dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamused

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 29. aprill 2021
Viit
2-1/20-0274/2787
Registreeritud
29. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/20-0274
Vastutaja
Raigo Iling (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Sideosakond)
Lahendamise tähtaeg
29. mai 2021

Failid

  • 📎Lairiba_avalik_konsultatsiooni_vastus_MEM.asice363 KB

Sisu (failidest)

Raigo Iling Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 29.04.2021 nr 4.2-3/751-1 Maaeluministeeriumi arvamused Eesti Lairiba Arendamise Plaani 2021-2030 avaliku konsultatsiooni kohta Austatud härra Iling Olete esitanud Maaeluministeeriumile arvamuse avaldamiseks Eesti Lairiba Arendamise Plaani 2021–2030 avaliku konsultatsiooni dokumendi. Tervitame kavatsust suunata toetus eelkõige väljapoole linnalisi asulaid, eelkõige hajaasustusse ning katta ära kõik ühes asustusüksuses asuvad aadressiobjektid. Lähtuvalt Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa) eesmärgist „Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised“ peab Maaeluministeerium dokumendis käsitletud lairiba juurdepääsuvõrkude rajamist maapiirkonnas väga oluliseks maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel. Edastame Maaeluministeeriumi arvamuse lähtudes Teie poolt avaliku konsultatsiooni raames püsitatud küsimustest. Kuidas täpsemalt määratleda valges alas asuvate aadresside koguarvu ja nende asukohta? Valgete alade defineerimisel peaks arvestama ka potentsiaalsete elukohtadega, mis ei ole aastaringselt kasutuses, vaid on kasutuses näiteks teise koduna. Elukohtade leidmiseks lisaks avaliku konsultatsiooni dokumendis viidatud andmetele võiks kasutada erinevaid isikustamata kujul andmeid eluhoonete kasutamise osas, (prügilepingud, elektri ja vee tarbimine) saamaks teada neid eluhooneid, kus reaalselt elatakse sees, kuid kuhu pole tehtud sissekirjutust. Samas nendime, et olukorras, kus eelarve on piiratud, tuleks toetada neid elukohti, kus inimesed juba sees elavad. Kas peatükis 2.3.1 nimetatud üldised põhimõtted tunduvad Teile sobivad? Kas ja mida peate vajalikuks neis muuta? Tervitame eelarve maakondliku jaotust, kuid soovitame jätta sisse paindlikkuse, et eelarveid saaks vajadusel maakondade vahel ümber tõsta, kui peaks juhtuma, et maakonnas on alataotlemine. Pooldame ka asustusüksuste tervikliku katmist, kuid siinkohal peaks säilima samuti paindlikkus arvestades mõningate erisustega olukorras, kus kahe kõrvuti asuva elamu vahelt jookseb asustusüksuse piir. Leiame, et asustusüksuses asuvaid aadressiobjekte tuleks hinnata sihipäraselt ning pigem eelistada neid aadressiobjekte, mis on igapäevases kasutuses või millel on olemas muud ühendused ning omab suurt potentsiaali igapäevaseks kasutusele võtuks Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 nimetatud perioodi jooksul. Toetame maksimaalse liitumistasu (200 eurot) kehtestamist. Liitumistasu makstes ning liitudes peaks klient saama nn võtmed kätte lahenduse, ehk ühendus tuuakse hoonesse sisse, mitte kinnistu piirini. Hajaasustuses on kinnistud suuremad kui tiheasustuses, seega on äärmiselt oluline, et tulevastel liitujatel ei tekiks hiljem täiendavaid takistusi ega rahalisi kohustusi liitumiseks. Millised peaksid olema erinevate hindamiskriteeriumite osakaalud lõpphinde kujunemisel? Kõige suurema osakaaluga peaks olema toetuse efektiivse kasutamise mõistes suurus ühe liitumise võimaluse saadava aadressi kohta ning projektiga hõlmatud asustusüksuste arv, mõlemad 30-40% lõpphindest. Lastega perede liitumise võimaluse loomine ning kohalike tähtsusega asutuse ja ettevõtete ühendamine peaksid olema kumbki 10-15%. Millised asutused ja ettevõtted võiksid kuuluda „kohaliku tähtsusega asutuse ja ettevõte“ kategooriasse? Kohaliku tähtsusega asutuse ja ettevõtte kategooriasse peaksid kuuluma kõik Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 mainitud asutused. Maapiirkonna üheks prioriteetseks valdkonnaks on ettevõtlus, mille abil luuakse hästi tasustatud ja atraktiivseid töökohti. Taristu projektid, sh lairiba väljaarendamine, saavad olla regionaalse arengu aluseks, seega ei ole meie hinnangul mõistlik ettevõtteid eraldi klassifitseerida kohaliku tähtsusega ettevõteteks. Kuidas ja/või milliste andmebaaside abil või protsessi kaudu (näide: KOVi esitatav nimekiri) on Teie vaates võimalik: a. Lastega perede aastaringse elupaiga tuvastamine; b. Kohaliku tähtsusega asutuse tuvastamine; c. Tegutsevate ettevõtete reaalsete asupaikade tuvastamine; Lastega perede aastaringse elupaiga tuvastamisel saaks meie hinnangul kasutada nii rahvastikuregistri andmeid kui ka KOVide poolt antavaid isikustamata kujul andmeid. Kohaliku tähtsusega asutuse tuvastamine võiks samamoodi käia läbi KOV antavate nimekirjade, kus KOV toovad välja asutused, kus puudub kiire lairiba interneti ühenduse võimalus. Tegutsevate ettevõtete reaalsete asupaikade tuvastamine saaks käia näiteks makstud tööjõukulude olemasolu osas või KOV antavate nimekirjade osas (kus võivad olla ka suure potentsiaaliga asuvad aadressid, kus hetkel veel ettevõtteid ei asu, kuid lähimate aastate jooksul on sinna ettevõtted asumas). Kas peatükis 2.3.4 nimetatud kaks põhimõtet eelarve jaotamiseks maakondade vahel on Teie arvates sobivad? Oleme nõus, et 50% eelarvest tuleks jaotada maakondade vahel võrdselt. Kuid leiame, et teise 50% eelarvest tuleks jaotada võttes arvesse iga maakonna valge ala osakaalu hajaasustuse hoonetest, mitte maakonna valge ala osakaalu kogu Eesti hajaasustuse hoonetest. Selline lähenemine annaks võimaluse toetada täiendavalt neid maakondi, kus valge ala osakaal maakonna siseselt on suurem, tagades seejuures ka regionaalse tasakaalu. Mis on Teie ettepanekud, kuidas saada toetuse abil liitumisvõimaluse saavaid leibkondi/ettevõtteid seda võimalust aktiivselt kasutama? Mis tegevusi saab selleks teha riik, KOV, ettevõtted ise? Kõige tähtsam on, et potentsiaalsete liitujateni peab liitumise võimaluse kohta käiv info kohale jõudma. Selleks tuleb teha täiendavalt teavitustegevusi nii riikliku kui kohaliku omavalitsuse tasandil, kasutades selleks erinevaid meetodeid. Näiteks soovitame liitumisvõimaluse aktiivsemaks kasutamiseks kasutada teenusdisaini lähenemist ning seejuures pöörduda selle teemaga Riigikantselei juures asuva innovatsioonitiimi1 poole. 1 https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/rakke-ja-ekspertruhmad/innovatsioonitiim 2 (3) Liitumisvõimaluse saavad isikud peaksid ise olema reaalselt huvitatud liitumisest, sh peaks liitujale olema eelnevalt tutvustatud lisaks liitumise tingimustele ka hilisemaid teenuse tarbimise tingimusi (maksumus, edasine igakuine tasu, seadmete rent jms) niipalju kui võimalik. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Taavi Kurvits 625 6526 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel