Taavi Aas
Majandus - ja taristuminister
[email protected]
CC Keit Parts
[email protected]
26.04.2021 nr 1-2/2_2021
Ettepanek muuta määrust „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded
ehitisele“ ja viia see vastavusse puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ja „Ehituse
pika vaatega 2035“
Austatud minister
Soovin esmalt avaldada tunnustust ehitusvaldkonna strateegia „Ehituse pikk vaade 2035“
koostamise eest. Eesti elukeskkonna parandamiseks on see väga vajalik ja väärtuslik
dokument.
Pöördun teie poole ettepanekuga asjakohasel määral täiendada ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrust nr 281 „Puudega inimeste erivajadustest
tulenevad nõuded ehitisele“. Järgnevalt leiate kaks esitatavat muudatusettepanekut (Lisa 1)
koos selgituse ja põhjendustega (Lisa 2). Riigikantselei juures tegutsev ligipääsetavuse
rakkerühm, mille liige on ka võrdsete võimaluste volinik, on alustanud vastava määruse
uuendamisettepanekute kogumist puuetega inimeste esindusorganisatsioonidelt koostöös
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Käesoleva kirja eesmärk on rõhutada
puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevaid miinimumnõudeid, mida Eesti riik igal
juhul täitma peab. Juhul, kui ligipääsetavuse rakkerühm toetab määruse kohaldamisala
laiendamist laiemalt, kui konventsioon minimaalsena ette näeb, toetab võrdsete võimaluste
volinik seda ettepanekut loomuldasa.
Loodan, et parema ligipääsetavuse ja hoonete kogu elukaare säästlikuima kasutuse
hüvanguks viib ministeerium need muudatused kiiresti ellu.
Sügava lugupidamisega
/digiallkiri/
Liisa Pakosta
Võrdsete võimaluste volinik
[email protected]
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055
Lisa 1
Ettepanek ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruse nr 28 „Puudega
inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ muutmiseks
Muudatusettepanek nr 1
Täiendada määruse § 1 lg 2 p 1 selliselt, et § 1 lg 2 p 1 uus sõnastus oleks:
1) kus osutatakse või võidakse tulevikus osutada avalikkusele suunatud teenust
Muudatusettepanek nr 2
Lisada määruse teksti uus § 1 lg 2 p 3 selliselt, et senine § 1 lg 2 p 3 liigub punktiks 4:
3) ehitis või selle osa, mis on kasutusel või võib tulevikus kasutusel olla eluaseme või
töökohana;
4) ehitis või selle osa, mis planeeringu või projekteerimistingimuste kohaselt peab vastama
puudega inimeste erivajadustest tulenevatele nõuetele.
Lisa 2
Selgitus ja põhjendused ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruse nr 28
„Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ muutmisettepaneku
juurde
Ettepanekute selgitus
Ettepanekuga laiendatakse määruse kohaldamisala selliselt, et määrus laieneb määruse § 1 lg
2 p 1 kohaselt lisaks juba avalikkusele suunatud teenuste andmisega seotud ehitistele ka neile
ehitistele, kus tulevikus võidakse avalikkusele suunatud teenuseid osutada. Näiteks on
tõenäoline, et kortereid pakutakse üürile või renditakse kortereid lühiajaliselt välja
teenusevahendusplatvormide kaudu nii sise- kui välisturistidele või lühiajaliselt vastavas
asulas viibijatele. Võimalik kasutusotstarve tulevikus tuletatakse igakordselt
kaalutlusotsusena katastriüksuse sihtotstarbe alusel.
Määruse § 1 lg 2 p 3 uue sõnastuse kohaselt laieneb määrus eluasemetele või töökohtadele
või ehitustele, mis võivad tulevikus neid funktsioone täita. Hõlmatud on kõik eluasemed ja
ehitistes asuvad töökohad. Võimalik kasutusotstarve tulevikus tuletatakse igakordselt
kaalutlusotsusena katastriüksuse sihtotstarbe alusel.
Projekteerimistingimusi ja ehitusprojekte hinnatakse ligipääsetavuse osas proportsionaalsuse
printsiibist lähtuvalt, pidades silmas nii inimese kui ka ehitise elukaart. Näiteks uue
kahekorruselise ühepereelamu ehitamisel, kuhu asub elama noor pere, piisab liftivalmiduse
projekteerimisest ja väljaehitamisest, ning hiljem lifti tegeliku paigaldusvajaduse ilmnemisel
ei tule enam teha väga kulukaid lisatöid.
Määruse rakendussätte (§ 26) kohaselt rakenduks määruse laiendatud kohaldumisala seega ka
eluasemetele, töökohtadele või ehitistele nende ümberehitamisel ja laiendamisel, samuti
loetletud tunnustele vastavatele ehitisele § 1 lõikes 2 esitatud funktsioonide andmisel.
Ligipääsetavuse nõuded rakenduks ehitise ümberehitamisel või laiendamisel ka juhul, kui
tulevikus võib tegemist olla eluaseme või töökohaga või kus tulevikus võidakse hakata
pakkuma avalikku teenust.
Ettepanekute põhjendus
1) Hoone ümberehitamise käigus on põhjendatud ehitise elukaare jooksul selle
kasutatavuse huvides parandada ehitise ligipääsetavust igakordselt ka siis, kui ehitis
on kasutusel eluaseme või töökohana või kui selle ehitise tulevikukasutus võib olla
avalike teenuste osutamine, elamispind või töökoht.
Ehitusseadustiku (EhS) § 11 lg 1 kohaselt peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama
selle kasutamise nõuetele ja olema oma olemasolu vältel ohutu. Hoone jääb oma kasutusea
vältel loodetavasti teenindama nii puuetega inimesi kui ka vananevat elanikkonda, kelle
ootused hoonete ligipääsetavusele muutuvad üha kõrgemateks.
EhS § 11 lg 2 p 8 kohaselt peavad ehitisele esitatavad nõuded hõlmama asjakohasel
juhul puudega inimeste erivajadusi. Lisaks peavad EhS § 11 lg 2 p 7 kohaselt ehitised
toetama loodusvarade säästvat kasutamist. EhS § 13 lg 1 kohaselt peab ehitusprojekt olema
selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, ja et sealhulgas arvestaks ehitise
kasutatavust. Ehitusprojektile esitatav nõue, et ehitis oleks kasutatav, on esitatud
mittediskrimineerivana – ehitis peab olema kasutatav kõikidele inimestele, mitte üksnes
osadele inimestest.
EhS peab silmas hoone kasutatavust, seega ka ligipääsetavust kogu ehitise kasutusea
vältel. Seega ei ole põhjendatud ehitise ümberehitamisel või laiendamisel lähtuda vaid
hetkelisest kasutusotstarbest, vaid silmas tuleb pidada ka tuleviku kasutusotstarvet. Vajadus
ligipääsetavuse järgi suureneb lähitulevikus: üle 65-aastaste inimeste seas on juba täna
ligikaudu 62% neid, kelle igapäevased tegevused on mingil määral piiratud. Eesti rahvastik
vananeb tänu elukvaliteedi paranemisele ja madalale sündivusele. Aastaks 2050 on
prognoositud, et üle 65-aastaseid on 105 tuhat inimest tänasest rohkem. Eluea pikenemine
tingib vajaduse korrigeerida igapäevast elukeskkonda. Kui me täna ei loo paremini
ligipääsetavat avalikku ruumi, peame olema tulevikus valmis maksma suuremat lõivu
sotsiaaltoetuste ja kättesaamatuks jäävatelt teenustelt laekumata maksude näol, on kinnitanud
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet2.
Seega tuleb arvestada puuetega inimeste ja teiste inimestega, kes vajavad mingil põhjusel
paremat ligipääsetavust (eakad, väikelapsega pered, hooldatava pereliikmega pered jne).
Ehitise kasutusotstarve võib muutuda inimese elukaare vältel ja et igakordne muudatus ei
tooks kaasa loodusvarade ja muude ressursside mittesäästva kasutamisenäitena taas
ümberehitusvajadusi, tuleb arvestada ligipääsetavuse ehitusliku parandamisega igal
ümberehitusel.
Ehitusvaldkonna strateegia „Ehituse pikk vaade 2035“3 (strateegia) näebki ette ehitamise
sellisel moel, et hoone on hästi kasutatav kogu elukaare vältel. Sellest tulenevalt tuleb ka
hoonete ligipääsetavust projekteerimisel ning ümberehitamisel senisest oluliselt suuremas
mahus tagada.
2) Ehitiste ligipääsetavuse paranemine vajab selgemaid norme ehitistele nõuete
seadmisel, eriti olukordades, kus ehitist renoveeritakse, ehitatakse ümber või
laiendatakse ehitusloa alusel.
2019. aastal välja töötatud ligipääsetavust aluspõhimõttena loetlenud kvaliteetse ruumi
aluspõhimõtted4 ei ole praktikas juurdunud5. Aluspõhimõtete, sh ligipääsetavuse ellu
rakendamiseks tuleb need senisest paremini siduda asjakohaste õigusaktidega6. Ka strateegia
rõhutab, et „võimalikult paljudele inimestele ligipääsetavad objektid tagavad elukeskkonna
pikaajalise jätkusuutlikkuse, kuna sellist elukeskkonda ei ole tulevikus inimeste muutunud
vajadustele vaja oluliselt kohandada. Probleemid on üldjuhul tingitud ebapiisavast ehituse,
projekteerimise või planeerimise ettevalmistusest ja tööde läbiviimisest“7. „Targad,
energiaefektiivsed, kasutajasõbralikud, ligipääsetavad ning madalate ülalpidamiskuludega
ehitised on tänapäeva norm8,“ kinnitab strateegia. Selle normi täpsustamiseks ongi
ettepanekud määruse teksti täiendamiseks tehtud.
3) Määrus ei vasta puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõuetele.
EhS kohaselt tuleb ehitisele esitatavate nõuete korral asjakohasel juhul lähtuda puudega
inimeste erivajadustest. Asjakohased juhud on loetletud ÜRO puutega inimeste
konventsioonis. Riigikogu ratifitseeris puuetega inimeste õiguste konventsiooni 21. märtsil
2
Valdkonna tulevikuväljavaateid tutvustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehe
ligipääsetavuse alajaotus, leitav https://ttja.ee/ariklient/ehitised-ehitamine/ligipaasetavus, vaadatud 14.04.2021
3
Kasutatud versioon: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kiri Riigikantseleile „Ehituse pikk vaade
2035 heakskiitmine“, 05.03.2021 nr 15-1/2021/1404-1, leitav: https://eelnoud.valitsus.ee/main#pWEGfnfT
,vaadatud 18.04.2021
4
Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteks on muu hulgas ligipääsetavus, mis tagab ehitisele jätkusuutlikke
elamistingimusi ja sobib kasutamiseks kõigile kogu elukaare vältel. Kultuuriministeerium. Kvaliteetse ruumi
aluspõhimõtted. PDF on alla laetav: https://www.kul.ee/kunstid-ja-loomemajandus/arhitektuur, vaadatud
18.04.2021
5
Ibid., lk 4
6
Kultuuriministeerium. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete elluviimine. Punkt 5.1. PDF on alla laetav:
https://www.kul.ee/kunstid-ja-loomemajandus/arhitektuur, vaadatud 18.04.2021
7
Kasutatud versioon: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kiri Riigikantseleile „Ehituse pikk vaade
2035 heakskiitmine“, 05.03.2021 nr 15-1/2021/1404-1, leitav: https://eelnoud.valitsus.ee/main#pWEGfnfT,
vaadatud 18.04.2021, lk 14
8
Ibid., lk. 29
20129 (PIÕK). Sellega võttis Eesti riik endale kohustuse edendada puuetega inimeste
võimalusi täielikult ja iseseisvalt ühiskonnaelus osalemiseks, mis mõistagi tähendab ka
hoonete muutmist ligipääsetavateks. PIÕK artikkel 4 sätestab, et osalisriikidel tuleb võtta
kasutusele seadusandlikud, administratiivsed ja muud abinõud, et tagada konventsioonis
sätestatud puuetega inimeste õiguste kaitse.
PIÕK artikkel 9 (1) kohaselt võtavad osalisriigid asjakohaseid meetmeid selleks, et
anda puuetega inimestele võimalus iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis
eluvaldkondades, et tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs
füüsilisele keskkonnale ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka
maapiirkondades. Neid meetmeid, mille raames tehakse kindlaks ja kõrvaldatakse
juurdepääsu takistused ja piirangud, kohaldatakse muu hulgas hoonete suhtes, sealhulgas
koolid, eluasemed, meditsiiniasutused ja töökohad. Koolid ja meditsiiniasutused on praeguse
määruse tekstiga kaetud, ent katmata on eluasemed ja töökohad.
Sisuliselt sidus PIÕK artiklis 9 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis10
ja Eesti põhiseaduses toodud põhiõigused elulise asjaoluga, et puudega inimesed kannatavad
sageli diskrimineerimist, kuna nad ei saa liikuda ja nad ei saa ligi avalikke teenuseid
pakkuvatele ehitistele ega transporditeenustele ning riikide poolt on selliste ligipääsude
tagamine kulgenud liiga aeglases tempos11. Ligipääsetavus on PIÕK’i läbiv põhimõte
(artikkel 3), kuna ilma selleta ei saa realiseerida ka muid konventsioonis loetletud õigusi12.
PIÕK artikkel 9 (1) kohaselt tuleb ligipääsetavuse loomisel lähtuda in concreto määratletud
puudustest või takistustest, mida puuetega inimesed võivad kohata hoones liikudes või
teenust tarbides võrreldes kontrollgrupiga, kelleks on ilma takistusteta inimesed. Tsiteerin
võrdlusmomendi alust: „tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs
füüsilisele keskkonnale“.
Ligipääsetavust kui üldist nõuet selgitab ja avab Eestile vastav ÜRO PIÕK’i
kommentaar ligipääsetavuse artikli 9 kohta, nr 2 (2014)13. Ligipääsetavuse nõude täitmise
tagamiseks peavad olema avaliku sektori nõuded asjakohase rangusega14. Uus- ja
ümberehituste korral on ligipääsetavuse loomise nõue üldkehtiv. Järk-järgulist
ligipääsetavuse parandamise rakendamist saab riik ette näha vaid juba olemasoleva füüsilise
keskkonna suhtes15. See tähendab, et ümber- või juurdeehituste korral või uute ehitiste
püstitamise korral peab olema nõutud ligipääsetavuse tagamine nii avalikku teenust
pakkuvatele ehitistele kui ka töökohtadele ja elamispindadele. Ligipääsetavuse nõude
tagamine on ex ante kohustus, tingimusteta nõue, mille puudumist ei saa vabandada näiteks
eelarve vähesusega16. Osalisriikidel on ka kohustus pidevalt seirata ligipääsetavuse
parandamiseks juba kehtestatud nõuete täitmist ning neid nõudeid vajadusel uuendada17.
PIÕK üldpõhimõtete kohaselt18 tuleb edendada standardite ja juhendite arendamisel
9
Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll, 13.12.2006. a. - RT II, 04.04.2012, 6
10
RT II 2010, 14, 54
11
Seatzu, F. Article 9 (Accessibility) - Fina, V.D., Cera, R., Palmisano, G. (Eds.) The United Nations
Convention on the Rights of Persons with Disabilities. A Commentary. Springer International Publishing AG,
Cham 2017, Lk 226
12
Committee on the Rights of Persons with Disabilities, General Comment Nr 2 (2014), CRPD/C/GC/2, 22.
mai 2014, leitav: https://documents-dds-
ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/G14/033/13/PDF/G1403313.pdf?OpenElement, vaadatud 13.04.2021, art. 4, 14
13
Committee on the Rights of Persons with Disabilities, General Comment Nr 2 (2014), CRPD/C/GC/2, 22.
mai 2014, leitav: https://documents-dds-
ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/G14/033/13/PDF/G1403313.pdf?OpenElement, vaadatud 13.04.2021
14
Ibid., art 14
15
Ibid., art 24
16
Ibid., art 25
17
Ibid., art 28
18
Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll, artikkel 4 para. 1 (f)
universaaldisaini, seega on tegemist konventsiooni ligipääsetavusnõuete osas pro futuro
lähenemisega ka siis, kui ehitisi ei vaadeldaks kogu nende elukaare jooksul. Kuna määruses
ei ole kehtestatud töökohtade ja eluasemete ligipääsetavuse nõuet, on tegemist otsese
vastuoluga PIÕK’s sätestatuga19.
Seega on määruse katvusalasse vajalik lisada avaliku teenuse osutamise potentsiaaliga
ja/või eakamaid erivajadustega inimesi teenindavad ehitised, kus praegu ei osutata avalikku
teenust ja kus planeeringu- või projekteerimistingimuste kohaselt ei ole sätestatud puudega
inimeste erivajadusest tulenevatele nõuetele vastavuse saavutamist. Määrusest ei ilmne,
millistel õiguslikel alustel peaksid need nõuded planeeringu- või projekteerimistingimustesse
üleüldse jõudma. Lisaks tuleb määruse katvusalasse lisada ehitised, mis on või võivad
katastriüksuse sihtotstarbe kohaselt tulevikus olla kasutusel eluasemetena või töökohtadena.
Koostanud: Liisa Pakosta
19
Committee on the Rights of Persons with Disabilities, General Comment Nr 2 (2014), CRPD/C/GC/2, 22.
mai 2014, leitav: https://documents-dds-
ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/G14/033/13/PDF/G1403313.pdf?OpenElement, vaadatud 13.04.2021, art 41, 42,
43
Saatja: Liisa-Ly Pakosta <
[email protected]>
Saadetud: 26.04.2021 21:56
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>
Teema: Ettepanek muuta MKM määrust 'Puudega inimeste erivajadustest
tulenevad nõuded ehitisele'
Tere!Määruse muutmise ettepanek on manuses.LugupidamisegaLiisa
[email protected]