoliitika järelevalve on osutunud ebatõhusaks. Olukorda
süvendab Ameerika Ühendriikide ja Hiina – kahe suurima WTO liikme – omavaheliste suhete
järsk allakäik.
Kriisist väljumiseks tuleb taastada liikmete vahel usaldus ning luua ühine
eesmärgitunne. Komisjon rõhutab, et sealjuures tuleb keskenduda kestlikule arengule.
Konkreetsetest algatustest tuleb lõpetada kalandustoetuste vähendamise läbirääkimised ja
edusamme on vaja astuda põllumajanduskõnelustel, kaubanduse-tervisealgatuse ja
kaubanduse-kliimaalgatuse raames ning SDT osas uue lähenemise leidmisel (nt arengumaade
vahelise diferentseerituse suurendamine konkreetsete majandusnäitajate alusel).
WTO kriisidest on kõige pakilisem vaidluste lahendamise süsteemi taastamine,
milleks tuleb esmalt apellatsioonikehamisse uued kohtunikud määrata. Reformi keskmes aga
on WTO läbirääkimisfunktsiooni läbikukkumine, mille raames pole suudetud WTO reegleid
21. sajandi majandus- ja kaubandusolukorraga kooskõlla viia. Oluline on ajakohastada WTO
reegleid, mis käsitlevad e-kaubandust, investeeringute hõlbustamist, teenuste riigisisest
reguleerimist ja riigi rolli majanduses, sh toetused. Hetkel kehtivad WTO eeskirjad ei ole
piisavalt tõhusad, et vähendada riigi sekkumise (nt subsideerimine, riigiettevõtted ja sunnitud
tehnoloogiasiire) negatiivset mõju majandusele, rahvusvahelisele kaubandusele ning
konkurentsineutraalsusele. Seetõttu on vaja uuendada nii tööstussubsiidiume kui ka riigi
omanduses olevaid ettevõtteid käsitlevaid eeskirju ning kaaluda, millised täiendavad elemendid
(nt ranged reeglid sunniviisilise tehnoloogiasiirde vastu) võiksid aidata kaasa konkurentsi
erapooletuse põhimõtte realiseerimisele rahvusvahelises kaubanduses.
Vaidluste lahendamise ja läbirääkimisfunktsiooni kõrval on suurenenud vajadus WTO
raames võetud kohustuste järelevalveks. Seetõttu on oluline parandada WTO igapäevast
toimimist, sh järelevalve- ja arutelufunktsioonide tõhustamine. Eeskätt tuleb parandada
teatamiskohustuste õigeaegset täitmist, esitatud teabe kvaliteeti, sidusrühmade kaasamist
kaubandusaruteludesse ning selgitada WTO peadirektori ja sekretariaadi rolli nende eesmärkide
toetamisel.
2.7 Teatise analüüs
EL-i kaubanduspoliitikal on oluline roll Euroopa majanduskasvu ja töökohtade loomise
toetamisel. EL-i kaubanduspoliitika peab toetama EL-i ja tema ettevõtete konkurentsivõimet
ning soodustama reageerimist maailmamajanduse struktuurimuutustele. Saame toetada
teatises esitatud rõhuasetusi eelseisvate väljakutsete osas ja üldjoontes ka ettepanekuid
nendega toime tulemiseks. Kuna Komisjon pole veel mitmeid väljapakutud meetmeid
avaldanud, on nende kohta seisukoha kujundamiseks hetkel liiga vähe üksikasjalikku
teavet.
Teatise eesmärke peegeldab siseriiklikult näiteks „Eesti 2035“ strateegia5, mis peab Eesti
vaatest oluliseks maailmakaubandussüsteemi stabiilsuse tagamist, kaubanduses ausa
konkurentsi kehtestamist, kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu võitlemist
5
Vt https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia.
7
ning liitlassuhete tähtsustamist. „Eesti välispoliitika arengukava 2030“6 rõhutab avatud ja
reeglitepõhise multilateraalse maailmakaubandussüsteemi ja WTO olulisust, kahepoolsete
vabakaubanduslepingute ja investeeringute lepingute sõlmimist, olemasolevate lepingute
tõhusamat jõustamist, EL-i ettevõtete toetamist kolmandate riikide turgudele pääsemisel,
kaubandustõkete vähendamist, protektsionismist hoidumist ning e-kaubanduse
liberaliseerimist.
Kaubanduspoliitika läbivaatuse käigus on arvestatud ka olemasolevate Eesti
seisukohtadega, sh rohelise kokkuleppe ja Euroopa kliimaseaduse kohta7, ringmajanduse
tegevuskava kohta8, „Talust taldrikule“ strateegia kohta9 ning WTO e-kaubanduse
läbirääkimiste suuniste täiendamise kohta10. Mõnel juhul (nt Pariisi kokkuleppe muutmine EL-i
kahepoolsete vabakaubanduslepingute oluliseks osaks) on tõstetud varasemate seisukohtade
ambitsiooni taset. Teisel juhul (nt süsiniku kohandusmehhanism) lähtume varasematest
seisukohtadest senikaua, kuni Komisjon esitab õigusliku ettepaneku, misjärel saab kujundada
detailsemad seisukohad.
Toetame ambitsioonikate kaubanduslepete sõlmimist, mis kätkeksid EL-i kõrgeid kestliku
arengu standardeid, mis tagaksid EL-i tootjate konkurentsivõime. Järgnevalt esitame Eesti
põhiseisukohad EL-i kaubanduspoliitika läbivaatuse teatises esitatud ettepanekute kohta.
Saame nõustuda, et rohe- ja digipööre on EL-i jaoks võtmetähtsusega ja et
kaubanduspoliitika saab neid eesmärke toetada. Eesti jaoks on oluline EL-i
vabakaubanduslepingute kestliku arengu peatükkide tõhus rakendamine ja jõustamine.
Toetame Pariisi kokkuleppe muutmist kaubanduslepete oluliseks osaks, aga soovime
kaubanduslepete läbirääkimistel olla tasakaalukad ja arvestada konkreetse kaubanduspartneri
võimekusega kliimaeesmärke täita. Leiame, et nii kestlikku arengut toetavad kui ka siseturgu
kaitsvad instrumendid peavad olema kooskõlas WTO reeglitega (nt mittediskrimineerimise ja
proportsionaalsuse põhimõtetega) ega tohi kujutada endast protektsionismi. Meie arvates peab
Komisjon leidma reaalselt rakendatavaid võimalusi, kuidas EL saab roheleppe eesmärke
üleilmselt kinnistada, sest olemasolevad kaubanduslepped ja WTO reeglid seda täiel määral ei
toeta. Ehkki EL-i vabakaubanduslepingud kätkevad viidet ÜRO 17 kestliku arengu eesmärgile,
on nende eesmärkide täitmine kaetud ebaühtlaselt. Kui Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni
(s.o International Labour Organization e ILO) konventsioonide ratifitseerimine on mõnes
lepingus tehtud kaubanduspartnerile kohustuslikuks, siis sääraseid kohustusi need lepingud
teiste kestliku arengu eesmärkide (nt kestlikud toidusüsteemid) osas ette ei näe. Peame oluliseks
Komisjoni eesmärki toetada ja edendada algatusi ja meetmeid, mis edendavad kliimaga ja
kestlikkusega seotud kaalutlusi WTO-s.
EL-i digipöörde eesmärke aitaks kaubanduspoliitika realiseerida digikaubanduse
ambitsioonikas käsitlemine EL-i kaubanduslepetes, mh andmete vaba piiriülese liikumise ja
isikuandmete kaitse tagamine, tehnoloogiakaubanduse täiendav liberaliseerimine ning tarkvara
lähtekoodi kaitse saavutamine kolmandates riikides. Nii digi- kui ka rohepööret toetab
Komisjoni ambitsioon EL-i standardeid peavoolustada.
Meile on oluline, et kaubandus oleks õiglane, mistõttu peab kaubandus toimuma
võrdsetel tingimustel. Selle eesmärgi saavutamise tööriistadeks on WTO reeglid ja vastavad
sätted kaubanduslepetes. See omakorda toonitab WTO reformimise vajadust, mida me samuti
6
Vt https://vm.ee/et/vabariigi-valitsuse-valispoliitika-arengukava-koostamine.
7
Vabariigi Valitsus heaks kiitnud 4. juunil 2020. a ja Riigikogu heaks kiitnud 19. juuni 2020. a EL-i asjade
komisjoni (edaspidi ELAK) istungil.
8
Vabariigi Valitsus heaks kiitnud 18. juunil 2020. a ja Riigikogu heaks kiitnud 16. juuli 2020. a ELAK-i istungil.
9
Vabariigi Valitsus heaks kiitnud 13. oktoobril 2020. a ja Riigikogu heaks kiitnud 26. oktoobri 2020. a ELAK-i
istungil.
10
Vabariigi Valitsus heaks kiitnud 30. mail 2019 ja Riigikogu heaks kiitnud 11. juuni 2019. a Väliskomisjoni
istungil.
8
tugevalt toetame. Eesti ja EL on avatud multilateraalsest kaubandussüsteemist palju võitnud ja
selle süsteemi jätkumine on meie huvides.
Eesti kaubanduspoliitilisi huve esindab teatise rõhuasetus riikide ja regioonide osas.
Eestile on jätkuvalt esmatähtsad head poliitilised, majanduslikud ja julgeoleku suhted
Ameerika Ühendriikidega. Ernst & Youngi 2021. a eksportööride uuringu kohaselt peavad
Eesti ettevõtjad olulisimateks uuteks sihtturgudeks Hiinat ja teisi Aasia turge nagu
Indoneesia, Vietnam ja Malaisia, aga ka Aafrika riike. Eesti ettevõtete pääsemist nende riikide
turgudele toetavad vabakaubanduslepingud, investeeringute kaitse lepingud,
topeltmaksustamise vältimise lepingud ja toimivad rahvusvahelised reeglid.11
Välisinvesteeringuid toetavad Eesti riigi e-teenused (nt e-residentsus) ning 2021. a suvel valmiv
strateegiadokument „Eesti investeeringute kaitse tegevuskava 2021–2030“, mis keskendub
multilateraalsete investeerimisreeglite väljatöötamise prioriteetidele ja kahepoolsete
investeeringute kaitse lepingute sõlmimisele Eestile huvipakkuvate partnerriikidega.
Investeeringute kaitse lepped aitavad tagada ettevõtetele soodsa ja usaldusväärse
rahvusvahelise keskkonna.
3 Õiguslik alus ja vastavus proportsionaalsuse põhimõttele
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punkti d ja artikli 207 kohaselt on ühine
kaubanduspoliitika EL-i ainupädevuses. Teatisel endal õiguslikku alust ei ole. Teatises näeb
Komisjon ette algatusi ka muudes valdkondades, kuid käsitleb neid vaid üldiselt. Seetõttu
hinnatakse iga algatuse vastavust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele lähtuvalt
sisust siis, kui Komisjon on konkreetsed algatused avaldanud.
4 Esialgne mõjude analüüs
Teatises sisalduvatel ettepanekutel võib olla Eestile eelarveline mõju. Uute
vabakaubanduslepingute sõlmimine võib mõjuda positiivselt Eesti eelarvetulule. 2020. a oli
Eesti sisemajanduse koguprodukt (e SKP) €24,1 mld12, kogu kaupadeeksport €13,3 mld13 ja
kogu teenusteeksport €5,7 mld14. Ehkki enamiku kaupadest ja teenustest ekspordib Eesti
naaberriikidesse EL-is, on olulisel kohal ka riigid, kellega EL-il vabakaubanduslepingut pole,
näiteks Ameerika Ühendriigid (2020. a Eesti kaupadeekspordist 7,9%, teenusteekspordist
4,4%), Venemaa (2020. a Eesti kaupadeekspordist 5,6%, teenusteekspordist 3,5%) ja Hiina
(2020. a Eesti kaupadeekspordist 1,7%, teenusteekspordist 1%)15. Tõenäoliselt on mõju
eelarvesse laekuvatele vahenditele ka teatud meetmete (nt süsiniku kohandusmehhanism)
vastuvõtmisel.
Majanduslike ja riigirahanduslike arvutuste tegemiseks on tarvis Komisjoni
konkreetseid õigusaktide ja nendega seotud rahaliste ressursside ettepanekuid. Teatises
ettepandu võib tähendada seniste seaduste muutmist ja uute seaduste vastu võtmist.
4.1 Mõju majandusele
Kolmandate riikidega kaubandussuhete tihendamine, uute vabakaubanduslepingute ja
investeeringute kaitse lepingute sõlmimine, olemasolevate lepingute tõhusam jõustamine,
ettevõtetele kolmandate riikide ettevõtetega võrdsete võimaluste tagamine, WTO reeglite
ajakohastamine, rahvusvaheliste standardite kujundamine ja ühtlustamine, digikaubanduse
11
Vt „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ lk-d 26–30.
12
Vt https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/rahvamajanduse-arvepidamine/skp-reaalkasv-
aheldatud-vaartus.
13
Vt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/436/r/2290/2119.
14
Vt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/436/r/2291/2120.
15
Vt https://data.stat.ee/visualize/tree_map/export/show/all/2020/?locale=et.
9
liberaliseerimise jätkamine (sh WTO e-kaubanduse läbirääkimised) ning ettevõtetele suunatud
teabeallikate täiendamine soodustavad EL-i väliskaubanduse käekäiku, misläbi paraneb Eesti
ettevõtete, eriti VKE-de, ligipääs välisturgudele. See võib suurendada nende ettevõtete
tööhõivet ning digi- ja keskkonnaalase oskusteabe ülekandumist. Väliskaubanduspoliitika
raames kindlama rahvusvahelise regulatiivse raamistiku loomine soodustab samuti kaupade,
teenuste ja investeeringute liikumist Eesti ja kolmandate riikide vahel.
Pikas perspektiivis võib positiivset majanduslikku mõju avaldada digi- ja rohepöörde
eesmärkide täitmiseks vajalik innovatsioon (nt uued ja keskkonnahoidlikumad tehnoloogiad,
põllumajanduses uued sordid ja toidutarneahelas ressursiraiskamise vähenemine). Kui Eesti
ettevõtjad suudaksid uudseid lahendusi kiirelt turustada, annaks see neile konkurentsieelise nii
EL-is kui rahvusvaheliselt. Üleminek ringmajandusele muudaks Eesti majanduse kestlikumaks,
mis võib 2030. aastaks suurendada EL-i SKP-d täiendavalt 0,5% ja 700 000 töökoha võrra16.
Kui kahaneb toorme impordivajadus, paraneb väliskaubandusbilanss.
Eestis on tööstussektori osatähtsus majanduses lisandväärtuse põhjal ligi 17%, mis on
alla EL-i keskmise17. Eesti tööstuspoliitika roheline raamat18 on pakkunud lahendusi, kuidas
kahekordistada Eesti ettevõtluse loodavat lisandväärtust, mis võiks 2030. aastaks suurendada
ekspordimahtu 2,5 korda. Samas suureneb digi- ja rohepöörde eesmärkide täitmiseks surve
tootmis- ja teenindusettevõtetele, ühtlasi on vaja tagada piisavad tehnoloogiad ja oskused, et
ettevõtted suudaksid oma tootmisahelaid ümber kujundada. Uuele majandusmudelile üleminek
ning uued tootmis- ja tarbimisharjumused suurendavad samuti survet majandusele ja
ühiskonnale. Olulisel kohal saab olema avatud strateegilist autonoomiat tagavate tehnoloogiate
ühisarendused.
Positiivset mõju majandusele toetaks ka edukas WTO reform. Avatud, õiglane ja
reeglitepõhine multilateraalne kaubandussüsteem võib koroonapandeemia järel aidata
maailmamajandusel kiirelt ja kestlikult taastuda. Ühised kaubandusreeglid aitaksid luua
võrdseid võimalusi ja konkurentsitingimusi globaalsel tasandil ning toetaksid moodsate
väljakutsetega (nt rohepööre, kliimamuutused ja kestlik areng) toime tulemist. WTO on
soodustanud liikmetevahelist kaubavahetust ja alandanud liikmete omavahelisi tollimäärasid
(praegu keskmiselt 9% ringis). WTO süsteem on loonud ettevõtjatele paremaid
ekspordivõimalusi ja -tingimusi, suurendanud tarbijatele valikuid ning alandanud hindu. Eesti
suurimate kaubanduspartnerite seas on mh Ameerika Ühendriigid (4. ekspordipartner) ja
Venemaa (7. ekspordipartner), kellega toimub kaubandus endiselt WTO reeglite alusel. Eesti
majanduse käekäigu ja tema inimeste heaolu huvides on soodne välismajanduskeskkond, mida
toetab kaubandustõkete vähendamine, ekspordi edendamine ja välisinvesteeringute kestlik
kasv.
Eesti ettevõtetel on palju võita võimalikult selgetest ja edumeelsetest digikaubanduse
reeglitest, mis edendaksid teenuste ja kaupade kättesaadavust ja pakkumist kolmandates
riikides. Digikaubanduse käsitlemisega kahepoolsetel ja WTO taseme
kaubandusläbirääkimistel on võimalik tagada meie ettevõtjate ärihuvide kaitse, näiteks
ennetades kohustust tarkvara lähtekood üle anda, soodustades digiallkirjade ja -dokumentide
kasutamist, liberaliseerides tehnoloogiatoodete kaubandust ja tagades andmete piirideülene
liikumine. Viimase olulisust toonitab asjaolu, et andmevood mõjutavad täna sisemajanduse
kogutoodangu kasvu maailmakaubanduses juba rohkem kui traditsiooniline kaubavahetus19.
16
Vt https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/fc373862-704d-11e8-9483-01aa75ed71a1/language-
en.
17
Vt https://ec.europa.eu/docsroom/documents/38662/attachments/9/translations/en/renditions/native.
18
Vt https://www.mkm.ee/sites/default/files/toostuspoliitika_roheline_raamat_.pdf.
19
Vt https://www.mckinsey.com/business-functions/mckinsey-digital/our-insights/digital-globalization-the-new-
era-of-global-flows.
10
E-kaubandus on Eesti ettevõtetele kasvupotentsiaaliga tegevusvaldkond: 2019. a
moodustas e-kaubandus Eesti SKP-st 1,25%, mis on umbes pool EL-i keskmisest20. Kõrgete
e-kaubanduse standardite ja kohustuste väljatöötamine ning e-kaubanduse jaoks oluliste
teenuste ja kaupade liberaliseerimine on positiivse mõjuga ettevõtjatele, sest loob õiguskindlust
ja toetab liberaalset rahvusvahelist ettevõtluskeskkonda.
Komisjon on viinud läbi mõjuhinnangu, mille kohaselt EL-is 2030. aastaks
kasvuhoonegaaside heite (e KHG) vähendamine 55% võrra on ühteaegu võimalik kui ka
majanduslikult kasulik, toetades roheleppe üht eesmärki 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni
jõuda. 2019. a olid EL-i heitkogused 25% väiksemad kui 1990. a, aga majandus 62% võrra
suurem. Järelikult suudab EL kliimamuutustega toime tulles tagada ka püsiva majanduskasvu.
Roheleppe eesmärke tervikuna tuleb rahvusvahelisel tasandil kinnistada, selleks peab EL olema
aktiivne ja rakendama kõiki rahvusvahelisi kaubandusreegleid arvestavaid meetmeid. Samas
tuleb kliimaga seotud väljakutsetele vastata globaalselt, niisiis on äärmiselt oluline, et ka
kolmandad riigid liiguksid kliimaneutraalsuse poole, et püsida Pariisi kokkuleppe täitmise
kursil.
EL-il on kestliku arengu eestvedajana võimalus saada kasu ülemaailmselt ka
ringmajanduse arengutest. Eesti on varasemalt toetanud EL-i sellealaseid püüdlusi
rahvusvahelisel tasandil. Selleks tuleb ringmajanduse eesmärke järk-järgult integreerida EL-i
vabakaubanduslepingutesse, rahvusvahelisse teaduskoostöösse ja EL-i
arengukoostööpoliitikasse. Ühised reeglid võimaldavad paremini ennetada ja maandada
kaubanduspingeid ning saavutada edu kliimamuutuste vastu ja kestliku arengu nimel.
Kuigi Pariisi kokkuleppe vabakaubanduslepingute oluliseks osaks muutmine on kestliku
arengu eesmärkide ja innovatsiooni kehutamise huvides, võib sellega kaasneda mõningane
negatiivne mõju, kui EL peataks ühepoolselt Pariisi kokkuleppe rikkumise korral
kaubanduspartnerile antavad kaubandussoodustused, sest selline samm võib
kaubanduspartnerist valusamalt tabada hoopis EL-i elanikke ja eksportööre. Seetõttu ei tohiks
kaubandussoodustuste peatamine tekitada põhjendamatuid majanduslikke ega
humanitaarkulusid ning sellise sammu eel on tarvis analüüsida, miks
vabakaubanduslepingutega loodud institutsionaalne raamistik (s.o struktureeritud koostöö ja
dialoog) pole aidanud probleeme ennetada ja ühiselt lahendada.
Mitmed teatises nimetatud kavandamisel olevad õiguslikud ettepanekud vajavad
eelnõude esitamise eel mõjuanalüüse. Nende kavandatavate meetmete hulgas on süsiniku
kohandusmehhanismi kehtestamine, kolmandate riikide võimalike sunnimeetmete ärahoidmise
instrument, välissubsiidiumite põhjustatud moonutuste ärahoidmise instrument, kestliku
ärijuhtimise hoolsuskohustus ja impordile tootmisnõuete kehtestamine. EL peab meetmete
eelnõude väljatöötamisel arvestama kooskõla WTO reeglitega, vastasel juhul õõnestaksid need
meetmed multilateraalset kaubandussüsteemi ja suurendaksid rahvusvahelises kaubanduses
ebakindlust. Teatis ei paku lahendust, kuidas säilitada roheleppe eesmärkide täitmisega EL-i
tootjate ja tööstuste konkurentsivõime, kui WTO reeglid ei võimalda EL-il nõuda roheleppe
raames seatud standardeid kolmandatelt riikidelt. Näiteks „Talust taldrikule“ strateegia
rakendamise oht on, et erinevus EL-i siseturu ja rahvusvaheliste standardite vahel suureneb
veelgi. Võimalike negatiivsete tagajärgede tõttu kannataksid eeskätt nii väiksemate
kasumimarginaalidega VKE-d kui ka konkreetsed sektorid ja tootmisharud. Olukorrast võidaks
väiksem hulk ettevõtteid, kes suudavad erinevate meetmega kaasnevaid lisakulutusi ja
halduskoormust kanda, mis moonutaks konkurentsi EL-i siseturul, ehkki ka see hulk ettevõtteid
jääks kolmandate riikide tootjate võrreldes ebavõrdsesse konkurentsiolukorda. Ettevõtted,
20
Vt https://www.ecommerce-europe.eu/wp-
content/uploads/2019/07/European_Ecommerce_report_2019_freeFinal-version.pdf.
11
kes ei suuda näiteks roheleppe eesmärkide täitmiseks vajalike muutustega kohaneda, peavad
tegevuse lõpetama, mistõttu kaoksid ka töökohad.
Eelnimetatud asjaolude täpsemaks hindamiseks tuleb teha täiendavaid mõjuanalüüse,
mis käsitleksid meetmete õiguslikke, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte. Komisjon peaks
esmajärjekorras analüüsima roheleppe ja kestlike standardite mõju EL-i kaubanduspoliitikale
üleüldiselt.
4.2 Mõju looduskeskkonnale ja ühiskonnale
Kestliku arengu eesmärgid soodustavad keskkonna, elustiili ja tervise parendamist. Kestlik
areng on teatise üks juhtmotiive, lähtuvalt EL-i enda ambitsioonikatest poliitikatest, sh roheline
kokkulepe, uus tööstuspoliitika ja ringmajanduse tegevuskava. EL-i ambitsioon on saavutada
2050. aastaks kliimaneutraalsus, aidates kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele.
Globaalse ja liidusisese kestliku arengu toetamiseks on teatises mh nimetatud süsiniku
kohandusmehhanism, Pariisi kokkuleppe vabakaubanduslepingute „oluliseks osaks“
muutmine, metsade raadamist ja metsade seisundi halvenemist käsitlevad õigusaktid, kestliku
ärijuhtimise hoolsuskohustus, sanktsioonirežiim ja impordile tootmisnõuete kehtestamine ja
fossiilkütustele toetuste andmise lõpetamine. Meetmete eesmärk on toetada kliimaneutraalset
majandust, investeeringuid puhtasse energiasse, kestlikke ja ringsuspõhiseid väärtusahelaid
ning vastutustundlikku ärikäitumist.
Meetmetel on positiivne keskkonnamõju, sest need toetavad EL-i majanduse
taastamist ja põhjalikku ümberkujundamist kooskõlas rohe- ja digieesmärkidega, kujundades
seejuures globaalseid reegleid kestlikuma ja õiglasema globaliseerumise jaoks. Potentsiaalsed
positiivsed mõjud on erisugused. Näiteks taastuvenergia osatähtsuse suurenemine hajutab
energiasektori keskkonnamõjusid, tugevdab energiajulgeolekut ning parandab nii kestlikkust
kui ka majanduse konkurentsivõimet. Samas tuleb tähelepanu pöörata rohelise energia
kättesaadavusele ning konkurentsivõimelisele hinnale.
EL-i „Talust taldrikule“ strateegia üks eesmärkidest on kogu toidutarneahela
neutraalse või positiivse keskkonnamõju saavutamine. Säästlike majandamispraktikate (nt
integreeritud taimekaitse) rakendamisel ja taimekaitsevahendite kasutamisega seotud riskide
vähendamisel on positiivne mõju elurikkusele ja see vähendab veereostuse ohtu.
Mahepõllumajanduslik tootmine piiraks väliste sisendite kasutamist, soodustaks bioloogilise
mitmekesisuse säilitamist ja suurendamist ning vähendaks kasvuhoonegaaside heidet.
Seejuures on oluline leida viise, kuidas suunata ka kolmandaid riike sarnaseid eesmärke täitma
(nt kestliku arengu rakendamise ja järelevalvemehhanismide kaudu vabakaubanduslepingutes).
Keskkonnakaitse, ärijuhtimise ja töötajate kaitse standardite tõstmine on positiivne nii
EL-i kodanikele kui ka tema looduskeskkonnale, ehkki võib kätkeda lisakulutusi tarbijatele ja
ettevõtjatele.
4.3 Mõju julgeolekule ja välissuhetele
Teatis käsitleb mh globaliseerumist, majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust ning tarne- ja
väärtusahelaid. Riikidesisese ja -vahelise majandusliku ebavõrdsuse suurenemine suurendab
ebakindlust ja süvendab riikide isolatsionistlikke ja protektsionistlikke tendentse.
Multilateraalsete formaatide (mh EL, NATO, WTO) õõnestumine avaldab negatiivset mõju
Eesti julgeolekule.
Teatise ettepanekud, sh kõrgete keskkonnakaitse standardite rahvusvaheline
juurutamine ja tarne-väärtusahelate kestlikkuse ja kerksuse tõstmine, võivad pikas
perspektiivis soodustada kolmandate riikide majanduskasvu, mis võimaldaks Eesti
ettevõtetel rahvusvahelistele turgudele eksportides suuremat tulu teenida, mis omakorda tõstab
Eesti majandusnäitajaid ning tugevdab Eesti sisejulgeolekut. Kestlikumad ja kerksemad tarne-
ja väärtusahelad suurendaksid Eesti ja EL-i vastupidavust kriisiolukordades.
12
Keeruline on ennustada, kuivõrd EL kolmandaid riike tegelikult mõjutada suudab.
Näiteks praegugi pole EL-i vabakaubanduslepingutes sisalduvad 17 ÜRO kestliku arengu
eesmärki kaubanduspartnerile ühtselt kohustuslikud. Kui EL ei suuda rahvusvaheliselt
kõrgemaid kestliku arengu standardeid kehtestada, kahaneb ka Eesti ettevõtete
konkurentsivõime kolmandate riikide turgudel, mis vähendaks eksporditulu ning mõjuks
seeläbi negatiivselt Eesti majandusnäitajatele ja sisejulgeolekule. Seda süvendab oht, eriti
energiamahukate tööstuste nagu toiduainetetööstuse ja keemiatööstuse puhul, et EL-i
keskkonnajälje kahandamiseks kolitakse mingi osa tootmisest EL-ist lihtsalt kolmandatesse
riikidesse. Kui aga EL suudab mh vabakaubanduslepingute kaudu võimestada kolmandate
riikide kestlikult meelestatud poliitilisi jõude – sest nende riikide tootjate ligipääs EL-i turule
hakkab rohkem sõltuma kestlikust majandamisest –, oleks sellel siiski positiivne mõju.
Eestil avaneb võimalus rohe- ja digipöörde läbimiseks vajalike muudatuste tegemisel
innovatsiooniks, mis tõstaks Eesti rahvusvahelist mainet ning edendaks välissuhtlust ja
ettevõtlust. Eestil on võimalus lõigata kasu uute tehnoloogiate väljatöötamisest ka mh
Aafrika-suunalise arengukoostöö raames, mis toetaks sealset majanduslikku arengut ja
ühiskondlikku stabiilsust.
Kuna arenguriikide kohanemisvõime kliimamuutustega, keskkonnaseisundi
halvenemisega ja muude kriisidega on madalam, võib süveneda rändesurve neist riikidest mh
EL-i. Neid ohte üritavad maandada näiteks roheleppe eesmärgid ja ka Komisjoni lubadus
toetada partneriike COVID-19 pandeemiast taastumisel. Kliimamuutuste mõju leevendamine
vähendab rändesurvet ja elupaikade hävingut. Kui kolmandad riigid lähevad üle kestlikule
majandusmudelile, vähenevad rahvusvaheliste konfliktide allikad, sh kõrbestumine ja
konkurents üleekspluateeritud loodusressurssidele. Kui kolmandad riigid võtavad üle EL-iga
sarnaseid kestlikkuse eesmärke, võib rahvusvahelistes suhetes ennustada stabiilsuse kasvu,
millel on positiivne mõju Eesti julgeolekule.
5 Eesti seisukohad ja nende selgitused
5.1 Väliskaubanduspoliitika põhisuunad ja Euroopa Liidu
kaubandussuhete tihendamine
5.1.1 Eesti leiab, et Euroopa Liit peab kaitsma avatud, liberaalset ja õiglast
multilateraalset maailmakaubandussüsteemi ning toetama Maailma
Kaubandusorganisatsiooni reeglitel põhinevat väliskaubanduspoliitikat, sh
vabakaubanduslepingute sõlmimise ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimise
kaudu.
Selgitus: Avatud, liberaalse ja õiglase multilateraalse maailmakaubandussüsteemi
vundament on WTO. Eestile kui avatud majandusega ning kaupade ja teenuste ekspordist
suuresti sõltuvale riigile on multilateraalse kaubandussüsteemi jätkumine ääretult oluline. Eesti
ja EL on avatud kaubandusest palju võitnud, soodustades nii liidusisest kui liiduvälist kaupade,
teenuste ja investeeringute liikumist. Meile on oluline, et multilateraalne
maailmakaubandussüsteem toimiks edaspidigi ja seda toetab WTO reeglite ajakohastamine.
Ühtlasi on kaubanduspoliitikas muutunud olulisemaks võrdsete võimaluse kehtestamine, et
tagada EL-i ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime.
5.1.2 Eesti toetab Euroopa Liidu kaubandussuhete edendamist Ameerika
Ühendriikidega, tehes seejuures koostööd mh digi- ja keskkonnastandardite
kujundamisel ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimisel.
Selgitus: Ameerika Ühendriikidel on Eestile ja EL-ile asendamatu poliitiline,
majanduslik ja julgeoleku tähtsus. Tugevatel suhetel Ühendriikidega on oluline roll Eesti ja
EL-i kaubanduspoliitiliste eesmärkide saavutamisel. Ühendriikidel ja EL-il on ka ühistest
13
väljakutsetest ja jagatud väärtusruumist tulenev huvi tihendada kaubandus- ja tehnoloogiaalast
koostööd, sh võimaliku ELi–Ameerika Ühendriikide kaubandus- ja tehnoloogia nõukogu
kaudu. Kahepoolne tehnoloogiaalane koostöö võiks kätkeda mh andmete atlandiülest liikumist,
tehisintellekti, küberturvalisust ja nendega seotud regulatiivset koostööd (nt uute tehnoloogiate
kasutuselevõtu soodustamiseks). Ühtsed standardid toetavad riikidevahelist ja ettevõtlussektori
koostööd. EL ja Ühendriigid saavad kasutada oma poliitilist ja majanduslikku kaalu, et jätkata
ühiste kestliku arengu standardite (nt Pariisi kokkulepe) edendamist ja juurutamist
kaubanduspoliitikas. Ühtlasi on vaja teha Ühendriikidega koostööd, et lahendada erimeelsused,
mis võimaldaksid WTO laiema reformi raames taastada näiteks apellatsioonikehami töövõime,
milleks on vaja just Ühendriikide nõusolekut.
5.1.3 Eesti toetab kaubandus- ja majandussuhete süvendamist ja ajakohastamist, sh
vabakaubanduslepingute ja investeeringute kaitse lepingute sõlmimine, Euroopa Liidule
oluliste kaubanduspartneritega, eriti Ameerika Ühendriikide ning idapartnerluse, Lääne-
Balkani, lõunanaabruse, Aasia ja Aafrika riikidega.
Selgitus: Eestile ja EL-ile on olulisemad kaubanduspartnerid ja kasvupotentsiaaliga
riigid Ameerika Ühendriigid ning idapartnerluse, Lääne-Balkani, lõunanaabruse, Aafrika,
Aasia, Vaikse ookeani ja Ladina-Ameerika riigid, sh Ukraina, Gruusia, Hiina, India, Austraalia,
Uus-Meremaa, Indoneesia, Maroko, Egiptus, Lõuna-Aafrika Vabariik, Argentina ja Brasiilia.
Ehkki Eesti ekspordib kaupu ja teenuseid peamiselt oma naaberriikidesse EL-is, on loetelus
nimetatud riikidel nii Eestile kui ka EL-ile majanduslik ja poliitiline tähtsus (nt Eestile on
Ameerika Ühendriigid on 4., Hiina 16., Ukraina 19., Austraalia 27., India 32. ja Egiptus 48.
kaubaekspordipartner), võttes nende riikide puhul ühtlasi arvesse ka kaubavahetuse
kasvupotentsiaali. Eesti eksportöörid on väljendanud huvi eeskätt Aasia ja Aafrika turgudele
sisenemise vastu. Eestil on nendele ja näiteks Araabia turgudele pääsemise toetamiseks
valmimas investeeringute kaitse tegevuskava.
5.1.4 Eesti toetab Euroopa Liidu ja Hiina vahelise investeeringute kaitse lepingu sõlmimist
ja Euroopa Liidu ja Hiina kaubandussuhetes võrdsete võimaluste tagamist. Eesti toetab
õiglasemaid ja reeglitel põhinevaid kaubandustavasid edendavaid meetmeid
kaubandussuhetes Hiinaga.
Selgitus: Eesti ja EL-i huvides on tagada, et Hiina võtaks rahvusvahelises kaubanduses
ja kestliku arengu osas endale suuremad kohustused ning tegeleks enda riigikapitalistliku
majandussüsteemi põhjustatud turumoonutuste (nt riigiettevõtete subsideerimine ekspordis ja
põhjendamatud sanitaar-fütosanitaarmeetmed impordile) leevendamisega. 2020. a lõpus
saavutatud poliitiline kokkulepe ELi–Hiina investeeringute lepingu (s.o Comprehensive
Agreement on Investment e CAI) osas on oluline ja tervitame läbirääkimiste edukat ja
konstruktiivset lõppemist. Küll aga on leppe ratifitseerimine praeguse seisuga ebatõenäoliseks
muutunud. Eesti jaoks on oluline, et Eesti ja EL-i ettevõtted pääseksid Hiina turule ligi ja et
investoritele oleks tagatud võrdsed võimalused. Suhetes Hiinaga on oluline pöörata tähelepanu
inimõiguste kaitsele, mida toetab CAI-st tulenev kohustus Hiinale töötada ILO sunniviisilist ja
kohustuslikku tööd keelustavate konventsioonide ratifitseerimise nimel. Tulevikku silmas
pidades on Eesti jaoks oluline alustada Hiinaga läbirääkimisi ELi–Hiina investeeringute kaitse
leppe üle, mis on vajalik täiendav instrument CAI-le. Sellest tulenevalt ja lähtuvalt
olemasolevast mandaadist Nõukogu otsuse kohta, millega lubatakse Komisjonil alustada ELi–
Hiina investeerimislepingu läbirääkimisi21, toetab Eesti kokkulepet, mille kohaselt sõlmivad
EL ja Hiina eraldiseisva investeeringute kaitse lepingu kahe aasta jooksul pärast CAI
allkirjastamist.
21
Vabariigi Valitsus heaks kiitnud 3. oktoobril 2013. a ja Riigikogu heaks kiitnud 14. oktoobril 2013. a ELAK-i
istungil.
14
5.2 Maailma Kaubandusorganisatsiooni reform
5.2.1 Eesti arvates peab Euroopa Liit võtma Maailma Kaubandusorganisatsiooni
reformimisel juhtrolli ja tegema koostööd samameelsete partneritega. Euroopa Liit peab
toetama avatud ja kaasavat dialoogi arengu- ja vähimarenenud riikidega organisatsiooni
reformi erinevates aspektides, sh eri- ja diferentseeritud kohtlemise sidumine
konkreetsete majandusnäitajatega.
Selgitus: WTO reformi õnnestumine sõltub tema liikmete osalusest ja toetusest.
Reformiga seotud eesmärkide saavutamiseks on vajalik ühistel väärtustel põhinev koostöö mh
Ameerika Ühendriikide ja Ottawa grupi (sh Austraalia, Jaapan, Kanada, Lõuna-Korea ja Uus
Meremaa) riikidega. WTO kui läbirääkimisfoorumi usaldusväärsuse taastamine nõuab mh uut
lähenemisviisi eri- ja diferentseeritud kohtlemisele (s.o Special and Differential Treatment e
SDT). SDT reeglid kehtivad eelkõige arenguriikidele, kelle hulgas on ka olulise globaalse
turujõuga riike. Uus lähenemine peab tagama, et arengumaad ja vähimarenenud riigid saaksid
kasu rahvusvahelisest kaubandusest ja WTO liikmesuse pakutavatest arenguvõimalustest.
Teisalt tuleb toetada nende riikide integratsiooni üleilmsesse kaubandussüsteemi, suurendades
seejuures arengumaade vahelist diferentseeritust ja võttes aluseks nende kindlaks tehtud
vajadused ning konkreetsed majandusnäitajad (nt SKP inimese kohta). Eelistatuim lahendus
oleks kokku leppida valdkonnaülesed SDT kriteeriumid, aga oleme valmis toetama ka
kokkuleppepõhist lähenemist.
5.2.2 Eesti nõustub, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni tõhususe tagamine on
Euroopa Liidu strateegiline põhihuvi. Toetame kõiki Euroopa Liidu jõupingutusi, mis
taastavad organisatsiooni liikmete vahel usaldust ja ühist eesmärgitunnetust ning tagavad
maailma kaubandussüsteemi tõhusa ja paindliku reageerimisvõime moodsatele
väljakutsetele, sh digipööre, rohepööre ja kestliku arengu eesmärkide juurutamine ja
edendamine organisatsiooni raamistikus.
Selgitus: Euroopa ja maailmamajanduse ees seisvad väljakutsed nagu kaubanduspinged,
kliimamuutused, digipööre ja koroonapandeemia põhjustatud tervishoiukriis vajavad
üleilmseid lahendusi. See toonitab vajadust WTO liikmetel organisatsiooni reformile
keskenduda ja koostada nii lühi- kui ka pikaajaline plaan, et WTO saaks jälle oluliseks ja
asjakohaseks muutuda ning et multilateraalne kaubanduspoliitika saaks täita talle seatud ootusi.
Lähiperspektiivis on oluline tegeleda algatustega, mis aitavad liikmete vahel usaldust ja
eesmärgitunnetust taastada, sh kahjulike kalandustoetuste vähendamise läbirääkimiste
lõpuleviimine, kaubanduse-tervishoiu algatuse raames tervishoiutoodete kaubanduse
liberaliseerimine, ning kaubanduse-kliima algatuse raames keskkonnakaupade ja -teenuste
liberaliseerimine. Pikas perspektiivis tuleb lõpule viia Doha läbirääkimiste voorus mandaadi
saanud läbirääkimised (sh e-kaubanduse, põllumajanduse, teenuste ja intellektuaalomandi
vallas) ja alustada läbirääkimisi kestlike standardite üle rahvusvahelises kaubanduses, et vastata
digipöörde, rohepöörde ning globaalsete tarne- ja väärtusahelate kestlikkusega seotud
väljakutsetele. WTO edukal reformimisel on määrav tähtsus koostööl kolmandate riikidega,
eeskätt Ameerika Ühendriikide, Jaapani, Kanada ja Ühendkuningriigiga.
5.2.3 Eesti toetab Maailma Kaubandusorganisatsiooni kõigi kolme samba reformi: uute
kaubandusreeglite läbirääkimine, kaubandusvaidluste lahendamine ja organisatsiooni
igapäevase toimimise parandamine.
Selgitus: WTO kriis hõlmab kõiki kolme tema funktsioonist: läbirääkimisfunktsiooni,
vaidluste lahendamise funktsiooni ja kaubanduspoliitika järelevalve funktsiooni. WTO
reformimine on hädavajalik avatud, liberaalse ja õiglase multilateraalse
maailmakaubandussüsteemi edasi kestmiseks. Uute reeglite läbirääkimisel peame oluliseks
keskenduda ambitsioonikate e-kaubanduse, teenuste ja investeeringute eeskirjade ning riikide
15
majandustegevusse sekkumisest tulenevate konkurentsimoonutuste vältimiseks reeglite kokku
leppimist. Kuna WTO liikmeskonnas moodustavad enamiku riigid, kelle majanduses on
olulisel kohal põllumajandussektor, eeldab see WTO kui läbirääkimisfoorumi usaldusväärsuse
taastamine põllumajandusläbirääkimiste edukat lõpetamist. Mitmepoolse kaubandussüsteemi
turvalisuse ja etteaimatavuse tagamisel on tähtis reformida WTO vaidluste lahendamise
mehhanismi ja nimetada võimalikult ruttu ametisse uued WTO apellatsioonikogu kohtunikud.
Eesti toetab kaubandusvaidluste lahendamise kaheastmelisuse, sõltumatuse ja nn negatiivse
konsensuse22 põhimõtte säilitamist. WTO igapäevase toimimise parandamiseks peame
oluliseks WTO järelevalve- ja arutelufunktsioonide tugevdamist, ettevõtjate ja
kodanikuühiskonna laialdasemat kaasamist kaubandusaruteludesse ning peadirektori ja WTO
sekretariaadi rolli kohendamist, et neid eesmärke toetada.
5.3 Avatud strateegiline autonoomia Euroopa Liidu kaubanduspoliitika
kontekstis ja Euroopa Liidu autonoomsed meetmed
5.3.1 Eesti toetab avatud strateegilise autonoomia kaubandusmõõtme all Euroopa Liidu
võimekuse suurendamist kaitsta koos strateegiliste partneritega avatud, liberaalset ja
õiglast maailmakaubandussüsteemi. Seeläbi toetab Eesti EL kaubanduspoliitikas uute
turgude avamist, kaubanduspartneritega heade suhete tihendamist ja võrdsete
võimaluste kehtestamist, vabakaubanduslepingute sõlmimist, tarne- ja väärtusahelate
vastupidavuse ja mitmekesisuse tõstmist, multilateraalsete kaubandusreeglite
ajakohastamist ja kinnistamist ning Euroopa Liidu ettevõtete ja tarbijate kaitsmist
ebaausa konkurentsi ja ebaausate kaubandustavade eest.
Selgitus: Avatud kaubandus on olnud Eesti ja EL-i huvides, soodustades nii liidusisest
kui liiduvälist kaupade, teenuste ja investeeringute liikumist. Viimasel kümnendil on aina enam
süvenenud riikide protektsionistlikud tendentsid, mis ohustavad EL-i majanduse avatust ja
õõnestavad multilateraalse kaubandussüsteemi toimimist. Avatud strateegiline autonoomia on
raamistik, mille all üritab EL selles muutunud kaubanduspoliitilises keskkonnas seista
tugevamini oma huvide eest, aga soodustada jätkuvalt avatud ja õiglast kaubandust kooskõlas
EL-i väärtustega ja rahvusvaheliste kohustustega. EL-i võimet oma strateegiliste huvide ja
väärtuste eest seista ning neid ka maailmas levitada avatud ja õiglane kaubandus, uued
kaubanduslepped ja tihe rahvusvaheline koostöö. Rahvusvaheline koostöö on iseäranis oluline
WTO raames kaubandusreeglite ajakohastamiseks, tarne- ja väärtusahelate kerksuse ja
mitmekesisuse tõstmiseks, EL-i kõrgete standardite maailmas juurutamiseks ning
kliimamuutuste ja keskkonnaprobleemide leevendamiseks (nt Pariisi kokkuleppe kahepoolsete
kaubanduslepete oluliseks osaks muutmise kaudu). Ühtlasi tugevdab EL-i vastupanu- ja
konkurentsivõimet kaitse kolmandate riikide turgumoonutavate tegevuste eest, mis võivad
seada EL-i ettevõtted ja tarbijad ebasoodsasse konkurentsiolukorda.
5.3.2 Eesti toetab teatise eesmärke seista tugevamini Euroopa Liidu majandushuvide ja
kaubandussuhetes võrdsete võimaluste kehtestamise eest. Eesti on nõus kaaluma selliseid
Euroopa Liidu täiendavaid meetmeid, mis on kooskõlas Maailma
Kaubandusorganisatsiooni reeglitega ja Euroopa Liidu teiste rahvusvaheliste
kohustustega. Täiendavad meetmed tuleb vastu võtta kaalutletult ja läbipaistvalt,
tuginedes mõjuanalüüsidele, need ei tohi olla protektsionistlikud ja peavad säilitama
Euroopa Liidu ühtse turu avatuse.
Selgitus: Avatud strateegilise autonoomia kaubandusmõõtmes osutab Komisjon
vajadusele nii EL-i avatust toetada kui ka vajadusel EL-i huvide eest tugevamini seista. Eestile
22
Negatiivse konsensuse põhimõte tähendab, et vaidluste lahendamise organ peab igal juhul tegutsema või otsuse
vastu võtma, välja arvatud juhul, kui kõik organi liikmed on tegutsemisele või otsuse vastu võtmisele vastu.
16
on oluline, et EL-i seisaks oma majandushuvide eest, kuid et EL-i huvide kaitsmine ei küündiks
protektsionismi. Protektsionistlike meetmete rakendamine kutsub sageli esile kolmandate
riikide vastumeetmeid, mis omakorda kahjustavad Eesti ettevõtete huve.
Kestliku arengu eesmärkide toetamiseks oleme nõus kaaluma näiteks äriühingute
hoolsuskohustust, süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ning kolmandate riikide
sunnimeetmete ja turge moonutava tegevuse ärahoidmise õigusakte. Kui meetmete eesmärk on
suunata EL-i siseturul tegutsevate ettevõtjate käitumist, tuleb neid meetmeid veenvalt
põhjendada ning arvestada ettevõtete huvidega nii lühikeses kui pikas perspektiivis, näiteks
täiemahuliste mõjuanalüüside läbiviimise kaudu, pidades seejuures silmas võimalikke
negatiivseid mõjusid, eriti VKE-dele. Süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi puhul on oluline,
et see ei paneks süsinikulekkeohuga sektoreid kehvemasse konkurentsipositsiooni kui praegune
tasuta süsinikkvootide süsteem. Tänane süsinikulekkeohuga sektorite jaoks loodud ELi-ülene
tasuta kvootide süsteem on ennast õigustanud ning tagab õiglase ülemineku vastavates
sektorites. On oluline, et kehtivat süsteemi ei asendataks uue süsteemiga, mis ei paku
samaväärseid lahendusi Eesti süsinikulekkeohuga sektoritele. Täna ei ole selge, kuidas
kõnealune meede aitaks globaalsetel kaubaturgudel tegutsevaid EL-i ettevõtteid, mistõttu on
mõistlik eri meetmeid analüüsida ja kohaldada sektoriti ning teatud juhtudel jätkata juba end
õigustanud lahendustega.
EL peab kaaluma täiendavaid meetmeid, mis kolmandate riikide käitumist ohjaksid või
sellele vastaksid. Küll aga peavad sellised meetmed olema eesmärgipärased, nende
väljatöötamine peab tuginema põhjalikele mõjuanalüüsidele ning olema kooskõlas WTO
reeglitega, EL-i rahvusvaheliste kohustustega ja EL-i avatud kaubanduspoliitika põhimõtetega.
Täiendavatele meetmetele tuleks võimalusel eelistada mitme- ja kahepoolset regulatiivset
koostööd selliste rahvusvaheliste standardite väljatöötamisel ja arendamisel, mis edendavad
kestlikku majanduskasvu kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ning kestliku arengu
eesmärkidega.
Eesti ettevõtete huvides on, et nad saaksid konkureerida kolmandate riikide turgudel
võrdsetel tingimustel, võrreldes ligipääsuga, mida EL pakub neile riikidele EL-i turule
ligipääsuks. Võrdsete võimaluste kehtestamiseks tuleb, lisaks võrdse ja vastastikuse
turulepääsu läbi rääkimisele, reformida WTO reegleid riigisubsiidiumite osas. Mõned
kolmandad riigid sekkuvad subsideerimisega oma ettevõtete tegevusse moel, mis moonutab
konkurentsi maailmakaubanduses. Eesti on avatud EL-i konkurentsiõiguse raamistiku ja selle
rakendamise vajaduspõhisele ajakohastamisele, kui see toetab EL-i ettevõtetele globaalses
konkurentsis võrdsete tingimuste kehtestamist. On oluline, et ka EL-i siseturul kehtiksid
ettevõtetele võrdsed võimalused.
5.3.3 Eesti on nõus kaaluma Euroopa Komisjoni plaanitavat ekspordikrediidi strateegiat,
et parandada Euroopa Liidu eksportööride võimalusi kolmandate riikide turgudele
sisenemiseks.
Selgitus: Eesti ja EL-i ettevõtete huvides on tagada kaubandussuhetes avatud turg ja
võrdsed ekspordi finantseerimise konkurentsitingimused. Eesti ja EL-i ettevõtted peavad sageli
konkureerima kolmandate riikide turgudel ettevõtetega, kes saavad oma valitsuselt rahalist
toetust. Sellest tulenevalt vajavad EL-i rahastamisvahendid tõhusamat koordineerimist. Eestis
tegeleb ekspordikrediidi võimaluste pakkumisega Kredex Krediidikindlustuse AS, kelle
missiooniks on suurendada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja ekspordipotentsiaali,
pakkudes selleks krediidiriske maandavaid teenuseid. Kredexi esindajad osalevad ka vastavates
EL-i ja OECD töögruppides. EL-i Nõukogu ekspordikrediidi töörühm koordineerib
liikmesriikide eelarvetest toetatavate eksporditehingute (kaupade ja teenuste) rahastamist,
tagatisi, kindlustust ja edasikindlustust, ennetamaks EL-i ühise kaubanduspoliitika kohaselt
ebaõiglase konkurentsi teket.
17
5.4 Digipööre
5.4.1 Eesti arvates on oluline pöörata Euroopa Liidu kaubanduspoliitikas rohkem
tähelepanu digikaubandusele. Euroopa Liidu kaubanduspoliitika peab aitama oma
ettevõtetel pääseda ligi maailma parimatele tehnoloogiatele, teenustele ja toodetele. Eesti
peab oluliseks andmete piiriülese liikumise tagamiseks reeglite kehtestamist kahepoolsete
vabakaubanduslepingute ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni e-kaubanduse
läbirääkimiste kaudu.
Selgitus: Ambitsioonikas lähenemine digikaubandusele on tänapäevase
kaubanduspoliitika selgroog. Toetame lähenemist, mis rõhutab digikaubanduse tähtsust EL-i
kaubanduspoliitikas. EL on võtnud suuna oma tulevastes vabakaubanduslepingutes
digikaubandust veel põhjalikumalt käsitleda, võttes nõuks ka olemasolevate kaubanduslepete
vastavaid sätteid uuendada (nt ELi–Jaapani vabakaubandusleping). Digikaubandus tähendab
andmete piiriülest liikumist, avaandmete kättesaadavaks tegemist, paberivabu tehinguid,
algoritmide kaitset, IKT-toodete ja digitaalselt pakutavate teenuste vaba liikumist jmt. Koostöö
ja kokkulepped partneritega digikaubanduses puudutavad ühel või teisel moel kõiki
majandussektoreid. Digikaubandusel on seejuures võtmeroll digipöörde strateegilises
raamistikus. EL-i ambitsioon on digitaalses maailmas suveräänsuse kindlustamine.
Kaubanduspoliitika saab seda toetada, tagades EL-i ettevõtetele juurdepääsu maailma
parimatele tehnoloogiatele, teenustele ja toodetele, k.a nendele, mis pärinevad kolmandatest
riikidest. Nende eesmärkide saavutamiseks peab EL suurendama mh regulatiivset koostööd
oma samameelsete partneritega, mis on hädavajalik tehnoloogilises võidujooksus.
Andmete piiriülene liikumine on Eesti huvides olnud aastaid. Andmete vaba liikumise
piiranguid võib käsitleda nagu iga teist kaubandustõket, mida tuleks minimeerida.
Digikaubanduse reeglid hõlmavad reegleid andmete liikumisele, võttes arvesse EL-i
isikuandmete kaitse raamistikku. Eesti huvides on saavutada ambitsioonikas kokkulepe WTO
e-kaubanduse läbirääkimistel.
Digikaubandusega seotud andmete reguleerimisel tuleks võtta arvesse ka
keskkonnaandmeid, mille vaba piiriülene liikumine aitab tõhustada koostööd globaalsete
keskkonnaprobleemide lahendamisel. Eesti algatas 2020. a globaalse keskkonnaandmete
alliansi (s.o Data for the Environment Alliance e DEAL), mis ühendab riike ja organisatsioone,
kes näevad keskkonnaandmetes täit potentsiaali ja töötavad selle nimel, et keskkonnaandmed
oleks kvaliteetsed, koostalitlusvõimelised, kättesaadavad ja liiguks vabalt piiriüleselt. DEAL-i
toetab nüüdseks üle 20 erineva riigi ja organisatsiooni (nt ÜRO Keskkonnaassamblee, WTO ja
EEA). Riikidele tutvustab Välisministeerium DEAL-i algatust ka Julgeolekunõukogu
kliimadiplomaatia raames. Ametlikult on DEAL kavas käiku lasta kas 2021. a ÜRO
Peaassamblee kohtumisel või ÜRO Keskkonnaassamblee 2022. a kohtumisel.
5.5 Rohepööre, vastutustundlikud ja kestlikud väärtusahelad ning
elusloodusega kauplemine
5.5.1 Eesti toetab Euroopa Liidu rolli suurendamist kestliku arengu ja kestlike
väärtusahelate eestvedajana rahvusvahelises kaubanduspoliitikas, arengukoostöös ning
rahvusvahelises teaduskoostöös, et tõsta seeläbi oma kestlike ettevõtete
konkurentsivõimet ja edendada globaalset rohepööret. Eesti toetab nii ringmajanduse
põhimõtete rakendamist kui ka põllumajandussektori ja toidutööstuse kestlikkuse seiret
rahvusvahelistes tarneahelates. Peame oluliseks, et Euroopa Komisjon tugineks edasistes
tegevustes uuringutele ja mõjuhinnangutele, mis tagaksid õige ambitsioonikuse taseme.
Selgitus: Kaubanduspoliitikal on oluline roll Euroopa Liidu digi- ja rohepöörde edukal
elluviimisel ning Eesti saab toetada ühise kaubanduspoliitika ära kasutamist nende eesmärkide
huvides. Eestile on oluline kaubandusläbirääkimistel osutada kestliku arengu sätete,
18
ringmajanduse põhimõtete rakendamise ning põllumajandussektori ja toidutööstuse kestlikkuse
seirele rahvusvahelistes tarneahelates. Ka Komisjon on selle nõuks võtnud.
2011. aastast sisaldavad kõik EL-i vabakaubanduslepingud kaubanduse ja kestliku
arengu peatükke, mis hõlmavad mh töötaja õiguste edendamisega seotud kohustusi (nt kohustus
ratifitseerida ILO neli põhikonventsiooni) ning sätteid koostöö tegemiseks kliimamuutuste,
bioloogilise mitmekesisuse, ringmajanduse, saaste, puhta energia tehnoloogiate (sh
taastuvenergia, energiatõhusus) ning kestlikele toidusüsteemidele ülemineku osas. Samas on
neis peatükkides viidatud ÜRO 17 kestliku arengu eesmärki kaetud ebaühtlaselt: kui tavaliselt
on ILO konventsioonide ratifitseerimine tehtud lepingupartnerile kohustuslikuks, siis näiteks
kestlikesse toidusüsteemidesse puutuvad sätted mitte. EL peab selgitama, kuidas panna ka
kolmandaid riike järgima EL-i kestliku arengu standardeid ja roheleppe eesmärke.
Kestlik areng on peamisi EL-i ettevõtete arengusuundi. Tuleb tagada, et EL-i
põhimõtteid võetaks rahvusvaheliselt aina enam kasutusele ja et oleks kaitstud EL-i ettevõtete
rahvusvaheline konkurentsivõime. See on üha kasvav vajadus ka näiteks toidutootmises, kus
ühtesoodu suureneb surve loodusressurssidele. Ühtlasi eeldab see tööd
vabakaubanduslepingute raames, eelkõige WTO tasemel, kuna EL ei saa vaadata mööda WTO
reeglitest.
EL-il on kestliku arengu eestvedajana võimalus saada kasu ülemaailmselt ka
ringmajanduse arengutest. Eesti on varasemalt toetanud EL-i sellealaseid püüdlusi
rahvusvahelisel tasandil. Selleks tuleb ringmajanduse eesmärke järk-järgult integreerida EL-i
vabakaubanduslepingutesse, rahvusvahelisse teaduskoostöösse ja EL-i
arengukoostööpoliitikasse. EL-i liikmesriigid sõltuvad kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku
tooraine impordil madala sissetulekuga riikidest. EL on võtnud tulevikus kohustuseks tagada
kõikide toorainete vastutustundlik varustatavus, mis nõuab täiendavaid pingutusi, arvestades
arenguriikide madalaid keskkonnanõudeid. Erinevalt arenguriikidest kehtivad EL-is ranged
keskkonnanõuded. Ringmajanduse osakaalu suurendamine EL-is vähendaks nii kohaliku
tooraine kaevandamist kui ka EL-i sõltuvust toormeimpordist, mis omakorda aitaks saavutada
globaalseid keskkonnaeesmärke. Samas sõltuvad mitmed arenguriigid tooraine kaubandusest,
seega on EL-i tooraine sõltuvuse vähendamisel ja ringmajanduse osakaalu suurendamisel lisaks
kaubanduspoliitilisele ka arengupoliitiline dimensioon.
EL-i kestliku arengu põhimõtete seas on ka inimväärsed töötingimused ja sotsiaalne
õiglus. Sotsiaalne õiglus viitab väärtustele, mis on mh seotud püüdega edendada inimõiguste
austamist ja vähendada diskrimineerimist. Teatises ja WTO reformi lisas esitatud teemakäsitlus
vastab üldisele Eesti ja EL-i lähenemisele. Lisaks ILO konventsioonide ratifitseerimise
kohustusele vabakaubanduslepingute sõlmimise raames ja kavandatavale ärijuhtimise
hoolsuskohustuse meetmele (s.o mh EL-i tarne- ja väärtusahelatest sunnitööjõu välja juurimine)
mainib Komisjon WTO reformi lisas, et seoses inimväärse tööga tuleb edendada analüüsi ja
kogemuste vahetamist selle kohta, kuidas kaubanduspoliitika saab sotsiaalset arengut ja
sotsiaalset õiglust toetada. Eesti ja teised EL-i riigid on juba võtnud kohustuse juhinduda ÜRO
äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetest.
Lisaks on COVID-19 pandeemia juhtinud tähelepanu probleemidele, mis tekivad, kui
tarneahelad sõltuval liigsel määral ühest riigist või regioonist. Sarnaste probleemide
ennetamiseks tuleb tarneahelaid mitmekesistada, järgides kestliku arengu põhimõtteid. Peame
oluliseks, et põllumajanduskaubanduse otsused toetuksid suuremal määral tõenditel põhinevale
teadmusele. WTO ja OECD andmeil toimub ligi pool põllumajanduse kaubavahetusest
globaalsete väärtusahelate kaudu. EL-i uuringud peaks edaspidi senisest enam keskenduma
EL-i väärtusahelate toimimise analüüsimisele kaubavahetuse kontekstis. Analüüsi- ja
andmekogumisalased jõupingutused peaksid mh arvestama andmeesitajate koormusega, et
kehtiks ühekordse andmete esitamise ehk nn once-only põhimõtted. Andmekorjel peab olema
tagatud rahvusvaheline võrreldavus (nt OECD riikidega).
19
5.5.2 Eesti toetab kestliku arengu, elurikkuse säilitamise ja ökosüsteemide eesmärkide
lõimimist Euroopa Liidu kahe- ja mitmepoolsetesse vabakaubanduslepingutesse ning
Euroopa Liidu ühisesse kaubanduspoliitikasse. Seejuures on oluline, et kestliku arenguga,
elurikkuse säilitamisega ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid ja kohustused oleksid
võimalikud selged, konkreetsed ja mõõdetavad ning loodaks nende rakendamise ja
järelevalvemehhanismid.
Selgitus: Rahvusvaheline kaubandus mõjutab elurikkust ja ökosüsteeme tervikuna
mitmel viisil. Ökosüsteemid on ühtse tervikuna koos eksisteerivate ning vastastikku sõltuvate
taimede, loomade ja mikroorganismide keerukad isereguleerivad kogumid. Sellised toimivad
ja elurikkad ökosüsteemid annavad inimestele suure hulga looduse hüvesid, näiteks toit, puhas
vesi ja kliima regulatsioon, aga ka füüsiline ja vaimne tervis, kultuuriidentiteet jmt. Kaubandus
võib intensiivistada või soodustada loodusvarade ülekasutamist, sh mulla ja elupaikade
degradeerumist ning elurikkuse vähenemist mis toob omakorda kaasa ökosüsteemiteenuste
vähenemise. Seejuures võib mõju olla nii otsene kui kaudne. Otsese mõjuga on näiteks kaupade
ühest riigist teise liigutamiseks vajaliku transpordiga kaasnevad välismõjud, sh
keskkonnareostus, invasiivsete võõrliikide või kahjurite ning patogeenide levik. Suurt ohtu
maailma elurikkusele kujutab ka ohustatud või ülepüütud liikidega kauplemine. Kaudse mõjuna
võib kaubanduse intensiivistumine kutsuda esile teatud kauba suurenenud nõudluse ning
kõrgemad hinnad, mis omakorda viivad kohalike taastuvate ja taastumatute loodusressursside
üleekspluateerimisele või hävimisele ja kutsuda esile muudatusi senises traditsioonilises
maakasutuses (nt linnalähedased rohealad hoonestatakse uute äri- ja tööstusobjektidega). Neil
põhjustel on õigustatud käsitleda ÜRO säästva arengu tegevuskava eesmärke ja bioloogilise
mitmekesisuse konventsiooni tulemuslikku rakendamist prioriteetsena ning seista selle eest, et
lisaks kasule, mida rahvusvaheline kaubandus toob töökohtade loomise, ettevõtluse arendamise
ja majandusliku ning sotsiaalse heaolu edendamisel partnerriikides, väldiks või piiraks EL i
ühine kaubanduspoliitika ka elurikkuse ja mulla kahjustumist või hävimist partnerriikides.
Samuti ei tohi EL-is toimuda elurikkuse ja mulla kaitsmine elurikkuse vähenemise ja mulla
degradeerumise arvelt teistes riikides. Maailma elurikkuse vähenemise ja ökosüsteemide
kahjustumise väljakutse ületamiseks on ÜRO nimetanud alanud kümnendi ökosüsteemide
taastamise kümnendiks.
5.5.3 Eesti toetab kahepoolsetes Euroopa Liidu vabakaubanduslepingutes Pariisi
kokkuleppe muutmist nende lepingute oluliseks osaks, tuginedes seejuures õiguslikke,
majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte käsitlevatele mõjuhinnangutele ja arvestades iga
kaubanduspartneri enda võimekust eesmärke täita.
Selgitus: Eesti on koos teiste EL-i liikmesriikidega toetanud Euroopa rohelises
kokkuleppes võetud eesmärki muuta EL-i majandus kestlikuks, saades seejuures 2050. aastaks
kliimaneutraalseks. Ka Eesti valitsus on selle siseriiklikuks eesmärgiks võtnud. EL ja Eesti on
üle vaatamas oma tegevusi ja poliitikainstrumente, mis tagaksid eesmärgi saavutamise
kulutõhusal viisil. Kliimapoliitika elluviimisel lähtuvad Eesti ja EL Pariisi kokkuleppe
eesmärkidest. Samas on selge, et kliimaga seotud väljakutsetele tuleb vastata globaalselt – ehk
on äärmiselt oluline, et ka teised maailma piirkonnad liiguksid kliimaneutraalsuse suunas, et
püsida Pariisi kokkuleppe täitmise kursil. Roheleppe eesmärke tervikuna tuleb kinnistada
rahvusvahelisel tasandil ning EL peab selle nimel tegutsema aktiivselt ja rakendama kõiki
rahvusvahelisi kaubandusreegleid arvestavaid meetmeid. Pariisi kokkulepe
vabakaubanduslepingute „oluliseks osaks“ muutmine peab aitama edendada EL-i
kliimaeesmärke oma kaubanduspartnerite seas.
20
5.5.4 Eesti hinnangul tuleb globaalseid kaubandusreegleid uuendada, et senisest
tõhusamalt reguleerida legaalset ja illegaalset elusloodusega kauplemist, panustades
seekaudu zoonootiliste haiguste, taimekahjustajate ja invasiivsete võõrliikide leviku
vähendamisse.
Selgitus: Elusloodusega kauplemine on üks osa väliskaubanduspoliitikast.
Kaubanduspoliitika läbivaatuse teatis rõhutab vajadust globaalsete kaubandusreeglite
uuendamise järele. Reeglite uuendamise käigus peab tähelepanu pöörama mh elusloodusega
kauplemisele, et vähendada illegaalset kauplemist ja hoida ära võimalikud elusloodusega
kauplemisega seotud haiguspuhangud. Elusloodusega kauplemine suurendab lisaks
taimekahjustajate ja zoonooside leviku riskile ka võõrliikide loodusesse sattumise riski, millel
on majandusele suur negatiivne mõju. Võõrliikide põhjustatav majanduskahju on kiirelt
kasvav23. Samas on võimalik neid riske sobivate meetmetega leevendada. Näiteks on Maailma
Loomatervishoiu Organisatsioon asunud hindama metsloomade tarbimisest ja metsloomadega
kauplemisest tulenevaid riske eesmärgiga arendada metsloomadelt inimesele haiguste
ülekandumise riskide maandamise strateegiad.
Elusloodusega kauplemise otsuseid langetatakse eri formaatides, mistõttu on oluline
seda arvestada globaalsete kaubandusreeglite uuendamisel tervikuna. ÜRO alla kuuluva Bonni
konventsiooniga24, kus käsitletakse metsloomade rändliikide kaitset, võetakse liike range kaitse
alla, seades piirang liikide kasutusele ja kauplemisele. EL esindab nendes otsustes
liikmesriikide huve ühtselt. Lisaks reguleerib elusloodusega kauplemist EL-i võõrliigimäärus25,
mille puhul on võimaliku kaubanduspiirangu seadmisel oma roll nii EL-il kui ka WTO-l, kuhu
otsuste teavitus vahendatakse. Ohustatud liikide alla kuuluvat elusloodusega kauplemist
reguleerib peaasjalikult ÜRO alla kuuluv CITES ehk Washingtoni konventsioon loodusliku
loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta26.
Rahvusvahelisel tasandil on elusloodusega kauplemine aktuaalseks teemaks muutunud. Näiteks
CITES-es luuakse praegu eraldi Alalise Komitee töögruppi, mis hakkab tegelema CITES-e
rolliga, et tulevikus vähendada zoonootiliste haiguste leviku riski.
5.6 Euroopa Liidu vabakaubanduslepingute rakendamine ja Euroopa
Liidu õigusloomealane mõjujõud
5.6.1 Eesti toetab Euroopa Liidu olemasolevate vabakaubanduslepingute tõhusamat
jõustamist ja rakendamist, sh teavitustöö tegemine ja lepingute kestliku arengu
peatükkide rakendamise jälgimine. Eesti toetab võrdsete võimaluste ja Euroopa Liidu
liikmesriikide ühtse kohtlemise tagamist kolmandate riikide turgudele sisenemisel.
Selgitus: Tõhusam jõustamine hõlmab kaubanduslepete tingimustest ettevõtete ja
sidusrühmade teavitamist, lepetes sisalduvate paindlikkusmeetmete ära kasutamist rohe- ja
digipöörde toetamiseks, lepete nõuetekohase rakendamise jälgimist, kaubandusvaidluste
menetlemist ja EL-i liikmesriikide võrdsetel tingimustel lepingupartneri turule pääsemise
tagamist. Tõhusam jõustamine aitab EL-i ettevõtetel saada täit kasu sõlmitud kaubanduslepetest
ning eemaldada takistused, mis pärsivad lepingute potentsiaali saavutada EL-i jaoks olulisi
eesmärke (sh kestlik areng). Ka olemasolevad lepped, mis viitavad kestliku arengu põhimõtete
rakendamisele, võimaldavad selle kaudu viidata kõigile 17 ÜRO kestliku arengu eesmärgile,
23
Vt nt https://ieep.eu/uploads/articles/attachments/ed5d180c-29e5-4d32-a6bc-
12a6e63ed269/ias_assessments.pdf?v=63664509723 ja https://www.nature.com/articles/s41586-021-03405-6.
24
Convention on the Conservation of Migratory Species of Wild Animals e CMS. Vt https://www.cms.int.
25
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1143/2014, 22. oktoober 2014, looduslikku tasakaalu
ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta. Vt https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014R1143.
26
Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora e CITES. Vt
https://cites.org/eng.
21
neist tulenevatele sihtidele ning nende juurde käivate mõõdikutega. Samas pole need 17
eesmärki kohustuslikud – tavaliselt võtavad lepingu pooled kohustuse neil teemadel dialoogi
pidada. Niisiis tuleb selgitada, millised lepete paindlikkusmeetmed toetaksid kolmandatel
riikidel roheleppe eesmärkide täitmist.
Suurendamaks Eesti toiduettevõtjate ekspordivõimet kolmandatesse riikidesse, tuleb
EL-i kaubanduslepete sõlmimisel võtta senisest konkreetsem ja harmoneeritum lähenemine
põllumajandusküsimustes (eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarnõuete peatüki sõnastamisel), et
tagada kolmanda riigi turu avanemine kogu EL-ile ühel ajal ning välistada liikmesriikide
ebavõrdne kohtlemine. Kaubanduslepetega saab parandada kolmandate riikide suhtumist EL-i
kui ühtsesse üksusesse, et EL-i eksportijad pääseksid kolmanda riigi turule samadel alustel.
Ühtsed protseduurireeglid on tavaliselt kaubanduslepetes olemas, kuid nende tõlgendamine
annab ruumi liikmesriikide erikohtlemiseks.
5.6.2 Eesti toetab Euroopa Liidu aktiivset juhtrolli rahvusvaheliste standardite
kujundamisel ja Euroopa Liidu strateegilisemat lähenemisviisi rahvusvahelisele
õigusloomealasele koostööle. Eesti hinnangul tuleb rahvusvahelisi keskkonna- ja kestliku
majanduskasvu, digi-, töö- ja inimõigustega seotud standardeid arendada ja ühtlustada
ning eelkõige kaubandusõiguses juurutada.
Selgitus: EL-i suutlikkus mõjutada ülemaailmse tähtsusega standardite ja eeskirjade
väljatöötamist on EL-i ettevõtete jaoks oluline konkurentsieelis ja teenib EL-i rohe- ja
digipöörde eesmärke. Standardid võtavad vastu riiklikud, regionaalsed ja rahvusvahelised
standardiorganisatsioonid. Eesti osaleb standardiloome protsessis valdavalt vastava
eraõigusliku juriidilise isiku (Eestis Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus e ESAK)
kaudu, kes koordineerib turuosaliste (nt ettevõtjad, ministeeriumid ja haridus-teadusasutused)
tööd Euroopa ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide töös. Rahvusvahelised standardid
ja eeskirjad võimaldavad ennetada või maandada ühepoolsete autonoomsete meetmete
kehtestamisega kaasnevaid kaubanduspingeid.
EL peab olema aktiivselt kaasatud rahvusvaheliste standardite väljatöötamisse ja
tugevdama sellealast koostööd samameelsete partneritega. Standardite ja tehniliste normidega
seotud probleemid on Eesti eksportivate ettevõtete jaoks ühed suuremad tõkked uutele
turgudele sisenemisel, seetõttu on selles vallas koostöö edendamine Eesti jaoks oluline.
Kestlikkuse standardite koostöö initsiatiive on maailmas palju, sh kohaldatakse tarneahelates
kestliku tootmise sertifikaate ja siingi peaks EL olema suunanäitaja. Näiteks DEAL toetab mh
keskkonnaandmete kõrgemat standardit, mis tähendab andmete kvaliteetsuse,
koostalitlusvõime ja kättesaadavuse tõstmist. DEAL-i koostööprojektide abiga saab levitada
EL-i andmestandardeid kolmandates riikides. Keskkonna- ja kestlikkuse standardid tuleb
integreerida rahvusvahelisse kaubandusõigusesse sidusalt nii EL-i vabakaubanduslepingute kui
ka rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide kaudu. Keskkonna- ja kestlikkuse standardite
rahvusvaheline õigusloome koostöö nõuab EL-ilt strateegilisemat ja teaduspõhisemat
lähenemist, et uued standardid ei läheks vastuollu rohepöörde ja „Talust taldrikuni“ strateegia
eesmärkidega. Strateegilisema lähenemisviisi raames tuleb teha senisest rohkem koostööd
samameelsete riikidega, et tegeleda riikidega, kes EL-i väärtuseid ei jaga. EL peab senisest
rohkem panustama ka standardiorganisatsioonide teadustöösse.
EL-i õigusloomealase mõju tugevdamine on peale Rahvusvahelise
Standardiorganisatsiooni oluline ka teistes standardiorganisatsioonides, mh Codex
Alimentariuse, Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni ja Rahvusvahelise Taimekaitse
Konventsiooni raames. Globaalse kaubanduse õigusruumi kvaliteedi tagab järjepidev
teaduskoostöö standardiorganisatsioonides. EL peaks leidma võimalused panustada
aktiivsemalt rahvusvaheliste teadusasutuste ja -ühenduste koostöösse, sest ühistööna sünnivad
järeldused, mis on aluseks rahvusvahelistele standarditele kaubandusõiguses. EL peab nende
22
organisatsioonide kaudu teadustöösse senisest rohkem panustama, et oma väärtuseid ja
teaduspõhist süsteemi kaitsta ja tutvustada. WTO õigusruumis, eriti sanitaar-
fütosanitaarmeetmete ja tehniliste kaubandustõkete lepingute rakendamisel, peab EL tegema
senisest tugevamat koostööd kõikide kaubanduspartneritega, et täita rohepöörde sihte sidusalt
ja globaalselt.
Rahvusvaheliste kaubandusreeglite kokkuleppimise peamine foorum WTO on olnud
võimetu oma senist reeglistikku kaasaegsetele väljakutsetele ajakohastama ning
rahvusvaheliste kaubandussuhete kese on aina enam nihkunud Aasia ja Vaikse ookeani
piirkonda. See nõrgendab EL-i ja Ameerika Ühendriikide geopoliitilist mõjukust nii seal kui
mujal maailmas. Seepärast on oluline kahepoolsetes kaubanduslepingutes sisalduvad kestliku
arengu sätted ja neis sisalduva ÜRO 17 kestliku arengu eesmärgi senisest ühtsem jõustamine.
EL-i suhteline osatähtsus globaalsete eeskirjade ja standardite väljatöötamisel on
tehnoloogia kiire arengu tõttu kahanemas. Sellele loodab EL vastu seista mh digisuveräänsuse
arendamisega, mille kohta allkirjastas ka Eesti peaminister kolme kolleegiga vastava
Komisjonile esitatud ühiskirja. Digisuveräänsus seisneb eelkõige meie tugevuste ära
kasutamises ja strateegiliste nõrkuste vähendamises, mitte protektsionistlikus lähenemises.
Digi- ja tehnoloogiavaldkonnas saab EL olla suunanäitaja digistandardite ja regulatiivsete
lähenemisviiside propageerimisel, näiteks andmekaitse valdkonnas, kus EL-i isikuandmete
kaitse üldmäärus on juba täna kolmandatele riikidele eeskujuks, aga ka inimkeskse AI
arendamisel või näiteks elektrooniliste usaldusteenuste edendamisel.
5.6.3 Eesti toetab Euroopa Liidu kaubandusabi andmist, et aidata arengumaadel
rakendada kaubanduslepinguid, mis omakorda toetaks erinevate standardite ja reeglite
järgimist, eelkõige seoses kestliku arenguga. Euroopa Liit peab võtma arvesse nii
arenguriikide tahet ja võimekust kui ka nende riikide samme standardite ja reeglite
järgimise poole.
Selgitus: Kaubandusabiga toetatakse arenguriikide ja vähimarenenud riikide majanduse
arenemist ja infrastruktuuri ehitamist. Kaubandusabi andmisega saab EL suunata partneriike
järgima EL-i väärtuste kohaseid õiguslikke ja sotsiaalseid tavasid ning täitma EL-i
impordinõudeid. EL peaks arenguriike jätkuvalt aitama, lähtudes nende võimekusest viia ellu
vastavaid tootmistavade ja -viiside muudatusi, et korvata muudatustega kaasnevaid kulusid.
Seda ka juhul, kui need sammud ulatuvad rahvusvaheliste standardite järgimisest kaugemale.
Selleks, et abiandmise mehhanism toimiks tõhusalt, peaks EL-i abi olema senisest suunatum,
võttes arvesse arenguriigi tahet ja pühendumust liikuda EL-iga sama suuna poole standardite ja
reeglite järgimisel.
5.6.4 Eesti leiab, et Euroopa Liit peab arendama uusi ja täiendama olemasolevaid
veebipõhiseid teabeallikaid, mis aitavad ettevõtjatel tutvuda kaupade, teenuste ja
investeeringute eksporti ja importi puutuvate tingimustega. Euroopa Liit peab jätkama
tööd sooduspäritolureeglite ühtlustamiseks Euroopa Liidu vabakaubanduslepingutes.
Selgitus: Suur osa kaubanduspoliitika teatisest rõhutab ettevõtete, eriti VKE-de rolli
EL-i majanduse käekäigus. Seetõttu on just neile eriti oluline, et täieneksid olemasolevad
portaalid nagu Access2Markets ja Rules of Origin Self-Assessment Tool ning loodaks portaal
Access to Procurement. Eesti ja EL-i ettevõtjad ja muud sidusrühmad peavad paremini kursis
olema EL-i kaubanduslepingute pakutavate võimalustega. Sooduspäritolureeglite27
ühtlustamine on oluline samm VKE-dele ühtsema ja selgema võimaluste pildi loomisel.
27
Sooduspäritolureeglid on reeglid, mille alusel määratakse kindlaks kauba päritolu, mis võimaldaks kohaldada
tollele kaubale teatud soodustusi (nt madalamad tollimäärad, tollivabastus).
23
6 Kooskõlastamine
Välisministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastasid seisukohad
Justiitsministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Rahandusministeeriumi
ja Sotsiaalministeeriumiga.
Teatise kohta tagasiside küsimiseks pöördus Välisministeerium järgmiste erialaliitude poole:
Kaubandus-Tööstuskoda, ICC Estonia, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Tööandjate
Keskliit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Hotellide ja
Restoranide Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, ITL, Defence Estonia,
Kalaliit, Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Metsa- ja
Puidutööstuse Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Kindlustusseltside Liit,
Loov Eesti, Eesti Leivaliit, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, Logistika ja
Transiidi Assotsiatsioon, Eesti Mööblitootjate Liit, Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing, Eesti
Pangaliit, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Rahvusvaheliste Autovedude
Assotsiatsioon, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Eesti Sadamate Liit, Teenusmajanduse Koda, Eesti
Toiduainetööstuse Liit, Eesti Turbaliit, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti
Turismifirmade Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Meretööstuse
Liit ning Eesti Õliühing, Eesti Ametiühingute Keskliit.
Tagasiside palvele vastasid Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Rõiva-Tekstiililiit, kelle
arvamused haakuvad nii teatises esitatud rõhuasetuste kui ka Eesti seisukohtadega. Nende
erialaliitude tagasiside kajastub seletuskirja kaasamislisas.
24