EELNÕU
30.04.2021
Ehitusseadustiku muutmise seadus
§ 1. Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 102 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse
korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67) sätestatud pädeva asutuse ülesandeid
täidab riigiteel Transpordiamet ja kohalikul teel kohaliku omavalitsuse üksus.“;
2) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete raames korraldab pädev asutus
liiklusohutusele avalduva mõju hindamist, liiklusohutuse auditeerimist, teedevõrgu
liiklusohutuse hindamist ja tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimist:
1) üleeuroopalise teedevõrgu teel;
2) kiirteel ja põhimaanteel;
3) Euroopa Liidu vahendite abil ehitatud avalikult kasutataval maanteel, välja arvatud kinnistu
juurdepääsuteel, kõnniteel, jalgteel, jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattateel.“;
3) paragrahvi 102 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) liiklusohutusele avalduva mõju hindamise nõuded;
2) liiklusohutuse auditeerimise nõuded;
3) teedevõrgu liiklusohutuse hindamise nõuded;
4) tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimise nõuded;
5) liiklusohutuse audiitori koolituskursuse õppekava.“.
§ 2. Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. detsembril.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2021
Algatab Vabariigi Valitsus
Vabariigi Valitsuse nimel
EELNÕU
30.04.2021
Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1936 (edaspidi
direktiiv 2019/1936) Eesti õigusesse ülevõtmiseks. Direktiiviga 2019/1936 muudeti direktiivi
2008/96/EÜ (edaspidi direktiiv 2008/96) teetaristu ohutuse korraldamise kohta eesmärgiga
laiendada direktiivi reguleerimisala ning ajakohastada ja ühtlustada direktiiviga ette nähtud
liiklusohutuse meetmeid. Selle tulemusena peavad pädevad asutused (Transpordiamet ja
kohaliku omavalitsuse üksused) rakendama direktiiviga ette nähtud liiklusohutuse meetmeid
senisest suuremal teedevõrgul ning tervikuna panustavad ja suunavad rohkem ressurssi
liiklusohutusse. Lisaks sellele näeb muudetud direktiiv ette võimaluse kehtestada Euroopa
Komisjonil rakendusakti, mis reguleerib liikluskorraldusvahendite loetavust ja tuvastatavust
automatiseeritud juhtimissüsteemide poolt ning soodustab seeläbi automatiseeritud sõidukite
kasutuselevõttu. Samuti pööratakse uues direktiivis rohkem tähelepanu vähekaitstud liiklejatele
(jalakäijad, jalgratturid, kaherattaliste mootorsõidukite juhid jt), mistõttu tuleb liiklusohutuse
meetmete läbiviimisel kontrollida igakord vähekaitstud liiklejate ohutust.
Direktiivi 2008/96 põhieesmärk on parandada liiklusohutust Euroopa Liidu teedel.
Ehitusseadustiku täiendamine on vajalik ennekõike seoses direktiivi reguleerimisala
laiendamisega. Muud üksiknõuded võetakse üle ehitusseadustiku § 102 lõike 2 alusel
kehtestatud määrustega. Direktiivi 2019/1936 ülevõtmise tähtaeg kõikide rakendusaktidega on
17.12.2021.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse ekspert Pavel Karev
(e-post:
[email protected], tel: 639 7611). Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post:
[email protected], tel: 715 3403).
1.3 Märkused
Eelnõuga muudetakse ehitusseadustiku redaktsiooni RT I, 30.12.2020, 6. Eelnõu on seotud
direktiiviga 2019/1936, millega muudeti direktiivi 2008/96. Eelnõu ei ole seotud muu
menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.
1
2. Seaduse eesmärk
Seaduseelnõu eesmärk on võtta üle Eesti õigusesse direktiiv 2019/19361, millega muudetakse
direktiivi 2008/962 ning viia ellu direktiivi sisulist eesmärki - parandada liiklusohutust. Kuna
ehitusseadustiku täiendamine on vajalik ennekõike seoses direktiivi reguleerimisala
laiendamisega, siis ehitusseadustikku lisatakse laiendatud liiklusohutuse meetmete
kohaldamisala kooskõlas muudetud direktiiviga, mis ei jäta antud küsimuses sisulise valiku
tegemiseks kaalutlusruumi.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika
eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu
käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti
eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud määruse § 1 lõike 1 nõuetest. Seaduseelnõule ei ole
koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna direktiivi 2019/1936 ettevalmistamisel on tagatud
asjakohaste nõuete täitmine ning direktiiv 2019/1936 ei jäta sisuliste valikute tegemiseks
kaalutlusruumi.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahvi 102 lõike 1 muutmine. Lõige kehtestab üldise kohustuse Transpordiametile ja
kohaliku omavalitsuse üksustele direktiivis 2008/96 sätestatud pädeva asutuse ülesannete
täitmiseks ning piiritleb ära direktiivist 2008/96 tulenevate liiklusohutuse meetmete
kohaldamisala.
Lõike muutmine on vajalik seoses direktiivi 2008/96 reguleerimisala muutmisega. Lähtudes
direktiivi 2019/1936 muudatustest kohaldub direktiiv lisaks üleeuroopalise teedevõrgu teedele
(senine kohaldamisala) kõikidele kiirteedele, põhimaanteedele ning Euroopa Liidu vahendite
abil ehitatud avalikult kasutatavatele maanteedele, v.a muudetud direktiivi 2008/96 artikli 1
punktis 3 nimetatud erandid. Muudatusega täiendatakse vastavalt ka lõike sõnastust.
Lõikes on kasutatud järgmisi mõisteid:
kiirtee on kooskõlas muudetud direktiivi 2008/96 artikli 2 punktiga 1a ja liiklusseaduse § 2
punktiga 22 asjakohaste liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega tähistatud spetsiaalselt
mootorsõidukite liikluse jaoks rajatud ja vastava liikluskeskkonnaga maantee, mis ei
teeninda teega külgnevaid kinnistuid, millel on kummagi sõidusuuna jaoks eraldatud
sõiduteed ja kus ei ole ühel tasandil ristumisi tee, raudtee, trammitee ega muude teedega;
põhimaantee on maantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel
ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsamate sihtpunktidega vastavalt muudetud direktiivi
2008/96 artikli 2 punkti 1b ning majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 72
„Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ § 1 lõike 2 definitsioonidele;
avalikult kasutatav maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev ning avalikult
kasutatavate teede hulka kuuluv tee vastavalt ehitusseadustiku § 92 lõike 2 ja 5
definitsioonidele;
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32019L1936&qid=1615553124232
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=celex%3A32008L0096
2
kinnistu juurdepääsutee on teega külgneva kinnistu teenindamiseks ette nähtud piiratud
kasutusega tee, nt parklasse, õue, puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega
külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee;
kõnnitee, jalgtee, jalgratta- ja jalgtee ning jalgrattatee on kergliiklustee alaliigid kooskõlas
liiklusseaduse § 2 punktide 15, 17, 18 ja 25 definitsioonidega.
Muudatusega tagatakse kooskõla muudetud direktiivi 2008/96 artikli 1 punktidega 2 ja 3 ning
artiklis 2 toodud mõistetega.
Eelnõu jõustumisel peavad pädevad asutused (Transpordiamet ja kohaliku omavalitsuse
üksused) rakendama kõiki liiklusohutuse meetmeid senisest suuremal teedevõrgul.
Paragrahvi 102 lõike 2 muutmine. Antud lõike alusel on kehtestatud neli ministri määrust
direktiivis 2008/96 sätestatud nelja liiklusohutuse meetme sisustamiseks ja ülevõtmiseks.
Lisaks sellele on 5. punkti alusel kehtestatud liikluse ohutustehnika ja õnnetuste analüüsimise
koolituskursuse õppekava, mis on ette nähtud direktiivis 2008/96 liiklusohutuse audiitori kohta
kehtestatud nõuete täitmiseks.
Lõike muutmine on vajalik seoses 3. ja 4. punktis käsitletud meetmete nimetuse muutmisega –
direktiiviga 2019/1936 muudetakse neid ümber vastavalt teedevõrgu liiklusohutuse
hindamiseks ning tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimiseks. Ühtlasi täpsustatakse lõikes
sisalduvate muude volitusnormide sõnastusi – nt jäetakse välja sõna „tingimused“, mis on
ebavajalik ja volitusnormi sisu arvestades kaetud sõnaga „nõuded“.
Muudatusega tagatakse kooskõla muudetud direktiivi 2008/96 artikli 2 punktidega 3 ja 7a ning
artiklitega 5 ja 6.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus kasutatakse muudetud direktiivi 2008/96 terminoloogiat ning ehitusseadustikus ja
liiklusseaduses defineeritud mõisteid (vt § 102 lõike 1 muutmise selgitused). Eelnõu ei sisalda
vähetuntud sõnu ega umbmääraseid termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses direktiiviga 2019/1936, millega muudetakse direktiivi 2008/96. Eelnõu
on koostatud direktiivi 2019/1936 ülevõtmiseks. Direktiivi 2019/1936 ja Eesti õigusakti
vastavustabel on esitatud käesoleva seletuskirja lisas 1.
6. Seaduse mõjud
Direktiivi 2019/1936 mõjud on hinnatud Euroopa Komisjoni direktiivi eelnõu ettepaneku
raames3. Direktiivi menetluse käigus Eesti enda hinnatud mõjud üldjoontes kattuvad Euroopa
Komisjoni hinnangutega. Kokkuvõtvalt seisneb positiivne mõju eelkõige suuremas
liiklusohutuses ja kvaliteetsemas teetaristus, mis võib avaldada kaudset mõju muudele
valdkondadele. Negatiivne mõju seisneb suurenevas pädeva asutuse koormuses.
3
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=SWD%3A2018%3A0175%3AFIN
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=SWD%3A2018%3A0176%3AFIN
3
Samas on eeldatavad mõjud väga piiratud – kuna Transpordiamet juba rakendab asjakohaseid
meetmeid laiemal teedevõrgul enda initsiatiivil, siis sisuliselt lisanduvad reguleerimisalasse
vaid Euroopa Liidu vahendite abil ehitatud avalikult kasutatavad maanteed. Kuna selliste
objektide realiseerimine varieerub aastate lõikes oluliselt ning sõltub mh Euroopa Liidu
vahendite kasutamise võimalustest ja mahust, siis ei ole võimalik täpsemalt kaasnevaid mõjusid
hinnata. Hinnanguliselt võib Transpordiameti (riigiteede) puhul tegemist olla mõne üksiku
objektiga aastas ning kohaliku omavalitsuse üksuse puhul hinnanguliselt mõned üksikud
objektid aastakümne jooksul.
Alljärgnevalt on väljatoodud eelnõuga kaasnevad täpsemad mõjud valdkondade ja asutuste
kaupa.
6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafilist mõju
Kuna eelnõu on suunatud liiklusohutuse tõstmiseks, siis esineb kaudne positiivne mõju inimeste
tervisele.
6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Eelnõul puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.
6.3. Mõju majandusele
Kuna maanteeliiklus muutub turvalisemaks, siis soodustab see kaupade kiiremat ja turvalisemat
vedu. Seeläbi esineb kaudne positiivne mõju majandusele.
6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Eelnõu omab väikest positiivset mõju elukeskkonnale, kuivõrd eelnõu rakendamisega kaasneb
üldise liiklusohutuse taseme parenemine ning kvaliteetsema teetaristu ehitus.
6.5. Mõju regionaalarengule
Eelnõul on kaudne positiivne mõju regionaalarengule, kuna ühendused erinevate piirkondade
vahel muutuvad turvalisemaks ja pikas perspektiivis kvaliteetsemaks.
6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Eelnõu rakendamine mõjutab pädeva asutuse (Transpordiameti ja kohaliku omavalitsuse
üksuste) tegevusi. Kuna liiklusohutuse meetmed hõlmavad senisest suuremat teedevõrku,
peavad pädevad asutused senisest rohkem panustama meetmete elluviimisse ning võib tekkida
vähesel määral lisaressursi või tegevuste ümberkorraldamise vajadus.
Seni kehtisid direktiivi nõuded üksnes üleeuroopalise teedevõrgu teedel, mille pikkus Eesti
territooriumil on ca 1300km. Põhimaanteed moodustavad ca 1600km4, seega muudetud
direktiiv ning eelnõu hõlmavad täiendavalt ca 300km riigi maanteid. Sellele lisanduvad
Euroopa Liidu vahendite abil rahastatavad avalikult kasutatavad maanteed.
Transpordiametile ei tekita uus regulatsioon märkimisväärset lisakoormust, kuivõrd vastavas
mahus on liiklusohutuse meetmed rakendatud juba praegu Transpordiameti enda initsiatiivi
4
Teeregistri andmed seisuga 01.01.2021.
4
ning reguleerimisalasse lisanduvate Euroopa Liidu vahendite abil ehitatud avalikult kasutatavad
maanteede maht on väike.
Mõju kohaliku omavalitsuse üksustele seisneb ennekõike meetmete laiendamisega lisaks
senisele teedevõrgule Euroopa Liidu vahendite abil rahastatavatele avalikult kasutatavatele
maanteedele. Kuna kohaliku omavalitsuse üksustel võivad esineda vaid üksikud sellised
objektid aastakümne jooksul ning senine regulatsiooniga kaetud teedevõrk ei suurene, siis
tervikuna on muudatustega kaasnev mõju kohaliku omavalitsuse üksustele marginaalne. Mõjud
kaasnevad kõigile kohaliku omavalitsuse üksustele, kes kavatsevad kasutada Euroopa Liidu
vahendeid avalikult kasutatavate maanteede ehitamisel.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Oluline mõju Transpordiameti ja kohaliku omavalitsuse üksuste tegevustele puudub.
Teeomanikele tuleb tagada liiklusohutuse meetmete rakendamine kooskõlas käesoleva
eelnõuga ning ehitusseadustiku § 102 lõike 2 alusel kehtestatud määrustega. Samuti tuleb
teeomanikel täita muudetud direktiivis 2008/96 sätestatud aruandluse kohustusi (artikkel 1
punkt 4 ning artikkel 11a punkt 1).
Eelnõu rakendamine ei eelda otseseid kulusid ning ei tekita tulusid.
8. Rakendusaktid
Eelnõu ja direktiivi 2019/1936 täielikuks rakendamiseks tuleb muuta järgmisi ministri määrusi:
majandus- ja taristuministri 19.05.2015 määrus nr 48 „Liiklusohutusele avalduva mõju
hindamise tingimused ja nõuded mõju hindamisele“. Määruse muutmine on vajalik seoses
reguleerimisala muutmise ning vajadusega käsitleda liiklusohutusele avalduva mõju
hindamisel vähekaitstud liiklejaid ja nende ohutust;
majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 83 „Liiklusohutuse auditeerimise
tingimused ja nõuded auditi tegemisele“. Määruse muutmine on vajalik seoses
reguleerimisala muutmise ning vajadusega käsitleda liiklusohutuse auditeerimisel
vähekaitstud liiklejaid ja nende ohutust;
majandus- ja taristuministri 30.08.2016 määrus nr 52 „Tee ohutuse määramise tingimused
ja nõuded tee ohutuse määramisele“. Määruse muutmine on vajalik seoses reguleerimisala
muutmise ning vajadusega viia meede sisulisse vastavusse direktiivi 2019/1936 nõuetega;
majandus- ja taristuministri 08.02.2017 määrus nr 8 „Tee ohutuse kontrollimise tingimused
ja nõuded tee ohutuse kontrollimisele“. Määruse muutmine on vajalik seoses reguleerimisala
muutmise ning vajadusega käsitleda liiklusohutuse kontrollimisel vähekaitstud liiklejaid;
majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 81 „Liikluse ohutustehnika ja õnnetuste
analüüsimise koolituskursuse õppekava“. Määruse muutmine on vajalik seoses
reguleerimisala muutmise ning vajadusega käsitleda koolituskursusel vähekaitstud liiklejaid.
Samuti tuleb määruse terminoloogia ja määruse kasutatud liiklusohutuse meetmete
nimetused viia kooskõlla direktiiviga 2019/1936.
Ministri määruste muutmise kavand on esitatud seletuskirja lisas 2.
5
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2021. aasta 1. detsembril. Kuivõrd direktiivi 2019/1936 ülevõtmise tähtaeg on
17.12.2021, siis antud jõustumisaeg võimaldab direktiivi tähtaegset ülevõtmist ning annab
piisavalt aega uue õigusega kohanemiseks.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile,
Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Maaeluministeeriumile eelnõude
infosüsteemi (EIS) kaudu. Lisaks esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja
Valdade Liidule, Tallinna Tehnikaülikoolile ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule.
Eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekud koos tagasisidega on koondatud seletuskirja lisas
3 olevasse kooskõlastustabelisse.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
„........”...........................” 2021. a.
6
Ehitusseadustiku
muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja
Lisa 1
Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1936, millega muudetakse direktiivi
2008/96/EÜ teetaristu ohutuse korraldamise kohta.
EL-i EL-i õigusakti normi
EL-i
õigusakti sisuliseks rakendamiseks
õigusakti Kommentaarid
ülevõtmise kehtestatav siseriiklik
norm
kohustus õigusakt
Artikkel 1
Jah EhS § 102 lg 1
punkt 1
Tegemist on uute mõistete lisamise ja
Artikkel 1 olemasolevate mõistete täpsustamisega
Ei
punkt 2 direktiivis, mis ei vaja Eesti õigusesse
ülevõtmist.
Tegemist on volitusnormiga, mille alusel
Artikkel 1 koostab Euroopa Komisjon suunised
Ei „andestavate teeäärsete alade“ ja „iseselgitavate
punkt 3
ja isereguleerivate teede“ kavandamiseks.
Norm ei vaja Eesti õigusesse ülevõtmist.
Artikkel 1 1) EhS § 102 lg 1
Jah 2) EhS § 102 lg 2 p 3 alusel
punkt 4
kehtestatud määrus
Nõuded on tagatud olemasoleva õigusega.
Direktiivi 2004/54/EÜ puudutavad sätted ei
Artikkel 1 EhS § 102 lg 2 p 4 alusel vaja Eesti õigusesse ülevõtmist, kuivõrd
Jah
punkt 5 kehtestatud määrus direktiivi reguleerimisalasse jäävad tunnelid
Eesti territooriumil puuduvad ning Eesti on
vabastatud direktiivi ülevõtmise kohustusest.
Artikkel 1 Sätted ei vaja Eesti õigusesse ülevõtmist,
EhS § 102 lg 2 p 1-4 alusel
Jah kuivõrd käsitlevad rakendusakti volitusnormi,
punkt 6 kehtestatud määrused
on informatiivsed või vabatahtlikud.
Artikkel 1 Sätted käsitlevad Euroopa Komisjoni
Ei
punkt 7 rakendusakti volitusnormi.
Artikkel 1 EhS § 102 lg 2 p 5 alusel
Jah
punkt 8 kehtestatud määrus
Artikkel 1 Sätted käsitlevad parimate tavade vahetamist
Ei Euroopa Komisjoni eestvedamisel ja on
punkt 9
suunatud Euroopa Komisjonile.
1
EL-i EL-i õigusakti normi
EL-i
õigusakti sisuliseks rakendamiseks
õigusakti Kommentaarid
ülevõtmise kehtestatav siseriiklik
norm
kohustus õigusakt
Artikkel 1 Tegemist on sätte eemaldamisega senisest
Ei
punkt 10 direktiivi redaktsioonist.
Artikkel 1 Tegemist on aruandluskohustusega, mis ei vaja
Ei
punkt 11 Eesti õigusesse ülevõtmist
Artikkel 1 Sätted käsitlevad Euroopa Komisjoni
Ei
punkt 12 delegeeritud akti volitusnormi.
Artikkel 1 Sätted käsitlevad Euroopa Komisjoni
Ei
punkt 13 delegeeritud akti menetlusnõudeid.
Artikkel 1 Sätted käsitlevad komiteemenetlust ja ei vaja
Ei
punkt 14 Eesti õigusesse ülevõtmist.
Artikkel 1 Tegemist on soovituslike lisadega. Eesti ei
Valikuline
punkt 15 kavatse lisasid kasutada.
Artikkel 2 Sätted reguleerivad direktiivi ülevõtmist ja ei
Ei
vaja Eesti õigusesse ülevõtmist.
Artikkel 3 Säte reguleerib direktiivi jõustumist ja ei vaja
Ei
Eesti õigusesse ülevõtmist.
Tegemist on üldise informatiivse sättega, et
Artikkel 4 Ei direktiiv on suunatud liikmesriikidele. Säte ei
vaja Eesti õigusesse ülevõtmist.
2
Ehitusseadustiku
muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
Lisa 2
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja taristuministri määruste muutmine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi (EL) 2019/1936 Eesti õigusesse ülevõtmine)
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 102 lõike 2 punktide 1 kuni 5 alusel.
§ 1. Majandus- ja taristuministri 19. mai 2015. a määruse nr 48 „Liiklusohutusele
avalduva mõju hindamise tingimused ja nõuded mõju hindamisele“ muutmine
Majandus- ja taristuministri 19. mai 2015. a määruses nr 48 „Liiklusohutusele avalduva mõju
hindamise tingimused ja nõuded mõju hindamisele“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise nõuded”;
2) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eestis asuvatel üleeuroopalisse teedevõrku
kuuluvatel teedel” sõnadega „ehitusseadustiku § 102 lõikes 1 nimetatud teedel”;
3) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) mõju liiklustingimustele ja liiklejate käitumisele, sealhulgas mõju vähekaitstud liiklejatele
ja teistele liiklejate rühmadele;”;
4) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
„1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse
korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936
(ELT L 305, 26.11.2019, lk 1–16).”.
1
§ 2. Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 83 „Liiklusohutuse
auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ muutmine
Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruses nr 83 „Liiklusohutuse auditeerimise
tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Liiklusohutuse auditeerimise nõuded”;
2) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eestis asuvatel üleeuroopalisse teedevõrku
kuuluvatel teedel” sõnadega „ehitusseadustiku § 102 lõikes 1 nimetatud teedel”;
3) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad „jalakäijate ja jalgratturite” sõnaga
„kergliiklejate”;
4) paragrahvi 7 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:
„7) tee ristlõiked, sealhulgas ristprofiil ja sõidutee laius;”;
6) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:
„71) vähekaitstud liiklejate taristu ja liiklemisvõimalused;”;
7) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:
„8) vähekaitstud liiklejate taristu ja liiklemisvõimalused;”;
8) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Põhiprojekti etapis auditeeritakse lisaks käesoleva määruse § 8 lõikes 1 sätestatud
eelprojekti etapi teemasid, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) auditeeritava lahenduse osas puudub eelprojekt;
2) auditeeritava lahenduse osas on koostatud eelprojekt, kuid seda ei ole auditeeritud;
3) eelprojekti lahenduse auditeerimisest on möödunud rohkem kui viis aastat;
4) põhiprojektiga on muudetud eelprojekti lahendust või nähakse ette eelprojekti etapiviisiline
realiseerimine.”;
9) paragrahvi 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Tee kasutusele võtmise alguseks loetakse olukorda, kui tee on avatud liiklusele, püstitatud on
projekti järgne alaline liikluskorraldus ning kogu ulatuses on eemaldatud ajutine
liikluskorraldus.”;
2
10) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
„1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse
korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936
(ELT L 305, 26.11.2019, lk 1–16).”.
§ 3. Majandus- ja taristuministri 30. augusti 2016. a määruse nr 52 „Tee ohutuse
määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele“ muutmine
Majandus- ja taristuministri 30. augusti 2016. a määruses nr 52 „Tee ohutuse määramise
tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Teedevõrgu liiklusohutuse hindamise nõuded”;
2) paragrahvi 1 lõiked 1-4 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Teedevõrgu liiklusohutuse hindamine (edaspidi liiklusohutuse hindamine) eesmärk on
välja selgitada liiklusohtlikud teedevõrgu osad ja parandada nendel liiklusohutust.
(2) Liiklusohutuse hindamine on kohustuslik ehitusseadustiku § 102 lõikes 1 nimetatud teedel.
(3) Liiklusohutuse hindamist korraldab riigiteel Transpordiamet ja kohalikul teel valla- või
linnavalitsus (edaspidi pädev asutus).
(4) Liiklusohutuse hindamine viiakse läbi vähemalt iga kolme aasta tagant.”;
3) paragrahvi 1 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 1 lõikes 7 ja § 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „ohutuse määramise” sõnadega
„liiklusohutuse hindamise” vastavas käändes;
5) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Objektidele arvutatakse ja määratakse ohutuse numbriline näitaja (edaspidi ohutustase),
mille aluseks on vähemalt järgmised kriteeriumid:
1) objekti sisseehitatud ohutus;
2) objekti liiklussagedus;
3) vähemalt kolm aastat kasutusel olnud objekti puhul hukkunuga ja inimvigastusega lõppenud
liiklusõnnetused.”;
6) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Objekti sisseehitatud ohutust hinnatakse visuaalse vaatluse käigus, mida teostatakse kas
kohapeal või elektrooniliste vahendite kaudu. Objekti sisseehitatud ohutuse hindamisel
võetakse arvesse kõiki ohutust mõjutavaid olemasoleva tee parameetreid ja elemente pidades
silmas vähekaitstud liiklejate ohutust.”;
3
7) paragrahvi 3 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Ohutustasemete alusel koostatakse objektide pingerida, mis jagatakse vähemalt kolme
kategooriasse ja millest esimesed kümme objekti on prioriteetsed objektid.”;
8) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) prioriteetsete objektide liiklusohutuse analüüs koos sihipärase kohapealse liiklusohutuse
kontrollimisega;”;
9) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Prioriteetsete objektide analüüsil kogutakse ja töötatakse vähemalt läbi:
1) objekti üldandmed;
2) varem koostatud asjassepuutuvad analüüsid;
3) objektil toimunud liiklusõnnetuste asjaolud;
4) kehtiva liikluskorralduse loetavus, selgus ja asjakohasus;
5) liikluskorraldusvahendite seisukord ja rakendatud kiiruspiirangud;
6) nähtavustingimused erinevates ilmastiku- ja valgustustingimustes;
7) vähekaitstud liiklejate liikumisvõimalused;
8) katete seisukord;
9) liiklejale ohtu kujutavad esemed ja teeosad.”;
10) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Pädev asutus koostab ja perioodiliselt ajakohastab prioriteetsete objektide
parandusmeetmete tegevuskava, mis annab ülevaate prioriteetsetel objektidel rakendatud või
kavandatavatest parandusmeetmetest.”;
11) paragrahvi 6 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Liiklusohutuse hindamine viiakse käesoleva määruse kohaselt esmakordselt läbi hiljemalt
2024. aastal.”;
12) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
„1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse
korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936
(ELT L 305, 26.11.2019, lk 1–16).”.
§ 4. Majandus- ja taristuministri 8. veebruari 2017. a määruse nr 8 „Tee ohutuse
kontrollimise tingimused ja nõuded tee ohutuse kontrollimisele“ muutmine
Majandus- ja taristuministri 8. veebruari 2017. a määruses nr 8 „Tee ohutuse kontrollimise
tingimused ja nõuded tee ohutuse kontrollimisele“ tehakse järgmised muudatused:
4
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimise nõuded”;
2) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Tee ohutuse kontrollimine on kohustuslik ehitusseadustiku § 102 lõikes 1 nimetatud
teedel.”;
3) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:
„8) vähekaitstud liiklejate liiklemise ohutus;”;
4) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
„1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse
korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936
(ELT L 305, 26.11.2019, lk 1–16).”.
§ 5. Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 81 „Liikluse ohutustehnika
ja õnnetuste analüüsimise koolituskursuse õppekava“ muutmine
Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruses nr 81 „Liikluse ohutustehnika ja õnnetuste
analüüsimise koolituskursuse õppekava“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Liiklusohutuse audiitori koolituskursuse õppekava”;
2) paragrahvi 2 lõike 1 punktid 3-6 sõnastatakse järgmiselt:
„3) liiklusohutusele avalduva mõju hindamise nõudeid;
4) liiklusohutuse auditeerimise nõudeid;
5) teedevõrgu liiklusohutuse hindamise nõudeid;
6) tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimise nõudeid;”;
3) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:
„61) tee sihipärase liiklusohutuse kontrollimise nõudeid;
62) vähekaitstud liiklejate vajadusi;”;
4) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Esmase koolituskursuse õppekava teemad ja õppetundide maht nende teemade
käsitlemiseks peavad olema vähemalt järgmised:
1) Eesti Liiklusohutusprogramm – üks õppetund;
2) ehitusseadustik ja liiklusseadus ning nende alusel kehtestatud õigusaktid seoses
liiklusohutuse ja liiklusõnnetuste analüüsiga – kaks õppetundi;
5
3) planeerimisseadus ja tee planeerimisega seotud õigusaktid seoses liiklusohutusele avalduva
mõju hindamisega – üks õppetund;
4) teehoiu tehnilised normid seoses liiklusohutusega – kaks õppetundi;
5) teede projekteerimise normid – tee projekti hindamine ohutu liiklemise perspektiivist – kolm
õppetundi;
6) ehituse käigus toimunud projekti muudatused ja ehitustööde erinevate etappide tüüpilisemad
vead ning nende mõju liiklusohutusele – kolm õppetundi;
7) erinevate kliimatingimuste mõju arvestamine projektis ja selle mõju liiklusohutusele – üks
õppetund;
8) liikluskorralduse põhimõtted – kolm õppetundi;
9) liiklusohutuse üldised alused seoses teega (liiklusõnnetuse mõiste, põhjused, raskusaste,
liiklusohtlike kohtade väljaselgitamine ja liigitus, liiklusõnnetuste statistika ja muud
asjakohased teemad) – kaks õppetundi;
11) liiklusohutusele avalduva mõju hindamine planeeringutes ja eelprojekti koostamisel – kolm
õppetundi;
12) liiklusohutuse auditeerimine – kaks õppetundi;
13) teedevõrgu liiklusohutuse hindamine – kaks õppetundi;
14) tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimine – kaks õppetundi;
15) tee sihipärase liiklusohutuse kontrollimine – kaks õppetundi;
16) auditi õiguslik tähendus, liiklusohutuse audiitori vastutus ning auditi aruande vormistamise
nõuded – üks õppetund;
17) liiklusõnnetuste analüüs ja erinevate tegurite mõju hindamine õnnetuste toimumise riskile
ning raskusastmele, sealhulgas vähekaitstud liiklejate taristu ja vähekaitstud liiklejatega seotud
liiklusõnnetused – kaks õppetundi;
18) liikluskeskkonnast tulenevate riskide tuvastamine teel, mis sisaldab reguleeritud ja
reguleerimata ristmiku, ringristmiku, vähekaitstud liiklejate taristu ja raudteeülesõidukoha
auditeerimist – seitse õppetundi;
19) tee ehitusprojekti liiklusohutuse auditeerimine, aruande koostamine koos kaitsmisega – viis
õppetundi.
(2) Korduvkoolituskursuse õppekava teemad ja õppetundide maht nende teemade käsitlemiseks
peavad olema vähemalt järgmised:
1) Eesti Liiklusohutusprogramm – üks õppetund;
2) ehitusseadustik ja liiklusseadus ning nende alusel välja antud õigusaktid seoses
liiklusohutusega ja liiklusõnnetuste analüüsiga – kaks õppetundi;
3) teehoiu tehnilised normid seoses liiklusohutusega – kaks õppetundi;
4) teede projekteerimise normid – normide rakendamine arvestades ohutu tee projekteerimise
printsiipe, kõrvalekalded normidest – kaks õppetundi;
5) planeerimisseadus ja planeerimisega seotud õigusaktid seoses liiklusohutusele avalduva
mõju hindamisega – üks õppetund;
6) liiklusohutusele avalduva mõju hindamine planeeringutes – üks õppetund;
7) liiklusõnnetuste sotsiaalmajanduslik mõju – üks õppetund;
8) liiklusõnnetuste analüüs ja erinevate tegurite mõju hindamine õnnetuste toimumise riskile
ning raskusastmele, sealhulgas vähekaitstud liiklejate taristu ja vähekaitstud liiklejatega seotud
liiklusõnnetused – kaks õppetundi;
6
9) teedevõrgu liiklusohutuse hindamine – kaks õppetundi;
10) tee sihipärase liiklusohutuse kontrollimine – kaks õppetundi;
11) kestliku ohutu tee projekteerimise printsiibid – üks õppetund;
12) ehituse käigus toimunud projekti muudatused ja ehitustööde erinevate etappide
tüüpilisemad vead ning nende mõju liiklusohutusele – kolm õppetundi.”;
5) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
„1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse
korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936
(ELT L 305, 26.11.2019, lk 1–16).”.
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2021. aasta 1. detsembril.
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
7
Ehitusseadustiku
muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
Lisa 3
KOOSKÕLASTUSTABEL
Nr Ettepaneku sisu Informatsioon ettepanekuga arvestamise kohta
Ettepaneku tegija: Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL)
Leiame, et eelnõu rakendamine mõjutab kohaliku omavalitsuse üksuste Ei ole arvestatud
tegevusi ning see põhjustab lisaressursi ja tegevuste ümberkorraldamise
Oleme seisukohal, et direktiivist ja vastavalt ka eelnõust tulenevate
vajadust. Seoses eeltooduga teeme ettepaneku sõnastada ehitusseadustiku
kohustuste üleandmine kohalikel teedel Transpordiametile ei ole
paragrahvi 102 lõige 1 alljärgnevalt: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
otstarbekas. Sellega kaasneks äärmiselt ebaefektiivne tegevuste
direktiivis 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta
korraldus ning liigne halduskoormus. Muuhulgas oleks raskendatud
(ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67) sätestatud pädeva asutuse ülesandeid
tuvastatud liiklusohtlikel kohtadel parandusmeetmete operatiivne
täidab Transpordiamet.”
elluviimine. Kohalikel teedel on ohutuse ja korrashoiu tagamine
autonoomne kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne. Selleks on
Kuigi seletuskirjast võib lugeda, et oluline mõju Transpordiameti ja kohaliku
1 kohaliku omavalitsuse üksusele antud vastav pädevus ning tagatud
omavalitsuse üksuste tegevustele puudub oleme seisukohal, et kohalikel
eelarvelised vahendid.
omavalitsustel (eriti väiksematel) puuduvad piisavalt vahendid ja ka pädevus
viia läbi liiklusohutusele avalduva mõju hindamist, liiklusohutuse Märgime siinkohal, et eelnõu mõju kohaliku omavalitsuse üksustele
auditeerimist, teedevõrgu liiklusohutuse hindamist ja tee korrapärase on väga piiratud, kuivõrd regulatsiooniga kaetud teedevõrk oluliselt
liiklusohutuse kontrollimist. ei suurene. Peamiselt on uued kohustused seotud Euroopa Liidu
vahendite abil rahastatavate avalikult kasutatavate maanteedega.
Lisaks juhime tähelepanu sellele, et nimetatud tegevuste puhul on
võimalik ja on otstarbekas suures ulatuses kaasata erasektori
eksperte.
Ettepaneku tegija: Maaeluministeerium
Maaeluministeerium palub eelnõule lisatud seletuskirjas täpsustada Arvestatud
muudatuse mõju Transpordiametile või kohaliku omavalitsuse üksustele,
Seletuskirja punkti 6.6 on täiendatud, sh on täpsustatud andmeid
1 kuna eelnõule lisatud seletuskirjast ei selgu, kui palju suureneb praegusega
sihtrühmade lõikes niivõrd, kuivõrd see on võimalik.
võrreldes sellise teedevõrgu ulatus, millel seaduse jõustumise korral peavad
pädevad asutused rakendama täiendavaid liiklusohutuse meetmeid,
1
Nr Ettepaneku sisu Informatsioon ettepanekuga arvestamise kohta
soodustama kõrgema automatiseerituse tasemega sõidukite kasutuselevõttu
ning pöörama senisest rohkem tähelepanu vähekaitstud liiklejate ohutusele.
Samuti palub Maaeluministeerium täpsustada andmeid sihtrühmade ja nende
tegevusega seotud võimalike muutuste kohta, viidates vähemasti Euroopa
Liidu direktiivi mõjude hindamise raportile (sealhulgas mõjudele ja
võimalikele riskidele valitud riikide näitel), ning tuua analoogid Eesti
oludega.
Maaeluministeerium juhib tähelepanu asjaolule, et eelnõule lisatud Arvestatud
2 seletuskirja lisa 2 §-s 3 nimetatud rakendusakti kavandi punktis 2 on jäänud
Määruse kavandi §-i 3 on muudetud.
muutmata asutuse nimi.
Ettepaneku tegija: Justiitsministeerium
Kuna eelnõuga võetakse üle direktiiv, tuleb seletuskirjas välja tuua, kuidas Arvestatud
hinnati mõjusid Eestile direktiivi läbirääkimiste käigus, näidates mh, kas need
Vastav teave on lisatud seletuskirja.
kattuvad Euroopa Komisjoni mõjuhinnanguga, millele palume lisada
otseviite juhul, kui see koostati. Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika
eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lg 2 p-le 2 ei ole EL asjades
väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) üldjuhul nõutav, kuid seaduseelnõu
koostaja peab seletuskirjas näitama, et EL õigusakti eelnõu menetlemisel
lähtuti sisuliselt VTK nõuetest, sealhulgas tuvastati EL tasandil tehtud
1 muudatusettepanekute sihtrühmad ning selgitati välja neile avalduvad mõjud.
Põhjendamisel tuleb arvestada, et VTK koostamata jätmisel ei ole EL
õigusakt jätnud liikmesriigile sisuliste valikute tegemisel kaalutlusruumi või
on EL õigusakti läbirääkimiste käigus kaalutlusruumi kasutamise osas VTK
punkte analüüsitud ning analüüsi saab kirjalikult taasesitada või on
kaalutlusruumi kasutamiseks mõistlikke lahendusi selgelt vaid üks. Palume
lisada seletuskirja ka täpne viide HÕNTE sättele, mis lubab jätta VTK
koostamata.
Eelnõuga ei nähta Transpordiametile ette olulist lisakoormust, kuivõrd Arvestatud
seletuskirja kohaselt on vastavas mahus liiklusohutuse meetmed rakendatud
2 Seletuskirjas toodu teave on täpsustatud.
juba praegu ameti enda initsiatiivil (6.osa punkt 6.6). Palume eelnevast
sõnastusest tulenevalt seletuskirja 6. osas täpsustada, kas koormus ametile
2
Nr Ettepaneku sisu Informatsioon ettepanekuga arvestamise kohta
üldse kasvab ning kui kasvab, siis mis selle kasvu tingib. Hetkel ei ole
koormuse kasvu põhjust võimalik seletuskirjas toodud info põhjal tuvastada.
Kuna eelnõuga ei nähta ette märkimisväärset mõju riigiasutustele, sest Arvestatud
direktiiviga sätestatavaid ohutusmeetmeid Transpordiamet juba rakendab
Seletuskirjas toodud mõjuhinnang on täpsustatud. Muuhulgas on
ning mõju omavalitsustele on marginaalsest objektide arvust tulenevalt
täpsustatud mõjude piiratud iseloom.
samuti väga piiratud, tekitab küsitavust eelnõuga eeldatavalt tekkiv kaudne
positiivne mõju nii inimeste tervisele, majandusele tervikuna kui ka
regionaalarengule, kus piiritlemata on jäänud ka sihtrühma suurus. Lähtudes
3 seletuskirjas esitatud napist infost on ka kaudse mõju avaldumine märgitud
valdkondades teadmata suuruses sihtrühmadele väga ebatõenäoline, mistõttu
palume kas täiendada mõjukirjeldusi, lisades mh ka täpsemad andmed
kohaliku omavalitsuse üksustele kuuluvate ja EL vahendite abil rahastatavate
avalikult kasutatavate teede kohta või siis kustutada seletuskirjast eeldatava
kaudse positiivse mõju hinnangud, kuna need on ebamäärased ja tõendamata.
Palume seletuskirjas praegusest sisulisemalt kirjeldada kohaliku Antud selgitus
omavalitsuse üksustele avalduvat mõju, märkides mh juurde, kas mõjutatud
Mõjud kaasnevad kõigile kohaliku omavalitsuse üksustele, kes
on kõik Eesti kohaliku omavalitsuse üksused, kui sageli mõju neile avalduks,
kavatsevad kasutada Euroopa Liidu vahendeid avalikult kasutatavate
milline on eelnõu muudatustega (EL vahendite abil rahastatavate teede osas)
maanteede ehitamisel. Kuna tulevikus Euroopa Liidu vahendite abil
kohanemisvajadus ning millised ebasoovitavad mõjud neile avalduda võivad
ehitatavate maanteede mahtu ei ole võimalik täpselt prognoosida,
4 ning millise tõenäosusega. Hetkel jääb ebaselgeks, millega kohaliku
siis ei ole võimalik täpsemalt hinnata ka kaasnevaid mõjusid (vastav
omavalitsuse üksused eelnõu jõustumise järgselt sisuliselt arvestama peaksid
teave on lisatud seletuskirja).
– kas selleks on kasvav aruandluskohustus või on vajalikud ka mingid muud
(nt ohutusalased) tegevused ja kui, siis millised. Seletuskirja 7. osas on välja toodud kaasnevad vajalikud tegevused,
mis seisnevad liiklusohutuse meetmete rakendamises ning
aruandluskohustuse täitmises.
Eelnõu § 1 p 2 (EhS § 102 lg 11) – seletuskiri selgitab termineid kiirtee, Ei ole arvestatud
põhimaantee, avalikult kasutatav maantee, kinnistu juurdepääsutee ning
Meie ei pea otstarbekaks vastavate terminite või viite lisamist otse
kõnni-, jalg-, jalgratta- ja jalg- või jalgrattatee ning esitab õigusaktid, milles
seaduse teksti, mis koormaks õigusakti ning tekitaks terminoloogia
esitatud definitsioonide järgi tuleks termineid mõista.
5 muutmisel segadust. Märgime, et kehtiv ehitusseadustik, nii nagu ka
2
Palume õigusselguse huvides täiendada EhS §-i 102 lõikega 1 ning esitada paljud muud seadused, kasutavad ulatuslikult muudes õigusaktides
selles teave, millise õigusakti tähenduses ülaltoodud termineid tuleks mõista. defineeritud või üldtuntud mõisteid. Seletuskirjas on vastavad
mõisted lahti seletatud, mis tagavad õigusakti vajaliku selguse ja
rakendatavuse.
3
Nr Ettepaneku sisu Informatsioon ettepanekuga arvestamise kohta
Palume arvestada, et „põhimaantee“ (majandus- ja taristuministri 25.06.2015
määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ § 1 lõige 2) osas tuleb
viidata volitusnormi (EhS § 92 lg 10) kaudu.
Seaduse normitehnilist märkust tuleb täiendada ka direktiiviga 2019/1936. Antud selgitus
Juhime tähelepanu, et kui muutev akt on ainult muutva sisuga, siis tuleb ta
Ehitusseadustikku on juba lisatud normitehniline märkus järgmises
vormistada normitehnilises märkuses muudetava järel .., muudetud .., mitte
6 sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ
eraldi real. Eraldi real peab olema siis, kui on ka muud regulatiivset sisu peale
maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319,
muutmise.
29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936 (ELT
L 305, 26.11.2019, lk 1–16);“
Palume arvestada ka kooskõlastuskirja lisades esitatud normitehniliste ja Arvestatud
keelemärkustega ning märkustega seletuskirja kohta.
7 Parandusettepanekutega on arvestatud.
4