Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a määruse nr 73
„Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid,
vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja
vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise
määramise metoodika“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel.
Eelnõukohase määrusega võetakse osaliselt Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise
edendamise kohta (edaspidi direktiiv 2018/2001). Direktiivi 2018/2001 põhiosa võetakse üle
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seaduseelnõuga „Energiamajanduse korralduse
seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“, mis on esitamisel
Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks.
Eelnõukohase määrusega täiendatakse terminoloogiat ning sätestatakse biokütuste, vedelate
biokütuste ja biomasskütuste käitistele lisatingimused säästlikkuse kriteeriumidele vastavate
biokütuste tootmise kohta. Lisaks täiendatakse biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse
kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodikat.
Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi välisõhu- ja kiirgusosakonna
peaspetsialist Karmo Kübarsepp (tel 626 0755,
[email protected]). Määruse eelnõu
õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Mari-Liis Kupri
(tel 626 0717,
[email protected]). Keeletoimetaja oli sama osakonna peaspetsialist
Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja. Muudatus on tingitud direktiivi
2018/2001 regulatsiooniala laienemisest. Kui seni on reguleeritud ainult biokütuse ja vedelate
biokütuste kasutuse tingimusi, siis nüüdsest reguleeritakse ka biomasskütuste kasutamise
tingimusi. Samuti laiendatakse pealkirja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumitega.
Punktiga 2 muudetakse terminit „tegelik väärtus“, mis viiakse vastavusse direktiivi 2018/2001
mõistega. Kehtivas määruses on kehtestatud kasvuhoonegaaside vähenemise määramise
metoodika biokütusele ja vedelale biokütusele, direktiivi 2018/2001 kohaselt sätestatakse
metoodika ka biomasskütustele. Kehtivas määruses viidati metoodikale määruse lisas 5, kuid
selguse huvides viidatakse eelnõukohases määruses otse direktiivi 2018/2001 lisades V ja VI
sätestatud metoodikatele.
Punktiga 3 muudetakse terminit „tüüpiline väärtus“, mis viiakse vastavusse direktiiviga
2018/2001. Termin on kasutusel kehtivas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise
määramise metoodikas ning selle termini muudatus on vajalik, sest direktiiv 2018/2001 sätestab
metoodika lisaks biokütusele ja vedelale biokütusele ka biomasskütusele.
Punktiga 4 muudetakse terminit „maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütused“,
mis viiakse vastavusse direktiiviga 2018/2001. Termin laieneb pärast muudatust ka vedelale
biokütusele ning biomasskütusele. Samuti lisatakse selgitus, et eelnõukohase määruse
tähenduses on need biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mille lähteained on
toodetud selliste kavade kohaselt, mille abil välditakse toidu- või söödakultuuripõhiste
biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kõrvaletõrjuvat mõju paremate
põllumajandustavade ja põllukultuuride kasvatamise abil, aladel, mida varem ei kasutatud
põllukultuuride kasvatamiseks, kooskõlas eelnõukohase määruse paragrahvis 9 sätestatud
biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumitega.
Punktiga 5 täiendatakse kehtivat määrust terminiga „hankimisala“. Hankimisala määratluse
annab direktiivi 2018/2001 artikli 2 punkt 30. Termin on kasutusel maakasutuse, maakasutuse
muutuse ja metsanduse kriteeriumite juures eelnõukohase määruse §-s 9.
Punktiga 6 muudetakse § 9 pealkirja. Muudatus on tingitud direktiivi 2018/2001 laienenud
regulatsioonialast, mille alusel sätestatakse säästlikkuse kriteeriumid ka vedelale biokütusele ja
biomasskütusele.
Samuti sõnastatakse, mis kriteeriumitele peavad metsa biomassist toodetud biokütused, vedelad
biokütused ning biomasskütused vastama. Kriteeriumid on lahti kirjutatud punktis 7. Kehtivas
määruses § 9 lõike 1 punktides 2 ja 4 olevad säästlikkuse kriteeriumid võetakse üle
energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõu §-ga 323. Kehtiva määruse § 9 lõike 1
punktis 3 olev suure süsinikuvaruga maa-ala säästlikkuse kriteerium viiakse eelnõukohase
määruse § 9 lõikesse 3 ja seda on kirjeldatud seletuskirja punktis 9.
Punktiga 7 täiendatakse § 9 lõigetega 11 ja 12, mis kirjeldavad maakasutuse, maakasutuse
muutuse ja metsanduse kriteeriumeid, millele peavad biokütused, vedelad biokütused ja
biomasskütused vastama. Kriteeriumeid kirjeldatakse kahes lõikes, et vältida mitmetasandilist
loendit ühe lõike raames. Direktiivi 2018/2001 on lisatud säästlikkuse kriteeriumite hulka ka
maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kriteeriumid. Selle põhjuseks on, et
biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmiseks kasutatud biomassi kasvatamine
ei asendaks toidu- ja söödakultuuride tootmist, mis tooks kaasa eetilisi küsimusi, või
põllumajandusmaa ei laieneks suure süsinikuvaruga maa-aladele, mis suurendaks
kasvuhoonegaaside heitmeid. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kriteeriumid
sätestatakse kahel tasandil: lõikes 11 kirjeldatakse riigi või organisatsiooni tasandil seatud
kriteeriumeid ning lõikes 12 metsa hankimisala tasandi kriteeriumit. Biomassist toodetud
biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused peavad vastama neile kriteeriumitele, et neid
saaks võtta arvesse riiklikus üldeesmärgis taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
osakaaluna summaarses lõpptarbimises.
Punktiga 8 tunnistatakse § 9 lõige 2 kehtetuks. Säte viiakse direktiiviga 2018/2001 kooskõlla
energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõu §-ga 323.
Punktiga 9 muudetakse § 9 lõiget 3, et sätestatud suure süsinikuvaruga maa-ala säästlikkuse
kriteeriumid kehtiksid nii biokütuse, vedela biokütuse kui ka biomasskütuse jaoks.
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise arvutamise metoodika viidet
uuendatakse ja viidatakse direktiivile 2018/2001.
Paragrahvi 9 lõiget 4 täiendatakse, et elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise kohustus võrreldes fossiilsete kütustega kehtiks nii
biokütuse, vedela biokütuse kui ka biomasskütuse korral. Paragrahvi 9 lõiget 4 täiendatakse
punktidega 2 kuni 5, mis sätestavad kõrgemad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise
miinimumtasemed käitistele, mis on uuemad. Muudatustega viiakse eelnõukohane määrus
kooskõlla direktiiviga 2018/2001. Muudatuse eesmärk on piirata edasist investeerimist
käitistesse, mille kasvuhoonegaaside vähendamise võimalused on väikesed, ning tagada
biokütuste, vedelate biokütuste ja transpordis kasutatava biogaasi tootmisvõimsusesse tehtavate
investeeringute kaitse.
Punktiga 10 täiendatakse § 9 lõigetega 41 ja 42. Lõige 41 määratleb, millal loetakse käitise
tegevus alustatuks. See loob selguse, millisele § 9 lõikes 4 kirjeldatud kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähendamise miinimumtasemele peab käitis vastama. Lõige 42 määratleb, et
biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi ja vedelate biokütuste ning soojus-, jahutus- ja
elektrienergiat tootvates käitistes kasutatavate biomasskütuste kasutamisega saavutatavat
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise arvutamiseks tuleb kasutada eelnõukohase
määruse § 10 lõikes 1 sätestatud metoodikat. Muudatus on vajalik, et viia määrus kooskõlla
direktiiviga 2018/2001.
Punktiga 11 tunnistatakse § 9 lõiked 5 ja 6 kehtetuks. Lõige 5 muutub kehtetuks, kuna pärineb
direktiivist 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise
kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks
tunnistamise kohta (edaspidi direktiiv 2009/28/EÜ). Direktiiv 2009/28/EÜ muutub kehtetuks
01.07.2021. Paragrahvi 9 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna jäätmetest ja jääkidest, välja
arvatud põllumajandustootmisest, vesiviljelusest, kalandusest ja metsatööstusest pärit jäägid,
toodetud biokütustele sätestatud säästlikkuse kriteeriumid lisatakse energiamajanduse
korralduse seaduse muutmise eelnõu § 323.
Punktiga 12 muudetakse § 10 pealkirja. Muudatus on tingitud direktiivi 2018/2001 laienenud
regulatsioonialast, mida on kirjeldatud seletuskirja punktis 1.
Paragrahvi 10 lõikes 1 sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise määramise
metoodika võetakse täielikult üle direktiivist 2018/2001. Võrreldes varem kehtinud
metoodikaga sätestatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise määramise metoodika
ka biomasskütusele. Muudatusega lisatakse viited otse direktiivile 2018/2001, kus V lisa
kirjeldab biokütuse ja vedela biokütuse ning VI lisa biomasskütuse kasutamisest tuleneva
kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise määramise metoodikat, tüüpilisi ja vaikeväärtusi.
Uuenenud on metoodika ja täienenud loetelu biokütuse tootmisviiside ning neile vastavate
tüüpiliste ja vaikeväärtustega. Samuti on välja töötatud metoodika biomasskütuste tootmisest
ja kasutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks ning lisatud loetelu
erinevate biomasskütuste tootmise süsteemidele vastavatest kasvuhoonegaaside vähenemise
tüüpilistest ja vaikeväärtustest.
Paragrahvi 10 lõikes 2 muudetakse tingimusi, millal võib kohaldada direktiivi 2018/2001
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodikas kirjeldatud biokütuse,
vedela biokütuse ja biomasskütuse tooraine kasvatamisega seotud vaikeväärtuseid ja
summeerimata vaikeväärtuseid. Muudatusega laienevad tingimused ka biomasskütustele.
Samuti uuendatakse viited, viidates direktiivile 2018/2001.
Paragrahvi 10 lõigete 1 ja 2 muudatused tagavad, et kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähenemise määramisel kasutatakse kõige ajakohasemat meetodit ning alusandmeid.
Punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks § 10 lõiked 3 ja 4. Lõige 3 muutub kehtetuks, sest pärineb
direktiivist 2009/28/EÜ, mis muutub 01.07.2021 kehtetuks.
Lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna eelnõukohase määruse § 10 lõikes 1 on toodud
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise metoodika viitega direktiivile 2018/2001 ja
seetõttu puudub vajadus edaspidi viidata täiendatud ja täpsustatud andmete ning metoodika
allikale.
Punktiga 14 täiendatakse määruse normitehnilist märkust viitega ülevõetavale direktiivile
2018/2001.
Punktiga 15 tunnistatakse määruse lisa 5 kehtetuks. Määruse muudatuse järel viidatakse § 10
lõikes 1 otse direktiivis kehtestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise
arvutamise metoodikale, mistõttu pole enam vaja sellisel kujul määruse lisa kehtestada. Kehtiv
lisa 5 pärineb direktiivist 2009/28/EÜ, mis muutub direktiivi 01.07.2021 kehtetuks.
Paragrahvi 2 kohaselt jõustub määrus 2021. aasta 30. juunil. Jõustumise aeg tuleneb direktiivi
2018/2001 ülevõtmise tähtajast.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2018/2001 taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta. Direktiivi ja määruse eelnõu
vastavustabel on toodud seletuskirja lisas.
4. Määruse mõju
Määrusega ei kaasne olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, mõju
regionaalarengule ega mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Määrus mõjutab eelkõige ettevõtteid, kes tegelevad biokütuse, vedela biokütuse ja
biomasskütuse erinevate etappide sertifitseerimisega ning peavad hakkama kasvuhoonegaaside
vähenemise määramisel järgima täpsustunud arvutusmetoodikaid ja alusandmeid.
Määrusel on positiivne mõju keskkonnale, sest rakendatakse kõrgemaid kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähenemise piirmäärasid biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid
kasutavatele uuematele soojus-, jahutus- ja elektrienergiat tootvatele käitistele. See aitab
tagada, et uued rajatavad käitised suudavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid rohkem
vähendada kui vanad käitised. Keskkonnale mõjub positiivselt ka maakasutuse, maakasutuse
muutuse ja metsanduse kriteeriumite lisandumine, mis aitab vältida olukorda, kus biokütust,
vedelat biokütust või biomasskütust toodetakse biomassist, mis konkureerib otseselt toidu- ja
söödakultuuridega. Teisisõnu aitab maakasutuse ja maakasutuse muutuse kriteeriumite
seadmine arendada enam teise ja kolmanda põlvkonna biokütuseid, mille tooraineteks on
peamiselt jäätmed ja jäägid ning seeläbi aitab see kaasa ka ringmajanduse arengule.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa olulisi lisakulutusi, otsest tulu ega tegevusi. Määruse
rakendamisel võib ette näha mõningat halduskoormuse kasvu ja sellega seotud kulude kasvu
nii ametiasutustel kui ka ettevõtetel. Halduskoormuse kasvuga seotud kulude täpset suurust on
raske hinnata. Ametiasutustest mõjutavad uuenenud säästlikkuse kriteeriumid Statistikaametit,
kel tekib vajadus uuendada andmekogumise vorme ja juhendeid. Halduskoormuse kasvu
ettevõtetele põhjustavad muutunud andmed, mida kütuse säästlikkuse kriteeriumite
tõendamiseks esitatakse, aga ka meetodid, kuidas neid arvestatakse. Andmed esitatakse
Keskkonnaametile elektroonselt ning seetõttu ei kaasne nende vastuvõtmise ja töötlemisega
märkimisväärseid kulusid. Eelkõige on muutused tingitud biomasskütusele säästlikkuse
kriteeriumite lisandumisest määrusesse.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2021. aasta 30. juunil. Jõustumise tähtpäev tuleneb direktiivi 2018/2001
kohustuslikust ülevõtmise tähtajast.
7. Määruse kooskõlastamine
Määrus esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning
kirja teel arvamuse avaldamiseks Eesti Õliühingule.
Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a
määruse nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded,
biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele
vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja
vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähenemise määramise metoodika“ muutmine“ eelnõu
seletuskiri
Lisa
Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel
Vaadeldud Euroopa Liidu õigusakt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta
(ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209);
EL-i EL-i õigusakti EL-i õigusakti normi Kommentaarid
õigusakti normi ülevõtmise rakendamiseks kehtestatavad
norm kohustus riigisisesed õigusaktid
Artikli 2 Jah §2 Terminid
punkt 30 lõige
27
Artikli 2 Jah §2 Terminid
punkt 37 lõige
20
Artikli 2 Jah §2 Terminid
punkt 45 lõige
13
Artikli 2 Jah §2 Terminid
punkt 46 lõige
14
Artikli 29 Jah §9 Biokütuste, vedelate
lõige 4 lõige biokütuste ja
3 biomasskütuste
säästlikkuse
kriteeriumid
Artikli 29 Jah §9 Biokütuste, vedelate
lõige 7 lõiked biokütuste ja
1, 11, biomasskütuste
12 säästlikkuse
kriteeriumid
Artikli 29 Jah §9 Biokütuste, vedelate
lõige 10 lõiked biokütuste ja
4, 41, biomasskütuste
42 säästlikkuse
kriteeriumid
Artikli 31 Jah § 10 Biokütuste, vedelate
lõige 1 lõige biokütuste ja
1 biomasskütuste
kasutamisest tuleneva
kasvuhoonegaaside
heitkoguse vähenemise
määramine
Artikli 31 Valikuline § 10 Biokütuste, vedelate Eesti on esitanud
lõige 2 lõige biokütuste ja juba direktiivi
2 biomasskütuste 2009/28/EÜ
kasutamisest tuleneva raames Euroopa
kasvuhoonegaaside Komisjonile teabe
heitkoguse vähenemise põllumajandusliku
määramine tooraine
Artikli 31 Ei § 10 Biokütuste, vedelate kasvatamisest
lõige 4 lõige biokütuste ja tuleneva tüüpiliste
2 biomasskütuste kasvuhoonegaaside
kasutamisest tuleneva heitkoguste kohta
kasvuhoonegaaside aastal 2016. Lõike
heitkoguse vähenemise 4 ülevõtmisega
määramine säilib võimalus
seda teavet ka
edaspidi kasutada.
EELNÕU
xx.xx.2021
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn …………………..nr …………….
Keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a määruse nr 73
„Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded,
biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste
keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise
kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest
tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise
määramise metoodika“ muutmine
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel.
§ 1. Keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a määruses nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad
keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele
vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“ tehakse järgmised
muudatused:
1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste, vedelate biokütuste ja
biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse
seire ja aruandmise kord ning biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste
kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise
metoodika“;
2) paragrahvi 2 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Tegelik väärtus käesoleva määruse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise
edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) V lisa osas C või VI lisa osas B
sätestatud metoodika kohaselt arvutatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine
konkreetse biokütuse, vedela biokütuse või biomasskütuse tootmisprotsessi mõnes etapis või
kõikides etappides.“;
3) paragrahvi 2 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(14) Tüüpiline väärtus käesoleva määruse tähenduses on kasvuhoonegaaside heitkoguste ja
nende vähenemise hinnanguline väärtus konkreetse biokütuse, vedela biokütuse või
biomasskütuse tootmisviisi puhul, mis põhineb Euroopa Liidu tarbimisel ja mis on toodud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 lisades V ja VI.“;
4) paragrahvi 2 lõige 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(20) Maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütused, vedelad biokütused ja
biomasskütused on käesoleva määruse tähenduses biokütused, vedelad biokütused ja
biomasskütused, mille lähteained on toodetud selliste kavade kohaselt, mille abil välditakse
toidu- või söödakultuuripõhiste biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste
kõrvaletõrjuvat mõju paremate põllumajandustavade ja põllukultuuride kasvatamise abil,
aladel, mida varem ei kasutatud põllukultuuride kasvatamiseks, kooskõlas käesoleva määruse
§-s 9 sätestatud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse
kriteeriumitega.“;
5) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 27 järgmises sõnastuses:
,,(27) Hankimisala käesoleva määruse tähenduses on geograafiliselt määratletud ala, kust
hangitakse metsa biomassi lähteaine, mille kohta on kättesaadav usaldusväärne ja sõltumatu
teave ning mille tingimused on piisavalt ühtsed, et hinnata riski metsa biomassi säästlikkusele
ja seaduslikkusele.“;
6) paragrahvi 9 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 9. Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumid
(1) Metsa biomassist toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mida
võetakse arvesse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamisel, peavad
vastama maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kriteeriumitele.“;
7) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kriteeriumid on, et metsa biomassi
päritoluriik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon on Pariisi kokkuleppe
osaline ning ta on:
1) teatanud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni konverentsile oma riiklikult kindlaks
määratud panuse, mis hõlmab põllumajanduse, metsanduse ja maakasutuse heidet ja selle
sidujates sidumist ning millega tagatakse, et biomassi ülestöötamisega seotud süsinikuvaru
muutusi võetakse arvesse riiklikus kohustuses vähendada või piirata kasvuhoonegaaside
heitkoguseid riiklikult kindlaks määratud panuse võrra, või
2) kehtestanud Pariisi kokkuleppe artikli 5 kohaselt riikliku või piirkondliku õiguse, mida
kohaldatakse ülestöötamispiirkonnas süsinikuvaru ja sidujate kaitsmiseks ja suurendamiseks,
ning tõendanud, et teatatud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori
heitkogused ei ole suuremad kui sidujates seotud kogused.
(12) Kui lõike 11 punktis 1 või 2 nimetatud tõendid ei ole kättesaadavad, võetakse metsa
biomassist toodetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamisel arvesse juhul, kui metsa hankimisala
tasandil on kasutusel juhtimissüsteemid, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate
taseme pikaajaline säilimine või suurenemine.“;
8) paragrahvi 9 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 9 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja põllumajanduslikust biomassist toodetud
biomasskütuseid ei toodeta toorainest, mis on saadud suure süsinikuvaruga maa-alalt, see
tähendab maa-alalt, mida 2008. aasta jaanuaris iseloomustas, kuid enam ei iseloomusta, üks
järgmistest seisunditest:
1) märgalad, see tähendab pidevalt või suurema osa aastast veega kaetud või veest küllastunud
maa-alad;
2) püsivalt metsastatud alad, see tähendab üle ühe hektari suurused maa-alad, millel on üle viie
meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on üle 30%, või mis suudavad nimetatud künnisteni
jõuda;
3) üle ühe hektari suurused maa-alad, millel on üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega
10–30%, või puud, mis suudavad nimetatud künnisteni jõuda, juhul kui ei esitata tõendeid selle
kohta, et maa-ala süsivesinikuvaru enne ja pärast kasutuselevõttu on selline, et kasutades
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 V lisa osas C sätestatud metoodikat,
on käesoleva määruse § 9 lõikes 4 esitatud tingimused täidetud.
(4) Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste elutsükli jooksul energiaühiku kohta
tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine peab olema võrreldes fossiilsete
kütustega:
1) vähemalt 50% 5. oktoobril 2015 või enne seda tegutsenud käitistes toodetud biokütuste ja
vedelate biokütuse puhul;
2) vähemalt 60% ajavahemikul 6. oktoobrist 2015 kuni 31. detsembrini 2020 tegevust alustanud
käitistes toodetud biokütuste ja vedelate biokütuse puhul;
3) vähemalt 65% alates 1. jaanuarist 2021 tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste ja
vedelate biokütuse puhul;
4) vähemalt 70% ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2025 tegevust alustanud
käitistes elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel biomasskütustest;
5) vähemalt 80% pärast 1. jaanuari 2026 tegevust alustanud käitistes elektri-, soojus- ja
jahutusenergia tootmisel biomasskütustest.“;
10) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 41–42 järgmises sõnastuses:
„(41) Käitist käsitatakse tegevust alustatuna, kui biokütuste, transpordisektoris tarbitava
biogaasi ja vedelate biokütuste ning soojus-, jahutus- ja elektrienergia tegelik tootmine
biomasskütustest on alanud.
(42) Biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi, vedelate biokütuste ning soojus-, jahutus-
ja elektrienergiat tootvates käitistes kasutatavate biomasskütuste kasutamisega saavutatavat
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist arvutatakse käesoleva määruse § 10 lõike 1
järgi.“;
11) paragrahvi 9 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 10 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 10. Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest tuleneva
kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise määramine
(1) Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest tuleneva
kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise määramiseks võib kasutada ühte käesoleva lõike
punktides 1–4 loetletud võimalustest. Biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste
kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine on võrdne:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa osas A või B ja
biomasskütuse jaoks VI lisa osas A sätestatud vaikeväärtusega, kui kõnealuste biokütuste või
vedelate biokütuste V lisa osa C punkti 7 ja biomasskütuse VI lisa osa B punkti 7 kohaselt
arvutatav maakasutuse muudatusest tingitud süsinikuvaru muudatustest tulenev aasta
heitkoguse el-väärtus on võrdne nulliga või nullist väiksem;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa osas C sätestatud
metoodika abil arvutatud tegeliku väärtusega biokütuse ja vedela biokütuse jaoks ning VI lisa
osas B sätestatud metoodika abil arvutatud tegeliku väärtusega biomasskütuse jaoks;
3) väärtusega, mis on arvutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001
V lisa osa C punktis 1 esitatud valemi tegurite summana, milles mõne teguri jaoks võib kasutada
V lisa osa D või osa E summeerimata vaikeväärtusi ning kõigi teiste tegurite jaoks V lisa osas
C sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi;
4) väärtusega, mis on arvutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001
V lisa osa B punktis 1 esitatud valemite tegurite summana, milles mõne teguri puhul võib
kasutada VI lisa osa C summeerimata vaikeväärtusi ning kõigi teiste tegurite puhul VI lisa
osas B sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi.
(2) Biokütuse ja vedela biokütuse jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2018/2001) V lisa osades D ja E sätestatud vaikeväärtusi ning biomasskütuse jaoks VI lisa
osas C sätestatud kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtusi kohaldatakse üksnes siis,
kui selle tooraine on viljeletud aladel, mille kohta on Euroopa Liidu liikmesriik esitanud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 31 lõike 2 kohase aruande
selle kohta, et kõnealustel aladel põllumajandusliku tooraine viljelusest tekkivad tüüpilised
kasvuhoonegaaside heitkogused on eelduste kohaselt eelmainitud direktiivi V lisa osa D
pealkirja „Kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtused“ all esitatud heitkogustest
väiksemad või nendega võrdsed biokütuse ja vedela biokütuse puhul ning VI lisa osas C
biomasskütuse puhul.“;
13) paragrahvi 10 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
14) määruse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest
toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209).“.
15) määruse lisa 5 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Käesolev määrus jõustub 2021. aasta 30. juunil.
Tõnis Mölder
Minister Meelis Münt
Kantsler
Rahandusministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Maaeluministeerium 29.04.2021 nr 1-4/21/2145
Keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a määruse
nr 73 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a määruse nr 73 „Vedelkütuste
kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste
keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste
kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“
muutmise määruse eelnõu ja seletuskirja.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse seletuskiri
3. Direktiivi ülevõtmistabel
Teadmiseks: Eesti Õliühing MTÜ, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Taastuvenergia Koda,
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Karmo Kübarsepp, 626 0755
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-0558 - Keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a määruse nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste
keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise
määramise metoodika“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 14.05.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3f87d354-00cd-4045-9e50-248021970980
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3f87d354-00cd-4045-9e50-248021970980?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main