dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Kaubanduspoliitika läbivaatamine: avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ kohta.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. aprill 2021
Viit
2-13/21-2604
Registreeritud
22. aprill 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Anu Vask (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1321-2604 22.04.2021 Väljaminev kiri.asice1547 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 22.04.2021 nr 2-13/21-2604 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Kaubanduspoliitika läbivaatamine: avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ kohta. Esitame 22. aprilli 2021. a Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „ Kaubanduspoliitika läbivaatamine: avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ (COM(2021)66) kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1. Seletuskiri 2. Seletuskirja kaasamislisa 3. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu Anu Vask 625 6438 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Erialaliidud Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Eesti Teatises on kõik üsna hästi juba kokku võetud ja välja toodud olulisimad punktid. Ettepanekud toetavad teatise Toiduainetööstuse Rõhutame üle: Järgida EL-i ühist kaubanduspoliitikat. rõhuasetusi ning ka Eesti Liit  Euroopa rohelises kokkuleppes ja Euroopa digitaalses strateegias määratletud uue ja seisukohti, eriti vabakaubanduse toetamise, kestlikuma majanduskasvu mudeli tõttu ootavad ees suured muutused ning EL vajab uute turgude avamise, tõesti uut kaubanduspoliitika strateegiat – sellist, mis toetaks liidu sise- ja protektsionismist hoidumise välismajandust ja seda seoses uute lisanduvate kohustustega roheleppe elluviimisel. osas ja väärtusahelate Meie sektorit mõjutab juba lähitulevikus tugevalt ka Talust taldrikule strateegiast mitmekesistamise osas. tulenevad nõuded: lühikesed tarneahelad, mahetoit, tarbijate teavitamine. Tähtis on arvestada siin EL-i põhimõtteid, eelkõige kaupade vaba liikumist ja ELi-üleste Majandusnõunike hulga regulatsioonide järgimist. Et võrdselt nii EL-i liikmesriigid kui kolmandad riigid suurendamine läheb väljapoole teatise sisu, on täidaksid kõiki nõudeid seda ka tõepoolest kontrollitakse. rohkem „Eesti välispoliitika  Samuti rõhutame, et COVID-i kriis on võimendanud liikmesriikides protektsionismi arengukava 2030“ teema. ja seda ei saa heaks kiita ega tolereerida.  Tuleb arvesse võtta nii poliitilisi, majanduslikke, tehnoloogilisi, keskkonnaalaseid kui sotsiaalseid tegureid. Üldiselt rahvusvahelised väärtusahelad toimisid (v.a mõned liikmesriigid, kes kriisi puhkedes hakkasid piiridel takistama kaubavahetust), väga tähtis, et toimiksid ka edaspidi.  EL-i vabakaubanduslepingud erinevate riikidega: üliolulised, et oleks selged juhtnöörid ja seisukohad. Turgude avamine ja uutele turgudele sisenemine on oluline. Et toodete sertifitseerimisel arvestataks meie ametiasutuste dokumente ja see ei saaks takistuseks eksportimisel.  Saatkondadesse majandusnõunikud ning veelgi olulisem ja suurem tugi kaubavahetuseks. Eesti Rõiva- Vaadanud läbi teie poolt edastatud dokumendid EL kaubanduspoliitika teemal ja EURATEX-i seisukohad on Tekstiililiit konsulteerinud meie liidu liikmetega, toon välja kaks põhilist aspekti, mida soovitame kooskõlas teatise rõhuasetuste arvestada Eesti positsiooni kujundamisel: ja Eesti seisukohtadega, sh  EL-i nn roheleppe finantsmõjud EL-i tekstiilivaldkonna ettevõtetele ja nende uute vabakaubanduslepingute võimalikud leevendus- ning tugimeetmed võrreldes kolmandate riikidega. sõlmimine, võrdsed  Tootjavastutuse põhimõtted ja toodete nõuetekohasuse tunnustamine. võimalused, teabeallikate täiustamine, subsiidiumite Nendes jm rahvusvahelise kaubanduse küsimustes palume lähtuda Euroopa rõiva- ja turge moonutav mõju. tekstiiliala katusorganisatsiooni EURATEX seisukohtadest, mida me täielikult jagame. EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 29. aprill 2021. a nr Päevakorra punkt nr Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Kaubanduspoliitika läbivaatamine: avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ kohta. 1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Kaubanduspoliitika läbivaatamine: avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ (COM (2021) 66) kohta. 1.1. Väliskaubanduspoliitika põhisuunad ja Euroopa Liidu kaubandussuhete tihendamine 1.1.1. Eesti leiab, et Euroopa Liit peab kaitsma avatud, liberaalset ja õiglast multilateraalset maailmakaubandussüsteemi ning toetama Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitel põhinevat väliskaubanduspoliitikat, sh vabakaubanduslepingute sõlmimise ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimise kaudu. 1.1.2. Eesti toetab Euroopa Liidu kaubandussuhete edendamist Ameerika Ühendriikidega, tehes seejuures koostööd mh digi- ja keskkonnastandardite kujundamisel ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimisel. 1.1.3. Eesti toetab kaubandus- ja majandussuhete süvendamist ja ajakohastamist, sh vabakaubanduslepingute ja investeeringute kaitse lepingute sõlmimine, Euroopa Liidule oluliste kaubanduspartneritega, eriti Ameerika Ühendriikide ning idapartnerluse, Lääne- Balkani, lõunanaabruse, Aasia ja Aafrika riikidega. 1.1.4. Eesti toetab Euroopa Liidu ja Hiina vahelise investeeringute kaitse lepingu sõlmimist ja Euroopa Liidu ja Hiina kaubandussuhetes võrdsete võimaluste tagamist. Eesti toetab õiglasemaid ja reeglitel põhinevaid kaubandustavasid edendavaid meetmeid kaubandussuhetes Hiinaga. 1.2. Maailma Kaubandusorganisatsiooni reform 1.2.1. Eesti arvates peab Euroopa Liit võtma Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimisel juhtrolli ja tegema koostööd samameelsete partneritega. Euroopa Liit peab toetama avatud ja kaasavat dialoogi arengu- ja vähimarenenud riikidega organisatsiooni reformi erinevates aspektides, sh eri- ja diferentseeritud kohtlemise sidumine konkreetsete majandusnäitajatega. 1.2.2. Eesti nõustub, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni tõhususe tagamine on Euroopa Liidu strateegiline põhihuvi. Toetame kõiki Euroopa Liidu jõupingutusi, mis taastavad organisatsiooni liikmete vahel usaldust ja ühist eesmärgitunnetust ning tagavad maailma kaubandussüsteemi tõhusa ja paindliku reageerimisvõime moodsatele väljakutsetele, sh digipööre, rohepööre ja kestliku arengu eesmärkide juurutamine ja edendamine organisatsiooni raamistikus. 1.2.3. Eesti toetab Maailma Kaubandusorganisatsiooni kõigi kolme samba reformi: uute kaubandusreeglite läbirääkimine, kaubandusvaidluste lahendamine ja organisatsiooni igapäevase toimimise parandamine. 1.3. Avatud strateegiline autonoomia Euroopa Liidu kaubanduspoliitika kontekstis ja Euroopa Liidu autonoomsed meetmed 1.3.1. Eesti toetab avatud strateegilise autonoomia kaubandusmõõtme all Euroopa Liidu võimekuse suurendamist kaitsta koos strateegiliste partneritega avatud, liberaalset ja õiglast maailmakaubandussüsteemi. Seeläbi toetab Eesti EL kaubanduspoliitikas uute turgude avamist, kaubanduspartneritega heade suhete tihendamist ja võrdsete võimaluste kehtestamist, vabakaubanduslepingute sõlmimist, tarne- ja väärtusahelate vastupidavuse ja mitmekesisuse tõstmist, multilateraalsete kaubandusreeglite ajakohastamist ja kinnistamist ning Euroopa Liidu ettevõtete ja tarbijate kaitsmist ebaausa konkurentsi ja ebaausate kaubandustavade eest. 1.3.2. Eesti toetab teatise eesmärke seista tugevamini Euroopa Liidu majandushuvide ja kaubandussuhetes võrdsete võimaluste kehtestamise eest. Eesti on nõus kaaluma selliseid Euroopa Liidu täiendavaid meetmeid, mis on kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitega ja Euroopa Liidu teiste rahvusvaheliste kohustustega. Täiendavad meetmed tuleb vastu võtta kaalutletult ja läbipaistvalt, tuginedes mõjuanalüüsidele, need ei tohi olla protektsionistlikud ja peavad säilitama Euroopa Liidu ühtse turu avatuse. 1.3.3. Eesti on nõus kaaluma Euroopa Komisjoni plaanitavat ekspordikrediidi strateegiat, et parandada Euroopa Liidu eksportööride võimalusi kolmandate riikide turgudele sisenemiseks. 1.4. Digipööre 1.4.1. Eesti arvates on oluline pöörata Euroopa Liidu kaubanduspoliitikas rohkem tähelepanu digikaubandusele. Euroopa Liidu kaubanduspoliitika peab aitama oma ettevõtetel pääseda ligi maailma parimatele tehnoloogiatele, teenustele ja toodetele. Eesti peab oluliseks andmete piiriülese liikumise tagamiseks reeglite kehtestamist kahepoolsete vabakaubanduslepingute ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni e-kaubanduse läbirääkimiste kaudu. 1.5. Rohepööre, vastutustundlikud ja kestlikud väärtusahelad ning elusloodusega kauplemine 1.5.1. Eesti toetab Euroopa Liidu rolli suurendamist kestliku arengu ja kestlike väärtusahelate eestvedajana rahvusvahelises kaubanduspoliitikas, arengukoostöös ning rahvusvahelises teaduskoostöös, et tõsta seeläbi oma kestlike ettevõtete konkurentsivõimet ja edendada globaalset rohepööret. Eesti toetab nii ringmajanduse põhimõtete rakendamist kui ka põllumajandussektori ja toidutööstuse kestlikkuse seiret rahvusvahelistes tarneahelates. Peame oluliseks, et Euroopa Komisjon tugineks edasistes tegevustes uuringutele ja mõjuhinnangutele, mis tagaksid õige ambitsioonikuse taseme. 1.5.2. Eesti toetab kestliku arengu, elurikkuse säilitamise ja ökosüsteemide eesmärkide lõimimist Euroopa Liidu kahe- ja mitmepoolsetesse vabakaubanduslepingutesse ning Euroopa Liidu ühisesse kaubanduspoliitikasse. Seejuures on oluline, et kestliku arenguga, elurikkuse säilitamisega ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid ja kohustused oleksid võimalikud selged, konkreetsed ja mõõdetavad ning loodaks nende rakendamise ja järelevalvemehhanismid. 1.5.3. Eesti toetab kahepoolsetes Euroopa Liidu vabakaubanduslepingutes Pariisi kokkuleppe muutmist nende lepingute oluliseks osaks, tuginedes seejuures õiguslikke, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte käsitlevatele mõjuhinnangutele ja arvestades iga kaubanduspartneri enda võimekust eesmärke täita. 1.5.4. Eesti hinnangul tuleb globaalseid kaubandusreegleid uuendada, et senisest tõhusamalt reguleerida legaalset ja illegaalset elusloodusega kauplemist, panustades seekaudu zoonootiliste haiguste, taimekahjustajate ja invasiivsete võõrliikide leviku vähendamisse. 1.6. Euroopa Liidu vabakaubanduslepingute rakendamine ja Euroopa Liidu õigusloomealane mõjujõud 1.6.1. Eesti toetab Euroopa Liidu olemasolevate vabakaubanduslepingute tõhusamat jõustamist ja rakendamist, sh teavitustöö tegemine ja lepingute kestliku arengu peatükkide rakendamise jälgimine. Eesti toetab võrdsete võimaluste ja Euroopa Liidu liikmesriikide ühtse kohtlemise tagamist kolmandate riikide turgudele sisenemisel. 1.6.2. Eesti toetab Euroopa Liidu aktiivset juhtrolli rahvusvaheliste standardite kujundamisel ja Euroopa Liidu strateegilisemat lähenemisviisi rahvusvahelisele õigusloomealasele koostööle. Eesti hinnangul tuleb rahvusvahelisi keskkonna- ja kestliku majanduskasvu, digi-, töö- ja inimõigustega seotud standardeid arendada, ühtlustada ja juurutada, eelkõige kaubandusõiguses. 1.6.3. Eesti toetab Euroopa Liidu kaubandusabi andmist, et aidata arengumaadel rakendada kaubanduslepinguid, mis omakorda toetaks erinevate standardite ja reeglite järgimist, eelkõige seoses kestliku arenguga. Euroopa Liit peab võtma arvesse nii arenguriikide tahet ja võimekust kui ka nende riikide samme standardite ja reeglite järgimise poole. 1.6.4. Eesti leiab, et Euroopa Liit peab arendama uusi ja täiendama olemasolevaid veebipõhiseid teabeallikaid, mis aitavad ettevõtjatel tutvuda kaupade, teenuste ja investeeringute eksporti ja importi puutuvate tingimustega. Euroopa Liit peab jätkama tööd sooduspäritolureeglite ühtlustamiseks Euroopa Liidu vabakaubanduslepingutes. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär 16. aprill 2021 SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Liidu kaubanduspoliitika läbivaatuse teatise kohta (COM (2021) 66) 1 Sissejuhatus Euroopa Komisjon (edaspidi Komisjon) avaldas 18. veebruaril 2021 Euroopa Liidu (edaspidi EL) kaubanduspoliitika läbivaatuse teatise1 pealkirjaga „Kaubanduspoliitika läbivaatamine: avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“. Läbivaatus toimub regulaarselt iga viie aasta tagant ning seab paika EL-i kaubanduspoliitika suuna eelolevaks perioodiks. Läbivaatus algas 2020. a kevadel ja kätkes suvist avalikku konsultatsiooni liikmesriikidega, nende ettevõtetega ja teiste huvirühmadega. Seekordset läbivaatust juhtisid kaks põhieesmärki: COVID-19 pandeemia järgne kiire ja kestlik sotsiaalmajanduslik taastumine ning EL-i avatud strateegilise autonoomia raamistiku sisustamine kaubandusaspektidega. Komisjon koostas tegevuskava, mis peaks suurendama EL-i ja tema ettevõtete konkurentsivõimet, edendama EL-i väärtuseid ja standardeid EL-i kaubanduspartnerite seas, suurendama EL-i ettevõtete ja tarbijate juurdepääsu maailma turgudele, kaitsma EL-i ettevõtteid ja tarbijaid ebaausate kaubanduspraktikate eest ning tõstma EL-i vastupidavust kriisiolukordades. Seletuskirja koostas Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna kaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl- Gerhard Lille (tel 637 7216, [email protected]). Valdkonna eest vastutavad asekantslerid on Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Andres Rundu ([email protected]) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler Kristi Talving ([email protected]). Seisukohtade koostamises osalesid Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium ning Sotsiaalministeerium. 2 Teatise sisu ja analüüs Teatis koosneb kahest osast: edasise kaubanduspoliitika põhisuundadest ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi WTO) reformi puudutavast lisast. Teatise põhiosa jaguneb omakorda neljaks: (1) EL-i kaubanduspoliitika maailmamajanduse ümberkujundamise tõmbetuultes, (2) kaubanduspoliitika EL-i avatud strateegilise autonoomia teenistuses, (3) kaubanduspoliitika tulevikusuund ning (4) kaubanduspoliitiliste arutelude toetamine. 2.1 Euroopa kaubanduspoliitika ajal, mil toimub majanduse ümberkujundamine ja valitseb geopoliitiline ebastabiilsus: ettevalmistused 2030. aasta maailmaks Teatis rõhutab, et EL-i majanduslik käekäik on avatud kaubandusrežiimist palju võitnud. Peamised väljakutsed, mida uus kaubanduspoliitika peab aitama ületada, on globaalne ebakindlus, unilateralism, globaliseerumine, Hiina, kliimamuutused ja rohepööre, sotsiaalne võrdsus ja inimväärse töö tagamine, digipööre, kaubanduse olemusliku 1 Vt https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0066&qid=1617108007884&from=EN. 1 muutumise jätkumine ning koroonakriis. Euroopa suhteline positsioon rahvusvahelises majanduses on samuti muutumas ning prognooside kohaselt võib juba paari aasta pärast tulla ligemale 90% maailmamajanduse kasvust mujalt kui EL-ist. 2.2 Kaubanduspoliitika, mis toetab EL-i avatud strateegilist autonoomiat EL-i vastupanu- ja konkurentsivõime tõstmiseks soovib Komisjon „avatud strateegilise autonoomia“ strateegilise raamistiku näol ühtlustada EL-i sise- ja välistegevust ning kasutada „kõiki“ kaubandusvahendeid EL-i huvide ja poliitiliste eesmärkide toetamiseks. Nõnda suureneks EL-i võime oma strateegiliste huvide ja väärtuste eest seista ning neid maailmas levitada. Selle raamistiku alla kuuluvad ka kestlikkus, õiglus ja reeglitel põhinev koostöö. Teatise kohaselt võiks EL lõigata kasu avatud ja õiglasest kaubandusest, tihedamast rahvusvahelisest koostööst, kestlikest väärtusahelatest, aga seejuures võiks EL kasutada vajadusel autonoomseid meetmeid oma huvide ja väärtuste kaitseks. EL-i vastupanu- ja konkurentsivõime tugineb mh rahvusvahelistele turgudele avatud ja moonutamata juurdepääsul ning tarne- ja väärtusahelate vastupanu ja mitmekesisuse tõstmisel. Avatud strateegilise autonoomia raamistik peaks aitama integreerida arengumaid maailmamajandusse, edendama universaalseid põhiväärtusi ja inimõigusi ning soodustama rahvusvahelist koostööd kliimamuutuste ja keskkonnaprobleemide leevendamisel. Kaubanduspoliitikal on ka geopoliitiline mõõde, sest multilateraalse majandussüsteemi õõnestamisel on mõju riikide majanduslikele, poliitilistele ja julgeoleku suhetele. Multilateralismi toetamiseks ja WTO reformi käigus rahvusvaheliste reeglite ajakohastamiseks soovib Komisjon tihendada suhtlust Ameerika Ühendriikide, Hiina, India, Ottawa grupi (sh Austraalia, Jaapan, Kanada, Lõuna-Korea, Norra ja Uus-Meremaa) ja Aafrika riikidega. Iseäranis oluline on transatlantiline partnerlus Ameerika Ühendriikidega. Suhteid Hiinaga tuleb tihendada, et kohustada neid järgima õiglasemaid ja reeglitel põhinevaid kaubandustavasid (nt kohustusi seoses võrdsete võimaluste ja kestliku arenguga). Koostöö idapartnerluse ja lõunanaabruse riikidega on oluline EL-i enda stabiilsuse ja heaolu jaoks. Suhete tihendamise üks tööriist on vabakaubanduslepingud, mis aitavad EL-i väärtusi ja huve edendada. 2.3 Kaubanduspoliitika keskpikk perspektiiv Teatise kohaselt peaks EL-i kaubanduspoliitikal olema eeloleval perioodil kolm peamist eesmärki. (1) Toetada EL-i majanduse taastumist ja põhjalikku ümberkujundamist kooskõlas rohe- ja digieesmärkidega. EL-i kaubanduspoliitika peab hõlbustama kaupade- ja teenustekaubandust, teenima ettevõtjate ja tarbijate huve ning toetama nii 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamist kui ka digipöörde läbimist. (2) Kujundada üleilmseid reegleid nii, et globaliseerumine oleks kestlikum ja õiglasem. WTO-s seatud üleilmsed kaubandusreeglid vajavad ajakohastamist, et reageerida konkurentsimoonutustele ning et toetada üleilmset sotsiaalset õiglust ja keskkonnahoidlikkust. (3) Suurendada EL-i suutlikkust oma huve ja õigusi kaitsta, vajadusel iseseisvalt. Lisaks kaubanduslepete sõlmimisele tuleb neis sisalduvaid sätteid ka jõustada, et EL-i õigusi, huve, ettevõtjaid ja tarbijaid kaitsta. Kaubanduslepete kestliku arengu peatükkide tõhus rakendamine aitab ühtlustada sotsiaalseid, töö- ja keskkonnastandardeid kogu maailmas. Nende eesmärkide saavutamiseks kavatseb Komisjon keskenduda kuuele valdkonnale ja nende raames esitatud 16 tegevusettepanekule (vt „Komisjoni tegevuskava“), mis on juurutatud järgnevalt esitatud Komisjoni seisukohtadesse. (1) WTO reform. Teatise kohaselt on WTO 25 aasta jooksul suurt kasu toonud, luues stabiilse kaubanduskeskkonna ja võimaldades kaubandusvaidlusi lahendada. Küll aga on WTO 2 praegu kriisis (vt pikemalt „WTO reformi lisas“). Komisjon soovib reformida WTO-d kõigi tema ülesannete ulatuses. (2) Rohepööre ning vastutustundlikud ja kestlikud väärtusahelad. Rohelise kokkuleppe kohaselt on kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu võitlemine EL-i peamine prioriteet, seega peavad oma panuse andma kõik EL-i poliitikavaldkonnad, k.a kaubanduspoliitika. Olemasolevad kaubanduslepped, mis viitavad kestliku arengu põhimõtete rakendamisele, võimaldavad seekaudu viidata kõigile 17 ÜRO kestliku arengu eesmärgile2 ja nende juurde käivatele mõõdikutele ning neist tulenevatele sihtidele. Eesmärk on jõuda kliimaneutraalse majanduseni, investeerida puhtasse energiasse, edendada ringluspõhiseid ja kestlikke väärtusahelaid ning soodustada mh vastutustundlikku ärikäitumist ja tööstandardite järgimist. Neid eesmärke saab saavutada WTO, kahepoolsete kaubanduslepete ja Komisjoni autonoomsete meetmete kaudu. Komisjon soovib teha ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe vabakaubanduslepingute „oluliseks osaks“, et edendada EL-i kliimaeesmärke ka oma kaubanduspartnerite seas. See tähendab, et kui EL-i lepingupartner lahkub Pariisi kokkuleppest või rikub oluliselt oma lepingujärgseid kohustusi, võib EL peatada kaubanduslepinguga antavad soodustused või rakendada muid asjakohaseid meetmeid. Seades kliimapoliitika eesmärgid kaubanduslepingutes esiplaanile, on võimalik kaubanduspoliitika instrumentidega anda märkimisväärne panus Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks. See peaks Komisjoni hinnangul tagama, et EL- iga kaubanduslepingud sõlmivad riigid ka tegelikult Pariisi kokkuleppes võetud eesmärkide poole liiguksid. Lisaks tuleb teatise kohaselt kaubanduslepete kestliku arengu sätteid rangemini jõustada, mille eest hakkab vastutama hiljuti ametisse määratud järelevalveametnik (s.o Chief Trade Enforcement Officer e CTEO). Autonoomsete meetmetega (nt süsiniku kohandusmehhanism, ärijuhtimise hoolsuskohustus, sanktsioonirežiim ja impordi tootmisnõuded) kavatseb Komisjon tagada, et kaubandus oleks kestlik, vastutustundlik ja kooskõlas EL-i väärtustega. Süsiniku kohandusmehhanism on meede, millega vähendada süsinikumahukate toodete importi väljastpoolt EL-i. Ärijuhtimise hoolsuskohustus tähendab kestliku arengu ja ettevõtluse kontekstis keskkonna, inimõiguste- ja töötaja õiguste alast vastutustundlikkust, sh EL-i ettevõtete väärtus- ja tarneahelatest sunniviisilise töö kõrvaldamine. Sanktsioonirežiimiga on EL valmis kehtestama sanktsioone nendele kolmandatele riikidele, kes rikuvad inimõigusi. Impordile tootmisnõuete kehtestamise osas kinnitab Komisjon, et järgitakse „täielikult“ WTO reegleid. Komisjoni eesmärk on olla teerajaja kestliku majanduskasvu standardite väljatöötamisel. (3) Digipööre ja teenustekaubandus. Digipöörde puhul on kaubanduspoliitikal samuti oluline roll. Komisjon soovib ajakohastada rahvusvaheliste reeglite raamistikku ning seada sisse „ambitsioonikaid“ standardeid. Andmed on EL-i tarneahelate oluline osa ja digitehnoloogia mõjutab EL-i konkurentsivõimet. EL peaks võtma digistandardite (nt andmekaitse osas) rahvusvahelisel kujundamisel ja digikaubanduse liberaliseerimisel juhtrolli, k.a WTO e-kaubanduse läbirääkimistel. Digiküsimustes tuleb samameelsetega partnerriikidega koostööd tihendada. Komisjon on vastu andmete piiriülese edastamise õigustamatule piiramisele ja andmete lokaliseerimisnõuetele ning kavatseb olla „avatud, kuid end maksma panev“, tuginedes seejuures Euroopa väärtustele ja huvidele. (4) EL-i õigusloomealane mõjujõud. Komisjon peab globaalsete eeskirjade ja standardite väljatöötamist konkurentsieeliseks. EL on mitu kümnendit osalenud standardite välja töötamisel (nt Rahvusvahelises Standardiorganisatsioonis, s.o International Organization for Standardization e ISO), mis on aidanud EL-i ettevõtetel uutele turgudele pääseda. Globaalsetes tarneahelates on seekaudu vabatahtlikultki EL-i kõrgeid standardeid kasutusele võetud. EL-i tugev regulatiivne mõjujõud toetab EL-i ettevõtete konkurentsivõimet. Edaspidi 2 Vt https://www.un.org/sustainabledevelopment/sustainable-development-goals. 3 aga peaks EL arendama strateegilisemat lähenemisviisi rahvusvahelisele õigusloomealasele koostööle, eeskätt rohe- ja digipöörde kontekstis. Siinkohal on oluline ära kasutada kaubanduslepingute pakutavaid võimalusi, ehkki praegused kaubanduslepped ei võimalda kõiki roheleppe ja selle raames esitatud strateegiate (nt „Talust taldrikule“3) kõrgeid standardeid globaliseerida. Arengukoostöö ja kaubandusabi soodustavad rahvusvaheliste standardite kasutuselevõttu arenguriikides. Komisjon kavatseb tugevdada õigusloomealast dialoogi eeskätt Ameerika Ühendriikidega, aga ka samameelsete riikidega Aasias, Vaikse ookeani piirkonnas ja Ladina-Ameerikas. (5) EL-i suhete tihendamine naaberriikide ja Aafrikaga. Komisjon peab olulisimaks suhteid riikidega, kes on EL-ile geograafiliselt kõige lähemal: Ühendkuningriik, Türgi, Šveits, idapartnerlusriigid, Lääne-Balkani riigid ja Aafrika riigid. Stabiilsus ja heaolu EL-i naaberriikides on EL-i enda huvides. Nende riikidega tuleb mh edendada kestlikke investeeringuid ja kestlike toodetega kauplemist, mis võimaldaks EL-il oma väärtusahelaid nende riikide kaudu mitmekesistada. Ühtlasi toetab EL nende riikide püüdeid viia end paremasse vastavusse EL-i regulatiivse mudeliga ning soovib nendega sõlmida vastavushindamise lepinguid. Komisjon kavatseb Aafrika ja lõunanaabruse riikidele teha ettepaneku kestliku investeerimisalgatuse kohta. (6) Kaubanduslepete rakendamine ja võrdsete võimaluste tagamine. Komisjon kavatseb EL-i kaubanduslepete eeliseid paremini ära kasutada ning nende turulepääsu ja kestliku arengu sätteid tugevamini jõustada. Uutes ja praegu läbiräägitavates kaubanduslepetes näeb Komisjon ettevõtjatele võimalust uutele turgudele pääseda, aga ka võimalust võidelda EL-i eksporti mõjutavate protektsionistlike tendentside ja moonutustega. Oluline roll on siin CTEO-l. Komisjon soovib ära kasutada kaubanduslepingute võimalusi „täielikult“ (nt lepetes sisalduvaid paindlikkusmeetmeid rohe- ja digipöörde toetamiseks)4, toetada EL-i sidusrühmi kaubanduslepete võimalustega tutvumiseks (nt Access2Marketsi, Rules of Origin Self-Assessment Tooli ja loomisel oleva Access to Procurementi portaalide kaudu), jälgida kaubanduslepete nõuetekohast rakendamist (nt turulepääsukohustuste rikkumistest Komisjoni teavitamine, seadusandliku akti vastuvõtmine kaubandusalaste sätete täitmise tagamiseks), menetleda kaubandusvaidlusi WTO-s või kahepoolselt ning ajakohastada sel eesmärgil jõustamismäärust, kasutada kaubanduse kaitsevahendeid (nt tasakaalustavaid tollimakse), käivitada täiemahuline välismaiste otseinvesteeringute sõelumise mehhanism ning rakendada tõhusamalt ekspordikontrolli määrust. Lisaks eelnevale peab EL välja töötama vahendid, millega kaitsta EL-i ettevõtteid ja kodanikke ebaausate kaubandustavade eest. Seetõttu kavatseb Komisjon esitada õigusakti ettepaneku, mis kaitseks EL-i kolmandate riikide võimalike sunnimeetmete eest (s.o Anti-Coercion Instrument e ACI); esitada õigusakti ettepaneku, et tegeleda välisriikide subsiidiumitest põhjustatud moonutustega EL-i siseturul; arendada välja rahvusvaheliste hangete instrumenti (s.o International Procurement Instrument e IPI) ning luua EL-i ekspordikrediidi strateegia (nt kaotamaks aegamisi fossiilkütuste toetused ja ergutamaks kliimahoidlikke tehnoloogiaprojekte). Viimaks soovib Komisjon ühtlustada sooduspäritolureegleid EL-i kaubanduslepetes. 2.4 Komisjoni tegevuskava Järgnevalt on esitatud läbivaatuse teatises sisalduv Komisjoni tegevuskava. 3 Komisjoni „Talust taldrikule“ strateegia eesmärk on edendada õiglast, tervist toetavat ja keskkonnahoidlikku toidusüsteemi. 4 Kuna roheleppe reeglid hakkavad kehtima ainult EL-i tootjatele ja kuna WTO reeglid ei luba praegusel kujul säästlikkuse aspekte roheleppe ambitsioonile vastavalt kaubanduslepetes ja impordi piiramisel arvestada, puuduvad EL-il tegelikud vahendid roheleppe eesmärkide ja standardite kolmandate riikide seas kinnistamiseks. 4 2.4.1 WTO reform (1) Taotleb esimeste WTO reformide vastuvõtmist, milles tähelepanu keskmes on WTO suurem panus kestlikku arengusse, ning alustab läbirääkimisi tugevdatud reeglite üle, et vältida riigi sekkumisest tulenevaid konkurentsimoonutusi. Ta seab prioriteediks Atlandi-ülese koostöö tõhustamise WTO reformi valdkonnas. (2) Teeb tööd reformitud apellatsioonikoguga, et taastada täielikult toimiv WTO vaidluste lahendamine. 2.4.2 Rohepööre ning vastutustundlikud ja kestlikud väärtusahelad (3) Edendab algatusi ja meetmeid, mis edendavad kliima- ja kestlikkusega seotud kaalutlusi WTO-s. (4) Taotleb G20 partneritelt kohustuste võtmist seoses kliimaneutraalsusega, tugevdab koostööd rohelise kokkuleppe muudes aspektides, nagu bioloogiline mitmekesisus, kestlik toidupoliitika, reostus ja ringmajandus, ning teeb ettepaneku muuta Pariisi kokkuleppe austamine kõigi tulevaste kokkulepete oluliseks osaks. (5) Parandab kestliku arengu peatükkide tõhusat rakendamist ja täitmise tagamist kaubanduslepingutes, vaadates 2021. aastal varakult läbi 15 punktist koosneva tegevuskava. Läbivaatamise tulemusi võetakse arvesse käimasolevatel ja tulevastel läbirääkimistel. (6) Edendab kestlikke ja vastutustundlikke väärtusahelaid ettepaneku kaudu, milles käsitletakse kohustuslikku hoolsuskohustust, sealhulgas tõhusaid meetmeid ja täitemehhanisme, millega tagatakse, et sunniviisiline töö ei leia EL-i ettevõtete väärtusahelates kohta. Täitmaks siduvate säteteni kuluvat aega, annab Komisjon suuniseid, et aidata EL-i ettevõtjatel juba praegu võtta asjakohaseid meetmeid, mis on kooskõlas rahvusvaheliste hoolsuskohustuse suuniste ja põhimõtetega. 2.4.3 Digipööre ja teenustekaubandus (7) Püüab kiiresti sõlmida ambitsioonika ja laiaulatusliku WTO lepingu digikaubanduse kohta, sealhulgas andmevoogude reeglid, täielikus vastavuses EL-i andmekaitseraamistikuga ning tarbijate usalduse suurendamise sätted, millega tagatakse tarbijakaitse kõrge tase. (8) Uurib võimalusi tihedamaks õigusloomealaseks koostööks sarnaseid seisukohti jagavate partneritega digikaubanduse jaoks olulistes küsimustes. 2.4.4 EL-i õigusloomealane mõjujõud (9) Tõhustab regulatiivset dialoogi sarnaselt meelestatud partneritega EL-i konkurentsivõime jaoks strateegilistes valdkondades. Selleks on vaja varakult kindlaks määrata õigusloomealase koostöö prioriteetsed valdkonnad ning tihedam dialoog EL-i ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega. (10) Arendab tihedamat Atlandi-ülest partnerlust meie majanduse keskkonnahoidlikuks ja digitaalseks ümberkujundamiseks, sealhulgas ELi–USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu kaudu. 2.4.5 EL-i kaubandussuhete tihendamine naaberriikide ja Aafrikaga (11) Süvendab kaubandus- ja majandussuhteid teiste Euroopa riikidega, sealhulgas Lääne- Balkaniga ja riikidega, kes on sõlminud EL-iga põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud, keskendudes eelkõige tihedamale õigusloomealasele koostööle, et toetada rohe- ja digipööret. Ta ajakohastab oma kaubandus- ja investeerimissuhteid nende lõunanaabruse riikidega, kes on huvitatud tihedamast integratsioonist Euroopa Liiduga. (12) Tugevdab koostööd Aafrika riikidega, tehes selleks järgmist: 5 (a) tõhustab Aafrika Liidu ja selle liikmetega peetavat poliitilist dialoogi ja koostööd ning rakendab sujuvalt Aafrika mandri vabakaubanduslepingut (s.o African Continental Free Trade Agreement e AfCFTA), sealhulgas teeb koostööd erasektoriga ning edendab ühiseid standardeid Aafrikas, et edendada piirkondlikku ja mandriülest integratsiooni; (b) süvendab ja laiendab olemasolevaid kaubanduslepinguid Aafrika piirkondlike majandusühendustega ning tugevdab nende kestlikkuse mõõdet; (c) uurib täiendavalt võimalust tugevdada sidemeid ja koostoimet Aafrika riikidega sõlmitud eri kaubanduskokkulepete vahel, näiteks ühtlustades EL- iga kauplemisel päritolureegleid; (d) sõlmib kestlikke investeerimislepinguid Aafrika ja lõunanaabruse riikidega. 2.4.6 EL-i kaubanduslepete rakendamine ja võrdsete võimaluste tagamine (13) Püüab tugevdada EL-i partnerlusi peamiste kasvavate piirkondadega – Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Ladina-Ameerikas –, luues tingimused läbirääkimiste lõpuleviimiseks ning veel ratifitseerimata kahepoolsete lepingute ratifitseerimiseks. (14) Kasutab täiel määral ära kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku rolli, et maksimeerida läbirääkimiste tulemuste kasu äriühingutele, eelkõige väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele (e VKE-dele) ja põllumajandustootjatele, ning kõrvaldada takistused, mis pärsivad lepingute potentsiaali saavutada tulemusi, sealhulgas kestliku arengu valdkonnas. (15) Tugevdab veelgi EL-i vahendeid, et tulla toime uute probleemidega ning kaitsta Euroopa ettevõtjaid ja kodanikke ebaausate kaubandustavade eest, sealhulgas sunnivahendi ettevalmistamise kaudu. Lisaks uurib Komisjon võimalusi töötada välja EL-i ekspordikrediidi strateegia. (16) Töötab välja uued veebipõhised vahendid EL-i ettevõtjate, eelkõige VKE-de toetamiseks. 2.5 Kaubanduspoliitikat käsitleva põhjendatud arutelu toetamine Komisjon peab tähtsaks dialoogi sidusrühmadega ning kavatseb seetõttu süvendada koostööd kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartneritega. Ühtlasi suurendab Komisjon analüüsi- ja andmekogumisalaseid pingutusi ja ergutab sidusrühmi analüütilist tagasisidet andma. Suuremat tähelepanu pööratakse EL-i kaubanduslepete kestlikkusse arengusse puutuva mõju järelhindamisele. 2.6 WTO reformi lisa WTO reformi lisas kirjeldab Komisjon järgmist: WTO rolli globaalses kaubandussüsteemis, WTO-s praegu valitsevat kriisiolukorda (nt iganenud kaubandusreeglid ja apellatsioonikehami töövõimetus), Hiina rahvusvahelist kaubandust moonutavat tegevust (eeskätt tööstussubsiidiumid), WTO panust kestlikusse arengusse (nt kaubanduse-tervishoiualgatus, kaubanduse-kliimaalgatus), eri- ja diferentseeritud kohtlemist (s.o Special and Differential Treatment e SDT), WTO läbirääkimisfunktsiooni puudulikkust, kalandusläbirääkimisi (eeskätt kahjulikud kalandustoetused), põllumajandusläbirääkimisi (eeskätt omamaised toetused), mõnepoolsete lepete lisamist WTO õiguslikku struktuuri, WTO järelevalve- ja arutelufunktsioonide tugevdamist (nt tõhusamat sidusrühmade kaasamist), liitlassuhete tähtsust reformi protsessis (eeskätt Ottawa grupp, kestliku kaubanduse edendamise sõprade rühm, USA ja Jaapan) ning eesmärke 12. ministrite konverentsiks (nt kaubandusse ja keskkonda puutuv, e-kaubandusse ja intellektuaalomandisse puutuvate moratooriumite uuendamine). Komisjoni arvates on WTO tõhususe tagamine EL-i strateegiline põhihuvi ja reeglitepõhise rahvusvahelise koostöö edendamine on Euroopa ühendamise projekti tuum. 6 Seega peab EL haarama WTO reformimise protsessis juhtrolli, et tuua WTO kriisist välja, tehes seejuures koostööd samameelsete partneritega. Osadel kõnelustel, näiteks põllumajandusläbirääkimistel, on arenguriigid enamuses ja EL peab usalduse võitmiseks ka nendega senisest enamat koostööd tegema. Suhtlemismustri kohendamine aitaks kaasa WTO-s ka keskkonnaeesmärkide saavutamisele. WTO kriis hõlmab tänaseks kõiki kolme tema funktsioonidest: vaidluste lahendamise süsteem on 2019. a detsembrist olnud töövõimetu, läbirääkimistel pole saavutatud edu reeglite ajakohastamisel ning kaubanduspoliitika järelevalve on osutunud ebatõhusaks. Olukorda süvendab Ameerika Ühendriikide ja Hiina – kahe suurima WTO liikme – omavaheliste suhete järsk allakäik. Kriisist väljumiseks tuleb taastada liikmete vahel usaldus ning luua ühine eesmärgitunne. Komisjon rõhutab, et sealjuures tuleb keskenduda kestlikule arengule. Konkreetsetest algatustest tuleb lõpetada kalandustoetuste vähendamise läbirääkimised ja edusamme on vaja astuda põllumajanduskõnelustel, kaubanduse-tervisealgatuse ja kaubanduse-kliimaalgatuse raames ning SDT osas uue lähenemise leidmisel (nt arengumaade vahelise diferentseerituse suurendamine konkreetsete majandusnäitajate alusel). WTO kriisidest on kõige pakilisem vaidluste lahendamise süsteemi taastamine, milleks tuleb esmalt apellatsioonikehamisse uued kohtunikud määrata. Reformi keskmes aga on WTO läbirääkimisfunktsiooni läbikukkumine, mille raames pole suudetud WTO reegleid 21. sajandi majandus- ja kaubandusolukorraga kooskõlla viia. Oluline on ajakohastada WTO reegleid, mis käsitlevad e-kaubandust, investeeringute hõlbustamist, teenuste riigisisest reguleerimist ja riigi rolli majanduses, sh toetused. Hetkel kehtivad WTO eeskirjad ei ole piisavalt tõhusad, et vähendada riigi sekkumise (nt subsideerimine, riigiettevõtted ja sunnitud tehnoloogiasiire) negatiivset mõju majandusele, rahvusvahelisele kaubandusele ning konkurentsineutraalsusele. Seetõttu on vaja uuendada nii tööstussubsiidiume kui ka riigi omanduses olevaid ettevõtteid käsitlevaid eeskirju ning kaaluda, millised täiendavad elemendid (nt ranged reeglid sunniviisilise tehnoloogiasiirde vastu) võiksid aidata kaasa konkurentsi erapooletuse põhimõtte realiseerimisele rahvusvahelises kaubanduses. Vaidluste lahendamise ja läbirääkimisfunktsiooni kõrval on suurenenud vajadus WTO raames võetud kohustuste järelevalveks. Seetõttu on oluline parandada WTO igapäevast toimimist, sh järelevalve- ja arutelufunktsioonide tõhustamine. Eeskätt tuleb parandada teatamiskohustuste õigeaegset täitmist, esitatud teabe kvaliteeti, sidusrühmade kaasamist kaubandusaruteludesse ning selgitada WTO peadirektori ja sekretariaadi rolli nende eesmärkide toetamisel. 2.7 Teatise analüüs EL-i kaubanduspoliitikal on oluline roll Euroopa majanduskasvu ja töökohtade loomise toetamisel. EL-i kaubanduspoliitika peab toetama EL-i ja tema ettevõtete konkurentsivõimet ning soodustama reageerimist maailmamajanduse struktuurimuutustele. Saame toetada teatises esitatud rõhuasetusi eelseisvate väljakutsete osas ja üldjoontes ka ettepanekuid nendega toime tulemiseks. Kuna Komisjon pole veel mitmeid väljapakutud meetmeid avaldanud, on nende kohta seisukoha kujundamiseks hetkel liiga vähe üksikasjalikku teavet. Teatise eesmärke peegeldab siseriiklikult näiteks „Eesti 2035“ strateegia5, mis peab Eesti vaatest oluliseks maailmakaubandussüsteemi stabiilsuse tagamist, kaubanduses ausa konkurentsi kehtestamist, kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu võitlemist 5 Vt https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia. 7 ning liitlassuhete tähtsustamist. „Eesti välispoliitika arengukava 2030“6 rõhutab avatud ja reeglitepõhise multilateraalse maailmakaubandussüsteemi ja WTO olulisust, kahepoolsete vabakaubanduslepingute ja investeeringute lepingute sõlmimist, olemasolevate lepingute tõhusamat jõustamist, EL-i ettevõtete toetamist kolmandate riikide turgudele pääsemisel, kaubandustõkete vähendamist, protektsionismist hoidumist ning e-kaubanduse liberaliseerimist. Kaubanduspoliitika läbivaatuse käigus on arvestatud ka olemasolevate Eesti seisukohtadega, sh rohelise kokkuleppe ja Euroopa kliimaseaduse kohta7, ringmajanduse tegevuskava kohta8, „Talust taldrikule“ strateegia kohta9 ning WTO e-kaubanduse läbirääkimiste suuniste täiendamise kohta10. Mõnel juhul (nt Pariisi kokkuleppe muutmine EL-i kahepoolsete vabakaubanduslepingute oluliseks osaks) on tõstetud varasemate seisukohtade ambitsiooni taset. Teisel juhul (nt süsiniku kohandusmehhanism) lähtume varasematest seisukohtadest senikaua, kuni Komisjon esitab õigusliku ettepaneku, misjärel saab kujundada detailsemad seisukohad. Toetame ambitsioonikate kaubanduslepete sõlmimist, mis kätkeksid EL-i kõrgeid kestliku arengu standardeid, mis tagaksid EL-i tootjate konkurentsivõime. Järgnevalt esitame Eesti põhiseisukohad EL-i kaubanduspoliitika läbivaatuse teatises esitatud ettepanekute kohta. Saame nõustuda, et rohe- ja digipööre on EL-i jaoks võtmetähtsusega ja et kaubanduspoliitika saab neid eesmärke toetada. Eesti jaoks on oluline EL-i vabakaubanduslepingute kestliku arengu peatükkide tõhus rakendamine ja jõustamine. Toetame Pariisi kokkuleppe muutmist kaubanduslepete oluliseks osaks, aga soovime kaubanduslepete läbirääkimistel olla tasakaalukad ja arvestada konkreetse kaubanduspartneri võimekusega kliimaeesmärke täita. Leiame, et nii kestlikku arengut toetavad kui ka siseturgu kaitsvad instrumendid peavad olema kooskõlas WTO reeglitega (nt mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega) ega tohi kujutada endast protektsionismi. Meie arvates peab Komisjon leidma reaalselt rakendatavaid võimalusi, kuidas EL saab roheleppe eesmärke üleilmselt kinnistada, sest olemasolevad kaubanduslepped ja WTO reeglid seda täiel määral ei toeta. Ehkki EL-i vabakaubanduslepingud kätkevad viidet ÜRO 17 kestliku arengu eesmärgile, on nende eesmärkide täitmine kaetud ebaühtlaselt. Kui Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (s.o International Labour Organization e ILO) konventsioonide ratifitseerimine on mõnes lepingus tehtud kaubanduspartnerile kohustuslikuks, siis sääraseid kohustusi need lepingud teiste kestliku arengu eesmärkide (nt kestlikud toidusüsteemid) osas ette ei näe. Peame oluliseks Komisjoni eesmärki toetada ja edendada algatusi ja meetmeid, mis edendavad kliimaga ja kestlikkusega seotud kaalutlusi WTO-s. EL-i digipöörde eesmärke aitaks kaubanduspoliitika realiseerida digikaubanduse ambitsioonikas käsitlemine EL-i kaubanduslepetes, mh andmete vaba piiriülese liikumise ja isikuandmete kaitse tagamine, tehnoloogiakaubanduse täiendav liberaliseerimine ning tarkvara lähtekoodi kaitse saavutamine kolmandates riikides. Nii digi- kui ka rohepööret toetab Komisjoni ambitsioon EL-i standardeid peavoolustada. Meile on oluline, et kaubandus oleks õiglane, mistõttu peab kaubandus toimuma võrdsetel tingimustel. Selle eesmärgi saavutamise tööriistadeks on WTO reeglid ja vastavad sätted kaubanduslepetes. See omakorda toonitab WTO reformimise vajadust, mida me samuti 6 Vt https://vm.ee/et/vabariigi-valitsuse-valispoliitika-arengukava-koostamine. 7 Vabariigi Valitsus heaks kiitnud 4. juunil 2020. a ja Riigikogu heaks kiitnud 19. juuni 2020. a EL-i asjade komisjoni (edaspidi ELAK) istungil. 8 Vabariigi Valitsus heaks kiitnud 18. juunil 2020. a ja Riigikogu heaks kiitnud 16. juuli 2020. a ELAK-i istungil. 9 Vabariigi Valitsus heaks kiitnud 13. oktoobril 2020. a ja Riigikogu heaks kiitnud 26. oktoobri 2020. a ELAK-i istungil. 10 Vabariigi Valitsus heaks kiitnud 30. mail 2019 ja Riigikogu heaks kiitnud 11. juuni 2019. a Väliskomisjoni istungil. 8 tugevalt toetame. Eesti ja EL on avatud multilateraalsest kaubandussüsteemist palju võitnud ja selle süsteemi jätkumine on meie huvides. Eesti kaubanduspoliitilisi huve esindab teatise rõhuasetus riikide ja regioonide osas. Eestile on jätkuvalt esmatähtsad head poliitilised, majanduslikud ja julgeoleku suhted Ameerika Ühendriikidega. Ernst & Youngi 2021. a eksportööride uuringu kohaselt peavad Eesti ettevõtjad olulisimateks uuteks sihtturgudeks Hiinat ja teisi Aasia turge nagu Indoneesia, Vietnam ja Malaisia, aga ka Aafrika riike. Eesti ettevõtete pääsemist nende riikide turgudele toetavad vabakaubanduslepingud, investeeringute kaitse lepingud, topeltmaksustamise vältimise lepingud ja toimivad rahvusvahelised reeglid.11 Välisinvesteeringuid toetavad Eesti riigi e-teenused (nt e-residentsus) ning 2021. a suvel valmiv strateegiadokument „Eesti investeeringute kaitse tegevuskava 2021–2030“, mis keskendub multilateraalsete investeerimisreeglite väljatöötamise prioriteetidele ja kahepoolsete investeeringute kaitse lepingute sõlmimisele Eestile huvipakkuvate partnerriikidega. Investeeringute kaitse lepped aitavad tagada ettevõtetele soodsa ja usaldusväärse rahvusvahelise keskkonna. 3 Õiguslik alus ja vastavus proportsionaalsuse põhimõttele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punkti d ja artikli 207 kohaselt on ühine kaubanduspoliitika EL-i ainupädevuses. Teatisel endal õiguslikku alust ei ole. Teatises näeb Komisjon ette algatusi ka muudes valdkondades, kuid käsitleb neid vaid üldiselt. Seetõttu hinnatakse iga algatuse vastavust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele lähtuvalt sisust siis, kui Komisjon on konkreetsed algatused avaldanud. 4 Esialgne mõjude analüüs Teatises sisalduvatel ettepanekutel võib olla Eestile eelarveline mõju. Uute vabakaubanduslepingute sõlmimine võib mõjuda positiivselt Eesti eelarvetulule. 2020. a oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (e SKP) €24,1 mld12, kogu kaupadeeksport €13,3 mld13 ja kogu teenusteeksport €5,7 mld14. Ehkki enamiku kaupadest ja teenustest ekspordib Eesti naaberriikidesse EL-is, on olulisel kohal ka riigid, kellega EL-il vabakaubanduslepingut pole, näiteks Ameerika Ühendriigid (2020. a Eesti kaupadeekspordist 7,9%, teenusteekspordist 4,4%), Venemaa (2020. a Eesti kaupadeekspordist 5,6%, teenusteekspordist 3,5%) ja Hiina (2020. a Eesti kaupadeekspordist 1,7%, teenusteekspordist 1%)15. Tõenäoliselt on mõju eelarvesse laekuvatele vahenditele ka teatud meetmete (nt süsiniku kohandusmehhanism) vastuvõtmisel. Majanduslike ja riigirahanduslike arvutuste tegemiseks on tarvis Komisjoni konkreetseid õigusaktide ja nendega seotud rahaliste ressursside ettepanekuid. Teatises ettepandu võib tähendada seniste seaduste muutmist ja uute seaduste vastu võtmist. 4.1 Mõju majandusele Kolmandate riikidega kaubandussuhete tihendamine, uute vabakaubanduslepingute ja investeeringute kaitse lepingute sõlmimine, olemasolevate lepingute tõhusam jõustamine, ettevõtetele kolmandate riikide ettevõtetega võrdsete võimaluste tagamine, WTO reeglite ajakohastamine, rahvusvaheliste standardite kujundamine ja ühtlustamine, digikaubanduse 11 Vt „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ lk-d 26–30. 12 Vt https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/rahvamajanduse-arvepidamine/skp-reaalkasv- aheldatud-vaartus. 13 Vt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/436/r/2290/2119. 14 Vt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/436/r/2291/2120. 15 Vt https://data.stat.ee/visualize/tree_map/export/show/all/2020/?locale=et. 9 liberaliseerimise jätkamine (sh WTO e-kaubanduse läbirääkimised) ning ettevõtetele suunatud teabeallikate täiendamine soodustavad EL-i väliskaubanduse käekäiku, misläbi paraneb Eesti ettevõtete, eriti VKE-de, ligipääs välisturgudele. See võib suurendada nende ettevõtete tööhõivet ning digi- ja keskkonnaalase oskusteabe ülekandumist. Väliskaubanduspoliitika raames kindlama rahvusvahelise regulatiivse raamistiku loomine soodustab samuti kaupade, teenuste ja investeeringute liikumist Eesti ja kolmandate riikide vahel. Pikas perspektiivis võib positiivset majanduslikku mõju avaldada digi- ja rohepöörde eesmärkide täitmiseks vajalik innovatsioon (nt uued ja keskkonnahoidlikumad tehnoloogiad, põllumajanduses uued sordid ja toidutarneahelas ressursiraiskamise vähenemine). Kui Eesti ettevõtjad suudaksid uudseid lahendusi kiirelt turustada, annaks see neile konkurentsieelise nii EL-is kui rahvusvaheliselt. Üleminek ringmajandusele muudaks Eesti majanduse kestlikumaks, mis võib 2030. aastaks suurendada EL-i SKP-d täiendavalt 0,5% ja 700 000 töökoha võrra16. Kui kahaneb toorme impordivajadus, paraneb väliskaubandusbilanss. Eestis on tööstussektori osatähtsus majanduses lisandväärtuse põhjal ligi 17%, mis on alla EL-i keskmise17. Eesti tööstuspoliitika roheline raamat18 on pakkunud lahendusi, kuidas kahekordistada Eesti ettevõtluse loodavat lisandväärtust, mis võiks 2030. aastaks suurendada ekspordimahtu 2,5 korda. Samas suureneb digi- ja rohepöörde eesmärkide täitmiseks surve tootmis- ja teenindusettevõtetele, ühtlasi on vaja tagada piisavad tehnoloogiad ja oskused, et ettevõtted suudaksid oma tootmisahelaid ümber kujundada. Uuele majandusmudelile üleminek ning uued tootmis- ja tarbimisharjumused suurendavad samuti survet majandusele ja ühiskonnale. Olulisel kohal saab olema avatud strateegilist autonoomiat tagavate tehnoloogiate ühisarendused. Positiivset mõju majandusele toetaks ka edukas WTO reform. Avatud, õiglane ja reeglitepõhine multilateraalne kaubandussüsteem võib koroonapandeemia järel aidata maailmamajandusel kiirelt ja kestlikult taastuda. Ühised kaubandusreeglid aitaksid luua võrdseid võimalusi ja konkurentsitingimusi globaalsel tasandil ning toetaksid moodsate väljakutsetega (nt rohepööre, kliimamuutused ja kestlik areng) toime tulemist. WTO on soodustanud liikmetevahelist kaubavahetust ja alandanud liikmete omavahelisi tollimäärasid (praegu keskmiselt 9% ringis). WTO süsteem on loonud ettevõtjatele paremaid ekspordivõimalusi ja -tingimusi, suurendanud tarbijatele valikuid ning alandanud hindu. Eesti suurimate kaubanduspartnerite seas on mh Ameerika Ühendriigid (4. ekspordipartner) ja Venemaa (7. ekspordipartner), kellega toimub kaubandus endiselt WTO reeglite alusel. Eesti majanduse käekäigu ja tema inimeste heaolu huvides on soodne välismajanduskeskkond, mida toetab kaubandustõkete vähendamine, ekspordi edendamine ja välisinvesteeringute kestlik kasv. Eesti ettevõtetel on palju võita võimalikult selgetest ja edumeelsetest digikaubanduse reeglitest, mis edendaksid teenuste ja kaupade kättesaadavust ja pakkumist kolmandates riikides. Digikaubanduse käsitlemisega kahepoolsetel ja WTO taseme kaubandusläbirääkimistel on võimalik tagada meie ettevõtjate ärihuvide kaitse, näiteks ennetades kohustust tarkvara lähtekood üle anda, soodustades digiallkirjade ja -dokumentide kasutamist, liberaliseerides tehnoloogiatoodete kaubandust ja tagades andmete piirideülene liikumine. Viimase olulisust toonitab asjaolu, et andmevood mõjutavad täna sisemajanduse kogutoodangu kasvu maailmakaubanduses juba rohkem kui traditsiooniline kaubavahetus19. 16 Vt https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/fc373862-704d-11e8-9483-01aa75ed71a1/language- en. 17 Vt https://ec.europa.eu/docsroom/documents/38662/attachments/9/translations/en/renditions/native. 18 Vt https://www.mkm.ee/sites/default/files/toostuspoliitika_roheline_raamat_.pdf. 19 Vt https://www.mckinsey.com/business-functions/mckinsey-digital/our-insights/digital-globalization-the-new- era-of-global-flows. 10 E-kaubandus on Eesti ettevõtetele kasvupotentsiaaliga tegevusvaldkond: 2019. a moodustas e-kaubandus Eesti SKP-st 1,25%, mis on umbes pool EL-i keskmisest20. Kõrgete e-kaubanduse standardite ja kohustuste väljatöötamine ning e-kaubanduse jaoks oluliste teenuste ja kaupade liberaliseerimine on positiivse mõjuga ettevõtjatele, sest loob õiguskindlust ja toetab liberaalset rahvusvahelist ettevõtluskeskkonda. Komisjon on viinud läbi mõjuhinnangu, mille kohaselt EL-is 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heite (e KHG) vähendamine 55% võrra on ühteaegu võimalik kui ka majanduslikult kasulik, toetades roheleppe üht eesmärki 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni jõuda. 2019. a olid EL-i heitkogused 25% väiksemad kui 1990. a, aga majandus 62% võrra suurem. Järelikult suudab EL kliimamuutustega toime tulles tagada ka püsiva majanduskasvu. Roheleppe eesmärke tervikuna tuleb rahvusvahelisel tasandil kinnistada, selleks peab EL olema aktiivne ja rakendama kõiki rahvusvahelisi kaubandusreegleid arvestavaid meetmeid. Samas tuleb kliimaga seotud väljakutsetele vastata globaalselt, niisiis on äärmiselt oluline, et ka kolmandad riigid liiguksid kliimaneutraalsuse poole, et püsida Pariisi kokkuleppe täitmise kursil. EL-il on kestliku arengu eestvedajana võimalus saada kasu ülemaailmselt ka ringmajanduse arengutest. Eesti on varasemalt toetanud EL-i sellealaseid püüdlusi rahvusvahelisel tasandil. Selleks tuleb ringmajanduse eesmärke järk-järgult integreerida EL-i vabakaubanduslepingutesse, rahvusvahelisse teaduskoostöösse ja EL-i arengukoostööpoliitikasse. Ühised reeglid võimaldavad paremini ennetada ja maandada kaubanduspingeid ning saavutada edu kliimamuutuste vastu ja kestliku arengu nimel. Kuigi Pariisi kokkuleppe vabakaubanduslepingute oluliseks osaks muutmine on kestliku arengu eesmärkide ja innovatsiooni kehutamise huvides, võib sellega kaasneda mõningane negatiivne mõju, kui EL peataks ühepoolselt Pariisi kokkuleppe rikkumise korral kaubanduspartnerile antavad kaubandussoodustused, sest selline samm võib kaubanduspartnerist valusamalt tabada hoopis EL-i elanikke ja eksportööre. Seetõttu ei tohiks kaubandussoodustuste peatamine tekitada põhjendamatuid majanduslikke ega humanitaarkulusid ning sellise sammu eel on tarvis analüüsida, miks vabakaubanduslepingutega loodud institutsionaalne raamistik (s.o struktureeritud koostöö ja dialoog) pole aidanud probleeme ennetada ja ühiselt lahendada. Mitmed teatises nimetatud kavandamisel olevad õiguslikud ettepanekud vajavad eelnõude esitamise eel mõjuanalüüse. Nende kavandatavate meetmete hulgas on süsiniku kohandusmehhanismi kehtestamine, kolmandate riikide võimalike sunnimeetmete ärahoidmise instrument, välissubsiidiumite põhjustatud moonutuste ärahoidmise instrument, kestliku ärijuhtimise hoolsuskohustus ja impordile tootmisnõuete kehtestamine. EL peab meetmete eelnõude väljatöötamisel arvestama kooskõla WTO reeglitega, vastasel juhul õõnestaksid need meetmed multilateraalset kaubandussüsteemi ja suurendaksid rahvusvahelises kaubanduses ebakindlust. Teatis ei paku lahendust, kuidas säilitada roheleppe eesmärkide täitmisega EL-i tootjate ja tööstuste konkurentsivõime, kui WTO reeglid ei võimalda EL-il nõuda roheleppe raames seatud standardeid kolmandatelt riikidelt. Näiteks „Talust taldrikule“ strateegia rakendamise oht on, et erinevus EL-i siseturu ja rahvusvaheliste standardite vahel suureneb veelgi. Võimalike negatiivsete tagajärgede tõttu kannataksid eeskätt nii väiksemate kasumimarginaalidega VKE-d kui ka konkreetsed sektorid ja tootmisharud. Olukorrast võidaks väiksem hulk ettevõtteid, kes suudavad erinevate meetmega kaasnevaid lisakulutusi ja halduskoormust kanda, mis moonutaks konkurentsi EL-i siseturul, ehkki ka see hulk ettevõtteid jääks kolmandate riikide tootjate võrreldes ebavõrdsesse konkurentsiolukorda. Ettevõtted, 20 Vt https://www.ecommerce-europe.eu/wp- content/uploads/2019/07/European_Ecommerce_report_2019_freeFinal-version.pdf. 11 kes ei suuda näiteks roheleppe eesmärkide täitmiseks vajalike muutustega kohaneda, peavad tegevuse lõpetama, mistõttu kaoksid ka töökohad. Eelnimetatud asjaolude täpsemaks hindamiseks tuleb teha täiendavaid mõjuanalüüse, mis käsitleksid meetmete õiguslikke, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte. Komisjon peaks esmajärjekorras analüüsima roheleppe ja kestlike standardite mõju EL-i kaubanduspoliitikale üleüldiselt. 4.2 Mõju looduskeskkonnale ja ühiskonnale Kestliku arengu eesmärgid soodustavad keskkonna, elustiili ja tervise parendamist. Kestlik areng on teatise üks juhtmotiive, lähtuvalt EL-i enda ambitsioonikatest poliitikatest, sh roheline kokkulepe, uus tööstuspoliitika ja ringmajanduse tegevuskava. EL-i ambitsioon on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, aidates kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. Globaalse ja liidusisese kestliku arengu toetamiseks on teatises mh nimetatud süsiniku kohandusmehhanism, Pariisi kokkuleppe vabakaubanduslepingute „oluliseks osaks“ muutmine, metsade raadamist ja metsade seisundi halvenemist käsitlevad õigusaktid, kestliku ärijuhtimise hoolsuskohustus, sanktsioonirežiim ja impordile tootmisnõuete kehtestamine ja fossiilkütustele toetuste andmise lõpetamine. Meetmete eesmärk on toetada kliimaneutraalset majandust, investeeringuid puhtasse energiasse, kestlikke ja ringsuspõhiseid väärtusahelaid ning vastutustundlikku ärikäitumist. Meetmetel on positiivne keskkonnamõju, sest need toetavad EL-i majanduse taastamist ja põhjalikku ümberkujundamist kooskõlas rohe- ja digieesmärkidega, kujundades seejuures globaalseid reegleid kestlikuma ja õiglasema globaliseerumise jaoks. Potentsiaalsed positiivsed mõjud on erisugused. Näiteks taastuvenergia osatähtsuse suurenemine hajutab energiasektori keskkonnamõjusid, tugevdab energiajulgeolekut ning parandab nii kestlikkust kui ka majanduse konkurentsivõimet. Samas tuleb tähelepanu pöörata rohelise energia kättesaadavusele ning konkurentsivõimelisele hinnale. EL-i „Talust taldrikule“ strateegia üks eesmärkidest on kogu toidutarneahela neutraalse või positiivse keskkonnamõju saavutamine. Säästlike majandamispraktikate (nt integreeritud taimekaitse) rakendamisel ja taimekaitsevahendite kasutamisega seotud riskide vähendamisel on positiivne mõju elurikkusele ja see vähendab veereostuse ohtu. Mahepõllumajanduslik tootmine piiraks väliste sisendite kasutamist, soodustaks bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ja suurendamist ning vähendaks kasvuhoonegaaside heidet. Seejuures on oluline leida viise, kuidas suunata ka kolmandaid riike sarnaseid eesmärke täitma (nt kestliku arengu rakendamise ja järelevalvemehhanismide kaudu vabakaubanduslepingutes). Keskkonnakaitse, ärijuhtimise ja töötajate kaitse standardite tõstmine on positiivne nii EL-i kodanikele kui ka tema looduskeskkonnale, ehkki võib kätkeda lisakulutusi tarbijatele ja ettevõtjatele. 4.3 Mõju julgeolekule ja välissuhetele Teatis käsitleb mh globaliseerumist, majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust ning tarne- ja väärtusahelaid. Riikidesisese ja -vahelise majandusliku ebavõrdsuse suurenemine suurendab ebakindlust ja süvendab riikide isolatsionistlikke ja protektsionistlikke tendentse. Multilateraalsete formaatide (mh EL, NATO, WTO) õõnestumine avaldab negatiivset mõju Eesti julgeolekule. Teatise ettepanekud, sh kõrgete keskkonnakaitse standardite rahvusvaheline juurutamine ja tarne-väärtusahelate kestlikkuse ja kerksuse tõstmine, võivad pikas perspektiivis soodustada kolmandate riikide majanduskasvu, mis võimaldaks Eesti ettevõtetel rahvusvahelistele turgudele eksportides suuremat tulu teenida, mis omakorda tõstab Eesti majandusnäitajaid ning tugevdab Eesti sisejulgeolekut. Kestlikumad ja kerksemad tarne- ja väärtusahelad suurendaksid Eesti ja EL-i vastupidavust kriisiolukordades. 12 Keeruline on ennustada, kuivõrd EL kolmandaid riike tegelikult mõjutada suudab. Näiteks praegugi pole EL-i vabakaubanduslepingutes sisalduvad 17 ÜRO kestliku arengu eesmärki kaubanduspartnerile ühtselt kohustuslikud. Kui EL ei suuda rahvusvaheliselt kõrgemaid kestliku arengu standardeid kehtestada, kahaneb ka Eesti ettevõtete konkurentsivõime kolmandate riikide turgudel, mis vähendaks eksporditulu ning mõjuks seeläbi negatiivselt Eesti majandusnäitajatele ja sisejulgeolekule. Seda süvendab oht, eriti energiamahukate tööstuste nagu toiduainetetööstuse ja keemiatööstuse puhul, et EL-i keskkonnajälje kahandamiseks kolitakse mingi osa tootmisest EL-ist lihtsalt kolmandatesse riikidesse. Kui aga EL suudab mh vabakaubanduslepingute kaudu võimestada kolmandate riikide kestlikult meelestatud poliitilisi jõude – sest nende riikide tootjate ligipääs EL-i turule hakkab rohkem sõltuma kestlikust majandamisest –, oleks sellel siiski positiivne mõju. Eestil avaneb võimalus rohe- ja digipöörde läbimiseks vajalike muudatuste tegemisel innovatsiooniks, mis tõstaks Eesti rahvusvahelist mainet ning edendaks välissuhtlust ja ettevõtlust. Eestil on võimalus lõigata kasu uute tehnoloogiate väljatöötamisest ka mh Aafrika-suunalise arengukoostöö raames, mis toetaks sealset majanduslikku arengut ja ühiskondlikku stabiilsust. Kuna arenguriikide kohanemisvõime kliimamuutustega, keskkonnaseisundi halvenemisega ja muude kriisidega on madalam, võib süveneda rändesurve neist riikidest mh EL-i. Neid ohte üritavad maandada näiteks roheleppe eesmärgid ja ka Komisjoni lubadus toetada partneriike COVID-19 pandeemiast taastumisel. Kliimamuutuste mõju leevendamine vähendab rändesurvet ja elupaikade hävingut. Kui kolmandad riigid lähevad üle kestlikule majandusmudelile, vähenevad rahvusvaheliste konfliktide allikad, sh kõrbestumine ja konkurents üleekspluateeritud loodusressurssidele. Kui kolmandad riigid võtavad üle EL-iga sarnaseid kestlikkuse eesmärke, võib rahvusvahelistes suhetes ennustada stabiilsuse kasvu, millel on positiivne mõju Eesti julgeolekule. 5 Eesti seisukohad ja nende selgitused 5.1 Väliskaubanduspoliitika põhisuunad ja Euroopa Liidu kaubandussuhete tihendamine 5.1.1 Eesti leiab, et Euroopa Liit peab kaitsma avatud, liberaalset ja õiglast multilateraalset maailmakaubandussüsteemi ning toetama Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitel põhinevat väliskaubanduspoliitikat, sh vabakaubanduslepingute sõlmimise ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimise kaudu. Selgitus: Avatud, liberaalse ja õiglase multilateraalse maailmakaubandussüsteemi vundament on WTO. Eestile kui avatud majandusega ning kaupade ja teenuste ekspordist suuresti sõltuvale riigile on multilateraalse kaubandussüsteemi jätkumine ääretult oluline. Eesti ja EL on avatud kaubandusest palju võitnud, soodustades nii liidusisest kui liiduvälist kaupade, teenuste ja investeeringute liikumist. Meile on oluline, et multilateraalne maailmakaubandussüsteem toimiks edaspidigi ja seda toetab WTO reeglite ajakohastamine. Ühtlasi on kaubanduspoliitikas muutunud olulisemaks võrdsete võimaluse kehtestamine, et tagada EL-i ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime. 5.1.2 Eesti toetab Euroopa Liidu kaubandussuhete edendamist Ameerika Ühendriikidega, tehes seejuures koostööd mh digi- ja keskkonnastandardite kujundamisel ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimisel. Selgitus: Ameerika Ühendriikidel on Eestile ja EL-ile asendamatu poliitiline, majanduslik ja julgeoleku tähtsus. Tugevatel suhetel Ühendriikidega on oluline roll Eesti ja EL-i kaubanduspoliitiliste eesmärkide saavutamisel. Ühendriikidel ja EL-il on ka ühistest 13 väljakutsetest ja jagatud väärtusruumist tulenev huvi tihendada kaubandus- ja tehnoloogiaalast koostööd, sh võimaliku ELi–Ameerika Ühendriikide kaubandus- ja tehnoloogia nõukogu kaudu. Kahepoolne tehnoloogiaalane koostöö võiks kätkeda mh andmete atlandiülest liikumist, tehisintellekti, küberturvalisust ja nendega seotud regulatiivset koostööd (nt uute tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamiseks). Ühtsed standardid toetavad riikidevahelist ja ettevõtlussektori koostööd. EL ja Ühendriigid saavad kasutada oma poliitilist ja majanduslikku kaalu, et jätkata ühiste kestliku arengu standardite (nt Pariisi kokkulepe) edendamist ja juurutamist kaubanduspoliitikas. Ühtlasi on vaja teha Ühendriikidega koostööd, et lahendada erimeelsused, mis võimaldaksid WTO laiema reformi raames taastada näiteks apellatsioonikehami töövõime, milleks on vaja just Ühendriikide nõusolekut. 5.1.3 Eesti toetab kaubandus- ja majandussuhete süvendamist ja ajakohastamist, sh vabakaubanduslepingute ja investeeringute kaitse lepingute sõlmimine, Euroopa Liidule oluliste kaubanduspartneritega, eriti Ameerika Ühendriikide ning idapartnerluse, Lääne- Balkani, lõunanaabruse, Aasia ja Aafrika riikidega. Selgitus: Eestile ja EL-ile on olulisemad kaubanduspartnerid ja kasvupotentsiaaliga riigid Ameerika Ühendriigid ning idapartnerluse, Lääne-Balkani, lõunanaabruse, Aafrika, Aasia, Vaikse ookeani ja Ladina-Ameerika riigid, sh Ukraina, Gruusia, Hiina, India, Austraalia, Uus-Meremaa, Indoneesia, Maroko, Egiptus, Lõuna-Aafrika Vabariik, Argentina ja Brasiilia. Ehkki Eesti ekspordib kaupu ja teenuseid peamiselt oma naaberriikidesse EL-is, on loetelus nimetatud riikidel nii Eestile kui ka EL-ile majanduslik ja poliitiline tähtsus (nt Eestile on Ameerika Ühendriigid on 4., Hiina 16., Ukraina 19., Austraalia 27., India 32. ja Egiptus 48. kaubaekspordipartner), võttes nende riikide puhul ühtlasi arvesse ka kaubavahetuse kasvupotentsiaali. Eesti eksportöörid on väljendanud huvi eeskätt Aasia ja Aafrika turgudele sisenemise vastu. Eestil on nendele ja näiteks Araabia turgudele pääsemise toetamiseks valmimas investeeringute kaitse tegevuskava. 5.1.4 Eesti toetab Euroopa Liidu ja Hiina vahelise investeeringute kaitse lepingu sõlmimist ja Euroopa Liidu ja Hiina kaubandussuhetes võrdsete võimaluste tagamist. Eesti toetab õiglasemaid ja reeglitel põhinevaid kaubandustavasid edendavaid meetmeid kaubandussuhetes Hiinaga. Selgitus: Eesti ja EL-i huvides on tagada, et Hiina võtaks rahvusvahelises kaubanduses ja kestliku arengu osas endale suuremad kohustused ning tegeleks enda riigikapitalistliku majandussüsteemi põhjustatud turumoonutuste (nt riigiettevõtete subsideerimine ekspordis ja põhjendamatud sanitaar-fütosanitaarmeetmed impordile) leevendamisega. 2020. a lõpus saavutatud poliitiline kokkulepe ELi–Hiina investeeringute lepingu (s.o Comprehensive Agreement on Investment e CAI) osas on oluline ja tervitame läbirääkimiste edukat ja konstruktiivset lõppemist. Küll aga on leppe ratifitseerimine praeguse seisuga ebatõenäoliseks muutunud. Eesti jaoks on oluline, et Eesti ja EL-i ettevõtted pääseksid Hiina turule ligi ja et investoritele oleks tagatud võrdsed võimalused. Suhetes Hiinaga on oluline pöörata tähelepanu inimõiguste kaitsele, mida toetab CAI-st tulenev kohustus Hiinale töötada ILO sunniviisilist ja kohustuslikku tööd keelustavate konventsioonide ratifitseerimise nimel. Tulevikku silmas pidades on Eesti jaoks oluline alustada Hiinaga läbirääkimisi ELi–Hiina investeeringute kaitse leppe üle, mis on vajalik täiendav instrument CAI-le. Sellest tulenevalt ja lähtuvalt olemasolevast mandaadist Nõukogu otsuse kohta, millega lubatakse Komisjonil alustada ELi– Hiina investeerimislepingu läbirääkimisi21, toetab Eesti kokkulepet, mille kohaselt sõlmivad EL ja Hiina eraldiseisva investeeringute kaitse lepingu kahe aasta jooksul pärast CAI allkirjastamist. 21 Vabariigi Valitsus heaks kiitnud 3. oktoobril 2013. a ja Riigikogu heaks kiitnud 14. oktoobril 2013. a ELAK-i istungil. 14 5.2 Maailma Kaubandusorganisatsiooni reform 5.2.1 Eesti arvates peab Euroopa Liit võtma Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimisel juhtrolli ja tegema koostööd samameelsete partneritega. Euroopa Liit peab toetama avatud ja kaasavat dialoogi arengu- ja vähimarenenud riikidega organisatsiooni reformi erinevates aspektides, sh eri- ja diferentseeritud kohtlemise sidumine konkreetsete majandusnäitajatega. Selgitus: WTO reformi õnnestumine sõltub tema liikmete osalusest ja toetusest. Reformiga seotud eesmärkide saavutamiseks on vajalik ühistel väärtustel põhinev koostöö mh Ameerika Ühendriikide ja Ottawa grupi (sh Austraalia, Jaapan, Kanada, Lõuna-Korea ja Uus Meremaa) riikidega. WTO kui läbirääkimisfoorumi usaldusväärsuse taastamine nõuab mh uut lähenemisviisi eri- ja diferentseeritud kohtlemisele (s.o Special and Differential Treatment e SDT). SDT reeglid kehtivad eelkõige arenguriikidele, kelle hulgas on ka olulise globaalse turujõuga riike. Uus lähenemine peab tagama, et arengumaad ja vähimarenenud riigid saaksid kasu rahvusvahelisest kaubandusest ja WTO liikmesuse pakutavatest arenguvõimalustest. Teisalt tuleb toetada nende riikide integratsiooni üleilmsesse kaubandussüsteemi, suurendades seejuures arengumaade vahelist diferentseeritust ja võttes aluseks nende kindlaks tehtud vajadused ning konkreetsed majandusnäitajad (nt SKP inimese kohta). Eelistatuim lahendus oleks kokku leppida valdkonnaülesed SDT kriteeriumid, aga oleme valmis toetama ka kokkuleppepõhist lähenemist. 5.2.2 Eesti nõustub, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni tõhususe tagamine on Euroopa Liidu strateegiline põhihuvi. Toetame kõiki Euroopa Liidu jõupingutusi, mis taastavad organisatsiooni liikmete vahel usaldust ja ühist eesmärgitunnetust ning tagavad maailma kaubandussüsteemi tõhusa ja paindliku reageerimisvõime moodsatele väljakutsetele, sh digipööre, rohepööre ja kestliku arengu eesmärkide juurutamine ja edendamine organisatsiooni raamistikus. Selgitus: Euroopa ja maailmamajanduse ees seisvad väljakutsed nagu kaubanduspinged, kliimamuutused, digipööre ja koroonapandeemia põhjustatud tervishoiukriis vajavad üleilmseid lahendusi. See toonitab vajadust WTO liikmetel organisatsiooni reformile keskenduda ja koostada nii lühi- kui ka pikaajaline plaan, et WTO saaks jälle oluliseks ja asjakohaseks muutuda ning et multilateraalne kaubanduspoliitika saaks täita talle seatud ootusi. Lähiperspektiivis on oluline tegeleda algatustega, mis aitavad liikmete vahel usaldust ja eesmärgitunnetust taastada, sh kahjulike kalandustoetuste vähendamise läbirääkimiste lõpuleviimine, kaubanduse-tervishoiu algatuse raames tervishoiutoodete kaubanduse liberaliseerimine, ning kaubanduse-kliima algatuse raames keskkonnakaupade ja -teenuste liberaliseerimine. Pikas perspektiivis tuleb lõpule viia Doha läbirääkimiste voorus mandaadi saanud läbirääkimised (sh e-kaubanduse, põllumajanduse, teenuste ja intellektuaalomandi vallas) ja alustada läbirääkimisi kestlike standardite üle rahvusvahelises kaubanduses, et vastata digipöörde, rohepöörde ning globaalsete tarne- ja väärtusahelate kestlikkusega seotud väljakutsetele. WTO edukal reformimisel on määrav tähtsus koostööl kolmandate riikidega, eeskätt Ameerika Ühendriikide, Jaapani, Kanada ja Ühendkuningriigiga. 5.2.3 Eesti toetab Maailma Kaubandusorganisatsiooni kõigi kolme samba reformi: uute kaubandusreeglite läbirääkimine, kaubandusvaidluste lahendamine ja organisatsiooni igapäevase toimimise parandamine. Selgitus: WTO kriis hõlmab kõiki kolme tema funktsioonist: läbirääkimisfunktsiooni, vaidluste lahendamise funktsiooni ja kaubanduspoliitika järelevalve funktsiooni. WTO reformimine on hädavajalik avatud, liberaalse ja õiglase multilateraalse maailmakaubandussüsteemi edasi kestmiseks. Uute reeglite läbirääkimisel peame oluliseks keskenduda ambitsioonikate e-kaubanduse, teenuste ja investeeringute eeskirjade ning riikide 15 majandustegevusse sekkumisest tulenevate konkurentsimoonutuste vältimiseks reeglite kokku leppimist. Kuna WTO liikmeskonnas moodustavad enamiku riigid, kelle majanduses on olulisel kohal põllumajandussektor, eeldab see WTO kui läbirääkimisfoorumi usaldusväärsuse taastamine põllumajandusläbirääkimiste edukat lõpetamist. Mitmepoolse kaubandussüsteemi turvalisuse ja etteaimatavuse tagamisel on tähtis reformida WTO vaidluste lahendamise mehhanismi ja nimetada võimalikult ruttu ametisse uued WTO apellatsioonikogu kohtunikud. Eesti toetab kaubandusvaidluste lahendamise kaheastmelisuse, sõltumatuse ja nn negatiivse konsensuse22 põhimõtte säilitamist. WTO igapäevase toimimise parandamiseks peame oluliseks WTO järelevalve- ja arutelufunktsioonide tugevdamist, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna laialdasemat kaasamist kaubandusaruteludesse ning peadirektori ja WTO sekretariaadi rolli kohendamist, et neid eesmärke toetada. 5.3 Avatud strateegiline autonoomia Euroopa Liidu kaubanduspoliitika kontekstis ja Euroopa Liidu autonoomsed meetmed 5.3.1 Eesti toetab avatud strateegilise autonoomia kaubandusmõõtme all Euroopa Liidu võimekuse suurendamist kaitsta koos strateegiliste partneritega avatud, liberaalset ja õiglast maailmakaubandussüsteemi. Seeläbi toetab Eesti EL kaubanduspoliitikas uute turgude avamist, kaubanduspartneritega heade suhete tihendamist ja võrdsete võimaluste kehtestamist, vabakaubanduslepingute sõlmimist, tarne- ja väärtusahelate vastupidavuse ja mitmekesisuse tõstmist, multilateraalsete kaubandusreeglite ajakohastamist ja kinnistamist ning Euroopa Liidu ettevõtete ja tarbijate kaitsmist ebaausa konkurentsi ja ebaausate kaubandustavade eest. Selgitus: Avatud kaubandus on olnud Eesti ja EL-i huvides, soodustades nii liidusisest kui liiduvälist kaupade, teenuste ja investeeringute liikumist. Viimasel kümnendil on aina enam süvenenud riikide protektsionistlikud tendentsid, mis ohustavad EL-i majanduse avatust ja õõnestavad multilateraalse kaubandussüsteemi toimimist. Avatud strateegiline autonoomia on raamistik, mille all üritab EL selles muutunud kaubanduspoliitilises keskkonnas seista tugevamini oma huvide eest, aga soodustada jätkuvalt avatud ja õiglast kaubandust kooskõlas EL-i väärtustega ja rahvusvaheliste kohustustega. EL-i võimet oma strateegiliste huvide ja väärtuste eest seista ning neid ka maailmas levitada avatud ja õiglane kaubandus, uued kaubanduslepped ja tihe rahvusvaheline koostöö. Rahvusvaheline koostöö on iseäranis oluline WTO raames kaubandusreeglite ajakohastamiseks, tarne- ja väärtusahelate kerksuse ja mitmekesisuse tõstmiseks, EL-i kõrgete standardite maailmas juurutamiseks ning kliimamuutuste ja keskkonnaprobleemide leevendamiseks (nt Pariisi kokkuleppe kahepoolsete kaubanduslepete oluliseks osaks muutmise kaudu). Ühtlasi tugevdab EL-i vastupanu- ja konkurentsivõimet kaitse kolmandate riikide turgumoonutavate tegevuste eest, mis võivad seada EL-i ettevõtted ja tarbijad ebasoodsasse konkurentsiolukorda. 5.3.2 Eesti toetab teatise eesmärke seista tugevamini Euroopa Liidu majandushuvide ja kaubandussuhetes võrdsete võimaluste kehtestamise eest. Eesti on nõus kaaluma selliseid Euroopa Liidu täiendavaid meetmeid, mis on kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitega ja Euroopa Liidu teiste rahvusvaheliste kohustustega. Täiendavad meetmed tuleb vastu võtta kaalutletult ja läbipaistvalt, tuginedes mõjuanalüüsidele, need ei tohi olla protektsionistlikud ja peavad säilitama Euroopa Liidu ühtse turu avatuse. Selgitus: Avatud strateegilise autonoomia kaubandusmõõtmes osutab Komisjon vajadusele nii EL-i avatust toetada kui ka vajadusel EL-i huvide eest tugevamini seista. Eestile 22 Negatiivse konsensuse põhimõte tähendab, et vaidluste lahendamise organ peab igal juhul tegutsema või otsuse vastu võtma, välja arvatud juhul, kui kõik organi liikmed on tegutsemisele või otsuse vastu võtmisele vastu. 16 on oluline, et EL-i seisaks oma majandushuvide eest, kuid et EL-i huvide kaitsmine ei küündiks protektsionismi. Protektsionistlike meetmete rakendamine kutsub sageli esile kolmandate riikide vastumeetmeid, mis omakorda kahjustavad Eesti ettevõtete huve. Kestliku arengu eesmärkide toetamiseks oleme nõus kaaluma näiteks äriühingute hoolsuskohustust, süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ning kolmandate riikide sunnimeetmete ja turge moonutava tegevuse ärahoidmise õigusakte. Kui meetmete eesmärk on suunata EL-i siseturul tegutsevate ettevõtjate käitumist, tuleb neid meetmeid veenvalt põhjendada ning arvestada ettevõtete huvidega nii lühikeses kui pikas perspektiivis, näiteks täiemahuliste mõjuanalüüside läbiviimise kaudu, pidades seejuures silmas võimalikke negatiivseid mõjusid, eriti VKE-dele. Süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi puhul on oluline, et see ei paneks süsinikulekkeohuga sektoreid kehvemasse konkurentsipositsiooni kui praegune tasuta süsinikkvootide süsteem. Tänane süsinikulekkeohuga sektorite jaoks loodud ELi-ülene tasuta kvootide süsteem on ennast õigustanud ning tagab õiglase ülemineku vastavates sektorites. On oluline, et kehtivat süsteemi ei asendataks uue süsteemiga, mis ei paku samaväärseid lahendusi Eesti süsinikulekkeohuga sektoritele. Täna ei ole selge, kuidas kõnealune meede aitaks globaalsetel kaubaturgudel tegutsevaid EL-i ettevõtteid, mistõttu on mõistlik eri meetmeid analüüsida ja kohaldada sektoriti ning teatud juhtudel jätkata juba end õigustanud lahendustega. EL peab kaaluma täiendavaid meetmeid, mis kolmandate riikide käitumist ohjaksid või sellele vastaksid. Küll aga peavad sellised meetmed olema eesmärgipärased, nende väljatöötamine peab tuginema põhjalikele mõjuanalüüsidele ning olema kooskõlas WTO reeglitega, EL-i rahvusvaheliste kohustustega ja EL-i avatud kaubanduspoliitika põhimõtetega. Täiendavatele meetmetele tuleks võimalusel eelistada mitme- ja kahepoolset regulatiivset koostööd selliste rahvusvaheliste standardite väljatöötamisel ja arendamisel, mis edendavad kestlikku majanduskasvu kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ning kestliku arengu eesmärkidega. Eesti ettevõtete huvides on, et nad saaksid konkureerida kolmandate riikide turgudel võrdsetel tingimustel, võrreldes ligipääsuga, mida EL pakub neile riikidele EL-i turule ligipääsuks. Võrdsete võimaluste kehtestamiseks tuleb, lisaks võrdse ja vastastikuse turulepääsu läbi rääkimisele, reformida WTO reegleid riigisubsiidiumite osas. Mõned kolmandad riigid sekkuvad subsideerimisega oma ettevõtete tegevusse moel, mis moonutab konkurentsi maailmakaubanduses. Eesti on avatud EL-i konkurentsiõiguse raamistiku ja selle rakendamise vajaduspõhisele ajakohastamisele, kui see toetab EL-i ettevõtetele globaalses konkurentsis võrdsete tingimuste kehtestamist. On oluline, et ka EL-i siseturul kehtiksid ettevõtetele võrdsed võimalused. 5.3.3 Eesti on nõus kaaluma Euroopa Komisjoni plaanitavat ekspordikrediidi strateegiat, et parandada Euroopa Liidu eksportööride võimalusi kolmandate riikide turgudele sisenemiseks. Selgitus: Eesti ja EL-i ettevõtete huvides on tagada kaubandussuhetes avatud turg ja võrdsed ekspordi finantseerimise konkurentsitingimused. Eesti ja EL-i ettevõtted peavad sageli konkureerima kolmandate riikide turgudel ettevõtetega, kes saavad oma valitsuselt rahalist toetust. Sellest tulenevalt vajavad EL-i rahastamisvahendid tõhusamat koordineerimist. Eestis tegeleb ekspordikrediidi võimaluste pakkumisega Kredex Krediidikindlustuse AS, kelle missiooniks on suurendada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja ekspordipotentsiaali, pakkudes selleks krediidiriske maandavaid teenuseid. Kredexi esindajad osalevad ka vastavates EL-i ja OECD töögruppides. EL-i Nõukogu ekspordikrediidi töörühm koordineerib liikmesriikide eelarvetest toetatavate eksporditehingute (kaupade ja teenuste) rahastamist, tagatisi, kindlustust ja edasikindlustust, ennetamaks EL-i ühise kaubanduspoliitika kohaselt ebaõiglase konkurentsi teket. 17 5.4 Digipööre 5.4.1 Eesti arvates on oluline pöörata Euroopa Liidu kaubanduspoliitikas rohkem tähelepanu digikaubandusele. Euroopa Liidu kaubanduspoliitika peab aitama oma ettevõtetel pääseda ligi maailma parimatele tehnoloogiatele, teenustele ja toodetele. Eesti peab oluliseks andmete piiriülese liikumise tagamiseks reeglite kehtestamist kahepoolsete vabakaubanduslepingute ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni e-kaubanduse läbirääkimiste kaudu. Selgitus: Ambitsioonikas lähenemine digikaubandusele on tänapäevase kaubanduspoliitika selgroog. Toetame lähenemist, mis rõhutab digikaubanduse tähtsust EL-i kaubanduspoliitikas. EL on võtnud suuna oma tulevastes vabakaubanduslepingutes digikaubandust veel põhjalikumalt käsitleda, võttes nõuks ka olemasolevate kaubanduslepete vastavaid sätteid uuendada (nt ELi–Jaapani vabakaubandusleping). Digikaubandus tähendab andmete piiriülest liikumist, avaandmete kättesaadavaks tegemist, paberivabu tehinguid, algoritmide kaitset, IKT-toodete ja digitaalselt pakutavate teenuste vaba liikumist jmt. Koostöö ja kokkulepped partneritega digikaubanduses puudutavad ühel või teisel moel kõiki majandussektoreid. Digikaubandusel on seejuures võtmeroll digipöörde strateegilises raamistikus. EL-i ambitsioon on digitaalses maailmas suveräänsuse kindlustamine. Kaubanduspoliitika saab seda toetada, tagades EL-i ettevõtetele juurdepääsu maailma parimatele tehnoloogiatele, teenustele ja toodetele, k.a nendele, mis pärinevad kolmandatest riikidest. Nende eesmärkide saavutamiseks peab EL suurendama mh regulatiivset koostööd oma samameelsete partneritega, mis on hädavajalik tehnoloogilises võidujooksus. Andmete piiriülene liikumine on Eesti huvides olnud aastaid. Andmete vaba liikumise piiranguid võib käsitleda nagu iga teist kaubandustõket, mida tuleks minimeerida. Digikaubanduse reeglid hõlmavad reegleid andmete liikumisele, võttes arvesse EL-i isikuandmete kaitse raamistikku. Eesti huvides on saavutada ambitsioonikas kokkulepe WTO e-kaubanduse läbirääkimistel. Digikaubandusega seotud andmete reguleerimisel tuleks võtta arvesse ka keskkonnaandmeid, mille vaba piiriülene liikumine aitab tõhustada koostööd globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel. Eesti algatas 2020. a globaalse keskkonnaandmete alliansi (s.o Data for the Environment Alliance e DEAL), mis ühendab riike ja organisatsioone, kes näevad keskkonnaandmetes täit potentsiaali ja töötavad selle nimel, et keskkonnaandmed oleks kvaliteetsed, koostalitlusvõimelised, kättesaadavad ja liiguks vabalt piiriüleselt. DEAL-i toetab nüüdseks üle 20 erineva riigi ja organisatsiooni (nt ÜRO Keskkonnaassamblee, WTO ja EEA). Riikidele tutvustab Välisministeerium DEAL-i algatust ka Julgeolekunõukogu kliimadiplomaatia raames. Ametlikult on DEAL kavas käiku lasta kas 2021. a ÜRO Peaassamblee kohtumisel või ÜRO Keskkonnaassamblee 2022. a kohtumisel. 5.5 Rohepööre, vastutustundlikud ja kestlikud väärtusahelad ning elusloodusega kauplemine 5.5.1 Eesti toetab Euroopa Liidu rolli suurendamist kestliku arengu ja kestlike väärtusahelate eestvedajana rahvusvahelises kaubanduspoliitikas, arengukoostöös ning rahvusvahelises teaduskoostöös, et tõsta seeläbi oma kestlike ettevõtete konkurentsivõimet ja edendada globaalset rohepööret. Eesti toetab nii ringmajanduse põhimõtete rakendamist kui ka põllumajandussektori ja toidutööstuse kestlikkuse seiret rahvusvahelistes tarneahelates. Peame oluliseks, et Euroopa Komisjon tugineks edasistes tegevustes uuringutele ja mõjuhinnangutele, mis tagaksid õige ambitsioonikuse taseme. Selgitus: Kaubanduspoliitikal on oluline roll Euroopa Liidu digi- ja rohepöörde edukal elluviimisel ning Eesti saab toetada ühise kaubanduspoliitika ära kasutamist nende eesmärkide huvides. Eestile on oluline kaubandusläbirääkimistel osutada kestliku arengu sätete, 18 ringmajanduse põhimõtete rakendamise ning põllumajandussektori ja toidutööstuse kestlikkuse seirele rahvusvahelistes tarneahelates. Ka Komisjon on selle nõuks võtnud. 2011. aastast sisaldavad kõik EL-i vabakaubanduslepingud kaubanduse ja kestliku arengu peatükke, mis hõlmavad mh töötaja õiguste edendamisega seotud kohustusi (nt kohustus ratifitseerida ILO neli põhikonventsiooni) ning sätteid koostöö tegemiseks kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse, ringmajanduse, saaste, puhta energia tehnoloogiate (sh taastuvenergia, energiatõhusus) ning kestlikele toidusüsteemidele ülemineku osas. Samas on neis peatükkides viidatud ÜRO 17 kestliku arengu eesmärki kaetud ebaühtlaselt: kui tavaliselt on ILO konventsioonide ratifitseerimine tehtud lepingupartnerile kohustuslikuks, siis näiteks kestlikesse toidusüsteemidesse puutuvad sätted mitte. EL peab selgitama, kuidas panna ka kolmandaid riike järgima EL-i kestliku arengu standardeid ja roheleppe eesmärke. Kestlik areng on peamisi EL-i ettevõtete arengusuundi. Tuleb tagada, et EL-i põhimõtteid võetaks rahvusvaheliselt aina enam kasutusele ja et oleks kaitstud EL-i ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime. See on üha kasvav vajadus ka näiteks toidutootmises, kus ühtesoodu suureneb surve loodusressurssidele. Ühtlasi eeldab see tööd vabakaubanduslepingute raames, eelkõige WTO tasemel, kuna EL ei saa vaadata mööda WTO reeglitest. EL-il on kestliku arengu eestvedajana võimalus saada kasu ülemaailmselt ka ringmajanduse arengutest. Eesti on varasemalt toetanud EL-i sellealaseid püüdlusi rahvusvahelisel tasandil. Selleks tuleb ringmajanduse eesmärke järk-järgult integreerida EL-i vabakaubanduslepingutesse, rahvusvahelisse teaduskoostöösse ja EL-i arengukoostööpoliitikasse. EL-i liikmesriigid sõltuvad kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku tooraine impordil madala sissetulekuga riikidest. EL on võtnud tulevikus kohustuseks tagada kõikide toorainete vastutustundlik varustatavus, mis nõuab täiendavaid pingutusi, arvestades arenguriikide madalaid keskkonnanõudeid. Erinevalt arenguriikidest kehtivad EL-is ranged keskkonnanõuded. Ringmajanduse osakaalu suurendamine EL-is vähendaks nii kohaliku tooraine kaevandamist kui ka EL-i sõltuvust toormeimpordist, mis omakorda aitaks saavutada globaalseid keskkonnaeesmärke. Samas sõltuvad mitmed arenguriigid tooraine kaubandusest, seega on EL-i tooraine sõltuvuse vähendamisel ja ringmajanduse osakaalu suurendamisel lisaks kaubanduspoliitilisele ka arengupoliitiline dimensioon. EL-i kestliku arengu põhimõtete seas on ka inimväärsed töötingimused ja sotsiaalne õiglus. Sotsiaalne õiglus viitab väärtustele, mis on mh seotud püüdega edendada inimõiguste austamist ja vähendada diskrimineerimist. Teatises ja WTO reformi lisas esitatud teemakäsitlus vastab üldisele Eesti ja EL-i lähenemisele. Lisaks ILO konventsioonide ratifitseerimise kohustusele vabakaubanduslepingute sõlmimise raames ja kavandatavale ärijuhtimise hoolsuskohustuse meetmele (s.o mh EL-i tarne- ja väärtusahelatest sunnitööjõu välja juurimine) mainib Komisjon WTO reformi lisas, et seoses inimväärse tööga tuleb edendada analüüsi ja kogemuste vahetamist selle kohta, kuidas kaubanduspoliitika saab sotsiaalset arengut ja sotsiaalset õiglust toetada. Eesti ja teised EL-i riigid on juba võtnud kohustuse juhinduda ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetest. Lisaks on COVID-19 pandeemia juhtinud tähelepanu probleemidele, mis tekivad, kui tarneahelad sõltuval liigsel määral ühest riigist või regioonist. Sarnaste probleemide ennetamiseks tuleb tarneahelaid mitmekesistada, järgides kestliku arengu põhimõtteid. Peame oluliseks, et põllumajanduskaubanduse otsused toetuksid suuremal määral tõenditel põhinevale teadmusele. WTO ja OECD andmeil toimub ligi pool põllumajanduse kaubavahetusest globaalsete väärtusahelate kaudu. EL-i uuringud peaks edaspidi senisest enam keskenduma EL-i väärtusahelate toimimise analüüsimisele kaubavahetuse kontekstis. Analüüsi- ja andmekogumisalased jõupingutused peaksid mh arvestama andmeesitajate koormusega, et kehtiks ühekordse andmete esitamise ehk nn once-only põhimõtted. Andmekorjel peab olema tagatud rahvusvaheline võrreldavus (nt OECD riikidega). 19 5.5.2 Eesti toetab kestliku arengu, elurikkuse säilitamise ja ökosüsteemide eesmärkide lõimimist Euroopa Liidu kahe- ja mitmepoolsetesse vabakaubanduslepingutesse ning Euroopa Liidu ühisesse kaubanduspoliitikasse. Seejuures on oluline, et kestliku arenguga, elurikkuse säilitamisega ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid ja kohustused oleksid võimalikud selged, konkreetsed ja mõõdetavad ning loodaks nende rakendamise ja järelevalvemehhanismid. Selgitus: Rahvusvaheline kaubandus mõjutab elurikkust ja ökosüsteeme tervikuna mitmel viisil. Ökosüsteemid on ühtse tervikuna koos eksisteerivate ning vastastikku sõltuvate taimede, loomade ja mikroorganismide keerukad isereguleerivad kogumid. Sellised toimivad ja elurikkad ökosüsteemid annavad inimestele suure hulga looduse hüvesid, näiteks toit, puhas vesi ja kliima regulatsioon, aga ka füüsiline ja vaimne tervis, kultuuriidentiteet jmt. Kaubandus võib intensiivistada või soodustada loodusvarade ülekasutamist, sh mulla ja elupaikade degradeerumist ning elurikkuse vähenemist mis toob omakorda kaasa ökosüsteemiteenuste vähenemise. Seejuures võib mõju olla nii otsene kui kaudne. Otsese mõjuga on näiteks kaupade ühest riigist teise liigutamiseks vajaliku transpordiga kaasnevad välismõjud, sh keskkonnareostus, invasiivsete võõrliikide või kahjurite ning patogeenide levik. Suurt ohtu maailma elurikkusele kujutab ka ohustatud või ülepüütud liikidega kauplemine. Kaudse mõjuna võib kaubanduse intensiivistumine kutsuda esile teatud kauba suurenenud nõudluse ning kõrgemad hinnad, mis omakorda viivad kohalike taastuvate ja taastumatute loodusressursside üleekspluateerimisele või hävimisele ja kutsuda esile muudatusi senises traditsioonilises maakasutuses (nt linnalähedased rohealad hoonestatakse uute äri- ja tööstusobjektidega). Neil põhjustel on õigustatud käsitleda ÜRO säästva arengu tegevuskava eesmärke ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tulemuslikku rakendamist prioriteetsena ning seista selle eest, et lisaks kasule, mida rahvusvaheline kaubandus toob töökohtade loomise, ettevõtluse arendamise ja majandusliku ning sotsiaalse heaolu edendamisel partnerriikides, väldiks või piiraks EL i ühine kaubanduspoliitika ka elurikkuse ja mulla kahjustumist või hävimist partnerriikides. Samuti ei tohi EL-is toimuda elurikkuse ja mulla kaitsmine elurikkuse vähenemise ja mulla degradeerumise arvelt teistes riikides. Maailma elurikkuse vähenemise ja ökosüsteemide kahjustumise väljakutse ületamiseks on ÜRO nimetanud alanud kümnendi ökosüsteemide taastamise kümnendiks. 5.5.3 Eesti toetab kahepoolsetes Euroopa Liidu vabakaubanduslepingutes Pariisi kokkuleppe muutmist nende lepingute oluliseks osaks, tuginedes seejuures õiguslikke, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte käsitlevatele mõjuhinnangutele ja arvestades iga kaubanduspartneri enda võimekust eesmärke täita. Selgitus: Eesti on koos teiste EL-i liikmesriikidega toetanud Euroopa rohelises kokkuleppes võetud eesmärki muuta EL-i majandus kestlikuks, saades seejuures 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Ka Eesti valitsus on selle siseriiklikuks eesmärgiks võtnud. EL ja Eesti on üle vaatamas oma tegevusi ja poliitikainstrumente, mis tagaksid eesmärgi saavutamise kulutõhusal viisil. Kliimapoliitika elluviimisel lähtuvad Eesti ja EL Pariisi kokkuleppe eesmärkidest. Samas on selge, et kliimaga seotud väljakutsetele tuleb vastata globaalselt – ehk on äärmiselt oluline, et ka teised maailma piirkonnad liiguksid kliimaneutraalsuse suunas, et püsida Pariisi kokkuleppe täitmise kursil. Roheleppe eesmärke tervikuna tuleb kinnistada rahvusvahelisel tasandil ning EL peab selle nimel tegutsema aktiivselt ja rakendama kõiki rahvusvahelisi kaubandusreegleid arvestavaid meetmeid. Pariisi kokkulepe vabakaubanduslepingute „oluliseks osaks“ muutmine peab aitama edendada EL-i kliimaeesmärke oma kaubanduspartnerite seas. 20 5.5.4 Eesti hinnangul tuleb globaalseid kaubandusreegleid uuendada, et senisest tõhusamalt reguleerida legaalset ja illegaalset elusloodusega kauplemist, panustades seekaudu zoonootiliste haiguste, taimekahjustajate ja invasiivsete võõrliikide leviku vähendamisse. Selgitus: Elusloodusega kauplemine on üks osa väliskaubanduspoliitikast. Kaubanduspoliitika läbivaatuse teatis rõhutab vajadust globaalsete kaubandusreeglite uuendamise järele. Reeglite uuendamise käigus peab tähelepanu pöörama mh elusloodusega kauplemisele, et vähendada illegaalset kauplemist ja hoida ära võimalikud elusloodusega kauplemisega seotud haiguspuhangud. Elusloodusega kauplemine suurendab lisaks taimekahjustajate ja zoonooside leviku riskile ka võõrliikide loodusesse sattumise riski, millel on majandusele suur negatiivne mõju. Võõrliikide põhjustatav majanduskahju on kiirelt kasvav23. Samas on võimalik neid riske sobivate meetmetega leevendada. Näiteks on Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon asunud hindama metsloomade tarbimisest ja metsloomadega kauplemisest tulenevaid riske eesmärgiga arendada metsloomadelt inimesele haiguste ülekandumise riskide maandamise strateegiad. Elusloodusega kauplemise otsuseid langetatakse eri formaatides, mistõttu on oluline seda arvestada globaalsete kaubandusreeglite uuendamisel tervikuna. ÜRO alla kuuluva Bonni konventsiooniga24, kus käsitletakse metsloomade rändliikide kaitset, võetakse liike range kaitse alla, seades piirang liikide kasutusele ja kauplemisele. EL esindab nendes otsustes liikmesriikide huve ühtselt. Lisaks reguleerib elusloodusega kauplemist EL-i võõrliigimäärus25, mille puhul on võimaliku kaubanduspiirangu seadmisel oma roll nii EL-il kui ka WTO-l, kuhu otsuste teavitus vahendatakse. Ohustatud liikide alla kuuluvat elusloodusega kauplemist reguleerib peaasjalikult ÜRO alla kuuluv CITES ehk Washingtoni konventsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta26. Rahvusvahelisel tasandil on elusloodusega kauplemine aktuaalseks teemaks muutunud. Näiteks CITES-es luuakse praegu eraldi Alalise Komitee töögruppi, mis hakkab tegelema CITES-e rolliga, et tulevikus vähendada zoonootiliste haiguste leviku riski. 5.6 Euroopa Liidu vabakaubanduslepingute rakendamine ja Euroopa Liidu õigusloomealane mõjujõud 5.6.1 Eesti toetab Euroopa Liidu olemasolevate vabakaubanduslepingute tõhusamat jõustamist ja rakendamist, sh teavitustöö tegemine ja lepingute kestliku arengu peatükkide rakendamise jälgimine. Eesti toetab võrdsete võimaluste ja Euroopa Liidu liikmesriikide ühtse kohtlemise tagamist kolmandate riikide turgudele sisenemisel. Selgitus: Tõhusam jõustamine hõlmab kaubanduslepete tingimustest ettevõtete ja sidusrühmade teavitamist, lepetes sisalduvate paindlikkusmeetmete ära kasutamist rohe- ja digipöörde toetamiseks, lepete nõuetekohase rakendamise jälgimist, kaubandusvaidluste menetlemist ja EL-i liikmesriikide võrdsetel tingimustel lepingupartneri turule pääsemise tagamist. Tõhusam jõustamine aitab EL-i ettevõtetel saada täit kasu sõlmitud kaubanduslepetest ning eemaldada takistused, mis pärsivad lepingute potentsiaali saavutada EL-i jaoks olulisi eesmärke (sh kestlik areng). Ka olemasolevad lepped, mis viitavad kestliku arengu põhimõtete rakendamisele, võimaldavad selle kaudu viidata kõigile 17 ÜRO kestliku arengu eesmärgile, 23 Vt nt https://ieep.eu/uploads/articles/attachments/ed5d180c-29e5-4d32-a6bc- 12a6e63ed269/ias_assessments.pdf?v=63664509723 ja https://www.nature.com/articles/s41586-021-03405-6. 24 Convention on the Conservation of Migratory Species of Wild Animals e CMS. Vt https://www.cms.int. 25 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1143/2014, 22. oktoober 2014, looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta. Vt https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014R1143. 26 Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora e CITES. Vt https://cites.org/eng. 21 neist tulenevatele sihtidele ning nende juurde käivate mõõdikutega. Samas pole need 17 eesmärki kohustuslikud – tavaliselt võtavad lepingu pooled kohustuse neil teemadel dialoogi pidada. Niisiis tuleb selgitada, millised lepete paindlikkusmeetmed toetaksid kolmandatel riikidel roheleppe eesmärkide täitmist. Suurendamaks Eesti toiduettevõtjate ekspordivõimet kolmandatesse riikidesse, tuleb EL-i kaubanduslepete sõlmimisel võtta senisest konkreetsem ja harmoneeritum lähenemine põllumajandusküsimustes (eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarnõuete peatüki sõnastamisel), et tagada kolmanda riigi turu avanemine kogu EL-ile ühel ajal ning välistada liikmesriikide ebavõrdne kohtlemine. Kaubanduslepetega saab parandada kolmandate riikide suhtumist EL-i kui ühtsesse üksusesse, et EL-i eksportijad pääseksid kolmanda riigi turule samadel alustel. Ühtsed protseduurireeglid on tavaliselt kaubanduslepetes olemas, kuid nende tõlgendamine annab ruumi liikmesriikide erikohtlemiseks. 5.6.2 Eesti toetab Euroopa Liidu aktiivset juhtrolli rahvusvaheliste standardite kujundamisel ja Euroopa Liidu strateegilisemat lähenemisviisi rahvusvahelisele õigusloomealasele koostööle. Eesti hinnangul tuleb rahvusvahelisi keskkonna- ja kestliku majanduskasvu, digi-, töö- ja inimõigustega seotud standardeid arendada ja ühtlustada ning eelkõige kaubandusõiguses juurutada. Selgitus: EL-i suutlikkus mõjutada ülemaailmse tähtsusega standardite ja eeskirjade väljatöötamist on EL-i ettevõtete jaoks oluline konkurentsieelis ja teenib EL-i rohe- ja digipöörde eesmärke. Standardid võtavad vastu riiklikud, regionaalsed ja rahvusvahelised standardiorganisatsioonid. Eesti osaleb standardiloome protsessis valdavalt vastava eraõigusliku juriidilise isiku (Eestis Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus e ESAK) kaudu, kes koordineerib turuosaliste (nt ettevõtjad, ministeeriumid ja haridus-teadusasutused) tööd Euroopa ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide töös. Rahvusvahelised standardid ja eeskirjad võimaldavad ennetada või maandada ühepoolsete autonoomsete meetmete kehtestamisega kaasnevaid kaubanduspingeid. EL peab olema aktiivselt kaasatud rahvusvaheliste standardite väljatöötamisse ja tugevdama sellealast koostööd samameelsete partneritega. Standardite ja tehniliste normidega seotud probleemid on Eesti eksportivate ettevõtete jaoks ühed suuremad tõkked uutele turgudele sisenemisel, seetõttu on selles vallas koostöö edendamine Eesti jaoks oluline. Kestlikkuse standardite koostöö initsiatiive on maailmas palju, sh kohaldatakse tarneahelates kestliku tootmise sertifikaate ja siingi peaks EL olema suunanäitaja. Näiteks DEAL toetab mh keskkonnaandmete kõrgemat standardit, mis tähendab andmete kvaliteetsuse, koostalitlusvõime ja kättesaadavuse tõstmist. DEAL-i koostööprojektide abiga saab levitada EL-i andmestandardeid kolmandates riikides. Keskkonna- ja kestlikkuse standardid tuleb integreerida rahvusvahelisse kaubandusõigusesse sidusalt nii EL-i vabakaubanduslepingute kui ka rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide kaudu. Keskkonna- ja kestlikkuse standardite rahvusvaheline õigusloome koostöö nõuab EL-ilt strateegilisemat ja teaduspõhisemat lähenemist, et uued standardid ei läheks vastuollu rohepöörde ja „Talust taldrikuni“ strateegia eesmärkidega. Strateegilisema lähenemisviisi raames tuleb teha senisest rohkem koostööd samameelsete riikidega, et tegeleda riikidega, kes EL-i väärtuseid ei jaga. EL peab senisest rohkem panustama ka standardiorganisatsioonide teadustöösse. EL-i õigusloomealase mõju tugevdamine on peale Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni oluline ka teistes standardiorganisatsioonides, mh Codex Alimentariuse, Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni ja Rahvusvahelise Taimekaitse Konventsiooni raames. Globaalse kaubanduse õigusruumi kvaliteedi tagab järjepidev teaduskoostöö standardiorganisatsioonides. EL peaks leidma võimalused panustada aktiivsemalt rahvusvaheliste teadusasutuste ja -ühenduste koostöösse, sest ühistööna sünnivad järeldused, mis on aluseks rahvusvahelistele standarditele kaubandusõiguses. EL peab nende 22 organisatsioonide kaudu teadustöösse senisest rohkem panustama, et oma väärtuseid ja teaduspõhist süsteemi kaitsta ja tutvustada. WTO õigusruumis, eriti sanitaar- fütosanitaarmeetmete ja tehniliste kaubandustõkete lepingute rakendamisel, peab EL tegema senisest tugevamat koostööd kõikide kaubanduspartneritega, et täita rohepöörde sihte sidusalt ja globaalselt. Rahvusvaheliste kaubandusreeglite kokkuleppimise peamine foorum WTO on olnud võimetu oma senist reeglistikku kaasaegsetele väljakutsetele ajakohastama ning rahvusvaheliste kaubandussuhete kese on aina enam nihkunud Aasia ja Vaikse ookeani piirkonda. See nõrgendab EL-i ja Ameerika Ühendriikide geopoliitilist mõjukust nii seal kui mujal maailmas. Seepärast on oluline kahepoolsetes kaubanduslepingutes sisalduvad kestliku arengu sätted ja neis sisalduva ÜRO 17 kestliku arengu eesmärgi senisest ühtsem jõustamine. EL-i suhteline osatähtsus globaalsete eeskirjade ja standardite väljatöötamisel on tehnoloogia kiire arengu tõttu kahanemas. Sellele loodab EL vastu seista mh digisuveräänsuse arendamisega, mille kohta allkirjastas ka Eesti peaminister kolme kolleegiga vastava Komisjonile esitatud ühiskirja. Digisuveräänsus seisneb eelkõige meie tugevuste ära kasutamises ja strateegiliste nõrkuste vähendamises, mitte protektsionistlikus lähenemises. Digi- ja tehnoloogiavaldkonnas saab EL olla suunanäitaja digistandardite ja regulatiivsete lähenemisviiside propageerimisel, näiteks andmekaitse valdkonnas, kus EL-i isikuandmete kaitse üldmäärus on juba täna kolmandatele riikidele eeskujuks, aga ka inimkeskse AI arendamisel või näiteks elektrooniliste usaldusteenuste edendamisel. 5.6.3 Eesti toetab Euroopa Liidu kaubandusabi andmist, et aidata arengumaadel rakendada kaubanduslepinguid, mis omakorda toetaks erinevate standardite ja reeglite järgimist, eelkõige seoses kestliku arenguga. Euroopa Liit peab võtma arvesse nii arenguriikide tahet ja võimekust kui ka nende riikide samme standardite ja reeglite järgimise poole. Selgitus: Kaubandusabiga toetatakse arenguriikide ja vähimarenenud riikide majanduse arenemist ja infrastruktuuri ehitamist. Kaubandusabi andmisega saab EL suunata partneriike järgima EL-i väärtuste kohaseid õiguslikke ja sotsiaalseid tavasid ning täitma EL-i impordinõudeid. EL peaks arenguriike jätkuvalt aitama, lähtudes nende võimekusest viia ellu vastavaid tootmistavade ja -viiside muudatusi, et korvata muudatustega kaasnevaid kulusid. Seda ka juhul, kui need sammud ulatuvad rahvusvaheliste standardite järgimisest kaugemale. Selleks, et abiandmise mehhanism toimiks tõhusalt, peaks EL-i abi olema senisest suunatum, võttes arvesse arenguriigi tahet ja pühendumust liikuda EL-iga sama suuna poole standardite ja reeglite järgimisel. 5.6.4 Eesti leiab, et Euroopa Liit peab arendama uusi ja täiendama olemasolevaid veebipõhiseid teabeallikaid, mis aitavad ettevõtjatel tutvuda kaupade, teenuste ja investeeringute eksporti ja importi puutuvate tingimustega. Euroopa Liit peab jätkama tööd sooduspäritolureeglite ühtlustamiseks Euroopa Liidu vabakaubanduslepingutes. Selgitus: Suur osa kaubanduspoliitika teatisest rõhutab ettevõtete, eriti VKE-de rolli EL-i majanduse käekäigus. Seetõttu on just neile eriti oluline, et täieneksid olemasolevad portaalid nagu Access2Markets ja Rules of Origin Self-Assessment Tool ning loodaks portaal Access to Procurement. Eesti ja EL-i ettevõtjad ja muud sidusrühmad peavad paremini kursis olema EL-i kaubanduslepingute pakutavate võimalustega. Sooduspäritolureeglite27 ühtlustamine on oluline samm VKE-dele ühtsema ja selgema võimaluste pildi loomisel. 27 Sooduspäritolureeglid on reeglid, mille alusel määratakse kindlaks kauba päritolu, mis võimaldaks kohaldada tollele kaubale teatud soodustusi (nt madalamad tollimäärad, tollivabastus). 23 6 Kooskõlastamine Välisministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastasid seisukohad Justiitsministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga. Teatise kohta tagasiside küsimiseks pöördus Välisministeerium järgmiste erialaliitude poole: Kaubandus-Tööstuskoda, ICC Estonia, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, ITL, Defence Estonia, Kalaliit, Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Kindlustusseltside Liit, Loov Eesti, Eesti Leivaliit, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Eesti Mööblitootjate Liit, Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing, Eesti Pangaliit, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Rahvusvaheliste Autovedude Assotsiatsioon, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Eesti Sadamate Liit, Teenusmajanduse Koda, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Turbaliit, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Meretööstuse Liit ning Eesti Õliühing, Eesti Ametiühingute Keskliit. Tagasiside palvele vastasid Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Rõiva-Tekstiililiit, kelle arvamused haakuvad nii teatises esitatud rõhuasetuste kui ka Eesti seisukohtadega. Nende erialaliitude tagasiside kajastub seletuskirja kaasamislisas. 24
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel