dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Majandus- ja taristuministri 18. juuni 2019. a käskkirja nr 1.1-1/19-098 „„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ teadus- ja arendustegevuse programmi kinnitamine“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 30. aprill 2021
Viit
97
Registreeritud
30. aprill 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2021
Vastutaja
Irje Möldre (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎97 30.04.2021 Käskkiri.asice1267 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 30.04.2021 nr 97 Majandus- ja taristuministri 18. juuni 2019. a käskkirja nr 1.1-1/19-098 „„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ teadus- ja arendustegevuse programmi kinnitamine“ muutmine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel muudan majandus- ja taristuministri 18. juuni 2019. a käskkirja nr 1.1-1/19-098 „„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ teadus- ja arendustegevuse programmi kinnitamine“ järgmiselt: 1. Kehtestan käskkirja lisa „„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ teadus- ja arendustegevuse programm“ uues sõnastuses lisana 1 (lisatud). 2. Täiendan käskkirja punktiga 11 järgmises sõnastuses „11. Kinnitan lisa 2 „„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ teadus- ja arendustegevuse programmi rahastatud tegevused aastatel 2019-2020, indikatiivne eelarve aastatel 2021 ja 2022“ (lisatud).“. Lisa 1 „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ teadus- ja arendustegevuse programm Lisa 2 „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ teadus- ja arendustegevuse programmi rahastatud tegevused aastatel 2019-2020, indikatiivne eelarve aastatel 2021 ja 2022 (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Majandus- ja taristuministri 18.06.2019 käskkiri nr 1.—-1/19-098 „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ teadus- ja arendustegevuse programmi kinnitamine“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) Lisa 1 „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ teadus-ja arendustegevuse programm 1. ENMAK 2030 TA PROGRAMMI EESMÄRK.......................................................................... 1 1.1 Eesti teadus- ja arendustegevuse eesmärgid ............................................................................. 2 1.2 Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ............................................................................... 2 1.3 ENMAK 2030 eesmärgid ja meetmed ....................................................................................... 3 2. TEGEVUSED ................................................................................................................................ 4 2.1 Tegevuste kavandamine .............................................................................................................. 4 2.2 Tegevuste täitmine ja seire ......................................................................................................... 4 2.3 Tegevuste eelarve ......................................................................................................................... 5 2.4 Tegevused 2019. aastal ................................................................................................................ 5 2.5 Tegevused 2020. aastal ................................................................................................................ 6 2.6 Tegevused aastatel 2021-2022......................................................................................................... 7 1. ENMAK 2030 TA PROGRAMMI EESMÄRK Majandus- ja taristuminister kinnitas 18.06.2019 käskkirjaga nr 1.1-1/19-098 „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ teadus ja arendustegevuse programmi“ (edaspidi ENMAK 2030 TA programmi), sh selle lisa „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ teadus- ja arendustegevuse programmi rahastatud tegevused aastatel 2019–2020, kavandatud eelarve aastal 2021 ja teada olevad kulud aastal 2022 nähti ette tegevuste rahastamine põhiosas sihtfinantseeringu põhiselt. Praktikas on selgunud, et sihtfinantseeringu põhiselt tegevuste rahastamise põhjendamine on keerukas ning ajamahukas ning puudub kindlus, et sellise rahastusmudeli korral soovitud tulemus saavutatakse. Seetõttu nähakse uuendatud programmis toodud tegevuste teostamine ette põhiosas vastavalt riigihangete seaduses toodud hankekorrale ning täiendavate rahastusvõimaluste leidmisele (sh kaasrahastusvõimaluste otsimine lähtudes energeetika sektori vajadustest, kaasrahastusvõimalustest ja - soovidest). Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) teadus- ja arendustegevuse (TA) programmi eesmärk on aidata kaasa riigi energiapoliitika eesmärkide kavandamisele ning täitmisele teadmistepõhiselt ning parimaid lahendusi ja praktikaid rakendades. See tähendab, et kavandatavad tegevused peavad panustama eesmärkidesse ja meetmetesse, mis on püstitatud strateegilistes arengudokumentides, sh: 1. Riiklik teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035 (TAIE)1; 1 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 1 2. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 20302); 3. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030)3. Lisaks eelnimetatud dokumentidele tuleb arvestada Eesti kliimaneutraalsuse saavutamisega seotud eesmärkide ja nõuetega. Programmi elluviimisel lähtutakse muuhulgas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses4 toodud teadus- ja arendustegevuse mõistetest:  arendustegevus – uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmiste rakendamine uute materjalide, toodete ja seadmete tootmiseks, protsesside, süsteemide ja teenuste juurutamiseks või nende oluliseks täiustamiseks;  teadustegevus – isiku loomevabadusel põhinev tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta. 1.1 Eesti teadus- ja arendustegevuse eesmärgid Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 eelnõu kohaselt on arengukava üldeesmärk „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlike lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“. Arengukavale on seatud järgmised alaeesmärgid: 1. Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. 2. Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. 3. Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. TAIE fookusvaldkonnad on nutika spetsialiseerumise valdkonnad, sh nutikad ja kestlikud energialahendused5. 1.2 Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ENMAK 2030 teadusarendustegevus peab panustama Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkidesse, mis on sätestatud Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030, mh:  Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030): kasvuhoonegaaside (KHG) heide 1990 aastal oli 40,4 mln tCO2ekv (va maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor, so Land Use, Land Use Change and Forestry ehk edaspidi LULUCF), 2017 oli Eesti KHG heide 20,9 mln tCO2ekv (sh energiatööstusesektorist 14,7 mln tCO2ekv), meetmete tulemusel prognoositakse 2030. aastal KHG heidet 10,7-12,5 mln tCO2ekv (va LULUCF).  Jagatud kohustuse määrusega6 kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika, põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajandus, tööstus) vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13%: 2005 oli KHG heide jagatud kohustuse määruse sektorites kokku 6,3 mln tCO2ekv ehk 2030. aastal võib sektori heide olla 5,5 mln tCO2ekv. (täpne 2030. aasta eesmärk selgub 2020. aastal, kui pannakse paika aastased jagatud kohuste määrusega kaetud sektorite riiklikud heite tasemed ajavahemikuks 2021–2030).  Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%: aastal 2030 moodustab taastuvenergia 16 TWh ehk 50% energia 2 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 3 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019092 5 TAIE https://www.hm.ee/sites/default/files/1_taie_arengukava_2035_eelnou_riigikogusse_29.10.2020.pdf 6 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/842, 30. mai 2018, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R0842&from=ET 2 lõpptarbimisest, sh taastuvelekter 4,3 TWh (2018 = 1,8 TWh), taastuvsoojus 11 TWh (2018 = 9,5 TWh), transport 0,7 TWh (2018 = 0,3 TWh).  Energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32-33 TWh/a: Eesti majandus on kasvav ning seetõttu vajab juba tarbimise samal tasemel hoidmine olulisi meetmeid. Kumulatiivne energiasääst 14,7 TWh perioodil 2020–2030 võimaldaks hoida energia lõpptarbimist samal tasemel. Energiatarbe vähendamine saab toimuda primaarenergia tarbimise tõhusamaks muutmise läbi.  Primaarenergia tarbimise vähenemine kuni 14% (võrreldes viimaste aastate tipuga): perioodil 2020-2030 on Eestil võimekus vähendada primaarenergia tarbimist mh põlevkivisektoris toimuvate muutustega.  Energiajulgeoleku tagamine hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal: hoitakse kohalike kütuste kasutust võimalikult kõrgel (sh suurendatakse kütusevabade energiaallikate kasutust), rakendatakse biometaani tootmise ja kasutuse potentsiaali.  Elektrivõrkude riikide vahelise ühendatuse miinimumkriteeriumitele vastamine: Läti suunalise võimsuse suurendamine ja elektrivõrgu sünkroniseerimine Kesk-Euroopa sagedusalaga 2025. aastal.  Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasutamine meetmetes majanduse konkurentsivõime hoidmiseks: energiamajanduse teadus- ja arendusprogrammi elluviimine võimaldab meetmeid rakendada teadus- ja innovatsioonisaavutusi kasutades. 1.3 ENMAK 2030 eesmärgid ja meetmed ENMAK 2030 kirjeldab Eesti energiamajanduse arengu visiooni ning valib sektorite kaupa optimaalseimad lahendusteed lähtudes üldeesmärgist tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Üldeesmärki aitavad täita kaks alaeesmärki vastavate meetmetega: 1. Varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev energiavarustus 1.1 Elektrienergia tootmise arendamine; 1.2 Elektrienergia majanduse vajadustele vastav ja tõhus ülekanne; 1.3 Gaasivarustuse tagamine; 1.4 Kütusevarude hoidmine; 1.5 Soojuse tõhus tootmine; 1.6 Energeetikaalane väliskoostöö ja haldusvõimekus. 2. Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum 2.1 Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis; 2.2 Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine; 2.3 Tõhus sõidukipark; 2.4 Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine; 2.5 Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine; 2.6 Soojuse tõhus ülekanne; 2.7 Avaliku sektori eeskuju; 2.8 Energiasääst muudes sektorites. ENMAK 2030 sisaldab loetletud üld- ja alaeesmärkide ning meetmete täitmise jälgimiseks kavandatud erinevaid mõõdikud koos alg- ja sihttasemetega. ENMAK 2030 koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tuleviku tegevused. ENMAK 2030 kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, ENMAK 2030 üld- ja 3 alaeesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Riigi põhitegevused energiajulgeolekuga seotud taristu tagamisel täna ning tulevikus on elektri- ja gaasivarustuses piiriüleste ühenduste tagamine, õigusnõuetes sätestatud vedelkütuste varu ja gaasivaru tagamine Eestis, soojuse tootmise võimsuste olemasolu baas- ja tipukoormuste katmiseks, õigusloome tagamine haja- ja mikrotootmise edendamiseks. Elutähtsate teenuste energiavarustus peab olema tagatud. 2. TEGEVUSED Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkide ning ENMAK 2030 meetmete täitmisega seotud teadus- ja arendustegevuste põhimõtteline skeem on esitatud joonisel 1. Joonis 1. ENMAK 2030 teadus- ja arendustegevuse tulemused. 2.1 Tegevuste kavandamine Aasta tegevuste kavandamine (sh tegevuste rahastamine) toimub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna (edaspidi lühend MKM EO), teadusasutuste ja sektori organisatsioonide esindajate koostöös. Avatud ja läbipaistva teadus-ja arendustegevuse tagamiseks saavad soovi korral programmi koostamises osaleda ülikoolide, erialaliitude, energia-, konsultatsiooniettevõtete ning ministeeriumide jt valitusasutuse esindajad. MKM EO tutvustab programmi Energeetikanõukogule. 2.2 Tegevuste täitmine ja seire ENMAK 2030 tegevuste täitmist koordineerib ning seirab MKM EO. ENMAK 2030 teadus- ja arendustegevus on kavandatud käesoleva ENMAK 2030 TA programmiga, ENMAK TA programmiga seotud tegevused tellitakse vastavalt riigihangete seaduses ette nähtud korrale. Regulatiivkeskkonna arendusega seotud töid rahastab MKM riigieelarvest. Avaliku- ja erasektori ühishuvidega seotud teadus- ja arendustegevuste rahastamisel osalevad erialaliidud. Eelneva aasta tegevuste täitmise kokkuvõte 4 ja edasiste kulude kavandamine koostatakse eelarve aasta esimese kvartali jooksul ning jagatakse seotud huvigruppidega. ENMAK 2030 TA programmi üldiseks sihiks on aidata kaasa ENMAK 2030 eesmärkide saavutamisele ning meetmete ja tegevuste rakendamisele. ENMAK 2030 TA programmi rakendamise tulemusena peab Eestis olema võimekust energiamajanduses vajalike muutuste korraldamiseks, valdkonnas avanevate uute võimaluste kasutamiseks ja Eesti energiamajanduse TA tegevuste korraldajate konkurentsivõime tõstmiseks. Nende üldiste sihtide saavutamist hinnatakse alljärgnevate mõõdikute abil: 1. kaasrahastatud ENMAK TA programmi uuringute arv; 2. ENMAK TA programmi eelarve tegevuste täitmine. 2.3 Tegevuste eelarve Aastatel 2019 ja 2020 teostatud tegevuste kulude ülevaade ja aastateks 2021–2022 kavandatud eelarve on esitatud järgnevatest peatükkides, kokkuvõttev tabel paikneb lisas 2. 2.4 Tegevused 2019. aastal 2019. aastal teostati tegevusi mahus 201 345€, sh:  Nordic Energy Research7 – 102 229€ (ei lisandu km);  Uuringud ja analüüsid8 kokku 46 472€ (km-ta):  Eesti riigile kuuluvate energiavõrkude analüüsi9 kaasrahastamine;  Kohaliku kasu instrumentide analüüsi (taluvushuvi mõjuanalüüs)10 kaasrahastamine;  Taastuvenergia direktiivist (EL) 2018/2001 tulenevate muudatuste mõjude hinnang;  Meretuuleparkide rajamise menetlusprotsesside tõhustamise analüüs;  Kaugkütte regulatiivkeskkonna analüüs;  Energeetikasektori KHG ja õhusaasteainete prognoosid;  Taastuvenergia toetuse muutmise analüüs;  Elektrienergia siseturu direktiivist (EL) 2019/94 tulenevate muudatuste mõjude hinnang.  Sihtotstarbelised eraldised – kokku 52 644€ (ei lisandu km):  Energiamajanduse arengustsenaariumite ajakohastamine sihtotstarbeline eraldis TTÜ-le;  Hoonete energiatõhusus sihtotstarbeline eraldis TTÜ-le. Taastuvenergia direktiivi11, hoonete energiatõhususe direktiivi ja energiatõhususe direktiivi rakendusasutuste koostöövõrgustikes12 osalemist rahastas Horizon 2020. Osalemist Rahvusvahelise Energiaagentuuri Bioenergia tehnoloogiakoostöö programmis (IEA Bioenergy)13 rahastas Kredex. 7 https://www.nordicenergy.org/programme/the-joint-baltic-nordic-energy-research-programme/ 8 https://www.mkm.ee/et/uudised-pressiinfo/analuusid-ja-uuringud 9 https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/uuringud/elektrituru_analuusi_lopparuanne_final.pdf 10 http://www.praxis.ee/tood/kohaliku-kasu-instrumendid/ 11 Concerted Action on the Renewable Energy Sources Directive (CA-RES) https://www.buildup.eu/en/explore/links/concerted-action-renewable-energy-sources-directive-ca-res 12 Concerted Action on the Energy Efficiency Directive (CA-EED) https://www.ca-eed.eu/Homepage 13 EAS ja MKM vahel sõlmitud SIHTFINANTSEERIMISLEPING nr 17-10/17-0020/17-647 5 2.5 Tegevused 2020. aastal 2020. aastal teostati ENMAK 2030 teadus- ja arendustegevusi mahus 286 321€, sh:  Nordic Energy Research – 94 892€ (ei lisandu km);  Uuringud ja analüüsid14 – kokku 119 189€ (km-ta):  Energiatõhususe meetmete analüüs;  Energiatõhususe maksumeetmete analüüs;  Eesti gaasisüsteemi energiatõhususe suurendamise analüüs;  Kaugloetavate arvestite ja küttekulujaoturite paigaldamise majandusliku mõistlikkuse ja tehnilise teostatavuse analüüs;  Õiguslik analüüs - grupierandi määruse tagantjärele rakendamine;  Taastuvenergiatasu diferentseerimise analüüs;  Tuule- ja päikeseenergia käsiraamat.  Sihtotstarbelised eraldised – kokku 72 240€ (ei lisandu km):  Energiamajanduse arengustsenaariumite ajakohastamine sihtotstarbeline eraldis TTÜ-le;  Hoonete energiatõhusus sihtotstarbeline eraldis TTÜ-le;  Energiaauditite infosüsteemi arendus. Taastuvenergia direktiivi, hoonete energiatõhususe direktiivi ja energiatõhususe direktiivi rakendusasutuste koostöövõrgustikes osalemist rahastas Horizon 2020. Osalemist Rahvusvahelise Energiaagentuuri Bioenergia tehnoloogiakoostöö programmis (IEA Bioenergy)15 rahastas Kredex. Majandus- ja taristuministri 18.06.2019 käskkirjaga nr 1.1-1/19-098 kinnitatud „„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ teadus- ja arendustegevuse programmi“ lisas sisalduvad uuringud olid kavandatud teostada sihtfinantseeringuga. Sihteraldisena teostati aastatel 2019-2020 järgmised tegevused:  Hoonete pikaajalise renoveerimise strateegia koostamist toetavad tegevused;  Energiamajanduse arengustsenaariumide ajakohastamine. Nimetatud lisas toodud uuringute sisulise vajaduse katmiseks kasutati järgmisi võimalusi:  „Taastuvate energiaallikate integreerimine elektrivõrgus“ käsitletakse rahvusvahelise uuringuga “Possibilities for transitioning to a climate neutral electricity production in Estonia” (rahastatakse Euroopa Komisjoni poolt16);  „Transpordis kasutatavate biokütuste Eestis tootmise ja kasutamise võimaluste hindamine ning võrdlus elektritranspordi arengu väljavaadetega“ ja „Bioenergia ressursside kättesaadavus tulevikus“ on käsitlemisel käimasolevates biomajandusega seotud projektides Eesti Maaülikooli osalusega Väärtusahelapõhine biomajandus17, BIOEAST18 ja BIOEAST UP19 ning TTÜ juhitav 14 https://www.mkm.ee/et/uudised-pressiinfo/analuusid-ja-uuringud 15 EAS ja MKM vahel sõlmitud SIHTFINANTSEERIMISLEPING nr 17-10/17-0020/17-647 16 REGULATION (EU) 2017/825 of 17 May 2017 on the establishment of the Structural Reform Support Programme for the period 2017 to 2020 and amending Regulations (EU) No 1303/2013 and (EU) No 1305/2013, as amended by Regulation (EU) 2018/1671 of 23 October 2018 17 https://www.emu.ee/teadus/vaartusahelapohine-biomajandus/ 18 Väärtusahelapõhine biomajandus BIOEAST https://bioeast.eu/ 19 Advancing Sustainable Circular Bioeconomy in Central and Eastern European countries: BIOEASTsUP https://edukad.etag.ee/project/4386?lang=en 6 ADDVAL-BIOEC20, RDI2CluB21 ning antud projektide tulemuste alusel saab hinnata täpsema uuringuvajadus;  „Madalatemperatuuriliste kaugküttevõrkude kasutamise perspektiivid Eestis“, „Väljatõmbeõhu soojuspumpade kasutamine kaugküttevõrku ühendatud majades“, „Hoonete energiaarvutuse metoodikas rakendatavate kaalumistegurite mõju kaugküttele“ kaetakse 2021. aastal teostatava uuringuga „Süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajandus 2050 analüüs“;  „Põlevkiviõli ja –elektri tootmise efektiivsuse ning majandusliku efektiivsuse indikaatorite arvutusmetoodika väljatöötamine“ ei tellitud sektori poolse huvi puudumise tõttu. Lisaks rahastatakse järgmisi, 2021. aastal lõppevad uuringud: 1. Vesiniku tootmise ja kasutamise võimaluste analüüs; 2. Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks (RITA programmi tegevuse 2 teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine kaasrahastus22). Lisaks teostati 2020. aastal kavandatud järgmised arendustegevused: 1. Energiatalgud.ee ja energiayhistud.ee veebilehtede liitmiseks ning uues veebikeskkonnas haldamiseks arendajaga lepingu sõlmimine; 2. IEA (Rahvusvahelise Energiaagentuuri) liitumislepingu tingimuste täpsustamine ja lihtsustamine IEA tehnoloogiakoostööprogrammis osalemiseks. 2.6 Tegevused aastatel 2021-2022 2021. aastaks on kavandatud järgmised tegevused:  Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia käsiraamatu lõpetamine;  Uuring „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“;  Uuringu „Heitsoojuse- ja heitjahutuse kasutamise võimalused kütte- ja/või jahutus sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine“ lõpetamine;  Uuring „Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele“;  Euroopa Komisjoni rahastatud uuring “Gas decarbonisation pathways for Estonia”;  Euroopa Komisjoni rahastatud23 uuring “Possibilities for transitioning to a climate neutral electricity production in Estonia” jätkumine ja lõpetamine 2022. aastal;  Analüüs “Preliminary evaluation of Estonian geoenergy potential and overview of available technologies. Expert opinion for using those technologies in Estonian geological conditions. Suggestions for possible further actions. Examples of case studies.”;  Tuuleenergeetika kasutuselevõtu hoogustamiseks vajalike lahenduste välja töötamine;  Biomassi säästlikkuse kriteeriumide karmistamise mõju hinnang;  Energiatalgud.ee veebikeskkonna uuendamine; 20 ADDVAL-BIOEC https://taltech.ee/biomajandus 21 RDI2CluB https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/rdi2club_est/ 22 RITA on Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatav programm, mille eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ning teadus- ja arendusasutuste võimekust ühiskondlikult oluliste uuringute läbiviimisel. Programmi kaudu rahastab SA Eesti Teadusagentuur Eesti riigi vajadustest lähtuvaid sotsiaal-majanduslike eesmärkidega rakendusuuringuid. https://www.etag.ee/rahastamine/programmid/rita/ 23 REGULATION (EU) 2017/825 of 17 May 2017 on the establishment of the Structural Reform Support Programme for the period 2017 to 2020 and amending Regulations (EU) No 1303/2013 and (EU) No 1305/2013, as amended by Regulation (EU) 2018/1671 of 23 October 2018 7  Energiamajanduse arengukava koostamise ettepaneku koostamine vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile 2021-202324;  European Partnership under Horizon Europe Clean Energy Transition käivitamisel osalemine. 2022. aastal on kavandatud tegevusteks:  2019 kuni 2021 teostatud tegevuste (sh uuringute ja analüüside) järelduste koondamine ja kokkuvõtete tegemine (sh arvestades muudest rahastusallikatest teostatud energiamajanduse dekarboniseerimise ja kliimaneutraalsuse saavutamisega seotud uuringud, rahvusvaheline teaduskoostöö) edasise energiapoliitika ja õigusaktide rakendamise, ENMAK 2030 uuendamisvajaduste täpsustamise ning seonduvate uuringute ja analüüside kavandamiseks;  Seoses rohepöörde ja kliimaneutraalsele majandamisele üleminekuga ENMAK 2030 uuendamine;  Energiasäästu käsiraamatu koostamine kohalikele omavalitsustele;  „Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030“ aastal 2023 Euroopa Komisjonile esitatavate eduaruande ja ajakohastatud versiooni ettevalmistamiseks vajalike teadus- ja arendustegevuste teostamine. 2021. ja 2022. aasta tegevuste loetelud võivad jooksvalt täieneda sõltuvalt energiamajanduses lahendamist vajavate teemade aktuaalseks muutumisest. 24 Vabariigi Valitsus 23.02.2021 korraldus number 83 „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021-2023“ kinnitamine https://www.riigiteataja.ee/akt/331052019006 8 Majandus- ja taristuministri 18. juuni 2019. a käskkirja nr 1.1-1/19-098 „„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ teadus- ja arendustegevuse programmi kinnitamine“ muutmine „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ teadus- ja arendustegevuse programmi rahastatud tegevused aastatel 2019-2020, indikatiivne eelarve aastatel 2021 ja Tegevuste rühm Valdkond Tegevus või uurimis- ja arendussuund 2019 2020 2021 2022 KOKKU Taastuvenergia turule tuleku 1.1 Taastuvenergia 20 350 5 150 hoogustamine 1. Uuringud ja 1.2 Varustuskindlus Tõhus tootmine ja ülekanne 18 892 22 999 analüüsid 1.3 Energiatõhusus Meetmete analüüsid 40 000 121 840 Tegevuste rühm kokku 79 242 149 989 239 488 230 000 698 719 Põhjamaade ja Balti riikide energeetika- 2. Rahvusvaheline 2.1 Nordic Energy Research 102 229 94 892 alase teaduskoostöö kaasrahastamine koostöö Tegevuste rühm kokku 102 229 94 892 100 000 100 000 397 121 Energiasääst, taastuvenergia, kohalik 3.1 Uuringud ja analüüsid 3 000 3. Kohalike kasu omavalitsuste Käsiraamatud, juhendid jm materjalid, 3.2 KOV võimekuste tõstmine - 19 200 tasandi tegevused koolitused, infopäevad Tegevuste rühm kokku 3 000 19 200 32 000 45 000 99 200 Energiamajanduse 12 644 10 000 arengustsenaariumide ajakohastamine 4.1 Prognoosid Energeetikasektori KHG ja 4 230 4. Informeeritus õhusaasteainete prognoosid Energiatalgud.ee veebilehe uuendamine 4.2 Infosüsteemid TTJA infosüsteemi uuendus 12 240 (energiaauditid) Tegevuste rühm kokku 16 874 22 240 28 512 25 000 92 626 Tegelik (2019 ja 2020) ja indikatiivne 201 345 286 321 400 000 400 000 1 287 666 (2021 ja 2022) rahastus
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →