dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kirja edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 27. aprill 2021
Viit
1.1-16/21-0015/2749-1
Registreeritud
27. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/21-0015
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎RK_21-00981-2.asice206 KB

Sisu (failidest)

Mõtteid ej a ea vaa musaieeeaimua a emuetsaa d eeohttsa Andres Lobanov Eesti Tulevikuerakond Igale Eesti abariigi elanikule kuulub 0,75 aa riigimetsamaast ja igal inimesel on Eesti abariigi Põaiseaduse järgi õigus sõnavabadusele7 avaldada mõtteid7ideid Avaldan arvamust mõnede mõtlema panevate asjade koata Eesti metsadega seoses ja püüan seda teaa ajakirjanduses tavapaärasest erineval moel A.eMetsaa mua a d evhtoemueosieosna gieaa vemu? Metsaraiujate arvamused algavad alati optimistlikult Eestis on metsa roakem kui kunagi varem ja lõigata tuleb teda palju 7muidu mädaneb asjatult 1 detsembril 20,18 a kirjutab Postimees viitega BNS-le 7et Eesti metsade pindala ja varu suurenes Kuusikute pindala on 355 80,0, aa õrdluseks on Keskkonnaagentuuri 20,18 aasts aastaraamatu tabel 1 4 1 järgi kuusikute pindala aoopis 438 52 aa aae 61 0,0,0, aa Kõik KKAG andmed on suuremad statistikaameti toodust Eksis- teeriks nagu kaks metsamajandust Ebareaalne on ka artiklis toodud puistute pind- ala ja tagavara suae Männikute puaul oleks keskmine tagavara 2 2 tm/aa koata Selline tagavara on omane aga vaid aeas kasvukoaas kavavale küpsele männikule 20,19 aasta jõlude ajal tuleb Maaülikool välja teatega7et Eesti metsade pindala on alternatiivmeetodil mõõdetult senisest suurem Uudis leiab meedias laia kajastust Maaülikooli teadusr Allar Padari esineb uue avastusega nii "AK-s" ikerraadios kui Kuku raadios Peamiseks sõnumiks on7metsateadlased mõõtsid alternatiivmeetodil metsade pindala ja said juurde 90, 0,0,0, aa Milles alternatiivmeetod täpselt seisnes7 mis maade arvelt metsamaa suurenes7kellele juurde tekkinud mets kuulub7ei selgu Samuti ei selgu uuringust täpne metsaga metsamaa suurus 20,20, a 26 jaanuari "Aktuaalses Kaameras" teatab Keskkonnaagentuuri juativ- spetsialist Enn Pärt7et viimastel andmetel suurenes metsamaa veel 50, 0,0,0, aa võrra7peamiselt kasutusest välja läinud põllumaa arvelt Ei selgita7 millised on viimaste aastate muutused metsata ja metsaga metsamaa arvudes MaaElu 19 0,9 20,19 teade metsamaa suurenemine 390,0,km2 Kõik kokku metsamaa pindala suurenemise koata võrduks Tallinnast Põltsamaani 12 km x 4 km laiuse alana Pole märgata sellises maaus uusi7 noori metsi Pigem sellises maaus lagedaks raiutud metsamaad Puuduvad andmed metsamaa pindala väaenemise koata Arvutan metsaga majandusmetsa pindala tuginedes RMK ja KKAG andmetele Aastaraamat Mets 20,18 a on metsamaa üldpindala 2 330, 80,0, aa Laautan sellest juurdetulnud lagedad alad (- 183 0,0,0, aa)7 viimase 9 aasta lageraied (-422 0,0,0, aa)7 puutumata kaitsealased metsad (-30,0, 0,0,0, aa) Tulemus on 1 42 80,0, aa Metsade pindala kontrolli saaks teostada omavalitsuste maa registriandmete järgi7 mis ei toai kindlasti olla salastatud Omavalitsuste metsamaade pindala summa on reaalne Eesti metsamaa suurus Seda pindala saab võrrelda SMI järgi ennustatud metsamaa pindalaga Kokkuvõtteks tuleb nentida7et Eestis ei ole metsa piiramatus koguses7vaid pigem väae Eriti arvestades metsa mittesäästvat raieteanikat ja piiramatut odavlt puidu ekspordi võimalusi B.eLa geva ietseatsej a emuetsaa ej ssvd eoa aasats. KKAG 20,18 aasta raamatust ei leia kokkuvõtet kõlvikute järgi metsata metsamaa pindala koata Erinevad ka range kaitse all olevate pindala suurused7 1372% 71176 % ja 10, % RMK juaataja Aigar Kallas kinnitas 16 jaanuari 20,20, a ET saates "Esimene stuudio"kindlas kõneviisis7et 30,0, 0,0,0, aa metsamaad on kaitse all ning seal ei toimu mingit tegevust? Ei mingit reaktsiooni riigi võimuorganitelt7et tuua selgust Sellega kaob raava usaldus riigivõimu vastu Informatsioon raietest kaitsealadel pole arusaadav Kui palju ja mida kaitseme ja kelle eest?Ajakirja "Sinu mets" 20,20, ajuuni numbris räägib toonane keskkonna- minister Rene Kokk7 et püüab peatada lageraied kaitsealadel üksnes linnuraau ajal Looduskaitseseaduse § p6 1ja2 keelab lindude pesade aävitamise ja kaajus- tamise 20,18 aastaraamatu raiedokumentide(metsateatise) tabel 3 4 1 järgi on 20,0,9- 20,0,18 a lageraiete pindala 422 50, aasamas kui tabel 1 2 4 järgi 4 30,0, aa aae lausa 33 0,0,0, aa Tuleb taas tsiteerida tuntud tõde7et väike vale7suur vale ja statis- tika Kuna äriregistris RMK koata statistika puudub7 on tavakodanikul pea võimatu selle asutuse tegevust jälgida ja selle koata arvamust kujundada Miks on RMK-l ebatavaline majandusvorm-äri tulundusüaing? Ennistada tuleb varasem majandus- vorm koos juatide täatajalise ametiajaga nii nagu on see teistes riigi äriüaingutes Õigem on kogu RMK reformimine kaasaja demokraatliku riigikorralduse järgi Teostatud tööde maate ennustab KKAG salajase statistilise metsainvesteerimisega7 kus on aga väga suur viga- lausa +/- 30, % Siinkoaal võib ka küsida7milleks toimub dubleerimine keskkonnaametiga? Kui KKAG ja keskkonnamet üaendada7 kaoks ka ennustamise vajadus Tuleb kaaluda 30,% -se veaga töötavate ametnike sobivust antud ametikoaale Kaido Kama keskkonnakülg:kuidas tekib metsastatistika7 Postimees725 0,4 20,18 a Artiklis imestab tollane keskkonnaminister Siim Kiisler miks kaatlejad SMI andmeid ei usu? SMI järgi oli 20,15 a lageraiete pindala 25 0,0,0,- 38 0,0,0, aa Miks nii suur vaae ja millinne on võimalik viga? Ilmselt peitub vastus selles7et SMI meetod võimaldab metsa andmetega manipuleerida KKAG 20,18 aasta aastaraamatu tabelis 3 2 1 on lageraie maau täpsususeks toodud +/- 1676 % Järgmisel real on riigimetskondade (RMK) lageraiete viga aga +/- 267 % Seega on RMK-s iga neljanda tm puidu arves- tus ebamäärane Tegelikult on täpse puidu koguse arvutamise võimalusi palju Kus- juures lageraiete pindala on RMK-le keskkonnaministri määrusega ette antud Seda tuleb järgida 7mitte rääkida veast +/-267 % Kes selliste ebatäpsuste eest vastutab? Puidu juurdekasvu osas läatuksin tõsiasjast7 et praktika on tõe kriteerium ja teen liataritmeetilise arvutuse 20,18 aasta aastaraamatu tabeli 3 4 2 järgi oli aastate 20,0,9-20,18 lageraiete puidu- maat 93 milj m3 422 0,0,0, aektaril Selle järgi on keskmine tagavara 220, m3 aektari koata Mets on kasvanud 50, aasta jooksul7 mis teeb 371 m3 juurdekavu aektari koata aastas Seega peaks teoreetiline juurdekasv aastas metsamaa 2 330, 80,0, aa koata olema 572 milj m3 Reaalne juurdekasv 1 530, 0,0,0, aa juures oleks aga 74 milj m37kui sedagi Lisaks 20,% aooldusraietega saadav puit Kokku seega 67 milj tm aastas KKAG SMI järgi antud juurdekasv 16 milj m3 aastas vajaks seega uurimist Isegi koos mittelikviidse puiduga on tundub ebareaalne Kontroll pole võimalik kuna SMI metoodika on salastatud Miks ja kelle auvides? Paradoksaalne on jutt7 et mida roakem raiume seda suurem on juurdekasv Aastatel 20,0,9- 20,18 a lagedaks raiutud 422 0,0,0, aa võserikest pole kõik veel noorendikeks kasvada jõudnud Aga alles noorendikest algab arvestatav juurdekasv Kirjeldatu tõestuseks on langid Tallinna piirist 40,0, m Rapla poole iie aasta jooksul ei kasvanud neil mitte midagi Nüüd tärganud taimedel kulub veel mõni aasta 7et jõuda metsaga metsamaa tunnusteni RMK info suurest töövõidust7et mulda pandi 21milj puutaime7ei anna sisulist võrdlust selle koata kui suur aulk lageraie aektaritest selle aulga taimedega kultiveeriti? KKAG andmetel keskmisekt vaid 90,0,aa eak 10,%lageraie lubadest C.ePvhtseaid eRMKeva ietseatseoa itsaeej a eoõvgend a tssd ea aa liosetsaiga ea la d el. RMK koloniaalpoliitika ilmneb Kose elanike soovis mitte teaa lageraiet asula kaitse- vööndis RMK esindaja Andres Sepp suatub sellesse soovi üleolevalt Ei arvesta metsa omanike taaet Selline puit ei vasta FSC nõuetele7on räpane ja realiseerimine vastuolus Euroopa seadustele Eesti raavas väärib spetsialiste7kes oskavad majan- dada metsi elanike eelistustega kooskõlas Põaiseaduse § 13 ütleb7et seadus kaitseb igaüate riigivõimu eest Elanike ja raava elukeskkond ei ole vaaetatav ükskõik millise raaa vastu Sattusin 0,8 mailk 20,20, a Tallinna linna piiril asuva Uuesalu 2 juures toimuvale lage- raiele Puudus informatsioon metsa omanikust ja tööde teostajast RMK väide7et linnuraau ajal teaakse ainult üraskitõrjet7tekitas suurt kaatlust Sellel langil polnud üraskeid7isegi kuuski oli väae õin öelda et olen üle 20, aasta Eesti eri paigus teinud metsades uurimistöid Alustades mullatüüpide määramiseks aukude kaevamisest kuni metsa juurdekasvu grafaade joonistamiseni Igas omavalitsuses peaks olema sõltumatu metsamajan- damise metsaekspert7 kellelt saab koaapeal selgitusi7 arutada võimalikku majan- damist7 metsaga maastiku kujundamist7müratõkke metsaribade kasvamajätmist asulate7 elamute juures jne Metsapataloogide ametikoaad on likvideeritud Riigikogu eesotsas keskkonna- komisjoni tollese juai Erki Savisaarega otsustas likviteerida ka sõltumatu Keskkonna- inspektsiooni Sellega väljendas Riigikogu oma aoolimatut suatumist Eest loodu- sesse Ainult kuus saadikut valdas teemat ja aääletas selle otsuse vastu Kes kontrollib keskkonnaameti väljastatud raielubade õigsust ja takseerandmete vastavust langil oleva puistuga? aadates Uuesalus toimuvaid töid tajusin järsku7et meie metsades ei toimetagi Eesti riik Eestimaa metsades valitseb vääramatu jõud Laakun kiiruga jättes ärevad linnud kändudele aüplema Peale pesitsemisaja lõppu sügisel7 saab aa langilt ca 20, m3 roakem kvaliteetsemat puitu Meedia pidavat olema neljas võim Tegelikkus on vastupidi Täaendab7 meie meedia on aambutu7umbisikuline7nõrk Meil on 9 metsaga tegelevat ametkonda ( õrdluseks nõukaajal7kaks ) Kolmes juativas ametkonnas töötab 84 metsaspetsialisti Need jõud tuleks rakendada regionaalse loodust ja ressursse säästva metsamajnduse arengusse Keelustama peaks uuendusraied õimalikud võiks olla lageraied7kus säilitatakse järelkasv ja foora See kiirendaks uue metsapõlvkonna teket 10,-20, aasta võrra Täaelepanu äratab veel üks metsaametnike ja raiujate jutu nüanss Kui mets on jõudnud vanusesse7 kus enam püsti ei püsi7tuleb maaa võtta aadates lankidele kasvama jäetud puid7 mis on 10,-1 aastat peale raiet endiselt elujõus7 on selge et raiutud on pigem liiga vara kui õigel ajal Puuduvad küpse metsa tunnused Ilmselt raiutud uuendusliku7 arusaamatu rinnaspindade valemi järgi RMK juai jutt röövraiete puudumise koata on eksitav Ajakirja "Sinu mets"20,20, a juuninumber annab teada7et 20,19 a toimus 5 metsaõigusnormide rikkumist RMK raietööd ilma keskkonnaameti raielubadeta on ju ka röövraie Õigustuseks öeldakse 7 et raielubade puudumist ei saa automaatselt pidada eeskirjade vastu eksimiseks Mida ütleb selle koata Eesti abariigi seadusandlus? On viimane aeg tagada olu- kord7kus metsade majandamist juaivad Riikogu7valitsus7 minister7 mitte RMK D.eKsid a aeed a ai.eLõetsa mueemuetsaa aõj a . Koostada uut metsanduse arengukava puuduliku ja ebatäpsete andmete põajal pole võimalik ega arukas Salastatud SMI metoodika andmed aeita prügikasti Andmete salastamise omanike eest on põaiseadusvastane Salastamist ettepanekut tegevate ametnikke tuleb umbusaldada ja uurida põajuseid Läbi tuleks viia täielik metsade inventuur7 et selguks tegelik Eestimaa metsade seisukord Üks variant oleks läbi viia koaalike omavalitsuste poolt Metsaseadus vajab kaasajastamist Praeguses seaduses on roakesti parandusi ja viiteid7 mis teeb seaduse mõistmise keerukaks Konkretiseerida tuleb kaitsemetsade reeglistik Seadustada tuleb omavalitsuste õigused ja koaustused metsade majandamisel õimalik loobuda 10, aastasest "arengukavast"? iia metsade võimalik majandamise tulud7kulud kooskõlla igaastase riigieelarvega Oli ju eelmine arngukava ülepakutud Koos riigireformiga tuleks sõltumata omandivormist kogu metsade majandamine anda omavalitsuste juatida7koordineerida See kaotaks koloniaalsüsteemi7lõpetaks RMK monopoolse seisundi ja toimiks demokraatlik juatimine raavaesindajate kaudu Selle vastu oli kuulda graanulitootjate protesti Raielangid tuleb peale raietööde lõppemist vastu võtta ja juatida nende edaspidist majandamist7 aooldamist ja kujundamist Kes kontrollib RMK raielanke Tallinnast 12 km Nabala poole maantee ääres on raielank 20,20, a suvest mis jätab töödest räpaka mulje Kõik lankidel teatavad toimingud peaks olema seadustega määratud Ka raie jäätmete lubatav7maaajäetav kogus7millest sõltub CO2 emissioon ja üraskite "retoran" toidulaud Omavalitsusele peaks laekuma ka metsade7 maavarade ressursitasu Lageraiete jalajälg on paaatiati arvatust koledam KO -de kontroll välistaks aiigesuurte raie- lankide tekkimise ja väaendaks maastiku reostust Eesti looduses ja teede ääres7kus nõukogude ajal olid teede kaitsemetsad ja puidu tagavara- reserv Praegu on teede ääres kännustikud7võserikud7võsastikud ja neile järgnevad padrikud äärt metsa ei ole ega tule sinna7 kus ei toimu kultiveerimist RMK tung raiuda juba puake ja park- metsades ning aiie ja ristipuid tõestab metsade kasutatava varu lõppemisest Hävitatakse raava pärandkultuuri Miks väljastab Keskkonnaamet nendes koatades raielubasid7või käib raie ilma lubadeta? Kui palju on tänaseks säilinud metsa kriitilist varu ja raaaline väärtus? Ilmnenud on palju juttu madala kvaliteediga palgist ? Ja graanulitootjate laoplatsid on seda täis? Lugupeetud Riigikogu ja valitsus7ka teie olete graanulitootjate poolt edendatava Eestimaa võsastamise oavrid Koos raavaga 7kes ammu taunib toimuvat ja loodab loodusaoidlikule metsade majandamisele Meie looduse ilu ja elukeskkond7 Eesti maa rikkus ja kuluur põletatakse teiste riikide kateldes Meil on ülikoolides palju metsanduse teadlasi7professoreid7 dotsente Taaaks kuulda roakem nende sõna õau kvaliteedi erinevuse koata okas-ja leatmetsades ning selle seoseid kliimaga Kas leatpuu metsades iga aastane leatede mädanemine suurendab CO2 aulka ja kütab kliimasoojenemist? On okaspuumetsad kliimasõbralikumad? Soomaa elanikud protestivad raieplaani vastu7 Maaleat 19 0,3 20,1 a RMK taaab Soomaa raavuspargis raiuda Keskkonnministeerium soovib uurida selle mõju RMK esindaja annab suuremeelselt teada7et ministeeriumi palvetele tullakse vastu ja raie lükatakse edasi RMK lükkas puakemetsa raie raava survel edasi7 Postimees7 12 0,9 20,20, a Sama kordub Palojärve puakemetsas samade RMK ametnike osavõtul Raie lükatakse 2 kuud edasi Ei lange see männik maaa nagu RMK arvab Sanitaarraie tuleb sellistes paikades teostada väiketeanikaga Sellised olukorrad viitavad et RMK on sõlminud liigsuured7võimalustele mittevastavad raie-puidulepingud Need viivad all ka puit- materjalide ainna Tegelikult raielepingud said keatida ainult 20,20, a lõpuni Uut MAK-i veel pole Antud näidete valguses on selge7 et igasugusne majandamine omavalitsuse terri- tooriumil peaks kuuluma nende juatida Eriarvamusi tekitavates koatades tellib KO keskkonnamõjude analüüsi See võtab maaa pinged Praeguseks oleme jõudnud olukorda7kus ainuüksi RMK nimetamine paneb inimesi võpatama ja põajustab airmu On väae tõenäoline 7et uue RMK nõukogu esimeae valimisega midagi muutub Jätkub töösturite surve Seepärast on vajalikud muudatused seaduandluses On ebanormaalne kui meie riigi territooriumil tegutseb frma7kes ei allu raava poolt valitud organitele7 sealaulgas koaalikule omavalitsusele Eriti nonsess on kõrgendatud avaliku auviga alade määramine ja saladuses aoidmine RMK poolt Praegune RMK praktika raava kaasamisel ei ole midagi muud nagu raava väärteole kallutamine7 kus kompromissi ei otsita ega leita7vaid kogetakse RMK üleolevat suatumist Seepärast RMK monopol ei sobi demokraatlikku üais- konda ja tuleks likvideerida Üllatab uue metsanduse arengukava juatkogu koosseis Margus Lamp7 tema SMI andmed on liigsuure veaga et selle järgi teaa arengukava Arvan et KO -id majandavad ökonoomsemalt kui RMK äaenevad kulud mõte- tutele töödele ja reklaamile meedias Selle lüai arvamusega ei ole võimalik katta kõiki metsandusega seotud aspekte ja valdkondi Samuti on kirjeldatud probleemidele ka kindlasti teistsugused laaendusi Metsa ja selle majandamisega on seotud palju teisi valdkondi Majandus7 eksport7 tööaõive7ökoloogia7kliima7kultuur jne aldkondade omavaaelistele seostele ja spetsiifkale tuleb kaatlemata samuti täaelepanu pöörata Alustama peab aga ikka päris algusest- loodusressursist7 mis toidab kogu seda aaelat ja kõiki nimetatud valdkondi ja saab sellest läatuda Et leida parim metsade majandamise viis7peaks variante ja arvamusi olema palju Huvitav poleemika oleks koaalike omavalitsuste arvamus metsade majandamine oma valdkonda saada Loodan et keegi ei tunne ennast ebaõiglaselt solvatuna PS-see ei ole viaakõne vaid mure Keskkonnaministeerium Meie: 27.04.2021 nr 7-5.4/21-00981-2 Kirja edastamine Edastan Riigikantseleisse saabunud pöördumise metsade majandamise teemal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee From: Mersu Andres <[email protected]> Sent: Monday, April 26, 2021 2:10 PM To: Riigikantselei <[email protected]> Subject: Metsasõja lõpetamine. Tere. Soovin oma metsalugu tutvustada valitsuse ministritele ja ja valitsuse liikmetele. Meie "vaba" ajakirjandus ei soovi seda avaldada. Keskkonnaminister Tõnis Mölder 08.04.2021.a Postimehes julgustab. Tsiteerin,kutsun kõiki,keda sealne metsamajandus puudutab aktiivselt sõna sekka ütlema. Hästi julgustav, teen seda. Lugupidamisega Andres Lobanov tel 50 27 151
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel