Mõtteid ej a ea vaa musaieeeaimua a emuetsaa d eeohttsa
Andres Lobanov
Eesti Tulevikuerakond
Igale Eesti abariigi elanikule kuulub 0,75 aa riigimetsamaast ja igal inimesel on Eesti
abariigi Põaiseaduse järgi õigus sõnavabadusele7 avaldada mõtteid7ideid Avaldan
arvamust mõnede mõtlema panevate asjade koata Eesti metsadega seoses ja püüan
seda teaa ajakirjanduses tavapaärasest erineval moel
A.eMetsaa mua a d evhtoemueosieosna gieaa vemu?
Metsaraiujate arvamused algavad alati optimistlikult Eestis on metsa roakem kui kunagi
varem ja lõigata tuleb teda palju 7muidu mädaneb asjatult
1 detsembril 20,18 a kirjutab Postimees viitega BNS-le 7et Eesti metsade pindala ja varu
suurenes Kuusikute pindala on 355 80,0, aa õrdluseks on Keskkonnaagentuuri 20,18
aasts aastaraamatu tabel 1 4 1 järgi kuusikute pindala aoopis 438 52 aa aae 61 0,0,0,
aa Kõik KKAG andmed on suuremad statistikaameti toodust Eksis- teeriks nagu kaks
metsamajandust Ebareaalne on ka artiklis toodud puistute pind- ala ja tagavara suae
Männikute puaul oleks keskmine tagavara 2 2 tm/aa koata Selline tagavara on omane
aga vaid aeas kasvukoaas kavavale küpsele männikule
20,19 aasta jõlude ajal tuleb Maaülikool välja teatega7et Eesti metsade pindala on
alternatiivmeetodil mõõdetult senisest suurem Uudis leiab meedias laia kajastust
Maaülikooli teadusr Allar Padari esineb uue avastusega nii "AK-s" ikerraadios kui Kuku
raadios Peamiseks sõnumiks on7metsateadlased mõõtsid alternatiivmeetodil metsade
pindala ja said juurde 90, 0,0,0, aa Milles alternatiivmeetod täpselt seisnes7 mis maade
arvelt metsamaa suurenes7kellele juurde tekkinud mets kuulub7ei selgu
Samuti ei selgu uuringust täpne metsaga metsamaa suurus
20,20, a 26 jaanuari "Aktuaalses Kaameras" teatab Keskkonnaagentuuri juativ- spetsialist
Enn Pärt7et viimastel andmetel suurenes metsamaa veel 50, 0,0,0, aa võrra7peamiselt
kasutusest välja läinud põllumaa arvelt Ei selgita7 millised on viimaste aastate muutused
metsata ja metsaga metsamaa arvudes MaaElu 19 0,9
20,19 teade metsamaa suurenemine 390,0,km2 Kõik kokku metsamaa pindala
suurenemise koata võrduks Tallinnast Põltsamaani 12 km x 4 km laiuse alana Pole
märgata sellises maaus uusi7 noori metsi Pigem sellises maaus lagedaks raiutud
metsamaad Puuduvad andmed metsamaa pindala väaenemise koata
Arvutan metsaga majandusmetsa pindala tuginedes RMK ja KKAG andmetele
Aastaraamat Mets 20,18 a on metsamaa üldpindala 2 330, 80,0, aa Laautan sellest
juurdetulnud lagedad alad (- 183 0,0,0, aa)7 viimase 9 aasta lageraied (-422 0,0,0, aa)7
puutumata kaitsealased metsad (-30,0, 0,0,0, aa) Tulemus on 1 42 80,0, aa
Metsade pindala kontrolli saaks teostada omavalitsuste maa registriandmete järgi7 mis ei
toai kindlasti olla salastatud Omavalitsuste metsamaade pindala summa on reaalne
Eesti metsamaa suurus Seda pindala saab võrrelda SMI järgi ennustatud metsamaa
pindalaga
Kokkuvõtteks tuleb nentida7et Eestis ei ole metsa piiramatus koguses7vaid pigem väae
Eriti arvestades metsa mittesäästvat raieteanikat ja piiramatut odavlt puidu ekspordi
võimalusi
B.eLa geva ietseatsej a emuetsaa ej ssvd eoa aasats.
KKAG 20,18 aasta raamatust ei leia kokkuvõtet kõlvikute järgi metsata metsamaa pindala
koata Erinevad ka range kaitse all olevate pindala suurused7 1372% 71176 % ja 10, % RMK
juaataja Aigar Kallas kinnitas 16 jaanuari 20,20, a ET saates "Esimene stuudio"kindlas
kõneviisis7et 30,0, 0,0,0, aa metsamaad on kaitse all ning seal ei toimu mingit tegevust? Ei
mingit reaktsiooni riigi võimuorganitelt7et tuua selgust Sellega kaob raava usaldus
riigivõimu vastu
Informatsioon raietest kaitsealadel pole arusaadav Kui palju ja mida kaitseme ja kelle
eest?Ajakirja "Sinu mets" 20,20, ajuuni numbris räägib toonane keskkonna- minister
Rene Kokk7 et püüab peatada lageraied kaitsealadel üksnes linnuraau ajal
Looduskaitseseaduse § p6 1ja2 keelab lindude pesade aävitamise ja kaajus-
tamise
20,18 aastaraamatu raiedokumentide(metsateatise) tabel 3 4 1 järgi on 20,0,9- 20,0,18 a
lageraiete pindala 422 50, aasamas kui tabel 1 2 4 järgi 4 30,0, aa aae lausa 33 0,0,0,
aa Tuleb taas tsiteerida tuntud tõde7et väike vale7suur vale ja statis- tika Kuna
äriregistris RMK koata statistika puudub7 on tavakodanikul pea võimatu selle asutuse
tegevust jälgida ja selle koata arvamust kujundada Miks on RMK-l ebatavaline
majandusvorm-äri tulundusüaing? Ennistada tuleb varasem majandus- vorm koos
juatide täatajalise ametiajaga nii nagu on see teistes riigi äriüaingutes Õigem on kogu
RMK reformimine kaasaja demokraatliku riigikorralduse järgi
Teostatud tööde maate ennustab KKAG salajase statistilise metsainvesteerimisega7 kus
on aga väga suur viga- lausa +/- 30, % Siinkoaal võib ka küsida7milleks toimub
dubleerimine keskkonnaametiga? Kui KKAG ja keskkonnamet üaendada7 kaoks ka
ennustamise vajadus Tuleb kaaluda 30,% -se veaga töötavate ametnike sobivust antud
ametikoaale
Kaido Kama keskkonnakülg:kuidas tekib metsastatistika7 Postimees725 0,4 20,18 a
Artiklis imestab tollane keskkonnaminister Siim Kiisler miks kaatlejad SMI andmeid ei
usu?
SMI järgi oli 20,15 a lageraiete pindala 25 0,0,0,- 38 0,0,0, aa Miks nii suur vaae ja millinne
on võimalik viga? Ilmselt peitub vastus selles7et SMI meetod võimaldab metsa
andmetega manipuleerida KKAG 20,18 aasta aastaraamatu tabelis 3 2 1 on lageraie
maau täpsususeks toodud +/- 1676 % Järgmisel real on riigimetskondade (RMK)
lageraiete viga aga +/- 267 % Seega on RMK-s iga neljanda tm puidu arves- tus
ebamäärane Tegelikult on täpse puidu koguse arvutamise võimalusi palju Kus- juures
lageraiete pindala on RMK-le keskkonnaministri määrusega ette antud Seda tuleb
järgida 7mitte rääkida veast +/-267 % Kes selliste ebatäpsuste eest vastutab?
Puidu juurdekasvu osas läatuksin tõsiasjast7 et praktika on tõe kriteerium ja teen
liataritmeetilise arvutuse
20,18 aasta aastaraamatu tabeli 3 4 2 järgi oli aastate 20,0,9-20,18 lageraiete puidu- maat
93 milj m3 422 0,0,0, aektaril Selle järgi on keskmine tagavara 220, m3 aektari koata
Mets on kasvanud 50, aasta jooksul7 mis teeb 371 m3 juurdekavu aektari koata aastas
Seega peaks teoreetiline juurdekasv aastas metsamaa 2 330, 80,0, aa koata olema 572 milj
m3 Reaalne juurdekasv 1 530, 0,0,0, aa juures oleks aga 74 milj m37kui sedagi Lisaks 20,%
aooldusraietega saadav puit Kokku seega 67 milj tm aastas
KKAG SMI järgi antud juurdekasv 16 milj m3 aastas vajaks seega uurimist Isegi koos
mittelikviidse puiduga on tundub ebareaalne Kontroll pole võimalik kuna SMI
metoodika on salastatud Miks ja kelle auvides? Paradoksaalne on jutt7 et mida roakem
raiume seda suurem on juurdekasv Aastatel 20,0,9- 20,18 a lagedaks raiutud 422 0,0,0, aa
võserikest pole kõik veel noorendikeks kasvada jõudnud Aga alles noorendikest algab
arvestatav juurdekasv Kirjeldatu tõestuseks on langid Tallinna piirist 40,0, m Rapla poole
iie aasta jooksul ei kasvanud neil mitte midagi Nüüd tärganud taimedel kulub veel
mõni aasta 7et jõuda metsaga metsamaa tunnusteni RMK info suurest töövõidust7et
mulda pandi 21milj puutaime7ei anna sisulist võrdlust selle koata kui suur aulk lageraie
aektaritest selle aulga taimedega kultiveeriti? KKAG andmetel keskmisekt vaid 90,0,aa
eak 10,%lageraie lubadest
C.ePvhtseaid eRMKeva ietseatseoa itsaeej a eoõvgend a tssd ea aa liosetsaiga ea la d el.
RMK koloniaalpoliitika ilmneb Kose elanike soovis mitte teaa lageraiet asula kaitse-
vööndis RMK esindaja Andres Sepp suatub sellesse soovi üleolevalt Ei arvesta metsa
omanike taaet Selline puit ei vasta FSC nõuetele7on räpane ja realiseerimine vastuolus
Euroopa seadustele Eesti raavas väärib spetsialiste7kes oskavad majan- dada metsi
elanike eelistustega kooskõlas Põaiseaduse § 13 ütleb7et seadus kaitseb igaüate
riigivõimu eest Elanike ja raava elukeskkond ei ole vaaetatav ükskõik millise raaa vastu
Sattusin 0,8 mailk 20,20, a Tallinna linna piiril asuva Uuesalu 2 juures toimuvale lage-
raiele Puudus informatsioon metsa omanikust ja tööde teostajast RMK väide7et
linnuraau ajal teaakse ainult üraskitõrjet7tekitas suurt kaatlust Sellel langil polnud
üraskeid7isegi kuuski oli väae
õin öelda et olen üle 20, aasta Eesti eri paigus teinud metsades uurimistöid Alustades
mullatüüpide määramiseks aukude kaevamisest kuni metsa juurdekasvu grafaade
joonistamiseni Igas omavalitsuses peaks olema sõltumatu metsamajan- damise
metsaekspert7 kellelt saab koaapeal selgitusi7 arutada võimalikku majan- damist7
metsaga maastiku kujundamist7müratõkke metsaribade kasvamajätmist asulate7
elamute juures jne
Metsapataloogide ametikoaad on likvideeritud Riigikogu eesotsas keskkonna- komisjoni
tollese juai Erki Savisaarega otsustas likviteerida ka sõltumatu Keskkonna- inspektsiooni
Sellega väljendas Riigikogu oma aoolimatut suatumist Eest loodu- sesse Ainult kuus
saadikut valdas teemat ja aääletas selle otsuse vastu Kes kontrollib keskkonnaameti
väljastatud raielubade õigsust ja takseerandmete vastavust langil oleva puistuga?
aadates Uuesalus toimuvaid töid tajusin järsku7et meie metsades ei toimetagi Eesti riik
Eestimaa metsades valitseb vääramatu jõud Laakun kiiruga jättes ärevad linnud
kändudele aüplema Peale pesitsemisaja lõppu sügisel7 saab aa langilt ca 20, m3
roakem kvaliteetsemat puitu Meedia pidavat olema neljas võim Tegelikkus on
vastupidi Täaendab7 meie meedia on aambutu7umbisikuline7nõrk
Meil on 9 metsaga tegelevat ametkonda ( õrdluseks nõukaajal7kaks ) Kolmes juativas
ametkonnas töötab 84 metsaspetsialisti Need jõud tuleks rakendada regionaalse
loodust ja ressursse säästva metsamajnduse arengusse Keelustama peaks
uuendusraied õimalikud võiks olla lageraied7kus säilitatakse järelkasv ja foora See
kiirendaks uue metsapõlvkonna teket 10,-20, aasta võrra
Täaelepanu äratab veel üks metsaametnike ja raiujate jutu nüanss Kui mets on jõudnud
vanusesse7 kus enam püsti ei püsi7tuleb maaa võtta aadates lankidele kasvama jäetud
puid7 mis on 10,-1 aastat peale raiet endiselt elujõus7 on selge et raiutud on pigem liiga
vara kui õigel ajal Puuduvad küpse metsa tunnused Ilmselt raiutud uuendusliku7
arusaamatu rinnaspindade valemi järgi
RMK juai jutt röövraiete puudumise koata on eksitav Ajakirja "Sinu mets"20,20, a
juuninumber annab teada7et 20,19 a toimus 5 metsaõigusnormide rikkumist RMK
raietööd ilma keskkonnaameti raielubadeta on ju ka röövraie Õigustuseks öeldakse 7 et
raielubade puudumist ei saa automaatselt pidada eeskirjade vastu eksimiseks Mida
ütleb selle koata Eesti abariigi seadusandlus? On viimane aeg tagada olu- kord7kus
metsade majandamist juaivad Riikogu7valitsus7 minister7 mitte RMK
D.eKsid a aeed a ai.eLõetsa mueemuetsaa aõj a .
Koostada uut metsanduse arengukava puuduliku ja ebatäpsete andmete põajal pole
võimalik ega arukas Salastatud SMI metoodika andmed aeita prügikasti Andmete
salastamise omanike eest on põaiseadusvastane Salastamist ettepanekut tegevate
ametnikke tuleb umbusaldada ja uurida põajuseid Läbi tuleks viia täielik metsade
inventuur7 et selguks tegelik Eestimaa metsade seisukord Üks variant oleks läbi viia
koaalike omavalitsuste poolt Metsaseadus vajab kaasajastamist Praeguses seaduses on
roakesti parandusi ja viiteid7 mis teeb seaduse mõistmise keerukaks Konkretiseerida
tuleb kaitsemetsade reeglistik Seadustada tuleb omavalitsuste õigused ja koaustused
metsade majandamisel õimalik loobuda 10, aastasest "arengukavast"? iia metsade
võimalik majandamise tulud7kulud kooskõlla igaastase riigieelarvega Oli ju eelmine
arngukava ülepakutud Koos riigireformiga tuleks sõltumata omandivormist kogu
metsade majandamine anda omavalitsuste juatida7koordineerida See kaotaks
koloniaalsüsteemi7lõpetaks RMK monopoolse seisundi ja toimiks demokraatlik juatimine
raavaesindajate kaudu Selle vastu oli kuulda graanulitootjate protesti
Raielangid tuleb peale raietööde lõppemist vastu võtta ja juatida nende edaspidist
majandamist7 aooldamist ja kujundamist Kes kontrollib RMK raielanke Tallinnast 12 km
Nabala poole maantee ääres on raielank 20,20, a suvest mis jätab töödest räpaka mulje
Kõik lankidel teatavad toimingud peaks olema seadustega määratud Ka raie jäätmete
lubatav7maaajäetav kogus7millest sõltub CO2 emissioon ja üraskite "retoran" toidulaud
Omavalitsusele peaks laekuma ka metsade7 maavarade ressursitasu Lageraiete jalajälg
on paaatiati arvatust koledam KO -de kontroll välistaks aiigesuurte raie- lankide
tekkimise ja väaendaks maastiku reostust Eesti looduses ja teede ääres7kus nõukogude
ajal olid teede kaitsemetsad ja puidu tagavara- reserv Praegu on teede ääres
kännustikud7võserikud7võsastikud ja neile järgnevad padrikud äärt metsa ei ole ega
tule sinna7 kus ei toimu kultiveerimist RMK tung raiuda juba puake ja park- metsades
ning aiie ja ristipuid tõestab metsade kasutatava varu lõppemisest Hävitatakse raava
pärandkultuuri Miks väljastab Keskkonnaamet nendes koatades raielubasid7või käib raie
ilma lubadeta? Kui palju on tänaseks säilinud metsa kriitilist varu ja raaaline väärtus?
Ilmnenud on palju juttu madala kvaliteediga palgist ? Ja graanulitootjate laoplatsid on
seda täis?
Lugupeetud Riigikogu ja valitsus7ka teie olete graanulitootjate poolt edendatava
Eestimaa võsastamise oavrid Koos raavaga 7kes ammu taunib toimuvat ja loodab
loodusaoidlikule metsade majandamisele Meie looduse ilu ja elukeskkond7 Eesti maa
rikkus ja kuluur põletatakse teiste riikide kateldes
Meil on ülikoolides palju metsanduse teadlasi7professoreid7 dotsente Taaaks kuulda
roakem nende sõna õau kvaliteedi erinevuse koata okas-ja leatmetsades ning selle
seoseid kliimaga Kas leatpuu metsades iga aastane leatede mädanemine suurendab
CO2 aulka ja kütab kliimasoojenemist? On okaspuumetsad kliimasõbralikumad?
Soomaa elanikud protestivad raieplaani vastu7 Maaleat 19 0,3 20,1 a RMK taaab
Soomaa raavuspargis raiuda Keskkonnministeerium soovib uurida selle mõju RMK
esindaja annab suuremeelselt teada7et ministeeriumi palvetele tullakse vastu ja raie
lükatakse edasi
RMK lükkas puakemetsa raie raava survel edasi7 Postimees7 12 0,9 20,20, a Sama
kordub Palojärve puakemetsas samade RMK ametnike osavõtul Raie lükatakse 2 kuud
edasi Ei lange see männik maaa nagu RMK arvab Sanitaarraie tuleb sellistes paikades
teostada väiketeanikaga Sellised olukorrad viitavad et RMK on sõlminud
liigsuured7võimalustele mittevastavad raie-puidulepingud Need viivad all ka puit-
materjalide ainna Tegelikult raielepingud said keatida ainult 20,20, a lõpuni Uut MAK-i
veel pole
Antud näidete valguses on selge7 et igasugusne majandamine omavalitsuse terri-
tooriumil peaks kuuluma nende juatida Eriarvamusi tekitavates koatades tellib KO
keskkonnamõjude analüüsi See võtab maaa pinged Praeguseks oleme jõudnud
olukorda7kus ainuüksi RMK nimetamine paneb inimesi võpatama ja põajustab airmu
On väae tõenäoline 7et uue RMK nõukogu esimeae valimisega midagi muutub Jätkub
töösturite surve Seepärast on vajalikud muudatused seaduandluses On ebanormaalne
kui meie riigi territooriumil tegutseb frma7kes ei allu raava poolt valitud organitele7
sealaulgas koaalikule omavalitsusele
Eriti nonsess on kõrgendatud avaliku auviga alade määramine ja saladuses aoidmine
RMK poolt Praegune RMK praktika raava kaasamisel ei ole midagi muud nagu raava
väärteole kallutamine7 kus kompromissi ei otsita ega leita7vaid kogetakse RMK üleolevat
suatumist Seepärast RMK monopol ei sobi demokraatlikku üais- konda ja tuleks
likvideerida Üllatab uue metsanduse arengukava juatkogu koosseis Margus Lamp7 tema
SMI andmed on liigsuure veaga et selle järgi teaa arengukava
Arvan et KO -id majandavad ökonoomsemalt kui RMK äaenevad kulud mõte- tutele
töödele ja reklaamile meedias
Selle lüai arvamusega ei ole võimalik katta kõiki metsandusega seotud aspekte ja
valdkondi Samuti on kirjeldatud probleemidele ka kindlasti teistsugused laaendusi
Metsa ja selle majandamisega on seotud palju teisi valdkondi Majandus7 eksport7
tööaõive7ökoloogia7kliima7kultuur jne aldkondade omavaaelistele seostele ja
spetsiifkale tuleb kaatlemata samuti täaelepanu pöörata Alustama peab aga ikka päris
algusest- loodusressursist7 mis toidab kogu seda aaelat ja kõiki nimetatud valdkondi ja
saab sellest läatuda
Et leida parim metsade majandamise viis7peaks variante ja arvamusi olema palju
Huvitav poleemika oleks koaalike omavalitsuste arvamus metsade majandamine oma
valdkonda saada
Loodan et keegi ei tunne ennast ebaõiglaselt solvatuna PS-see ei ole viaakõne vaid
mure
Keskkonnaministeerium
Meie: 27.04.2021
nr 7-5.4/21-00981-2
Kirja edastamine
Edastan Riigikantseleisse saabunud pöördumise metsade majandamise teemal.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
From: Mersu Andres <
[email protected]>
Sent: Monday, April 26, 2021 2:10 PM
To: Riigikantselei <
[email protected]>
Subject: Metsasõja lõpetamine.
Tere.
Soovin oma metsalugu tutvustada valitsuse ministritele ja ja valitsuse liikmetele. Meie "vaba"
ajakirjandus ei soovi seda avaldada. Keskkonnaminister Tõnis Mölder 08.04.2021.a Postimehes
julgustab. Tsiteerin,kutsun kõiki,keda sealne metsamajandus puudutab aktiivselt sõna sekka ütlema.
Hästi julgustav, teen seda.
Lugupidamisega
Andres Lobanov
tel 50 27 151