dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tallinna Tehnikaülikooli arvamus Euroopa Liidu toetusvahendite planeerimise kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 27. aprill 2021
Viit
1.1-14/21-0081/2729-1
Registreeritud
27. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tallinna Tehnikaülikool
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-14/S Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-14/21-0081
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎11-2741-1 20.04.2021 Väljaminev kiri.asice698 KB

Sisu (failidest)

Hr Andres Sutt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 20.04.2021 nr 11-2/741-1 Tallinna Tehnikaülikooli arvamus Euroopa Liidu toetusvahendite planeerimise kohta Lugupeetud hr Sutt Täname Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, kes koostöös teiste ministeeriumitega osales 22.- 26.03.2021 toimunud Euroopa Liidu (EL) toetuste teemalisel arutelunädalal, mille eesmärgiks oli huviliste informeerimine planeerimistegevuste hetkeseisust ning võimaluse andmine kaasarääkimiseks ja ettepanekute edastamiseks. Ülikooli teadlased ja tugistruktuuride töötajad kasutasid pakutud kaasamisplatvormi aktiivselt. Protsess läheb edasi ning esitletud teemalehtede alusel tuleb välja töötada toetusmeetmed. Teemade tutvustuamisel rõhutati, et konkretsete toetustingimuste ja tegevuste sätestamiseks on oodatud erinevate sihtgruppide sisend. Soovime olla kaasatud igas etapis, mistõttu edastame tekkinud ettepanekud, millga palume arvestada meetmemääruste kujundamisel. Allolevad ettepanekud on seotud poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ teemalehtedega „Eesti digiühiskonna järgmine hüpe“ ja „VKE-de konkurentsivõime kasvatamine“. 1. Eesti digiühiskonna järgmine hüpe (a) kohtumiste raames ei saanud lõpuni selgeks, kes on antud teemade kõikvõimalikud sihtgrupid. Teeme ettepaneku, et ka avalik-õiguslikud ülikoolid võiksid olla abikõlblikud taotlejad (lisaks teistele avaliku sektori asutustele), et samamoodi panustada enda organisatsioonisiseste IKT-arenduste ja lahenduste kasutuselevõttu ja seeläbi digiriigi toetamisse. Ülikoolil on üle 10 000 tudengi ning umbes 2000 töötajat, kes oleksid erinevate teenuste sihtgrupiks. (b) toetuste parema sihitatuse tagamiseks tuleks selgemalt lahti kirjutada erinevatele osapooltele esitatud ootused ja rollid, sest hetkel on tegevused mõnevõrra killustunud ning võib tekkida nn cancelling out olukord, kus keerukad lahendused ei saa piisavalt hea kvaliteediga, sest stiimulid nende pakkumiseks on mingil konkreetsel tasandil ebasobivad. Selguse tekitamiseks võib kaaluda teekaardi või muu raamistiku koostamist, kus partneritena on toodud: 1) riik - fokusseeriks digitaristule, standarditele, turu tekitamisele ja regulatsioonidele; 2) ülikoolid - keskendumine keerukatele probleemidele, sertifitseerimisele, hindamisele, võimestamisele, baasteadusele, rakendusvõimekuse toetamisele; 3) ettevõtjad – suunitlus kõrgema etapi TRL arendusele, lõppkasutaja teenuse loomisele ja Eestis pakkumisele ning välismaailma viimisele (eksport). (c) digipöörde õnnestumiseks tuleb väga selgelt sisse tuua kompetentside arendamise, eelkõige avalikus sektoris ja kõrgemate oskuste vaatest. Siinkohal saaksid partneriteks olla ülikoolid ning eesmärgiks võiks TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5 Tel 620 2002 19086 Tallinn E-post [email protected] Rg-kood 74000323 www.taltech.ee 2 olla mikro- ja nanokraadide kaudu avaliku sektori süstemaatiline arendamine, nt andmekirjaoskuse valdkonnas: • Andmete kogumine; • andmete haldus; • andmete lugemine; • andmete hindamine; • andmete kasutamine. Lisaks peab tegelema tulevikutehnoloogiate arendamisega, sest praegune teemaleht tegeleb suuresti ka pikaajaliselt kogunenud „arendusvõla“ vähendamisega. Riik on võtnud eesmärgiks krattide rakenduste edendamise, mistõttu võiks jõulisemalt edasi liikuda arusaadava ja turvalise tehisintellekti suunaga. Samuti sellised valdkonnad nagu digireostus, digiprügi ja IT energiaefektiivsuse teema (Green ICT). 2. VKE-de konkurentsivõime kasvatamine VKE-de toetamise juures tuleks keskenduda nii klassikaliste tööstusettevõtete kui iduettevõtluse toetamisele. Lisandväärtus töötaja kohta on Eestil hetkel natuke alla 80% EL-i keskmisest, kuid tööstussektori puhul on see veelgi madalam. Seega üks oluline küsimus meie tööviljakuse ja majandusarengu kasvatamise juures on tööstussektori tugevus, efektiivsus ja innovaatilisus. Selle edendamiseks peame pakkuma erinevaid lahendusi, mis muuhulgas soosivad robotiseerimist ja automatiseerimist ning liikumist kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise suunas. Ülikoolide konsortsiumi koostööna luuakse Eestisse tehisintellekti ja robootika keskus (EDIH), mis pakub ettevõtjatele nõustamisteenust, finantseeringute leidmist, võrgustumise võimalusi ja pilootprojektide läbiviimist. Keskuse täiendav võimestamine erinevate EL meetmetega laiendaks abisaajate ringi ja kiirendaks VEK-de digitaliseerimise/robotiseerimise protsessi. Selle keskuse pinnalt saaks edasi arendada ka rakendusuuringutega seotud küsimusi. Tööstusettevõtetele võiks suunata uute tehnoloogiate ja seadmete soetamise toetuse, mis toetaks nii protsesside efektiivistamist, tootlikkuse kasvu kui ka ringmajanduse temaatikat. Ülikoolid saaksid nõustada ettevõtteid tehnoloogiate kasutusele võtmisel ning katsetada viimast tehnoloogiat koostöös ettevõtetega, et ettevõtted saaksid selle üle võtta väiksema riskiga. Lisaks sellele tuleks toetada ka uute tehnoloogiate arendamist, sest see soodustaks liikumist lisandväärtuse ahelas ning aitaks võimestada ja tekitada kompetentse meie ülikoolides ja TA asutustes. Samuti aitaks uute tehnoloogiate arendamise toetamine muuta Eesti ettevõtted innovaatilisemaks luues samal ajal võimalusi ka ekspordi kasvuks. Täiendavalt vajab toetamist ülikoolide teadmussiirde süsteem, et muuta ülikoolides tehtav TA elujõuliseks ja huvipakkuvaks turutooteks ning aidata kaasa tehnoloogiamahukate ettevõtete tekkimisele. Tehnoloogiate turuletoomisel peaks mõni toetusmeede olema suunatud ka eksperimenteerimisele ning prototüübi või uue toote katsetustele turutingimustes, aidates ettevõtteid testimaks tooteid enne turuletoomist ja esimeste klientide leidmist. Iduettevõtete toetusmeetme puhul tuleb samamoodi mõelda, kuidas selle raames tekitada koostöökohad ülikoolidega, sest ka ülikoolid panustavad aktiivselt uus- ja hargettevõtluse arengutesse ja programmidesse. Üheks võimaluseks on eraldada toetus ülikoolidele, kes suunavad selle erinevateks arenguprogrammideks, projektitoetusteks ja/või enda tugiteenuste arendamiseks (mentorlus, taristuteenused, IO-alane nõustamine). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Kruusmaa teadusprorektor Koopia: [email protected]; [email protected]; [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel