Raigo Iling
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 29.04.2021 nr 4.2-3/751-1
Maaeluministeeriumi arvamused Eesti Lairiba Arendamise Plaani 2021-2030 avaliku
konsultatsiooni kohta
Austatud härra Iling
Olete esitanud Maaeluministeeriumile arvamuse avaldamiseks Eesti Lairiba Arendamise Plaani
2021–2030 avaliku konsultatsiooni dokumendi. Tervitame kavatsust suunata toetus eelkõige
väljapoole linnalisi asulaid, eelkõige hajaasustusse ning katta ära kõik ühes asustusüksuses
asuvad aadressiobjektid. Lähtuvalt Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani
2030 (PõKa) eesmärgist „Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori
ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised“ peab Maaeluministeerium
dokumendis käsitletud lairiba juurdepääsuvõrkude rajamist maapiirkonnas väga oluliseks
maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel.
Edastame Maaeluministeeriumi arvamuse lähtudes Teie poolt avaliku konsultatsiooni raames
püsitatud küsimustest.
Kuidas täpsemalt määratleda valges alas asuvate aadresside koguarvu ja nende
asukohta?
Valgete alade defineerimisel peaks arvestama ka potentsiaalsete elukohtadega, mis ei ole
aastaringselt kasutuses, vaid on kasutuses näiteks teise koduna. Elukohtade leidmiseks lisaks
avaliku konsultatsiooni dokumendis viidatud andmetele võiks kasutada erinevaid isikustamata
kujul andmeid eluhoonete kasutamise osas, (prügilepingud, elektri ja vee tarbimine) saamaks
teada neid eluhooneid, kus reaalselt elatakse sees, kuid kuhu pole tehtud sissekirjutust. Samas
nendime, et olukorras, kus eelarve on piiratud, tuleks toetada neid elukohti, kus inimesed juba
sees elavad.
Kas peatükis 2.3.1 nimetatud üldised põhimõtted tunduvad Teile sobivad? Kas ja mida
peate vajalikuks neis muuta?
Tervitame eelarve maakondliku jaotust, kuid soovitame jätta sisse paindlikkuse, et eelarveid
saaks vajadusel maakondade vahel ümber tõsta, kui peaks juhtuma, et maakonnas on
alataotlemine.
Pooldame ka asustusüksuste tervikliku katmist, kuid siinkohal peaks säilima samuti paindlikkus
arvestades mõningate erisustega olukorras, kus kahe kõrvuti asuva elamu vahelt jookseb
asustusüksuse piir. Leiame, et asustusüksuses asuvaid aadressiobjekte tuleks hinnata
sihipäraselt ning pigem eelistada neid aadressiobjekte, mis on igapäevases kasutuses või millel
on olemas muud ühendused ning omab suurt potentsiaali igapäevaseks kasutusele võtuks
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
nimetatud perioodi jooksul. Toetame maksimaalse liitumistasu (200 eurot) kehtestamist.
Liitumistasu makstes ning liitudes peaks klient saama nn võtmed kätte lahenduse, ehk ühendus
tuuakse hoonesse sisse, mitte kinnistu piirini. Hajaasustuses on kinnistud suuremad kui
tiheasustuses, seega on äärmiselt oluline, et tulevastel liitujatel ei tekiks hiljem täiendavaid
takistusi ega rahalisi kohustusi liitumiseks.
Millised peaksid olema erinevate hindamiskriteeriumite osakaalud lõpphinde
kujunemisel?
Kõige suurema osakaaluga peaks olema toetuse efektiivse kasutamise mõistes suurus ühe
liitumise võimaluse saadava aadressi kohta ning projektiga hõlmatud asustusüksuste arv,
mõlemad 30-40% lõpphindest. Lastega perede liitumise võimaluse loomine ning kohalike
tähtsusega asutuse ja ettevõtete ühendamine peaksid olema kumbki 10-15%.
Millised asutused ja ettevõtted võiksid kuuluda „kohaliku tähtsusega asutuse ja
ettevõte“ kategooriasse?
Kohaliku tähtsusega asutuse ja ettevõtte kategooriasse peaksid kuuluma kõik Kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 6 mainitud asutused. Maapiirkonna üheks prioriteetseks
valdkonnaks on ettevõtlus, mille abil luuakse hästi tasustatud ja atraktiivseid töökohti. Taristu
projektid, sh lairiba väljaarendamine, saavad olla regionaalse arengu aluseks, seega ei ole meie
hinnangul mõistlik ettevõtteid eraldi klassifitseerida kohaliku tähtsusega ettevõteteks.
Kuidas ja/või milliste andmebaaside abil või protsessi kaudu (näide: KOVi esitatav
nimekiri) on Teie vaates võimalik:
a. Lastega perede aastaringse elupaiga tuvastamine;
b. Kohaliku tähtsusega asutuse tuvastamine;
c. Tegutsevate ettevõtete reaalsete asupaikade tuvastamine;
Lastega perede aastaringse elupaiga tuvastamisel saaks meie hinnangul kasutada nii
rahvastikuregistri andmeid kui ka KOVide poolt antavaid isikustamata kujul andmeid.
Kohaliku tähtsusega asutuse tuvastamine võiks samamoodi käia läbi KOV antavate
nimekirjade, kus KOV toovad välja asutused, kus puudub kiire lairiba interneti ühenduse
võimalus.
Tegutsevate ettevõtete reaalsete asupaikade tuvastamine saaks käia näiteks makstud
tööjõukulude olemasolu osas või KOV antavate nimekirjade osas (kus võivad olla ka suure
potentsiaaliga asuvad aadressid, kus hetkel veel ettevõtteid ei asu, kuid lähimate aastate jooksul
on sinna ettevõtted asumas).
Kas peatükis 2.3.4 nimetatud kaks põhimõtet eelarve jaotamiseks maakondade vahel on
Teie arvates sobivad?
Oleme nõus, et 50% eelarvest tuleks jaotada maakondade vahel võrdselt. Kuid leiame, et teise
50% eelarvest tuleks jaotada võttes arvesse iga maakonna valge ala osakaalu hajaasustuse
hoonetest, mitte maakonna valge ala osakaalu kogu Eesti hajaasustuse hoonetest. Selline
lähenemine annaks võimaluse toetada täiendavalt neid maakondi, kus valge ala osakaal
maakonna siseselt on suurem, tagades seejuures ka regionaalse tasakaalu.
Mis on Teie ettepanekud, kuidas saada toetuse abil liitumisvõimaluse saavaid
leibkondi/ettevõtteid seda võimalust aktiivselt kasutama? Mis tegevusi saab selleks teha
riik, KOV, ettevõtted ise?
Kõige tähtsam on, et potentsiaalsete liitujateni peab liitumise võimaluse kohta käiv info kohale
jõudma. Selleks tuleb teha täiendavalt teavitustegevusi nii riikliku kui kohaliku omavalitsuse
tasandil, kasutades selleks erinevaid meetodeid. Näiteks soovitame liitumisvõimaluse
aktiivsemaks kasutamiseks kasutada teenusdisaini lähenemist ning seejuures pöörduda selle
teemaga Riigikantselei juures asuva innovatsioonitiimi1 poole.
1
https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/rakke-ja-ekspertruhmad/innovatsioonitiim
2 (3)
Liitumisvõimaluse saavad isikud peaksid ise olema reaalselt huvitatud liitumisest, sh peaks
liitujale olema eelnevalt tutvustatud lisaks liitumise tingimustele ka hilisemaid teenuse
tarbimise tingimusi (maksumus, edasine igakuine tasu, seadmete rent jms) niipalju kui
võimalik.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler
Taavi Kurvits
625 6526
[email protected]
3 (3)