KÄSKKIRI
27.04.2021 nr 32
Riigihanke „Avalike e-teenuste disainimise
tööriistakast ja äripaneeli
kontseptsioon“ korraldamine, komisjoni ja vastutava
isiku nimetamine
Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1, § 100 ja § 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017 käskkirjaga (registreeritud
dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:
1. Korraldada riigihange „Avalike e-teenuste disainimise tööriistakast ja äripaneeli
kontseptsioon“ (riigihanke objekti kood 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“). Hanke
eeldatav maksumus käibemaksuta on kuni 90 000 eurot.
2. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) infoühiskonna teenuste arendamise osakonna
(edaspidi ITAO) programmijuhi Mari Mägi.
3. Moodustan hankekomisjoni käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sh
pakkujatel kõrvaldamise aluste kontrollimiseks ja pakkujate kvalifitseerimiseks hankepassi alusel,
pakkumuste vastavaks tunnistamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ning edukal
pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks
hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel, järgmises koosseisus:
3.1. Komisjoni esimees Mari Mägi – MKMi ITAO programmijuht.
Komisjoni liikmed:
3.2. Liivi Karpištšenko – MKMi ITAO nõunik-dokumendihalduse valdkonna juht;
3.3. Kristo Vaher – MKMi tehnoloogiate juht;
3.4. Joel Kotsjuba – MKMi ITAO teenusedisaini nõunik;
3.5. Marii Eliise Rüütli – Riigi Infosüsteemi Ameti riigiportaali osakonna tootejuht (tema nõusolekul,
allkirjastatud sõltumatuse deklaratsioon).
4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud).
5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada
vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete
seaduses sätestatud korras ja tähtajal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
HD Lisa 1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
hankedokumendi juurde
Avalike e-teenuste disainimise tööriistakast ja äripaneeli kontseptsioon
TEHNILINE KIRJELDUS
1. Hanke objekt
Majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 15-0329 kinnitatud Euroopa
Regionaalarengu Fondi toetusskeemi „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike
teenuste koosvõime loomiseks“ raames tellib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(edaspidi MKM või ka Hankija) analüüsi „Avalike e-teenuste disainimise tööriistakast ja
äripaneeli kontseptsioon“ (edaspidi Töö).
2. Töö taustainfo ja eesmärk
2.1. Töö taustainfo
MKM on avalike teenuste arengut suunanud ja koordineerinud juba pea 10 aastat. Selle aja
jooksul valitsus kinnitanud MKM väljatöötatud „Avalike teenuste korraldamise rohelise
raamatu“, teenuseomanike kontseptsiooni ning sündmusteenuste arendus- ja haldusmudeli ja
vastu võtnud määruse, milles on sätestatud valitsusasutuste teenuste arendamise korraldus –
„Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“1. MKM nõustanud asutusi ja töötanud
erinevate projektide käigus välja juhiseid teenuseomanike abistamiseks. Jätkuvalt on avalike
teenuste küpsustase ja kvaliteet aga väga erinev.
2020. aasta lõpus osales MKM Riigikantselei innovatsioonitiimi korraldatud disainisprindi
raames projektiga „E-teenuste disaini standard“. Viidi läbi intervjuud teenuse omanike ja
teenuste arengu koordineerijate, riigi nõuete seadjate, IT-arendajate ja väliste
arenduspartneritega, et selgitada juurprobleem ja asutuste vajadused. Projekti tulemusel loodi
e-teenuste disaini standardi ja veebijuhiste esialgne prototüüp. Projektimeeskonnas osalesid
Riigi Infosüsteemi Ameti, tollase Maanteeameti, Maksu- ja Tolliameti ning Politsei- ja
Piirivalveameti esindajad.
Intervjuudest selgus peamine probleem: puudub ühtne lähenemine, milline on hea e-teenus ja
kuidas sellist disainida. Ilmnes, et teenuse disainimist mõistetakse väga erinevalt.
Kasutajakesksust peetakse väga oluliseks, kuid teadlikkus ja oskused on ebaühtlased ning
praktikad ja lähenemised erinevad. Suure probleemina toodi välja see, et keskendutakse kohe
lahendusele, mitte juurprobleemi ja tegelike vajaduste tuvastamisele.
Kõik intervjueeritavad tõid välja probleeme olemasolevate juhistega. Leiti, et need on
aegunud, killustunud ja teoreetilised. Ühine seisukoht oli, et pikad pdf-vormis juhised ei ole
kasutatavad ning öeldi isegi, et neid ei loeta üldse – eriti kui need on välja antud ammu.
Olulise vajadusena nimetati standardit ehk ühtseid põhimõtteid, aga ka seda, et ainult ühistest
põhimõtetest ei piisa. Vaja on ka head „tööriistakasti“ ehk uudse sisu ja disainiga
veebijuhiseid avalike e-teenuste disainimiseks (edaspidi tööriistakast) ja mentorite
võrgustikku. Seetõttu koostas MKM digiteenuste arendamise nn 10 käsku (edaspidi
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/125032021006?leiaKehtiv
digiteenuste standard, vt käesoleva dokumendi lisa 1) ning hangib sellele lisaks tööriistakasti,
mis aitab kasutajatel arendada ühtseid põhimõtteid järgivaid e-teenuseid ja viia riigi e-
teenused ühtlaselt heale tasemele. Hangitakse nii tööriistakasti sisu kui ka veebilahendus ning
töö käigus peaks ühtlasi selguma, milliseid olemasolevaid juhiseid tuleb uuendada. Samuti
peaks selguma, millised kehtivad juhised tuleb kehtetuks tunnistada – kuna nad on aegunud
ja/või kuna tööriistakasti valmimisel ei ole nende järele enam vajadust. Lähiajal on kavas luua
digiriigi jagatud inforuum ja veebikeskkond (digiriik.eesti.ee) ning selle valmimisel saab see
olema ka tööriistakasti asukohaks. Lisaks hangib MKM kontseptsiooni, kuidas e-teenuste
arendamist toetav mentorite kogu (edaspidi äripaneel) käivitada ja selle tööd korraldada.
Äripaneel aitab asutustel ellu viia digiteenuste standardi põhimõtteid ja luua paremaid
digiteenuseid, rakendades selleks tööriistakasti. Kindlustamaks, et nii tööriistakast kui ka
äripaneel teenuseomanikke parimal viisil toetavad, viiakse läbi testimised eri asutuste ja
vajaduse korral ka mõne muu organisatsiooni esindajatega, sh tegeliku kaasuse näitel.
2.2. Töö eesmärk
Töö tegevused ja oodatav tulem on täpsemalt välja toodud tehnilise kirjelduse punktis 3.
Kokkuvõtvalt on töö eesmärkideks:
2.2.1. uudse sisu ja disainiga veebijuhiste koostamine avalike e-teenuste disainimiseks ehk
tööriistakast;
2.2.2. avalike e-teenuste disainimisega seotud juhiste, õigusaktide ja muu materjali analüüs;
2.2.3. e-teenuste arendamist toetava mentorite kogu ehk äripaneeli tegevuse kontseptsiooni
loomine.
3. Töö tegevused ja oodatavad tulemid
Täitja annab tulemid üle loogiliste osadena (veebiarenduse käigus loodav lähtekood antakse
üle korrektselt vormistatuna läbi koodihalduskeskkonna https://git.mkm.ee/projektinimi). Töö
teostatakse kahes etapis:
3.1. I etapis teostab Täitja järgmised tegevused:
3.1.1. kirjeldab e-teenuse disainimise etapid ja sammud läbi teenuse elutsükli;
3.1.2. määrab kindlaks etappide ja sammude seosed digiteenuste standardi põhimõtetega (10
käsuga);
3.1.3. analüüsib kehtivaid juhiseid, õigusakte ja muud asjakohast materjali (vt p 4.1), määrab
kindlaks etappide ja sammude seosed neis sätestatuga;
3.1.4. analüüsi käigus ja tulemusel koostab ettepanekud juhiste kohta (vt p 3.2.3);
3.1.5. viib läbi intervjuud vähemalt 8 tööriistakasti kasutajaga (intervjueeritavad lepitakse
kokku Hankijaga), et välja töötada tööriistakasti sisu kontseptsioon;
3.1.6. loob tööriistakasti esialgse sisu ja tööriistakasti klikitava prototüübi (vt p 3.2.1 ja p
3.2.2);
3.1.7. viib läbi intervjuud vähemalt 8 tööriistakasti kasutajaga (intervjueeritavad lepitakse
kokku Hankijaga), et testida tööriistakasti arusaadavust ja rakendatavust – intervjueeritav
kasutab tööriistakasti prototüüpi ning hindab selle ülesehitust ja sisu;
3.1.8. teeb vajadusel tulemites muudatusi intervjuude tulemustest lähtuvalt sh teeb Hankijale
vajadusel ettepanekuid digiteenuste standardi sõnastuse täpsustamiseks;
3.1.9. koostab äripaneeli kontseptsiooni esialgse kavandi (vt p 3.2.4);
3.1.10. tutvustab I etapi tulemeid projekti juhtrühma koosolekul (vajalikud materjalid saadab
juhtrühmale 3 tööpäeva ette) ning annab vajalikku lisateavet;
3.1.11. täiendab vajadusel tulemeid juhtrühmalt saadud tagasiside põhjal;
3.1.12. annab Hankijale üle I etapi Tulemi;
3.1.13. Dokumentatsiooni keeleline korrektsus on antud Töös väga oluline;
3.1.14. Tegevuste 3.1.2; 3.1.4; 3.1.5; 3.1.7 ja 3.1.8 vahetulemid kooskõlastatakse Hankijaga
töökoosolekul või muul Hankijaga kokkulepitud viisil.
3.2. I etapi Tulem on:
3.2.1. tööriistakasti esialgne sisu – e-teenuste arendamise etapid ja sammud ning peamised
nõuanded tööriistakasti kasutajatele igas etapis (sh vähemalt üldjoontes esitatuna viited ja
näited);
3.2.2. tööriistakasti klikitav prototüüp esialgse sisu esitamiseks, arvestades p 4.2.1–4.2.3. ja
4.3.1. nõudeid;
3.2.3. ettepanekud, millised punktides p 4.1.1.1, p 4.1.1.2, p 4.1.1.4 ja p 4.1.1.5 juhistest
peaks nende andjad üle vaatama või kehtetuks tunnistama, koos lühikeste kokkuvõtlike
põhjendustega;
3.2.4. avalike e-teenuste äripaneeli esialgne kontseptsioon, arvestades p 4.2.4. nõudeid;
3.2.5. vähemalt 16 läbi viidud intervjuud tööriistakasti kasutajatega;
3.2.6. I etapi tulemi tutvustamine projekti juhtrühma koosolekul;
3.2.5. etapi tegevuste dokumentatsioon, sh intervjuude tulemid, prototüübi failid,
dokumenteeritud ettepanek (p 3.2.3) koos lühikese kokkuvõtliku põhjendusega ja avalike e-
teenuste äripaneeli esialgne kontseptsioon, iganädalased memod, koosolekute protokollid ning
I etapi tulemite tutvustamise ettekanne slaididena.
3.3. II etapis teostab Täitja järgmised tegevused:
3.3.1. töötab välja tööriistakasti täieliku sisu ja arendab välja veebilahenduse selle esitamiseks
(s.t tööriistakasti);
3.3.2. testib tööriistakasti ja selle sisu vähemalt 8 tööriistakasti kasutajaga (kontaktid edastab
Hankija), sh reaalse kasutusloo näitel, ning koondab tagasiside;
3.3.3. viib tööriistakasti väljaarendamise ja kasutajatestimiste käigus läbi vajalikud UI ja UX
testid (sh kasutaja navigeerimise test, tööriistakasti arusaadavus ja rakendatavus);
3.3.4. testib äripaneeli kontseptsiooni, kus äripaneel (kutsub kokku Hankija) hindab reaalset
e-teenust ja selle disainiprotsessi ning teeb vajadusel ettepanekuid tööriistakasti ja/või
äripaneeli kontseptsiooni täiendamiseks (äripaneeli liikmed peavad saama tööriistakasti ja
kontseptsiooniga eelnevalt tutvuda);
3.3.5. töötab välja tööriistakasti (sh sisu) lõppversiooni (vt p 3.4.1–3.4.2);
3.3.6. koostab soovitused ja kirjeldab tehnilise teabe, mis on vajalikud tööriistakasti
haldamiseks ja uuendamiseks (vt p 3.4.3);
3.3.7. koostab äripaneeli kontseptsiooni lõppversiooni (vt p 3.4.4);
3.3.8. koostab tööriistakasti ja äripaneeli kontseptsiooni lõppversiooni tekstide ingliskeelse
tõlke (vt p 3.4.5);
3.3.9. loob 3-minutilise videoklipi nii eesti kui ka inglise keeles, et tutvustada digiteenuste
standardi ja tööriistakasti põhimõtteid ja rakendamist, sh tööriistakastis endas (vt p 3.4.6);
3.3.10. tutvustab II etapi tulemeid, sh tööriistakasti toimimist, projekti juhtrühma koosolekul
(vajalikud materjalid saadab juhtrühmale 3 tööpäeva ette) ja annab vajalikku lisateavet;
3.3.11. täiendab vajaduse korral tulemeid juhtrühmalt saadud tagasiside põhjal;
3.3.12. viib läbi online teavitusürituse veebis (vt p 3.4.7);
3.3.13. annab Hankijale üle II etapi Tulemi;
3.3.14. Dokumentatsiooni keeleline korrektsus on antud Töös väga oluline;
3.3.15. Tegevuste 3.3.2–3.3.3 ja 3.3.7 vahetulemid ning tegevustele 3.3.9 ja 3.3.12 eelnevalt
idee ja sisu kooskõlastatakse Hankijaga töökoosolekul või muul Hankijaga
kokkulepitud viisil.
3.4. II etapi Tulem on:
3.4.1. tööriistakasti täielik sisu, mis sisaldab digiteenuste standardi põhimõtteid ja soovitusi,
teenuste elutsükli etappe ja samme, nõuandeid tööriistakasti kasutajatele igas etapis (sh
asjakohased viited ja näited) ning muud asjakohast sisu, arvestades p 4.2.1–4.2.3 nõudeid;
3.4.2. veebilahendus tööriistakasti sisu esitamiseks ja tööriistakasti kasutamiseks,
arvestades p 4.3.2–4.3.3. nõudeid;
3.4.3. tööriistakasti haldamiseks ja uuendamiseks vajalik tehniline teave ja soovitused;
3.4.4. äripaneeli lõplik kontseptsioon, arvestades p 4.2.4. nõudeid;
3.4.5. tööriistakasti ja äripaneeli kontseptsiooni tekstide ingliskeelne tõlge;
3.4.6. 3-minutiline eesti- ja ingliskeelne videoklipp tööriistakasti ja äripaneeli
kontseptsiooni tutvustamiseks;
3.4.7. online teavitusüritus II etapi Tulemi tutvustamiseks sh tööriistakasti ja äripaneeli
kontseptsiooni tutvustamiseks, arvestades p 4.3.9 nõudeid;
3.4.8. projekti ja selle tulemuste lühikokkuvõte;
3.4.9. läbi on viidud vajalikud testid (p 3.3.1; 3.3.2 ja 3.3.3 alusel);
3.4.9. etapi tegevuste dokumentatsioon, sh tööriistakasti sisu tekstifaili(de)na (nt Word, PDF
vms), tehniline teave ja soovitused, äripaneeli lõplik kontseptsioon, projekti lühikokkuvõte,
ingliskeelne tõlge, intervjuude ja testimiste tulemid, iganädalased memod, koosolekute
protokollid, teavitusürituse videosalvestus ja slaidid (sh osalejate list, tagasiside ja
kokkuvõte). Lisaks 3-minutiline eesti- ja ingliskeelne videoklipp, veebilahendus tööriistakasti
sisu esitamiseks, vajaduse korral prototüübi täiendatud failid.
4. Nõuded Töö teostamisele
4.1 Õigusaktid, juhised ja muud dokumendid, mida tuleb Töö teostamisel arvesse võtta
Hankija eesmärgiks ei ole viia kõik senised juhised kokku üheks kõikehõlmavaks ja väga
mahukaks juhendmaterjaliks, mida on raske hallata.
Hankija peamiseks eesmärgiks on, et:
tekib kompaktne kogu soovitusi ja Eesti eripäraseid nõudeid, mida avalike e-teenuste
elutsüklis arvestada ja mõistavad kõik e-teenuste arendamise ja haldamisega seotud
osapooled,
konkreetse valdkonna spetsialistil (või teemast huvitatud isikul) tekib võimalus liikuda
soovituse või nõude juurest edasi detailsemat infot saama – kas siis tööriistakasti enda
järgmisse kihti või lingi kaudu mujale.
Hankija teiseks eesmärgiks on, et:
tööriistakasti tekkimisel väheneb teiste juhiste arv – nt kui need on ebavajalikult mahukad
ja dubleerivad teisi (sh tööriistakasti), on tervikuna aegunud vms,
selgub, millised juhised peaksid küll jääma kasutusse, kuid vajavad ülevaatamist – nt kui
sisaldavad aegunud või dubleerivat infot, vastuolusid vms.
4.1.1. Neid eesmärke silmas pidades analüüsib ja kasutab Täitja lisaks digiteenuste standardile
vähemalt järgmisi juhiseid (Täitja võib soovi korral juhiste loetelu täiendada, vt 4.1.3):
4.1.1.1. MKMi juhised otseste avalike teenuste korraldajatele:
https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond/infouhiskonna-teenused
4.1.1.1.1. Juhised määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ rakendajatele
(2019);
4.1.1.1.2. Avalike teenuste kataloog, avalike teenuste kataloogi teenuste sisestamise ja
haldamise juhend ning oluliste otseste avalike teenuste kvaliteedinäitajate esitamise juhis
4.1.1.1.3. Sündmusteenuste analüüsi tulemid – Lõpparuanne, ptk 5 (2020);
4.1.1.1.4. E-teenuste disainimise käsiraamat;
4.1.1.1.5. Protsessianalüüsi käsiraamat;;
4.1.1.1.6. Kasutatavuse mõõdikute süsteem avaliku sektori tarkvarasüsteemidele (2014)
4.1.1.1.7. avaliku sektori e-teenuse projekti materjalid – Detailanalüüs ja kontseptsiooni
väljatöötamine. Kokkuvõte, jagu Riskid (2014)
4.1.1.1.8. Klienditagasiside süsteemi pilootprojekti lõpparuanne ja soovitused (2014);
4.1.1.1.9. Riigi nõuete ja maksete infosüsteemide analüüs (2014);
4.1.1.1.10. Iseteeninduskeskkonna raamistik (2014)
https://www.kratid.ee/juhendmaterjalid;
4.1.1.1.11. Juhendmaterjal krattide hankimiseks (2019);
4.1.1.1.12. Andmeteaduse projekti lõuend (2019).
4.1.1.2. MKMi juhised infosüsteemide arendajatele:
4.1.1.2.1. Riigi infosüsteemi semantilise koosvõime raamistik (2014)
https://www.mkm.ee/sites/default/files/riigi_infosusteemide_semantilise_koosvoime_raamisti
k.pdf ;
4.1.1.2.2. Riigi infosüsteemi koosvõime raamistik (2007–2012)
https://www.mkm.ee/et/riigi-infosusteemi-koosvoime-raamistik ;
4.1.1.2.3. Digiriigi ristfunktsionaalsed nõuded
https://koodivaramu.eesti.ee/e-gov/cfr;
4.1.1.2.4. Masinõppe projektiks valmistumine: kontroll küsimustik (2020)
https://www.kratid.ee/juhendmaterjalid .
4.1.1.3. Juhised avalike teenuste IKT-projektide rahastuse taotlejatele:
4.1.1.3.1. Taotluse vormistamise juhend. Taotlusele lisatav vorm (toetused avalike teenuste
IKT arendamiseks)
https://www.ria.ee/et/struktuuritoetused/2014-2020/avalikud-teenused/voor-valitsusasutuste-
IKT.html;
4.1.1.3.2. Taotlus (toetused avalike teenuste koosvõime loomiseks) https://mkm.ee/et/viited.
4.1.1.4. Andmekaitse Inspektsiooni juhised (https://www.aki.ee/et/juhised):
4.1.1.4.1. Andmekaitse ja andmeturbe eneseabi küsimustik (2013);
4.1.1.4.2. Andmekogude juhend – 4. jagu „Juurdepääs andmekogus olevatele andmetele“
(2016);
4.1.1.4.3. Isikuandmete töötleja üldjuhend (2018, uuendatud 2019);
4.1.1.4.4. Suurandmed ja privaatsus (2017).
4.1.1.5. Riigikontrolli „E-harta ehk Igaühe õigused e-riigis“ (2018)
https://www.riigikontroll.ee/Riigikontrollipublikatsioonid/Muudpublikatsioonid/Eharta/tabid/
305/language/et-EE/Default.aspx
4.1.2. Õigusaktid ja muud materjalid:
4.1.2.1. Vajaduse korral kasutab Täitja asjaomaseid õigusakte (sh vajadusel ka inglise
keeles), nagu näiteks avaliku teabe seadus, isikuandmete kaitse seadus, valitsuse määrus
„Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“. Eesti õigusaktide eesti- ja ingliskeelsed
tekstid on kättesaadavad aadressil https://www.riigiteataja.ee
4.1.2.2. Vajaduse korral kasutab Täitja ka Andmekaitse Inspektsiooni kodulehel
https://www.aki.ee/et olevaid muid suuniseid jaotises „Eraelu kaitse“, Riigi Infosüsteemi
Ameti juhendeid riigi infosüsteemi ja küberturvalisuse küsimustes
https://www.ria.ee/et/ametist/juhendid.html ning asjaomaseid Euroopa Liidu õigusakte nagu
näiteks andmekaitse üldmäärus ja eIDAS määrus (kättesaadavad aadressil https://eur-
lex.europa.eu/homepage.html?locale=et).
4.1.2.3. Vajaduse korral ja vastavalt oma valikule kasutab Täitja erinevaid teenusedisaini
juhendmaterjale ja soovitusi, näiteks:
4.1.2.3.1. Riigikantselei innovatsiooni rakkerühma loodud veebileht avalike teenuste
disainimiseks https://teenusedisain.info/
4.1.2.3.2. Teenusedisaini standardeid teistest riikidest
https://platformland.github.io/government-service-standards/data/service-standards/
4.1.2.3.3. Digital Services Playbook (USA) https://playbook.cio.gov/
4.1.2.3.4. Mõne avaliku sektori asutuse teenusedisaini protsessi juhised (edastab Hankija);
4.1.2.3.5. Muud asjakohased materjalid.
4.1.3. Analüüsitavate juhiste, õigusaktide ja muude materjalide lõplik loetelu
kooskõlastatakse Hankijaga.
4.2. Nõuded tööriistakastile ja äripaneeli kontseptsioonile
4.2.1. Tööriistakast peab olema kasutamiseks loogiline, lihtne ja intuitiivne:
4.2.1.1. disainimise etapid on loogilises järjekorras ja vajaduse korral on välja toodud
etappide vaheline sõltuvus (millise etapi läbimine on teise etapi eeldus);
4.2.1.2. välja on toodud peamised soovitused ja nõuanded, millega etapis arvestada ning
kasutaja saab vajadusel „sisse zoomida“ detailsema info jaoks;
4.2.1.3. kui detailsema info saamiseks suunatakse kasutaja teistele juhistele või õigusaktile,
tuleks võimalusel eelistada lahendust, kus kasutaja jõuab kohe õige lõigu või sätteni;
4.2.1.4. kasutaja peab vajaliku info leidmiseks tegema võimalikult vähe klikke – näiteks leiab
ta mõiste selgituse mitte eraldi sõnastikku, vaid otse mõistele liikudes;
4.2.1.5. kõik tekstid on heas ja selges eesti keeles ning võimalikult lühidad, kantseliiti ei
kasutata;
4.2.1.6. tekstide tõlge on heas inglise keeles ja mõistetav teise kultuuriruumi lugejatele.
4.2.2. Kasutatavate ja mõistlikult üles ehitatud juhiste ühe näitena võib tuua Rahvusarhiivi
juhiseid (https://www.ra.ee/arhiivihaldus/juhised/), kuid Täitja ei pea tööriistakasti loomisel
neist otseselt lähtuma. Arvestada tuleb tööriistakasti kasutajate vajadusi, p 4.1 sissejuhatuses
kirjeldatud eesmärke ning p 4.3.2–4.3.3 toodud nõudeid tehnilisele lahendusele.
4.2.3. Tööriistakast peab olema lihtsasti uuendatav See eeldab muu hulgas head tasakaalu
teistest juhistest või õigusaktidest tööriistakasti üle võetud nõuete ja tööriistakastist teistesse
juhistesse viitamise vahel. Täitja võib lisaks pakkuda lahendusi või soovitusi, kuidas
tööriistakasti haldajani jõuaks kiiresti info, kui muudatusi tehakse viidatud juhistes või
õigusaktides ja haldajat ei ole sellest eelnevalt teavitatud.
4.2.4. Äripaneeli kontseptsiooni väljatöötamise käigus tuleb leida vastused järgmistele
küsimustele:
4.2.4.1 Milliste e-teenuste kavandamisel on vaja kaasata äripaneeli – kõik teenused, suure
mõjuga teenused, mitme teenuse üheaegne arendamine vm?
4.2.4.2 Kuidas toimub MKMi juures tegutseva IT-arhitektuuripaneeli (IT-arhitektide kogu)
kaasamine ja suhtlus – kas kahe paneeli töö peaks toimuma koos või eraldi, millistes
küsimustes ja millal tuleb arhitektuuripaneeli kaasata jne?
4.2.4.3 Milline peaks olema äripaneeli toimimismudel, kriteeriumid otsuste tegemiseks ja
otsustuspädevus (õigus heaks kiita/tagasi lükata või anda soovitusi ja nõuandeid)?
4.2.4.4 Kuidas peaks koos toimima MKMi juures tegutsev avalike teenuste nõukogu
(ministeeriumide valitsemisalade teenuste koordinaatorid) ja avalike teenuste arendamise
äripaneel (ekspertteadmistega praktikud)?
4.3. Nõuded tööriistakasti prototüübile ja tehnilisele lahendusele
4.3.1. Tööriistakasti klikitav prototüüp (vt punkti 3.2.2) luuakse disaini tarkvara(de) abil, mis
võimaldab luua klikitavate high-fidelity ekraani pilte abil terviktöövooge desktop, tahvelarvuti
ja mobiili vaates (nt Figma, Sketch, AdobeXD). Prototüübi tööfailid antakse Hankijale üle.
Lisaks jätab Täitja klikitava prototüübi Hankijale kättesaadavaks ja kasutatavaks 2 aasta
jooksul Töö Tulemi vastuvõtmisest.
Täitja võimaldab prototüüpi kasutada nii, et Hankijal või intervjuus osaleval kolmandal
osapoolel ei tule selleks teha lisakulutusi, hankida täiendavat tarkvara või kasutusõigust.
4.3.2. Tööriistakasti tehnilist lahendust kirjeldab järgnev joonis nr 1:
4.3.3. Tööriistakasti tehniline lahendus on veebipõhine, s.o töötab veebitehnoloogiatena: CSS,
JavaScript, HTML/HTML5.
4.3.4. Hankija ootus on, et tööriistakasti interaktiivne graafik genereeritakse staatilise
XML/YAML vms faili pealt, s.o võimalikud nooled ja seosed tuleksid staatilisest failist.
Eesmärk on võimaldada interaktiivsesse graafikusse muudatusi sisse viia jooksvalt ja
lihtsamalt. Taastamise eesmärgil peab olema tagatud versioneerimine, sh varasemate
versioonide säilimine. Tööriistakasti interaktiivse graafikut genereeriv sisuhalduse komponent
on Drupali (https://www.drupal.org/) kõige uuemal või Hankija nõusolekul mõnel teisel
sisuhalduse platvormil.
4.3.5. Lahendus peab olema integreeritav mis tahes tänapäevasesse veebilehe mootorisse,
sisulehele. Miinimumnõudena peaks see olema integreeritav IFRAME lahendusena, Hankija
eelistus on aga integratsioon veebipõhise widgetina (integreeritud JavaScript ja CSS).
4.3.6. Kuna Hankija on kavandanud tööriistakasti asukohaks projekti ajal loodavat digiriigi
jagatud inforuumi digiriik.eesti.ee, testitakse tööriistakasti toimimist ja sisu esitamist seal ning
ka lansseeritakse seal. Kui inforuum digiriik.eesti.ee ei ole tööriistakasti testimise või
lansseerimise ajaks valminud, siis lepitakse testimise või lansseerimise asukoht (nt MKMi
veeb vm) Hankija ja Täitja vahel eraldi kokku.
4.3.7. Tööriistakasti loomisel kasutatakse avalike teenuste veebiraamistikku Veera (kood,
uuendamisel: https://koodivaramu.eesti.ee/veebiraamistik disain:
https://www.figma.com/file/GH247ykV3U4vHpFwcqpnIC/Veera-Design-System?node-
id=1486%3A0). Kõik disainiotsused tuleb eelnevalt Hankijaga kooskõlastada.
4.3.8. Tööriistakasti veebilahendus peab olema kasutajale lihtne ja mugav ning vastama
järgmistele nõuetele:
4.3.8.1.Kasutajaliides peab olema juurdepääsetav ning vastama vähemalt WCAG 2.0 tasemele
AA.
4.3.8.2. Kasutajaliides peab kohanduma erinevate ekraanivaadetega (arvuti, tahvel ja
mobiiltelefon).
4.3.8.3. Kasutajaliides peab olema kasutatav järgmiste veebibrauseritega: Chrome, Safari,
Firefox ja Microsoft Edge.
4.3.8.4. Kasutajaliides peab ühilduma täielikult HTML5, CSS3 ja JavaScript kehtivate
standarditega ning kõikide nõutud veebilehitsejate versioonidega.
4.3.8.5. Lahenduse ja andmebaasi turvalisuse tagamiseks tuleb järgida OWASP-i parimaid
praktikaid (https://www.owasp.org/index.php/OWASP_Cheat_Sheet_Series).
4.3.8.6. Lahendust peab olema võimalik integreerida valitsusasutuste avalikele veebilehtedele
JavaScript/HTML widget’ina, sarnaselt veebi pildigalerii widget’itega.
4.3.9 Nõuded Töö online teavitusürituse korraldamisele veebis
4.3.9.1 Täitja osaleb Töö tulemusi tutvustava ettekandjana Töö II etapi lõpus
toimuval ühel vähemalt 120-minutilisel Töö tulemusi tutvustaval üritusel (sh ettekandele
järgneval arutelul). Ettekande sisuks on Töö tulemuste tutvustus (taustainfo, mida analüüsiti,
mis on tulemused, mis on ettepanekud edasisteks tegevusteks (sh tööriistakast, äripaneeli
tegevuste kontseptsioon).
4.3.9.2. Täitja korraldab Töö teavitusürituse onlines videosilla vahendusel. Videokonverentsi
platvorm peab olema tagatud Täitja poolt ning eelnevalt kooskõlastatud Hankijaga.
4.3.9.3. Töö teavitusüritus kestab vähemalt 120 minutit;
4.3.9.4. Täitja sisustab ürituse ettekannete ajast 100% ja Hankija teeb sissejuhatuse;
4.3.9.5. Täitja korraldab Töö lõpuseminarist teavitamise/kutsumise, lõpuseminarile
registreerimise ning osalejate tagasiside andmise (vormid, korraldus, kokkuvõtete tegemine).
Teavitusüritusele kutsutute nimekirja aitab koostada Hankija;
4.3.9.6. Täitja on kohustatud Töö tulemusi tutvustaval üritusel järgima EL struktuuritoetusele
viitamise nõudeid (sh viide programmile „Avalike teenuste koosvõime loomine“ ja logod);
4.4. Vormi nõuded
4.4.1. Täitja peab Töö käigu ja Töö tulemid dokumenteerima.
4.4.2. Dokumentatsioon peab olema ühetaoliselt vormistatud ning lihtsalt loetav. Vajadusel
kaasab Täitja projekti dokumentatsiooni koostamiseks tehnilise tööjõu.
4.4.3. Dokumentatsiooni keeleline korrektsus on antud Töös väga oluline.
4.4.4. Täitja kutsub vastavalt vajadusele kokku ja protokollib hankelepingu täitmisel
läbiviidavad koosolekud ja kohtumised ning edastab protokollid kolme tööpäeva jooksul
Hankijale kooskõlastamiseks. Täitja koostab toimunud koosolekute kohta protokollis
kokkuvõtte (olulisemad töökoosolekute tulemused, tekkinud probleemid koos lahendustega,
plaanid järgmisteks töökoosolekuteks).
4.4.5. Täitja edastab Hankijale iganädalase memo nädala jooksul teostatud Tööga seotud
tegevuste ning järgmise nädala tööplaani kohta (memo esitamise aeg lepitakse Täitjaga
Hankija ja Täitja esimesel kohtumisel kokku).
4.4.6. Avakohtumine Täitjaga toimub Hankija ruumides (või virtuaalselt) esimesel võimalusel
peale lepingu sõlmimist (kohtumise aeg lepitakse eelnevalt kokku).
4.4.7. Projekti lõppedes esitab Täitja kogu projekti dokumentatsiooni Hankijale.
4.4.8. Töö raames tehtud tegevused, materjalid ja teostatud Töö tuleb tähistada vastavalt
Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa
Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord2“.
4.5.Täitja Töö juhtimine
4.5.1. Täitja tagab ühtse metoodika kasutamise, juhendab ja teostab punktis 3 kirjeldatud Töö
tegevusi ning saavutab kokkulepitud tulemused.
4.5.2. Täitja ülesanne on Töö teostamise ja selle tulemite tagamine vastavalt lepingu
tingimustele. Töö teostamisel tagab Täitja ülesannete tähtaegse täitmise vastavalt
hankelepingule, plaanides ja rakendades võimalike riskide maandamismeetmeid.
4.5.3. Täitja projektijuht korraldab projektirühmade üld-, teemapõhiseid ja erakorralisi
koosolekuid: valmistab ette päevakava ja vajalikud töömaterjalid koostöös ja kooskõlastatuna
Hankija projektijuhiga, juhib koosolekuid, korraldab protokollimise ja juhtrühmas juhtrühma
liikmete vastuvõetud otsuste täitmise.
4.5.4. Täitja loob vajadusel Tööde teostamise eesmärgil projektirühmad.
4.5.5. Koosolekute korraldamisel organiseerib Täitja kõik selleks vajaliku, nt tehnika ja
kohvipausid, osalejate registreerimise, protokollimise jm. Täitja organiseerib koosolekute
ruumid, välja arvatud juhul, kui Hankijaga on kokku lepitud teisiti. Hankija projekti
juhtrühma koosolekud viiakse läbi Hankija ruumides. Vajadusel ja kokkuleppel Hankijaga
viiakse koosolek läbi videosilla vahendusel.
4.6.Hankija ettepanek hankelepingu poolte rollide jaotuse kohta
4.6.1. Täitja tagab Töö dokumenteerimise tehnilise toe: kogub ja dokumenteerib Hankija
juhtrühma ja projektirühmade ning Töö Tulemi saavutamiseks vajaliku sisendi.
4.6.2. Täitja tagab Töö teostamiseks ja selle tulemite saavutamiseks vajaliku
projektimeeskonna koosseisu.
4.6.3. Hankija projekti juhtrühma liikmed määrab Hankija. Hankija projekti juhtrühm ja iga
Töö etapi jaoks Täitja poolt (vajadusel) loodavad projektirühmad on Täitja partnerid.
4.6.4. Hankija on Tööde teostamisel aktiivne koostööpartner.
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001
4.6.5. Hankija projekti juhtrühm jälgib hankelepingu tähtajalist täitmist, vaatab üle
hankelepingu etappide tulemid ning kinnitab tulemite vastuvõtmise.
4.6.6. Hankija projekti juhtrühm kinnitab tulemused enne nende vastuvõtmist Hankija poolt.
4.6.7. Vahearuanded, memod, protokollid allkirjastab Täitja hiljemalt iga etapi lõpus ja
esitab allkirjastatult koos aktiga.
4.7.Hankija ettepanek töökorralduse osas
4.7.1. Töökoosolekud Hankija ja Täitja vahel toimuvad üks kord kahe nädala jooksul ja
vajaduse korral sagedamini. Töökoosolekud Hankija projekti juhtrühmaga toimuvad vastavalt
vajadusele, kuid kindlasti enne iga etapi tegevuste vastuvõtmist.
4.7.2. Dokumentide ja koosolekumaterjalide haldamiseks kasutatakse Hankija poolt tagatud
Confluence projektikeskkonda.
4.7.3. Kõik koosolekud protokollib Täitja, protokolli allkirjastab Täitja ning need tehakse
Hankijale ja projekti juhtrühmale kättesaadavaks projektikeskkonnas.
4.7.4. Mõlema poole projektijuhid vastutavad enda organiseeritud koosolekute planeerimise,
kokkukutsumise ning ettevalmistamise eest.
4.7.5. Teadete edastamine ning Tööde üleandmine toimub vastavalt lepingule.
5.Projekti tulemite vastuvõtmine
5.1. Enne lõplike tulemite vastuvõtmist peab Hankija kinnitama, et tulemid vastavad
lähteülesandele. Pärast Hankija ja tööde üleandmise vastuvõtmise akti kinnitust tehakse
väljamakse.
5.2. Tööd peavad olema jagatud kahte etappi: 1) I etapp ; 2) II etapp. Nende etappide alusel
toimub ka I etapi ja II etapi Tulemite eest tasumine. Tööde eest tasutakse kahes etapis
(sealjuures I etapi täitmise eest tasub Hankija 40% kogusummast ja II etapi eest 60%
kogusummast).
5.3. Täitja annab Töö Hankijale üle etappide kaupa. I etapi Tööd antakse üle pärast nende
teostamist Täitja esitatud ajagraafikust tulenevatel tähtaegadel ning lõpptulem (II etapp)
Täitjaga sõlmitud töövõtulepingu (lisa 3) punktis 1.2 sätestatud tähtajaks.
Lisa 1. Digiteenuste standard
Lisa 1 Digiteenuste standard
Tehnilise kirjelduse juurde
Digiteenuste standard
10 käsku – kuidas digiteenuseid mõistlikult arendada
1. Selgita välja kasutaja tegelik Ära hakka looma lahendust enne, kui oled
probleem ja vajadus kasutajate vajadused välja selgitanud.
Ära eelda, et sa tead, mis probleemi lahendada
tuleb või mida kasutajad vajavad.
Uuri välja, kes on sinu teenuse kasutajad ja
teised seotud osapooled. Kaasa võimalikult lai ja
mitmekülgne kasutajate ring.
Selgita välja nende tegelik probleem ja
vajadused – analüüsi tagasisidet ja andmeid
teenuse kohta, tee intervjuusid, töötube ja
vajadusel uuringuid. Võimalusel vaatle teenuse
kasutamist.
Analüüsi probleemi ja vajaduste ulatust – kas
sellega on seotud ka mõni muu teenus?
2. Kaasa meeskonda erinevate Vii teadmine probleemist otsustajateni, et saada
teadmistega ja toetus sellega tegeleda ja meeskond
uuendusmeelsed inimesed. komplekteerida.
Kaasa juba algusest meeskonda vajalikud
kompetentsid - õigus, tehnoloogia,
kasutajamugavus, äripool jt, et võimalused,
vajadused ja takistused ilmneksid võimalikult
vara. Nt millised on õiguslikud takistused või
tehnoloogilised võimalused.
Kaasa meeskonda muudatusteks avatud
inimesed, kes on valmis pühenduma hea teenuse
loomisele.
3. Mängi läbi võimalikud Kaardista võimalikud lahendused ja ideed ning
lahendused ja vali parim. analüüsi ja võrdle neid.
Lahendus ei pea olema uus või parem teenus,
vaid võib-olla hoopis teistsugune lähenemine (nt
nügimine, ennetustegevus) või tööprotsessi
muudatus.
Uuri, kuidas on sarnaseid probleeme mujal, sh
teistes riikides, lahendatud ja vaata, kas saad
häid lahendusi taaskasutada.
Lahendus peaks olema ennekõike kasutajatele
sobivaim ja parim. Selleks testi lahendusideed
reaalsete kasutajatega võimalikult varakult.
Reaalse probleemi või vajaduse lahendamiseks
leia optimaalseim viis, hinnates kulu ja kasu.
Katseta, testi ja piloteeri oma lahendust ning tee
vastavalt järeldustele vajalikud kohendused.
4. Lahenduste kaalumisel Tunne teenuste arendamise uusi meetodeid ja
vaata ka tulevikku. trende – nt tuleviku stsenaariumite loomine,
homsete lahenduste spekulatiivne disain.
Ole kursis globaalsete arengutrendidega (üldised
käitumis- ja tarbimisharjumused,
demograafilised muutused jms) ning arvesta neid
tulevikulahenduste loomisel.
Ole avatud uuendustele ja analüüsi, kas
probleemi või vajaduse lahendamiseks saab
kasutada uudseid tehnoloogiaid, sh
tehisintellekti.
Hinda, kas valitav lahendus toetab ka asutuse,
valdkonna ja digiriigi strateegilisi eesmärke.
Pika perspektiiviga lahenduste loomisel kavanda
muutuste haldus.
5. Loo vajalik ja lihtne teenus. Vajalik tähendab seda, et loodav teenus lahendab
kasutaja tegeliku probleemi/vajaduse.
Teenus peab olema intuitiivne ja lihtne
kasutada, ilma tarbetute klikkide ja
bürokraatiata.
Kuva kasutajale teenuses nii vähe infot kui
võimalik, kuid nii palju kui vajalik.
Kasuta teenuses lihtsat ja arusaadavat keelt. Taga
teenuse kättesaadavus kasutajate peamistes
keeltes.
Tuvasta pudelikaelad teenuse protsessis ja
lihtsusta protsessi, kus võimalik.
Disaini teenus kõigepealt digitaalse kanali jaoks
ja ära kopeeri pabermaailma loogikat.
Järgi andmete ühekordse küsimise põhimõtet.
Kasuta mujal olemas olevaid andmeid ja ära küsi
neid kasutajalt uuesti.
Loo kasutajale võimalikult proaktiivne teenus.
Automatiseeri nii palju kui võimalik, unustamata
seejuures küberturbe ja andmekaitse nõudeid.
Teenus peab olema kasutajatele ligipääsetav.
Teenuse kasutamine ei tohiks nõuda erioskusi ja
-teadmisi. Digitaalsed teenused peavad vastama
WCAG nõuetele.
Võimalusel lahenda teenus sündmusteenusena.
6. Arenda teenus koos Kaasa võimalikult vara seotud osapooli –
kasutajate ja teiste erasektorit, teisi asutusi, kasutajaid,
osapooltega. kodanikuühiskonda jt.
Arenda teenust koosloomes teiste osapooltega, et
vähendada killustatust ja muuta eri teenused
ühenäolisemaks.
Selgita välja, milliseid sarnaseid projekte on
plaanis või töös, et vältida tarbetut dubleerimist.
Kui head ja vajalikku lahendust takistab aegunud
õigusakt, algata selle muutmine.
Veendu, et kasutajad oleksid sinu teenuse
olemasolust teadlikud.
7. Taga koosvõime, taaskasuta Järgi koosvõime raamistikku. Kasuta riigi
olemasolevat ja ava enda loodu infosüsteemi keskseid komponente – X-tee jt.
teistele. Kasuta juba loodud lahendusi, nagu näiteks
veebiraamistik Veera, autentimisteenus TARA,
allkirjastamisteenus SIGA, riiklik postkast,
nõusolekuteenus, andmejälgija jm.
Kui arendad, ava enda tarkvara (kood, kesksed
komponendid ja lahendused) ka teistele.
Veendu, et rakendad once-only printsiipi. Kasuta
olemasolevaid andmeid (avaandmed, teiste
asutuste andmed) ja võimalda oma andmeid
kasutada teistes teenustes.
Tutvusta häid uusi lahendusi laiemalt, sh
avalikkusele ja arvamusliidritele.
8. Tööta agiilselt. Arenda teenust järk-järgult ja väikeste
kasutajatele väärtust loovate tükkide kaupa.
Testi, katseta ja eksperimenteeri ning ole valmis
vajadusel oma hüpoteese ja eesmärke muutma.
Vii lahendus kasutajate ette juba enne, kui teenus
täielikult valmis on. Seira teenuse kasutamist,
kogu tagasisidet ning parenda ja laienda selle
pinnalt teenust.
Ära heitu, kui sa kõiki vastuseid alguses ei tea –
reflekteeri, õpi ja vii sisse muudatused.
Jaga oma kogemusi - nii häid kui halbu
õppetunde - ka teistega.
9. Loo ja hoia teenus turvaline Loo inimestele võimalus lihtsalt ja selgelt aru
ning läbipaistev. saada, kuidas, kes ja milleks tema andmeid
kasutab. Inimesel peab olema kontroll oma
andmete üle.
Teenus peab kaitsma kasutajate privaatsust ning
võtma arvesse andmekaitse põhimõtteid ja
nõudeid.
Teenuse osutamise protsess peab olema
läbipaistev kõigile osalistele kõigis sammudes.
Tee vajalikud andmekaitse ja küberturbe
riskianalüüsid teenuse elutsükli jooksu ja uute
tehnoloogiate kasutusele võtul ning rakenda
vajalikud riskide maandamismeetmed.
10. Juhi oma teenust. Veendu, et teenusele on määratud omanik, kes
vastutab teenuse hea toimimise ja edasi
arendamise eest läbi teenuse elutsükli.
Sea teenusele eesmärgid ja jälgi nende
saavutamist.
Määra teenusele mõõdetavad näitajad, millega
teenuse edukust hinnata - rahulolu, kasutatavus,
halduskoormus jms. Tee seire- ja
mõõtmistulemuste põhjal teenuse juhtimise
otsuseid, sh kavanda vajalikke tegevusi.
Kui teenusega on probleeme, alusta otsast, st
tegeliku probleemi ja vajaduste tuvastamisest.
Mõni teenus tuleb vahel ka lõpetada.
Taga teenuse töökindlus ja kasutajatugi.
Taga, et info teenuse kohta ja teenus ise oleks
kasutajate jaoks lihtsasti leitav ja mõistetav ning
et info on ajakohane.
HD Lisa 2
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
hankedokumendi juurde
Pakkumuste võrdlemine, hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine ning
pakkumuse edukaks tunnistamine
1.1. Hindamiskriteeriumid (kokku 100 punkti):
1.1.1. Töö „Avalike e-teenuste disainimise tööriistakast ja äripaneeli kontseptsioon“ 50
kogumaksumus (hõlmates hankedokumendi lisa 1 tehnilise kirjelduse punktis 3
esitatud tegevusi ja tulemeid, mis on teostatud hankedokumendi (HD) lisa 1 tehnilist
kirjeldust aluseks võttes)
1.1.2. Ülesandepüstitusest arusaamine Pakkuja koostatud projektiplaani põhjal 50
(projektiplaan sisaldab ka Töö teostamist tutvustavat kirjeldust, mis on koostatud
hankedokumendi lisa 1 tehniline kirjeldus ja hankedokumendi punkti 6.2.3 alusel),
edaspidi projektiplaan
1.2.Hindamismetoodika kirjeldus:
1.2.1. I hindamiskriteeriumi puhul hinnatakse Töö kogumaksumust (vt punti 1.1.1).
Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse Pakkumusele, mille e-RHR kaudu esitatud
„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ jaotuses Töö maksumus kokku, ehk
kogumaksumus, on madalaim, teiste Pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise
valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama Pakkumuse maksumus” ÷
„hinnatava Pakkumuse maksumus” × 50.
1.2.2. II hindamiskriteerium puhul hinnatakse ülesandepüstitusest arusaamist Pakkuja
koostatud projektiplaani (vt lisaks punkti 1.1.2) põhjal. Maksimaalselt on võimalik
saada II hindamiskriteeriumi eest 50 väärtuspunkti. Hindamiskomisjoni liikmed
hindavad iga esitatud projektiplaani eraldiseisvalt.
1.2.2.1.Punktide andmisel ülesandepüstitusest arusaamisele Pakkuja koostatud projektiplaani
(vt lisaks punkti 1.1.2) põhjal lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
0 punkti Pakkuja ei ole aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis kirjeldatud
hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja
maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) ei ole suures osas kooskõlas hanke
tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega.
15 punkti Pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstituse põhiosast, kuid Projektiplaanis
kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh
tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) on vaid osaliselt
kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega.
30 punkti Pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis kirjeldatud hanke
eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja
maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) on suures osas kooskõlas hanke
tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega.
50 punkti Pakkuja on täielikult aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis
kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh
tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) on täielikult kooskõlas
hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega.
1.2.2.2.Hindamiskomisjoni liikmetelt saadud punktid II hindamiskriteeriumi eest
summeeritakse ja leitakse aritmeetiline keskmine. Maksimaalselt on igalt
hindamiskomisjoni liikmelt eraldi II hindamiskriteeriumi osas võimalik saada 50
punkti. Maksimaalselt on II hindamiskriteeriumi osas võimalik kokku saada 50
väärtuspunkti.
1.2.3. I ja II hindamiskriteeriumi väärtuspunktid summeeritakse ning edukaks tunnistatakse
pakkumus, mille väärtuspunktide summa on eelpool kirjeldatud arvutuste tulemusel kokku
suurim. Võrdse arvu väärtuspunkte kogunud pakkumuste puhul osutub edukaks pakkumuseks
I hindamiskriteeriumi (maksumus, punkt 1.1.1) eest enim väärtuspunkte saanud pakkumus.
Juhul, kui ka I hindamiskriteeriumi (maksumus, punkt 1.1.1) eest on võrdsed pakkumused
saanud sama palju väärtuspunkte, siis selgub edukas pakkumus hindajate hääletuse tulemusel.
1.2.4. Väärtuspunktide arvutamisel arvestatakse tulemused täpsusega 2 (kaks) kohta pärast
koma.
HD Lisa 3
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
hankedokumendi juurde
TÖÖVÕTULEPING nr
Tallinn
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman
(edaspidi Tellija),
ja
xxx, registrikood xxxxx, asukoht xxxxxxx, a/a nr.xxxxxxxxx), mida esindab põhikirja alusel
juhatuse liige xxx xxxxxxx (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled
ja eraldi Pool,
sõlmivad käesoleva hankelepingu alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Hankelepingu (edaspidi Leping) eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi ja
kohustusi lepingu objekti „Avalike e-teenuste disainimise tööriistakast ja äripaneeli
kontseptsioon“ (edaspidi Töö) teostamisel Täitja poolt.
1.2. Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ja selle lisadest, kuid
Lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
1.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud riigihanke „Avalike e-teenuste disainimise
tööriistakast ja äripaneeli kontseptsioon“ (viitenumber xxxx) tulemusena ning
vastavuses riigihanke alusdokumentidele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele.
1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida Leping
esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud
kohustuste täitmiseks.
1.5. Mõisted Tellija ja Täitja hõlmavad kõiki Tellijaga või Täitjaga töö- ja teenistussuhetes
olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise
Poole nõusolekul Lepingu täitmisse.
1.6. Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita Leping
professionaalselt ja nõuetekohaselt.
1.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu
võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist.
1.8. Lepingu allakirjutamisel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu lisadeks
järgmised dokumendid:
Lisa 1 – Riigihanke alusdokumendid (kättesaadavad riigihangete registris);
Lisa 2 – Edukaks tunnistatud pakkumus (edaspidi Pakkumus);
Lisa 3 – Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vorm (edaspidi Akt).
1.9. Leping rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist majandus- ja taristuministri 16.
oktoobri 2015. a käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks
avalike teenuste koosvõime loomiseks“ alusel.
1.10. Tulemi märgistamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusest nr
146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest
rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja
kord“;
1.11. Töö on jaotatud kahte etappi (vastavalt hankedokumendi (edaspidi HD) punktile 2.3 ja
HD Lisa 1 tehniline kirjeldus punktile 3) ning erinevates etappides teostatud Töö on
vastavalt I etapi Tulem ja II etapi Tulem (edaspidi I etapi Tulem ja II etapi Tulem).
2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg
2.1. Lepingu objektiks on Töö, mida Täitja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu
lisades toodud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on toodud Lepingu Lisas 1
(HD Lisa 1 tehniline kirjeldus).
2.2. Täitja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab I etapi Tulemi (vt HD Lisa 1
tehniline kirjeldus p 3.2) ja II etapi Tulemi (vt HD Lisa 1 tehniline kirjeldus p 3.4)
Tellijale üle hiljemalt 6 (kuus) kuud pärast Lepingu allkirjastamist.
2.3. Täitja annab Töö Tellijale üle etappide kaupa. I etapi Tulemiga antakse üle pärast selle
teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust tuleneval tähtajal (Lisa 2): etapi tegevuste
dokumentatsioon, sh intervjuude tulemid, prototüübi failid, dokumenteeritud
ettepanek koos kokkuvõtliku põhjendusega, avalike e-teenuste äripaneeli esialgne
kontseptsioon, iganädalased memod, koosolekute protokollid ning I etapi tulemite
tutvustamise ettekanne slaididena ja muu koostatud dokumentatsioon, (vt lisaks HD
punkte 6.2.3 ja 9.2 ning HD Lisa 1 tehniline kirjeldus punktid 3; 4 ja 5). II etapi
Tulemiga antakse üle punktis 2.2 sätestatud tähtajaks: II etapi tegevuste
dokumentatsioon, sh tööriistakasti sisu tekstifaili(de)na (nt Word, PDF vms),
tehniline teave ja soovitused, äripaneeli lõplik kontseptsioon, projekti
lühikokkuvõte, ingliskeelne tõlge, intervjuude ja testimiste tulemid, iganädalased
memod, koosolekute protokollid, teavitusürituse videosalvestus ja slaidid (sh
osalejate list, tagasiside ja kokkuvõte, 3-minutiline eesti- ja ingliskeelne videoklipp,
veebilahendus tööriistakasti sisu esitamiseks, vajaduse korral prototüübi
täiendatud failid) (vt lisaks HD punke 6.2.3 ja 9.2 ning HD Lisa 1 tehniline kirjeldus
punktid 3; 4 ja 5). Täitja klikitava prototüübi Tellijale kättesaadavaks ja kasutatavaks
vähemalt 2 aasta jooksul Töö Tulemi vastuvõtmisest.
3. Tellija õigused ja kohustused
3.1. Tellijal on õigus:
3.1.1. nõuda Täitjalt Lepingu tingimustele vastavat ja tähtaegset Töö teostamist ning Töö
üleandmist Lepingu punkti 5 kohaselt;
3.1.2. kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta
informatsiooni;
3.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus
sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või
muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest
ja maksumusest;
3.1.4. nõuda Täitjalt üks kord nädalas memo esitamist nädala jooksul teostatud Tööga seotud
tegevuste ning järgmise nädala tööplaani kohta (memo esitamise aeg lepitakse Tellija
ja Täitja vahel esimesel projekti avakohtumisel kokku);
3.1.5. nõuda Täitjalt Lepingu täitmisel korraldatavate koosolekute ja kohtumiste
protokollimist ning protokollide esitamist Tellija ja projektiga seotud osapooltele
kolme tööpäeva jooksul koosoleku toimumise päevast arvates;
3.1.6. nõuda vastavalt pakkumuses esitatud etappide jaotusele I etapi lõppedes Täitja poolt
digiallkirjastatud lepingutingimustele vastavat I etapi Tulemit ning II etapi lõppedes
Täitja poolt digiallkirjastatud lepingutingimustele vastavat II etapi Tulemit, mis on
ühtlasi ka Tööde üleandmise ja vastuvõtmise aluseks;
3.1.7. nõuda Täitjalt Tööde teostamise käigu kohta täiendavaid selgitusi vastavalt Lepingu
punktis 3.1.2 sätestatule kahe nädala jooksul pärast Täitja poolt nii I etapi Tulemi kui
ka II etapi Tulemi üleandmist Tellijale.
3.2. Tellija on kohustatud:
3.2.1. esitama või korraldama Täitjale juurdepääsu Töö teostamiseks vajalikele andmetele ja
informatsioonile;
3.2.2. Täitja esitatud Töö vastu võtma kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ning Töö vastab
Tellija esitatud lähteandmetele ja lepingutingimustele;
3.2.3. maksma Täitjale tasu Lepingu punktis 6 sätestatu kohaselt.
4. Täitja õigused ja kohustused
4.1. Täitjal on õigus:
4.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või
neile juurdepääsu võimaldamist;
4.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja –vahendeid;
4.1.3. nõuda nõuetekohaselt teostatud ja Tellija heakskiidetud Töö (Tellija on allkirjastanud
Akti ning Tellijal ei ole teostatud Tööde suhtes pretensioone) eest Lepingu punktis 6
ettenähtud tasu.
4.2. Täitja on kohustatud:
4.2.1. teostama Töö professionaalselt ja vastavuses Lepingu tingimustele ning Tellija
esitatud lähteandmetele ja tööülesandele;
4.2.2. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö
teostamise kohta informatsiooni;
4.2.3. teatama Tellijale viivitamatult võimalikest viivitustest Töö teostamisel;
4.2.4. Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel
puudused Töös või esitama uue lepingutingimustele vastava Töö Tellija näidatud
tähtaja jooksul;
4.2.5. säilitama kolmandate isikute ees täieliku konfidentsiaalsuse Töö teostamise käigus
teatavaks saanud andmete ja informatsiooni kohta;
4.2.6. kinnitama, et Täitjal on õigus Tellijale üle anda autoriõiguse varalised õigused
Lepingu objektile ning juhul kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende
õigustega mingeid nõudmisi, hüvitama Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad
kahjud ja kulud;
4.2.7. protokollima Lepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised ning esitama
protokollid Tellijale ja seotud osapooltele kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku
toimumisest. Protokollid allkirjastatakse Täitja poolt hiljemalt vastava etapi Tulemi
esitamisel;
4.2.8. koostama ja esitama Tellijaga avakohtumisel kokku lepitud päeval memo nädala
jooksul teostatud Tööga seotud tegevuste ning järgmise nädala tööplaani kohta;
4.2.9. esitama vastavalt pakkumuses esitatud etappide jaotusele ning Lepingu punktidele
2.3 ja 3.1.6 Tellijale I etapi lõppedes I etapi Tulemi ning II etapi lõppedes II etapi
Tulemi koos koondaruandega projekti lõpptulemitest, mis on ühtlasi ka Tööde
vastuvõtmise ja üleandmise aluseks;
4.2.10. korraldama Töö teostamisel toimuvad koosolekud vajadusel (kokkuleppel Tellijaga)
videosilla vahendusel. Videokoosoleku platvorm peab olema tagatud Täitja poolt ning
eelnevalt kooskõlastatud Tellijaga.
5. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
5.1. I etapi Tulem antakse üle pärast selle teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust
tuleneval tähtaja (Lisa 2) ning II etapi Tulem punktis 2.2 sätestatud tähtajaks.
5.2. Koos vastava etapi Tulemiga esitab Täitja Lepingu Lisale 3 vastava digitaalselt
allkirjastatud Akti, milles on märgitud asjakohane info, sh ülevaade teostatud töödest.
Tellija allkirjastab Akti 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates Täitja digitaalselt
allkirjastatud Akti esitamisest juhul, kui Tellijal ei ole Tööde suhtes pretensioone.
5.3. Tellija vaatab esitatud Töö üle ning Tulemi Lepingu tingimustele mittevastavuse korral
osutab Tellija konkreetsele puudusele Tulemis ja määrab selle kõrvaldamiseks mõistliku
tähtaja 10 tööpäeva jooksul, arvates digitaalselt allkirjastatud Akti esitamisest Täitja
poolt.
5.4. Täitja peab Lepingu alusel loodava dokumentatsiooni Tellijale üle andma korrektselt
vormistatuna ja elektroonselt koos Aktiga, kui Poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti.
5.5. Koos vastava etapi Tööga esitab Täitja Akti, milles on märgitud asjakohane info:
5.5.1. etapi tegevused (sh maksumused ja tööde ning tegevuste mahud tundides);
5.5.2. nimekiri esitatavatest dokumentidest;
5.5.3. Akti täitnud isiku nimi, allkiri ja kuupäev.
6. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
6.1. Lepingu kogumaksumus (etapp I ja II maksumuse summa) on xxx eurot käibemaksuta
(käibemaksuga xxx eurot). Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike
õiguste kasutusõiguse eest sisaldub käesolevas punktis esitatud tasus.
6.2. Tööde eest tasumine toimub Akti alusel. Täitja esitab arve Tööde eest tasumiseks pärast
Akti kahepoolset allkirjastamist. Tööde eest tasutakse kahes etapis (sealjuures I etapi
täitmise eest tasub Tellija 40% kogusummast ja II etapi eest 60% kogusummast):
6.2.1. I etapi tööde eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist xxx eurot (lisandub
käibemaks);
6.2.2. II etapi tööde eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist xxx eurot (lisandub
käibemaks).
6.3. Lepingust tulenevate maksete laekumise kohaks on Täitja esitataval arvel näidatud
arveldusarve.
6.4. Tellija tasub teostatud Töö eest pärast Töö vastuvõtmist 21 päeva jooksul arvates Täitja
esitatud arve kättesaamisest.
6.5. Täitja esitab arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile
(https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija
dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija
volitatud isik.
6.6. Tellija otsustab pärast I etapi Töö vastuvõtmist, kas Töö jätkamine on otstarbekas.
Kui Tellija otsustab, et järgmise Töö etapiga ei alustata, siis tasub Tellija Täitjale
selle etapini tehtud tööde eest ja II etapi eest tasu ei maksta.
7. Vastutus
7.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. Täitja
vastutab Lepingu rikkumise eest, kui I etapi Tulem või II etapi Tulem ei vasta Lepingus
kokkulepitud nõuetele.
7.2. Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks Lepingus tellitud
Tööd, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,5% Lepingu maksumusest päevas
iga viivitatud päeva eest. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Täitjale
Töö eest tasumisele kuuluvat summat.
7.3. Juhul, kui Täitja rikub muid Lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada
nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Täitjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 tööpäeva.
Kui Täitja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt
leppetrahvi kuni 30% Lepingu maksumusest.
7.4. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Täitja suhtes teisi seadusega
ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda
Täitjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
7.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Täitja suhtes teisi seadusega
ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda
Täitjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
7.6. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja Tellija heakskiidetud Töö eest arve
mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata
summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.
7.7. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust
tulenevate muude kohustuste täitmisest.
7.8. Täitja koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 6.1 nimetatud tasu
kahekordse summaga.
8. Konfidentsiaalsus
8.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele
konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või
juhuslikult, sealhulgas mitte edastama nimetatud teavet selleks õiguslikku alust
mitteomavatele isikutele ning välistama juurdepääsu nimetatud teabele.
8.2. Täitja kohustub Lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida infoleke
või kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid
õiguslikke võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke
jõupingutusi Lepingu täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks.
8.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste
tasemest, mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses
avaliku huvi, hea tava ja hea usu põhimõttega.
8.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka pärast Lepingu lõppemist või lõpetamist.
8.5. Iga punktides 8.1 ja 8.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuse rikkumise korral on
Tellijal õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või
kahju hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 5000 eurot iga rikkumise
toimumise eest.
9. Autoriõigused
9.1. Täitja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates
Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud
õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste varaliste õiguste
loovutamise eest ja Lepingu punktis 9.3 nimetatud õiguste eest sisaldub Lepingu
punktis 6.1 nimetatud tasus.
9.2. Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale autoriõiguse varalisi õigusi üle anda ning juhul,
kui kolmas isik esitab Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja
Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud.
9.3. Tellijal on õigus kasutada Tööd igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida,
esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas
arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada Tööd viisil, mis toob kaasa või võib kaasa
tuua Töö või selle osade olulises mahus töötlemise. Töö või selle osade avalikustamisel,
refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Täitjale.
9.4. Töö käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muud
materjalid (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Täitja Tellijale
üle peale Töö valmimist ning need kuuluvad Töö Tellijale. Täitja võib endale jätta
materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi
ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös.
10. Vääramatu jõud
10.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud
prognoosimatu või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu
jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei
saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda
väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
10.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra,
mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist.
10.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest
ja nende mõjust viivitamata teatama teisele poolele pärast seda, kui pool sai teada või
pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik
võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju
vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste
kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
11. Teabe vahetamine
11.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
11.2. Teade loetakse teisele Poolele kättetoimetatuks, kui:
11.2.1. teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
11.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
11.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud kolm päeva).
11.3. Punktis 11.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu
lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt
Lepingu rikkumisest.
11.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel.
11.5. Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe
tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.
12. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
12.1. Käesolev Leping jõustub pärast Lepingu ja Lepingu Lisade mõlemapoolset
allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni.
12.2. Pooltel on õigus Lepingu muutmises kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete
seaduses toodud reeglitega.
12.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või üles öelda juhul kui teine Pool
rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamise tähtajata üles
öelda koheselt pärast seda kui teine lepingupool ei täida lepingujärgseid kohustusi ning
ei ole Lepingu rikkumist kõrvaldanud 10 tööpäeva jooksul arvates temale Lepingu
rikkumise lõpetamise nõude esitamisest.
13. Vaidluste lahendamine
13.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest
tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
13.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul
kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
13.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb
sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks
teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi
Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma.
13.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele
neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest.
14. Muud sätted
14.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale
isikule ilma teise Poole nõusolekuta.
14.2. Käesolev Leping on koostatud ühes eksemplaris, mis on kummagi Poole poolt
allkirjastatud digitaalselt.
14.3. Täitja on teadlik, et Leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku
teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
15. Poolte volitatud esindajad
15.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja vastuvõtmisel
on Mari Mägi, telefon 625 6412, e-post
[email protected]
15.2. Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on xxx, telefon
xxx xxxx, faks xxx xxxx, e-post xxxx@xxxxxx
15.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud
küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine
ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
15.4. Juhul kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele
koheselt kirjalikult.
Poolte allkirjad:
Tellija: Täitja:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxxxxxx
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Ando Leppiman xxxxxxxx
kantsler juhatuse liige
Lisa 3
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
riigihanke Lepingu juurde
Teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt hanke nr xxx raames
Teostatavate tööde nimetus: „Avalike e-teenuste disainimise tööriistakast ja äripaneeli
kontseptsioon“
Täitja üldandmed:
Täitja ärinimi:
Täitja registrikood:
Täitja juriidiline aadress:
Täitja poolse kontaktisiku nimi ja
kontaktandmed (e-posti aadress,
telefoninumber):
Tööde kogumaksumus (moodustub allpool väljatoodud tööde maksumustest vastavalt
pakkumusele):
Nr Etapi nimetus Tööde maht Tunnihind Maksumus eurodes
tundides eurodes (KMita ja KMiga)
1. I etapp –
2. II etapp –
Kokku
Teostatud tööde kirjeldus:
Tööd on teostatud täies mahus riigihanke viitenumber xxx raames ning vastavad riigihanke
alusdokumentidele ja Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ tingimustele.
Tellija volitatud esindajale anti üle järgmised andmefailid:
Kõik kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles.
Hankelepingu täitmise raames läbi viidavad tegevused ja teostatud Töö (või ka I etapi Tulem
ja II etapi Tulem) on tähistatud vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 12. septembri 2014.
a nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest
rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord1“.
Poolte allkirjad:
Tööde vastuvõtja Tööde üleandja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Mari Mägi
programmijuht
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001
HD Lisa 4
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
hankedokumendi juurde
Ärisaladuse teabe esitamise vorm
Avaldame, et viitenumbriga … meie esitatud pakkumusest on ärisaladusega kaitstud
järgmised dokumendid või teave:
Jrk Dokumendi nimetus Põhjendus teabe
(terviktekst või viide ärisaladuseks
dokumendis sisalduvale määramisest
teksti osale)
1.
2.
3.
…
…
(vajadusel lisada ridasid)
Oleme teadlikud, et:
riigihangete seaduse § 111 lõige 5 kohaselt ei või pakkuja ärisaladusena märkida:
pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;
teenuste hankelepingute puhul lisaks pakkumuse maksumusele ja osamaksumustele
muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid
numbrilisi näitajaid;
asjade hankelepingute puhul lisaks pakkumuse maksumusele ja osamaksumustele
muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid
näitajaid.
Lisa 5
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
hankedokumendi juurde
Pakkuja teostatud projektide loetelu vorm
1. Tingimus:
1.1. Pakkuja esitab hankepassis andmed riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise
kuupäev riigihangete registri e-keskkonnas) eelneva viimase 36 kuu jooksul 2 (kaks)
juriidilise isikuga sõlmitud lepingu kohta, mis on põhikohustuste ulatuses täidetud ja
lõppenud, tööd on tellija/tellijate poolt vastu võetud ning 2 (kahe) esitatud lepingu maksumus
kokku ilma käibemaksuta on vähemalt 180 000 eurot. Nimetatud lepingute ese on samaväärne
hanke eseme objektiga (CPV kood 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“).
2. Lepingud:
Leping Pakkuja ja Projekti Projekti/hanke Lepingu Maksumus
lepingu pealkiri ja objekti sõlmimise (km-ta ja
pool/pooled riigihanke lühikirjeldus kuupäev, kogumaksumus
viitenumber tööde km-ga)*
riigihangete läbiviimise
registris periood ja
(juhul kui lepingu
esitatakse täitmise
riigihanke kuupäev
tulemusena põhikohustuste
sõlmitud osas
leping)
1.
2.
3.
*Maksumused on esitatud eurodes.
Lisa 1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
kantsleri käskkirja juurde
Pakkuja kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimise tingimused
1. Kõrvaldamise alused
1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest Pakkuja, kellel esineb
RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus.
1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 4
nimetatud kõrvaldamise alus.
2. Majanduslik- ja finantsseisund
2.1. Pakkuja viimase 3 lõppenud majandusaasta (mille kohta on riigihanke algamise ajaks
esitatud majandusaasta kinnitatud aruanded) netokäive kokku hankelepingu esemele
vastavas osas on vähemalt 180 000 eurot (käibemaksuta). Pakkuja esitab nimetatud
tingimuse täitmise kohta kirjaliku kinnituse.
3. Tehniline ja kutsealane pädevus
3.1. Pakkuja esitab hankepassis andmed riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise
kuupäev riigihangete registri e-keskkonnas) eelneva viimase 36 kuu jooksul 2 (kaks)
juriidilise isikuga sõlmitud lepingu kohta, mis on põhikohustuste ulatuses täidetud ja
lõppenud, tööd on tellija/tellijate poolt vastu võetud ning 2 (kahe) esitatud lepingu maksumus
kokku ilma käibemaksuta on vähemalt 180 000 eurot. Nimetatud lepingute ese on samaväärne
hanke eseme objektiga (CPV kood 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“).
3.2. Pakkuja esitab informatsiooni punktis 3.1 nimetatud lepingute kohta hankepassis.
4. Hankepass
4.1. Pakkuja märgib hankepassis, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse
korral Pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid ja Pakkuja esitab hankepassi
allkirjastamisega kinnituse, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid
Hankijale esitada.
4.2. Pakkuja esitatud hankepass sisaldab märget selle kohta, kas Pakkuja kinnitustele vastavad
andmed või dokumendid on Hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete
põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi,
identifitseerimisandmete ja vajaduse korral Pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete
väljastamisega.
4.3. Pakkuja esitab hankepassis kinnituse, et ta ei vasta ühelegi riigihangete seaduse § 95
lõigetes 1 ja 4 sätestatud tingimusele.
4.4. Pakkuja esitab hankepassis kinnituse, et ta vastab kõikidele hanketeates Pakkuja
kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele.
4.5. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse
esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil vastavalt RHS §
104 sätestatud tingimustele.
4.6. Pakkuja (sh iga ühispakkumuses osaleja), kes on registreeritud väljaspool Eesti Vabariiki,
esitab hankepassis kinnituse punktis 1.1 nimetatud asjaolude puudumise kohta. Edukas
Pakkuja, kes on registreeritud väljaspool Eesti Vabariiki, esitab karistusregistri teate või
eduka Pakkuja asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärse dokumendi. Kui
eduka Pakkuja asukohariik ei väljasta nimetatud dokumente, võib edukas Pakkuja need
asendada eduka Pakkuja või tema esindaja vande all antud tunnistuse või pädeva justiits- või
haldusasutuse või notari või kutseala- või ametiliidu ees eduka Pakkuja asukohariigi
õigusaktide kohaselt antud tunnistusega.
Lisa 2
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
kantsleri käskkirja juurde
HANKEDOKUMENT
Riigihange
Avalike e-teenuste disainimise tööriistakast ja äripaneeli kontseptsioon
Riigihanke objekti kood 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“
Tallinn 2021
Sisukord
1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt ............................................................................... 3
2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtaeg ..................................... 3
3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised .................................................................................. 4
4. Teavitamine ja selgitused .................................................................................................... 4
5. Pakkumuste avamine .......................................................................................................... 5
6. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine .......................... 5
7. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse lõpetamine................................... 7
8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend........................................................................... 7
9. Hankelepingu sõlmimine, Töö tulemuste vastuvõtmine ja tasumine ................................. 7
10. Hankedokumendi lisad ........................................................................................................ 8
2
1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt
1.1. Hankija: käesoleva riigihanke lepingu esemeks oleva objekti Hankijaks on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM ja ka Hankija). Vastutavaks isikuks on
MKM infoühiskonna teenuste arendamise osakonna programmijuht Mari Mägi, tel. 625
7412, e-post:
[email protected]
1.2. Hankemenetluse liik: hankemenetlus viiakse läbi avatud hankemenetlusena.
1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus.
1.4. Hankeleping rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, majandus- ja
taristuministri 16. oktoobri 2015 käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine
rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ alusel, millega
kehtestatakse meetme nr 12.3 „Avalike teenuste pakkumise arendamine“ tegevuse
12.3.2 „Avalike teenuste koosvõime loomine“ raames toetuse andmise tingimused
rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks.
1.5. Riigihanke lepingu esemeks on analüüsi „Avalike e-teenuste disainimise tööriistakast
ja äripaneeli kontseptsioon“ tellimine (edaspidi Töö).
1.6. Hankelepingu eseme täpsem kirjeldus on toodud hankedokumendi (edaspidi HD) lisas 1
tehniline kirjeldus.
1.7. Hankija ei jaga hanget osadeks, sest projekt tuleb ellu viia ühe protsessina, kuna projekti
raames kogutakse ja analüüsitakse andmeid 6 kuu jooksul ning I etapile järgnev
analüüsi etapp tugineb eelnevas etapis läbi viidud analüüsile, infole ja tulemitele ning
viiakse suuremas osas läbi paralleelsete tegevustena. Hanke osadeks jagamine ei oleks
ajaliselt ja kulude lõikes mõistlik ega efektiivne ning ei oleks ka analüüsitava 6-kuuse
perioodi tõttu võimalik.
2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtaeg
2.1. Hankeleping sõlmitakse eduka pakkumuse esitanud Pakkujaga, kellel puuduvad
hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja kes vastab kvalifitseerimise tingimustele
hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel. Pakkumuse
maksumus esitatakse eurodes vastavalt HD punktile 8. Pakkumuses esitatud hind on
lõplik.
2.2. Pakkumuse eeldatav maksumus on kuni 90 000 eurot käibemaksuta.
2.3. Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised Töö tegevused kuuluvad I ja II etappi.
Pakkuja esitatud Töö tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise alused peavad
olema põhjendatud (põhjendatust arvestatakse ka pakkumuse hindamisel). Pakkuja
peab pakkumuse koostamisel ning tegevuste jagamisel I ja II etappi arvestama, et I
etapi täitmise eest tasub Hankija 40% kogusummast ja II etapi eest 60%
kogusummast. I etapis teostatud Töö tegevused moodustavad I etapi Tulemi ja II etapis
teostatud Töö tegevused moodustavad II etapi Tulemi.
2.4. Tööde teostamise aeg on 6 kuud arvates hankelepingu sõlmimisele järgnevast
tööpäevast.
2.5. Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete tööde teostamisega
hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast arvates ja nimetatud tingimusega tuleb
Pakkujatel pakkumust, s.h projektiplaani, esitades arvestada.
3
3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised
3.1. Pakkumuste esitamine:
3.1.1. Käesolevaga teeb Hankija Pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus vastavalt riigihanke
alusdokumentidele.
3.1.2. Pakkumuse esitamine vastuseks riigihanke alusdokumentidele tähendab Pakkujale
nõustumist kõigi hanketingimustega ja reeglitega, millised on tehtud teatavaks
riigihanke alusdokumentides.
3.1.3. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb
esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus.
3.1.4. Ühispakkumuse esitamise korral peab pakkumuses sisalduma kinnitus, et hankelepingu
täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt.
3.1.5. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud Pakkuja võtab endale kohustuse ning
vastutuse Töö teostamiseks kooskõlas hanketingimustega ning tema poolt esitatud
pakkumusega.
3.1.6. Hindamiskriteeriumid ja hindamise metoodika on toodud HD Lisas 2 Pakkumuste
võrdlemine, hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine ning pakkumuse edukaks
tunnistamine.
3.1.7. Alternatiivsed lahendused ei ole lubatud.
3.2. Juhend pakkumuse vormistamiseks, märgistamiseks ja esitamiseks.
3.2.1. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eesti keeles.
Kõik võõrkeelsed dokumendid peavad olema vormistatud trükitult ning eesti keelde
tõlgitud, kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile.
3.2.2. Pakkumus peab olema digitaalselt allkirjastatud Pakkuja seadusjärgse või volitatud
esindaja poolt.
3.2.3. Pakkumus peab olema esitatud PDF formaadis digitaalselt allkirjastatuna. Pakkumused
tuleb esitada elektroonselt e-riigihangete keskkonda (https://riigihanked.riik.ee, edaspidi
e-RHR).
3.2.4. Pakkumuse esitamise tähtaeg on märgitud riigihangete e-registris.
3.2.5. Pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist e-riigihangete keskkonda pakkumust
esitada ei saa.
3.2.6. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja
ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud
märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise
kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija
juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja
arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei
määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on
tegemist ärisaladusega, on Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies
ulatuses avalikustada. Vaata lisaks hankedokumendi Lisa 4 Ärisaladuse teabe esitamine.
4. Teavitamine ja selgitused
4.1. Riigihanke alusdokumentide sisu kohta saab selgitusi ainult kirjalikul pöördumisel läbi
riigihangete registri „Teabevahetus“ töölehe. Pöördumine tuleb vormistada eesti keeles.
4.2. Hankija vastab HD punktis 4.1 nimetatud pöördumistele 3 tööpäeva jooksul vastava
taotluse saamisest arvates, riigihangete registri e-keskkonna kaudu.
4
4.3. Hankija võib teha riigihanke alusdokumentides muudatusi vastavalt RHS §-le 81, teave
nimetatud muudatuste kohta saadetakse vaid neile hankemenetlusest huvitatud isikutele,
kes on registreerunud riigihanke alusdokumentide väljavõtmisel.
4.4. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate Hankijale
üleandmise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus.
4.5. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud kuni
hankelepingu sõlmimiseni.
4.6. Pakkuja peab hoidma oma pakkumuse jõus vähemalt 3 kuud. Pakkumuse jõusoleku
tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast, mis on märgitud riigihangete registri
hanke üldandmete lehel.
4.7. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse Pakkujaid riigihangete registri
kaudu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest
arvates.
5. Pakkumuste avamine
Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt riigihangete registri töökeskkonnas
märgitud tähtajal.
6. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine
6.1. Pakkuja esitab pakkumuses vähemalt:
6.1.1. Pakkuja ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi esialgse tõendina Pakkuja suhtes
kõrvaldamise aluste puudumise, tema kvalifitseerimise tingimustele vastamise ning
RHS §104 lg 2 punktide 1, 2, 4 ja 5 täitmise kohta;
6.1.2. pakkumuse maksumuse vastavalt HD punktile 8;
6.1.3. tööd teostavate spetsialistide CV-d, sertifikaatide koopiad (sertifikaatide olemasolul) ja
allkirjastatud kinnitused;
6.1.4. projektiplaani, mis sisaldab mh tööde teostamist tutvustavat ülevaadet (koostatud
HD punkti 6.2.3 ja HD Lisa 1 tehniline kirjeldus alusel);
6.1.5. Ärisaladuse teabe esitamise vorm (HD Lisa 4);
6.1.6. Pakkuja teostatud projektide loetelu vorm (HD Lisa 5).
6.2. Nõuded pakkumusele ja pakkumuste vastavuse kontrollimine:
6.2.1. Pakkuja peab tagama Töö teostamise vähemalt allpool toodud nõuetele vastava
kvalifikatsiooniga spetsialistide poolt:
6.2.1.1. projektijuht – vähemalt 2-aastane töökogemus projektijuhina HD lisa 1 (tehniline
kirjeldus) punktides 2 ja 3 sarnastes projektides;
6.2.1.2. analüütik – vähemalt 3-aastane töökogemus analüütikuna HD lisa 1 punktides 2 ja 3
sarnastes analüüsiprojektides;
6.2.1.3. teenusedisainer – vähemalt 2-aastane töökogemus teenusedisainerina HD lisa 1
punktides 2 ja 3 sarnastes projektides.
6.2.1.4. UI disainer – vähemalt 2-aastane töökogemus UI disainerina HD lisa 1 (tehniline
kirjeldus) punktides 2 ja 3 sarnastes projektides;
6.2.1.5. UX disainer – vähemalt 2-aastane töökogemus UX disainerina HD lisa 1 (tehniline
kirjeldus) punktides 2 ja 3 sarnastes projektides;
6.2.1.6. veebirakenduse arendaja – vähemalt 2-aastane töökogemus veebirakenduse
arendajana HD lisa 1 (tehniline kirjeldus) punktides 2 ja 3 sarnastes projektides;
6.2.1.7. eesti keele toimetaja või copywriter – vähemalt 2-aastane töökogemus eesti keele
toimetajana või copywriterina;
5
6.2.1.8. tõlk (eesti-inglise) või inglise keele toimetaja – vähemalt 2-aastane töökogemus
tõlgina (eesti-inglise) või inglise keele toimetajana;
6.2.1.9. Iga meeskonna liige (punktid 6.2.1.2-6.2.1.8) võib lisaks enda rollile täita ka
projektijuhi rolli (punkt 6.2.1.1);
6.2.1.10. Punktides 6.2.1.4 ja 6.2.1.5 esitatud rollid võivad olla täidetud sama isiku poolt;
6.2.1.11. Punktides 6.2.1.2 ja 6.2.1.3 esitatud rollid võivad olla täidetud sama isiku poolt.
6.2.2. Pakkuja esitab nimetatud nõuetele vastavuse tõendamiseks Tööd teostavate
spetsialistide CV-d ja eelnimetatud spetsialistide poolt allkirjastatud kinnitused, et
vastavad spetsialistid on nõus käesolevas riigihankes osalema.
6.2.3. Pakkuja esitab Töö tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega
kirjelduse (sh tööde teostamist tutvustav ülevaade), mis peab vastama
järgmistele tingimustele:
6.2.3.1. Pakkuja esitab I etapi Tulemi ja II etapi Tulemi (vastavalt HD punktile 2.3, 9.2, 9.4-
9.7, HD lisa 1 tehniline kirjeldus punktidele 3, 4 ja 5 ning Lepingu punktidele 2.1 ja 2.3)
saavutamise metoodika ning teostatava Töö ja Töö tegevuste kirjelduse ning selgitab
arusaama hanke eesmärgist (vaata lisaks HD Lisa 1 tehniline kirjeldus lisa 1 standard),
mis põhjalikult, selgelt ja struktureeritult kajastavad seatud eesmärkide saavutamiseni ja
hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni viivat protsessi ning Pakkuja visiooni
koostööst Hankijaga. Pakkuja esitab oma ettepaneku koos metoodika (sh tehnilise
kirjelduse punktis 4.1 kirjeldatud analüüsi metoodika, lähtuvalt analüüsi eesmärkidest)
valiku põhjendustega, kuidas soovitud eesmärgini jõuda, ning miks on valitud
metoodika sobivaim eesmärgi saavutamiseks. Kõik kirjeldatud tööd peavad olema
omavahel loogiliselt seotud. Pakkuja kirjeldab detailselt Töö edukat teostamist toetavaid
tegevusi. Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised Töö tegevused kuuluvad I ja
II etappi. Töö tegevused jaotatakse kaheks selgelt eristatavaks etapiks ning etappide ja
tegevuste lõikes peab olema välja toodud kavandatava etapi või tegevuse maksumus.
Iga etapi juures peab tegevuste lõikes kirjeldama Pakkuja ja Hankija rolli ning tooma
välja tegevuste lõikes töömahu (tundides) igas etapis (vt lisaks HD punkt 2.3).
6.2.3.2. Pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide
tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda. Pakkuja
kirjeldab projektimeeskonda hanketingimustes kirjeldatud I ja II etapi tulemi
saavutamiseks ning projektiplaani elluviimiseks läbi rollide ja vastutuse isikulise
jaotuse, kus on välja toodud ka I etapi ja II etapi Tulemi realiseerimise peavastutaja ja
kaasvastutajad. Pakkuja meeskonna suurus, koosseis ja rollide jaotus peab olema
ülesande täitmiseks optimaalne.
6.2.3.3. Projektiplaanis peab Pakkuja välja tooma, millist sisendinfot on vastava Töö etapi
teostamisel vaja ning millised on I etapi Tulemi ja II etapi Tulemi saavutamiseks
valminud dokumendid ja tulemid. Lisaks tuleb esitada Töö käigu ja Töö I ja II etapi
tulemi dokumenteerimise põhimõtted.
6.2.3.4. Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peab olema realistlik ning sisaldama
tegevuste jaotust nädalate kaupa. Töö ajakavas on arvestatud Töö vastuvõtmise
tähtajaga. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike
pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega.
6.2.3.5. Pakkuja kirjeldab Pakkuja projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise
meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele.
6.2.4. Hankija kontrollib hankepassis toodud kinnituste alusel kvalifitseeritud Pakkujate
esitatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.
6.2.5. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimuste ülevõtmist.
6
6.2.6. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi
kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest.
6.2.7. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.
7. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse lõpetamine
7.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise
kohta, kui:
7.1.1. kõigi vastavaks tunnistatud pakkumustes esitatud Töö maksumus ületab Töö eeldatava
maksumuse;
7.1.2. hankemenetluse toimumise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis
välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise
hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel.
7.2. Hankija ei kanna vastutust Pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on
toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.
7.3. Kui kõigi Pakkujate esitatud Töö teostamise kava ei ole realiseeritav Töö 6-kuulises
ajaraamis, võib Hankija kuulutada hanke nurjunuks.
8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend
8.1. Pakkumuse maksumus esitatakse e-RHR kaudu jaotuses „Hindamiskriteeriumid ja
hinnatavad näitajad“.
8.2. Pakkumuses esitatud hinnad väljendatakse eurodes.
8.3. Tööde maksumus esitatakse koos muude asjakohaste maksudega, ilma käibemaksuta ja
ka koos käibemaksuga.
8.4. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. Töö teostamisega seoses ei tohi Pakkuja Hankijalt
nõuda muid tasusid täiendavalt e-RHR kaudu jaotuses „Hindamiskriteeriumid ja
hinnatavad näitajad“ esitatule.
8.5. Juhul, kui Töö vajab Pakkuja Tööks mingeid täiendavaid litsentse, sertifikaate vms, siis
need hangib Pakkuja ning lisab litsentsi/litsentside, sertifikaadi/sertifikaatide vms hinna
maksumusele ning esitab Pakkumuses.
8.6. Valuutakursside, kauba tootjahinna muutumine või muud tegurid hinda ei mõjuta.
9. Hankelepingu sõlmimine, Töö tulemuste vastuvõtmine ja tasumine
9.1. Riigihanke tulemusena sõlmitakse hankeleping (vaata lisaks HD lisa 3 töövõtulepingu
projekt).
9.2. Töö ja Töö tegevused on jagatud vastavalt HD punktile 2.3 ning Pakkuja esitatud
pakkumusele kahte etappi: I etapp ja II etapp.
9.3. Tööde eest tasutakse vastavalt HD Lisa 3 punktile 6.2.
9.4. Pakkuja annab Töö Hankijale üle etappide kaupa. I etapi Tulem (vt HD Lisa 1
tehniline kirjeldus p 3.2) antakse üle pärast selle teostamist edukaks tunnistatud
pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevatel tähtaegadel. Koos I etapi Tulemiga esitab
Pakkuja hankelepingu lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud üleandmise-
vastuvõtmise akti. II etapi Tulemi (vt HD Lisa 1 tehniline kirjeldus p 3.4) Hankijale
üle hiljemalt 6 (kuus) kuud pärast Lepingu allkirjastamist. Koos II etapi Tulemiga
esitab Pakkuja hankelepingu lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud üleandmise-
vastuvõtmise akti.
7
9.5. Hankija otsustab pärast I etapi Tulemi vastuvõtmist, kas Töö teostamisega jätkamine on
mõistlik. Kui Hankija otsustab, et Töö järgmise etapiga ei jätkata (peale I etappi), siis
hankeleping lõpetatakse (Hankija tasub Pakkujale I etapis tehtud Töö eest ja II etapi eest
tasu ei maksta).
9.6. Enne I etapi Tulemi vastuvõtmist ja selle eest tasumist (vastavalt HD punktidele 6.2.3 ja
9.3, Lepingu punktidele 2.1 ja 2.3 ning HD lisa 1 tehniline kirjeldus punktidele 3, 4 ja
5), peab Hankija olema kinnitanud, et I etapi Tulem vastab lähteülesandele.
9.6.1. I etapi Tulemiga antakse üle vähemalt etapi tegevuste dokumentatsioon, sh
intervjuude tulemid, dokumenteeritud ettepanekust koos kokkuvõtliku
põhjendusega, avalike e-teenuste äripaneeli esialgne kontseptsioonist, iganädalastest
memodest, koosolekute protokollidest ning I etapi tulemite tutvustava ettekande
slaidid ja muud koostatud dokumentatsioon. Lisaks antakse üle prototüübi failid. Vt
lisaks HD punkte 6.2.3 ja 9.2 ning HD Lisa 1 tehniline kirjeldus punktid 3 (eelkõige p
3.2), 4 ja 5.
9.7. Enne II etapi Tulemi vastuvõtmist (vastavalt HD punktidele 6.2.3 ja 9.3, Lepingu
punktidele 2.1 ja 2.3 ning vastavalt HD lisa 1 tehniline kirjeldus punktidele 3, 4 ja 5) ja
selle eest tasumist peab Hankija olema kooskõlastanud II etapi Tulemi ja kinnitanud, et
II etapi Tulem vastab lähteülesandele.
9.7.1 II etapi Tulemiga antakse üle vähemalt II etapi tegevuste dokumentatsiooni, sh
tööriistakasti sisu tekstifaili(de)na (nt Word, PDF vms), tehniline teave ja soovitused,
äripaneeli lõplik kontseptsioon, projekti lühikokkuvõte, ingliskeelne tõlge,
intervjuude ja testimiste tulemid, iganädalased memod, koosolekute protokollid,
teavitusürituse videosalvestus ja slaidid (sh osalejate list, tagasiside ja kokkuvõte).
Lisaks antakse üle 3-minutiline eesti- ja ingliskeelne videoklipp, veebilahendus
tööriistakasti sisu esitamiseks, vajaduse korral prototüübi täiendatud failid. Vt
lisaks HD punkte 6.2.3 ja 9.2 ning HD Lisa 1 tehniline kirjeldus punktid 3 (eelkõige p
3.4), 4 ja 5. Täitja klikitava prototüübi Hankijale kättesaadavaks ja kasutatavaks
vähemalt 2 aasta jooksul Töö Tulemi vastuvõtmisest.
10. Hankedokumendi lisad
Lisa 1 Tehniline kirjeldus
Lisa 2 Pakkumuste võrdlemine, hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine ning
pakkumuse edukaks tunnistamine
Lisa 3 Töövõtulepingu projekt
Lisa 4 Ärisaladuse teabe esitamise vorm
Lisa 5 Pakkuja teostatud projektide loetelu vorm
8