Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. aprill 2021
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
28.04.2021 nr 92
Lepiku kinnisasja osa avalikes huvides riigile
omandamine vahetamise teel
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 kehtestati Pärnu maakonnaplaneering
„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Raudtee taristu ja teenindusrajatiste
asukoht ja raudtee maavajadus on täpsustatud raudtee eelprojektiga.
Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Viluvere külas paiknev kinnistu (registriosa nr 2767606)
koosnes Lepiku katastriüksusest (katastritunnusega 93001:001:0036) (edaspidi Lepiku kinnisasi).
Lepiku kinnisasi jääb raudtee eelprojekti kohaselt osaliselt Rail Baltic raudtee ja teenindusrajatiste
alale. Kinnisasja omanikuna on 24.03.2006 kinnistusraamatusse sisse kantud osaühing Jürmets
(registrikood 10248511).
Kinnistusraamatus on kinnistu (registriosa nr 2767606) IV jakku kande nr 1 alla kantud hüpoteek
summas 167 940 krooni (ca 10 733 eurot) Eesti Vabariigi kasuks.
Maa-amet teavitas Lepiku kinnisasja omanikku 23.04.2019 kirjaga nr 7-21/19/7415 kinnisasja
avalikes huvides omandamise menetlusest. Ühtlasi esitas Maa-amet, lähtudes looduskaitseseaduse
alusel kinnitatud Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määruse nr 242 "Kaitstavat loodusobjekti
sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid,
mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning
kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused" (edaspidi LKS metoodika) lisades 1-7 kehtestatud
arvutusmetoodikast, pakkumuse Lepiku kinnisasja ca 1,84 ha suuruse osa riigile omandamiseks
rahas makstava tasu eest. Maaomanik ei nõustunud pakkumusega ning avaldas soovi vahetada
Lepiku kinnisasja osa samaväärse kinnisasja vastu.
Läbirääkimiste tulemusel tegi Maa-amet Lepiku kinnisasja omanikule 27.04.2020 kirjaga nr 7-
21/20/6165 täiendava pakkumuse kinnisasjade vahetamiseks. Lepiku kinnisasja ca 1,84 ha suuruse
osa, väärtusega 3945 eurot, vastu pakuti riigile kuuluvaid Vändra metskond 48 kinnisasja ca 0,90
ha suurust osa, väärtusega 3749 eurot, ja Väike-Jaani kinnisasja pindalaga 836 m2, väärtusega 164
eurot. Vahetatavate kinnisasjade osade väärtuste väljaselgitamisel lähtus Maa-amet LKS
metoodika lisades 1-7 kehtestatud arvutusmetoodikast ja Maa-ameti peadirektori 01.07.2019
käskkirjaga nr 1-1/19/160 kinnitatud „Kinnisasja hüvitusväärtuse hindamise juhendi“ punktis 3.3
sätestatud alustest. Vahetatavate kinnisasjade väärtuste vahe 32 eurot hüvitatakse Lepiku
2
kinnisasja omanikule rahas. Lepiku kinnisasja omanik nõustus kinnisasjade vahetamise
läbiviimisega 15.05.2020.
Maa-amet korraldas omandatava Lepiku ja vahetusmaaks pakutud Vändra metskond 48
kinnisasjade jagamise. Lepiku kinnisasja jagamisel moodustati Lääne-Lepiku katastriüksus
(katastritunnus 63801:001:0924, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 4,65 ha), Lepiku
katastriüksus (katastritunnus 63801:001:0926, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 6,73
ha) ja riigile omandatav Rapla-Pärnu raudtee 469 katastriüksus (katastritunnus 63801:001:0925,
sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 18 391 m2), mille andmed on kinnistusraamatusse üle
kantud 06.02.2021. Vändra metskond 48 kinnisasja jagamisel moodustati vahetusmaaks antav
kinnistu (registriosa nr 18759450), mille koosseisu kuulub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa
vallas Sohlu külas paiknev Kullimaa katastriüksus (katastritunnus 63801:001:0931, sihtotstarve
maatulundusmaa 100%, pindala 9053 m2) (edaspidi Kullimaa kinnisasi). Lisaks antakse
vahetusmaaks kinnistu (registriosa nr 15769350), mille koosseisu kuulub Pärnu maakonnas Põhja-
Pärnumaa vallas Sohlu külas paiknev Väike-Jaani katastriüksus (katastritunnus 63801:001:0180,
sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 836 m2) (edaspidi Väike-Jaani kinnisasi).
Vahetatavad kinnisasjad asuvad Põhja-Pärnumaa vallas, mis moodustati seniste Vändra alevi,
Vändra valla, Tootsi valla ja Halinga valla ühinemisel1. Kuni uue, kogu Põhja-Pärnumaa kohaliku
omavalitsuse üksust hõlmava üldplaneeringu kehtestamiseni, kehtivad Põhja-Pärnumaa vallas
ühinenud valdade senised üldplaneeringud. Lepiku kinnisasi paikneb endise Vändra valla
territooriumil. Vändra Vallavolikogu 21.09.2010 määrusega nr 30 kehtestatud Vändra valla
üldplaneeringu kohaselt jääb Lepiku kinnisasi metsamaa alale. Kullimaa ja Väike-Jaani kinnisajad
paiknevad endise Vändra valla territooriumil, mis moodustus 31. märtsil 2009. aastal, kui ühinesid
Vändra vald ja Kaisma vald2. Endisel Kaisma valla territooriumil jäi kehtima Kaisma valla
üldplaneering. Kaisma Vallavolikogu 03.02.2009 määrusega nr 4 kehtestatud Kaisma valla
üldplaneeringu kohaselt jäävad Kullimaa ja Väike-Jaani kinnisasjad metsamaa alale. Vahetatavad
kinnisasjad on maatulundusmaa sihtotstarbega ja paiknevad sarnases turupiirkonnas.
Kinnisasjade mõõdistamisel täpsustunud pindalade muutumisest tulenevalt on kinnisasjade
väärtused täpsustatud proportsionaalselt pindalade muutumisega. Lepiku kinnisasja omandatava
osa pindalale 18 391 m2 vastav väärtus on 3943 eurot ning Kullimaa kinnisasja pindalale 9053 m2
vastav väärtus on 3771 eurot. Väike-Jaani kinnisasja üle ei mõõdistatud ning selle väärtuseks on
määratud 164 eurot. Kinnisasjade väärtuste vahe 8 eurot hüvitatakse Lepiku kinnisasja omanikule
riigi poolt.
Maa-amet on pöördunud kinnistu jagamiseks ja jagatava osa hüpoteegist vabastamiseks nõusoleku
saamiseks Riigi Tugiteenuste Keskuse poole, kes andis 29.03.2021 kirjaliku nõusoleku, et riigile
omandatava Rapla-Pärnu raudtee 469 katastriüksuse kohta avatavasse uude registriossa hüpoteeki
üle ei kanta.
Keskkonnaministeerium andis 18.03.2021 riigivara üleandmise-vastuvõtmise aktiga Kullimaa
kinnisasja üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele.
Maa-amet viis perioodil 30.03–20.04.2021 riigi kinnisvararegistri vahendusel läbi menetluse
nr 21-1730, selgitamaks välja, kas riigile kuuluvaid Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumi valitsemisel olevaid Põhja-Pärnumaa vallas Sohlu külas asuvaid Kullimaa ja
Väike-Jaani kinnisasju on võimalik anda vahetusmaaks ning kas kinnisasjad on vajalikud
1
Vändra alevi, Vändra valla, Tootsi valla ja Halinga valla ühinemisleping. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4040/1201/7028/Lisa.pdf#
2
Vändra ja Kaisma valla liitumisleping. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13176047
3
riigivaraseaduse (edaspidi RVS) §-s 96 nimetatud õigustatud isikutele. Menetluse käigus selgus,
et Kullimaa ja Väike-Jaani kinnisasjad ei ole vajalikud riigivõimu teostamiseks ega muul avalikul
eesmärgil.
Kinnisasjade vahetamisel makstakse kinnisasja omanikule menetluses osalemisega kaasneva
asjaajamise eest täiendavat hüvitist 136 eurot, mis vastab Statistikaameti avaldatud tehingule
eelneva aasta keskmisele brutotunnipalgale 16 tunni eest. Keskmine brutotunnipalk on 8,50 eurot,
mis on arvutatud Statistikaameti poolt avaldatud tehingule eelneva aasta
(jaanuar 2020 – detsember 2020) keskmiste brutotunnipalkade aritmeetilise keskmisena.
Rapla-Pärnu raudtee 469 kinnisasja omandamiseks vajalikud rahalised vahendid summas
144 eurot (kinnisasjade väärtuste vahe 8 eurot ja hüvitis asjaajamise eest 136 eurot) ning
vahetuslepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rail Baltica maade ostmiseks ettenähtud eraldiste arvelt.
2. ASJAKOHASED ÕIGUSNORMID
Kinnisasja omandamise menetlus viiakse läbi kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse
(edaspidi KAHOS) alusel.
KAHOS § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt otsustab valdkonna eest vastutav minister riigi huvi korral
kinnisasjade vahetamise.
KAHOS § 4 lõike 1 punkti 7 alusel on kinnisasja lubatud omandada avaliku raudtee taristu ja
teenindusrajatise ning avaliku väljaku ehitamiseks.
KAHOS § 6 lõike 3 kohaselt võib menetluse läbiviija riigi huvi korral olla Maa-amet.
KAHOS § 12 lõike 6 kohaselt lähtutakse kinnisasjade vahetamisel ja riigile kuuluva kinnisasja
võõrandamisel kinnisasja turuväärtusest.
KAHOS § 12 lõike 2 kohaselt võib väärtuse määrata menetluse läbiviija, lähtudes maa hindamise
seaduse, looduskaitseseaduse, riigivaraseaduse või muu asjakohase seaduse alusel kinnitatud
metoodikast.
KAHOS § 24 lõike 1 kohaselt võib kinnisasja vahetada kinnisasja omandajale kuuluva teise
kinnisasja vastu. KAHOS § 24 lõike 2 kohaselt kinnisasja vahetamisel motivatsioonitasu ei
maksta.
KAHOS § 24 lõikest 3 tulenevalt vahetatakse ühesuguse sihtotstarbega sarnases turupiirkonnas
paiknevaid katastriüksusi.
KAHOS § 24 lõike 4 kohaselt hüvitatakse kinnisasja omanikule vahetatavate kinnisasjade
väärtuste vahe rahas, kui kinnisasi omandatakse vahetamise teel. Vahetatavate kinnisasjade harilik
väärtus ei tohi erineda rohkem kui 30 %, kui kinnisasjade vahetamisel tekib hüvitamiskohustus
kinnisasja omanikul, kes omandab vahetuse teel riigile kuuluva kinnisasja.
RVS § 29 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib riigivara võõrandada, kui see ei ole riigivara valitsejale
vajalik.
KAHOS § 27 lõike 1 kohaselt, kui kinnisasja omanik nõustub menetluse läbiviija pakkumusega,
esitab ta nõusoleku, mille alusel kinnisasja omandamise otsustaja otsustab kinnisasja omandamise
4
raha eest või selle vahetamise teise kinnisasjaga.
KAHOS § 27 lõike 6 kohaselt määrab kinnisasja omandamise otsustaja kinnisasja omandamise
lepingu sõlmimiseks tähtaja. Tähtaeg võib olla kuni kaks kuud kinnisasja omandamise otsuse
kättesaamisest arvates. Põhjendatud juhul võib kinnisasja omandamise otsustaja nimetatud
tähtaega pikendada. Menetluse läbiviija hinnangul on kaks kuud mõistlik aeg vahetuslepingu
sõlmimiseks.
RVS § 7 lõike 1 kohaselt loetakse riigi omandatav vara selle riigivara valitseja valitsemisele
kuuluvaks, kellele see vara seaduse või tehingu alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või
kohustatud selle vastu võtma.
3. OTSUS
Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes KAHOS § 3 lõike 1 punktist 2, § 4 lõike 1 punktist 7 ja § 27
lõikest 1 ning RVS § 7 lõikest 1 ja § 50 lõikest 1:
3.1. Omandada vahetamise teel osaühingu Jürmets (registrikood 10248511) omandis oleva
kinnistu registriosa nr 2767606 koosseisu kuuluv Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas
Viluvere külas asuv Rapla-Pärnu raudtee 469 katastriüksus (katastritunnus
63801:001:0925, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 18 391 m2) Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olevate Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa
vallas Sohlu külas paiknevate Kullimaa kinnisasja (kinnistu registriosa nr 18759450,
katastritunnus 63801:001:0931, pindala 9053 m2, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, riigi
kinnisvararegistri objekti kood KV88560) ja Väike-Jaani kinnisasja (kinnistu registriosa nr
15769350, katastritunnus 63801:001:0180, pindala 836 m2, sihtotstarve maatulundusmaa
100%, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV84434) vastu.
3.2. Maa-ametil sõlmida vahetusleping kahe kuu jooksul käesoleva otsuse teatavaks tegemisest
osaühingule Jürmets järgmistel tingimustel:
3.2.1. Rapla-Pärnu raudtee 469 katastriüksuse harilik väärtus on 3943 eurot, Kullimaa
kinnisasja harilik väärtus on 3771 eurot ning Väike-Jaani kinnisasja harilik väärtus
on 164 eurot;
3.2.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hüvitab osaühingule Jürmets
kinnisasjade väärtuse vahe 8 eurot ning maksab menetluses osalemisega kaasneva
asjaajamise eest täiendavat hüvitist 136 eurot 14 tööpäeva jooksul pärast
vahetuslepingu sõlmimist.
3.3. Maa-ametil korraldada kannete tegemine riigi kinnisvararegistris riigivara võõrandamise
ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele vara arvele võtmise
kohta ning riigivara võõrandamisest teatamine 10 päeva jooksul, arvates võõrandamise
jõustumisest, väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4. VAIDLUSTAMISVIIDE
Käskkirja peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku
§-s 46 sätestatud tähtaja jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister