Rahandusministeerium
Meie: 25.04.2021
nr 7-5.6/21-00933-2
Kirja edastamine
Edastan peaministrile saabunud Sunly Wind OÜ juhatuse liikme pöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Maaeluministeerium
Keskkonnaministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Peaminister Kaja Kallas
Rahukohtu 3
15161 Tallinn
20. aprill 2021
Edastatud e-kirja vahendusel digitaalselt allkirjastatud kujul:
[email protected]
Koopia: Vabariigi Valitsus
[email protected]
Visuaalse mõju hindamise puudumine Eesti mereala planeeringus
Lugupeetud peaminister Kaja Kallas
Rahandusministeerium on turuosalisi informeerinud, et Vabariigi Valitsusele
saadetakse arutamisele ja otsustamisele käimasolevas Eesti mereala planeeringus
lahenduseta traalpüügi ja meretuuleenergeetika huvide konflikt. Pöördume Teie
poole, sest meie hinnangul on mereala planeering puudulik ka mitmetes teistes
küsimustes, sh on lahendamata ka palju laiemat üldsust puudutav küsimus –
meretuulikute visuaalne mõju. See külvab segadust ja hirmu kohalikes elanikes, mis
omakorda ainult võimendab tuuleparkide ja laiemalt taastuvenergeetika vastaseid
meeleolusid. Lisaks ei anna mereala planeering oodatud vastuseid ja kindlust
arendajatele investeeringute tegemiseks, sest visuaalne mõju on hindamata.
Kokkuvõttes takistab ebakvaliteetne planeering praegusel kujul rohepöörde
elluviimist.
Oleme planeeringu kvaliteedi tõstmise vajadusele juhtinud korduvalt planeeringute
koostajate tähelepanu, kuid saanud enamasti vastuseks, et meie ettepanekutega pole
võimalik arvestada. Visuaalse mõju hindamise teemal oleme pöördunud ka
planeeringute eest vastutava riigihalduse ministri Jaak Aabi poole, kuid tema
hinnangul ei ole võimalik koostada mereala planeeringut ja selle mõjusid hinnata
detailsemas täpsusastmes, kui seda on praegu tehtud.
Planeerimise põhiülesanne on ruumilise arengu põhimõtetes ja tingimustes
kokkuleppimine ning riigi tasandil koostatavate planeeringute peamine eesmärk on
väljendada riigi ruumilise arengu vajadusi. On teada, et tuulikutel on visuaalne mõju,
mistõttu peab strateegiline planeering aitama kaasa tasakaalustatud visuaalseid
häiringuid vältivate meretuuleparkide loomisele. Täna ei saa väita, et
kõikidel planeeringukohastel meretuuleenergiaks sobivatel aladel see üldse võimalik
on, sest vastav hindamine on tegemata. Tuuleparkidele sobivad alad on leitud nn
välistamismeetodil, kuid ühe olulise osana on jäetud arvesse võtmata visuaalne
mõju ning maastike poolt välistavad kriteeriumid ning asukohad.
Visuaalsete mõjude vähendamiseks välistati tuulikute rajamine maismaale lähemale
kui 10 km. Visuaalne mõju ranniku eri paigus võib aga kordades erineda ning ka
Sunly Wind OÜ, Masti 17, 11911 Tallinn, Estonia, www.sunly.ee
planeering ise ütleb, et on oluline meretuulikute nähtavust vähendada kohtades, kus
elab enam inimesi või kus inimesed käivad mererannas päikeseloojangut nautimas.
Saaremaa läänerannikul pole seda aga
arvesse võetud ning kuigi võib tunduda, et
meile kui tuuleenergia arendajale võiks
hästi sobida nii suur meretuuleenergia ala
(kaardil sinisega viirutatud ala), siis
tegelikkuses hakkab ühe mõju hindamata
jätmine valdkonna arengut
märkimisväärselt pärssima. Et
meretuuleenergia on vajalik ka rohepöörde
elluviimiseks, siis hakkab see vildakas otsus
segama ka Vabariigi Valitsuse
koalitsioonilepingus kirjeldatud aktiivset rolli
Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmisel ning võimalikult kiire rohepöörde läbiviimisel.
Veelgi enam, visuaalse mõju hindamata jätmine on piisav põhjus mereala planeering
kohtus vaidlustada, mistõttu võib saada tagasilöögi ka valitsuse plaan kaasata
Euroopa Liidu vahendeid Eesti-Läti ühise meretuulepargi arendamisel.
Olulise keskkonnamõju vältimist ei saa ka edasi lükata järgmisele tasandile ehk
hoonestusloa taotlemise ja KMH protsessi nagu Rahandusministeerium seda soovib.
Vastavalt planeerimisseaduse § 14 lg 2 punktidele 7 ja 12 on mereala planeeringu
ülesandeks mh ka kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste asukoha ja üldiste
ehitustingimuste määramine ning energeetika-, gaasi- ja sidevõrgustiku rajamiseks
sobivate alade määratlemine. Ilma visuaalseid mõjusid hindamata pole võimalik väita,
et planeeringus leitud potentsiaalsed tuuleenergia
alad on praktikas üldse kasutatavad.
Ka Riigikohus1 on merealade planeerimises toonitanud KSH rolli: Viidates KeHJS v.r
§ 40 lg 4 punktidele 6 ja 7 ja direktiivi 2001/42/EÜ I lisa p f alamärkusele 1, on just
KSH ülesandeks kumulatiivsete ja laiahaardeliste mõjude väljaselgitamine. Kui KMH
puhul on keskseks küsimuseks, kuidas konkreetset arendustegevust teoks teha, siis
KSH eesmärk on mõjutada arendustegevuse alternatiivide valikut otsustusprotsessi
varases staadiumis, kui on veel võimalik analüüsida erinevaid alternatiive ja seeläbi
mõjutada strateegilisi valikuid. Kokkuvõtvalt peab just KSH mängima aktiivset rolli
planeeringulahenduse kujunemisel.
Merealade planeeringu koostamise käigus telliti hiljuti “Meretuuleparkide arendamise
edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal”.
Ootame nüüd ka planeeringu enda lahenduses vastavalt valminud
juhendile meretuuleparkide poolt mõjutatavate maastike kaardistamist ning visuaalse
mõju hindamist. Rõhutame, et tuuleparkide visuaalne mõju on kogukondade poolsel
aktsepteerimisel kõige olulisem küsimus. Kui mereala planeeringus jääb visuaalne
1
Riigikohtu 08.08.2018 otsus nr 3-16-1472.
Sunly Wind OÜ, Masti 17, 11911 Tallinn, Estonia, www.sunly.ee
mõju välja selgitamata, siis on tuuleparkide rajamist välistada võiv mõju hindamata.
See omakorda tähendab, et ei ole teada, kas mereala planeeringus kajastatud
meretuuleenergia aladele on üldse võimalik tuuleparke ehitada.
Vabariigi Valitsuse koalitsioonilepingus on kirjas, et viite lõpule Eesti mereala
planeeringu, millega nähakse ette piisavad alad uute meretuuleparkide rajamiseks.
Meretuulikute visuaalse mõju kvaliteetse analüüsita jääb see eesmärk kahjuks
saavutamata ning kogu jutt Eesti rohepöördest on silmakirjalik. Kui riigil oleks tegelik
huvi taastuvenergiat rohkem kasutusele võtta, ei jäetaks nii kergesti rünnatav
keskkonnamõju hindamata.
Leiame, et kõik mõjud, mida on võimalik praegu hinnata, tuleb hinnata enne mereala
planeeringu kehtestamist, sh meretuulikute visuaalse mõju uuring ja sellele eelnev
maastiku ja väärtuslike vaatekohtade inverteerimine. Planeering, mis ignoreerib
teadolevat informatsiooni, ei täida oma ülesannet ja ei ole seaduslik. On ülimalt oluline,
et need alad, mis planeering meretuuleenergia aladeks välja valib, oleksid piisavalt
läbi uuritud, analüüsitud, kaalutud ning väga põhjalikult põhjendatud. Vajadusel tuleb
kaasata täiendavaid eksperte või kaaluda mõne asendamist. Soovitame moodustada
ka ekspertidest juhtrühm, kuna oleme olukorras, kus Rahandusministeerium ilmselgelt
ei ole antud valdkonna ekspert, seega on puudulik ka lähteülesanne hindajatele ja
planeeringu järelevalve.
Lõpetuseks juhime tähelepanu, et Läänemere tuuleenergeetikas konkureerivad
omavahel eelkõige riigid, kes regulatsiooni ja taristu arendamisega peavad looma oma
riigis parimaid tingimusi projektide arendamiseks ja investeeringuteks, edendades
sellega ka roheinnovatsiooni ja energiajulgeolekut. Puudulikul kujul planeeringu
kehtestamine kindlasti halvendab Eesti positsiooni.
Lugupidamisega
/Allkirjastatud digitaalselt/
Priit Lepasepp
juhatuse liige
Sunly Wind OÜ
Sunly Wind OÜ, Masti 17, 11911 Tallinn, Estonia, www.sunly.ee
From: Sunly <
[email protected]>
Sent: Tuesday, April 20, 2021 12:49 PM
To: Kaja Kallas <
[email protected]>
Cc: Riigikantselei <
[email protected]>
Subject: Sunly Wind kiri peaministrile
Austatud peaminister Kaja Kallas
Palun leidke manuses Sunly Wind OÜ pöördumine seoses merealade planeeringuga.
Lugupidamisega
Tuuliki Kasonen
Sunly Wind OÜ