Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 29. aprill 2021
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
29.04.2021 nr 94
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse põhikirja
kinnitamine uues redaktsioonis
Vastavalt sihtasutuste seaduse § 41 lõikele 3 ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse põhikirja
punktile 9.1.1 otsustan:
1. Kinnitada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse põhikiri käesolevale otsusele lisatud
redaktsioonis;
2. Tunnistada kehtetuks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 25.10.2018.a käskkirjaga nr
1.1-/18-199 kinnitatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse põhikirja.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SIHTASUTUSE PÕHIKIRI
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (lühendatud nimi EAS), inglise keeles Enterprise
Estonia, (edaspidi sihtasutus) on riigi sihtasutus.
1.2. Sihtasutuse asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik. Sihtasutuse asutajaõiguste teostaja on Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi asutaja).
1.4. Sihtasutus koosneb struktuuriüksustest. Struktuuriüksuste ülesanded on sätestatud
struktuuriüksuste põhimäärustes, mille kinnitab nõukogu.
2. EESMÄRK JA PÕHIÜLESANDED
2.1. Sihtasutuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti kui parima ettevõtluskeskkonnaga riigi
kujunemisele, tõsta ettevõtjate konkurentsivõimet ja riigi tuntust.
2.2. Sihtasutus lähtub oma tegevuses põhikirja punktis 2.1 nimetatud valdkondi
puudutavatest riiklikest strateegilistest dokumentidest.
2.3. Sihtasutuse põhiülesandeks on riiklikest arengukavadest ja poliitikatest lähtudes:
2.3.1. pakkuda ettevõtjatele, teadusasutustele, avalikule ja kolmandale sektorile
nõustamist ja koolitusi, koostöövõimalusi ning rahalisi toetuseid;
2.3.2. tagada Eesti ettevõtluse arenguks suunatud vahendite ja ressursside sihipärane
ja efektiivne rakendamine, sealhulgas tegutseda rakendusüksusena, järgnevates
valdkondades: välisinvesteeringute kaasamine, toodete ja teenuste eksport,
tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon, turism, regionaalne
arendustegevus, väike- ja keskmise suurusega ettevõtluse arendamine;
2.3.3. koguda, süstematiseerida, analüüsida ja edastada informatsiooni põhikirja
punktis 2.3.2. nimetatud valdkondades;
2.3.4. teha ettepanekuid riiklike strateegiliste dokumentide osas põhikirja punktis
2.3.2. nimetatud valdkondades;
2.3.5. Eesti ettevõtluse arendamiseks võimaldatavate rahvusvaheliste ja teiste riikide
toetusmeetmete ning tugisüsteemide kohta info kogumine, süstematiseerimine,
analüüsimine, tutvustamine ja nõustamine;
2.3.6. luua ja osutada ettevõtluse arendamiseks vajalikke tasulisi teenuseid;
2.3.7. muude ettevõtluskeskkonna arendamiseks vajalike teenuste arendamine ja
pakkumine.
2.4. Oma põhiülesannete täitmiseks teeb sihtasutus koostööd teiste isikutega, sealhulgas
Eesti ja teiste riikide ning rahvusvaheliste institutsioonidega.
3. JUHTIMINE
3.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.
3.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik,:
3.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
3.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
3.2.3. kellel on ärikeeld;
3.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
3.2.5. kellel on kehtiv karistus majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest.
Keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
3.3. Põhikirja alapunktides 3.2.1 – 3.2.4 sätestatud piirangud kehtivad viis (5) aastat pärast
pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või
kahju hüvitamist.
3.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide
konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:
3.4.1. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise
osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise
isiku juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste
osutaja või tellija;
3.4.2. omab isiklikku (sh ärilist) huvi sihtasutuse poolt antavate hüvede saamiseks;
3.4.3. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama
majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või
usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja;
3.4.4. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui
sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole
sihtasutuse kaasasutaja;
3.4.5. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja
arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse
kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja;
3.4.6. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui
sihtasutus ega ole sihtasutuse kaasasutaja.
3.5. Seotud isikuks põhikirja alapunkti 3.4. mõttes loetakse isiku abikaasat, vanemat, lapsi
ja lapselapsi, samuti inimest, kellel on juhtorgani liikmega ühine majapidamine.
3.6. Huvide konflikti situatsiooni korral, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani
liikme või põhikirja punktis 3.5 nimetatud isikuga seotud muid küsimusi, ei osale asjas
puutumust omav juhtorgani liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta sellises
küsimuses.
4. NÕUKOGU
4.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet
sihtasutuse tegevuse üle.
4.2. Nõukogul on kolm (3) kuni kaheksa (8) liiget. Nõukogu liikmete konkreetse arvu
määrab asutaja, lähtudes sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust
olukorrast nii, et oleks tagatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse
tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel.
Nõukogu liikme määrab ametisse ja kutsub tagasi asutaja. Nõukogu liikme volituste
tähtaeg on (3) kolm aastat. Vähemalt ühe nõukogu liikme valib asutaja
rahandusministri ettepanekul. Asutajal on õigus nõukogu liige tagasi kutsuda igal ajal
olenemata põhjustest.
4.3. Nõukogu pädevuses on:
4.3.1. sihtasutuse tegevusstrateegia määramine;
4.3.2. hiljemalt majandusaasta alguseks sihtasutuse aastaeelarve, tegevusplaani
kinnitamine ja sihtasutuse aastaste tegevuseesmärkide kinnitamine ning nende
edaspidine muutmine;
4.3.3. sihtasutuse majandusaasta aruande heaks kiitmine ja kinnitamine;
4.3.4. juhatuse liikmete arvu määramine ja juhatuse liikme(te) nimetamine ja
tagasikutsumine;
4.3.5. juhatuse liikme(te)le makstava tasu suuruse ja maksmise korra määramine;
4.3.6. sihtasutuse struktuuri kinnitamine;
4.3.7. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate
tehingute tegemiseks, eelkõige kapitalirendilepingute sõlmimiseks või selliste
tehingute tegemiseks, millega kaasneb laenude võtmine, kinnisasja või
hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise
kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse võtmine vastavalt kehtivale
õigusele, osaluse omandamine ja lõppemine äriühingus või kinnisasjade, samuti
registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine.
4.3.8. audiitori(te) nimetamine ja tagasikutsumine ning audiitori(te) arvu ja tasustamise
korra määramine;
4.3.9. sisekontrolli ja siseauditi kontrolli tagamine kooskõlas põhikirja punktiga 8.
4.3.10. sihtasutuse tegevuse kohta hinnangu andmine hiljemalt ühe (1) kuu jooksul
arvates sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamisest;
4.3.11. nõukogu töökorra kehtestamine;
4.3.12. juhatuse esimehe ettepanekul juhatuse liikme vastutusvaldkonna määramine;
4.3.13. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatusega;
4.3.14. enne majandusaasta aruande heakskiitmist on nõukogu kohustatud ära kuulama
raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori.
4.4. Nõukogu liikme tasustamine:
4.4.1. nõukogu liikmetele määrab tasu asutaja õigusaktidega kehtestatud määras ja
korras;
4.4.2. nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu. Asutaja võib nõukogu esimehele
määrata teistest nõukogu liikmetest kõrgema tasu, samuti määrata nõukogu
liikmele täiendava tasu seoses nõukogu liikme osalemisega audiitortegevuse
seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses;
4.4.3. nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu
koosolekutel ja nõukogu tegevuses;
4.4.4. juhul kui nõukogu esimees ilma mõjuva põhjuseta ei täida käesoleva põhikirja
punktis 4.5.7 tulenevaid kohustusi, võib asutaja peatada nõukogu esimehele tasu
maksmise või vähendada tema tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul
nimetatud kohustust ei täidetud. Tasu vähendamine toimub kooskõlas riigivara
seaduse § 85 lg 11 sätestatuga;
4.4.5. nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
4.5. Nõukogu töökorraldus.
4.5.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tööd.
Nõukogu esimees esindab nõukogu, korraldab selle tegevust ja juhatab nõukogu
koosolekuid. Nõukogu esimehe äraolekul nimetab nõukogu esimees teda
asendava nõukogu liikme.
4.5.2. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks
(1) kord kolme (3) kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu
esimees või teda asendav nõukogu liige. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku,
kui seda nõuab asutaja, nõukogu liige, juhatus või audiitor. Koosolekukutse
saadetakse nõukogu liikmetele lihtkirjana või elektrooniliselt. Kutses peab
olema märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakord.
4.5.3. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole
nõukogu liikmetest, sealhulgas nõukogu esimees või teda asendav nõukogu
liige. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust
hääletamisest keelduda või jääda erapooletuks, välja arvatud seaduses sätestatud
juhud. Nõukogu liige ei tohi osa võtta hääletamisest, kui otsustatakse tema ja
sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda
isiku ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu
liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus sihtasutuse huvidega.
4.5.4. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul
osalenud nõukogu liikmetest. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai
teistest enam hääli.
4.5.5. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata. Otsuse vastuvõtmiseks
koosolekut kokku kutsumata saadab nõukogu esimees otsuse projekti kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis kõigile nõukogu liikmetele ja määrab tähtaja,
mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. Vastav tähtaeg ei või olla lühem kui 3 (kolm)
tööpäeva. Kui nõukogu liige nimetatud tähtaja jooksul ei teata, kas ta on otsuse
poolt või vastu, loetakse et ta hääletab otsuse vastu. Nõukogu otsus on vastu
võetud, kui otsuse poolt hääletab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest.
4.5.6. Nõukogu liige võib koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste
vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva
kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis
võimaldab organi liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning
otsuste vastuvõtmisel hääletada.
4.5.7. Nõukogu koosolekud protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse
riigivaraseaduses sätestatud nõudeid. Nõukogu koosoleku protokollile
kirjutavad alla kõik koosolekust osavõtnud nõukogu liikmed ja koosoleku
protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab
oma allkirjaga.
4.5.8. Nõukogu peab järgima rahandusministri kehtestatud nõudeid sihtasutuse
nõukogu koosoleku protokolli koostamise, protokolli kantavate andmete, samuti
punktis 4.5.8 nimetatud andmete esitamise kohta, kui need on kehtestatud.
4.5.9. Nõukogu esimees peab asutajale ja rahandusministrile esitama:
4.5.9.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne
koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega
ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;
4.5.9.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata
nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu
liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva
jooksul pärast hääletamist.
4.5.10. Nõukogul on õigus saada oma ülesannete täitmiseks juhatuselt teavet
sihtasutuse tegevuse kohta.
5. JUHATUS
5.1. Sihtasutust juhib ja esindab juhatus.
5.2. Juhatuse liikmed nimetab ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatusel on üks (1) (juhataja) kuni
viis (5) liiget. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega.
5.3. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on neli (4) aastat.
5.4. Juhatuse liikmete töökord ja muud tingimused määratakse kindlaks juhatuse liikme
lepingus.
5.5. Juhatuse liikmed nimetab ja kutsub tagasi nõukogu arvestades käesolevas põhikirjas
sätestatut. Nõukogul on õigus juhatuse liige tagasi kutsuda igal ajal olenemata
põhjusest.
5.6. Juhatus oma ülesannete täitmisel:
5.6.1. juhib sihtasutuse igapäevast tegevust;
5.6.2. tagab nõukogu otsuste elluviimise ja vastutab nende täitmise eest;
5.6.3. tagab majandusaasta aruande koostamise;
5.6.4. esitab nõukogule kinnitamiseks aastaeelarve ja tegevuskava;
5.6.5. tegutseb sihtasutuse nimel ja esindab sihtasutust, arvestades nõukogu poolt
kehtestatud piiranguid;
5.6.6. käsutab sihtasutuse vara, sõlmib sihtasutuse nimel lepinguid ja avab arveid
krediidiasutustes;
5.6.7. sõlmib, muudab ja lõpetab töötajatega töölepinguid;
5.6.8. annab volikirju sihtasutuse esindamiseks;
5.6.9. esitab vähemalt kord kolme (3) kuu jooksul nõukogule ülevaate sihtasutuse
tegevusest.
5.7. Kui juhatuses on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse
esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Kui nõukogu on määranud ühe juhatuse
liikme vastutusvaldkonnaks juhatuse tegevuse juhtimise, siis juhinduvad juhatuse
liikmed juhatuse esimehe valimisel sellest nõukogu suunisest. Kui juhatuses on paaris
arv liikmeid ja juhatuse otsuste tegemisel jagunevad hääled võrdselt, siis on otsustavaks
juhatuse esimehe hääl.
5.8. Oma ülesannete täitmisel täidab juhatuse esimees muuhulgas järgmisi kohustusi:
5.8.1. määrab nõukogu poolt määratud vastutusvaldkondi arvestades juhatuse liikme
kohustused.
5.8.2. määrab juhatuse liikme ajutise äraoleku ajal teda asendava juhatuse liikme;
5.8.3. kutsub kokku juhatuse koosolekud, määrab koosoleku toimumise koha ja
koosolekul arutlusele tulevad küsimused;
5.8.4. määrab juhatuse koosoleku protokollija ja kirjutab alla juhatuse koosoleku
protokollile;
5.8.5. teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikme määramiseks ja tagasikutsumiseks,
samuti tema vastutusvaldkonna määramiseks;
5.8.6. teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingu
sõlmimiseks;
5.8.7. annab nõukogule arvamuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete tasude ja
hüvitatavate kulutuste kehtestamiseks;
5.8.8. võtab osa nõukogu koosolekutest;
5.8.9. suhtleb avalikkuse ja kolmandate isikutega ja avaldab arvamust juhatuse ning
sihtasutuse nimel.
5.9. Juhatuse liikmele tasu maksmine toimub üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme
lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele
muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta
üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
5.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab
sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava
tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud
neljakordset keskmist kuutasu.
5.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta
juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
6. NÕUKODA
6.1. Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks võib moodustada nõuandva õigusega
nõukodasid, mis täidavad nõuandvat rolli sihtasutuse struktuuriüksuse või selle
alamüksuse tegevusvaldkonnas.
6.2. Nõukoja liikmed nimetab ja kutsub tagasi juhatus. Nõukojal on kolm (3) kuni üksteist
(11) liiget.
6.3. Nõukoda moodustatakse juhatuse otsusega, milles määratakse vähemalt nõukoja
ülesanded, liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja töökord.
7. VARA
7.1. Sihtasutuse vara moodustatakse:
7.1.1. riigieelarvest tehtavatest eraldistest;
7.1.2. sihtasutuse tuluüritustest ja majandustegevusest laekuvast rahast;
7.1.3. Eesti või välismaiste era- ja/või avalik-õiguslike isikute poolt sihtasutusele
tasuta või tagasivõtmatult üle antud varast;
7.1.4. muudest allikatest kooskõlas õigusaktidega.
7.2. Vara üleandmise kord.
7.2.1. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb
rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada
kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel
Rahandusministeeriumiga .
7.2.2. Sihtasutusele antakse vara üle lepingu ja/või üleandmis-vastuvõtu akti alusel.
7.2.3. Sihtasutus ei või omandada vara, kui selle vara omandamise tingimuseks on
sihtasutusele selliste kohustuste võtmine, mis ei ole kooskõlas sihtasutuse
eesmärkidega või annavad vara sihtasutusele võõrandajale mingeid eelistusi
teiste soodustatud isikutega võrreldes.
7.2.4. Vara omandamise, kasutamise ja käsutamise järelevalve üldised põhimõtted
kehtestab sihtasutuse nõukogu.
7.2.5. Kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamisel võtab sihtasutus selle vara
sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse Riigivaraseaduse
§-s 33 sätestatu kohaselt.
7.3. Vara kasutamise ja käsutamise üldine kord.
7.3.1. Sihtasutuse vara kasutatakse:
7.3.1.1. sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks ja põhiülesannete täitmiseks;
7.3.1.2. sihtasutuse jooksvate kulude katteks ja töötajate tasustamiseks.
7.3.2. Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise üle otsustab sihtasutuse juhatus
kooskõlas põhikirja ja õigusaktidega.
7.3.3. Sihtasutus ei või anda laenu ega seda tagada sihtasutuse asutajale, juhatuse ega
nõukogu liikme(te)le, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele
isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
7.3.4. Riigi sihtasutus ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida
krediidi- või finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi
vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse, välja arvatud juhul, kui
selline õigus tuleneb põhikirjast.
7.3.5. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi
nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel.
7.3.6. Sihtasutus võib kasutada oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkides
saavutamiseks.
7.3.7. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis
peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud
eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning §
11 alusel kehtestatud piirangutele.
7.3.8. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud
nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.
8. ARUANDLUS, SISEKONTROLL JA SISEAUDIT
8.1. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.
8.2. Aruande koostamine, esitamine ja kinnitamine.
8.2.1. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande ning esitab
selle audiitori(te)le kontrollimiseks. Hiljemalt nelja (4) kuu jooksul
majandusaasta lõppemisest esitab juhatus majandusaasta aruande koos
audiitori(te) järeldusotsusega nõukogule kinnitamiseks.
8.2.2. Sihtasutus esitab auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia
Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile nelja (4) kuu jooksul majandusaasta
lõppemisest arvates. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas
nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja
järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile
majandusaasta jooksul makstud tasude summad.
8.2.3. Sihtasutus avalikustab oma veebilehel kasumiaruande ning bilansi ja
rahavoogude aruande kord kvartalis hiljemalt kvartalile järgneva kuu lõpuks.
8.3. Audiitor(id).
8.3.1. Sihtasutusel on audiitor(id), kelle nimetab, arvu sätestab ja tasustamise korra
määrab nõukogu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Audiitori võib nimetada
ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks.
8.3.2. Asutajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt
juhitava asutuse struktuuriüksust.
8.4. Siseauditi küsimused.
8.4.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.
8.4.2. Sihtasutus moodustab siseaudiitori ametikoha või ostab siseaudiitori teenust
audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse
bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad
kui kaks miljonit eurot.
8.4.3. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori
teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult
otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada
asutajaga.
8.5. Auditikomitee
8.5.1. Sihtasutuse juurde moodustatakse auditikomitee, mis on nõukogule nõuandev
organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -
auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning
tegevuse seaduslikkuse osas.
8.5.2. Auditikomitee liikmed ja esimehe valib ja kutsub tagasi nõukogu, lähtudes
järgmistest põhimõtetest:
8.5.2.1. auditikomitees on vähemalt kaks liiget, kellest vähemalt kaks peavad
olema arvestuse, rahanduse või õiguse asjatundjad. Auditikomitee
liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek;
8.5.2.2. auditikomitee liikmeks ei tohi olla siseaudiitor, juhatuse liige,
ministeeriumi kantsler ega audiitorkontrolli teostav isik;
8.5.2.3. auditikomitee esimeheks ei tohi olla nõukogu esimees.
8.5.3. Auditikomitee liikmete tasustamine toimub audiitortegevuse seadusest
tulenevatel alustel.
9. PÕHIKIRJA MUUTMINE
9.1. Põhikirja muutmiseks õigustatud isikud:
9.1.1. põhikirja võib muuta üksnes asutaja otsuse alusel;
9.1.2. kui asjaolude muutumise tõttu tuleb sihtasutuse põhikirja muuta, kuid põhikirja
muutmiseks õigustatud isikud seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada
kohus asutaja, nõukogu või huvitatud isiku nõudel.
9.2. Piirangud muudatustele:
asutaja võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks,
järgides sihtasutuse eesmärki.
10. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE
10.1. Ühinemine ja jagunemine.
10.1.1. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega asutaja otsuse alusel vastavalt
riigivaraseadusele kas ühendava sihtasutusena või ühendatava sihtasutusena
juhul kui teda ühendava või temaga ühendatava sihtasutuse põhikiri näeb
ühinemise võimaluse ette.
10.1.2. Sihtasutus võib asutaja otsusel vastavalt riigivaraseadusele jaguneda
sihtasutusteks ning osaleda ainult sihtasutuste jagunemisel juhul kui
jagunemises osalevate sihtasutuste põhikiri näeb jagunemise võimaluse ette.
10.1.3. Sihtasutus võib omandada või võõrandada äriühingus olulise osaluse ja osaleda
teise sihtasutuse asutamises üksnes asutaja otsusel vastavalt riigivaraseadusele.
10.1.4. Riigi osalusel asutatud sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on
otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi saavutamisega.
10.2. Lõpetamine.
10.2.1. Sihtasutuse võib lõpetada:
10.2.1.1. asutaja otsuse alusel vastavalt riigivaraseadusele;
10.2.1.2. muul seaduses sätestatud alusel.
10.3. Likvideerimine.
10.3.1. Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus),
kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
10.3.2. Sihtasutuse likvideerijad määrab nõukogu.
10.3.3. Likvideerijatel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning
likvideerimine toimub seadusega sätestatud korras. Likvideerijad annavad
sihtasutuse dokumendid hoiule asutajale.
10.4. Vara jaotamine.
10.4.1. Pärast likvideerimismenetluse kohast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist
ja raha deponeerimist allesjäänud vara antakse üle asutajale.