3713839 1482918 EELNÕU 22 . 0 4 .2021 0 0 EELNÕU 22 . 0 4 .2021 Määrus xx.04 . 202 1 nr xx 335280 803275 0 0 Maaeluministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel . § 1. Maaeluministri 11. mai 2015. a määruse nr 59 „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus “ muutmine Maaeluministri 11. mai 2015. a määrus e nr 59 „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus “ § 23 lõig e t 5 täiendatakse pärast sõna „asukohaks “ tekstiosaga „, välja arvatud juhul , kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on andnud ehitusloa, millest nähtub, et metsamaa ei asu Rail Balticu raudteemaa l “ . § 2 . Maaeluministri 29. juuli 2015. a määrus e nr 76 „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus “ muu tmine Maaeluministri 29. juuli 2015. a määrust nr 76 „ Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus “ muudetakse järgmiselt: 1 ) paragrahvi 5 lõi k e 4 punkt ist 1 jäetakse välja tekstiosa „, kui selle on ehitusloa andja projekteerimistingimustes ette näinud , “ ; 2) paragrahvi 19 1 lõi k e 3 punkt i 1 täiendatakse pärast sõna „ tegemisest “ teksti osaga „ , kuid hiljem alt 2025. aasta 30. juuni l “ ; 3 ) paragrahvi 24 lõi get 1 täiendatakse pärast sõna „asukohaks “ tekstiosaga „, välja arvatud juhul , kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on andnud ehitusloa, millest nähtub, et tegevuse elluviimine ei toimu Rail Balticu raudteemaa l “ ; 4 ) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) 2021. ja 2022 . aastal esitab taotleja § 12 lõikes 5 nimetatud dokumendid hiljemalt 20. novembriks ja sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud dokumendid hiljemalt 1. oktoobriks. “ . § 3. Maaeluministri 7. mai 2018. a määrus e nr 26 „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ning hoiu investeeringutoetus Maaeluministeeriumi valitsemisala riigiasutustele “ muutmine Maaeluministri 7. mai 2018. a määrust nr 26 „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ning hoiu investeeringutoetus Maaeluministeeriumi valitsemisala riigiasutustele “ muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „( 1 1 ) Toetatava tegevuse osaks võivad olla lõikes 1 nimetatud tegevuse elluviimisega kaasnev tellitud projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajalik uurimistöö, ehitusgeoloogiline ja geodeetiline töö ning keskkonnamõju hindamisega seotud tegevus (edaspidi koos uuendamise projekteerimistöö ).“; 2) paragrahvi 3 lõikes 2 ja § 4 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§-s 3 5 “ tekstiosaga „§-des 32 ja 34“; 3) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Põllumajandus- ja Toiduamet ei või toetatava uuendustöö tegemisega alustada varem ja uuendustöö tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud uuend amise projekteerimistöö, mille puhul võivad töö tegemist tõendavad dokumendid olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval .“; 4) paragrahvi 4 lõi k e 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, kui selle on ehitusloa andja projekteerimistingimustes ette näinud“; 5) paragrahvi 5 lõike 4 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) detail- ja teemaplaneeringute tegemise kulud;“; 6) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 7 ) paragrahavi 14 lõike 2 p unktis 1 asendatakse tekstiosa „§ 4 lõikes 2 “ tekstiosaga „§ 5 lõikes 2 “; 8 ) paragrahvi 14 lõi g e t 3 täiendatakse pärast sõna „tegemisest“ tekstiosaga „, kuid hiljem alt 2025. aasta 30. juuni l “; 9 ) paragrahvi 16 lõike st 2 jäetakse välja teine lause ; 10 ) paragrahvi 16 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „ Sellisel juhul ei hüvitata toetuse saajale ka ettevalmistavale tööle ja uuendamise projekteerimistööle tehtud kulutusi.“. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler
SELETUSKIRI maaeluministri määruse „Maaeluministri määruste muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määrus „Maaeluministri määruste muutmine“ (edaspidi eelnõu ) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel. Eelnõuga muudetakse k olme maaeluministri määrust: maaeluministri 11. mai 2015. a määrust nr 59 „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus“ (edaspidi määrus nr 59 ), maaeluministri 29. juuli 2015. a määrust nr 76 „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus” (edaspidi määrus nr 76 ) ning m aaeluministri 7. mai 2018. a määrust nr 26 „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ning hoiu investeeringutoetus Maaeluministeeriumi valitsemisala riigiasutustele“ (edaspidi määrus nr 26 ) . M äärus tes nr 59 ja nr 76 luua kse toetuse taotlejatele soodsa ma d võimalused toetuse taotlemiseks , mistõttu leevendatakse Rail Baltic u raudtee trassi koridori s taotlemise tingimusi . Määruses nr 76 pikendatakse 2021. ja 2022. aastal toetuse taotlemiseks vajalike dokumentide Põllumajandus- ja Toiduametile ( edaspidi P T A) esitamise tähtaega kahe kuu võrra . Lisaks sätestatakse määrus t es nr 76 ja nr 26 investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamiseks lõpptäht päev , milleks on 2025. aasta 30. juuni tulenevalt üleminekumäärusest . Seega peavad toetatavad tegevused olema ellu viidud ja kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA ) esitatud hiljemalt 2025. aasta 30. juunil. Määruses nr 26 lubatakse edaspidi ka PTA-l taotleda ettevalmistavaid töid ning sätestatakse , et toetatava tegevuse osaks on ühiseesvoolu uuendamisega seotud uuendusprojekti projekteerimistöö ja selleks vajalik uurimistöö, ehitusgeoloogili n e ja -geodeetili n e töö ning keskkonnamõju hindamisega seotud tegevus (edaspidi koos uuendamise projekteerimistöö ). Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist id Hannes Puu (625 6241,
[email protected] ) ja Kristine Hindriks (625 6187,
[email protected]) . Juriidilise ekspertiisi eelnõule on teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Helen Palginõmm (625 6 260 , helen.palginomm @agri.ee). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 65 23 , laura.ojava @agri.ee) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist . Eelnõu §-ga 1 ning § 2 punktiga 3 muudetakse määruse nr 59 § 23 lõiget 5 ja määruse nr 76 § 24 lõiget 1 , mille tulemusena laiendatakse toetusõiguslik k u maa- ala seoses Rail Baltic u trassi koridori selgumisega. Kehtivate määruste nr 59 ja nr 76 kohaselt ei saa alates 2017. aastast toetust taotleda sellise tegevuse elluviimiseks , mida tehakse maal , mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu kohaselt määratakse Rail Balticu raudtee trassi koridori asukohaks. Maakonnaplaneeringutes kehtestati 350 meetri laiune trassikoridor raudteele ja sellega seotud infrastruktuurile (teenindusteed, juurdepääsuteed kruntidele, ülesõidud ja käigud, ökoduktid jne), mida raudtee võib läbida ehk määrati ära võimalik maksimaalne ala, mis sisaldas nii raudteemaad, kaitsevööndit kui ka nihutusruumi. T änaseks on aga selgunud, et tegelik raudtee maavajadus ehitusprojekti järgi on 66 m eetrit . Seega leevendatakse m uudatusega toetuse taotlemise tingimusi ja lubatakse toetusega rahastatavaid tegevusi ellu viia maakonnaplaneeringu s määratud R ail Baltic u raudtee trassi koridori asukohas, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA ) on väljasta nud ehitusloa , mille alusel nähtub, et metsa maa või toetatava tegevuse elluviimi se maa-ala ei jää konkreetselt Rail Balticu raudtee maa tegelikku asukohta , mis on koos rajatistega jms kokku umbes 30 – 40 meetrit. R audteeseaduse § 2 punkti 23 kohaselt tuleb raudteemaa all mõista raudtee ja raudteeinfrastruk tuuri hoonete ja rajatiste alust maad ning nende teenindamiseks vajalik ku maa d . 2021. aastal hakkavad valmima ehitusprojektid, mille alusel selgub Rail Balticu raudtee täpne asukoht. Seetõttu on mõistlik lubada toetust taotleda ka tegevuse elluviimiseks nihut us ruumi maal ja kaitsevööndis, mis ei jää raudteeseaduse § 2 punkti 23 kohaselt raudteemaale , kui TTJA väljastatud ehitusloas t nähtub, et toetatavad tegevused ei jää sellele raudteemaale. Oluline on, et toetuse saajal oleks võimalik täita toetusega võetud kohustus ed ning säilitada ja kasutada investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest (määruse nr 59 § 19 lõige 1 ja lõi k e 2 punkt 3 ning määruse nr 76 § 19) . See tähendab, et taotleja peab kokku leppima ehitajaga ehitusmaterjali ja –masinate paiknemise jms selliselt , et tal oleks võimalik täita toetusega võetud kõiki kohustusi. Lisaks peab taotleja sellise l maa-ala l tegevuse elluviimiseks toetuse taotlemise puhul arvestama ehitusseadus tiku § -s 73 sätestatud raudtee kaitsevööndi nõuetega. Rail Baltic u alla jääva raudteemaa omanikuks saab riik. Raudteemaale toetusõiguslik ala ei laiene. Raudtee kaitsevööndit riik täies ulatuses ei omanda. Riik omandab kaitsevööndi alast nii palju, kui on tarvis raudtee ja seda teenindavate rajatiste (nt raudteega paralleelselt kulgeva hooldustee) ehitamiseks. See tähendab, et osa kaitsevööndi maast kuulub eraomanike omand i sse. Kaitsevööndisse jääva l eraomandis maal (nt maatulundusmaa l ) tegevuse elluviimiseks saab taotleda toetust juhul, kui toetuse saaja järgib lisaks toetuse saamise tingimustele, nagu toetuse sihipärane kasutus, ka ehitusseadustiku §-s 73 sätestatud kitsendusi. Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel. Raudtee kaitsevöönd hõlmab raudteealuse maa ning ulatub rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest 30 meetri kaugusele. Raudtee kaitsevööndis on teatud tegevuste ellu viimiseks vajalik raudtee omaniku ja TTJA luba, näiteks kui rajatakse maaparandussüsteem, kaevandatakse maavara, tehakse kaevetöid, uuendusraiet ja muid looduskeskkonda muutvaid töid, ladustatakse või paigaldatakse seadmeid ja materjale, püstitatakse ehitisi või toodetakse ja ladustatakse kergestisüttivaid aineid ja lõhkematerjali. Joonis. Kitsam Rail Balticu trassikoridori ala Eelnõu § 2 punkti ga 1 ning § 3 punktiga 4 muudetakse määruse nr 76 § 5 lõi k e 4 punkt i 1 ja määruse nr 26 § 4 lõike 2 sõnastus t . Kehtiva te nimetatud määrus t e kohaselt on projekteerimis- ja uurimistöö, keskkonnamõju hindamisega se otud tegevused jms toetatava tegevuse osaks , kui selle vajaduse näeb ette ehitus loa andja oma projekteerimistingimuste andmise otsusega. Samas võib nimetatud tööde vajadus te k ki da ka hilisemas faasis, s . o projekteerimise või ehitamise käigus , mi s tõttu tehakse muudatus, et toetatavad tegevused ning seega ka abikõlblikud kulud oleksid kõik asjakohased tegevuse elluviimisega seotud ettevalmistavad tööd. Eelnõu § 2 punktiga 2 ning § 3 punktiga 8 täiendatakse määruse nr 76 § 19 1 lõi k e 3 punkti 1 ja määruse nr 26 § 14 lõi ke 3 sõnastus t , mille kohaselt esitab toetuse saaja investeeringu või tegevuse elluviimist tõendav ad dokumen did a rvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest hiljemalt 2025. aasta 30. juunil . Nimelt võeti 2020. aasta 23. detsembril vastu üleminekumäärus, mille artikli 1 lõike 1 kohaselt pikendatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) toetatavate programmide puhul ühissätete määruse artikli 26 lõikes 1 sätestatud 2014. aasta 1. jaanuarist kuni 2020. aasta 31. detsembrini kestvat ajavahemikku kuni 2022. aasta 31. detsembrini . See tähendab, et aastatel 2021–2022 on üleminekuperiood uude Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi. Samuti pikeneb üleminekumääruse artikli 2 punkti 2 kohaselt ühissätete määruse artikli 65 lõikes 2 sätestatud kulutuste rahastamiskõlblikkuse periood kahe aasta võrra ehk kuni 2025. aasta 31. detsembrini. See tähendab, et ühissätete määruse artikli 65 lõike 2 kohaselt on kulud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamiseks kõlblikud juhul, kui need on toetusesaajal tekkinud ja tasutud hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril. Tagamaks, et PRIA jõuaks programmiperioodi lõppu jäävaid väljamakseid teha enne 2025. aasta 31. detsembrit, ja võimaldamaks PRIA-le ka mõistlik ku aeg a kuludokumentide menetlemiseks, siis tuuakse abikõlblikkust tõendavate kuludokumentide esitamise täht päev varasemaks. Kehtiva te määrus t e nr 76 ja nr 26 alusel teeb PRIA toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kahe kuu jooksul arvates nõuetekohaste kuludokumentide saamisest . Arvestades nimetatud aega ja võimalikku vaidemenetluseks kuluvat aega , peab projekt olema ellu viidud ja kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid PRIA-le esitatud hiljemalt 2025. aasta 30. juunil. Eelnõu § 2 punkti ga 4 täiendatakse määruse nr 76 § 24 lõi ke ga 9, mille kohaselt pikendatakse 2021. ja 2022. aastal toetuse taotlemiseks vajalike dokumentide P T A -le esitamise tähtaega kahe kuu võrra . Kehtiva määruse § 12 lõike 6 kohaselt esitab ta otleja enne toetuse taotlemist hiljemalt 1. augustiks PT A-le taotluse maaparandussüsteemi ehitusloa saamiseks ja kooskõlastamiseks maaparandussüsteemi uuendam iseks vajalikud dokumendid. Muudatuse tulemusel esitakse 2021 . ja 2022. aastal need dokumendid PT A-le hiljemalt 1. oktoobriks. Kehtiva määruse § 12 lõike 5 kohaselt esitab taotl eja enne toetuse taotlemist hiljemalt 20. septembriks PT A-le kooskõlastamiseks maaparanduslike tegevuste nõuetele vastavuse kinnituslehe ja juurdepääsutee investeeringuobjekti puhul maaparandussüsteemi juu rdepääsutee ehitusprojekti, kuid 2021 . ja 2022. aastal saab taotleja nimetatud dokumendid esitada 20. novembriks. Muudatus loob paindlikum ad võimalused toetuse taotluste ettevalmistamiseks, mis ühelt poolt on tingitud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhang ust tingitud piirangutest ja teiselt poolt tuginetakse 2020. aasta kogemusele, kus samuti pikendati tähtpäevi kahe kuu võrra . S ee leidis positiivset tagasisidet nii taotlejate kui ka PTA ja PRIA poolt. Eelnõu § 3 punkti ga 1 täiendatakse määruse nr 26 § 3 lõikega 1 1 , mille kohaselt võib edaspidi PTA t oetatava tegevuse osaks olla ka toetatava tegevusega seotud tellitud uuendamise projekteerimistöö . See tähendab, et lisaks toetatavale ühiseesvoolu uuendustööle võib olla selle osaks ka uuendamise projekteerimistöö , nagu projekteerimis töö ja projekteerimiseks vajalik uurimistöö, ehitusgeoloogiline ja - geodeetiline töö ning keskkonnamõju hindamisega seotud tegevus . Varem ei olnud PTA uuend amise projekteerimistöö kulud abikõlblikud, sest PTA-l olid ootel mitmed uuendusprojektid, mis on aga vahepeal toetuse abil realiseerunud. Muudatusega tagatakse edaspidi ka PTA-le võrdsed võimalused sarnaselt teiste toetuse taotlejatega ( Põllumajandusuuringute Keskus ja Eesti Taimekasvatuse Instituut ), kelle jaoks on kogu aeg olnud ettevalmistavad tööd toetatava tegevuse osaks. Muudatusega parandatakse PTA võimekust valmistada ette uuendusprojekte vajalikus mahus, pakkudes mõningast leevendust PTA eelarvele ja suunates tema eelarvevahendeid ühiseesvoolude hooldamiseks, mis ei ole toetatava tegevuse abikõlblik kulu . Määruse nr 26 § 14 lõike 2 punktis 1 sätestatud nõude kohaselt peab PTA tagama, et uuendatud ühiseesvool vastab maaparandusseaduse § 5 lõikes 2 esitatud nõuetele vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt vi imase toetusosa väljamaksmisest. Selleks tuleb PTA-l planeerida ühiseesvoolude hooldamiseks rahalisi vahendeid. Viimastel aastatel on kallinenud uuendamistööga kaasnevad ettevalmistavad tööd ja samuti hooldustööd, mis tähendab, et PTA eelarvest läheb suurem osa toetuse saamise kohustuse täitmiseks ehk ettevalmistavate kulude katmiseks ja ühiseesvoolude hooldamiseks jääb vahendeid vähemaks. Muudatusega eemaldatakse risk, mis võib saada takistuseks „Eesti maaelu arengukava 2014–2020ˮ meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liigi „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid“ raames riigiasutustele antava põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ning hoiu investeeringutoetuse eesmärkide saavutamisel – parandada ühiseesvoolude tehnilist ja ökoloogilist seisukorda. Kvaliteetne uuendamise projekteerimistöö on oluline osa ühiseesvoolu uuendamise protsessist, mistõttu on mõistlik ja vajalik see lisada PTA toetatava tegevuse osaks. Eelnõu § 3 punktiga 2 ajakohastatakse määruses nr 26 läbivalt veeseaduse viited. T oetatav tegevus peab olema vastavuses veeseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud pinnavee ja põhjavee kaitse eesmär kidega . Eelnõuga tehtud muudatu sed ei too kaasa muudatusi t oetatav a tegevus e nõuetes. Eelnõu § 3 punktiga 3 muudetakse määruse nr 26 § 3 lõiget 3 ning lisatakse erand, et uuend amise projekteerimistöö tegemist tõendavad dokumendid võivad olla väljastatud ka varem kui PTA poolt taotluse esitamise päevale järgneval päeval . Samas ei tohi dokumendid olla väljastatud varem kui 2014. aasta 1. jaanuaril , sest ühissätete määruse artikli 65 lõike 2 kohaselt on kulud EAFRDist toetuse saamiseks abikõlblikud ainult juhul, kui makseasutus maksab asjaomase abi tegelikult välja ajavahemikus 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2023 . Eelnõu § 3 punkti ga 5 muudetakse määruse nr 26 § 5 lõi ke 4 punkti 9 . Muudatuse kohaselt võib edaspidi olla toetatava tegevuse osaks ka toeta ta va tegevusega seotud uuend amise projekteerimistöö . Muudatusega viiakse säte kooskõlla eelnõu § 3 punktis 1 tehtud muudatusega. Mitteabikõlblikuks kuluks jäävad aga endiselt d etail- ja teemaplaneeringute tegemise kulu d . Eelnõu § 3 punkti ga 6 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 26 § 9 lõike 1 punkt 4 . Muudatuse tulemusel ei kohaldu enam PTA-le nõue esitada koos toetuse avaldusega uuendusprojekt, kui see ei ole hankedokumendi osa. Muudatus loob paindlikumad võimalused ja võimalda b PTA-l esitada ühiseesvoolude uuendamiseks toetuse avaldus e ka siis, kui uuendusprojekt ei ole lõplikult valminud, kuid riigihankega on alustatud enne toetuse taotluse esitamist. U uendusprojekt i koostamiseks peab PTA järgima riigihangete seaduses sätestatud n õudeid . PTA esitab koos avaldusega andmed elluviidud uuendusprojekti riigihan ke kohta. Uuendusprojekti abikõlblikuks maksumuseks on riigihankes kujunenud hind, mis lisatakse abikõlbliku toetatava tegevuse maksumuse juurde. Kui uuendusprojekti riigihan k e leping täidetakse pärast taotluse esitamist, siis peab PTA esitama uuendustöö eeldatava kalkulatsiooni koos põhjendustega. Kalkulatsioonis kavandatakse uuendustöö eeldatav maksumus, kasutades PTA koostatud eelarvet . Eelnõu § 3 punktiga 7 parandatakse viide, sest 2019. a astal jõustus uus maaparandusseadus. P äras t uuendustööde tegemist peab toetuse saaja tagama, et ühiseesvool vasta b maaparandusseaduse § 5 lõikes 2 sätestatud nõuetele , mille kohaselt peab eesvool tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku . Eelnõu § 3 punkti dega 9 ja 10 muudetakse määruse nr 26 § 16 lõi gete 2 ja 3 s õnastust. Paragrahv i 16 lõige 2 reguleerib PRIA poolt toetuse maksmise otsuse tegemist, mistõttu jäetakse sellest lõikest välja teine lause, mis reguleerib olukorda, kui kulutusi ei hüvitata (ekslikult kehtestatud olemuslikult mittesobivasse lõikesse) . Paragrahv i § 16 lõige 3 reguleerib PRIA poolt toetuse maksmisest keeldumise otsuse tegemist , mistõttu lisatakse sinna teise lausena , et s ellisel juhul ei hüvitata toetuse saajale ka ettevalmistavale tööle ja uuendamise projekteerimistööle tehtud kulutusi . S ee tähendab, et s arnaselt toetatava tegevuse ga hüvitata kse PTA-le ettevalmistava t e töö de maksumused üksnes siis, kui need tegevused on nõuetekohaselt ellu vii d ud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 1–29). Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel http://eur-lex.europa.eu . 4. Määruse mõjud Eelnõu loob taotlejatele ja toetuse saajatele paindlikud võimalused, millega leevendatakse mõningal mää ral toetus t e tingimusi, et tagada paremini toe tus t e eesmärkide elluviimine . Eelnõu muudatusega laieneb toetusõiguslik ala Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas Rail Baltic u raudtee trassi koridoris asuvatele maadele, mis jäävad väljapoole raudteemaad. Samuti on arvestatud sellega, et t aotlejad suudaksid toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid ette valmistada ja alustatud tegevused ellu viia. Toeta ta vate tegevuste loetelu laiendamine aitab PTA l kasutada toetuse eelarvet paremini toetuse eesmär kide saavutamiseks . Muudatused ei too kaasa PRIA töökoormuse kasvu . Muudatus ega parandatakse PTA riigieelarveliste vahendite kasutamis t ja see aitab maaparandusseadusega sätestatud tööülesandeid paremini täi ta. Samuti ei too muudatused kaasa toetuse saajate halduskoormuse kasvu, sest toetuse saamise nõudeid leevendat akse . Muudatuste tegemine loob põllumajandusettevõtjatest ja erametsamaa omanikest toetuse saajatele paindlikumad tingimused, mis aitavad kaasa toetuse sihipärasele kasutamisele. Muuda tused soodustavad maapiirkonna majanduskeskkonda ning aitavad seeläbi kaudselt kaasa maapiirkondade tööhõivele , sh elanike arvu vähenemise tendentsi peatamisele ja elanikkonna vanuselise struktuuri paranemisele. Muudatused on vajalikud ja aitavad saavutada toetuse andmisega soovitud eesmärke. 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu . 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Kesk k onnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Rahandusministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks P T A -le , PRIA-le , SA-le Erametsakeskus ja TTJA-le .
Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 28.04.2021 nr 1.4-3/346
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Maaeluministri
määruste muutmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
1. Eelnõu: EN_muutmine.docx;
2. Seletuskiri: SK_muutmine.docx.
Reena Osolin
625 6287,
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/21-0552 - Maaeluministri määruste muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 13.05.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9fdaf244-9834-4671-a78b-fde78c8705de
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9fdaf244-9834-4671-a78b-fde78c8705de?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main