dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seaduseelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 30. aprill 2021
Viit
2-2/21-0067/2822
Registreeritud
30. aprill 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/21-0067
Vastutaja
Pavel Karev (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Teedetalitus)

Failid

  • 📎2-221-00672822 30.04.2021 Väljaminev kiri.asice1338 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 30.04.2021 Ehitusseadustiku muutmise seadus § 1. Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 102 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67) sätestatud pädeva asutuse ülesandeid täidab riigiteel Transpordiamet ja kohalikul teel kohaliku omavalitsuse üksus.“; 2) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete raames korraldab pädev asutus liiklusohutusele avalduva mõju hindamist, liiklusohutuse auditeerimist, teedevõrgu liiklusohutuse hindamist ja tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimist: 1) üleeuroopalise teedevõrgu teel; 2) kiirteel ja põhimaanteel; 3) Euroopa Liidu vahendite abil ehitatud avalikult kasutataval maanteel, välja arvatud kinnistu juurdepääsuteel, kõnniteel, jalgteel, jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattateel.“; 3) paragrahvi 102 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) liiklusohutusele avalduva mõju hindamise nõuded; 2) liiklusohutuse auditeerimise nõuded; 3) teedevõrgu liiklusohutuse hindamise nõuded; 4) tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimise nõuded; 5) liiklusohutuse audiitori koolituskursuse õppekava.“. § 2. Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. detsembril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel EELNÕU 30.04.2021 Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1936 (edaspidi direktiiv 2019/1936) Eesti õigusesse ülevõtmiseks. Direktiiviga 2019/1936 muudeti direktiivi 2008/96/EÜ (edaspidi direktiiv 2008/96) teetaristu ohutuse korraldamise kohta eesmärgiga laiendada direktiivi reguleerimisala ning ajakohastada ja ühtlustada direktiiviga ette nähtud liiklusohutuse meetmeid. Selle tulemusena peavad pädevad asutused (Transpordiamet ja kohaliku omavalitsuse üksused) rakendama direktiiviga ette nähtud liiklusohutuse meetmeid senisest suuremal teedevõrgul ning tervikuna panustavad ja suunavad rohkem ressurssi liiklusohutusse. Lisaks sellele näeb muudetud direktiiv ette võimaluse kehtestada Euroopa Komisjonil rakendusakti, mis reguleerib liikluskorraldusvahendite loetavust ja tuvastatavust automatiseeritud juhtimissüsteemide poolt ning soodustab seeläbi automatiseeritud sõidukite kasutuselevõttu. Samuti pööratakse uues direktiivis rohkem tähelepanu vähekaitstud liiklejatele (jalakäijad, jalgratturid, kaherattaliste mootorsõidukite juhid jt), mistõttu tuleb liiklusohutuse meetmete läbiviimisel kontrollida igakord vähekaitstud liiklejate ohutust. Direktiivi 2008/96 põhieesmärk on parandada liiklusohutust Euroopa Liidu teedel. Ehitusseadustiku täiendamine on vajalik ennekõike seoses direktiivi reguleerimisala laiendamisega. Muud üksiknõuded võetakse üle ehitusseadustiku § 102 lõike 2 alusel kehtestatud määrustega. Direktiivi 2019/1936 ülevõtmise tähtaeg kõikide rakendusaktidega on 17.12.2021. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse ekspert Pavel Karev (e-post: [email protected], tel: 639 7611). Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected], tel: 715 3403). 1.3 Märkused Eelnõuga muudetakse ehitusseadustiku redaktsiooni RT I, 30.12.2020, 6. Eelnõu on seotud direktiiviga 2019/1936, millega muudeti direktiivi 2008/96. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 1 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnõu eesmärk on võtta üle Eesti õigusesse direktiiv 2019/19361, millega muudetakse direktiivi 2008/962 ning viia ellu direktiivi sisulist eesmärki - parandada liiklusohutust. Kuna ehitusseadustiku täiendamine on vajalik ennekõike seoses direktiivi reguleerimisala laiendamisega, siis ehitusseadustikku lisatakse laiendatud liiklusohutuse meetmete kohaldamisala kooskõlas muudetud direktiiviga, mis ei jäta antud küsimuses sisulise valiku tegemiseks kaalutlusruumi. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud määruse § 1 lõike 1 nõuetest. Seaduseelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna direktiivi 2019/1936 ettevalmistamisel on tagatud asjakohaste nõuete täitmine ning direktiiv 2019/1936 ei jäta sisuliste valikute tegemiseks kaalutlusruumi. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahvi 102 lõike 1 muutmine. Lõige kehtestab üldise kohustuse Transpordiametile ja kohaliku omavalitsuse üksustele direktiivis 2008/96 sätestatud pädeva asutuse ülesannete täitmiseks ning piiritleb ära direktiivist 2008/96 tulenevate liiklusohutuse meetmete kohaldamisala. Lõike muutmine on vajalik seoses direktiivi 2008/96 reguleerimisala muutmisega. Lähtudes direktiivi 2019/1936 muudatustest kohaldub direktiiv lisaks üleeuroopalise teedevõrgu teedele (senine kohaldamisala) kõikidele kiirteedele, põhimaanteedele ning Euroopa Liidu vahendite abil ehitatud avalikult kasutatavatele maanteedele, v.a muudetud direktiivi 2008/96 artikli 1 punktis 3 nimetatud erandid. Muudatusega täiendatakse vastavalt ka lõike sõnastust. Lõikes on kasutatud järgmisi mõisteid:  kiirtee on kooskõlas muudetud direktiivi 2008/96 artikli 2 punktiga 1a ja liiklusseaduse § 2 punktiga 22 asjakohaste liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega tähistatud spetsiaalselt mootorsõidukite liikluse jaoks rajatud ja vastava liikluskeskkonnaga maantee, mis ei teeninda teega külgnevaid kinnistuid, millel on kummagi sõidusuuna jaoks eraldatud sõiduteed ja kus ei ole ühel tasandil ristumisi tee, raudtee, trammitee ega muude teedega;  põhimaantee on maantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsamate sihtpunktidega vastavalt muudetud direktiivi 2008/96 artikli 2 punkti 1b ning majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ § 1 lõike 2 definitsioonidele;  avalikult kasutatav maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev ning avalikult kasutatavate teede hulka kuuluv tee vastavalt ehitusseadustiku § 92 lõike 2 ja 5 definitsioonidele; 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32019L1936&qid=1615553124232 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=celex%3A32008L0096 2  kinnistu juurdepääsutee on teega külgneva kinnistu teenindamiseks ette nähtud piiratud kasutusega tee, nt parklasse, õue, puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee;  kõnnitee, jalgtee, jalgratta- ja jalgtee ning jalgrattatee on kergliiklustee alaliigid kooskõlas liiklusseaduse § 2 punktide 15, 17, 18 ja 25 definitsioonidega. Muudatusega tagatakse kooskõla muudetud direktiivi 2008/96 artikli 1 punktidega 2 ja 3 ning artiklis 2 toodud mõistetega. Eelnõu jõustumisel peavad pädevad asutused (Transpordiamet ja kohaliku omavalitsuse üksused) rakendama kõiki liiklusohutuse meetmeid senisest suuremal teedevõrgul. Paragrahvi 102 lõike 2 muutmine. Antud lõike alusel on kehtestatud neli ministri määrust direktiivis 2008/96 sätestatud nelja liiklusohutuse meetme sisustamiseks ja ülevõtmiseks. Lisaks sellele on 5. punkti alusel kehtestatud liikluse ohutustehnika ja õnnetuste analüüsimise koolituskursuse õppekava, mis on ette nähtud direktiivis 2008/96 liiklusohutuse audiitori kohta kehtestatud nõuete täitmiseks. Lõike muutmine on vajalik seoses 3. ja 4. punktis käsitletud meetmete nimetuse muutmisega – direktiiviga 2019/1936 muudetakse neid ümber vastavalt teedevõrgu liiklusohutuse hindamiseks ning tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimiseks. Ühtlasi täpsustatakse lõikes sisalduvate muude volitusnormide sõnastusi – nt jäetakse välja sõna „tingimused“, mis on ebavajalik ja volitusnormi sisu arvestades kaetud sõnaga „nõuded“. Muudatusega tagatakse kooskõla muudetud direktiivi 2008/96 artikli 2 punktidega 3 ja 7a ning artiklitega 5 ja 6. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse muudetud direktiivi 2008/96 terminoloogiat ning ehitusseadustikus ja liiklusseaduses defineeritud mõisteid (vt § 102 lõike 1 muutmise selgitused). Eelnõu ei sisalda vähetuntud sõnu ega umbmääraseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses direktiiviga 2019/1936, millega muudetakse direktiivi 2008/96. Eelnõu on koostatud direktiivi 2019/1936 ülevõtmiseks. Direktiivi 2019/1936 ja Eesti õigusakti vastavustabel on esitatud käesoleva seletuskirja lisas 1. 6. Seaduse mõjud Direktiivi 2019/1936 mõjud on hinnatud Euroopa Komisjoni direktiivi eelnõu ettepaneku raames3. Direktiivi menetluse käigus Eesti enda hinnatud mõjud üldjoontes kattuvad Euroopa Komisjoni hinnangutega. Kokkuvõtvalt seisneb positiivne mõju eelkõige suuremas liiklusohutuses ja kvaliteetsemas teetaristus, mis võib avaldada kaudset mõju muudele valdkondadele. Negatiivne mõju seisneb suurenevas pädeva asutuse koormuses. 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=SWD%3A2018%3A0175%3AFIN https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=SWD%3A2018%3A0176%3AFIN 3 Samas on eeldatavad mõjud väga piiratud – kuna Transpordiamet juba rakendab asjakohaseid meetmeid laiemal teedevõrgul enda initsiatiivil, siis sisuliselt lisanduvad reguleerimisalasse vaid Euroopa Liidu vahendite abil ehitatud avalikult kasutatavad maanteed. Kuna selliste objektide realiseerimine varieerub aastate lõikes oluliselt ning sõltub mh Euroopa Liidu vahendite kasutamise võimalustest ja mahust, siis ei ole võimalik täpsemalt kaasnevaid mõjusid hinnata. Hinnanguliselt võib Transpordiameti (riigiteede) puhul tegemist olla mõne üksiku objektiga aastas ning kohaliku omavalitsuse üksuse puhul hinnanguliselt mõned üksikud objektid aastakümne jooksul. Alljärgnevalt on väljatoodud eelnõuga kaasnevad täpsemad mõjud valdkondade ja asutuste kaupa. 6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafilist mõju Kuna eelnõu on suunatud liiklusohutuse tõstmiseks, siis esineb kaudne positiivne mõju inimeste tervisele. 6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõul puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. 6.3. Mõju majandusele Kuna maanteeliiklus muutub turvalisemaks, siis soodustab see kaupade kiiremat ja turvalisemat vedu. Seeläbi esineb kaudne positiivne mõju majandusele. 6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Eelnõu omab väikest positiivset mõju elukeskkonnale, kuivõrd eelnõu rakendamisega kaasneb üldise liiklusohutuse taseme parenemine ning kvaliteetsema teetaristu ehitus. 6.5. Mõju regionaalarengule Eelnõul on kaudne positiivne mõju regionaalarengule, kuna ühendused erinevate piirkondade vahel muutuvad turvalisemaks ja pikas perspektiivis kvaliteetsemaks. 6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõu rakendamine mõjutab pädeva asutuse (Transpordiameti ja kohaliku omavalitsuse üksuste) tegevusi. Kuna liiklusohutuse meetmed hõlmavad senisest suuremat teedevõrku, peavad pädevad asutused senisest rohkem panustama meetmete elluviimisse ning võib tekkida vähesel määral lisaressursi või tegevuste ümberkorraldamise vajadus. Seni kehtisid direktiivi nõuded üksnes üleeuroopalise teedevõrgu teedel, mille pikkus Eesti territooriumil on ca 1300km. Põhimaanteed moodustavad ca 1600km4, seega muudetud direktiiv ning eelnõu hõlmavad täiendavalt ca 300km riigi maanteid. Sellele lisanduvad Euroopa Liidu vahendite abil rahastatavad avalikult kasutatavad maanteed. Transpordiametile ei tekita uus regulatsioon märkimisväärset lisakoormust, kuivõrd vastavas mahus on liiklusohutuse meetmed rakendatud juba praegu Transpordiameti enda initsiatiivi 4 Teeregistri andmed seisuga 01.01.2021. 4 ning reguleerimisalasse lisanduvate Euroopa Liidu vahendite abil ehitatud avalikult kasutatavad maanteede maht on väike. Mõju kohaliku omavalitsuse üksustele seisneb ennekõike meetmete laiendamisega lisaks senisele teedevõrgule Euroopa Liidu vahendite abil rahastatavatele avalikult kasutatavatele maanteedele. Kuna kohaliku omavalitsuse üksustel võivad esineda vaid üksikud sellised objektid aastakümne jooksul ning senine regulatsiooniga kaetud teedevõrk ei suurene, siis tervikuna on muudatustega kaasnev mõju kohaliku omavalitsuse üksustele marginaalne. Mõjud kaasnevad kõigile kohaliku omavalitsuse üksustele, kes kavatsevad kasutada Euroopa Liidu vahendeid avalikult kasutatavate maanteede ehitamisel. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Oluline mõju Transpordiameti ja kohaliku omavalitsuse üksuste tegevustele puudub. Teeomanikele tuleb tagada liiklusohutuse meetmete rakendamine kooskõlas käesoleva eelnõuga ning ehitusseadustiku § 102 lõike 2 alusel kehtestatud määrustega. Samuti tuleb teeomanikel täita muudetud direktiivis 2008/96 sätestatud aruandluse kohustusi (artikkel 1 punkt 4 ning artikkel 11a punkt 1). Eelnõu rakendamine ei eelda otseseid kulusid ning ei tekita tulusid. 8. Rakendusaktid Eelnõu ja direktiivi 2019/1936 täielikuks rakendamiseks tuleb muuta järgmisi ministri määrusi:  majandus- ja taristuministri 19.05.2015 määrus nr 48 „Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise tingimused ja nõuded mõju hindamisele“. Määruse muutmine on vajalik seoses reguleerimisala muutmise ning vajadusega käsitleda liiklusohutusele avalduva mõju hindamisel vähekaitstud liiklejaid ja nende ohutust;  majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 83 „Liiklusohutuse auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele“. Määruse muutmine on vajalik seoses reguleerimisala muutmise ning vajadusega käsitleda liiklusohutuse auditeerimisel vähekaitstud liiklejaid ja nende ohutust;  majandus- ja taristuministri 30.08.2016 määrus nr 52 „Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele“. Määruse muutmine on vajalik seoses reguleerimisala muutmise ning vajadusega viia meede sisulisse vastavusse direktiivi 2019/1936 nõuetega;  majandus- ja taristuministri 08.02.2017 määrus nr 8 „Tee ohutuse kontrollimise tingimused ja nõuded tee ohutuse kontrollimisele“. Määruse muutmine on vajalik seoses reguleerimisala muutmise ning vajadusega käsitleda liiklusohutuse kontrollimisel vähekaitstud liiklejaid;  majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 81 „Liikluse ohutustehnika ja õnnetuste analüüsimise koolituskursuse õppekava“. Määruse muutmine on vajalik seoses reguleerimisala muutmise ning vajadusega käsitleda koolituskursusel vähekaitstud liiklejaid. Samuti tuleb määruse terminoloogia ja määruse kasutatud liiklusohutuse meetmete nimetused viia kooskõlla direktiiviga 2019/1936. Ministri määruste muutmise kavand on esitatud seletuskirja lisas 2. 5 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2021. aasta 1. detsembril. Kuivõrd direktiivi 2019/1936 ülevõtmise tähtaeg on 17.12.2021, siis antud jõustumisaeg võimaldab direktiivi tähtaegset ülevõtmist ning annab piisavalt aega uue õigusega kohanemiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Maaeluministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Lisaks esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Tallinna Tehnikaülikoolile ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule. Eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekud koos tagasisidega on koondatud seletuskirja lisas 3 olevasse kooskõlastustabelisse. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 2021. a. 6 Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1936, millega muudetakse direktiivi 2008/96/EÜ teetaristu ohutuse korraldamise kohta. EL-i EL-i õigusakti normi EL-i õigusakti sisuliseks rakendamiseks õigusakti Kommentaarid ülevõtmise kehtestatav siseriiklik norm kohustus õigusakt Artikkel 1 Jah EhS § 102 lg 1 punkt 1 Tegemist on uute mõistete lisamise ja Artikkel 1 olemasolevate mõistete täpsustamisega Ei punkt 2 direktiivis, mis ei vaja Eesti õigusesse ülevõtmist. Tegemist on volitusnormiga, mille alusel Artikkel 1 koostab Euroopa Komisjon suunised Ei „andestavate teeäärsete alade“ ja „iseselgitavate punkt 3 ja isereguleerivate teede“ kavandamiseks. Norm ei vaja Eesti õigusesse ülevõtmist. Artikkel 1 1) EhS § 102 lg 1 Jah 2) EhS § 102 lg 2 p 3 alusel punkt 4 kehtestatud määrus Nõuded on tagatud olemasoleva õigusega. Direktiivi 2004/54/EÜ puudutavad sätted ei Artikkel 1 EhS § 102 lg 2 p 4 alusel vaja Eesti õigusesse ülevõtmist, kuivõrd Jah punkt 5 kehtestatud määrus direktiivi reguleerimisalasse jäävad tunnelid Eesti territooriumil puuduvad ning Eesti on vabastatud direktiivi ülevõtmise kohustusest. Artikkel 1 Sätted ei vaja Eesti õigusesse ülevõtmist, EhS § 102 lg 2 p 1-4 alusel Jah kuivõrd käsitlevad rakendusakti volitusnormi, punkt 6 kehtestatud määrused on informatiivsed või vabatahtlikud. Artikkel 1 Sätted käsitlevad Euroopa Komisjoni Ei punkt 7 rakendusakti volitusnormi. Artikkel 1 EhS § 102 lg 2 p 5 alusel Jah punkt 8 kehtestatud määrus Artikkel 1 Sätted käsitlevad parimate tavade vahetamist Ei Euroopa Komisjoni eestvedamisel ja on punkt 9 suunatud Euroopa Komisjonile. 1 EL-i EL-i õigusakti normi EL-i õigusakti sisuliseks rakendamiseks õigusakti Kommentaarid ülevõtmise kehtestatav siseriiklik norm kohustus õigusakt Artikkel 1 Tegemist on sätte eemaldamisega senisest Ei punkt 10 direktiivi redaktsioonist. Artikkel 1 Tegemist on aruandluskohustusega, mis ei vaja Ei punkt 11 Eesti õigusesse ülevõtmist Artikkel 1 Sätted käsitlevad Euroopa Komisjoni Ei punkt 12 delegeeritud akti volitusnormi. Artikkel 1 Sätted käsitlevad Euroopa Komisjoni Ei punkt 13 delegeeritud akti menetlusnõudeid. Artikkel 1 Sätted käsitlevad komiteemenetlust ja ei vaja Ei punkt 14 Eesti õigusesse ülevõtmist. Artikkel 1 Tegemist on soovituslike lisadega. Eesti ei Valikuline punkt 15 kavatse lisasid kasutada. Artikkel 2 Sätted reguleerivad direktiivi ülevõtmist ja ei Ei vaja Eesti õigusesse ülevõtmist. Artikkel 3 Säte reguleerib direktiivi jõustumist ja ei vaja Ei Eesti õigusesse ülevõtmist. Tegemist on üldise informatiivse sättega, et Artikkel 4 Ei direktiiv on suunatud liikmesriikidele. Säte ei vaja Eesti õigusesse ülevõtmist. 2 Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri määruste muutmine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1936 Eesti õigusesse ülevõtmine) Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 102 lõike 2 punktide 1 kuni 5 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 19. mai 2015. a määruse nr 48 „Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise tingimused ja nõuded mõju hindamisele“ muutmine Majandus- ja taristuministri 19. mai 2015. a määruses nr 48 „Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise tingimused ja nõuded mõju hindamisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise nõuded”; 2) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eestis asuvatel üleeuroopalisse teedevõrku kuuluvatel teedel” sõnadega „ehitusseadustiku § 102 lõikes 1 nimetatud teedel”; 3) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) mõju liiklustingimustele ja liiklejate käitumisele, sealhulgas mõju vähekaitstud liiklejatele ja teistele liiklejate rühmadele;”; 4) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936 (ELT L 305, 26.11.2019, lk 1–16).”. 1 § 2. Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 83 „Liiklusohutuse auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ muutmine Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruses nr 83 „Liiklusohutuse auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Liiklusohutuse auditeerimise nõuded”; 2) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eestis asuvatel üleeuroopalisse teedevõrku kuuluvatel teedel” sõnadega „ehitusseadustiku § 102 lõikes 1 nimetatud teedel”; 3) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad „jalakäijate ja jalgratturite” sõnaga „kergliiklejate”; 4) paragrahvi 7 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) tee ristlõiked, sealhulgas ristprofiil ja sõidutee laius;”; 6) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) vähekaitstud liiklejate taristu ja liiklemisvõimalused;”; 7) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) vähekaitstud liiklejate taristu ja liiklemisvõimalused;”; 8) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Põhiprojekti etapis auditeeritakse lisaks käesoleva määruse § 8 lõikes 1 sätestatud eelprojekti etapi teemasid, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) auditeeritava lahenduse osas puudub eelprojekt; 2) auditeeritava lahenduse osas on koostatud eelprojekt, kuid seda ei ole auditeeritud; 3) eelprojekti lahenduse auditeerimisest on möödunud rohkem kui viis aastat; 4) põhiprojektiga on muudetud eelprojekti lahendust või nähakse ette eelprojekti etapiviisiline realiseerimine.”; 9) paragrahvi 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Tee kasutusele võtmise alguseks loetakse olukorda, kui tee on avatud liiklusele, püstitatud on projekti järgne alaline liikluskorraldus ning kogu ulatuses on eemaldatud ajutine liikluskorraldus.”; 2 10) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936 (ELT L 305, 26.11.2019, lk 1–16).”. § 3. Majandus- ja taristuministri 30. augusti 2016. a määruse nr 52 „Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele“ muutmine Majandus- ja taristuministri 30. augusti 2016. a määruses nr 52 „Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Teedevõrgu liiklusohutuse hindamise nõuded”; 2) paragrahvi 1 lõiked 1-4 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Teedevõrgu liiklusohutuse hindamine (edaspidi liiklusohutuse hindamine) eesmärk on välja selgitada liiklusohtlikud teedevõrgu osad ja parandada nendel liiklusohutust. (2) Liiklusohutuse hindamine on kohustuslik ehitusseadustiku § 102 lõikes 1 nimetatud teedel. (3) Liiklusohutuse hindamist korraldab riigiteel Transpordiamet ja kohalikul teel valla- või linnavalitsus (edaspidi pädev asutus). (4) Liiklusohutuse hindamine viiakse läbi vähemalt iga kolme aasta tagant.”; 3) paragrahvi 1 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 1 lõikes 7 ja § 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „ohutuse määramise” sõnadega „liiklusohutuse hindamise” vastavas käändes; 5) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Objektidele arvutatakse ja määratakse ohutuse numbriline näitaja (edaspidi ohutustase), mille aluseks on vähemalt järgmised kriteeriumid: 1) objekti sisseehitatud ohutus; 2) objekti liiklussagedus; 3) vähemalt kolm aastat kasutusel olnud objekti puhul hukkunuga ja inimvigastusega lõppenud liiklusõnnetused.”; 6) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Objekti sisseehitatud ohutust hinnatakse visuaalse vaatluse käigus, mida teostatakse kas kohapeal või elektrooniliste vahendite kaudu. Objekti sisseehitatud ohutuse hindamisel võetakse arvesse kõiki ohutust mõjutavaid olemasoleva tee parameetreid ja elemente pidades silmas vähekaitstud liiklejate ohutust.”; 3 7) paragrahvi 3 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Ohutustasemete alusel koostatakse objektide pingerida, mis jagatakse vähemalt kolme kategooriasse ja millest esimesed kümme objekti on prioriteetsed objektid.”; 8) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) prioriteetsete objektide liiklusohutuse analüüs koos sihipärase kohapealse liiklusohutuse kontrollimisega;”; 9) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Prioriteetsete objektide analüüsil kogutakse ja töötatakse vähemalt läbi: 1) objekti üldandmed; 2) varem koostatud asjassepuutuvad analüüsid; 3) objektil toimunud liiklusõnnetuste asjaolud; 4) kehtiva liikluskorralduse loetavus, selgus ja asjakohasus; 5) liikluskorraldusvahendite seisukord ja rakendatud kiiruspiirangud; 6) nähtavustingimused erinevates ilmastiku- ja valgustustingimustes; 7) vähekaitstud liiklejate liikumisvõimalused; 8) katete seisukord; 9) liiklejale ohtu kujutavad esemed ja teeosad.”; 10) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Pädev asutus koostab ja perioodiliselt ajakohastab prioriteetsete objektide parandusmeetmete tegevuskava, mis annab ülevaate prioriteetsetel objektidel rakendatud või kavandatavatest parandusmeetmetest.”; 11) paragrahvi 6 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Liiklusohutuse hindamine viiakse käesoleva määruse kohaselt esmakordselt läbi hiljemalt 2024. aastal.”; 12) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936 (ELT L 305, 26.11.2019, lk 1–16).”. § 4. Majandus- ja taristuministri 8. veebruari 2017. a määruse nr 8 „Tee ohutuse kontrollimise tingimused ja nõuded tee ohutuse kontrollimisele“ muutmine Majandus- ja taristuministri 8. veebruari 2017. a määruses nr 8 „Tee ohutuse kontrollimise tingimused ja nõuded tee ohutuse kontrollimisele“ tehakse järgmised muudatused: 4 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimise nõuded”; 2) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tee ohutuse kontrollimine on kohustuslik ehitusseadustiku § 102 lõikes 1 nimetatud teedel.”; 3) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) vähekaitstud liiklejate liiklemise ohutus;”; 4) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936 (ELT L 305, 26.11.2019, lk 1–16).”. § 5. Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 81 „Liikluse ohutustehnika ja õnnetuste analüüsimise koolituskursuse õppekava“ muutmine Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruses nr 81 „Liikluse ohutustehnika ja õnnetuste analüüsimise koolituskursuse õppekava“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Liiklusohutuse audiitori koolituskursuse õppekava”; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punktid 3-6 sõnastatakse järgmiselt: „3) liiklusohutusele avalduva mõju hindamise nõudeid; 4) liiklusohutuse auditeerimise nõudeid; 5) teedevõrgu liiklusohutuse hindamise nõudeid; 6) tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimise nõudeid;”; 3) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 61 ja 62 järgmises sõnastuses: „61) tee sihipärase liiklusohutuse kontrollimise nõudeid; 62) vähekaitstud liiklejate vajadusi;”; 4) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Esmase koolituskursuse õppekava teemad ja õppetundide maht nende teemade käsitlemiseks peavad olema vähemalt järgmised: 1) Eesti Liiklusohutusprogramm – üks õppetund; 2) ehitusseadustik ja liiklusseadus ning nende alusel kehtestatud õigusaktid seoses liiklusohutuse ja liiklusõnnetuste analüüsiga – kaks õppetundi; 5 3) planeerimisseadus ja tee planeerimisega seotud õigusaktid seoses liiklusohutusele avalduva mõju hindamisega – üks õppetund; 4) teehoiu tehnilised normid seoses liiklusohutusega – kaks õppetundi; 5) teede projekteerimise normid – tee projekti hindamine ohutu liiklemise perspektiivist – kolm õppetundi; 6) ehituse käigus toimunud projekti muudatused ja ehitustööde erinevate etappide tüüpilisemad vead ning nende mõju liiklusohutusele – kolm õppetundi; 7) erinevate kliimatingimuste mõju arvestamine projektis ja selle mõju liiklusohutusele – üks õppetund; 8) liikluskorralduse põhimõtted – kolm õppetundi; 9) liiklusohutuse üldised alused seoses teega (liiklusõnnetuse mõiste, põhjused, raskusaste, liiklusohtlike kohtade väljaselgitamine ja liigitus, liiklusõnnetuste statistika ja muud asjakohased teemad) – kaks õppetundi; 11) liiklusohutusele avalduva mõju hindamine planeeringutes ja eelprojekti koostamisel – kolm õppetundi; 12) liiklusohutuse auditeerimine – kaks õppetundi; 13) teedevõrgu liiklusohutuse hindamine – kaks õppetundi; 14) tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimine – kaks õppetundi; 15) tee sihipärase liiklusohutuse kontrollimine – kaks õppetundi; 16) auditi õiguslik tähendus, liiklusohutuse audiitori vastutus ning auditi aruande vormistamise nõuded – üks õppetund; 17) liiklusõnnetuste analüüs ja erinevate tegurite mõju hindamine õnnetuste toimumise riskile ning raskusastmele, sealhulgas vähekaitstud liiklejate taristu ja vähekaitstud liiklejatega seotud liiklusõnnetused – kaks õppetundi; 18) liikluskeskkonnast tulenevate riskide tuvastamine teel, mis sisaldab reguleeritud ja reguleerimata ristmiku, ringristmiku, vähekaitstud liiklejate taristu ja raudteeülesõidukoha auditeerimist – seitse õppetundi; 19) tee ehitusprojekti liiklusohutuse auditeerimine, aruande koostamine koos kaitsmisega – viis õppetundi. (2) Korduvkoolituskursuse õppekava teemad ja õppetundide maht nende teemade käsitlemiseks peavad olema vähemalt järgmised: 1) Eesti Liiklusohutusprogramm – üks õppetund; 2) ehitusseadustik ja liiklusseadus ning nende alusel välja antud õigusaktid seoses liiklusohutusega ja liiklusõnnetuste analüüsiga – kaks õppetundi; 3) teehoiu tehnilised normid seoses liiklusohutusega – kaks õppetundi; 4) teede projekteerimise normid – normide rakendamine arvestades ohutu tee projekteerimise printsiipe, kõrvalekalded normidest – kaks õppetundi; 5) planeerimisseadus ja planeerimisega seotud õigusaktid seoses liiklusohutusele avalduva mõju hindamisega – üks õppetund; 6) liiklusohutusele avalduva mõju hindamine planeeringutes – üks õppetund; 7) liiklusõnnetuste sotsiaalmajanduslik mõju – üks õppetund; 8) liiklusõnnetuste analüüs ja erinevate tegurite mõju hindamine õnnetuste toimumise riskile ning raskusastmele, sealhulgas vähekaitstud liiklejate taristu ja vähekaitstud liiklejatega seotud liiklusõnnetused – kaks õppetundi; 6 9) teedevõrgu liiklusohutuse hindamine – kaks õppetundi; 10) tee sihipärase liiklusohutuse kontrollimine – kaks õppetundi; 11) kestliku ohutu tee projekteerimise printsiibid – üks õppetund; 12) ehituse käigus toimunud projekti muudatused ja ehitustööde erinevate etappide tüüpilisemad vead ning nende mõju liiklusohutusele – kolm õppetundi.”; 5) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936 (ELT L 305, 26.11.2019, lk 1–16).”. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2021. aasta 1. detsembril. Taavi Aas majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler 7 Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 KOOSKÕLASTUSTABEL Nr Ettepaneku sisu Informatsioon ettepanekuga arvestamise kohta Ettepaneku tegija: Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) Leiame, et eelnõu rakendamine mõjutab kohaliku omavalitsuse üksuste Ei ole arvestatud tegevusi ning see põhjustab lisaressursi ja tegevuste ümberkorraldamise Oleme seisukohal, et direktiivist ja vastavalt ka eelnõust tulenevate vajadust. Seoses eeltooduga teeme ettepaneku sõnastada ehitusseadustiku kohustuste üleandmine kohalikel teedel Transpordiametile ei ole paragrahvi 102 lõige 1 alljärgnevalt: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu otstarbekas. Sellega kaasneks äärmiselt ebaefektiivne tegevuste direktiivis 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta korraldus ning liigne halduskoormus. Muuhulgas oleks raskendatud (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67) sätestatud pädeva asutuse ülesandeid tuvastatud liiklusohtlikel kohtadel parandusmeetmete operatiivne täidab Transpordiamet.” elluviimine. Kohalikel teedel on ohutuse ja korrashoiu tagamine autonoomne kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne. Selleks on Kuigi seletuskirjast võib lugeda, et oluline mõju Transpordiameti ja kohaliku 1 kohaliku omavalitsuse üksusele antud vastav pädevus ning tagatud omavalitsuse üksuste tegevustele puudub oleme seisukohal, et kohalikel eelarvelised vahendid. omavalitsustel (eriti väiksematel) puuduvad piisavalt vahendid ja ka pädevus viia läbi liiklusohutusele avalduva mõju hindamist, liiklusohutuse Märgime siinkohal, et eelnõu mõju kohaliku omavalitsuse üksustele auditeerimist, teedevõrgu liiklusohutuse hindamist ja tee korrapärase on väga piiratud, kuivõrd regulatsiooniga kaetud teedevõrk oluliselt liiklusohutuse kontrollimist. ei suurene. Peamiselt on uued kohustused seotud Euroopa Liidu vahendite abil rahastatavate avalikult kasutatavate maanteedega. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et nimetatud tegevuste puhul on võimalik ja on otstarbekas suures ulatuses kaasata erasektori eksperte. Ettepaneku tegija: Maaeluministeerium Maaeluministeerium palub eelnõule lisatud seletuskirjas täpsustada Arvestatud muudatuse mõju Transpordiametile või kohaliku omavalitsuse üksustele, Seletuskirja punkti 6.6 on täiendatud, sh on täpsustatud andmeid 1 kuna eelnõule lisatud seletuskirjast ei selgu, kui palju suureneb praegusega sihtrühmade lõikes niivõrd, kuivõrd see on võimalik. võrreldes sellise teedevõrgu ulatus, millel seaduse jõustumise korral peavad pädevad asutused rakendama täiendavaid liiklusohutuse meetmeid, 1 Nr Ettepaneku sisu Informatsioon ettepanekuga arvestamise kohta soodustama kõrgema automatiseerituse tasemega sõidukite kasutuselevõttu ning pöörama senisest rohkem tähelepanu vähekaitstud liiklejate ohutusele. Samuti palub Maaeluministeerium täpsustada andmeid sihtrühmade ja nende tegevusega seotud võimalike muutuste kohta, viidates vähemasti Euroopa Liidu direktiivi mõjude hindamise raportile (sealhulgas mõjudele ja võimalikele riskidele valitud riikide näitel), ning tuua analoogid Eesti oludega. Maaeluministeerium juhib tähelepanu asjaolule, et eelnõule lisatud Arvestatud 2 seletuskirja lisa 2 §-s 3 nimetatud rakendusakti kavandi punktis 2 on jäänud Määruse kavandi §-i 3 on muudetud. muutmata asutuse nimi. Ettepaneku tegija: Justiitsministeerium Kuna eelnõuga võetakse üle direktiiv, tuleb seletuskirjas välja tuua, kuidas Arvestatud hinnati mõjusid Eestile direktiivi läbirääkimiste käigus, näidates mh, kas need Vastav teave on lisatud seletuskirja. kattuvad Euroopa Komisjoni mõjuhinnanguga, millele palume lisada otseviite juhul, kui see koostati. Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lg 2 p-le 2 ei ole EL asjades väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) üldjuhul nõutav, kuid seaduseelnõu koostaja peab seletuskirjas näitama, et EL õigusakti eelnõu menetlemisel lähtuti sisuliselt VTK nõuetest, sealhulgas tuvastati EL tasandil tehtud 1 muudatusettepanekute sihtrühmad ning selgitati välja neile avalduvad mõjud. Põhjendamisel tuleb arvestada, et VTK koostamata jätmisel ei ole EL õigusakt jätnud liikmesriigile sisuliste valikute tegemisel kaalutlusruumi või on EL õigusakti läbirääkimiste käigus kaalutlusruumi kasutamise osas VTK punkte analüüsitud ning analüüsi saab kirjalikult taasesitada või on kaalutlusruumi kasutamiseks mõistlikke lahendusi selgelt vaid üks. Palume lisada seletuskirja ka täpne viide HÕNTE sättele, mis lubab jätta VTK koostamata. Eelnõuga ei nähta Transpordiametile ette olulist lisakoormust, kuivõrd Arvestatud seletuskirja kohaselt on vastavas mahus liiklusohutuse meetmed rakendatud 2 Seletuskirjas toodu teave on täpsustatud. juba praegu ameti enda initsiatiivil (6.osa punkt 6.6). Palume eelnevast sõnastusest tulenevalt seletuskirja 6. osas täpsustada, kas koormus ametile 2 Nr Ettepaneku sisu Informatsioon ettepanekuga arvestamise kohta üldse kasvab ning kui kasvab, siis mis selle kasvu tingib. Hetkel ei ole koormuse kasvu põhjust võimalik seletuskirjas toodud info põhjal tuvastada. Kuna eelnõuga ei nähta ette märkimisväärset mõju riigiasutustele, sest Arvestatud direktiiviga sätestatavaid ohutusmeetmeid Transpordiamet juba rakendab Seletuskirjas toodud mõjuhinnang on täpsustatud. Muuhulgas on ning mõju omavalitsustele on marginaalsest objektide arvust tulenevalt täpsustatud mõjude piiratud iseloom. samuti väga piiratud, tekitab küsitavust eelnõuga eeldatavalt tekkiv kaudne positiivne mõju nii inimeste tervisele, majandusele tervikuna kui ka regionaalarengule, kus piiritlemata on jäänud ka sihtrühma suurus. Lähtudes 3 seletuskirjas esitatud napist infost on ka kaudse mõju avaldumine märgitud valdkondades teadmata suuruses sihtrühmadele väga ebatõenäoline, mistõttu palume kas täiendada mõjukirjeldusi, lisades mh ka täpsemad andmed kohaliku omavalitsuse üksustele kuuluvate ja EL vahendite abil rahastatavate avalikult kasutatavate teede kohta või siis kustutada seletuskirjast eeldatava kaudse positiivse mõju hinnangud, kuna need on ebamäärased ja tõendamata. Palume seletuskirjas praegusest sisulisemalt kirjeldada kohaliku Antud selgitus omavalitsuse üksustele avalduvat mõju, märkides mh juurde, kas mõjutatud Mõjud kaasnevad kõigile kohaliku omavalitsuse üksustele, kes on kõik Eesti kohaliku omavalitsuse üksused, kui sageli mõju neile avalduks, kavatsevad kasutada Euroopa Liidu vahendeid avalikult kasutatavate milline on eelnõu muudatustega (EL vahendite abil rahastatavate teede osas) maanteede ehitamisel. Kuna tulevikus Euroopa Liidu vahendite abil kohanemisvajadus ning millised ebasoovitavad mõjud neile avalduda võivad ehitatavate maanteede mahtu ei ole võimalik täpselt prognoosida, 4 ning millise tõenäosusega. Hetkel jääb ebaselgeks, millega kohaliku siis ei ole võimalik täpsemalt hinnata ka kaasnevaid mõjusid (vastav omavalitsuse üksused eelnõu jõustumise järgselt sisuliselt arvestama peaksid teave on lisatud seletuskirja). – kas selleks on kasvav aruandluskohustus või on vajalikud ka mingid muud (nt ohutusalased) tegevused ja kui, siis millised. Seletuskirja 7. osas on välja toodud kaasnevad vajalikud tegevused, mis seisnevad liiklusohutuse meetmete rakendamises ning aruandluskohustuse täitmises. Eelnõu § 1 p 2 (EhS § 102 lg 11) – seletuskiri selgitab termineid kiirtee, Ei ole arvestatud põhimaantee, avalikult kasutatav maantee, kinnistu juurdepääsutee ning Meie ei pea otstarbekaks vastavate terminite või viite lisamist otse kõnni-, jalg-, jalgratta- ja jalg- või jalgrattatee ning esitab õigusaktid, milles seaduse teksti, mis koormaks õigusakti ning tekitaks terminoloogia esitatud definitsioonide järgi tuleks termineid mõista. 5 muutmisel segadust. Märgime, et kehtiv ehitusseadustik, nii nagu ka 2 Palume õigusselguse huvides täiendada EhS §-i 102 lõikega 1 ning esitada paljud muud seadused, kasutavad ulatuslikult muudes õigusaktides selles teave, millise õigusakti tähenduses ülaltoodud termineid tuleks mõista. defineeritud või üldtuntud mõisteid. Seletuskirjas on vastavad mõisted lahti seletatud, mis tagavad õigusakti vajaliku selguse ja rakendatavuse. 3 Nr Ettepaneku sisu Informatsioon ettepanekuga arvestamise kohta Palume arvestada, et „põhimaantee“ (majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ § 1 lõige 2) osas tuleb viidata volitusnormi (EhS § 92 lg 10) kaudu. Seaduse normitehnilist märkust tuleb täiendada ka direktiiviga 2019/1936. Antud selgitus Juhime tähelepanu, et kui muutev akt on ainult muutva sisuga, siis tuleb ta Ehitusseadustikku on juba lisatud normitehniline märkus järgmises vormistada normitehnilises märkuses muudetava järel .., muudetud .., mitte 6 sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ eraldi real. Eraldi real peab olema siis, kui on ka muud regulatiivset sisu peale maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, muutmise. 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936 (ELT L 305, 26.11.2019, lk 1–16);“ Palume arvestada ka kooskõlastuskirja lisades esitatud normitehniliste ja Arvestatud keelemärkustega ning märkustega seletuskirja kohta. 7 Parandusettepanekutega on arvestatud. 4
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel