Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 30. aprill 2021
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
30.04.2021 nr 97
Majandus- ja taristuministri 18. juuni 2019. a
käskkirja nr 1.1-1/19-098 „„Energiamajanduse
arengukava aastani 2030“ teadus- ja
arendustegevuse programmi
kinnitamine“ muutmine
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel muudan majandus- ja taristuministri 18. juuni 2019. a käskkirja
nr 1.1-1/19-098 „„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ teadus- ja arendustegevuse programmi
kinnitamine“ järgmiselt:
1. Kehtestan käskkirja lisa „„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ teadus- ja arendustegevuse
programm“ uues sõnastuses lisana 1 (lisatud).
2. Täiendan käskkirja punktiga 11 järgmises sõnastuses
„11. Kinnitan lisa 2 „„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ teadus- ja arendustegevuse
programmi rahastatud tegevused aastatel 2019-2020, indikatiivne eelarve aastatel 2021 ja 2022“
(lisatud).“.
Lisa 1 „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ teadus- ja arendustegevuse programm
Lisa 2 „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ teadus- ja arendustegevuse programmi
rahastatud tegevused aastatel 2019-2020, indikatiivne eelarve aastatel 2021 ja 2022
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Majandus- ja taristuministri
18.06.2019 käskkiri nr 1.—-1/19-098
„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ teadus- ja arendustegevuse programmi kinnitamine“
Lisa 1
(muudetud sõnastuses)
Lisa 1 „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ teadus-ja
arendustegevuse programm
1. ENMAK 2030 TA PROGRAMMI EESMÄRK.......................................................................... 1
1.1 Eesti teadus- ja arendustegevuse eesmärgid ............................................................................. 2
1.2 Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ............................................................................... 2
1.3 ENMAK 2030 eesmärgid ja meetmed ....................................................................................... 3
2. TEGEVUSED ................................................................................................................................ 4
2.1 Tegevuste kavandamine .............................................................................................................. 4
2.2 Tegevuste täitmine ja seire ......................................................................................................... 4
2.3 Tegevuste eelarve ......................................................................................................................... 5
2.4 Tegevused 2019. aastal ................................................................................................................ 5
2.5 Tegevused 2020. aastal ................................................................................................................ 6
2.6 Tegevused aastatel 2021-2022......................................................................................................... 7
1. ENMAK 2030 TA PROGRAMMI EESMÄRK
Majandus- ja taristuminister kinnitas 18.06.2019 käskkirjaga nr 1.1-1/19-098 „Energiamajanduse
arengukava aastani 2030“ teadus ja arendustegevuse programmi“ (edaspidi ENMAK 2030 TA
programmi), sh selle lisa „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ teadus- ja arendustegevuse
programmi rahastatud tegevused aastatel 2019–2020, kavandatud eelarve aastal 2021 ja teada olevad
kulud aastal 2022 nähti ette tegevuste rahastamine põhiosas sihtfinantseeringu põhiselt. Praktikas on
selgunud, et sihtfinantseeringu põhiselt tegevuste rahastamise põhjendamine on keerukas ning
ajamahukas ning puudub kindlus, et sellise rahastusmudeli korral soovitud tulemus saavutatakse.
Seetõttu nähakse uuendatud programmis toodud tegevuste teostamine ette põhiosas vastavalt
riigihangete seaduses toodud hankekorrale ning täiendavate rahastusvõimaluste leidmisele (sh
kaasrahastusvõimaluste otsimine lähtudes energeetika sektori vajadustest, kaasrahastusvõimalustest ja -
soovidest).
Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) teadus- ja arendustegevuse (TA)
programmi eesmärk on aidata kaasa riigi energiapoliitika eesmärkide kavandamisele ning
täitmisele teadmistepõhiselt ning parimaid lahendusi ja praktikaid rakendades. See tähendab, et
kavandatavad tegevused peavad panustama eesmärkidesse ja meetmetesse, mis on püstitatud
strateegilistes arengudokumentides, sh:
1. Riiklik teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035 (TAIE)1;
1
https://www.hm.ee/et/TAIE-2035
1
2. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 20302);
3. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030)3.
Lisaks eelnimetatud dokumentidele tuleb arvestada Eesti kliimaneutraalsuse saavutamisega seotud
eesmärkide ja nõuetega.
Programmi elluviimisel lähtutakse muuhulgas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses4 toodud
teadus- ja arendustegevuse mõistetest:
arendustegevus – uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmiste rakendamine uute
materjalide, toodete ja seadmete tootmiseks, protsesside, süsteemide ja teenuste juurutamiseks
või nende oluliseks täiustamiseks;
teadustegevus – isiku loomevabadusel põhinev tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute
abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta.
1.1 Eesti teadus- ja arendustegevuse eesmärgid
Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 eelnõu kohaselt on
arengukava üldeesmärk „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad
koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja
kestlike lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“. Arengukavale on seatud järgmised
alaeesmärgid:
1. Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele.
2. Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine.
3. Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu,
kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti
piirkondades. TAIE fookusvaldkonnad on nutika spetsialiseerumise valdkonnad, sh nutikad ja kestlikud
energialahendused5.
1.2 Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid
ENMAK 2030 teadusarendustegevus peab panustama Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkidesse,
mis on sätestatud Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030, mh:
Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030):
kasvuhoonegaaside (KHG) heide 1990 aastal oli 40,4 mln tCO2ekv (va maakasutuse, maakasutuse
muutuse ja metsanduse sektor, so Land Use, Land Use Change and Forestry ehk edaspidi
LULUCF), 2017 oli Eesti KHG heide 20,9 mln tCO2ekv (sh energiatööstusesektorist 14,7 mln
tCO2ekv), meetmete tulemusel prognoositakse 2030. aastal KHG heidet 10,7-12,5 mln tCO2ekv (va
LULUCF).
Jagatud kohustuse määrusega6 kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika, põllumajandus,
jäätmemajandus, metsamajandus, tööstus) vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga
kasvuhoonegaaside heidet 13%: 2005 oli KHG heide jagatud kohustuse määruse sektorites kokku
6,3 mln tCO2ekv ehk 2030. aastal võib sektori heide olla 5,5 mln tCO2ekv. (täpne 2030. aasta eesmärk
selgub 2020. aastal, kui pannakse paika aastased jagatud kohuste määrusega kaetud sektorite
riiklikud heite tasemed ajavahemikuks 2021–2030).
Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema
vähemalt 42%: aastal 2030 moodustab taastuvenergia 16 TWh ehk 50% energia
2
https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030
3
https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
4
https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019092
5
TAIE https://www.hm.ee/sites/default/files/1_taie_arengukava_2035_eelnou_riigikogusse_29.10.2020.pdf
6
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/842, 30. mai 2018, milles käsitletakse
liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse
kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr
525/2013 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R0842&from=ET
2
lõpptarbimisest, sh taastuvelekter 4,3 TWh (2018 = 1,8 TWh), taastuvsoojus 11 TWh (2018 = 9,5
TWh), transport 0,7 TWh (2018 = 0,3 TWh).
Energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32-33 TWh/a: Eesti majandus on
kasvav ning seetõttu vajab juba tarbimise samal tasemel hoidmine olulisi meetmeid. Kumulatiivne
energiasääst 14,7 TWh perioodil 2020–2030 võimaldaks hoida energia lõpptarbimist samal
tasemel. Energiatarbe vähendamine saab toimuda primaarenergia tarbimise tõhusamaks muutmise
läbi.
Primaarenergia tarbimise vähenemine kuni 14% (võrreldes viimaste aastate tipuga):
perioodil 2020-2030 on Eestil võimekus vähendada primaarenergia tarbimist mh põlevkivisektoris
toimuvate muutustega.
Energiajulgeoleku tagamine hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult
madalal: hoitakse kohalike kütuste kasutust võimalikult kõrgel (sh suurendatakse kütusevabade
energiaallikate kasutust), rakendatakse biometaani tootmise ja kasutuse potentsiaali.
Elektrivõrkude riikide vahelise ühendatuse miinimumkriteeriumitele vastamine: Läti
suunalise võimsuse suurendamine ja elektrivõrgu sünkroniseerimine Kesk-Euroopa sagedusalaga
2025. aastal.
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasutamine meetmetes majanduse
konkurentsivõime hoidmiseks: energiamajanduse teadus- ja arendusprogrammi elluviimine
võimaldab meetmeid rakendada teadus- ja innovatsioonisaavutusi kasutades.
1.3 ENMAK 2030 eesmärgid ja meetmed
ENMAK 2030 kirjeldab Eesti energiamajanduse arengu visiooni ning valib sektorite kaupa
optimaalseimad lahendusteed lähtudes üldeesmärgist tagada tarbijatele turupõhise hinna ning
kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja
kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi
parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.
Üldeesmärki aitavad täita kaks alaeesmärki vastavate meetmetega:
1. Varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev energiavarustus
1.1 Elektrienergia tootmise arendamine;
1.2 Elektrienergia majanduse vajadustele vastav ja tõhus ülekanne;
1.3 Gaasivarustuse tagamine;
1.4 Kütusevarude hoidmine;
1.5 Soojuse tõhus tootmine;
1.6 Energeetikaalane väliskoostöö ja haldusvõimekus.
2. Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum
2.1 Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis;
2.2 Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine;
2.3 Tõhus sõidukipark;
2.4 Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine;
2.5 Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine;
2.6 Soojuse tõhus ülekanne;
2.7 Avaliku sektori eeskuju;
2.8 Energiasääst muudes sektorites.
ENMAK 2030 sisaldab loetletud üld- ja alaeesmärkide ning meetmete täitmise jälgimiseks kavandatud
erinevaid mõõdikud koos alg- ja sihttasemetega.
ENMAK 2030 koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja
elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tuleviku tegevused. ENMAK 2030 kirjeldab Eesti
energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, ENMAK 2030 üld- ja
3
alaeesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Riigi põhitegevused energiajulgeolekuga seotud
taristu tagamisel täna ning tulevikus on elektri- ja gaasivarustuses piiriüleste ühenduste tagamine,
õigusnõuetes sätestatud vedelkütuste varu ja gaasivaru tagamine Eestis, soojuse tootmise võimsuste
olemasolu baas- ja tipukoormuste katmiseks, õigusloome tagamine haja- ja mikrotootmise
edendamiseks. Elutähtsate teenuste energiavarustus peab olema tagatud.
2. TEGEVUSED
Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkide ning ENMAK 2030 meetmete täitmisega seotud teadus- ja
arendustegevuste põhimõtteline skeem on esitatud joonisel 1.
Joonis 1. ENMAK 2030 teadus- ja arendustegevuse tulemused.
2.1 Tegevuste kavandamine
Aasta tegevuste kavandamine (sh tegevuste rahastamine) toimub Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna (edaspidi lühend MKM EO), teadusasutuste ja
sektori organisatsioonide esindajate koostöös.
Avatud ja läbipaistva teadus-ja arendustegevuse tagamiseks saavad soovi korral programmi koostamises
osaleda ülikoolide, erialaliitude, energia-, konsultatsiooniettevõtete ning ministeeriumide jt
valitusasutuse esindajad. MKM EO tutvustab programmi Energeetikanõukogule.
2.2 Tegevuste täitmine ja seire
ENMAK 2030 tegevuste täitmist koordineerib ning seirab MKM EO. ENMAK 2030 teadus- ja
arendustegevus on kavandatud käesoleva ENMAK 2030 TA programmiga, ENMAK TA programmiga
seotud tegevused tellitakse vastavalt riigihangete seaduses ette nähtud korrale. Regulatiivkeskkonna
arendusega seotud töid rahastab MKM riigieelarvest. Avaliku- ja erasektori ühishuvidega seotud teadus-
ja arendustegevuste rahastamisel osalevad erialaliidud. Eelneva aasta tegevuste täitmise kokkuvõte
4
ja edasiste kulude kavandamine koostatakse eelarve aasta esimese kvartali jooksul ning jagatakse
seotud huvigruppidega.
ENMAK 2030 TA programmi üldiseks sihiks on aidata kaasa ENMAK 2030 eesmärkide saavutamisele
ning meetmete ja tegevuste rakendamisele. ENMAK 2030 TA programmi rakendamise tulemusena peab
Eestis olema võimekust energiamajanduses vajalike muutuste korraldamiseks, valdkonnas avanevate
uute võimaluste kasutamiseks ja Eesti energiamajanduse TA tegevuste korraldajate konkurentsivõime
tõstmiseks. Nende üldiste sihtide saavutamist hinnatakse alljärgnevate mõõdikute abil:
1. kaasrahastatud ENMAK TA programmi uuringute arv;
2. ENMAK TA programmi eelarve tegevuste täitmine.
2.3 Tegevuste eelarve
Aastatel 2019 ja 2020 teostatud tegevuste kulude ülevaade ja aastateks 2021–2022 kavandatud eelarve
on esitatud järgnevatest peatükkides, kokkuvõttev tabel paikneb lisas 2.
2.4 Tegevused 2019. aastal
2019. aastal teostati tegevusi mahus 201 345€, sh:
Nordic Energy Research7 – 102 229€ (ei lisandu km);
Uuringud ja analüüsid8 kokku 46 472€ (km-ta):
Eesti riigile kuuluvate energiavõrkude analüüsi9 kaasrahastamine;
Kohaliku kasu instrumentide analüüsi (taluvushuvi mõjuanalüüs)10 kaasrahastamine;
Taastuvenergia direktiivist (EL) 2018/2001 tulenevate muudatuste mõjude hinnang;
Meretuuleparkide rajamise menetlusprotsesside tõhustamise analüüs;
Kaugkütte regulatiivkeskkonna analüüs;
Energeetikasektori KHG ja õhusaasteainete prognoosid;
Taastuvenergia toetuse muutmise analüüs;
Elektrienergia siseturu direktiivist (EL) 2019/94 tulenevate muudatuste mõjude hinnang.
Sihtotstarbelised eraldised – kokku 52 644€ (ei lisandu km):
Energiamajanduse arengustsenaariumite ajakohastamine sihtotstarbeline eraldis TTÜ-le;
Hoonete energiatõhusus sihtotstarbeline eraldis TTÜ-le.
Taastuvenergia direktiivi11, hoonete energiatõhususe direktiivi ja energiatõhususe direktiivi
rakendusasutuste koostöövõrgustikes12 osalemist rahastas Horizon 2020. Osalemist Rahvusvahelise
Energiaagentuuri Bioenergia tehnoloogiakoostöö programmis (IEA Bioenergy)13 rahastas Kredex.
7
https://www.nordicenergy.org/programme/the-joint-baltic-nordic-energy-research-programme/
8
https://www.mkm.ee/et/uudised-pressiinfo/analuusid-ja-uuringud
9
https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-
editors/uuringud/elektrituru_analuusi_lopparuanne_final.pdf
10
http://www.praxis.ee/tood/kohaliku-kasu-instrumendid/
11
Concerted Action on the Renewable Energy Sources Directive (CA-RES)
https://www.buildup.eu/en/explore/links/concerted-action-renewable-energy-sources-directive-ca-res
12
Concerted Action on the Energy Efficiency Directive (CA-EED) https://www.ca-eed.eu/Homepage
13
EAS ja MKM vahel sõlmitud SIHTFINANTSEERIMISLEPING nr 17-10/17-0020/17-647
5
2.5 Tegevused 2020. aastal
2020. aastal teostati ENMAK 2030 teadus- ja arendustegevusi mahus 286 321€, sh:
Nordic Energy Research – 94 892€ (ei lisandu km);
Uuringud ja analüüsid14 – kokku 119 189€ (km-ta):
Energiatõhususe meetmete analüüs;
Energiatõhususe maksumeetmete analüüs;
Eesti gaasisüsteemi energiatõhususe suurendamise analüüs;
Kaugloetavate arvestite ja küttekulujaoturite paigaldamise majandusliku mõistlikkuse ja
tehnilise teostatavuse analüüs;
Õiguslik analüüs - grupierandi määruse tagantjärele rakendamine;
Taastuvenergiatasu diferentseerimise analüüs;
Tuule- ja päikeseenergia käsiraamat.
Sihtotstarbelised eraldised – kokku 72 240€ (ei lisandu km):
Energiamajanduse arengustsenaariumite ajakohastamine sihtotstarbeline eraldis TTÜ-le;
Hoonete energiatõhusus sihtotstarbeline eraldis TTÜ-le;
Energiaauditite infosüsteemi arendus.
Taastuvenergia direktiivi, hoonete energiatõhususe direktiivi ja energiatõhususe direktiivi
rakendusasutuste koostöövõrgustikes osalemist rahastas Horizon 2020. Osalemist Rahvusvahelise
Energiaagentuuri Bioenergia tehnoloogiakoostöö programmis (IEA Bioenergy)15 rahastas Kredex.
Majandus- ja taristuministri 18.06.2019 käskkirjaga nr 1.1-1/19-098 kinnitatud „„Energiamajanduse
arengukava aastani 2030“ teadus- ja arendustegevuse programmi“ lisas sisalduvad uuringud olid
kavandatud teostada sihtfinantseeringuga. Sihteraldisena teostati aastatel 2019-2020 järgmised
tegevused:
Hoonete pikaajalise renoveerimise strateegia koostamist toetavad tegevused;
Energiamajanduse arengustsenaariumide ajakohastamine.
Nimetatud lisas toodud uuringute sisulise vajaduse katmiseks kasutati järgmisi võimalusi:
„Taastuvate energiaallikate integreerimine elektrivõrgus“ käsitletakse rahvusvahelise
uuringuga “Possibilities for transitioning to a climate neutral electricity production in Estonia”
(rahastatakse Euroopa Komisjoni poolt16);
„Transpordis kasutatavate biokütuste Eestis tootmise ja kasutamise võimaluste hindamine ning
võrdlus elektritranspordi arengu väljavaadetega“ ja „Bioenergia ressursside kättesaadavus
tulevikus“ on käsitlemisel käimasolevates biomajandusega seotud projektides Eesti Maaülikooli
osalusega Väärtusahelapõhine biomajandus17, BIOEAST18 ja BIOEAST UP19 ning TTÜ juhitav
14
https://www.mkm.ee/et/uudised-pressiinfo/analuusid-ja-uuringud
15
EAS ja MKM vahel sõlmitud SIHTFINANTSEERIMISLEPING nr 17-10/17-0020/17-647
16
REGULATION (EU) 2017/825 of 17 May 2017 on the establishment of the Structural Reform Support
Programme for the period 2017 to 2020 and amending Regulations (EU) No 1303/2013 and (EU) No 1305/2013,
as amended by Regulation (EU) 2018/1671 of 23 October 2018
17
https://www.emu.ee/teadus/vaartusahelapohine-biomajandus/
18
Väärtusahelapõhine biomajandus BIOEAST https://bioeast.eu/
19
Advancing Sustainable Circular Bioeconomy in Central and Eastern European countries: BIOEASTsUP
https://edukad.etag.ee/project/4386?lang=en
6
ADDVAL-BIOEC20, RDI2CluB21 ning antud projektide tulemuste alusel saab hinnata täpsema
uuringuvajadus;
„Madalatemperatuuriliste kaugküttevõrkude kasutamise perspektiivid Eestis“, „Väljatõmbeõhu
soojuspumpade kasutamine kaugküttevõrku ühendatud majades“, „Hoonete energiaarvutuse
metoodikas rakendatavate kaalumistegurite mõju kaugküttele“ kaetakse 2021. aastal teostatava
uuringuga „Süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajandus 2050 analüüs“;
„Põlevkiviõli ja –elektri tootmise efektiivsuse ning majandusliku efektiivsuse indikaatorite
arvutusmetoodika väljatöötamine“ ei tellitud sektori poolse huvi puudumise tõttu.
Lisaks rahastatakse järgmisi, 2021. aastal lõppevad uuringud:
1. Vesiniku tootmise ja kasutamise võimaluste analüüs;
2. Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste
analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks (RITA programmi tegevuse 2 teadmistepõhise
poliitikakujundamise toetamine kaasrahastus22).
Lisaks teostati 2020. aastal kavandatud järgmised arendustegevused:
1. Energiatalgud.ee ja energiayhistud.ee veebilehtede liitmiseks ning uues veebikeskkonnas
haldamiseks arendajaga lepingu sõlmimine;
2. IEA (Rahvusvahelise Energiaagentuuri) liitumislepingu tingimuste täpsustamine ja lihtsustamine
IEA tehnoloogiakoostööprogrammis osalemiseks.
2.6 Tegevused aastatel 2021-2022
2021. aastaks on kavandatud järgmised tegevused:
Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia käsiraamatu lõpetamine;
Uuring „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“;
Uuringu „Heitsoojuse- ja heitjahutuse kasutamise võimalused kütte- ja/või jahutus sektoris ning
Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine“ lõpetamine;
Uuring „Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse
eesmärkide täitmisele“;
Euroopa Komisjoni rahastatud uuring “Gas decarbonisation pathways for Estonia”;
Euroopa Komisjoni rahastatud23 uuring “Possibilities for transitioning to a climate neutral
electricity production in Estonia” jätkumine ja lõpetamine 2022. aastal;
Analüüs “Preliminary evaluation of Estonian geoenergy potential and overview of available
technologies. Expert opinion for using those technologies in Estonian geological conditions.
Suggestions for possible further actions. Examples of case studies.”;
Tuuleenergeetika kasutuselevõtu hoogustamiseks vajalike lahenduste välja töötamine;
Biomassi säästlikkuse kriteeriumide karmistamise mõju hinnang;
Energiatalgud.ee veebikeskkonna uuendamine;
20
ADDVAL-BIOEC https://taltech.ee/biomajandus
21
RDI2CluB https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/rdi2club_est/
22
RITA on Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatav programm, mille eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse
strateegilisel suunamisel ning teadus- ja arendusasutuste võimekust ühiskondlikult oluliste uuringute läbiviimisel.
Programmi kaudu rahastab SA Eesti Teadusagentuur Eesti riigi vajadustest lähtuvaid sotsiaal-majanduslike
eesmärkidega rakendusuuringuid. https://www.etag.ee/rahastamine/programmid/rita/
23
REGULATION (EU) 2017/825 of 17 May 2017 on the establishment of the Structural Reform Support
Programme for the period 2017 to 2020 and amending Regulations (EU) No 1303/2013 and (EU) No 1305/2013,
as amended by Regulation (EU) 2018/1671 of 23 October 2018
7
Energiamajanduse arengukava koostamise ettepaneku koostamine vastavalt Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammile 2021-202324;
European Partnership under Horizon Europe Clean Energy Transition käivitamisel osalemine.
2022. aastal on kavandatud tegevusteks:
2019 kuni 2021 teostatud tegevuste (sh uuringute ja analüüside) järelduste koondamine ja
kokkuvõtete tegemine (sh arvestades muudest rahastusallikatest teostatud energiamajanduse
dekarboniseerimise ja kliimaneutraalsuse saavutamisega seotud uuringud, rahvusvaheline
teaduskoostöö) edasise energiapoliitika ja õigusaktide rakendamise, ENMAK 2030
uuendamisvajaduste täpsustamise ning seonduvate uuringute ja analüüside kavandamiseks;
Seoses rohepöörde ja kliimaneutraalsele majandamisele üleminekuga ENMAK 2030
uuendamine;
Energiasäästu käsiraamatu koostamine kohalikele omavalitsustele;
„Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030“ aastal 2023 Euroopa Komisjonile
esitatavate eduaruande ja ajakohastatud versiooni ettevalmistamiseks vajalike teadus- ja
arendustegevuste teostamine.
2021. ja 2022. aasta tegevuste loetelud võivad jooksvalt täieneda sõltuvalt energiamajanduses
lahendamist vajavate teemade aktuaalseks muutumisest.
24
Vabariigi Valitsus 23.02.2021 korraldus number 83 „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021-2023“
kinnitamine https://www.riigiteataja.ee/akt/331052019006
8
Majandus- ja taristuministri 18. juuni 2019. a käskkirja nr 1.1-1/19-098 „„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ teadus- ja arendustegevuse programmi
kinnitamine“ muutmine
„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ teadus- ja arendustegevuse programmi rahastatud tegevused aastatel 2019-2020, indikatiivne eelarve aastatel 2021 ja
Tegevuste rühm Valdkond Tegevus või uurimis- ja arendussuund 2019 2020 2021 2022 KOKKU
Taastuvenergia turule tuleku
1.1 Taastuvenergia 20 350 5 150
hoogustamine
1. Uuringud ja
1.2 Varustuskindlus Tõhus tootmine ja ülekanne 18 892 22 999
analüüsid
1.3 Energiatõhusus Meetmete analüüsid 40 000 121 840
Tegevuste rühm kokku 79 242 149 989 239 488 230 000 698 719
Põhjamaade ja Balti riikide energeetika-
2. Rahvusvaheline 2.1 Nordic Energy Research 102 229 94 892
alase teaduskoostöö kaasrahastamine
koostöö
Tegevuste rühm kokku 102 229 94 892 100 000 100 000 397 121
Energiasääst, taastuvenergia, kohalik
3.1 Uuringud ja analüüsid 3 000
3. Kohalike kasu
omavalitsuste Käsiraamatud, juhendid jm materjalid,
3.2 KOV võimekuste tõstmine - 19 200
tasandi tegevused koolitused, infopäevad
Tegevuste rühm kokku 3 000 19 200 32 000 45 000 99 200
Energiamajanduse
12 644 10 000
arengustsenaariumide ajakohastamine
4.1 Prognoosid
Energeetikasektori KHG ja
4 230
4. Informeeritus õhusaasteainete prognoosid
Energiatalgud.ee veebilehe uuendamine
4.2 Infosüsteemid TTJA infosüsteemi uuendus
12 240
(energiaauditid)
Tegevuste rühm kokku 16 874 22 240 28 512 25 000 92 626
Tegelik (2019 ja 2020) ja indikatiivne
201 345 286 321 400 000 400 000 1 287 666
(2021 ja 2022) rahastus