Saatja: Andres Sutt </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=77E94C1DC44840E69E897407E798D194-ANDRES SUTT>
Saaja:
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected], Kristi Talving, Risto Kaljurand
Teema: Liitude ühispöördumine kriisitoetuse meetme ettepanekutega
Tere
Täname teid nende täpsustavate ettepanekute eest toetusmeetme määruse „Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega“ (edaspidi Vol4) osas.
Toetuse sihtgrupid ja toetuse tingimuste loogika on kooskõlastatud erinevate sektorite esindajatega, kes kõik on teinud erinevaid ettepanekuid toetusmeetme võimalikult eesmärgipäraseks disainimisel. Toetusmeetmete väljatöötamisse olid kaasatud Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Spaaliit, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Konverentsibürood, Turismibusside Ühing. Lisaks sellele oleme teinud eraldi kohtumisi veel Autoettevõtete Liiduga, MTÜ Vanalinna Ettevõtjate Ühinguga, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liiduga. Oleme püüdnud toetusmeetme disainimisel arvestada liitude poolt esitatud ettepanekute ja tagasisidega.
Nagu ka meie kohtumistel välja toonud olen, on antud meede suunatud märtsi ja aprillikuu jooksul VV poolt suletud olnud ja/või kriisist enim mõjutada saanud ettevõtete püsikulude toetamiseks täiendavalt Töötukassa meetmele. Oluline on keskenduda sellele, et ettevõtted oleksid peale piirangute kehtivuse lõppu võimelised uksed taas avama ja töökohad säilitama. Seetõttu oleme toetuse üles ehitanud läbi tööjõumaksude, et toetada ka töökohtade säilitamist vahepealsel piirangutes mõjutatud märtsi ja aprillikuu jooksul. Meie eesmärk on toetada ettevõtteid, kes on elujõulised ka pärast kriisi lõppu ning kellel on sellest tulenevalt ka märtsi ja aprillikuu piirangute ajal säilinud tegevuskulud.
Kaasatud osapoolte ettepanekutest tulenevalt on toetusmeetme kavandamisel arvatud sisse lai spekter sihtgruppe (sh saavad toetust kõik äriühingu vormid ja FIEd). Kriisitoetuse sihtgruppide puhul on sarnane lähenemine, toetuse saamise eelduseks on vähemalt 30% käibelangus märtsikuus ning toetuse summa arvutamise alusena kasutame veebruarikuu tööjõukulu. Selline lähenemine oli läbirääkimiste käigus aktsepteeritav enamuse liitude poolt. Toetuse saajate hinnanguline arv on hinnanguliselt 6600, kellest juriidilisi isikuid hinnanguliselt 4750 ja füüsilisest isikust ettevõtjaid 1850, sh toetuse saajatest enamuse moodustavad mikro- ja väikeettevõtted. Tööjõukuludest on lähtutud põhjusel, et need moodustavad ettevõtjate püsikuludest olulise osa ja on Maksu- ja Tolliametile esitatavate andmete alusel ka objektiivselt ning väikese halduskoormusega tuvastatavad.
Saame vastu tulla teie ettepanekule seoses tööjõumaksude eest tasutud summa piirmäära alandamisega. Oleme Vabariigi Valitsuselt saanud mandaadi alandada toetuse taotleja minimaalset tööjõumaksude suurust perioodil 1. jaanuar 2020. a kuni 28. veebruar 2021. a, milleks on 3000 eurot endise 5000 euro asemel. Nimetatud perioodi valikul on lähtutud eesmärgist tuvastada püsikulude säilimine piirangute ajal ning jätkusuutlikkus vahetult enne 2021. a märtsis alanud täiendavaid piiranguid. Minimaalse tööjõumaksude suurus, 3000 eurot, näitab, et ettevõtjal on sellel perioodil olnud palgal kuu keskmiselt vähemalt üks miinimumpalgaga töötaja. Tööjõumaksude tasumine nimetatud perioodil ja töötaja olemasolu annavad võrdsema ja õiglasema aluse hindamaks ettevõtja elujõulisust ning tõenäosust teenindamaks nii siseturismi kui aeglasemalt taastuvat välisturismi peale kriisi lõppu.
Lisaks saame pakkuda leevendust ka reisijateveo teostajatele. Leevendame käibelanguse määra ka reisivedu teostatavatel ettevõtjatel 30%ni ning toome sisse toetust saavate ettevõtjatena EMTAK koodiga 49391ettevõtjad, et oleks kaetud kogu reisijate juhuvedu teostatavad ettevõtjad. Siiski jääb kõigile kehtima käibelanguse nõue, mis käibelangusest vähem puudutatud ettevõtjad toetust saamast välistab.
Selgitusena tahame lisada ka varasemate EAS kriisitoetusmeetmete (Vol1; Vol2; renditoetuse meede) jaotuse erinevate suurusega ettevõtete vahel vastavalt VKE definitsioonile (Vt tabel 1), millest on näha, et kriisiabi toetusmeetmetest ei ole enim toetust saanud suurettevõtted. Ka Vol3 meetme raames on juba praegu näha, et peamised toetuse saajad on kas mikro- või väikeettevõtted.
Tabel 1: Toetuse saajate võrdlus ettevõtte suuruse järgi meetmetes Vol1; Vol2 ja renditoetuse meede kokku
Segment
Suur
Keskmine
Väike
Mikro
Kokku
Toetuse saajad (tk)
74
106
628
3322
4130
Toetuse saajad (eur)
2 955 248
3 315 605
10 192 583
17 364 429
33 827 865
Allikas: EAS
Mõistame, et antud kriisiolukorra pikk kestvus on pannud väga paljud ettevõtjad väga raskesse olukorda ning Töötukassa palgameede ja püsikulude toetusmeede pakuvad osalist leevendust. Siiski palun teil võimalusel kaaluda täiendavalt toetustele kehtivate liising- ja laenulepingutega oma panga/finantsteenuse pakkuja poole pöördumist sobiva lahenduse (nt põhiosa maksepuhkus, lepingu tähtaja pikendamine) leidmiseks kriisiaja ületamiseks. Mitmed finantsettevõtted on sellekohaseid võimalusi juba pakkunud.
Lugupidamisega,
Andres Sutt