Rahandusministeerium
Meie: 29.04.2021
nr 7-5.6/21-01006-2
Kirja edastamine
Edastan peaministrile saabunud Häädemeeste Vallavalitsuse, Kihnu Vallavalitsuse,
Lääneranna Vallavalitsuse ja Pärnu Linnavalitsuse ühispöördumise meretuuleparkide rajamise
teemal.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Keskkonnaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS
Lp. Kaja Kallas 27.04.2021 nr 5-1/570
Peaminister
Stenbocki maja
[email protected]
Kaaskiri ühispöördumisele
Edastame Teile Häädemeeste Vallavalitsuse, Kihnu Vallavalitsuse, Lääneranna Vallavalitsuse ja
Pärnu Linnavalitsuse ühispöördumise „Meretuuleparkide rajamine Eestis“.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Karel Tölp
vallavanem
Teadmiseks: Kihnu Vallavalitsus, Lääneranna Vallavalitsus, Pärnu Linnavalitsus.
___________________________________________________________________________________
Postiaadress Reg.nr 77000269 SEB Pank
Pargi tee 1 Telefon 444 8890 a/a EE 921010902001672004
Uulu küla 86502 E-post
[email protected] Swedbank
Pärnumaa https://haademeestevald.kovtp.ee/ EE672200001120086893
Lp. Kaja Kallas 27.04.2021
Peaminister
Stenbocki maja
[email protected]
Meretuuleparkide rajamine Eestis
Lugupeetud peaminister,
Koostamisel on Eesti mereala planeering, mis määratleb meretuuleparkide arendamiseks
kavandatud alad, v.a Hiiu ja Pärnu maakonna osas. Hiiu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneering on tühistatud tuuleenergia tootmise alade osas. Pärnu maakonnaga piirneva
mereala maakonnaplaneeringut tühistatud ei ole ning tuuleenergia arendusaladele on arendajad
taotlenud hoonestuslubade väljastamist. Ülejäänud Eesti merealal planeeringu menetlus jätkub,
kuid arendajad on juba ka selles osas esitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
(TTJA) mitmeid hoonestuslubade menetluste alustamise taotluseid.
Kohalikel omavalitsustel puudub merealal otsustus- ning kooskõlastuspädevus. Meretuuleparkide
alad paiknevad küll vähemalt 10 km kaugusel kaldast, kuid varasematest 130-150 meetri
kõrgustest tuulikutest, millest lähtub näiteks Pärnu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneering, on tänaseks saanud 300-400 meetri kõrgustest tuulikutest koosnevad
elektritootmisjaamad. Samal ajal pöördub järjest enam elanikke omavalitsuste poole, küsides
omavalitsustelt samu küsimusi, mis on tekkinud meil endil:
• kui kaugele tuulikud tegelikult tulevad?
• kui palju tuulikuid tegelikult tuleb?
• kui kõrged tuulikud tegelikult tulevad?
• kuidas tuulikud paiknema hakkavad?
• milliseid piiranguid tuulikud tegelikult kaasa toovad?
• kuidas elekter maale transporditakse ja milliseid mõjusid see maismaal kaasa toob?
• milliseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid avaldab meretuuleparkide rajamine piirkonna
tavapärasele elukorraldusele?
• kuidas mõjutab meretuuleparkide kavandatud mahus rajamine mereelupaiku, linnustikku
ja kalastikku?
• kas kõiki tuulikuparke on vaja Eesti energiavajaduse katmiseks?
• millised on piirkonna kohaliku elaniku kasu meretuuleparkide rajamisest?
Nagu eelpool viidatud, on mitmed arendajad taotlenud hoonestuslubade menetluste alustamist. Nii
oleme omavalitsustena osalenud TTJA ja arendajate poolt korraldatavate keskkonnamõju
hindamise programmi koostamise avalikel aruteludel ning teinud programmidele ettepanekuid,
kuid me ei ole saanud sisulisi vastuseid.
Sisulised vastused peaksid arendaja selgitusel tulema uuringute tulemusena, kuid ei ole võimalik
uurida meretuulepargi ehituse- ja ekspluatatsiooniaegseid mõjusid, kui ei lähtuta konkreetsest
lähteülesandest ja piirkonnast ning senisest spetsiifilisematest karakteristikutest.
Tuleb tunnistada, et seni ainus tuuleenergia osas kehtiv mereplaneering on liiga leebete
paigutusnõuetega tekitanud palju arusaamatust. Omavalitsuse vaatepunktist tuleks
keskkonnamõjusid uurida konkreetsema lähteülesande raames. Näiteks võttes üheainsagi
hoonestusloa taotluses toodud sisu ehk 299 vähemalt 400 meetri kõrguse tuuliku rajamine 301
ruutkilomeetri peale ei tundu see realistlikult hoomatav ehitusmaht, rääkimata kõigi nelja
hoonestusloa koosmõju arusaadavusest. Kaheldavaks jääb uuringute tegelik fookus.
Vaadates eraldi kaabelliinide asukohti, siis ei piisa ainult mereala uurimisest, vaid arvestada tuleb
uute maismaakaablite rajamise vajadusega. Tuleb planeerida täiendavad koridorid maismaal
asuvate kaabelliinide rajamiseks ülekandevõrkudeni/alajaamadeni. Seega ei mõjuta kaablite
asukohta mitte ainult kehtiv mereplaneering, sest tundmatu muutujana lisandub maismaal asuva
kaabli asukoha küsimus. Teisisõnu, merekaabli rajamiseks peaks olema teatav kindlus
maismaakaabli koridori osas ning põhimõtteline teadmine selles osas peaks olema saavutatud
meretuulepargi KMH programmi koostamise ajaks.
Lisaks tuleb KMH-de raames uurida kumulatiivseid mõjusid, mida seni ei ole tehtud. Eesti Energia
AS esialgse taotluse alusel algatatud keskkonnamõju hindamise programmi tehtud ettepanekud ei
ole osatud arvestada, et teoreetiliselt võib Kihnu saarest lääne ja lõunakaarde ning Häädemeestele
senisest lähemale tulla täiendavalt üle 400 tuuliku, mis on 400 meetrit kõrged.
Omavalitsuste vaates on planeerimisjärgne hoonestusloa menetluse etapp täna väga hüpliku ja
koordineerimatu iseloomuga. Kõigil turuosalistel tundub olevat põhiline soov esimesena esitada
hoonestusõiguse taotlus võimalikult suure ala peale ning seejärel uurida keskkonnamõjusid. Selles
taktis tegutseb ka riik läbi TTJA. Samas varieerub arendajate poolt rajada kavatsetavate tuulikute
arv väga suurtes piirides ning tänased arendajad ei ole keskkonnamõju hindamise programmis
võimelised esitlema realistlikku arendusplaani, millega huvigrupid oskaksid arvestada. Selliselt ei
ole võimalik avalikkust sisuliselt kaasata. Eriti ilmestab seda käesoleva aasta alguses Eesti Energia
AS esitatud täiendavate alade hoonestusloa menetluse algatamise taotlus, kus novembris 2020
toimunud avalikel aruteludel ei rääkinud arendaja ükski kord, et kavatseb veebruaris 2021 lisada
senisele mahule täiendavalt lisaks 140 tuulikut, mis on rannikule veel lähemal, varem räägituist
100 meetrit kõrgemad, ja 2010 MW tootmismahtu.
Detailsemalt lahti kirjutatuna toome näitena Liivi lahe meretuulepargi ja Utilitas OÜ
meretuulepargi hoonestuslubade menetluse algamise taotlused. Eesti Energia AS (edaspidi EE) on
esitanud TTJA-le keskkonnamõju hindamise programmi 05.03.2020 ning korraldanud avaliku
väljapaneku 12.03-31.03.2020 ehk eriolukorra algusnädalatel. KOVid esitasid TTJA-le palve
lükata avalik arutelu edasi, kuid TTJA esialgu keeldus sellisest soovist. Õnneks muutis TTJA
meelt ning uus avaliku väljapanek korraldati perioodil 12.10-02.11.2020. Hoonestusluba
taotletakse Kihnust lõunasse jäävale kokku 183 189 290 m2 suurusele alale, kuhu soovitakse
paigutada kuni 160 tuulikut koguvõimsusega 1000 MW. KMH programmi arutelud toimusid
novembris 2020 ning valdavalt toonitati, et 160 tuuliku asemel kavatsetakse rajada pigem vähem,
kuid kõrgemaid, ca 300 meetrise tipukõrgusega meretuulikuid.
15.02.2021 edastas TTJA omavalitsustele kaks täiendavat Eesti Energia taotlust hoonestusõiguse
menetluse alustamiseks, mille Eesti Energia on esitanud 28.01.2021. Esimese ala osas taotletakse
89 157 000 m2 ala hoonestamist 70 tuulikuga, koguvõimsusega 1005 MW. Teise ala osas
taotletakse 77 816 000 m2 ala hoonestamist samuti 70 tuulikuga 1005 MW ulatuses. Mõlema
taotluse lisast selgub, et tuulikute tipukõrgus on kavandatud merepinnast kuni 400 meetri
kõrguseks.
08.04.2021 edastas TTJA omavalitsustele täiendava seisukoha edastamise palve Utilitas OÜ
hoonestusloa menetluse algatamise osas. Alale kavandatud elektrituulikute arvuks on kuni 299
ning ühe tuuliku ühikvõimsus saab olema sõltuvalt tehnoloogia arengust kuni 20 MW. Tuulikute
kõrguseks saab olema vähemalt 400 meetrit. Hoonestusloa taotlusega hõlmatav maksimaalne
pindala on ca 301 008 373 m².
Utilitas OÜ taotluse puhul väärib ära märkimist asjaolud, et sama ala on Eesti Energia juba kord
soovinud varasemalt hoonestada ning pärast linnustiku uuringu läbiviimist, on antud ala osas
hoonestusloa taotluse tagasi võtnud.
Nii on ainuüksi Kihnu saare ümbruses ja Häädemeeste ranniku lähedal esitatud 599 tuuliku
rajamiseks neli hoonestusloa taotlust, millest kolm ühe arendaja poolt. Ühes menetluses on jõutud
KMH programmi aruteludeni, aga see ei arvesta ümbritsevate võimalike hoonestusloa
menetlustega. Käesolevas kirjas eespool toodud küsimustele ei anna ükski hoonestusloa
algatamise taotlus vastuseid.
Leiame, et hoonestusloa menetluse protsessi alustamiseks peab arendajal olema välja pakkuda
põhiline tegevusskoop, mille realiseerimist ta soovib. See peab hõlmama vähemalt tuulikute arvu,
kõrgust, paigutust, kaablite asukoht nii merel kui maismaal ning need põhimõtted peavad juba
planeeringus kirjas olema ning ühtima maismaaplaneeringutega. See annaks elanikkonnale
selgema ülevaate kui palju, kui kõrgeid, millise paigutusega jmt kriteeriumite alusel tuulikuid
rajama soovitakse hakata.
Eelnevast peegeldub teravalt, et täna ei ole Eesti riigil selget arusaama, mida ja millises mahus
rajada soovitakse. See vaade peaks aga just riigi poolt välja selgitatud olema. Praegune “võidab
see, kel rohkem tuulikuid” mentaliteet ei ole kohalikele omavalitsustele ja piirkondade elanikele
vastuvõetav ning tuuleparkide arendamine peab juba varasemas protsessis vastama põhilistele
küsimustele.
Meretuuleparkide rajamise poliitika peab lähtuma põhimõttest, et uuritakse konkreetset vajadust,
mitte arendajate maksimaalse äriplaani realiseerimise võimekust. See tähendab, et riigil peab
olema selge arusaam, milleks meretuuleparke rajatakse. Millist Eesti riigi eesmärki ja kelle huve
meretuuleparkide rajamine täidab?
Tänane vähenegi praktika näitab, et menetletakse tohutult suuri merealasid, nähakse ette suured
võimsused ja investeeringud, kuid justkui keegi ei tea täpselt ja pole selle peale mõelnud, mitu
tuulikut tegelikult ehitatakse. Kaasatakse küll üldsust, aga sisuliselt mingit koondülevaadet
meretuuleparkide arendusest ei anta. On aga oluline vahe, kas avalikkus peab arvestama 20
tuulikuga, mis silmapiiril moodustavad ühe rivi või on tõepoolest 300 tuulikut laiali pillutud.
Avalikkust eksitatakse, kuna erinevad arendajad esitavad info oma hoonestusloa taotluste kohta
iga menetlusetapi kaupa eraldiseisvalt ning avalikkusel ei teki koondülevaadet. Puudub selge
arusaam, millised tegevused ja keskkonnamuutused hakkavad toimuma maismaal.
Pöördume Teie poole, et kutsuksite kokku arutelu, mille käigus omavalitsused saaksid selge
ülevaate, millisena kujutab Vabariigi Valitsus meretuuleparkide taristu arengut ja eesmärke
lähikümnendil ning milline on realistlik väljavaade parkide rajamise osas selles vaates, mis
puudutab põhivõrgu tegelikku vastuvõtuvõimet. Soovime vastuseid eelpooltoodud küsimustele
ning riigi arenduspõhimõtete valikule. Kas ei oleks mõistlik enne arendamist otsustada, millist
mahtu me arendame ja mille jaoks? Kas on mõistlik menetleda maksimaalset tootmismahtu kõigi
muude huvide ees? Ja kui vastus on “jah”, siis miks?
Seoses kujunenud olukorraga peavad allakirjutanud vajalikuks, et Vabariigi Valitsuse poolt
25.05.2017 algatatud üleriigilise mereala teemaplaneeringuga käsitletakse täiendavalt Pärnu
maakonnaga piirnevat mereala. Üleriigilise mereala planeeringu eskiislahenduse seletuskirjas on
öeldud, et Pärnu mereala planeering jääb kehtima. Teeme ettepaneku Pärnu maakonnaga piirneva
mereala maakonnaplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks tuuleenergeetikat käsitlevas osas ning
Pärnu maakonna mereala on vajalik üle planeerida üleriigilise mereala teemaplaneeringu raames,
kasutades tänaseid teadmisi ja olukorda. Nii merel kui ka maismaal on vaja terviklikku lahendust.
Elektrikaablite osa on samuti vajalik planeerida kuni olemasolevate vastuvõtuliinideni maismaal.
Planeeringu käigus tuleb läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine sellises mahus, et
selguvad tegelikud mõjud nii loodus-, majandus- kui sotsiaalsele keskkonnale.
Kohalikud omavalitsused vajavad vastuseid esitatud küsimustele. Soovime teada, millega peavad
mereäärsed kogukonnad tegelikult meretuuleparkide arendamisel arvestama. Kohtumine võiks
toimuda käesoleval aasta mais või juuni algul.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Karel Tölp
Häädemeeste vallavanem
Ingvar Saare
Kihnu vallavanem
Andres Hirvela
Lääneranna vallavanem
Romek Kosenkranius
Pärnu linnapea