dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanek muuta määrust „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ ja viia see vastavusse puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ja „Ehituse pika vaatega 2035“

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 27. aprill 2021
Viit
1.15-5/2021/2718-1
Registreeritud
27. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Raiko Puustusmaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)
Lahendamise tähtaeg
27. mai 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf63 KB
  • 📎Ettepanek muuta ma?a?rust_MKM_260421.asice196 KB

Sisu (failidest)

Taavi Aas Majandus - ja taristuminister [email protected] CC Keit Parts [email protected] 26.04.2021 nr 1-2/2_2021 Ettepanek muuta määrust „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ ja viia see vastavusse puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ja „Ehituse pika vaatega 2035“ Austatud minister Soovin esmalt avaldada tunnustust ehitusvaldkonna strateegia „Ehituse pikk vaade 2035“ koostamise eest. Eesti elukeskkonna parandamiseks on see väga vajalik ja väärtuslik dokument. Pöördun teie poole ettepanekuga asjakohasel määral täiendada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrust nr 281 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. Järgnevalt leiate kaks esitatavat muudatusettepanekut (Lisa 1) koos selgituse ja põhjendustega (Lisa 2). Riigikantselei juures tegutsev ligipääsetavuse rakkerühm, mille liige on ka võrdsete võimaluste volinik, on alustanud vastava määruse uuendamisettepanekute kogumist puuetega inimeste esindusorganisatsioonidelt koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Käesoleva kirja eesmärk on rõhutada puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevaid miinimumnõudeid, mida Eesti riik igal juhul täitma peab. Juhul, kui ligipääsetavuse rakkerühm toetab määruse kohaldamisala laiendamist laiemalt, kui konventsioon minimaalsena ette näeb, toetab võrdsete võimaluste volinik seda ettepanekut loomuldasa. Loodan, et parema ligipääsetavuse ja hoonete kogu elukaare säästlikuima kasutuse hüvanguks viib ministeerium need muudatused kiiresti ellu. Sügava lugupidamisega /digiallkiri/ Liisa Pakosta Võrdsete võimaluste volinik [email protected] 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 Lisa 1 Ettepanek ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruse nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ muutmiseks Muudatusettepanek nr 1 Täiendada määruse § 1 lg 2 p 1 selliselt, et § 1 lg 2 p 1 uus sõnastus oleks: 1) kus osutatakse või võidakse tulevikus osutada avalikkusele suunatud teenust Muudatusettepanek nr 2 Lisada määruse teksti uus § 1 lg 2 p 3 selliselt, et senine § 1 lg 2 p 3 liigub punktiks 4: 3) ehitis või selle osa, mis on kasutusel või võib tulevikus kasutusel olla eluaseme või töökohana; 4) ehitis või selle osa, mis planeeringu või projekteerimistingimuste kohaselt peab vastama puudega inimeste erivajadustest tulenevatele nõuetele. Lisa 2 Selgitus ja põhjendused ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruse nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ muutmisettepaneku juurde Ettepanekute selgitus Ettepanekuga laiendatakse määruse kohaldamisala selliselt, et määrus laieneb määruse § 1 lg 2 p 1 kohaselt lisaks juba avalikkusele suunatud teenuste andmisega seotud ehitistele ka neile ehitistele, kus tulevikus võidakse avalikkusele suunatud teenuseid osutada. Näiteks on tõenäoline, et kortereid pakutakse üürile või renditakse kortereid lühiajaliselt välja teenusevahendusplatvormide kaudu nii sise- kui välisturistidele või lühiajaliselt vastavas asulas viibijatele. Võimalik kasutusotstarve tulevikus tuletatakse igakordselt kaalutlusotsusena katastriüksuse sihtotstarbe alusel. Määruse § 1 lg 2 p 3 uue sõnastuse kohaselt laieneb määrus eluasemetele või töökohtadele või ehitustele, mis võivad tulevikus neid funktsioone täita. Hõlmatud on kõik eluasemed ja ehitistes asuvad töökohad. Võimalik kasutusotstarve tulevikus tuletatakse igakordselt kaalutlusotsusena katastriüksuse sihtotstarbe alusel. Projekteerimistingimusi ja ehitusprojekte hinnatakse ligipääsetavuse osas proportsionaalsuse printsiibist lähtuvalt, pidades silmas nii inimese kui ka ehitise elukaart. Näiteks uue kahekorruselise ühepereelamu ehitamisel, kuhu asub elama noor pere, piisab liftivalmiduse projekteerimisest ja väljaehitamisest, ning hiljem lifti tegeliku paigaldusvajaduse ilmnemisel ei tule enam teha väga kulukaid lisatöid. Määruse rakendussätte (§ 26) kohaselt rakenduks määruse laiendatud kohaldumisala seega ka eluasemetele, töökohtadele või ehitistele nende ümberehitamisel ja laiendamisel, samuti loetletud tunnustele vastavatele ehitisele § 1 lõikes 2 esitatud funktsioonide andmisel. Ligipääsetavuse nõuded rakenduks ehitise ümberehitamisel või laiendamisel ka juhul, kui tulevikus võib tegemist olla eluaseme või töökohaga või kus tulevikus võidakse hakata pakkuma avalikku teenust. Ettepanekute põhjendus 1) Hoone ümberehitamise käigus on põhjendatud ehitise elukaare jooksul selle kasutatavuse huvides parandada ehitise ligipääsetavust igakordselt ka siis, kui ehitis on kasutusel eluaseme või töökohana või kui selle ehitise tulevikukasutus võib olla avalike teenuste osutamine, elamispind või töökoht. Ehitusseadustiku (EhS) § 11 lg 1 kohaselt peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olema oma olemasolu vältel ohutu. Hoone jääb oma kasutusea vältel loodetavasti teenindama nii puuetega inimesi kui ka vananevat elanikkonda, kelle ootused hoonete ligipääsetavusele muutuvad üha kõrgemateks. EhS § 11 lg 2 p 8 kohaselt peavad ehitisele esitatavad nõuded hõlmama asjakohasel juhul puudega inimeste erivajadusi. Lisaks peavad EhS § 11 lg 2 p 7 kohaselt ehitised toetama loodusvarade säästvat kasutamist. EhS § 13 lg 1 kohaselt peab ehitusprojekt olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, ja et sealhulgas arvestaks ehitise kasutatavust. Ehitusprojektile esitatav nõue, et ehitis oleks kasutatav, on esitatud mittediskrimineerivana – ehitis peab olema kasutatav kõikidele inimestele, mitte üksnes osadele inimestest. EhS peab silmas hoone kasutatavust, seega ka ligipääsetavust kogu ehitise kasutusea vältel. Seega ei ole põhjendatud ehitise ümberehitamisel või laiendamisel lähtuda vaid hetkelisest kasutusotstarbest, vaid silmas tuleb pidada ka tuleviku kasutusotstarvet. Vajadus ligipääsetavuse järgi suureneb lähitulevikus: üle 65-aastaste inimeste seas on juba täna ligikaudu 62% neid, kelle igapäevased tegevused on mingil määral piiratud. Eesti rahvastik vananeb tänu elukvaliteedi paranemisele ja madalale sündivusele. Aastaks 2050 on prognoositud, et üle 65-aastaseid on 105 tuhat inimest tänasest rohkem. Eluea pikenemine tingib vajaduse korrigeerida igapäevast elukeskkonda. Kui me täna ei loo paremini ligipääsetavat avalikku ruumi, peame olema tulevikus valmis maksma suuremat lõivu sotsiaaltoetuste ja kättesaamatuks jäävatelt teenustelt laekumata maksude näol, on kinnitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet2. Seega tuleb arvestada puuetega inimeste ja teiste inimestega, kes vajavad mingil põhjusel paremat ligipääsetavust (eakad, väikelapsega pered, hooldatava pereliikmega pered jne). Ehitise kasutusotstarve võib muutuda inimese elukaare vältel ja et igakordne muudatus ei tooks kaasa loodusvarade ja muude ressursside mittesäästva kasutamisenäitena taas ümberehitusvajadusi, tuleb arvestada ligipääsetavuse ehitusliku parandamisega igal ümberehitusel. Ehitusvaldkonna strateegia „Ehituse pikk vaade 2035“3 (strateegia) näebki ette ehitamise sellisel moel, et hoone on hästi kasutatav kogu elukaare vältel. Sellest tulenevalt tuleb ka hoonete ligipääsetavust projekteerimisel ning ümberehitamisel senisest oluliselt suuremas mahus tagada. 2) Ehitiste ligipääsetavuse paranemine vajab selgemaid norme ehitistele nõuete seadmisel, eriti olukordades, kus ehitist renoveeritakse, ehitatakse ümber või laiendatakse ehitusloa alusel. 2019. aastal välja töötatud ligipääsetavust aluspõhimõttena loetlenud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted4 ei ole praktikas juurdunud5. Aluspõhimõtete, sh ligipääsetavuse ellu rakendamiseks tuleb need senisest paremini siduda asjakohaste õigusaktidega6. Ka strateegia rõhutab, et „võimalikult paljudele inimestele ligipääsetavad objektid tagavad elukeskkonna pikaajalise jätkusuutlikkuse, kuna sellist elukeskkonda ei ole tulevikus inimeste muutunud vajadustele vaja oluliselt kohandada. Probleemid on üldjuhul tingitud ebapiisavast ehituse, projekteerimise või planeerimise ettevalmistusest ja tööde läbiviimisest“7. „Targad, energiaefektiivsed, kasutajasõbralikud, ligipääsetavad ning madalate ülalpidamiskuludega ehitised on tänapäeva norm8,“ kinnitab strateegia. Selle normi täpsustamiseks ongi ettepanekud määruse teksti täiendamiseks tehtud. 3) Määrus ei vasta puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõuetele. EhS kohaselt tuleb ehitisele esitatavate nõuete korral asjakohasel juhul lähtuda puudega inimeste erivajadustest. Asjakohased juhud on loetletud ÜRO puutega inimeste konventsioonis. Riigikogu ratifitseeris puuetega inimeste õiguste konventsiooni 21. märtsil 2 Valdkonna tulevikuväljavaateid tutvustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehe ligipääsetavuse alajaotus, leitav https://ttja.ee/ariklient/ehitised-ehitamine/ligipaasetavus, vaadatud 14.04.2021 3 Kasutatud versioon: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kiri Riigikantseleile „Ehituse pikk vaade 2035 heakskiitmine“, 05.03.2021 nr 15-1/2021/1404-1, leitav: https://eelnoud.valitsus.ee/main#pWEGfnfT ,vaadatud 18.04.2021 4 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteks on muu hulgas ligipääsetavus, mis tagab ehitisele jätkusuutlikke elamistingimusi ja sobib kasutamiseks kõigile kogu elukaare vältel. Kultuuriministeerium. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted. PDF on alla laetav: https://www.kul.ee/kunstid-ja-loomemajandus/arhitektuur, vaadatud 18.04.2021 5 Ibid., lk 4 6 Kultuuriministeerium. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete elluviimine. Punkt 5.1. PDF on alla laetav: https://www.kul.ee/kunstid-ja-loomemajandus/arhitektuur, vaadatud 18.04.2021 7 Kasutatud versioon: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kiri Riigikantseleile „Ehituse pikk vaade 2035 heakskiitmine“, 05.03.2021 nr 15-1/2021/1404-1, leitav: https://eelnoud.valitsus.ee/main#pWEGfnfT, vaadatud 18.04.2021, lk 14 8 Ibid., lk. 29 20129 (PIÕK). Sellega võttis Eesti riik endale kohustuse edendada puuetega inimeste võimalusi täielikult ja iseseisvalt ühiskonnaelus osalemiseks, mis mõistagi tähendab ka hoonete muutmist ligipääsetavateks. PIÕK artikkel 4 sätestab, et osalisriikidel tuleb võtta kasutusele seadusandlikud, administratiivsed ja muud abinõud, et tagada konventsioonis sätestatud puuetega inimeste õiguste kaitse. PIÕK artikkel 9 (1) kohaselt võtavad osalisriigid asjakohaseid meetmeid selleks, et anda puuetega inimestele võimalus iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis eluvaldkondades, et tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades. Neid meetmeid, mille raames tehakse kindlaks ja kõrvaldatakse juurdepääsu takistused ja piirangud, kohaldatakse muu hulgas hoonete suhtes, sealhulgas koolid, eluasemed, meditsiiniasutused ja töökohad. Koolid ja meditsiiniasutused on praeguse määruse tekstiga kaetud, ent katmata on eluasemed ja töökohad. Sisuliselt sidus PIÕK artiklis 9 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis10 ja Eesti põhiseaduses toodud põhiõigused elulise asjaoluga, et puudega inimesed kannatavad sageli diskrimineerimist, kuna nad ei saa liikuda ja nad ei saa ligi avalikke teenuseid pakkuvatele ehitistele ega transporditeenustele ning riikide poolt on selliste ligipääsude tagamine kulgenud liiga aeglases tempos11. Ligipääsetavus on PIÕK’i läbiv põhimõte (artikkel 3), kuna ilma selleta ei saa realiseerida ka muid konventsioonis loetletud õigusi12. PIÕK artikkel 9 (1) kohaselt tuleb ligipääsetavuse loomisel lähtuda in concreto määratletud puudustest või takistustest, mida puuetega inimesed võivad kohata hoones liikudes või teenust tarbides võrreldes kontrollgrupiga, kelleks on ilma takistusteta inimesed. Tsiteerin võrdlusmomendi alust: „tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale“. Ligipääsetavust kui üldist nõuet selgitab ja avab Eestile vastav ÜRO PIÕK’i kommentaar ligipääsetavuse artikli 9 kohta, nr 2 (2014)13. Ligipääsetavuse nõude täitmise tagamiseks peavad olema avaliku sektori nõuded asjakohase rangusega14. Uus- ja ümberehituste korral on ligipääsetavuse loomise nõue üldkehtiv. Järk-järgulist ligipääsetavuse parandamise rakendamist saab riik ette näha vaid juba olemasoleva füüsilise keskkonna suhtes15. See tähendab, et ümber- või juurdeehituste korral või uute ehitiste püstitamise korral peab olema nõutud ligipääsetavuse tagamine nii avalikku teenust pakkuvatele ehitistele kui ka töökohtadele ja elamispindadele. Ligipääsetavuse nõude tagamine on ex ante kohustus, tingimusteta nõue, mille puudumist ei saa vabandada näiteks eelarve vähesusega16. Osalisriikidel on ka kohustus pidevalt seirata ligipääsetavuse parandamiseks juba kehtestatud nõuete täitmist ning neid nõudeid vajadusel uuendada17. PIÕK üldpõhimõtete kohaselt18 tuleb edendada standardite ja juhendite arendamisel 9 Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll, 13.12.2006. a. - RT II, 04.04.2012, 6 10 RT II 2010, 14, 54 11 Seatzu, F. Article 9 (Accessibility) - Fina, V.D., Cera, R., Palmisano, G. (Eds.) The United Nations Convention on the Rights of Persons with Disabilities. A Commentary. Springer International Publishing AG, Cham 2017, Lk 226 12 Committee on the Rights of Persons with Disabilities, General Comment Nr 2 (2014), CRPD/C/GC/2, 22. mai 2014, leitav: https://documents-dds- ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/G14/033/13/PDF/G1403313.pdf?OpenElement, vaadatud 13.04.2021, art. 4, 14 13 Committee on the Rights of Persons with Disabilities, General Comment Nr 2 (2014), CRPD/C/GC/2, 22. mai 2014, leitav: https://documents-dds- ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/G14/033/13/PDF/G1403313.pdf?OpenElement, vaadatud 13.04.2021 14 Ibid., art 14 15 Ibid., art 24 16 Ibid., art 25 17 Ibid., art 28 18 Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll, artikkel 4 para. 1 (f) universaaldisaini, seega on tegemist konventsiooni ligipääsetavusnõuete osas pro futuro lähenemisega ka siis, kui ehitisi ei vaadeldaks kogu nende elukaare jooksul. Kuna määruses ei ole kehtestatud töökohtade ja eluasemete ligipääsetavuse nõuet, on tegemist otsese vastuoluga PIÕK’s sätestatuga19. Seega on määruse katvusalasse vajalik lisada avaliku teenuse osutamise potentsiaaliga ja/või eakamaid erivajadustega inimesi teenindavad ehitised, kus praegu ei osutata avalikku teenust ja kus planeeringu- või projekteerimistingimuste kohaselt ei ole sätestatud puudega inimeste erivajadusest tulenevatele nõuetele vastavuse saavutamist. Määrusest ei ilmne, millistel õiguslikel alustel peaksid need nõuded planeeringu- või projekteerimistingimustesse üleüldse jõudma. Lisaks tuleb määruse katvusalasse lisada ehitised, mis on või võivad katastriüksuse sihtotstarbe kohaselt tulevikus olla kasutusel eluasemetena või töökohtadena. Koostanud: Liisa Pakosta 19 Committee on the Rights of Persons with Disabilities, General Comment Nr 2 (2014), CRPD/C/GC/2, 22. mai 2014, leitav: https://documents-dds- ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/G14/033/13/PDF/G1403313.pdf?OpenElement, vaadatud 13.04.2021, art 41, 42, 43 Saatja: Liisa-Ly Pakosta <[email protected]> Saadetud: 26.04.2021 21:56 Adressaat: MKM info <[email protected]> Koopia: <[email protected]> Teema: Ettepanek muuta MKM määrust 'Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele' Tere!Määruse muutmise ettepanek on manuses.LugupidamisegaLiisa [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel