dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kirja edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 29. aprill 2021
Viit
1.15-5/2021/2775-1
Registreeritud
29. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎RK_21-01006-2.asice312 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Meie: 29.04.2021 nr 7-5.6/21-01006-2 Kirja edastamine Edastan peaministrile saabunud Häädemeeste Vallavalitsuse, Kihnu Vallavalitsuse, Lääneranna Vallavalitsuse ja Pärnu Linnavalitsuse ühispöördumise meretuuleparkide rajamise teemal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS Lp. Kaja Kallas 27.04.2021 nr 5-1/570 Peaminister Stenbocki maja [email protected] Kaaskiri ühispöördumisele Edastame Teile Häädemeeste Vallavalitsuse, Kihnu Vallavalitsuse, Lääneranna Vallavalitsuse ja Pärnu Linnavalitsuse ühispöördumise „Meretuuleparkide rajamine Eestis“. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Karel Tölp vallavanem Teadmiseks: Kihnu Vallavalitsus, Lääneranna Vallavalitsus, Pärnu Linnavalitsus. ___________________________________________________________________________________ Postiaadress Reg.nr 77000269 SEB Pank Pargi tee 1 Telefon 444 8890 a/a EE 921010902001672004 Uulu küla 86502 E-post [email protected] Swedbank Pärnumaa https://haademeestevald.kovtp.ee/ EE672200001120086893 Lp. Kaja Kallas 27.04.2021 Peaminister Stenbocki maja [email protected] Meretuuleparkide rajamine Eestis Lugupeetud peaminister, Koostamisel on Eesti mereala planeering, mis määratleb meretuuleparkide arendamiseks kavandatud alad, v.a Hiiu ja Pärnu maakonna osas. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering on tühistatud tuuleenergia tootmise alade osas. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringut tühistatud ei ole ning tuuleenergia arendusaladele on arendajad taotlenud hoonestuslubade väljastamist. Ülejäänud Eesti merealal planeeringu menetlus jätkub, kuid arendajad on juba ka selles osas esitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) mitmeid hoonestuslubade menetluste alustamise taotluseid. Kohalikel omavalitsustel puudub merealal otsustus- ning kooskõlastuspädevus. Meretuuleparkide alad paiknevad küll vähemalt 10 km kaugusel kaldast, kuid varasematest 130-150 meetri kõrgustest tuulikutest, millest lähtub näiteks Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering, on tänaseks saanud 300-400 meetri kõrgustest tuulikutest koosnevad elektritootmisjaamad. Samal ajal pöördub järjest enam elanikke omavalitsuste poole, küsides omavalitsustelt samu küsimusi, mis on tekkinud meil endil: • kui kaugele tuulikud tegelikult tulevad? • kui palju tuulikuid tegelikult tuleb? • kui kõrged tuulikud tegelikult tulevad? • kuidas tuulikud paiknema hakkavad? • milliseid piiranguid tuulikud tegelikult kaasa toovad? • kuidas elekter maale transporditakse ja milliseid mõjusid see maismaal kaasa toob? • milliseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid avaldab meretuuleparkide rajamine piirkonna tavapärasele elukorraldusele? • kuidas mõjutab meretuuleparkide kavandatud mahus rajamine mereelupaiku, linnustikku ja kalastikku? • kas kõiki tuulikuparke on vaja Eesti energiavajaduse katmiseks? • millised on piirkonna kohaliku elaniku kasu meretuuleparkide rajamisest? Nagu eelpool viidatud, on mitmed arendajad taotlenud hoonestuslubade menetluste alustamist. Nii oleme omavalitsustena osalenud TTJA ja arendajate poolt korraldatavate keskkonnamõju hindamise programmi koostamise avalikel aruteludel ning teinud programmidele ettepanekuid, kuid me ei ole saanud sisulisi vastuseid. Sisulised vastused peaksid arendaja selgitusel tulema uuringute tulemusena, kuid ei ole võimalik uurida meretuulepargi ehituse- ja ekspluatatsiooniaegseid mõjusid, kui ei lähtuta konkreetsest lähteülesandest ja piirkonnast ning senisest spetsiifilisematest karakteristikutest. Tuleb tunnistada, et seni ainus tuuleenergia osas kehtiv mereplaneering on liiga leebete paigutusnõuetega tekitanud palju arusaamatust. Omavalitsuse vaatepunktist tuleks keskkonnamõjusid uurida konkreetsema lähteülesande raames. Näiteks võttes üheainsagi hoonestusloa taotluses toodud sisu ehk 299 vähemalt 400 meetri kõrguse tuuliku rajamine 301 ruutkilomeetri peale ei tundu see realistlikult hoomatav ehitusmaht, rääkimata kõigi nelja hoonestusloa koosmõju arusaadavusest. Kaheldavaks jääb uuringute tegelik fookus. Vaadates eraldi kaabelliinide asukohti, siis ei piisa ainult mereala uurimisest, vaid arvestada tuleb uute maismaakaablite rajamise vajadusega. Tuleb planeerida täiendavad koridorid maismaal asuvate kaabelliinide rajamiseks ülekandevõrkudeni/alajaamadeni. Seega ei mõjuta kaablite asukohta mitte ainult kehtiv mereplaneering, sest tundmatu muutujana lisandub maismaal asuva kaabli asukoha küsimus. Teisisõnu, merekaabli rajamiseks peaks olema teatav kindlus maismaakaabli koridori osas ning põhimõtteline teadmine selles osas peaks olema saavutatud meretuulepargi KMH programmi koostamise ajaks. Lisaks tuleb KMH-de raames uurida kumulatiivseid mõjusid, mida seni ei ole tehtud. Eesti Energia AS esialgse taotluse alusel algatatud keskkonnamõju hindamise programmi tehtud ettepanekud ei ole osatud arvestada, et teoreetiliselt võib Kihnu saarest lääne ja lõunakaarde ning Häädemeestele senisest lähemale tulla täiendavalt üle 400 tuuliku, mis on 400 meetrit kõrged. Omavalitsuste vaates on planeerimisjärgne hoonestusloa menetluse etapp täna väga hüpliku ja koordineerimatu iseloomuga. Kõigil turuosalistel tundub olevat põhiline soov esimesena esitada hoonestusõiguse taotlus võimalikult suure ala peale ning seejärel uurida keskkonnamõjusid. Selles taktis tegutseb ka riik läbi TTJA. Samas varieerub arendajate poolt rajada kavatsetavate tuulikute arv väga suurtes piirides ning tänased arendajad ei ole keskkonnamõju hindamise programmis võimelised esitlema realistlikku arendusplaani, millega huvigrupid oskaksid arvestada. Selliselt ei ole võimalik avalikkust sisuliselt kaasata. Eriti ilmestab seda käesoleva aasta alguses Eesti Energia AS esitatud täiendavate alade hoonestusloa menetluse algatamise taotlus, kus novembris 2020 toimunud avalikel aruteludel ei rääkinud arendaja ükski kord, et kavatseb veebruaris 2021 lisada senisele mahule täiendavalt lisaks 140 tuulikut, mis on rannikule veel lähemal, varem räägituist 100 meetrit kõrgemad, ja 2010 MW tootmismahtu. Detailsemalt lahti kirjutatuna toome näitena Liivi lahe meretuulepargi ja Utilitas OÜ meretuulepargi hoonestuslubade menetluse algamise taotlused. Eesti Energia AS (edaspidi EE) on esitanud TTJA-le keskkonnamõju hindamise programmi 05.03.2020 ning korraldanud avaliku väljapaneku 12.03-31.03.2020 ehk eriolukorra algusnädalatel. KOVid esitasid TTJA-le palve lükata avalik arutelu edasi, kuid TTJA esialgu keeldus sellisest soovist. Õnneks muutis TTJA meelt ning uus avaliku väljapanek korraldati perioodil 12.10-02.11.2020. Hoonestusluba taotletakse Kihnust lõunasse jäävale kokku 183 189 290 m2 suurusele alale, kuhu soovitakse paigutada kuni 160 tuulikut koguvõimsusega 1000 MW. KMH programmi arutelud toimusid novembris 2020 ning valdavalt toonitati, et 160 tuuliku asemel kavatsetakse rajada pigem vähem, kuid kõrgemaid, ca 300 meetrise tipukõrgusega meretuulikuid. 15.02.2021 edastas TTJA omavalitsustele kaks täiendavat Eesti Energia taotlust hoonestusõiguse menetluse alustamiseks, mille Eesti Energia on esitanud 28.01.2021. Esimese ala osas taotletakse 89 157 000 m2 ala hoonestamist 70 tuulikuga, koguvõimsusega 1005 MW. Teise ala osas taotletakse 77 816 000 m2 ala hoonestamist samuti 70 tuulikuga 1005 MW ulatuses. Mõlema taotluse lisast selgub, et tuulikute tipukõrgus on kavandatud merepinnast kuni 400 meetri kõrguseks. 08.04.2021 edastas TTJA omavalitsustele täiendava seisukoha edastamise palve Utilitas OÜ hoonestusloa menetluse algatamise osas. Alale kavandatud elektrituulikute arvuks on kuni 299 ning ühe tuuliku ühikvõimsus saab olema sõltuvalt tehnoloogia arengust kuni 20 MW. Tuulikute kõrguseks saab olema vähemalt 400 meetrit. Hoonestusloa taotlusega hõlmatav maksimaalne pindala on ca 301 008 373 m². Utilitas OÜ taotluse puhul väärib ära märkimist asjaolud, et sama ala on Eesti Energia juba kord soovinud varasemalt hoonestada ning pärast linnustiku uuringu läbiviimist, on antud ala osas hoonestusloa taotluse tagasi võtnud. Nii on ainuüksi Kihnu saare ümbruses ja Häädemeeste ranniku lähedal esitatud 599 tuuliku rajamiseks neli hoonestusloa taotlust, millest kolm ühe arendaja poolt. Ühes menetluses on jõutud KMH programmi aruteludeni, aga see ei arvesta ümbritsevate võimalike hoonestusloa menetlustega. Käesolevas kirjas eespool toodud küsimustele ei anna ükski hoonestusloa algatamise taotlus vastuseid. Leiame, et hoonestusloa menetluse protsessi alustamiseks peab arendajal olema välja pakkuda põhiline tegevusskoop, mille realiseerimist ta soovib. See peab hõlmama vähemalt tuulikute arvu, kõrgust, paigutust, kaablite asukoht nii merel kui maismaal ning need põhimõtted peavad juba planeeringus kirjas olema ning ühtima maismaaplaneeringutega. See annaks elanikkonnale selgema ülevaate kui palju, kui kõrgeid, millise paigutusega jmt kriteeriumite alusel tuulikuid rajama soovitakse hakata. Eelnevast peegeldub teravalt, et täna ei ole Eesti riigil selget arusaama, mida ja millises mahus rajada soovitakse. See vaade peaks aga just riigi poolt välja selgitatud olema. Praegune “võidab see, kel rohkem tuulikuid” mentaliteet ei ole kohalikele omavalitsustele ja piirkondade elanikele vastuvõetav ning tuuleparkide arendamine peab juba varasemas protsessis vastama põhilistele küsimustele. Meretuuleparkide rajamise poliitika peab lähtuma põhimõttest, et uuritakse konkreetset vajadust, mitte arendajate maksimaalse äriplaani realiseerimise võimekust. See tähendab, et riigil peab olema selge arusaam, milleks meretuuleparke rajatakse. Millist Eesti riigi eesmärki ja kelle huve meretuuleparkide rajamine täidab? Tänane vähenegi praktika näitab, et menetletakse tohutult suuri merealasid, nähakse ette suured võimsused ja investeeringud, kuid justkui keegi ei tea täpselt ja pole selle peale mõelnud, mitu tuulikut tegelikult ehitatakse. Kaasatakse küll üldsust, aga sisuliselt mingit koondülevaadet meretuuleparkide arendusest ei anta. On aga oluline vahe, kas avalikkus peab arvestama 20 tuulikuga, mis silmapiiril moodustavad ühe rivi või on tõepoolest 300 tuulikut laiali pillutud. Avalikkust eksitatakse, kuna erinevad arendajad esitavad info oma hoonestusloa taotluste kohta iga menetlusetapi kaupa eraldiseisvalt ning avalikkusel ei teki koondülevaadet. Puudub selge arusaam, millised tegevused ja keskkonnamuutused hakkavad toimuma maismaal. Pöördume Teie poole, et kutsuksite kokku arutelu, mille käigus omavalitsused saaksid selge ülevaate, millisena kujutab Vabariigi Valitsus meretuuleparkide taristu arengut ja eesmärke lähikümnendil ning milline on realistlik väljavaade parkide rajamise osas selles vaates, mis puudutab põhivõrgu tegelikku vastuvõtuvõimet. Soovime vastuseid eelpooltoodud küsimustele ning riigi arenduspõhimõtete valikule. Kas ei oleks mõistlik enne arendamist otsustada, millist mahtu me arendame ja mille jaoks? Kas on mõistlik menetleda maksimaalset tootmismahtu kõigi muude huvide ees? Ja kui vastus on “jah”, siis miks? Seoses kujunenud olukorraga peavad allakirjutanud vajalikuks, et Vabariigi Valitsuse poolt 25.05.2017 algatatud üleriigilise mereala teemaplaneeringuga käsitletakse täiendavalt Pärnu maakonnaga piirnevat mereala. Üleriigilise mereala planeeringu eskiislahenduse seletuskirjas on öeldud, et Pärnu mereala planeering jääb kehtima. Teeme ettepaneku Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks tuuleenergeetikat käsitlevas osas ning Pärnu maakonna mereala on vajalik üle planeerida üleriigilise mereala teemaplaneeringu raames, kasutades tänaseid teadmisi ja olukorda. Nii merel kui ka maismaal on vaja terviklikku lahendust. Elektrikaablite osa on samuti vajalik planeerida kuni olemasolevate vastuvõtuliinideni maismaal. Planeeringu käigus tuleb läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine sellises mahus, et selguvad tegelikud mõjud nii loodus-, majandus- kui sotsiaalsele keskkonnale. Kohalikud omavalitsused vajavad vastuseid esitatud küsimustele. Soovime teada, millega peavad mereäärsed kogukonnad tegelikult meretuuleparkide arendamisel arvestama. Kohtumine võiks toimuda käesoleval aasta mais või juuni algul. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Karel Tölp Häädemeeste vallavanem Ingvar Saare Kihnu vallavanem Andres Hirvela Lääneranna vallavanem Romek Kosenkranius Pärnu linnapea
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel