dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. aprill 2021
Viit
2-7/21-0007/2589
Registreeritud
22. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/21-0007
Vastutaja
Anastassia Batulin (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
12. mai 2021

Failid

  • 📎kaaskiri_VKEMS.asice490 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/21-0507 - vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.05.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/863ff2f7-bc60-4842-850d-f5d9d9712fdf Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/863ff2f7-bc60-4842-850d-f5d9d9712fdf?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main 3686810 1186180 KAVAND 0 0 KAVAND -864235 -144145 0 0 Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Määrus xx. 0 3 . 2021 nr ….. Põllumajandus es - ja k utselisel kalapüügil sisevetes kasutatava e riotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmi n e Määrus kehtestatakse vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 3 2 lõigete 3 ja 4 , § 3 3 lõike 6 ning § 3 4 lõi ke 5 alusel . 1. peatükk Üldsät t e d § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse p õllumajandus es ja k utselisel kalapüügil sisevetes kasutatava e riotstarbelise diislikütuse ostuõiguse (edaspidi ostuõigus ) andmise tingimused ning ostuõiguse taotlemise ja taotluse menetlemise kord. 2. peatükk Põllumajandus es ostuõiguse saamine § 2 . Euroopa Liidu ü hise põllumajanduspoliitika koha ste pindalaga seotud maaelu arengu toetuste loetelu ( 1 ) Vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 3 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antavate pindalaga seotud toetustena käsitatakse järgmisi toetusi : 1) ühtne pindalatoetus; 2) kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus; 3) noore põllumajandustootja toetus; 4 ) tootmiskohustusega seotud toetus; 5) väikepõllumajandustootja toetus 6) keskkonnasõbraliku majandamise toetus; 7) keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus; 8) keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus; 9 ) piirkondlik mullakaitse toetus; 10) piirkondlik veekaitse toetus; 11 ) kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus; 12 ) poolloodusliku koosluse hooldamise toetus; 13 ) mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus; 14 ) Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus. § 3. Põllumajandusloomade ja mesilasperede arvu ning põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ( 1 ) Vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 3 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud isikule loetakse ostuõigus antuks , kui isik peab põllumajandusloomade registri andmetel ühele loomühikule vastaval arvul põllumajandusloomi või vähemalt kümmet mesilaspere . ( 2 ) Lõike s 1 nimetatud põllumajandusloomad ja l oomühikute arvestamise koefitsiendid loomarühmade kaupa on järgmised: üle 24 kuu vanune veis, sealhulgas ammlehm – üks loomühik ; 6 – 24 kuu vanune veis – 0,6 loomühikut ; kuni kuue kuu vanune veis – 0,2 loomühikut ; üle kuue kuu vanune lammas või kits – 0,15 loomühikut ; kuni kuue kuu vanune lamba- või kitsetall – 0,05 loomühikut ; h obune – üks loomühik ; alla ühe aasta vanune hobuslane – 0,35 loomühikut ; muu hobuslane – 0,8 loomühikut ; üle 20- kilogrammise eluskaaluga siga – 0,34 loomühikut ; alla 20-kilogrammise eluskaaluga põrsas – 0,027 loomühikut ; m unakana – 0,014 loomühikut ; broiler – 0,007 loomühikut ; väikelooma po eg , kodulinnu tibu, vutt, kääbuskana – 0,004 loomühikut ; jaanalind, emu, nandu 0,35 loomühikut ; muu kodulind (part, faasan, hani, kalkun) ja väikeloom (küülik, mink, tuhkur, naarits, nutria, tšintšilja – 0,03 loomühikut ; § 4 . Nõuded ostuõiguse andmiseks põllumajandustootjale , kui ostuõigus antakse isiku taotluse alusel (1) Vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 3 3 lõike s 1 nimetatud isikul on õigus ostuõigusele, kui ta vastab lisaks seaduses sätestatud nõu e tele kõikidele järg mistele nõuetele: 1) taotleja tegeleb põhi- või kõrvaltegevusalana j ustiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” kohaselt üheaastaste põllukultuuride kasvatus ega (EMTAK-i jao A alajagu 011), mitmeaa staste taimede kasvatus ega (EMTAK-i jao A alajagu 012), taimede paljundami sega (EMTAK-i jao A alajagu 013) või segapõllumajandus ega (EMTAK-i jao A alajagu 015); 2) taotleja kasutuses on puuvilja - ja marjakasvatuseks vähemalt 0,3 hektarit põllumajandusmaad või muuks taimekasvatuseks vähemalt üks hektar põllumajandusmaad ; 3) taotleja kasutuses on vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 1 1 lõike 1 punkti 1 kohane põllumajandustehnika. § 5 . N õuded ostuõiguse andmiseks põllumajanduslik u teenustöö osutaja le , kui ostuõigus antakse isiku t aotluse alusel Vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 3 4 lõike s 1 nimetatud isikul on õigus ostuõigusele, kui ta vastab lisaks seaduses sätestatud nõu e tele kõikidele järgmistele nõuetele: 1) taotleja tegeleb põhi- või kõrvaltegevusala na j ustiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” kohaselt põllumajandus t abistava või saagikoristusjärgse tegevusega (EMTAK-i jao A alajagu 016) ; 2) taotleja kasutuses on vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 1 1 lõike 1 punkti 1 kohane traktor, liikurmasin või kuivati . § 6 . Nõuded põllumajandustootja taotlusele (1) Paragrahvis 4 nimetatud põllumajandustootja esitab taotluses lõigetes 2 – 7 sätestatud andmed . (2) Taotlusele märgitakse taotleja nimi, registrikood, taotleja esindaja nimi , isikukood ja kontaktandmed. (3) Taotlusega esitatakse järgmine t eave kasutatava põllumajandusmaa kohta, kui kasutatav maa ei ole taotleja omandis : 1) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumajandusmaa puhul esitatakse põllumassiivi tunnus ja kasutusõiguse alus; 2) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmata põllumajandusmaa puhul esitatakse katastritunnus maakatastris ja kasutusõiguse alus. (4) T raktori ja liikurmasina liiklusregistris registreerimisnumber ja kasutusõiguse alus esitatakse juhul , kui diiselmootoriga traktor ja liikurmasin ei ole taotleja omandis või taotleja kasutusõigus ei nähtu liiklusregistrist . (5) Põllumajandustoodete kuivatamiseks kasutatava k uivati kohta esita takse järgmised andmed: diislikütust tarbiva statsionaarse kuivati asukoh t või mobiilse kuivati mudeli numb er , kuivati mahutavus ja kasutusõiguse alus . ( 6 ) Kui taotleja kasutab üksnes muud vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 1 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud diiselmootoriga põllumajandustehnikat peale traktori , liikurmasina või kuivati , esitab taotleja selle kohta andmed , sealhulgas kasutusõiguse aluse , ning põhjendab diislikütuse kasutamise vajadust. ( 7 ) Kui taotlejal puudub § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusalal viimase majandusaasta aruande andmetel müügitulu, tuleb taotlejal esitada teave , mis tõenda b nõutaval t egevusalal tegutsemist või tegevusega alustamist ( 8 ) Koos taotlusega esitab põllumajandustootja lõike 3 -6 nimetatud juhul põllumajandusmaa ja põllumajandustehnika kasutamisõigust tõendava dokumendi ärakirja. § 7 . Nõuded põllumajanduslik u teenustöö osutaja t aotlusele (1) Paragrahvis 5 nimetatud isik esitab taotluses lõigetes 2 – 5 sätestatud andmed. (2) Kui taotleja kasutab diiselmootoriga traktorit või liikurmasinat, mis ei ole taotleja omandis või taotleja kasutusõigus ei nähtu liiklusregistrist , esitab taotleja traktori või liikurmasina registreerimisnumbri ja kasutusõiguse aluse. (3) Kui taotleja osutab kuivatus t eenust põllumajandustoodete kuivatamiseks kuivatis , esita b taotleja andmed diislikütust tarbiva statsionaarse kuivati asukoha kohta või mobiilse kuivati mudeli numbri, kuivati mahutavus e ja kasutusõiguse kohta . (4 ) K ui taotlejal puudub § 4 lõike 1 punkti s 1 nimetatud tegevusalal majandusaasta aruande andmetel müügitulu, tuleb esitada teave, mis tõenda b nõutud tegevusalal tegutsemist või tegevusega alustamist . ( 5 ) Koos taotlusega esitab põllumajandusliku teenustöö osutaja lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul põllumajandustehnika kasutamisõigust tõendava dokumendi ärakirja. 3. peatükk Ostuõiguse taotlemine § 8 . Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg (1) Ostuõiguse saamiseks vedelkütuse erimärgistamise seaduse § -s 3 2 ja selle määruse § s 2 nimetatud juhul taotlust esitada ei ole vaja. ( 2 ) Ostuõiguse saamiseks vede lkütuse erimärgistamise seaduse s § -des 3 3 ja 3 4 sätestatud j uhul esitab taotleja taotluse PRIA -le elek t rooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu koos §- des 6-8 nimetatud andmetega. 4. peatükk Ostuõiguse andmise menetlemine § 9 . Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine (1) PRIA kontrollib taotl eja ostuõiguse saamise nõuetele vastavust vedelkütuse erimärgistamise seaduses, Euroopa Liidu õigusaktides ja selles määruses sätestatud nõuetele . (2) PRIA-l on õigus nõuda taotlejalt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Vajaduse korral näitab taotleja dokumendid, masinad ja kasutatava maa ette kohapealse kontrolli käigus. § 1 0 . T aotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine ( 1 ) Taotleja vastab nõuetele, kui taotleja ja taotlus vastavad vedelkütuse erimärgistamise seaduses, Euroopa Liidu õigusaktides ja selles määruses sätestatud nõuetele. ( 2 ) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja ja taotlus e i vasta ostuõiguse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 3 3 lõike 4 a lusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse. ( 3 ) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 20 kalendri päeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast. § 1 1 . Dokumentide säilitamine PRIA säilitab m ä äruse alusel esitatud dokumente kümme aastat arvates ostuõiguse andmisest, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti. Kavand 15.04.2021 Vabariigi Valitsuse 06.02.2015.a määruse nr 14 „Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 98 lõike 2 ja § 100 lõike 2 alusel. 1) paragrahvi 1 lõike 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Registri pidamise eesmärk on koguda, töödelda ja säilitada andmeid ühise põllumajanduspoliitika abinõude, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude, kalandusturu korraldamise abinõude rakendamiseks, vedelkütuse erimärgistamise seaduses sätestatud eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse kasutamiseks ning järelevalve teostamiseks.“ 2) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Registriandmetel on õiguslik tähendus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduses, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses, kalandusturu korraldamise seaduses ning vedelkütuse erimärgistamise seaduses sätestatud ulatuses. “ 3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) ostuõiguse taotleja ja saaja nimi, registrikood, andmed füüsilise isiku surma ja juriidilise isiku likvideerimise kohta; 2) ostuõiguse taotleja ja saaja kontaktandmed ning asu- ja tegevuskoha andmed; 3) ostuõiguse taotluse esitanud isiku nimi ja kontaktandmed ning esindusõiguse alus; 4) eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks volitatud isiku nimi ja isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning volituse kestus; 5) taotluses esitatud andmed; 6) taotluse saabumise kuupäev; 6) andmed ostuõiguse andmise või taotluse rahuldamata jätmise kohta, taotluse rahuldamata jätmise korral selle põhjendus; 7) andmed ostuõiguse kehtetuks tunnistamise kohta; 8) andmed vedelkütuse erimärgistamise seaduses sätestatud järelevalve kohta; 9) andmed aktsiisisoodustuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kohta; 10) ostuõigusega seotud muud andmed. 11) andmed ostuõiguse kehtivuse kohta. “ 4) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 5 ja sõnastatakse järgmiselt: Eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmete esitaja on ostuõiguse taotleja, ostuõigust omav isik või Maksu- ja Tolliamet. 5) Paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 6 ja sõnastatakse järgmiselt „Maksu- ja Tolliameti andmed vedelkütuse erimärgistamise seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.“ Kavand 15.04.2021 Vabariigi Valitsuse 07.03.2019. a määruse nr 21 „ Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 07.03.2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) lisa 2 punktis 2.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2.1. äriühingu ärinimi või füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi, riik, sidevahendid ning ostja esindaja nimi ja isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg; 2) lisa 2 punkt 2.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2.2. registrikood;“ 3919855 87630 EELNÕU 19. 04 .2021 0 0 EELNÕU 19. 04 .2021 Vedelkütuse erimärgistamise seadus e ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seadus § 1. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmine Vedelkütuse erimärgistamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 1 1 pealkirja täiendatakse pärast sõna „kasutamine“ sõnadega „ja ostmine “; 2) paragrahvi 1 1 lõi k e 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) põllumajandustoodete tootmise eesmärgil põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis põllumajandustoodete kuivatamiseks;“ ; 3) paragrahvi 1 1 lõikes 4 asendatakse sõna „ sisevetes “ sõnadega „siseveekogudes, sealhulgas nendes siseveekogudes, mida läbib riigipiir (edaspidi koos sisevetes )“; 4 ) paragrahvi 1 1 täiendatakse lõi kega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatud komisjoni määrus ei ole kohaldatav, eelkõige käesoleva seaduse § 1 3 lõikes 3 või 3 1 nimetatud asjaolude esinemise korral , võib eriotstarbelise diislikütuse kasutamist võimaldada vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), või komisjoni määruse (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54), tähenduses. “; 5 ) paragrahvi 1 1 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ (6) Põllumajanduses ja kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel võib e riotstarbelist diislikütust osta ja kasutada üksnes isik, kellel on käesoleva seaduse alusel antud eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus (edaspidi ka ostuõigus ). Ostuõiguse omamise kohustus ei laiene isikutele, kes ostavad eriotstarbelist diislikütust alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud alustel ja tingimustel. “; 6 ) paragrahvi 1 1 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „ (7) Põllumajandustoodete tootmine käesoleva seaduse tähenduses on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 9 sätestatud tegevus. “; 7 ) paragrahvi 1 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (1) Eriotstarbelise diislikütuse müügil, milleks käesoleva seaduse tähenduses peetakse nii tasu eest kui ka tasuta võõrandamist, on müüja kohustatud tuvastama ostja ja ostja esindaja isikusamasuse isikut tõendava dokumendi alusel või muul usaldusväärsel viisil, sealhulgas e identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendeid kasutades . ( 2 ) Eriotstarbelise diislikütuse müüja on kohustatud enne müüki veenduma, kas ostjal on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel ostuõigus ning esindajal esindusõigus eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks . Olukorras, kus esindajal on rohkem kui ühe isiku esindusõigus, peab müüja tegema kindlaks, keda esindades ost tehakse. ( 3 ) Eriotstarbelise diislikütuse müüja märgib üles järgmised andmed ning edastab need koos teiste vedelkütuse seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud andmetega Maksu- ja Tolliametile: 1) ostja nimi ja registrikood; 2 ) ostja esindaja nim i ja isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ; 3 ) ostja eriotstarbelise diislikütuse kasutusotstar ve . (4) Müüja keeldub eriotstarbelise diislikütuse müügist , kui : 1) isik ei võimalda isikusamasuse tuvastamist; 2) ostjal puudub ostuõigus; 3) isikul puudub tehingu tegemiseks esindusõigus; 4) isiku tegevus on lubatud kasutusotstarbega ilmselges vastuolus, eelkõige kütuse tankimine käesoleva seaduse § 1 1 lõi k e 1 punktis 1 nimetamata mootor sõidukisse. (5) Kui PRIA on tunnistan ud ostuõiguse kehtetuks või kui ostuõigust omaval isikul ei ole enam võimalik eriotstarbelist diislikütust ise kasutada, võib m aksuhaldur lubada isiku taotluse alusel eriotstarbelise diislikütus e võõrandada teisele eriotstarbelise diislikütuse ostuõigust omavale isikule. (6) Eriotstarbelise diislikütuse müüja seaduslik esindaja on kohustatud korraldama käesolevas paragrahvis sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmise . “; 8 ) paragrahvi 1 3 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Riigiabi saaja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses või komisjoni määruse (EL) nr 1388/2014 artikli 3 lõike 5 tähenduses, kui selline nõue tule ne b asjakohasest Euroopa Liidu õigusakti st . “; 9 ) paragrahvi 1 3 lõi ge 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui pärast riigiabi andmist selgub, et põllumajanduses või kutselisel kalapüügil sisevetes kasutatava eriotstarbelise diislikütuse kasutaja ei vastanud eriotstarbelise diislikütuse ostmise ajal käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 3 1 sätestatud nõudele, nõuab PRIA riigiabi abi saajalt tagasi. Muul juhul nõuab ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasi Maksu- ja Tolliamet.“; 10 ) seadust täiendatakse §-dega 3 1 – 3 7 järgmises sõnastuses: „ § 3 1 . Põllumajanduses ja kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügi loa alusel kasutatava e riotsta r belise diislikütuse ostuõigus (1) Põllumajandus es ja kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel eriotstarbelis e diislikütus e ostmiseks ja kasutamiseks antakse ostuõigus käesoleva seaduse § des 3 2 ja 3 3 sätestatud alustel ja korras järgmistele majandustegevusega tegelevatele isikutele : 1) p õllumajandus toodete tootmisega tegelev füüsil i sest isikust ettevõtja või juriidiline isik ; 2) põllumajanduslikke teenustöid osutav füüsili sest isikust ettevõtja või juriidiline isik ; 3 ) kaluri kalapüügi luba omav füüsili sest isikust ettevõtja või juriidiline isik . (2) Juriidilise isiku, sealhulgas avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevus eriotstarbelise diislikütuse kasutamisel põllumajanduses ja kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel loetakse majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmär k ei ole tulu saamine. (3) Eriotstarbelise diislikütuse ostuõigust omav isik peab viivitamata teavitama PRIA-t oma tegevuses toimunud muuda tusest või muust ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada isikule antud ostuõiguse kehtivust. § 3 2 . P õllumajandus es ja kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel kasutatava e riotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine i siku taotluseta ( 1 ) Isiku taotluseta loetakse ostuõigus antuks järgmistele isiku te le : 1) juriidili ne isik või füüsilisest isikust ettevõtja , kellele on määratud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ühtne pindalatoetus või ühise põllumajanduspoliitika kohane pindala ga , välja arvatud metsamaaga , seotud maaelu arengu toetus (edaspidi koos pindalatoetus ) ; 2) juriidili ne isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle puhul on PRIA tema pindalatoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks teinud, et isiku kasutuses on pindalatoetuse saamiseks nõutaval määral põllumajandusmaad ; 3 ) juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja , kes peab põllumajandusloomade registri andmetel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud arvul põllumajandusloomi või mesilaspere sid ning kellele on antud loomatauditõrje seaduse alusel tegevusluba loomapidamiseks või kes on esitanud majandustegevusteate loomapidamise kohta ; 4 ) juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja , kes omab kaluri k alapüügil uba . ( 2 ) Isiku o stuõigus tekib põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ostuõiguse kande tegemisest. ( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud p õllumajandusloomade ja mesilasperede arvu, sealhulgas põllumajandusloomade loom ühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid , kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 4 ) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antavate pindalaga seotud toetuste loetelu , mille saamisel loetakse isikule ostuõigus antuks. § 3 3 . Põllumajandus es kasutatava e riotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine isiku taotluse alusel (1) P õllumajandus toodete tootmisega tegelev füüsili sest isikust ettevõtja või juriidiline isik , kes ei ole saanud ostuõigust käesoleva seaduse § 3 2 alusel, võib taotleda ostuõigus t , kui ta vasta b kõikidele järgmistele nõu etele : 1) ta tegeleb taimekasvatusega; 2) tema kasutuses on valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud mahus põllumajandusmaad puuvilja - ja marjakasvatuseks või muuks taimekasvatuseks ; 3) tema kasutuses on käesoleva seaduse § 1 1 lõike 1 punkti 1 kohane põllumajandustehnika . (2) Põllumajandusmaa käesoleva seaduse tähenduses on maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse kõlvikulises koosseisus olev haritava maa või loodusliku rohumaa või mõlema nimetatud maa kõlvik või põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumassiiv . (3) Ostuõiguse saamiseks esitatakse taotlus PRIA -le elektrooniliselt PRIA e- teenuse keskkonna kaudu . ( 4 ) PRIA kontrollib ostuõiguse t aotleja vastavust ostuõiguse saamise nõuetele ja lahendab ostuõiguse taotluse valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korras . ( 5 ) O stuõigus hakkab kehtima põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ostuõiguse kande tegemisest ning kehtib üks aasta. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ostuõiguse kande tegemisega loetakse, et otsus on isikule teatavaks tehtud . ( 6 ) O stuõiguse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning täpsemad nõuded põllumajandustootmisega tegeleva isiku , kasutatava põllumajandusmaa ja põllumajandustehnika ning taotluse kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . § 3 4 . Põllumajanduslik u teenustöö osutamisel kasuta ta va e riotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine isiku taotluse alusel (1) P õllumajanduslike teenustööde osutamisega tegelev füüsili sest isikust ettevõtja või juriidiline isik , kes ei ole ostuõigust saanud käesoleva seaduse § 3 2 või 3 3 alusel , võib taotleda ostuõigus t , kui ta vastab mõlemale järgmisele nõudele : 1 ) tema põllumajandust abistav as või saagikoristusjärg ses tegevus es on vaja kasutada diislikütust; 2 ) tema kasutuses on käesoleva seaduse § 1 1 lõike 1 punkti 1 kohane põllumajandustehnika. ( 2 ) Ostuõiguse saamiseks esita takse taotlus PRIA -le elektrooniliselt PRIA e- teenuse keskkonna kaudu . ( 3 ) PRIA kontrollib ostuõiguse taotleja vastavust ostuõiguse saamise nõuetele ja lahendab taotluse valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korras . ( 4 ) O stuõigus hakkab kehtima põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ostuõiguse kande tegemisest ning kehtib üks aasta. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ostuõiguse kande tegemisega loetakse, et otsus on isikule teatavaks tehtud. ( 5 ) Ostuõiguse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning täpsemad nõuded põllumajandus like teenustööde osutamisega tegeleva isiku , kasutatava põllumajandustehnika ja taotluse kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . § 3 5 . Eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmisest keeldumine ja ostuõiguse kehtetuks tunnistamine (1) PRIA keeldub ostuõiguse andmisest , kui: 1) taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 2) taotleja ei vasta ostuõiguse saamise nõuetele ; 3 ) taotleja ei võimalda teha kohapealset kontrolli ; 4) taotlejal on kehtiv karistus erimärgistatud vedelkütuse kasutamise, käitlemise või müügiga seotud nõuete rikkumise eest . ( 2 ) PRIA tunnistab isikule antud ostuõiguse kehtetuks, kui: 1) ostuõigust omav isik teatab ostuõigusest loobumisest; 2) ostuõigust omava isiku tegevus põllumajandustoodete tootmise , p õllumajandusliku teenustöö osutamise tegevusalal on lõppenud või isiku k aluri kalapüügi luba on tunnistatud kehtetuks . ( 3 ) PRIA võib tunnistada isikule antud ostuõiguse kehtetuks, kui: 1 ) ostuõigust omav isik ei võimalda teostada riiklikku järelevalvet eri otstarbelise diislikütuse ostuõiguse nõuete üle ega eriotstarbelise diislikütuse kasutamise üle ; 2 ) ostuõigust omav isik ei esita ostuõiguse saamisele järgneval pindalatoetuse taotluse esitamise tähtajal tao tlust pindalatoetuse saamiseks, kui ta on saanud ostuõiguse käesoleva seaduse § 3 2 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel ; 3 ) ostuõigust omav isik ei täida 60-päevase perioodi jooksul käesoleva seaduse § 3 2 lõike 1 punktis 3 sätestatud loomapidamise kohustust ; 4 ) ostuõigust omaval isikul on kehtiv karistus erimärgistatud vedelkütuse kasutamise, käitlemise või müügiga seotud nõuete rikkumise eest ; 5) ostuõigust omav isik või tema tegevus ei vasta muudele käesolevas seaduses sätestatud tingimustele . ( 4 ) PRIA teeb ostuõiguse kehtetuks tunnistamise otsuse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolude teadasaamisest arvates . Isiku ostuõi g us lõppeb ostuõiguse kehtetuks tunnistamise kande tegemisest põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. (5) Isik, kes jätkab pärast ostuõiguse kehtetuks tunnistamist põllumajandustoodete tootmise , p õllumajandusliku teenustöö osutamise või kutselise kalapüügiga, võib omandatud eriotstarbelise diislikütuse lubatud kasutusotstarbel ära kasutada. § 3 6 . Volituse andmine eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks (1) O stuõigus t omav isik võib ostutehingu teha esindaja kaudu. (2) Eriotstarbelise diislikütuse ostmise v olituse võib anda füüsilisele isikule, kes teeb töötamise registri andmetel ostuõigust omava isiku heaks tööd , või kutselise kalapüügi puhul ka kalapüügiloale kantud kutselisele kalurile . ( 3 ) Ostuõigust omav i sik teatab PRIA -le PRIA e-teenuse keskkonna kaudu oma esindaja nime ja isikukoodi või isikukoodi puudumise korral sünniaja. ( 4 ) Esindusõiguse alusel ostetud eriotstarbelise diislikütuse kasutamist käsit a takse esindatavale antava riigiabina. ( 5 ) Ostuõigust omav isik peab volituse tagasivõtmisest või esindajaga töösuhte lõpetamisest PRIA-t viivitamatult PRIA e-teenuse keskkonna kaudu teavitama. § 3 7 . Andmete kandmine põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ning juurdepääs andmetele (1) O stuõiguse andmise, taotluse rahuldamata jätmise ning ostuõiguse lõpetamise kohta kantakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel peetavasse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse järgmised andmed: 1) ostuõiguse taotleja ja saaja nimi, registri kood , andmed füüsilise isiku surma ja juriidilise isiku likvideerimise kohta ; 2) ostuõiguse taotleja ja saaja kontaktandmed ning asu- ja tegevuskoha andmed ; 3) ostuõiguse saamiseks esitatud taotluse andmed ja taotluse menetlemise käigus saadud andmed; 4 ) andmed ostuõiguse kehtivus e kohta; 5) eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks volitatud isiku nimi ja isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning volituse kestus ; 6) ostuõiguse taotluse esitanud isiku nimi ja kontaktandmed ning esindusõiguse alus . (2) Andmed isikute kohta, kellele loetakse käesoleva seaduse § 3 2 alusel ostuõigus antuks, kannab PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ühe tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 3 2 lõike 1 : 1) punkti 1 puhul pindalatoetuse rahuldamise otsuse tegemise päevast arvates; 2) punkti 2 puhul pindalatoetuse rahuldamata jätmise otsuse tegemise päevast arvates, kui nõuetekohane põllumajandusmaa pindala on kindlaks määratud; 3) punkti 3 puhul põllumajandusloomade registri kande tegemise päevast arvates; 4) punkti 4 puhul kutselise kalapüügi registri kande tegemise päevast arvates . ( 3 ) PRIA kannab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ostuõiguse andmise , sellest keeldumise või ostuõiguse kehtetuks tunnistamise kohta põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse otsuse tegemise päeval . ( 4 ) Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel on ostuõiguse kehtivuse ning ostuõiguse teostamiseks antud volituse kohta õiguslik tähendus. ( 5 ) K ütusemüügi luba omaval e riotstarbelise diislikütuse müüjal on juurdepääs järgmisele t eabe le käesoleva seaduse § -s 3 1 sätestatud isiku kohta: 1) ostuõigus e kehtivus ; 2) erimärgistatud diislikütuse ostmise esindusõigus ; 3) ostja eriotstarbelise diislikütuse kasutusotstar ve . “ ; 11 ) paragrahvi 4 lõige 1 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1 1 ) Riiklikku järelevalvet ostuõiguse nõuete ning käesoleva seaduse § 1 3 lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud nõu e te täimise üle teostab PRIA.“ ; 12 ) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Maksu- ja Tolliamet ning PRIA teevad riikliku järelevalve teostamiseks koostööd ja vahetavad omavahel vajalikku teavet. “; 13 ) paragrahvis 4 1 asendatakse arv „49“ tekstiosaga „4 9 –51“; 14 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Ostuõigus t omav isik peab tegema eriotstarbelise diislikütuse kasutamise kontrollimisel korrakaitseorganiga koostööd ja vajaduse korral t õendama eriotstarbelis e diislikütus e kasuta mist lubatud kasutusotstarbel .“ ; 15 ) paragrahvi 8 1 pealkirjas asendatakse sõna „Rakendussäte“ sõnaga „Rakendussätted“; 16 ) paragrahvi 8 1 täiendatakse lõigetega 9–11 järgmises sõnastuses: „(9) 202 3 . aastal kantakse andmed nende isikute kohta, kellele loetakse käesoleva seaduse § 3 2 alusel ostuõigus antuks, põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse 202 3 . aasta 1. jaanuariks . Taotluse alusel ostuõiguse saanud isikute kohta kantakse andmed põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse alates 202 3 . aasta 1. jaanuarist . (10) 202 3 . aasta 1. jaanuariks loetakse käesoleva seaduse § 3 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätesta tu d juhul juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale ostuõigus antuks, kui isikule määrati 202 2 . aastal pindalatoetus või pindalatoetuse taotluse menetlemise käigus tehti kindlaks, et 202 2 . aastal oli isiku kasutuses pindalatoetuse saamiseks nõutaval määral põllumajandusmaad. Nimetatud ostuõiguse kehtetuks tunnistamisel lähtutakse käesolevas seaduses sätestatust, sealhulgas 202 3 . aastal pindalatoetuse taotluse menetlemise käigus selgunud asjaoludest. (11) Enne 202 3 . aasta 1. jaanuarit soetatud eriotstarbelise diislikütuse jäägi võib lõpuni tarbida ilma ostuõiguseta ning ilma kütuse võõrandamise, deklareerimise ja mõõtmise ning täiendava aktsiisi maksmise kohustuseta tingimusel, et see kasutatakse ära 202 3 . aasta jooksul käesoleva seaduse § 1 1 lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud kasutusotstarbel.“. § 2 . Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 98 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu „kalandusturu korraldamise abinõude rakendamiseks“ tekstiosaga „ e riotstarbelise diislikütuse ostuõiguse kasutamiseks “. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1 5 . novembril . (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 4 jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 5 jõustub 202 3 . aasta 1. jaanuaril . He nn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 202 1 . a _____________________________________________ ______________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … … ..20 2 1 . a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Kavand 19 .04 .2021 Vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte E elnõu eesmärk on vähendada põllumajandus - ja ka landus sektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse (edaspidi eriotstarbeline diislikütus) väärkasutamist ja seeläbi suurendada aktsiisialalaekumist. Muudatused parandavad aktsiisisoodustuse sihipära st kasutami s t ning sellega tagatakse aktsiisisoodustuse kooskõla E uroopa L iidu (edaspidi EL ) kütuseaktsiisi valdkonda reguleeriv a Nõukogu direktiiv iga 2003/96/EÜ ning EL riigiabi valdkonda reguleeriva te komisjoni mä ärus t e ga (EL) nr 651/2014 ja (EL) nr 1388/2014 . Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA ) andmetel oli eriotstarbelise diislikütuse hinnanguline väärkasutamise kahju 2020. aastal 1,63 mln eurot (5,38 mln liitrit) eurot, 2019. aastal 2,18 mln eurot (6,09 mln liitrit) ning 2018. aastal 3,4 mln eurot. E riotstarbelist diislikütust on lubatud kasutada põllumajanduses ja kutselisel kalapüügil. Väärkasutus tuleneb peamiselt kütuse kergest kättesaadavusest ning seisneb selles, et ostetud kütust ei kasutata põllumajanduslikus tegevuses ega kutselisel kalapüügil, vaid autos või muus mittepõllumajanduslikus sõidukis , samuti kütmisel . E namik väärkasutuse riskiga kütusest ostetakse jaemüügis t (tanklates) füüsiliste isikute poolt. Seetõttu on m uudatuste rõhuasetus väärkasutamise ennetamine : eelnõu näeb ette, et eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks ja kasutamiseks on vajalik ostuõigus , mille andmise otsustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) . Seega igale soovijale enam aktsiisisoodustusega kütus t ei müüda . O stuõigus antakse üksnes põllumajandus- ja kalandussektori ettevõtjatel e . E riotstarbelise diislikütuse müüja peab enne müüki ko ntrollima , kas isikul on ostuõigus. Sarnast lähenemist kasutatakse ka Lätis ning Leedus. Eriotstarbelisele diislikütusele kohaldub võrreldes tavaaktsiisiga soodsam aktsiisimäär, mistõttu on kütuse lõpphind kasutajale soodsam. Eriotstarbelist diislikütust ostis põllumajanduslikul otstarbel 2020. aastal üle 21 800 isiku, sealhulgas u 830 juriidilise isiku ja u 14 000 füüsilise isiku puhul võis tõenäoliselt esineda kütuse väärkasutust (edaspidi ka väärkasutuse riskiga isikud ). Tabel 1 . Ülevaade eriotstarbelise diislikütuse soetamistest põllumajanduslikul otstarbel Aasta O stjate arv Ostetud eriotstarbelise diislikütuse kogus Väärkasutuse riskiga isikute arv Väärkasutuse riskiga kütuse kogus Väärkasutuse riskiga aktsiisi - soodustus Põllumajandus - sektori aktsiisi - soodustus 2020 21 800 89,98 mln l 14 830 (sh 830 juriidilist isikut , 14 000 füüsilist isikut ) 5,38 mln l 1,63 mln eur 2 6,4 mln eur 2019 26 502 81 mln l 17 200 (sh 1200 juriidilist isikut , 16 000 füüsilist isikut ) 6,09 mln l 2,18 mln eur 29,5 mln eur 2018 28 858 78,7 mln l 21 356 (sh 1835 juriidilist isikut , 19 521 füüsilist isikut ) 9,45 mln l 3,4 mln eur 28,3 mln eur 2019. aastal oli eriotstarbelise diislikütuse soodustuse kogumaht põllumajandussektorile u 29,5 mln eurot aastas (81 mln liitrit) ja 2020. aastal u 27,1 mln eurot (92,6 mln liitrit). Põllumajandustootjate konkurentsivõime tagamiseks on tegemist olulise kütuseaktsiisisoodustusega, mida kohaldatakse enamikes EL liikmesriikides. Tabel 2 . Diislikütuse aktsiis i määrade ülevaade Aktsiismäär 1000 liitri kohta Ajav ahemikus 01.05.2020 - 30.04.2022 Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär 133 eurot 100 eurot Diislikütuse aktsiisimäär 493 eurot 372 eurot Allikas: Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 69 lg 6-7, § 85 16 Eeldatavasti väheneb põllumajandus liku kasutusotstarbega ostjate arv seniselt 2 2 000 hinnanguliselt 8900 -le. Kalandussektoris oli akts iisisoodustuse maht 2019. a u 190 000 eurot (520 000 l) ja 2020. aastal 150 849 eurot (494 714 l) . Kalanduslikul otstarbel ostis 2020. aastal aktsiisisoodustusega diislikütust 2021 isikut (sh 1481 füüsilist isikut, 365 füüsilisest isikust ettevõtjat , 175 juriidilist isikut). Kalapüügiloa omanikke on u 1500. Lisaks kasutati aktsiisivabastusega diisli kütust u 2,8 mln l iitrit ( 20 isikut). Kehtiv seadus võimaldab enne müüki läbi viia üksnes formaalse kontrolli, mis ei taga aktsiisisoodustuse sihipärast kasutamist. E nne müüki on o stja kohustatud müüjale teatama (suuliselt) kütuse kasutusotstarbe. Seega on t egelikkuses kütust lihtne osta ning see on kättesaadav kõikidele, kes ostuhetkel ütlevad kütuse kasutusotstarbeks põllumajanduse või kalanduse. Muudatuse tulemusena ei ole eriotstarbeline diislikütus enam kättesaadav kõikidele isikutele, vaid üksnes neile, kel on vastav ostuõigus. MTA saab v äärkasutamise riski hinnata tagant järgi ning muu hulgas selle alusel , kas kütuse ostja on seotud põllumajandus- või kalandussektoriga . Arvestades v äärkasut use risk iga isikute suur t arvu, iga-aastast aktsiisialalaekumist ning MTA senist järelevalve kog e must, mis on näidanud, et tagantjärele väärkasutuse tuvastamine ei ole tõhus , on MTA esitanud ettepan e ku väärkasutamist ennetada. Eelnõu ettevalmistaja E elnõu ja seletuskirja põllumajandussektori osas on koostanud Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo nõunik Liisa Kähr ( tel 625 6 551 , [email protected] ) ning sama osakonna keskkonna- ja majandusanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt ( tel 625 6140, [email protected] ). E elnõu ja seletuskirja kalandussektori osas on koostanud Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo juhataja Eduard Koitmaa ( tel 625 6233, [email protected] ) . Eelnõu mõjude hindamise ja kaasamise küsimustes on konsulteeritud Maaeluministeeriumi strateegia - ja finantsosakonna nõunik u Aare Kasemetsaga (625 6132, [email protected] ) . Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik ( tel 625 6 202 , [email protected] ) ja eelnõu toimetas keeleliselt sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava ( tel 625 6523 , [email protected] ). Märkused Eelnõu väljatöötamine o li seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm i 2019 – 2023 tegevusega 6.24 „Vaatame üle erimärgistatud kütuse kasutamisega seotud piirangud“. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuna tegemist on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis (tegevus 6.24) kajastatud ülesandega ja võimalikke lahendusi on arutatud mitmel valitsuskabineti nõupidamisel ning eelnõuga rakendatakse EL õigust . 30.01.2020. a valitsuskabineti nõupidamisel otsustati, et Maaeluministeeriumil koostöös Rahandusministeeriumiga tuleb ette valmistada vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu koos rakendusaktide eelnõudega, mis tagavad erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse üksnes põllumajandus- ja kalandussektori ettevõtjatele Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega , et tagada põllumajanduse ja kalanduse valdkonna eriotstarbelise diislikütuse aktsiisisoodustuse kooskõla EL õigusega, eelkõige komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikliga 44 , komisjoni määruse (EL) nr 1388/2014 artikliga 45 ning nõukogu direktiiviga 2003/96. Eelnõuga tehtavad muudatused ei mõjuta kehtiva seaduse § 8 2 sätestatud ajutist eriotstarbelise diislikütuse kasutamise võimalust kaevandamisluba omavale ettevõtjale . Ajutine aktsiisisoodustus kaevandamisluba omavale ettevõtjale rakendub tulenevalt Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil välja kuulutatud eriolukorras t ajavahemikus 01.07.2020-01.04.2022 . Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõuga muudetakse vedelkütuse erimärgistamise seaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2020, 29 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse redaktsiooni RT I, 19.02.2021, 3 . 2. Seaduse eesmär k Seaduse eelnõu ettevalmistamine on tingitud vajadusest vähendada eriotstarbeli se diislikütus e väärkasutamist ning tagada EL kütuse aktsiisi soodustusi reguleeriva direktiivi 2003/96 ning EL riigiabi valdkonda reguleeriva määruse (EL) nr 651/2014 ja komisjoni määruse (EL) nr 1388/2014 järgmine. Väärkasutamise vähendamiseks piiratakse eriotstarbelise diislikütuse müüki võimalikele väärkasutajatele. Eelnõuga kavandatakse muudatust, mille tulemusena ei ole eriotstarbeline diislikütus enam kättesaadav kõikidele, vaid üksnes neile ettevõtjatele, kellele PRIA on andnud eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse. Ostuõigus antakse põllumajandustoodete tootmisega ning kutselise kalapüügiga tegelevatele isikutele. Eelnõu näeb ette, et k ütusemüüjad saavad isiku ostuõigust kontrollida Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS ) alusel loodud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist x-tee või muu sobiva tehnilise lahenduse kaudu. Sobivaimad isiku tuvastamise ning päringute tegemise tehnilised lahendused leitakse PRIA eestvedamisel registri eelanalüüsi tegija ga vahemikus 1.02.2021 - 30.04.2021 . Võimalike lahenduste osas konsulteeritakse MTÜ-ga Eesti Õliühing. Seega ei saa muudatuste tulemusena eriotstarbelist diislikütust müüa igale soovijale, vaid üksnes neile põllumajandus- ja kalandusettevõtjatele, kellel on ostuõigus. E elnõu ga parandatakse eriotstarbelist diislikütust ostma õigustatud isikute kindlaksmääramist, kuid jätkatakse automaatse aktsiisisoodustuse skeemiga , s.t põllumajandus- ja kalandusettevõtjad saavad e riotstarbelise diislikütuse aktsiisisoodustus kütuse ostmise hetkel. Eelnõu ga püü takse tagada, et põllumajandus- ja kalandussektor is tegutsevad ettevõtjad saaksid ostuõiguse minimaalse halduskoormusega. Seetõttu näeb ette, et: enamikele ettevõtjatest antakse ostuõigust automaatselt riiklike registriandmet e alusel ( 98% põllumajandustootjatest, 100% kutselistest kaluritest) . Se lleks kasutab PRIA erinevaid riiklike registrite andmeid, et teha kindlaks, kas tegemist on põllumajandustootjaga (eelkõige hinnatakse, kas isik on ettevõtja, kes on taotlenud pindalapõhiseid toetusi või peab põllumajandusloomi). kui isik tegeleb põllumajandustootmisega, kuid ei ole ostuõigust saanud punkti 1 alusel saab esitada PRIA-le ostuõiguse saamiseks taotlus e . Kavandatud a ktsiisisoodustuse lühi kirjeldus: aktsiisisoodustus saadakse jätkuvalt kütuse ostmise hetkel; jätkatakse diislikütuse erimärgistamisega , mis võimaldab tuvastada kütuse väärkasutamist ; kütuselimiite ei kehtestata; piiratakse ostjate ringi – s.t osta ei saa igaüks, vaid üksnes nn õigustatud is ikute registrisse kantud isikud; õigustatud isikud on majandustegevusega tegelevad põllumajandus tootjad ja kalapüügiloa omanikud, kes kasutavad EDK-d ; kütusemüüjal on ligipääs õigustatud isikute registrile ; kütusemüüja tuvastab enne müüki ostja ja tema esindaja ning kontrolli b ostuõigus e olemasolu ja esindaja õigust tehingut sooritada ; kütuse ostmisel registreerib müüja andmed ostja, ostja esindaja, kütuse koguse ja kasutus otstarbe (põllumajandus/kalandus) kohta ning esita b andmed MTA-le (sarnaselt kehtivale seadusele ) Muudatuste väljatöötamisel kaaluti peamise alternatiivina kütuse erimärgistamise lõpetamist ning kulunormide kehtestamist hektari või põllumajanduslooma kohta. Võimaliku alternatiivi osas konsulteeris Maaeluministeerium põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide, Eesti Taimekasvatuse Instituudi ning Eesti Maaülikooliga. Alternatiiv sed lahendused leid sid tugevat vastusseisu p õllumajandussektori esindusorganisatsioonide poolt põhjenduse ga , et kulunormide kehtestamine ei arvesta põllumajandusliku tegevuse eripäradega. Samale järeldusele jõudis Eesti Taimekasvatuse Instituut. Kulunormid e kehtestamine ei arvesta põllumajandussektori eripära , kuivõrd kütuse kulu on sõltuvuses mitmetest teguritest. Keskmise kulunormi kehtestamise negatiivsete mõjude osas põllumajandussektorile esitasid 12.09.2019 MTÜ Eesti-Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), MTÜ Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Aiandusliit (ETKL) , Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi, Eesti Noortalunike, Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu avalik u pöördumise tolleaegsete koalitsioonierakondade esimeeste poole , kus toodi välja järgmist: diislikütuse aktsiisisoodustus on sektorile oluline meede ; maksupettusega võitlemine on oluline ; ei nõustuta hektari- ja loomapõhiste limiitide kehtestamisega (erinevad tootmistehnoloogiad, mullastik, ilmastik, kuivatid jm) ; väärkasutamise lõpetamiseks pakutakse õigustatud isikute registri sisseseadmist ; ei toetata aktsiisivahe tagantjärgi kompenseerimist, kaasnevad likviidsusprobleemid ; väärkasutamise vähendamise tõttu vabanevad vahendid tuleks suunata aktsiisi langetamiseks . Eesti Aiandusliit on varasemalt (13.08.2019) t äiendavalt välja toonud, et limiidid/kompensatsioonid ei arvesta aiandussektori eripära ja integreeritud taimekaitse põhimõtteid , kuivõrd üha enam kasutatakse mehhaanilist vaheltharimist ja seega vähem keemilisi taimekaitsevahendeid . S amuti märkis ETKL (22.07.2019) oma pöördumises, et kütuse kokkuhoiu vajadus suurendaks survet keemilisele taimekaitsele . MTA andmetest nähtub, et enamus tõenäoliselt väärkasutatud eriotstarbelisest diislikütusest on ostetud tanklatest füüsiliste isikute poolt. 2020. aastal osteti eriotstarbelist di islikütust järgmiselt: ainult hulgimüügist ostis 2759 isikut; tankla- ja hulgimüügist ostis 904 isikut; seejuures hulgimüügist osteti 90% eriotstarbelise diislikütuse ostukogusest, sh väärkasutuse riskiga 1,3 miljonit liitrit ehk 1% kogu eriotstarbelise diislikütuse müügist; ainult tanklast ostis 18 692 isikut, millest väärkasutuse risk oli 15 014 isiku (sh 14 244 füüsilise isiku) puhul; ainult tanklatest osteti 10% eriotstarbelise diislikütuse ostukogusest, sh väärkasutuse riskiga 4 miljonit liitrit ehk 4% kogu eriotstarbelise diislikütuse müügist, kuid 41% kogu eriotstarbelise diislikütuse jaemüügist tanklatest; Alla 25 liitri aastas ostab u 5000 isikut aastas, mis võib viidata eksimustele eriotstarbelise diislikütuse ostmisel. Eeldatavasti ostavad süsteemsed eriotstarbelise diislikütuse väärkasutajad suuremad kütusekoguseid. Alates 1. juulist 2017 tuleb eriotstarbelise diislikütuse väärkasutajal lisaks rahatrahvile tasuda ka aktsiisivahe. 20 20 . aastal tasuti aktsiisivahe 55 544 liitri eriotstarbelise diislikütuse mitteotstarbekohase kasutamise eest kokku summas 19 977 eurot 28 isiku le . Vedelkütuse erimärgistamise seadus võimaldab erimärgistatud vedelkütuse ebaseadusliku kasutamise eest karistada füüsilisi isikuid rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilisi isikuid rahatrahviga kuni 3200 eurot. Väärteomenetluse tulemusena karistati 201 9 . aastal kokku 112 isikut ( nendest kaks juriidili st isik ut ja 110 füüsilist isikut), 20 20 . aastal kokku 93 isikut (1 juriidiline isik ja 92 füüsilist isikut ) . 20 19 . aastal määras MTA eriotstarbelise diislikütuse v äärkasutamise eest trahve kokku summas 35 908 eurot ja 2020. aastal kokku summas 28 340 eurot. Keskmine määratud trahvi summa 201 9 . aastal oli füüsiliste isikute puhul 311,89 eurot ja 20 20 . aastal 297,18 eurot. Sellises suuruses trahvid ei suuna rikkujaid üldjuhul õiguskuulekale käitumisele ehk on vähemõjusad. Ka tuleb arvestada, et vahelejäämise risk on madal . Viidatud asjaolud kokku loovad rikkuja jaoks olukorra, kus ollakse valmis riskima vahelejäämisega saadava maksueelise nimel kuivõrd aktsiisivahelt saadav kasu on suurem kui vahele jäämise l maksta v võimalik trahv . Lõpetatud väärteomenetluste vähesus tuleneb asjaolust , et maksuhalduril on tagant järgi keeruline väärkasutamist tõendada. Samuti on menetluse tulu-kulu suhe ebamõistlik. Seetõttu on k õik väärteo korras karistamised on seotud maanteerikkum istega. EMTA andmetel jättis 2017. aastal u 38% aktsiisivahest tasumata ning lisaks 26 % isikutest, kelle puhul on tuvastatud kütuse väärkasutamine, jätka s eriotstarbelise diislikütuse soetamist. Järelevalve keerukuse osas on MTA toonud välja järgmised aspektid: puudub võimalus kontrollida, kuidas toimus ostja (nii juriidiline kui ka füüsiline isik) isiku tuvastamine eriotstarbelise diislikütuse o stmisel; isikud ei ole kättesaadavad (nt ei vasta pöördumisele) ; rikkumise tuvastamine on keeruline (proovide võtmine ei ole võimalik või on raskendatud, põllumajandusliku tegevusala piiritlemine); aktsiisivahe ja trahvide sissenõudmine on kulukas ( menetluskulu võib ületada aktsiisivahe ja trahvina saadava tulu), isik on maksejõuetu ja seetõttu jäävad määratud summad tasumata. 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Seaduseelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimese s tehakse muudatused vedelkütuse erimärgistamise seaduses (edaspidi VKEMS ) , teises muudetakse ELÜPS -i ja kolmandas sätestatakse seaduse jõustumine . Eriotstarbelise diislikütusena käsitletakse VKEMS rakendamisel ATKEAS § 19 lõikes 7 kohaselt eriotstarbelist diislikütust, mis on erimärgistatud vedelkütuse erimärgistamise seaduses sätestatud korras ja mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 29, 2710 19 43, 2710 19 46, 2710 19 47, 2710 20 11, 2710 20 15 või 2710 20 17. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 1 1 pealkirja sõnadega „ja ostmine“ kuna paragrahvis reguleeritakse ka eriotstarbelise diislikütuse ostmisega seonduvat. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse paragrahvi 1 1 lõike 1 punkti 1, mis kehtivas seaduses annab loa kasutada eriotstarbelist diislikütust põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis põllumajandustoodete kuivatamiseks . Muudatusega täiendatakse sõnastust õigusselguse eesmärgil , et tuleks selgelt välja eriotstarbelise diislikütuse kasutamise eesmärk . See tõttu näeb eelnõu ette, et eriotstarbelist diislikütust võib kasutada põllumajandustoodete tootmise eesmärgil põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis põllumajandustoo dete kuivatamiseks. Muudat us on seotud eelnõu § 1 punktiga 5 , mille kohaselt täiendatakse paragrahvi 1 1 lõikega 7 ning mis sätestab, et p õ llumajandustoodete tootmi ne käesoleva seaduse tähenduse s on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 9 sätestatud tegevus. Kuna aktsiisisoodustuse rakendamisel kohalduvad EL riigiabi õigusaktid, eelkõige määrus (EL) nr 651/2014 art 44, siis tuleb põllumajanduse defineerimisel rakendada samas määruses kasutatavaid mõisteid. Viidatud määruse a r tikli 2 lõikest 9 tuleneb, et põllumajanduslikuks tegevuseks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllundus- ja loomakasvatussaaduste tootmi st ilma täiendava töötlemiseta kõnealuste toodete olemust muutmata . Seejuures sätestab art 2 p 11, põllumajandustooted on I lisas loetletud tooted, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas loetletud kalandus- ja vesiviljelustooted. Eelnõu § 1 punktiga 3 asendatakse paragrahvi s 1 1 lõikes 4 sõna „ sisevetes “ sõnadega „siseveekogudes, sealhulgas nendes siseveekogudes, mida läbib riigipiir ning s eaduse s kasutatakse edaspidi koos terminit „ sisevetes “. K omisjoni määruse (EL) nr 1388/2014 artikli 45 tähenduses on siseveed maismaal paiknevad veed, näiteks jõed ja järved. Muudatus on vajalik, et seaduses oleks üheselt mõistetav, et sisevete mõiste laieneb ainult maismaal paiknevatele veekogudele. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse paragrahvi 1 1 lõi kega 5. Paragrahvi 1 1 lisatava lõikega 5 luuakse võimalus aktsiisisoodustust rakendada ka komisjoni vähese tähtsusega abi määruste alusel. Kehtiva seaduse § 1 1 lõigete 3 ja 4 kohaselt kohaldatakse aktsiisisoodustuse rakendamisel Euroopa Komisjoni grupierandi määruseid: põllumajandustootjale kohaldub komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ning kalandussektoris komisjoni määrus (EL) nr 1388/2014. Nimetatud määrused näevad ette, et aktsiisisoodustus peab olema kooskõlas direktiiviga 2003/93. Kõnealustes määrustes on üldreeglina sätestatud, et abi ei ole lubatud anda raskustes olevatele ettevõtjatele . Siiski tulenevalt põllumajandussektori eripärast ei ole selline nõue alati põhjendatud (näiteks olukorras, kus ebasoodsate ilmastikutingimuste, loomahaiguste vm tõttu on põllumajandustootja finantsnäitajad langenud alla lubatud määrata, teisalt on vajalik jätkata taimekasvatustöödega, lõpule viia saagikoristus, hoolitseda loomade eest jne). Seetõttu näeb eelnõu ette võimaluse rakendada komisjoni vähese tähtsusega abi määruseid olukorras, kus üldine grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 või määrus (EL) nr 1388/2014 artikkel 45 ei ole kohaldatav. Eelnõu punktiga 5 l isatava lõike 6 kohaselt võib eriotstarbelist diislikütust osta ja kasutada üksnes isik, kellele on käesoleva seaduse alusel antud eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus. Kui täna piisab eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks pelgalt suusõnalisest kinnitusest, et kütust kasutatakse põllumajanduses või kalanduses, siis eelnõu kohaselt on ostuõigus üksnes isikutel, kellele PRIA ostuõiguse on andnud. Ostuõiguse kohustus ei laiene kutselise kalapüügi korral isikutele, kes ostavad eriotstarbelist diislikütust alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud alustel ja tingimustel. M üüjal on lubatud e riotstarbelis t diislikütus t müüa üksnes isikutele, kel on vastav ostuõigus. Muudatuste täpsem ülevaade antakse järgnevates paragrahvides. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse VKEMS-i § 1 2 te ksti. Eelnõu § 1 2 lõige 1 reguleerib eriotstarbelise diislikütuse ostmisel ostja ja ostja esindaja tuvastamist. Müüja kohustuseks on ostja ja ostja esindaja isikusamasuse tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel või muul usaldusväärsel viisil, sealhulgas e- identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendeid kasutades. Eelnõu § 1 2 lõike 2 kohaselt on eriotstarbelise diislikütuse müüja kohustatud enne müüki veenduma, kas ostjal on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus ning esindajal eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks esindusõigus. Kui isik esindab mitut eriotstarbelise diislikütuse ostuõigusega isikut peab müüja tegema kindlaks (küsima) , millist neist ostu sooritades esindatakse. Isikute ostuõiguse ning esindusõiguse üle peab arvestust PRIA . Ostuõigused olemasolu andmed kannab PRIA põllumajandustoetus te ja põllumassiivide registrisse, mille üheks osaks on nn õigustatud isikute register. Registri tegevus on r eguleeritud V abariigi Valitsuse 06.02.2015. a määrusega nr 14 „ Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri põhimäärus “ ning ELÜPS §-iga 98 jj. Seejuures muudetakse eelnõu §-iga 2 ELÜPS § 98 lõiget 5, millega laiendatakse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise eesmärki. Muudatuse kohaselt kontrollib müüja ostuõigust põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist x-tee või muu sobiva tehnilise lahenduse kaudu. Müüjal on ligipääs faktile, kas ostjal on ostuõigus , milline on kütuse kasutusotstarve ja kas esindajal on vastava isiku esindusõigus eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks . PRIA koostöös AS-iga Finestmedia on läbi viimas registri eelanalüüsi, mille käigus selgitatakse välja parimad tehnilised võimalused isiku tuvastamiseks , millised on sobivaimad tehnilised võimalused eriotstarbelise diislikütuse müüjatele ostuõiguse kontrollimiseks. Maaeluministeerium ning PRIA konsulteerivad registri eelana lüüsi käigus analüüsi teostaja ettepanekuid MTÜ-ga Eesti Õliühing. Registri eelanalüüsi lõpptulemuste esitlemine on kavandanud 30.04. 2021. Eelnõu ga muudetav § 1 2 lõi ge 3 sätestab, millised andmed eriotstarbelise diislikütuse müüja MTA-le esitab. Ka kehtiva seaduse kohaselt peab müüja vastavad andmed MTA-le esitama. Müüjal o n vajalik MTA-le esitada ostja andmed (nt konkreetse äriühingu andmed) ja müüdud kütuse andmed. Uue andmekoosseisuna tuleb müüjal MTA-le esitada ostja esindaja nimi ning isikukood. Eelnõu kohaselt märgib e riotstarbelise diislikütuse müüja üles järgmised andmed ning edastab need koos teiste vedelkütuse seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud andmetega Maksu- ja Tolliametile: 1) ostja nimi ja registrikood; 2) ostja esindaja nimi ja isikukood; 3) ostja eriotstarbelise diislikütuse kasutusotstarve. A rvestades eelnõus tehtavaid muudatusi, ei pea ostja kasutusotstar vet müüjale enam (suuliselt) deklareerima , kuna müüja kontrollib kasutusotstarvet õigustatud isikute registrist . Erandina on müüjal vajalik kasutusotstarvet küsida üksnes juhul, kui ostjal on ostuõigus nii põllumajan d use kui kalanduse valdkonnas ( muudetav § 1 2 lg 2 viimane lause). Eelnõu ga muudetav § 1 2 lõi g e 4 sätestab, mis juhtudel on eriotstarbelise diislikütuse müüja kohustatud müügist keelduma. E elnõu kohaselt on m üüja kohustatud keelduma eriotstarbelise diislikütuse müügist järgmistel juhtudel: 1) i sik ei võimalda isikusamasuse tuvastamist . Sellisel juhul ei ole müük lubatud, kuna müüjal puudub võimalus kontrollida, kas isikul on ostuõigus (1 1 lg 5). Isiksusesamasuse tuvastamise mitte võimaldamiseks loetakse muuhulgas ka isikut tõendava dokumendi esitamist, mille kehtivusaeg on lõppenud ; 2) ostjal puudub ostuõigus – müük ei ole lubatud kuivõrd osta võib üksnes ostuõigusega isik (1 1 lg 5) ; 3) isikul puudub tehingu tegemiseks esindusõigus. E sindaja ostusid käsitletakse riigiabina esindatavale ning kui puudub teave, keda esindatakse ei ole võimalik kontrollida ostja ostuõiguse kehtivust. Esindusõigus puudub ka juhul, kui andmed volituse või seadusjärgse esindusõiguse kohta ei ole nähtavad põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist ; 4) isiku tegevus on lubatud kasutusotstarbega ilmselges vastuolus, eelkõige kütuse tankimine § 1 1 lõige 1 punktis 1 nimetamata mootorsõidukisse. S äte lisatakse eelnõusse õigusselguse eesmärgil ku ivõrd senine praktika on tekitanud vaidlusi, millistesse sõidukitesse eriotstarbelise diislikütuse tankimine on lubatud, sealhulgas kas sõiduautosse tankimine on lubatud. Kuigi keeld on tuletatav ka kehtiva seaduse § 1 1 lõike 1 punktist 1, siis ennetamaks jätkuvaid vaidlusi, on vajalik eelnõu täiendamine. Seega, näiteks olukorras, kus isiku ostuõigus on tuvastatud, kuid ostja tangib või ilmselgelt kavatseb tankida eriotstarbelist diislikütus t sõiduautosse, peab müüja müümisest keelduma (sh ostu katkestama). Eelnõuga lisatakse § 1 2 lõige 5. M uudatus näeb ette erandliku võimaluse eriotstarbelise diislikütuse müügiks olukorras, kus senine ostuõiguse omaja ei saa kütust ise kasutada. Kütusemüük on üldreeglina reguleeritud üksikasjalikult vedelkütuse seaduses. Erandi tegemine on põhjendatud, et tagada õiguspärased võimalused eriotstarbelise diislikütuse võõrandamiseks. Eelnõu näeb ette, et m aksuhaldur võib lubada isiku taotluse alusel eriotstarbelise diislikütust võõrandada teisele eriotstarbelise diislikütuse ostuõigust omavale isikule k u i : PRIA on tunnistatud ostuõiguse kehtetuks ; või kui ostuõigust omaval isikul ei ole eriotstarbelist diislikütust võimalik enam ise võimalik kasutada. Sarna ne lähenemine on kasutusel aktsiisivaba kauba võõrandamisel ( ATKEAS § 69 8 ). Eelnõuga lisatakse § 1 2 lõige 6. Täiendus näeb ette, et e riotstarbelise diislikütuse müüja seaduslik esindaja on kohustatud korraldama käesolevas paragrahvis toodud kohustuste nõuetekohase täitmise . Muudatus on ajendatud Riigikohtu praktikast ning arvesse on võetud ka m aksukorralduse seaduses (§ 8) . Riigikohus on juriidilise isiku vastutuse osas korduvalt märkinud , et kui seadusandja on teatud erivaldkondades (nt maksuõigus) otsustanud luua regulatsiooni, mis paneb juriidilise isiku esindajale selgesõnalise kohustuse korraldada juriidilise isiku valdkonnaspetsiifiliste kohustuste täitmine (vt nt maksukorralduse seaduse § 8), ei saa teistes erivaldkondades asuda analoogset kohustust tuletama abstraktsest üleüldisest hoolsuskohustusest . Eelnõu § 1 punktiga 7 sätestatakse, et r iigiabi saaja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses või komisjoni määruse (EL) nr 1388/2014 artikli 3 lõikes 5 tähenduses, kui selline nõue tuleb asjakohastest Euroopa Liidu õigusaktidest . Üldreeglina ei ole raskustes ettevõtjatele riigiabi andmine nimetatud määruste alusel lubatud, kuid seoses Covid-19 puhanguga on Euroopa Komisjon ajutiselt leevendanud riigiabi nõudeid ning määruste muudatusega näinud ette ajutise erandi. Tingimused, mille puhul loetakse ettevõtja raskustes olevaks on sätestatud komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti s 18 tähenduses või komisjoni määruse (EL) nr 1388/2014 artikli 3 lõikes s 5 . Ee lnõu § 1 punkti ga 8 muudetakse paragrahvi 1 3 lõiget 4 . Säte reguleerib, millisel juhul nõuab riigiabi tagasi PRIA ning millisel juhul MTA. Kui pärast riigiabi andmist selgub, et põllumajanduses või kutselisel kalapüügil sisevetes kasutatava eriotstarbelise diislikütuse kasutaja ei vastanud eriotstarbelise diislikütuse ostmise ajal paragrahvi 1 3 lõi kes 3 või 3 1 sätestatud nõudele, nõuab PRIA riigiabi abi saajalt tagasi. Seega nõuab PRIA riigiabi tagasi, kui p õllumajanduses ja kutselisel kalapüügil sisevetes kasutatava eriotstarbelise diislikütuse kasutaja: on raskustes olev ettevõtja, kellele ei ole võimalik kohaldada ka komisjoni määrust (EL) nr 1408/2013 (lõige 3 1 ) ; ettevõtjal on eriotstarbelise diislikütuse ostmise ajal olla täitmata komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõikes 4 või määruse (EL) nr 1388/2014 artikli 1 lõikes 3 nimetatud Euroopa Komisjoni korraldus ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta ( lõige 3 ). Muul juhul , eelkõige aktsiisisoodustuse mittesihipärasel kasutamisel, nõuab ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasi Maksu- ja Tolliamet . Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse VKEMS-i §-dega 3 1 – 3 7 , mis sätestavad, kuidas antakse ostuõigus põllumajandus- ja kalandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele . E elnõu koha selt võib edas pidi eriotstarbelist diislikütust osta ja kasutada üksnes isik , kellele on PRIA andnud ostuõiguse . Paragrahv 3 1 sätestab, kellel on õigus ostuõigus ele . Ostuõiguse võivad saada järgmised majandustegevusega tegelevad isikud : 1) füüsili sest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes tegeleb põllumajandus toodete tootmisega ; 2) põllumaja ndus likke teenustöid osutav füüsili sest isikust ettevõtja või juriidiline isik; 3 ) kaluri kalapüügi luba omav füüsili sest isikust ettevõtja või juriidiline isik . Põllumajandussektoris on võimalik u 98-99% isikutele anda ostuõigus registriandmete alusel automaatselt seaduses sätestatud kriteeriumite täitmisel. Ostuõiguse andmiseks taotluse alusel on PRIA-l vaja menetleda hinnanguliselt 100–120 taotlust. Millistel tingimustel ostuõigus antakse, täpsustatakse järgnevates paragrahvides (§ 3 2 -3 4 ). Võimalus osta ja kasutada madalama aktsiisimääraga diislikütust kujutab endast riigi poolt antavat abi. Nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31/10/2003, lk 51 - 70) artikli 8 lõike 2 kohaselt on madalam maksustamine lubatud muu hulgas põllumajanduses ja aianduses tööstuslikel ja kaubanduslikel eesmärkidel ning artikli 15 lõike 1 f kohaselt k ala püügil. Tegemist on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 kohase riigiabiga, mille Euroopa Komisjon on tunnistanud teatud tingimuste täitmise korral sis e turuga kokkusobivaks (komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 art 44 ja komisjoni määrus (EL) nr 1388/2014 art 45 ). Kuivõrd madalamat kütuse aktsiisimäära on võimalik kohaldada riigiabina tööstuslikel ja kaubanduslikel eesmärkidel, on ostuõiguse sihtgrupp isikud, kes tegelevad majandustegevusega ehk ettevõtjad. Põllumajandustoodete esmatootmist tuleb sisustada läbi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 art 2 p unkti 9, mille kohaselt põllumajandustoodete esmatootmine on Euroopa Liidu Toimimise Lepingu lisas I loetletud põllundus– ja loomakasvatussaaduste tootmine ilma täiendava töötlemiseta kõnealuste toodete olemust muutmata. Lisaks on ostuõigus võimalik saada põllumajanduslike teenustööde osutamisel. Majandustegevuse sisustamisel lähtutakse EL konkurentsiõiguse põhimõtetest, mille kohaselt on määrav asjaolu, kas isik osaleb majandustegevuses (pakub kaupasid või teenuseid) olenemata isiku juriidilisest vormist. Seejuures ei ole kasumi teenimine määrava tähtsusega. Ostuõiguse saajate hulka võivad kuuluda seega füüsilisest isikust ettevõtjad kui ka juriidilised isikud. Eelnõuga ei tehta vahet, kas tegemist on eraõigusliku või avalik-õigusliku juriidilise isikuga. Eelkõige põllumajanduslikus valdkonnas on mitmeid põllumajandusalast haridust pakkuvaid koole ja ka hallatavaid riigiasutusi, kes muu hulgas tegelevad põllumajandustoodete tootmisega, kuid nende tegevuse eesmärk ei ole tulu saamine. Samaväärselt võivad ostuõiguse saada ka näiteks mittetulundusühingud, kes põllumajandustoodete tootmisega tegelevad. Seetõttu on eelnõusse sarnaselt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega toodud erisus, mille kohaselt juriidilise isiku, sealhulgas avalik-õigusliku juriidili s e isiku tegevus eriotstarbelise diislikütuse kasutamisel põllumajanduses ja kutselisel kalapüügil sisevetes loetakse majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärgiks ei ole tulu saamine. Millised põllumajanduslikud tegevusalad ostuõiguse andmisel arvesse võetakse, ei ole piiratud, niikaua kui see tegevus jääb põllumajandustoodete esmatootmise etappi (põllumajandustoote definitsiooni on selgitatud eelnõu § 1 punkti 2 juures) . Seega võetakse arvesse peamiselt kõik Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori A alajao kõik taime- ja loomakasvatuse aga ka neid teenindavad tegevusalad. Eriotstarbelist diislikütust saavad kasutada ka põllumajanduslik u teenustöö osutajad , kes osutavad põllumajanduslikke teenustöid muuhulgas ka füüsilistele isikutele. P õllumajanduslik u teenustöö osutamine on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori mõistes käsitletav põllumajandust abistava tegevusalana kuulu des A alajakku 016 (põllumajandust abistavad tegevusalad), kuhu kuuluvad t asu eest või lepingu alusel tehtavad põllumajandusliku tootmisega seotud kõrvaltegevused . On oluline, et ostuõiguse olemasolu ei anna piiramatut õigust eriotstarbelise diislikütuse kasutamiseks. Eriotstarbelist diislikütust on lubatud kasutada ostuõigusega isikul põllumajandustoodete tootmiseks põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis põllumajandustoodete kuivatamiseks (VKEMS § 1 1 lg 1 p 1). VKEMS § 1 1 lõige 2 täpsustab, et põllumajanduses kasutatava masinana ei käsitata mootorsõidukit liiklusseaduse mõistes ning vee- ja raudteesõidukit. Seega näiteks loomade veol veoautoga ei ole eriotstarbelise diislikütuse kasutamine lubatud , samuti traktori kasutamisel mittepõllumajanduslikel tegevustel . Traktori ja liikurmasina mõiste sisustamisel saab lähtuda liiklusseaduses kasutatavates mõistetest ning seda ka olukorras, kus traktor ja liikurmasin ei liigu avalikel teedel ning seega ei pruugi olla liiklusregistrisse kantud. Paragrahvist § 3 1 tuleneb, et o stuõigust ei saa füüsilised isikud, kes ei tegutse füüsilisest isikust ettevõtjana. ELÜPS alusel antava ühtse pindalatoetuse taotlustest ilmneb, et 5% kogu ühtse pindalatoetuse toetusõiguslikust pinnast on märgitud füüsiliste isikute pindalatoetuste taotlustele. Aastas registreeritakse erimärgistatud diislikütuse oste ligikaudu 20 000 füüsilise isiku nimele. 2018. aastal oli nende hulgas üksnes 1464 füüsilist isikut, kelle toetuse taotluse menetlemise käigus on tuvastatud põllumajandusmaa kasutamine või kes omas põllumajandusloomade registri andmetel põllumajandusloomi. Nende aastane aktsiisisoodustus oli kokku 0,4 miljonit eurot. Ilma soodustuseta suureneks nende isikute kütusekulu olenevalt aastasest ostukogusest 1,45-3726 eurot aastas. Seejuures on tõenäoline, et suuremad ostud on tehtud ettevõtte tarbeks, kuid ostu tehes ei ole esitatud volikirja ning ost on registreeritud füüsilise isiku nimele. Seevastu oli 2018. aastal pindalatoetuste taotlejate ja loomapidajate hulgas 10 434 isikut (neist 6454 füüsilised isikud, kellest omakorda oli 2079 füüsilisest isikust ettevõtjat, ja 1901 äriühingut), kelle puhul ei tuvastatud eriotstarbelise diislikütuse ostu. T õenäoliselt on n ende hulgas samuti isikuid, kus pindalatoetust taotleb majapidamise või ettevõtte üks esindaja, kuid erimärgistatud diislikütuse ostud vormistab teine. Seega korrastab õigustatud isikute nimekirja loomine soodustuse saajate ringi. Kalandussektoris saab ostuõigus e kaluri kalapüügi luba omav füüsili sest isikust ettevõtja või juriidiline isik . K alandussektoris on ostuõigus 100% ulatuses automaatselt antav s.t taotluse esitamine PRIA-le ei ole vajalik. Lisatava § 3 2 lõike 3 kohaselt peab e r iotstarbelise diislikütuse ostuõigust omav isik viivitamata teavitama PRIA-t oma tegevuses toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada isikule antud ostuõiguse kehtivust. PRIA tunnistab ostuõiguse kehtetuks muu hulgas olukorras, kui isiku tegevus põllumajandustoodete tootmise või kutselise kalapüügi tegevusalal on lõppenud . Samuti olukorras, kus isik teatab ostuõigusest loobumisest (o stuõiguse kehtetuks tunnistamist on täpsemalt selgitatud eelnõusse lisatav a § 3 5 juures ). Isik, kes jätkab eriotstarbelise diislikütuse kasutamisega, kui tema tegevus lubatud tegevusalal on faktiliselt lõppenud, p aneb toime õigusrikkumise, mille eest MTA või b karistada rahatrahvi ga (§ 6 2 ) . Seaduse § 3 2 lõike 3 kohaselt nähakse analoogselt seaduse § 1 1 lõik ega 6 ostuõigus t omav isiku seaduslik esindajale kohust us korralda da käesolevas seaduses sätestatud kohustuste nõuetekoha ne täitmine. Eelkõige tähendab see kohustust korraldada ostuõiguse alusel ostetud kütuse kasumine seaduse § 1 1 lõikes 1 sätestatud kasutusotstarbel. Muudatus on ajendatud Riigiko htu praktikast, kus Ri igikohus on juriidilise isiku vastutuse osas korduvalt märkinud, et kui seadusandja on teatud erivaldkondades (nt maksuõigus) otsustanud luua regulatsiooni, mis paneb juriidilise isiku esindajale selgesõnalise kohustuse korraldada juriidilise isiku valdkonnaspetsiifiliste kohustuste täitmine (vt nt maksukorralduse seaduse § 8), ei saa teistes erivaldkondades asuda analoogset kohustust tuletama abstraktsest üleüldisest hoolsuskohustusest. Seetõttu on lisatud ka ostuõiguse omaniku seaduslikule esindajale kohustus tagada eriotstarbelise diislikütuse kasutamine selliselt, et kütuse kasutamise tegevusteks, mis ei ole lubatud oleks välistatud. VKEMS-i täiendatakse §- ga 3 2 „ Põllumajanduses ja kutselisel kalapüügil sisevetes kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine isiku taotluseta “ . Muudatuste e esmärk on hoida halduskoormus ettevõtjate jaoks minimaalne. Seetõttu on põllumajandus- ja kalandussektoris ostuõiguse saamiseks kaks alternatiivi: registriandmete alusel automaatne ostuõiguse saamine – s.t ostuõiguse saamiseks ei ole vajalik esitada taotlust. PRIA hindab seda, kas tegemist on põllumajandustootja või kutselise kaluriga erinevate riiklike registri andmete alusel (seadusesse lisatav § 3 2 ); 2) t aotluse alusel ostuõiguse saamine – s.t ostuõiguse saamiseks tuleb esitada PRIA-le e-taotlus (lisatavad § 3 3 ja 3 4 ). Arvestades ostuõiguse saajate sihtgrupi suurust on eelnõu väljatöötamisel arvestatud sellega, et ostuõiguse saaks anda riiklike andmebaaside andmete alusel automatiseeritult maksimaalsel hulgal. Enamik põllumajandus- ja kalandussektori ettevõtjatest saab ostuõiguse automaatselt ilma i siku taotluseta – ostuõigus loetakse antuks isikutele, kelle kõnealuses paragrahvis sätestatud muu haldusmenetluse raames on teatud kriteeriumite täitmine juba tuvastatud. P aragrahvis 3 1 kehtestatud kriteeriumitele vastavust kontrollitakse automaatselt andmekogude s olevate andmete alusel ning kanne põllumajandustoetuste ja põllumassiivi registrisse tehakse automaatselt, ametniku sekkumiseta. Automaatkanne loetakse registripidaja tehtud kandeks. Kande tegemine ei ole haldusakt vaid toiming. Kaalutlusõigust ei ole vajalik rakendada . Eelkõige on vajalikud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri , põllumajandusloomade registri , kutselise kalapüügi registri ning äriregistri andmed . Eelnõu § 3 2 lõike 2 kohaselt tekib isiku eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ostuõiguse kande tegemisest. Seega, a utomatiseeritud korras loetakse ostuõigus antuks füüsilisest isikust ettevõtjatele ning juriidilistele isikutele, kelle puhul on võimalik põllumajandusliku majandustegevusega tegelemist võimalik registripõhiselt kontrollida. I siku taotluseta loetakse eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus antuks järgmistele majandustegevusega tegelevatele isikutele: 1) juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kellele on täies või osalises ulatuses määratud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ühtne pindalatoetus või ühise põllumajanduspoliitika kohane pindalaga, välja arvatud metsamaaga, seotud maaeluarengu toetus (edaspidi koos pindalatoetus ). Nimetatud sihtgrupp moodustab suurima osa eriotstarbelise ostuõiguse saajatest ( ca 7600 isikut ). Kuivõrd ELÜPS aluseid rakendatakse mitmeid pindalatoetusi, siis parema arusaadavuse tagamiseks võib § 3 2 lõike 4 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega ELÜPSi alusel ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevate pindalaga seotud toetuste loetelu, mille saamisel loetakse isikule ostuõigus antuks. Loetelu kehtestatakse õigusselguse eesmärgil. Metsamaale makstavaid toetusi arvesse ei võeta . 20 20. aastal antakse ELÜPSi alusel järgmise i d pindalatoetus i : põllumajanduse otsetoetus ; keskkonnasõbraliku majandamise toetus; keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus; keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus ; piirkondlik mullakaitse toetus; piirkondlik veekaitse toetus; kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus; poolloodusliku koosluse hooldamise toetus ; mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus; Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus . Erinevatel pindalatoetustel on erinevad toetuse määramise ehk toetuse saamiseks esitatud taotluse rahuldamise ajad, mistõttu erineb ka isikute ostuõiguse määramise algusaeg. Suurema osa ostuõiguse saajatest moodustavad otsetoetuste, sh ühtse pindalatoetuse saajad, kus toetuse määramise otsused tehakse hiljemalt 10. detsembriks. Keskkonnasõbraliku majandamise ( s h keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse) toetuse määramise otsused tehakse hiljemalt 10. veebruariks. 2) juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle puhul on PRIA ELÜPSi alusel ettevõtja pindalatoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks teinud, et isiku kasutuses on pindalatoetuse saamiseks nõutaval määral põllumajandusmaad ( 2020. a oli ca 18 isikut 650 ha kohta ). Eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus on ka ettevõtjal, kes taotles pindalatoetust, aga kelle pindalatoetu se taotlus jäeti rahuldamata , kuid taotluse menetlemise käigus tegi PRIA kindlaks, et isiku kasutuses on toetusõiguslik põllumajandusmaa. 20 20 . a ühtse pindalatoetuse näitel oli selliseid ettevõtjaid ca 18 ( taotleja kohta üle 1 ha), kelle pindalapõhise toetuse taotlust küll erinevatel põhjustel ei rahuldatud, kuid kelle taotluse menetlemise käigus tegi PRIA kindlaks taotleja kasutuses oleva põllumajandusmaa. Nendele isikutele on samuti ostuõiguse andmine § 3 2 alusel isiku avalduseta põhjendatud, sest pindalatoetuse menetlemise käigus on toetusõiguslik põllumajandusmaa kindlaks tehtud ning sellest võib järeldada, et isik tegeleb põllumajandustoodete tootmisega. 3) juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab põllumajandusloomade registri andmetel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud hulgal põllumajandusloomi ja mesilasperesid ning talle on antud loomatauditõrje seaduse alusel tegevusluba loomapidamiseks või ta on esitanud majandustegevusteate loomapidamise kohta (ca 1100 isikut) . VKEMS-i lisatava § 3 2 lõike 3 kohaselt kehtestab lõike 1 punktis 3 nimetatud põllumajandusloomade ja mesilasperede arvu, sealhulgas põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määruse kavandi kohaselt loetakse ostuõigus antuks, kui isik peab põllumajandusloomade registri andmetel ühele loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi või vähemalt kümmet mesilaspere. Loomühik on standardne mõõtühik, mis võimaldab eri liikide ja kategooria te põllumajandusloomade a rve standardi alusel võrrelda. Loomakasvatusettevõtjaid, kel lel on põllumajandusloomade registris veis, lammas, kits või siga, kuid kes ei taotle pindalatoetusi on hinnanguliselt 800. Nende isikute nimel on kuni 4% kõikidest registris olevatest veistest, lammastest ja kitsedest, kuid 86% sigadest. Mesindusega tegelevaid ettevõtjaid, kel on üle 10 mesilaspere , kuid kes ei ole taotlenud pindalatoetusi on 322. 4) juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja , kes omab kaluri kalapüügiluba (ca 1500 isikut) . Kalandussektoris antakse ostuõigus t äies ulatuses automaatselt seaduses sätestatud kriteeriumite täitmisel. Ostuõigus antakse juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale, kes omab kaluri kalapüügiluba. Kalapüügiloa omanike andmed on kantud kutselise kalapüügi registris se. Registri põhimäärus on kehtestatud maaeluministri 28. detsembri 2017. a määrusega nr 93 „ Kutselise kalapüügi registri põhimäärus“. Nimetatud määruse § 7 lg 5 kohaselt kantakse kutselise kalapüügi registrisse ku tselise kalapüügiõiguse omandamise ja lõppemise kohta mh järgmised andmed: kalapüügiloa kehtivuse tähtaeg; kalapüügiloale kantud püügivõimalus; kaluri kalapüügiloa puhul kalapüügiloale kantava kaluri nimi ja isikukood; kalalaeva kalapüügiloa puhul kalapüügiloale kantava kapteni nimi ja isikukood; kalapüügiks kasutatava kalalaeva nimi ja pardanumber; Registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium ning r egistri volitatud töötleja on Veterinaar- ja Toiduamet. Registri andmesisestusi ja andmete muutmist te ostab Veterinaar- ja Toiduamet. PRIA -l on registri andmete vaatamise ja kasutamise õigus. VKEMS-i täiendatakse §-ga 3 3 „ Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine isiku taotluse alusel “ . Need põllumajandustootjad, kes ei ole saanud ostuõigust automaatselt §-s 3 2 sätestatud alusel (registriandmete alusel), kuid kes vajavad põllumajanduslikus tegevuses eriotstarbelist diisliküt u st , saavad esitada PRIA -le ostuõiguseks taotluse. Eelnõu § 3 3 lisamine seadusesse on vajalik kuivõrd kõik põllumajandustootjad ei taotle pindalatoetusi või ei ole neid võimalik taotleda tulenevalt põllumajandusmaa rendilepingutingimustest. Seejuures esineb p indalatoetuste aluste maade ning Maa-ameti pin dade osas erinevusi. 2020. aastal taotleti pindalatoetusi 999 271 ha kohta (sh ühtset pindalatoetust 965 316 ha ja lisaks poolloodusliku koosluse hooldamise toetust 952 ha kohta). Maa-Ameti andmetel oli 2020. aastal haritavat maad 1 0 50 018 ha ning looduslikku ro h umaad 24 5 033 ha . Statistikaameti andmetel oli Eestis 2020. aastal 975 323 ha põllumajanduslikus kasutuses olevat maad. Eelnõu § 3 3 lõike 1 kohaselt on taimekasvutusega tegelev al füüsili se st isikust ettevõtjal või juriidili sel isik ul õigus saada ostuõigus , kui ta vastab kõnealuses paragrahvis ja valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud nõuetele. Ostuõiguse saamiseks tuleb esitada taotlus koos vajalike andmetega PRIA e-keskkonnas , millega tõenda ta ks e põllumajandusliku tegevusega tegelemist. Kui tegevus ei ole tõendatud, jätab PRIA ostuõiguse taotluse rahuldamata . Taotluse võib esitada igal ajal, s.t kindlal ajal toimuvat taotlusvooru ei ole. Paragrahv §ga 3 3 sihtgrupi suurus on e eldatavasti 100–120 taot lejat aastas . Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud eeldusest, et eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse peavad saama põllumajandustootjad, kes seda tegelikkuses oma tootmistegevuses vajavad. Seetõttu, kui taimekasvatusega tegelev põllumajandustootja soovib taotleda ostuõigust, peab PRIA veenduma, et isiku kasutuses on põllumajandusmaa ning diiselmootoriga põllumajandus tehnika. Eelnõu § 3 3 ei sisalda aluseid ostuõiguse saamiseks loomakasvatussektorile , kuivõrd § 3 2 alusel saavad loomakasvatajad ostuõiguse põllumajandusloomade registri andmetel automaatselt . Lävend , kui suurel arvul põllumajandusloomade pidamist arvesse võetakse, hoitakse piisavalt madal, et kõik kes tegelevad loomapidamisega oma majandustegevuse raames, saaksid automaatse ostuõiguse kaudu hõlmatud. Eelnõu § 3 3 lg 1 sätestab ostuõiguse saamiseks järgmised nõuded: 1) taotleja tegeleb taimekasvatusega; 2) taotleja kasutuses on valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud mahus põllumajandusmaad; 3) taotleja kasutuses on käesoleva seaduse § 1 1 lõike 1 punkti 1 kohane põllumajandustehnika . Eelnõu § 3 3 lg 6 sätestab ostuõiguse taotlemise, taotluse menetlemise korra ning täpsemad nõuded põllumajandustootmisega tegeleva isiku, kasutatava põllumajandusmaa ja põllumajandustehnika ning taotluse kohta valdkonna eest vastutav minister määrusega. Taotlejalt küsitakse üksnes neid andmeid, mida PRIA-l ei ole võimalik riiklikest andmabaasidest kontrollida. Taotluste hindamisel kasutakse eelkõige põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri , põllumajandusloomade registri , kutselise kalapüügi registri , äriregistri maakatastri ja kinnistusraamatu andmeid . Järgnevalt antakse ülevaade eelnõus sätestatud nõuetest ning täpsustakse , kuidas seda on kavandatud reguleerida valdkonna eest vastutava ministri määruse kavandi kohaselt (lisatud eelnõule). 1) Taotleja tegeleb taimekasvatusega. Määruse kavandi kohaselt hinnatakse, kas ettevõtja tegeleb põhi- või kõrvaltegevusalana justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” kohaselt järgmiste tegevustega: üheaastaste põllukultuuride kasvatus (EMTAK-i jao A alajagu 011), mitmeaastaste taimede kasvatus (EMTAK-i jao A alajagu 012), taimede paljundamine (EMTAK-i jao A alajagu 013), segapõllumajandus (EMTAK-i jao A alajagu 015). Ta imekasvatusega tegelemine hõlmab ka taimekasvatuseks vajalikke e ttevalmistava id tö i d. Näiteks võidakse taimekasvatustegevuse alla lugeda olukord, kus taotleja faktiliselt ei ole veel külvipinna ettevalmistamisega alustanud, kuid taotlejal on kavas kasvatada põllukultuure, taotlejal on põllumajandusmaa ning diislikütust tarbiv põllumajandustehnika ehk majandusüksus, kus taimekasvatuse ga tegele takse . T aotleja võib vajada eriotstarbelist diislikütust põllutöödega alustamise ajaks. Müügitulu nõue ei ole eelnõu kohaselt kohustuslik, kuid põllumajandusliku müügitulu olemasolu on üheks indikaatoriks taimekasvatusega tegelemise kontrollimisel. K ui taotlejal puudub põllumajanduslikel tegevusaladel viimase majandusaasta aruande andmetel müügitulu, tuleb taotlejal esitada teave, mis tõendab nõutaval tegevusalal tegutsemist või tegevusega alustamist. Seega on taotlejal tõendamiskoormus näitamaks, et taimekasvatusega tegeletakse või alustatakse. 2) Taotleja kasutuses on valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud mahus põllumajandusmaad . Määruse kavandi kohaselt sätestatakse sarnaselt ELÜPS i alusel rakendavatele toetustele minimaalseks maakasutuseks 0,3 ha puuvilja- ja marjakasvatuses ning 1 hektar muus taimekasvatuses. Seadusesse lisatava § 3 3 lg 2 kohaselt loetakse põllumajandusmaaks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse kõlvikulises koosseisus olev haritava maa või loodusliku rohumaa või mõlema nimetatud maa kõlvik või põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumassiiv. Keskkonnaministri 14. augusti 2018 . a määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ § 38 kohaselt sisaldab maakatastri kõlvikute andmebaas järgmisi andmeid: katastritunnus , õuemaa pindala , haritava maa pindala, loodusliku rohumaa pindala , metsamaa pindala ja muu maa pindala. Eriotstarbelist diislikütust on lubatud kasutada ka maa heas põllumajandusliku korras hoidmiseks, seetõttu on kõlvikulise koosseisuna aktsepteeritav ka looduslik rohumaa. O luline ei ole, et põllumajandusmaa on taotleja omandis vaid maa võib olla taotleja kasutuses mu ul asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel. 3) Taotleja kasutuses on käesoleva seaduse § 1 1 lõike 1 punkti 1 kohane põllumajandustehnika . Kehtiva VKEMS § 1 1 kohaselt võib eriotstarbelist diislikütust kasutada põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis põllumajandustoodete kuivatamiseks. Kui traktor või liikurmasin on taotleja omandis ja on registreeritud liiklusregistris või kui taotleja on vastutav kasutaja, saab PRIA kontrollida andmeid liiklusregistrist. Ministri määruse kavandi kohaselt peab taotleja esitama tehnika kohta andmed üksnes juhtudel, mil PRIA-l puudub võimalus andmeid riiklikest infosüsteemidest kontrollida: a) taotleja esitab traktori ja liikurmasina registreerimisnumbri ja kasutusõiguse alus e juhul, kui diiselmootoriga traktor ja liikurmasin ei ole taotleja omandis või taotleja ei ole nende vastutav kasutaja või taotleja kasutusõigus ei nähtu liiklusregistrist. Muu hulgas võib see olla vajalik olukorras, kus liikurmasinat ei kasutata teedel, mistõttu pole liikurmasina registreerimi ne liiklusregistris kohustuslik. b) kui taotleja kasutab üksnes muud VKEMS-i § 1 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud diiselmootoriga põllumajandustehnikat peale traktori, liikurmasina või kuivati , esitab taotleja nende kohta andmed, sh kasutusõiguse aluse ning põhjendab diislikütuse kasutamise vajadust. Enamasti kasutatakse eriotstarbelist diislikütust traktoritest ja liikurmasinates, kuid kütust on lubatud kasutada ka muudes masinates (nt generaatorid). Taotleja on kohustatud vastava teabe PRIA-le esitama ja diislikütuse k asutamise vajadust põhjendama. O stuõigus hakkab kehtima põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ostuõiguse kande tegemisest ning kehtib üks aasta. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ostuõiguse kande tegemisega loetakse, et otsus on isikule teatavaks tehtud. Ettevõtja saab eriotstarbelise diislikütuse ostuõigust kontrollida põllumajandustoetute ja põllumassiivide registrist PRIA e-keskkonna kaudu . VKEMS-i täiendatakse §-ga 3 4 „ Põllumajandusliku teenustöö osutamisel kasutava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine isiku taotluse alusel “ . Teenustööde pakkujad võivad ka kehtiva seaduse kohaselt põllumajanduslikus tegevuses eriotstarbelist diislikütust kasutada ning see on lubatud ka eelnõu kohaselt . Eelnõu näeb ette, et k ui füüsili sest isikust ettevõtja või juriidiline isik tegeleb ( põhi- või lisategevusena ) põllumajandusliku teenustöö osutamisega ja ei ole ostuõigust saanud §-des 3 2 või –3 3 sätestatud alustel , on tal õigus saada ostuõigus §-s 3 4 sätestatud alustel. Eelnõu § 3 4 sätestab taotlejale kaks nõuet: 1) taotleja põllumajandust abistavas või saagikoristusjärgses tegevuses on vaja kasutada diislikütust; 2) taotleja kasutuses käesoleva seaduse § 1 1 lõike 1 punkti 1 kohane põllumajandustehnika. Taotlejale esitatavaid nõudeid võib valdkonna eest vastutav minister lõikes 5 sätestatud volitu s normi alusel täpsustada. Sihtrühma hinnanguline suurus on väike. 2018. aastal ostis eriotstarbelist diislikütust 21 ettevõtja t, kelle nimel PRIA registrites maad ega looma ei ole deklareeritud, kuid kelle EMTAK-i kood oli 0161 „Taimekasvatuse abitegevused“ või 0163 „Saagikoristusjärgsed tegevused“ (o stukogus 0,3 mln liitrit ) . Samas põ llumajandusliku raamatupidamise andmebaasi ( Farm Accauntancy Data Network – FADN) ja põllumajanduse arvepidamise ( Economic Accounts for Agriculture – EAA ) andmetel on lepinguliste tööde kasutamine põllumajandustootjate poolt aasta aastalt suurenemas. Teenustööde sisseostamise vajadus nähtub ka Statistikaameti andmetest. Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal traktoreid juriidiliste isikute omanduses 1716 ning teiste traktoreid kasuta s lisaks 408 juriidilis t isiku t (SA andmed: PMS302). Tera- ja kaunvilja, õli- ja heinaseemne koristusmasinaid oli 2013. aastal juriidiliste isikute omandis 525 ning teiste traktoreid kasuta s lisaks 221 juriidilis t isiku t (allikas Statistikaamet: PMS308) . Kartuli, suhkrupeedi ja söödakultuuride koristusmasinad oli juriidiliste isikute omandis 660 ning teiste isikute masinaid kasutas 171 juriidilist isikut SA andmed: PMS310). Füüsilisest isikust ettevõtjate kohta kõnealused andmed puuduvad. Määruse kavandi kohaselt peab teenustööde osutaja ostuõiguse saamiseks esitama taotluse PRIA e-keskkonnas ning taotluse võib esitada igal. Seega, ostuõiguse taotlemiseks ei ole kindlal ajal toimuvat taotlusvooru . PRIA hindab taotluses toodud andmete vastavust tegelikkusele. Kui põllumajanduslike teenustöödega tegelemine või nendega alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on PRIA-l õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Vajaduse korral tõestab taotleja dokumendid, masinad ja kasutatava maa olemasolu kohapealse kontrolli käigus. Eelnõu ja määruse kavandi väljatöötamisel on andmete küsimi sel lähtu d põhimõttest, et taotleja pea b esitama üksnes sellised andmeid, mida PRIA ei saa kontrollida riiklikest registritest. Taotluse hindamisel lähtutakse lisaks põllumajandusliku tegevuse olemasolule faktist, et ostuõigus on vajalik üksnes nendel isikutel, kelle kasutuses on põllumajandusmaa ning d iislikütust tarbiv tehnika. K ui taotleja kasutab traktorit või liikurmasinat, mis ei ole taotleja omandis või kasutusõigus ei nähtu liiklusregistrist , esitab taotleja traktori või liikurmasina registreerimisnumbri, kasutusõiguse aluse . K ui taotleja osutab kuivatu s teenust, siis esitatakse diislikütust tarbiva statsionaarse kuivati aadress või mobiilse kuivati mudeli number, kuivati m ahutavus ja kasutusõiguse alus. VKEMS-i lisatav § 3 5 reguleerib, mis juhul PRIA keeldub ostuõiguse andmisest ning sätestab alused ostuõiguse kehtetuks tunnistamiseks. PRIA teeb ostuõiguse lõpetamise otsuse 30 päeva jooksul arvates asjaolude teadasaamisest. Eelnõu § 3 5 lg 1 kohaselt keeldub PRIA ostuõiguse andmisest, kui: 1) taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 2) taotleja ei vasta ostuõiguse saamiseks sätestatud nõuetele; 3) taotleja ei võimalda teha kohapealset kontrolli või 4) taotlejal on kehtiv karistus erimärgistatud vedelkütuse kasutamise, käitlemise või müügiga seotud nõuete rikkumise eest . Eelnõu § 3 5 lg 2 kohaselt tunnistab PRIA isikule antud ostuõiguse kehtetuks, kui ostuõigust omav isik: 1) teatab ostuõigusest loobumisest . O lgugi, et ostuõigus ei kohusta eriotstarbelist diislikütust ostma vaid anna b selle ks üksnes õiguse, on isikul õigus ostuõigusest loobuda. Eelkõige võib see vajalik olla olukorras, kus põllumajandustootja on saanud ostuõiguse automaatselt registriandmete alusel (eelnõu § 3 2 ) , kuid eriotstarbelist diislikütust ei vaja (sh kui kasutatakse põllumajanduslikke teenustöid). 2) isiku tegevus põllumajandustoodete tootmise või põllumajandusliku teenustöö osutamise tegevusalal on lõppenud või isiku kaluri kalapüügiluba on tunnistatud kehtetuks . Siia alla kuuluvad eelkõige juhtumid, kui PRIA tuvastab asjaolu, isik on sisuliselt lõpetanud majandustegevusega ülalnimetud valdkondades, eelkõige isikul puudub ettevõtte (majandusüksus) , mille kaudu tegutseda . Sellisel juhul ei ole ostuõigus enam vajalik, kuna isikul puudub võimalus eriotstarbelise diislikütuse sihipäraseks kasutamiseks. K aluri kalapüügil uba annab õiguse kutselise kalapüügiga tegelemiseks ja on aluseks ostuõiguse saamiseks. Loa puudumisel ei ole võimalik isikul õiguspärasel viisil eriotstarbelist diislikütust kasutada. Ostuõiguse kehtetuks tunnistamine on vajalik, et minimeerida aktsiisisoodustusega kütuse väär kasutamise võimalust . Eelnõu § 3 5 lg 3 kohaselt võib PRIA tunnistada isikule antud ostuõiguse kehtetuks, kui ostuõigust omav isik: E i võimalda teostada riiklikku järelevalvet eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse saamiseks sätestatud ning eriotstarbelise diislikütuse kasutamise üle . Riiklikku järelevalvet ostuõiguse saamiseks sätestatud nõute üle viib läbi PRIA. E riotstarbelise diislikütuse kasutamise üle teostab järelevalvet EMTA (VKEMS § 4 lg 1) . Seega näiteks olukorras , kus isik ei võimalda EMTA-l kontrollida kütuse sihipärast kasutamist võib PRIA ostuõiguse MTA ettepanekul kehtetuks tunnistada. E i esita ostuõiguse saamisele järgneval pindalatoetuse taotluse esitamise tähtajal taotlust pindalatoetuse saamiseks, kui ta on saanud ostuõiguse käesoleva seaduse § 3 2 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel . Kuivõrd enamik põllumajandustootjatest taotleb pindalatoetusi, siis ostuõiguse kehtetuks tunnistamine lähtub eeldusest, et isik ei pruugi enam põllumajandusega tegeleda. PRIA tunnistab ostuõiguse kehtetuks haldusaktiga. Enne ostuõiguse kehtetuks tunnistamist peab PRIA tuvastama, kas isik on lõpetanud põllumajandusega tegelemise või on PRIA-le esitatud ostuõiguse saamiseks (jätkamiseks) taotlus . Sellisel juhul on põhjendatud ostuõigust mitte kehtetuks tunnistada. E i täida 60-päevase perioodi jooksul § 3 2 lõike 1 punktis 3 sätestatud loomapidamise kohustust . Loomade pidamisel on üsna tavapärane, et esineb muutusi loomade arvus ja vahel realiseeritakse kogu kari. Eelnõuga on jäetud teatav ajavahemik, mille kestel loomühiku nõudele mittevastamisel ostuõigust kehtetuks ei tunnistata ja mille jooksul peaks loomapidaja loomade arvu taastama. Kuivõrd PRIA peab ostuõiguse kehtetuks tunnistama haldusaktiga, sealhulgas kuulama isiku vastuväited haldusmenetluse seaduse § 41 tähenduses ning loomühiku nõudele mittevastamine võib tuleneda näiteks karja müümisest, siis arvestades nii loomapidaja kui PRIA halduskoormust, ei ole mõistlik koheselt loomühiku nõudele mittevastamisel ostuõigust kehtetuks tunnistada. I sikul on kehtiv karistus erimärgistatud vedelkütuse kasutamise, käitlemise või müügiga seotud nõuete rikkumise eest . Riigi rahaliste vahendite hulk on teatavasti piiritletud ja selle kasutamine peab olema suunatud eesmärgipärasse kasutusse. Riigiabi majandustegevuse soodustamiseks on õigustud saama õiguskuulekad isikud. Isik, kes on rikkunud eriotstarbelise diislikütuse kasutamise tingimusi ja keda on VKEMS- is sätestatud alusel ja korras väärteo toimepanemise eest karistatud, ei ole õigustatud saama riigiabi soodushinnaga kütuse ostmise kaudu vähemalt karistuse kehtivuse ajal. Väärteo eest saadud karistus kehtib üks aasta karistusena rahatrahvi tasumisest (karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 ). Ostuõiguse saanud isikud peavad eriotstarbelist diislikütust kasutama sihipäraselt. Muul juhul tuleb arvestada, et rikkumisega võib kaasneda ostuõiguse kehtetuks tunnistamine. Eriotstarbelise diislikütuse kasutamise, käitlemise või müügiga seotud nõuete rikkumisi menetleb MTA. PRIA -l on ostuõiguse kehtetuks tunnistamisel kaalutlusõigus, mis võ imaldab muu hulgas arvestada rikkumise iseloomu ja isiku süü suurust. I sik või tema tegevus ei vasta muudele käesolevas seaduses sätestatud tingimustele . VKEMS-i täiendatakse § -ga 3 6 „ Volituste andmine eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks “. Eelnõu kohaselt võib ostuõigust omav isik anda volitusi eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks. Seejuures on piiratud , kellele volitusi saab anda – esindusõiguse võib anda füüsilisele isikule, kes teeb töötamise registri andmetel ostuõigust omava isiku heaks tööd. Töötamise registrisse kantavad andmed on sätestatud maksukorralduse seaduse § -des 25 1 -28 8 . Töötamise registrisse kantakse mh andmed järgmiste isikute kohta: töölepingu alusel töötav isik; võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja; juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige . Eeltoodu ei tähenda, et juriidilise isiku seadusjärgsele esindajale tuleks anda eraldi volitus eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks . Esindusõiguse aluseks on ikka seadus ning asjakohane kanne äriregistri, mittetulundusühingute või muus asjakohases registris. Kutselise kalapüügi puhul võib volituse anda ka kalapüügiloale kantud kalurile ning selle kaluri andmed ei pea kajastuma töötamise registris. Volitusi saab anda PRIA e-keskkonnas. V olituse alusel ostetud eriotstarbelist diislikütust käsitletakse riigiabina volituse andjale. Ostuõigust omav isik teatab PRIA-le e-teenuse keskkonna kaudu oma esindaja nime ja isikukoodi või isikukoodi puudumise korral sünniaja. andjale. Ostuõigust omav isik peab volituse tagasivõtmisest või esindajaga töösuhte lõpetamisest PRIA-t viivitamatult e-teenuse keskkonna kaudu teavitama. Samuti peab volitust andev ettevõtja tagama, et k ui langeb ära vajadus volitatu eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks, on volitaja kohustatud volituse kohe lõpetama , tehes vastava märke PRIA e-keskkonnas. M uudatuste eesmärk on, et ostud oleksid edaspidi seotud tegeliku kasusaajaga. Kehtiva korra järgi ei ole o st alati seostatav tegeliku kasusaajaga, ei ole välistatud, et ost registreeritakse füüsiliselt ostu sooritanud isiku nimele. Ostuhetkel ei toimu ostja tegevuse kontrolli. Muudatuste jõustumisel hakatakse kontrollima, kas konkreetsel isikul on ostja eest tehingu sooritamiseks õigus ning kui on, siis kas isikul, kelle eest ost sooritatakse on eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus . VKMS-i lisatav § 3 7 reguleerib andmete kandmist põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ja juurdepääsu andmetele. Eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmise, taotluse rahuldamata jätmise ja ostuõiguse lõpetamise kohta kantakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel peetavasse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse järgmised andmed: 1) ostuõiguse taotleja ja saaja nimi, registrikood, andmed füüsilise isiku surma ja juriidilise isiku likvideerimise kohta; 2) ostuõiguse taotleja ja saaja asu- ja tegevuskoht ja tema kontaktandmed; 3) ostuõiguse saamiseks esitatud taotluse andmed ja taotluse menetlemise käigus saadud andmed; 4) andmed ostuõiguse kehtivuse kohta; 5) eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks volitatud isiku nimi ja isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning volituse kestus (sh tähtajatu); 6) ostuõiguse taotluse esitanud , sealhulgas ostuõigus aluseks olevate andmete muudatustaotluse isiku nimi ja kontaktandmed ja vajadusel esindusõiguse alus. Eelnõu võtmetähendus seisneb ostuõigust omavate isikute andmebaasi loomises, et minimeerida ohtu eriotstarbelise diislikütuse väärkasutamiseks, tuues rõhu riikliku järelevalve korras kütuse väärkasutamise tuvastamiselt väärkasutamise ennetamisele. Kogutavate isikuandmete koosseis on toodud seaduse tasandile. Registris se kogutakse üksnes need andmed, mis on minimaalselt vajalikud isikule ostuõiguse andmiseotsustamiseks või mis on aluseks ostuõiguse kehtetuks tunnistamiseks. Nende andmete põhjal luuakse nim e kiri isikutest, kellel on õigus eriotstarbelis t diislikütust osta ning lisatakse ostuõiguse kehtivusaeg. Registriandmed on avalikud andmed, välja arvatud andmed millele kehtestatakse juurdepääsu piirang. Ostuõigus antakse üksnes majandustegevusega tegelevatele isikute le ehk ettevõtjatele, kellest valdav enamus tegutseb juriidilise isikuna, seega suur osa kogutavatest andmetest ei sisalda isikuandmed. Nii põllumajandustootjate kui kutseliste kalurite seas on siiski küllaltki suur osakaal füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsejatel, kelle ärinimi ja andmed majandustegevuse ja ettevõtte kohta ei kuulu üldjuhul isikuandmete hulka. Osa ostuõiguse andmise menetluse käigus kogutavast teabest võib kujutada endast ettevõtja ärisaladust. Lisaks kantakse registrisse ka andmed ostuõigust omava isiku poolt ostu tehingu sooritamiseks volitatud isikute ( esindajate ) kohta. Eelnõu § 3 6 kohaselt võivad esindajaks olla füüsilised isikud, kes teevad töötamise registri andmetel ostuõigust omava isiku heaks tööd. Nende isikute andmed kuuluvad kaitstavate isikuandmete hulka. Registrisse kantud andme väljastamisel peab teabevaldaja arvestama, et registriandmed on avalikud, välja arvatud ärisaladust sisaldavad andmed ja juurdepääsupiiranguga isikuandmed, mille puhul kohaldub isikuandmete käiste üldregulatsioon ja avaliku teabe seadus (eel k õige isikuandmete kaitse seaduse § 14 lõige 2 ja avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktid 12 ja 17 ning § 38 lõige 3). Seaduse tasandile on toodud kütusemüügi luba omavale eriotstarbelise diislikütuse müüjale juurdepääsuõigus teabele isikule antud eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse kehtivuse ja tema esindaja esindusõiguse kohta. Müüjal neid andmed on tarvis vedelkütuse erimärgistamise seaduse tulenevate kohustuste täitmiseks ning on kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse § 14 lõikega 2. PRIA kannab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmise, sellest keeldumise või ostuõiguse kehtetuks tunnistamise kohta andmed põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. Andmed isikute kohta, kellele loetakse käesoleva seaduse § 3 1 alusel ostuõigus antuks, kannab PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ühe tööpäeva jooksul ostuõiguse andmise aluseks oleva sündmuse (nt asjakohane registrikanne või toetuse määramise otsuse tegemine) toimumisest. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel on eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse kehtivuse ja ostuõiguse teostamiseks antud volituse kohta õiguslik tähendus. Isik saab õiguse osta eriotstarbelist üksnes siis kui registriandmest nähtub kehtiv ostuõigus. Samuti ei piisa esindusõiguse teostamiseks üksnes tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohasest volituse andmisest vaid vajalik PRIAle e- teenuse keskkonna kaudu sellest ka teada anda. Kuivõrd muudatuste tulemusena täieneb põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse andmekoosseis ning kütusemüüjad peavad saama registrist teha päringuid ettevõtjatele määratud ostuõiguste kohta, on vajalik muuta põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri põhimäärust. Andmeid võib registrisse kanda i siku avalduseta – seda eelkõige põhjusel, et eesmärk on põllumajandustootjatele ja kutselistele kaluritele anda ostuõigused automaatselt koormates neid minimaalselt ning seetõttu ei ole andmete registrisse kandmiseks isiku tahteavalduse võtmine põhjendatud . Eelnõu punktiga 11 muudetakse VKMES-i § 4 lõige 1 1 , millega nähakse ette PRIAle pädevus riiklikku järelevalvet ka ostuõiguse nõuete ning riigiabi reeglitest tuleva nõude, mille kohaselt riigiabi andmine raskustes olevale ettevõtjale lubatud, täitmise üle . Kehtiva seaduse kohaselt on kontrollib seaduses sätestatud nõuete täitmist valdavas osas Maksu- ja Tolliamet. PRIA-l on järelevalve teostamise õigus riigiabi andmise reeglitest tuleneva nn Deggendorfi printsiibi täitmise üle (kehtiva seaduse § 1 3 lg 3) , mis tähendab et uut abi ei tohi anda isikule, kellel varasemalt ebeseaduslikuks või siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi on tagasi maksmata. Seoses seadusesse uue õigusliku instituudi – ostuõiguse toomisega, on eriti oluline anda järelevalve pädevus ostuõiguse nõuete täitmise üle just PRIA-le , kelle pädevuses on ostuõiguse andmise õigus. Kuivõrd eriotstarbelise diislikütust on lubatud kasutada üksnes seaduse § 1 1 lubatud kasutusotstarvetel, siis on vältimatu, et valdavas osas ostuõiguse saamise eelduseks olevad tingimused peavad olema täidetud ka hiljem. Eelkõige isik peab tegutsema jätkuvalt põllumajandustoodete tootmisega või kutselise kalapüügiga. Eelnõu punktiga 12 muudetakse täiendatakse VKMES-i § 4 lõikega 3. Muudatuse kohaselt teevad Maksu- ja Tolliamet ja PRIA riikliku järelevalve teostamiseks koostööd ning vahetavad omavahel vajalikku teavet. Muudatusega sätestatakse kooskõlas korrakaitse seaduse §-ga 10 Maksu- ja Tolliameti ning PRIA koostöö kohustus ning õigus vahetada omavahel riikliku järelevalve teostamiseks vajalikku teavet. Valdav osa riikliku järelevalve teostamisest lasub Maksu- ja Tolliametil eriotstarbelise diislikütuse kasutamise kontrollimisel, mille käigus vajab tuvastamist, kas omandatud kütus on kasutatud lubatud otstarbel, sealhulgas kas omandatud kütusekogus isiku põllumajandusettevõtte suurust arvestades on reaalne ja vajalik. PRIA jällegi valdab õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmise käigus saadud küllaltki suures mahus teavet põllumajandustoodete tootmisega tegelevate ettevõtjate ja nende põllumajandusettevõtete kohta, mis on äärmiselt vajalik tõhusa järelevalve teostamiseks Maksu- ja Tolliameti poolt. PRIA omakorda teostab järelevalvet isikule antud ostuõiguse õiguspärasuse üle, mis on aluseks erimärgistatud diislikütuse kasutamisele. Kuna seaduse nõuete täitmise üle järelevalve teostamine on kahe ministeeriumi valitsusasutuste vahel tugevalt põimunud , on omavaheline koostöö ja teabe jagamine vältimatult vajalik. Lisaks esitab Maksu- ja Tolliamet eelnõu § 3 5 lõike 3 punkti 1 rakendamiseks PRIA-le teabe juhtumite kohta, kus isik on tõsiselt takistanud riikliku järelevalvet teostamist. Seejuures sätestab maksukorralduse seaduse maksusaladust reguleeriv säte – § 29 p 30, et MTA võib avaldada maksusaladust sisaldavat teavet PRIA-le vedelkütuse erimärgistamise seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Eelnõu punktiga 1 3 asendatakse §-s 4 1 tekstiosa „ja 49“ tekstiosaga „49–51“ . Muudatuse kohaselt laiendatakse riikliku järelevalve teostamiseks korrakaitseorgani kasutatavaid järelevalvemeetmeid korrakaitseseaduse §- s 50 (valdusesse sisenemine ) ning §-s 51 sätestatuga (valduse läbivaatus). Eelnõu punktiga 1 3 täiendatakse seaduse § 4 1 kahe korrakaitseseaduses ( KorS ) sätestatud erimeetmega, mida on riikliku järelevalve tegemisel lubatud kasutada. Nendeks erimeetmeteks on valdusesse sisenemine ( KorS § 50) ja valduse läbivaatus ( KorS § 51). Tegemist on abi kasutamise kontrollimisel tavapäraselt lubatatud erimeetmetega: Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 108, kalandusturukorraldamise seaduse § 51, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 40, konkurentsiseaduse § 54 1 . Nii ostuõiguse omamise kui ostetud eriotstarbelise diislikütuse sihipärase kasutamise kindlaks tegemiseks tuleb hinnata taotleja põllumajanduslikku või kutselise kalapüügiga seotud tegevust. Tõhusa järelevalve tegemine ilma isiku majandusüksusesse sisenemata on üsnagi küsitav. Samuti ei oleks KorS §-s 50 sätestatud järelevalvemeetme kohaldamisel ilma §-s 51 sätestatud meetm e kohaldamise õiguseta tulemust . Selleks tuleb korrakaitse asutusel valdus läbi vaadata. Sellis t e meetme te kasutamine tuleb protokollida ( KorS § 50 lg 7 ja § 51 lg 7 ) ning kohaldamisele kuuluvad ka muud KorS § -dest 50 ja 51 tulenevad piirangud. Lisaks nimetatud meetmetele on nii Maksu- ja Tolliameti kui ka PRIA kasutuses KorS §-des 30, 32, 45 ja 49 sätestatud erimeetmed ning riikliku järelevalve üldmeetmed . Korrakaitseorgani tegevus peab olema vastavuses õigusriigile omase proportsionaalsuse põhimõttega. Korrakaitseorgan peab kohaldama mitmest sobivast ja vajalikust riikliku järelevalve meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab; kohaldab ainult sellist riikliku järelevalve meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmetega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda ja kohaldab riikliku järelevalve meedet vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada ( KorS § 7). Teisalt on isikul on kohustus taluda tema suhtes seaduses sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid riikliku järelevalve meetmeid ( KorS § 23 lg 3) . Muuhulgas peab ostuõigust omav isik ja eriotstarbelist diislikütust ostnud isik olema valmis vastama korrakaitse organi küsimustele ning esitama vajalikud dokumendid ( KorS § 30 lg 3) , mis tõendaksid eriotstarbelise diislikütuse kasutamist, sealhulgas esitama teabe selle kohta, millal ja millistes tegevustes eriotstarbelist diislikütust kasutati või diislikütuse sihipärase kasutamist võimaldava tehnika olemasolu . P õllumajanduslikke teenustöid osutav füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik peab arvestama kohustusega esitada vajadusel a ndmed teenustööde osatamise kohta (nt andmed lepingu sõlmimise kuupäeva, lepingupoolte ja teostatud tööde kohta ning ligikaudse kütusekulu kohta ). Vajadusel on korrakaitseorganil õigus riikliku järelevalve üldmeetmena kohustuse täitmise tagamiseks teha isikule ettekirjutus ning rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel ja korras. Sunniraha ülemmäär on 9600 eurot. Eelnõu punktiga 1 4 täiendatakse paragrahvi 5 lõikega 4 . Muudatuse kohaselt peab o stuõigus t omav isik tegema eriotstarbelise diislikütuse kasutamis e kontrollimisel korrakaitseorganiga koostööd ning vajadusel t õendama eriotstarbelist diislikütus e kasuta mist. Eelnõu punktiga 1 6 täiendatakse § 8 1 lõi getega 9 –11 . Tegemist on rakendussät e tega, mis taga vad sujuva ülemineku uuele ostuõiguse alusel eriotstarbelise diislikütuse soetamisele ja kasutamisele. Lõike 9 kohaselt kantakse 202 3 . aasta 1. jaanuariks enamikele põllumajandustootjatest ja kutselise kalapüügiga tegelejatest eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmed põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse . Tegemist on nende isikutega, kes saavad ostuõiguse seaduse § 3 2 alusel ilma taotlust esitatama. Selleks ajaks teeb PRIA registri andmete põhjal kindlas ostuõiguse saamiseks õigustatud isikud ning teeb ka vastavad kanded põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. 1. jaanuarist 2023 on kavandatud ka käesoleva seadusega kavandatud peamise tingimuse – eriotstarbelise diislikütuse ostmise ja kasutamise õiguse kastumine vaid ostuõiguse olemasolul – jõustumine. Seadus jõustub valdavas osas 2022. aasta 15. novembril . Alates sellest kuupäevast, saavad isikud esitata taotluse ostuõiguse saamiseks seaduse §-de 3 3 ja 3 4 alusel. Ostuõiguse saamiseks es i tatud taotlus menetletakse käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras, kuid ostuõiguse andmise kohta registrisse ei kanta andmeid siiski varem kui 1. jaanuaril 2023 . Seega ostuõiguse saavad isikud nii taotluseta kui ka taotlus alusel kõige varem 1. jaanuaril 2023. Lõike 10 s ätte kohaselt loetakse antakse 202 3 . aastal käesoleva seaduse § 3 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 alusel isiku taotluseta ostuõigus antuks juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale 202 2 . aasta pindalatoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks tehtud andmete alusel. Juhul kui 202 3 . aasta pindalatoetuse taotluse menetlemise käigus tehakse kindlaks, et isiku kasutuses ei ole p indalatoetuse saamiseks nõ utaval määral põllumajandusmaad, tunnistatakse antud ostuõigus kehtetuks. Samuti kohalduvad muud seaduses sätestatud ostuõiguse kehtetuks tunnistamise alused. L õikega 1 1 puhul sätestatakse võimalus tarbida e nne 202 3 aasta 1. jaanuarit , mil jõustub ostuõigus kohustus, s oetatud eriotstarbelise diislikütuse jää k lõpuni ilma ostuõiguse taotlemise, ilma selle võõrandamise, deklareerimise ja mõõtmise ning täiendava aktsiisi maksmise kohustuseta tingimusel, et seda kasutakse p aragrahvi 1 1 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud tegevustes . Eelnõu §-ga 2 muudetakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 98 lõikes 5, asendades sõnad „ning kalandusturu korraldamise abinõude rakendamiseks“ sõnadega „ja kalandusturu korraldamise abinõude rakendamiseks ning põllumajandusliku ja kalamajandusliku eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse kasutamiseks“, millega laiendatakse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise eesmärki. 4 . Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatav terminoloogia on kooskõlas muudetavas seaduses kasutatava terminoloogiaga. 5 . Eelnõu vastav us Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõla s Euroopa Liidu õigusega. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisisoodustuse rakendamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51–70), viimati muudetud direktiiviga 2004/75/EÜ (ELT L 157, 30. 0 4.2004, lk 100–105) (energia maksustamise direktiiv); nõukogu direktiiv 95/60/EÜ gaasiõlide ja petrooli erimärgistamise kohta (ELT L 291, 06.12.1995 , lk 46–47); komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), eelkõige art ikkel 44 (põllumajanduslik riigiabi ); komisjoni määrus (EL) nr 1388/2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24 .12.2014, lk 37–63), eelkõige art ikkel 45 (kalamajanduslik riigiabi ) ; komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) ; komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54) . 6. Seaduse mõjud 6.1. Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustuse skeemi muutmise võimalikud m õjud Eelnõu § -s 1 sätestatud muudatuste eesmärk on ennetada ning seeläbi vähendada eriotstarbelise diislikütuse väärkasutamist. Seejuures tuleb tagada, et põllumajandus- ning kalandussektorile eriotstarbelise kütuse kättesaadavus ei halvene. 20 20 . aastal oli eriotstarbelise diislikütuse soodustuse kogumaht põllumajandussektorile u 27,1 mln € aastas ( 90 mln l). 2020. aastal oli eriotstarbelise diislikütuse hinnanguline väärkasutamise kahju 1,63 mln eurot (5,38 mln liitrit), 2019. aastal 2,18 mln € (6,09 mln l) ning 2018. aastal 3,4 mln € ( 9,45 l). Eriotstarbelist diislikütust ostis põllumajanduslikul otstarbel 2020. aastal üle 21 800 isiku, sealhulgas u 830 juriidilise isiku ja u 14 000 füüsilise väärkasutuse riskiga isiku. Võrreldes kehtiva korraga väheneb põllumajanduses kasutatava diislikütuse aktsiisisoodustust saavate isikute arv 26 000 - lt 8 900-le, kuna muudatuste jõustumisel ei saa eriotstarbelise diislikütuse ostuõigust põllumajanduse või kalandusega mitteseotud isikud. Samuti ei saa ostuõigust füüsilise d isikud, kes ei tegutse ettevõtjana. Muudatuste tulemuse l ei saa eriotstarbelist diislikütust osta kõik soovijaid, vaid üksnes õigustatud isiku d , kelleks on: põllumajandusliku tegevusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidili ne isik kaluri kalapüügi luba omav füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik Muudatustel on prognoositav positiivne mõju aktsiisilaekumise kaudu riigieelarvesse. Õigustatud isikute registrisse kantakse ettevõtjad 98% juhtudest automaatselt peamiselt PRIA poolt peetavate registriandmete alusel, mistõttu puudub oluline mõju soodustuse saaja halduskoormusele ja ostuharjumustele, kuid kaasneb töökoormus PRIA - le sihtrühmast 2% isikute taotluste menetlemisel ning registri loomise le ja haldamise le . MTA järelevalvetegevusele on mõju positiivne , kuna muudatuse tulemusel välistatakse ennetavalt võimalikud väärkasutajad , isikud on järelevalvele kättesaadavad, on selge seos ostja ja esindaja vahel ning soodustuse, mida käsitletakse riigiabina, saajate ring täpsustub ja väheneb . Mõju kütusemüüjatele avaldub seoses isiku tuvastamise ning ostueelse kontrolliga . Mõjud sisejulgeolekule Mõju sisejulgeolekule on väheoluli ne. Ee lda tavasti vähendab muudatus aktsiisi pettuseid. Muudatus ei mõjuta muudatus toidu tootmist, kuna põllumajandus- ja kalandussektorile tagatakse jätkuvalt eriotstarbelise diislikütuse kättesaadavus . 6.1.1. Mõju valdkond: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele Sihtrühm : Põllumajandus- ja kalandussektor ning eriotstarbelise diislikütuse müüjad Sihtrühm 1 : põllumajandus- ja kalandussektor Eestis oli 2020 . aastal 11 369 põllumajanduslikku majapidamist (juriidilisi isikuid 3361, füüsilisi isikuid 7708) , kelle kasutuses oli 975 323 ha põllumajanduslikku maad. PRIA andmetel taotles 2020. aastal ühtset pindalatoetust, keskkonnasõbraliku majandamise toetust, poolloodusliku koosluse hooldamise toetust ja NATURA2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus kokku u 14 400 isikut, kellest 7077 olid füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud , kelle kasutuses on u 95% kogu taotlustele märgitud pinnast. Eelnõu muudatustega kaasneb sihtrühma kitsenemine , ku na ostuõiguse saajate hulka arvatakse vaid juriidilised isikud ning füüsilisest isikust ettevõtjad. Ostuõigust ei saa f üüsilised isikud, kes ei teg utse ettevõtjatena. Muudatuse mõju toidutootmisele on vähene , kuna füüsiliste isikute kasutuses on u 5% põllumajandusmaast, millest 81% on püsirohumaa . Õigustatud isikute r egistri loomine korrastab tegelike kasusaajate ringi , s.t on tuvasta ta v, kellele eriotstarbelist diislikütust ostetakse. Eeldatavasti väheneb põllumajandus liku kasutusotstarbega ost jate arv seniselt 26 000 hinnanguliselt 8900 -le. Põllumajandussektori sihtrühma hinnangulised suurused : t aimekasvatussektor : - p indalatoetus t e saajad , u 7600 ettevõtjat ( eelnõusse lisatav § 3 2 ) - taotluse esitamine , u 100 ettevõtja t (eelnõusse lisatav § 3 3 ) t aimekasvatussektorile põllumajanduslik u teenustöö osutajad , u 20 ettevõtjat (eelnõusse lisatav § 3 4 ) l oomakasvatussektor ( kes ei tegele taimekasvatusega) : hinnanguliselt 811 ettevõtjat ja 322 mesilaspere pidajat (eelnõusse lisatav § 3 2 ) Põllumajandustootmises moodustab energia ja määrdeainete kulu vahetarbimises u 11%. Aktsiisisoodustusega (73%) antakse eriotstarbelise diislikütuse ostjatele riigiabi u 27,1 mln eurot aastas, mis alandab sihtrühma (põllumajandus) tootmises kasutatavate sisendite hinda. Ilma soodustuseta suureneks vahetarbimise väärtus 4 – 5% ning olukorras , kus toodangu väärtus suureneb aeglasemalt kui kogukulud , oleks mõju sektori kogutootlikkusele negatiivne. MTA andmetel moodustab hinnanguline väärkasutusriskiga ostudega antud soodustus 2020. aastal u 1,63 mln eurot ( 6 % kogu soodustuse mahust), mis on riigieelarvele täiendav mittesihtotstarbeline kulu ning millest põllumajandussektor kasu ei saa. 2019. a oli kaluri kalapüügiloa omanikke 1576. Majandusliku m õju kirjeldus Majanduslik mõju põllumajandus - ja kalanduss sektorile on väheoluline . Aktsiisisoodustuse skeemi muudatuste eesmärk on küll vähendada eriotstarbelise diislikütuse väärkasutajate oste , kuid seejuures tagada jätkuvalt eriotstarbelise diislikütuse kättesaadavus põllumajandus- ja kalandussektorile. Samuti on eesmärk anda põllumajandus- ja kalandussektorile ostuõigus nende jaoks minimaalse halduskoormusega. Seetõttu saavad enamik isikuid ostuõiguse automaatselt, kui riiklikes registrites olevate andmete alusel on tuvastatud isiku tegelemine põllumajanduses või kalanduses (lisatav § 3 2 ) . Kui põllumajandustootja ei saa ostuõigust automaat selt registriand mete alusel (lisatav § 3 2 ), on tal õigus ostuõiguse saamist PRIA-lt tao tleda ( lisatav § 3 3 ) . Selliselt on tagatud, et kõik aktiivsed ja alustavad põllumajandustootjad saavad jät kuvalt eriotstarbe list diislikütust kasutada. Kui isik ei ole ostuõigus saanud registriandmete alusel, kuid tegeletakse põllumajandustootmisega ning vajatakse tootmistegevuses diislikütust, siis nendeks olukordadeks näeb eelnõu ette võim aluse PRIA-lt ostuõiguse taotl emiseks. Kutselise kalapüügiga tegelevatele isikutele on mõju väheoluline, kuna kalapüügiloaomanikud saavad ostuõiguse automaatselt, kui nad on kantud kutselise kalapüügiregistrisse. Õigustatud isikute registri loomi sel saa b ostu sooritada eriotstarbelise diislikütuse ostuõigust omava isiku esindaja . Seega saab o lema fikseeritud, millise ostuõigusega isiku eest füüsiline isik ostu sooritab. S ee k orrastab tegelike kasusaajate ringi. Kehtiva seaduse rakendamisel on näha suurt füüsilisest isikust ostjate arvu, kelle puhul ei ole selge, kas ostud on sooritatud füüsilise isikuna või põllumajandus tootja esindajana. H alduskoormus e kirjeldus Põllumajandus- ja kalandussektorile on halduskoormuse mõju vähene. Eelnõu kohaselt saavad suurem osa põllumajandus- ja kalandussektori ettevõtjatest ostuõiguse automaatselt (98%) , kui nad vastavad ettenähtud tingimustele. See tähendab, et enamikul ettevõtjatel ei ole vaja taotlust esitada, mistõttu halduskoormuse mõju neile puudub või on vähene. I sikud, kes ei ole PRIA peetavates registrites deklareerinud maad ega loom apidamis i, kuid tegelevad põllumajandustootmisega või osutavad taimekasvatuses teenustöid (näiteks kuivatusteenus, põllutööd jmt) peavad ostuõiguse saamiseks esitama PRIA-le taotluse . Põllumajandussektoris loetakse ostuõigus antuks isiku taotluseta kahele peamisele sihtrühmale t (seadusesse lisatav § 3 2 ): t aimekasvatussektoris ostuõiguse andmine ettevõtjatele, kellele on määratud pindalatoetusi ; l oomakasvatussektoris ostuõiguse andmine ettevõtjatele, kes peavad põllumajandusloomade registri andmetel põllumajandusloomi . Halduskoormuse mõju on vähene ettevõtjatele, kes peavad PRIA-lt ostuõigust taotlema. Halduskoormuse mõju seisnes taotluse ja andmete esitamises. Taotluseid võib hinnanguliselt laekuda u 100 – 120 aastas. Seega k aasneb mõningane halduskoormuse kasv isikutele, keda ei kanta eriotstarbelise diislikütuse o stjate registrisse automaatselt, kuid neid on 1-2% põllumajandustootjatest. Samuti selleks, et hoida taotleja halduskoormus minimaalne tuleb taotlemisel PRIA-le esitada üksnes sellist teavet, mida ei ole võimalik riiklikest andmebaasidest kontrollida. Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk on väike. Muudatuste tulemusel soovitakse jätkuvalt tagada eriotstarbelise diislikütuse kättesaadavus põllumajandus- ja kalandusettevõtjatele. Sellest lähtuvalt on eelnõus välja töötatud kriteeriumid, kell ele ja mis alustel ostuõigus anda . E esmärk on, et kõik põllumajandus- ja kalandussektori ettevõtjad, kes vajavad eriotstarbelist diislikütust, seda jätkuvalt ka saavad. Eelnõu eesmärk on piirata üksnes kõrvaliste isikute ostusid. Eriotstarbelise diislikütuse müügikohti eelnõuga ei piirata. Mõju olulisus M õju ulatus on vähene, kuna enamikule põllumajandus- ja kalandussektori ettevõtjatele määratakse ostuõigus automaatselt, kui isikud vastavad eelnõus sätestatud tingimustele. Osa põllumajandussektori ettevõtjatest ( 1-2 %) peab küll ostuõigust taotlema ning tõendama põllumajandus likku tegevust. Halduskoormuse minimaalsena hoidmiseks saab taotluse esitada PRIA e-keskkonnas ning taotluse hindamisel kasutatakse võimalikul suurel määral riiklike registrite andmeid ning põllumajandustootja peab esitama üksnes need andmed, mida riiklikest andmebaasidest ei ole võimalik kontrollida. Sihtrühm 2 : eriotstarbelise diislikütuse müüjad Eriotstarbelise diislikütuse tanklamüügiga tegeleb 34 juriidilist isikut. Eriotstarbelist diislikütust müüb 103 mehitatud tanklat ja 28 automaattanklat . Hulgimüügis müüb eriotstarbelist diislikütust 25 isikut. Majandusliku mõju kirjeldus Muudatuste l on mõju e riotstarbelis e diislikütuse müüja tele, mis seisneb eelkõige järgnevas: (a) isiku tuvastamine (b) müüja on kohustatud enne müüki hakkama PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist ko ntrollima , kas isikul on ostuõigus. O stuõiguse kontroll on kavandatud automaatsena x-tee ja muu tehnilise lahenduse kaudu . S obivaimad isiku tuvastamise ning päringute tegemise tehnilised lahendused leitakse PRIA eestvedamisel registri eelanalüüsi tegija ga vahemikus hiljemalt 2021. a aprilli lõpuks. Võimalike lahenduste osas konsulteeritakse ka registri eelanalüüsi käigus eriotstarbelise kütusemüüjate ning MTÜ-ga Eesti Õliühing. Eriotstarbelise diislikütuse müügikohti eelnõuga ei piirata. ( c ) A ndmeedastus e osas MTA - le lisandub ostja esindaja andmete esitamine . Andmed on vaja likud , et oleks võimalik kontrollida aktsiisisoodustuse kasutamist . Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk Ostuõiguse kontrolli läbiviimiseks p õllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri st tuleb leida kütusemüüjate jaoks võimalikult lihtsad ning madalate kuludega lahendused . Selleks viiakse läbi eelnevalt kirjeldatud registri eelanalüüs, mille käigus kogutakse teavet ning ootusi eriotstarbelise diislikütuse müüjatelt ning MTÜ-lt Eesti Õliühing. On vajalik tagada, et kütusemüüjatel oleks võimalik tõrgeteta enne ostu isikute ostuõigusi kontrollida. Vastasel juhul kaasneb majanduslik kahju nii kütusemüüjatele kui ka põllumajandus - ja kalandussektorile tootmiskulude suurenemise kaudu , kui eriotstarbelise diisli kütuse kättesaadavus ei ole tagatud (näiteks kuni 5% vahetarbimisest põllumajanduses) . Mõju olulisus Mõju on keskmine. Mõju avaldub eelkõige selles, et eelnõuga sätesta ta ks e kütusemüüjatele kohustus kontrollida PRIA in fo süsteemist ostja ostuõigust. I siku tuvastamine kui ka ostuga seotud andmete esitam i ne ei ole eriotstarbel ise diislikütuse müüjale uus kohustus. 6.1. 2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele Sihtrühm 1 : PRIA Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele Muudatusel on oluline mõju PRIA töökorraldusele. P RIA töömaht suureneb seoses lisa tööülesannetega: ( a) PRIA hakkab menetlema põllumajandustootjate ostuõiguse taotlusi ja määrama ostuõigusi; ( b) vajalik on arendada vastavad infosüsteemid, kus pidada ost u õiguste üle arvestust ja kust eriotstarbelise diislikütuse müüjad saavad enne müüki ostuõigusi kontrollida. Ostuõiguste üle arvestuse pidamiseks on vajalik teha arendusi põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri s . Ebasoovitavate töökorralduse ja töö mahu alaste mõjude kaasnemise risk PRIA töömaht suureneb seoses lisa tööülesannetega . Põllumajandustoetus te ja põllumassiivide registri toimimine tuleb tagada selliselt , et k ütusemüüjatel oleks võimalik tõrgeteta enne ostu isikute ostuõigusi kontrollida. Vastasel juhul kaasneb majanduslik kahju nii kütusemüüjatele kui ka põllumajandus - ja kalandussektorile , kui eriotstarbelise diisli kütuse kättesaadavus ei ole tagatud. Mõju olulisus Mõju on oluline. M uudatused on vajalikud, kuna võttes arvesse väärkasutuse mahtu (u 1,6-3 mln eur olenevalt aastast ) võrdluses registri loomise (843 754 eur ) ja edaspidise iga-aastaste halduskuludega on muudatused põhjendatud. Täpsem PRIA kulude ülevaade antakse peatükis 7. Sihtrühm 2 : MTA (järelevalveasutus) Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele Ostuõigusega isikute registri loomine eelda ta vasti vähendab eriotstarbelise diislikütuse väärkasutamist. MTA on jätkuvalt eriotstarbelise diislikütuse sihipärast kasutamist kontrolliv järelevalveasutus . Muudatused toetavad MTA järelevalvetegevust , andes võimaluse kontrollida erimärgistatud diislikütuse kasutamist väljaspool ostuõigusega isikute ringi. Töökoormuse kirjeldus MTA töökoormus järelevalve osas pigem väheneb, kuna eriotstarbelise diislikütuse ostjate arv väheneb , sest osta saavad üksnes ostuõigusega isikud , kelle puhul on PRIA kontrollinud seotud põllumajandus- ja kalandussektoriga. Vähene mõju on töökoormusele seoses riigiabi andm ete esitamisega PRIA-le . Ebasoovitavate töökorralduse ja töömahu alaste mõjude kaasnemise risk Ebasoovit a vaid mõjusid ei esine. Mõju olulisus Mõju on väheoluline , kuivõrd muudatuste eesmärk on väärkasutamist ennetada. 7 . Seaduse rakendamisega seot ud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulu d ja tulud MTA andmetel oli 2020. 1,63 mln € ning 201 9 . aastal 2,18 mln €. Muudatuste tulemuse eesmärk on ennetada aktsiisisoodustuse väärkasutamist ja seeläbi suurendada aktsiisilaekumist riigieelarvesse. Eeldatavasti ületavad p rognoositavad tulud kulusid. Seaduse rakendami sega kaanevad eelkõige PRIA infosüsteemide arendamisega seotud kulud ja PRIA üldkulud aktsiisisoodustuse skeemi rakendamisel. Eriotstarbelise diislikütuse nn õi gustatud isikute registri arenduskulu on hinnanguliselt 843 754 eurot, hilisem iga-aastane püsikulu 238 5 27 eurot . TEGEVUSED Tegevuse algus Tegevuse lõpp 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas Uute registriteenuste loomine (EDKR näitel) 2019 2022 409 053 238 527 238 527 238 527 238 527 238 527 RES lisataotlus Uute registriteenuste loomine (EDKR näitel) 2019 2022 500 000 * SF * SF eelarve vajadus esitatud taotlemise aasta järgi. PRIA baaseelarves EDK registri pidamiseks rahalised vahendid puuduvad. Selleks taotleb Maaeluministeerium riigieelarvest ( RES ) lisa vahendeid. Aastal 2021 on arvestatud EDK registri arenduskuludega, milleks esitatakse SF-i taotlus RIA-le summas 500 000,00€. 2022.aastal on vajadus katta RES-ist 272 200 eurot investeeringute kulu ning personali eelarve vajadus 137 053 eurot. Alates 2023. aastast on arvestatud püsikuluna personalikulu ning registri hoolduskulu. MTA-le võib kaasneda kulu kütuse käitlemise andmekogu (KKS) andmekoosseisu muutmisega seoses, kuna lisaks senistele ostja ja kütu s ekoguse andmetele tuleb esitada KKS-i ka ostja esindaja nimi ning isikukood. Eelnõuga ei kaasne kulusid ega tulusid kohalikele omavalitsustele . 8 . Rakendusaktid Asjaomased rakendusaktide muudatused valmistatakse ette töökorras ning need jõustuvad sama l ajal seadusega . Eelnõule lisatavad rakendusaktid e kavandid : 1) Põllumajanduses- ja kutselisel kalapüügil kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine. 2) Vabariigi Valitsuse 06.02.2015.a määruse nr 14 „Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri põhimäärus“ muutmise kavand . 3) Vabariigi Valitsuse 07.03.2019. a määrus nr 21 „ Maksukohustuslaste registri põhimäärus “ muutmine . 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 2 . aasta 1 5. novembril . Nimetatud ku upäev tuleneb vajadusest jätta pärast eelnõu vastuvõtmist piisav aeg PRIA-le vastavate infosüsteemide arendamiseks ja ettevalmistuste tegemiseks eriotstarbelise diislikütuse müüjatele. Eriotstarbelsie diislikütuse ostmiseks on vajalik ostuõiguse olemasolu 1. jaanuarist 2023. Seaduse jõustumisega seonduvat on täpsemalt selgitatud eelnõu punkti 16 juures. 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Maaeluminister on p õllumajandustootjate esindusorganisatsioonidega võimalikke muudatusi konsulteerinud 28.05.2019. a , 28.10.2019. a ja 05.10.2020. a põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogus ja 17.07.2019. a nõupidamisel. S eejuures 28.10.2020. a põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogus toetasid liikmed põhimõtet parendada tänast aktsiisisoodustuse skeemi , sh luua nn õigustatud isikute register , ning 05.10.2020. a nõukogus tutvustati ostuõiguse andmise põhimõtteid . MTÜ -ga Eesti Õliühing on Maaeluministeerium konsulteerinud 28.10.2019. a põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogus , 17.06.2020. a eriotstarbelise diislikütuse müüjatega kohtumisel , kus osalesid lisaks MTÜ Eesti Õ liühing liikmetele ka muud eriotstarbelise diislikütuse müüjad (kutse saadeti kõikidele eriotstarbelise diislikütuse müüjatele) . MTÜ Eesti Õliühing 01.07.2020. a esitatud ettepanekut analüüsis Maaeluministeerium koostöös Rahandusministeeriumi , MTA ja PRIA- ga ning arutas MTÜ-ga Eesti Õliühing samas koosseisus 16.10.2020. a kohtumisel . Samuti on PRIA koostöös Finestmedia AS-iga suhelnud eriotstarbelise diislikütuse müüjatega registri eelanalüüsi käigus sobivaimate tehniliste lahenduste leidmiseks. Väärkasutamise vähendamise lahendusi ning võimalikke alternatiive on Maaeluministeerium arutanud koostöös Rahandusmin i steeriumi, PRIA , MTA-ga ning MTÜ-ga Eestimaa Talupidajate Keskliit avaliku sektor i innovatsiooniprogrammis . Eelnõu esita takse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile . Eelnõu esita takse arvamuse avaldamiseks põllumajanduse ja ma aelu arengu nõukogu liikmetele ning MTÜ-le Eesti Õliühing. Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 20.04.2021 nr 1.4-1/334 Vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Sama: Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu liikmed MTÜ Eesti Õliühing Lisad: 1. eelnõu, VKEMS_EN.docx; 2. eelnõu seletuskiri, VKEMS_SK.docx; 3. eelnõu seletuskirja lisa (määruse kavandid), SK_Lisa_kavandid.docx. Liisa Kähr 625 6551 [email protected] Jaana Lepik 625 6202 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel