dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a määruse nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 30. aprill 2021
Viit
2-8/21-0031/2812
Registreeritud
30. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-8 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud ministri määruste eelnõud
Toimik
2-8/21-0031
Vastutaja
Anastassia Batulin (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
14. mai 2021

Failid

  • 📎Keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a määruse nr 73 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice1034 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a määruse nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel. Eelnõukohase määrusega võetakse osaliselt Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (edaspidi direktiiv 2018/2001). Direktiivi 2018/2001 põhiosa võetakse üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seaduseelnõuga „Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“, mis on esitamisel Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. Eelnõukohase määrusega täiendatakse terminoloogiat ning sätestatakse biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste käitistele lisatingimused säästlikkuse kriteeriumidele vastavate biokütuste tootmise kohta. Lisaks täiendatakse biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodikat. Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi välisõhu- ja kiirgusosakonna peaspetsialist Karmo Kübarsepp (tel 626 0755, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Mari-Liis Kupri (tel 626 0717, [email protected]). Keeletoimetaja oli sama osakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja. Muudatus on tingitud direktiivi 2018/2001 regulatsiooniala laienemisest. Kui seni on reguleeritud ainult biokütuse ja vedelate biokütuste kasutuse tingimusi, siis nüüdsest reguleeritakse ka biomasskütuste kasutamise tingimusi. Samuti laiendatakse pealkirja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumitega. Punktiga 2 muudetakse terminit „tegelik väärtus“, mis viiakse vastavusse direktiivi 2018/2001 mõistega. Kehtivas määruses on kehtestatud kasvuhoonegaaside vähenemise määramise metoodika biokütusele ja vedelale biokütusele, direktiivi 2018/2001 kohaselt sätestatakse metoodika ka biomasskütustele. Kehtivas määruses viidati metoodikale määruse lisas 5, kuid selguse huvides viidatakse eelnõukohases määruses otse direktiivi 2018/2001 lisades V ja VI sätestatud metoodikatele. Punktiga 3 muudetakse terminit „tüüpiline väärtus“, mis viiakse vastavusse direktiiviga 2018/2001. Termin on kasutusel kehtivas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodikas ning selle termini muudatus on vajalik, sest direktiiv 2018/2001 sätestab metoodika lisaks biokütusele ja vedelale biokütusele ka biomasskütusele. Punktiga 4 muudetakse terminit „maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütused“, mis viiakse vastavusse direktiiviga 2018/2001. Termin laieneb pärast muudatust ka vedelale biokütusele ning biomasskütusele. Samuti lisatakse selgitus, et eelnõukohase määruse tähenduses on need biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mille lähteained on toodetud selliste kavade kohaselt, mille abil välditakse toidu- või söödakultuuripõhiste biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kõrvaletõrjuvat mõju paremate põllumajandustavade ja põllukultuuride kasvatamise abil, aladel, mida varem ei kasutatud põllukultuuride kasvatamiseks, kooskõlas eelnõukohase määruse paragrahvis 9 sätestatud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumitega. Punktiga 5 täiendatakse kehtivat määrust terminiga „hankimisala“. Hankimisala määratluse annab direktiivi 2018/2001 artikli 2 punkt 30. Termin on kasutusel maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kriteeriumite juures eelnõukohase määruse §-s 9. Punktiga 6 muudetakse § 9 pealkirja. Muudatus on tingitud direktiivi 2018/2001 laienenud regulatsioonialast, mille alusel sätestatakse säästlikkuse kriteeriumid ka vedelale biokütusele ja biomasskütusele. Samuti sõnastatakse, mis kriteeriumitele peavad metsa biomassist toodetud biokütused, vedelad biokütused ning biomasskütused vastama. Kriteeriumid on lahti kirjutatud punktis 7. Kehtivas määruses § 9 lõike 1 punktides 2 ja 4 olevad säästlikkuse kriteeriumid võetakse üle energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõu §-ga 323. Kehtiva määruse § 9 lõike 1 punktis 3 olev suure süsinikuvaruga maa-ala säästlikkuse kriteerium viiakse eelnõukohase määruse § 9 lõikesse 3 ja seda on kirjeldatud seletuskirja punktis 9. Punktiga 7 täiendatakse § 9 lõigetega 11 ja 12, mis kirjeldavad maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kriteeriumeid, millele peavad biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused vastama. Kriteeriumeid kirjeldatakse kahes lõikes, et vältida mitmetasandilist loendit ühe lõike raames. Direktiivi 2018/2001 on lisatud säästlikkuse kriteeriumite hulka ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kriteeriumid. Selle põhjuseks on, et biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmiseks kasutatud biomassi kasvatamine ei asendaks toidu- ja söödakultuuride tootmist, mis tooks kaasa eetilisi küsimusi, või põllumajandusmaa ei laieneks suure süsinikuvaruga maa-aladele, mis suurendaks kasvuhoonegaaside heitmeid. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kriteeriumid sätestatakse kahel tasandil: lõikes 11 kirjeldatakse riigi või organisatsiooni tasandil seatud kriteeriumeid ning lõikes 12 metsa hankimisala tasandi kriteeriumit. Biomassist toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused peavad vastama neile kriteeriumitele, et neid saaks võtta arvesse riiklikus üldeesmärgis taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluna summaarses lõpptarbimises. Punktiga 8 tunnistatakse § 9 lõige 2 kehtetuks. Säte viiakse direktiiviga 2018/2001 kooskõlla energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõu §-ga 323. Punktiga 9 muudetakse § 9 lõiget 3, et sätestatud suure süsinikuvaruga maa-ala säästlikkuse kriteeriumid kehtiksid nii biokütuse, vedela biokütuse kui ka biomasskütuse jaoks. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise arvutamise metoodika viidet uuendatakse ja viidatakse direktiivile 2018/2001. Paragrahvi 9 lõiget 4 täiendatakse, et elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise kohustus võrreldes fossiilsete kütustega kehtiks nii biokütuse, vedela biokütuse kui ka biomasskütuse korral. Paragrahvi 9 lõiget 4 täiendatakse punktidega 2 kuni 5, mis sätestavad kõrgemad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumtasemed käitistele, mis on uuemad. Muudatustega viiakse eelnõukohane määrus kooskõlla direktiiviga 2018/2001. Muudatuse eesmärk on piirata edasist investeerimist käitistesse, mille kasvuhoonegaaside vähendamise võimalused on väikesed, ning tagada biokütuste, vedelate biokütuste ja transpordis kasutatava biogaasi tootmisvõimsusesse tehtavate investeeringute kaitse. Punktiga 10 täiendatakse § 9 lõigetega 41 ja 42. Lõige 41 määratleb, millal loetakse käitise tegevus alustatuks. See loob selguse, millisele § 9 lõikes 4 kirjeldatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumtasemele peab käitis vastama. Lõige 42 määratleb, et biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi ja vedelate biokütuste ning soojus-, jahutus- ja elektrienergiat tootvates käitistes kasutatavate biomasskütuste kasutamisega saavutatavat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise arvutamiseks tuleb kasutada eelnõukohase määruse § 10 lõikes 1 sätestatud metoodikat. Muudatus on vajalik, et viia määrus kooskõlla direktiiviga 2018/2001. Punktiga 11 tunnistatakse § 9 lõiked 5 ja 6 kehtetuks. Lõige 5 muutub kehtetuks, kuna pärineb direktiivist 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi direktiiv 2009/28/EÜ). Direktiiv 2009/28/EÜ muutub kehtetuks 01.07.2021. Paragrahvi 9 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna jäätmetest ja jääkidest, välja arvatud põllumajandustootmisest, vesiviljelusest, kalandusest ja metsatööstusest pärit jäägid, toodetud biokütustele sätestatud säästlikkuse kriteeriumid lisatakse energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõu § 323. Punktiga 12 muudetakse § 10 pealkirja. Muudatus on tingitud direktiivi 2018/2001 laienenud regulatsioonialast, mida on kirjeldatud seletuskirja punktis 1. Paragrahvi 10 lõikes 1 sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise määramise metoodika võetakse täielikult üle direktiivist 2018/2001. Võrreldes varem kehtinud metoodikaga sätestatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise määramise metoodika ka biomasskütusele. Muudatusega lisatakse viited otse direktiivile 2018/2001, kus V lisa kirjeldab biokütuse ja vedela biokütuse ning VI lisa biomasskütuse kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise määramise metoodikat, tüüpilisi ja vaikeväärtusi. Uuenenud on metoodika ja täienenud loetelu biokütuse tootmisviiside ning neile vastavate tüüpiliste ja vaikeväärtustega. Samuti on välja töötatud metoodika biomasskütuste tootmisest ja kasutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks ning lisatud loetelu erinevate biomasskütuste tootmise süsteemidele vastavatest kasvuhoonegaaside vähenemise tüüpilistest ja vaikeväärtustest. Paragrahvi 10 lõikes 2 muudetakse tingimusi, millal võib kohaldada direktiivi 2018/2001 kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodikas kirjeldatud biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse tooraine kasvatamisega seotud vaikeväärtuseid ja summeerimata vaikeväärtuseid. Muudatusega laienevad tingimused ka biomasskütustele. Samuti uuendatakse viited, viidates direktiivile 2018/2001. Paragrahvi 10 lõigete 1 ja 2 muudatused tagavad, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramisel kasutatakse kõige ajakohasemat meetodit ning alusandmeid. Punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks § 10 lõiked 3 ja 4. Lõige 3 muutub kehtetuks, sest pärineb direktiivist 2009/28/EÜ, mis muutub 01.07.2021 kehtetuks. Lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna eelnõukohase määruse § 10 lõikes 1 on toodud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise metoodika viitega direktiivile 2018/2001 ja seetõttu puudub vajadus edaspidi viidata täiendatud ja täpsustatud andmete ning metoodika allikale. Punktiga 14 täiendatakse määruse normitehnilist märkust viitega ülevõetavale direktiivile 2018/2001. Punktiga 15 tunnistatakse määruse lisa 5 kehtetuks. Määruse muudatuse järel viidatakse § 10 lõikes 1 otse direktiivis kehtestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise arvutamise metoodikale, mistõttu pole enam vaja sellisel kujul määruse lisa kehtestada. Kehtiv lisa 5 pärineb direktiivist 2009/28/EÜ, mis muutub direktiivi 01.07.2021 kehtetuks. Paragrahvi 2 kohaselt jõustub määrus 2021. aasta 30. juunil. Jõustumise aeg tuleneb direktiivi 2018/2001 ülevõtmise tähtajast. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta. Direktiivi ja määruse eelnõu vastavustabel on toodud seletuskirja lisas. 4. Määruse mõju Määrusega ei kaasne olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, mõju regionaalarengule ega mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määrus mõjutab eelkõige ettevõtteid, kes tegelevad biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse erinevate etappide sertifitseerimisega ning peavad hakkama kasvuhoonegaaside vähenemise määramisel järgima täpsustunud arvutusmetoodikaid ja alusandmeid. Määrusel on positiivne mõju keskkonnale, sest rakendatakse kõrgemaid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise piirmäärasid biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid kasutavatele uuematele soojus-, jahutus- ja elektrienergiat tootvatele käitistele. See aitab tagada, et uued rajatavad käitised suudavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid rohkem vähendada kui vanad käitised. Keskkonnale mõjub positiivselt ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kriteeriumite lisandumine, mis aitab vältida olukorda, kus biokütust, vedelat biokütust või biomasskütust toodetakse biomassist, mis konkureerib otseselt toidu- ja söödakultuuridega. Teisisõnu aitab maakasutuse ja maakasutuse muutuse kriteeriumite seadmine arendada enam teise ja kolmanda põlvkonna biokütuseid, mille tooraineteks on peamiselt jäätmed ja jäägid ning seeläbi aitab see kaasa ka ringmajanduse arengule. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa olulisi lisakulutusi, otsest tulu ega tegevusi. Määruse rakendamisel võib ette näha mõningat halduskoormuse kasvu ja sellega seotud kulude kasvu nii ametiasutustel kui ka ettevõtetel. Halduskoormuse kasvuga seotud kulude täpset suurust on raske hinnata. Ametiasutustest mõjutavad uuenenud säästlikkuse kriteeriumid Statistikaametit, kel tekib vajadus uuendada andmekogumise vorme ja juhendeid. Halduskoormuse kasvu ettevõtetele põhjustavad muutunud andmed, mida kütuse säästlikkuse kriteeriumite tõendamiseks esitatakse, aga ka meetodid, kuidas neid arvestatakse. Andmed esitatakse Keskkonnaametile elektroonselt ning seetõttu ei kaasne nende vastuvõtmise ja töötlemisega märkimisväärseid kulusid. Eelkõige on muutused tingitud biomasskütusele säästlikkuse kriteeriumite lisandumisest määrusesse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2021. aasta 30. juunil. Jõustumise tähtpäev tuleneb direktiivi 2018/2001 kohustuslikust ülevõtmise tähtajast. 7. Määruse kooskõlastamine Määrus esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning kirja teel arvamuse avaldamiseks Eesti Õliühingule. Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a määruse nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“ muutmine“ eelnõu seletuskiri Lisa Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel Vaadeldud Euroopa Liidu õigusakt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209); EL-i EL-i õigusakti EL-i õigusakti normi Kommentaarid õigusakti normi ülevõtmise rakendamiseks kehtestatavad norm kohustus riigisisesed õigusaktid Artikli 2 Jah §2 Terminid punkt 30 lõige 27 Artikli 2 Jah §2 Terminid punkt 37 lõige 20 Artikli 2 Jah §2 Terminid punkt 45 lõige 13 Artikli 2 Jah §2 Terminid punkt 46 lõige 14 Artikli 29 Jah §9 Biokütuste, vedelate lõige 4 lõige biokütuste ja 3 biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumid Artikli 29 Jah §9 Biokütuste, vedelate lõige 7 lõiked biokütuste ja 1, 11, biomasskütuste 12 säästlikkuse kriteeriumid Artikli 29 Jah §9 Biokütuste, vedelate lõige 10 lõiked biokütuste ja 4, 41, biomasskütuste 42 säästlikkuse kriteeriumid Artikli 31 Jah § 10 Biokütuste, vedelate lõige 1 lõige biokütuste ja 1 biomasskütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise määramine Artikli 31 Valikuline § 10 Biokütuste, vedelate Eesti on esitanud lõige 2 lõige biokütuste ja juba direktiivi 2 biomasskütuste 2009/28/EÜ kasutamisest tuleneva raames Euroopa kasvuhoonegaaside Komisjonile teabe heitkoguse vähenemise põllumajandusliku määramine tooraine Artikli 31 Ei § 10 Biokütuste, vedelate kasvatamisest lõige 4 lõige biokütuste ja tuleneva tüüpiliste 2 biomasskütuste kasvuhoonegaaside kasutamisest tuleneva heitkoguste kohta kasvuhoonegaaside aastal 2016. Lõike heitkoguse vähenemise 4 ülevõtmisega määramine säilib võimalus seda teavet ka edaspidi kasutada. EELNÕU xx.xx.2021 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn …………………..nr ……………. Keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a määruse nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel. § 1. Keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a määruses nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“; 2) paragrahvi 2 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(13) Tegelik väärtus käesoleva määruse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) V lisa osas C või VI lisa osas B sätestatud metoodika kohaselt arvutatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine konkreetse biokütuse, vedela biokütuse või biomasskütuse tootmisprotsessi mõnes etapis või kõikides etappides.“; 3) paragrahvi 2 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(14) Tüüpiline väärtus käesoleva määruse tähenduses on kasvuhoonegaaside heitkoguste ja nende vähenemise hinnanguline väärtus konkreetse biokütuse, vedela biokütuse või biomasskütuse tootmisviisi puhul, mis põhineb Euroopa Liidu tarbimisel ja mis on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 lisades V ja VI.“; 4) paragrahvi 2 lõige 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(20) Maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused on käesoleva määruse tähenduses biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mille lähteained on toodetud selliste kavade kohaselt, mille abil välditakse toidu- või söödakultuuripõhiste biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kõrvaletõrjuvat mõju paremate põllumajandustavade ja põllukultuuride kasvatamise abil, aladel, mida varem ei kasutatud põllukultuuride kasvatamiseks, kooskõlas käesoleva määruse §-s 9 sätestatud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumitega.“; 5) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 27 järgmises sõnastuses: ,,(27) Hankimisala käesoleva määruse tähenduses on geograafiliselt määratletud ala, kust hangitakse metsa biomassi lähteaine, mille kohta on kättesaadav usaldusväärne ja sõltumatu teave ning mille tingimused on piisavalt ühtsed, et hinnata riski metsa biomassi säästlikkusele ja seaduslikkusele.“; 6) paragrahvi 9 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 9. Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumid (1) Metsa biomassist toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mida võetakse arvesse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamisel, peavad vastama maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kriteeriumitele.“; 7) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kriteeriumid on, et metsa biomassi päritoluriik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon on Pariisi kokkuleppe osaline ning ta on: 1) teatanud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni konverentsile oma riiklikult kindlaks määratud panuse, mis hõlmab põllumajanduse, metsanduse ja maakasutuse heidet ja selle sidujates sidumist ning millega tagatakse, et biomassi ülestöötamisega seotud süsinikuvaru muutusi võetakse arvesse riiklikus kohustuses vähendada või piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid riiklikult kindlaks määratud panuse võrra, või 2) kehtestanud Pariisi kokkuleppe artikli 5 kohaselt riikliku või piirkondliku õiguse, mida kohaldatakse ülestöötamispiirkonnas süsinikuvaru ja sidujate kaitsmiseks ja suurendamiseks, ning tõendanud, et teatatud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori heitkogused ei ole suuremad kui sidujates seotud kogused. (12) Kui lõike 11 punktis 1 või 2 nimetatud tõendid ei ole kättesaadavad, võetakse metsa biomassist toodetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamisel arvesse juhul, kui metsa hankimisala tasandil on kasutusel juhtimissüsteemid, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine.“; 8) paragrahvi 9 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 9 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütuseid ei toodeta toorainest, mis on saadud suure süsinikuvaruga maa-alalt, see tähendab maa-alalt, mida 2008. aasta jaanuaris iseloomustas, kuid enam ei iseloomusta, üks järgmistest seisunditest: 1) märgalad, see tähendab pidevalt või suurema osa aastast veega kaetud või veest küllastunud maa-alad; 2) püsivalt metsastatud alad, see tähendab üle ühe hektari suurused maa-alad, millel on üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on üle 30%, või mis suudavad nimetatud künnisteni jõuda; 3) üle ühe hektari suurused maa-alad, millel on üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega 10–30%, või puud, mis suudavad nimetatud künnisteni jõuda, juhul kui ei esitata tõendeid selle kohta, et maa-ala süsivesinikuvaru enne ja pärast kasutuselevõttu on selline, et kasutades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 V lisa osas C sätestatud metoodikat, on käesoleva määruse § 9 lõikes 4 esitatud tingimused täidetud. (4) Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine peab olema võrreldes fossiilsete kütustega: 1) vähemalt 50% 5. oktoobril 2015 või enne seda tegutsenud käitistes toodetud biokütuste ja vedelate biokütuse puhul; 2) vähemalt 60% ajavahemikul 6. oktoobrist 2015 kuni 31. detsembrini 2020 tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste ja vedelate biokütuse puhul; 3) vähemalt 65% alates 1. jaanuarist 2021 tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste ja vedelate biokütuse puhul; 4) vähemalt 70% ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2025 tegevust alustanud käitistes elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel biomasskütustest; 5) vähemalt 80% pärast 1. jaanuari 2026 tegevust alustanud käitistes elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel biomasskütustest.“; 10) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 41–42 järgmises sõnastuses: „(41) Käitist käsitatakse tegevust alustatuna, kui biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi ja vedelate biokütuste ning soojus-, jahutus- ja elektrienergia tegelik tootmine biomasskütustest on alanud. (42) Biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi, vedelate biokütuste ning soojus-, jahutus- ja elektrienergiat tootvates käitistes kasutatavate biomasskütuste kasutamisega saavutatavat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist arvutatakse käesoleva määruse § 10 lõike 1 järgi.“; 11) paragrahvi 9 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 10 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise määramine (1) Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise määramiseks võib kasutada ühte käesoleva lõike punktides 1–4 loetletud võimalustest. Biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine on võrdne: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa osas A või B ja biomasskütuse jaoks VI lisa osas A sätestatud vaikeväärtusega, kui kõnealuste biokütuste või vedelate biokütuste V lisa osa C punkti 7 ja biomasskütuse VI lisa osa B punkti 7 kohaselt arvutatav maakasutuse muudatusest tingitud süsinikuvaru muudatustest tulenev aasta heitkoguse el-väärtus on võrdne nulliga või nullist väiksem; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa osas C sätestatud metoodika abil arvutatud tegeliku väärtusega biokütuse ja vedela biokütuse jaoks ning VI lisa osas B sätestatud metoodika abil arvutatud tegeliku väärtusega biomasskütuse jaoks; 3) väärtusega, mis on arvutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa osa C punktis 1 esitatud valemi tegurite summana, milles mõne teguri jaoks võib kasutada V lisa osa D või osa E summeerimata vaikeväärtusi ning kõigi teiste tegurite jaoks V lisa osas C sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi; 4) väärtusega, mis on arvutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa osa B punktis 1 esitatud valemite tegurite summana, milles mõne teguri puhul võib kasutada VI lisa osa C summeerimata vaikeväärtusi ning kõigi teiste tegurite puhul VI lisa osas B sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi. (2) Biokütuse ja vedela biokütuse jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001) V lisa osades D ja E sätestatud vaikeväärtusi ning biomasskütuse jaoks VI lisa osas C sätestatud kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtusi kohaldatakse üksnes siis, kui selle tooraine on viljeletud aladel, mille kohta on Euroopa Liidu liikmesriik esitanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 31 lõike 2 kohase aruande selle kohta, et kõnealustel aladel põllumajandusliku tooraine viljelusest tekkivad tüüpilised kasvuhoonegaaside heitkogused on eelduste kohaselt eelmainitud direktiivi V lisa osa D pealkirja „Kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtused“ all esitatud heitkogustest väiksemad või nendega võrdsed biokütuse ja vedela biokütuse puhul ning VI lisa osas C biomasskütuse puhul.“; 13) paragrahvi 10 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 14) määruse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209).“. 15) määruse lisa 5 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Käesolev määrus jõustub 2021. aasta 30. juunil. Tõnis Mölder Minister Meelis Münt Kantsler Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium 29.04.2021 nr 1-4/21/2145 Keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a määruse nr 73 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a määruse nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“ muutmise määruse eelnõu ja seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Direktiivi ülevõtmistabel Teadmiseks: Eesti Õliühing MTÜ, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Keskkonnaühenduste Koda Karmo Kübarsepp, 626 0755 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-0558 - Keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a määruse nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.05.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3f87d354-00cd-4045-9e50-248021970980 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3f87d354-00cd-4045-9e50-248021970980?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel