EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, XXX
[…](2021) XXX draft
KOMISJONI TEATIS
Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik
ET ET
SISSEJUHATUS
1. Selleks et riigi toetused ei moonutaks ega ähvardaks moonutada konkurentsi siseturul
ega mõjutaks liikmesriikidevahelist kaubandust, on Euroopa Liidu toimimise lepingu
(edaspidi „alusleping“) artikli 107 lõikes 1 sätestatud põhimõte, et riigiabi on keelatud.
Teatavatel juhtudel võib sellist abi pidada siiski aluslepingu artikli 107 lõike 2 või 3
alusel siseturuga kokkusobivaks.
2. Käesolevas raamistikus selgitatakse, kuidas komisjon hindab teadus- ja arendustegevust
ning innovatsiooni edendava abi kokkusobivust aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c
alusel. Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt võib abimeedet siseturuga
kokkusobivaks pidada, kui on täidetud kaks tingimust, millest üks on positiivne ja teine
negatiivne. Positiivse tingimuse kohaselt peab abi soodustama teatava
majandustegevuse arengut. Negatiivse tingimuse kohaselt ei tohi abi mõjutada
ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.
3. Hoolimata üldisest arusaamast, et konkurentsiturud tagavad tavaliselt hindade, toodangu
ja ressursikasutuse tõhususe, võib turutõrgete 1 esinemise korral olla vajalik riigi
sekkumine, et soodustada või ergutada teatava majandustegevuse arengut, mis abi
puudumisel ei areneks või ei areneks sama kiiresti või samadel tingimustel, ja edendada
seega arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu. Teadus- ja arendustegevuse
ning innovatsiooni puhul võivad turutõrked tekkida näiteks seetõttu, et turuosalised ei
võta tingimata või vähemalt omal algatusel arvesse üldisemat kasulikku mõju Euroopa
majandusele, peavad kasuliku majandustulemuse saavutamist liiga riskantseks ning
tegelevad seega riigiabi puudumisel teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga
ühiskonna seisukohalt liiga vähe. Samuti võivad riigiabi puudumise korral teadus- ja
arendus- ning innovatsiooniprojekte kahjustada ebapiisav juurdepääs rahastamisele
(tulenevalt ühekülgsest teabest) või ettevõtjate kooskõlastusprobleemid.
4. Olukorras, kus turg ise tõhusat tulemust ei anna, võib seetõttu olla vajalik riigiabi, et
suurendada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja soodustada seega teatava
majandustegevuse arengut. Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava
riigiabi raamistik kehtib kõikide tehnoloogiate, tegevusalade ja sektorite suhtes,
tagamaks, et eeskirjadega ei nähtaks eelnevalt ette, millised uurimissuunad viivad välja
toodete, protsesside ja teenuste uute lahendusteni, ega moonutataks turuosaliste
stiimuleid arendada ka suure riski korral välja innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi.
Lisaks on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamistiku kohaselt antav abi
mõeldud toetama liidu majanduse taastumist koroonaviiruse pandeemiast. Samuti
kaasneb teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni toetava abiga laiem positiivne
mõju kui üksnes abisaaja kasu.
5. Näiteks võib teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav riigiabi avaldada
positiivset mõju, mis on kooskõlas komisjoni teatisega „Euroopa roheline kokkulepe“, 2
kus komisjon rõhutab, et „[u]ued tehnoloogiad, säästvad lahendused ja murranguline
innovatsioon on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel määrava
tähtsusega. Selleks et ELil oleks jätkuvalt konkurentsieelis keskkonnahoidlike
1
Termin „turutõrge“ tähendab olukorda, kus turg ise tõhusat tulemust
tõenäoliselt ei saavuta.
2
Komisjoni teatis „Euroopa roheline kokkulepe“, COM(2019) 640 final, 11.12.2019.
2
tehnoloogiate valdkonnas, peab ta märkimisväärselt suurendama uute tehnoloogiate
ulatuslikku kasutuselevõttu ja tutvustamist kõigis sektorites ja kogu ühtsel turul, luues
uusi uuenduslikke väärtusahelaid“.
6. Hiljuti vastu võetud teatises Euroopa teadusruumi kohta 3 on teadust ja innovatsiooni
nimetatud Euroopa majanduse taastumise, rohe- ja digipöörde kiirendamise ja Euroopa
konkurentsieelise tugevdamise peamise tõukejõuna. Teatises taotletakse Euroopa
teadus- ja innovatsioonisüsteemi tõhususe, tipptaseme ja mõju suurendamist ning
toetatakse innovatsioonipõhist konkurentsivõimet. Samuti on selles kontekstis oluline
edendada tehnoloogilist suveräänsust peamistes strateegilistes valdkondades (nt
tehisintellekt ja andmed, mikroelektroonika, kvantarvutus, 5G, akud, taastuvenergia,
vesinik, heitevaba ja arukas liikuvus jne), toetades samal ajal avatud strateegilist
autonoomiat. Selleks tegi komisjon ettepaneku, et liikmesriigid kinnitaksid taas
eesmärki investeerida teadus- ja arendustegevusse 3 % ELi SKPst 4 ning ajakohastaksid
seda eesmärki, et kajastada ELi uusi prioriteete, sealhulgas uut avaliku sektori
jõupingutuste eesmärki 1,25 % ELi SKPst, mille liikmesriigid peavad ELiga
koordineeritult saavutama 2030. aastaks, et võimendada ja ergutada erasektori
investeeringuid.
7. Lisaks võib teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav riigiabi tuua kaasa
positiivse mõju, mida on nimetatud teatistes „Euroopa digituleviku kujundamine“ 5 ja
„Euroopa andmestrateegia“ 6. Neist esimese kohaselt on vaja, „et digilahendused
aitaksid Euroopal viia digipööre ellu omal viisil, nii et see toimiks inimeste hüvanguks
ja austaks meie väärtusi“.
8. Teatises „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ 7 tõdeb
komisjon, et „[k]onkurentsivõimeline kestlikkus on Euroopa tuleviku juhtpõhimõte.
Kliimaneutraalse, ressursitõhusa ja paindliku digimajanduse kujundamiseks tuleb
täielikult ära kasutada VKEde potentsiaal. Majanduslikult, keskkonnaalaselt ja
sotsiaalselt kestlikuma Euroopa ülesehitamine peab käima käsikäes üleminekuga
digitehnoloogiale. Selle eelduseks on vajaduspõhised meetmed, mille abil arendada
majanduses välja jõudsalt edenev VKEde tasand ja pakkuda kasvuvõimalusi neile
VKEdele, kes soovivad laieneda. Selleks et luua VKEdele sobiv ettevõtlus- ja
innovatsioonitaristu, on tarvis investeeringuid kogu ELis“.
9. „Euroopa uues tööstusstrateegias“ 8 on märgitud, et „[m]eil on vaja Euroopa
tööstuspoliitikat, mis põhineb konkurentsil, avatud turgudel, maailmatasemel
teadusuuringutel ja tehnoloogial ning tugeval ühtsel turul, millega kaotatakse tõkked ja
vähendatakse bürokraatiat. Peame hoiduma lihtsustatud lahendustest, millega kaasneb
protektsionism või turumoonutus, kuid me ei tohiks ebaausa konkurentsi suhtes olla
sinisilmsed“. Strateegias on tõdetud, et „[i]nvesteeringute suurendamine
3
Komisjoni teatis „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“, COM(2020) 628 final,
30.9.2020.
4
Seda eesmärki toetati konkurentsivõime nõukogu 1. detsembri 2020. aasta järeldustes.
5
Komisjoni teatis „Euroopa digituleviku kujundamine“, COM(2020) 67 final, 19.2.2020.
6
Komisjoni teatis „Euroopa andmestrateegia“, COM(2020) 66 final, 19.2.2020.
7
Komisjoni teatis „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“, COM(2020) 103 final,
10.3.2020.
8
Komisjoni teatis „Euroopa uus tööstusstrateegia“, COM(2020) 102 final, 10.3.2020.
3
teadusuuringutesse, innovatsiooni, kasutuselevõttu ja ajakohastatud taristusse aitab
arendada uusi tootmisprotsesse ja luua samas uusi töökohti“.
1. KOHALDAMISALA JA MÕISTED
1.1. Kohaldamisala
10. Käesolevas raamistikus esitatud põhimõtted kehtivad teadus- ja arendustegevuseks ning
innovatsiooniks antava riigiabi suhtes kõikides aluslepinguga reguleeritud sektorites.
Raamistik kehtib seega sektorites, mille suhtes kohaldatakse riigiabialaseid liidu
erieeskirju, kui kõnealustes erieeskirjades ei ole sätestatud teisiti.
11. Liidu rahalised vahendid, mida keskselt haldavad liidu institutsioonid, asutused,
ühisettevõtjad või muud organid ja mis ei ole otseselt ega kaudselt liikmesriikide
kontrolli all, 9 ei kujuta endast riigiabi. Juhul kui selliste liidu rahaliste vahenditega koos
kasutatakse riigiabi, võetakse teavitamiskünniste ja abi ülemmäära järgimise
kindlakstegemiseks arvesse ainult riigiabi ning – käesoleva raamistiku kontekstis –
hinnatakse ainult riigiabi kokkusobivust siseturuga.
12. Käesoleva raamistiku kohaldamisalasse ei kuulu abi, mida antakse teadus- ja
arendustegevuseks ning innovatsiooniks raskustes olevatele äriühingutele, nagu need on
käesoleva raamistiku eesmärgil määratletud „Ühenduse suunistes raskustes olevate
ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ 10 ning neid
muutvates ja asendavates dokumentides.
13. Kui komisjon hindab teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antud abi, mille
saajale on komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks
ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks,
võtab komisjon arvesse tagasimaksmata abisummat 11.
1.2. Raamistikuga hõlmatud abimeetmed
14. Komisjon on kindlaks määranud rea teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni
toetavaid meetmeid, mille puhul riigiabi võib teatavatel tingimustel olla siseturuga
kokkusobiv:
(a) teadus- ja arendusprojektidele antav abi, kui teadusprojekti abisaav osa kuulub
alus- või rakenduslike uuringute kategooriasse, millest viimane võib jaguneda
rakendusuuringuteks ja tootearenduseks 12. Selline abi on peamiselt suunatud
positiivse välismõjuga (teadmiste levik) seotud turutõrke kõrvaldamisele, kuid
võib olla ette nähtud ka puudulikust ja ühekülgsest teabest või (peamiselt
koostööprojektide puhul) tegevuse vähesest kooskõlastamisest tingitud turutõrke
kõrvaldamiseks;
(b) teadus- ja arendusprojektidega seotud teostatavusuuringuteks antav abi, mis
aitab kõrvaldada eelkõige puudulikust ja ühekülgsest teabest tingitud turutõrget;
9
Sealhulgas programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ raames antud rahastus.
10
Komisjoni teatis „Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks
antava riigiabi kohta“, ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.
11
Vt kohtuotsus, Esimese Astme Kohus, 13. september 1995, TWD Textilwerke Deggendorf GmbH vs.
komisjon, liidetud kohtuasjad T-244/93 ja T-486/93, ECLI:EU:T:1995:160.
12
Komisjon peab teadus- ja arendustegevuse eri kategooriate säilitamist kasulikuks hoolimata sellest, et need
tegevusalad võivad järgida pigem interaktiivset kui lineaarset innovatsioonimudelit.
4
(c) teadustaristu rajamiseks või ajakohastamiseks antav abi, mis on suunatud
peamiselt kooskõlastamisprobleemidest, aga ka puudulikust ja ühekülgsest teabest
tuleneva turutõrke kõrvaldamisele. Kvaliteetne teadustaristu on murranguliseks
teadustegevuseks üha vajalikum, sest tõmbab ligi võimekaid inimesi kogu
maailmast ning on ülioluline näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja
progressi võimaldava tehnoloogia 13 jaoks. Selleks et soetada tipptasemel
teadusrajatisi ja -seadmeid, mida kasutavad peamiselt teadlased varase etapi
uurimistegevuses, on vajalikud suured alginvesteeringud, mistõttu on turult sageli
võimatu vajalikku rahastust leida;
(d) tehnoloogiataristu rajamiseks või ajakohastamiseks antav abi, mis on suunatud
peamiselt puudulikust ja ühekülgsest teabest või kooskõlastamatusest tuleneva
turutõrke kõrvaldamisele. Tipptasemel tehnoloogiataristu rajamise või
ajakohastamisega kaasneb suur alginvesteeringu kulu, mis koos ebakindla
kliendibaasiga võib raskendada juurdepääsu rahastamisele;
(e) innovatsiooniks antav abi, mis on peamiselt suunatud positiivse välismõju
(teadmiste levik), kooskõlastamisprobleemide ja vähemal määral ühekülgse
teabega seotud turutõrgete kõrvaldamisele. Väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) puhul võib sellist innovatsiooniabi anda patentide
ja muu immateriaalse vara omandamiseks, valideerimiseks ja kaitsmiseks, kõrge
kvalifikatsiooniga töötajate lähetamiseks ning innovatsiooni nõustamisteenuste ja
innovatsiooni toetavate teenuste saamiseks näiteks teadusorganisatsioonidelt ja
teadmisi levitavatelt organisatsioonidelt, teadustaristutelt, tehnoloogiataristutelt
või innovatsiooniklastritelt. Lisaks võib selleks, et innustada suurettevõtjaid
tegema VKEdega koostööd protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooni valdkonnas,
abi anda nii VKEde kui ka suurettevõtjate asjaomaste kulude katmiseks;
(f) innovatsiooniklastritele antav abi, mille eesmärk on kõrvaldada turutõrked, mis
on seotud klastrite arengut takistavate kooskõlastamisprobleemidega, mis
piiravad klastrisisest ja klastritevahelist koostoimimist ja teadmistevahetust.
Riigiabi peaks aitama neid probleeme lahendada, toetades esiteks
investeeringuid innovatsiooniklastrite ühistesse avatud taristutesse ning teiseks
toetades kuni kümne aasta jooksul klastrite tegevust, mis on suunatud koostöö,
võrgustike loomise ja õppimise edendamisele. Innovatsiooniklastrite rajatiste
kasutamise ja nende tegevuses osalemise tasud peavad vastama turuhinnale või
kuludele (koos mõistliku marginaaliga). Selleks et hõlbustada juurdepääsu
innovatsiooniklastri rajatistele või selle tegevuses osalemisele, võib juurdepääsu
pakkuda soodushinnaga kooskõlas riigiabi eeskirjadega, nii nagu need on
kohaldatavad innovatsiooniklastri teenuste kasutajate suhtes.
15. Liikmesriigid peavad teatama teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavast
abist vastavalt asutamislepingu artikli 108 lõikele 3, välja arvatud meetmed, mis vastavad
13
Progressi võimaldav tehnoloogia on defineeritud ja kindlaks määratud komisjoni teatises „Progressi
võimaldavate tehnoloogiate Euroopa strateegia – võimalus majanduskasvuks ja uuteks töökohtadeks“,
COM(2012) 341 final, 26.6.2012.
5
tingimustele, mis on sätestatud grupierandi määruses, mille komisjon on vastu võtnud
nõukogu määruse (EL) 1588/2015 14 artikli 1 alusel.
16. Käesolevas raamistikus on sätestatud kokkusobivuskriteeriumid teadus- ja arendustegevuse
ning innovatsiooni abikavade ja üksikabi puhul, millest tuleb teatada ja mida tuleb hinnata
vastavalt aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile c 15.
1.3. Mõisted
17. Käesolevas raamistikus kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a) „sihtotstarbeline üksikabi“ – abi, mida ei anta abikava alusel;
(b) „abi“ – meede, mis vastab aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud
kriteeriumidele;
(c) „abi osakaal“ – abi kogusumma, mis on väljendatud protsendina
rahastamiskõlblikest kuludest enne maksude ja muude tasude mahaarvamist.
Juhul kui abi antakse muus vormis kui toetusena, on abi suuruseks abi
toetusekvivalent. Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle
väärtuseni abi andmise kuupäeval. Selleks kasutatakse intressimäärana abi
andmise kuupäeval kohaldatavat diskontomäära 16. Abi osakaal arvutatakse ühe
abisaaja kohta;
(d) „abikava“ – mis tahes õigusakt, mille alusel võidakse edasisi rakendusmeetmeid
nõudmata anda üksikabi kõnealuses õigusaktis üldiselt ja abstraktselt määratletud
ettevõtjatele, ja mis tahes õigusakt, mille alusel võidakse anda konkreetse
projektiga mitteseotud abi ühele või mitmele ettevõtjale;
(e) „rakenduslikud uuringud“ – rakendusuuring, tootearendus või nende
kombinatsioon;
(f) „turutingimused“ – pooltevahelise tehingu tingimused ei erine nendest, mis
määrataks kindlaks sõltumatute ettevõtjate vahel, ja puudub salajane kokkulepe.
Iga tehingut, mis toimub avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva korra
kohaselt, loetakse vastavaks turutingimuste põhimõttele;
(g) „abi andmise kuupäev“ – kuupäev, mil abisaajal tekib vastavalt liikmesriigis
kohaldatavatele õigusaktidele seaduslik õigus abi saada;
(h) „digiüleminek“ – innovaatiliste digitehnoloogiate ja/või -lahenduste
kasutuselevõtt, selleks et täiustada ja/või ajakohastada protsesse, tooteid või
teenusevõimalusi;
(i) „tõhus koostöö“ – vähemalt kahe sõltumatu poole koostöö, mille eesmärk on
vahetada teadmisi või tehnoloogiat või saavutada ühine eesmärk ning mis põhineb
tööjaotusel, kusjuures pooled määratlevad ühiselt koostööprojekti ulatuse, aitavad
kaasa projekti rakendamisele ning jagavad projektiga seotud riske ja tulemit. Üks
14
Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, ELT L 248, 24.9.2015, lk 1,
muudetud nõukogu 26. novembri 2018. aasta määrusega (EL) 2018/1911, ELT L 311, 7.12.2018, lk 8.
15
Kriteeriumid, mille põhjal analüüsitakse üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide täitmiseks antava
riigiabi, sealhulgas aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel hinnatava teadus- ja arendustegevuseks ning
innovatsiooniks antava abi kokkusobivust siseturuga, esitab komisjon eraldi teatises.
16
Vt komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta,
ELT C 14, 19.1.2008, lk 6–9.
6
pool või mitu poolt võivad kanda kõik projekti kulud ja vabastada sellega teised
pooled projekti finantsriskidest. Lepingulisi teadusuuringuid ja teadusteenuseid ei
käsitata koostööna;
(j) „ainuõiguslik väljatöötamine“ – selline teadus- ja arendusteenuste avalik hange,
millest tuleneb kasu üksnes avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale ning
mida hankija võib kasutada oma tegevuses tingimusel, et ta nende eest täies
ulatuses maksab;
(k) „tootearendus“ – olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, ärialaste ja muude
asjaomaste teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine, kujundamine ja
kasutamine uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste, sealhulgas uute
või täiustatud digitaaltoodete, -protsesside või -teenuste arendamiseks kõikides
valdkondades, tegevusaladel ja sektorites 17. See võib näiteks hõlmata ka tegevust,
mis on suunatud uute toodete, protsesside või teenuste idee väljatöötamisele ning
nende kavandamisele ja dokumenteerimisele. Tootearendus võib olla uute või
täiustatud toodete, protsesside või teenuste prototüüpide loomine, tutvustamine,
katseprojektide tegemine, katsetamine ja valideerimine tegelikele töötingimustele
vastavas keskkonnas, kui põhieesmärk on olulises osas mittevalmis toodet,
protsessi või teenust tehniliselt täiustada. See võib hõlmata kaubanduslikul
eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamist, kui prototüüp
on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes tutvustamise ja
valideerimise eesmärgil on liiga kallis. Tootearendus ei hõlma olemasolevate
toodete, tooteliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude toimingute rutiinset
või perioodilist muutmist, isegi kui sellised muudatused tähendavad täiustamist;
(l) „teostatavusuuring“ – projekti potentsiaali hindamine ja analüüsimine, mille
eesmärk on toetada otsustusprotsessi ning mille käigus tehakse objektiivselt ja
mõistlikult kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud ning
projekti rakendamiseks vajalikud vahendid ja projekti eduväljavaated;
(m) „õiguste täielik üleandmine“ – teadusasutus, teadustaristu või avaliku sektori
hankija saab intellektuaalomandi õigustest kogu majandusliku tulu tänu nende
piiramatu kasutamise õiguse, eelkõige omandi- ja litsentsimisõiguse säilitamisele.
See võib hõlmata ka olukorda, kus teadusasutus või -taristu (või vastavalt avaliku
sektori hankija) otsustab sõlmida nende õiguste suhtes edasisi lepinguid,
sealhulgas anda nende litsentsi koostööpartnerile (või vastavalt ettevõtjatele);
(n) „alusuuring“ – eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida tehakse peamiselt
selleks, et omandada uusi teadmisi nähtuste ja vaadeldavate faktide põhialuste
kohta, ning millel puudub otsene kaubandusliku rakenduse eesmärk;
(o) „brutotoetusekvivalent“ – abi summa, kui see oleks antud toetusena, enne
maksude või muude tasude mahaarvamist;
(p) „kõrge kvalifikatsiooniga töötajad“ – töötajad, kellel on kolmanda taseme
haridust tõendav kraad ja vähemalt viieaastane töökogemus asjaomases
valdkonnas (see võib hõlmata ka doktoriõpet);
(q) „üksikabi“ – abi, mida ei ole antud abikava alusel, ja abikava alusel antav abi,
millest tuleb teavitada;
17
See on kohaldatav ka digitaaltööstuse ja -tehnoloogia suhtes, nagu superarvutid, kvanttehnoloogia, plokiahela
tehnoloogia, tehisintellekt, küberturvalisus, suurandmed ja pilvetehnoloogia.
7
(r) „rakendusuuring“ – kavandatud teadustegevus või oluline uuring uute teadmiste
ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada kõikides valdkondades,
tegevusaladel ja sektorites uute toodete, protsesside või teenuste väljatöötamisel
või olemasolevate toodete, protsesside või teenuste märkimisväärsel täiustamisel,
sealhulgas uued või täiustatud digitaaltooted, -protsessid või -teenused 18. See
hõlmab keerukate süsteemide koostisosade loomist ning võib sisaldada
prototüüpide loomist laborikeskkonnas või keskkonnas, millel on simuleeritud
liidesed olemasolevate süsteemidega, ning katsetootmisliini ehitamist, kui see on
rakendusuuringu ja eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise jaoks vajalik;
(s) „innovatsiooni nõustamisteenused“ – konsultatsioonid, abi või koolitus
järgmistes valdkondades: teadmussiire, immateriaalse vara omandamine, kaitse
või kasutamine, standardite ja neid sisaldavate õigusaktide kasutamine ning
uuenduslike digitehnoloogiate ja -lahenduste kasutuselevõtt või kasutamine;
(t) „innovatsiooniklaster“ – struktuur või organiseeritud rühm, mis koosneb
sõltumatutest pooltest, sealhulgas innovaatilised idufirmad, väikesed, keskmise
suurusega ja suurettevõtjad, teadusorganisatsioonid ja teadmisi levitavad
organisatsioonid, teadustaristud, tehnoloogiataristud, digitaalse innovatsiooni
keskused, mittetulundusühingud ning muud nendega seotud ettevõtjad, ja mille
eesmärk on soodustada innovatsiooni ja uusi koostööviise 19 taristu jagamise,
teadmiste ja kogemuste vahetamise ning klastri ettevõtjate ja muude
organisatsioonide vahelise teadmussiirde, võrgustumise, teabe levitamise ja
koostöö tõhusa toetamise kaudu; 20
(u) „innovatsiooni toetavad teenused“ – tööruumide, andmepankade, pilve- ja
andmesalvestusteenuste, raamatukogude, turu-uuringute, laborite,
kvaliteedimärgistuse, katsetamise ja sertifitseerimise või muude teenuste,
sealhulgas teadusorganisatsioonide ja teadmisi levitavate organisatsioonide,
teadustaristute, tehnoloogiataristute või digitaalse innovatsiooni keskuste
osutatavate teenuste pakkumine eesmärgiga töötada välja tõhusamaid või
tehnoloogiliselt täiustatumaid tooteid, protsesse või teenuseid, sealhulgas
innovaatiliste digitehnoloogiate ja -lahenduste rakendamine;
(v) „immateriaalne vara“ – vara, millel ei ole füüsilist või finantskuju, näiteks
patendid, litsentsid, oskusteave või muu intellektuaalomand;
(w) „teadmussiire“ – protsess, mille eesmärk on omandada, koguda ja jagada
väljendatud ja vaikivat teadmist, sealhulgas oskusi ja pädevust, nii majandusliku
kui ka mittemajandusliku tegevuse käigus, näiteks teaduskoostöö, nõustamine,
litsentsimine, võrsefirmade loomine, avaldamine ning teadlaste ja nimetatud
tegevustega seotud muude töötajate liikuvus. Lisaks teaduslikele ja
18
See on kohaldatav ka digitaaltööstuse ja -tehnoloogia suhtes, nagu superarvutid, kvanttehnoloogia, plokiahela
tehnoloogia, tehisintellekt, küberturvalisus, suurandmed ja pilve- või servatehnoloogia.
19
Näiteks digitaalsete vahendite abil.
20
Innovatsiooniklastriteks käesoleva raamistiku tähenduses võivad olenevalt oma erieesmärkidest või
pakutavatest tegevustest/funktsioonidest olla ka digitaalse innovatsiooni keskused (sealhulgas Euroopa
digitaalse innovatsiooni keskused, mida toetatakse keskselt juhitud programmist „Digitaalne Euroopa“), mille
eesmärk on soodustada seda, et ettevõtjad (eriti VKEd) ja avaliku sektori organisatsioonid võtaksid laialdaselt
kasutusele sellise digitehnoloogia nagu tehisintellekt, kõrgjõudlusega andmetöötlus ja küberturvalisus (see
loetelu ei ole lõplik).
8
tehnoloogilistele teadmistele hõlmab see ka muud liiki teadmisi, näiteks teadmisi
standardite ja standardeid sisaldavate õigusaktide kasutamise kohta ning tegelike
töötingimuste ja organisatsiooniinnovatsiooni meetodite kohta, samuti
immateriaalse vara kindlakstegemise, omandamise, kaitsmise ja kasutamisega
seotud teadmiste haldamist;
(x) „suurettevõtja“ – ettevõtja, kes ei vasta väikese või keskmise suurusega ettevõtja
määratlusele;
(y) „täiendav netokulu“ – erinevus abi saava projekti või tegevuse oodatava
nüüdispuhasväärtuse ja majanduslikult mõtteka alternatiivse investeeringu vahel,
mille abisaaja oleks teinud ilma abita;
(z) „organisatsiooniinnovatsioon“ 21 – uue organisatsioonilise meetodi rakendamine
ettevõtja äripraktikas, töökorralduses või välissuhetes näiteks uue või
innovaatilise digitehnoloogia kasutamise näol, välja arvatud muudatused, mis
põhinevad ettevõtja juba kasutatavatel organisatsioonilistel meetoditel,
muudatused juhtimisstrateegias, ettevõtjate liitumised ja omandamised, protsessi
kasutamise lõpetamine, lihtne kapitali asendamine või suurendamine, üksnes
ressursihindade muutustest põhjustatud muudatused, kohandamine,
lokaliseerimine ning regulaarsed hooajalised ja muud tsüklilised muudatused ning
uute või oluliselt täiustatud toodetega kauplemine;
(aa) „personalikulud“ – teadlaste, tehnikute ja muude abitöötajatega seotud kulud
selles ulatuses, milles nad tegelevad asjaomase projekti või tegevusega;
(bb) „kommertskasutusele eelnev hange“ – teadus- ja arendusteenuste avalik hange,
mille puhul avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija ei piira kõiki lepingu
tulemusi ja hüvesid tema oma tegevuses kasutamisega, vaid jagab neid
turutingimustel teenuste osutajatega. Leping, mille ese kuulub ühte või mitmesse
käesolevas raamistikus määratletud uurimis- ja arendustegevuse kategooriasse,
peab olema tähtajaline ning võib sisaldada prototüüpide või piiratud koguse
esimeste toodete või teenuste katseseeria arendamist. Sama lepingu ese ei tohi
hõlmata toodete või teenuste kaubanduslike koguste ostmist;
(cc) „protsessiinnovatsioon“22 – uue või oluliselt täiustatud tootmis- või tarnemeetodi
(sh olulised muudatused tehnilistes võtetes, seadmetes või tarkvaras) rakendamine
näiteks uue või innovaatilise digitehnoloogia kasutamise näol, välja arvatud
väiksemad muudatused või täiustused, juba kasutusel olevatele tootmis- või
logistikasüsteemidele väga sarnaste süsteemide lisamisest tulenev toodangu või
teenuste mahu kasv, protsessi kasutamise lõpetamine, lihtne kapitali asendamine
või suurendamine, ainult ressursihindade muutustest tingitud muudatused,
kohandamine, lokaliseerimine ning regulaarsed hooajalised ja muud tsüklilised
muudatused ning uute või oluliselt täiustatud toodetega kauplemine;
(dd) „teadus- ja arendusprojekt“ – projekt, mis hõlmab ühte või mitmesse
käesolevas raamistikus määratletud teadus- ja arendustegevuse kategooriasse
kuuluvat tegevust ning mille eesmärk on täita jagamatu ja konkreetne
21
Organisatsiooniinnovatsiooni alla võib kuuluda ka sotsiaalne innovatsioon, tingimusel et sellega seotud
tegevus on määratlusega hõlmatud.
22
Protsessiinnovatsiooni alla võib kuuluda ka sotsiaalne innovatsioon, tingimusel et sellega seotud tegevus on
määratlusega hõlmatud.
9
majanduslik, teaduslik või tehniline ülesanne, millel on eelnevalt selgelt
kindlaksmääratud eesmärgid. Teadus- ja arendusprojekt võib koosneda mitmest
tööpaketist, tegevusest või teenusest ning sellega seoses on kindlaks määratud
selged eesmärgid, nende eesmärkide saavutamiseks vajalik tegevus (sh eeldatavad
kulud) ning konkreetsed väljundid, mille abil tehakse kindlaks tegevuse tulemused
ja võrreldakse neid seatud eesmärkidega. Juhul kui kaks või enam teadus- ja
arendusprojekti ei ole üksteisest selgelt eraldatavad ning eelkõige siis, kui neil
eraldivõetuna puudub tehnoloogilise edu saavutamise tõenäosus, käsitatakse neid
ühe projektina;
(ee) „tagasimakstav ettemakse“ – projekti jaoks antav laen, mis makstakse ühe või
mitme osamaksena ja mille tagasimaksmise tingimused sõltuvad projekti
tulemustest;
(ff) „teadusorganisatsioon ja teadmisi levitav organisatsioon“ ehk „teadusasutus“
– üksus (nt ülikool või uurimisinstituut, tehnosiirde agentuur,
innovatsioonivahendaja, teadusuuringutele keskendunud füüsiline või virtuaalne
koostööüksus), mille peamine eesmärk, olenemata tema õiguslikust seisundist
(avalik-õiguslik või eraõiguslik) või rahastamisviisist, on sõltumatult teostada
alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust või levitada õpetamise,
avaldamise või teadmussiirde kaudu laialdaselt sellise tegevuse tulemusi. Juhul
kui selline üksus tegeleb ka majandustegevusega, tuleb majandustegevuse
rahastamist, kulusid ja tulusid arvestada eraldi. Ettevõtjatel, kes võivad avaldada
otsustavat mõju sellisele üksusele, nt aktsionäride või liikmetena, ei tohi olla
eelisjuurdepääsu sellise üksuse saavutatud teadustulemustele;
(gg) „teadustaristu“ – ruumid, vahendid ja teenused, mida teadlased kasutavad oma
teadusala uurimistöös; see hõlmab järgmist: teadusaparatuur ja uurimistarbed,
teadmistepõhised ressursid, näiteks kollektsioonid, arhiivid ja struktureeritud
teadusalane teave, info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevad taristud,
näiteks võrgud, infotöötlus, tarkvara ja kommunikatsioonivahendid, ning muud
teadustegevuse jaoks vajalikud üksused. Selline teadustaristu võib asuda ühes
kohas või olla jaotatud (organiseeritud ressursivõrgustik); 23
(hh) „lähetus“ – töötajate ajutine palkamine abisaaja poolt, kusjuures töötajal on õigus
pöörduda pärast lähetust tagasi oma endise tööandja juurde;
(ii) „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad“ ehk „VKEd“, „väikeettevõtjad“ ja
„keskmise suurusega ettevõtjad“ – ettevõtjad, kes vastavad kriteeriumidele, mis
on esitatud komisjoni soovituses mikro-, väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtjate määratlemise kohta; 24
(jj) „tööde alustamine“ või „projekti algus“ – teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni algus või projekti läbiviimiseks abisaaja ja töövõtjate vahel
sõlmitud esimene kokkulepe, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.
Ettevalmistustöid, nagu lubade saamine ja teostatavusuuringud, ei peeta tööde
alustamiseks;
23
Vt nõukogu 25. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 723/2009 (Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri
konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta, ELT L 206, 8.8.2009, lk 1) artikli 2
punkt a.
24
Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta,
ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.
10
(kk) „materiaalne vara“ – maad, hooneid, tehaseid, masinaid ja seadmeid hõlmav
vara;
(ll) „tehnoloogiataristu“ – rajatised, seadmed, võimed ja nendega seotud
tugiteenused, mis on vajalikud tehnoloogia arendamiseks, katsetamiseks ja
laiendamiseks, et jõuda rakendusuuringute ja tootearenduse kaudu laboris
valideerimiselt töökeskkonnale vastava valideerimiseni, ning mille kasutajad on
peamiselt ettevõtjad, sealhulgas VKEd, kes otsivad tuge innovaatilise tehnoloogia
arendamiseks ja kasutuselevõtuks, et arendada uusi tooteid, protsesse ja teenuseid,
tagades samal ajal teostatavuse ja õigusnormide järgimise 25.
2. RIIGIABI ALUSLEPINGU ARTIKLI 107 LÕIKE 1 TÄHENDUSES
18. Üldiselt käsitatakse riigiabina aluslepingu artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastavat
meedet. Komisjoni eraldi teatises 26 riigiabi mõiste kohta selgitatakse, mida komisjon
üldiselt riigiabi mõiste all silmas peab, käesolevas alajaotuses käsitletakse aga tüüpilisi
olukordi, mis võivad tekkida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas,
ilma et see piiraks Euroopa Liidu Kohtu tõlgendusi.
2.1. Teadusorganisatsioonid ja teadmisi levitavad organisatsioonid ning teadustaristud
riigiabi saajatena
19. Teadusorganisatsioon ja teadmisi levitav organisatsioon (edaspidi „teadusasutus“) ja
teadustaristu on riigiabi saaja, kui selle rahastamine riiklikest vahenditest vastab
kõikidele aluslepingu artikli 107 lõike 1 tingimustele. Vastavalt komisjoni teatisele
riigiabi mõiste kohta ja kooskõlas Euroopa Kohtu kohtupraktikaga peab abisaaja olema
käsitatav ettevõtjana, kuid see käsitus ei sõltu tema õiguslikust seisundist, see tähendab
sellest, kas ta on avalik-õiguslik või eraõiguslik, ega tema majanduslikust laadist, see
tähendab sellest, kas ta taotleb kasumit või mitte. Ettevõtjana käsitamiseks on otsustav
see, kas abisaaja tegeleb majandustegevusega, mis seisneb toodete ja teenuste
pakkumises teataval turul 27.
2.1.1. Mittemajandusliku tegevuse riiklik rahastamine
20. Juhul kui sama üksus tegeleb nii majandustegevuse kui ka mittemajandusliku
tegevusega, ei kuulu mittemajandusliku tegevuse riiklik rahastamine aluslepingu
artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse tingimusel, et neid tegevusliike ning nende kulusid,
rahastamist ja tulusid on võimalik selgelt eristada, nii et majandustegevuse
ristsubsideerimine on välistatud. Kulude, rahastamise ja tulude nõuetekohast eristamist
võib tõendada asjaomase üksuse raamatupidamise aastaaruanne.
21. Komisjon leiab, et järgmised tegevusalad on üldiselt mittemajanduslikud:
(a) teadusasutuste ja -taristute esmane tegevus, eelkõige:
25
Vt komisjoni talituste töödokument „Technology Infrastructures“ (Tehnoloogiataristud), SWD(2019) 158 final,
8.4.2019.
26
Euroopa Komisjon, „Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1
tähenduses“,
ELT C 262, 19.7.2016, lk 1.
27
Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 16. juuni 1987, komisjon vs. Itaalia, C-118/85, ECLI:EU:C:1987:283,
punkt 7; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 18. juuni 1998, komisjon vs. Itaalia, C-35/96,
ECLI:EU:C:1998:303, punkt 36; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. veebruar 2002, Wouters jt, C-309/99,
ECLI:EU:C:2002:98, punkt 46.
11
(i) koolitus töötajate oskuste suurendamiseks ja parandamiseks. Vastavalt
kohtupraktikale 28 ja komisjoni varasematele otsustele 29 ning nagu on teatises
riigiabi mõiste kohta ja teatises üldist majandushuvi pakkuvate teenuste
kohta 30 selgitatud, käsitatakse riikliku haridussüsteemi raames korraldatud
ning riigi järelevalve all olevat ja valdavalt või täielikult riigi rahastatud
riiklikku haridusteenust mittemajandusliku tegevusena; 31
(ii) sõltumatu teadus- ja arendustegevus teadmiste suurendamiseks ja arusaamise
parandamiseks, sealhulgas teadus- ja arenduskoostöö, kui teadusasutus või
teadustaristu on kaasatud tõhusasse koostöösse; 32
(iii) uurimistulemuste laialdane levitamine mitteeksklusiivsel ja
mittediskrimineerival alusel, näiteks õpetamise, avatud juurdepääsuga
andmebaaside ja publikatsioonide või avatud lähtekoodiga tarkvara abil;
(b) teadmussiirde alane tegevus, kui sellega tegeleb teadusasutus või -taristu
(sealhulgas nende osakonnad või tütarettevõtjad) või seda tehakse koos teiste
selliste üksustega või nende nimel ning kui kogu sellest tegevusest saadav kasum
investeeritakse taas teadusasutuse või -taristu esmasesse tegevusse. Nende
tegevusalade mittemajanduslikku iseloomu ei muuda see, kui vastavaid teenuseid
ostetakse avatud hankemenetluse raames kolmandatelt isikutelt.
22. Juhul kui teadusasutust või -taristut kasutatakse nii majandustegevuseks kui ka
mittemajanduslikuks tegevuseks, kohaldatakse riigiabi eeskirju riikliku rahastamise
suhtes üksnes ulatuses, milles rahastamine katab majandustegevusega seotud kulusid33.
Juhul kui teadusasutust või -taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajanduslikuks
tegevuseks, võib selle rahastamine jääda tervikuna välja riigiabi eeskirjade
kohaldamisalast, 34 kui majandustegevus jääb selgelt kõrvaltegevuseks, s.o tegevuseks,
mis on otseselt seotud teadusasutuse või -taristu toimimisega ja selleks vajalik või
lahutamatult seotud asutuse või taristu peamise mittemajandusliku tegevusega ning
mille maht on piiratud. Käesoleva raamistiku tähenduses käsitleb komisjon sellisena
olukorda, kus majandustegevuses kasutatakse täpselt samu sisendeid (nt materjalid,
seadmed, tööjõud ja põhivara) kui mittemajandusliku tegevuse jaoks ning igal aastal
eraldatakse sellise majandustegevuse jaoks kõige rohkem 20 % asjaomase üksuse
üldisest aastasest tegevusmahust. Majandustegevuse kõrvalise iseloomu järelevalvet
28
Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 27. september 1988, Humbel ja Edel, C-263/86, ECLI:EU:C:1988:451,
punktid 9–10, 15–18; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 7. detsember 1993, Wirth, C-109/92, ECLI:EU:C:1993:916,
punkt 15.
29
Vt nt NN54/2006 (Přerovi logistikakolledž) ja N 343/2008 (üksikabi Nyíregyháza kolledžile Partiumi
teadmuskeskuse arendamiseks).
30
Vt komisjoni teatis Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste
osutamise eest makstava hüvitise suhtes, ELT C 8, 11.1.2012, lk 4, punktid 26–29.
31
Koolitusabi käsitlevate riigiabi eeskirjade mõistes ei käsitata töötajate koolitust teadusasutuste esmase
mittemajandusliku tegevusena.
32
Teadus- ja arendusteenuste osutamist ning ettevõtjate jaoks teadus- ja arendustegevusega tegelemist ei käsitata
sõltumatu teadus- ja arendustegevusena.
33
Kui teadusasutust või -taristut rahastatakse nii avalikust kui ka erasektorist, leiab komisjon selle olevat
niimoodi juhul, kui asjaomasele üksusele eraldatud riiklikud vahendid ületavad teatava arvestusperioodi
jooksul mittemajandusliku tegevusega seotud kulusid sellel perioodil.
34
Sest teadlased saavad majandusliku kõrvaltegevusega tegeledes paremaid ja suuremaid
kogemusi ja teadmisi, mida saab kasutada teadusasutuse või -taristu mittemajanduslikus põhitegevuses
ühiskonna hüvanguks laiemalt.
12
kohaldatakse vähemalt kümme aastat alates teadusasutuse või -taristu tegevuse algusest.
Kui teadustaristu või teadusasutus suurendab oma majandustegevust nii, et seda ei saa
pidada kõrvaltegevuseks, kohaldatakse kogu majandustegevuse avaliku sektori poolse
rahastamise suhtes riigiabi eeskirju.
2.1.2. Teadusasutuste ja -taristute majandustegevuse riiklik rahastamine
23. Kui teadusasutus või -taristu tegeleb majandustegevusega, näiteks üürib seadmeid või
laboreid ettevõtjatele, osutab neile teenuseid või teeb lepingulisi teadusuuringuid,
käsitatakse sellise majandustegevuse riiklikku rahastamist üldiselt riigiabina, ilma et see
piiraks punkti 22 kohaldamist.
24. Komisjon ei käsita teadusasutust või -taristut siiski riigiabi saajana, kui see üksnes
vahendab lõplikele abisaajatele riiklikku rahastamist ja sellest saadavaid eeliseid.
Sellega on üldiselt tegemist siis, kui
(a) nii riiklik rahastamine kui ka sellest saadavad eelised on mõõdetavad ja
tõendatavad ning on olemas asjakohane mehhanism, mis tagab nende täieliku
edasiandmise lõplikele abisaajatele, näiteks madalamate hindade kaudu, ja
(b) vahendaja ei saa mingeid täiendavaid eeliseid, kuna ta on valitud avatud
hankemenetluse teel või kuna riiklik rahastamine on kättesaadav kõikidele
üksustele, kes vastavad vajalikele objektiivsetele tingimustele, nii et tarbijatel kui
lõplikel abisaajatel on õigus saada samaväärseid teenuseid mis tahes asjaomaselt
vahendajalt.
25. Kui punkti 24 tingimused on täidetud, kohaldatakse riigiabi eeskirju lõplike abisaajate
tasandil.
2.2. Riiklikult rahastatavate teadusorganisatsioonide ja teadmisi levitavate
organisatsioonide ning teadustaristute kaudu ettevõtjale antav kaudne riigiabi
26. Küsimusele, kas ja millistel tingimustel saab ettevõtja teadusasutuse või -taristu
tehtavate lepinguliste teadusuuringute või osutatavate teadusteenuste korral või
teadusasutuse või -taristuga tehtava koostöö korral eelise aluslepingu artikli 107 lõike 1
tähenduses, tuleb vastata riigiabi üldpõhimõtete alusel. Nagu teatises riigiabi mõiste
kohta on selgitatud, tuleb selleks eelkõige hinnata, kas teadusasutuse või -taristu
tegevust saab pidada riigi tegevuseks 35.
2.2.1. Ettevõtja nimel tehtav teadustegevus (lepingulised teadusuuringud või teadusteenused)
27. Juhul kui teadusasutust või -taristut kasutatakse selleks, et teha lepingulisi
teadusuuringuid või osutada teadusteenust ettevõtjale, kes tavaliselt määrab kindlaks
lepingu tingimused, omab teadusuuringute tulemusi ja kannab ebaõnnestumise riski, siis
üldiselt ei anta riigiabi ettevõtjale edasi, kui teadusasutus või -taristu saab oma teenuste
eest piisavat tasu, eriti juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
(a) teadusasutus või -taristu osutab oma teadusteenust või teeb lepingulisi
teadusuuringuid turuhinnaga 36 või
35
Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 16. mai 2002, Prantsusmaa vs. komisjon, C-482/99, ECLI:EU:C:2002:294,
punkt 24.
36
Juhul kui teadusasutus või -taristu osutab teatavat teadusteenust või teeb lepingulist teadusuuringut konkreetse
ettevõtja jaoks esimest korda, katseliselt ja selgelt piiritletud aja jooksul, käsitab komisjon makstud tasu
13
(b) turuhinna puudumisel osutab teadusasutus või -taristu oma teadusteenust või teeb
lepingulisi teadusuuringuid hinnaga, mis
– kajastab teenuse kogukulusid ja tavaliselt sisaldab marginaali, mis on
kehtestatud asjaomast teenust hõlmavas sektoris ettevõtjate poolt tavapäraselt
kohaldatavate marginaalide alusel, või
– lepitakse kokku turutingimustel peetud läbirääkimistel, kusjuures
teadusasutus või -taristu kui teenuse osutaja peab läbirääkimisi lepingu
sõlmimise hetkel maksimaalse ja vähemalt tema piirkulusid katva
majandusliku kasu saamiseks.
28. Juhul kui intellektuaalomandi õiguste omandiõigus või kasutusõigus jääb
teadusasutusele või -taristule, võib nende õiguste turuväärtuse asjaomaste teenuste eest
makstavast hinnast maha arvata.
2.2.2. Koostöö ettevõtjaga
29. Projekti loetakse teostatuks tõhusa koostöö kaudu, kui vähemalt kaks sõltumatut poolt
püüavad saavutada ühist eesmärki, kasutades tööjaotust, osalevad ühiselt projekti
ulatuse määratlemises, selle kavandamises ja elluviimises ning jagavad selle rahalisi,
tehnoloogilisi, teaduslikke ja muid riske, samuti selle tulemusi. Üks pool või mitu poolt
võivad kanda kõik projekti kulud ja sellega vähendada teiste poolte jaoks projekti
finantsriske. Koostööprojekti tingimused, eelkõige kulude, riskide ja tulemuste
jagamine, tulemuste levitamine ning intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja
jaotamine, tuleb kokku leppida enne projekti algust 37. Lepingulisi teadusuuringuid ja
teadusteenuseid ei käsitata koostööna.
30. Juhul kui ettevõtja ja teadusasutus või -taristu teostavad koostööprojekte ühiselt, leiab
komisjon, et osalevad ettevõtjad ei saa soodsatest koostöötingimustest 38 tulenevalt
nimetatud üksuste kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
(a) osalev ettevõtja kannab kõik projekti kulud või
(b) koostöö tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib laialdaselt
levitada ning teadusasutuse või -taristu tegevuse tulemusena tekkivad
intellektuaalomandi õigused antakse täielikult sellele üksusele või
(c) kõik projekti tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused ja nendega seotud
kasutusõigused jagatakse eri koostööpartnerite vahel viisil, mis kajastab
asjakohaselt nende tööpakette, sissemakseid ja huve, või
(d) teadusasutusele või -taristule makstakse tema tegevuse tulemusena tekkinud
intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu, kui ta annab need
osalevale ettevõtjale või kui osalev ettevõtja saab neile juurdepääsuõiguse. Tasust
võib maha arvata osaleva ettevõtja poolt teadusasutuse või -taristu tegevuse (mille
üldiselt turuhinnana, kui see teadusteenus või lepinguline teadusuuring on ainulaadne ja asjaomase turu
puudumist saab tõendada.
37
See ei hõlma selgeid lepinguid tekkivate intellektuaalomandi õiguste turuväärtuse ja projekti tehtavate
sissemaksete väärtuse kohta.
38
Sealhulgas materjali üleandmise lepingute kujul, mille kohaselt teadusasutus või -taristu
annab materjalid ettevõtjale üle saaja enda teadus- ja arendustegevuseks.
14
tulemusena asjaomased intellektuaalomandi õigused tekkisid) kulude katteks
tehtud rahalise või mitterahalise sissemakse väärtuse absoluutsumma.
31. Punkti 31 alapunkti d kohaldamisel loeb komisjon tasu turuhinnale vastavaks, kui see
võimaldab asjaomasel teadusasutusel või -taristul saada kõnealustest õigustest kogu
majandusliku tulu ja täidetud on üks järgmistest tingimustest:
(a) tasu suurus on kindlaks määratud konkurentsil põhineva avatud, läbipaistva ja
mittediskrimineeriva müügitehingu tulemusena või
(b) sõltumatu ekspert kinnitab oma hinnangu põhjal, et tasu summa on vähemalt
võrdne turuhinnaga, või
(c) teadusasutus või -taristu kui müüja tõendab, et ta on tegelikult pidanud tasu üle
turutingimustel läbirääkimisi lepingu sõlmimise hetkel maksimaalse majandusliku
kasu saamiseks, võttes samal ajal arvesse oma põhikirjalisi eesmärke, või
(d) juhtudel, kus koostööleping annab koostöös osalevale ettevõtjale koostöös osaleva
teadusasutuse või -taristu tegevuse tulemusena tekkivate intellektuaalomandi
õiguste suhtes eesõiguse, on teadusasutusel või -taristul vastastikune õigus küsida
kolmandatelt isikutelt majanduslikult soodsamaid pakkumisi, nii et koostöös
osalev ettevõtja peab oma pakkumist vastavalt kohandama.
32. Kui ükski punktis 31 esitatud tingimus ei ole täidetud, käsitatakse teadusasutuse või -
taristu panust projekti täies ulatuses koostöös osalevale ettevõtjale antud eelisena, mille
suhtes kohaldatakse tavalisi riigiabi eeskirju.
2.3. Teadus- ja arendusteenuste avalikud hanked
33. Avaliku sektori hankijad võivad ettevõtjatelt osta teadus- ja arendusteenuseid nii
ainuõigusliku väljatöötamise kui ka kommertskasutusele eelnevate hangete kaudu 39.
34. Kui avatud riigihankemenetlus teostatakse vastavalt kohaldatavatele direktiividele,40
leiab komisjon üldiselt, et asjaomaseid teadusteenuseid osutav ettevõtja ei saa
aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi 41.
35. Kõigil muudel juhtudel, sealhulgas kommertskasutusele eelneva hanke puhul, leiab
komisjon, et ettevõtjale ei anta riigiabi, kui asjaomaste teenuste eest makstav hind
kajastab täielikult avaliku sektori hankija saadava kasu turuväärtust ja osaleva
teenusepakkuja võetud riske, eriti juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
39
Vt komisjoni teatis „Kommertskasutusele eelnevad hanked: innovatsiooni kiirendamine jätkusuutlike ja
kõrgekvaliteediliste avalike teenuste tagamiseks Euroopas“ (KOM(2007) 799 lõplik, 14.12.2007) ja selle
juurde kuuluv komisjoni talituste töödokument.
40
Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja
direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65), artikkel 27, ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-,
transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243), artikkel 45. Ka piiratud menetluse puhul direktiivi
2014/24/EL artikli 28 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 46 tähenduses ei ole komisjoni käsituses antud
ettevõtjatele riigiabi, välja arvatud juhul, kui huvitatud ettevõtjaid ilma mõjuva põhjuseta takistatakse
pakkumismenetluses osalemast.
41
Samasuguse juhtumiga on tegemist ka siis, kui avaliku sektori hankijad hangivad innovaatilisi lahendusi, mis
on töötatud välja varasema teadus- ja arendustegevuse alase hanke tulemusena, või teadus- ja
arendustegevusega mitteseotud kaupu või teenuseid, mille toimivus tuleb viia tasemele, mis eeldab toote-,
protsessi- või organisatsiooniinnovatsiooni.
15
(a) valikumenetlus on avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning põhineb
objektiivsetel kvalifitseerimistingimustel ja hindamiskriteeriumidel, mis on
kindlaks määratud enne pakkumismenetlust,
(b) kavandatud lepingud, milles kirjeldatakse kõiki poolte õigusi ja kohustusi,
sealhulgas seoses intellektuaalomandi õigustega, tehakse kättesaadavaks kõikidele
huvitatud pakkujatele enne pakkumismenetlust,
(c) hankemenetlus ei taga ühelegi osalevale pakkujale sooduskohtlemist avaliku
sektori hankijale asjaomases liikmesriigis lõpptoodete või -teenuste
kaubanduslikus mahus pakkumisel 42 ja
(d) on täidetud üks järgmistest tingimustest:
– kõiki tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib näiteks
avaldamise, õpetamise või standardiorganisatsioonide tegevuses osalemise
kaudu laialdaselt levitada viisil, mis võimaldab muudel ettevõtjatel neid
korrata, ja kõik intellektuaalomandi õigused antakse täielikult üle avaliku
sektori hankijale või
– iga teenuseosutaja, kellele antakse üle tulemused, millega kaasnevad
intellektuaalomandi õigused, on kohustatud andma avaliku sektori hankijale
neile tulemustele tasuta piiramatu juurdepääsu ning andma kolmandatele
isikutele neile tulemustele juurdepääsu turutingimustel, näiteks lihtlitsentside
kaudu.
36. Juhul kui punktis 35 sätestatud tingimused ei ole täidetud, võib liikmesriik avaliku
sektori hankija ja ettevõtja vahelise lepingu tingimusi individuaalselt hinnata, kuid see
ei piira üldist kohustust teatada teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks
antavast abist vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 3.
3. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSEKS NING INNOVATSIOONIKS ANTAVA ABI
KOKKUSOBIVUSE HINDAMINE
37. Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel võib komisjon pidada siseturuga
kokkusobivaks riigiabi Euroopa Liidus teatud majandustegevuse arengu
soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral,
mis oleks vastuolus ühiste huvidega.
38. Käesolevas alajaotuses selgitab komisjon, kuidas ta kohaldab kokkusobivuse hindamise
põhimõtteid, ja esitab eritingimused abikavadele ning lisatingimused teatamisele
kuuluvale üksikabile, kui see on asjakohane.
39. Selleks et hinnata, kas teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat
riigiabi võib pidada siseturuga kokkusobivaks, teeb komisjon kindlaks, kas abimeede
soodustab teatava majandustegevuse arengut ja kas see mõjutab ebasoovitavalt
kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.
40. Punktis 39 nimetatud hindamisel võtab komisjon arvesse järgmisi aspekte.
42
Ilma et see piiraks ainulaadsete või spetsialiseeritud toodete või teenuste väljatöötamisel ja hilisemal ostmisel
kohaldatavat korda.
16
a) Esimene tingimus: teadus- ja arendustegevuseks antav abi soodustab mõne
majandustegevuse arengut
(i) majandustegevuse kindlakstegemine (punkt 3.1.1);
(ii) ergutav mõju: hindamine, kas abi muudab asjaomase ettevõtja või asjaomaste
ettevõtjate käitumist nii, et nad hakkavad tegelema lisategevusalaga, millega nad
ilma abita ei tegeleks või tegeleksid piiratult või muul viisil või muus kohas
(punkt 3.1.2);
(iii) abi ei ole vastuolus liidu õiguse asjakohaste sätete ega põhimõtetega
(punkt 3.1.3).
b) Teine tingimus: teadus- ja arendustegevuseks antav abi ei mõjuta ebasoovitavalt
kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega
(i) vajadus riigi sekkumiseks: abimeede peab tooma kaasa olulise paranemise, mida
turg ise ei suuda saavutada, näiteks kõrvaldades turutõrke või lahendades võrdsete
võimaluste või ühtekuuluvusega seotud probleemi, kui see on vajalik
(punkt 3.2.1);
(ii) abimeetme asjakohasus: kavandatud abimeede peab olema sobiv poliitikavahend
majandustegevuse arengu soodustamiseks (punkt 3.2.2);
(iii) abi proportsionaalsus (minimaalne abi): abi summa ja osakaal peavad piirduma
miinimumiga, mis on vajalik selleks, et ajendada asjaomast ettevõtjat või
asjaomaseid ettevõtjaid tegema lisainvesteeringut või hakkama tegelema
lisategevusalaga (punkt 3.2.3);
(iv) abi läbipaistvus: liikmesriikidel, komisjonil, ettevõtjatel ja üldsusel peab olema
hea juurdepääs kõikidele asjaomastele õigusaktidele ja nende alusel antavat abi
käsitlevale teabele (punkt 3.2.4);
(v) teadus- ja arendustegevuseks ja innovatsiooniks antava abi võimalik kahjulik
mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele peab olema
võimalikult väike või puuduma (punkt 3.2.5);
(vi) abi positiivse ja negatiivse mõju suhe (punkt 3.2.6).
3.1. Esimene tingimus: teadus- ja arendustegevuseks antav abi soodustab mõne
majandustegevuse arengut
3.1.1. Toetatava majandustegevuse kindlakstegemine
41. Komisjon hindab liikmesriigi antud teabe põhjal, millist majandustegevust teatatud
meetmega toetatakse.
3.1.2. Ergutav mõju
3.1.2.1. Üldtingimused
42. Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat abi saab pidada siseturuga
kokkusobivaks juhul, kui abil on ergutav mõju. Komisjon on seisukohal, et ergutava
mõjuta abi ei soodusta majandustegevuse arengut.
43. Ergutav mõju esineb juhul, kui abi muudab ettevõtja käitumist nii, et ta hakkab tegelema
lisategevusalaga, millega ta ilma abita ei tegeleks või tegeleks piiratult või muul viisil.
17
Abiga ei tohi siiski subsideerida tegevuse kulusid, mida ettevõtja niigi kannaks, ega
hüvitada majandustegevuse tavalist äririski 43.
44. Komisjon ei pea abi abisaaja jaoks ergutavaks siis, kui teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooniga seonduvat tööd 44 on alustatud juba enne abisaaja abitaotluse esitamist
riigi ametiasutusele 45. Kui tööde alustamine on leidnud aset enne abisaaja abitaotluse
esitamist riigi ametiasutusele, ei ole projekt abikõlblik.
45. Abitaotlus peab sisaldama vähemalt taotleja nime ja suurust, projekti kirjeldust (sh
asukoht ning algus- ja lõppkuupäev), projekti teostamiseks vajaliku riikliku toetuse
summat ja abikõlblike kulude loetelu.
46. Kui fiskaalmeetmed kujutavad endast riigiabi, võib komisjon otsustada liikmesriikide
esitatud hindamisuuringute 46 põhjal, et meetmetel on ergutav mõju, kuna need
ergutavad ettevõtjaid tegema suuremaid kulutusi teadus- ja arendustegevusele ning
innovatsioonile.
3.1.2.2. Üksikabi andmisel kohaldatavad lisatingimused
47. Teatamisele kuuluva üksikabi puhul peavad liikmesriigid komisjonile tõendama, et abil
on ergutav mõju, ja esitama selleks selged tõendid, mis näitavad abi positiivset mõju
ettevõtja otsusele tegeleda teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga, millega ta
vastasel juhul ei tegeleks. Selleks et võimaldada komisjonil asjaomast abimeedet
põhjalikult hinnata, peab asjaomane liikmesriik esitama teabe abi saava projekti kohta
ning võimaluse korral kirjeldama põhjalikult ka seda, mis oleks toimunud või oleks
põhjendatud eelduste kohaselt võinud toimuda abi mitteandmise korral (st esitama
vastupidise stsenaariumi). Vastupidine stsenaarium võib seisneda alternatiivse projekti
puudumises või selgelt määratletud ja piisavalt prognoositavas alternatiivprojektis, mida
abisaaja oma sisemises otsusetegemises kaalub, ning see võib olla seotud
alternatiivprojektiga, mis osaliselt või täielikult rakendatakse väljaspool Euroopa Liitu.
48. Komisjon võtab oma analüüsis arvesse järgmisi aspekte:
(i) kavandatud muutuse kirjeldus: üksikasjalikult tuleb kirjeldada käitumise
muutust, mida riigiabiga tahetakse saavutada (uue projekti algatamine, projekti
suuruse või ulatuse laiendamine või kiirem teostamine);
(ii) vastupidise stsenaariumi analüüs: käitumise muutuse kindlakstegemiseks tuleb
võrrelda kavandatava tegevuse eeldatavat tulemust ja ulatust abi andmise ja
mitteandmise korral. Stsenaariumide erinevus näitab abimeetme toimet ja
ergutavat mõju;
43
Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 13. juuni 2013, HGA jt vs. komisjon, liidetud kohtuasjad C-630/11 P–C-
633/11 P, ECLI:EU:C:2013:387.
44
Kui abitaotlus hõlmab abi teadus- ja arendusprojekti jaoks, ei välista see tingimus potentsiaalse abisaaja
eelnevaid teostatavusuuringuid, mida riigiabitaotlus ei hõlma.
45
Abi puhul projektile või tegevusele, mida teostatakse mitmes järjestikuses etapis, mille suhtes võidakse
kohaldada eraldi abi andmise korda, tähendab see, et tööde alustamine ei tohi eelneda esimese abitaotluse
esitamisele. Automaatsete fiskaalmeetmete abikava alusel antava abi korral tähendab see, et selline kava peab
olema vastu võetud ja jõustatud enne abi saava projekti või tegevusega seotud tööde alustamist.
46
Liikmesriikidelt eeldatakse oma fiskaalmeetmete ergutava mõju hinnangute esitamist, kuigi äsja kehtestatud
meetmete puhul ei pruugi eelhindamine olla võimalik (seega peaks järelhindamiseks kavandatud või ettenähtud
metoodika üldiselt olema selliste meetmete kavandamise lahutamatu osa). Kui hindamisuuringuid ei ole tehtud,
võib fiskaalsete abimeetmete ergutavat mõju eeldada üksnes täiendavate meetmete korral.
18
(iii) tulusus: kui projekt või investeering iseenesest ei ole ettevõtja jaoks kasumlik,
kuid toob olulist kasu ühiskonnale, on abil tõenäolisemalt ergutav mõju;
(iv) investeeringute summa ja rahavoogude ajakava: suurt alginvesteeringut,
väikest saadavat rahavoogu ning rahavoogude märkimisväärse osa tekkimist väga
kauges tulevikus või väga ebakindlal viisil peetakse ergutava mõju hindamisel
positiivseteks elementideks;
(v) kaasnev riskitase: riski hindamisel võetakse eelkõige arvesse investeeringu
pöördumatust, ärilise ebaõnnestumise tõenäosust ning ohtu, et projekti tootlikkus
on oodatust väiksem, projektil on abisaaja muid tegevusi kahjustav mõju ja
projekti kulude tõttu väheneb ettevõtja finantssuutlikkus.
49. Liikmesriike kutsutakse eelkõige üles kasutama juhatuse dokumente, riskianalüüse,
finantsaruandeid, äriplaane, eksperdiarvamusi ja muid hinnatava projektiga seotud
uuringuid. Ergutavat mõju võivad liikmesriikidel aidata tõendada dokumendid, mis
sisaldavad teavet nõudlus-, kulu- ja finantsprognooside kohta, investeerimiskomisjonile
esitatavad dokumendid, milles kirjeldatakse üksikasjalikult eri
investeerimisstsenaariume, või finantsasutustele esitatavad dokumendid.
50. Selleks et tagada ergutava mõju objektiivne kindlaksmääramine, võib komisjon
hindamisel võrrelda konkreetset ettevõtjat käsitlevat teavet andmetega tegevusala kohta,
millel abisaaja tegutseb. Eelkõige peaksid liikmesriigid võimaluse korral esitama
majandussektorit käsitleva teabe, mis tõendab, et abisaaja vastupidine stsenaarium,
nõutav kasumlikkus ja oodatavad rahavood on põhjendatud.
51. Kasumlikkust saab sel otstarbel hinnata meetoditega, mida abi saav ettevõtja
tõendatavalt kasutab või mida üldiselt kasutatakse asjaomasel tegevusalal; need võivad
olla projekti nüüdispuhasväärtuse 47 hindamise meetod, sisemise tulumäära 48 hindamise
meetod või kasutatud kapitali keskmise tasuvuse hindamise meetod.
52. Piiriülese teadus- ja arendustegevuse, teadus- ja tehnoloogiataristute ning
innovatsiooniklastrite jaoks antava investeeringutoetuse puhul peab komisjon piiriülest
koostööd soodustavaid või rohkem kui ühe liikmesriigi rahastatavaid investeeringuid abi
ergutavat mõju suurendada võivaks teguriks, sest on väga tõenäoline, et selline abi
ergutab suurema või ulatuslikuma projektina teostuvat teadus- ja arendustegevust ning
innovatsiooni või kiirendab projekti või et projekti kogukulud on suuremad (vt
põhjendus 139 allpool), sest tegevuse eesmärk on suurem nõudlus võrreldes projektiga,
mis on suunatud üksnes riigisiseste vajaduste rahuldamisele.
53. Seetõttu ei peeta abi siseturuga kokkusobivaks siis, kui ilmneb, et sama tegevust saaks
teostada ja teostataks ka ilma abita.
47
Projekti nüüdispuhasväärtus on investeeringu eluea jooksul tekkivate positiivsete ja negatiivsete rahavoogude
vahe, mis diskonteeritakse (kapitalikulu alusel) nüüdisväärtuseni.
48
Sisemine tulumäär ei põhine konkreetse aasta raamatupidamislikul tulul, vaid selles võetakse arvesse tulevasi
rahavooge, mida investor loodab saada kogu investeeringu eluea jooksul. See määratletakse diskontomäärana,
mille puhul rahavoogude jada nüüdispuhasväärtus võrdub nulliga.
19
3.1.3. Asjakohast liidu õigust ei rikuta
54. Kui riigiabi meetmest, sellega seotud tingimustest (sh selle rahastamise meetod, kui see
meetod on meetme lahutamatu osa) või rahastatavast tegevusest tuleneks asjakohase
liidu õiguse rikkumine, ei saa sellist abi pidada siseturuga kokkusobivaks 49.
55. Komisjon võtab üksikabi siseturuga kokkusobivust hinnates arvesse eelkõige
aluslepingu artikli 101 või 102 alusel algatatud rikkumismenetlusi, mis võivad olla
abisaajaga seotud ning aluslepingu artikli 107 lõike 3 kohase hindamise jaoks olulised 50.
3.2. Teine tingimus: teadus- ja arendustegevuseks antav abi ei mõjuta ebasoovitavalt
kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega
56. Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt võib pidada siseturuga kokkusobivaks
abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks,
kuid ainult juhul, „kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral,
mis oleks vastuolus ühiste huvidega“.
57. Selle hindamine, kas siseturule avaldatakse negatiivset mõju, hõlmab eri majanduslike ja
ühiskondlike aspektide hindamist. Käesolevas alajaotuses kirjeldatakse meetodit, mille
kohaselt komisjon kasutab oma kaalutlusõigust kokkusobivushindamise teise tingimuse
kohasel hindamisel, mida on nimetatud punkti 40 alapunktis b.
58. Iga abimeede moonutab juba oma olemuselt konkurentsi ja mõjutab liikmesriikidevahelist
kaubandust. Selleks aga, et hinnata, kas abi moonutav mõju on võimalikult väike,
kontrollib komisjon, kas abi on vajalik, asjakohane, proportsionaalne ja läbipaistev.
59. Seejärel hindab komisjon asjaomase teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks
antava abi moonutavat mõju konkurentsile ja kaubandustingimustele. Täpsemalt võib
teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas antav abi põhjustada kindla
tooteturu moonutamist ja asukohaga seotud mõju. Seejärel võrdleb komisjon abi
positiivset mõju selle negatiivse mõjuga konkurentsile ja kaubandusele. Kui positiivne
mõju on negatiivsest suurem, peab komisjon abi kokkusobivaks.
3.2.1. Vajadus riigi sekkumiseks
60. Riigiabimeede peab olema suunatud olukorrale, kus abi saab tuua kaasa olulise arengu,
mida turg ise ei suuda saavutada, näiteks kõrvaldada asjaomast teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud tegevust või investeeringut takistava
turutõrke.
3.2.1.1. Üldtingimused
61. Riigiabi võib olla vajalik teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni hoogustamiseks
juhul, kui turg iseseisvalt ei suuda anda tõhusat tulemust. Selleks et hinnata, kas riigiabi
aitab tegelikult saavutada kavandatud eesmärki, tuleb kõigepealt kindlaks teha
49
Vt nt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. september 2000, Saksamaa vs. komisjon, C-156/98,
ECLI:EU:C:2000:467, punkt 78; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 22. detsember 2008, Société Régie Networks vs.
Direction de contrôle fiscal Rhône-Alpes Bourgogne, C-333/07, ECLI:EU:C:2008:764, punktid 94–116;
kohtuotsus, Euroopa Kohus, 22. september 2020, Austria vs. komisjon, C-594/18 P, ECLI:EU:C:2020:742,
punkt 44; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 14. oktoober 2010, Nuova Agricast ja Cofra vs. komisjon, C-67/09 P,
ECLI:EU:C:2010:607, punkt 51.
50
Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 15. juuni 1993, Matra vs. komisjon, C-225/91, ECLI:EU:C:1993:239,
punkt 42.
20
lahendamist vajav probleem. Riigiabi peaks olema suunatud olukorrale, kus see saab
tuua kaasa olulise arengu, mida turg iseseisvalt ei suudaks saavutada. Liikmesriigid
peaksid selgitama, kuidas abimeede saab tegelikult leevendada kindlakstehtud
turutõrkeid, mille tõttu turg ise ei suuda asjaomast teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooniga seotud tegevust või investeeringut teha.
62. Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon toimub rea tegevuste kaudu, mis tavaliselt
eelnevad tooteturgudele ning milles kasutatakse olemasolevat potentsiaali uute või
täiustatud toodete, teenuste ja protsesside väljatöötamiseks kas samade või täiesti uute
tooteturgude jaoks, soodustades ühtlasi majanduskasvu, aidates kaasa territoriaalsele või
sotsiaalsele ühtekuuluvusele või edendades üldist tarbijahuvi. Teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni olemasolevat potentsiaali arvesse võttes võivad
turutõrked siiski takistada optimaalse tulemuse saavutamist ja viia ebapiisava
tulemuseni järgmistel põhjustel:
(i) positiivne välismõju või teadmiste levik: teadus- ja arendustegevus ning
innovatsioon toob ühiskonnale tihti kasu positiivse ülekanduva mõju näol, milleks
on näiteks teadmiste levik või paremad võimalused muudele ettevõtjatele
täiendavate toodete ja teenuste väljatöötamiseks. Turutingimustes ei pruugi
paljude projektide tulusus siiski hoolimata nende ühiskondlikust kasust erasektori
jaoks atraktiivne olla, sest kasumit taotlevad ettevõtjad ei pea teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooniga tegelemise määra üle otsustamisel oma
tegevusest saadavat kasu enda jaoks piisavaks. Seega võib riigiabi aidata
rakendada projekte, mis toovad üldist ühiskondlikku ja majanduslikku kasu ning
mida vastasel juhul ei teostataks.
Igasugune teadus- ja arendustegevusest ning innovatsioonist saadav kasu ei ole
siiski välismõju ning ainuüksi välismõju olemasolu ei tähenda automaatselt, et
riigiabi on siseturuga kokkusobiv. Üldiselt on tarbijad valmis maksma uutest
toodetest ja teenustest saadava otsese kasu eest, ettevõtjad seevastu saavad oma
investeeringust kasu muude olemasolevate vahendite, näiteks intellektuaalomandi
õiguste kaudu. Mõnikord on sellised vahendid siiski puudulikud ja säilib teatav
turutõrge, mida saab kõrvaldada riigiabiga. Alusuuringute puhul väidetakse
näiteks tihti, et teiste isikute juurdepääsu teatava tegevuse tulemustele võib olla
keeruline välistada ja seetõttu võivad need tulemused omandada avaliku hüve
iseloomu. Teisalt saab spetsiifilisemaid tootmisega seotud teadmisi sageli hästi
kaitsta näiteks patentide abil, mis võimaldavad leiutajal saada leiutisest suuremat
tulu;
(ii) puudulik ja ühekülgne teave: teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni
iseloomustab suur ebakindlus. Teatavatel asjaoludel võib puuduliku ja ühekülgse
teabe tõttu juhtuda, et erainvestorid ei taha rahastada väärtuslikke projekte ning
kõrge kvalifikatsiooniga töötajad ei ole teadlikud töövõimalustest innovaatilistes
ettevõtetes. Sellest tulenevalt ei pruugi inimressurssi ja rahalisi vahendeid olla
piisavalt ning võib juhtuda, et ühiskonna või majanduse jaoks potentsiaalselt
väärtuslikud projektid jäävad teostamata.
Teatavatel juhtudel võib puudulik ja ühekülgne teave takistada ka juurdepääsu
rahastamisele. Puudulik teave ja riski olemasolu ei õigusta siiski automaatselt
riigiabi andmise vajadust. Asjaolu, et erasektori jaoks väiksema
investeeringutasuvusega projekte ei rahastata, võib olla märk turu tõhususest.
21
Lisaks on risk äritegevuse osa ega kujuta endast iseenesest turutõrget. Ühekülgse
teabe korral võib risk siiski rahastamisprobleeme süvendada;
(iii) kooskõlastamise ja võrgustumisega seotud tõrked: ettevõtjate suutlikkus
teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eesmärgil oma tegevust
kooskõlastada või omavahel suhelda võib olla mitmel põhjusel takistatud, näiteks
raskuste tõttu tegevuse kooskõlastamisel suure hulga koostööpartnerite vahel,
kelle huvid võivad lahkneda, probleemide tõttu lepingute koostamisel ja raskuste
tõttu koostöö korraldamisel näiteks seoses tundliku teabe jagamisega.
3.2.1.2. Üksikabi andmisel kohaldatavad lisatingimused
63. Kuigi teatavad turutõrked võivad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni üldist
taset kahjustada, ei mõjuta need kõiki ettevõtjaid ja sektoreid samal määral. Seepärast
peaksid liikmesriigid teatamisele kuuluva üksikabi puhul esitama piisavalt teavet selle
kohta, kas abi eesmärk on kõrvaldada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni
takistav üldine turutõrge või kindlat sektorit või tegevusharu mõjutav konkreetne
turutõrge.
64. Komisjon võtab arvesse järgmisi aspekte:
(i) teadmiste levik: teadmiste levitamise kavandatud määr; loodavate teadmiste
spetsiifilisus; intellektuaalomandiõiguse kaitse kättesaadavus; vastastikune
täiendavus muude toodete ja teenustega;
(ii) puudulik ja ühekülgne teave: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
riskitase ja keerukus; välise rahastamise vajadus; abisaaja omadused, mis
mõjutavad välisrahastamise kättesaadavust;
(iii) puudulik kooskõlastamine: koostööd tegevate ettevõtjate arv; koostöö
intensiivsus; koostööpartnerite lahknevad huvid; probleemid lepingute
koostamisel; probleemid koostöö kooskõlastamisel.
65. Abimeetmega toetatavat teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni takistava
väidetava turutõrke analüüsimisel võtab komisjon arvesse eelkõige kõiki olemasolevaid
valdkondlikke võrdlusi ja muid uuringuid, mille peaks esitama asjaomane liikmesriik.
66. Kui liikmesriigid teatavad investeeringuteks ettenähtud abi või tegevusabi andmisest
klastritele, peavad nad esitama teabe innovatsiooniklastri kavandatud või eeldatava
spetsialiseerumise, olemasoleva piirkondliku potentsiaali ning liidus sarnase eesmärgiga
klastrite olemasolu kohta. Kui see on asjakohane, peaksid liikmesriigid selgitama ka
seda, kuidas klaster saab kasu tuua liidu majanduse tehnoloogilisele arengule ja
digiüleminekule. Kui toetatav innovatsiooniklaster on digitaalse innovatsiooni keskus,
eeldab komisjon sellise kasu olemasolu. Komisjon analüüsib, kas innovatsiooniklastri
tegevuse kaudu ergutatava koostöö eesmärk on muuhulgas lühendada aega, mis kulub
uute teadmiste loomisest nende muutumiseni innovaatilisteks rakendusteks, nagu tooted,
teenused, protsessid ja lahendused, sealhulgas ka digitehnoloogial põhinevateks
rakendusteks, aidates muuta liidu majandust kooskõlas rohelise kokkuleppega ja
teatisega „Euroopa digituleviku kujundamine“.
67. Kui liikmesriigid teatavad investeeringuteks ettenähtud abi andmisest
tehnoloogiataristutele, peavad nad esitama üksikasjaliku ja täpse teabe selle kohta,
milline on tehnoloogiataristu kavandatud või eeldatav spetsialiseerumine, kas taristu on
ajakohasel tasemel ja kuidas võiks tehnoloogiataristu piirkonna, riigi või liidu tasandil
22
soodustada liidu majanduse digi- ja rohepööret. Samuti peavad liikmesriigid andma
teavet, kas liidus on sarnaseid riiklikult või muul viisil rahastatud tehnoloogiataristuid.
Liikmesriigid peaksid andma teavet ka kasutajate laadi kohta, nagu nende suurus ja
sektor, ning muud asjakohast teavet. Komisjon hindab seda, kui suur osa taristu
tegevusmahust on ette nähtud teenuste osutamiseks VKEdele ja võimaldab neil seega
oma tootmisprotsessi tõhustada ning innovaatiliste toodete ja ärimudelite loomise
võimet parandada, eelkõige tänu sellele, et neil on parem juurdepääs digitehnoloogiale.
68. Kui riigiabi antakse projektidele või tegevuseks, mida kas otseselt või kaudselt rahastab
ka liit (st komisjon, tema rakendusametid, aluslepingu artiklite 185 ja 187 alusel loodud
ühisettevõtted või muud rakendusasutused, mille puhul liidu rahalised vahendid ei ole
otseselt ega kaudselt liikmesriikide kontrolli all), leiab komisjon, et riigi sekkumise
vajadus on kindlaks tehtud.
69. Kui aga riigiabi antakse projektidele või tegevuseks, mis tehnoloogilise sisu, riskitaseme
ja ulatuse poolest sarnanevad liidus juba turutingimustel teostatavate projektidega,
eeldab komisjon üldiselt turutõrke puudumist ning nõuab täiendavaid tõendeid ja
põhjendusi riigi sekkumise vajaduse kohta. Eelkõige tehnoloogiataristute ja
innovatsiooniklastrite puhul peavad liikmesriigid tõendama, et riigi toetuse tulemusena
ei dubleerita teenuseid, mida liidus tegutsevad üksused juba pakuvad, sest see võib viia
kasutamata jääva võimsuse loomiseni ning seada toetatava investeeringu majandusliku
elujõulisuse kahtluse alla.
3.2.2. Abimeetme asjakohasus
70. Esitatud abimeede peab olema abi kavandatud eesmärgi saavutamiseks asjakohane
poliitikavahend, mis tähendab, et samu tulemusi ei tohi olla võimalik saavutada
sobivama ja vähem moonutava poliitika- ja abimeetmega.
3.2.2.1. Asjakohasus alternatiivsete poliitikavahenditega võrreldes
71. Riigiabi ei ole ainus liikmesriikide poliitikavahend teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni edendamiseks. Oluline on meeles pidada, et võib olla ka muid,
sobivamaid vahendeid, nagu nõudlusega seotud meetmed, mis hõlmavad reguleerimist,
riigihankeid või standardimist, ning avaliku sektori teadustegevuse ja hariduse suurem
rahastamine ja üldised fiskaalmeetmed. Poliitikavahendi asjakohasus teatavas olukorras
oleneb tavaliselt lahendamist vajava probleemi olemusest. Näiteks võib turule
sisenemise tõkete vähendamine olla riigiabist asjakohasem meede, et lihtsustada uue
osaleja juurdepääsu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemustele.
Kvalifitseeritud töötajate puuduse probleemi lahendamisel võib riigiabi andmisest
asjakohasem olla suurem investeerimine haridusse.
72. Abi andmist teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks võib lubada erandina
üldisest riigiabi andmise keelust, kui see on vajalik asjaomase teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni võimaldamiseks. Seega on oluline hinnata, kas ja
millises ulatuses võib teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat abi
pidada asjakohaseks vahendiks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
suurendamisel, võttes arvesse, et muude, konkurentsi vähem moonutavate meetmetega
võib saavutada sama tulemuse.
73. Komisjon võtab kokkusobivuse analüüsimisel arvesse eelkõige kavandatud meetme
mõjuhinnangut, mille on koostanud asjaomane liikmesriik. Asjakohaseks vahendiks
peetakse meetmeid, mille puhul liikmesriik on kaalunud muid poliitikavõimalusi ning
23
mille puhul on kindlaks tehtud ja komisjonile esitatud sellise valikulise vahendi nagu
riigiabi eelised.
74. Kui riigiabi antakse projektidele või tegevuseks, mida kas otseselt või kaudselt rahastab
ka liit (st komisjon, tema rakendusametid, aluslepingu artiklite 185 ja 187 alusel loodud
ühisettevõtted või muud rakendusasutused, mille puhul liidu rahalised vahendid ei ole
otseselt või kaudselt liikmesriikide kontrolli all), leiab komisjon, et abimeetme
asjakohasus on kindlaks tehtud. Liikmesriigid peaksid tõendama, et hinnatava projekti
või tegevuse jaoks antav riigiabi looks sünergia liidu programmidest tuleva rahastamise
või kaasfinantseerimisega.
3.2.2.2. Asjakohasus muude abivahenditega võrreldes
75. Riigiabi võib anda mitmes vormis. Liikmesriigid peaksid seepärast tagama, et abi
antakse kaubandust ja konkurentsi tõenäoliselt kõige vähem moonutavas vormis. Seega,
kui abi antakse vormis, mis toob otsese rahalise eelise (nt otsetoetused, maksude või
muude kohustuslike tasudega seotud vabastused ja soodustused või maa, toodete või
teenuste saamine soodushinnaga), peab asjaomane liikmesriik esitama muude
võimaluste analüüsi ning selgitama, miks või kuidas muud, potentsiaalselt vähem
moonutavad abivormid (nt tagasimakstavad ettemaksed) või võla- või
omakapitaliinstrumentidel põhinevad abivormid (nt riigigarantiid, aktsiate ostmine või
muu võla või kapitali andmine soodustingimustel) on vähem asjakohased.
76. Abimeetme valimisel tuleks lähtuda turutõrkest, mida abimeetmega soovitakse
kõrvaldada. Näiteks kui turutõrge seisneb välise laenuraha kättesaadavuse probleemis,
mis on tingitud ühekülgsest teabest, peaksid liikmesriigid üldiselt andma abi pigem
likviidsustoetusena (nt laen või tagatis) kui tagastamatu abina. Juhul kui ettevõtjale on
vaja pakkuda ka teatavas ulatuses riskide jagamist, tuleks abimeetmeks üldiselt valida
tagasimakstav ettemakse. Liikmesriigid peavad põhjendama valitud vahendi sobivust
asjaomase turutõrke kõrvaldamiseks eelkõige siis, kui nad annavad abi turulähedaseks
tegevuseks muus vormis kui likviidsustoetus või tagasimakstav ettemakse.
Rakenduskavade eesmärke ja prioriteete rakendavate abikavade puhul eeldatakse
põhimõtteliselt, et asjakohane on rakenduskavas valitud rahastamisvahend.
3.2.3. Abi proportsionaalsus
3.2.3.1. Üldtingimused
77. Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat abi peetakse
proportsionaalseks, kui abisumma piirdub abi saava tegevuse teostamiseks minimaalselt
vajalikuga.3.2.3.1.1. Abi ülemmäär
78. Selleks et tagada abi proportsionaalsus sellega toetatava teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni elluviimist takistavate turutõrgetega, mille kõrvaldamiseks abi
kavandatakse, tuleb abisumma määramisel lähtuda eelnevalt kindlaksmääratud
abikõlblikest kuludest ja abi peab piirduma teatava osaga neist abikõlblikest kuludest
(edaspidi „abi osakaal“). Abi osakaal tuleb kindlaks määrata iga abisaaja kohta,
sealhulgas koostööprojektide puhul.
79. Et tagada prognoositavus ja võrdsed võimalused, kohaldab komisjon teadus- ja
arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi puhul abi ülemmäärasid, mis
määratakse kindlaks kolme kriteeriumi alusel: i) abi lähedus turule kui näitaja, mis
võimaldab hinnata abi eeldatavat negatiivset mõju ja vajadust abi järele, võttes arvesse
seda, et abi saava tegevuse oodatavad tulud võivad olla suuremad, ii) abisaaja suurus kui
24
näitaja, mis võimaldab hinnata väiksema ettevõtja tavaliselt suuremaid raskusi riskantse
projekti rahastamisel, ning iii) turutõrke olulisus, nagu teadmiste levitamise oletatav
kasulik välismõju. Seepärast peaks abi osakaal olema arendustegevuse ja innovatsiooni
puhul üldiselt madalam kui teadustegevuse puhul. Samad kaalutlused kehtivad ka
tehnoloogiataristutele antava abi osakaalu puhul; tehnoloogiataristud osutavad juba oma
olemuselt teenuseid peamiselt sellise teadus- ja arendustegevuse kasutajatele, mis on
teadustaristute tavapärase teadus- ja arendustegevusega võrreldes turulähedasem.
80. Käesoleva raamistikuga hõlmatud abimeetmete puhul arvessevõetavad abikõlblikud
kulud on esitatud I lisas. Juhul kui teadus- ja arendusprojekt koosneb erinevatest
ülesannetest, peab iga abikõlblik ülesanne kuuluma kas alusuuringute,
rakendusuuringute või tootearenduse kategooriasse 51. Komisjon lähtub eri tegevuste
liigitamisel asjakohasesse kategooriasse 52 oma kogemustest ning OECD Frascati
käsiraamatus 53 esitatud konkreetsetest näidetest ja selgitustest.
81. Abikõlblikud kulud peavad olema tõendatud võimalikult ajakohaste dokumentidega,
mis peavad olema selged ja konkreetsed. Teadus- ja arendusprojekti kaudsed kulud
võivad olla arvutatud ka lihtsustatud kuluarvestuse meetodil, kohaldades ühetaolist
kulumäära, mis võib olla kokku kuni 15 % teadus- ja arendusprojekti abikõlblikest
otsekuludest. Viimasel juhul peab nii otse- kui ka kaudsete kulude kategooria olema
määratletud tavapärase raamatupidamiskorra alusel, hõlmama ainult I lisas loetletud
abikõlblikke teadus- ja arendusprojekti kulusid ning olema nõuetekohaselt põhjendatud.
82. Abi ülemmäärad, mida kohaldatakse üldiselt kõikide abikõlblike teadus- ja
arendustegevust ning innovatsiooni toetavate meetmete suhtes, on esitatud II lisas 54.
83. Teadusasutuste ja ettevõtjate koostööna teostatavatele projektidele riigiabi andmise
korral ei tohi kombineeritud abi, mis koosneb riigi otsetoetusest ja teadusasutuste
panusest samasse projekti (kui see panus kujutab endast abi), ületada kohaldatavat abi
osakaalu iga abisaava ettevõtja kohta.
3.2.3.1.2. Tagasimakstavad ettemaksed
84. Kui liikmesriik teeb tagasimakstava ettemakse, mis on käsitatav riigiabina aluslepingu
artikli 107 lõike 1 tähenduses, kohaldatakse käesolevas alajaotuses sätestatud eeskirju.
85. Juhul kui liikmesriik saab piisavatel kontrollitavatel andmetel põhineva usaldusväärse
metoodika alusel tõendada, et tagasimakstava ettemakse brutotoetusekvivalenti on
võimalik välja arvutada, võib ta komisjonile abikavast ja kasutatavast metoodikast
51
Liigitamisel ei järgita tingimata kronoloogilist lähenemisviisi, liikudes ajalises järgnevuses alusuuringutelt
turule lähemal olevate tegevuste suunas. Seega võib komisjon liigitada projekti hilisemas etapis teostatava
ülesande rakendusuuringute hulka ja leida samas, et projekti varasemas etapis täidetav ülesanne on
tootearendus või ei ole üldse teadustegevus.
52
Kui ei ole tõendatud, et konkreetsel juhul tuleks kasutada mõnda muud skaalat, võib praktilisel otstarbel
käsitleda teadus- ja arendustegevuse eri kategooriaid vastavana tehnoloogia valmidusastmetele 1
(alusuuringud), 2–4 (rakendusuuringud) ja 5–8 (tootearendus), vt komisjoni teatis „Progressi võimaldavate
tehnoloogiate Euroopa strateegia – võimalus majanduskasvuks ja uuteks töökohtadeks“, COM(2012) 341 final,
26.6.2012.
53
OECD, „Frascati Manual 2015. Guidelines for Collecting and Reporting Data on Research and Experimental
Development“ (Frascati käsiraamat 2015. Suunised teadustegevuse ja tootearenduse kohta andmete
kogumiseks ja esitamiseks), nagu seda on muudetud või asendatud.
54
Piiramata grupierandi määruse erisätteid, mida kohaldatakse põllumajandus- ja kalandussektoris teadus- ja
arendustegevuseks antava abi suhtes.
25
teatada. Kui komisjon kiidab metoodika heaks ja peab kava kokkusobivaks, võib abi
anda tagasimakstava ettemakse brutotoetusekvivalendi alusel kuni II lisas sätestatud abi
ülemmäärani.
86. Kõigil muudel juhtudel esitatakse tagasimakstav ettemakse protsendina abikõlblikest
kuludest ja see võib ületada kohaldatavat abi ülemmäära kümne protsendipunkti võrra,
kui on täidetud järgmised tingimused:
(a) projekti edukuse korral peab meede tagama, et ettemakse tagasimaksmisel ei ole
intressimäär väiksem diskontomäärast, mida kohaldatakse vastavalt komisjoni
teatisele viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise
kohta; 55
(b) kui tulemus ületab edukana määratletud tulemust, peaks asjaomane liikmesriik
nõudma ettemakstud summa tagasimaksest suuremaid makseid ja kohaldatavale
diskontomäärale vastavat intressi;
(c) projekti ebaõnnestumise korral ei tule ettemakset täies ulatuses tagasi maksta.
Osalise edu korral peaks tagasimakse olema proportsionaalne saavutatud eduga.
87. Selleks et komisjon saaks meedet hinnata, tuleb esitada projekti edukuse korral tehtavat
tagasimakset käsitlevad üksikasjalikud sätted, milles on edukas tulemus mõistliku ja
kaalutletud hüpoteesi alusel selgelt määratletud.
3.2.3.1.3. Fiskaalmeetmed
88. Kui fiskaalne abimeede kujutab endast riigiabi, võib sellise abi osakaalu arvutada kas
üksikprojekti kohta või ettevõtja üldise maksuvähenduse ja tema kõikide kuni kolme
järjestikuse eelarveaasta jooksul tekkinud abikõlblike teadus-, arendus- ja
innovatsioonikulude suhtarvuna. Viimasel juhul võib fiskaalset abimeedet kohaldada
vahet tegemata igasuguse abikõlbliku tegevuse suhtes, kuid abi ei tohi ületada
tootearenduse puhul kohaldatavat abi osakaalu 56.
3.2.3.1.4. Abi kumuleerimine
89. Abi võib anda samal ajal mitme abikava alusel või liita sihtotstarbelise üksikabiga
tingimusel, et tegevusele või projektile antava riigiabi kogusumma ei ületa käesolevas
raamistikus sätestatud abi ülemmäärasid. Nagu on märgitud punktis 11, ei kujuta liidu
rahalised vahendid, mida keskselt haldavad liidu institutsioonid, asutused, ühisettevõtjad
või muud organid ja mis ei ole otseselt ega kaudselt liikmesriikide kontrolli all, endast
riigiabi ning neid ei tule arvesse võtta. Kui selliste liidu rahaliste vahenditega koos
kasutatakse riigiabi, ei tohi samade abikõlblike kulude katmiseks antavate avaliku
sektori rahaliste vahendite kogusumma olla suurem kui kohaldatavates ELi õiguse
eeskirjades sätestatud soodsaim rahastamismäär.
90. Juhul kui teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi korral arvesse
võetavad abikõlblikud kulud võivad täies ulatuses või osaliselt olla abikõlblikud ka
muuks otstarbeks antava abi raames, kohaldatakse kattuva osa suhtes asjakohastest
eeskirjadest tulenevat soodsaimat ülemmäära.
55
Komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta, ELT C 14,
19.1.2008, lk 6.
56
Seevastu juhul, kui fiskaalse abimeetme puhul tehakse vahet teadus- ja arendustegevuse eri kategooriatel, ei
ole lubatud ületada asjaomast abi osakaalu.
26
91. Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat abi ei tohi samade
abikõlblike kulude puhul kumuleerida vähese tähtsusega abiga, kui selle tulemusel
ületaks abi osakaal käesolevas raamistikus sätestatut.
3.2.3.2. Üksikabi andmisel kohaldatavad lisatingimused
92. Teatamisele kuuluva üksikabi korral ei ole vastavus eelnevalt kindlaksmääratud abi
ülemmäärale piisav abi proportsionaalsuse tagamiseks.
93. Üldreeglina kontrollib komisjon abi proportsionaalsuse kindlakstegemiseks, et abi
summa ei ületaks miinimumi, mis tagab toetatava projekti piisava kasumlikkuse, näiteks
võimaldades saavutada sisemise tulumäära, mis vastab konkreetse sektori või ettevõtte
võrdlusmäärale või tasuvuslävele. Selleks otstarbeks võib kasutada ka tavalisi
tulumäärasid, mida abi saav ettevõtja muude teadus- ja arendus- ning
innovatsiooniprojektide puhul harilikult eeldab, abisaaja kui terviku kapitalikulu või
asjaomase tegevusala puhul tavapäraselt täheldatud tulumäärasid. Arvesse tuleb võtta
kõiki asjakohaseid eeldatavaid kulusid ja tulusid projekti eluea jooksul, sealhulgas
teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemustega seotud kulusid ja tulusid.
94. Kui näiteks äriühingu sisedokumentidega tõendatakse, et abi saajal on selge valik, kas
rakendada abi saav projekt või alternatiivne projekt ilma abita, loetakse abi
miinimumiga piirduvaks ainult juhul, kui selle summa ei ole suurem kui asjaomase
tegevuse täiendavad netokulud võrreldes ilma riigiabita teostatava alternatiivse projekti
kuludega. Täiendava netokulu kindlaksmääramiseks võrdleb komisjon abi saavasse
projekti tehtava investeeringu ja vastupidise stsenaariumi korral teostatavasse projekti
tehtava investeeringu eeldatavat nüüdispuhasväärtust, võttes arvesse eri
äristsenaariumide tõenäosust 57.
95. Juhul kui abi antakse teadus- ja arendusprojektide teostamiseks või teadus- või
tehnoloogiataristu rajamiseks või ajakohastamiseks ning kui komisjon saab punktides 94
või 95 esitatud meetodiga kindlaks teha, et abi piirdub rangelt minimaalse vajalikuga,
võidakse lubada II lisas sätestatud abi ülemmäära suurendada kuni järgmises tabelis
esitatud määradeni.
Väikeettevõtj Keskmise Suurettevõt
a suurusega ettevõtja ja
Teadus- ja arendusprojektidele antav abi
Alusuuringud 100 % 100 % 100 %
Rakendusuuringud 80 % 70 % 60 %
– tõhusa koostöö korral ettevõtjate 90 % 80 % 70 %
vahel (suurettevõtjate puhul
piiriülene koostöö või koostöö
vähemalt ühe VKEga) või ettevõtja
ja teadusasutuse vahel või
– tulemuste laialdase levitamise korral
Teadustaristu rajamiseks ja 60 %
57
Juhul kui abi võimaldab üksnes kiirendada projekti lõpuleviimist, peaks võrdlus kajastama peamiselt ajalisi
erinevusi seoses rahavoogude ja hilisema turuletulekuga.
27
ajakohastamiseks antav abi
Tehnoloogiataristu rajamiseks ja [35 %]
ajakohastamiseks antav abi
- juhul kui riiklik rahastus tuleb [40 %]
vähemalt kahelt liikmesriigilt
või
-
kui tehnoloogiataristu osutab
teenuseid peamiselt VKEdele
(vähemalt 80 % ulatuses oma
tegevusmahust)
96. Selleks et tõendada, et abi piirdub minimaalselt vajalikuga, peavad liikmesriigid
selgitama, kuidas abisumma on kindlaks määratud. Ergutava mõju analüüsiks kasutatud
dokumente ja arvutusi võib kasutada ka abi proportsionaalsuse hindamiseks. Kui
kindlakstehtud abivajadus on seotud peamiselt raskustega turult laenuraha kaasamisel,
mitte vähese kasumlikkusega, võib minimaalse abi tagamiseks olla sobivaim see, kui abi
antakse laenu, tagatise või tagasimakstava ettemakse vormis, mitte tagastamatu abina.
97. Juhul kui abi saava tegevuse teostamiseks on mitu võimalikku kandidaati, on
proportsionaalsuse nõue tõenäolisemalt täidetud siis, kui abi antakse läbipaistvate,
objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide põhjal.
98. Rahvusvahelise kaubanduse tegelike või võimalike otseste või kaudsete moonutuste
kõrvaldamiseks võib lubada selles raamistikus üldiselt lubatutest suuremaid abi
osakaalusid, kui konkurendid väljaspool Euroopa Liitu on saanud viimase kolme aasta
jooksul või saavad edaspidi kas kaudselt või otseselt samaväärse osakaaluga abi
samalaadsete projektide jaoks. Kui rahvusvahelise kaubanduse moonutused ilmnevad
asjaomase sektori iseloomust tulenevalt tõenäoliselt hiljem kui kolme aasta pärast, võib
vaatlusperioodi vastavas ulatuses pikendada. Võimaluse korral esitab liikmesriik
komisjonile piisava teabe, mis võimaldab viimasel hinnata olukorda ja eelkõige vajadust
võtta arvesse kolmanda riigi konkurendi konkurentsieelist. Kui komisjonil puuduvad
tõendid antud või pakutud abi kohta, võib ta teha otsuse ka kaudsete tõendite põhjal.
99. Tõendite kogumiseks võib komisjon kasutada oma uurimisvolitusi 58.
3.2.4. Läbipaistvus
100. Veel ühe kaitsemeetmena põhjendamatute moonutuste vastu peab liikmesriikidel,
komisjonil, ettevõtjatel ja üldsusel olema hea juurdepääs kõikidele asjaomastele
õigusaktidele ja nende alusel antavat abi käsitlevale teabele.
101. Välja arvatud üksikabi puhul, mis jääb alla 100 000 euro, peavad liikmesriigid avaldama
täielikul riigiabi käsitleval veebisaidil kas riiklikul või piirkondlikul tasandil vähemalt
järgmise teabe teatatud riigiabimeetmete kohta: abikava täielik tekst ja selle
rakendussätted või üksikabi õiguslik alus või link sellele, abi andva asutuse nimi,
konkreetsete abisaajate nimed, igale abisaajale antud abi vorm ja summa, abi andmise
kuupäev, abisaaja tüüp (VKE või suurettevõtja), abisaaja asukoha piirkond (NUTSi
58
Vt nõukogu 22. juuli 2013. aasta määrus (EL) nr 734/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 659/1999,
millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 204,
31.7.2013, lk 15), artikli 1 lõige 3
28
2. tasandil) ja peamine majandussektor, milles abisaaja tegutseb (NACE grupi
tasandil) 59. Selline teave tuleb avaldada kuue kuu jooksul pärast seda, kui on vastu
võetud abi andmise otsus, või fiskaalmeetmete puhul ühe aasta jooksul alates
maksudeklaratsiooni esitamisest; teavet tuleb säilitada vähemalt kümme aastat ning see
peab olema üldsusele piiranguteta kättesaadav 60.
3.2.5. Kontrollimine, kas teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi
konkreetsed negatiivsed mõjud konkurentsile ja kaubandustingimustele on võimalikult
väikesed või puuduvad
3.2.5.1. Üldised kaalutlused
102. Komisjon teeb kindlaks turud, mida abi mõjutab, võttes arvesse liikmesriigi antud teavet
asjaomaste tooteturgude, see tähendab abisaaja käitumise muutusest mõjutatud turgude
kohta. Kui konkreetne uuenduslik teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
valdkonda kuuluv tegevus on seotud mitme tulevase tooteturuga, kaalutakse riigiabi
mõju kõikidele asjaomastele turgudele. Samuti teeb komisjon kindlaks mõjutatud
geograafilise turu, mis vastab piirkonnale, kus mõjutatud tooteturgude ettevõtjad
tegutsevad ning kus valitsevad piisavalt ühetaolised ja naaberpiirkondadest selgelt
eristatavad konkurentsitingimused.
103. Seejärel hindab komisjon konkurentsimoonutusi, lähtudes teadus- ja arendustegevuseks
ning innovatsiooniks antava abi prognoositavast mõjust ettevõtjatevahelisele
konkurentsile asjaomastel abist tõenäoliselt negatiivselt mõjutatud toote- ja
geograafilistel turgudel 61 ning võttes arvesse ka liikmesriikide antud teavet mõjutatud
konkurentide ja klientide või tarbijate kohta. Sealjuures võib komisjon vajaduse korral
kindlaks teha ka konkurentsisuhted (asendavad ja täiendavad kaubad, sealhulgas ka
tarneahelas eelnevad või järgnevad kaubad), mida abimeede tõenäolisemalt moonutab.
104. Abi annab tavaliselt selle saajale i) tootmiskulude vähenemise, ii) tootmisvõimsuse
suurenemise või iii) uute toodete arendamise kaudu konkurentsieelise. Komisjon on
seisukohal, et abi mõjutab negatiivselt esmajärjekorras konkurente. Seetõttu peaks
komisjon tegema esmajoones kindlaks abisaaja tegelikud või võimalikud konkurendid,
keda abi tõenäoliselt negatiivselt mõjutab.
105. Komisjon näeb kahte võimalikku konkurentsi ja liikmesriikidevahelise kaubanduse
moonutust, mida teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi võib
põhjustada, nimelt tooteturu moonutamist ja mõju asukohale. Mõlemat liiki moonutused
võivad põhjustada ressursside ebatõhusat jaotumist, mis kahjustab siseturu toimimist,
ning probleeme seoses majandustegevuse piirkondadevahelise jaotumisega, mida abi
mõjutab.
59
Välja arvatud ärisaladused ja muu konfidentsiaalne teave nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja komisjoni
nõusolekul (vt komisjoni teatis ametisaladuste kohta riigiabi otsustes, C(2003) 4582, ELT C 297, 9.12.2003,
lk 6). Fiskaalmeetmete kohaldamisel võib teabe üksikute abisummade kohta avaldada järgmiste vahemikena
(miljonites eurodes): [0,5–1]; [1–2]; [2–5]; [5–10]; [10–30]; [30 ja enam].
60
Ebaseadusliku abi korral nõutakse, et liikmesriigid tagaksid kõnealuse teabe avaldamise tagantjärele hiljemalt
kuue kuu jooksul alates komisjoni otsuse kuupäevast. Teave peaks olema kättesaadav vormingus, mis
võimaldab andmeid otsida, väljavõtteid teha ja hõlpsasti internetis avaldada, nagu CSV- või XML-vorming.
61
Kõnealune analüüs võib hõlmata nii sisend- kui ka väljundturge, kui see on asjakohane.
29
106. Mis puutub tooteturgude moonutustesse, siis teadus- ja arendustegevuseks ning
innovatsiooniks antav riigiabi võib mõjutada konkurentsi innovatsiooniprotsessis ja neil
tooteturgudel, kus kasutatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemusi.
3.2.5.1.1. Mõju tooteturgudele
107. Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav riigiabi võib takistada
konkurentsi innovatsiooniprotsessis ja tooteturgudel kolmel viisil: see võib moonutada
konkurentsil põhinevat turule sisenemist ja turult väljumist, moonutada dünaamilisi
investeerimisstiimuleid ning luua või säilitada turuvõimu.
i) Konkurentsil põhineva turule sisenemise ja turult väljumise moonutamine
108. Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi võib takistada
turumehhanismi hüvitamast kõige tõhusamate tootjate pingutusi ja avaldamast kõige
ebatõhusamatele tootjatele survet oma tegevuse parandamiseks, ümberkorraldamiseks
või turult väljumiseks. See võib tekitada olukorra, kus konkurendid, kes muidu oleksid
suutelised turule jääma, on antud abi tõttu sunnitud turult lahkuma või ei sisenegi turule.
Samuti võib riigiabi hoida ära ebatõhusate ettevõtjate turult väljumise või isegi ajendada
neid turule sisenema ja omandama tõhusamalt tegutsevate konkurentide turuosa.
Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi võib valesti suunamise
korral seega toetada ebatõhusaid ettevõtjaid ja põhjustada selliste turustruktuuride
kujunemise, kus paljud turuosalised tegutsevad äärmiselt ebatõhusalt. Pikas
perspektiivis võib sekkumine konkurentide turuletuleku ja sealt lahkumise protsessi
pidurdada innovatsiooni ja aeglustada tootlikkuse kasvu kogu majandusharus.
ii) Dünaamiliste stiimulite moonutamine
109. Teadus-ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi võib moonutada abisaaja
konkurentide dünaamilisi investeerimisstiimuleid. Juhul kui ettevõtja saab abi,
suurendab see tavaliselt tema eduka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
tõenäosust ja tugevdab edaspidi tema positsiooni asjaomasel tooteturul (asjaomastel
tooteturgudel). Ettevõtja tugevama positsiooni tulemusena võivad konkurendid oma
esialgsete investeerimiskavade ulatust vähendada (edaspidi „väljatõrjumisefekt“).
110. Lisaks võib riigiabi olemasolu muuta võimalikud abisaajad enesega rahulolevaks või
riskialtimaks. Pikaajaline mõju sektori üldisele tulemuslikkusele on sel juhul
tõenäoliselt negatiivne. Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi
võib valesti suunamise korral seega toetada ebatõhusaid ettevõtjaid ja põhjustada selliste
turustruktuuride kujunemise, kus paljud turuosalised tegutsevad äärmiselt ebatõhusalt.
iii) Turuvõimu loomine või säilitamine
111. Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi moonutav mõju võib
avalduda ka selles, et see suurendab või säilitab tooteturgudel turuvõimu. Turuvõim on
võim mõjutada turuhindu, toodangut, toodete ja teenuste valikut või kvaliteeti või muid
konkurentsi dimensioone olulise ajavahemiku jooksul tarbijate kahjuks. Isegi kui abi ei
suurenda turuvõimu otseselt, võib ta teha seda kaudselt, takistades olemasolevate
konkurentide laienemist, ajendades neid turult väljuma või takistades uute konkurentide
turule sisenemist.
30
3.2.5.1.2. Mõju kaubandusele ja asukohavalikule
112. Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav riigiabi võib moonutada
konkurentsi ka asukohavaliku mõjutamise kaudu. Sellised moonutused võivad tekkida
liikmesriikide vahel siis, kui ettevõtjad konkureerivad piiriüleselt või teevad valiku eri
asukohtade vahel. Abi, mille eesmärk on viia tegevus siseturu piires teise piirkonda, ei
pruugi otseselt tooteturgu moonutada, kuid selle toetusel viiakse tegevus või
investeeringud ühest piirkonnast teise.
3.2.5.1.3. Selged negatiivsed mõjud
113. Põhimõtteliselt tuleb abimeedet ja selle rakendamise konteksti analüüsida, et välja
selgitada, millisel määral võib seda pidada moonutavaks. Esineb siiski olukordi, kus
negatiivne mõju on positiivsest selgelt suurem ja abi ei saa seetõttu siseturuga
kokkusobivaks pidada.
114. Vastavalt aluslepingu üldpõhimõtetele ei saa riigiabi pidada siseturuga kokkusobivaks
eelkõige juhul, kui abimeede on diskrimineeriv sellisel määral, mida ei saa riigiabi
olemusega põhjendada. Nagu on selgitatud punktis 3.1.3, ei luba komisjon seega meedet
kohaldada, kui meetmest või sellega seotud tingimustest tuleneks asjakohase liidu
õiguse rikkumine. Eelkõige puudutab see abimeetmeid, mille puhul on abi andmise
tingimuseks abisaaja peamine asu- või tegevuskoht asjaomases liikmesriigis või abisaaja
kohustus kasutada teatavas riigis toodetud kaupu või osutatavaid teenuseid, ning samuti
abimeetmeid, mis piiravad abisaaja võimalust kasutada teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni tulemusi muudes liikmesriikides.
3.2.5.2. Abikavad
115. Teatamisele kuuluv abikava on siseturuga kokkusobiv, kui see ei põhjusta olulisi
konkurentsi- ega kaubandusmoonutusi. Isegi kui üksikkavade tasandil võib moonutusi
pidada väikeseks (tingimusel, et abi on ühise eesmärgi saavutamiseks vajalik ja
proportsionaalne), võivad abikavad kumulatiivselt tekitada olulisi moonutusi. Sellised
moonutused võivad näiteks tuleneda abist, mis mõjutab negatiivselt konkurentide
dünaamilisi innovatsioonistiimuleid. Kindlatele sektoritele keskenduva abikava puhul
on selliste moonutuste oht veelgi suurem.
116. Ilma et see piiraks punkti 145, peavad liikmesriigid seepärast tõendama, et igasugune
negatiivne mõju on võimalikult väike, võttes arvesse näiteks asjaomaste projektide
suurust, üksikabi ja kumulatiivse abi summasid, eeldatavate abisaajate arvu ning
asjaomaste sektorite omadusi. Selleks et komisjon saaks hinnata teatamisele kuuluva
abikava tõenäolist negatiivset mõju, võivad liikmesriigid esitada mõjuhinnangud ning
sarnaste varasemate kavade järelhindamised.
3.2.5.3. Üksikabi andmisel kohaldatavad lisatingimused
3.2.5.3.1. Moonutused tooteturgudel
117. Selleks et komisjon saaks kindlaks teha võimalikud konkurentsi- ja
kaubandusmoonutused ja neid hinnata, peaksid liikmesriigid teatamisele kuuluva
üksikabi puhul esitama teabe i) asjakohaste tooteturgude kohta, st turgude kohta, mida
abisaaja käitumise muutumine mõjutab, ning ii) mõjutatud konkurentide ja klientide või
tarbijate kohta.
31
118. Abimeetme negatiivse mõju hindamisel keskendub komisjon konkurentsimoonutuste
analüüsis prognoositavale mõjule, mida teadus- ja arendustegevuseks ning
innovatsiooniks antav abi avaldab ettevõtjatevahelisele konkurentsile asjaomastel
tooteturgudel. Komisjon peab olulisemaks selliseid ohte konkurentsile ja kaubandusele,
mis tekivad lähitulevikus ja on eriti tõenäolised.
119. Kui konkreetne innovatsioonitegevus seostub mitme tulevase tooteturuga, vaadeldakse
riigiabi mõju kõikidele asjaomastele turgudele. Teatavatel juhtudel kaubeldakse teadus-
ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuste endaga (nt intellektuaalomandi õiguste
kujul) tehnoloogiaturgudel, näiteks patentide litsentsimise või patendikaubanduse
vormis. Sellisel juhul võib komisjon arvesse võtta ka abi mõju konkurentsile
tehnoloogiaturgudel.
120. Komisjon kasutab eri kriteeriume, et hinnata võimalikke konkurentsimoonutusi, nimelt
dünaamiliste stiimulite moonutamist, turuvõimu loomist või säilitamist ning ebatõhusate
turustruktuuride säilitamist.
i) Dünaamiliste stiimulite moonutamine
121. Komisjon võtab dünaamiliste stiimulite võimaliku moonutamise analüüsis arvesse
järgmisi aspekte:
(i) turu kasv: mida rohkem turg edaspidi eeldatavalt kasvab, seda väiksem on
tõenäosus, et abi mõjutab konkurentide stiimuleid negatiivselt, sest kasumliku
majandustegevuse arendamiseks jääb rohkesti võimalusi;
(ii) abisumma: abimeetmed, mis hõlmavad märkimisväärseid abisummasid, tekitavad
tõenäolisemalt olulise väljatõrjumisefekti. Abisumma olulisuse hindamisel
lähtutakse ennekõike peamiste turuosaliste samalaadsetele projektidele tehtavatest
kulutustest;
(iii) turulähedus / abi kategooria: mida rohkem on abimeede suunatud turulähedasele
tegevusele, seda tõenäolisemalt tekitab see olulise väljatõrjumisefekti;
(iv) avatud valikuprotsess: juhul kui abi antakse läbipaistvate, objektiivsete ja
mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, suhtub komisjon abimeetmesse
soodsamalt;
(v) väljumistõkked: konkurendid säilitavad oma investeerimisplaanid või isegi
laiendavad neid tõenäolisemalt juhul, kui innovatsiooniprotsessist väljumise
tõkked on kõrged. Nii võib see olla juhul, kui paljud konkurentide varasemad
investeeringud on teatavas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
protsessis kinni;
(vi) tulevikuturu pärast konkureerimise stiimulid: teadus- ja arendustegevuseks ning
innovatsiooniks antav abi võib tekitada olukorra, kus abisaaja konkurendid
loobuvad konkureerimisest tulevase „võitja-võtab-kõik-turu“ pärast, sest
abisaajale abi kaudu antud eelis (tehnoloogiline areng, mastaabisääst, võrguefekt
või ajastus) vähendab nende võimalust sellele turule edukalt siseneda;
(vii) toodete mitmekesistamine ja konkurentsi tugevus: juhul kui tooteinnovatsioon
seisneb pigem mitmekesiste toodete arendamises, mis on seotud näiteks eri
tootemarkide, standardite, tehnoloogiate või tarbijagruppidega, on konkurentidele
avaldatav mõju vähem tõenäoline. Sama olukord tekib siis, kui turul on palju
tõhusaid konkurente.
32
ii) Turuvõimu loomine või säilitamine
122. Komisjon tunneb muret eelkõige selliste teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni
toetavate meetmete pärast, mis võimaldavad abisaajal suurendada turuvõimu
olemasoleval tooteturul või kanda selle üle tulevastele tooteturgudele. Seepärast on
ebatõenäoline, et komisjon tuvastab turuvõimuga seotud konkurentsiprobleemid
juhtudel, kui abisaaja turuosa on alla 25 %, ja turgudel, mille turukontsentratsioon on
Herfindahli-Hirschmani indeksi (HHI) järgi alla 2 000.
123. Komisjon võtab turuvõimu analüüsis arvesse järgmisi aspekte:
(i) abisaaja turuvõim ja turustruktuur: kui abisaajal on tooteturul juba valitsev
seisund, võib abimeede seda tugevdada, vähendades veelgi konkurentsisurvet,
mida konkurendid saavad abi saavale ettevõtjale avaldada. Samamoodi võib
riigiabi avaldada olulist mõju oligopoolsel turul, kus tegutseb vähe turuosalisi;
(ii) turuletuleku tõkked: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas
võivad esineda märkimisväärsed tõkked uutele turule sisenejatele. Sellised tõkked
on muu hulgas õiguslikud sisenemistõkked (eriti sellised, mis on seotud
intellektuaalomandi õigustega), mastaabi- ja mitmekülgsussääst, võrgustikele ja
taristule juurdepääsu tõkked ning muud strateegilised tõkked turule sisenemisel
või laienemisel;
(iii) ostja jõud: ettevõtja turuvõimu võib piirata ka ostjate turupositsioon. Tugevate
ostjate olemasolu võib rääkida vastu ettevõtja tugevale turupositsioonile, kui on
tõenäoline, et ostjad püüavad säilitada turul piisavat konkurentsi;
(iv) valikuprotsess: komisjon võib pidada problemaatiliseks abimeetmeid, mis
võimaldavad tugeva turupositsiooniga ettevõtjatel mõjutada valikuprotsessi,
näiteks kui neil on õigus anda valikuprotsessis ettevõtjate kohta soovitusi või
mõjutada teadustegevuse kulgu viisil, millega jäetakse põhjendamatult kõrvale
alternatiivsed arenguteed.
iii) Ebatõhusate turustruktuuride säilitamine
124. Komisjon hindab turustruktuure analüüsides, kas abi antakse liigse tootmisvõimsusega
või taandarenevatel turgudel. Muret ei tekita tõenäoliselt olukorrad, kus turg kasvab või
kus teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav riigiabi muudab
tõenäoliselt sektori üldist kasvudünaamikat või eriti selle kasvuhoonegaaside heidet
(kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja digistrateegia teatisega), eelkõige uue
tehnoloogia kasutuselevõtu kaudu näiteks selleks, et tootmise CO2 heidet vähendada
ja/või tootmist digitaliseerida, ilma et suureneks tootmisvõimsus.
3.2.5.3.2. Mõju asukohale
125. Juhul kui abi antakse turulähedaseks teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks,
võib juhtuda, et edasise tootmise tingimused on eelkõige abist tingitud suhteliselt
väiksemate tootmiskulude või suurema teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
tõttu mõnes piirkonnas soodsamad. See võib põhjustada ettevõtjate liikumise sellistesse
piirkondadesse.
126. Mõju asukohale võib olla asjakohane ka teadus- ja tehnoloogiataristute puhul. Kui abi
kasutatakse peamiselt taristu toomiseks mõnda konkreetsesse piirkonda teise piirkonna
arvelt, ei aita see edendada uut teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni liidus.
33
127. Teatamisele kuuluva üksikabi analüüsimisel võtab komisjon seega arvesse tõendeid
selle kohta, et abisaaja on kaalunud alternatiivseid asukohti.
128. Ka sellist abi, mis muudab üksnes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
asukohta siseturul, muutmata selle laadi, ulatust või projekti haaret, ei saa käsitada
siseturuga kokkusobivana.
3.2.6. Abi positiivse ja negatiivse mõju võrdlemine
129. Komisjon hindab, kas abimeetme kindlakstehtud negatiivne mõju konkurentsile ja
kaubandustingimustele kaalub üles kavandatud abi positiivse mõju.
3.2.6.1. Arvessevõetava positiivse mõju kindlakstegemine
130. Majanduskasv on korrelatsioonis investeeringutega teadus- ja arendustegevusse ning
innovatsiooni. Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon suurendavad tootlikkust ja
hoogustavad majanduse arengut. Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on seega
oluline tegur selleks, et liidu ettevõtjad tagaksid majanduse arengu uute toodete,
tehnoloogiate, teenuste või tootmisprotsesside või nende kõigi arendamise kaudu.
131. Üleilmastunud maailmas on investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning
innovatsiooni kõikide majandussektorite arenguks väga olulised, sest need on tihedalt
seotud tootlikkuse ja konkurentsivõimega.
132. Seetõttu hindab komisjon võrdluse esimese etapina abi positiivset mõju toetatavale
majandustegevusele, võttes asjakohaselt arvesse asjaomase abimeetme tulemusena
tehtavat teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni või teadus- ja arendus- ning
innovatsiooniprojekti mahtu, ulatust või kiirust, mida abimeede on ette nähtud
suurendama.
133. Lisaks võib komisjon hinnata ka seda, kas abiga kaasneb teadus- ja arendustegevuse
ning innovatsiooniga seotud laiem positiivne mõju. Kui selline laiem positiivne mõju on
kooskõlas mõjuga, mida taotlevad liidu poliitilised algatused – näiteks teatised, milles
käsitletakse uut Euroopa teadusruumi teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks, Euroopa
rohelist kokkulepet, Euroopa digitaalarengu strateegiat ja Euroopa uut tööstusstrateegiat
–, siis võib eeldada, et selliste liidu poliitiliste algatustega kooskõlas oleval abil teadus-
ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks on selline laiem positiivne mõju olemas.
134. Komisjon on seisukohal, et vajalikud on nii era- kui ka avaliku sektori investeeringud, et
toetada ja kiirendada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni elutähtsa
tehnoloogia alal, mis turule jõudes soodustaks liidu tööstuse digitaliseerimist ja liidu
üleminekut CO2 heiteta / vähese CO2 heitega majandusele, samuti ringmajandusele ja
saastevabale majandusele, kus looduskapital on kaitstud. Komisjon suhtub soodsalt
sellesse, kui liikmesriikide toetatav teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/852, 62 mis kujutab
endast ühte võimalikku metoodikat, mille põhjal teha kindlaks keskkonnasäästlikku
majandustegevust edendavate tehnoloogiate, toodete või muude lahenduste alane
teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon.
62
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse
kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088, ELT L 198,
22.6.2020, lk 13.
34
135. Liikmesriigid, kes kaaluvad teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks riigiabi
andmist, peavad taotletava eesmärgi täpselt kindlaks määrama ning eelkõige selgitama,
kuidas on meetme abil kavas teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni edendada.
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatavate meetmete puhul võivad
liikmesriigid tugineda vastavate rakenduskavade põhjendustele.
136. Komisjon suhtub soodsalt abimeetmetesse, mis moodustavad lahutamatu osa täielikust
programmist või tegevuskavast teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni või aruka
spetsialiseerumise ergutamiseks ning tuginevad varasemate sarnaste abimeetmete
põhjalikele hinnangutele, mis tõendavad nende tõhusust.
137. Kui riigiabi antakse projektidele või tegevuseks, mida kas otseselt või kaudselt rahastab
ka liit (st komisjon, tema rakendusametid, aluslepingu artiklite 185 ja 187 alusel loodud
ühisettevõtted või muud rakendusasutused, mille puhul liidu rahalised vahendid ei ole
otseselt või kaudselt liikmesriikide kontrolli all), leiab komisjon, et abimeetme
positiivne mõju on kindlaks tehtud.
3.2.6.1.1. Üksikabi andmisel kohaldatavad lisakaalutlused
138. Selleks et tõendada, et üksikabi, mille suhtes kehtib abist teatamise kohustus (edaspidi
„teatamisele kuuluv üksikabi“), aitab suurendada teadus- ja arendustegevust ning
innovatsiooni, võivad liikmesriigid kasutada alljärgnevaid näitajaid koos muude
asjakohaste kvantitatiivsete või kvalitatiivsete tõenditega:
a) projekti suurenemine: projekti kogukulude suurenemine (ilma et abisaaja kulud
väheneksid võrreldes olukorraga, kui abi ei antaks); teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooniga tegelevate inimeste arvu suurenemine;
b) ulatuse laienemine: projekti eeldatavate väljundite arvu suurenemine; projektil on
suuremad eesmärgid, mida näitab kaasatud partnerite suurem arv; teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud piiriüleste tegevuste arvu suurenemine;
teadusliku või tehnoloogilise läbimurde suurem tõenäosus või suurem ebaõnnestumise
oht (mis on seotud eelkõige projekti pikaajalisuse või projekti tulemuste ebakindlusega);
c) kiiruse suurenemine: projekti lõpuleviimine nõuab vähem aega võrreldes ajaga,
mis kuluks sama projekti teostamiseks ilma abita;
d) kulutatava kogusumma suurenemine: abisaaja teadus- ja arendustegevusele ning
innovatsioonile kulutatava kogusumma suurenemine kas absoluutsummas või suhtena
käibesse; muutused projekti eelarves (teiste projektide eelarvete vastava vähenemiseta).
139. Selleks et jõuda järeldusele, et abi aitab hoogustada teadus- ja arendustegevust ning
innovatsiooni liidus, võtab komisjon peale ettevõtja teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni netokasvu arvesse ka abi panust teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooniga seotud kulutuste üldisesse suurenemisse asjaomases sektoris, piiriülese
teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suurenemisse liidus ja liidu positsiooni
paranemisse rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kontekstis.
Soodsalt suhtutakse abimeetmetesse, mille puhul on kavas nende positiivse mõju
järelhindamine, mis tehakse avalikult kättesaadavaks.
3.2.6.2. Abi positiivse mõju võrdlemine selle negatiivse mõjuga
140. Viimase etapina võrdleb komisjon abi kindlakstehtud negatiivset mõju konkurentsi
moonutamise ja liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamise näol (vt punktid 3.2.1–
3.2.5) kavandatud abi positiivse mõjuga (vt punkt 3.2.6.1) majandustegevuse ja liidu
35
majanduse või ühiskonna või nende mõlema arengule ning hindab abimeetme siseturuga
kokkusobivaks üksnes juhul, kui positiivne mõju negatiivse üles kaalub.
141. Kui kavandatud abimeede ei lahenda selgelt määratletud turutõrget asjakohasel ja
proportsionaalsel viisil, kaldub negatiivne konkurentsi moonutav mõju meetme
positiivset mõju üles kaaluma ning komisjon jõuab seega tõenäoliselt järeldusele, et
kavandatud abimeede ei ole siseturuga kokkusobiv.
142. Teatavat liiki abikavade üldise võrdlustulemuse suhtes võidakse lisaks nõuda
4. alajaotuses osutatud järelhindamist. Komisjon võib piirata selliste abikavade kestuse
nelja aasta või lühema perioodiga, jättes võimaluse teatada pärast seda uuesti abikava
pikendamisest.
4. HINDAMINE
143. Komisjon võib konkurentsi- ja kaubandusmoonutuste täiendavaks piiramiseks nõuda, et
teatamisele kuuluvate abikavade suhtes kohaldataks ajapiirangut ning punktis 142
osutatud hindamist. Hinnata tuleks eelkõige kavasid, millega võivad kaasneda eriti
suured moonutused, st mis võivad konkurentsi märkimisväärselt piirata, kui nende
rakendamist õigel ajal läbi ei vaadata.
144. Võttes arvesse hindamise eesmärke ning vältimaks ebaproportsionaalselt suure
koormuse asetamist liikmesriikidele ja väiksematele abimeetmetele, kohaldatakse
punktis 143 osutatud nõuet üksnes suure eelarvega abikavade suhtes, millel on uudseid
omadusi, või kui on ette näha märkimisväärseid muutusi turul, tehnoloogias või
õigusraamistikus. Hindamise peab läbi viima riigiabi andvast asutusest sõltumatu
ekspert komisjoni poolt ette nähtud ühise metoodika alusel 63 ja selle tulemused
avalikustatakse. Liikmesriigid peavad koos abikavaga teatavaks tegema hindamiskava
projekti, mis moodustab lahutamatu osa komisjoni hinnangust kavale.
145. Kui abikava jääb grupierandi määruse kohaldamisalast välja üksnes suure eelarve tõttu,
hindab komisjon selle kokkusobivust üksnes hindamiskava alusel.
146. Hinnang tuleb komisjonile esitada õigel ajal, et oleks võimalik hinnata abikava
võimalikku pikendamist, ja igal juhul abikava lõppedes. Hindamise täpne ulatus ja
üksikasjad määratakse kindlaks abikava heakskiitmise otsuses. Kõigi järgmiste sarnase
eesmärgiga abimeetmete, sh punktis 145 osutatud abikavade mis tahes muudatuste
puhul tuleb arvesse võtta hindamise tulemusi.
5. ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE
147. Nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 64 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 794/200465
kohaselt peavad liikmesriigid komisjonile esitama iga-aastaseid aruandeid.
63
Vt komisjoni talituste töödokument „Common methodology for State aid evaluation“ (Riigiabi hindamise
ühine metoodika), SWD(2014) 179 final, 28.5.2014.
64
Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ
asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.
65
Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ)
nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, ELT
L 140, 30.4.2004, lk 1.
36
148. Liikmesriigid peavad säilitama üksikasjalikud andmed kõikide abimeetmete kohta.
Need andmed peavad sisaldama kogu teavet, mis on vajalik selleks, et näidata
abikõlblike kulude ja abi ülemmäära suhtes kehtestatud tingimuste täitmist. Andmeid
tuleb säilitada abi andmise kuupäevast alates kümne aasta jooksul ning need tuleb
nõudmise korral esitada komisjonile.
6. KOHALDAMINE
149. Komisjon järgib käesolevas teatises esitatud põhimõtteid ja suuniseid, et hinnata kogu
sellise teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi kokkusobivust
siseturuga, millest talle on teatatud ja mille kohta ta peab tegema otsuse pärast [lisatakse
hiljem]. Ebaseaduslikku teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat abi
hinnatakse vastavalt abi andmise kuupäeval kehtinud eeskirjadele.
150. Komisjon teeb aluslepingu artikli 108 lõike 1 alusel vajaduse korral liikmesriikidele
ettepaneku muuta oma olemasolevaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
abikavasid, et viia need käesoleva raamistikuga vastavusse hiljemalt [lisatakse hiljem].
151. Liikmesriike kutsutakse üles väljendama oma selget ja tingimusteta nõusolekut
punktis 150 esitatud asjakohaste meetmetega kahe kuu jooksul alates käesoleva
raamistiku avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Vastuse puudumise korral eeldab
komisjon, et asjaomane liikmesriik ei ole kavandatud meetmetega nõus.
7. LÄBIVAATAMINE
Komisjon võib igal ajal käesoleva raamistiku läbi vaadata või seda muuta, kui see
osutub vajalikuks seoses konkurentsipoliitika või liidu muu poliitikaga, rahvusvaheliste
kohustuste arvessevõtmiseks või muul õigustatud põhjusel.
37
Mart Laidmets
Haridus- ja Teadusministeerium Meie 30.04.2021 nr 12.1-1/3435-1
[email protected]
Euroopa Komisjoni teadus- ja
arendustegevuseks ning
innovatsiooniks antava riigiabi
raamistiku eelnõu
Austatud härra Laidmets
Euroopa Komisjon on avaldanud uue teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks
antava riigiabi raamistiku eelnõu (vt lisas). Kehtiv raamistik on leitav siit ja muudatused siit.
Palume Teie arvamust raamistiku eelnõu kohta hiljemalt 14. maiks 2021. a.
Rahandusministeerium koondab asutuste arvamused ja saadab nende põhjal koostatud Eesti
koondarvamuse Euroopa Komisjonile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Lisa(d):
TAI raamistiku eelnõu
Maris Kalda 6113525
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lisaadressaadid:
Maaeluministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Sihtasutus Eesti Teadusagentuur
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Riigi Tugiteenuste Keskus
2