MÄÄRUS
26.04.2021 nr 19
Kommertsliinivedu teostava ettevõtja toetamine
seoses COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikuga
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
(1) Kommertsliinivedu teostava ettevõtja toetuse (edaspidi toetus) sihtrühm on liiniloa alusel
maakonnaliinil või riigisisesel või rahvusvahelisel kaugliinil bussiga kommertsliinivedu teostavad
ettevõtjad, kelle majandustegevust on negatiivselt mõjutanud COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse puhangust tingitud erandlikud asjaolud.
(2) Määruse alusel antakse riigiabi Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020. a teatise
„Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT
C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9, edaspidi COVID-19 raamistik) osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse
COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.
(3) Määruse alusel antakse toetust alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse
vastuvõtmisest.
(4) Toetuse andmisel kohaldatakse riigieelarve seaduse § 813 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse määruses sätestatud tingimusi.
§ 2. Toetuse rakendamine
Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus (edaspidi EAS).
§ 3. Vaide esitamine
(1) EAS-i otsuse või toimingu peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide
EAS-ile 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada
sai või oleks pidanud teada saama.
2
(2) EAS lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte
elektrooniliselt.
2. peatükk
Nõuded taotlejale, toetuse andmise alused ja toetuse suurus
§ 4. Nõuded taotlejale
(1) Toetuse taotlejaks võib olla ühistranspordiseaduse § 4 lõike 4 kohast liiniloa alusel
kommertsliinivedu teostav järgmistele tingimustele vastav ettevõtja:
1) taotleja omab ühistranspordiseaduse § 39 kohast ühenduse tegevusluba ja ühenduse tegevusloa
tõestatud koopiat;
2) taotlejal on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Transpordiameti või piirkondliku
ühistranspordikeskuse antud ja taotluse esitamise ajal kehtiv liiniluba;
3) seisuga 1. veebruar 2020. a teenindas taotleja liiniloa alusel vähemalt ühte kommertsbussiliini
maakonnaliinil või riigisisesel või rahvusvahelisel kaugliinil;
4) kui taotleja tulenevalt 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorrast peatas punktis 3
nimetatud liinide teenindamise, siis maakonnaliinil või riigisisesel kaugliinil taastas ta liiniloa
alusel ja tingimustel teenindamise hiljemalt 2020. aasta III kvartalis;
5) ettevõtja perioodi 2020. a 1. aprill kuni 31. detsember käive või § 7 lõikes 3 või 4 sätestatud
juhul kommertsliiniveo käive langes võrreldes 2019. a sama perioodi käibe või vastavalt § 7 lõikes
3 või 4 nimetatud juhul kommertsliiniveo käibega vähemalt 30 protsenti;
6) ettevõtja on tasunud 2019. a eest tööjõumakse kogusummas vähemalt 5000 eurot;
7) taotleja ei ole raskustes ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu
aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku
sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT
L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi üldise grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 mõistes 31.
detsembri 2019. a seisuga;
8) erandina punktis 7 sätestatust võib taotlejaks olla mikro- või väikeettevõtja üldise grupierandi
määruse I lisa tähenduses, kes oli raskustes juba 31. detsembril 2019. a, COVID-19 raamistiku
punkti 22 tingimustel;
9) taotlejale COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel antud abi koos käesoleva määruse alusel antava
toetusega ei tohi ületada COVID-19 raamistiku punktis 22a sätestatud summat;
10) taotlejal puuduvad taotluse esitamise seisuga riiklikud maksuvõlad või on need ajatatud;
11) taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete
esitamise kohustuse;
12) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud sundlõpetamis-,
likvideerimis- või pankrotimenetlust;
13) taotlejat ei ole äriregistrist kustutatud taotluse esitamise kuupäeva seisuga ega kustutata enne
toetuse taotluse kohta otsuse tegemist;
14) juhul kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele ja makse
tähtpäev on saabunud, on tagasimaksed taotluse esitamise hetkeks nõutud summas teostatud, kui
tagasinõuet ei ole vaidlustatud;
15) juhul kui taotleja on saanud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust
põhjustatud kriisi tõttu riigi 2020. aasta või 2021. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatud
vahendite arvelt toetust teisest meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku
omavalitsuse üksuselt, teavitab taotleja EAS-i nimetatud toetuse saamisest taotlusvormil.
(2) Käive on taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud
3
käibe suurus.
(3) Kommertsliiniveo käive on taotleja poolt § 7 lõigete 3 ja 4 alusel esitatud kommertsliiniveo
käibe suurus.
(4) Tööjõumaksud on Maksu- ja Tolliametile esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku
kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel deklareeritud töötajate eest
makstud maksud.
(5) Toetust võib taotleda ka ühistranspordiseaduse § 4 lõike 4 kohast liiniloa alusel bussiga
kommertsliinivedu teostav ettevõtja, kes ei vasta lõike 1 punktides 3–6 sätestatud nõuetele ja kes
alustas liiniloa alusel bussiga kommertsliinivedu maakonnaliinil või riigisisesel või
rahvusvahelisel kaugliinil 2020. a III kvartalis või hiljem, kui ta on perioodi kommertsliini
teenindamisega alustamisest kuni 31. detsembrini 2020. a eest tasunud tööjõumakse iga
kalendrikuu kohta keskmiselt 400 eurot.
§ 5. Toetuse arvutamine
(1) Toetuse suurus on kuni 1 800 000 eurot.
(2) Lõikes 1 nimetatud toetuse suurus arvutatakse järgmiselt:
1) esmalt arvutatakse taotleja arvestuslik tööjõumaksude summa kommertsliiniveo osas, milleks
korrutatakse taotleja poolt 2019. a tasutud tööjõumaksude summa taotleja 2019. a
kommertsliiniveo käibe osakaaluga taotleja käibest;
2) kõigi taotlejate punkti 1 alusel arvutatud tööjõumaksude summad kommertsliiniveo osas
liidetakse ja saadud summa põhjal arvutatakse taotleja tööjõumaksude summa osakaal
kogusummast;
3) punkti 2 kohaselt saadud osakaalu alusel arvutatakse taotlejale eraldatava toetuse summa
proportsionaalselt § 6 lõike 1 alusel kehtestatud toetuse rahastamise eelarvest, millest on maha
arvatud lõike 3 alusel makstavad toetused.
(3) Erandina lõikest 2 arvutatakse § 4 lõikes 5 nimetatud ettevõtja toetus, korrutades perioodil
liiniloa alusel bussiga kommertsliini teenindamise algusajast 2020. a III kvartalis või hiljem kuni
31. detsembrini 2020. a taotleja tasutud tööjõumaksude summa kommertsliiniveo käibe
osakaaluga taotleja käibest.
3. peatükk
Toetuse taotlemine ning nõuded taotlusele
§ 6. Toetuse taotlemine
(1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab toetuse rahastamise eelarve ja toetuse taotlemise
tähtaja.
(2) Toetuse saamine ja selle suurus selgub pärast taotluste esitamise tähtaega.
(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest ning taotlemise tähtaegadest annab EAS teada oma
veebilehel ja e-teeninduses.
(4) E-teenindus on EAS-i veebilehel asuv portaal, mille kaudu saab taotleja esitada EAS-ile nõutud
dokumente.
4
(5) Taotlus esitatakse EAS-ile e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt
allkirjastatuna.
§ 7. Nõuded taotlusele
(1) Toetuse taotlus peab sisaldama järgmist informatsiooni:
1) taotleja nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti-, kodulehe- ja postiaadress, arveldusarve
number;
2) taotleja majandustegevusele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud
mõjude lühikirjeldus;
3) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 4 sätestatud nõuetele;
4) kontserni liikmete skeem, kui kontsern ei kajastu äriregistris;
5) kasumiaruanne ja bilanss 31. detsembri 2019. a seisuga, kui see ei ole kättesaadav avalikus
registris ning kontserni kuuluva taotleja kinnitus, et kontsern ei ole raskustes 31. detsembri 2019.
a seisuga.
(2) Kui taotleja majandustegevus piirdub ühistranspordiseaduse § 4 lõikes 4 kohase liiniloa alusel
bussiga kommertsliiniveo teostamisega, siis esitab ta taotluse juurde vastava kinnituse.
(3) Kui taotleja tegeleb lisaks ühistranspordiseaduse § 4 lõikes 4 kohase liiniloa alusel bussiga
kommertsliiniveo teostamisele ka muu majandustegevusega, esitab ta taotluse juurde enda
kinnitatud liiniloa alusel bussiga kommertsliiniveo käibe andmed 2019. a ja 2020. a kohta
kvartalite kaupa.
(4) Kui taotleja on § 4 lõikes 5 nimetatud ettevõtja, esitab ta taotluse juurde andmed
ühistranspordiseaduse § 4 lõikes 4 kohase liiniloa alusel bussiga teostatava kommertsliiniveo käibe
kohta perioodil kommertsliiniveo teostamise alustamisest 2020. a III kvartalis kuni 31. detsembrini
2020. a kalendrikuude kaupa.
4. peatükk
Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine
§ 8. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine koosneb:
1) taotluse registreerimisest;
2) vajadusel selgituste ja lisateabe küsimisest;
3) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist;
4) riigiabi reeglitega kokkusobivuse hinnangu andmisest;
5) taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest.
(2) Andmed taotlejate vastavuse kohta § 4 lõike 1 punktide 1–4 ja § 4 lõike 5 tingimustele esitab
Transpordiamet menetlejale temalt nõude saamisel kolme tööpäeva jooksul.
(3) Taotluse esitamise ajaks loetakse kuupäev, millal taotleja taotluse e-teeninduses esitab.
(4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 25 tööpäeva taotluste vastuvõtmise lõpetamise
tähtpäevast. EAS võib taotluse menetlemise aega põhjendatud juhtudel pikendada kuni 10
tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat.
(5) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste
kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
5
§ 9. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Nõuetele vastava taotleja ja taotluse osas teeb EAS taotluse rahuldamise otsuse.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui taotleja või taotlus ei vasta määruse
tingimustele ning taotleja ei kõrvalda puudusi § 8 lõikes 5 sätestatud tähtajal.
(3) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb EAS ja toimetab selle taotlejale kätte
e-teeninduse kaudu.
§ 10. Toetuse maksmise tingimused
Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse
tegemist.
5. peatükk
Toetuse saaja ning EAS-i õigused ja kohustused
§ 11. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus saada EAS-ilt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud
nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saajal on kohustus:
1) esitada EAS-i nõudmisel informatsiooni ettenähtud viisil ja tähtajal;
2) võimaldada EAS-il, Euroopa Komisjonil, Euroopa Pettustevastasel Ametil ja Euroopa
Kontrollikojal teha kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetusega seotud dokumentide üle;
3) säilitada taotlusega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale seitse aastat pärast toetuse
väljamaksmist;
4) teavitada viivitamatult kirjalikult EAS-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või
asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist;
5) maksta toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui selgub, et toetuse saaja on esitanud toetuse
taotlemisel ebaõiget teavet.
§ 12. EAS-i õigused ja kohustused
(1) EAS-il on õigus:
1) teostada kohapealset kontrolli;
2) nõuda taotluses sisalduva kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist;
3) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui selgub, et toetuse saaja on esitanud taotluses
ebaõiget teavet;
4) pärast toetuse andmist teostada järelkontrolli taotleja riigiabi reeglite nõuetele vastavuse üle,
kui see on asjakohane;
5) saada Maksu- ja Tolliametist toetuse rahuldamise otsuse aluseks olnud andmeid;
6) saada Transpordiametilt andmeid vastavalt § 8 lõikes 2 sätestatule.
(2) EAS-il on kohustus:
1) nõustada taotlejaid taotlusega seotud küsimustes;
2) teha taotlusvorm ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
3) toetuse tagasinõudmisel sätestada vastavas otsuses tagasinõudmise aluse, tagasinõutav summa,
otsuse täitmise tähtaeg ja muu otsusega seotud oluline teave;
6
4) mitte avaldada taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni ega
dokumente, välja arvatud, kui see on kättesaadav avalikest andmebaasidest;
5) pärast rahuldamise otsust teha oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nimi, registrikood,
toetusmeetme nimetus ning toetuse summa;
6) säilitada toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates toetuse andmisest.
§ 13. Toetuse tagastamine
(1) EAS võib teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui:
1) toetuse saaja on taotlemisel esitanud ebaõiget teavet või teave on jäetud esitamata;
2) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud.
(2) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse maksmisest. Toetuse saaja peab
tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast
alates. Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, võib EAS nõuda toetuse saajalt
viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.
(3) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi korral nõuab toetuse andja toetuse tagasi koos
intressiga vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu
määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu
artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134), artiklile 9, sama määruse artikli 10
alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi
kohaldamise meetodile.
(4) Toetuse andjal on õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda 10 aasta jooksul
taotluse rahuldamise otsusest arvates.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
19.04.2021
Majandus- ja taristuministri määruse
„Kommertsliinivedu teostava ettevõtja käibe languse hüvitamine seoses COVID-19
haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Valitsus otsustas 17. märtsil 2021.a heaks kiidetud lisaeelarve eelnõuga muuhulgas toetada
kriisist tekkinud piirangutest mõjutatud kommertsliinivedu teostavaid ettevõtjaid, milleks
nähakse ette 4 miljonit eurot erakorraliseks ettevõtluse toetuspaketiks. Majandus- ja
taristuministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) alusel antav toetus aitab leevendada COVID-
19 haigust põhjustava koroonaviiruse (edaspidi koroonaviirus) puhangust tulenenud
piirangutega kaasnevaid ettevõtjate majanduslikke raskusi.
Eesmärk on toetada raskustesse sattunud ettevõtjaid kriisist kiiremaks väljumiseks piirangute
leevenemisel ja majanduse taastumisel.
Toetusmeetme sihtgrupiks on liiniloa alusel kommertsliinivedu teostavad ettevõtjad, kes on
tulenevalt kriisist ja piirangutest enim kannatanud, kuna sõltuvad otseselt piletitulust, kuid
reisijate arvud on märkimisväärselt kukkunud ning ettevõtjate jätkusuutlikkus on sattunud ohtu.
Antud toetusmeede hõlmab liinivedusid, mille korralduspädevus kuulub riigile, vastava asutuse
või piirkondliku ühistranspordikeskuse näol (st kaugliinid ja maakonnaliinid). Kommertsalustel
toimivale liiniliiklusele on kriisist väljumiseks toetusmeetmed vajalikud, kuivõrd
liiniveoteenuste taastumine on oluliseks eelduseks inimestele liikumisvõimaluste loomiseks.
Normaaltingimustes tooks riigitoetuseta liiniliikluse hääbumine kaasa vajaduse korraldada
liikuvusteenust avaliku teenindamise lepingute alusel ning seeläbi kasvaks pikaajalises vaates
ühistranspordi käigushoidmiseks täiendav riigieelarvelise toetuse vajadus.
Meede on adresseeritud sõitjate kommertsvedu teostavatele ettevõtjatele:
kes on 2020.a alanud COVID-19 viiruse ja kaasnevalt veoturu nõudluse järsust
langusest otseselt mõjutatud;
kelle käive on kestva kriisi vältel kukkunud kõige kiiremini ja ulatuslikumalt ning ei
taastu eeldatavalt enne reisimise piirangute leevenemist või vaktsiini laialdast
kasutuselevõttu;
kes on elujõulised teenusepakkujad teenindamaks nii sise- kui aeglasemalt taastuvat
välisturgu peale kriisi lõppu.
Määrusega luuakse mehhanism toetuse andmiseks ettevõtjate kriisikahjude osaliseks
katmiseks.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja
raudteeosakonna nõunik Margus Tähepõld (e-post:
[email protected], tel: 6 256 490).
Juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post:
[email protected], tel: 7 153 403).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 13 paragrahvist.
1
Määruse § 1 sätestab määruse kohaldamisala. Määruse alusel saavad toetust taotleda liiniloa
alusel maakonnaliinil ning riigisisesel ja rahvusvahelistel kaugliinil bussiga kommertsliinivedu
teostavad ettevõtjad, kelle majandustegevust on negatiivselt mõjutanud COVID-19 haigust
põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud piirangud ja erandlikud asjaolud.
Kommertsliinidel toimub vedu piletitulupõhiselt ja on isemajandav ehk riik nende liinide
toimimiseks rahalist tuge ei paku. Tulenevalt 12. märtsil 2020.a välja kuulutatud eriolukorrast,
mis lõppes 18. mail 2020.a ja sel ajal kehtinud piirangutest langes märkimisväärselt bussiga
sõitjate arv, mistõttu vedajad olid sunnitud osa väljumisi ajutiselt sulgema, et mitte teha
tühisõite, kandes samas olulisi kulusid. Kui 2020.a suvel sõitjate arvud hakkasid taastuma, siis
2020.a IV kvartalis tõusma hakanud nakatumisnäitajad ning sellest tulenevalt kehtestatud
piirangud mõjutasid jällegi negatiivselt sõitjate arvu ning vedajad on olnud sunnitud kahjumis
liine osaliselt ajutiselt sulgema. Rahvusvahelistel liinidel kolmandate riikidega ei ole peale
eriolukorra lõpetamist õnnestunud tänaseni liinivedu taastada tulenevalt piiriülesele liikumisele
seatud piirangutest. Kuigi tekkis oluline piletitulu langus, teenindasid vedajad liine võimaluse
piires edasi, kandes samas ka kahjumit, kuna kulubaas jäi olulises osas samaks.
Normaaltingimustes tooks riigitoetuseta liiniliikluse hääbumine kaasa vajaduse korraldada
liikuvusteenust avaliku teenindamise lepingute alusel ning seeläbi kasvaks pikaajalises vaates
ühistranspordi käigushoidmiseks täiendav riigieelarvelise toetuse vajadus.
Määruse alusel antakse riigiabi Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020.a teatise
„Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu
kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9, edaspidi COVID-19 raamistik) osa 3.1. alusel ja
sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.
Toetuse taotluste vastuvõtmise algusest annab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi
EAS) teada vastavalt määruse §-le 6, kuid taotluste vastuvõtmist ja toetuste andmist ei alustata
enne, kui on olemas Euroopa Komisjoni vastava riigiabi andmist lubav otsus. Samuti sätestab
määruse § 1 lõige 4, et lisaks käesolevale määrusele kohaldatakse toetuse andmisel riigieelarve
seaduse § 813 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud tingimusi.
Nimetatud määrusega kehtestatakse analoogselt Vabariigi Valitsuse 18.04.2020. a määrusega nr
31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva
eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ riigi 2021. aasta
lisaeelarve vahenditest rahastatavate COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi
leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimused.
Määruse § 2 alusel rakendab toetust EAS, kes menetleb toetuse taotlusi, teeb väljamakseid ja
teostab järelevalvet.
Määruse § 3 sätestab vaide esitamise alused ja korra. Vaideid menetleb EAS.
Määruse §-s 4 määratletakse nõuded taotlejale.
Taotlejaks saab olla ettevõtja, kes teostab liiniloa alusel ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 4 lõike
4 kohast kommertsliinivedu maakonnaliinil, riigisisesel või rahvusvahelisel kaugliinil ja omab
selleks ÜTS § 39 kohast ühenduse tegevusluba, tegevusloa tõestatud koopiat ja liiniluba, mille
on andnud kas Transpordiamet, piirkondlik ühistranspordikeskus või Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium. Transpordiamet annab liinilube kaugliinile (alates
01.01.2021 ka rahvusvahelisele liinile), piirkondlik ühistranspordikeskus maakonnaliinile ning
2
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium andis liinilube rahvusvahelisele liinile kuni
31.12.2020.
Sõitjate vähesuse tõttu on ettevõtjate tulubaas ebapiisav, et katta vältimatuid kulusid, nagu
näiteks kapitalikuluga seotud ja kolmandate isikute ees võetud kohustusi, tööjõukulusid jms.
Toetuse andmise sihtgruppi ei kuulu tegevusaladena juhuvedu, avaliku teenindamise lepingu
alusel tehtav ja muu sõitjatevedu. Avaliku teenindamise lepingu alusel sõitjateveo osas ei ole
olulist käibe langust tekkinud, sest liinimahud on säilinud, vedaja ei sõltu piletitulust ja tema
kulud katab avaliku veo tellija vastavalt lepingule. Kommertsliinivedu majandab ennast ainult
piletitulust ja vedaja peab sõltumata sõitjate arvu (ka piletitulu) langusest täitma seaduse alusel
võetud veokohustust. Osaliselt saab kahjumit vähendada liinide ajutise sulgemise või
väljumiste vähendamisega, kuid seda saab teha vaid seaduses ettenähtud korras ja tähtaegadel.
Samas ei ole avalikes huvides liinide massiline sulgemine, kuna oluline on tagada inimestele
vajalikud liikumisvõimalused ühistranspordiga.
Juhuvedajatel on võimalik toetust saada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusega
rakendatavast ettevõtluse ja turismisektori meetmest.
Lisaks on reisijate maismaaveo ettevõtjate majandustegevus sarnaselt reisiettevõtjatega saanud
oluliselt kannatada sise- ja välisturistide puudumise tõttu. Ning ka teatritele, kultuuriasutustele,
üritustele, konverentsidele, haridustegevusele, huviringidele, huvitegevusele ja
meelelahutusele seatud piirangud on toonud kaasa olulise nõudluse vähenemise sõitjateveo, sh
liiniveoteenuse järele.
Taotleja peab toetusele kvalifitseerumiseks 01.02.2020 seisuga olema teenindanud vähemalt
ühte riigisisest maakonna- kaug- või rahvusvahelist kommertsliini ning kui taotleja seoses
2020.a 12. märtsil välja kuulutatud eriolukorraga katkestas liini teenindamise, siis riigisiseste
liinide osas peab vedaja olema jätkanud hiljemalt 2020.a III kvartalis liinide teenindamist ehk
oluline on ka tegevuse jätkamine peale COVID I laine taandumist. Toetust ei ole otstarbekas
anda ettevõtjale, kes COVID I laine ajendil lõpetas kõnealusel tegevusalal tegutsemise ja ei
jätkanud tegutsemist ka piirangute kadumisel ja turunõudluse tekkimisel 2020.a II poolaastal.
Eesmärk on toetada jätkusuutlikke vedajaid ning mitte maksta toetust neile, kes tegevusalal
enam ei tegutse. Rahvusvahelise liiniveo osas sarnast jätkamise nõuet ei ole ja erand on
ajendatud sellest, et eriolukorra kehtestamise järgselt ei ole olnud mitmel vedajal nendest
sõltumata võimalik liinivedusid kolmandate riikidega ühenduses teostada.
Lisaks eelnimetatud tingimustele vedude teostamise ja jätkamise osas peab olema vedajal käibe
langus kommertsliiniveo osas võrdlusperioodidel 2019.a II-IV kvartal vs 2020.a II-IV kvartal
vähemalt 30% ning 2019.a eest tasutud tööjõumakse vähemalt 5000 eurot. Tööjõumaksud on
üksikisiku tulumaks, sotsiaalmaks, kohustuslik pensionikindlustus makse,
töötuskindlustusmaks. Minimaalse tööjõumaksude suuruse (5000 eurot) näol on tegemist
summaga, mis näitab, et taotlejal on tööl olnud vähemalt 1 töötaja. Bussiettevõtjaid ühendava
Autoettevõtete Liidu ja bussijuhte esindava Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu
vahel sõlmitud sektori sõitjateveo üldtöökokkuleppe (kollektiivlepingu) kohaselt oli
bussijuhtide palga alammäär (miinimum kuutasu) 2019. aastal 945 eurot, 2020. a kohta lepiti
üldtöökokkuleppes kokku miinimum kuutasus 1050 eurot, kuid seoses COVID-19 mõjuga
fikseeriti täiendava kokkuleppega perioodile 13.04.-31.05.2020 palga alammääraks 945 eurot.
Eelnimetatud palgalt tasutakse tööjõumakse ligikaudu 400 eurot kuus, mida rakendatakse ka
3
alles 2020. a II poolaastal kommertsliinivedu alustavale ettevõtjale ja mis teeb aastaseks
tööjõumaksude summaks ümardatult 5000 eurot.
Käibe languse arvestusperioodi (1. aprill–31. detsember 2019) valikul on lähtutud vajadusest
tuvastada taotleja tavapärane käive enne COVID-19 kriisi. Käibe languse juures on oluline, et
arvestusse võetakse vedaja käibe langus kommertsliiniveo osas. Kommertsliiniveo käive on
vedaja käive, mis on käibedeklaratsioonil seotud EMTAK koodiga 49391. Kui aga vedaja ei
kasuta EMTAK koodi H 49391 või kui ta sama koodi all tegeleb ka muu majandustegevusega,
esitab ta eraldi enda poolt kinnitatud andmed kommertsliiniveost tekkinud käibe kohta, ehk
eristab oma kogukäibest kommertsliiniveo käibe ja esitab vastavad andmed taotluse juurde.
Kuna toetus on mõeldud kommertsliiniveole ja paljud ettevõtjad tegelevad lisaks ka teiste
tegevustega, siis tuleb sellist arvestuse erisust rakendada, et toetuse määramisel võetaks
proportsionaalselt arvesse just kommertsliiniveo osa. Käibe suuruse ja käibe languse
kindlaksmääramisel võetakse aluseks vaid käibemaksukohustuslasest taotleja poolt Maksu- ja
Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibe suurus. Kõik
kommertsliinivedajad on käibemaksukohustuslased, et täita ÜTS § 67 lõigete 3 ja 4 nõudeid.
Taotleja ei tohi olla raskustes ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa
Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga
kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (muudetud komisjoni määrusega (EL)
2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) artikli 2 punkti 18 mõistes seisuga 31. detsember
2019. a. Viidatud säte määrab kindlaks täpsed reeglid, millal ettevõtja loetakse raskustes
olevaks ettevõtjaks. COVID-19 raamistiku muudatuste kohaselt on raskuste hindamisel tehtud
leevendus mikro- ja väikeettevõtjatele (väikesteks loetakse need ettevõtjad, mis annavad tööd
vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit
eurot; loetakse mikroettevõtjateks need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele
ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot). Nimelt võivad need
olla raskustes 31.12.2019 seisuga, kuid nende suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega ole
saanud päästmis- või ümberkorraldusabi.
Ettevõtjale COVID-19 raamistiku alusel antud abi koos määruse alusel taotletava toetusega ei
tohi ületata 1 800 000 eurot. Ettevõtjaks riigiabi kontekstis loetakse kogu kontserni, seega
arvestusse lähevad kõik kontserni ettevõtjatele antud COVID-19 raamistiku alusel antud
toetused. Juhul, kui EAS annaks toetust vastuolus riigiabi reeglitega, siis väljakujunenud
kohtupraktika kohaselt on tegemist ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumisega, õiguspärase ootuse
põhimõte ei kohaldu ning ebaseaduslik riigiabi tuleb täies ulatuses tagasi nõuda koos intressiga.
Lisaks ei tohi taotlejal taotluse esitamise hetkel olla ajatamata võlgnevusi riiklike maksude osas
ning ta on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete
esitamise kohustuse. Nimetatud nõuded tulenevad riigieelarve seaduse § 813 lõike 1 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest (nn üldtingimused).
Vastavalt nn üldtingimuste põhimõtetele võib juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale
ja valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele maksta toetust tema COVID-19 põhjustava viiruse
levikust tulenevate kriisikahjude leevendamiseks, tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks või
teenuste, toodete, äriprotsesside või ärimudeli ümberkorraldamiseks. Seega COVID-19 toetuste
üldine eeldus on, et isik on jätkuvalt äriregistris olemas ja kohe võimeline ka teenust pakkuma.
Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud sundlõpetamis-,
likvideerimis- või pankrotimenetlust. Seega on oluline COVID-19 toetuste andmise põhimõte,
et tegevuse lõpetanud ettevõtjaid ei toetata, mistõttu tuleneb määrusest, et taotlejat ei tohi
4
äriregistrist kustutada enne taotluse kohta otsuse tegemist. Juhul kui taotluse kohta otsuse
tegemise päeva seisuga on taotleja end äriregistrist kustutanud, ei vasta taotlus määruses
sätestatud nõuetele ja jäetakse rahuldamata.
Juhul kui taotleja on EAS-ilt varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad
tagasimaksed olema taotluse esitamise hetkeks tehtud nõutud summas, kui makse tähtaeg on
saabunud.
Vastavalt nn üldtingimustele nähakse ette, et taotleja peab teavitama EAS-i sellest, kui ta on
saanud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust põhjustatud kriisi tõttu
lisaeelarve vahendite arvelt toetust teisest meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või
kohaliku omavalitsuse üksuselt.
Lõikega 5 on sätestatud võimalus toetust saada ka ettevõtjal, kes 01.02.2020.a
kommertsliinivedusid ei teostanud, kuid alustas tegevusega 2020.a III kvartalis või hiljem.
Lisatingimusena peab ta olema tasunud kommertsliiniveo alustamisest ehk hetkest, kui ta talle
antud liiniloa alusel kommertsliinivedu alustas kuni 31.12.2020.a tööjõumakse keskmiselt 400
eurot kalendrikuu kohta. Siinjuures lähevad arvesse tööjõumaksud, mis on nende kuude kohta
reaalselt tasutud, mitte nende kuude kohta deklareeritud maksud.
Määruse § 5 sätestab, kuidas toetuse suurus arvutatakse.
Lõikega 1 on sätestatud toetuse piirmääraks taotleja kohta on 1,8 miljonit eurot, mis on ka
COVID-19 raamistiku punktis 22a sätestatud abi kogusumma maksimummäär ettevõtja kohta.
Kui taotlejal tekib arvutuslikult õigus saada toetus maksimummääras, kuid ta on varem saanud
riigiabi COVID-19 raamistiku alusel, siis summast arvestatakse maha varem saadud riigiabi.
COVID-19 raamistiku alusel antud riigiabi hulka ei arvestata ettevõtjale varem antud vähese
tähtsusega abi ning see ei mõjuta ettevõtja vähese tähtsusega abi jääki. Kuna Covid-19
raamistiku kontekstis loetakse ettevõtjaks kogu kontserni, siis peab piirmäära täitumist jälgima
kogu kontsernile.
Lõikega 2 sätestatakse toetuse arvutamise skeem, mille kohaselt toetus arvutatakse järgmiselt:
1) leitakse vedaja arvestuslik tööjõumaksusumma kommertsliiniveo osas, milleks vedaja poolt
2019. a tasutud tööjõumaksud korrutatakse vedaja 2019. a kommertsliiniveo käibe osakaaluga
vedaja kogukäibest;
2) liidetakse kõigi taotlejate punkti 1 alusel arvutatud tööjõumaksusummad, saadud summast
arvutatakse iga vedaja osakaal;
3) punkti 2 kohaselt saadud osakaalu määras arvutatakse vedajale eraldatav toetus
proportsionaalselt toetuse rahastamise eelarvest, millest on maha arvatud toetused, mis
makstakse vedajatele, kes alustasid kommertsliiniveoga 2020. a III kvartalis või hiljem.
Kommertsliinivedajate meetme jaoks riigi lisaeelarvest eraldatav toetussumma jaotatakse
kõikide abikõlbulike ettevõtjate vahel proportsionaalselt ilma toetussumma jäägita.
Lõikega 3 sätestatakse eraldi toetuse piirmäär vedajale, kes alustas kommertsliiniveoga 2020.a
III kvartalis või hiljem. Sellise vedaja toetuse määr on 100 protsenti perioodil teenuse
pakkumise algusajast kuni 31. detsembrini 2020. a tasutud tööjõumaksudest proportsionaalselt
perioodi kommertsliiniveo käibe osakaaluga vedaja kogukäibest. Kui vedaja on sel perioodil
tegelenud ainult kommertsliiniveoga, siis saab ta toetust 100% perioodi (liiniveo algus kuni
2020.a lõpp) eest tasutud tööjõumaksudest, kui ettevõtja tegeleb ka muu majandustegevusega,
5
siis arvutatakse toetus proportsionaalselt vastavalt vedaja esitatud andmetele. Andmed selle
kohta, kas ettevõtja tegeles perioodil ainult kommertsliiniveoga või kui suur oli
kommertsliiniveo käive, kui ta tegeles lisaks ka muu majandustegevusega, esitab taotleja
vastavalt § 7 lõikele 4.
Määruse § 6 sätestab toetuse taotlemise tingimused.
Majandus- ja taristuminister kehtestab käskkirjaga toetuse rahastamise eelarve ja taotlemise
tähtaja peale riigiabiloa saamist. Toetuse määramisel ei ole oluline taotluste esitamise järjekord,
vaid toetuse saamine otsustatakse pärast taotluste esitamise tähtaega. Toetuse suurus sõltub
taotlejate arvust ja see arvutatakse vastavalt § 5 lõigetele 2 ja 3. Taotluse vastuvõtmisest ning
taotlemise tähtaegadest annab EAS teada oma veebilehel ja e-teeninduses. Taotluste esitamine
käib EAS-i e-teeninduse kaudu elektrooniliselt.
Määruse § 7 sätestab nõuded taotlusele, tuues välja informatsiooni, mida taotlus peab
sisaldama. Kasumiaruanne ja bilanss esitatakse 31. detsembri 2019. a seisuga. Juhul kui taotleja
kuulub kontserni, tuleb esitada kontserni majandusandmed. Nimetatud andmete esitamine on
vajalik ettevõtjate majanduslike raskuste hindamiseks.
Kuna meetme eesmärk on toetada kommertsliinivedajaid ja paljud ettevõtjad tegelevad lisaks
ka teiste tegevustega, siis on oluline teada, milline on kommertsliiniveo osa taotleja
kogukäibest. Kui taotleja tegeleb ainult kommertsliiniveoga ja markeerib seejuures
käibedeklaratsioonil käibe EMTAK koodiga 49391, siis esitab taotleja vastava kinnituse, et
tema käive muud majandustegevust ei sisalda. Kui aga taotleja tegeleb lisaks ka muu
majandustegevusega, peab ta eristama oma käibedeklaratsioonidel esitatud käibest
kommertsliiniveo käibe osa ja esitama vastavad andmed taotluse juurde kvartalite kaupa nii
2019. a kui ka 2020. a kohta ning alles 2020. a teisel poolaastal kommertsliiniveoga alustanud
ettevõtte puhul kuu kaupa alates kommertsliiniveo alustamisest kuni 2020. a lõpuni.
Määruse § 8 käsitleb taotluste menetlemist. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 25 tööpäeva
taotluste vastuvõtmise lõpetamise tähtpäevast. EAS viib läbi taotluse nõuetele vastavuse
kontrolli. Taotleja nõuetele nõuete vastavuse kontrollil abistab EAS-i Transpordiamet, kes
vastava taotluse saamisest 3 tööpäeva jooksul peab EAS-ile kinnitama taotlejate vastavust
seoses ühenduse tegevusloa, tegevusloa tõestatud koopia, liiniloa ja liiniloa alusel liinide
teenindamise nõuete osas. Lisaks eeltoodule annab Transpordiamet mittesiduva hinnangu
taotleja kommertsliiniveo käibe proportsiooni osas, arvestades seda, et Transpordiametil on ka
andmed avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavate liinivedude kohta.
Kui taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele või on vajalik täiendav teave taotluse kohta, on EAS-il
õigus nõuda taotluse vastavusse viimist kehtestatud nõuetega, täiendava dokumentatsiooni
esitamist või muudatuste tegemist taotluses esitatud andmetes kuni 10 tööpäeva jooksul arvates
vastava nõude esitamisest. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb antud aja võrra. Taotluse
osas, mis ei vasta nõuetele ning mida ei viida tähtajaks nõuetega vastavusse, teeb EAS
mitterahuldamise otsuse ja teavitab otsusest taotlejat.
Määruse § 9 käsitleb taotluste rahuldamist ja rahuldamata jätmist. Nõuetele vastava taotleja ja
taotluse rahuldamise otsuse teeb EAS. Rahuldamise ettepanek tehakse vastavaks tunnistatud
taotluste puhul. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui taotleja või taotlus ei
vasta määruse tingimustele või taotleja ei kõrvalda puudusi § 8 lõikes 5 sätestatud tähtajal.
6
Määruse § 10 reguleerib toetuse väljamaksmist. Toetus makstakse välja toetuse saajale
vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele 10 tööpäeva jooksul pärast otsuse
tegemist.
Määruse § 11 reguleerib toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Toetuse saajal on õigus saada
EAS-ilt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustustega. Toetuse saaja kohustub esitama EAS-i nõudmisel informatsiooni ettenähtud viisil
ja tähtajal, võimaldama EAS-il, Euroopa Komisjonil, Euroopa Pettustevastasel Ametil ja
Euroopa Kontrollikojal teha kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetusega seotud dokumentide
üle, säilitama taotlusega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale seitse aastat pärast toetuse
väljamaksmist, teavitama viivitamatult kirjalikult EAS-i kõigist esitatud andmetes toimunud
muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist. Kui
selgub, et taotleja on esitanud toetuse saamiseks ebaõigeid andmeid, kohustub ta toetuse
osaliselt või täielikult tagasi maksma.
Määruse § 12 sätestab EAS-i õigused ja kohustused. EAS-il on õigus teostada kohapealset
kontrolli, nõuda taotluses sisalduva kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, nõuda
toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja on taotluses esitanud ebaõigeid
andmeid. Samuti võib EAS teostada pärast toetuse andmist järelkontrolli taotleja riigiabi
reeglite nõuetele vastavuse üle, kui see on asjakohane ning saada Maksu- ja Tolliametist toetuse
rahuldamise otsuse aluseks olnud andmeid (taotleja käibenumbrid, tasutud tööjõumaksud).
Samuti on EAS-il õigus saada Transpordiametist andmeid taotleja vastavuse kohta seoses
tegevus- ja liinilubadega.
EAS kohustub nõustama taotlejaid projektiga seotud küsimustes, tegema taotlusvormi ja
asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel, toetuse tagasinõudmisel
sätestama vastavas otsuses tagasinõudmise aluse, tagasinõutava summa, otsuse täitmise tähtaja
ja muu otsusega seotud olulise teabe, mitte avaldama taotlejate ja taotluste kohta menetluse
käigus saadud informatsiooni ega dokumente, pärast rahuldamise otsust tegema oma veebilehel
kättesaadavaks toetuse saaja nime, registrikoodi, projekti nime ning toetuse summa ning
säilitama toetuse andmisega seotud dokumente 10 aastat alates viimasest toetuse andmisest.
Määruse § 13 sätestab toetuse tagastamise alused. EAS võib teha toetuse osalise või täies
ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui toetuse saaja on taotlemisel esitanud ebaõiget teavet või
ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. Sellise tagasinõudmise otsuse võib
EAS teha 1 aasta jooksul toetuse maksmisest. Juhul kui tegemist on ebaseadusliku või
väärkasutatud riigiabiga, on EAS-il õigus selline riigiabi koos intressiga tagasi nõuda 10 aasta
jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Käesoleva määruse alusel antakse riigiabi
Euroopa Komisjoni 19.03.2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks
praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1-9, edaspidi COVID-19
raamistik) mõttes, mida antakse nimetatud raamistiku osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse
COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.
Määruse alusel antakse abi alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse
vastuvõtmisest.
7
Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kes on raskustes ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL)
nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega teatavat liiki abi
tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (muudetud
komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18), (edaspidi üldine
grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 mõistes seisuga 31. detsember 2019. a. Leevendus on
tehtud mikro- ja väikeettevõtjatele.
4. Määruse mõjud
Määruse eelnõuga kavandatav toetus mõjutab ettevõtjate toimetulekut koroonaviiruse levikust
tulenevalt tekkinud kriisi negatiivsete mõjude ja otsese majandusliku kahjuga hakkama
saamisel, toetab ettevõtluse säilimist ja konkurentsivõimet kriisist väljumisel ning suuremate
liikumispiirangute kaotamisel. Ettevõtjate jätkusuutlikkuse tagamine aitab osaliselt säilitada
sektori töökohti ning vähendada seeläbi töötuse kasvu üle Eesti. Toetus aitab tagada
ühistranspordi kui üldhuviteenuse kättesaadavust, kommerts veoettevõtjate jätkusuutlikkus
aitab ära hoida täiendavaid kulutusi riigieelarvest, mis kaasneksid kommertsliinide
asendamisega avaliku teenindamise lepingu alusel tehtavate liinivedudega.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse elluviimise eest vastutab EAS. Määruse rakendamisega seotud eeldatavad tulud
avalduvad toetuse saaja ja temaga seotud partnerite majandustulemustes. Toetust saanud
ettevõtjate jätkusuutlikkus, töökohtade säilimine ja ettevõtluse taastumine mõjutab riigi
maksulaekumisi positiivselt.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse kooskõlastamine
Valitsus otsustas 17. märtsil 2021. a heaks kiidetud lisaeelarve eelnõuga toetada kriisis enim
kannatanud ja piirangutest mõjutatud ettevõtlussektoreid. Selleks nähakse ette 4 miljonit eurot
kommertsbussiliini vedajate toetusmeetmeks. Eelnõu kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 22.
aprilli 2021. a istungil.
Toetuse jaotamispõhimõtted on läbi arutatud sektori esindajatega (MTÜ Autoettevõtete Liit ja
liitu mittekuuluv vedaja AS Lux Express Estonia).
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
8